Viimsi Teataja 1 Viimsi Teataja · muinastuled Viimsi Muinastulede Selts korraldas 26.augustil Viimsi Vabaõhumuuseumi ran-nas Muinastulede Öö. Turumaa Kultuurinõukogu (Åbolands

Viimsi Teataja 1

12 (165) VALLALEHT Reede, 29. september 2000

Viimsi TeatajaViimsi Teataja

Muuseumi rannas põlesidmuinastuledViimsi Muinastulede Selts korraldas26.augustil Viimsi Vabaõhumuuseumi ran-nas Muinastulede Öö.

Turumaa Kultuurinõukogu (ÅbolandsKulturråd) Soomes on taaselustanud muist-sete märgutulede traditsiooni. Esimesedkaasaegsed muinastuled süüdati aastal1992. Sellest ajast alates pannakse needpõlema uuesti iga aasta augustikuu viima-se laupäeva õhtul soome aja järgi kell21.30.

Vanimad kirjalikud andmed tuledegateadete edastamisest meie regioonis päri-nevad viikingiajast. Siis toimis Rootsi jaSoome ranniku laevateede ääres juba üht-ne, ulgumerelt kuni sisemaani ulatuv val-vesüsteem. Sellesse pidi iga ranniku ko-gukond andma oma kindlaksmääratudpanuse ja kandis küllalt ranget vastutustteate mitteedastamise korral. «Küllap olisamalaadne korraldus kasutusel ka Eestirannikul,» ütleb Väino Poikalainen Mui-nastaide Seltsist.

Kaasaegsete muinastulede kandvaksideeks on ühtsuse propageerimine Lääne-mere ranna- ja maarahva seas, maaelu

edendamine, kultuuripärandi säilitamine,erinevate maapiirkondade omavaheliseläbikäimise ja koostöö arendamine.

Viimsi Muinastulede Ööle olid ooda-tud kõik pärimuskultuuri südames kand-vad hinged . Noorim osaleja oli Stockhol-mi Keskkonnainstituudi Tallinna Kesku-se juhi Ahto Oja mõnepäevane pisipoeg.Muinastulelased helisesid kaasa Kirile Looregivärsilistele lauludele. Keetsime tervis-tavat teed Lahemaa taimetark Hipe retseptijärgi, väge ammutasime kadakamarjadestja pihlaõuntega meest. Jutuvestja Piretmuinasjutustas lugusid möödanikust, kõn-disime sisse muinaskunsti asjatundja LoitJõekalda poolt ehitatud kivilabürindi, mille1849.a. rajatud eeskuju asub Aksi saarel.

Saabuva öö mõtliku vaikuse laulis hel-geks Jaak Johanson.

Oleme tänulikud suure huvi ja üllata-valt arvuka osavõtu eest!

Ürituse korraldamisel ulatasid sõbra-käe: Viimsi Vallavalitsus, Viimsi Vabaõhu-muuseum, Viimsi Lasteaed, Viimsi Mets-kond, Kaijo Kuusing ja paljud teisedsemud.

Erki Ristoja ja Aina Alunurm

Käes onRohuneememaantee avamisehetkKauaoodatud Rohuneeme maantee avamisepuhul toimub 30. septembril suur spordipi-du, mille käigus peetakse Eesti esimesed rull-uisutamise meistrivõistlused maratonidistant-sidel ning Rohuneeme jooks.

Kokku 6,3 kilomeetri pikkusele teelõigu-le paigaldas AS Talter uue teekatte ja ehitasvälja jalgratta- ja kõnniteed. Kõnnitee ehita-misel pani vald õla alla miljoni krooniga.

Maantee ehituse kogumaksumuseks ku-junes 15,4 miljonit krooni, valgustuse välja-ehitamist finantseeris vallavalitsus 1,4 miljo-ni krooni ulatuses. 1999. aastal kulutas vald928 386 krooni valgustamaks Vahtra tee -Rannavalli tee vahelist maanteelõiku. Elekt-ritööd teostas AS Rito Elekter.Suur spordipiduEsimesed Eesti meistrivõistlused rull-uisutamises peetakse kolmes võistlusklas-sis. Meeste distantsi pikkuseks on 82 km,naistel ja noortel 42 km. Rahvasõitjadsaavad võimeid proovida 13 km pikku-sel võistlusmaal. Kõigile maratonidis-tantside võitjatele on vallavalitsus väljapannud rändauhinnad.

Maantee avamise puhul suunatakse liik-lus kella 11.30-13.10 vahel täielikult ümbermööda Metsasihi ja Reinu teed: kell 13.10-16.00 on Rohuneeme maantee avatud osali-selt ning kehtivad mitmed piirangud. Palu-me kõigilt autojuhtidelt mõistvat suhtumistning kõrget liiklusdistsipliini.

VT

Rulluisutajate rändauhinnad leiavad30. septembril esimesed omanikud.

Pärimuskultuuri austajad süütasid augusti viimasel laupäeval Pringi rannalmärgutule. Samal hetkel süttisid lõkked ka paljudes teistes paikades Läänemere

rannikul.

2 Viimsi Teataja

Ilmub iga kuu teisel ja neljandal kolmapäeval. Kaas-tööd, reklaamid ja kuulutused esitada hiljemalt küm-me päeva enne ilmumist. Toimetus reklaamide sisueest ei vastuta.Toimetaja Triin OlvetTel 6 066 832, GSM 051 67718, faks 6 066 800e-post [email protected]: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul,Madis Saretok.Trükki toimetanud Kirjastuskeskus.

Trükitud trükikojas Greif.

Viimsi TeatajaViimsi Teataja

Uued elektrimüügi hinnapaketidannavad valikuvõimaluseAlates 15. jaanuarist 2001 tõuseb küll elektri hind, kuid see toob tarbijale kaasa uutevalikute tegemise võimaluse. Vastavalt elektritarbimise hulgale ja olemasolevale elekt-rienergia arvestile saab valida nelja paketi ja mitme erineva makseviisi vahel.

Oluline muutus tariifides on püsitasuga paketi valimise võimalus. Püsitasu ar-vestatakse kliendi liitumispunkti peakaitsme suuruse järgi. Suvilaomanikel on kasu-likum valida püsitasuta pakett (nr. 1 või 2), keskmisest suurema tarbimisega kliendilseevastu valida püsitasuga 3. või 4. pakett, kus kilovatt-tunni hind on tunduvaltmadalam.

Pakett tuleb valida hiljemalt 30. novembriks k.a. , siis müügiosakond saab lepin-gud ette valmistada ja posti teel välja saata. Kui nimetatud kuupäevaks pole sedatehtud, hakkab vastavalt olemasoleva arvesti tüübile automaatselt kehtima kas 1. või2. hinnapakett. AS Viimsi Elekter palub oma valikust teatada telefonidel: 6090-565, 6090-617, faksil. 6238-575 või e-posti aadressil:[email protected]. Müügiosakond on valmis elanikke sobivaima paketivalimisel abistama.

