-
EELK Mustamäe
Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht
oktoober 2019
Kõik elavad kiitku IssandatHalleluuja!Kiitke Jumalat tema
pühamus!Kiitke teda tema võimsas taevalaotuses!Kiitke teda tema
vägevate tegude pärast!Kiitke teda tema määratut suurust
mööda!Kiitke teda pasuna helidega!Kiitke teda naabli ja
kandlega!Kiitke teda trummide ja ringtantsudega!Kiitke teda
keelpillide ja viledega!Kiitke teda helisevate simblitega!Kiitke
teda kumisevate simblitega!Kõik, kellel on eluõhku, kiitku
Issandat!Halleluuja! Ps 150Piibli lauluderaamat kutsub meid
esimesest salmist viimaseni üles usku väljendama ja Jumalat kiitma.
Elav Jumal kuuleb meid ja vastab me palvele, ta võib meid üllatada,
ent ei jäta meid kunagi abita. Need palved hõlmavad kogu elu,
rõõmust masenduseni, tuues selle tervenisti Jumala ette, terviklik
elu, mis on sisenemas armu valgusesse.Jumalale rõõmuga laulmine
lähendab usklikke ja viib meid Jumala ligiolusse. Viimane psalm on
tervenisti
kiituspalve: oleme kogunenud Jumalat kummardama pühamusse,
Templisse. Ent ükskõik kui ilus või suur on pühamu, ei saa see
hõlmata Jumalat. Psalmi autor suunab pilgu üles ja vaatleb
taevalaotust, mis on Jumala tohutu suuruse ja väe võrdpilt. Kes
suudaks taevast endale haarata või talle vastu panna?Kiitus kasvab
lauluraamatu viimases psalmis salm-salmilt. "Kiitke Jumalat tema
vägevate tegude pärast!" Nagu sõprade ja lähedastega, nii on ka
Jumalaga: mäletades head, mida oleme näinud või kogenud, suureneb
meie tänulikkus ja süveneb rõõm.Sõnades "vägi" ja "suurus" avaldub
peale Jumala üleloomulikkuse ka tema eriline hoolitsus jõuetute ja
nõrkade eest. Issanda võim käib käsikäes tema halastusega. Mida
lauluraamatu lõpu poole, seda valjemaks paisub muusika. Pasunad
kandled, tamburiinid! Keelpillid ja vilepillid. Helisevad ja
kumisevad simblid!! "Kõik elavad kiitku Issandat, halleluuja!"
Ülistus kannab usklikku alati edasi. Kuhu see meid viib? Rõõmustama
Jumala kauniduse üle, teenima Teda ja tundma rõõmu üksteisest, kuni
see levib üle kogu loodu. Eluõhk, mis meid elavaks teeb ja laulma
paneb, on see, mis elustab kõike, mis Jumal on loonud.
Kõik elavad kiitku Issandat!Lühendatud tekst Taizé vendade
mõtisklusest
1
nr 12
Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal
ajal. Ps 145:15.
Foto: Tuuli Korsar
-
Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid
allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,et ka loodu ise vabastatakse
kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Rm
8:20-21
Magda Misjonipood – jumal annab lootuseTekst ja fotod Jaana
Maria Unga
2
Mustamäe kogudus alustas tasuta riiete jagamist 2013. aasta
veebruaris. Aeg oli selleks küps – norralased saatsid palju
kasutatud ja uusi riideid, oma koguduse liikmed tõid kodus leiduvat
majapidamis- ja riidekraami ning vajadus jõuda abivajajateni oli
olemas. Minus on juurdunud arusaam, et ühe jaoks vana on teise
jaoks uus, ning olin juba aastaid endale mittevajalikke asju
jaganud sõpruskonnas neile, kes seda vajasid. Minu initsiatiivil
alustasime esialgu kord kuus riiete jagamise päevadega. Samal ajal
pakkus omapoolset abi Toidupank ning koostöös Mustamäe
linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnaga jõudsime paljude abivajajateni
kiirelt ja lihtsalt. Väikesed ruumid seadsid oma piirid, seetõttu
osutus riiete ladustamine ja pakkimine keeruliseks ning füüsiliselt
raskeks. Esialgu oli ka vabatahtlike ring väike ning palvetasime,
et Jumal näitaks teed uute lahendusteni. Palve vastus saabus 2013.
