EELK Mustamäe Maarja MagdaLEEna · 2020. 9. 6. · (Vend Roger. Lettre de Taizé, 1999-2001, lk 1-2) Taizés olles pühitsesime ka Issanda kirgastumise püha 6. augustil. Issanda

EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

september 2020

„Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed!“ (1Ms 28:15) Rännakust Prantsusmaale Taizé kloostrisse on piisavalt päevi möödunud, nii et oli võimalik taas läbida mõtteline palverännak vennaskonna juurde. Seekord algas kohalolek Taizés Clunyst, linnakesest Taizé lähedal, kus omal ajal asus üks keskaja tähtsamatest usukeskustest – Cluny klooster. Põhiosas see hävitati 19. sajandil ja kahtlemata palju kiiremini, kui rajati. Nii on alati olnud. Kivimüüri ülesladumine nõuab palju rohkem aega kui selle lammutamine.Vahest on tänases maailmas kõige enam puudu meie aja nõudmistele kohandatud Cluny sarnasest eluviisist, et toetada nii noori kui ka eakamaid inimesi kindla jalgealuse otsinguil. Teisisõnu, et oleks paik, kus on võimalik leida rahu ning hetkekski loobuda igapäevaelu virr-varrist, et mitte ennast kaotada. Ehk ongi selleks Taizé vennaskonna elustiil? „Täna otsivad paljud noored üle maailma võimalusi, et vähendada lõhesid ühiskonnas. Usaldus saab muuta elu nende ümber ilusaks. Noortele kumab veel lootus.“ (Vend Roger. Lettre de Taizé, 1999-2001, lk 1-2)Taizés olles pühitsesime ka Issanda kirgastumise püha 6. augustil. Issanda muutmise püha keskne sõnum on kinnitus Jeesuse jumalikkusest, mis avaldus Tema kirgastamises ja taevast kostnud Isa hääles, millega Jumal kordas nüüd juba Jeesuse jüngritele kuuldavalt sedasama, mida oli öelnud Jeesusele endale Tema ristimisel: „See on mu armas Poeg, Teda kuulake!“ (Mk 9:7; Mk 1:11). Jüngrid nägid teda tõelise Issandana, kelle „sulasekuue“ ehk inimese varjul peitus ehtne taevalik kirkus. See oli kuulutus sellest, et Ta on ikka seesama Jumal, halastaja ja armuline, pika meelega ja rikas helduselt. Jumala olemusse kuulub see, et Ta on Päästja ja aitaja. Ka täna, ka meie jaoks. Nüüd on see aeg käes! Jah, me peame otsekui „võõrad

ja majalised maa peal“ (Hb 11:13) leidma paiga, kuhu sisemiselt kinnituda, et võiksime jääda iseendaks.„Kuidas saaksime olla alati liikumises, ilma et meid sealjuures välja ei juuritaks? Kas ei võiks selle allikaks olla kasvav veendumus, et Jumalariik ongi juba meie sees ja meie ümber tärkamas?“ (Taizé vennaskonna ettepanekud, 2020)Tõsi on see, et meie usk võib olla nõrguke ja meie usaldus Kristuse vastu habras. Kas aga ei võiks me leida just kirikus kogukonna, kus võime üksteise peale loota, kõnelda üksteisele oma kahtlustest ja küsimustest ning toetada üksteist oma otsingutes? Leida paiga, kuhu end kinnitada, et mitte end kaotada? (Seda ei maksa samastada „oma minast“ loobumisega!)Vend Roger, vennaskonna rajaja, seadis Taizé kogukonna elu keskmeks kolm tõelisust: rõõmu, lihtsuse ja armu. „Õnnista meid, Issand Kristus, ja neid, keda Sa oled meie hoolde usaldanud. Hoia meid õndsuse vaimus.“ (Mt 5:3-12).Ehk teisisõnu: leidkem esmalt rõõm kindlusest, et me kuulume Jumalale. Rahu südames muudab elu ilusaks, sulle endale esmalt, ja siis ka neile, kes sind ümbritsevad.Selles võib meile toeks olla 15. sajandist pärit Kristuse tunnistaja palve: „Mu Issand ja mu Jumal, võta minult kõik, mis mind Sinust eemal hoiab. Mu Issand ja mu Jumal, anna mulle kõik, mis mind Sulle lähemale toob.“ (Püha Nikolaus Flüest)

Taizé vennaskonna allikas on muu hulgas öeldud: „Sina, kes sa soovid anda oma elu Kristuse ja Evangeeliumi pärast (Mk 10:29 ja Mt 6:25), tea, et ka oma pimedaimal ööl, keset oma pimedust, liigud sa koos Temaga valguse poole.“ (Les soursces de Taizé)Jah, Püha Vaim, headuse hingus, juhib meid alati. Ka meie pimeduses.

