-
ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal.
www.eestihaal.co.uk
Nr. 2319 8. september 2012 asutatud detsember 1947
Twenty three years ago on 23rdAugust 1989 the ‘Baltic Way’
(BaltiKett) linked the Baltic States. Morethan a million people
joined handsto create a 600km long chainstretching from Vilnius,
throughRiga to Tallinn. UNESCOrecognises the Baltic Way as anitem
of documentary heritage ofexceptional value. The eventcoincided
with the 50th anniversaryof the Molotov-Ribbentrop pactbetween the
USSR and Germany,which effectively sealed the fate ofthe Baltic
States after World War 2.As in past years, London basedLithuanians
organised a commem-oration event in Hyde Park onSaturday 25th
August. The weatherwas forbidding - a delugeaccompanied by rumbles
of thunderand streaks of lightning - surely nota fateful portent
from the east? Butthis did not prevent a score of hardysouls,
mainly young Lithuanians,from recognising the journey to
re-independence of the Baltic States.Also present were the
Latvianambassador and two Estonians ofdifferent generations, one
havinggrown up in London, the other amore recent arrival.
After some short addresses and thesinging of the Baltic Way song
-“Ärgake Baltimaad” (Baltic Statesawaken) some people remained
tosample a soggy picnic, whilst othersbid farewell till next
year.
More support is needed from all threecommunities for this
historicallysignificant event, which should beaddressed by the
appropriateorganisations including the BalticCouncil in Great
Britain.Toomas Ojasoo, Chairman, Association ofEstonians in Great
Britain.
President Toomas Hendrik Ilves jaolümpiavõitja Gerd Kanter
kohtusid13. augustil Briti armee HeadleyCourti taastusravikeskuses
ravilviibiva kuue Afganistanis raskeltvigastada saanud Eesti
kaitse-väelasega.Sõdurid rääkisid kohtumisel, etoleks ideaalne, kui
ka Eestis olekssamal tasemel rehabilitatsiooni-keskus, et
taastusravile ei tulekssõita Inglismaale. „Saaks kaühiskonna
suhtumise Eestisselliseks nagu siin Inglismaal on,siis oleks juba
pool teed käidud,"lisas üks noormeestest.
President Ilves avaldas pärastkohtumist heameelt, et koostöös
britisõjaväega on meie poistel sellisedvõimalused end ravida. Ilves
nentis,et ka Eesti saab oma veterani-poliitikat parandada, ja
lisas, etkaitseministeeriumis sellega praeguka tegeletakse.Gerd
Kanter ütles, et peab noormehisangariteks. „Kui mina
võitlensentimeetrite ja võidu peale, siisnemad on Eesti riigi eest
hoopisrohkem ohverdanud," rääkis Kanter,kes kiitis noormeeste
positiivsetmeelestatust, kuna nad püüdlevaduuesti jalule saamise
poole.Delfi.ee; Presidendi kantselei
C E LE B R A T I ON OF T HE ‘B A LT I C W A Y ’
Eesti juurtega lapsed kohtuvadInglismaal suvelaagris
Mitukümmend Eesti juurtega last viibib
Inglismaaltraditsioonilises eestlaste suvelaagris, et õppidaeesti
keelt ja kultuuri.Laager on saareriigis mudilaste ja
noorukitesuvevaheaja üks osa juba 1949. aastast. 63.Maarjamaa
juurtega laste laagris on 40 last, täpseltsama palju kui esimeses
laagris, vahendas"Aktuaalne kaamera".Teisiti on vaid see, et peale
Suurbritannias elavatelaste on viis rüblikut ja noorukit kohale
sõitnudEestist ja viis Saksamaalt. Lisaks on laagerkärbunud neljalt
nädalalt ühele. Kuid samaks onjäänud suvepuhkuse õilis eesmärk -
õpetada eestikeelt ja kultuuri.Lastelaager toimub Kesk-Inglismaal
põldude vahelmajas, kus harjutatakse rahvatantsu ja eesti
laule.Lisaks lahutavad 6-16-aastaste laste meeltspordimängud,
ujumine ja kunstitunnid. KasvatajaReet Järviku sõnul ei ole
laagrilistel aega ühtegiminutit niisama istuda.
"Hommikuti on enamikus eesti keele tunnidnendele, kes eesti
keelt peavad õppima. Need, kestulevad Eestist, õpivad inglise
keelt. Ja siis me kõikaitame üksteist," kirjeldas ta.Laagri omapära
on veel see, et lapsed soovivad igasuvi tagasi tulla ja nii
kasvavad paljudestlaagrilistest välja kasvatajad. Seetõttu on
laagriskahe lapse kohta üks kasvataja."Kui ma esimest korda tulin,
olin kuus aastat vana,ja nüüd ma olen juba olnud kasvataja
kümmeaastat, nii et ma alati tulen tagasi, sest see on nagusuur
perekond," rääkis Laura Bekeris-Key.Neljandat korda Eestist
Inglismaale laagrissesõitnud 12-aastase Leini sõnul toovad teda
tagasitoredad kasvatajad ja sõbrannad, kellegaräägitakse mõlemat
keelt. "Tavaliselt räägimeinglise keelt, aga hästi harva tuleb, kui
me Eestikeelt räägime," ütles ta.Laupäeval saavad laagrilaste
tantsu- ja lauluoskusihinnata teised Inglismaa eestlased, kui
lapsedesinevad suurel eestlaste rahvapeol.Anna Gavronski, ETV
“Aktuaalne Kaamera”. 15. august
PRESIDENT ILVES JA GERD KANTERKÜLASTASID VIGASTATUD EESTI
SÕDUREID
Rahvapeo ametlik kontserdiosa algastraditsioonilise lippude
sissetoomisega‘Kaunistagem Eesti kojad’ helide saatel.Vaadates
laagris viibinud noori lipukandjaidkaunites rahvariietes tõi
mõnelegi jubaalgusest peale pisara silma.Eesti suursaatkonna
asejuhi Karmen Lausitervitus meenutas Inglismaa eestlaste
pikkasuvepäeva traditsiooni ja ka Eestitaasiseseisvumise 21.
aastapäeva.Järgnesid Inglismaa Eestlaste Ühingu (IEÜ)esimehe Toomas
Ojasoo avasõna ning
EELK konsistooriumiliikme Virge James’isüdamlik ja soe
palvus.Siis saabus lavale suur jarõõmus laagriliste perekaunites
eesti rahvarõivaistraditsiooniliseks saanud‘Kungla rahva’
helidesaatel. Lava täitus pea 60isikuga s.t. lastega janende
kasvatajatega.Laagrikoor laulis terve ridahuvitavaid laule julgesti
javõimsalt. Vahepealesitatud üksikud lasteettekanded olid kõik
hästiesitatud ja kõrgel tasemel.
Laule juhatas Karin Blakeley ja saatisAlexander Edwards. Esimene
osa lõppesUntsakate poolt kuulsaks tehtud hoogsalauluga
“Röövlilugu.”Peale lühikest vaheaega algas kontserditeine osa
tervitusega EÜSL (Eesti ÜhiskondSaksa Liitvabariigis) esinaise Maie
Kisis-Vainumäe poolt, kes oli vaevaks võtnud sõitaSaksamaalt
Rahvapeole. Ta mainis kuisüdant soojendav oli näha juba
neljandateestlaste põlvkonda ikka hoidmas eesti meeltja kultuuri
Suurbritannias.
