“Pornograafia” Ateeni kinosaalis säilib! jäi eestikeelne, vasakule venekeelne tekst. Täpselt enam ei mäleta, mis loosungil seisis, aga mingi kommunismiehitamise jutt see seal

Iga Mehe Õlleleht Nr. 6

/---/ “Ühel päeval helises telefon ja minul kui kinofikatsioonivalitsuse juhataja kt-l tuli kii-resti partei linnakomiteesse minna. Välja-kutse oli teinud propagandaosakonna juhata-ja, kes ilma pikema sissejuhatuseta küsis, kui kaua veel see pornograafia seal seinal seisab. Pornograafiaks nimetas parteitöötaja alasti kujusid kinos “Saluut”. Anti korraldus need seinalt maha lõhkuda. Minu küsimuse pea-le, kas need alasti laste kujud friisil tuleb ka maha lõhkuda, vastati, et seda vist ei ole va-ja. Järgmisel nädalal teatasin, et mina kunsti ei lõhu. Rääkisin selle loo ka tuttavale kunst-nikule Leo Leolale. Otsustasime, et teeme rel-

jeefide suurused raamid ja tõmbame punaste loosungitega üle. Need katsid nn. pornograa-fia kinni. Kui saalis istuda, siis paremale poo-lele jäi eestikeelne, vasakule venekeelne tekst. Täpselt enam ei mäleta, mis loosungil seisis, aga mingi kommunismiehitamise jutt see seal oli” /---/ (Edasi, 13.09.1989, lk 6)

Nii kirjeldab Albert Liiv ajalehes “Eda-si” sündmusi kino “Saluut” majas 1951. aas-

tal. Tänaseks on ehitustööd maja kino- ning restoranipoolel hoogsalt edenemas. Muu-hulgas käivad restauraatorite käe alt läbi ka Ferdi Sannamehe poolt 1926.aastal loodud ja punareziimi poolt “pornograafiaks” tituleeri-tud “Orpheus ja Eurydike” ning “Kolm graat-siat”.

Järgmise aasta alguses avame konverentsi- ja kultuurikeskuse Ateen, kus saavad toimuma erinevad teatriprojektid, kontserdid, konve-rentsid, vastuvõtud, presentatsioonid, näitu-sed ja väärtfilmiprogrammid. Püüame maja taastada 1930. aastate hiilguses, samas sisus-

tame kinosaali siiski ka moodsa tehnikaga, et näiteks saaks vastavalt vajadusele kinopõran-dat tõsta või alla lasta. Meie sooviks ongi kogu maja võimalikult mitmekülgselt kasutusele võtta. Nii läheb konverentsikeskusena kasu-tusele ka kinosaali peal asuv katusealune.

Kultuurikeskust toetab omakorda Tartu esin-duslikumaks toitlustusasutuseks pürgiv koh-vik-restoran Volga. Restoraniala laiendame

võrreldes varasemaga oluliselt ning see saab ulatuma nii endisesse köögi- kui kontori-plokki Ülikooli tänava ääres. Teisele korru-sele tuleb siseterrass, millele saab Volga va-nast saalist mööda laia treppi. Arhitekt Aivar Roosaare soovil säilib saalis 1930ndate aasta-te art déco vaim samamoodi nagu oli oma-aegses Ateeni kohvikus. Püüame säili-tada seda, mis on olemas, aga sisustus tuleb siiski mugav ja tänapäevane. Säi-litamist väärivad eelkõige 1930nda-test aastatest pärinevad vitraažlaed ning Volgas käinutele tuttavad kaarte-ga sambad. Peale restaureerimist näe-vad tartlased taas nõuka-aegadel mus-tusesse ja suitsu mattunud vitraažlage, mis puhastatuna mõjub kindlasti kor-dades efektsemana. Seintele tulevad mahagonpaneelid nagu oli omaaeg-ses Ateeni kohvikus. Taastame ka la-va ja tantsupõranda, mis annavad või-maluse restoranisaalis lisaks nautida ka põnevat meelelahutusprogrammi – saavad olema nii kvaliteetsed tantsu-muusikaõhtud kui ka varietee. Kohvi-ku ja restoraniosas saab kokku olema kuni 160 istekohta, kuid kui kasutusele võt-ta kergelt ühendatav kino ja restoranisaal siis saab olenevalt ürituse stiilist võtta vastu ku-ni 800 inimest!