Hinnapaketi muutmine on kuni 30. aprillini 2001.a. tasuta. Edaspidi saab paket-ti muuta vaid aasta möödumisel ja tingimusel, et tarbimine näitab vahetamise vaja-likkust.

Uued lepingud tulekulKui senine arveldamine käis makseraamatu abil, siis nüüd sõlmib firma kõigi klien-tidega ostu-müügi lepingud. Uuest aastast käivitub ka uus arveldusprogramm, milletulemusena hakkavad kõik tarbijad saama igakuiselt arve (väikese tarbimise korralkahe kuu tagant, suvilaomanikud kaks korda aastas) tarbitud elektri koguse ja maks-misele kuuluva summaga. Ka maksevõimalused muutuvad paindlikumaks – lisakssenistele (pangas, kassas või sidejaoskonnas) saab uuest aastast tasuda elektri eestigakuiselt kindla summana. Tasaarvelduse teeb AS Viimsi Elekter aasta lõpus, teheslisaarve või arvestades enammakstud summa uude aastasse ettemaksena.

1. jaanuarist 2000 kuulub AS Viimsi Elekter Soome kontserni Fortum OY. «Mõneaasta pärast võib iga tarbija valida, milliselt teenusepakkujalt elektrit osta,» kinnitasJemmer. «Ühelt poolt oleme me pärast liitumist konkurentsivõimelisemad, teiseltpoolt saame juurde olulisel hulgal kogemusi ja oskusteavet.» Jemmer prognoosis uut(6-7 senti/kWh) hinnatõusu 2001. aasta hilissuvel, põhjuseks NRG tulek Eesti turu-le ja sellest tulenev elektri tootjahinna tõus.

Triin Olvet

VallavalitsuseveergVallavalitsus otsustas Leppneeme sa-dama avariiremondiks eraldada 400000 krooni. Leppneeme sadamakai otson juba paarkümmend aastat vastupidanud praktiliselt ilma remondita jaselle tulemusena haigutab kai otsa alltühjus. Paraku kasutab just nimelt sedakaid iga päev Prangli ja Leppneemevahel kurseeriv postipaat «Helge».

www

Viimsi mõisa neljakorruselisest kõrval-hoonest on lahkumas selle senine rent-nik. Edaspidi soovib vallavalitsus majakasutada mitte enam mõisakompleksisobimatu tööstuspinnana, vaid rajadasinna haridusasutuse (nt. lasteaed).Hoone remont läheks eeldatavaltmaksma ca 10 miljonit krooni, majaomandamise vastu on huvi tundnudmitmed kinnisvarafirmad ning erakoo-lid.

www

Liiklusolud Viimsi vallas üha parane-vad. Liiniloa sai juba kolmas mars-ruuttaksoliin nr. 24, millel hakkavadmarsruudil Tallinn-Mähe-Hansunõmme sõitma US TranslineOÜ bussid.

www

Samuti saab osaliselt rekonstrueeritudLubja-Pärnamäe tee. Alates k.a. no-vembrikuust ei läbi rasketransportenam Viimsi asulat, vaid suunatakseümber Randvere teele mööda eelpool-nimetatud teed.

VT

Hinnapakett Mõõtühik Tariif käibemaksuta Tariif käibemaksuga

1. Elektrienergia põhitariifiga senti/kWh 76,27 90,02. Elektrienergia ajatariifidegapäevatariif senti/kW/h 82,20 97,0öötariif senti/kW/h 53,39 63,03. Elektrienergia püsitasu japõhitariifigapüsitasu võrgu kasutamise eest vastavaltliitumispunkti peakaitsmete nimivoolusuurusele (1-faasiline ühendus) krooni/A

kuus 0,851,0

Elektrienergia püsitasu ja põhitariifigapüsitasu võrgu kasutamise eest vastavaltliitumispunkti peakaitsmete nimivoolusuurusele (3-faasiline ühendus) krooni/A

kuus 2,543,0

põhitariif senti/kWh 52,54 62,04. Elektrienergia püsitasu jaajatariifidegaElektrienergia püsitasu ja põhitariifigapüsitasu võrgu kasutamise eest vastavaltliitumispunkti peakaitsmete nimivoolusuurusele (1-faasiline ühendus) krooni/A

kuus 0,851,0

Elektrienergia püsitasu ja põhitariifigapüsitasu võrgu kasutamise eest vastavaltliitumispunkti peakaitsmete nimivoolusuurusele (3-faasiline ühendus) krooni/A

kuus 2,543,0

päevatariif senti/kW/h 56,78 67,0öötariif senti/kW/h 35,59 42,0

Viimsi Teataja 3

Oli imetore reis�Kuna mul oli õnn osa võtta vaimulikestsuvepäevadest Ilitornios, mille motoks oli:MINA OLEN ELU LEIB, siis mõne sõna-ga tutvustan seda.

Reis ise algas 14. juulil Tallinna sada-mast: tiibur «Laura» viis meid üle laheHelsingisse, kus ootas juba ees meie reisitruu saatja Jukka.

Istume bussi ja sõit läkski lahti, kilo-meetrid läksid linnulennul ikka sada jasada, kuni lõunaks jõudsimegi Hyvaskylla– seal oli endine kirikuõpetaja (praegu pen-sionil), meid vastu võtmas lõunalauaga.Kõhud täis, tutvustas õpetaja meile kohali-ku kiriku ajalugu.

Edasi sõites jäi tee äärde Kärsamäkikirikukellade valamise töökoda; tagasi tul-les käisime ise neid lähemalt vaatamas jakuulumas.

Ööbimiskohaks oli Törnujärvi –sealsesleerikeskuses saime veeta kõik kolm ööd.Kohale jõudes ruttasid agaramad saunakütma, olime parajalt väsinud ja voodidootasid… Ja sääsed ka!

800 km oli seljataga. Järgmisel hom-mikul sõitsime oma reisi eesmärgi –Ilitornia – keskusesse, kus jätkus tegevustkaheks päevaks. Kuna kõik toimus soomeja rootsi keeles, siis tõlkisid Marika ja Leokogu jutu meile eesti keelde.

Aavasaksa mägi ahvatles oma torniga– ka seal käisime ära, kuigi torni ronidaõnnestus alles teisel katsel. Kui olime esi-mesel päeval suure ähkimisega mäe otsajõudnud, siis selgus, et torni võti asub all –enam ei tahtnud sellist retke uuesti ettevõtta.

Järgmisel päeval sai kõik tasa tehtud -tornis käidud ja kogu Lapimaad ühekorra-ga nähtud ning külastatud ka torni kõrvalolevat muuseumi. Selle maja oli lasknudehitada Aleksander II, aga millegipärast eiolnud ta seal elanudki. Loomulikult nägi-me päris ligidalt põhjapõtru vabas loodu-ses oma normaalses elukeskkonnas. Soo-me ja Rootsi piiril oli Tornio jõgi – jõelesild peale tehtud – see ahvatles silda lähe-malt vaatama ja ka tugevust proovima.

