EELK Mustamäe Maarja MagdaLEEna · Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht jaanuar 2019 Inimene sünnib üksinda. Isegi kaksikud ja kolmikud sünnivad ikka ükshaaval. Enamikul õnnestub

EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

jaanuar 2019

Inimene sünnib üksinda. Isegi kaksikud ja kolmikud sünnivad ikka ükshaaval. Enamikul õnnestub peres elada. Kõigil see ei õnnestu. Aga kui jääd haigeks, siis oled ju ise haige. Heal juhul on su ümber hoolitsevad inimesed, aga teised ei ole haiged. Meil võib olla suur pere, võib olla isegi dünastia. Võid olla mingi suure hõimu liige. Võid kuuluda kampa, meeskonda, kogudusse. Aga ikkagi suurem osa aega oled sa üksi. Üksi pead uskuma. Üksi pead ka surema. Sügisel vanarahvas ütleb, et kured lähvad, kurjad ilmad, haned lähvad, hallad taga, luiged lähvad, lumi taga. Sel aastal on nad kõik juba läinud. Lähirändajaid aga ikka liigub. Vares pole kaugele lendaja. Vareseid on veel siin. Tihased rändavad ka, kuigi arvame, et nad ei taha toidulauast kaugemale minna. Arvatakse, et linnud lendavad parves sellepärast, et koos on julgem ja koos leiab toitu paremini. Kui viimane väide on õige, siis on parvel ju oma intelligents. Parv on targem kui indiviid. Parve moodustavad nii ainuraksed kui ka bakterid.Kõige rohkem on aru saada parve paremusest jalgrattasõidul. Ka väikesel grupil on eelis üksiku sõitja suhtes. Jalgratturid ju ei otsi toitu. Nemad kasutavad ära tuules sõitmist. Kõige kergem on sõita suuremas grupis. Suurem grupp ei saa aga sõita ideaalse trajektooriga. Ma pole kunagi grupis jalgrattaga sõitnud, ma ei tea, kas ka seal tekib grupiintelligents või mingi teadmine. Ilmselt ikka tekib. Kambal on ju kambavaim. Ja ühe kamba kambavaim on hoopis teistsugune kui teise kamba kambavaim. Kooliõpetajad teavad, kui erinevad on eri aastate klassid. Nad leiavad kordumatuid iseloomuomadusi klassidele. Kuigi klassid moodustuvad ju üksik-õpilastest.

Olen üksjagu elus palli mänginud. Lapsena mängiti rahvastepalli. Valiti kaptenid. Kaptenid hakkasid siis endale meeskonda valima. Parimad mängijad valiti kõigepealt, seejärel järjest viletsamad. Aga kõik said meeskonda. Alati võitis parem meeskond. Aga huvitav oli see, et kui olid ise kehv mängija ja sattusid väga heasse meeskonda, siis mängisid ise ka palju paremini.Mäletan, kunagi olin ainus tšelloõpilane Tartus. Pidin mängima igasugustes kollektiivides. Pidin ka tugevates kollektiivides mängima. Mitte kunagi varem ei olnud ma nii hästi mänginud kui tugevas kollektiivis. Kui elus on meie valida, millises meeskonnas, millises kollektiivis või millises koguduses oleme, siis tasub valida alati endast tugevam meeskond, endast parem kollektiiv või püham kogudus.

Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -,mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Ef 3:8-9

Parves või üksindaPeeter Vardja

1

nr 3

Foto: Ülle Reimann

Head koguduse liikmed, soovime teile õnnistatud ja lootusrikast 2019. aastat! “Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?

Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.” Rm 8:24-25.

Tänases loos jagavad oma mälestusi mõned koguduseliikmed, kes algusest peale on koguduse töös osalenud.