aasta augustis, kui Norrast Hokksundist tuli pakkumine teha
Mustamäele kasutatud asjade pood, et realiseerida sealse misjonipoe
ülejääke. Olin seni tasuta asjade jagamise eest vastutanud ning
võtsin idee vastu. Koos Rapla kogudusest pärit Reelika Raudsepaga
alustasime tööd misjonipoe suunas. Mustamäe koguduse misjonipoele
valiti nimi kaitsepühaku Maarja Magdaleena järgi - Magda
Misjonipood.Septembris pakkus oma abi seni Mustamäe kogudust
toetanud Solveig Bergsland, kelle abil organiseeriti esimene
kaubasaadetis misjonipoele. 2013. aasta septembris asutati MTÜ
Magdaleena ning 11. oktoobril avas Magda Misjonipood oma uksed
Tallinnas Tammsaare Keskuses (A. H. Tammsaare tee 89). Selle napi
kuuga sisustasime poe, panime väljapaneku, organiseerisime tugi- ja
kommunikatsioonisüsteemid ning otsisime esimese töötajaskonna.
Magda Misjonipoe eesmärk on abistada lastega peresid, kuulutada
Jumala sõna ning toetada Mustamäe kogudust ja kiriku ehitamist.
Kiriku ehitamist oleme toetanud jõudumööda, sest kahjuks on
igapäevased poe pida-mise kulud küllaltki kõrged. Raha asemel
oleme jaganud tasuta riideid ja muud vajalikku hädasolevatele
peredele, toetanud projektide raames vajaliku kaubaga abivajajaid
või aidanud leida mõnda vajalikku kodumasinat või riideid lastega
peredele. Abiva-jajate leidmiseks teeme koostööd lisaks oma
kogudusele ka teiste asutuste ja ühingutega. On suur rõõm näha,
kuidas Jumal tegutseb erinevate inimeste kaudu hädasolijaid
aidates. Poe kauba hulgas on kõike, mida võib leida tavalises
majapidamises – kardinast diivanini, lusikast pliidini, riided,
jalanõud ja mänguasjad sealhulgas. Püüame kasutatud asjade hinnad
hoida võimalikult soodsad, et igaüks leiaks endale midagi. Üsna
sageli saame klienti rõõmustada mõne põneva tootega, mida ta on
kaua otsinud, või kotitäie kaubaga, mille saab pea võileivahinna
eest. Poe ukse taga on kast tasuta riietega ning lisaks toetame ka
Mustamäe k o g u d u s e s toimuvaid tasuta riiete jagamise päevi
kaubaga ning annetame riideid Rapla koguduse kasutatud asjade poe
heaks. Riided, mida ei saa müüa ega jagada, oleme uuskasutanud
(ingl k upcycle) ning teinud vahvaid lapiseelikuid, heegeldatud
kaltsuvaipasid, kandekotte, heegeldatud korve ja palju muud. Ideid
on tavaliselt rohkem, kui teha jõuab, ning nende jagamiseks
kasutame poe ainsat, kuid populaarset meedia-vahendit – Facebook’i
(facebook.com/magdapood).Jumal on meid tõepoolest hoidnud, andnud
meile annetajaid ja annetuste saajaid, vabatahtlikke, motivatsiooni
ja eestpalveid. Kasutatud riiete poe pidamine on füüsiliselt ja
vaimselt küllaltki raske töö ning elu on meie teele pannud palju
raskusi, millest oleme üle saanud vaid Jumalale lootes. Aga
järjekordset väliskülaliste gruppi ja nende kiidusõnu vastu võttes
võib tõdeda, et Jumal annab taas uue lootuse edasi minna.