Tähtihovis nägime ja proovisime vägahuvitavat rippsilda, mis oli üleni klaasist,sammusime nagu piki klaasalleed. Mille-gipärast kutsutakse Soomet tuhande järvemaaks – aga see ei vasta tõele – Soomes onüle 200 000 järve!

Meie reisiseltskond oli väga mitmeke-sine, oli Tapalt, Simunast, Äksist, Ranna-mõisast, Randverest, Pranglist, Tallinnastja isegi Lätist. Koju Tallinna jõudsime 17.juuli õhtul viimase «Lauraga». Et see reismeil nii imepärane oli ja kõik ilusti laabus,selles on “süüdi” Marika ja Leo. Kogu rei-siseltskonna nimel neile aplaus!

Vanda Raja

Vallaeluedendamiselesaab kaasa aidataigaüksViimsi vallas on olemas huvikeskus, muusi-kakool, kunstikool ning tulemas on ka noor-temaja, kuid kahjuks oleme suures tuhinasvähem rõhku pannud meie vanema põlvkon-na esindajate elu sisustamisele.

Hiljuti sai Viimsis, “Rannapere” pansio-naadi ruumes valmis päevakeskus, mis onmõeldud just meie valla eakamatele inimes-tele ja tulevikuplaanidesse jäävad veel mit-med ideed, mis aitaksid pensionäridel omaprobleemidele lahendusi leida ning ka elu hu-vitavamaks muuta.

Kõik saavad sõna sekka öeldaNii päevakeskus kui ka muud tegemised eiole aga suurt midagi väärt, kui me ei tea, midasoovivad Viimsi elanikud. Et võim ise ei jääkshüüdjaks hääleks kõrbes teen ettepaneku tullakokku ja arutada meie koduvalla praegusi või-malusi ning tulevikuplaane. Üheskoos suu-dame oma valda paremaks muuta!

Ootan teid “Rannaperes” 4. oktoobrilkell 14:00, et kohvitassi kõrval arutada niipäevakeskusega üleskerkinud küsimusi, kuika muid Teid huvitavaid teemasid.

Toomas R. RaistViimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni

esimees

Foto: Lembit TammsaarKuna Lapimaal olime siis käisime ära

polaarjoonel, niisama lihtne see “joon”oligi – asfaldile tõmmatud valge triip!!

Pildil Vanda Raja ja Helgi Jaanuspolaarjoonel.

4 Viimsi Teataja

Oma silm on kuningasSõda kogu oma õudusesTeatud ajajärkudele tüüpilised olme-elustseenid sõja ajal on lavastatud tõe-truult elusuuruste vahakujudega koosvastava dekoratsiooni ja butafooriaga.Näiteks jubedust tekitav stseen Kol-mekümneaastase sõja (1618-1648)ajast ahastava ilmega nälginud naisest,kes hobuse korjuse küljest lihatükkelõikab.

17. saj. Gustav II Adolfi valitse-misajal oli armee juba 100 000- me-heline. Üks sõjaväe paiknemiskoht võisüleval pidada kuni 30 000 meest jaseda suures osas muidugi halastama-tule riisumisele ja vägivallale. Hollandikunstniku Pieter Breugheli 1562. a.loodud seinamaali suur reproduktsioon“Surma triumf” annab õudse pildi sõjalaastavast toimest sõdurite ja tsiviil-elanikkonna keskel. Sõduri päeva-norm oli üks kilo leiba, pool kilo liha,kolm liitrit õlut (vett ei tohtinud juua,sest kaevud võisid olla laipadest mür-gitatud). Nende hobused sõid ühe pea-tuse ajal lagedaks 130 000 ruutmeet-rit heinamaad. Sõduri naine ja ta lap-sed said pidada aga mehe teenistusajalnn. popsikohta. Naabertalunikel olikohustus sõduriperet aidata.

1560-st aastast on Rootsi Kuning-

riik kuulus oma relvatööstuse poolest.Täpse ülevaate annab makett ühestkahurite valmistamise tehasest. KarlXII valitsemisaja sisse 18. saj. algu-ses jääb rootslaste võidukas lahingNarva all, mille 300. aastast juubelitka Eestis oktoobris ja novembris tä-histatakse.

Tsaari-Venemaa lipp ripub trofeedeseasMuuseumi trofeedesaalis on väljas1700. a. lahingus saagiks saadud Venetsaari-armee suur lipp kahepäise kei-serliku kotka ja kirikliku motiiviga.Sõjaretkest Norras 1718. a. näeb muu-seumikülastaja aga panoraami lumis-tel mäestikel hukkuvatest karoliinidestteel kodumaale. Samas võib näha1719. a. jaanuaris Handös 600 sõdurimatmispaigas väljakaevamistööde käi-gus leitud esemeid ja inimluid.

Ekspositsioon “Sõda ja taud” viibmeid meditsiinivaldkonda. Näeme ta-valist pilti välihaiglast, kus kaks meesthoiavad kinni karjuvat haavatut, kellegangreenist sinetavat jalga velskersaega amputeerib. Sureva haige juu-res on tekst, et inimesi hukkus taudideläbi kokku rohkem kui lahingutes.Aastatega ravitehnika paranes, millest

Kindral Johan Laidoneri 60. küüdi-tamisaastapäeva tähistati tänavuvääriliselt nii Viimsis, seda kajastatika ajakirjanduses ning avati Laido-neri-teemaline näitus Stockholmis.Karin Saarseni koostatud näituse ava-misest Eesti Majas Stocholmis 25.augustil võtsid osa EV suursaadikRootsi Kuningriigis Toomas Tiivel,Rootsi kaitseväe ülemjuhataja armee-kindral Johan Hederstedt, kaitseväemuuseumite intendant kolonel LeifTörnquist, Armeemuuseumi direktorJohan Engström.

Näitusel olid väljas Laidoneri1939. a. riigivisiiti Moskvasse kajas-tavad ajaleheväljalõiked, fotod ülem-juhataja ordenitest, unikaalne foto- jatekstimaterjal Maria ja Johan Laido-nerist, mitu pilti Viimsist - kindraliendisest kodupaigast aastail 1993-94,vahetult pärast nõukogude väeosa lah-kumist mõisast, kui sinna loodi Kind-ral Laidoneri Muuseum.

K. Saarseni – J. Laidoneri emapoolt sugulase ja Tallinnas elavatekindrali suguvõsa esindajate käest saa-dud hinnalised esemed olid ühed esi-mesed eksponaadid vastloodud muu-seumis. Stockholmi näituse jaoks olivõimalik ka Laidoneri muuseumilomalt poolt väikest kaasabi osutada.

