-
EELK Mustamäe
Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht
november 2020
“See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema
halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus
on suur! Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema
peale. Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda
otsib.” Nu 3:22-25Need salmid on mind saatnud juba päris koguduse
rajamise algusaastatest peale ja tulevad aeg-ajalt meelde, kui
mõtisklen olnu ja oleva üle. 23. novembril möödub kümme aastat
koguduse ametlikust asutamisest, kuigi minu jaoks algas teekond
juba kaks aastat varem – siis, kui me 2008. aasta septembris
esimest korda väikeses ringis unistusi ja visioone tulevikukirikust
kirja panime. Seepärast räägin edaspidi mitte kümnest, vaid
kaheteistkümnest aastast. Arv kaksteist on Piiblis väga
tähendusrikas: 12 jüngrit, 12 korvitäit palakesi, Jaakobi 12 poega,
12 Iisraeli suguharu, uue Jeruusalemma 12 väravat jne.Täna, 12
aastati hiljem, seisan selles unistuste tuleviku kirikus, vaatan
altari juurest akende taga kuldkollaseks muutunud puid ja mõtlen
tänuga neile, kes on uskunud, lootnud ja tänase päevani ustavaks
jäänud.Need kaksteist aastat on õpetanud, et unistada tuleb
suurelt. Pole oluline, mida teised inimesed arvavad ja võimalikuks
peavad. Kui Jumal on midagi südamesse pannud, tuleb sellest kinni
hoida ning oodata kannatlikult. Jumalale ju meeldib võimatuid
unistusi täide viia ning meie kirikuhoones seismine on minu jaoks
selle tõendus!Need kaksteist aastat koguduse rajamist on olnud
tõeline usalduse palverännak. Sel rännakul on ette tulnud igasugust
teed ja teekaaslasi. Rännak on kulgend läbi metsa ja soode, üle
aasade ja vete – õnneks ikka kogu aeg tasapisi ülesmäge. Mõnikord
on teekaaslasi jagunud rohkelt, teinekord tuleb ainult mõnega edasi
minna – aga huvitav on see, et alati on leidunud neid, kes soovivad
seda palverännakut koos käia.Pikal palverännakul käinud teavad
ilmselt, et jalad võivad valusaks jääda ja vahel pole enam jaksu
edasi liikuda.
Nii on ka sel palverännakul olnud siin Mustamäel, et mõnikord
lähed jooksuga ülesmäge ja tunned, kuis sind justkui inglitiibadel
kantakse, ning vaatad imestusega, et teised jooksevad sinuga kaasa.
Siis tuleb aga aegu, kus näed, et paljud valivad teise tee, kuigi
peaks üheskoos edasi minema – neil hetkedel tekib tunne, et ehk
pole minulgi enam mõtet edasi tormata, see teine tee tundub palju
lihtsam astuda. Ometi jääb miski, mis sunnib edasi liikuma, ja
Jumal annab oma kohalolust märku, sosistades: “Ära karda, ma olen
sinuga ja mu tõotused on valguseks su teerajal.”Mõtlen Jeesusele,
kes kord viibis tuhandete inimeste keskel, kord jälle pidi tundma
end mahajäetuna. Ta koges, et paljud ei mõista teda ja isegi
lähimad jüngrid ei julge jääda ustavaks, kui raskeks läheb. Samuti
mõtlen Jeesuse tõotustele “Ja vaata, ma olen iga päev teie juures
ajastu lõpuni” (Mt 28:20), “Ja ma palun isa ja ta annab teile teise
Lohutaja, et ta oleks teiega igavesti” (Jh 14:16), “Kus kaks või
kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel” (Mt
18:18).Meil kõigil on siin maailmas erinevad teerajad tallata ja
loodetavasti kohtume kunagi Kristuse juures.Tunnen südamest tänu,
et olen suutnud jääda ustavaks oma kutsumusele ja kogudusele. Olen
tänulik, et mu kõrval on olnud ja on jätkuvalt ustavaid inimesi.
Kõige suurem tänu ja kiitus ja au olgu aga Jumalale Kõrges, sest
tegelikult räägib ju Mustamäe koguduse lugu Tema ustavusest.
Kümme aastat kogudustTiina Klement
nr 11 (25)
Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti.Tema kuningriik ei
hukku ja tema valitsus ei lõpe. Tn 6: 27b
Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga
meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Rm 5:11
-
Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et
Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8
Palju õnne, EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus!Koostanud
Ülle Reimann
Novembris on tulemas väga oluline sündmus. 23. novembril saab
meie kogudus 10-aastaseks. Me ei saa küll seda sündmust suurelt
tähistada, kuid võime korraks seisatada ja küsida, kuidas meil
läinud on, mis on olnud oluline ja on praegugi inimeste jaoks, kes
juba aastaid koguduses olnud ja jäänud koguduseelust osa võtma.