-
Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma
Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! 5Ms 8:103
hüvastijätt vanade koguduseruumidega ja sissepühitsemine uutesse
ruumidesse, 25.08.2019Tekst Jaana Maria Unga ja Tiina Klement,
fotod Tuuli Korsar
„Mu süda, ärka üles ja kiida Loojat lauldes!“ kõlasid eesti
rahvalaulu sõnad Mustamäe Maarja Magdaleena viimase keldriruumis
peetud teenistuse sissejuhatuseks. Peaaegu üheksa aastat tähendasid
need ruumid Tammsaare teel Mustamäe linnaosavalitsuse keldris kodu
meie kogudusele – koht, kus avasime oma südame Loojale ja laulsime
Talle kiitust. Huvitav on mõelda, miks Jumal andis just
keldriruumid kogudusele kasutada. Esimesel teenistusel neis
ruumides tervitasid meid joonistatud kaelkirjakud, kirevaks
võõbatud seinad ja üksainus tilluke aken. Me värvisime kirikuruumi
rahulikesse toonidesse, tõime sisse altari ja kõik vajaliku
koguduse igapäevaelu toimimiseks. Proovisime teha koguduseruumid
nii hubaseks kui oskasime, kuid me ei saanud selliselt iialgi
konkureerida suurte kirikute säravate lühtrite, kõrgete võlvide,
rohkete piltide ja võimsate orelihelidega. Jumal õpetas meile
alandlikkust, kannatlikkust ja inimlikku lähedust – omadusi, mida
vajasid nii algkristlased kui ka meie, Mustamäe koduduse liikmed.
Viimasel jumalateenistusel nendes ruumides jutlustas Tallinna
abipraost Arho Tuhkru. Ta kirjeldas ilmekalt, kuidas Jumal vormib
igast inimesest just sellise astja, nagu on võimalik ja vajalik. Ma
usun, et igaüks, kes on keldrisaali jumalateenistusel kordki
käinud, on lasknud oma südant Jumalal vormida. Kogudus omakorda on
olnud õigel ajal õiges kohas, mahus ja õiget asja ajades, vormides
omakorda piltlikult Mustamäe ja mustamäelaste südameid. Teenistuse
lõppedes võtsime pidulikult oma nii-öelda seitse asja –
altariküünlad, risti, Piibli, armulauaastjad, ristimisvaagna,
altarilina ja viimaks ka altari – ning viisime need protsessioonis
uude veel pooleliolevasse kirikusse aadressil Kiili tänav 9. Selles
sündmuses oli üheaegselt rõõmu, nukrust, ootusärevust ja tänu.
Natuke nukrust sellepärast, et pidime maha jätma esimese kodukoha,
mis oli tõepoolest paljudele meist väga armsaks saanud. Siiski
ületas rõõm mitmekordselt kurbuse, sest võisime suunduda oma
tõotatud maale. See võimalus on aga ka veidi hirmutav väljakutse,
kuna vastutus on väga suur. Peame uue koduga kohanema ja hakkama
koguduse tööd üles ehitama ning täitma just siin ja praegu Mustamäe
uue südametunnistuse ja Jumala Sõnaga südamete vormija ülesandeid.
Palju Jumala õnnistust meile tulevaseks tööks koguduse hoidmisel ja
ülesehitamisel!
-
Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal
ajal. Ps 104:274
Usu sünonüümiks on Bultmannil „enesemõistmine“
(Selbsverständnis) – usk on uus enesemõistmine, mille inimene saab
Jumalalt. Usk on inimese avatus tulevikule, kuid mitte sellisele
tulevikule, mille inimene peab ise endale rajama, vaid tulevikule,
mille Jumal inimesele kingib. Uskumine eeldab otsustamist, sest
usus loobub inimene oma senisest enesemõistmisest ja tema tahte
senine suund pööratakse ringi: „Usk on inimese enda kindlusest
loobumine ja valmisolek leida kindlust üksnes nähtamatus
sealpoolsuses, Jumalas. See tähendab: usk on kindlus seal, kus ei
ole näha mingit kindlust; ta on, nagu ütleb Martin Luther,
valmisolek siseneda usaldavalt tuleviku pimedusse. Usk Jumalasse,
kellel on võim aja ja igaviku üle ja kes mind kutsub ning on
toiminud ja nüüd minuga toimib“. Inimese tõeline, päris elu (ehk
Bultmanni mõistet kasutades „eksistents“) on selline, mis elab
nähtamatust, mittekäsutatavast, mis loobub seega kogu enda loodud
kindlusest. Üks silmatorkavamaid usu eripärasid on Bultmanni
arvates see, et uskudes liigub inimene „juba nüüd“ (schon jetzt) ja
„veel mitte“ (noch nicht) vahelises pingeväljas: juba nüüd mõjutab
õndsussündmus inimese elu, kuid samal ajal mõjutavad inimest ka
patt ja surm, nõrkus ja poolikus. Selles pingeväljas olekuga
väljendab Bultmann sama paradoksi, mida Luther, kui ta ütleb, et
kristlane on „üheaegselt õigeks mõistetud ja patune“.Viimaks tuleb
Bultmanni usukäsitluse puhul rõhutada veel ühte aspekti. Kui
Bultmann mõistab usku „enesemõistmisena“, siis rõhutab ta sellega,
et usk ei ole sacrificium intellectus, loobumine mõistuslikust
mõtlemisest. Pigem on usk rajatud mõistmisele – inimese olemuse
mõistmisele, olemise konkreetsete võimaluste mõistmisele, selle
mõistmisele, mida tähendab rääkida Jumala õndsusteost: „Usk ei ole
pime usk, mis aktsepteerib välise autoriteedi põhjal midagi
mõistetamatut. Sest inimene võib mõista, mida ütleb ilmutuse Sõna,
kuna see pakub talle „tema enesemõistmise mõlemaid võimalusi“.