Rootsi Armeemuuseum näitab sõjaolemustSeekord sai aga tutvuda ka päris sõja-muuseumiga! Kuningas Carl XVIGustaf avas k.a. mais pärast seitseaastat kestnud põhjalikku remontiRootsi Armeemuuseumi. Täielikultuuendatud ekspositsioon algab välja-panekutega juba viikingite ajastustkuni tänapäevani välja, andes seega kapõhjaliku ülevaate Rootsi ajaloost.Sõjad Rootsimaal, põhiliselt küll sõ-jaretked naabermaadesse leidsid aset16.-18. sajandil. Tänapäeva rootsla-ne, kes ligi 200 aastat on elanud rahusei kujuta päriselt ette, mis see sõdaüldse on. Selle mõistmiseks on püü-tud näidata ka seda, mida sõda enda-ga kaasa toob, mis see inimestele tä-hendab ja maksma läheb (mitte ainultrahas).

Rootsi Armeemuuseumi direktor Johan Engström tutvustas TanelLäänele väljapanekut. Muuhulgas oli eksponeeritud ka mitmeid

vahakujusid – pildil on rattameister. (repro)

Viimsi Teataja 5jutustavad ka väljapanekud.

Armeemuuseumi uute eksposit-sioonipindade planeerimine toimusarvuti abil, täpselt olid projekteeritudväljapanekute suurus, ruumide valgus-tus ja seintel rippuvate suurte pannoo-de mõõtmed. Muuseumi õmblustööko-dades õmmeldi igale ajastule vastavadriided ja mundrid, ka tinanööbid vala-ti algsel moel. Tänu konservaatoriteoskuslikule tööle võime näha näiteksühe jalaväelase riietusest täielikkukomplekti - aluspesust kuni keebini.Vahakujud paistavad tõesti välja “naguelus”, sest arvestatud on keskaja ini-meste keskmist kehakaalu ja pikkust,nendele väljendusrikaste peade valmis-tamisel olid aga kujur Tina Folinilemodelliks muuseumitöötajad s.h. kadirektor ise.

Maailmasõjad näitusel20. sajandiga seotud väljapanekudkajastavad I ja II maailmasõda, kül-ma sõja perioodi aastatel 1945-1989.Tüüpilisi stseene militaarsest keskkon-nast võib näha arvukatel makettidel jakompositsioonidel (varjuv sõdur pom-milehtris, relva- ja riideladu, maasti-kumasina taga pikast köiest kinni hoid-vad 12 relvastatud jalgratturit, sõdu-rite kasarmutuba jt.), ajaloosündmus-test annavad ülevaate foto- ja filmi-montaaþid. Tähendusrikas on fotokoos helitaustaga õnnelikest inimestestStockholmi tänaval 8. mail 1945 jafoto muutumine videopildiks, millelnäeme aatomipommiplahvatust.

Muuseumihoone esimesel korrusel(ringkäik sai alguse kolmandalt kor-ruselt) on väljas sajanditetagusedsõjamasinad. Kuid on ka ekspositsioonteemal “Sõda ja loomad”. Üks ruumkujutab endast tõelist hobusetalli – tuliju hobusel läbi aegade inimeste vae-nutegevuses täita tähtsat osa. Keskselkohal ongi suurtükki vedav galopee-riv ratsa-väeeskadron.

Teadmistel sõjaajaloost on üks osameie üldise riigikaitseteadlikkuse tõst-misel. Laidoneri muuseum Viimsis onpüüdnud jõudumööda neid teadmisihankida ja oma külastajaile jagada.

Tanel LäänKindral Laidoneri Muuseumi

teadur

Augustis 2000. a.algatas ViimsiVallavalitsusjärgmiseddetailplaneeringud:1. Haabneeme alevikus, Nurme põik 2,

Nurme tee 2a, Vardi tee 20 ja Varditee 22;

2. Muuga külas, end. AÜ-s Vana-Muu-ga, kruntidel Kasekännu tee 27 ja29;

3. Miiduranna külas, maaüksuselKristjani II;

4. Viimsi alevikus, katastriüksuselAstri tee 2;

5. Haabneeme alevikus, maaüksuselSalumetsa I;

6. Lubja külas, maaüksusel Farmeri.

06.10– 20.10. 2000 kella 9. 00 – 17. 00on Viimsi vallamajas Nelgi tee 1 avali-kul väljapanekul järgmised detailpla-neeringud:1. Püünsi külas, Meremärgi tee 16,

Pääsukese tee 13;2. Haabneeme alevikus, Rohuneeme

mnt. 31;3. Tammneeme külas, Eelpere maaük-

sus;

Nimetatud planeeringute avalikud aru-telud toimuvad Viimsi vallamajas (Nel-gi tee 1, Viimsi alevik) 25. oktoobril2000. a. järgmiselt:1. Haabneeme alevikus, Rohuneeme

mnt. 31 – kell 9.30;2. Püünsi külas, Meremärgi tee 16,

Pääsukese tee 13 – kell 10.00;3. Tammneeme külas, Eelpere maaük-

sus – kell 10.30.

Hooajal 2000/2001 jätkavadtööd MTÜ ViimsiHuvikeskusehuvialaringid:

* Laste tantsuklubi “Viira”: T, N16.00 - 20.00. Juhendaja KatiPedanik, info tel.6011715, 05034302Ootame uusi lapsi vanuses 5 -15aastat!

* Laste laulustuudio: K 11.00, N17.00 ja 18.00. Juhendaja MairePedak, info tel.6091887, 052 09888 Ootame uusi lapsi alates 3 eluaas-tast!

* Laulustuudio solistid. Juhenda-ja Ita-Riina Pedanik, infotel.6091222, 051 03458

* Tantsuklubi “Sirius”: E, K, R16.00 - 18.00. Juhendaja AnniTiitsaar, info tel.6012347

* Laste ja noorte teatristuudio: E,T, N 15.00 - 16.30. JuhendajadKülli Talmar ja Maido Saar, infotel.6066906

* Rahvatantsuansambel “Valla-alune”: E, K 19.30 - 22.00. Juhen-daja Eevi Kiling, info tel.6066934,050 98339

* Segakoor “Viimsi”: E, K 17.00- 19.00. Juhendaja Vaike Sarn, info055 24745

* Rahvamuusikaansambel “Piri-ta”: j uhendaja Ahto Nurk, infotel.6015477

* Pillikoor “Merimemm” Juhendaja Aare Pehka, info tel. 051974181

* Noorte rahvamuusika kapellJuhendaja Kalle Erm, infotel.6020389

MTÜ VIIMSI HUVIKESKUSNelgi tee 1Tel. 6091222 (6066838)

MTÜ Viimsi Huvikeskus võtabkonkursi korras tööle

PROJEKTIJUHI

Töö sisu: kultuuriürituste ettevalmistusja läbiviimineEeldame: head suhtlemis- ja organisee-rimisoskust, majanduslikku mõtlemist,autojuhilubade olemasolu.Kasuks tuleb: kultuurialane haridus,eelnev töökogemus antud valdkonnas,isikliku sõiduvahendi omamine.

