48 HARIDUS 7–8/2006 OHAKALIND JA KOIDUTÄHT Michel Sittow’ga, ühe kuulsaima kohaliku kunstnikuga läbi aegade, algab “Eesti kunstiajaloo” (Tallinn, 2005) teine köide (vt Juhan Maiste artikkel “Michel Sittow – Tal- linna mees”). Michel Sittow oli mitmes mõt- tes piiripealne mees: ta tegutses Lääne ja Ida, vana ja uue aja, gooti kunsti ja renes- sansi piiri peal. Madonna ohakalinnuga Sittow’ maali “Madonna lapsega” (ka: “Ma- donna ohakalinnuga”; 1515–1516) iseloo- mustab väga minimalistlik kujutuslaad: ema, laps, ohakalind ja vaip neitsi Maarja/ lapse käe all. Ei midagi liigset. Väheste va- henditega on märgistatud kogu lugu: Ini- mese Poja sünd, kannatuslugu ja ülestõus- mine, seda lähtuvalt saabuvale renessansi- ajale iseloomulikust harmoonia- ja iluideaa- litaotlusest. Michel Sittow õppis Brugges Hans Mem- lingi (u 1430–1494), Itaalia renessansist mõjustatud Madalmaade meistri juures. “Sellise Maarja kujutamise viisi, mida Sit- tow jätkas, oli Memling võtnud kasutusele juba pool sajandit varem, tuginedes van Eycki eelsele, nn poolpöördes madonnapil- di traditsioonile,” kirjutab Juhan Maiste. “Ja siiski astus Sittow nii õpetaja kui ka paljude teistega võrreldes sammu edasi. Tema “Madonna” Berliini Gemäldegaleries erineb varasematest nii oma tähenduselt kui ka kunstiliselt tasemelt. /- - -/ Kunstniku palett on ülimalt nüansirikas, tumedal taustal esile kerkiv Maarja õrn, langetatud laugudega nägu on valgustatud ülalt laubale ja põsele laskuva valgusvihuga; sulnis vaikusehetk seostub meditatsiooniga, mis kasvab üle spirituaalseks elamuseks.” Sittow’ pildil äratavad tähelepanu kaks sümbolit: ohakalind lapse käes ja oktagoon vaibal. Kummalegi motiivile leidub paral- leele kuulsate kunstnike loomingust. Kannatus ja ülestõusmine Ohakalind viitab Kristuse eelseisvatele kannatustele, oktagoon ülestõusmisele. Ohakalinnu punane pale usuti tuletunud ve- retilgast, mis langes tema peale okas- kroonitud Kristuse laubast okast välja tõm- mates. Sittow on ohakalindu käsitlenud teatud eripäraga, vt ja vrd näiteks Raffaeli “Ma- donna ohakalinnuga”, 1506–1507. Isegi ohakalinnu pale pole tal veel punane – eks olnud ka veretilga kukkumine Kristuse lau- bast alles tuleviku asi. Kui Raffaeli maalil paitab lapsuke ohakalindu ning “nendeva- helist suhet võib tõepoolest armastuseks nimetada” (Sarah Carr-Gromm. Kunstisüm- bolid. Illustreeritud teejuht lääne maalikunsti ja skulptuuri maailma. Tallinn, 2002; lk 150), siis Sittow’ maalil on laps haaranud saatusel tiivust, so võtnud saatuse enda kätte. Alates Sumerist Sittow’l toetub lapse küünarnukk koidutähe sümbolile. Kaheksaharuline täht (oktagoon, kaheksakand, Muhu mänd) on koidutähe märk. Koidutäht tähistab Kristust kui kirku- se kuningat, maailma valgust, igavese päästepäeva tunnustähte. Koidutäht kuulu- tab uue päeva tulekut, sümboliseerides nii ajalikku kui ka ajatut valgust. Vanadel ae- gadel kujutati teda ette nii nais- kui ka meessoolisena, vrd ka Koit ja Eha eesti mütoloogias. Kaheksakand on Koidutähe märk olnud alates muistsest Mesopotaamiast ja levi- nud üle Euroopa, nii sakraalsesse kui ka profaansesse kunsti. See on sumeri Inanna ja akkadi Ishtari märk; Jeesus Kristuse ja läti koidutähe Auseklise märk (vt Väike märgiatlas, Haridus 6–7, 2005). Kui Inanna ja Ishtar laskuvad allmaailma, kaob maa pealt armastus ja elu; sealt elusalt naastes kuulutab koidutäht järelikult ette uue päeva tulekut (vrd ka Muhu mänd pruudipõllel ja -pärjal ). Kaheksakand Kaheksakand on eesti rahvakunstis, ka vai- padel (ja eriti just vaipadel; vaip on väga vana sõna, esineb kujul waypa juba “Hen- riku Liivimaa kroonikas”) väga laialt levinud. Koidutähte kohtame Saaremaal Karja kiriku laemaalingutel: ida poole altariruumi lakke, s.o sümboolsele taevalaele on seal maali- tud kahekordsest lehekroonist, viinapuu- ja väidetavasti pirnipuulehtedest ümbritsetud Väike märgiatlas Karl Kello Raffael, “Madonna ohakalinnuga”, 1506–1507. Ristija Johannes ja Jeesus (paremal). Michel Sittow, “Madonna lapsega”, 1515–1516.