Nendesamade inimeste pilgu läbi püüame vaadata ka tulevikku. Oleme
kõik elavad ehituskivid, kellest Mustamäe kogudust üles
ehitatakse.
MIS ON OlNud OlulINe JA ON SedA JÄTKuvAlT?Estri arvates on olnud
ja on jätkuvalt koguduses kõige olulisem kodutunne – teadmine, et
oleme üks pere ja kogudus on meie kodu. See on kodu täis armastust,
sallivust, turvalisust ja rõõmu, kodu, kus on hea olla ja kuhu
tahaks alati tulla. Auli peab enda jaoks väga tähtsaks püüdlust
jõudumööda "kaasa teenida" – tulla ja olla, osa võtta
jumalateenistustest. Koguduse elus on Auli jaoks kõige olulisem, et
me usume oma tegevusse ja hoiame kokku. Andrus võtab enda jaoks
olulisima kokku kahe-kolme sõnaga – headus/hoolivus ning tarkus.
Kristiinele on oluline, et toetame üksteist, et oleme üks pere.
Samuti on olulised kõik jumalateenistused ja koosviibimised.
Kristiinele meeldib, et on saanud käia piiblitunnis ja saab praegu
koos lapsega käia laulmas teisipäeva hommikul. Kersti: “Oluline on
inimeste tervitamine uksel. Kui on tugev kogudus ja armastav
õhkkond, tunnevad esimest korda sisse astujad selle ära ja jäävad
kogudusse. Oluline on usalduslik sõprusside, mis seisneb üksteisega
ühenduse pidamises ja rääkimises, rääkimises ja veelkord
rääkimises. Oluline on olnud üksteise eest palvetamine, kodudes
ning haiglas käimine ja väike materiaalne abi neile, kes
hädas.“Aliide: „Ma pean kõige tähtsamaks, et meie ühise pere tunne
ei katkeks, et inimesed hooliksid üksteisest ja rõõmustaksid iga
pisema asja üle.“ Jaana Maria: “Koguduse elus on minu jaoks oluline
esmalt Jeesuse-kesksus. Just see, et oleme asetanud Jeesuse ja Tema
sõnumi esmatähtsaks ning kõik muu lähtub sellest. veel on oluline
üksteisest hoolimine,
lugupidamine, mõistmine. vahel on ühise keele leidmine olnud
raske ja aeganõudev, aga tulemuseni on aidanud jõuda tõdemine, et
kõigel, mis me teeme, on suurem eesmärk, kui alguses võis tunduda.
Igapäevases kirikutöös meeldib mulle pisikese koguduse kohta
võimaluste paljusus. Saab käia nii intellektuaalselt harivates dr
Jaan lahe loengutes ja seminaridel, piiblitundides, osaleda
jumalateenistuslikus elus, käia pereüritustel, laulmas või
talgutel. lastelegi on mitmeid võimalusi üheskoos olla ja Jeesust
tundma õppida. Ka seesama ajaleht on väike, aga oluline osa
koguduse misjonitöö panusest. väheste ressurssidega on saavutatud
tegelikult väga palju. Mina töötan igapäevaselt Magda Misjonipoes,
mis on ka omamoodi koguduse töö üks pikendus. Ka see on Jumalariigi
töö ning tunnen aukartust ja alandlikkust, sest sõltume ainuüksi
Jumala ja annetajate armust. Aga meid on selles töös õnnistatud ja
proovime olla ka ise õnnistuseks teistele.”
eRedAMAd SüNdMuSedAliide: „Minu koguduseelu algas leerikooliga.
Mina olen pärit läänemaalt, seal olid ainult baptistide kogudused
palvemajadega. Käisin lapsena vanaemaga palvemajas. leerikool oli
väga huvitav minu jaoks ja tänu headele lektoritele muutus piibel
minu jaoks mõistetavaks. Ma loen seda kõige olulisemaks minu
kirikuelus.”Ester meenutab naeratusega jõululaupäeva aastal 2010,
kui kogudus sai ühe kuu ja ühe päeva vanuseks. Otsustati
jumalateenistust mitte pidada, küll aga kutsus Tiina kõiki, kel
muid plaane polnud,
õhtuks kogudusse, et olla ühises toidulauaosaduses. eriti
oluline oli ühine jõululaud neile, kes muidu oleksid jõuluõhtu üksi
veetnud. ester otsustas minna kirikusse, mõeldes, et käib korra ära
ja ei hakanud oma peret teavitama. Mingil hetkel estri tütar
avastas, et ema pole kodus ja ei vasta ka telefonile, tekkis
paanika. viimases hädas helistas ta Tiinale ja küsis, kas too on
ema näinud. lugu lahenes. ester aga tundis end õhtu jooksul
koguduse osaduses imeliselt hästi ning oli õnnelik. Siiani oleme
igal jõuluõhtul istunud kirikus ühiselt jõululauas pärast
jõuluteenistust kõigi nendega, kes muidu jõuluõhtul üksi oleks. Nii
on tollest õhtust alguse saanud üks ilus traditsioon.