JAANA MArIA KIrJuTAb:“Koguduse initsiatiiv-grupiga liitusin 2008. aasta hilissuvel. Lapse-põlves käisin rapla kirikus ning olin aktiivne koguduse liige, osaledes jumala- teenistuste pidamisel, lastetöös ja muusika-töös. Pärast keskkooli lõppu kolisin Tallinnasse ning proovisin jätkata senises kodukirikus käimist. Kahjuks jäi vahemaa liiga pikaks ning tundsin sageli vajadust teenida Jumalat ja kaasinimest kuskil lähemal. Ometi laskis Jumal mind oodata ja kutse osaleda aktiivsemalt kogudusetöös tuli mulle alles Tiina kaudu. Esimestel aastatel võtsin kõigest osa – kodugruppides, palvustel, jumalateenistustel ja huviringides. Mulle meeldis praktilistes töödes kaasa lüüa. uutesse ruumidesse kolides värvisime koos seinu, panime põrandale uue katte, otsisime tasse ja taldrikuid ning sisustasime meie uut armsat koguduseruumi. Mulle meeldis väga kodugrupi põhimõte, kus sain olla mina ise, et saime rääkida Jumalast ning jagada oma rõõme ja kõhklusi. Mulle meeldis, et koguduse liikmed olid omavahel lähedased ning toetasid alati üksteist. Olles tulnud suurest kogudusest, oli lähedusetunne mulle väga oluline.Eredalt on meelde jäänud, kuidas arutasime, millist missakava kasutusele võtta. Jäi kõlama, et uus kogudus on kaasaegne, kuid nii inimese- kui ka Jumala-keskne. Tundsin, et võttes vastu inimese, võtan vastu ka Jumala enda. Jumal andis ja annab praegugi palvetele vastuseid. Palvetasime, et koguduses oleks rohkem lapsi ning paari aasta jooksul sündiski mitu uut beebit. Minu esiklaps oli üks esimesi beebilaulu lapsi. Jumal andis ka teisi palvevastuseid – oma kiriku, uusi liikmeid, heategevuseks uued suunad jne. Käisime Jumala kannul ja imestasime Tema imetegude üle.Mulle meeldib, et Jumala sõna ja palve on meil tähtsal kohal ning see ei jää tagaplaanile ka argitoimetustes. Meeldib seegi, et olen saanud koguduse rajamise ja

kasvamise käigus ise osaleda ja teinud midagi ära, et Jumala sõna võiks Mustamäel kõlada. Jõuan viimasel ajal vähe pühapäeviti jumalateenistusele, kuid olen palves alati oma kogudusega. Vaimse kasvamise jaoks on vaja lisaks Jumala sõnale ka toetavat kogudust, olen selle leidnud Mustamäelt ning ootan rõõmsalt, mida uut annab Jumal meie teele järgmistel aastatel.”

ÜLLE KIrJuTAb:„Olen töötanud Mustamäel 30 aastat, elanud pea 20 ning algusest peale on olnud minu jaoks oluline, et Mustamäel oleks pühakoda. Kuulsin Mustamäe koguduse rajamise ideest üsna oma teoloogiaõpingute alguses. Tol ajal palvetasin, et see idee tõesti teoks saaks. Vahel jalutades kujutlesin, kuidas ühe või teise platsi peal asub kirik. Paar aastat hiljem kuulsin uue koguduse rajamisest. rõõmustasin selle uudise üle niivõrd, et otsustasin osaleda. Jõudsin esimest korda kohale, kui Mustamäe kogudus veel ametlikult asutatud polnud ja koos käidi kodudes. Samal korral tuli gruppi meie abiõpetaja dr Jaan Lahe. Laulsime paar Taizé laulu, rääkisime endast, lugesime Piiblit ja palvetasime. Kaeti toidulaud. Õhkkond oli avatud ja sõbralik. Tundsin kutset ikka ja jälle tagasi tulla.Olen üks neist õnnelikest, kes osales käsitööringi kokkusaamistel, mida juhatas Jaana Maria enne lapsepuhkusele jäämist. Õppisime ehteid tegema ja mina sain sealt niisuguse loomingulise pisiku, et ostsin kojugi vajalikud tööriistad ja materjalid. Valmistasime ja isegi müüsime lastega veel mitu aastat enda disainitud ehteid kirikuaia päevadel ning mujalgi. Mul tuli teoloogia-õpingute käigus teha läbi kogudusepraktika. Palusin Tiinalt luba teha seda Mustamäel. Sain abistada lastelaagris, kaasa teenida jumala-teenistustel ning valmis-tada ette palvust Taizé lauludega. Algavaks aastaks on mul kogudusele üks soov: et me oleksime igatipidi valmis „põranda alt“ välja tulema ning uusi väljakutseid vastu võtma.”

Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve. Ps 100:5

Kümme aastat kogudusetööd MustamäelTiina Klement

2

Jaana Maria Unga

Ülle Reimann

Seda Vaimu on ta meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi,et meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal. Tt 3:6-7

AILI MEENuTAb:“Liitusin koguduse tuumikgrupiga päris alguses, sest tahtsin käia kirikus oma elukohale ligidal. Esilagu käsime koos kodudes ja see meeldis mulle väga.Algusajast on eriliselt meelde jäänud meie esimene jumalateenis-tus usuteaduse Insti-tuudi kabelis, mis oli väga eriline ja huvitav paik. Kokku tuli päris

palju rahvast – suur osa ilmselt lihtsalt uudistama, sest püsima jäid neist vähesed. Pärast teenistust katsime ühte klassiruumi kohvilaua. Sattusin seal istuma Estri kõrvale ja kohe esimesest silmapilgust sobisime hästi ning meist said suured sõbrad. See oli küll Jumala tahe ja mul on sellest ülimalt hea meel!Mul on väga südames, et võin koguduse heaks midagi kasulikku teha. Kuna elan siin lähedal, siis saan aidata praktiliste asjadega ja tunnen, et see on minu and.Soovin koguduse liikmetele head tervist, korda-minekuid, rahu südamesse ja et uuel aasta saaks meie uus kirik nii valmis, et võime sisse kolida.”

KäTLIN KIrJuTAb:“Liitusin koguduse tuumikgrupiga päris alguses – 2008. aasta sügisel. Alguses saime kokku Jaani koguduse ruumides Lastekodu tänaval, kus hakkasime uuele kogudusele vundamenti looma. Igaüks sai ajurünnaku käigus oma mõtteid välja pakkuda. Sellest ajast on erilisemalt meelde jäänud pühalik Suure Neljapäeva osadussöömaaeg 2009. aasta kevadel täielikus vaikuses. Väga südamelähedased ja ühise pere tunnet loovad olid väikesed kodused osadusgrupid koos piibliuurimise, palve ja toitva söömaajaga, mis alguses toimusid Tiina juures. Hiljem võtsid meid oma kodudes vahel vastu ka teised grupiliikmed. Südamesse on sööbinud esimene ühine jumala-teenistus 2009. aasta veebruaris usuteaduse Instituudi kabelis. Olime seda püha hetke kaua oodanud. Eriline oli, et armulaualeib oli käsitsi valmistatud ning kõlasid vaimulikud rahvalaulud. Algkoguduslik tunnetus täitis ruumi ning Issanda kohalolek oli peaaegu füüsiliselt tajutav.Nõmme rahu koguduse ruumidesse kolimine võimaldas meil vastu võtta sõpru Norramaalt. Aastate jooksul on norrakaid käinud meil palju ning need kohtumised on alati väga südamlikud ja rõõmutoovad. Ka meie koguduse liikmed on mitu

korda vastukülaskäikudele sõitnud. Eriliselt on meelde jäänud koguduse reis Hadelandi ja Askimi kogudustesse 2010. aasta novembris. Vastuvõtt oli nii soe ja sõbralik. Suur murrang tuli praegustesse ruumidesse kolimisega. Sellest ajast meenub esmalt kogudusele nime valimise protseduur. Päris mitmel inimesel oli esmase mõttena pähe tulnud Maarja Magdaleena nimi. Kas see saab olla juhus?!Minu enda jaoks oli märgiline 2013. aasta, kui pühendasin end intensiivselt koguduse lastetööle. Tegemist oli kahe grupiga päris palju, aga rõõm ja tänu pärast seda suurem. Oli imeline võimalus koguduse laste vaimulikus kasvamises nende kõrval käia ja neid lähemalt tundma õppida. Teisalt sain veidi kaasa aidata eakate kodugrupi töös ja nemadki võtsid mind hästi omaks.Mulle tundub, et meid teeb eriliseks just ühtse perena toimimine, kus erinevad vanusegrupid on juba algusest peale koos kasvanud ning üksteisele vaimulikeks emadeks-isadeks, tütardeks-poegadeks ja õdedeks-vendadeks saanud olla. Kõige suurepärasem näide sellest on meie koguduse väärikaim liige Ester, kes on mitte-ametlikult pärjatud “koguduse vanaema” tiitliga. Oma tasasel ja küpsel viisil annab ta meile kõigile eeskuju ja paljudele ka hingelist tuge, samas säilitades oma lapseliku sära.Armsad õed-vennad Mustamäe koguduses! Tahan meile kõigile uueks aastaks soovida, et kasvataksime Jumala laste perekonnana armastuse valgust enese sees ning jagaksime seda kõigile, keda oma eluteel kohtame.“

Jeesus ütleb: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.“ (Jh 8,12). “Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.” (Mt 5:15)