CV ja avaldus esitada 6.oktoobriksMTÜ Viimsi Huvikeskuseleaadressil Nelgi tee 1, 74001 Viimsi vald,Harjumaa, märksõna “projektijuht”.

6 Viimsi Teataja

Kivilabürint �muinasmõistatus?Viimsi Muinastulede Ööl vabaõhu-muuseumisse kivilabürindi rajanudgraafik Loit Jõekalda Eesti Muinas-taideseltsist on mitmeid aastaid käi-nud ekspeditsioonidel soome - ugri-laste muistsetel asualadel Karjalas,Lapimaal ja Siberis.

Tema eesmärgiks on dokumentee-rida ja süstematiseerida muinasajakaljutaieseid. Viimased kogutud ma-terjalid olid eksponeeritud Rahvusva-helisel Fennougristika kongressil Tar-tus tänavu augustis.

Millega Sa, Loit, tegeled?Mina ei tegele millegagi,kivid tegelevad minuga.

Kas need kivid kõnelevad Sullemidagi?Küllap nad kõnelevad ja hakkavad iga-ühele meist omamoodi kõnelema, kui-das keegi nendega jutule saab. Labü-rindid on olnud pühad rituaalipaigadsaarte- ja rannikurahvastele. Ühestseletust nende kohta ei ole olemas egavast saagi olla, ka arheoloogidel onerinevaid tõlgendusi. Selle kivilabürin-di eeskujuks on Aksi saarel asuv la-bürint.

Rändrahnud on meie paekiviselmaakamaral koha leidnud pärast küm-ne tuhande aasta tagust jääaega. Su-lavad jäämassid ja vesi tõukasid vä-hehaaval siia graniidirahne, mis meistkaugel põhjapool kaljudest lahti olidmurdunud. Eesti maastikule omaste-na on need pikal teel siledaks lihvitudkivid alati aupaklikku suhtumist leid-nud ja aukartust äratanud – suurema-te kohta on teada rahvapärimusi jamuistendeid, väiksematega on olnudpõllumehed kimpus. Ilma nendeta eitahaks meie randu ja maastikke ettekujutadagi.

Aksi labürint on poolteist sajanditvanaSiin Viimsis, Aksi saarel säilinud la-bürint on laotud ilmselt varasema ees-kujul, seda võib oletada sinna laotudaastanumbri 1849 järgi. Selle saare

teine, ilmselt vanem labürint, on hävi-nud. Aegnal on teada üks võssakas-vanud ja Hiiumaal kaks halvasti säili-nud kivilabürinti.

Labürintide erinevaid põhikujun-deid on teada kogu maailmast – Skan-dinaaviast , Lõuna - Euroopast ,Aasiast. Eri paigus, võib-olla ka eri-nevatel põhjustel on seda ikka ja jällekasutatud. Mõned nooremad, teisedvanemad, raske on öelda, kuidas sõ-num levib, kes kellelt mõjutusi saanud.Kõige uhkemaid labürinte olen näinudSolovetsi saartel ja laiemalt Valge mereümbruses. Labürindi motiive on tihti-peale kasutatud rannaäärsete piirkon-dade ornamendis, vöökirjadeski võibsarnaseid kujundeid leida, neid motii-ve on kasutatud ka kristlikus kunstis.

Ka tänapäeval vajame me loodu-ses selliseid paiku, kuhu oma hea soo-viga minna, kohta kus täita omal viisilteatavat kombetalitust, kus mõtiskle-da või mediteerida. Mõnikord vajamepaika, kus millegi nimel oma tagasi-hoidlikku ohvrit tuua. Mõni kannab

ehk oma altarit kõikjal kaasas, teiseleon vajalik kindla sihiga rännak.

Kivides peitub sõnumIgas kivis on oma sõnum aegade ta-gant. Kivid teavad, neil on pikk AjaLugu. Kive peab hoidma ja austama.Kivi on püha nagu kõik meid ümbrit-sev imeline ja loodu.

Aastatuhandete vanused märgidsadadel lohkudega kultusekividel, kal-judele talletatud jooniste sõnumid,aegade tagant pärinevad rahvalaulud- see on meie mälu. Ja meie kohus onsäilitada seda, mis nii kaua püsinud;mõista, et selles kindlas toetuspunktiskestame, kuni austame oma minevik-ku, kust oleme pärit. Minevikku ula-tuvate juurte kaudu oleme seotud teis-te soome-ugri hõimurahvastega, kee-lesugulus ühendab meid uurali rahvas-te perre.

Aina AlunurmErki Ristoja

Foto: Maire TuulSiia, Viimsi Vabaõhumuuseumis olevasse kivilabürinti võib iga hea soovigakõndija tuua oma kivi, teiste kivide vahele mahub veel palju suuri javäikeseid

Viimsi Teataja 7

Kindral JohanLaidoneri IOlümpiateatejooksloob sidemetänaste jakunagiste aadetevahel

Eesti ajaloo ühe silmapaistvama isik-suse, riigitegelase, diplomaadi ja EOKesimehe kindral Johan Laidoneri mä-lestuseks peetakse 7. oktoobril 2000.aastal I Kindral Johan LaidoneriOlümpiateatejooks.

Kindral Laidoner on etendanudsuurt rolli Eesti spordielu kujundami-sel. Eesti Vabadussõja juht oli aasta-tel 1924-1931 Eesti Olümpiakomitee(EOK) abiesimees, juhtides viimaselneljal aastal ka Spordi Keskliidu tööd.1931. aastast täitis Johan LaidonerEOK esimehe kohustusi. 1934. aastajaanuarist sai ta EOK esimeheks, ol-les sellel kohal elu lõpuni. Johan Lai-doner viis Eesti olümpiavõistkonna1936. aasta Berliini mängude suurvõi-tudeni.

Olümpiamängud kannavad endasrahuaadet, kindral Laidoner sümboli-seerib vabadusaadet. Rahu ja vabaduson teineteisest lahutamatud. Kumbagiei saada kingitusena, vaid nende nimeltuleb pingutada.

Kindrali mälestusele ja käesoleva-tele olümpiamängudele pühendatudteatejooks on kutsutud looma vaimsetsidet kunagiste ja tänaste aadete va-hel. Kindral Laidoneri olümpiateate-jooksule on oodatud koolinoored, kait-seväelased, kaitseliitlased, noorkotkad,et võisteldes panna proovile oma tah-tejõud.

