Külaleht Nr. 44

KÜLALEHT NR 44

Aprill 2015

Jälle on käes kevad, aeg suveplaane seada.

Mis siis tulekul?

* 26. juunil on Laimjala mõisapargis kontsert „Laimjala Valss“

Debora Vaarandi ja Henno Käo loomingust.

Esinevad Ivo Linna ja Anti Kammiste, ans Kruuv,

Debora Vaarandi luulet loevad Piret Rauk ja Carmen Tabor.

* 27. juunil – II Laimjala Aeruramm

* 12. juulil – Kuie valla kella kuiene simman

Luhinaranna külaplatsil

Et suvel oleks mõnus puhata, tuleb kevadel korraldada mõned talgupäevad.

Täpsem info edaspidi.

Seniks kaunist pühade lõppu ja rõõmsat kevadet!

Ka sel aastal kogume prügiraha 10 € aasta kohta.

Kui hind tõuseb, anname sellest Külalehes teada.

Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega… (H. Runnel)

Eelmises lehes kirjutasime Kristist, kes sõjaväkke läks. Ega seal kerge ole – nii mõnigi tüdruk on juba loobunud. Kristi Riis on aga tubli ja vaatamata raskustele peab vastu! Jaksu juubilarile! Viimasel hetkel saabus toimetusele huvitav infokild: täna, so 5.aprillil, sai 50 aastat päevast, mil Jalaka Anust sai Saareküla elanik.

2014. aastast kokkuvõtteid tehes selgus, et Laimjala valla kõige kriminogeensem piirkond asub … Saaremetsa ja Saarekülas! Eelmise aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi – päästevestita merel käimisest püssipaugutamiseni. Eks meil tule sellest oma järeldused teha. Lohutuseks olgu öeldud, et Laimjala vald oli maakonnas siiski üks rahulikumaid paiku.

6. veebruaril kogunes saalitäis inimesi Laimjala rahvamajja Ingrid Rüütli kogumiku „Saaremaa laule ja lugusid” esitlusele.

Raamatu tagakaanele oli kokkuvõtteks kirjutatud: „Väljaanne tutvustab saarlaste lauluvara 20. sajandi alguses. Regilaulud olid taandumas, esiplaanile tõusis uuem rahvalaul: laulud ajaloosündmustest, sõduri- ja meremehelaulud, külalaulud, ringmängu- ja tantsulaulud, ballaadid ja armastuslaulud. Kajastades inimeste elukorraldust ja ühiskondlikke suhteid, tavasid ja arusaamu, väljendavad nad saarlaste isiklikku ja kogukondlikku identiteeti. Raamatus leidub ka jutustusi laulude autoritest, sündmustest ja prototüüpidest, laulmisolukordadest, uskumustest ja kommetest, pillimängust, tantsimisest jm.”

Kuna raamatus on juttu meie oma inimestest, oli ka ümberkaudse rahva huvi suur. Paljud teadsid (või leidsid üllatusega) kogumikus olevaid materjale oma esivanematest. Nii mõnigi tuli kohale, et kuulda Maidu Valliku laule – ja ei pidanud pettuma. Lilleõied Milvi Rapilt päästsid Maidu keelepaelad valla ja saime kuulda päris mitut lugu, nii et Ingrid pidi pea-aegu uut kogumikku koostama hakkama.

Õhkkond rahvamajas oli kodune. Julgelt võime öelda kõigi kohalviibinute nimel suured tänusõnad Ingrid Rüütlile hubase õhtupooliku ja võrratu raamatu ning sügisel ilmunud CD ja DVD eest! Kogumik on selgelt loetav, kvaliteetsete fotode ja noodistatud lauludega. Raamat ja plaadid osutusid nii populaarseks, et enamus soovijatest jäid esialgu neist ilma. Nüüdseks on autogrammiga raamatud ja plaadid jõudnud Saaremaale uute omanikeni. Kellel on veel tellimus kätte saamata, helistage Eha Ennemuistile: 53 426 912.

Kas raamatus on ka midagi Saareküladest? Ootuspäraselt on kirjutatud meie koduloo-uurijast Aleksei Rannast, kuid üllatuseks osutusid pulmapildid: 1. Ants ja Mari Reinarti pulmad 1932.a ja 2. Anu Raun ja Ella Metsamaa (Tamme Ella) imiteerivad pulmas mustlastantsu. Kes on Anu Raun? See on küsimus suurele ringile. Raamatu esi-ja tagakaas on kujundatud Tulitu fotodega.

