Külaleht nr 20

KÜLALEHT NR.20

Juuli 2010

Ja ongi jaanipäev möödas ning jõulud tulekul!

Sel suvel on jätkunud nii päikest kui äikest, rõõmustanud on nii

suvitajad kui põliselanikud. Vanarahva tarkus tundub paika pidavat:

kuidas talv, nõnda suvi. Ei mäletagi varasemast nii pikka ligi 30-kraadist

kuumalainet, kuid ka talvel oli enneolematult pikk külmalaine.

Mis siis muud, kui nautige allesjäänud suvepäevi ja meie uut lehenumbrit!

Saare Lastekodu kokkutulek 2010

Ükspäev Janek helistas ning teatas, et 2005. a algust tehtud Saare Lastekodu kokkutulekule on nüüd lubatud järg tehtud ning 02. juulist – 04. juulini toimub teine Saare Lastekodu endiste kasvandike ning töötajate kokkutulek.

Kartes pikki praamijärjekordasid sai juba lõunal Virtsus oldud. Üllatuseks sain kohe üle. Praamid on ilmselt palju palju suuremaks läinud. Kuna Saaremaal just iga päev ei käi, siis on siia alati soe ja kodune tulla. Orisaarest Laimjala poole pöörates satun vanale armsa-le teele. Palju on küll muutunud, kuid veel rohkem on igal sammul mälestustega seotud paiku, mida aeg nii kergelt ei muuda. Näe, siit läks jalgrada, mida kasutasime! Siin on jõgi, kust püüdsime vähke! Jne. Tädi Veeral külas

Varsti paistavadki juba vanad, tuttavad hooned – Saare Lastekodu endine peahoone ning abihooned. Siin oleks justkui aeg seisma jäänud. Sõna tõsises mõttes. Kunagi kihas siin elust. Nüüd on vaikne. Jalutan majas, mis oli aastaid tagasi minu koduks. Kuna maja pole peaaegu muutnud ajast, kui ta seisma jäi, siis on tunded eriti ehedad. Paljudes kohtades on seintel isegi joonistused, mis tehti sinna sellel ajal, kui meie seal elasime. Eriti toredaks teeb selle maja juurde saabumise see, et peaaegu alati kohtan seal endist Saare Lastekodu töötajat Eha. Tema paneb selle koha kuidagi elama ning mälestused ei olegi enam nii nukrad. Eha on kogunud kokku hulga albumeid läbi lastekodu ajaloo. Päris hea koht uutele saabujatele, kellest osa ei ole üksteist peaaegu 15 aastat näinud. Mõne tegelase tuvastamine osutub päris keeruliseks. Igal juhul üsna varsti on kõik jälle taastuttavad. Kahjuks on kohale tulnud vähem rahvast kui 2005.a kokkutulekul. Samas saab näha jällegi neid, keda 2005. a. polnud. Varsti on kogu maja ning ka pool õue taas täis rõõmsat jutuvadinat : “Mäletad, kui me siin…” Õhtul sai ära põletatud korrastustöödest tekkinud oksad. Indrek vana metsamehena loobib aga oksi tulle, tekitades Eha jaoks ohtlikult suure lõkke, mille peale Eha jookseb kustutusvahendite järgi. Varsti saabuski isehakanud kohalik tuleohutusekspert tagasi – rehaga. Õnneks olukord siiski kontrolli alt ei välju ning Eha saab oma tuleohutusinspektori ameti varsti maha panna ning ühineb ülejäänud seltskonnaga. Nõrgemad, nagu mina, vajusid kesköö paiku telki magama. Enne magamaminekut kuulsin veel, kuidas plaaniti vana ja ohtlikuks kippuva laste ronimispuu lammutamist. Enne uinumist kuulsin veel, et Eha plaanib kirvest tuua. Hommikul ärgates oli taas üks mälestustega seotud ese vähem Järgmisel päeval külastasime traditsiooniliselt vanu kasvatajaid, sõime kokatädi juures suppi. Nägime ka, et mõni uus ja huvitav koht on tekkinud. Avastasime, et külal on lahe ja kena külaplats – kiik ja puha! Luhina rand on ilusamaks läinud. Samas märkasime, et meie vanas harjumuspärases ujumaminemise kohas oli ka rahvast ning kohtasin seal põhikooli-aegset klassiõde Kristat. Nii, et peaaegu 1/14 klassikokkutulekust sai ka maha peetud.