Uskumise ja mõistmise lahutamatu seos väljendub ka Bultmanni
neljaosalise esseedekogu Glauben und Verstehen („Uskuda ja mõista“)
pealkirjas ja see on olnud üks tema teoloogilisi
põhiveendumusi.Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XVI, sünd 1927)
definitsiooni järgi tähendab usk „otsust selle kasuks, et inimliku
eksistentsi sisimas on punkt, mida ei saa toita ja alal hoida
nähtava ja kombatava abil, vaid mille vastu põrkab mittenähtav, nii
et see muutub talle käegakatsutavaks ja tema eksistentsi jaoks
hädavajalikuks“. Usule tulek algab siis, kui inimene avastab, et
mittenähtav on koguni „see tegelikult reaalne, mis kogu ülejäänud
reaalsust kannab ja
võimaldab. See tähendab võimalust, et see element, mis teeb
reaalsuse võimalikuks, on ka see, mis annab inimesele tõeliselt
inimliku eksistentsi, mis teeb võimalikuks tema kui inimese
eksistentsi“. Ratzinger peab oluliseks ka usu tunnetuslikku
aspekti. Usk on tema jaoks „tegelikkuse mõistmise vorm“, milles
inimese maailmanägemine avardub nii, et inimene ei pea enam
nägemist, kuulmist ja kompimist maailma ammendavaks, et ta ei
piiritle oma maailma ruumi sellega, mida võib näha ja katsuda. Nagu
Kierkegaard võrdleb ka Ratzinger uskumist hüppega, mida tuleb
sooritada ikka ja jälle, samuti rõhutab ta usu kui otsuse iseloomu.
Ta ütleb, et usk pole kunagi olnud lihtsalt inimeksistentsi osa,
vaid on alati olnud eksistentsi sügavikku puudutav otsus ning on
igal ajal nõudnud inimese sisemist ümberpöördumist, mis on
saavutatav vaid otsuse langetamise teel. Nii kirjeldab Ratzinger
usku üldises mõttes. Kuid ta rõhutab, et kristlik usk on suunatud
mitte lihtsalt Jumalale, vaid Jumalale ajaloos, Jumalale inimese
kujul. Üksnes selline usk ületab Ratzingeri meelest lõhe igavese ja
ajaliku, nähtava ja nähtamatu vahel. Kuna usk on seotud mõistmise
ja arusaamisega, kuna need on osa usust, siis ei ole usk Ratzingeri
meelest vastuolus mõistusega. Paul Tillichi (1886-1965) usukäsitlus
erineb Kierkegaardi ja Bultmanni usukäsitlustest selle poolest, et
Tillich usub nagu Schleiermachergi religioossust a priori. See
peitub inimhinge sügavuses ja avaldub küsimustena inimeksistentsi
kohta. Kui Bultmann selgitab usu tähendust „enesemõistmise“ mõiste
abil, kasutab Paul Tillich selleks mõisteid „enesejaatus“ ja
„julgus (olla)“. Ta ütleb, et usk on „haaratus sellest, mis meid,
meie olemise põhja ja mõtet tingimatult puudutab. Julgus olla on
usu väljendus. Ja seda, mis on usk, tuleb mõista lähtudes
olemisjulguse mõistmisest. Julgus on oleva enesejaatus hoolimata
alalisest mitteolemise ähvardusest…Usk on kogemus olemise enese
väest, mis annab olevale julguse olla“. Bultmanni õpetaja Wilhelm
Hermann (1846-1922) toob usukäsitlusse sisse ühe uue momendi –
kogemuse. Ta ütleb, et Jumal ei saa meile tegelikkuseks mitte selle
kaudu, mida teised tema kohta ütlevad, vaid seeläbi, et me kogeme
tema mõju meile. Jumalasse uskumise läte on Hermanni arvates
inimese enda kogemuses. Ta usub, et inimeses on varjul loov vägi,
mis avaldub armastuse ja headusena. Inimene, kes on seda kogenud,
hakkab hoomama selle headuse kaemuses Jumalat kui Üht, kellest