Järgmisena oli oodata esinejaid Eestimaalt- nimelt Viljandi
Gypsy Jazz bändi, miskoosneb viiest noorest muusikust, kes onkõik
lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia.Andekad muusikud esitasid viis
pala, millehulgas olid Raimond Valgre ‘Sa ütled mullepäikene’ ja
‘Puhkus Viljandis’. Publik nautisväga ansambli esinemist. Lõpuks
tuli lavaleühendkoor (laagrikoor, Viljandi Gypsy Jazzning teised
lauljad) ja võimsalt kõlas 2011noorte laulupeol esitatud
‘Rahu’.Ühendkoor laulis veel kaks laulu koospublikuga – ‘Sauna
taga’ ja ‘Paunverepolka.’Kontsertosa lõppes IES Tuleviku
esinaiseKarin Blakeley lõppsõnaga, kus ta tänaslaagri kasvatajaid,
lapsi, esinejaid ja kõiki,kes olid kaasa aidanud Rahvapeo
edukalekordaminekule.Rutati kohe õue vaatama rahvatantsu japeab
ütlema, et sel aastal olirahvatantsujuhi Ly Toomi koreograafia
eritivaimustav ja originaalne eriti poiste‘Pulgatantsu’ suhtes, mis
tõi naeratuseigaühe näole. Noored tantsisid rõõmsalt jamoodustasid
ilusa pildi rohelisel murul.Varsti algasid saalis ühislaulud, mida
saatisvilunud akkordionimängija Peter Sheldon.Laulud lõid ühise
meele saali ja oli kena
näha ka terve rida lauljaid pillimehe kõrval,kes tõmbasid
pubikut kaasa. Vahepealkülastati laagrilaste kunstitöö näitust
japrooviti õnne ka loteriidega.Kuna õhtu oli nii ilus ja soe ja
publik tahtisveel ilusat ilma nautida, esitas ViljandiGypsy Jazz
esimese õhtuse seti õues. Külloli kena suvisel õhtul nautida
andekaid jazzimuusikuid klaasi veini juures koossõpradega! Hiljem
võttis aga asi hoogujuurde kui Viljandi Gypsy Jazz mängisedasi
saalis ja meelitas rahvasttantsupõrandale – ei puudunud kavaimukas
Karulaane jenka ühistants, midatehti entusiastlikult kaasa.
Vahepeal tantsitika eesti rahvatantse Alexander Edwardsisaatel,
mida noored laagrilised eritinautisid. Õhtu kestis edasi disko
tantsugaja kuulsin, et viimased tantsulõvid japidulised lahkusid
alles 5.45 hommikul! Oliikka üks tore ja korralik eesti pidu!Suur
tänu kõikidele, kes aitasid kaasa peoheale kordaminekule! Nii IEÜ
kui ka IESTuleviku liikmed olid teinud väga palju töödja juba kuude
viisi valmistunud sellekspäevaks. Suure töö tulemuseks oli
agasaalitäis rahvast, kes nautisid ja kiitsid sedailusat päeva.Reet
Järvik
-
2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 8. september 2012
Arthur Sepp tähistas 2. septembril 90.sünnipäeva. Ta sündis
Kaarma vallasSaaremaal.
Arthur, kes 1947. aastal DP laagristLübeckist esialgu Kanadasse
pidi elamaminema, otsustas viimasel hetkel ümber, etminna Londoni.
Esialgu oli põgenikel raske- töökohtadeks olid põgenikele
määratudtekstiilitööstus, talutööd ja telliskivivabrik.Kolme aasta
möödudes oli Arthur aga vaba.Inseneriks õppinud Arthur leidis
ruttumetallialase töö ning 1955. aastal oli Arthurilja tema
abikaasa Helbel võimalik soetadaoma maja.Arthur külastas 1948.
aastal Londoniolümpiamänge. Kuna sõda oli alleslõppenud, olid tolle
aja olümpiamängudväga tagasihoidlikud. Arthur käis ka sellesuve
olümpiamängudel võrkpallivõistlustvaatamas. "Vaatasin Itaalia-Poola
mängu.Võrkpall on ajaga muutunud palju
meelelahutuslikumaks," meenutab Arthur,kes on olnud elu aeg
võrkpallispetsialist. Tameenutab, et kui ta siia elama tuli,
etteadnud võrkpallist siin keegi midagi."Mängisime siin nii, et
nöör oli lihtsalt üleväljaku tõmmatud," meenutab Arthur.Lisaks
võrkpallile on Arthuri suureks hobikskellade kogumine ja
parandamine - nii tõidkikõik tuttavad oma kellad just tema kätte.
Takogus on üle 200 kella! delfi.eeArthur oli Londoni Eesti Seltsi
esimeesaastatel 1997 kuni 1999 ja ka 2003. aastalanti talle üle
Eesti Vabariigi Valgetäheteenetemärk V klass kauaaegse töö
eesteestluse hoidjana Inglismaal.Eesti Hääles - september 1972“2.
septembril saab Londonis 50. a. vanaksLondoni Eesti sporditoimkonna
esimeesArthur Sepp, keda kõik Londoni eestlasedtunnevad kui alati
abivalmist inimest, kesmöödunud Ülemaailmasetel Eesti
PäevadelKanadas esindas spordi alal ka Inglismaaeestlasi. A.Sepp on
tuntud meile ka agararahvatantsijana, mõned aastad tagasiLondoni
üritusel esinenud meestelaulukvartetti liikmena ja on isegi
mõneslavastuses kaasa mänginud.Juubilar on Londonis veel
„Estonians”nimelise võrkpalli klubi manazeriks, miskuulub Inglismaa
klubide 1-sse diviise ja onsõprusvahekorras Pariisi,
Bristoli,Amsterdami, Berliini ja Rooma võrkpallimeeskondadega,
kelledega on aastatejooksul peetud palju sõprusmänge.Sõbrad ja
tuttavad lähedalt ja kaugeltsoovivad A.Sepale palju õnne ja
nooruslikuenergia edasikestmist“.Ilmar Anson
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna andmetelelab
Eestis kokku 150 saja-aastast või vanemat inimest, Eestivanim
inimene on 107-aastane Harjumaal elav naine. 107.eluaasta piiri on
ületanud ka üksLääne-Virumaal elav naine. Eestivanim mees on
105-aastane Ida-Virumaa elanik.
106-aastaseid inimesielab Eestis üks;105-a 2;104-a 6;103-a
12;102-a 30;101-a 39 ning 100-a 58.Üle 100-a inimestest on22 mehed
ja 128 naised.
Enim 100. eluaasta piiriületanud inimesi onHarjumaal - 49.
Hiiumaal eiela ühtegi üle 100. eluaastapiiri ületanud inimest.Maria
Orutalu, (29.juuli 1903 - 3. veeb 2012)kes elas 108 aastaseksRaplas
oli eesti pikaealine.
E E S T I V A N I M I N I M E N E O N H A R J U M A A LE L A V 1
0 7 - A A S T A N E N A I N E
Kallid lugejad,Minu septembrikuu teemaks on seekordpuuviljad ja
marjad. Eks mul ole see jubaveres nagu paljudel eestlastel, et
marju,puuvilju, aedvilju jms ei tohi mingil juhulraisata! Ma kohe
pean neid korjama jakuidagi ära kasutama! Kui vaatan mõnikordkuidas
naabrite aias õunad või muudpuuviljad vedelevad maas ja
hakkavadmädanema tundub see mulle suure patuna!Sel aastal algas see
kõik juba juulikuus kuiavastasin ema aias eriti
rikkalikumustasõstra saagi! Ühe hommikuga
korjasin suure ämbritäie marju, millestkeetsin mustasõstramoosi.
Kui esimesedploomid valmisid meie aias, hakkasin kohekeetma
ploomimoosi ja ploomi tšatnit! Siisvalmisid kollased ploomid ja
küpsetasinnendest kohe ploomikooki (retsept onsiinjuures – väga
maitsev ja lihtnevalmistada). Ploomidest kavatsen veelmoosi ja
tšatnit keeta ning nüüd hakkavadõunad ka juba küpseks saama.