Meie peakokk Ahto Kikas lubab toidume-nüüst tõelisi maitseelamusi. Rõhk on rikkali-kul ürtidega maitsestamisel ning tavapärasest eksklusiivsemal kala- ja lihavalikul. Kindlas-ti ei puudu menüüst Palamuse talled. Esimese korruse kohvikuosas pakume päevasele kii-rustajale kiiret võimalust päeva-buffet’ näol. Valikust ei puudu teada-tuntud pagari ja kon-diitritooted Ülikooli Kohvikust.

Millal avame? Jälgi reklaami!Tere tulemast Volgasse!Priit ReimanKannupoiss

◆ Pärast Tartu suurpõlengut ehitati 1791.aas-tal Theodor Oldekopile kuuluvale krundile kivimaja ja kõrvalhooned◆ Pärast mitmeid erinevaid omanikke oman-das maja 1921.aastal Jaan Otter, kes alustas maja ümberehitust kinoks ja kohvikuks◆ 1923 valmis kino Athena

◆ 1926.aastal tellis Jaan Otter uue sisekujun-duse skulptor Ferdi Sannamehelt, nii sündis kõige rikkalikuma seinapinnakaunistusega kinohoone Eestis◆ 1931 omandasid kino Elmar Kiipus ja Hildegard Pudersell, kes viisid läbi taas koh-viku remondi ja kinosaali ümberehituse◆ alates 1939. aastast oli kasutusel nimekuju Ateen◆ 1940.aasta septembris kino Ateen natsiona-liseeriti◆ II maailmasõja ajal säilis Ateen ainsa kino-na Tartus◆ 1946.aastal avati endistes kohvikuruumides restoran “Volga”◆ 1950.aastal nimetati kino ümber kinoks “Sa-luut”◆ 1989. aastal nimetati kino ümber taas ki-noks “Athena”

“Pornograafia” Ateeni kinosaalis säilib!

Stiilipeod Püssikas jätkuvad - Püssirohukelder tähistas oma viiendat sünnipäeva ümberkehastudes sanatooriumiks

Kas õlu on jumalast või kuradist? Õlu on „homo last” või „huma-last” ehk siis inimeselt.

Mis on õlle vägi? Suured võidud.

Mis on õlle viha? Mõni õlu võib olla viha küll.

Kas õlut on maailmas liiga vähe või liiga palju? Õlut on täpselt nii palju kui vähe teda juuakse.

Mis on suurim õlle solvamine? Kui juua teda koos piparmün-di likööriga või anda talle nimeks

maasikaõlu.

Kas olete hommikuse õllejoo-mise juba järgi jätnud? Pole kunagi seda alustanudki.

Kui õlu purju ei teeks, kas jooksite seda ikka?Ma arvan küll.

Millal jõite oma esimese õlle? Päris noorelt, umbes 7 aastaselt sai salaja koduõlut tinistada.

Mis on parim õlle kõrvale? Vobla.

Millist muusikat kuulate kõi-ge meelsamini õlle kõrvale ja mis ei sobi kohe kindlasti mitte?Klassikaline muusika on väga hea õlle kõrvale.

Millise oma iseloomu hea külje võlgnete õllele? ...

Millise inimesega on mõnus koos õlut juua ja millisega ei tahaks se-da kunagi teha? Õlut on hea koos juua inimesega kellega tahaks suhelda ka ilma õl-leta.