Kindral J. Laidoneri SeltsEesti Olümpiakomitee

Eesti Spordiselts Kalev

Distants: 5 kmStart: 7. oktoobril kell 12.00 Viimsimõisa peahoone eestFiniš: Tallinna Olümpiapurjespor-dikeskuses. Osavõtjad: 10-liikme-lised meeskonnad, iga võistleja lä-bib 500 meetrise jooksumaa. Osa-võtjad on jagatud kolme rühma:Eesti kaitsejõudude üksused, koo-lid ja spordiklubid.Võistkondade registreerimine: 2.oktoobrini Eesti Spordiseltsis Ka-lev (Pärnu mnt. 41, Tallinn, 10119,tel. 644 0744, faks 644 2987, [email protected], SulevLüütsepp). Auhinnad: absoluutseltparimat meeskonda autasustataksediplomi ja rändkarikaga.Iga rühma võitjat diplomi, karika jaraamatuga «Kindral Laidoner –115». II ja III koha võitjad saavaddiplomi ja karika. I etapi võitjale onvälja pandud eriauhind.

SpordiuudiseidTänavusi, augustikuu esimesel nädalava-hetusel toimunud Prangli spordipäevivõib julgelt senitoimunutest kõige osavõ-turohkemateks nimetada. Ainuüksi õhu-püstolist laskjaid oli võistlusprotokollis62. Sellel alal tuli absoluutseks võitjaksvanim osavõtja Valter Puuström, tulista-des 50 võimalikust 38 silma. Naiste pa-rimaks jäi Anneli Kahro tulemus-31 sil-ma. Alates noorematest olid paremad:

60m jooks - Kristel Leppmets 12,4 sek.,Külli Kilkans 10,2; Marit Piirissaar 10,1;Marju Viliberg 9,4;Lauri Piirissaar 15,0;Priit Piirissaar 18,9; Mihkel Liimann 9,6;Raiko Linholm 7,9: Kuido Lembinen 8,2ja Väino Klopets 9,7

Tennispallivise lastele - EvelinLembinen 16.00m; Mari-Liis Leppmets23.75; Helen Linholm 25.30; EvelinLinholm 24.15; Marianne Leppmets29.15; Raido Nurk 28.00; Allar Nurk35.54; Ahto Linholm 39.98 ; RaikoLinholm 55.30.

Hoota kaugushüpe - Kristel Leppmets1.62; Mari-Liis Leppmets 1.10; HelenLinholm 1.76; Marianne Leppmets 2.04;Kirli Lembinen 2.23; Anne Põldsaar2.10; Lauri Piirissaar 1.15; Priit Piiris-

saar 2.02; Mihkel Liimann 2.37; RaikoLinholm 2.91; Kristjan Otsa 3.15; Väi-no Klopets 2.58.

Kuulitõuge- 3kg - Helen Linholm 7.10;Marju Viliberg 7.28; Ahto Linholm 7.874kg - Kaili Viliberg 6.96; Anne Põldsaar6.986 kg - Raiko Linholm 11.43; KaidoLembinen 11.87; Väino Klopets 10.13;Urmas Mererand 8.54

800 g odaviskes sai naistest parima tu-lemuse Anne Põldsaar-15.57,noormees-te parima Raiko Linholm-37.58;meestepõhiklassis Kuido Lembinen-46.38 ningveteranide pikem odakaar oli Kalev Põld-saarel - 37.86.

Võrkpalli esikoht läks kolmest osavõt-nud meeskonnast ”VK Prangli” meeste-le koosseisus Andre Juhanson; KaidoLembinen; Kuido Lembinen; IndrekSäde; Väino Klopets; Kuno Malmström

HAABNEEME 6.RANNAMÄNGU-DEL oli põhialal võrkpallis võistlemas9 meespaari. Kõige tugevama vastase -tuule- kiuste tuli noormeeste esikoht paa-rile Kristofer Kask - Anti Roots. Põhi-klassis oli parim vennaskond Erki jaUrho Juhansoo ning veteranidest läks esi-koht Toomas Siskale ning AndresRemmelile.Liivakujude meistritest tulid võitjaksKadri-Liis Piirsalu ja Liisa Voo oma töö-ga ”Suur nägu” ning Rael Roots - TauriRoots kujuga ”Suur kala”.150m jooksus, hoota kaugushüppes ningtäpsusvisetes olid võitjad kõik - loosigajätkus erinevaid auhindu igale osavõtja-le.

Viimsi KK alustab oktoobris töödkooli ettevalmistusrühm kõigile 6-7 aastastele 2001. aastal kooliteedalustavatele lastele. NB! Ettevalmis-tusrühm töötab tasuta. Kõigil soo-vijail palume tulla 4. oktoobril kell13.00 Viimsi KK (II korrus ruum204). Info tel. 6066 902, 6066 903.

Viimsi Kk lastevanemateüldkoosolek

toimub 10. oktoobril kell 18.00Viimsi KK aulas.

8 Viimsi Teataja

Spordimees treenibkolmesajanda diplomi nimel

Talvel käis ta Saksamaal Worldloppetisarja kuuluval König Ludvig Lauf‘isuusamaratonil, kus saavutas kõigevanemas vanuseklassis (55 km) teisekoha.

Kaarlep on 1997. aastal läbi sõit-nud ka Tšehhi suusamaratoni ning1999. aastal Norra maratonil. Viimastpeetakse üheks raskemaks suusama-ratoniks üldse. Viimase maratoni oma-pära on selles, et sõit tuleb läbida 3,5

kilogrammi kaaluva seljakotiga. Hel-mut Kaarlep on osalenud ka viimaselkui ühel «Suusapäev kõigile» ürituselja kogunud sealt oma vanusegrupisigat värvi medaleid.

Tema tähtsamate saavutuste hulkamahuvad ka 10 osalemist Tartu suu-samaratonil ja 7 Tartu rattarallil, kusta saavutas kaks korda oma vanuse-grupis esikoha.

Helmut Kaarlepil on aastaid juba rohkem kui 70, kuid see eipaista tema sporditegemist segavat. Elu ilma võistluste jatreeninguta ei oska ta ette kujutadagi.

Ka rattasõidus on tal hulganisti me-daleid; lisaks kuulub males Kaarlepvalla kolme parima hulka, olles vallavõistkonna koosseisus korduvaltViimsi valla au eest hea seisnud. 1991.aastal tuli ta «Esmari» malemeistriks.

Kergejõustik ja male toovadlisamedaleidKa kergejõustikuveteranide üritustes eijää Kaarlep pealtvaatajaks, vaid lööbalati aktiivselt kaasa. Muuhulgas onta võistelnud paljudel kergejõustikuEM ja MM-võistlustel, (näiteks TuruMM, Atenna EM, Kristjanseni EM,Buffalo MM, Cesenadikose EM, Mal-mö EM).

Kõige paremini läks vast Malmös– 300 meetri tõkkejooksus oli tulemu-seks igati auväärne ja tubli 11. koht.Selles jooksuklassis on HelmutKaarlep ka Eesti rekordiomanik.