Kahjuks eiole mul aega enam rohkem kirjutada –ploomid ja õunad
ootavad ……..Ilusat sügise algust soovides!Reet Järvik,
Toimetaja
T O I M E T A J A V E E R G
R E T S E P T
Hea ja kodune ploomikookAntud suurusega vormis tuleb ilus
jakohev kook, kõrguseks 4 cm. Ilmselt võibkasutada ka veidi
suuremat ahjuplaati,ent siis tuleb kook õhem.Kogus: 20
tkKoostis:
· 500 g küpseid ploomeTainas:
· 2 tk suurt muna· 250 g suhkrut (3 dl)· 1 tl vanilje suhkrut· 4
dl keefiri või hapupiima (mina
tarvitasin kreeka jogurtit)· 100 g sulatatud võid või·
mahedamaitselist õli· 350 g nisujahu· 3 tl küpsetuspulbrit
Kaunistamiseks:· pärlsuhkrut
Valmistamine:Poolita ploomid, eemalda kivid ning lõikaploomid
neljaks sektoriks.Sulata või, lase jahtuda.Vahusta munad suhkruga
heledaks vahuks.Sega õrnalt juurde hapupiim ja sulavõi. Segajuurde
küpsetuspulbriga segatud jahu.Kalla küpsetuspaberiga voorderdatud
24x32cm ahjuplaadile, laota peale ploomid ningpuista peale
pärlsuhkrut.Küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit, kunikook on
pealt kaunilt kuldne. (Kui küpsetadkooki ahjuplaadil, siis valmib
see veidikiiremini.)Lõika kook nelinurkadeks.
Allikas: nami-nami retseptikogu
Viibisin Kotkajärvel viimati 1984.a. skautideMaailmalaagris
vahetult enne ESTO-tTorontos ja ootasin nüüd põnevusegavõimalust
kogeda, mis sellest ajast oli tuttavja mis oli uus ja ootamatu.
Kuna MÜkäesoleva aasta peateemaks tänavu oli„Üleilmne Eesti“, siis
olin kutsutud loengutpidama oma viimaste aastate kogemustestja
teadmistest, tegeledes Eesti Haridus- jateadusministeeriumis
rahvuskaaslastegavälismaal.Võtsin oma nooruses osa mitmest
Metroost(MÜ Rootsis) ja ka Meest-ist (MÜ Eestis)Käärikul 1989, nii
et olin enam-vähem kursisMÜ tegevuste ja sihtidega, mis mulle
omalajal andsid palju inspiratsiooni, teadmisi jatutvusi.Tänavune
MÜ toimus ajavahemikul 19.-26.august 2012, kus mul tuli pidada
avaloeng.Püüdsin anda ülevaatliku kirjelduseväliseestluse tekkest,
väliseesti kogu-kondade tegevustest, erinevustest jamuredest mitmel
mandril. Katsusin kanäidata kuidas välis- ja kodueestlased onolnud
ja saavad olema teineteisele abiks jakasuks. Üheks eelduseks on
siiski, etsuhtlemine ja infovahetus muutub veelgielavamaks.MÜ
loengud olid enamasti väga huvitavad jaheal tasemel. Mitmed teemad
olid jubatuttavad – nagu Enn Raudsepa kirjeldusMontreali eesti
kogukonna arengust. Mõnedloengud imponeerisid oma originaalsuse
jateabetihedusega, nagu keeleteadlaseIndrek Parki loeng keelte
erinevustest ja –üks Skype loojatest – Jaan Tallinna
loengtehisintellekti võimalustest ja ohtudest. Eritiviimane pani
meie ajud töötama täistuuridel.See loeng oli äärmiselt huvitav aga
kapingutav.Huvitavaid kirjanduse loenguid esitasidEesti
Kirjandusmuuseumi direktor JanikaKronberg (Karl Ristikivi looming)
jakirjandusteadlane Sirje Kiin (Ivar Ivaskielutöö). Keeleteadlane
Lea Kreinin rääkiseestlastest Shotimaal ja Eesti kultuurieksporti
tutvustasid efektiivselt Eestisuursaadik Ameerikas Marina Kaljurand
jaKultuuriministeeriumi asekantsler Anne-LyReimaa. Eesti kaitseväe
struktuurist rääkisleitnant Markus Alliksaar,
õigusteadusestadvokaat Mart Pikkov ja Toronto EestiÜhispanga
tegevusest Peeter Einola. Omasuuri kogemusi jagas
„lühikestevahemärkustena“ tihti MÜ asutaja professorOlev Träss.Oli
tore MÜ-s kohata igas vanusesosavõtjaid ja lõpuõhtul näha eri
gruppideetteasteid – laulude, mängude, luuletuste jarahvatantsude
esitamisi. MÜ 2012 tõi mindtagasi oma nooruse tegevustele ja
olenselle üle väga tänulik MÜ arvukatelekorraldajatele, eriti aga
üldjuhtidele MaimuMölder ja Toomas Merilo.Aho Rebas
Head õpetajad!Käesoleval õppeaastal astub I klassi13 780 Eesti
last, neist ligikaudu 580välismaal. Kui viimastel aastatel on
Eestiskooliteed alustavate laste arv stabiilsenapüsinud, siis
välismaal on nende hulkpidevalt kasvanud. Iga riigi jaoks on
tähtis,et selle inimesed ei unusta kodust eemalelades oma emakeelt.
Mõistame kõik, etemakeele õpetamine, õppimine jaalalhoidmine
välismaal nõuab lisatööd jaohvreid, kuid võime olla uhked ja
tänulikud,et leidub töökaid inimesi, kes loovad eestikoole ja
lasteaedu ning seisavad emakeeleja eestikeelse hariduse eest ka
Eestistkaugemal.Viimase aasta jooksul avati eesti koolidBrüsselis
ja Dublinis, loomisel on eestilasteaiad Helsingis ja Turus, eesti
keeleõpetus taaselustati Connecticutis ja SanFranciscos. On
heameel, et jätkub neideesti lapsi, kellele meie emakeelt õpetada–
näiteks Stockholmi Eesti Koolis õpibeesti keelt sel õppeaastal
rekordarv õpilasi– 193.Eesti keelt on mõtet õppida ja õpetada
siis,kui sellega on järgnevas elus midagi pealehakata. 25. augustil
ilmus Eesti ajakirjan-duses uudis, mis teavitas
võrguentsüklo-peedia Vikipeedia 100 000. eestikeelseartikli
loomisest. Kevadel anti väljapraeguseks kolmanda trükini jõudnud
eestikeele etümoloogiasõnaraamat, hiljutipunktkirja käsiraamat;
laiendatud onkeeletehnoloogia saavutuste kasutamistigapäevaelus.
Kõik need eesti keelearendamiseks tehtud teod näitavad eestikeele
jätkusuutlikkust ning eestlaste huvioma emakeele vastu, Eesti
ühiskonnaarengut demokraatlikkuse ja suuremamõistmise suunas.
Loodetavastisoodustavad need teod ka eesti keeleõpetamist ja
õppimist välismaal. Soovimeteile edu ja õnnitleme uue õppeaasta
puhul!Haridus- ja Teadusministeeriumi keele-osakond
Mati on „The Old Swan“ kõrtsi omanik, Earls Bartonis,
Northamptoni lähedal. Ta vendEnn on naitleja – ta esines BBCs
‘Lucky Jim’ komöödias ja teeb ‘voice-overs’ The XFactorile.Küsisime
Mati käest 8 lühikest küsimust:Kumb maitseb paremini - kas Viru
Valgevõi Vana Tallinn? Viru ValgeMis on su lemmikud inglise
õlled?
London Pride ja BroadsideSült või soolaheeringad? Ei kumbki!
Parema meelega söön
marineeritud heeringaidEesti leib või inglise sai?
Kolos Ukraina leibIvo Linna või Cliff Richard? ChopinKumb on
parem naitleja Enn Reitel võiHugh Grant? Hugh GrantToomas Hendrik
Ilves või DavidCameron? David CameronHobuste hasartmäng või
pokkerimäng? Hobuste hasartmängKui juhtute olema Northamptoni
lähedal, soovitame kind-lasti Mati kõrtsi külastada!