alati liikumises – valmis teele asumaJaak Pärnamägi, EELK Põlva koguduse abiõpetaja

1

nr 9 (23)

Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele. Mt 11:29

Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. 1Jh 3:11

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. 1 Jh 3:16

Palverännak Taizé kloostrisse 30.07 - 12.08.2020tekst Tiina Klement, fotod Tiina Klement, Triin Salmu ja erakogu

On 30. juuli, neljapäeva hommik, kell on 7.00. Üheksa noort ja kaheksa täiskasvanut on kogunenud kiriku ette, et alustada palverännakut Taizé kloostrisse Prantsusmaal. Meeleolu on ülev ja ootusärev. Laulame ühe Taizé laulu, palvetame ja asume teele. Tallinnast välja sõites laotub otse meie ees vikerkaar täies pikkuses, justkui andes sellega tõotuse, et Jumal on meiega me teekonnal.Pärnu Bitestopis liituvad meiega kaks Viljandist tulnud reisijat. Jätkame kahe mikrobussi ja ühe autoga sõitu, ees ootab ca 2500 km. Esimesel päeval kihutame sirgelt läbi Läti, Leedu ja Poola peaaegu Varssavini välja. Noorte jaoks, kes nii pikalt pole varem autos istunud, on see sõit päris hea katsumus. Jõuame hotelli 23.30, reisijad rõõmustavad, et saavad end lõpuks horisontaalasendisse visata. Autojuhina tänan Jumalat, et oleme turvaliselt esimesse ööbimiskohta jõudnud. Homme tuleb enam-vähem sama pikk sõidupäev.31. juuli hommik saabub kuidagi väga ruttu. Külm dušš, kohv ja datlid on uskumatult head abivahendid, kui öötunde jääb väheks, aga hommikul peab virge olema. Sõit jätkub Saksamaa suunas, plaanime jõuda õhtuks Nürnbergi. Nii Poolat kui ka Saksamaad läbivad lõputud kiirteed. Alguses on pisut kõhe roolis olla, kui varem pole sõitnud. Käelihased jäävad valusaks ja vahel kipub särk märjaks minema. Õnneks on meie autos kaks juhti, nii et saame vahetustega sõita. Kohale jõuame turvaliselt ja õnnelikult enne südaööd. Tõeliselt mugav hotell kulub nüüd küll marjaks ära. Hea, et järgmisel hommikul pole kiiret. Saame käia linnaekskursioonil ning siis jääb sõita kõigest viis tundi järgmise ööbimiskohani. Vahemärkusena: saime õhtul teada, et Prantsusmaalt tulijatele kehtestatakse järgmisest nädalast Eestis karantiin… Mina sisimas rõõmustan, et meil juba peaaegu 2000 km seljataga. Nüüd pole enam tagasiteed. Küll me selle karantiini ka tagasi jõudes üle elame! 1. augusti hommik. Oleme tänaseks maski kandmise korralikult ära õppinud, sest alates Leedu-Poola piirist meid ilma selleta kuskile siseruumidesse ei lasta. Sakslased on eriti ranged, hotellis peame hommikusöögile minnes lisaks tõmbama kätte kilekindad toidu võtmiseks, hoidma vahet ja istuma võimalikult kaugele teistest inimestest. Pärast rahuliku eine nautimist suundume Nürnbergi vanalinna.On tunda, et oleme jupp maad lõuna poole jõudnud, sooja näitab üle 30 kraadi. See on eelsoojendus Prantsusmaa veel kuumemaks kliimaks. Mõned meist suunduvad poodi kübarat ostma, et end kuuma päikese eest kaitsta, mis paistab otse lagipähe. Teised lähevad kohvikusse või mõneks tunniks linna imetlema. Hea on ennast pärast kaht päeva autosõitu veidi liigutada. Uuesti sõitma asume pärast lõunat. Päikesloojangu järel läheb ilm pilviseks ning kaugel mägede kohal kõmistab

