Külaleht nr.17

KÜLALEHT NR.17

Detsember 2009

Jõuluvana kullapai, ootasin ma Sind. Mina olin kukupai, üllata nüüd mind!

Kingi mulle, mida tahad, ikka rõõmus meel.

Arvasin, et oled alles siiapoole teel.

Jõuluvana kullapai, olen väike veel.

Tahaks sõita väga, väga Sulle kallil reel!

Tahaksin ma palju asju, kallis jõulumees,

kuigi terve elu on mul alles ees.

(Kaie Ennemuist 9a)

Selle omaloodud jõulusalmi laulis Kaie Jõulu- vanale. Loodetavasti olid ka teil salmid ilusti selged, olite aasta jooksul tublid ja Jõuluvana ei pidanud vitsakimpu kasutama. ’

Maa tuleb täita lastega Suured ja väikesed ja täita lastelastega… juubilarid (H. Runnel) Tomi Lepp 06.oktoober Evald Ojavee 13.detsember 50 Ema: Maria Vahter Endel Lember 29.detsember 80 Isa: Priit Lepp Vanaema: Reet Jõginõlv Eevi Haan 07.jaanuar 50 Vanaisa: Leevi Vahter Ilme Vana 14.jaanuar 65

EHA VALGUS Ja ongi pühad läbi! Tore oli näha, et vanad head jõulukaardid ei ole arvutiajastu

võidukäigus päris ära kadunud. Kavatsesin minagi mõned kaardid teele saata, aga … enne pühi on ju nii palju tegemist, laste peod ja piparkoogid ja … ainult loll ei leia vabandust! Igatahes, kui ma lõpuks kaartide kirjutamiseks aega leidsin, olid pühad samahästi kui käes ja Eesti Postki jõulupuhkusele minemas. Tühjad kaardid olid ootel (ja peab tunnistama, et mit- te esimest aastat). Tulin kavalale mõttele: kirjutaks õige kaardid valmis, et aasta pärast posti panna! Loodetavasti ei kao nad vahepeal ära. Praegu on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid ja peetakse uusi plaane. Targematest targemad ennustavad tulevikku. Kokkuvõtted saavad meil tehtud rubriigis „Aasta sõnas ja pildis“. Otsustasin hakata targematest targemaks ja teile pisut tulevikku ennustada. Mida siis on oodata aastalt 2010?

Jaanuaris algab uus aasta, sedapuhku valge lumega. Arvukalt Saarekülade Seltsi sõpru hakkab laulma segakooris Laimjalas. (Kui oled huvitatud, võta kohe meiega ühendust!) Veebruaris toimub koori esimene ülesastumine. Kui veab, on vastlapäeval lumi maas. Märtsis algab kevad ja pakun välja, et sel päeval erilist lund ei ole. Aprillis tulevad inimesed talvekorteritest välja ja saavad päris mitu korda kokku, arvatavasti munadepühade aegu ja aprilli lõpus, kui Tänava Veera võidab suure auhinna kohvrimängus. (Soovijad võivad registreeruda kohvrihoidjateks, oodatud on meesterahvad.) Mais paneb pool küla tuhli maha uue masinaga. Juunis laulab ligi kümme Saarekülade Seltsi laulusõpra Laimjalas võidutule teelesaatmisel. Luhinaranna külaplatsil peetakse jaanituld, tule süütab Jaan! Juulis kogunevad Saare mõisa õuele Saare lastekodu viimased kasvandikud. Augustis algab kartulivõtt, sest aasta-ajad on juba ammu paigast ära. Septembris algab kool ja enamus lapsi isegi ootab seda, vähemalt esimest päeva. Sügis saabub ilusa ilmaga. Oktoober õigustab oma nimesid: porikuu ja viinakuu – jagub mõlemat. Novembris liiguvad üksikutes kohtades üksikud mardid ja kadrid, sest järgmised päevad on tööpäevad. Detsembris ei märka pea-aegu keegi talve saabumist.

