Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 26 (419) 31. märts ...2010/03/31  · Põnevaim asi, mida tea-da saime, oli see, et saarlased on “süüdi” Stockholmi lin-na tekkeloos.

1Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 26 (419) 31. märts 2010

Peep Trave (keskel) saarlasele ja mandrimehele lugusid pajatamas. Foto: Gert Lutter

SünnipäevadTöötajate sünnipäevad

Olle Arak 2.4

Kuressaare Gümnaasiumi koolimoe konkurss

KG LOOKtoimub 1. apr 2010

kooli aulas algusega 18.00

Pilet 15.-

Vaheaja esimesel päeval tegi 11A näitetrupp suuri tegusid!

Henri Kausi kirjutatud ja la-vastatud etendus, mis või-tis Suure Teatriõhtu grand prix` pälvis üleriigilisel teatrifestivalil Saaremaa Miniteatripäevad laureaa-ditiitli parima Saaremaa trupi preemia ja seega õi-guse esindada maakonda üleriigilisel festivalil Tar-tus. Lisaks pälvis Peep Trave Gerda Kordemetsa Telepoisi preemia hea näit-lejatöö eest. Palju õnne kogu klassile ja edu Tartus juba aprilli teisel nädalal!

Miniteatripäevadel hin-das etendusi tõeline teatri-gurmaanide seltskond: Mer-le Karusoo, Ott Aardam, Gerda Kordemets, Jaak Al-lik, Tõnis Kipper, Piret Rauk, Toomas Lõhmuste, Ind-rek Saar, Taavi Teplenkov, Hedi-Liis Toome ja Märt Avandi.

11. a etendus „On üks koht“ pälvis žüriilt hulgali-selt positiivset tagasisidet, järgnevalt mõningaid mõt-teid:

Ott Aardam: See lugu sel-lisena mind veenis, ta oli naljakas, tempokas, seal oli väga lõbusaid kohti. Ma mõtlesin, kas ma naeran õi-ge asja üle: naljakas koht või mõni muu taustaasi. Ta toi-mis klassitükina. Peaks sil-mas pidama näitlejatehnili-si asju, et näitleja ei hakkaks enne teksti lõppu ära mine-ma haksi vahele. Igal sketsil võiks olla algus ja lõpp, dikt-sioon selgemaks. Seal tü-kis oli teine asi (tasand), mis vead korvas.

Gerda Kordemets: See lugu läks mulle täna kõige roh-kem korda, hiidlasena võin ma seda öelda. Noored olid nii orgaanilised vahenda-ma mulle vanu lugusid, mis võiks tegelikult huvitada nende vanaemasid. See or-gaaniline Hemingway` kok-kusulatamine saarlusega oli tore. Seal lõpus veel video, seekord sulandus see video väga hästi kokku tükiga. On kordi, kus seda seda ei juh-tu.

Jaak Allik: Mulle ka kohu-tavalt meeldis see Hemin-gaway, minu mõtted viis sellele, kui erinev on suhe meresse.

Taavi Teplenkov: see oli kergema žanri tükk, tema pluss oli klassi enda töö. Meile meeldis see rõõm noorte silmis, see julgus ek-sida. Järgine kord võib neil vastutus suurem olla, kuid peaasi on, et nad rõõmu sil-mist ei kaotaks.

Merle Karusoo: See He-mingway oli geniaalne idee. Oleks pidanud sellega töö-tama. Hemingway annab mõõtme sellele „Vanamees ja meri“ loole. Siis ei räägiks keegi et oleks kerge žanri lu-gu.

11A võit üleriigilisel fes-tivalil näitab ka seda, et meie Suur Teatriõhtu sammub õi-gel teel, põnevaid mõtteid juba järgmiseks teatriõhtuks 2010. aasta novembris!

Marit Tarkin, Suure Teatriõhtu korraldaja

Öpilasesindus tegutseb...Päevakord:

1. Printer2. Minifilmi festival3. Infovahetund4. Lasteraamatupäev5. 1. aprill

Otsused:1. ÖE palub abi! Ni-

melt, kui kellelgi heal ini-mesel seisab kodus nur-gas tahmaprinteri (HP LaserJet 1200) kasset, siis kas saaks selle kooli öpi-laspriterile annetada. ÖE tunnustab heatahtlikke inimesi!

