44 HARIDUS 1–2/2008 PETLEMMA TÄHT Kaks tuhat aastat tagasi taevasse ilmunud Petlemma tähte seostatakse põhiliselt Ju- piteri ja Saturni kolmekordse kohtumisega Kalade tähtkujus aastal 7 eKr (esimene kokkusaamine toimus kevadel, teine sügi- sel, kolmas jõulukuu alguses – mida väide- tavasti ei võidud siiski näha ühe tähena). Petlemma täheks on viimastel aegadel hakatud pidama ka Halley komeeti 12–11 eKr, mille saba võis pealtnäha osutada Petlemma suunas, samuti kui aastal 66, oma järgmisel külaskäigul – juudi ajaloo- lase Josephuse järgi seisnud mõõgakuju- line komeet siis Jeruusalemma kohal nagu viimsepäeva kuulutus. Halley komeet? Kreeka kristlik filosoof Origenes, 3. sajand, pidas Matteuse evangeeliumis kajastatud Jeesuse tähte komeediks. Veel Giotto di Bondone kujutab oma freskol (Põhja-Itaa- lia, Padova, 1301–1305) Jeesuse sünni- tähte komeedina, saanud ilmselt inspirat- siooni Halley komeedist aastal 1301. Kree- ka ajaloolane ja arheoloog Nikos Kokkinos jõudis 30 aastat tagasi järeldusele, et Joo- sep ja Maarja võisid minna Petlemma 12. aastal eKr. Aja niiviisi paika pannud, mär- kas ta, et see langeb kokku Halley komee- di ilmumisega aastatel 12–11 eKr. Halley komeet osutub seega ideaalseks Petlem- ma tähe kandidaadiks, kuna see oli selgesti nähtav ettekuulutus, mis liikus „maage ju- hatades muutumatult üle taeva. Selle saba võis pealtnäha väga vabalt osutada Pet- lemma suunas, täpselt nagu aastal 66 (järgmisel külaskäigul oma 76-aastases tsüklis), kui see rippus nagu hiiglasuur mõõk kurjakuulutavalt Jeruusalemma ko- hal” (James ja Thorpe 2001, 177–178). Ko- meeti pandi tähele Roomas ja mujal Vahe- mere maades, levisid jutud uue maailma- valitseja ilmumise kohta. Suur tulipunane lohe Siit küsimus: kas võib ka Johannese ilmu- tusraamatu 12. peatükis leida kajastamist Halley komeet? Matteuse evangeeliumist on lugeda, et täht, mida hommikumaa tar- gad olid näinud tõusmas, käis nende ees, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps (Mt 2,9). Sama olukorra kirjelduse ko- haselt Johannese ilmutusraamatus sai lap- se sündimise ajal taevas nähtavaks tun- nustäht, suur tulipunane lohe, kel oli seitse pead ja kümme sarve ning peadel seitse peaehet (Ilm 12,3). Matteuse evangeelium pandi kirja ilmselt enne Halley komeedi jär- jekordset ilmumist 66 pKr, Johannese il- mutus pärast seda. Komeet on müütilise maailmapildi koha- selt lendav tulemadu, tiivuline madu, tuld- sülitav madu, pisuhänd, ühesõnaga – draakon. Kui teda kujutatakse kandmas mingit kera suus või pea peal, võib see olla meteoriidikandja madu – s.o meteoriite maha pillava komeedi kajastus. Planeedi Maa perioodilised kohtumised nn tapjakomeetidega põhjustasid aasta- tuhandete vältel tohutuid katastroofe (on nimetatud aastaid 2300, 1500 ja 1200 eKr (James ja Thorpe 2001, 26), samuti 9500, 7640, 3150, 1198 eKr (vt Internetist märk- sõna Encke & Oljato). Ca 1200 eKr pühkis üle maakera ilmselt üks viimaseid meteo- riidikatastroofi laineid. Kaks suurt komeeti lähenesid üheaegselt Maale ja pommitasid seda meteoriitidega (Maa läbis Halley ko- meedi saba ja möödus riivamisi Encke- Oljato komeedist). Draakonivõitlus Draakonivastase võitluse temaatika on maailma rahvaste mütoloogias väga ak- tuaalne, seda ka judaistlik-kristlikus tradit- sioonis ja eriti algkristlikus kontekstis. Jo- hannese ilmutus käsitab draakonit kui saatanat ja kuradit: suur tulipunane lohe, see muistne madu, keda hüütakse Kura- diks ja Saatanaks, eksitab kogu ilmamaad ja saab visatud taevast alla (Ilm 12,3; 12,9). See muistne madu esineb lõuna- eestikeelses “Wastses testamendis”, 1686, kujul suhr werrew Pissohand, se wanna Schiuug, kes samastub hommikutähe Lu- ciferiga (ld ‘hommikutäht; valgusetooja’; Js 14,12). Koidutäht tähistab eelkõige siiski Kristust – kui kirkuse kuningat, maailma valgust, igavese päästepäeva tunnustähte. Johannese ilmutusraamatu autor heidab Väike märgiatlas Karl Kello Tallinna raekoja lohepea- kujuline veesüliti, 1627. Draakonituulelipp, Tallinn. Draakonituulelipp, Tallinn. Pikti draakonimotiiv. Mesopotaamia tiivuline madu – meteoriidikandja madu?