2
Foto: Ülle Reimann
-
Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud,
halastajad, alandlikud. 1Pt 3:83
Renate meenutab oma tulekut kogudusse. ükskord kutsus sõbranna
teda kogudusse kaasa. Tal polnud aimugi, et Mustamäel on olemas
luterlik kogudus. Suures kirikus unistas Renate sellest, et saaks
kunagi lugeda altarist piiblit ja hoolitseda altari ja lillede
eest. Ta ei julgenud kunagi küsida ja kahtles, kas temale midagi
säärast üldse usaldatakse. Renate meenutab toda esimest korda, kui
ta astus sisse keldrisse, kus kogudus tegutses pea 9 aastat. Nähes
Tiinat köögis askeldamas, imestas ta, et nii õbluke naisterahvas
õpetaja on. Peale silmsidet õpetaja Tiinaga juhtus midagi ja Renate
tundis ühtäkki, et on jõudnud oma vaimulikku koju. veel rohkem
hämmastas Renatet, et veidi hiljem küsis Tiina, kas ta tahab altari
eest hoolitseda, mida Renate kohusetruult siiani teeb. Renate
meenutab veel, kui õnnelik ta oli, kui sai lugeda oma
lemmikkirjakohta 1Kr 13. peatükist. Mustamäe koguduses on täitunud
mitu Renate suurt unistust.Auli meenutab kõige enam seda lugu,
kuidas ta Mustamäe kogudusse sattus: “Mustamäel sündis mu teine
laps. Kolisime ehitajate teele mõni nädal enne poja saamist.
Ausaltöelda ei saanud ma isegi päris sotti, kuhu korteri ostame,
kuna mu siseilm võttis kogu mu tähelepanu. Aga ega ma ju teadnudki,
et kõrvalmajja tuleb kirik - algul seda veel polnud ka. Püüdsin
käia edasi Jaani kirikus, kus mind ristiti, aga kuna see jäi ikka
kaugeks, siis hakkasin otsima Mustamäe kogudust, kuhu ka õpetaja
Tamsalu soovitas minna. Maarja Magdaleena kogudus oli just parajalt
väike ja inimesed kõik tuttavad - just see, millest suures kirikus
minu jaoks puudu jäi. “Kersti mäletab, kuidas ester teda esimest
korda kogudusse tulles vastu võttis. Ta ei saanud arugi, kui talle
oli ulatatud koguduse laulik ja lauluraamat. Peale seda ei tundnud
ta ennast üldse enam võõrana.Jaana Maria hindab kõrgelt koguduse
liikmeid, kes oma hea huumorisoonega või laheda olekuga ajavad suu
naerule ja teevad meele rõõmsaks. "Toredaid muljeid on ühistelt
reisidelt ja matkadelt, väljasõitudelt, talgupäevadelt, siis kui
saab inimestega vahetult suhelda ja tutvuda. Ilusaid ja pidulikke
hetki on olnud samuti palju, näiteks mu oma laste ristsed või
keldriruumidesse kolimise järel uue altari üleandmine, mille mu
vend ja isa kogudusele kinkisid. Oli hea tunne näha, et kogudus
võttis meistrite kätetöö hästi ja tänulikult vastu ning see on
olnud kaunistuseks ja õnnistuseks juba mitmeid aastaid,” lisab
Jaana Maria.
KOguduS TulevIKuSEster loodab, et Mustamäel on tulevikus
innukas, usus kasvav, oikumeeniliselt aktiivne Kristuse kogudus,
kelle sära paistab kaugele. Aliide mõtleb ees seisvatele
meeldivatele kohtumistele imeliste inimestega, keda ta on koguduse
juures tundma õppinud.