Kellega kuulsustest tahaks koos ühe õlle juua?Vladimir Putiniga.

Mis võiks olla õlle sümboliks? Ilus näkk õllevahus.

Kus ja millal on õllejoomine lau-sa kohustuslik ning kus see kind-lasti ei sobi? Saun on see kus võiks olla õlle ko-hustus. Õlut ei sobiks juua näiteks janusse surevate inimeste ees.

Kas käiksite pigem saunas ilma õlleta või jooksite õlut ilma sau-nata?Ei ühte ega teist.

Mis võiks olla Eesti õllepealinn? Ma arvan, et Eesti Vabariik tuleb ametlikult ümber nimetada Eesti Õllevabariigiks.

Mis võiks vahutada uhkemini kui õlu? Ei tea.

Mitmes keeles suudate ühe õlle tellida? Neljas või viies keeles.

Viis sõna mis iseloomustavad head õlut? Hea õlu mis on hea. Tuli vist viis sõna.

Kui õlut poleks leiutatud, millist jooki naudiksite selle asemel? Viina.

Mitu väravaposti olete peale õlle-pruulimist pikali ‘aand?Ümmargune null.

Viis sõna mis iseloomustavad meeldivat õllejoomispaika?Rahulik, õdus, sume, mitmekülg-ne, turvaline.

Mitu kannu on naise mõõt?Oleneb naisest.

Eksootilisim õlu mida olete proovinud?Mingi Saaremaa kadakate ja müs-tilise sodiga tehtud õlu, lonksu võ-tad - jalad kaotad.

Üks lühike lõbus lugu seoses õllega?Siinkohal võiks lugeja ise mõne loo pajatada ja saata see näiteks meilile. Mulle või Püssirohukeld-rile.

On olemas tööme-hed, püssimehed, muidumehed, peo-mehed ja kes kõik veel. 2006.aasta su-vel tõi Püssirohu-kelder siia nimistus-se veel “kannumehed”. Kannumehed on meie jaoks kõik meie kliendid, kes omavad meie juures omanimelist õlle-kannu. Ja Kannumeeste Selts on kõiki kannumehi koondav ühing.

Kannumeeste Seltsi liikmete hulka kuulumise eelduseks on see, et Sul on meie juures omanimeline kann. Kan-nu saamiseks on kaks viisi: Sa saad selle kingituseks (meie poolt auhin-naks hea osavõtu eest meie üritustel või hoopis oma sõprade poolt) või siis otsid oma taskust ühe jakobsoni ning tellid endale kannu meie teenindaja käest.

Kuulumine Kannumeeste Seltsi on justkui kliendikaardi omamine Püssi-rohukeldris. Olgu siinkohal väljatoodud mõned privileegid:◆ oma kannu majaõlle ostmine tundu-valt soodsama hinnaga◆ kõikidele Püssirohu üritustele, mil-le piletihind on kuni 40 krooni, sisse-pääs tasuta◆ sünnipäevanädalal Sulle ja Su viie-le sõbrale sissepääs Püssirohukeldris-se tasuta ning ettetellimisel toit ja jook –20%◆ igal kuul erinevad sooduspakkumi-sed otse Sinu e-postkasti◆ lisaks erinevad pakkumised Püssiro-hukeldriga seotud toitlustus- ja meele-lahutuskohtades

Täieõiguslikuks Kannumeeste Seltsi liikmeks saamiseks palume Sul täita väga lühikese ankeedi ning paari töö-päeva jooksul lisatakse Sinu andmed arvutisüsteemi. Kõik, kes juba omavad omanimelist kannu meie juures, kuid ei ole veel ankeeti täitnud, siis nüüd on õige aeg härjal sarvist haarata – sügis tõotab tulla Kannumeeste Seltsi liikmetele huvitav!

KANNUMEESTESELTS

KÜSIB, INDREK TAALMAA VASTAB...