äike. Jälgime võimsat piksenooltemängu mustjas taevas, mis kestab terve tunni. Hetkeks sõidame ka ise vihmapilvede alt läbi. Ööbime väikeses Prantsuse külas nimega Housse. Siin inglise keelt keegi ei räägi, kuid pererahvas teeb meile käte abil selgeks kõik, mis vaja. Hotellitoad on prantslaste kombel kitsukesed, kuid palveränduritele igati kohased. Ning ongi käes pühapäev. Hommikusöögiks pakutakse loomulikult croissant’e ja kanget kohvi. Täna tuleb ainult neli tundi autosõitu. Enne Taizésse jõudmist põikame läbi Cluny linnast, mida tuntakse seal tegutsenud samanimelise kloostri järgi. Hooned on ses linnakeses kahjuks ainult osaliselt säilinud, kuid seal hõljub tõelist keskaja hõngu. Viimane viisteist kilomeetrit on eriti tore sõit. Läbime väikseid, kitsaste tänavatega Prantsuse külasid, mis oma kollastest tellistest majade, pisikeste akende, puidust aknaluukide ja lillevanikutega meenutavad muinasjutulinna. Külade vahel on viinamarjaistandused ja karjamaad, kus mäletsevad rammusad valged lehmad. Ja sealt ta paistabki – imearmas Taizé küla. Oleme õnnelikult kohal. Halleluuja!Esimene inimene, keda Taizés tervitame, on eestlane! Ta on tegelikult meie grupi liige, kes tuli Taizésse lennukiga pühapäeval, kuna ei saanud töökohustuste tõttu koos meiega reisida. Küll aga sõidame nädala pärast koos Tallinna. Majutuskohta siirdudes tervitab meid taas taevasse ilmuv vikerkaar.Üks osa rännakust on seljataga. Nüüd algab vaimne palverännak. Taizés elatakse vendade palverütmis. Iga päev algab ja lõpeb kirikus ühise palvusega. Lisaks on keskpäeval pooletunnine lõunapalvus. Laulame erinevates keeltes Taizé laule, mis kujutavad endast enamalt jaolt vendade viisistatud piiblisalme. Nende laulude võlu seisneb lihtsuses ja mitu korda läbilaulmises. Taizé palvus tähendab lauludega palvetamist Issanda poole. Palvuse keskel loetakse Piiblist mõni kirjakoht eri keeltes. Esimesel õhtul kõlas Taizé kirikus ka eestikeelne Jumala Sõna! Väga olulise osa palvusest moodustab kümme minutit vaikust. Just

2

Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 1Kr 9:6

3

see ühine vaikne palve puudutas mind sügavalt, kui ma ise kaheksateist aastat tagasi esimest korda Taizésse tulin. Seni oli palve minu jaoks olnud monoloog, kus ma loetlesin Jumalale ette kõik oma vajadused ning jäin ootama, millal ta need täidab. Esimesel korral Taizés olles avastasin, et Jumalaga kahekõne on tõesti reaalsus. Kui kõik jääb vaikseks, siis me hakkame kuulma Tema häält ja palve muutub dialoogiks elava Issandaga. Ja see on ka ilmselt üks põhjustest, miks ma ikka ja jälle sinna tagasi lähen ning teisigi endaga kaasa võtan, et palvetada vaikuses koos vennaskonnaga ja eri maade noortega.Seekord on Taizés teistmoodi seegi, et peame siseruumides kandma maske. Vennadki kannavad palvustel maske. Päris lõbus oli vaadata, kuidas nad ükshaaval, igaüks eri värvi mask ees, kirikusse sisenesid. Samuti ei istuta tihedasti üksteise kõrval, vaid meetriste vahedega – selleks on kogu põrand märgistatud ristikestega, mis näitavad, kuhu tohib istuda. Esimesel palvusel mõjus maskis laulmine harjumatuna, kuid mida aeg edasi, seda loomulikumaks see muutus. Teistmoodi on seegi, et inimesi on ainult 450 ringis, tavaliselt viibib suviti siin inimesi kümme korda rohkem. Neile, kes soovivad veeta nädala vaikuses, see muidugi sobib, et siin pole tuhandeid.

Taizésse saabujaid võtavad vastu noored vabatahtlikud, kes kloostris pikemat aega elavad. Kuni 30-aastased paigutatakse täiskasvanutest eraldi. Majutatakse 6-8-kohalistes lihtsates narivooditega tubades või kaasavõetud telkides. Ruumi palju pole, kuid kloostris mõjub nädal aega lihtsat eluviisi ülimalt puhastavalt. Mitmed meist saavad esmakordse Taizé-kogemuse, mõni aga on siin käinud juba päris palju kordi.

Osvald (16): “Olenemata koroonast ja kõigest sellest tulevast oli kõik väga nauditav ning Taizé-kogemuse sai kindlasti kätte. See, et seal vähem rahvast oli, ei olnud ka sugugi halb, sai rohkem vaikust nautida ja rahulikumalt tegutseda. Palvused olid, nagu ikka, parim osa.”

Martaliis (15): “Minu esimene kord Taizés oli väga meeldejääv ja lõbus. Meil oli väga hea pere ning uued sõbrad. Tore oli õppida prantsuse keelt. Esimesed ööd olid küll harjumatud, kuid järgmised juba paremad. Mulle meeldis nõusid pesta, eriti koos Mari ja Kerliga. Toit oli väga huvitav ja teistsugune, sõime väga palju saia. Tore

oli jalutada ning vaadata loodust. Palvused olid head ning tore oli teistes keeltes laulda. Tahaksin kindlasti veel Taizésse minna. Seal oli mul parim sünnipäev! Ka minu piibligrupp oli tore ja naljakas. Olen väga tänulik selle reisi eest.”

