KarS Seminar

KarS seminarXVII Steokatse

Katse on ksimus steo toimepanemise staadiumites. Kige lihtsam on kujutada seda ajateljel, iter criminalis.

Esimene punkt on otsus toime panna stegu, mis karistusiguslikust aspektist ei ole karistatav, sest pole tegu, mida hinnata.

Jrgmine staadium on ettevalmistamine. See on soodustingimuste loomine steo toimepanemiseks, mis vib seisenda vahendi vi riista muretsemises; vi nt mingite kuriteo asjaolude vljaselgitamine. ldreeglina ei ole see karistatav (ldosa alusel). Seega see ettevalmistatavuse karistatavus peab eriosas olema ramrgitud. Tpiline nide on narkostegusid puudutav KarSi osa, 189 narkooltilise aine levitamise ettevalmistamine.

Jrgmine staadium on steokatse, mis on alati karistatav, 25 ldosas. St et kikide eriosas ette nhtud stegude puhul on katse karistatav. Steo toimepanemiseavhetu alustamine.

Viimane staadium on steo lpuleviimine. Ekslik on vastata, et stegu on lpule viidud, kui on saabunud tagajrg, sest kik steod ei eelda tagajrge. Stegu on lpuleviidud, kui on realiseerunud kik eriosa steo tunnused nii objektiivselt kui ka subjektiivselt.

Need staadiumid ei esine kigi kuritegude puhul. Nt impulsiivse kuriteo puhul.

Lhtepunkt on eriosa kuriteo koosseis, mis on igusriiklikult vga oluline tidab PS mratletuse nuet. Tuleb defineerida tpselt eriosas karistatavad teod. Katse on ei midagi muud kui eriosa koosseisu laiendamine ldosas. Eriosa tleb, et vargus on karistatav eriosas, kui isik vtab ra vra vallasasja omistamise eesmrgil. ldosas 25 tuleneb, et mitte ainult see pole karisttav, vaid on karistatav ka see, kui isik alustab varguse teo toimepanemist. Vtab ra vra vallasasja, kuid ei ole judnud seda omastada. See tmbab karistatavuse piiri ettepoole.

Tapmine on teine nide. Karistatav on teise isiku surma tahtlik phjsutamine. Karistatav on ka see, kui on alustatud tegu, mis tooks kaasa endaga sellise tagajrje.

Eksimus ei ole reeglina karistatav, sest muidu see thendaks eriosa veelkordset laiendamist. See viiks eriosa koosseisu tieliku lahustumiseni.

Katse on eraldi stegu. See on phidelikti tuletis, mis erineb sellepoolest, et siin on mingi puudujk objektiivses koosseisus on midagi puudud (tagajrg, phjuselik seos vm). Tuleb kontrollida katset, tuleb kontrollida kiki eeldavusi, mida seadus karistatavusele seab.

Kars 2 lg 2 Karistatakse teo eest, kui see vastab steokoosseisule, on igusvastane ja isik on selle toimepanemises sdi.

Karistus saab jrgneda vaid sellisele teole. Ka katse peab neile tingimustele vastama. Kuna katse on ohidelikti tuletus, sisi see juba tleb, et katse ei saa kopeerida phidelikti struktuuri. Katse koosseisu puhul vljendub kige esimene erinevus selle poolest, et subjektiivsete ja objektiivsete tunnuste kontroll teises jrjekorras. Subjektiivseid tunnuseid kontrollitakse esimesena, phideliktis on vastupidi. Objektiivsetes tunnustes esineb mingi puudujk. Selleks, et kindlaks teha, kas tegu on katsega, tuleb alustada subjektiivsete tunnuste kontrollist. Objektiivselt pole vaja igustataud asjaolusid vaja kontrollida. Tuleb kontrollida ldisi slisuse eeldusi. Teine suur kompleks on loobumine steokatset. 40 kuni 43. Loobumisega on vimalik tagantjrgi sst vabaneda ja kui sd ei ole, siis ei ole ka karistust.

1. Tegu mida kavandati, tide viidi, on rvimine. Siin on esitatud rvimise kui lpule viidud teo puhul ettevalmistamine ja katse. Kui katset veel ei ole, siis ei ole mingit alust kedagi vastutusele vtta. Oluline on nha seda piiri karistatavuse ja mittekaristatavuse vahel. Plaanimine ja sbra kaasamine on ettevalmistus, htegi steo koosseisu elementi veel ei ole. Luuakse soodustingimusi kuriteo toimepanemiseks. Kaheldav on sbra nusolek kokkuleppe steo koosseisu tideviimiseks on karistatav osavtukatse.