Imelikud juhtumised

Saku Kuld on esi-mene kodumaine eliitõlu Eestis, mis on uudne nii oma sisult kui vormilt. Saku Kulla puhul on tegemist kvalita-tiivse hüppega kogu

Eesti õlleturu jaoks, aidates veelgi kaasa Eesti õllekultuuri edendamisele.

Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepp’a sõnul on ”Saku Kuld on heaks tõestu-seks sellele, kuidas õlu võib tänapäeval olla sa-ma elegantne jook kui vein. See on õlu, milles on ühendatud Saku õllemeistrite kahe sajandi pruulimistraditsioon ja kirg pakkuda tarbi-jatele kõige uudsemat ja põnevamat elamust. Saku Kuld on Eesti vanima õlletehase sära-vaim pruul, mis on toodud kaasaegse tarbija-ni otse läbi ajaloo. Meistritöö, mille mahedat buketti hoiab värskena unikaalne tumedast klaasist reljeefpudel. Kahe sajandi traditsioo-nid kõige kaasaegsemas ja elegantsemas vor-mis, see on moodne klassika.”

Saku Kulla rikkalikus maitsebuketis omava-hel ühendatud põhjamaa odralinnaste karge ning päikeselise kasvukeskkonnaga Hallertau aroomhumala sametine maitse. Lisaks isiku-pärasele maitsele iseloomustab Saku Kulda kirgas värv ja paks püsiv vaht. Saku esindus-õlut pruulitakse spetsiaalselt valmistatud Sa-ku vapiga reljeefpudelisse, mis tänu oma tu-medale värvusele tagab õlle maitsenüansside parema säilimise käepärases ja elegantses pa-kendis. See on õlu, mis pakub naudinguid nii keelele kui silmale.

”Möödunud aasta teises pooles turule too-dud Saku Kuld oli tarbijate poolt oodatud ja võeti väga hästi vastu. Saku Kulla müügima-hud ületasid ka meie kõige julgemaid ootusi, müües alates turuletoomisest 2005. aasta no-vembris enam kui 1 miljon liitrit,” kommen-teeris Sepp Saku Kulla edu. Lisaks eesmärke ületavatele müügiliitritele on Saku Kulda tun-nustatud ka mitmete muude autasudega. Sa-ku Kulla lansseerimiskampaania võitis Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) “Kuld-muna” konkursil kolmanda koha.

Saku Kuld võitis Eesti Toiduainetööstuste Lii-du poolt korraldataval Parima Toiduaine kon-kursil 2006 aasta parima toiduaine tiitli. See on esimene kord kui aasta toiduaine tiitel on omistatud alkohoolsele joogile, mis veelkord annab tunnustust toote ainulaadsusest Ees-ti turul. Lisaks parima toiduaine tiitlile võitis Saku Kuld ka parima alkohoolse toote tiitli.

Sepp’a sõnul lisab aasta parima toiduaine konkursi tunnustus Saku Õlletehasele kind-lasti täiendavat motivatsiooni pingutamiseks, et maksimaalselt kvaliteetsete ja meelepäras-te jookidega turgu jätkuvalt üllatada. ”Usun,

et aasta parima toiduaine valimine on vajalik ja innustav ühtviisi nii tootjatele kui tarbijate-le,” ütles Sepp.Saku Kulla turuletoomine on aidanud oluli-selt muuta Eesti õlleturu struktuuri, suuna-tes tarbijaid kvaliteetsemate õllesortide poo-le, arendades seeläbi õllekultuuri Eestis mis on olnud ka Saku Õlletehase olulisemaks ees-märgiks käesoleval aastal. Saku Kuld on ai-danud pea kahekordistada Premium segmen-di ehk kvaliteetõllede osakaalu Eesti õlleturul eelmise aastaga esimese 6 kuuga võrreldes. Samas on märkimisväärselt kasvanud ka Sa-ku osakaal Premium segmendis ulatudes ju-ba 67%ni.Saku Õlletehase eesmärgiks on keskenduda ka tootearenduses kvaliteetõlledele ning veel-gi tõsta nende osakaalu Eesti õlleturul. “Ees-ti tarbija on tunduvalt vastuvõtlikum inno-vatsioonidele ja uuendustele kui Läti ja Leedu tarbijad ning selles osas lubame ka tulevikus Eesti tarbijatele meedlivaid uuendusi mainis Sepp.