Jürgen (17): “Tänavuse aasta kogemus Taizést oli ilmselt tavapärasest väga erinev. Inimesi oli ligi kümme korda vähem ja viiruse leviku vastu suunatud meetmed andsid inimestele hulga rohkem füüsilist ruumi. Õnneks aga ei keelanud eriolukord meil osaduses olemast.Taizé üks suur eelis ongi praktiline kogemus kristlikust osadusest. Eestis on võimalik seda kogemust ka kirikus mitte kunagi saada. Loomulikult pole tavaelus koguduses võimalik nädalaks välismaailmast eemale tõmbuda, kuid vähemalt teisi koguduseliikmeid tundma õppida ja üksteist toetada ei keela meil keegi. Väga tihedalt koos tegutsemise puhul tekib paratamatult eriarvamusi, purelemist ja muid probleeme. Kurb on aga see, kui isegi konflikte ei saa tekkida, sest me lihtsalt ei tunne oma koguduses olevaid inimesi. Taizés saadud kogemusest võiks talletada sügavama igatsuse osaduse järele ka meie endi kogudustes. Oleks hea, kui me võiksime sealjuures pidada meeles Pauluse sõnu: “Kuniks meil veel on aega, tehkem head kõikidele, eelkõige aga usukaaslastele.” (Gl 6,10).

Madara (16): “Minu kogemus seoses Taizéga oli väga meeldiv. Tore oli aega veeta teiste kristlike noorte ja Jumalaga. Taizés võlus mind ka kogu sealne lihtsus. Ma arvan, et Taizé on imeline koht, kus olla ja kuhu minna. Olen väga tänulik kogu selle reisi eest.”

Mari (18): “Mulle meeldis õhtuti kõigile vastutulijatele “Bon nuit”(„head ööd”) soovida. Leidsin endale palju tuttavaid kõikjalt Euroopast, kellega sai kontakte vahetatud. Väga tore oli eesti keelt õpetada ning ise võõrkeelseid sõnu õppida. Aga kõige, kõige, kõige rohkem meeldis mulle Jumalast ja usust rääkimine teiste inimestega. Minul oli imeline piibligrupp, kellega mul oli sama lainepikkus. Taize avatud ja kõike armastav õhkkond tekitab nii õndsa ja rahuliku tunde.”

Kätlin (Hageri koguduse liige): “Reis andis sügava kogemuse ja eriliselt puudutas see, et seal on kõik teretulnud. Kui meie kristlastena räägime tihti tingimusteta armastusest ja ütleme, et hoolime kõigist, siis nemad (Taizé mungad) näitavad seda igal tasandil inimestele päriselt. Nad ei anna hinnanguid ja samas nad ei muuda enda tõekspidamisi ega kontseptsiooni, selleks et teistele meeldida. Nad on endas kindlad ja samas hinnanguvabad. Need on kaks olulist asja, mida meil kristlastel tuleks õppida – me ei pea oma tõekspidamisi teiste pärast muutma (et olla meeldivad), kuid peaksime inimese vastu võtma just seal, kus ta parasjagu oma eluga on. Keegi ei tohiks tunda end väljaheidetuna, kuid samas on kogukonnas oma tõekspidamised, millega inimene peab arvestama, et seal olla. See annab aga just turvatunde ja rahulolu – võin olla see, kes ma olen,

Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja. 2Kr 9:104

ja samas pean arvestama ka teistega. Nii käitus minu meelest just Jeesus. Kokkuvõttes – kui inimesel lubatakse olla turvalises keskkonnas tema ise oma looga ja haavatavusega, siis enamasti inimene tahab olla hea ja muutuda. Kui me märkame inimeses seda HEAD ja mitte ei raiska energiat sellele, et tema VIGU üles lugeda, saab juhtuda armastuse ime! See ei tähenda aga seda, et see inimese halb pool oleks justkui ükskõik, sellele lihtsalt ei anta nii palju energiat ja siis ta vaibub iseenesest…”