Kristiine mõtleb ajale, mil kirik valmis ja saab lastele teha
rohkem üritusi ja kokkusaamisi. Auli unistab aga sellest, et kord
esineb meil oma vaimulike ja teiste v a i m u s t a v a t e
lauludega Helin-Mari Arder! Kersti arvab, et kogudus ei peaks olema
väga suur, tähtis on, et ta oleks elus. Huvi üksteise elu ja
käekäigu vastu ei tohiks kaduda, selle kadumine oleks elutuks
muutumine. Kasvama peaks töötegijate hulk, kes võtaks endale
kohustusi vabatahtlikult ja täidaks neid täie tõsidusega ja rohkem
noori võiks leida tee kogudusse, ka lähedal asuvate koolide
õpilased. Kiriku uksed võiks olla iga päev avatud, et möödakäijad
saaksid sisse piiluda, sest kõik algab vahel lihtsalt
sisseastumisest, nagu endalgi. Koguduses võiks olla algastmel
piiblikool, mõeldud kõikidele vanuserühmadele. Kersti soovunelm on,
et paljudele mustamäelastele võiks meie kirikust saada teine kodu,
isegi siis kui ei olda koguduse liikmed. Olulised on eestpalved,
palveketid, materiaalne abi, kodukülastused ja haigete külastamine
haiglates.Jaana Maria ootab huviga, et kogu kirikuhoone oma
funktsionaalsuses valmis saaks. Tema arvates on praegu tegevustel
nii palju piire seoses ruumidega. Palju põnevat jääb külastamata,
sest ajad ei taha kuidagi klappida. Kui on rohkem võimalusi ja
inimesi osaleb kogudusetöös rohkem, siis on kindlasti võimalus ka
ajaliselt rohkem valida. Jaana Maria arvates kõlaks põnevalt
näiteks kolmapäevaõhtune missa või kristlikud huviringid. Ta lisab:
"unistan ka sellest, et töötegijaid oleks rohkem ja kõik vajalik
tegevus oleks selliselt jaotunud, et iga töötegija saaks teha just
tema annetele vastavat töölõiku ja iga ülesande jaoks oleks tegija.
loodan, et koguduse juures saab jätkuvalt olema kodune ja
usalduslik õhkkond, olgu siis liikmeid 100 või 1000 inimest. Hea,
kui enamus aktiivseid üksteist tunnevad ja toetavad. Kirik on
omamoodi nähtus, sest siin vajab inimene korraga nii üksinda
olemise võimalust kui ka koosolemist. võib-olla aitab selle silla
või harmoonia luua Jumala ligiolu, sest esmalt just Jumalat ju
otsima tullaksegi. Isegi, kui seda ei osata nii sõnastada.”
Foto: Tuuli Korsar
-
Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks,
sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi. Mt
18:164
viimaks võib küsida, mis on loomislugude ja loomisest rääkiva
kristliku õpetuse peamine sõnum. võib öelda, et neid sõnumeid on
õigupoolest mitu. esitan need sõnumid lühidalt järgnevate
teesidena:
1 esmalt on „loomine“ nimetus Jumala tegevusele, mille käigus
sünnib midagi uut. et teoloogid eelistavad mõistet „loomine“
mõistetele „tegemine“, „valmistamine“ või „põhjustamine“, on
tingitud sellest, et mõiste „loomine“ on kõige vähem koormatud
erinevate kujutlustega. „Tegemine“, „valmistamine“, „põhjustamine“
ja teised sarnased mõisted on seotud kujutlustega tegevuse
vahenditest, ainest ja põhjuslikkusest, mida aga Jumala toimimisest
rääkides tahetakse teadlikult vältida.
2 väide, et Jumal on looja, ei tähenda üksnes maailma ajalise
alguse tunnistamist. Tänapäeval teevad paljud teoloogid vahet
loomise ja maailma ajalise tekkimise vahel. Nii seletab näiteks
Wilfried Härle, et loomine on „maailma tekkimise sisemine põhjus“.
Maailma ajaline algus, millest räägivad tänapäevased kosmogooniad,
on seevastu „maailma tekkimise väline põhjus“. Karl Barth kasutab
maailma tekkimise kohta mõisteid „see, mis teeb loomise tehniliselt
võimalikuks“ ja „loomise vormiline eeltingimus“. ent loomine ja
maailma tekkimine pole kaks erinevat, ajaliselt teineteisele
järgnevat sündmust. Jumala loomistöö avaldub maailma ajalises
tekkimises, maailma ajaline tekkimine on Jumala loomistöö nähtav
avaldusvorm. Ka ajalugu ja „õndsuslugu“ pole kaks erinevat asja,
vaid õndsussündmused leiavad aset ajaloosündmuste sees.
3 Jumala tunnistamine loojana tähendab tunnistamist, et
„universumi taga“ on keegi või miski, kes/mis on väljaspool meie
tunnetuse piire, mõistetamatu ja salapärane ning et see keegi või
miski on kõige oleva algallikas.
