Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu
taustal
Vivika HalapuuPIAAC uuringu analüütik
Haridus- ja Teadusministeerium
XVIII täiskasvanuhariduse foorum 17. oktoober 2014 Tallinnas
2
PIAACTäiskasvanu tahtmised
Tööandja vajadused
Koolitajate poolt pakutav õpe
?
Täiskasvanu tahtmised
3
4
25–65-aastaste Eesti elanike osalus elukestvas õppes
Eestis osaleb formaalõppes ca iga kümnes, mitteformaalõppes ca iga teine täiskasvanu.
Suurem osa õppest tööga seotud, kuid tööga seotud (formaal)õppe osakaal siiski madalam kui mujal.
Allikas: Saar et al. (2014)
5
Osaluse põhjused ja täiendava koolitusvajaduse tunnetamine
Peamine koolitustel osalemise põhjus: soov teha oma tööd paremini.
Kohustus motiveerib madalama haridusega ja madalamatel ametikohtadel töötavaid inimesi.
Nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et vajaksid tööülesannetega paremaks hakkama saamiseks täiendavat koolitust, on Eestis selgelt üle OECD keskmise.
Allikas: Saar et al. (2014)
6
Koolitusvajaduse tunnetamine ametigrupiti
Ca 39% seadme- ja masinaoperaatoritest ning 24% lihttöölistest tunnetab, et nad vajaks oma tööülesannetega paremaks toimetulekuks täiendavat koolitust.
Allikas: Saar et al. (2014)
7
Tööandjate rahaline toetus Eestis on tööandjate rahaline
toetus töötajate formaalõppes osalemisele oluliselt madalam kui OECD riikides keskmiselt.
Töötajate suhteliselt kõrge haridustase
Tasuta õppimise võimaluste paljusus
Toetused mitteformaalõppe puhul väiksemate erinevustega. Allikas: Saar et al. (2014)
Toetatakse enam mehi. Toetus väiksem vähese oskustemahukusega ametikohtadel töötavatele inimestele.
8
Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid
Pedagoogika tippspetsialistid Müüjad Ehitustöölised, v.a elektrikud Seadme- ja
masinaoperaatorid Lihttöölised
Detailsem sissevaade valitud ametialadesse Põhjamaade võrdluses
9
Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase valitud ametialadel
Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.
10
Probleemilahendusoskuse tase valitud ametialadel
Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.
11
Osalus formaal- ja mitteformaalõppes valitud ametialadel
Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.
12
Tööga seotud ja mitteseotud mitteformaalses õppes osalemine
Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.
13
Tööandjate rahaline toetus töötajate mitteformaalõppes osalemiseks
Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.
14
Tööandjate ajaline toetus töötajate mitteformaal-õppes osalemiseks
Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.
15
Infotöötlusoskuste kasutamine tööl
16
Nende inimeste osakaal ametirühmas, kes ei kasuta oma töös üldse arvutit
17
Kokkuvõtlikult täiskasvanute tahtmistest Eesti inimesed tahavad õppida! Õpingute peamine põhjus on soov teha oma tööd paremini. Suurem osa koolitustest on tööga seotud. Lisaks tunnetatakse vajadust koolituse järele, et oma tööd
paremini teha. Sh madalamate ametirühmade esindajad. Lihtsamate tööde tegijate õpet toetavad aga tööandjad vähem.
Samas on nende tööde tegijatel ka endil vähem vahendeid. Üheks variandiks töötajate oskusi arendada, on pakkuda neile
oskustemahukamat tööd (töökohtade innovatsioon). Eestis kasutatakse oskusi eeskätt lihtsamatel ametikohtadel Põhjamaadega võrreldes selgelt vähem.
Koolitajate poolt pakutav õpe (õppes osalejate vaade)
18
19
Koolituse kasulikkus PIAACis küsiti: „Kui palju oli Teil neist õpingutest kasu töös või ettevõtluses,
millega Te samal ajal tegelesite?“ Vaid kolmandik täiskasvanud õppijatest pidas koolitust väga kasulikuks. Samas on Eestis suhteliselt enam neid, kelle õpingud ei olnud tööga seotud. Hinnang siiski pigem kehv ka
nende hulgas, kelle koolitus oli tööga seotud.