võime teada, et oleme talle täielikult allutatud. Usk on enese
avamine sellele väele meis ja meid ümbritsevates inimestes. Hermann
kirjutab: „Tegelik usk ei saa tekkida lihtsalt nii, et inimesele
tutvustatakse mõtteid, milles avaldub teistes elav usk. Ükski
inimene ei saa õppida tegelikult
leeritund 2: usk (5. osa)Jaan Lahe
-
Jumalasse uskuma, kui ta ei ole ise kogenud endas Jumala väge,
mis on ta sisimas ära võitnud ja millele ta vabas andumuses
pühendub kui oma isikliku elu väele. See elamus saab aga alguse
üksnes siis, kui me tajume sellest lähtuvat kõlbelist nõuet ja
kuuletume sellele. See ütleb: sa pead kõik oma jõud suunama
sellele, et kohata teda, kellest sa tahad hoida kinni kui oma hinge
Issandast. Kui meie südametunnistus meid selleks sunnib, siis saab
see kogemus, too saladuslik vaimne vägi, mis meid selles ära
võitis, elava Jumala ilmutuseks.“Hermann rõhutab, et kuna Jumala
ilmutus Jeesuses on toimunud ajaloos, siis on kristlik usk
lahutamatult seotud ajalooga, kuid mitte ajalooga, mida me saame
vaadata distantsilt, vaid ajalooga, kuhu meiegi kuulume. Uskumine
ei eelda, et inimene peab tunnistama tõeks Piiblis leiduvad
pärimused. Vastupidi – alles uskudes
hakkavad pärimused, mis jutustavad minevikus toimunust, kõnetama
meid olevikulisena ja muutuvad väeks, mis mõjutab meid siin ja
praegu.Wilfried Härle (sünd 1941) defineerib usku kui inimese
põhjapanevat, olemist mõjutavat usaldust millegi või kellegi
suhtes. See usaldus on tingimusteta ning on suunatud mitte ükskõik
millele või kellele, vaid millelegi, mis otsustab „olemise või
mitteolemise“, „elu või surma üle.“ Selle määratluse puhul on
selgelt äratuntav kolme teoloogi mõju. Need on Luther, kes rõhutab
usu usalduse iseloomu; Schleiermacher, kes rõhutab usu tingimatust,
ning Tillich, kes rõhutab, et usu objekt on keegi või miski, mis
otsustab olemise või mitteolemise üle. Kristlikus usus on see
„keegi või miski“ loomulikult Jumal, kes on ilmunud Kristuses.
(järgneb)
Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma
südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!See ongi suurim
ja esimene käsk." Mt 22:37-38
5
Kui Maarja Magdaleena kogudus külastas Maarja-Magdaleena
kogudustTekst ja foto Imbi Arro
Mõned aastad tagasi alustas Misjonikeskus eestpalvekoguduste
projektiga. Asjast huvitatud kogudustele valiti loosiga teine EELK
kogudus, keda läbi aasta palves hoida. Meie selleaastaseks
koguduseks sai Maarja-Magdaleena kogudus Tartumaal, mis asub
Maarja-Magdaleena külas. Suve hakul tekkis mõte luua tihedamad
sidemed nimekaimuga ja nii lepitigi kokku külaskäik, mis sai teoks
31. augustil.Ligi kolmetunnise sõidu järel läbi kauni augustikuise
Eestimaa jõudsime kohale. Koguduse õpetaja Aivo Prükk ja rohkem kui
kümmekond koguduse liiget olid meid juba rõõmsal meelel ootamas.
Pärast tervitusi ja kätlemist suundusime kirikusse, mis üllatas oma
avaruse ja valgusega. Alustuseks tegime ühispalve ja laulsime.
Õpetaja Prükk tutvustas kiriku ja koguduse ajalugu ning tänapäeva.
Uudistasime kirikuhoones ringi, esitasime küsimusi ja saime
vastuseid. Suurimat elevust tekitasid küünaldega kroonlühtrid.