4 väide, et Jumal on looja, viitab Jumala suhtumisele
universumisse ja olenditesse. Nii nagu inimlikul loojal, kes
kasutab loomiseks vahendeid (ainet, noote jne), on oma loominguga
väga isiklik suhe, nii on see ka Jumalal kui loojal universumiga,
mille Ta on loonud eimillestki. Nagu looja hoolib üldjuhul oma
loomingust, hoolib oma loodust ka Jumal. Sama asja võib väljendada
ka emotsionaalsemalt: Jumal kui looja armastab maailma kui
loodut.
5 väitele, et Jumal on looja, lisandub kristluses väide, et meie
oleme Jumala loodud. väita, et oleme Jumala poolt loodud, tähendab
tunnistamist, et me sõltume kellestki või millestki, kes või mis on
meist võrratult suurem ja võimsam. Selle tunnistamine peaks muutma
inimese alandlikuks, sest tunnetades looja lõputut suurust,
tunnetab inimene oma väiksust.
6 Tunnistades, et Jumal on meie looja, tunnistame oma
eksistentsiaalset suhet Jumalaga. Rudolf Bultmann ütleb, et „väide,
et Jumal on looja, ei saa olla teoreetiline väljendus Jumala kui
creator mundi (ld „maailma looja“) kohta üldises mõttes. See väide
saab olla ainult isiklik tunnistus, et ma mõistan ennast looduna,
et ma olen oma eksistentsi eest tänu võlgu Jumalale. Seda ei ole
võimalik öelda neutraalse nendinguna, vaid üksnes tänuväljendusena
või andumuses”. Bultmanni terminoloogiat kasutades võiks öelda, et
usk loomisesse väljendab teatud eksistentsimõistmist – enda
mõistmist Jumala looduna ja Jumala mõistmist oma loojana, mis
tähendab inimese ja absoluudi eksistentsiaalset seotust. Sama võib
öelda ka ajaloo ja „õndsusloo“ suhte kohta. Tunnistada
õndsussündmusi ei tähenda tunnistada mingeid loodusseadustega
vastuolus olevaid kurioosumeid ajalooliste sündmustena, vaid
tunnistada ajalugu „paigaks“, milles me võime Jumalaga kohtuda. Ka
selle tunnistamine pole neutraalne nending, vaid usu
tunnistamine.
7usk sellesse, et maailm ja inimene on loodud Jumala poolt,
kelle toimimist mõistetakse tähenduslikuna, tähendab tunnistada
usku maailma ja elu tähenduslikkusesse ehk teiste sõnadega
sellesse, et maailmal ja meie elul on mõte. Avastada, milles see
seisneb, on ilmselt mitte ainult inimkonna, vaid iga inimese
tähtsaim ülesanne.
8 Tunnistada, et maailma on loonud Jumal, kes on väljaspool
maailma, tähendab tunnistada, et maailma ja meie eksistentsi mõte
ei tulene meist endast ega ka teistest loodud nähtustest, vaid
kellestki, kes on meist võrratult suurem. Me ei pea seda tähendust
ise looma, vaid see on meile antud ja eksisteerib ka siis, kui me
ise seda ei taju ega usu. Meie ülesanne on oma eksistentsi mõte
vaid leida ja see sõnadesse panna. Kuid ka selle sõnastamine pole
neutraalne nending, vaid miski, mis on lähedane usu tunnistamisele
– kuulub ju meie eksistentsi mõtegi asjade hulka, mis on sealpool
argiteadmise piire.
9 väide, et kõik olev on loodu, tähendab kõige oleva ühtsuse
tunnistamist. väide, et ollakse üks loodud olenditest ja
nähtustest, tähendab tunnistada oma kokkukuuluvust kõige oleva kui
looduga. Need eksistentsiaalsed tunnetused võiksid anda meile avara
pilgu kogu looduse ja universumi jaoks.
Tunnistada, et loomine pole lõppenud, tähendab tunnistada, et
„me pole veel valmis“ ja kui see on nii, siis tähendab see, et meil
on veel kuhugi pürgida ehk
areneda. Tõenäoliselt ongi viimane inimeksistentsi sügavaim mõte
ja inimkonna ülim eesmärk. (järgneb)
LEErITUnd 3: MaaILM ja InIMEnE (10. OSa)Jaan Lahe
10
-
Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! Mk 13:375
Foto autor: Léa Lecorneur Lopez
Tere tulemast eestisse, etienne!
Käesoleva aasta septembris tuli Norra Misjoniseltsi (NMS)
vahendusel eestisse, eelK Saku ja eelK Mustamäe kogudustesse
vabatahtlikuna tööle noor 18-aastane prantslane etienne Julian.