Ülle (Mustamäe koguduse diakon): “Rännak Taizesse on alates esimesest korrast rännak koju. Mulle on alati sobinud meditatiivne laulmine ja sügavam, kontemplatiivne palveelu koos piiblitundide ja sügavalt isiklike küsimuste ja aruteludega, mis kahjuks meil Eestis väga hästi ei toimi. Eri riikidest tulnud inimesed saavad jagada oma elu, mõtteid, tundeid, usuelu ja vahetut kogemust, mis on vaid Taizéga seotud. Taizé keskkond annab alati võimaluse olla avatud kogu oma tõelise loomusega, rebib lahti ikked, mis takistavad seismist vabana Kristuse valguses ning selle valguse jagamist ümbritsevale ning lõpuks kogu loodule. Paratamatult puudutavad vallanduvad protsessid kogu inimese olemust ning elatud elu, on võimsad ja jätkuvad jooksvalt läbi järgnevate päevade ja kuude, kuid neis muutustes võetakse maha müürid, mis seisavad inimese ja Jumala armastuse ning kaasinimeste vahel. Muutuste keskel avaneb täiesti uus maailmatunnetus ja oma teekonna äratundmine ikka uutel ja uutel tasanditel.Mind inspireeris väga ökoloogiateemaline arutelu ja vennaskonna tehtud praktilised sammud keskkonna hoidmisel. Hingel oli valus vaadata veepuuduses vaevlevat loodust, kuid kaastunne kannatava looduse ja kannatavate inimeste suhtes on üks osa sellest palverännakust, millest saavad välja kasvada vaid head viljad, mille pinnalt otsuseid teha ka siin, kodus.Jalutades enne Taizésse jõudmist Cluny kloostri hoonetes ja õues, mõtlesin, et see ei saa olla juhus, et sellest paigast, kust sai alguse sajandeid kloostrielu mõjutanud liikumine, vaid 15 km eemal on alguse saanud teine, meie ajal ääretult oluline liikumine, keskendudes konfessioonide ülesele kristlikule osadusele, koos palvetamisele, lihtsale säästvale eluviisile, halastusele, solidaarsusele kannatava maailmaga – eriliselt noortega, kes on maa tulevik. Ma ei soovi siinkohal laskuda detailidesse, kuid tunnen, et see kõik, mis toimub Taizés, on lihtsalt niivõrd õige, mille hing ära tunneb, nii et kutsub sellesse õigesse oma panust lisama.”

Ja ongi nädal Taizés möödunud. Pühapäeval, 9. augustil kell 11.30 alustame tagasisõitu. Rõõm on vaadata, kuidas inimeste silmad eriliselt säravad. Kindlasti

tahaks nii mõnigi meist veel üheks nädalaks jääda, kuid sel korral pole see kahjuks võimalik. Muidu noored, kes on vähemalt ühe korra Taizés käinud, saavad järgmisel korral jääda vabatahtlikena nii pikaks ajaks, kui ise seda soovivad.Tagasiteel külastame Helenat ja tema perekonda Taufkirchenis. Helena oli neli aastat tagasi meie koguduses Taizé kloostri saadetud vabatahtlik. Sõit Taizést Taufkirchenisse võtab kaheksa tundi, kuid see ei tundu üldse pikk aeg, kui sul on hea seltskond ja palju erilisi kogemusi, mida üksteisega jagada. Aeg läheb lennates ning jõuame kohale

oodatust varem.Oh, milline vastuvõtt! Helena ja tema vanemad tervitavad meid kiriku kõrval ja pakuvad sealsamas parkimisplatsil värskelt lõigatud arbuusi. Pärast kaheksat tundi autos istumist ja niisama kuiva näksi söömist mõjub see eine lausa jumalikuna. Helena on korraldanud meie tulekuks katoliku kirikus Taizé palvuse. Istume ringikujuliselt meetriste vahedega ümber altari. Kohalikke on palvusele tulnud umbes sama palju kui meid. Kirik särab küünlavalguses. See on imeilus jätk Taizé nädalale. Pärast palvust ootab meid uus üllatus: meid juhatatakse kohaliku preestri eluruumidesse, kus on kaetud maitsev õhtusöök. Järgmisel hommikul viib Helena pere meid Baieri Alpide vahel asuva imekauni Tegernsee järve äärde. Mõned sõidavad vesirattaga, mõni paadiga, mõni jalutab lihtsalt mööda järvekallast ja naudib mõnusalt kuuma ilma. Päeva haripunkt on piknik Alpide jalamil. Viimaks pakib Helena pere meile kaasa kaks suurt kotitäit toitu, millest jätkub kogu ülejäänud reisiks. Tunneme ennast tõeliste palveränduritena, keda oodatakse, kelle eest hoolt kantakse ja veel teemoonagi kaasa pannakse.Meeleolu on ülev, sest häid elamusi on kogunenud niivõrd palju. Oleme selle sõidu jooksul justkui üheks perekonnaks kasvanud. Veel kolm päeva sõitu, kaks ööbimist ja jõuamegi Eestimaale.Suur aitäh kõigile, tänu kellele sõit teoks sai! Tänu olgu Issandale, et oleme tervena ja hoituna koju jõudnud!

Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Fl 4:12

5

Maailm on loodud p u h a s t u m i s p a i g a k s langenud inglitele ja hingedele. Erinevalt gnostikutest on Origenes veendunud, et ka materiaalse maailma taga peitub Jumala headus – Jumal tahab selle kaudu endast eemaldunud vaime juhatada tagasi enese juurde. Hästi iseloomustab seda maailmanägemust inglise müstiku William Blake’i (1757-1827) ütlus, et kuigi „maailm on kohutav, on ta ometi Jumala halastus – soov igaviku viga parandada ajas“. Origenes on veendunud, et viimaks pöörduvad langenud vaimud Jumala juurde tagasi ja sellega

taastatakse algne jumalik kord. Origenes samastas selle sündmuse vana aiooni lõpuga ja uue aiooni algusega ning ühtlasi olukorraga, mida Paulus iseloomustab sõnadega, et siis on Jumal „kõik kõiges“ (1Kr 15:28).Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal lõi maailma, et ilmutada selle läbi loodule oma headust. Jean Calvini arvates lõi Jumal maailma enda auks, Hegeli arvates aga selleks, et Tal oli vajadus ennast avada ja manifesteerida end milleski endast erinevas, milleks sai loodus. Paul Tillichi meelest ei ole aga loodul mingit otstarvet väljaspool teda ennast. Tillichi käsitluses lõi Jumal maailma seepärast, et „jumalik elu“ on oma olemuselt loov. Viimane ei tähenda siiski seda, et Jumal oleks olnud sunnitud maailma looma, sest jumaliku elu juurde kuulub Tillichi arvates lisaks loovusele ka vabadus.Platonismi mõju loomise seletamisele ulatus antiikajast kaugemale. Uusplatonismi üks olulisemaid kontseptsioone on emanatsioon ehk kõige oleva tekkimine jumalikust Ühest lähtuva väljavoolu tulemusena. Seda kontseptsiooni kohtab juba Plotinosel. Uusplatoonik Proklos rõhutab, et kõik Ühest emaneerunu pöördub ka temasse tagasi. Emanatsiooni idee võttis omaks Pseudo-Dionysios Areopagita, kes kirjeldab olemise astmete tekkimist Jumalast alguse saanud voolust, mida ta võrdleb uusplatoonikute kombel jumalusest kiirguva valgusega. Emanatsiooniõpetuse mõju on ilmne ka Johannes Scotus Eriugenal, kes eristab olemises (ta tähistab seda mõistega natura) nelja faasi. Need on natura creans non creata – mitteloodud, kuid

loov „loodus/loomus“ – Jumal(1); natura creata creans – loodud, kuid loov „loodus/loomus“ – ideede maailm, kusjuures ideed on üheaegselt kõigi asjade arhetüübid ja mudelid, asjade põhjused ning Jumala mõtted asjadest (2); natura creata non creans – loodud, kuid mitteloov „loodus/loomus“ – meeleliselt tajutav asjade maailm, mille Jumal loob ideede abiga (3); natura nec creata nec creans – mitteloodud, kuid mitteloov „loodus/loomus“ – Jumal, kui Temasse on kõik olev tagasi pöördunud (4). Selline skeem väljendab Eriugena arvates ka Piiblis leiduvat mõtet, et Jumal on kõige algus ja ots (Ilm 22:13) ning et aegade lõpul saab Jumal olema „kõik kõiges“ (1Kr 15:28). Eriugena käsitleb neid nelja faasi protsessina, mille käigus Jumal saab endast teadlikuks. Tema arvates ei tea esimeses faasis ka Jumal ise, kes Ta on. Ta hakkab endast teadlikuks saama alles teises faasis, kusjuures Eriugena tõlgendab seda nii, et kui öeldakse, et enne loomist oli „eimiski“, siis on see „eimiski“ Jumal ise, kes saab ideid luues „millekski“. Kolmandas faasis, mil tekib materiaalne maailm, saab Jumal endast veel rohkem teadlikuks, kuid Tema teadlikkus endast saavutab haripunkti neljandas faasis, mil loodu pöördub Jumalasse kui oma lähtesse tagasi. Aquino Thomas kasutab kristliku kuulutuse avamiseks seevastu Aristoteleselt laenatud mõisteid. Thomas asetas loodu kausaalahelasse, milles Jumal ise on „esimene põhjus“ (ld causa prima) ehk „põhjustamatu põhjus“. Temast alguse saanud maailm on vaadeldav kausaalsuste ahelana, mis ühendab omavahel kõik olemasolevad asjad. Sellele kausaalsusele rajab ta ka oma jumalatõestuse, mida ta esitab järgmiselt: „Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. Ei ole teada juhtumit (ja selline ei oleks isegi võimalik), milles asi oleks iseennast mõjutav põhjus; ta peaks olema selle jaoks iseendale eelnev, mis on võimatu. Teisalt ei ole võimalik jälgida mõjutavaid põhjusi lõpmatuseni…Aga kui me jätame ära põhjuse, kaotame samas ka tagajärje. Niisiis kui ei oleks esimest põhjust mõjutavate põhjuste hulgas, ei oleks vahetuid ega ka lõplikke põhjuseid... Nii peab vältimatult möönma, et on olemas esimene mõjutav põhjus ja sellele annab igaüks nime Jumal.“Selle tõestuse kohta kehtib sama, mida võib öelda kõigi jumalatõestuste kohta – nad on veenvad vaid oma filosoofilises taustsüsteemis. Ometi on Thomase käsitluses kausaalsusest midagi, mis võiks olla aktuaalne ka nüüd ja praegu. Thomas on veendunud maailma ühtsuses ning kõigi asjade ja nähtuste omavahelises seotuses. Ameerika teoloog Ian Barbour ja paljud teisedki tänapäeva mõtlejad on väitnud, et taoline universalistlik maailmanägemine soodustas loodusteadusliku maailmakäsitluse tekkimist.(järgneb)