Suured ja väikesed juubilarid

07. märts Ada Traumann 45 11. märts Margot Riis 45 18. märts Joel Jakob Koel 20 21. märts Kristjan Sarri 10 23. märts Väino Lodi 60 08. aprill Ülo Taimla 65 13. aprill Kristi Riis 20 19. aprill Eldur Saarkoppel 65 24. aprill Veera Madal 95

__________________________________________________________________________________

KÜLA KÕLA

Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8 Arvelduskonto EE41 1010 2200 6951 2011 Laimjala vald Saaremaa

KÜLALEHT EE58 1010 2200 7596 2011 Trükiarv: 70 e-post: [email protected]

Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis http://kuutoukajad.blogspot.com

23. märts Leonhard Hvingija ema: Birgit Pählapuu

isa: Temuri Hvingija

vanaema: Eve Pählapuu vanaisa: Jaak Pählapuu

Fotol Laura koos Vanaemaga ja tütar Laureeniga

24. aprillil saab 95 aastaseks meie vanim elanik Tänava Veera. Soovime talle palju tervist!

Kui jaksu on, ootame küla pikima eluea rekordi purustamist.

Suure juubeli eel küsisime mõnelt inimeselt, mis neile

meenub Tänava Veeraga seoses. Siin on vastused.

Marje Aus: Valged lokid ja naerune nägu. Lillemäe Lea: Sai koos osaletud „Püha Tõnu kiusamise” filmivõtetel. Veera on üks tubli tööinimene, elupäevad loomadega mässand! Külavanem Eha: Veera on meie ajaloo varasalv. Kuigi ta ise ütleb, et mälu hakkab kehvaks jääma, oleme temalt saanud virnade viisi infot ajast, mida keegi teine ei mäleta. Loomulikult ei saa unustada Veera peaaegu-talisuplusi! Värava Ilme: Veera ei ole nurgas nuttev vanainimene, on

ellujääja tüüp, igati elule avatud. Olen alati kadestanud tema juukseid, ilusat halli pead.

Sotsiaaltöötaja Rohta: Elurõõmus, hakkaja ja tubli inimene.

Majandi ajal olid meil loomad Laaves. Kui käisime kevadel ja sügisel loomi

ajamas, lõppes ring alati Veera juures kohvijoomisega. Ka teistel aegadel (süstimised jm) istusime ikka pärast Veera pool. Möödunud suvel otsustasin ükskord Veera juurde sisse põigata. Uks oli kinni. Helistasin – mobiil helises toas. Käisin ümber maja ja kiikasin akendest sisse – mine tea, mis juhtunud on! Äkki käis kuuri taga kolks! Veera tuli valgete lokkide lehvides käruga: „Teen oma igapäevatoimetusi.” – käsil oli puude kuuri vedamine. Ajahammas ei ole teda purenud! Lapselaps Laura : Veera – suure algustähega Vanaema, maailma parim. Igal lapsel võiks olla selline vanaema. Ta on päris – hallipäine, koob sokke, toimetab juba varajasel hommikutunnil. Minu lapsepõlve parim aeg möödus Saarekülas kalli Vanaema juures!

Külarahvas avaldab kaastunnet Tõnis Heinlaidile

ema Anete Heinlaidi ja onu Heldur Heinlaidi

surma puhul

Anete HeinlaidAnete HeinlaidAnete HeinlaidAnete Heinlaid 27.0527.0527.0527.05.1927.1927.1927.1927 –––– 05050505....02020202.201.201.201.2015555

Anete pere tuli Saarekülla 1958.aastal. Abikaasa Albert määrati ”Ranniku” kolhoosi esimeheks,

Anete farmi-brigadiriks. Peres kasvasid pojad Tõnis ja Olev.

Selleks ajaks oli valminud uus kolhoosikontor, mille teisele

korrusele asusid Heinlaidid elama.

Kuigi perekond elas Saarekülas ainult 5-6 aastat, jäid

sidemed Saareküla inimestega kestma tänaseni.