Paar kuud eestis kohanenud, pärisime temalt, kes ta on, millega
tegeleb ja mida arvab eestist. Kuna etienne'i eesti keele õpingud
on alles algusjärgus, siis kasutasime suhtlemisel inglise keelt
ning tõlkisime vastused eesti keelde.
Palun räägi oma taustast (kust sa pärit oled, perekond, õpingud,
kirik jm).Ma tulen lõuna-Prantsusmaalt, Montpellier linnast. Olen
kasvanud kristlikus perekonnas, minu ema on õigusteaduskonnas
inglise keele õpetaja ja isa on pastor. Ma kuulun Prantsuse
reformeeritud protestantlikku kirikusse ja see on üpris erinev
kogudustest, kus ma praegu töötan. Mis on sinu hobid, huvialad?Minu
kireks on räppmuusika, laulmine, laulude kirjutamine ja esitamine,
tantsimine ja näitlemine.Sa tulid meile NMSi kaudu. Palun valgusta
põgusalt, kuidas see toimus ja miks valisid Eesti. Kui palju
kogusid sa teadmisi Eesti kohta enne siia saabumist?Kogu protsess
oli väga lihtne. Tuli lihtsalt registreerida end NMSis ja valida
sobiv riik. esialgu soovisin minna vabatahtlikuna tööle Norra, aga
kohtade arv oli juba täis. Niisiis otsustasin tulla eestisse. Ma ei
olnud varem eesti kohta väga midagi kuulnud (etienne
muheleb).Millise esmamulje jättis Eesti sulle?Kõige suurem erinevus
on olnud meie kiriku ja kultuuri erinevuste osas. Inimesed pole
siin nii avatud, aga olen märganud juba väikeseid muutuseid.Mis on
sinu ülesanded siin? Mida plaanid tulevikus teha või milliseid
ülesandeid täita? Ma töötan vabatahtlikuna Saku ja Mustamäe
kogudustes. Mul ei ole veel otseselt erilisi ülesandeid, sest pean
siin veel kohanema.Milliseid kohti tahaksid Eestis külastada?Ma
loodan eestis linnadele tiiru peale teha. loodan näiteks avastada
Tartut ja teisi huvitavaid kohti eestis. Kahjuks pole mul veel
võimalust olnud Tallinnast kaugemale minna.Millest tunned
Prantsusmaast eemal olles kõige enam puudust?Kõige enam tunnen
puudust sotsiaalsest suhtlemisest teiste inimestega ja huvi
tundmisest üksteise elude vastu. Prantslased on alati väga avatud
üksteisega suhtlemisel ja küsivad, kuidas sul läheb jne.
Millised eesti toidud sulle maitsevad/ei maitse? Peale kama on
mulle seni meeldinud kõik eesti toidud. eriti meeldib
kohuke!Millised on sinu esimesed eesti-keelsed sõnad? Kuidas eesti
keel sulle tundub ja kuidas selle õppimine edeneb?Minu esimene
eestikeelne sõna oli "aitäh". Õpingud on olnud rasked, aga ma püüan
anda endast parima. Palun õpeta meie lugejaile viis kõige
olulisemat lauset prantsuse keeles!Bonjour, comment allez vous ?
Quelle est la station à laquelle je dois m'arreter pour arriver au
centre ville ? Quel est le prix ? est-ce que vous parlez anglais et
si Oui pouvez vous m'aider ? Comment vous appelez vous ? (et teada
saada, mida etienne täpsemalt meile prantsuse keeles õpetas, peab
temaga kohtuma ja küsima.)
Jaana Maria Unga: "Etienne asus Eestisse tulles Mustamäe
koguduse juures vabatahtlikuna tööle ka Magda Misjonipoes.
Esimesena hakkas tema puhul silma lai naeratus ja sõbralik olek.
Etienne on hea suhtleja, lahke, rõõmsameelne ja kiire taibuga.
Magda Misjonipoes ei ole alati põnevad ja kerged ülesanded, aga
Etienne pingutab iga töö juures ning näitab initsiatiivi. Meil on
väga hea meel temaga iganädalaselt kohtuda ning Etienne'i panus
Magda Misjonipoes on tänuväärselt suur."
etienne'iga saab kohtuda nii Mustamäel kui Sakus. Kindlasti
tasub minna talle sõbralikult ligi ja küsida, kuidas läheb :)
-
Kui aga kõik on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes
temale on kõik alistanud, et Jumal oleks kõik kõiges. 1Kr
15:286
Odavaim viis palju häid raamatuid soetada on tellida endale
loomingu Raamatukogu. ühe raamatu hind on lausa piinlikult madal.
