EELK Mustamäe Maarja MagdaLEEna...tamburiinid! Keelpillid ja vilepillid. Helisevad ja kumisevad simblid!! "Kõik elavad kiitku Issandat, halleluuja!" Ülistus kannab usklikku alati

EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

oktoober 2019

Kõik elavad kiitku IssandatHalleluuja!Kiitke Jumalat tema pühamus!Kiitke teda tema võimsas taevalaotuses!Kiitke teda tema vägevate tegude pärast!Kiitke teda tema määratut suurust mööda!Kiitke teda pasuna helidega!Kiitke teda naabli ja kandlega!Kiitke teda trummide ja ringtantsudega!Kiitke teda keelpillide ja viledega!Kiitke teda helisevate simblitega!Kiitke teda kumisevate simblitega!Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Issandat!Halleluuja! Ps 150Piibli lauluderaamat kutsub meid esimesest salmist viimaseni üles usku väljendama ja Jumalat kiitma. Elav Jumal kuuleb meid ja vastab me palvele, ta võib meid üllatada, ent ei jäta meid kunagi abita. Need palved hõlmavad kogu elu, rõõmust masenduseni, tuues selle tervenisti Jumala ette, terviklik elu, mis on sisenemas armu valgusesse.Jumalale rõõmuga laulmine lähendab usklikke ja viib meid Jumala ligiolusse. Viimane psalm on tervenisti

kiituspalve: oleme kogunenud Jumalat kummardama pühamusse, Templisse. Ent ükskõik kui ilus või suur on pühamu, ei saa see hõlmata Jumalat. Psalmi autor suunab pilgu üles ja vaatleb taevalaotust, mis on Jumala tohutu suuruse ja väe võrdpilt. Kes suudaks taevast endale haarata või talle vastu panna?Kiitus kasvab lauluraamatu viimases psalmis salm-salmilt. "Kiitke Jumalat tema vägevate tegude pärast!" Nagu sõprade ja lähedastega, nii on ka Jumalaga: mäletades head, mida oleme näinud või kogenud, suureneb meie tänulikkus ja süveneb rõõm.Sõnades "vägi" ja "suurus" avaldub peale Jumala üleloomulikkuse ka tema eriline hoolitsus jõuetute ja nõrkade eest. Issanda võim käib käsikäes tema halastusega. Mida lauluraamatu lõpu poole, seda valjemaks paisub muusika. Pasunad kandled, tamburiinid! Keelpillid ja vilepillid. Helisevad ja kumisevad simblid!! "Kõik elavad kiitku Issandat, halleluuja!" Ülistus kannab usklikku alati edasi. Kuhu see meid viib? Rõõmustama Jumala kauniduse üle, teenima Teda ja tundma rõõmu üksteisest, kuni see levib üle kogu loodu. Eluõhk, mis meid elavaks teeb ja laulma paneb, on see, mis elustab kõike, mis Jumal on loonud.

Kõik elavad kiitku Issandat!Lühendatud tekst Taizé vendade mõtisklusest

1

nr 12

Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15.