Tegelikult sai paar asjalikumat mõtet ka maha pandud. Otsustasime luua veebilehekülje www.saarelastekodu.ee, kus siis kajastada lastekodu ajalugu, kokkutulekuid ja anda infot tulevaste kokkutulekute kohta. Ehk aastal 2015 toimuval kokkutulekul on juba märgatavalt rohkem rahvast. Vaatame, mis sellest tuleb. Igal juhul lahe nädalavahetus oli!

Kohtumiseni aastal 2015! Margus Roo

Maa tuleb täita lastega Suured ja väikesed ja täita lastelastega… juubilarid (H. Runnel) Elisabeth Aksiim 21. mai 12. juuli Tõnu Lodi 50

Ema: Mairi Saarkoppel 19. juuli Kerttu Kula 20 Isa: Ainer Aksiim 24. juuli Külli Tiitso 40 Vanaema: Marianne Saarkoppel 02. august Maari Talvist 20 Vanaisa: Toivo Saarkoppel 09. august Urmas Sarri 40 18. august Sulev Koel 40 Janne-Riin Lammertson 15. juuni

Ema: Anne Lammertson Isa: Rannet Lammertson Vanaema: Vilve Ennemuist

Kristofer Johan Kaasik 26. juuni Õnnitleme Ema: Maria Arnus-Kaasik koolilõpetajaid! Isa: Kristjan Kaasik Vanaema: Maret Mägi * Kadri Saar – Orissaare Gümnaasiumi 9. kl Sandra Kuusk 27. juuni * Angelica Õunapuu

Ema:Kaja Kuusk * Rauno Riis – Isa: Ahti Kuusk Orissaare Gümnaasium Vanaema: Külli Reinart * Pille-Riin Riis – Vanaisa: Arvo Reinart Saaremaa Ühisgümnaasium Vanavanaisa: Anton Reinart * Triin Reinart – Kuressaare Ametikool * Roger Pilvik - Tartu Riikliku Ülikooli Õigusteaduskond

EEHHAA VVAALLGGUUSS …jääb täna ära, sest valgust on niigi küll. Marjakorjajatele teadmiseks, et mahlad-moosid tuleb teil sel aastal ise sisse teha ja sahvrisse hoiule panna, sest marjahoidla vajab veel seadmeid, elektrit jm. Mis edasi saab, näitab aeg. Kuigi prügiauto tuleb alles 13. augustil, on prügikast juba ääreni täis. Kellel võimalik, tooge oma olmeprügi peale kasti tühjendamist! Rõõmustab, et prügi sorteerijaid on juurde tulnud. Sellegipoolest tuli mul peale jaanipäeva lausa prügikasti ronida, et tuua sealt kottide kaupa taarat välja – kokku 108 krooni eest!

Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8

KÜLALEHT Trükiarv 70 Laimjala vald Saare maakond Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: [email protected]

Külalehe väljaandmist toetab EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm

Aleksander SaarAleksander SaarAleksander SaarAleksander Saar 09090909.... 03030303.... 1919191944444444 ---- 22222222.... 06060606.... 2020202010101010

Veel üks Luhina ranna kalur on jätnud maised valud ja vaevad. Saastna Sass, nagu kõik teda kutsusid, oli Rannaküla poiss. Naaberkülla tõid teda töö ja armastus. Enne kaluriametit töötas Sass kolhoosis traktoristina ja Seaninal kalatööstuses, pärast katlakütjana Saare Lastekodus. Viimastel aastatel leidis Sass tuge ja abi õe Arma juures, kuna gangreen võttis algul ühe, hiljem ka teise jala. Sellegipoolest toimetas ta oma võimete kohaselt viimase õhtuni. Öö kustutas eluküünla.