Aasta jooksul juhtub kindlasti veel üht-teist. Palgad langevad, hinnad tõusevad – riigis valitseb tasakaal! Aktiivsed inimesed ei lase teistel tunda end kolkaküla elanikena. Käivitatakse mitu huvitavat projekti. Raudselt jätkab ilmumist Külaleht. Lahenduse leiab Saare mõisa saaga.

No nii, üsna optimistlik ennustus. Vähemalt on teil nüüd terveks aastaks tegevust, saate jälgida minu tähelendu või allakäiguspiraali. Üks ennustus on mul veel, aga seda ma ei julge välja öelda – kardan ära sõnuda. Ütlen vaid, et see on järgmise aasta üks tähtsamaid ja positiivsemaid. Luban, et avalikustan selle tulemuse aasta lõpus. Paljusid endeid saate teie aidata mul täide viia, jään teie abile lootma!

Mida arvate, kui palju minu ennustusest täppi läheb? Võite lisada ka omapoolse ennustuse. Tehke seda kohe (pärast unub ära) või hiljemalt 17. jaanuaril. Miks peaks üldse keegi sellele mulale reageerima? Vahest sellepärast, et mõtted veel hullemalt mulalt eemale juhtida. Võib-olla saame aasta lõpus välja kuulutada SSSS-i (Saarekülade Seltsi Sõprade Selgeltnägija)?

Lõpetuseks kasutan oma erilist võimalust kõikide lehelugejate tervitamiseks.

ÕNN KAASA UUE AASTA TEEL

JA TUHAT KAUNIST SOOVI VEEL!

ana jalakas jutustab…

SAADUMÄE ARTURI MÄLESTUSED

AASTAVAHETUSEL 1995 / 1996, KUI AASTA 1995 TIKSUS OMA VIIMAST TUNDI, ET VÕIM VÄÄRIKALT ÜLE ANDA 1996. AASTALE

Vanasti oli külas selline komme, et peale uue aasta saabumist tulid külamehed kokku ja käisid kambas kogu küla pered läbi. Pea igas peres olid põhud maas, pikutati põhus, rüübati peremehe õlut, aeti törts juttu elu- asjadest. Õlletoop käis ringi, pererahva poolt pakuti soolasiiga, vimba, soolahaugi. Kõik see vajas ujutamist, aga ei mäleta, et mõni oleks lapakile maha jäänud. Perest peresse liiguti lauldes, löökriistadeks kasutati panne ja vilesid, nii oli külas alati teada, millises suunas meestekamp liigub. Üks viimastest peredest, kus peatuti, oli Putla, vaatamata sellele, et oli külast kilomeetreid eemal. Putla Miinal oli meestele pakkuda sakuskaks kuivatatud lambakintsu, küll olid mõnusad need tailiha lõigud… Nii mõeldes ja minevikku meenutades ma läbi metsa Pärna väravasse jõuangi ja olen esimene, ei tea, kas tulebki rohkem. Siiski Rebase Arno ja Rihvaaugu Valdur tulid. Veel mõned aastad tagasi oli kogu küla siin uut aastat vastu võtmas, rakettide lendu vaatamas ja üks-teisele õnne soovimas. Täna mõned üksikud püssipaugud kauguses ja kaks punast raketti. Soovime üksteisele head uut aastat, kell näitab aastavahetust. Nii nagu me siin kolmekesi olime, tegime esi-mese visiidi Pärnale. Seal istusid viinaklaasi taga Tiit ja Feodor. Aino tõi lauale õunad, koogid ja küpsised. Andsime vastastikku edasi parimad soovid algavaks uueks aastaks. Et sokkudel võtsid ettevalmistused veel aega, minul oli aga plaanis kaks küla läbi käia, siis alustasin oma rännakut, kui aeg oli 10 minuti jagu uues aastas. Kui nüüd mõni arvab, et ma viinauimas sellise teekonna ette võtan, siis eksib, kui aga arvab, et selle põh-juseks on vanaduse nõrkus, siis see on tõele päris lähedal. Värklil oli laud kaetud, kommid, küpsised, õlu, viin - kõik sokkude tarvis, ja nüüd kargab Saadumäe vana sisse! Kodus olid Elve ja Eldur. Teadvustasin endale, millise vastutuse olin võtnud, kuna olin esimene õnnesoovija. Pidin ju vastutama, et peresse õnn kindlasti tuleks ja jääks. Kui aga peret tabab õnnetus, siis on see minu süü – pole õige õnnega mees. Enda arvates siiski ausalt mõeldud õnnesoovid üle antud, läksin Nurgale. Varemalt oleme aastavahetusel Nurga Endliga külavahel kohtunud, nüüd Endel ja Sete kahekesi teine teispool lauda nagu lauakergulised tões ja vaimus. Aga Endel alles 66 aastat vana, tal alles teise nooruse algus.

