48 HARIDUS 5–6/2006 KURI NAINE Judaismi ühes peateoses Talmudis leidu- vad tähelepanuväärsed read: “Mu Ju- mal, /---/ säästa mind õnnetusest,/ kurja kiusatusest ja kurjast naisest/ ja kõigest kurjast, mis maailmas juhtub” (tõlkinud Kristiina Ross, Uni Jeruusalemmas. Valik heebrea luulet, 1996; lk 135). Kurja naise probleem leiab loomulikult käsitlemist ka eesti rahvaluules ja kirjandusklassikas. Kuri naine – see on tige ja riiakas naine. Piibli õpetussõnadest on lugeda: “Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas” (Õp 21:9; vt ka Õp 25:24). “Parem on elada kõrbemaal kui riiaka ja pahura naisega” (Õp 21:19). “Katuse alali- ne läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused: teda varjata on otsekui var- jaks tuult või kahmaks õli oma parema käe- ga” (Õp 27:15–16). Kreutzwald ja kuri naine Fr. R. Kreutzwald kirjutab: “Et kuri naine va- naduses paremaks ei lähe, on tuttav lugu. Räägitakse, et mõnikord äkilisest noorest mehest vanadusega vaga lammas pidavat kasvama, aga tigeda südamega noorest tütarlapsest, kes tanu alla saanud, peab va- nas eas kuri kiskja hunt sündima” (Eesti rahva ennemuistsed jutud, “Tontla mets”). Kreutzwald on oma tähelepanekud os- kuslikult peitnud ennemuistsete juttude teksti sisse, neid leidub seal igas teises, s.o vähemalt kahekümnes loos – ta kirjutab naisekujulisest põrguhargist; tigeda naise lõualuude lõugutamisest; suursugu naiste- rahva südame tulises vihas lausa lõhkemi- seni paisumisest. Kreutzwald on tähele pannud, et paneb südame pais naise lõuad kord lõksuma, siis ei jõua ükski vägi neid enam kinnitada. Kord saanud üks mees kurja naise, kes kui tige koer juba õue peal haukudes vastu tuli. Mees ei tohtinud vastu tõrkuda, sest et püksid naise jalas seisid, nagu mõnikord juhtub. Kui sa naise kavalust... Lauluisa Kreutzwald jagab lahkesti õpetus- sõnu: võtad tuikese naiseks, aga leiad hil- jem kodus kurjema kulli, kes sul silmad peast tahab välja kiskuda, nõnda et viimaks õnne tänad, kui õela käest oled pääsnud. Tahad sa ükskord kosjateele minna, siis tee silmad lahti, muidu langed sa õnnetuse sisse. Siledal munal on mõnikord kare tuum sees. Oled sa naise võtnud, siis pead sa naise üle võimust saama. Kui sa venni- ke naise kavalust teaksid, kuidas tema hin- ge tagant kõik saladused oskab välja kisku- da. Mis ta libeda meelitusega välja ei saa, seda kisub ta tigedusega, nõnda et iial või- malik ei ole midagi tema eest varjul pidada. Ära lase end naise himude sulaseks teha, muidu võiksid sa hiljemini kahetseda, kus kahetsus enam ei aita. Sinu naise soovi- mised ei saa sulle enam rahu andma, kuni teie kõik tänase õnne olete ära kaotanud. Lauluisa õpetussõnavaramus on ka üks väga tänapäevaselt kõlav tõdemus: “Noh, raha on mõnikord parem kui kuri naine.” Kreutzwald sedastab: “Jah, õnnelikuks tuleb kiita igaüht meest, kes endale on kau- ni ja vaga naise saanud, kelle elu kui sel- gem allikavesi läbi paistab, et tal mingit kõntsa ja prügi sees ei leita.” Läti rahvatarkus ütleb, et tigeda naise saab see, kes reedesel päeval kosja läheb või abiellub – põhjus proosaline, nagu alati. Mees on naine Miks mees kardab naist? Mehest lihtsalt pole naisele väärilist vastast – õigus on naiste käes (vt Iustitia ‘õiglus, seaduslik- kus’); saatus ja õnn on naiste otsustada (vrd moirad, vrd Fortuna ‘õnn, juhus, saatus’). Miks leiab kuri naine juutide pühas teks- tis käsitlemist seostuvalt kurja kiusatuse ja kõige kurjaga, mis maailmas juhtub? Miks on kuri naine otsekui loodusõnnetus? Sest naine on ise loodus (vrd emake loodus; vrd maaema), ja kuri naine kuulub niisuguste olemuslike nähtuste hulka, millesse mees ei oska suhtuda. Sest mees on ise naine: väidetavasti teeb mehest mehe alles loote- staadiumis lisandunud isassuguhormoon testosteroon. Iga inimalge on naissoost. Et inimene on põhiolemuselt naine, tõenda- vad ka mehe rinnanibud. Enese maksma- paneku tung sunnib meest oma nahast välja hüppama. Väike märgiatlas Karl Kello Yin-yang – maa ja taevas, naine ja mees. Madujuukselise gorgo Medusa pea, 1600. Nii taevas kui ka maa peal: Muinas-Egituse taevas maa kohal; maaema Äänisjärve äärest, 4000–2000 eKr.