A R T H U R S E P P 9 0
L Ü H I I N T E R V J U U M A T I R E I T E L I G A .
OH KODUMAAOh kodumaa,oh kodumaa,kuis mulle meenud sa.
Su poole hingkui eksind l indküll tahaks lennata.
Ja sinu muldsu päiksekuldon minu mõttemaa.
Kui eksind l indsu poole hingküll ihkab lennata!
Kodumaalt lahkumisemälestuseks – sept 1944
METSAÜLIKOOLKOTKAJÄRVEL KANADAS
U U S Õ P P E A A S T A
-
8. september 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5
Mulle meeldis laager väga aga seda ma juba arvasinette. Mis
mulle eriti meeldis oli lipu püüdmise mängvõi ujumine koos
sõpradega. Söök oli ka enamuseshea ja ma leidsin palju uusi sõpru.
Mis mulle aga eritiei meeldinud oli laulmine ja tantsimine.
Das Camp hat sehr viel Spaß gemacht aber ich hatteauch nichts
anderes erwartet. Was Spaß gemachthat war z.B. ‘Capture the Flag’
oder das gemeinsameSchwimmen mit Freunden. Das Essen hat
auch(meistens) gut geschmeckt und ich habe viele neueFreunde
gefunden. Das einzige was mir nicht so vielSpaß gemacht hat war das
Singen und Tanzen.
See laager on äge sellepärast, et see on eestlaste jainglaste
laager. Hommikul me õpime kas inglise keeltvõi eesti keelt. Teine
tund on laulmine. Kolmas tundon kunstitöö ja peale lõunat on mängud
ja ujumine.Kõige toredam on, et ujumine on vabalt. Täitsa lõpuson
rahvatants. Õpetajad on ka väga toredad. Söögidon väga maitsvad.
See on äge! Kui saan, tulenkindlasti järgmisel aastal uuesti.
Sattusin siia laagrisse oma ema sõbranna kaudu. Siinlaagris me
mängime, me õpime, laulame ja teemekunsti. Kirjutan nüüd oma
päevast. Hommikul ärkameüles, siis peseme hambad ja varsti
ongihommikusöögi aeg käes. Peale seda lähemetubadesse ja peame need
korda tegeme. Siis lähemetundidesse ja peale tunde saame minna
sööma ja siiskommipoodi. Peale seda algavad mängud ning pealeseda
saab minna kas ujuma või vibu laskma. Leidsinendale uusi sõpru ja
mulle meeldis kõige rohkem vibulasta ja ujuda.
Erinevad aktsendid on jube lahedad – eriti Bradfordioma! Olen
nüüd kolmandat korda siin ja hakkan varstiaru saama! Vibu laskmine
on väga tore aga kahjuksma seda üldse ei oska!
Laager on väga tore koht, kus saab laulda, tantsida,meisterdada
ja eesti keelt õppida. Saab uusi sõpruleida ja vanadega iga aasta
uuesti kokku saada.
Väga toredad Inglismaa eestlased panid mindkaasmaalastesse
paremini suhtuma.
This was my third year at camp. The thing I lovemost about camp
is that there are so many funpeople to be with and the activities
are also reallyenjoyable. The food is very nice and yummy. I
justlove the pasta here! My favourite activity isdefinitely archery
because it brings out everyone’scompetitive side.
Camp is amazing! The people are really kind. Theleaders look
after us well and help us when we havea question or don’t know what
to do. It is reallyenergetic! We have games every evening, we
goswimming every day and we do traditional Estoniandancing.
Mulle meeldib kõige rohkemmeisterdada triibulist
lepatriinut!
This is my fourth time at camp. I love it herebecause there are
lots of fun and lovely people. Ilike the leaders because they don’t
force you to doeverything and they are all very nice. I
especiallylike to play games like crab football and dodgeball.
Ihave met lots of friends again. The food isexcellent and I
especially like the toast and cereal.I enjoy all the activities but
I especially LOVEswimming! I also like singing and dancing although
Ialways get a shorter partner! NOT FAIR!
Although the programme which involved singing,dancing, learning
Estonian, playing different gameswas really good, the best thing
was meeting all thedifferent people from different countries.
Ienjoyed it very much and I am looking forward todoing it all
again.
A great place for children and adults alike to makefriends for
years to come. Also a great way to getinto Estonian culture and way
of living.
I like coming back to camp to meet new Estoniansfrom different
countries.
I like all the different people from around theworld and making
things in art.
The camp was sooo.. funny and I enjoyed playingCapture the Flag.
The swimming and archery werefun and the food was also pretty
decent.
It’s a good time to make new friends and reunitewith old
friends. It’s totally radical!
LASTE SUVELAAGER 2012
LAAGRIS OLI TORE OLLA!Loe lähedamalt nii laste kui ka
kasvatajate kommentaare!
Nii tore oli, etsel aastal tuli kokku palju lapsi Eestist,
Saksamaalt ja Inglismaalt. Laager oli väga sõbralik -kõik said
üksteisega hästi läbi ja ma loodan, et iga laps
tahab järgmisel aastal tagasi tulla.Laura Bekeris Key
-
8. september 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 6
Tulevik members and friends participated inand helped to
organise the 2012 England-Estonian Summer Camp, which took place
lastweek and was a great success. Children fromall over GB, as well
as from Estonia andGermany, took part, giving the summer campan
international flavour. The camp, which is inits 63rd year, has
gained in popularity, with 40campers attending this year, taking
part inactivities such as Estonian singing, dancingand language.In
recognition of the continuing work that theGB Estonians undertake
in preserving theculture and traditions of the homeland, thecamp
was featured on Estonian televisionchannel, ETV, last week, as part
of their mainnews bulletin, Aktuaalne Kaamera. Inhighlighting the
existence of the summer campto Estonian citizens, the broadcast
helped tomake all the hard work that went intoorganising the camp,
which culminated in theGB Estonians' main annual event,
Rahvapidu,worthwhile. Laura Bekeris KeyThe video is available to
watch for a limited time
athttp://etv.err.ee/index.php?033468&id=49848(footage of the
camp begins at 12 mins 43).
ANGLO-ESTONIAN SUMMER CAMPFEATURES ON ESTONIA'S ETV! Suvelaagri
kasvatajate nimeltänan kõiki lapsi Eestist, Inglismaalt ja
Saksamaalt, kes võtsid osa suve-laagrist2012. Noored olid alati
abivalmis ja rõõmsadja vanematel on põhjust uhkust tunda omalaste
üle. Meile kõigile oli suureks auks, et
saime nendega töötada.Kristy Sheldon – laagrijuht
Viljandi Gypsy Jazz CollectiveHelps Rahvapidu Go With A
Swing
On Saturday 18th August 2012, one of themost important events in
the GB Estoniansocial calendar, Rahvapidu, took place, andthe
Tulevik organisation played a key role,along with the Association
of Estonians inGreat Britain, in organising the event.
Performances from attendees at the GBEstonian Children's Summer
Camp, whichtook place during the preceding week, werecentral to the
programme, as well as threesets from Viljandi Gypsy Jazz
Collective, agroup of five young musicians from Estoniawhose
musical influences include Estonianjazz composers and international
jazz greats.
The event was well attended, with all seatsat Catthorpe Manor's
Swedish Hall beingfilled. The audience was treated to a
two-partconcert at lunchtime, followed by a nationalfolk dancing
display outdoors by the summercamp children, Tulevik members
andmembers of the Irish-Estonian dance group,“Iirised”. The party
continued until dawn, withmusic from Viljandi Gypsy Jazz, who
playedboth indoors and outdoors, interspersed bytraditional
Estonian music played byAlexander Edwards, both of whichencouraged
audience members on to thedance floor and which were followed by
adisco.
Thanks to our guests, as well as to all whoattended and to those
who worked hard tomake the event a success. See you in 2013!
