-
EELK Mustamäe
Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht
mai 2019
„Tema aga ütles neile: “Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis
Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt
Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad
Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaarimaal ning ilmamaa äärteni.”
Kui Jeesus seda oli öelnud, tõsteti ta nende nähes üles ja pilv
varjas ta nende silme eest.” Ap 1:8-9Maikuus tähistatakse
kirikuaasta üht kõige erilisemat püha – Kristuse taevaminemispüha.
Sel aastal jääb see püha päris kuu lõppu, 30. mai peale. Paljudes
Euroopa riikides on see päev koguni riiklik püha. Taevaminemispüha
nimi tuleb sellest, et 40 päeva pärast ülestõusmist tõsteti Kristus
üles taevasse.Rääkisin kunagi ühele lastegrupile loo Jeesuse
taevasse minemisest. Üks laps grupis mõtles natuke ja ütles: „Ta on
nagu Harry Potter, ainult ilma luuata”. Tänapäeva lastel, kes
Potteri lennukunstiga tuttavad, pole just raske ette kujutada,
kuidas Jeesus üles taevasse tõusis. Võttes asja naljaga, tehes
Jeesusest superkangelase või vaadates kunstiteoseid
taevaminemissündmustest, näeme, et inimese ettekujutuses on taevas
midagi kuskil üleval, kuhu me lennates tõuseme.Usutunnistuseski
ütleme „üles läinud taeva”, kuid tegelikult ei räägi Piibel läbi
õhu taevasse sõidust. On küll kirjutatud, et „ta tõsteti üles”,
kuid sellele lisandub üks oluline nüanss: “...ja pilv varjas teda”.
Ehk on just see pilv võtmesõna mõistmaks taevaminemismüsteeriumi?
Vanas Testamendis tähendas pilv Jumala kohalolu. Kui pilv
kogudusetelgi peale laskus, teadis Iisraeli rahvas, et Jumal on
kohal. Samaaegselt aga varjas Jumal end pilves. Pilv oli justkui
uks inimese ja taeva vahel. Kolm Jeesuse jüngrit olid Jeesusega
mäele kaasa minnes näinud teda pilve sisse kaduvat. Seal mäe otsas
kogesid jüngrid ka ennast otsekui taevasse tõstetuna – see tunne
meeldis neile nii väga, et nad olekski tahtnud sinna jääda.Piibli
järgi ei ole taevas mingi lõputu tühi ruum meie kohal, vaid pigem
seisund. Taevas on seal, kus Jumal
on nähtav – kus iga põlv nõtkub tema ees ja iga keel laulab
talle kiitust.Ajal, kus elame praegu, teeb Jumal ennast nähtavaks
“pilve varjus” – ta on ligidal, kuid varjatud meie eest.
Taevaminemispüha jutustab, et Jeesus on istunud Jumala paremale
käele troonil, kuid praegu ei näe me teda seal, sest pilv varjab
tema hiilgust. Võib-olla olekski parem öelda, et Jumal on pilves,
mitte seal taevas. See annab tunde, et ta on
ligidal.Kirgastumismäel kuulsid jüngrid häält: “See on minu armas
Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Seega taevas saab
alguse seal, kus täidetakse Jumala tahet.Jeesuse taevasse minek aga
tähistab erakordset fakti, et ühel päeval tõstetakse meidki üles
jumalikku ellu.
Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean
ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks
karjane. Jh 10:16
taevaminemispühale mõeldesTiina Klement
1
nr 7
Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati,
kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. Rm 8:34
Foto: chicagomonk.org
-
Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
Jh 10:11
rakugruppidest kogudusesÜlle Reimann
2
Oleme jõudnud kirikuaastas aega, kus Jeesuse jüngrid olid saanud
tema ristisurma ja ülestõusmise tunnistajaks. Nad palvetasid
suletud uste taga ja võtsid koos einet. Usklikke lisandus nendega
päevast päeva aina rohkem ning peamised kokkusaamise kohad olidki
inimeste kodud ja seda mitmeteks aastakümneteks, enne kui hakati
ehitama pühakodasid koguduse kooskäimiseks. Läbi aegade on lisaks
suurtele kogunemistele kirikutes saadud kokku väikeste gruppidena
kodudes ning palvemajades, et oma usku üksteisega jagada ja seda
üheskoos praktiseerida. Niisuguseid kokkusaamisi nimetatakse
tänapäeval kodugrupiks, väikegrupiks, osadusgrupiks või
rakugrupiks. Kõik on toredad nimetused, kuid minu meelest
iseloomustab just „rakugrupp” kõige täpsemini koduse osaduse
tegelikku olemust. Rakud on kõige väiksemad elusorganismid, kuid
need on võimelised kasvama, poolduma ja moodustama hulkrakseid
organisme. Nimetades koguduse väikegruppe rakugruppideks,
iseloomustab see hästi ka kirikut. Kirik on saanud alguse väikesest
jüngrite grupist, kuid see on kasvanud ülemaailmseks osaduskonnaks.