Fotod: Tuuli Korsar ja erakogu

3

Kätlin Korjas

Aili Vimm

Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena! Rm 12:114

Taizé puhul saaks rääkida paljust. Kõigepealt Taizé vennaskond, selle ajalugu, nende missioon ja erilisus viimase 50 aasta kristlikus oikumeenilises liikumises kogu maailmas ja eelkõige Euroopas. Seejärel nn Taizé laulud ise, palvused ning lõpuks eestlased ja just eesti noored Taizés, samuti palvused Eestis. Üsna hästi ja kokkuvõtvalt on paljust sellest kirjutatud meie eestikeelse Taizé laulude lauliku „Taizé laulud“ esimestel lehekülgedel. Laulik ise anti välja juba pea kümme aastat tagasi (2009) ja seda kasutatakse aktiivselt üle terve Eesti, nii ka meie koguduse palvustel. Koos sissejuhatava osaga on see raamat nii terviklik kui ka piisavalt informatiivne, et lisades siia Piibli, on meil olemas kõik ühe palvuse läbiviimiseks. Sisuliselt pole vahet, kas palvetada üksinda, kahe-kolmekesi või on palvetajaid sadu, kas teha palvus väikses hämaras keldriruumis või suures katedraalis. Taizé laulude tekstid on peamiselt psalmide osad või piiblitekstid ning lihtsad lühikesed palved. Kuigi mõned viisid on tuntud koraalid või antifoonid ja ortodoksed hümnid, on enamus viise loonud Jacques berthier, kelle „käekiri“ kujundabki selle meie jaoks erilise Taizé harmoonia, mille tunneme lihtsalt ära, isegi kui mõni konkreetne laul on meile uus ja tundmatu.Ma tean, et palvusest ja palvetamisest rääkimine ei saa olla rohkem kui sellest rääkimine, sest palvetamine on isiklik, konkreetne, igal ajal mõnevõrra erinev ja eriline asi, et see ei mahu karpi või vastupidi – hoopiski mahub igale poole; peaaegu samamoodi nagu me ei saa täpselt defineerida või kirjeldada ja lahterdada Jumalat. Kuid võtkemgi järgnevat kui üht kirjeldust. Taizé palvus on mulle endale olnud oluline palvetamis- ja osadusviis juba pikka aega. Mäletan aga, kui ma esimest korda Taizé laule 15 aastat tagasi Kuusalu kirikus õhtusel Ülestõusmispühade jumalateenistusel kaasa laulsin, siis tundusid need mulle pikalevenivad ja väsitavad. Samalaadne kogemus, ma usun, võib olla paljudel neil, kes on sattunud palvusele, kus on kas vähe rahvast, vähe lauljaid või kelle kogemus palvusest on peamiselt seotud pühapäevaste jumalateenistuste ja koraalilaulmisega. Paar aastat hiljem, ühe Jõelähtme kirikust alanud palverännaku lõpus toimunud oikumeenilisel palvusel tabas mind aga täiesti erinev kogemus palvetajatest pungil Saha kabelis. See oli müstiline särav küsimärk ja palju säravaid hüümärke, mis tookord mitmeks tunniks minu kohale õhku jäid. Ja veel, kusagil paar kuud enne minu ristimist Mustamäe koguduses (tookord veel ametlikult asutamata), palvetades üksi oma toas Taizé lauludega, kogesin midagi täiesti erilist, mida ma varem pidasin pigem mediteerimise kui pavetamise või laulmisega seotud olevaks.

Olen enda arvates valmis mõelnud, mis on ouline või mis on vajalik, et palvusest saaks palvus, aga ma tooks siia kõrvale just viimati meie koguduses Taizé palvusel ette loetud t ä h e n d a m i s s õ n a Matteuse 13:44. Selles kirjeldatakse taevariiki olukor-dades, kus keegi kaevates põllusse peidetud aarde leidis ja siis kõik, mis tal oli, maha müüs ja selle põllu endale ostis; teine otsis hinnalist pärlit ja selle leidnuna kõik muu maha müüs ning pärli ostis. umbes selline on minu kogemus jumalateenistuste ja palvustega, kus olen osalenud – kord ma tean, mida otsin ja siis leian, ning kord ma ei otsi, aga „poolkogemata“ ikkagi leian.Olen mõelnud, ja selles ma kindlasti pole kuigi originaalne, et kui üldse palvetama hakata või jumalateenistusele minna, on inimesel vaja täita üks eeltingimus – ta peab uskuma imesse, kasvõi natukene ja võib-olla endale teadvustamatagi. Selline eriline häälestus on nagu skafander, mis aitab läbida eri keskkondi: kas siis füüsilisi, vaimseid või ka liturgilisi. Taizé palvuse keskendub konkreetsele. See kõrvaldab tõkked, mis meid igapäevaselt eraldavad ja juhib meid palves olemisele, aitab meil rahuneda. Üldiselt levinud Taizé palvuse vorm ei nõua palvusel osalejalt palju rohkem kui usku, kuna see ei sisalda muid liturgilisi elemente, ei eelda kitsamaid teoloogilisi teadmisi ega vaimulikku haridust. Praktiliselt võib igaüks palvust läbi viia, kui täita mõned olulised tingimused: palvelaulud, psalmi laulmine/lugemine Piiblist, vaikus, eestpalved. Kuna palvuse kava on lihtne, on ta ka oikumeeniline – puuduvad elemendid, milles kristlikel peavoolukirkutel oleks liturgilisi või teoloogilisi erimeelsusi. Mäletan, kui ma tol esimesel korral Taizé palvusel osaledes palvelaule nagu luterlikke koraale püüdsin laulda ja peagi väsisin. Taizé laulmise omapära on palvete laulmine pigem enda sisse kui nende kuulutamine teistele. Seepärast ei olegi oluline kuigi kõvasti laulda, vaid pigem justkui hingata palvelaulu enesest kordi ja kordi läbi. Laulusõnade teatud ebareaalsus ja imelisus jõuab meile kohale huvitaval