Võimalik lahendus: koolituste tugevam seostamine igapäevaste töö-ülesannetega. Koolituste disainimine vastavalt töökohale. Norra näide.
Allikas: Saar et al. (2014)
Tööandja vajadused
20
21
Õppes osalemist mõjutavad olulisemalt töö sisu ja töökoha karakteristikud kui inimese oskused ja omadused
Allikas: Saar et al. (2014)
Elukestva õppe aruande üks põhisõnum: Eestis mõjutab elukestvas õppes osalemist eeskätt nõudlus
oskuste järele!
22
Mida annab töötajate koolitamine ettevõtjale? Miks peaks nõudlus paremate oskuste järele ja sellest tulenevalt vajadus töötajate koolitamise järele kasvama? Kanadas on läbi viidud projekt UPSKILL.
Demo-projekt, milles eesmärk oli hinnata töökohapõhise baasoskuste koolitusega kaasnevaid mõjusid.
Viidi läbi 8 provintsis, 110 uuringuga liitunud firmast jäid valimisse 88, töötajaid ühtekokku 1454. Tegu enamasti hotellidega (uuring viidi läbi ühe sektori põhiselt), uuriti eesliini töötajate (vastuvõtu administraatorid, toateenindajad, ettekandjad, baarides töötavad inimesed, kokad, abikokad) koolitamise mõjusid.
Koolitusvajadus tuvastati peamiseks verbaalse suhtlemise, probleemilahenduse, dokumentide kasutamise ja matemaatilise kirjaoskuse valdkonnas.
23
Tulemused Projekti raames jagati valimisse sattunud ettevõtted/töötajad
kahte gruppi: kontrollgrupp ja testgrupp. Viimasesse kuulunud töötajatele pakuti kuni 40-tunnist töökohapõhist koolitust.
Testgrupi ja kontrollgrupi andmete võrdlus näitas, et: ettevõtted, kes said koolitust, teenisid hiljem kõrgemat tulu
(kliendid olid rahulolevamad, vahest läbi selle), hoidsid kokku kulusid (vähenes tööjõu voolavus, töötajate
mentorlusele kulunud aeg ja sellega seotud kulud), kui ettevõtted peaks kogu koolitustele kuluva summa ise katma,
teeniks nad siiski iga töötaja pealt, kes programmis osaleks, 577 CAD, mis teeb keskmiseks investeeringu tasuvuseks (ROI) 23%.
Lisaks tulu inimestele endile ja ühiskonnale laiemalt.
Vt aruannet: http://www.srdc.org/media/199770/upskill-final-results-es-en.pdf
Vt tehnilist raportit:http://www.srdc.org/media/199774/upskill-technical-report-en.pdf
Vt lühikokkuvõtet:http://www.srdc.org/media/199763/upskill-highlights-en.pdf
24
Kasu ettevõttele tuleneb nii
otsesest kasumi kasvust…
…kui rahulolevamatest töötajatest.
25
Täiskasvanu tahtmised
Tööandja vajadused
Koolitajate poolt pakutav õpe
?
26
Kolme osapoole huvide ühisosa ja arenguvõimalused
Soov, tahtmine Vahest enam vaja muuta tööandjate
suhtumist; „Inimene on koolide toodang ja tööandja jaoks ressurss“
Tekitada soov, tahtmine nendes, kes senini õppes osalenud pole
Vajadus Konkreetse ettevõtte töötajatele disainitud
praktilised koolitused Töökohtade innovatsioon
Kasulikkuse tajumine Eestis Kanadale sarnane näide puudub Positiivsete kogemuste jagamine
Täiskasvanu tahtmised
Tööandja vajadused
Koolitajate poolt pakutav õpe
?