Putkal olid kodus Ats ja Maie, Krista oma tütar Katrega. Viimane oli teki sisse mähitud kui pambuke, hirmul ja unine, kindlasti petsin ta ootusi, tema lootis näha sokkusid. Ats oli korra Pärna väravas käinud, ju me siis Pärnal olime. Kupja (Lahe) uks oli seest kinni, võti väljaspool, mõtlesin, et panen nad luku taha. Aga uks tehti haagist lahti ja vastu vaatasid kolm paari hirmunud ja küsivaid silmi. Enim hirmul oli Tiiu mehehakatis, kõik sokkude ootuses. Seega olin oma mõtlematusega kogu külale valmistanud pettuse. Igas peres oli võimalik proovida nii õlut kui viina, aga olin juba aru saanud, et need on igas peres ühtviisi kibedad. Astusin mööda peatänavat uuesti tagasi Pärna talu juurde, nüüd olid ka sokud oma ringi alustanud, olid Värklil (Nukal). Pärna Aino ruttas toast välja, pidi mine-ma Setele õnne soovima. Nüüd oli kell uues aastas tiksu-nud juba pool tundi. Pidasin endaga aru: jaksu jagus, aasta alles noor, viskaks enne sokkusid teisele külale ka ringi peale, olgu külad võrdses seisus. Üks kult jooksis vastu, tal oli nii kiire minek uude aastasse, et ta mind ei märganudki, ehk ruttas sokkude kampa. Lastekodu juures tiirutasid veel kolm kulti, soovisin neilegi head uut aastat. Esimene peatus oli Jalakal, laua taga istus vindine Leo. Oleksin pidanud tegema läbiotsimise, siis võib-olla olek-sin naispere ka leidnud, aga võib-olla olid Reinu pere juures, sinna ma ei läinud väikeste laste rahu segama.

Järgmiseks koputasin Saare pere uksele. Seal valmistuti magamaminekuks. Ei aidanud vabandused – Arno viis mind õue-majja ja kostitas parimate markidega. Ühe napsiga sain hakkama, teisest keeldusin. Sain Arno käest teada, et pole minu süü, kui nende peres midagi halvasti läheb, Jõe Urmas oli siia juba esimese õnne toonud. Edasi Jõe. Sealgi laud kaetud, Mäe Anja ka pisi-kese vindi all. Nooremad poisid magamas, Urmas kodus. Suur pere koos, noored inimesed, uus aasta võeti vastu vääriliselt. Anja ütles, et tal kodus tütar sokkude kartuses lukkus ukse taga. Polnud seal mingit kartust, Mäe uks oli lahti, nii et sain parimad peigmehe õnnesoovid sealgi edasi anda. Nüüd hakkas aga asi kuidagi viltu vedama. Tamme Evaldil oli ja jäi uks kinni. Kauniste Sohvi ei võtnud jutule ja ka Tänaval sama lugu. Teine päev kaup-luses Veerat nähes lubasin pere õnne kõik ära võtta. Tema oli ust kinni hoidnud Jõe Urmase pärast. Sügavast unest äratasin veel Pihla Vambola, Muslin Lindat, vana inimest, ei tahtnud tülitada. Peale mõningast ebaõnne ja lumes sumamist läksin uuesti Jõelt läbi ja tegin Anjale teatavaks, et tema pisike tüdruk ei kardagi nii väga sokkusid. Seal olid endiselt kõik koos, vaatasid telekat, istusin ka 10 minutit, aga mul oli tarvis veel kolm peret läbi käia ja sokkude tulekuks koju jõuda.