���

���

���

���

���

�����������������������������������������������

���

���

����������������������������������������������������

Kord juhtus nii, et tuli Püssirohukeldrisse noor-mees, kes palus teha baarmanil kokteil. Arvate, et mis siin nii imelikku on? Ikka on ju baarides kokteile tehtud... Kuid seekord palus klient võtta liitrise õllekannu ning sinna sisse hakata valama järjest alkoholi. Kõike 4 cl ehk tavalises olukor-ras ühe napsuklaasi jagu. Ning nii said ühes suu-res õlleklaasis kokku: tekiila, rummi mitut sorti, kuldne tekiila, Stroh, viina mitut sorti, Vana Tal-linn, likööre oma kaheksa erinevat jne. Valati kuni kann sai täis ja summa oli 885 kroo-ni – ühesõnaga meie maja kõige kallim kokteil! Ah et mida noormees tegi? Tema jõudis sellest ära juua nii paari sentimeetri jagu enne kui ära ko-ju läks.

Ja mis kõige imelikum – läks mööda mõni kuu ja saasamana klient tellis meie juures taas sellise kokteili ning kõik kordus…

MAITSVALT ja EESTIMAISELT Juulis Põllumajandusministeeriumiga all-kirjastatud hankelepingu kohaselt juhib Ülikooli Kohviku peakokk Ahto Kikas sel sügisel riikliku Eesti Toidu programmi suuremahulist retseptiarendustööd. Üli-kooli Kohviku ja turundusagentuuri La Pub ühismeeskond peab detsembriks vor-mima kokaraamatuks vähemalt 100 eesti toidu retsepti.

Ahto loomingu tulemusel hak-kab retseptiraamat endas sisalda-ma maitsvaid eesti toite, mis kat-sid meie vaaremade-vaarisade toidulauda, aga on aastkümnetega unustusse vajunud. Paljudele neist on Ahto andnud uudse vormi ja maitse ning kõige põnevam osa raamatust on päris uued eesti toi-du retseptid. “Ega see töö lihtne ei ole - vanades retseptides tuh-nimist, läbi mõtlemist ja mõttes maitsmist on üksjagu. Aga olen ikka kinnitanud, et parim toit on 100 kilomeetri raadiuses kasva-nud toorainest kõrval köögis ko-haliku retsepti järgi valmistatud,” ütles Ahto Kikas.

Turundusagentuuri La Pub pro-jektijuhi Mereli Kivi sõnul on Ah-to Kikas arendustööks just pa-ras mees. “Ahto kogemus eri tüüpi klientuuriga toidukohtadele me-nüüde koostamises ja tema isik-lik huvi ning entusiasm on parim, mida saame eesti toidu retseptide-le soovida,” kinnitas Mereli Kivi.

Põllumajandusministeeriumis algatatud ja välissuhete asekantsler Ruve Šanki juhi-tud Eesti Toidu programm on eesmärgiks seadnud Eesti oma toidu propageerimise, retseptide arendamise ja säilitamise. Tä-navusügisese retseptiarendustöö üks vahe-tuid eesmärke on tuua võimalikult paljude toitlustusettevõtete menüüdesse rohkem eestimaiseid toite. Selleks trükitaksegi ta-suta levitamiseks 3000 kokaraamatut ja

korraldatakse üle Eesti mitmeid semina-re-degusteerimisi. Lisaks meie pubidele-restoranidele - Zum-Zumile, Püssirohu-keldrile ja Ülikooli Kohvikule - on sobivad eesti retseptid lubanud oma laudadele tuua ka Fazer Eesti/AMICA ja Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liidu söögikohad.