Aasta jooksul antakse välja 40 numbrit. Kõiki neid läbi lugeda ei
jõuagi, kuid vähemasti lappan veidike iga uut raamatut, mille
postkastist leian. Nii juhtus ka mõni päev tagasi. Tõin tuppa Ilya
Kaminsky “Kurtide vabariigi”. Istusin diivanile, et heita
raamatusse kiirpilk, kuid läks nii, et ei tõusnud enne, kui viimase
lehekülje viimane sõna loetud ja pisarad palgelt pühitud. “Kurtide
vabariik” on luulevormis kahevaatuseline lugu. Tegevus toimub
väljamõeldud paigas nimega vassenka. linn on okupeeritud. Pole
tähtis, kus see linnake asub, see võib olla samahästi autori
sünnilinn Odessa kui ka mõni paik tema praeguses elukohas uSAs.
vassenkas on keelatud kõik avalikud kogunemised. Siiski annab
nukuteater keskväljakul rahvale etenduse. väljakule sõidab
sõjaväemaastur ja käsib otsekohe laiali minna. Kurt poiss Petja aga
ei kuule käsklust ja naerab edasi. Seersant laseb ta sealsamas
maha. Järgmisest hommikust alates ei ole linnarahvas enam nõus
sõdureid kuul(a)ma. Petja nimel valisid inimesed rääkimisele
vaikimise, kuulmisele kurtuse. “Meie kuulmine ei nõrgene, aga üks
vaikus meie sees kasvab tugevamaks.” (Kurtus on autorile tuttav
kuuendast
eluaastast saati.) üksteisega suhtlemiseks mõeldi välja erilised
käemärgid, mida saab lugeja raamatu lehekülgedel ka näha. esimeses
vaatuses on jutustaja vastabiellunud mees. Noorpaar armastab,
armatseb ja kogeb lapse sündi. Siis aga vanemad tapetakse. Teises
vaatuses jutustab lapse hooldajaks hakanud vanem naine, kes ka
tapetakse. vahepeal tapetakse veel palju inimesi, nii okupante kui
ka okupeerituid. “Mis on inimene? vaikus kahe pommitamise vahel.”
Ometi ei ole see lugu vaid sõjast ja koledustest. Siin on
sensuaalsust, intiimsust ja kurgivõileibu. On hinge sügavusi
puudutav inimlikkus ja elu. Nagu heas kunstiteoses ikka, on lool
veel mitmeid teemasid ja tasandeid, mille jätan nüüd lugejale
avastada.Kui Jumala üle kohut peetakse, küsime: miks sa lasid sel
kõigel sündida? Aga vastus on kõigest üks kaja: miks sa lasid sel
kõigel sündida?
“Kurtide vabariik”kultuurielamusi vahendab Imbi Arro
Foto
Loo
min
gu R
aam
atuk
ogu
esik
aane
st
TÄnU- ja eestPaLVEdTäNuPAlvEdTänagem Issandat selle eest, et
koguduses on töö saanud tasapisi toimida ja Jumal on meid
hoidnud.
Tänagem Issandat kõigi töötegijate eest, kes rohkemal või
vähemal määral saavad kaasa aidata koguduse töös!
Tänagem, et Issand on meid hoidnud ja õnnistanud ja meil pole
olnud millestki puudust.
EESTPAlvEdPalugem Misjonikoori ja dirigent Maarja vardja
eest.
Palugem koguduse õpetaja Tiina Klementi ja tema pere eest.
Palugem laste- ja noortetöö kasvamise eest. Palugem, et meie
kiriku ehitus võiks jätkuda.
Palugem head ja tugevat tervist meie koguduse liikmetele ja
kõigile, kes meie jumalateenistustest või muudest üritustest osa
võtavad.
“Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!” Kl 4:3
PS! Kui koged, et Jumal on su palvetele vastanud, siis kirjuta
meile, mille eest oled Issandale tänulik. Jagades
oma tänuPalveId teistega siin ajalehes, saavad paljud
julgustatud.
Samuti võid julgelt saata ajalehetoimkonnale oma
eesTpalve-soove, et ka teised koguduse liikmed
saaksid sinu eest palvetada.
graafika: freepik.com
-
Aga teile, kes te mu nime kardate, tõuseb õiguse päike ja
paranemine tema tiibade all. Ml 3:207Värvipilt:
Ministry-To-Children.com
tuntud ja tundmatu moosesSeekordsest täherägastikust leiad
sõnad,
mis esinevad eelnevas jutus läbivalt suurte tähtede ja tumeda
trükiga.
Kokku tuleb 16 sõna või sõnapaari, mis omavahel ei ristu.
Head lahendamist!