Järgmisena oli Titsu Otsa. Sealgi segasin rahulikku und, aga Arteemi ajas püksid jalga ja kostitas mind kahe kena magusa napsiga. Sinna peresse peab küll õnne tulema, nii kui tühja pitsi lauale panin, oli jalg otsast. Peremees vähemalt näiliselt ei pahandanud, tõi uue pitsi. Veera vist nägi ilusaid unenägusid. Tulles läbi Kopli tänava tundsin heameelt, et ka Kopli Olev ei saa enam autoga välja, minul on tee kinni juba 20.detsembrist. Koplil ilmselt loodeti, et tulevad sokud, nii kui Vilve ukse lahti tegi, hoidus selle varju, kartes sokkude puksimist. Olev ja Milla olid ka kodus. Lutsisin Arteemi käest saadud magusat kommi, Koplil oli küpsiste kauss laual. Edasi Rihvaaugule, seda ei tohtinud vahele jätta. Salme oli näinud ilusat und, ilmselt kirus, et selle ära rik-kusin. Sokkude vastu olid ettevaatusabinõud tarvitusele võetud: põrandariided hunnikus, veeämber väljas. Viimane etapp metsikust rännakust uusaastaööl oli Rihvaaugust koju Saadumäele. Kolm ja pool tundi olin rännanud uues aastas. Sokud jõudsid kohale peale nelja, kõik olid noored poisid, purjus ei olnud. Paksu lume tõttu oli meestel lumi saapasääres, seetõttu pikka peatust ei olnud, lumi võib saapas ära sulada. Nii möödus aastavahetus 1995/1996.

Tahtsime panna Arturi jutu juurde mõne foto sokkudest, aga selgus, et neid polegi kusagilt võtta. Kunagi püüti Saareküla sokkudest filmi teha, aga kaameramees ei jõudnud paarist perest kaugemale – koduõlu tegi oma töö. Üht-teist siiski filmilindile jäi ja loodetavasti saate seda ka tulevikus näha. Kui kellelgi on fotosid Saaremetsa ja Saareküla sokkudest, oleme väga tänulikud, kui võtate meiega ühendust!!!

Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8

KÜLALEHT Trükiarv 70 Laimjala vald Saare maakond Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: [email protected]

222000000999...AAAAAASSSTTTAAA SSSÕÕÕNNNAAASSS JJJAAA PPPIIILLLDDDIIISSS

13.veebruar – sündis Kathriin Ränk 27.veebruar – sündis Romet Traumann

28.veebruar – sündis Kärt Reinart 12.märts – sündis Ruudi Kull

14.märts – sündis Mia-Isabella O`Neill 20.märts – sündis Karoli Reinart

21.märts – suri Urmas Raaper

1.aprill – esitasime Kohalikule omaalgatuse programmile taotluse Luhinaranna platsi hooldamise toetamiseks ja külakiige ehitamise toetamiseks. Projekt sai mõningate kärbetega positiivse otsuse.

12.aprill – kevadpidu kaupluses

24.aprill – sündis Karl Lüüs

01.mai – Teeme

ära! MTÜ Saarte Terviserajad matkaraja tutvustamine, lindudele pesakastide meisterdamine

22.juuni – jaaniõhtu Luhinaranna platsil, pidulik Küla Koja avamine

27.juuni – külaseltsi juhatus kohtus lastekodus hr. Sallaga. Sõlmisime suusõnalise lepingu lastekodu veranda kasutamiseks.