Ka Mustamäe kogudus on saanud alguse pisikesest „rakust”, mis
tänaseks on tublisti kasvanud. Rakugruppide ülesanne pole aga mitte
ainult arvuliselt kasvada, vaid aidata koguduse liikmetel püsida
usus Kristusesse ja kuulutada evangeeliumi. Rakugrupp ei ole
kinnine grupp, vaid võtab enda osadusse vastu uusi liikmeid.
Kogudusse alles tulnud liikmed vajavad soodsat kasvukeskkonda oma
usus. Leerikooli ajal pole võimalik leida vastuseid kõikidele
küsimustele ega süveneda kristliku usu müsteeriumisse –
leeriskäimine avab üksnes ukse vaimulikku ellu. Edasi saab uus
kristlane kasvada koguduse osaduses, võttes vastu armulauda
pühapäeviti ja osaledes rakugrupis, mis just talle kõige paremini
sobib. Rakugrupp on ka hea võimalus otsida koos teistega vastuseid
argielus ettetulevatele küsimustele. Paljud on öelnud, et pidev
osalemine rakugrupi kokkusaamistes pakub turvatunnet ning võimalust
olla osaduses ka väljaspool jumalateenistust. Küllaldased pole ka
meie teadmised Piiblist ning Piibliga seonduvast. Meenuvad minu
õpingute ajal dr Aarne Hiobi öeldud sõnad: „Piibel on vaid jäämäe
nähtav osa.“ Võime ette kujutada, kui suur on veel see osa
Piiblist, mis on varjatud meie eest, kui seda lugema ning sinna
peidetud sügavamaid tõdesid uurima hakkame. Nii jumalateenistus kui
ka väiksem osadusgrupp aitavad järk-järgult avastada nähtavat ja ka
nähtamatut osa Piiblist. Me kõik oleme otsijad. Iga kristlane on
Kristuse ihu liige, meile kõigile on
kingitud oma armuannid ja viis, kuidas Issandat teenida.
Rakugrupis osalemine annab hea võimaluse oma armuande avastada ja
neid koguduse elus praktikasse rakendada. Väikegrupid ja
jumalateenistused on kaks alussammast kogudusetöös, mille ümber
kasvavad ja millest saavad elujõudu kõik teised koguduse tegevused.
Oleme oma kogudusega justkui esimeste aastakümnete kristlased, kes
on kasvanud välja ühest väikesest rakugrupist. Koguduses on
jätkuvalt toimimas kokku-saamised väiksemates rakugruppides, osalt
kodudes, osalt koguduses, vahest harvem, vahest tihemini. Kindlasti
on meil hulgaliselt aga neidki liikmeid, kes pole veel üheski
väikegrupis, kuid kes igatseks olla osaduses teiste kristlasega oma
koguduses. Kuidas me neid gruppe moodustame? Eks ikka inimeste
huvi, võimaluse ja ka sobivuse järgi. Need grupid võivad olla väga
erinevad. Iga grupp otsustab ise, millises vormis ja kui sageli
kokku saadakse.Hästi toimiv rakugrupp on alati avatud uutele
liikmetele. Ka grupi juhtimist ei pea kartma, selleks ei pea
omandama teoloogilist haridust. Hea tahe, julge pealehakkamine ja
soov õppida saadab palju korda. Oleme kogudusena nende üksikute
rakugruppide läbi saanud palju rikkamaks. Õpime üksteist rohkem
tundma inimestena ja kristlastena. Koos palvetamisel on tohtu suur
väärtus – see hoiab elavana terve koguduse palveelu. Eestlast
peetakse loomult üsna kinniseks. Rakugrupp annab suurepärase
võimaluse ennast ületada, end avada ja kogeda rõõmu avatud suhetest
teistega. Vajadus kokkusaamiste järgi kasvab veelgi lähematel
kuudel. Oleme kogudusena juba tublisti kasvanud ja äärmiselt
oluline on jääda lähemasse osadusse üksteisega ning ühiselt
palvetada ajal, mil pühakoda
Foto: freepik.com
-
EELK Mustamäe koguduse
EKsKursioonRaplamaaleLaupäeval, 1. juunil 2019Väljasõit kell
8.30 koguduse juurest (tagasi Tallinnas kell 20)Ekskursiooni
maksumus koos lõunasöögiga täiskasvanutele 25 €, lastele 5 €.