LEErITUnd 3: MaaILM ja InIMEnE (8. OSa)Jaan Lahe

Foto: Ülle Reimann

Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks. Fl 4:136

Oscar Wilde (1854-1900) on mind alati paelunud nii kirjaniku kui ka isikuna. Imetlen tema teravat vaimu ja oskust sõnu seada. Hiljuti omandasin raamatu, mis sisaldab tema ilmselt viimast teost “Readingi vangla ballaad”, mida ma ei olnud veel lugenud. Wilde ise on pidanud oma elu pöördepunktideks kaht sündmust: kui isa saatis ta ülikooli ja kui ühiskond saatis ta vanglasse. Viimane neist hõlmas aastaid 1895–97. Ballaad ilmus järgmisel aastal pärast vabanemist ning on inspireeritud kirjaniku vanglakogemusest. Maailm, millega Wilde kinnipidamisasutuses kohtus, erines tunduvalt sellest, kust ta tuli. Nüüd oli ta väljatõugatu. Tema paljukiidetud looming vaikiti maha, vanad tuttavad ei teinud teda enam tundma. Inimestega on ju ikka nii, et see, keda ühel hetkel ülistatakse ja tõstetakse taevani, tõugatakse teisel hetkel porri. (No meenutagem kasvõi Jeesust.) Wilde ise aga sai heita pilgu inimeste kannatuste sügavikku, mõtiskleda moraali silmakirjalikkuse üle, kogeda ka inimlikku headust ja ühtekuuluvustunnet paigas, kus seda ehk ei ootakski.Ballaadi sündmustiku keskpunktis on oma naise mõrva eest poomissurma mõistetud mehe hukkamine. Valgustatakse sellega seotud tundeid ja mõtteid – nii enne kui pärast sündmust. Hukkamise eelne ärevus

ning kõiki valdav ebakindlus ja rõhutus. Hukatava surmakarje. Kurbus ja kartus nähes hukatu surnukeha, millega vangla ametnikud lugupidamatult ümber käinud. Refräänina korduvad läbi loo read (Peep Ilmeti tõlkes): Kõik oma armsa tapavad./Tea! Tõde ongi siin!/Kel tapa tarvis tige pilk,/kel meelas sõnasiird,/arg kingib tapva suudluse,/on vapra relv rapiir. (Originaalis: For each man kills the thing he loves.) Kuid ometi: ei pooda igat meest. Vanglasüsteem hävitab nende inimeste hinge ja ihu, kelle parandamisega peaks tegelema.Arm ja halastus on aga kõrgemal inimese tegemistest ja arvamistest. Ah, õndsad murtud südamed,/kel andeksand on käes!/Kuis muidu inimhinge teel/võiks koita patust pääs?/Me murtud süda ongi vaid/Issandale sissepääs. Sest kristliku moraali võtmesõna on kaastunne, mõistmine – nii usub Oscar Wilde.

„readingi vangla ballaad”kultuurielamusi vahendab Imbi Arro

Foto: KamranAydinov - www.freepik.com

PEREJUMALATEENISTUSpannkookideg�

Pühapäeval, 4. oktoobril kell 12

Laulame, mängime, õpime tundma Piiblit ja sööme pannkooke!

Oodatud on igas vanuses lapsed koos vanematega!

Jeesus ütleb:“Lask� lapsukesed minu juurd� tull�, ärg� keelak� neid, �est niisugust� päralt on Jumal� �ii�! L�.18:16

Tere, armsad lugejad.

Mina olen Jaakob. Mu vanavanemad on aabraham ja Saara ning mu vanemad on Iisak ja Rebeka.

Ma olen kaksik. Mitte tähtkujult, vaid mul on kaksikvend Eesav. Mina olen noorem vend ja hoidsin Eesavi

kannast kinni, kui me sündisime. Mina olen oma ema lemmiklaps ja Eesav on isa lemmiklaps. Vanem vend pärib

suurema osa pärandusest ja saab isalt õnnistuse.