Küünlad ei ole seal nostalgia pärast, vaid kirikus ei olegi
elektrit. Soovijad said harjutada küünalde süütamise ja
kustutamise peent kunsti. Süütamiseks tuli ronida redelile,
kustutamiseks aga oli spetsiaalne “labidas”, millega tekitada
tuult, mis leegi kustutas (vt pilti).
Kirik vaadatud, kutsuti meid lahkelt ühisesse omavalmistatud
lõunalauda. Kogudusel on ruumid kooskäimiseks ja oma töö tegemiseks
kohalikus rahvamajas. Kõhud täis, jätkasime kohvi ja vestlusega.
Igaüks rääkis veidi endast. Alati on huvitav tundma õppida uusi
inimesi, kuulata nende elu lugu, sest on ju iga inimene omaette
maailm, millega tasub tutvuda. Vestlusringis oli nii nooremaid kui
ka vanemaid, kohalikke põliselanikke ja hiljutisi tulijaid.Aeg läks
kiirelt, nagu ikka heas seltskonnas. Ei pannud tähelegi, kui hakkas
juba õhtu poole kiskuma. Pikk kodutee oli veel ees, tuli minekule
asuda. Tänasime südamliku vastuvõtu eest ja kinnitasime, et ootame
vastukülaskäigule. Kogu päevast
jäi helge mälestus. Kaasapandud kringlit said järgmisel päeval
meie oma koguduse kohvilauas maitsta teisedki.
-
Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja
Jeesuse Kristuse, meie Issandaga. 1Kr 1:96
Shalom Tomas neuman - Äratada uinunud vaimKultuurielamusi
vahendab Imbi Arro (tekst ja foto)
Mõni aeg tagasi Pärnus käies astusin sisse linnagaleriisse, kus
oli parasjagu üleval Shalom Tomas Neumani näitus “Fusionism”.
Kunstnik on ühe suure pere vähestest holokaustis ellujäänutest, kes
praegu elab Brooklynis ja Prahas. Fusionismi kirjeldamiseks kasutab
ta ise mõisteid nagu multi-sensoorsus, tehnikate piiramatus,
inklusiivsus, integratsioon, dialoog, kommunikatsioon,
elujaatus.Esimene mulje näitusel oli värviküllasus ja mängulisus.
Kõikvõimalikud materjalide kombinatsioonid. Klounid, Disney
tegelased, Michael Jackson, Madonna… Teisel hetkel aga nägid selle
rõõmsa pillerkaari taga hoopis muud – valu meie kaasaegse
kultuurilise keskkonna pärast: rahavõimu ja labasuse, inimvaimu
alandamise, piiride seadmise ja barjääride püstitamise pärast.
Süvapuudutuse sain aga kolmandas saalis, kus oli väljas osa
suuremast installatsioonist “Bleeding bibles” (veritsevad piiblid)
ja “First communion” (esimene armulaud). Ühel seinal kuldses raamis
Piibel, mille kaanekujundus oli üheselt mõistetav kiriku pedofiilia
paljastuste valguses. Teisel seinal samasuguses raamistuses Piibel,
Koraan ja Toora, millelt kõigilt nõrgub verd. Sõnum on selge.
Me ei saa ega tohi silmi sulgeda tõsiasja ees, et kõigi
religioonide nimel ja abil on tehtud ja tehakse palju kurja. Kuidas
saab nii olla? Mõtleme Pauluse sõnadele: sest kirjatäht suretab,
aga Vaim teeb elavaks (2Kr 3:6). Kõik pühakirjad s i s a l d a v a
d lauseid, mida saab omatahtsi kasutada ligimese vaimseks või
füüsiliseks hävitamiseks. Jumala vaim aga ei hävita, vaid annab ja
hoiab elu.Kas ehk ongi kunsti ülesanne panna mõtlema, äratada
uinunud vaim?