Palvustest Taizé lauludegaKaimo Klement

Foto: Tuuli Korsar

Andrus on pärit Tartust. Kord sattus ta Mustamäe Maarja Magdaleena kirikusse teoloogiadoktor ja abi-õpetaja Jaan Lahe teoloogiaseminari. Siinne õhkkond meeldis talle niivõrd, et ta liitus mõni aasta hiljem kogudusega. 2017. aastal valiti ta juhatuse liikmeks.Andruse südames on Jumalal alati kindel koht olnud. Perekonnas, kuhu ta sündis, oli selleks soodne õhkkond. Andruse isa oli diakon Tartu Kolgata baptistikoguduses, peale selle kuldsete kätega metallehistöö meister, laulusõnade autor (mitmeid laule on tema tütar dirigent Maarja Vardja viisistanud), tehnika- ja kirjamees. Andrusel on eredad mälestused ajast, mil ta oli napilt 10 aasta ja 10 kuu vanune. See juhtus ühes Tartu kirikus. „Sain tookord Jumala puudutuse osaliseks,“ on Andrus veendunud. Ka hiljem oma elus on Andrus mitmeid kordi tundnud Jumala erilist lähedalolu. Andrusel on kombeks Jumalat tänada kõige eest, mis talle osaks saab. Andrust huvitasid juba kooliajal loodus ja selle seadused. „Imetlen loodust kui Jumala suurt loomingut,“ ütleb ta. Õhtuti pärast kooli tegi ta teaduskatseid. Teda saadeti ikka ja jälle reaalainete olümpiaadidele. Talle ei piisanud koolis õpetatavast, ta pidi kõiges ka ise veenduma. See omadus on Andrusele siiani omane. Ta ei võta teadmisi pimesi vastu. Andrus lõpetas kiitusega Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna. Talle meeldib matemaatika siiani, muuhulgas seepärast, et seda saab kõikjal harrastada. „Mõtelda saab ju millal ja

kus iganes,“ ütleb ta. Pärast ülikooli jäi Andrus tööle õppe-jõuna Tartu ülikooli matemaatikateadus-konda, hiljem töötas Tallinna Tehnika-ülikoolis. Praegu, ettevõtjana, tuleb oma peaga mõelda ja otsuseid vastu võtta, see meeldib Andrusele, selles on ta osav. „Teen kõike loovalt ja süsteemselt,“ ütleb ta ise. „Ma ei usu ainult autoriteete, tahan ka ise kõiges veenduda. Vahel tegelen päevade viisi ainult huvi pärast matemaatikaga. Näiteks püüan mõnd teoreemi oma peaga uuesti läbi mõelda.“ Küsimusele „Mis on sulle elus oluline?“ vastab ta, et talle on kõige tähtsamad inimesed, eriti lähedased, poeg Andreas, õde ja vend. „Minu meelest on kõige olulisemad inimese moraalsed valikud. usun, et kui inimeses on midagi olulist, mis kindlasti ajavoolule vastu peab, siis on need tema elu jooksul tehtud moraalsed valikud.“Andrus soovib koguduse liikmetele, et nad leiaksid ka uuel aastal rõõmu igapäevastest asjadest, suudaksid vaimustuda loodust ja oleksid oma tegudes loovad. „Tegutsegem koos nagu usin mesilaspere!“