2. Osalejatel palume tuua film hiljemalt 14. märtsiks ÖE-le.

3. Infovahetunnid hak-kavad toimuma vähemalt kord kuus (vajadusel roh-kem).

4. Lasteraamatupäev toimub 6. aprillil alates 10.45 talveaias. Köigil hu-vilistel raamatud kaasa!

5. ÖE korraldab 1. ap-rillil stiilipäeva - *pahupi-dipäev*, st vähemalt üks riideese peab olema pa-hupidi seljas. ÖE soovib koolirahvale meeleolukat karjalaskepäeva :)

Mari-Liis Sepp, ÖE boss ö(e)-luse propageerija

2 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 31. märts 2010

Majandussuuna õpilased tutvusid Kuressaare Lennujaama töögaEsmaspäeval, 15. märtsil toimus 11. klasside IT- ja majandussuuna tund Ku-ressaare Lennujaamas. Ilmselt võib tekkida nii mõ-nelgi nüüd küsimus, kui-das on seotud majandus-õpe lennujaamaga, kuid selle külastuse eesmär-giks oli lisaks üldisele tut-vustusele seletada meile ka lennujaama majandus-likku korraldamist.

Niisiis jõudnud lennu-jaama, võttis meid vastu ju-hataja Mati Tang. Kahjuks oli tol hetkel lennujaam rei-sijatest tühi, kuna ühtegi saabuvat ega väljuvat lendu sel ajal toimumas polnud. Kõigepealt korraldas Mati Tang meile ekskursiooni re-noveeritud lennujaama ruu-mides ning tutvustas ka nö „lennujaama telgitaguseid”, kuhu reisijad ega muu rah-vas peale personali tavaliselt ei satu. Pikalt ja laialt sele-tati meile lennujuhtimiskes-kuses (see viltuste akendega torn) olevate arvutite, apa-raatide ja seadmete funkt-

sioone. Tutvusime ka lennu-juhiga, kellelt saime küsida igasuguseid küsimusi, näi-teks: mis juhtub, kui lennu-rajal on lennuki maandumi-se ajal mõni metsloom või kui suured lennukid saavad üleüldse Kuressaare lennu-rajal maanduda. Saime tea-da igasugustest huvitavatest juhtumitest ning toimunud hädamaandumistest.

Peale ringkäiku istusime maha reisijate ooteruumis, kus Mati Tang rääkis meile lennujaama majanduslikust poolest. Nimelt saime teada, kust tuleb enamus lennujaa-ma käsutuses olevast rahast, kui suur on keskmiselt rei-sijate arv lennu kohta ning kuivõrd tasub see end ära. MASU on mõjutanud ka len-nundusteenuste tarbijate ar-vu ning 80% lennukulutus-test maksab kinni riik. Nii et igal juhul ei tohiks reisijad nuriseda lennuhindade üle, sest kui ainult reisijad mak-saksid lennu kulutuste eest, tuleks pileti hinnaks um-bes 1200 krooni. Saime tea-

da ka Kuressaare lennujaa-ma praeguse peamise mure, milleks on halvad ilmasti-kuolud. Selle tõttu pole tih-ti lennukitel piisavat näh-tavust, et maanduda ning reisid jäävad ära.

Meie tunniajane ekskur-sioon venis lõpuks märka-matult pooleteise tunni pik-kuseks, kuna meil oli nii palju küsimusi, millega Mati Tangu „pommitada“. Saime kõik juurde hulganisti tead-misi ning kaalume ka mõtet vahel bussiga loksumise ase-mel Kuressaarest hoopis len-nukiga Tallinnasse minna.

See tund Kuressaare Len-nujaamas oli väga tore tänu Kuressaare Lennujaama ju-hataja Mati Tangule, kes oli sõbralik ning vastas meel-sasti ka igasugustele absurd-setele küsimustele. Tore, et aeg-ajalt saab tundide ajal käia ka koolimajast väljas-pool ennast harimas. Oota-me põnevusega, et selliseid tunde toimuks veel!

Helena Hiis, 11D klass

Eelmise veerandi viimasel päeval, 19. märtsil rääkis "roheline" Marek Strandberg KG õpilastele teemal "Inimene, keskkond ja majandus". Foto: Maidu Varik

Loeb, mida loed LugemissoovitusTere tulemast Narniasse! Clive Steples Lewis Narnia kroonikad

„Narnia kroonikad“ on lõbusad ja mõtlemapanevad fantaasiaraamatud. Kuna au-toril oli väga suur kujutlus-võime, siis raamatud jutus-tavad müstilistest olenditest, kes sõbrunevad ja võitlevad meie nelja peategelasega.