Teistele kokkadele ja ettevõtjatele idee-de pakkumine on aga vaid üks käsiloleva

töö tahk. Programmi raames Põl-lumajandusministeeriumi kor-raldatud küsitluse järgi on isegi eestlastel eesti toidust suhteliselt piiratud arusaam, märgates pea-miselt rukkileiba, mulgi kapsaid ja verivorsti. “Osaleme projek-tis ka seetõttu, et kinnitada oma klientidele: eesti toit on mitme-kesine ja maitsev. See on õige toit, mida lõunaks tellida ükskõik mil-lisel aastaajal,” selgitas Vana Koh-viku juhataja Priit Reiman.

Oktoobrini toimub retseptide väl-ja töötamine ja oktoobri keskel on projekti plaanis korraldada ju-ba esimesed seminarid-degustee-rimised Tallinnas ja Tartus. Ko-karaamat on kavas välja anda detsembri alguses ja sellega ole-masoleva lepinguga kaetud telli-mus ka lõpeb. Arendustöö jätkub aga ka 2007. aastal nii retsepti-de välja töötamise kui levitamise alal. “Usume, et oleme end selleks ajaks tellijale tõestanud ja La Pubi ning Vana Kohviku panust Ees-ti Toidu programmi juures ooda-takse edaspidigi,” loodab projek-tijuht Mereli Kivi.

Kroonika Püssirohus on päris põnev tööd teha.

Õlu on moodne jookEestlased on harjunud jooma õlut põhimõttel „pude-list õlleklaasi” või siis veelgi lihtsamalt „pudel suu-le”. Samas on õlu ka moodne jook, õllekultuur ei are-ne ilma valikuvõimaluseta. Õllekultuur ei ole mitte ainult erinevad õllesordid, õlle nautimine ja õigesti serveerimine vaid ka õlu erinevates variatsioonides, näiteks õllekokteilides.Traditsiooniline õlle segamine kokteiliks võimaldab iidvana jooki nautida hoopis värskemal moel. Loo-minguliselt ja värske ideega lähenedes muutub tra-ditsiooniline õlle moodsaks klubijoogiks. Õllekok-teil ei ole ainult õlu segatuna mingi karastusjoogiga, õllega sobib segada nii mahla, ohtralt jääd ja ka kange-maid napse. Maitsenauding ja ela-mus on täiesti uus ja huvitav, sun-dides ka muidu õlle suhtes valivaid meelt muuta.Õllekokteile on lihtne ka ise kodus valmistada. Proovige näiteks järg-misi retsepte:

Kui kodus segamisest siiski midagi välja ei tule, ei tasu meelt heita. Ala-tes novembrist on õllekokteile või-malik nautida ka ühes Tartu tuntud pubis.

Ülikooli Kohviku catering-meeskond on valmis teenindama ja toitlustama teie üritusi just teie valitud kohas! Sünnipäevad, pulmad, seminarid,

firmapeod, vastuvõtud, stiilipeod ja peied - meie kogenudmeeskond ei jää millegagi hätta.

Lisaks lauakatmisele võime aidata leida sobivaid ruume üritusekorraldamiseks või hoopis meelelahutuse organiseerimisel.

Oma soovidega pöördu julgesti:[email protected], telefon: 7375402, www.kohvik.ut.ee

Catering

Eks ole teiegi laias maailmas ringi käinud ja huvitavatesse õllejoomispaikadesse sattunud. Ja eks ole teiegagi õllerüüpa-mise aegu naljakaid, kummalisi või õpetlikke lugusid juhtunud. Jagage oma mälestusi Kannupoisi lugejatega! Meie aad-ress on [email protected]

2 cl õunasiirupit4 cl õunalikööri30 cl A.Le Coq Premiumi

2 cl aprikoosilikööri2 cl maasikasiirupit30 cl English Ale õlut

Das Neujahr Fest!Sel korral saadame vana ära ja võtame uue aasta

Püssirohus vastu Baieri stiilis!Kohal peaaegu ehedad Baieri Vennad ja toredad tantsutüdrukud.