Hoolsa lillekasvatajana olid Anete kevadisteks kingitusteks

lillesibulad ja –taimed.

Vaatamata kõrgele vanusele tundis Anete alati huvi

Saareküla inimeste ja tegemiste vastu. Samuti oli

tema pere Külalehe alaline lugeja ja toetaja. Nüüd on

pere ainsaks lehelugejaks jäänud poeg Tõnis.

Anete ja Olev

Kolm sõbrannat: Anete, Tiigi Ella, Saare Palmi

Kolhoosi heinategu: Mätas Erna (?),

Rihvaaugu Salme, Kanna Friida,

Anete, Liiase Siina, Keskmetsa Miina

ana jalakas jutustab…

Arhiivide varasalvest: materjale Saaremõisa ja Saareküla kohta Enn Küng ajaloodoktor ja Tartu Ülikooli õppejõud Saareküla rootsiaegsetes revisjoniraamatutes: Nagu juba märgitud, vahetus 1645. aastal Saare- ja Muhumaal võim – senisest Taani valdusest sai Rootsi riigi osa. Kuna mõlemal saarel oli arvukalt kroonu- ehk riigivaldusi, hoidsid nii Taani kui ka Rootsi riik neil silma peal, et olla kursis talupoegade koormistega. 17. sajandil olid Taani võimud Saare- ja Muhumaal korraldanud maarevisjone aastatel 1617/1618, 1618/1619, 1627 ja 1630/1631. Nende revisjonide materjalid on hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Rootsi riik jätkas revisjonide korraldamist; need toimusid vähemalt aastatel 1645, 1651, 1653, 1656–1659, 1689–1691. Saaremõisa (Holmhoff) ametkonna kahe vakuse Kapra (Kapper) ja Randvere (Randeuer, Randfer) kohta on revisjoniandmed säilinud aastatest 1645, 1651, 1653, 1656, 1657, 1659, 1689 ja 1690 ning need asuvad Rootsi Riigiarhiivis Stockholmis. 1645. aastal arvati Saaremõisa ametkonna kahte vakusesse alljärgnevad külad: Kapra vakus: Kapra (Kapper), Käo (Kewe), Parevere (? Parewal), Pahavalla (Pahawalt), Paju-Kurdla (Payakurgull), Mägi-Kurdla (Mehekurgel), Laimjala (Laydmel), Saareküla (Sarekul); Randvere vakus: Randvere (Randfer), Ruhve (? Ruisz), Kõiguste (Koigust), Üüvere (Hürfer), Kahtla (Kachtiall), Asva (Aszma), Argivälja (? Harrywälg või Harkiwelli). Võrreldes erinevate revisjonide andmeid, hakkab silma, et 1645. aastal mainitud ametkondade külad grupeeriti hiljem veidi ümber. Nii asusid 1656. aastal: Kapra vakuses: Kapra (Kapper), Parevere (? Parrefehr), Käo (Kõva), Pahavalla (Pahowal), Saareküla (Sarakyll), Asva (Aswe), Ruhve (Ruyst); Randvere vakuses: Randvere (Randefer), Kõiguste (Kaikast), Üüvere (Hirfehr), Kahtla (Kachtyalck), Paju-Kurdla (Pahokurla), Mägi-Kurdla (Mehekurla), Argivälja (? Harriwel), Tamme talu (Tamme Gesinde), Laimjala (Laimialch). Külalehes oleme 1645. aasta revisjonist varem välja toonud Saaremõisa maade kirjelduse. Hilisemates revisjoniraamatutes mõisa rohkem kirjeldatud ei ole. Küll on revisjonide aruannetes ametkondade, vakuste ja külade kaupa välja toodud talud, nende pidajad ja koormised. Alljärgnevalt tutvustame Saareküla taludele peale pandud koormisi 1656. aasta revisjonist (vt tabel), mis on teiste revisjonide andmetega võrreldes kõige täiuslikum. Selles on kirja pandud 20 talu, hilisemates revisjonides aga 12 taluperet. Need talupered, mis esinevad ka 1656., 1657. ja 1659. aasta revisjonis, on tabelis märgitud rasvasena. Kuid 17. sajandi lõpu revisjonides leiduvad talude ja nende pidajate nimed langevad ainult osaliselt kokku sajandi keskpaiga nimedega. Nii on 1689. ja 1690. aasta revisjonis Saarekülas talupidajatena fikseeritud: 1) Kocka Jaak; 2) Kocka (Jürgen) Ade, 3) Laso Hanβ, 4) Laso (Jürgen) Hindrich, 5) Perna Mart, 6) Jürna Tönno Ad, 7) Piβo Hanβo Peter, 8) Matto Laaβ, 9) Teppo Mart, 10) Hanβo Matto Ad, 11) Willeme Ade, 12) Thoma Jaak. 1698. aasta Saareküla kaardil on aga talupidajatena kirjas: 1) Willem Adh; 2) Petre Jüri; 3) Tohma Jah(n); 4) Lementi Gerdt; 5) Matto Lass; 6) Hanso Matt; 7) Laso Jürgen; 8) Laso Hans; 9) Teppo Mart; 10) Kacko Jürgen; 11) Kacko Jahn; 12) Berne Mart. Seega toimusid pidevalt muutused talunimede ja pidajate osas. Ära ei tohi aga unustada, et kirja pandi ainult adratalud. Majapidamiste tegelik arv oli suurem, sest vabadikukohti ehk saunikuid ei registreeritud. Samuti on huvitav märkida, et koormised, mida üks või teine talu 1656. aastal riigile andis, olid võrreldes järgnevate aastatega suuremad. Samuti ilmneb erinevaid revisjone võrreldes, et mõne talu adramaade suurus ajas muutus. Koormistest tasusid talud tavapäraseid koormisi, mida nimetati Landgerechtigkeit ja mõisatele peale pandud riigimaksu statsiooni (Station). Viimast on nimetatud ka majutusmaksuks ning mõeldud oli see kohalike Rootsi garnisonide ülalpidamiseks ja majutamiseks.