osalustasu saab maksta kas sularahas või ülekandega koguduse
arveldusarvele EE311700017002962090 või EE757700771000677814 (EELK
Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus).
sõidule saab registreeruda pärast jumalateenistust koguduses,
e-mailile mustamae.kogudus @gmail.com või tel 56646029, Ülle
reimann.
HagEri VEnnasTE-KogudusE paLVEMaja
rapLa KiriK
VarboLa Linnus
MärjaMaa KiriK
VigaLa KiriK
pole veel valmis ja oma praegustest ruumidest tuleb välja
kolida. Siiani on meie koguduse rakugrupid toiminud ühtse
põhiplaani alusel ning grupi kokkusaamise võib liigendada neljaks
põhiosaks: kontakti loomine, palve, Piiblitundmine ja osadus
ligimesena. Kohtumise alguses saavad kõik osavõtjad jagada midagi
oma elust. Kõik osalejad on oodatud ja teretulnud, mistõttu on
oluline rakugrupi koosviibimistel luua turvaline ja avatud õhkkond.
Jagamine ja üksteise kuulamine aitab kõikidel osalejatel üksteisega
kontakti leida, kuna igaüks tuleb talle eriomasest keskkonnast.
Tavapäraselt kaetakse ühine toidulaud, toidulauaosadus aitab
siinjuures igati kaasa usaldusliku õhkkonna loomisele. Iga korraga
õpivad grupi liikmed üksteist paremini tundma nii inimestena kui ka
kristlastena. Rakugrupp aitab tunnetada vahetult Kolmainu Jumala
ligiolu. Saame tänada Jumalat lauldes, piiblit lugedes ning
vaikuses püsides. Ühine laulmine ja palvetamine aitab üksteist
innustada pidevalt palvetama. Piiblit loetakse üheskoos, püütakse
loetut seostada oma igapäevase eluga ning palvetatakse kas
kokkulepitult või spontaanselt inimeste või olukordade eest, ka
üksteise ja koguduse eest. Piibli lugemise ja palve kaudu õpime
nägema, kuidas Piibli sõnum saab elavaks igaühe isiklikus elus.
Koos pühakirja lugemine ning selle sõnumi mõtestamine aitab igal
rakugrupi liikmel kasvada usus, innustab koguduses aktiivsemalt
kaasa teenima ning teisi aitama. Usu kasvamine
toob kaasa viljad. Rakugrupp saab innustada inimesi
heategevusele nii materiaalselt kui ka muul viisil. Rakugrupi
suurenemise ning jagunemise läbi kasvab kogudus ja nii innustatakse
uusi inimesi pidevalt elama kohusetundlikku koguduseelu. Pirita
kloostri ruumides toimus 26. märtsil koolitus, kus jagasid kogemusi
väikegruppide juhid. Peeti ka loenguid samal teemal ning viidi läbi
üks näitlik grupi kokkusaamine. Saime kinnitust, et oleme õigel
teel. Rõõmustas teadmine, et kõigi rakugruppides osalejate kogemus
oli äärmiselt positiivne. Kasvavates kogudustes tegutsevad
aktiivsed väikegrupid. Rakugruppide moodustamine koguduse juures on
üks võimalus teenida, võimalus koguduse elus aktiivselt kaasa lüüa
ning oma panust anda, et meie noor kogudus saaks tugevamaks oma
liikmete kaudu ning saaks kasvada nii usus kui ka valmisolekus
teenida Issandat ja oma ligimest armastuses. Kui oleme usus tugevad
ning peame osadust ülestõusnud Issandaga ka väljaspool koguduse
jumalateenistust, elame iga päevaga rohkem Jumala tahte kohast elu
ning ka meie isiklik elu on seeläbi korrastatud, kantud armastusest
ning õnnelik.Tule, anna endast teada, kui soovid niisuguses grupis
osaleda või koguni ise üht uut gruppi kokku kutsuda! Koguduses
leidub ka valmismaterjale, mida sobib hästi kasutada rakugrupi
läbiviimisel.