Õlu voolab ojadena ning pidu kestab hommikuni!

Sissepääs eelmüügist 150.-Ettetellitud viiekäigulise õhtusöögiga 750.-

Sööge, jooge, pidutsege!

Esimene toit valmivas retseptiraamatus on küülikukints peekonis-se mähitult, apelsinimaitselise porgandi-kaalika hautisega.

JÄÄR 21.03 – 19.04Kuigi sulle tundub, et parimad päevad on möödas, pole see tegelikult nii. Alati on Su sõbrad valmis Sulle appi tõttama – avalda vaid soovi ja nad aita-vad su pikad ja üksildased õhtud huvitavalt ära si-sustada.

SÕNN 20.04 – 20.05Sügise esimese kuu jooksul pingestab õhku kee-gi veemärkidest, olgu selleks Kala, Vähk või Skor-pion. Hoidu nende eest! Õhk võib olla paks ka talve alguses, kuid siis peamiselt Su enda tegema-tajätmiste pärast.

KAKSIKUD 21.05 – 20.06Perekondlikud suhted mängivad enne talve suurt rolli, oluline on rääkida kõigist asjadest avameel-selt. Samas kui näed, et kisub tüliks, astu rahuli-kult eemale - kõrtsikaklustest tasub eemale hoida.

VÄHK 21.06 – 22.07Selle sügise jooksul pead leidma lahenduse asja-dele, mis on Sulle viimasel ajal pahameelt tekita-nud. Püüa leida endale enim võimalusi selleks, et lihtsalt meelt lahutada ja ennast hästi tunda. Püüa oma vaba aeg veeta pidutsedes.

LÕVI 23.07 – 22.08Horoskoop soovitab hoida madalt profiili. Selle asemel et pea ees võitlusesse tormata, võta kontak-ti mõnede meeldivate inimestega oma minevikust. Selline käitumine peaks tagama Sulle meeldiva enesetunde pikaks ajaks.

NEITSI 23.08 – 22.09Parimatest parimad jäävad peale tööpäeva ellu ning teevad veel tööd. Sina oled üks nendest. Kuid sellest hoolimata oleks vaja oma tempot veidi mõõduka-maks sättida, sest vastasel korral kurnad end liialt ära. Vihje – kõrtsis tasub käia.

KAALUD 23.09 – 22.10Selle sügise jooksul tunnetad mitmeid kordi tera-

valt, et Sinu elus oleks justkui emotsionaalses plaa-nis midagi tähtsat puudus. Suure tõenäosusega pead langetama talve saabumise ajaks mõne tähtsa otsuse. Pea meeles – sõbrad saavad nõu anda!

SKORPION 23.10 – 21.11Kui sulle tundus siiani, et maakera on ümmargu-ne, siis nüüd oled hakanud nägema selle taga ka midagi muud. On see kellegi vandenõu või hoopis saatus? Tegelikult oled Sa nii heas seisus, et oled suuteline leidma ka kõige keerukamatele väljakut-setele lahendused.

AMBUR 22.11 – 21.12Parimat aega oma rahaasjade korraldamiseks kui see talv, annab otsida. Muretseda ei tule mitte homse eest, vaid elada tuleb täna! Eriti hea võima-lus sõpradele suuremat sorti väljakäristamiseks.

KALJUKITS 22.12 – 19.01Suhted kõige lähedasemate inimestega peaksid sel sügisel olema eriti kenad. Palun ja tänan ette ja taha. Samas ei tohi sellest seitsmendasse taevas-se kanduda, vaid pead silmad-kõrvad lahti hoid-ma – kusagil võib olla keegi, kes tahab Sulle jal-ga taha panna.