Raamatu algus kirjeldab sõja aega, kus neli last ja nen-de hooldaja kolivad mõisas-se. Seal on nad ohutus ko-has.

Ühel päeval leiab kõi-ge noorem lastest salapära-se kapi, mis viib salapärases-se Narniasse.

Sealt algavad nende nel-ja seiklused, mis on ära jao-tatud viide raamatusse.

Narnia kroonikad sobi-vad kõikidele, kes lugemise vastu vähegi huvi tunnevad.

Alguses, nagu iga raa-matu puhul, võib sissejuha-tus natuke igav olla. Kuid kui hästi süvened, võid en-nast leida Narnia müstilis-test ja salapärastest metsa-dest!

Gert Tammel 6B

Lühidalt

Juht tänab

Kristiina ja Kristin jälle või-dukad!

Laupäeval, 20. märtsil Paide kultuurikeskuses toi-munud Eesti koolinoorte moekonkursil MoeP.A.R.K 2010 pälvisid 10 vanema vanuserühma finalisti hul-gas II koha Kristiina Pur-ga kollektsioon “Voodoo” ja III koha Kristin Liiase töö “Anonüümus+Inkognito”.

Lisaks neile pääses meie koolist oma kollektsiooniga finaali ka Merilin Heinsoo.

Palju õnne!

Raili Kaubi, käsitööõpetaja

Tänan Pilvi Karu ja Hel-le Randa Inspira väikeste so-listide konkursi korraldami-se eest.

Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja

3Kuressaare Gümnaasiumi nädalalehtMeie KG, 31. märts 2010

Kuidas 10. a klass vaheajal Rootsit avastas21. märtsil astusid 10.a

klassi õpilased Tallinnas kruiisilaeva Victoria parda-le. Kauaoodatud klassireis oligi algamas.

Laev oli üsna suur ning tundus alguses väga keeruli-ne, kuid paar tundi juba lae-vas veedetud, olid kõik käi-gud selged. Sõit Stockholmi kestis 16 tundi ja selle aja sees sai tantsitud, pilte teh-tud, Kuubalt pärit tantsu-gruppi vaadatud, karaoket lauldud jms. Kell 10 hommi-kul randus laev Stockholmi sadamas. Enne laevalt välju-mist rääkis giid meile veidi-kene linna ajaloost.

Põnevaim asi, mida tea-da saime, oli see, et saarlased on “süüdi” Stockholmi lin-na tekkeloos. Saarlastest vii-kingid vallutasid 12.sajandil Rootsi jõukaima tolleaegse pealinna Sixtuna. Vaenlas-te tulles peideti kuld palkide sisse, veeretati merre ja min-di sinna vastu, kuhu hoovu-sed need kandsid- praeguse pealinna lähedale. Kuld võe-ti välja ja sinnasamasse ehi-tati praegune Stockholm.

Kõigepealt tehti meile ekskursioon Stockholmi ku-ningakoja juures ning sel-le ümber. Vahtkonna vahe-

tust me küll ei näinud, kuid kuningakoda valvavaid sõ-dureid küll. Peale ekskur-siooni oli võimalik külasta-da ka Vasa muuseumi, mis kuulub 10 enim külastata-va muuseumi hulka maail-mas. Rootsi kuningas Gus-tav Vasa lasi 17. saj ehitada suurima ja uhkeima sõjalae-va, mida eales nähtud, kuid vette lastes vajus laev küli-li, valgus vett täis ning vajus põhja. Alles 350 a. möödu-des, 1950-ndate lõpus leidus üks teadlane, kelle eestveda-misel laev üles tõsteti. Nüüd

ongi selle laeva ümber ehi-tatud hoone ning muuseum on kuulus üle maailma.

Edasi jäi aega minna ka peatänavale, mis oli pun-gil rahvast eri riikidest ning loomulikult oli seal nii pal-ju poode, et oli raske va-lida, kuhu minna. Suured ja väikesed ärid mõlemal pool jalakäijate tänavat ning hot-dogide müüjad tänava keskel. Aeg lendas väga kii-relt ja peagi oligi aeg bus-si peale minna, et tagasi lae-va jõuda. 17.45 hakkasimegi Stockholmist Tallinna poole