Laura Bekeris Key
Neljapäeva pärastlõunal toimus Catthorpe’i mõisas
keerulineaaretemäng ja igale kasvatajale oli määratud näitleja
roll. Lapsedpidid lahendama, kes oli varas ja ka kindlaks tegema
mida varastati.Mäng kestis mitu tundi ja nalja ning naeru oli
palju. Kas tunneteisikuid nendel piltidel …….?!
Oli vägalahe eesti keeles rääkida
väikeste lastega, isegi minu eesti keelläks paremaks! Ootan juba
praegu
järgmist kokkusaamist!Eimi Kajando-Clifford
K a s v a t a j a d a a r e t e m ä n g u k o s t ü ü m i d e
s
K i r i k u õ p e t a j a R i t a R e d f e a t h e rp e a b l a
s t e l e j u t l u s t
Politsei arreteerib kahtlast isikut
I had another brilliant week at camp this year. Itwas great to
have so many new kids! I learntsome great new Estonian songs and
dances :)Jessica Kull
Suve-laager oli jälle väga tore - nagu
alati! Nii palju oli teha iga päev oli lihtsalthommikust õhtuni
tegevusest tulvil. Lapsed jakasvatajad alati töötavad ja mängivad
koos
naeruga - just see teeb selle nädala niieriliseks. Ly Toom
Olen olnudjuba palju aastaid lastelaagri
kasvataja. See on suur vastutus aga mulon olnud suureks rõõmuks
hoolitseda lasteeest ja neid õpetada. Kasvatajad saavad oma
vahel väga hästi läbi, kuna tunneme jubaüksteist nii kaua.
Karin Blakeley
"Lastelaageroli fantastiline - palju lapsi
Inglismaalt, Eestist ja Saksamaalt. Rõõm olinäha kuidas lapsed
said omal vahel nii hästi läbi;keegi ei nurisenud, igaüks lõi
kõiges kaasa. Mina
ootan juba järgmist aastat!"Astrid Edwards
8.00 Äratus8.30 Hommikusöök9.15 Tubade koristamine9.30
Eesti/inglise keel või kunstitöö10.30 Vaheaeg11.00 Laulmine12.00
Eesti/inglise keel või kunstitöö13.00 Lõuna14.00 Rahvatants
15.00 Kommipood15.15 Mängud16.00 Ujumine või vibu laskmine17.30
Õhtusöök18.30 Mängud ja seltskondlik koosviibimine20.30 Laagriliste
kokkutulek21.00 Väikesed (kuni 12. a) – magama22.00 Suured –
magama22.30 Kasvatajate koosolek
LASTE SUVELAAGRI PÄEVAKAVA
The varied timetable kept the campers engaged. The children
producedsome brilliant artwork to enhance the excellent choice of
songs. Thedancing was spectacular and the campers worked well
together to producea brilliant concert. The young leaders were an
asset to the smooth runningof the camp. Dolli Reitel
This year was my 17thcamp and as usual, I lovedevery minute of
it! Thenumbers have been thehighest they have been fora long time,
and althoughit's hard work, I hope theunique atmosphere ofEstonian
Summer Camplasts for...well...forever!"Alexander Edwards
Camp was really good this year. It was my first year as a full
leaderand I loved it. All the children had a great time and we're
well-behaved, friendly and helpful. I think summer camp helps to
teachthem manners and to have respect for themselves and others
aswell as educating them about their Estonian heritage. See you
nextyear! Jade Hogg
-
8. september 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3
S P O R T -
Järgmine artikkel ilmus hiljuti EestiPäevalehes Rootsis.Eesti
Päevalehe (EPL) veergudelüleskerkinud arutelu väliseesti
raamatutesaatusest väärib tähelepanu, sest küsimuson
aktuaalne.Tegelikult on välismaailmas ilmunudraamatuid Eestisse
saadetud juba pikemataega. Omades sel alal teatud kogemusi,püüan
neid lugejatega jagada, sest vahelon hea teada, kuidas olukorrad
tegelikultvälja näevad.Kui taasvabanemise käigus avati Eestiskahe
suure raamatakogu juures, TartuLinna Keskraamatukogus ja
AkadeemilisesRaamatukogus Tallinnas välis-eestikirjanduse
osakonnad, saatsid mõlemadasutused soovinimekirju üle maailma
laiali.Nimekirjade põhjal varustas RootsiEestlaste Liidu (REL)
büroo neidraamatute, ajalehtede ja ajakirjadega, midameie väikesse
Kultuurarhiivi oli kõrvalepandud ja mis otseselt
rootsieestlastetegevust ei puudutanud.Kui nüüd generatsioonide
vahetuse tõttuollakse sunnitud riiuleid ühel või teiselpõhjusel
tühjendama ja raamatustest niiöelda „lahti saama”, on
REL’iarhiivkomisjon jätkanud raamatuteEestisse saatmist, nüüd juba
eestikultuurpärandi päästmise eesmärgil.Ühtlasi on see eestlaskonna
huvidestöötamine, mis on REL’i üks olulisemaidülesandeid.Muidugi
tuleb teada, kuhu saata. Eestis onväliseesti kirjandusel kindel
lugejaskond.Suuremad raamatukogud on kahtlematahästi varustatud,
kuid jätkuvalt otsitakseväiksemate kirjastuste väljaandeid
jaharuldaseks muutunud raamatuid. Kapisemate asulate raamatukogud
näitavadhuvi, kui mitte kõige välismaal ilmunuvastu, siis vähemalt
soovitakse omakandikirjanike töid, lähiajalugu käsitlevaidteoseid
ja mälestusraamatuid, olgu see mismaakonnas tahes.Eestlased on
lugeja rahvas jaraamatukogusid Eestis palju. Eestiraamatukogude
võrgustik on mõeldavaltmaailma tihedamaid (loomulikultrahvaarvuga
võrreldes). Vikipeedia järgi onEestis 1176 raamatukogu, neist 573
rahvaraamatukogu, piltlikult öeldes –raamatukogu peaaegu igas
külas. Pealeselle on 523 kooli raamatukogu ning 80eriala- ja teadus
raamatukogu.Raamatukogusid varustab raamatutegaEesti Hoiu
raamatukogu Tallinnas,asukohaga Suur-Sõjamäe 44a. Seepärastolemegi
viimastel kordadel saaatnudväliseesti kirjandust, ka Eestis
väljaantudraamatuid Hoiu raamatukogule, sest neilon raamatukogude
soovinimekirjad. Sagelion tegemist laenutamise tagajärjellagunenud
raamatute uuendamisega.Kuid väliseesti raamatud on hinnatud
kapaljudes teistes paikades, seal, kusinimestel on igav, on aega
lugeda, olgu seevanadekodus, sõjaväeüksuses võivanglas. Ühe
raamatusaadetise suunasREL Eesti piirivalvele, kes need
jaotasEesti-Läti piiripunktide vahel. Sellistespaikades
eelistatakse sagelimeelelahutuslikku kirjandust, ei panda kapahaks,
kui poolesajandi-tagusel teosel onlehed koltunud, nagu teame
kirjastus „Orto”teostest. Kogemuste põhjal on „Orto”tõlkekirjandus,
eriti romantilisedarmastuslood ja põnevad seiklusroomanid,paljudele
maiuspalaks.
Eestis leidub hulgaliselt ka eraisikuid-kirjandushuvilisi, kes
täiendavad omaisiklikke raamatukogusid väliseestikirjandusega, mis
on olnud raskestikättesaadav, enamikule tundmatu. Samutiei tohi
unustada koole, kus vajatakseajalugu käsitlevaid teosed ja palju
muudkäsiraamatutena ja õpilastelelugemisvaraks.
Väliseesti suuremad kirjastused „Orto” jaEesti Kirjanike
Kooperatiiv, kasutasid nnkirjandusklubi süsteemi, kusjuures
klubiliikmed sidusid end lubadusega ilmunudraamatud välja osta.