Foto: Tuuli Korsar

Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Rm 8:20-21

Magda Misjonipood – jumal annab lootuseTekst ja fotod Jaana Maria Unga

2

Mustamäe kogudus alustas tasuta riiete jagamist 2013. aasta veebruaris. Aeg oli selleks küps – norralased saatsid palju kasutatud ja uusi riideid, oma koguduse liikmed tõid kodus leiduvat majapidamis- ja riidekraami ning vajadus jõuda abivajajateni oli olemas. Minus on juurdunud arusaam, et ühe jaoks vana on teise jaoks uus, ning olin juba aastaid endale mittevajalikke asju jaganud sõpruskonnas neile, kes seda vajasid. Minu initsiatiivil alustasime esialgu kord kuus riiete jagamise päevadega. Samal ajal pakkus omapoolset abi Toidupank ning koostöös Mustamäe linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnaga jõudsime paljude abivajajateni kiirelt ja lihtsalt. Väikesed ruumid seadsid oma piirid, seetõttu osutus riiete ladustamine ja pakkimine keeruliseks ning füüsiliselt raskeks. Esialgu oli ka vabatahtlike ring väike ning palvetasime, et Jumal näitaks teed uute lahendusteni. Palve vastus saabus 2013. aasta augustis, kui Norrast Hokksundist tuli pakkumine teha Mustamäele kasutatud asjade pood, et realiseerida sealse misjonipoe ülejääke. Olin seni tasuta asjade jagamise eest vastutanud ning võtsin idee vastu. Koos Rapla kogudusest pärit Reelika Raudsepaga alustasime tööd misjonipoe suunas. Mustamäe koguduse misjonipoele valiti nimi kaitsepühaku Maarja Magdaleena järgi - Magda Misjonipood.Septembris pakkus oma abi seni Mustamäe kogudust toetanud Solveig Bergsland, kelle abil organiseeriti esimene kaubasaadetis misjonipoele. 2013. aasta septembris asutati MTÜ Magdaleena ning 11. oktoobril avas Magda Misjonipood oma uksed Tallinnas Tammsaare Keskuses (A. H. Tammsaare tee 89). Selle napi kuuga sisustasime poe, panime väljapaneku, organiseerisime tugi- ja kommunikatsioonisüsteemid ning otsisime esimese töötajaskonna.

Magda Misjonipoe eesmärk on abistada lastega peresid, kuulutada Jumala sõna ning toetada Mustamäe kogudust ja kiriku ehitamist. Kiriku ehitamist oleme toetanud jõudumööda, sest kahjuks on igapäevased poe pida-mise kulud küllaltki kõrged. Raha asemel

oleme jaganud tasuta riideid ja muud vajalikku hädasolevatele peredele, toetanud projektide raames vajaliku kaubaga abivajajaid või aidanud leida mõnda vajalikku kodumasinat või riideid lastega peredele. Abiva-jajate leidmiseks teeme koostööd lisaks oma kogudusele ka teiste asutuste ja ühingutega. On suur rõõm näha, kuidas Jumal tegutseb erinevate inimeste kaudu hädasolijaid aidates. Poe kauba hulgas on kõike, mida võib leida tavalises majapidamises – kardinast diivanini, lusikast pliidini, riided, jalanõud ja mänguasjad sealhulgas. Püüame kasutatud asjade hinnad hoida võimalikult soodsad, et igaüks leiaks endale midagi. Üsna sageli saame klienti rõõmustada mõne põneva tootega, mida ta on kaua otsinud, või kotitäie kaubaga, mille saab pea võileivahinna eest. Poe ukse taga on kast tasuta riietega ning lisaks toetame ka Mustamäe k o g u d u s e s toimuvaid tasuta riiete jagamise päevi kaubaga ning annetame riideid Rapla koguduse kasutatud asjade poe heaks. Riided, mida ei saa müüa ega jagada, oleme uuskasutanud (ingl k upcycle) ning teinud vahvaid lapiseelikuid, heegeldatud kaltsuvaipasid, kandekotte, heegeldatud korve ja palju muud. Ideid on tavaliselt rohkem, kui teha jõuab, ning nende jagamiseks kasutame poe ainsat, kuid populaarset meedia-vahendit – Facebook’i (facebook.com/magdapood).Jumal on meid tõepoolest hoidnud, andnud meile annetajaid ja annetuste saajaid, vabatahtlikke, motivatsiooni ja eestpalveid. Kasutatud riiete poe pidamine on füüsiliselt ja vaimselt küllaltki raske töö ning elu on meie teele pannud palju raskusi, millest oleme üle saanud vaid Jumalale lootes. Aga järjekordset väliskülaliste gruppi ja nende kiidusõnu vastu võttes võib tõdeda, et Jumal annab taas uue lootuse edasi minna.

Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! 5Ms 8:103

hüvastijätt vanade koguduseruumidega ja sissepühitsemine uutesse ruumidesse, 25.08.2019Tekst Jaana Maria Unga ja Tiina Klement, fotod Tuuli Korsar

„Mu süda, ärka üles ja kiida Loojat lauldes!“ kõlasid eesti rahvalaulu sõnad Mustamäe Maarja Magdaleena viimase keldriruumis peetud teenistuse sissejuhatuseks. Peaaegu üheksa aastat tähendasid need ruumid Tammsaare teel Mustamäe linnaosavalitsuse keldris kodu meie kogudusele – koht, kus avasime oma südame Loojale ja laulsime Talle kiitust. Huvitav on mõelda, miks Jumal andis just keldriruumid kogudusele kasutada. Esimesel teenistusel neis ruumides tervitasid meid joonistatud kaelkirjakud, kirevaks võõbatud seinad ja üksainus tilluke aken. Me värvisime kirikuruumi rahulikesse toonidesse, tõime sisse altari ja kõik vajaliku koguduse igapäevaelu toimimiseks. Proovisime teha koguduseruumid nii hubaseks kui oskasime, kuid me ei saanud selliselt iialgi konkureerida suurte kirikute säravate lühtrite, kõrgete võlvide, rohkete piltide ja võimsate orelihelidega. Jumal õpetas meile alandlikkust, kannatlikkust ja inimlikku lähedust – omadusi, mida vajasid nii algkristlased kui ka meie, Mustamäe koduduse liikmed. Viimasel jumalateenistusel nendes ruumides jutlustas Tallinna abipraost Arho Tuhkru. Ta kirjeldas ilmekalt, kuidas Jumal vormib igast inimesest just sellise astja, nagu on võimalik ja vajalik. Ma usun, et igaüks, kes on keldrisaali jumalateenistusel kordki käinud, on lasknud oma südant Jumalal vormida. Kogudus omakorda on olnud õigel ajal õiges kohas, mahus ja õiget asja ajades, vormides omakorda piltlikult Mustamäe ja mustamäelaste südameid. Teenistuse lõppedes võtsime pidulikult oma nii-öelda seitse asja – altariküünlad, risti, Piibli, armulauaastjad, ristimisvaagna, altarilina ja viimaks ka altari – ning viisime need protsessioonis uude veel pooleliolevasse kirikusse aadressil Kiili tänav 9. Selles sündmuses oli üheaegselt rõõmu, nukrust, ootusärevust ja tänu. Natuke nukrust sellepärast, et pidime maha jätma esimese kodukoha, mis oli tõepoolest paljudele meist väga armsaks saanud. Siiski ületas rõõm mitmekordselt kurbuse, sest võisime suunduda oma tõotatud maale. See võimalus on aga ka veidi hirmutav väljakutse, kuna vastutus on väga suur. Peame uue koduga kohanema ja hakkama koguduse tööd üles ehitama ning täitma just siin ja praegu Mustamäe uue südametunnistuse ja Jumala Sõnaga südamete vormija ülesandeid. Palju Jumala õnnistust meile tulevaseks tööks koguduse hoidmisel ja ülesehitamisel!