Tee medalini oli raske, aga pingutamist väärt!10. märtsil toimus Kuu-

salus EKSL-i korvpalli-võistluste finaal 10.-12. kl noormeestele. Finaalist jäi teadmata põhjustel eema-le Kärdla võiskond, see-ga oli kohal viis võistkonda ja mängiti turniir viie võist-konna vahel. Tuli valmistu-da raskeks päevaks, sest ees ootas neli mängu.Esimeseks vastaseks oli Kuusalu võist-kond, kes eelnevalt oli võit-nud Pärnu-Jaagupit. Esi-mese mängu väsimus andis neil tunda ja esimene võit meie poistele tuli mitte täit jõudu rakendades. Sai teha ka rida vahetusi. Heas hoos oli Magnus Kolk. Paar ilu-sat kombinatsiooni tegid ka

Tarvi Rohulaid ja Risto Ruul. See andis mängu jaoks kind-luse.Mäng KG-le 70:52. Tei-ne vastane Antsla, kes Räpi-naga pidas südi mängu, oli eeldatavalt tugevam. Saime suhteliselt hästi mängu käi-ma. Jällegi olid hoos Kolk, Ruul, Rohulaid. Lauas ei ol-nud Villu Vahteril vastast.KG võitis tulemusega 66:48. Mingit värvi medal oli taga-tud. Märku andsid esimesed väsimuse märgid. Kolmas mäng Pärnu -Jaagupiga pi-danuks olema kergem. Tegi-me palju vahetusi ja algviisik sai puhata. Kuigi paar minu-tit enne mängu lõppu pidid nad siiski väljakule mine-ma, sest eduseis 43:36 kaha-

nes viimaseks minutiks ühe-le punktile. Mängu lõpp oli kindel ja tulemus 48:42 kind-lustas juba hõbedase koha. Sellele mängule järgnes ko-he kohtumine Räpinaga. Rä-pinaga suutsime mängida võrdselt kolmanda veerandi keskele, sellest hetkest jätkus Räpina poistel vastupida-vust rohkem ja nad võitsid 46:30. Esikoha lootus tekkis veel Räpina-Kuusalu män-gus, sest Kuusalu oli alus-tanud viimast mängu väga hästi (meil oli võit Kuusalu vastu). Kuni selle kohtumi-se poolajani oli veel esikoht lahtine. Siis väsisid nemad-ki ja Räpina sai võidu. See-ga hõbemedalid meie pois-

liikuma ning taaskord möö-dus 16 tundi laevasõitu kii-relt ja lõbusalt.

Stockholm sai kiire pil-guga üle vaadatud, kuulus sõjalaev muuseumis näh-tud, shoppingutiir peatäna-val tehtud ning lõbus aeg laeval veedetud – meie klas-sireis läks vägagi korda ning uuesti minemise vastu ei oleks kellelgi midagi.

Karmen Olesk, 10 A

Lõbus reisiseltskond 10.a klassist Stockholmi avastamas. Foto: erakogu

tele. Võistkonnas mängisid: Tarvi Rohulaid, Risto Ruul, Joosep Kuppart, Villu Vah-ter, Ilmar Leimann, Magnus Kolk, Janari Tomson ja Erk-ki Põld.

Eraldi tahaks peatuda Kuusalu uuel spordikomp-leksil, mis valmis 2008. aas-tal. Sellesse mahuvad kaks korvpalliväljakut, 25m ujula nelja raja ja väikese lastebas-seiniga. Seda hoonet ühen-dab kooliga galerii, mille põrand on kaetud jooksura-jakattega. Galeriis saab joos-ta 60m kolmel rajal. Hästi ratsionaalselt läbimõeldud ehitus.

Endel Tustit, kehalise kasvatuse õpetaja

4 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 31. märts 2010

Kuressaare Gümnaasiumkodulehekülg: http://www.oesel.ee/kg

e-post: [email protected]

Peatoimetaja Marit Tarkin ([email protected])Toimetaja Kersti Kirs

Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile.