portree - andrus ripsKirja pannud Anne Tamberg

Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Js 42:1a5

kombel siis, kui me peaaegu lõpetame nende ütlemise ja nad justkui iseenesest tulevad meie huultelt – ja siis võivad nad ka suuremaks paisuda. Enda suu sulgedes võib palve meis edasi heliseda. Suurematel Taizé palvustel ja kogunemistel palvetajad justkui seilavad lainetel, kord ise valjul häälel lauldes, seejärel end teiste laulust ja palvetest kanda lastes. Sellise meditatiivsuse kaudu jõuame iga laulu lõppedes vaikuseni. Palvelaul on oma eesmärki täitmas ja meid kandnud kaugemale meie igapäevastest muredest ja mõttekonstruktsioonidest ning lähemale Imele, mida meie hing päriselt igatseb. Pärast esimesi laule loetakse valitud tekste Piiblist, mis on kantud Evangeeliumi mõttest, Jeesuse ütlemistest ja lunastustööst. Ka piiblilugemine lõppeb vaikuses. Pärast paari palvelaulu vaibub muusika ning annab ruumi täielikule vaikusele meie sees. See vaikus on äärmiselt isiklik seisund, mis on iga palvetaja enda oma. Just sel põhjusel ei öelda pärast viimase palvelaulu kõlamist midagi. Nüüd on inimene

iseenda ja Loojaga. Üksi palvetades võib see hetk kesta üpris kaua, koguduses koos palvetades kümne minuti ringis. Olles vaikuses rahunenud ja täidetud, võivad need, kes seda soovivad, tuua valjuhäälsed palved Jumala ette või järgneb Meie Isa Palve. See ongi Taizé palvuse sisu ja eesmärk – palvetada ja olla vaikuses koos Jumalaga. Minult on palvustel küsitud, kas võib võtta palvuse kava (väljatrükitud leht, kus on valitud laulud peal) kaasa ja kodus ise neid laule lauda ja palvetada. Vastus on olnud loomulikult, et võib. Kui meil on peas 3-4 sellist palvelaulu, siis koos Meie Isa palvega oleme piisavalt varustatud, et läbi minna katsumustest, mis meid võivad elus tabada. Kui meil on nurgake, kus üksi palvetada, siis 30 minutiga võime end leida rahus ja vaikuses koos Jumalaga, tuua tema ette oma mured ja rõõmud ning ammutada temalt jõudu. See on suur õnnistus inimesele, kes elupõllul kaevates sellise aarde peale on sattunud.

Foto: erakogu

Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama.” Rm 1:176

JuMALA EPITEEdIdVanas Iisraelis kandis Jumal nime Jahve. Tema nimi oli aga iisraellastele nii püha, et seda ei öeldud välja. Jumala pärisnime asemel kasutati nime Adonai (“minu isand/Issand”) ja ka muid peitenimesid (Taevas, Nimi, Paik jm). Lisaks sellele kasutatakse Vanas Testamendis Jumala kohta palju poeetilisi nimetusi ja võrdpilte, millest mõned on muutunud oluliseks ka kristlikus traditsioonis, kus Jumalal endal pärisnimi puudub. Paljudest Vanas Testamendis Jumala kohta kasutatud nimetustest on saanud Jumala epiteedid. Järgnevalt vaatleme neist mõningaid olulisemaid.