Tuleval aastal AustraaliasseJärgmine veteranide MM toimub tule-val aastal Austraalias. Kaarlep unis-tab juba sinnasõidust, kuid mitte ainult– Austraaliast tuleb tema arvates igaljuhul ära tuua ka medal. Põhjusi, miksHelmut Kaarlep oma elu spordiga täi-dab, on palju. Kaugel ei ole enam kasuurim eesmärk – saada oma kollekt-siooni 300. diplom. Praegu on neidvanahärra spordisaavutusi tunnista-mas vaid paarikümne võrra vähem.Nagu Viimsi kõige visam sportlane iseütleb: «Selleks tuleb edasi treenida javõistelda.»

VT

Helmut Kaarlep teel oma 300-nda diplomi poole.

Viimsi Teataja 9

LISAKS igal kuul palju ERIPAKKUMISI + BOONUSSÜSTEEM

PAKUME ehitusmaterjale vundamendist teraskatuseni, lisaks palju muudvajalikku sinna vahele

ÄRIKLIENTIDEL lepingu sõlmimisel KREDIIDIVÕIMALUS +SOODUSTUSED

OMA KODU EHITAJATELE projektimüügi raames soodsad eripakkumised:kodu kallim, kuid ehitus odavam

Ehitusmaterjali hulgi- ja laomüük Rohuneeme tee 62, Viimsi valdtel 790 322, 790 672 ja faks 791 341Kauplus avatud E-R kella 8-18, L kella 9-17Ladu avatud E-R kella 7.30-16

KLIENDIKAARDIGA ALATIVÄHEMALT 5% ODAVAMALT

Tule püsikliendiks -igalt ostult soodustus

ViimsiKaubahoov

TALLINNA

LAHT

KESKLINN

PIRITA

HAABNEEME

VIIMSI KAUBAHOOV

Jooksu toetavad:

MILSTRAND

®

laupäeval 30. septembril

Uus tee � uus jooks

Start kell 12.00 Haabneeme kaupluse juurest

Distantsid:

Samaaegselt toimuvad Eesti meistrivõistlused rulluisutamises maratonidistantsidel:

meestele 82 km, naistele 42 km ja noortele 42 km.

6 ,2 k m – f in i š R o hu n e e m e b u s si lõ p p -p e atu se s1 3 k m – f in iš V i im s i K e sk k oo l i s ta a d io n i l

Igale lõpetajale diplom ja medal.

Registreerimine:

Stardimaks:

v õ is t lu s p äe v a l k e l l 1 0 .00 -11 .3 0 V iim s i K e skk o o l i sa a li s

õ p i la s te l 10 k roo n ip en s io n är id e l 25 k ro o n ik õ ig il te is te l 5 0 k ro o n i o le n e m ata d is ta n ts is t

INFO:

TEL/FAKS (0) 6414 260

GSM (0)56 461 195 (jooks)

GSM (0)50 22 658 (uisutamine)

e-mail: [email protected]

10 Viimsi Teataja

ViimsiVallavolikogu 12.septembri 2000. a.istungilvastuvõetudotsused jamäärused:

nr. 10 Viimsi lasteaed “Piilupesa”põhimääruse kinnitamine;nr. 168 Viimsi Vallavolikogu eelarve-komisjoni põhimääruse kinnitamine;nr. 170 Arengukava muutmine;nr. 171 Detailplaneeringu algatami-ne: Lõugase maaüksus;nr. 172 Detailplaneeringu algatamine:Tammenurme tee 3;nr. 173 Detailplaneeringu algatamine:80-kohaline lasteaed;nr. 174 Detailplaneeringu algatamine:Linnaku VI maaüksus;nr. 175 Detailplaneeringu kehtestami-ne: Suureniidu maaüksus (osaline);nr. 176 Detailplaneeringu kehtestami-ne: Oiusöödi maaüksus;nr. 177 Detailplaneeringu kehtestami-ne: Ranna maaüksus;nr. 178 Detailplaneeringu kehtestami-ne: Ploomi tee 9;nr. 179 Detailplaneeringu kehtestami-ne: Madikse V maaüksus;nr. 180 Detailplaneeringu kehtestami-ne: Põldvuti tee 8 (krunt nr 9);nr. 181 Viimsi valla mandriosa veeva-rustuse ja kanalisatsiooni arengukavakinnitamine;nr. 182 Valla vara võõrandamine: sõi-duauto Peugeot 605;nr. 183 Munitsipaalmaa tasuta võõran-damine 2000. aastal esimesena sündi-nud Viimsi valla lapsele;nr. 184 Munitsipaalmaa võõrandami-ne alla harilikku väärtust;nr. 185 Munitsipaalmaa tasuta võõran-damine;nr. 186 Munitsipaalmaa võõrandami-ne;nr. 187 Audiitori kinnitamine.Volikogu õigusaktide täielike tekstide-ga saab tutvuda vallamajas või vallakoduleheküljel aadressil http://www.viimsivald.ee.

ViimsiVallavalitsusemäärused

18. 08. 2000 nr. 29Tee nime ja aadresside määraminePärnamäe külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a.määruse nr.19 alusel ja vastavalt ViimsiVallavalitsuse 18.08.2000.a. istungi ot-susele (päevakorrapunkt 4.3.) annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Pärnamäe külas tagas-

tatud maaüksus Pärnamäe XII teenimetuseks Pärnaõie tee ja mää-rata aadressid vastavalt lisatudplaanile alljärgnevalt:

Pärnaõie tee 1 - elamukrunt nr.7Pärnaõie tee 2 - elamukrunt nr.6Pärnaõie tee 4 - elamukrunt nr.5Pärnaõie tee 6 - elamukrunt nr.4Pärnaõie tee 8 - elamukrunt nr.3Pärnaõie tee 10 - elamukrunt nr.2Pärnaõie tee 12 - elamukrunt nr.12. Maaüksuse omanikul tähistada

aadressid vastava tähisega 30.ok-toobriks 2000.a.

3. Määrus jõustub 10. päeval pärastavaldamist ajalehes Viimsi Tea-taja.

27. 08. 2000 nr. 32Aadresside määramine Sääre teelViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a.määruse nr.19 alusel ja vastavalt15.augustil 2000.a. kehtestatud detail-planeeringule ja Viimsi Vallavalitsuse29.08.2000.a. istungi otsusele (päeva-korrapunkt 4.7.1.) annab Viimsi Val-lavalitsus määruse1. Määrata maaüksusel Tominga I

krundi nr.1 aadressiks Sääre tee11 ja krundi nr.2 aadressiks Sää-re tee 9A.

2. Krundi omanikel tähistada aad-ressid vastava tähisega 31.ok-toobriks 2000.a.

3. Määrus jõustub 10. päeval pärastavaldamist ajalehes Viimsi Tea-taja.

27. 08. 2000 nr. 33Aadresside määramine Aiandi teelViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a.määruse nr.19 alusel ja vastavaltViimsi Vallavalitsuse 29.08.2000.a.istungi otsusele (päevakorrapunkt4.7.2.) annab Viimsi Vallavalitsusmääruse1. Määrata Viimsi mõisa territooriu-

mil oleva pumpla aadressiksAiandi tee 11.