Ühel päeval petsin ma Eesavilt tema esmasünniõiguse endale, sest Eesav oli töölt tulles näljane ja mul oli talle

süüa anda. Ema aitas mul oma vanalt isalt Iisakilt välja petta ka tema õnnistuse esmasündinule ning siis hakkas

Eesav mind vihkama. Ma põgenesin oma venna viha eest oma ema venna, onu Laabani juurde. Teel sinna nägin

ma und - taevasse Jumala juurde viivat treppi. Nimetasin selle koha Jumala auks Peeteliks.

onu Laabani juures töötasin ma mitu pikka aastat, et saada luba abielluda tema tütre Raaheliga. Sel ajal

võis mees abielluda mitme naisega ja nii abiellusin ma ka Raaheli õe Leaga. Mulle sündis 12 poega - Ruuben,

Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, aaser, Issaskar, Joosep ja benjamin. Lisaks tütar Diina.

kord tuli aeg põgeneda ka onu Laabani juurest, sest ta arvas, et ma petsin teda, kuid Jumal aitas mul rikkaks

saada ilma pettuseta. Ma kartsin kohtuda

oma venna Eesaviga, kuid taaskohtudes

me leppisime ära.

Ühel ööl, kui olin teel kaananimaale

venna juurde ja puhkasin jõe ääres,

kohtusin ühe mehega. Me maadlesime ja

võitlesime terve öö läbi ja mu puusaliiges

sai haiget, kuid ma ei lasknud temast lahti.

Pärast seda sai minu nimeks Iisrael, sest

olin võidelnud Jumala endaga.

Minu suhe oma kaksikvenna Eesaviga

läks halvasti, sest meie vanemad valisid

omale lemmiklapse. kahjuks kordasin

ma oma vanemate viga ning ka minul oli

lemmiklaps - Joosep ning ka see tekitas

tema ja tema vendade vahel paksu

pahandust. aga sellest juba järgmises

ajalehes.

Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi. Ps 86:107

kiri jaakobilt

Pildid: https://www.bestcoloringpagesforkids.com/

VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:Tiina KlemenT – koguduse õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718Jaan lahe – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: [email protected]; tel: 516 7724Ülle Reimann – koguduse diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029imBi aRRO – diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863

(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusLuminor pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Luminor pank, konto: EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae e-post: [email protected] ja [email protected] aadress: Kiili 9, Tallinnmagda misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 600 2222; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava september 2020

03.09 Elle Säde05.09 Kärt Kaljapulk09.09 Kätlin Reintam09.09 Liis Rebane13.09 Reelika Raudsepp14.09 Jaana Maria Unga16.09 Heili Einasto16.09 Anti Kõrve18.09 Reet Eru21.09 Monika Kredemann25.09 Riina Koppelmann26.09 Carina Alliste30.09 Mai Väinsalu

Kallis Taevane Isa! Tänu Sulle imeliselt kauni

suve eest, päikese, soojuse, valguse, vihma, kasvamise,

uue värskuse ja uue lootuse eest!Aitäh, et armastad mind!

Aamen.

Õnnitleme sünnipäeval!

TÄnU- ja eestPaLVEdTäNUPALVED:"Kallis Issand Jeesus, ma tänan sind suure armu ja helduse eest!Tänan sind, et oled kinkinud mulle lunastuse, hooliva koguduse, head lapsed ja ustavaid sõpru.Tänan sind, et koroonaviirus pole nakatanud ühtegi mu lähedast ja et lapsed saavad õppida jälle koolides.Ma tänan sind, et võin igal ajal haarata kinni su toetavast käest ning kogeda sinu lõpmatut armastust."Vanavanaema Ester

PS! Kui koged, et Jumal on su palvetele vastanud, siis kirjuta meile, mille eest oled issandale tänulik. Jagades oma TänUPalveid teistega siin ajalehes, saavad paljud julgustatud.Samuti võid julgelt saata ajalehetoimkonnale oma eesTpalve-SOOve, et ka teised koguduse liikmed saaksid sinu eest palvetada.

Crea

ted

by F

reep

ik

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15 Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (04.10) kell 12

KOgUdUSeS TOimUB:P 06.09 kell 18 Vabaõhu jumalateenistus Männipargis, teenivad Mustamäe koguduste vaimulikudR 25.09 kell 19 Palvus Taizé lauludegaT 29.06 kell 12 Eine Piibli ja palvegaheakorratööd kiriku juures teisipäeviti kell 12, pärast palvus kirikus ja kerge eine.Valik pühapäevaseid jutlusi on kättesaadavad: https://mmmk.ee/jutlused.