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga
maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub
rõõmuks. Jh 16:20
3image: Freepik.com
-
Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast.
Hb 13:144
JUMALA ILMUTUS KRISTUSESÜlim ilmutus, mis on eales aset leidnud,
on mitte ainult luterluse, vaid kogu kristluse seisukohast Jumala
ilmutus Jeesuses Kristuses. Kristlik pärimus rõhutab küll eriliselt
teatud sündmusi Jeesuse maisest elust, nagu seda on tema sünd, mida
mõistetakse Jumala inimesekssaamisena, ja tema surm ristil, milles
nähakse erilist lunastussündmust, samuti ka tema ülestõusmine,
milles nähakse Jumala võitu surma üle – ilmutusena on aga mõistetud
kogu Jeesuse elu ja tema õpetust. Need kõik kuuluvad kokku, seega
kasutavad paljud teoloogid siinkohal mõistet “Kristus-sündmus”.
Kogu Jeesuse elu on niisiis otsekui üks sündmus, mille kaudu Jumal
ilmutas end ajaloos, kuid mille mõju ulatub üle aja ning jõuab
meienigi. Lähemalt vaatleme seda teemat hiljem.
ILMUTUS VäLJASPOOL KRISTLUST?Jumala ilmutus eksisteerib ka
väljaspool kristlust – selles pole kahelnud ükski teoloog. Kristlus
räägib sama Jumala ilmutusest, millest räägib Vana Testament.
Küsimus on vaid selles, milline on Vana ja Uue Testamendi
omavaheline suhe ja kas ilmutus eksisteerib ka väljaspool iisraeli
usundit, mida kajastab Vana Testament. Kui vastus on jaatav, siis
milline võiks olla selle tähendus kristlusele?Kuigi Vana ja Uus
Testament moodustavad kristlaste jaoks ühtse terviku, Piibli, on
Uus Testament kristlikust vaatenurgast olulisem, sest vaid need
tekstid annavad selgesõnaliselt tunnistust Kristusest. Ka Vana
Testamenti on tõlgendatud Kristus-sündmuse valguses tagantjärele
ettekuulutusena Kristuse kohta. Konkreetsete tekstide puhul võib
alati taolise seose kohta kriitilisi küsimusi esitada, kuid
seesuguses lähenemisviisis leidub ometi oma tõetera ja selleks on
Vana Testamendi viited kaugemale tulevikule, mida saab siduda
mõttega lunastusest ehk inimkonna vabanemisest. Viimase teoks
saamist on kristlased näinud Jeesuses. Kindlasti on aga Vana
Testament taust, millega peab arvestama Uue Testamendi lugemisel –
paljud asjad Uues Testamendis on mõistetavad üksnes Vana Testamendi
taustal. Ilmutuse olemasolu suhtes väljaspool iisraeli usundit ja
Vana Testamenti puudub aga teoloogidel üksmeel. Juba Paulus
tunnistas, et ka paganad, st mittejuudid, võivad tunnetada Jumalat
Tema loodu ja oma südametunnistuse (kr syneidesis) kaudu. Viimane
mõiste Piiblis enne Paulust puudus ja Paulus laenas selle oma
kaasaegsest kreeka filosoofiast. Kreeka filosoofias olulist logos´e
mõistet rakendas Jumala ilmutusele 2. sajandil Justinus Märter
(surn u 165) kelle arvates Sõna (kr logos), mis Kristuses inimeseks
sai, oli tegev juba enne Jeesuse sündi. Justinuse arvates on
jumalik logos ilmunud Kristuses täielikult, kuid igal inimesel on
mõistuses logos`e seeme ja kuna logos
on tõde, siis on tema tunnetamine tõe tunnetamine. Justinus
uskus, et mõnedel inimestel, nagu seda olid filosoofid Herakleitos
ja Sokrates, oli see seeme eriliselt suur ning seega oli keskmisest
suurem ka nende võime tunnetada tõde. Elades oma mõistuses peituva