Kohustused Statsioon

Talu

suu

rus

raha

nisu

ruk

is

od

er

kaer

oin

as

han

ed

kan

ad

mu

nad

õled

ruk

is

od

er

adram

aid

taaler

vakk

kü

limit

vakk

kü

limit

vakk

kü

limit

vakk

kü

limit

tük

ki

tük

ki

tük

ki

tük

ki

pu

nti

vakk

kü

limit

vakk

kü

limit

Laβo Matto ½ 1 - 1 5 - 5 - 4 - 1 ½ 2 20 10 - 4 - 4 Sara Toffer ½ 1 - 1 5 - 5 - 4 - 1 ½ 2 20 10 - 4 - 4 Jürgen Kock ½ 1 - 1 5 - 5 - 4 - 1 ½ 2 20 10 - 4 - 4 Huβa Tönniβ ¾ 1

½ - 1½ 7 3 7 3 6 - 1½ ¾ 3 30 15 1 - 1 -

Weβiko Lauer ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Matto Jürgen ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Hanβo Willem ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Hanβo Matto ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Weβiko Jürgen ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Toffre Jürgen ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Rose Ade ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Sare Tep ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Ewerte Thomaβ ¼ ½ - ½ 2 3 2 3 2 - ½ ¼ 1 10 5 - 2 - 2 Laβe Lement Jürgen 3/8 ¾ - ¾ 3 4½ 3 4½ 3 - ¾ 3/8 1½ 15 7½ - 3 - 3 Laβe Lement Willem 3/8 ¾ - ¾ 3 4½ 3 4½ 3 - ¾ 3/8 1½ 15 7½ - 3 - 3 Piβokenne Hanβo Peter 3/8 ¾ - ¾ 3 4½ 3 4½ 3 - ¾ 3/8 1½ 15 7½ - 3 - 3 Koma Hanβ 3/8 ¾ - ¾ 3 4½ 3 4½ 3 - ¾ 3/8 1½ 15 7½ - 3 - 3 Weβiko Ranβ 3/8 ¾ - ¾ 3 4½ 3 4½ 3 - ¾ 3/8 1½ 15 7½ - 3 - 3 Rose Att 1/8 ¼ - ¼ 1 1½ 1 1½ 1 - ¼ 1/8 ½ 5 2½ - 1 - 1 Clemente Ebert 1/8 ¼ - ¼ 1 1½ 1 1½ 1 - ¼ 1/8 ½ 5 2½ - 1 - 1