Steo koosseisu puhul on rmiselt oluline, millise teo katset me rgime. Antud kaasuses relvade omamine, rv? Me rgime rvist. Kas on alustatud rvimise katset? 200. Vahetu alustamine puudutab katse koosseisu. Tahtlus panna toime rv on olemas. Katse nuab aga seda, et sa pead olema vahetult alustanud teo toimepanemisest. Kas ta on vahetult alustanud rvimise toimepanemist? Vahetu alustamine sisaldab alati endas ebamrasust. Siin tuleb abstraktselt lhtuda sellest, kui see on vahetu ajalis-ruumilises suhtes nende steo lpuleviimisega. Tuleb lhtepunktiks vtta see eriosa koosseis, mida me konkreetse eriosa puhul kontrollime. Meie lhtepunktiks on rvimise definitsioon (vra vallasasja ravtmine vgivallaga). Katse on kik see, mis sellele eelneb vgivalda on kasutatud, aga asja pole enda ktte saadud; need teod, mis vahetult eelnevad vgivalla kasutamisele (kohe lheb vgivalla kasutamiseks). Antud kaasuses oleksid poisid pidanud relvad puest vlja vtma siis oleks katse olemas olnud, sest nad oleksid siis vgivallaga hvardanud. Praegu jid relvad pue peitu, kuigi nad olid filiaali sisenenud. Eks see vaieldav on, aga pigem ei loeks seda katseks. Kui tleme, et see on katse, siis peame vaatama 40, kas nad loobusid vabatahtlikult? Nad ngid politseiniku see polnud vabatahtlik loobumine. Ei ole katse. Neutraalne kitumine normi mttes. Kik sltub sellest, kuidas phjendada.

Jrgnev tegu, mis lppeb autosse istumisega, on rvimise lpuleviimine. Kasutatakse vgivalda ja hivatakse raha .

Kas pealtngija tulistamine on rvimisega hlmatud vgivald vi on see eraldiseisev tegu? Kas tulistamine on rvimise kestev episood vi on rvimine lppenud ja see on eraldi juhtum?

Tegelikult tuleb lpuleviimises eristada kahte momenti : materiaalne ja formaalne lpuleviimine. Formaalselt on tegu lpule viimine see, kui kutid panid raha kotti ja hoidsid juhatajat kinni. Materiaalselt kestab lpuleviimine veidi kauem antud kaasuses siis, kui isikul tekib vimalus omastatud vara oma tahte kohaselt kasutada. Kui see hetk ei ole saabunud, et ole tegu veel lpule viidud. Nt vangistamine - kui isik on vangistatud, siis on tegu formaalselt lpule viidud, isik on vangi vetud; materiaalselt aga tegu vltab kui vangistus on lppenud, isik on vaba jlle.

2. Mrilhkujal pole tahtlust ettevaatamatu stegu. Katse subjektiivne klg nuab tahtlust kui see puudub, siis ei ole ka katset. Ettevaatamatusdelikti katse ei ole karistatav. Siin katset ei tunta ldse. Ettevaatamatusdelikt saab olla ainult siis, kui kik eriosa koosseisu tunnused on tidetud. Ettevaatamatus juba ise tleb ra, et siin pole mingit planeerimist. Katse kib kaasas ainult tahtliku deliktiga. See sdistus antud kaasuses on vr.

3. Tegu tapmine 113. Seda sooviti realiseerida. Mrv 114 p 5 omakasu motiivil. Tegu ei ole lpule viidud kannatanud pole elust lahkunud. Kui objektiivses koosseisu on puudujk, tuleb kontrollida katset. Tuleb kontrollida mrva, katsestruktuuri jrgi. Nii subjektiivseid tunnuseid tuleb ennem kontrollida. Tahtlus (otsustus), eesmrk on olemas. Eesmrk on varandus endale saada omakasu motiiv.

Vahetu alustamise le otsustamisel on lisaks eriosa koosseisule otsustav kriteerium toimepanija ettekujutus teo toimumisest. 25? Lhtepunktiks tuleb vtta see arusaam, milline oli isiku tahtlus. Selle pinnalt saab elda, kui kaugele ta oli judnud. Ta oleks omalt lugeda teo lpule viiduks, kui ta oleks juhtmed mber paigutanud. Selleks, et juhtmeid mber hendada, oli tal vaja pliit vooluvrgust vlja llitada. Selleks, et saavutada oma eesmrk tol l, oli tal vaja esimese sammuna pliit vooluvrgust vlja llitada. Pliidiga tegelemisega oli ta judnud kaugemale kui ettevalmistus. Vlja llitamas vljallitamist teostamas. Jrelikult on tegu katsega.igusvastasuse ksimus kas ta kujutas ette igustavat asjaolu, mis oleks tema teo muutnud iguspraseks. Ei. Slisus. Isik on svimeline ja puuduvad sd vlistavad asjaolud. Kas isik on loobunud? Loobumine on siis, kui ta on teo katki jtnud vabatahtlikult sisemine otsus, mitte vlistest teguritest peale sunnitud. Kuna tema avastamsirisk suurenes, jttis ta teo katki see polnud vabatahtlik loobumine. Lppvastus: tegemist on omakasu motiivil mrvakatsega 114 lg 1 p 5.