Isa. Vanas Testamendis kasutatakse Jumala kohta mõnikord nimetust “isa”. Erinevalt kreeka usundist, kus Zeusi tiitel “jumalate ja inimeste isa” tähistas ka nende füüsilist põlvnemist Zeusist, ei ole see Vanas Testamendis mõeldud füüsilise isaduse tähenduses, vaid piltlikult, tähistades Jumala ja Tema rahva suhet – see on võrreldav isa ja laste suhtega. Erich Fromm on iseloomustanud isa armastust (erinevalt tingimusteta emaarmastusest) tingimusi esitava, nõudliku armas-tusena. Sellisena mõistsid iisraellased ka oma Jumala suhtumist neisse kui rahvasse. Isa oluliseks funktsiooniks peeti muiste ka laste karistamist ning seetõttu pole üllatav, et Vanas Testamendis mõistetakse paljusid Iisraeli tabanud hädasid Jumala karistustena Iisraeli pattude eest. Olulisem kui Vanas Testamendis on aga epiteet “Isa” uues Testamendis ja seda tänu Jeesusele, kes nimetab Jumalat sageli Isaks. Jumal on nii kristlaste Isa (“Meie Isa” Meie Isa palves) kui ka Jeesuse Isa. Siiski on Jeesusel Temaga eriline suhe, mille sarnast ei ole Temaga kellelgi teisel. Seetõttu nimetab uus Testament Jeesust Jumala Pojaks või “Jumala ainusündinud (või ainulaadseks – kr monogenes) Pojaks”, et teha vahet tema ja teiste Jumala laste vahel. Jeesuse Jumala Pojaks olemise erinevatest tõlgendustest tuleb juttu kunagi hiljem. Siinkohal olgu vaid rõhutatud inimestele mõeldes, kellel on isiklikel põhjustel raske Jumalat Isaks nimetada, et Jumala isaks olemine ei tähenda Jumala soolisust (erinevalt paganlikest usunditest ei ole kristluses Jumalal sugu) – Jumal kui Isa on vaid sümbol, mis tahab öelda, et Jumala suhe oma looduga on midagi, mis sarnaneb isa ja laste suhtele. Vanas Testamendis on ka kohti, kus Jumala hoolivust Iisraeli suhtes võrreldakse ema suhtumisega lastesse. Vaatamata etteheidetele patriarhaalsuses, ei ole suurem osa kristlaskonnast loobunud siiski Jumalat Isaks nimetamast. Sügavalt juurdunud sümbolit ei saa lihtsalt suvaliselt asendada mõne teisega.

KunIngas. Vanas Testamendis ja juudi traditsioonis on Jumala üks epiteete „kuningas“. Mõnikord kasu-tatakse Tema kohta ka tiitlit „kuningate kuningas“.

Jumala kujutamine kuningana oli tuntud nii kõikjal Vanadel Idamaadel kui ka Kreekas, kus Zeusi üks tiitlitest oli basileus („kuningas“). Kunstis kujutati teda kandmas valitsuskeppi ja istumas troonil. Paljudes vanades kultuurides oli kuningas mõne jumala asemik maa peal või peeti teda lausa jumalaks. Vanas Iisraelis seevastu ei peetud kuningat Jumala asemikuks, ent usuti, et ta valitseb Jumala tahtel ning on Jumala ees vastutav rahva ja riigi hea käekäigu eest. Jumalale omistatav tiitel „kuningate kuningas“ on laenatud aga Iraani ehk Pärsia kuningatitulatuurist, st algselt oli see maise Pärsia kuninga tiitel ja kanti alles hiljem üle Iisraeli Jumalale. Nagu epiteedi „isa“ puhul, on väidetud ka „kuninga“ kohta, et selle võiks asendada mõne neutraalsema või tänapäevasema tiitliga. Aga seda ei saa hästi asendada, sest „president“ ei anna edasi seda võimutäiust, mis oli muistse Ida suurkuningal (kuigi tänapäeva presidentidel on võimu rohkem kui enamikul tänapäeva kuningatel). Loomulikult teame me, et ka tiitel „kuningas“ on sümbol – ka kõige võimsamate mineviku kuningate võim ei ole võrrelav Jumala võimuga, mis hõlmab kogu universumit ja ületab nii aja-, ruumi- kui ka mateeria piirid. Ent nagu ütleb teoloog Paul Tillich, ei saa sümboleid meelevaldselt asendada – neist saab loobuda vaid siis, kui nad enam ei kõneta. Epiteet „kuningas“ on aga mõjuv ja kõnekas veel nüüdki – ajal, mil kuningad on väga piiratud võimuga. „Kuninga“ mõistet ümbritseb suursugususe ja hiilguse aura, mida paraku mõistel „president“ ei ole. Nii võime meiegi seda epiteeti rahulikult edasi kasutada.

Looja. Viimaks kannab Jumal nii Vanas Testamendis kui ka kristluses epiteeti “Looja”. Et jumalus on loonud maailma, ei ole midagi judaismile ega kristlusele eriomast – seda tunnistavad ka paljud vanad polü-teistlikud usundid, st usundid, kus jumalaid on palju ja nad on inimeste sarnased. Nii on ka eesti keelde tõlgitud Vana-babüloonia loomiseeposes, kus loojana esineb babüloni linna kaitsejumal Marduk. Ent Piiblis ei piirdu Looja roll üksnes maailma rajamisega – Jumala ja maailma ning inimeste suhe jääb siin looja ja loodu suhteks ka loomisjärgselt. Loomisest tuleb eraldi pikemalt juttu hiljem. Praegu on oluline rõhutada, et ka Jumala kohta kasutatav epiteet “Looja” on sümbol, sest Jumal ei loo samal kombel, nagu inimestest loojad. Jumala loomistegevus jääb kvalitatiivselt erinevaks igasugusest inimlikust loomingust, kuid suhet väljendava epiteedina on “Looja” kõnekas veel nüüdki. Looja ja loodu suhe ei avaldu ainult ja eeskätt looja võimus loodu üle, vaid selles, et iga looja hoolib oma loomingust – see läheb talle tõeliselt korda. Nõnda nähakse ka piiblis Jumala suhet maailmaga.