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. Ps 104:274

Usu sünonüümiks on Bultmannil „enesemõistmine“ (Selbsverständnis) – usk on uus enesemõistmine, mille inimene saab Jumalalt. Usk on inimese avatus tulevikule, kuid mitte sellisele tulevikule, mille inimene peab ise endale rajama, vaid tulevikule, mille Jumal inimesele kingib. Uskumine eeldab otsustamist, sest usus loobub inimene oma senisest enesemõistmisest ja tema tahte senine suund pööratakse ringi: „Usk on inimese enda kindlusest loobumine ja valmisolek leida kindlust üksnes nähtamatus sealpoolsuses, Jumalas. See tähendab: usk on kindlus seal, kus ei ole näha mingit kindlust; ta on, nagu ütleb Martin Luther, valmisolek siseneda usaldavalt tuleviku pimedusse. Usk Jumalasse, kellel on võim aja ja igaviku üle ja kes mind kutsub ning on toiminud ja nüüd minuga toimib“. Inimese tõeline, päris elu (ehk Bultmanni mõistet kasutades „eksistents“) on selline, mis elab nähtamatust, mittekäsutatavast, mis loobub seega kogu enda loodud kindlusest. Üks silmatorkavamaid usu eripärasid on Bultmanni arvates see, et uskudes liigub inimene „juba nüüd“ (schon jetzt) ja „veel mitte“ (noch nicht) vahelises pingeväljas: juba nüüd mõjutab õndsussündmus inimese elu, kuid samal ajal mõjutavad inimest ka patt ja surm, nõrkus ja poolikus. Selles pingeväljas olekuga väljendab Bultmann sama paradoksi, mida Luther, kui ta ütleb, et kristlane on „üheaegselt õigeks mõistetud ja patune“.Viimaks tuleb Bultmanni usukäsitluse puhul rõhutada veel ühte aspekti. Kui Bultmann mõistab usku „enesemõistmisena“, siis rõhutab ta sellega, et usk ei ole sacrificium intellectus, loobumine mõistuslikust mõtlemisest. Pigem on usk rajatud mõistmisele – inimese olemuse mõistmisele, olemise konkreetsete võimaluste mõistmisele, selle mõistmisele, mida tähendab rääkida Jumala õndsusteost: „Usk ei ole pime usk, mis aktsepteerib välise autoriteedi põhjal midagi mõistetamatut. Sest inimene võib mõista, mida ütleb ilmutuse Sõna, kuna see pakub talle „tema enesemõistmise mõlemaid võimalusi“. Uskumise ja mõistmise lahutamatu seos väljendub ka Bultmanni neljaosalise esseedekogu Glauben und Verstehen („Uskuda ja mõista“) pealkirjas ja see on olnud üks tema teoloogilisi põhiveendumusi.Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XVI, sünd 1927) definitsiooni järgi tähendab usk „otsust selle kasuks, et inimliku eksistentsi sisimas on punkt, mida ei saa toita ja alal hoida nähtava ja kombatava abil, vaid mille vastu põrkab mittenähtav, nii et see muutub talle käegakatsutavaks ja tema eksistentsi jaoks hädavajalikuks“. Usule tulek algab siis, kui inimene avastab, et mittenähtav on koguni „see tegelikult reaalne, mis kogu ülejäänud reaalsust kannab ja

võimaldab. See tähendab võimalust, et see element, mis teeb reaalsuse võimalikuks, on ka see, mis annab inimesele tõeliselt inimliku eksistentsi, mis teeb võimalikuks tema kui inimese eksistentsi“. Ratzinger peab oluliseks ka usu tunnetuslikku aspekti. Usk on tema jaoks „tegelikkuse mõistmise vorm“, milles inimese maailmanägemine avardub nii, et inimene ei pea enam nägemist, kuulmist ja kompimist maailma ammendavaks, et ta ei piiritle oma maailma ruumi sellega, mida võib näha ja katsuda. Nagu Kierkegaard võrdleb ka Ratzinger uskumist hüppega, mida tuleb sooritada ikka ja jälle, samuti rõhutab ta usu kui otsuse iseloomu. Ta ütleb, et usk pole kunagi olnud lihtsalt inimeksistentsi osa, vaid on alati olnud eksistentsi sügavikku puudutav otsus ning on igal ajal nõudnud inimese sisemist ümberpöördumist, mis on saavutatav vaid otsuse langetamise teel. Nii kirjeldab Ratzinger usku üldises mõttes. Kuid ta rõhutab, et kristlik usk on suunatud mitte lihtsalt Jumalale, vaid Jumalale ajaloos, Jumalale inimese kujul. Üksnes selline usk ületab Ratzingeri meelest lõhe igavese ja ajaliku, nähtava ja nähtamatu vahel. Kuna usk on seotud mõistmise ja arusaamisega, kuna need on osa usust, siis ei ole usk Ratzingeri meelest vastuolus mõistusega. Paul Tillichi (1886-1965) usukäsitlus erineb Kierkegaardi ja Bultmanni usukäsitlustest selle poolest, et Tillich usub nagu Schleiermachergi religioossust a priori. See peitub inimhinge sügavuses ja avaldub küsimustena inimeksistentsi kohta. Kui Bultmann selgitab usu tähendust „enesemõistmise“ mõiste abil, kasutab Paul Tillich selleks mõisteid „enesejaatus“ ja „julgus (olla)“. Ta ütleb, et usk on „haaratus sellest, mis meid, meie olemise põhja ja mõtet tingimatult puudutab. Julgus olla on usu väljendus. Ja seda, mis on usk, tuleb mõista lähtudes olemisjulguse mõistmisest. Julgus on oleva enesejaatus hoolimata alalisest mitteolemise ähvardusest…Usk on kogemus olemise enese väest, mis annab olevale julguse olla“. Bultmanni õpetaja Wilhelm Hermann (1846-1922) toob usukäsitlusse sisse ühe uue momendi – kogemuse. Ta ütleb, et Jumal ei saa meile tegelikkuseks mitte selle kaudu, mida teised tema kohta ütlevad, vaid seeläbi, et me kogeme tema mõju meile. Jumalasse uskumise läte on Hermanni arvates inimese enda kogemuses. Ta usub, et inimeses on varjul loov vägi, mis avaldub armastuse ja headusena. Inimene, kes on seda kogenud, hakkab hoomama selle headuse kaemuses Jumalat kui Üht, kellest võime teada, et oleme talle täielikult allutatud. Usk on enese avamine sellele väele meis ja meid ümbritsevates inimestes. Hermann kirjutab: „Tegelik usk ei saa tekkida lihtsalt nii, et inimesele tutvustatakse mõtteid, milles avaldub teistes elav usk. Ükski inimene ei saa õppida tegelikult