„Ortol” näiteksõnnestus EV 30. aastapäevaks 1948värvata 5000
lugejat üle maailma. Seetõttusisaldavad inimeste
isiklikudraamatukogud neidsamu raamatuid.Ollaksegi mures – mis
nendega teha?Eelpool öeldu põhjal – ärge mingil juhulvisake neid
prahina konteinerisse, erandiksehk päriselt lagunenud köited
Toon näite ühest „Orto” teosest, midakasutatakse Eesti
gümnaasiumideskohustusliku lugemisvarana – AntonHansen Tammsaare
„Tõde ja õiguse” viisosa. Eestis ilmus teos nõukogude ajal, oliüks
loetavamaid teoseid. Kuid nüüdseks onavastatud, et väljaandes on
tugevaidkärpeid, tsensor on sealt eemaldanud kõik,mida peeti
režiimile kahjulikuks. AndresLaur andis Tammsaare „Tõde ja
õiguse”viis osa välja Vadstenas „Orto” kirjastusel1946-48
omariikluse ajal ilmunud väljaandepõhjal. Järelikult on see
originaaltekstkärpimata kujul. Tulemus: kõik Eestigümnaasiumid
otsivad „Tõde ja õiguse”Orto väljaannet tikutulega.
Laskumata praktilisesse küsimustesse,kuidas raamatuid Eestisse
transportida jakuhu, soovitan isiklikke initsiatiive,
eestituttavatega ühendust pidamist. Nõu võibanda Rootsi Eestlaste
Liidu keelekomisjon,kes on võtnud väliseesti raamatutepäästmise
enda tegevuskavva, kaarhiivikomisjon on jätkuvalt nõus
raamatuidvahendama.Mai Raud-Pähn. REL arhiivkomisjoni liige
Inglismaa Eestlaste Ühingult on ka küsitudmida teha vanade
raamatutega. Olemenõu andnud, et mitte ära visata tähtsamaidteoseid
näiteks „Tõde ja Õigus”,„Kalevipoeg”, jne. 1980 ja
1990-atelaastatel saadeti raamatud Eesti raamatu-kogudele; tänu Are
Helbemäe töö-kolleegidele, oli võimalik neid saata Norralaevastiku
firma kaudu odavalt kodumaale.Nüüd enam ei ole seda võimalust ja
praeguei ole kusagil hoida raamatuid laos, midasaaks tulevikus
Eestisse saata.
Suurbritannias on eesti raamatukogud –Bradfordi Eesti Kodus,
Leicesteri EestiMajas, Londoni Eesti Seltsil ja GlasgowÜlikoolis.
Suurem jagu Orto ja EestiKirjanike Kooperatiivi raamatutest on
jubanendes kogudes olemas aga palun võtkenendega ühendust kui
soovite annetadaraamatuid.
Bradfordi Eesti Kodu, 8 Clifton Villas,Bradford, BD8 7BY - 01274
544221Leicesteri Eesti Maja, 366 Fosse RoadNorth, Leicester, LE3
5RS - 0116 251 6727Londoni Eesti Selts, c/o 18 ChepstowVillas,
London W11 2RB [email protected] Kreinin, Central
& East EuropeanStudies, Glasgow University, 8-9
LilybankGardens, Glasgow, G12 [email protected]
Emakeele keeleseltsi toimkond võttis juulialguses vastu kolm
olulist õigekirjajaotsust.
Muudatused puudutavad nii suure javäikese algustähe kasutamist,
kokku- jalahkukirjutamist kui ka sidekriipsukasutamist.
Kui varem võis ajaloosündmusi kirjutadakas läbivalt suure
tähega, kasutadasuurtähte esimeses sõnas võipuhtakujulise
nimetusena kirjutada kõiksõnad väikse algustähega, välja
arvatudnimed, siis edaspidi võib ajaloosünd-mused, ajastud jms
nimetused kirjutatadaväikese algustähega, välja arvatud
neissisalduvad nimed: „külm sõda”, „jüriööülestõus”, „lahesõda”,
„vabadussõda”,„teine maailmasõda”, „Tartu rahu”.
Teine otsus puudutas määrsõnadekokku- ja lahkukirjutamist. Nüüd
võibkirjutada kokku määrsõnaühendeid, midajuba pikka aega on
tegelikult kokkukirjutatud, kuid mis seni olid koolitöös
vead.Sõnadeks, mida edaspidi võib kokkukirjutada, on „kasvõi” (enne
kas või),„justnagu” (just nagu), „justnimelt” (justnimelt),
„kuitahes” (kui tahes), „mistahes”(mis tahes).
Leebemaks muutus ka sõna „võib-olla”kirjutus – varem nõutud
sidekriips poleenam kohustuslik ja lubatud onkokkukirjutus ka ilma
selleta (võibolla).
Oluline on ka tähele panna, et varemkehtinud põhimõtete järgi
kirjutamist eiloeta uuele reeglile üleminekul veaks.
epl
K A S „ O R T O ” R A A M A T U D O N I G A N E N U D ? K E E L
E U U E N D U S E D
Koosolek peeti Londoni Eesti Majas 24.juunil 2012. Koosolekut
juhataja olikomitee esinaine Piret Randam japrotokollija Terry
Shields.Eelmisest juhatusest jäid edasi Piret jaTerry ning Ida
Lemsalu (laekur). Valitikaks uut juhatuse liiget - pr. Sirje
Jaanija pr. Reet Maran.Aasta jooksul anti rahalist toetust
niimitmetele isikutele kui kaorganisatsioonidele.
Kaheksalevanadekodus või haiglas viibivalevanemale isikule annetati
£80 isikupealt ja kahele maksti kinni Eesti Hääleaastatellimus
Organisatsioone toetati järgmiste summadega:Haapsalu Lastekodu
£400Eesti Kool Londonis £100Eesti Laste suvelaager £100Eesti Hääl
£100
Aasta jooksul korraldati lõunaid koos loteriiga, midatoetati
kaasmaalaste poolt rohkearvuliseosavõtuga. Tulevaste lõunade
kuupäevad on EestiHääle tagaleheküljel.Kui tunnete kedagi, kes
viibib vanadekodus võihaiglas ja kellel oleks abi vaja, palume
teatada pr.Ida Lemsalule (tel: 0208 893 3816)Palju tänu kõigile,
kes komiteed on aasta jooksultoetanud.EAK Londonis
EESTI ABISTAMISE KOMITEE AASTAKOOSOLEK 2012
K E R G E J Õ U S T I KOlümpia kettaheite pronksmedali
võitjalGerd Kanteril on olnud tihe programmpeale võistlust
Londonis. Tagasi minnesEestisse ta võitis 18. augustil
Kadriorustaadionil kaheksanda Eesti meistritiitlikettaheites
65.02-ga. Teisele kohale tuliAleksander Tammert 62.11, ja
kolmandaksMärt Israel 61.56.19 augustil, osales ta Varssavis ja
saiteise koha. Võidu võttis kodupublikurõõmuks Piotr Malachowski,
kes heitisparimal katsel 65.53. Kanter tunnistas, etväike väsimus
on sees, ja heitis 63.92.20. august. Kolme päeva jooksulkolmanda
võistluse pidanud Kanter saiAustrias Linzi õhtumiitingul esikoha
65.22-ga. Kanterile pakkus tihedat konkurentsiHispaaniat esindav
Frank Casanas, kespiirdus vaid 14 sentimeetrit viletsamatulemusega
65.08. Kolmandaks tuli brittLawrence Okoye 64.25,23. augustil
Teemantliiga etapilLausanne`is sai võidu Kanter. Parimalkatsel
heitis ta ketta 65.79. Teisel kohal tuliLawrence Okoye (65.27) ja
kolmandaksFrank Casanas (65.24).Järgmisel Teemantliiga etapil 26.
augustilBirminghamis võitis Londoni kuldmedalistRobert Harting,
heites 66.64. Gerd Kantersai 65.79-ga teise koha. Kolmas kohtkuulus
leedulasele Virgilius Aleknale65.63-ga.Pärast võistlust ütles
Kanter „Siin lõi seeväsimus kõige rohkem välja. KuiLausanne’is oli
enesetunne veel enam-vähem, siis nüüd tundsin, et jalad on
ikkapäris tühjad, ehkki tehnika polnudki vastkõige hullem.