logos´e seemne järgi, mis on suguluses kogu maailma valitseva
logos´e kui mõistusliku printsiibiga, olid nimetatud filosoofid
teatud mõttes “kristlased enne Kristust”. Ka Aleksandria Klemensi
(surn enne 215) arvates on kreeka filosoofia midagi ilmutusega
võrreldavat. Ta ütleb, et see, mida oli Seadus juutidele (st enne
Kristust), oli filosoofia paganatele – see oli nende kasvataja
Kristuse poole. Paul Tillichi meelest on olnud kogu Kristuse eelne
religioonilugu Jumala ettevalmistav ilmutus – ettevalmistus
Kristuse tulekuks. Tillichi arvates võib religioone pidada selleks
ettevalmistavaks ilmutuseks ka Kristuse sünnile järgnenud ajal –
siis, kui Kristust veel ei tunta. Tillichi ilmutusekäsitlus on avar
ka seetõttu, et tema arvates ei ole ilmutuse vormid piiratud –
ilmutusega on tegemist kõikjal, kus inimese mõistus kohtub “olemise
põhjaga”. Tillchi järgi on ilmutus selle manifestatsioon, “mis meid
tingimatult puudutab”. Viimane võib aga aset leida kõikjal ja igal
ajal. Paljud teisedki 20. sajandi teoloogid on näinud Jumala
ilmutust mittekristlikes usundites. Meie teoloogidest on selles
eriti veendunud olnud Uku Masing, kes samastab ilmutuse intuitiivse
taipamisega. Masing ütleb, et see, mida tänapäeval nimetatakse
intuitsiooniks ehk taipamiseks, nimetati muiste ilmutuseks. Ta
usub, et see on universaalne nähtus, mida on esinenud kõigil
aegadel ja kõigis usundites ning ka väljaspool usundeid. Teoloog
Arne Hiob, kes on uurinud Uku Masingu religioonifilosoofiat, ütleb,
et Masingu käsitlus ilmutusest on lähedane Paul Tillichi
käsitlusele, ent mõjutatud Friedrich Schleiermacheri (1768-1834)
käsitlusest, mille järgi ilmutus on samane universumi vahetu
kaemusega.Teema lõpetuseks olgu nimetatud, et ilmutus on alati
kindla struktuuriga protsess. Viimase moodustavad: ilmutuse
põhjustaja, ilmutuse vastuvõtja ning ilmutuse sisu – see, mida
ilmutatakse. Nende struktuuri-elementide kokkukuuluvust on
eriliselt rõhutanud teoloog Wilfried Härle. Kristliku arusaama
järgi põhjustab ilmutuse Jumal, ilmutuse vastuvõtja on inimene ning
ilmutuse sisu on sõnum, mida Jumal tahab inimesele edastada.
Ilmutus edastatakse inimesele mõistetavas keeles, et see oleks
talle arusaadav, ent ilmutuse vastuvõtmisel tuleb alati arvestada
inimese piiratuse ja poolikusega. Kristluses on olnud levinud ka
arusaam, et Jumal kohandab oma ilmutust vastavalt inimese
vastuvõtuvõimele. Kanalit, mille kaudu inimene võtab vastu Jumala
ilmutust, nimetatakse kristluses usuks.
(järgneb)
leeritund 2: jumala tegevus ehk ilmutus (3. osa)Jaan Lahe
-
Aili on loomult pigem tegutseja ja nii on märgiline, et ma ei
saanud teda kohe portreteerimiseks kätte. Esimesel õhtul, kui talle
püüdsin helistada, käis ta koguduse juhatuse koosolekul. Teine kord
pesi pojatütar tema juures aknaid. Kolmandal katsel istume Aili
kenas elutoas maha, tomatitaimed on ümber istutatud ja perenaine
räägib lihtsa loo oma mitte nii lihtsast elust.Aili (neiuna Mänd)
sündis suure ilmasõja eelviimasel aastal (5. aprill 1944) praegusel
Jõgevamaal Kasepää külas. Tema vanemad olid põllupidajad. Ema
kasvatas oma kaht last tegelikult üksi, kuna isa arreteeriti 1945.