leeritund 2: usk (5. osa)Jaan Lahe

Jumalasse uskuma, kui ta ei ole ise kogenud endas Jumala väge, mis on ta sisimas ära võitnud ja millele ta vabas andumuses pühendub kui oma isikliku elu väele. See elamus saab aga alguse üksnes siis, kui me tajume sellest lähtuvat kõlbelist nõuet ja kuuletume sellele. See ütleb: sa pead kõik oma jõud suunama sellele, et kohata teda, kellest sa tahad hoida kinni kui oma hinge Issandast. Kui meie südametunnistus meid selleks sunnib, siis saab see kogemus, too saladuslik vaimne vägi, mis meid selles ära võitis, elava Jumala ilmutuseks.“Hermann rõhutab, et kuna Jumala ilmutus Jeesuses on toimunud ajaloos, siis on kristlik usk lahutamatult seotud ajalooga, kuid mitte ajalooga, mida me saame vaadata distantsilt, vaid ajalooga, kuhu meiegi kuulume. Uskumine ei eelda, et inimene peab tunnistama tõeks Piiblis leiduvad pärimused. Vastupidi – alles uskudes

hakkavad pärimused, mis jutustavad minevikus toimunust, kõnetama meid olevikulisena ja muutuvad väeks, mis mõjutab meid siin ja praegu.Wilfried Härle (sünd 1941) defineerib usku kui inimese põhjapanevat, olemist mõjutavat usaldust millegi või kellegi suhtes. See usaldus on tingimusteta ning on suunatud mitte ükskõik millele või kellele, vaid millelegi, mis otsustab „olemise või mitteolemise“, „elu või surma üle.“ Selle määratluse puhul on selgelt äratuntav kolme teoloogi mõju. Need on Luther, kes rõhutab usu usalduse iseloomu; Schleiermacher, kes rõhutab usu tingimatust, ning Tillich, kes rõhutab, et usu objekt on keegi või miski, mis otsustab olemise või mitteolemise üle. Kristlikus usus on see „keegi või miski“ loomulikult Jumal, kes on ilmunud Kristuses. (järgneb)

Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!See ongi suurim ja esimene käsk." Mt 22:37-38

5

Kui Maarja Magdaleena kogudus külastas Maarja-Magdaleena kogudustTekst ja foto Imbi Arro

Mõned aastad tagasi alustas Misjonikeskus eestpalvekoguduste projektiga. Asjast huvitatud kogudustele valiti loosiga teine EELK kogudus, keda läbi aasta palves hoida. Meie selleaastaseks koguduseks sai Maarja-Magdaleena kogudus Tartumaal, mis asub Maarja-Magdaleena külas. Suve hakul tekkis mõte luua tihedamad sidemed nimekaimuga ja nii lepitigi kokku külaskäik, mis sai teoks 31. augustil.Ligi kolmetunnise sõidu järel läbi kauni augustikuise Eestimaa jõudsime kohale. Koguduse õpetaja Aivo Prükk ja rohkem kui kümmekond koguduse liiget olid meid juba rõõmsal meelel ootamas. Pärast tervitusi ja kätlemist suundusime kirikusse, mis üllatas oma avaruse ja valgusega. Alustuseks tegime ühispalve ja laulsime. Õpetaja Prükk tutvustas kiriku ja koguduse ajalugu ning tänapäeva. Uudistasime kirikuhoones ringi, esitasime küsimusi ja saime vastuseid. Suurimat elevust tekitasid küünaldega kroonlühtrid. Küünlad ei ole seal nostalgia pärast, vaid kirikus ei olegi