Sassi nime kannavad edasi tema lapsed ja lapselapsed, mälestust muhedast mehest

hoiavad sugulased ja sõbrad. Sass koos õde Ainoga

Olev ja Sass vendade haual

Luhina kalurid Koka Alp, Kauniste Vamps, Rihvaaugu Valdur, Saastna Sass, Saare Arno

Luhinaranna Jaanituli 2010 Fotod Kristi Ennemuist 22. juuniks oli külakiik valmis. Mõni minut enne kaheksat sai Kristi valmis tammepärja, mille Roman kiige otsa viis.

Lindi lõikasid läbi meistrimehed Toomas ja Eldur ning tammepuud andnud Vello. Seejärel oli kiik kiikujate päralt ja käes aeg tule süütamiseks. Esmakordselt süütas sellel platsil jaanitule Jaan – Jaan Jõgi. Esialgu püsis põhitähelepanu kiikujatel, kes tulemusteta püüdsid üle võlli kiikuda. Viimaks said sellega hakkama oma küla noored Artur Saar ja Egon Ennemuist. Uus põlvkond on peale kasvanud: 7 korda käisid üle võlli Artur Saar ja Oliver Riis.

Omatehtud õllega kostitas rahvast vana õllemeistri Arno Riisi õpipoiss Toomas Vana. Hämaruse saabudes algasid võistlused.

Laste köieveo võitsid Asko Väli, Liseth Koppel, Kendro Johanson ja väike tüdruk, kes kadus enne, kui jõudsime temalt nime küsida. Suurte köieveo võitsid Sven Matov, Tiit Laurits ning pealinna neiud Piia ja Ruth.

Saabast viskasid kõige kaugemale Janeli Pint ja Villu Luup. Kotijooksus olid kiireimad:

meestest Rauno Ling, naistest Anni Luup ja lastest Marko Rei. Nagu ikka, kestis pidu hommikuni.

ana jalakas jutustab…

SAARE LASTEKODU AJALOOST

Kasutatud Külli Reinarti1994. a.valminud diplomitööd „Saare maakonna koolieelsete lasteasutuste areng maal aastail 1929 – 1994“

1924. a septembris võttis Saare Maavolikogu vastu otsuse asutada Saare mõisa maakonna lastekodu.

Vajalike summade puudumisel lastekodu avamiseks võis lastekodu tegevust alustada alles 1926. a, mil võidi krediitide vähesuse tõttu vastu võtta kasvandikeks ainult kaks last.

Alles 1927.a võidi lastekodusse lapsi võtta suuremal arvul. Nüüd avati Saare Lastekodu juurde ka lastekodu kasvandike jaoks kodukool, mille õpetaja-juhataja kohale määrati Saare Maavalitsuse poolt maakonna tagavara-õpetaja Alma Hint alates 16. oktoobrist 1927.a. Alma Hint, kes on sündinud 22. veebruaril 1905.a ja lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas sellel kohal kuni 1. augustini 1928.a, mil siirdus tagasi Tartu.

Kool töötas Hint’i ajal ja hiljem Saare Lastekodu, s.o endise mõisa härrastemaja ruumides. Alma Hint oli ka Saare Lastekodu juhatajaks ja raamatupidajaks.

Õpilaste ja kasvandike kohta sel ajal andmed puuduvad. On teada vaid nii palju, et kogu Saare Lastekodu erakooli tegevuse ajal käisid kooli- ja klassikursuse lõpetajad eksameid sooritamas Kahtla Algkoolis.

16. juulil 1928.a nimetati Saare Lastekodu ja erakooli juhatajaks Vassili Teder. Laste arvu pole teada. 1929/30 õppeaastaks määrati Saare Maavalitsuse poolt maakonna tagavaraõpetaja kohusetäitja

Dagmar Talv Saare Lastekodu kasvatajaks, kes sai töö eest tasuks Saare Lastekodust prii korteri, kütte ja valgustuse ning söögi ühises lauas. (Saareküla Alg- ja Täienduskooli kroonikaraamat)

Kuna lastekodu ruumid olid kitsad ja vähesobivad kooli jaoks, alustati 1929.a uue koolimaja ehitamist.