2
Embed
Väike märgiatlas · Komeet on müütilise maailmapildi koha-selt lendav tulemadu, tiivuline madu, tuld-sülitav madu, pisuhänd, ühesõnaga – draakon. Kui teda kujutatakse kandmas
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
44 HARIDUS 1–2/2008
PETLEMMA TÄHTKaks tuhat aastat tagasi taevasse ilmunud
Petlemma tähte seostatakse põhiliselt Ju-
piteri ja Saturni kolmekordse kohtumisega
Kalade tähtkujus aastal 7 eKr (esimene
kokkusaamine toimus kevadel, teine sügi-
sel, kolmas jõulukuu alguses – mida väide-
tavasti ei võidud siiski näha ühe tähena).
Petlemma täheks on viimastel aegadel
hakatud pidama ka Halley komeeti 12–11
eKr, mille saba võis pealtnäha osutada
Petlemma suunas, samuti kui aastal 66,
oma järgmisel külaskäigul – juudi ajaloo-
lase Josephuse järgi seisnud mõõgakuju-
line komeet siis Jeruusalemma kohal nagu
viimsepäeva kuulutus.
Hal ley komeet?Kreeka kristlik filosoof Origenes, 3. sajand,
pidas Matteuse evangeeliumis kajastatud
Jeesuse tähte komeediks. Veel Giotto di
Bondone kujutab oma freskol (Põhja-Itaa-
lia, Padova, 1301–1305) Jeesuse sünni-
tähte komeedina, saanud ilmselt inspirat-
siooni Halley komeedist aastal 1301. Kree-
ka ajaloolane ja arheoloog Nikos Kokkinos
jõudis 30 aastat tagasi järeldusele, et Joo-
sep ja Maarja võisid minna Petlemma 12.
aastal eKr. Aja niiviisi paika pannud, mär-
kas ta, et see langeb kokku Halley komee-
di ilmumisega aastatel 12–11 eKr. Halley
komeet osutub seega ideaalseks Petlem-
ma tähe kandidaadiks, kuna see oli selgesti
nähtav ettekuulutus, mis liikus „maage ju-
hatades muutumatult üle taeva. Selle saba
võis pealtnäha väga vabalt osutada Pet-
lemma suunas, täpselt nagu aastal 66
(järgmisel külaskäigul oma 76-aastases
tsüklis), kui see rippus nagu hiiglasuur
mõõk kurjakuulutavalt Jeruusalemma ko-
hal” (James ja Thorpe 2001, 177–178). Ko-
meeti pandi tähele Roomas ja mujal Vahe-
mere maades, levisid jutud uue maailma-
valitseja ilmumise kohta.
Suur tu l ipunane loheSiit küsimus: kas võib ka Johannese ilmu-
tusraamatu 12. peatükis leida kajastamist
Halley komeet? Matteuse evangeeliumist
on lugeda, et täht, mida hommikumaa tar-
gad olid näinud tõusmas, käis nende ees,
kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli
laps (Mt 2,9). Sama olukorra kirjelduse ko-
haselt Johannese ilmutusraamatus sai lap-
se sündimise ajal taevas nähtavaks tun-
nustäht, suur tulipunane lohe, kel oli seitse
pead ja kümme sarve ning peadel seitse
peaehet (Ilm 12,3). Matteuse evangeelium
pandi kirja ilmselt enne Halley komeedi jär-
jekordset ilmumist 66 pKr, Johannese il-
mutus pärast seda.
Komeet on müütilise maailmapildi koha-
selt lendav tulemadu, tiivuline madu, tuld-
sülitav madu, pisuhänd, ühesõnaga –
draakon. Kui teda kujutatakse kandmas
mingit kera suus või pea peal, võib see olla
meteoriidikandja madu – s.o meteoriite
maha pillava komeedi kajastus.
Planeedi Maa perioodilised kohtumised
nn tapjakomeetidega põhjustasid aasta-
tuhandete vältel tohutuid katastroofe (on
nimetatud aastaid 2300, 1500 ja 1200 eKr
(James ja Thorpe 2001, 26), samuti 9500,
7640, 3150, 1198 eKr (vt Internetist märk-
sõna Encke & Oljato). Ca 1200 eKr pühkis
üle maakera ilmselt üks viimaseid meteo-
riidikatastroofi laineid. Kaks suurt komeeti
lähenesid üheaegselt Maale ja pommitasid
seda meteoriitidega (Maa läbis Halley ko-
meedi saba ja möödus riivamisi Encke-
Oljato komeedist).
Draakonivõi t lusDraakonivastase võitluse temaatika on
maailma rahvaste mütoloogias väga ak-
tuaalne, seda ka judaistlik-kristlikus tradit-
sioonis ja eriti algkristlikus kontekstis. Jo-
hannese ilmutus käsitab draakonit kui
saatanat ja kuradit: suur tulipunane lohe,
see muistne madu, keda hüütakse Kura-
diks ja Saatanaks, eksitab kogu ilmamaad
ja saab visatud taevast alla (Ilm 12,3;
12,9). See muistne madu esineb lõuna-
eestikeelses “Wastses testamendis”, 1686,
kujul suhr werrew Pissohand, se wanna
Schiuug, kes samastub hommikutähe Lu-
ciferiga (ld ‘hommikutäht; valgusetooja’; Js
14,12). Koidutäht tähistab eelkõige siiski
Kristust – kui kirkuse kuningat, maailma
valgust, igavese päästepäeva tunnustähte.
Johannese ilmutusraamatu autor heidab
Väike märgiatlasK a r l K e l l o
Tallinna raekoja lohepea-kujuline veesüliti, 1627.