aastal, saadeti Siberisse, kus ta haigestus ja suri kaks aastat
hiljem. Ailit saadab lapsepõlvest peale hirmutunne, millel tookord
oli ka tõsine alus, kuna paljud arreteeritute perekonnad samuti
küüditati. Aili perekond pääses tänu kõrvalehoidmisele. Kodumaale
jääjaid ootas aga ees raske kolhoositöö, Aili mäletab end ikka koos
emaga põllul rohimas või ükskõik mis muud tööd teha aitamas. Ta
ütlebki, et tal ei ole oma lapsepõlvest häid mälestusi.Kasepää
koolis käis Aili seitse aastat nagu tol ajal kombeks. Ta tundis
aga, et tervis ei pea maatööle vastu, ning nii hakkaski noor neiu
linna „trügima”. Ta tahtis kondiitriks saada, kuid olude sunnil
õppis 1961. aastal Tallinnas kaubandust. Vahepeal lõpetas
töölisnoorte keskkooli ning täiendas end kaubandustehnikumis. Pikad
aastad töötas Aili Viru Väravate toidupoes. Pärast Mustamäele
kolimist, kui lapsed siin lasteaeda-kooli läksid, tuli Aili kodule
lähemale Kännu Kuke ABC-sse.1990. aastal kolis Aili oma perega
Peipsi äärde tagasi, tema ema oli siitilmast lahkunud ja kodu vajas
hooldamist. Tänu maaleminekule sattus Aili kiriku juurde. Nad
laulsid abikaasaga Mustvee koguduse segakooris, seal neid ka
leeritati-õnnistati. Laulatus toimus kümme aastat hiljem juba Nõmme
Rahus, Aili valis selle kiriku välja Pereraadio kaudu. Tervis läks
tal maal elades jälle halvemaks, aga Ailis püsib veendumus, et tänu
sellele sai temast ka tõsine kristlane. Baptistist onunaine
soovitas tal Pereraadiot kuulata. Sealt jäi kõlama õpetaja Tiina
üleskutse tulla Mustamäe kirikusse, Aili helistaski talle ja nii
oli ta üks esimesi, kes meie koguduse loomises hakkas kaasa
töötama.Aili on tõesti tegutseja. Põneva perioodina toob ta esile
aega, kui neli suuremat lapselast käisid tihti tema juures. Aili
poegadel on üsna ühevanused tütred ja päris samavanused pojad. Koos
nad Aili ja Jaagu (Memme ja Taadu) Ehitajate tee kodus toimetasid,
mängisid Männi pargis ja tegid ühiselt süüa. Nüüd on lapselapsed
suured ja tulevad vajadusel Memmele appi. Oma lapsepõlvest räägib
Aili veel, et ta käis koos baptistist emaga kirikus juba varakult
kaasas, tema vanaemadki olid usklikud. Aili on kindel, et usk on
teda hoidnud nii mõneski kriitilises olukorras. Nooremana, kui tal
enda lapsed olid alles väikesed, läks ta Oleviste kirikusse, kui
hingel raske. Ema oli oma kirikukooriga siin laulmas käinud. Nii
viib üks samm teiseni, tundub justkui juhuslikult. Igal juhul on
nüüd Aili meil ja meil on sellest hea meel.
Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest
ohvritest on Jumalal hea meel! Hb 13:165
Kroonlinna Joann (1829-1909) on üks armastatumaid õigeusu
pühakuid. Tema tuntus ja populaarsus põhineb suuresti
ennastsalgaval tegevusel vaeste eest hoolitsemisel ning tema
kirjutiste ja kõnede julgustaval, lohutaval ning jõudu andval
sõnumil.
„Jumal on igal ajal meile lähemal kui ükski inimene. Ta on mulle
lähemal kui mu rüü, lähemal kui õhk või valgus, lähemal kui mu
naine, isa, ema, tütar, poeg, sõber. Ma elan Temas, nii hing kui
ihu. Ma hingan Temas, mõtlen Temas, tunnen, arvan, kavatsen,
räägin, võtan ette, töötan Temas.”
„Armasta iga inimest, vaatamata tema pattu langemisele. Ära pane
tähele patte, vaid hoia meeles, et inimese aluspõhi on sama –
Jumala kuju.”
„Ära kunagi aja segi Jumala kuju järgi loodud inimest kurjaga,
mis asub tema sees, sest kurjus on vaid juhuslik ebaõnn, haigus,
saatanlik kujutelm. Inimese tõeline
olemus aga on Jumala kuju. Ja see püsib temas vaatamata
igasugustele moonutustele.”
„Viha täis inimene on haige inimene; me peame asetama tema
südamele plaastri – armastuse; peame temaga käituma lahkelt,
rääkima leebelt, armastavalt. Kui tema sees ei ole sügavalt
juurdunud pahatahtlikkust meie suhtes, vaid ainult ajutine
vihameel, siis näed, kuidas tema süda või tema pahatahtlikkus sulab
sinu lahkuse ja armastuse läbi – kuidas hea võidab kurja.”
„Sinu Issand on Armastus: armasta Teda ja Temas kõiki inimesi
kui Tema lapsi Kristuses. Sinu Issand on tuli: ära lase oma südamel
olla külm, lase sel põleda usus ja armastuses. Sinu Issand on
valgus:ära kõnni meele pimeduses, mõtlemata ja mõistmata, ilma
usuta. Sinu Issand on halastuse ja helduse Jumal: ole halastuse ja
helduse allikaks oma ligimesele.”