elektrit. Soovijad said harjutada küünalde süütamise ja kustutamise peent kunsti. Süütamiseks tuli ronida redelile, kustutamiseks aga oli spetsiaalne “labidas”, millega tekitada tuult, mis leegi kustutas (vt pilti).

Kirik vaadatud, kutsuti meid lahkelt ühisesse omavalmistatud lõunalauda. Kogudusel on ruumid kooskäimiseks ja oma töö tegemiseks kohalikus rahvamajas. Kõhud täis, jätkasime kohvi ja vestlusega. Igaüks rääkis veidi endast. Alati on huvitav tundma õppida uusi inimesi, kuulata nende elu lugu, sest on ju iga inimene omaette maailm, millega tasub tutvuda. Vestlusringis oli nii nooremaid kui ka vanemaid, kohalikke põliselanikke ja hiljutisi tulijaid.Aeg läks kiirelt, nagu ikka heas seltskonnas. Ei pannud tähelegi, kui hakkas juba õhtu poole kiskuma. Pikk kodutee oli veel ees, tuli minekule asuda. Tänasime südamliku vastuvõtu eest ja kinnitasime, et ootame vastukülaskäigule. Kogu päevast

jäi helge mälestus. Kaasapandud kringlit said järgmisel päeval meie oma koguduse kohvilauas maitsta teisedki.

Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga. 1Kr 1:96

Shalom Tomas neuman - Äratada uinunud vaimKultuurielamusi vahendab Imbi Arro (tekst ja foto)

Mõni aeg tagasi Pärnus käies astusin sisse linnagaleriisse, kus oli parasjagu üleval Shalom Tomas Neumani näitus “Fusionism”. Kunstnik on ühe suure pere vähestest holokaustis ellujäänutest, kes praegu elab Brooklynis ja Prahas. Fusionismi kirjeldamiseks kasutab ta ise mõisteid nagu multi-sensoorsus, tehnikate piiramatus, inklusiivsus, integratsioon, dialoog, kommunikatsioon, elujaatus.Esimene mulje näitusel oli värviküllasus ja mängulisus. Kõikvõimalikud materjalide kombinatsioonid. Klounid, Disney tegelased, Michael Jackson, Madonna… Teisel hetkel aga nägid selle rõõmsa pillerkaari taga hoopis muud – valu meie kaasaegse kultuurilise keskkonna pärast: rahavõimu ja labasuse, inimvaimu alandamise, piiride seadmise ja barjääride püstitamise pärast. Süvapuudutuse sain aga kolmandas saalis, kus oli väljas osa suuremast installatsioonist “Bleeding bibles” (veritsevad piiblid) ja “First communion” (esimene armulaud). Ühel seinal kuldses raamis Piibel, mille kaanekujundus oli üheselt mõistetav kiriku pedofiilia paljastuste valguses. Teisel seinal samasuguses raamistuses Piibel, Koraan ja Toora, millelt kõigilt nõrgub verd. Sõnum on selge.

Me ei saa ega tohi silmi sulgeda tõsiasja ees, et kõigi religioonide nimel ja abil on tehtud ja tehakse palju kurja. Kuidas saab nii olla? Mõtleme Pauluse sõnadele: sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks (2Kr 3:6). Kõik pühakirjad s i s a l d a v a d lauseid, mida saab omatahtsi kasutada ligimese vaimseks või füüsiliseks hävitamiseks. Jumala vaim aga ei hävita, vaid annab ja hoiab elu.Kas ehk ongi kunsti ülesanne panna mõtlema, äratada uinunud vaim?