rahvusvaheline oikumeeniline palverännak MuhumaalTekst ja foto
Ülle Reimann
Juba viies EKN Noorte Nõukogu projektina korraldatud ja
õigeusklik Age Ploomi veetud palverännak viis ligikaudu 50
palverändurit sel aastal Muhumaale. Varem on käidud Setomaal,
Vormsis, Ruhnus ning eelmisel aastal Kihnus. Osavõtjate hulgas on
olnud sel ja eelmisel aastal nii noori kui ka eakamaid
palverändureid Eesti eri paigust ning erinevatest kirikutest ja
kogudustest. Suurt rõõmu valmistavad ühised palvused piirkonna
kirikutes ning palvete lugemised peatuspaikades ette-antud teemal
erinevate usu-traditsioonide järgi. Palvused olid seekord Muhus nii
ortodoksi kui ka luteri kirikutes ning seitsmes paigas rännaku
jooksul. Peatuspaikades palvetati esivanemate, looduse,
traditsioonide säilimise, kiriku ja muidugi Muhumaa eest. Möödudes
laulukaarest laulsime üheskoos „Muhumaa laulu“. Pühapäeval peeti
kaks jumalateenistust, Rimsi ortodoksi kirikus ning Muhu Katariina
kirikus, kus teenis koos koguduse õpetaja Hannes Nelisega kaasa
peapiiskop Urmas Viilma. Reede õhtul pidasime esma-
kordselt ühise palvuse Taize lauludega. Hellamaa valgustatud
laulukaare all oli hea laulda, tuulevaikus võimaldas süüdata hulga
teeküünlaid ning kuna ikoon, mida need valgustasid, oli ainuke
objekt, mida silmad
pimedas eristasid, kujunesid palvuse 10 vaikuseminutit täiesti
eriliseks alguseks palve-rännakule. Lisaks vaimulikule osale oli
nii Muhumaal kui ka eelmisel aastal Kihnus piisavalt aega tutvuda
etnilise kultuuripärandiga. Palverännaku jooksul sai seegi kord
uurida paikade ajalugu ja külastada kohalikku muuseumit, samuti
kohtuda
imeliste inimestega, kes elavad ja tegutsevad Muhumaal.
Laupäevaõhtune kultuuriprogramm on samuti olnud imetore mõlemal
aastal. Sel aastal mängis pilli, tegi head nalja ja pani rahva
laulma muhulane Meelis Mereäär.Järgmisel aastal viib palverännak
11.-13. septembril Hiiumaale. Kaunis Eestimaa loodus, ühine
palveosadus ning individuaalne vaimulik teekond hingerahu ning
Jumala armu kogemise juurde ootab kõiki otsijaid ja leida
soovijaid. Tule kaasa!
-
Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude
rahvaste isaks (...) Rm 4:18a7
lastele! Värvi pilt!
-
VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:Tiina KlemenT – koguduse
õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718Jaan lahe
– koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post:
[email protected]; tel: 516 7724Ülle Reimann – koguduse
diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029imBi aRRO
– diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551
7970Lastetöö juhendaja maris Kuldkepp – e-post:
[email protected]; tel: 5672 6863
(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja
Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV
pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto:
EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht:
www.eelk.ee/mustamae e-post: [email protected] ja
[email protected] aadress: Kiili 9, Tallinnmagda
misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L
11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 5551 5034;
Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga,
keeletoimetaja auli Tohv
kuukava oktoober 2019
Created by Freepik
Õnnitleme sünnipäeval!
01.10 Andrus Kuusk05.10 Reena Kuusekänd10.10 Liisi Lausen10.10
Ingrid Kaldoja15.10 Renate Ode16.10 Katrin- Elisabeth
Kaljapulk23.10 Kaimo Klement23.10 Luiis- Arabella Kütismaa24.10
Marta Koppelmann25.10 Marek Koppelmann27.10 Elina Rätsep30.10 Erko
Alliste
Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale pOsTKasTi tellida,
siis palun andke
oma soovist teada e-posti aadressil [email protected] või
[email protected].
Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda lugeda
koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.
Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell
15perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (06.10)
kell 12lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a.
perejumalateenistuse ajal)eine piibli ja palvega teisipäeviti kell
12
KOgUdUses TOimUB:T 08.10 kell 18.30 Koguduse palveõhtuL 12.10
kell 18 Noorteõhtu koos Saku ja Norra noortega Saku palvemajasN
17.10 kell 12 Elurõõmsad ja tegusadL 19.10 Perematk lastega
Pääsküla rappa. Info: [email protected] 25.10 kell 19 Palvus
Taizé lauludegaE 28.10 kell 18.30 dr Jaan Lahe loeng “Mis on
patt?”N 31.10 kell 18.30 Piibliseminar tekstile Mt
5:1-10LEERITUNNID: kokkuleppelKoguduseruumide korrastamine
teisipäeviti kokkuleppel.