1930/31 õppeaastaks määrati samadel tingimustel Saare Lastekodu kasvatajaks maakonna uus tagavaraõpetaja Helmi Riisik, kes oli ühtlasi ka Saare Lastekodu juures asuva eraalgkooli õpetajaks. Kui palju oli lapsi ja missugused klassid töötasid 1930/31 ja 1931/32 õ-a Saare Lastekodu eraalgkoolis, on teadmata andmete puudumise tõttu. Ka 1932/33 õ-a töötas Helmi Riisik edasi Saare Lastekodu erakoolis. Sel õppeaastal oli erakoolis 14 õpilast, kes neljas klassis (2., 3., 5. ja 6.). Kuid ei ole teada, palju neist oli lastekodu kasvandikke.

1933.a 16. märtsist määrati Saare Lastekodu uueks juhatajaks Viktor Ruumet (tol ajal veel Grumm). Viktor Ruumet oli energiline, laia silmaringiga agronoomilise haridusega mees, kes tõi Saare Lastekodusse ja kogu ümbruse ellu suuri muudatusi. Oma sõbraliku käitumisega oskas ta igale inimesele läheneda ja poolehoidu võita.

V. Ruumeti esimeseks ülesandeks oli rajada Saarekülla avalik algkool, kus peale lastekodulaste võiksid õppida ka ümbruskonna lapsed. See mõte leidis külarahva hulgas sooja poolehoiu.

1933/34 õ-a võttis V. Ruumet endale tasuta Saareküla algkooli juhataja kohustused, kuna maavalitsus veel avaliku kooli luba ei andnud. Ruumet ise andis koolis tasuta tunde – 10 tundi nädalas. Teiseks õpetajaks oli Margarita Kitt. Lastekodu ruumidest oli 1933/34 õ-a algkooli kasutuses saal ja üks tuba.

Fotol Viktor Ruumet

Sel aastal algas Saareküla rahval vaimne tõus. Lapsed said korraliku kooli, mis töötas kodu lähedal heade õpetajate juhtimisel kahe-komplektilisena, olgugi kõrgemalt poolt kinnitamata.

Viktor Ruumet asutas varsti peale lastekodusse tööle asumist näiteringi ja juhendas selle tööd. Koolis praktikandina töötav õpetaja-kandidaat V. Jürgenfeldt (hiljem Juurmaa) asutas laulukoori. Peaaegu igal õhtul käidi lastekodus koos laulu- ja näidendiproovidel. Korraldati pidusid ja teeõhtuid või veedeti niisama aega, istuti koos ja arutati üksteise muresid ja poliitilisi küsimusi.

1934/35 õ-a oli Saareküla Algkool juba Saare Maavalitsuse poolt kinnitatud avaliku algkoolina ja kooli hakkas juhatama lastekodu kasvataja Marta Taal.

Järgneb

Saareküla Algkooli seinalehe toimetus 1934. a: I rida vasakult: Aleksei Ennemuist, Peeter Ennemuist, Marta Ennemuist, Leida Jõeäär, Marga Nenn, Roman Maripuu, Arteemi …, Voldemar Tamm II rida vasakult: juhataja Viktor Ruumet, õp. Juurmaa, Laine Müür, Olga Lodi, Herman Ennemuist, Ella Saarkesk, Evald Sepp, Roosi …, õp. Margareta Maripuu, Alla Ennemuist, Veera Küng III rida vaskult: Arseeni Põldur, Joann Treifeldt, Arteemi Palts, Eduard Valk, Osvald Õun, Voldemar Sannik, Mihkel Ennemuist, Lembit Elk. Tänava Veera mäletab, et esimesel aastal tuli lastekodusse kolm last: õed Veera ja Nadja Bulazell, keda kutsuti venelasteks, ning poiss nimega August Hull. Tüdrukud riielnud ühtepuhku poisiga, ükskord öelnud :“Sa pole lihtsalt Hull, sa oled päris hull!“ Külarahva juttude järgi tulid Nadja ja Veera lastekodusse Ruhvest, kus nad peale ema surma mõnda aega sugulaste juures elanud. Otsa Artur aga rääkinud, et tüdrukud elasid Kahtla majaka juures. Lastekodusse tulles olevat nad eesti keelt rääkinud tugeva aktsendiga.

Nadja ja Veera 1943.a Kuressaares enne Nadja põgenemist Rootsi.