rahvusvaheline oikumeeniline palverännak MuhumaalTekst ja foto Ülle Reimann

Juba viies EKN Noorte Nõukogu projektina korraldatud ja õigeusklik Age Ploomi veetud palverännak viis ligikaudu 50 palverändurit sel aastal Muhumaale. Varem on käidud Setomaal, Vormsis, Ruhnus ning eelmisel aastal Kihnus. Osavõtjate hulgas on olnud sel ja eelmisel aastal nii noori kui ka eakamaid palverändureid Eesti eri paigust ning erinevatest kirikutest ja kogudustest. Suurt rõõmu valmistavad ühised palvused piirkonna kirikutes ning palvete lugemised peatuspaikades ette-antud teemal erinevate usu-traditsioonide järgi. Palvused olid seekord Muhus nii ortodoksi kui ka luteri kirikutes ning seitsmes paigas rännaku jooksul. Peatuspaikades palvetati esivanemate, looduse, traditsioonide säilimise, kiriku ja muidugi Muhumaa eest. Möödudes laulukaarest laulsime üheskoos „Muhumaa laulu“. Pühapäeval peeti kaks jumalateenistust, Rimsi ortodoksi kirikus ning Muhu Katariina kirikus, kus teenis koos koguduse õpetaja Hannes Nelisega kaasa peapiiskop Urmas Viilma. Reede õhtul pidasime esma-

kordselt ühise palvuse Taize lauludega. Hellamaa valgustatud laulukaare all oli hea laulda, tuulevaikus võimaldas süüdata hulga teeküünlaid ning kuna ikoon, mida need valgustasid, oli ainuke objekt, mida silmad

pimedas eristasid, kujunesid palvuse 10 vaikuseminutit täiesti eriliseks alguseks palve-rännakule. Lisaks vaimulikule osale oli nii Muhumaal kui ka eelmisel aastal Kihnus piisavalt aega tutvuda etnilise kultuuripärandiga. Palverännaku jooksul sai seegi kord uurida paikade ajalugu ja külastada kohalikku muuseumit, samuti kohtuda

imeliste inimestega, kes elavad ja tegutsevad Muhumaal. Laupäevaõhtune kultuuriprogramm on samuti olnud imetore mõlemal aastal. Sel aastal mängis pilli, tegi head nalja ja pani rahva laulma muhulane Meelis Mereäär.Järgmisel aastal viib palverännak 11.-13. septembril Hiiumaale. Kaunis Eestimaa loodus, ühine palveosadus ning individuaalne vaimulik teekond hingerahu ning Jumala armu kogemise juurde ootab kõiki otsijaid ja leida soovijaid. Tule kaasa!

Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks (...) Rm 4:18a7

lastele! Värvi pilt!

VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:Tiina KlemenT – koguduse õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718Jaan lahe – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: [email protected]; tel: 516 7724Ülle Reimann – koguduse diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029imBi aRRO – diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863

(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae e-post: [email protected] ja [email protected] aadress: Kiili 9, Tallinnmagda misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava oktoober 2019

Created by Freepik

Õnnitleme sünnipäeval!

01.10 Andrus Kuusk05.10 Reena Kuusekänd10.10 Liisi Lausen10.10 Ingrid Kaldoja15.10 Renate Ode16.10 Katrin- Elisabeth Kaljapulk23.10 Kaimo Klement23.10 Luiis- Arabella Kütismaa24.10 Marta Koppelmann25.10 Marek Koppelmann27.10 Elina Rätsep30.10 Erko Alliste

Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale pOsTKasTi tellida, siis palun andke

oma soovist teada e-posti aadressil [email protected] või [email protected].

Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (06.10) kell 12lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a. perejumalateenistuse ajal)eine piibli ja palvega teisipäeviti kell 12

KOgUdUses TOimUB:T 08.10 kell 18.30 Koguduse palveõhtuL 12.10 kell 18 Noorteõhtu koos Saku ja Norra noortega Saku palvemajasN 17.10 kell 12 Elurõõmsad ja tegusadL 19.10 Perematk lastega Pääsküla rappa. Info: [email protected] 25.10 kell 19 Palvus Taizé lauludegaE 28.10 kell 18.30 dr Jaan Lahe loeng “Mis on patt?”N 31.10 kell 18.30 Piibliseminar tekstile Mt 5:1-10LEERITUNNID: kokkuleppelKoguduseruumide korrastamine teisipäeviti kokkuleppel.