Mooses on ehk lugejatele tuttav nimi, sest tal on Piiblis
tervelt 5 omanimelist raamatut ja need asuvad päris Piibli alguses.
Moosese enda lugu algab 2. Moosese raamatu teises peatükis tema
sünniga ja kõrkjatesse peitmisega, kuni vaarao tütar ta leiab ja
lapsendab.Moosese vanemate nimed on AMrAM ja Jookebed, õde MirJAM
ja vend AAron. Mitusada aastat pärast Joosepi egiptusesse tulekut
olid heebrealased ehk iisraellased sattunud seal orjadeks. Mooses
oli ka heebrealane, kuigi ta kasvas Egiptuse valitseja ehk vAArAo
õukonnas. Kord täiskasvanuna tappis Mooses ühe inimese ja pidi
põgenema kõrbesse, kus ta karjatas Jitro kariloomi. Seal kõrbes
ilmutas talle end Jumal põlevas kibuvitsa põõsas. Jumal ütles oma
nime olevat JAhve ja MinA olen ning andis Moosesele ülesande viia
oma rahvas Egiptusest välja.Vaarao muidugi sellega nii lihtsalt ei
nõustunud ja Jumal saatis vaarao veenmiseks kümme nuhtlust ning
alles siis lubati iisraellastel minna 40 aastat rändasid nad
kõrbes, kus Jumal andis neile süüa ja juua, ning siinAi mäe peal
kümme käsku, mis asusid laekas, mille nimi on seAduselAegAs.Moosese
juhtimisel olid iisraellased teel Tõotatud Maale ehk kAAnAniMAAle,
kuid Mooses ise ainult nägi seda kaugelt mäe pealt, ise oma jalaga
sinna astumata. Rahva juhtimise võttis üle JoosuA.
-
vAIMulIKe KÕNeTuNNId KOKKulePPel:TIINA KlEMENT – koguduse
õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718JAAN lAhE
– koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post:
[email protected]; tel: 516 7724ÜllE REIMANN – koguduse
diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029IMBI ARRO
– diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551
7970lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp – e-post:
[email protected]; tel: 5672 6863
(liikme)annetused:Annetuse saaja: eelK Mustamäe Maarja
Magdaleena kogudusluminor pank, konto: ee311700017002962090 või lHv
pank, konto: ee757700771000677814luminor pank, konto:
ee241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht:
www.eelk.ee/mustamae E-post: [email protected] ja
[email protected] aadress: Kiili 9, TallinnMagda
Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud e-R 10-18, l
11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 600 2222;
Facebook.com/magdapoodAjalehe toimkond: kujundaja Jaana Maria unga,
keeletoimetaja Auli Tohv
kuukava november 2020
01.11 Christoffer Reintam03.11 Carola Alliste05.11 Madli
Lilliorg08.11 Jekaterina Vdovitšenko12.11 Adrian-Esben Arro13.11
Adeele Koppelmann13.11 Aliide Tamm17.11 Tuule-Liis Türner24.11 Aave
Rebane24.11 Tambet Kaitel
Hea Issand, Palun hoia meid kõhkluste, hirmude ja ahastuse
eest!
Palun anna meie südamesse kindlust, et Sina juhid ja juhatad
meie elu nii sirgetel kui konarlikel teedel.
Palun hoia meie hing puhtana ja alati palves.Aamen.
Õnnitleme sünnipäeval!
Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15
Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (01.11 ja
06.12) kell 12
KOguduSES TOIMuB:P 08.11 kell 12 lastekirikT 10.11 kell 18.30
Järelleer, dr Jaan lahe, järgneb armulauaga palvusl 14.11 kell 15
NoorteleerT 24.11 kell 18 Naiste osadusõhtuN 26.11 kell 18.30
Piibliseminar, dr Jaan lahel 28.11 kell 18 Advendipalvus Taizé
lauludega Peeteli kirikus (Preesi 5) P 29.11 kell 15 Advendi- ja
lastekirikväIKElASTE JA EMAdE lAulMINE teisipäeviti kell 10-12EINE
PIIBlI JA PAlvEgA teisipäeviti kell 13.30-15.30, peale seda
heakorratööd kiriku juures.MudIlASTE KOKKuSAAMINE kolmapäeviti kell
15.30valik pühapäevaseid jutlusi on kättesaadavad:
https://mmmk.ee/jutlused.
Foto
: ww
w.fr
eepi
k.co
m/p
hoto
s/flo
wer
s
Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale postkasti tellida,
siis palun andke oma soovist teada e-posti aadressil
[email protected] või
[email protected]. Ajalehe leiate ka kogudusest
kohapealt, samuti
saab seda lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.