Juuli – maasikauputus, saarlased ja muhulased vallutasid Nuki metsa

15. juuli – sündis Aidan-Christopher Saarkoppel

25.juuli – külarahva nõupidamine lastekodus. Enne ehitustöödega

alustamist seltsi ruumides otsustasime ära oodata majaomanike pr. Saagimi ja hr. Salla ametlike kokkulepete jõustumise.

11.august – suri Meeta Saar, 71 a

14.august – suri Sofia Koel, 91 a

15.august – Küngide suguvõsa kokkutulek

29.august – muinastuli Lambapesu säärel

31.august – suri Linda Kesküla, 80 a

09.-14.september – külavanem haiglas musitamistõvega

15.september – suri Drosete Lember, 86 a

03.oktoober – lõpetasime küladevahelise võistluse IV kohaga.

15.detsember – Vello, Eldur ja Toomas võtsid Vello metsas

kiigepuud maha.

Kevadel tutvustas Raivo külarahvale projekti, mille abil saaks meie kartulipõld haritud, rohi purustatud ja küttepuud tehtud. Enne jõulupühi saabus PRIA-lt jaatav vastus. Raivo sõnade kohaselt hakkab asi edasi liikuma vastavalt sellele, kui kiiresti ta suudab ennast käsile võtta ja asjaga tegelema hakata. Kuna heina ega kartuliga pole praegu kiiret, hakkab ta esmajärjekorras tegelema puulõhkumismasinaga. Nii et, asjast huvitatud, võtke ühendust!

Sel aastal tulime nibin-nabin prügirahaga toime. Uuest aastast aga tuleb prügimaksu tõsta, sest sel aastal tõusis prügikasti tühjendamise taks: kui enamuse aastast oli see 390 krooni, siis paar kuud aasta lõpus tuli välja käia juba 504 krooni. Uus aasta võib tuua veel muudatusi, seepärast ei julge aasta summat ette ennustada. Praeguse hinnakirja alusel tuleks perel maksta 30 krooni kuus ehk 300 krooni aastas. Kuigi aastas on 12 kuud ja 12x30 ei ole mitte 300, oleme siiani suutnud talvisel perioodil paar prügikasti tühjenduskorda vahele jätta. Näis, mis edasi saab, sest seoses pakendikasti lukustamisega on oluliselt suurenenud olmeprügi hulk. Sama lauset võib väljendada ka nii: oluliselt on vähenenud tasuta ja suurenenud maksustatava prügi hulk. Sellele probleemile püüame leida lahenduse uue ajastu prükkari näol. Vanasti sobras prükkar prügikastis, et sealt head-paremat välja võtta, uue ajastu prükkar peaks hakkama prügi kasti sisse toppima. Teenus avatakse, kui prügikastide juurde ilmub veel üks kastike. Siis võib inimene, kes ei jõua või ei viitsi pakendit väikesest august sisse mutsida, jätta oma kotikese lisa-kasti ning „prükkarid“ teevad ära musta töö. Siiski on üks tingimus: pakendikasti prügi peab olema nii puhas, et ta ei hakkaks haisema!

MTÜ Saarte Terviserajad said 2009. aastal positiivse vastuse toetus-taotlusele Leader meetme abil, mis on mõeldud kohaliku kogukonna heakorra parandamiseks ja maastikuhooldusele suunatud tege-vusteks. Toetusega ostetavad vahen-did soetatakse 2010. aasta jooksul ning on eelkõige mõeldud Leede metsas oleva loodusraja hooldamiseks.

Leede metsa botaanilise koosluse uurimiseks ja loodusraja korrektseks viidastamiseks on plaanis anda sisse uus toetuse taotlus Leader meetme raames 2010. aasta jaanuaris.

Soovime kõigile head vana-aasta lõppu ning edukat uut aastat!

Ada ja Raul Traumann