Minimaalse eesmärgi täitsinära, teise koha sain kätte.
KaotasinHartingule vähem kui meetriga, aga kui
arvestada, kui palju ma viimastel päevadelvõistelnud olen, siis
võib päris rahulejääda!”T E N N I SEesti parim meestennisist Jürgen
Zopp on13. august avaldatud maailma edetabelisrekordilisel 75.
kohal. Eelmise nädalagavõrreldes tõusis eestlane lausa
seitsekohta.Sel aastal on ta jõudnud ka paarkümmendaastat tagasi
esisajasse kuulunud AndresVõsandiga võrreldavale tasemele.
Võsandiparim edetabelikoht oli 1980-ndatel 81.Eesti parimaks
meestennisistiks on agailmselt kahtlusteta siiani 1960-ndatel
ja1970-ndatel maailma tippu kuulunudToomas Leius.US Openil 28ndal
augustil Eesti meestetennise esireket Jürgen Zopp pääsesavaringist
edasi. Ta alistas maailmaedetabelis 33. kohal oleva usbeki
DenisIstomini 3:6, 6:3, 6:3, 7:5, võttes suureslämmi turniirilt oma
karjääri esimesevõidu. Matš kestis kaks tundi ja 33 minutit.Teises
ringis kaotas Zopp tšehhile TomasBerdych’Ile, asetatud nr 6, 1-6;
4-6; 2-6.Kaia Kanepi on 20. august avaldatud uuesWTA edetabelis
tõusnud karjäärikõrgeimale kohale. Venelannast VeraZvonarjovast
möödunud Kanepi asub nüüd15. positsioonil. Maailma edetabelis
poleükski eestlane kunagi varem nii kõrgelolnud. Kanepi pole
edetabelis tõusmiseksise viimasel ajal suurt midagi teinud,
kunavaevleb juba üle kuu aja vigastuste küüsis.Ta ka loobus
mängimast US Openil, kuidpeaks Kanepi esimene vigastusjärgneturniir
peaks aset leidma septembri keskelLõuna-Koreas, Seoulis.Anett
Kontaveit tõusis kolm kohta ja onnüüd 478. tabelireal.
T A G A S I V A A T E DEesti Hääles - 15. a tagasi 26. sept
1997Uus kirikuõpetaja Londonis.Pühapäeva 21. septembri kodumaalt
lahkumiseja lõikuspüha jumalateenistuse Londonis pidaskoguduse uus
õpetaja Lagle Heinla.Õpetaja Lagle Heinla teenis Londoni
kogudustpraktikandina möödunud talvel ja saabus tagasi
Londoni möödunud nädalal, et hakatakogudust teenima.Lagle Heinla
sooritas oma lõpueksamidTallinna konsistooriumi juures
tänavujuunis. Ta ordineeriti täisõiguslikuksõpetajaks Tallinna
Toomkirikus 9.septembril 1997
Eesti Hääles - 20. a tagasi 23. okt 19925. oktoobril esimest
korda kokku tulnud EVRiigikogu valis oma esimesel istungil
Eestipresidendiks Lennart Meri (63), kes senioli Eesti suursaadik
Soomes.Lennart Meri poolt hääletas 59 Riigikoguliiget, tema
konkurent, senini
Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel sai31 häält. Üldse hääletas
100 liiget, 10sedelit tunnistati kehtetuks.Riigikogu esimeheks
valiti Ülo Nugis jaaseesimeesteks said ERSP liige TunneKelam (50
häält) ja “Rahvarinde” juhtEdgar Savisaar (41 häält).
-
4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 8. september 2012
ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of
Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas
Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Londonis -
Ida Lemsalu
Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda
toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu.
Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £22
aastaks; välismaale £26. Leinakuulutused - £2.50 cm veerul
(miinimum £12); Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond;
Müügikuulutused - £3 sm veerul
Tšeki saajaks märkige “Estonian News”. Aadress: 4 Briar Gate,
Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail:
[email protected] by Spotcolour, Sunleigh Road, Alperton,
Middx. HA0 4LY
E E L S E I S V A D Ü R I T U S E D
M I H K L I - J A V I I N A K U UTähtpäevad17. september 1991
Eesti võeti vastu ÜRO liikmeks21. september 1217 Madisepäev; Paala
lahing, Lembitu langes22. september 1944 Tallinna vallutamine28.
september 1994 „Estonia“ laevahukk29. september MihklipäevEesti
Hääl soovib sünnipäeva lasteleõnne9. september Tiiu Ojasoo10.
september Toomas Ojasoo15. september Erich Naur16. september Nora
Morley-Fletcher17. september Lya Leppik19. september Reeta
Knispel20. september Laine Gornik22. september Elmar Jänes
(juubilar)23. september Tiina Kõiv25. september Tiina
Metsmaa-Petersons25. september Helle Unnuk26. september K Veelma27.
september Vello Vahter27. september Eha Veebel29. september Tiina
Sanfourche29. september Linda Silber1. oktoober Igor Linberg
2. oktoober Leida Kao7. oktoober Verner Vahter8. oktoober Heikki
Lomp10. oktoober Leili Meenov13. oktoober Ede StevensonEesti Hääl
soovib õnne Kaljo ja BettyKleesmale kuldpulma aastapäevaks
29.septembril.Sündinud9. september 1960 Urmas Sisask18. september
1910 Bernard Kangro18. september 1959 Margus Laidre20. september
1778 Gottlieb von Bellinghausen22. september 1907 Viida Juse23.
september 1851 K A Hermann24. september 1872 Jaan Teemant25.
september 1910 Artur Rinne29. september 1936 Tiiu Reissar1.
oktoober 1956 Andrus Ansip2. oktoober 1916 Asta Willmann5. oktoober
1877 Kindral Arthur Lossmann7. oktoober 1913 Raimond Valgre7.
oktoober 1920 Kalju Lepik11. oktoober 1894 Julius Kuperjanov
Lahkus meie armas isa
FERDINAND PUURMANsünd: 31.10.1924 Rakveressurn: 06.08.2012
Leicesteris
Mälestavad leinastütar Ellen
ja elukaaslane Steve
BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY.
Tel: 01274 544221laup. 22. september - kell 15:00
Põhja-Inglismaa koguduseperekonnaõhtu. Jumalateenistus
(teenib õp. Valdo Lust)Ettekanded ja kohvilaud.Olete kõik väga
oodatud!
6. oktoober - Sõdurite õhtu.27. oktoober - “Halloween” ja
seltskondlik koosviibimine.22. detsember - Jõulupidu
ABISTAMISE KOMITEELONDONIS
kutsub teid Eesti Majja Londonispeale suve puhkust ja palub
teielahket osavõttu lõunasöögist
pühapäeval 23. septembril, kell13:00 kus saate jälle
maitstaeestipärast toitu ja vestelda
sõpradega.Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-avanustele tasuta).
Osavõtustpalutakse teatada pr. IdaLemsalule - 020 8893 3816Toimub
ka loterii ja annetusedloterii võitudeks on oodatud.Lastele
mängunurk avatud.Järgmised lõunad toimuvad 21.oktoobril; 18.
novembril jaJõululõuna 9. detsembrilEesti Maja Londonis, 18
ChepstowVillas, London W11 2RB
LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, Leicester, LE3
5RS
Tel: 0116 251 6727
20. oktoober, kell 17:00 - EestiMaja aastapäev
15. detsember - JõulupiduBaar on avatud reedeti 18.00 kuni22.00
ja pühapäeviti 12.00 kuni 15.00.Müügil: Saaremaa Viin (0,5l)
£12.50,Viru Valge (0,5l) £12.50 , Vana Tallinn(0,5l) £12.50.