2. Määrus jõustub 10. päeval pärastavaldamist ajalehes Viimsi Tea-taja.

05. 09. 2000 nr. 34Aadressi määramine RohuneemekülasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a.määruse nr.19 alusel ja vastavaltViimsi Vallavalitsuse 05.09.2000.a.istungi otsusele (päevakorrapunkt4.5.) annab Viimsi Vallavalitsus mää-ruse1. Määrata endise kaugside ja tele-

visiooni tehnikasõlme nr.8 kaug-side kaabelmagistraali võimen-duspunkti (kuulub AS-le EestiTelefon) aadressiks Rohuneememnt.148.

Määrus jõustub 10. päeval pärast aval-damist ajalehes Viimsi Teataja.

12. 09. 2000 nr. 35Aadressi määramine Pringi külasViimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a.määruse nr.19 alusel ja vastavaltViimsi Vallavolikogu poolt 15 08 2000otsusega nr.163 kehtestatud detailpla-neeringule ja Viimsi Vallavalitsuse12.09.2000.a. istungi otsusele (päeva-korrapunkt 4.2.) annab Viimsi Valla-valitsus määruse1. Määrata maaüksuse Taimela aad-

ressiks Taimela tee 3.2. Maaüksus omanikul tähistada

maaüksus vastava tähisega 31.ok-toobriks 2000.a.

3. Määrus jõustub 10. päeval pärastavaldamist ajalehes Viimsi Tea-taja.

Kaido MetsmaVallavanem

Eda IlvesVallasekretär

Viimsi Teataja 11

SÖDRA Eesti AS

Teadaanne

Puiduhankefirmale Södra Eesti AS, mis töötab Miiduranna sadamas

alates 1995. aastast, on käesoleva aasta mais omistatud

keskkonnakaitse sertifikaat vastavalt ISO standardile 14001.

ISO standard 14001 tähendab, et Södra Eesti AS analüüsib pidevalt

oma tegevuse mõju keskkonnale. Analüüside baasil püstitatakse

ettevõtte keskkonnakaitsealase tegevuse eesmärgid. Eesmärkide

saavutamiseks koostatakse samas ka tegevusprogrammid ja

juhendid Södra Eesti AS igapäevase tööga keskkonnale avaldatava

mõju vähendamiseks.

Södra Eesti AS koostab igal aastal keskkonnakaitse aruande, kus

tutvustatakse firma eesmärke ja saavutusi. Me levitame seda oma

klientidele, tarnijatele ja Eesti avalikkusele.

Käesolevaga pakume Teile võimalust muretseda endale tasuta meie

keskkonnakaitsearuanne.

Tellimusi võetakse vastu telefonil 6054342 (Liina Salusoo).

Aruanne on tasuta ja see saadetakse Teile postiga.

Södra Eesti AS

Teostame kaeve- jatõstetöid

traktor JCB � 250 kr/tundJUMZ 150 kr/tundMAZ kraana 160 kr/tundMAZ kallur 140 kr/tund

Tel. 051 33095

Teated jakuulutusedPakun tööd koduabilisele (koristamine,triikimine) üks kord nädalas.Tel 051 66 335 või 601 66 22 (õhtuti).

www

Peatselt Rohuneemes valmivasse suur-de majja otsitakse Viimsis elavat ma-jahoidjat , keskealist meesterahvast,kes teeks ka aiatöid ja vajadusel pise-maid remonditöid.Info tööpäevadel telefonil 66 77 070.

www

Korralik meesterahvas soovib kiirestiüürida ühe toa või 1-toalise korteri.Nõus abistama majapidamises. Tel.6033 092, 052 89722 Maret.

www

Müüa garaaþ Viimsis, Katlamaja tee4-32 (elekter, kivist, krunt erastatud,pinda 21,5 m2). Hind 30 000 krooni.Tel. 050 34 302, 601 1715.

www

Ostan 1 tonni heina ja 500 kg põhku.Tel. 6092 135, Gross.

www

Vajan koduabilist (1-2 korda nädalas)ja lapsehoidjat 9-kuusele poisile töö-päevadel Viimsis. Tel. 051 31 444,Katrin.

VIIMSI KOOLITEATERESITAB

Viimsi KultuurikeskusesKalle Ermi muusikal

TAEVANE PÕRGU

Etendused toimuvad 6., 8., 13., 15., 20.,29.oktoober.Piletid müügil alates 29.septembrist ViimsiHuvikeskuses ja Viimsi Keskkoolis.Info tel. 6091222 (6066838)GSM 051 03458 Ita-Riina PedanikGSM 051 14079 Rines Takel

Teatame kurbusega

AUGUST OJA20.01.1919-04.09.2000

surmast.

Leinavad poeg ja tütarperekondadega.

12 Viimsi Teataja

Õnnitlemeseptembrikuusünnipäevalapsi!

Johanna Kivikangur 10.0995

Alviine Mann 24.0990

Helmi Mänd 27.0989

Anette Vest 04.0984

Aleksander Šapkin 09.0984

Linda Jürgens 20.0983

Alma Rebane 08.0982

Lidia Lilleoks 19.0982

Ella Saul 23.0982

Alviine Lood 27.0982

Käthe Vaaks 08.0975

Evald Nööp 08.0975

Kalju Kelder 17.0975

Meeme Kalve 01.0970

Imbi Piht 08.0970

Voldemar Katk 08.0970

Luule Soopere 10.0970

Jutta Kilu 09.0965

Milvi Feodotova 20.0965

Mare Kasela 05.0960

Malle Hoolma 14.0960

Aia- ja autokaubad

Muruniidukite remont

HUSQVARNA SAED

Tellitud autovaruosad järgmiseks päevaks kätte

LiikluskindlustusSuur valik uusi ja taastatud talverehve

Rohuneeme tee 2 (automajandis)E-R 9.00-18.00L 10.00-15.00Tel. 6090 351

PIRITA BOWLINGUKLUBISMerivälja tee 5

Teid ootavad erimenüü

ja mitmed üllatused

OSTES BOWLINGU KLUBIKAARDI(200.- krooni)

SAATE SOODUSTUST

¤ 10% bowlingumängultPirita Bowlinguklubis

Rocca Al Mare Bowlingus

Tartu Bowlinguklubis

Pärnu Bowlinguklubis

¤ 30% ööklubide Flamingo, UP ja XS sissepääsuhinnast (v.a. eriüritused).

¤ LISAKS ERISOODUSTUSED- klubikaardi omanikule iga 7-s kord bowlingut tasuta,

- oktoobris-novembris restoranis Flamingo 2 a la carte rooga

1 hinnaga

Küsi infot Bowlinguklubi kassast

või telefonil 6 300 121