KULdSEId SÕnU kroonlinna joanniltKokku pannud Imbi Arro
Portree - aili vimmKirja pannud Auli Tohv
Foto: Tuuli Korsar
-
Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt,
kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Jk 1:176
Oleme pühapäevakooli õpetajatega juba seitse suve järjest
korraldanud lastele viiepäevaseid laagreid. Kõige esimeses laagris
osales ainult viis last, aga viimastel aastatel on laagris käinud
kokku umbes kolmkümmend viis last. See teeb rõõmu, kui lapsed
soovivad koguduse üritustest osa võtta ja et igal aastal on
leidunud ka vabatahtlikke täiskasvanuid, tänu kellele me neid
laagreid saame läbi viia. Oma laagrites paneme rõhku eelkõige
turvalisele ja avatud õhkkonnale. Püüame näha iga last, innustada,
julgustada ja luua keskkond, kus iga osaleja tunneb, et ta on
oodatud ja armastatud.Jutustame piiblilugusid ja aitame neid
seostada laste igapäevaeluga. Oluline koht laagris on mängudel,
grupitöödel ja muusikal. Lisaks külastame lastega huvitavaid
vabaajaveetmise kohti. Ja muidugi ei puudu laagrist hea
toit.Sellelgi suvel on plaanis korraldada kaks linnalaagrit lastele
vanuses 7–12 aastat (13 a). 17.–21. juunini toimub linnalaager
poistele ja 25.–29. juunini tüdrukutele. Oodatud on nii koguduse
liikmete lapsed kui ka teised lapsed, kes elavad Mustamäel.
Laagripäev algab kell 10.00 koguduse ruumides mängude ja
piiblilooga. Kell 12.00 saavad lapsed süüa ning pärast seda läheme
edasi batuudikeskusesse, veeparki, golfi mängima või mujale. Umbes
kella nelja paiku oleme tagasi koguduses, sööme einet ja lõpetame
laagripäeva tagasiside ringiga. Iga laps saab öelda, mis talle
selles päevas iseäranis rõõmu valmistas, ja samuti võib
jagada oma muresid või kogetud raskusi, kui kellelgi on. Kõige
lõpus palvetame koos lastega, täname Jumalat selle päeva eest ja
palume üheskoos Jeesuse õpetatud sõnadega. Oleme varasemates
laagrites kogenud, et selline rahulik päeva lõpetamine ja palve
mõjub lastele ülimalt hästi. Kõik lähevad särasilmselt koju ja
tulevad rõõmuga järgmisel hommikul tagasi. Needki lapsed, kes
kunagi varem palvega kokku pole puutunud, hakkavad seda hetke
nautima ja nii mõnigi on laagri viimastel päevadel ise oma esimesed
palved sõnastanud.Kuna meie laagrijuhtide seas on alati noori
täiskasvanuid ka välismaalt, siis on lastel võimalik praktiseerida
inglise keele oskust. Eelmisel aastal oli meie laagrijuhtkond eriti
rahvusvaheline. Meil oli juhte Norrast, Soomest, Saksamaalt ja
Brasiiliast. Sel aastal piirdume ilmselt norralaste ja soomlastega.
Siinkohal ka väike üleskutse: kui kellelgi on soovi mõnel päeval
laagrisse appi tulla, siis võtame ta tänu ja rõõmuga vastu. Mida
rohkem on täiskasvanuid, seda paremini laagripäevad tavaliselt
kulgevad. Kellel aga endal pole võimalik laagris vabatahtlikuna
osaleda, kuid on soov millegagi kaasa aidata, siis võib lastele
näiteks küpsetada või tuua muud head ja paremat, mida lauale panna.
Oma soovist panustada anna teada selle aasta laagri juhendajatele,
Marisele või Tiinale.Lastelaagritesse registreerumine on
alanud!
lastelaagridTiina Klement
Pilt: Pressfoto - Freepik.com
EELK Mustamäe koguduseLinnaLaagrid
17.-21.juunil poistele25.-29.juunil tüdrukutele
Laagris saab: uute ja vanade sõpradega aega veeta•mängida ja
laulda•saada rohkem teada Piiblist•külastada põnevaid kohti
Tallinnas•kaks maitsvat söögikorda•
Laagrisse registreerimine:
Tiina KLEMEnT [email protected]; tel: 5373 0718
Maris KuLdKEPP [email protected]; tel: 5672 6863
-
Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju
rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda,temale olgu kirkus
koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi
sugupõlvedeni! Aamen. Ef 3:20-21
7
nuputamist lastele
PALUN KIRJUTA VASTUSEKS LINNA NIMI, MIDA SÕNARäGASTIKUS EI
LEIDUNUD.