Inglismaa Eestlaste Ühingu65. aastapäeva tähistamine
24. novemberLeicesteri Eesti Majas
Esineb Reet Kromel ja naiskvartett
Armast sõpra
FERDINAND PUURMAN’imälestavad
Laine GornikPerekond Toom
Perekond SheldonElli, Nelli, Erich ja FoxyAugust ja Diana
TederRichard ja Laine perega
Maie LaasbergLinda SilberHilla Vares
Heino SalumetsAstrid EdwardsReet ja Toomas
Kauaaegset koguduse esimeestFERDINAND PUURMAN’i
mälestabEELK Kesk-Inglismaa Kogudus
†
Endist juhatuse liigetFERDINAND PUURMAN’i
mälestabLeicesteri Eesti Majajuhatus ja liikmeskond
†
Lahkus lugupeetudFERDINAND PUURMAN
Mälestavad leinasHendrik ja Inge Rääk
Hiljuti lahkus hea sõberJAAN SAARE
(1927-2012)Mälestavad leinas
Hendrik ja Inge Rääk
Eesti Elu (Kanada)Olga Meyer *15.01.18 Emmastes; † 10.05
TorontosHarold Kivi *17.12.32 Kuressaares; † 10.05 TorontosErna
Vainola (Maripuu) *15.01.18 Emmastes; † 10.05Johannes Reinoja
*7.12.19 Raplas; † 16.05 TorontosHilja Saaret *15.09.12 Tallinnas;
† 23.06 TorontosIllar Lipson *4.01.20 Pärnus; † 1.07 TorontosPeet
Saaret *5.11.42 Tallinnas; † 5.07 TorontosArnold Randla *26.04.24
Tartus; † 7.07 TorontosLydia Tori (Rebane) *8.12.18 Valgas; † 27.07
TorontosHilja Kütt (Juudas) *18.03.14 Puhjas; † 14.05 Briti
KolumbiasKonstantin Rannaoja *10.11.16 Lihulas; † 14.05 Briti
KolumbiasHenn Paabo *31.01.28 Tartus; † 20.06 OttawasFelix Kivikink
*30.04.23; † 26.06Erich Rebas *21.10.19 Tallinnas; † 26.06
QuebecisLoora Leinveer *18.03.14 Hiiumaal; † 27.06 OntariosBernhard
Jostman *10.01.18 Narva-Jõesuus; † 10.07 NiagarasHarri Nurmse
*31.10.17; † 29.07Friida Teng (Laur) *22.04.21 Hiiumaal; † 29.07
B.K.Helmi Kajaste (Truuvert) *21.03.28 Saaremaal; † 1.08
OntariosLeida Kitsas *19.01.14; † 18.08Toomas Metsala *18.11.26
Nõmmel; † 16.08 TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Alvi Martin (Tammets)
*27.5.13 Albu vallas; † 22.06 NewJerseysMelosina Härm (Kirotaja)
*15.03.21 Navis; † 1.07 IllinoisOlaf Ratnik *31.10.30 Tartus; †
13.06 KaliforniasAlo Vaher *19.05.34 Tartus; † 12.07 OregonisLinda
Vallaste *27.09.17 Tallinnas; † 16.07 New YorgisNelly Kask
*23.11.23 Petseris; † 29.07 FloridasMiriam Ederma *10.08.28; †
4.08Laine Parik *6.07.25 Paldiskis; † 10.08 KaliforniasEesti
Päevaleht (Rootsi)Verner Saartock *28.1.28 Muhus; † 1.05
SödertäljesMeeme Peets *27.06.23; † 29.06Artur Liikane *12.02.21
Virumaal; † 9.08 HalmstadisHulda Veidemann *15.05.22 Tallinnas; †
22.07 StockholmisMeie Kodu (Austraalia)Harald Sarapuu *12.02.22
Tallinnas; † 13.05 Gold CoastisKarl Olup *12.12.22 Sargveres; †
3.06 SydneysErmilda Kiviste *24.09.19 Tallinnas; † 30.06
SydneysHelmut Karl Karusoo *28.01.19; † 3.07Ilo Kull *23.03.25
Vaimastveres; † 11.07 ConcordisMalle Malkus (Paabo) *7.06.30
Tartus; † 18.07 SydneysEduard Madissoo *6.07.27; † 18.07Aino Poom
*23.06.09 Tallinnas; † 23.07 Melbourneis
Leinateated teiste eesti ajalehtedest
†
†
IES TULEVIKAastakava 2012-13
Kokkutulekud Catthorpeis9-11. november - peakoosolek8-10.
märts17-19. mai - Tuleviku aastapäev11-18. august - Lastelaager17.
august - Rahvapidu
“Young Ba l t i c Ta len t”A concert featuring musicians from
theBaltic States studying in London takesplace on Sunday, 28th
October at the
Royal Academy of Music.Organised by the Baltic Council
in Great Britain
pühap. 23. september, kell 14.30.Kesk-Inglismaa koguduse
Jumala-teenistus. Teenib õp. Valdo Lust
L E I C E S T E R I E E S T I M A J A O T S I B M A J A H O I D
J A T
Surnud9. september 1975 Karl Eerme10. september 1995 Salme
Ekbaum25. september 1980 Marie Under25. september 1944 Johan
Pitka1. oktoober 1942 Ants PiipMälestame Inglismaal lahkunud10.
september 1985 Ernst Öpik16. september 1992 Albert Zirk
†
Leicesteri Eesti Maja otsib alatesnovembrist majahoidjat, kes
hoiaks korrasklubi ruumid, organiseeriks baari töödnädalavahetustel
ning kes tehtava töötundide eest nädalas (20 tundi) saabkasutada
tasuta korterit samas majas.Otsime usaldatavat isikut, kellel on
koge-musi kas majahoidjana või baaripidajana.The Leicester Estonian
House is seeking acaretaker/barperson from Novemberonwards. In
return for accommodation onsite, the successful candidate will
beexpected to contribute 20 hours per weektowards looking after the
property and
operating the bar. Opening hours areFriday evenings and Sunday
lunchtimes,with some functions on Saturdays. Thereare also other
users of the premises onweekdays.Info saamiseks palun pöörduda
Marju Põllupoole ([email protected]) ehkLeicesteri Eesti Maja
Facebooki leheküljekaudu. Samuti võib ühendust võtta otseLeicesteri
Eesti Majaga, 366 Fosse RoadNorth, Leicester. LE3 5RS.
Oodatakseavaldusi koos CV-ga.Further details from Marju Põld via
theLeicester Estonian House Facebook page.
Järgmine Eesti Hääl ilmub13. oktoobril
Kaastööd ja kuulutused palumehiljemalt
4. oktoobriksEesti Hääle väljasaatjad ja abilised:Asta Rank,
Adelies Beermann, EndlaHopkins, Leida Laumets, Ida Lemsalu,Artur
Sepp. Korrektuur: Tiina Kõiv.
“ I l m a tes tam end i ta ”Viimase kolme kuu jooksul onteatatud
Inglismaa EestlasteÜhingule, et kolm vanemapõlvkonna eestlast siin
maal onsurnud ilma testamendita. Ühel leitisugulasi Eestis, kuid
teistel ei oleleitud pärijaid ja pärandus läheb selletõttu Briti
riigile.Mõni aasta tagasi kirjutati EestiHääles kui tähtis on
testamentitegemine.
Tänapäeval on see ikka tähtis - eritikuna kinnisvara hinnatõus
on olnudaastate jooksul nii suur. Mõnedesolukordades ei ole
lähemaid sugulasivõi sõpru olemas aga siiski onvõimalik pärandada
varandust kaseesti heategevusele või mõneleteisele eesti
organisatsioonileInglismaal.