VEEVALAJA 20.01 – 18.02Juba pikemat aega oled soovinud leida enda ellu midagi uut ja ebatavalist. Mõnele naisele võib see olla projekt “Mees tarre 2006”, mõnele mehele jäl-le “Naisega kõrtsi tantsima 2006”. Mõlemad oluli-sed tegevused!

KALAD 19.02 – 20.03Väga oluliste asjadega alustamiseks pole see sügis päris hea aeg. Ehk tulevased toimetused viska tal-ve varna. Ega töö pole jänes, mis eest ära jookseb. Hoopis palju tähtsamad on Sinu sõbrad ja kõige lä-hedasemad, kellega võiksid koos põnevaid asju et-te võtta.

ÕLLE-HOROSKOOPsügis-talv 2006

ÕLLE-FLASHÕLLEST TULEVAD HEAD MÕTTED

Istuvad kaks meest pargipingil, kui möö-da kakerdab joodik. Üks pingil istuvatest pöördub kõrvalistuja poole: “Oleks minu teha, ma kallaksin kogu ole-masoleva alkoholi merre!” “Braavo, see on alles väärt idee!” rõõmus-tab too. “Kas olete ka karsklane?” “Ei, tuuker...”

Purupurjus mees tõstetakse vastu hommi-kut baarist välja. Koperdab teine parkimis-platsil, kobab ühe auto katust, ohkab: “Ei ole minu...” Kobab teise auto katust, oigab: “Ei ole see ka minu!” Baarman jäänud uksele värsket õhku hin-gama, küsib: “Mida sa neist katustest krabad?” “Minu omal on vilkur katusel...”

Mees ostab baaris kaks kannu õlut ja läheb nendega wc-sse. Veidi aja pärast väljub sealt tühjade kannudega ja tuleb leti äärde uute järele. Niimoodi mitu korda järjest. Baarmani hakkab huvitama, milles asi ja järgneb mehele tualetti, kus see kannud pis-suaari tühjaks valab. “Vabandage, kas teile ei maitse meie õlu?” “Mis te nüüd, õlu on hea, aga vahendajaks olemisest on kõrini!”

“Kelner! Mulle palun üks hartenbraungewa-terstainzengorb erstraucth sibulaga!” “Vabandust! Teile üks hartenbraungewaters-tainzengorb erstraucth, millega?”

Restoranis. “Kelner, mida te soovitaksite veinidest?” “Kas te olete tüdrukuga?” “Jah.” “Kas sellega, kes just tualetti läks?” “Jah.” “Teate, ma soovitan, võtke viina.”

Hinnakiri on koostatud baari püsikundede palvel, sooviga, et baarimees vastaks kun-de eest: 100 EEK- „Ta lahkus just äsja!” 200 EEK- „Täna pole ta meie juures käi-nud!” 300 EEK- „Oi, me pole temaga pea nädal ae-ga kohtunud!” 400 EEK- „Pole sellenimelisest isikust kuul-nudki!” 500 EEK- „Kuidas ta nimi on? Saadame ko-he turvamehe linna peale. Kui leiame, aitab turvamees härra kiiresti koju!”

Siseneb mees baari, tellib 1 õlle, arve 27 krooni. Mees otsib taskutest 27 ühekroo-nist münti ja viskab need üle baarileti laiali. Baarman põrnitseb teda ainiti, kuid ei lau-su sõnagi. Järgmisel õhtul tuleb sama mees uues-ti, tellib 1 õlle, aga letile asetab 50-krooni-se. Baarmanil lööb silmisse tuluke, ta võ-tab kassast 23 münti ning viskab need mehe suunas. Too ühmatab, võtab rinnataskust 4 ühekroonist münti, heidab need baarmeni suunas ja teatab: “Ma võtaks siiski teise õlle veel...”

Nalja...