SÕNAD JOOKSEVAD NII HORISONTAALIS, VERTIKAALIS KUI
DIAGONAALSELT.
Vastus saada 26. maiks 2019 e-posti aadressile:
[email protected]
märksõnaga “Laste ristsõna“ või pane koguduses olevasse vastuste
kasti (lisa juurde ka oma nimi).
Kõikide ristsõna lahenduse õigesti vastanute vahel loosime välja
ÜLLATUSAUHINNA!
Aprillikuu ajalehe ristsõna vastus oli “18” Palju õnne! Õigesti
vastasid Carola,
Estreia, Katrin Elisabeth, Kelly, Kersti, Madli ja Marcus. Kõik
õigesti
vastajad saavad väikese maiustuse ning loosi tahtel saab
auhinnaks raamatu
KErsTI! Auhinna saab kätte järgmisel perejumalateenistusel.
LEIA SÕNARäGASTIKUST NORRA
LINNAD:ALTABERGENGRIMSTADHAUGESUNDKRISTIANSANDLARVIKMOLDEMOSSHAMMERFESTOSLOSAUDASTAVANGERTRONDHEIM
Pilt: Pressfoto - Freepik.com
D G S E D O T M M R D P
L N A D U A S E M E M O
V G A M E S S I C G V C
C G L S O D E I A N K P
F X R M N H L L O A B C
X N Y I D A A O O V E W
N K W N M R I B M A R E
C I O N V S K T V T G U
F R G I N O T G S S E J
T H K E A L T A I I N Q
H A U G E S U N D P R L
K V R M T O V Y W A T K
-
VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:TIINA KLEMENT – koguduse
õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718JAAN LAhE
– koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post:
[email protected]; tel: 516 7724ÜLLE rEIMANN – koguduse
diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029IMBI ArrO
– diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551
7970Beebilaulu juhendaja Ingvild Prestbø – e-post:
[email protected]; tel: 5877 7639Lastetöö juhendaja Maris
Kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863NMSi
vabatahtlik Mustamäe ja Saku koguduses Aleksandra Mjelde Andersen –
e-post: [email protected]; tel: 5377 8806
(Liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja
Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV
pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto:
EE241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht:
www.eelk.ee/mustamae E-post: [email protected] ja
[email protected] aadress: A. H. Tammsaare tee
135, sissepääs sisehoovistMagda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee
89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post:
[email protected]; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodAjalehe
toimkond: kujundaja Jaana Maria Unga, keeletoimetaja Auli Tohv
kuukava mai 2019
Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell
15Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (05.05)
kell 12Lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a.
perejumalateenistuse ajal)Eine Piibli ja palvega teisipäeviti kell
12Beebilaul kolmapäeviti kell 10.30 (1-3 a) ja 11.30 (kuni 1 a)
KOgUdUsEs TOIMUB:
E 27.05 kell 18.30 Järelleer ja armulauaga palvus.N 30.05 kell
17 KRISTUSE TAEVAMINEMISPÜHA JUMALATEENISTUS.N 30.05 kell 18.30
Piibliseminar.R 31.05 kell 19 Palvus Taize lauludega.
LEERITUNNID: KOKKULEPPELKOGUDUSERUUMIDE KORRASTAMINE
TEISIPäEVITI 14.30-16.30TaSUTa riieTe jagaMine T 07.05 ja 04.06
Kell 15-18
Created by Freepik
Õnnitleme sünnipäeval!07.05 Kelly Alliste10.05 Elna Lilliorg
11.05 Hannu Rantamäki13.05 Oliver Kuuskemäe
15.05 Anne-Nelli Junolainen 22.05 Karin Kuslap23.05 Marilin
Pärna24.05 Tiiu Kirsimägi26.05 Andrus Rips31.05 Jaan Lahe
Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale POsTKAsTI tellida,
siis palun
andke oma soovist teada e-posti aadressil [email protected]
või
[email protected]. Ajalehe leiate ka kogudusest
kohapealt, samuti saab seda
lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.