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Küljendaja/kujundaja Gert Lutter ([email protected])Toimetaja Madli-Maria Naulainen

Korrektuur eesti keele osakondMerle Rekaya

Heidi TruuMaret Laurson

Malle Tustit

Reedene pärastlõuna vilistlastega

Reedel, 19.märtsil külas-tasid meid, 11.c klassi õpila-si, kaks toredat KG vilistlast Kadri ja Maris. Olenema-ta noorukesest elueast, oli tüdrukutel kogemusi juba küllaldaselt. Nimelt Maris, kes on jõudnud lühikese aja jooksul 2 korda ülikooli poo-leli jätta, on leidnud tee ju-ba Hollandisse ning samuti ka ookeani taha Brasiiliasse. Kui Hollandis oli ta lapse-hoidja, siis Brasiilias katsetas ta õpetajaametit. Vaatamata täbarale olukorrale, siinko-hal tasub ära mainida uk-

sed ilma ukselinkideta ning aknaraamid ilma akendeta, millega Maris silmitsi seisis, suutis neiu panna õpilased hindama oma maa kultuuri-list ja looduslikku ilu. Hetkel õpib ta ülikoolis psühholoo-giat, kuid edasine elukäik on lahtine. Kadri seevastu on oma ameti leidnud. Praegu-seks on ta kirjanduse õpeta-ja Kose gümnaasiumis. Kui Maris proovis Brasiilias kätt õpetajana, siis Kadri prakti-seeris hoopiski Lapimaal ja hiljem Ameerikas. Kuna aga Eesti elu on mõlemale sü-

damelähedasem, siis leidsid nad tee koju tagasi. Muidu-gi ei saa mainimata jätta üht huvitavat fakti, millega Kad-ri meie silmi avas, nimelt sel-gus, et uuringutele toetudes on keskmine Eesti mees sur-nud. Nii et statistikat uskuda ei maksa! Kindlasti oli terve külastuse tipphetk see, mil külalised küsisid meilt tra-ditsioonilise küsimuse, "mis meeldib kirjanduse tunnis kõige rohkem" ja nagu arva-ta võis, oli vastuseks Marit.

Getter Väli, 11C

Laste- raamatupäev

6. aprillil tähistatak-se meie koolis rahvusva-helist lasteraamatupäeva, mil on oodata külalisi nii väljast kui ka seestpoolt kooli ning ka raamatuva-hetust.

Rahvusvahelist las-teraamatupäeva tähis-tatakse 2. aprillil, mil on maailmakuulsa muinasju-tuvestja H. C. Anderseni sünnipäev. Esimest korda tähistas seda Rahvusva-heline Noorsookirjandu-se Nõukogu (IBBY) 1967. aastal. Selleks puhuks kir-jutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman läkituse kõi-gile maailma lastele, mille lõpetuseks oli kirjutatud: “…oleks hea, kui võimali-kult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raa-matuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõis-taksid täiskasvanuna üks-teist paremini.”

Meie koolis tähistatak-se lasteraamatupäeva sel aastal kolmandat korda. Esmakordselt toimub sel-le päeva puhul raamatu-vahetus. Osa võivad võtta kõik: nii õpilased, õpeta-jad kui ka teised kooli töö-tajad. Võtke ainult kaa-sa raamatud, mida tahate vahetada uute vastu ehk raamat(ud) raamatu(te) vastu, aga mitte mingi-sugust ostmist ega müü-mist.

Nüüd minge aga kõik raamatuid otsima, mida tahate vahetada teise raa-matu vastu, sest suur raa-maturalli on kohal 6. ap-rillil 10.45 talveaias.

Laura Oolup, ÖE liige

Aeg kandideerida lennukirjandile!KG Lennukirjand on

preemia lennu parima kir-jandi kirjutajale. Preemia eesmärgiks on tunnustada ja hinnata õpilaste loomin-gut, originaalsust ning kee-lelise väljenduse rikkust. Lennu kirjandi autor kuulu-tatakse välja abiturientide lõpuaktu sel. Lennukirjand valitakse välja abiturienti-de esitatud kirjandite põh-jal. Hindamiskomisjoni-le esitavad töö hindamiseks XII klassi emakeele- ja kir-jandusõpetajad või XII klas-

si õpilased ise hiljemalt 24. maiks 2010.

Komisjonile esitatakse anonüümsed märksõnaga varustatud tööd, autori isi-kuandmed lisatakse kinni-ses ümbrikus.

Lennukirjandi valikul ar vestatakse: teema ava-tust, originaalsust, sisukust, isikupära, põhjendamis- ja järeldamisoskust, stii-li. Lennukirjandi hindamis-komisjoni koosseis (kuni 5 liiget) määratakse direk-tori käskkirjaga igal õppe-

aastal, kusjuures üks koht on õpi lasesinduse liikmele. Hin damiskomisjoni koos-seisu ei kuulu XII klassi ema-keeleõpetajad. Hindamis-komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esi-mehe hääl. Kandideerida soovi jad, esitage enda tööd õppe-alajuhatajale 24. maiks!

Maidu Varik, õppealajuhataja