(järgneb)

leeritund: jumal (3. osa)Jaan Lahe

Teadke, et Issand on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme,tema rahvas ja tema karjamaa kari. Ps 100:3

7

Milline oli Minu 2018. aasta (kolMe sõnaga)?

lahenda luMeMeMMe-labürint(Allikas: ajakiri Päikesekiir, 4/1997)

detsembrikuu ajalehe ristsõna kirjakoht oli Luuka 1:37: “Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.”Palju õnne! Auhinna saavad Olesja, Estreia ja Katariina. Auhinna saab kätte järgmisel perejumalateenistusel.

nuputamist lastele

EsTrEIa: HEA, rÕÕMuS, SÜNNIPäEV OLI

LÕbuS.

MaarELEE: HEA, LÕbuS,

vägev.

Tuule-liis: TOrE, LÕbuS, MEELdEJääV.

oLEsja: ILuS, TOrE, LAHE.

HoLgEr: ILuS, NALJAKAS,

TOrE.

CaroLa: OLI PALJu

VÕISTLuSI JA ESINEMISI, TööKAS

AASTA OLI.

CarIna: lõbus, äge,

VAPuSTAV.rEEsa:

suvevaheaeg oli hea, sõpradega

OLIN PALJu KOOS, MuuSIKA.

koguduse laste jõulupidu 16.12.2018Fotod: Maris Kuldkepp ja Jaana Maria Unga

VAIMuLIKE KÕNETuNNId KOKKuLEPPEL:TIIna KLEMEnT – koguduse õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718jaan LaHE – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: [email protected]; tel: 516 7724ÜLLE rEIMann – koguduse diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029IMBI arro – diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551 7970beebilaulu juhendaja Ingvild Prestbø – e-post: [email protected]; tel: 5877 7639Lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863NMSi vabatahtlik Mustamäe ja Saku koguduses aleksandra Mjelde andersen – e-post: [email protected]; tel: 5377 8806

(Liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusnordea pank, konto: ee311700017002962090 või lhv pank, konto: ee757700771000677814nordea pank, konto: ee241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: [email protected] ja [email protected] aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovist.Magda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-r 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapood

kuukava jaanuar 2019

jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (06.01 ja 03.02) kell 12Lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a. perejumalateenistuse ajal)Eine piibli ja palvega (v.a 22.01) teisipäeviti kell 12Beebilaul kolmapäeviti kell 10.30 (1-3 a) ja 11.30 (kuni 1 a)

KogudusEs ToIMuB:T 15.01 kell 18-21 Hingehoidlike seminaride sari jätkub. Koolitaja Petri Välimäki SoomestN 17.01 kell 12.00 Elurõõmsad ja tegusad (Eakate pärastlõuna)r 25.01 kell 19.00 Palvus Taizé lauludegaE 28.01 kell 18.30 JärelleerN 31.01 kell 18.30 Piibliseminar

LEErITuNNId: kokkuleppelkoguduseruumide korrastamine teisipäeviti 14.30-16.30Tasuta riiete jagamine T 05.02 kell 15-18

Palju õnne sünnipäevaks!4.01 Maris Kuldkepp5.01 Raiko Roosmann 14.01 Maire Põder

15.01 Eva Uri16.01 Maimu Kaljulaid 18.01 Heiko Veiksalu 21.01 Kersti Vaarik

23.01 Aivar Joon 24.01 Robert Gross 28.01 Kati Valma 29.01 Laura Kern 31.01 Herta Tõnso

Õnnitleme! 2018. aastal ristiti:

Martaliis Kuslap Maarelee Kuslap

Tuule - Liis Türner Ragnar Vahtramäe

Oskar Kljukin2018. aastal said leeriõnnistuse:

Karin Kuslap (sh ristiti) Tarmo Türner(sh ristiti)

Irma Kuusk Andrus Kuusk

Raiko Roosmann (sh ristiti)Created by Freepik

Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale postkasti tellida, siis palun andke oma soovist teada e-posti aadressil [email protected] või

[email protected]. Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda lugeda

koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.