4. Alt 1. Vaadeldav tegu on vargus 199 mttes. Kummaski alternatiivis pole vargus lpuleviidud isik pole midagi vtnud. Jrelikult tuleb kontrollida katset. A tahtis midagi vtta, eesmrgiga kasutada eset on garaai ehituses. Ta pole alustanud hivamist. Steo toimepanemise otsus vib olal tingimuslik- ei pea olema mratletud eelnevalt, mida ta tpselt vtab. Ta jtab selle sltuma vlistest asjaoludest. Leiab midagi kki. Pigem see otsimine on ikkagi juba katse. Vargus on lpule viinud siis, kui ta on asja hivanud. Otsimine on hivamise alustamine varguse katse. Nii kui ta oleks asja leidnud, oleks sellele jrgennud asja hivamine.

Teises alternatiivis puufub subjektiivne klg puudub tahtlus. A ei kavatsenud midagi konkreetset kaasa vtta.

5. Tegemist on klbamtu katsega inimene on juba surnud ja teda pole vimalik enam ra tappa.

26. Klbmatu steokatse(1) Klbmatu on steokatse, mida ei saa steo eseme vi subjekti, samuti steo toimepanemise vahendi vi viisi klbmatuse tttu lpule viia.

Klbmatu katse iguslik tagajrg klbmatu katse on karistatav. Seetttu, et miks katse ldse on karistatav? Isikul on igushve kahjustav tahtlus. Siin tahab isik vtta teiselt inimeselt elu, ta lihtsalt objektiivselt ei tea, et isik on juba surnud. Ka klbmatu steokatse karistatav, erandiks on lige kaks, kus isik on reaalselt vaimne kndimatus arvab, et kummeli tee pn mrgine vm.

6. Tiesti klbamtu katse. Lausa ebareaalne katse. See on niivrd utoopiline, et karistusiguslikuks sekkumiseks pole mingit alust.

7. Katse. Objektiivsete asjaolude tttu loobumine. Tal lihtsalt polnud enam vajalikku vahendit. 40 stestatud vabatathlikkuse phimte ei esine selles kaasuses. Teo katkestamine toimub vlise tingimuse esinemise tttu.

Lpetatud ja lpetamata katse. Oluline on loobumiskitumine. Lpetamata katse isik arvab, et tal on veel midagi vaja teha teo saabumiseks, ta jtab lihtsalt katki. Lpetamata katsest on vimalik loobuda tegevusetusega. Lpetatud katse selelst on vimalik loobuda aktiivse kitumisega. Isik arvab, et ta on kik endast oleneva teinud, et tagajrg saabuks. Selle rahoidmiseks peab astuma reaalseid samme. Lpetatud ja lpetamata katsest loobumine kib selle kohta, kui on ks toimeoanija. Kui toimepanijaid on mitu, siis jetaks 42, 43 krvale ja vetakse aluseks 44. Siin ei tehta neil kahel katseliigil vahet. See rga vib olla nii keeruline, et on raske iguslikult vahet teha.

8. Vargusekatse kestab kuni ta lbib turvavravaid. On erinevaid teooriaid mille. Ksutamisteooria vargal tekib vimalus oma tahte jrgi asja kasutada, selle saatust mrata. Okupatsiooniteooria vargus on lpule viidud alates hetkest, mil ese on enda valdussesse saadud. Kauplus lhtub vaikivalt sellest, et kik, mis kaupluses on, on kaupluse kontrolli all kaamerad, turvamehed, turvaelemendid. Asja ei saa enda valdusesse vtta sellest tulenevalt. Asju vib enda korvi ja taskusse panna sellel tingimusel, et selle eest ka kassas makstakse. Kui isik hakkab turvavravat lbima ilma maksmata, manifesteerib ta oma tahtlust asja omastada asja varastada. Rolli mngib ka asja tenduslik pool. Kassade rivi on objektiivne joon, seda lbides on plaan selge. Kassade rivi on see piir, kui loetakse, et varguskatse on toime pandud. Katse kestab nii kaua kuni tal on vimalik asja saatust oma tahte jrgi mrata. Selles situatsioonis varguskatset pole.

9. Nurjunud katse.

10. Ei saa olla katse, sest tagajrg on saabunud. Eesmrk, motiiv oli kannatanu tappa ja nii ka lks. Kuigi ta haarab kohvitassi loobus steost, siis see polnud piisav ja tagajrg saabus ikkagi. ks asi kulges teisiti kui ta ette kujutas ks objektiivse koosseisu tunnus mrk on aeglasema toimega, surm ei saabu nii kiiresti, tal on vimalik veel psta. Tegemist on tahtliku tapmisega, sest tagajrg saabus. Ksimus on sellest, kas tagajrg oli tema tahtest hlmatud. Kuid isik vastutab tahtliku tapmise eest.

JRGMINE TEEMA TIDEVIIMINE (VAHENDLIK JA KAASTIDEVIIMINE)

SEMINAR 2htse toimepanija phimte ja diferentseerimisphimte.htne toimepanija . nende isikute osalus, kes stegu toime pani. Nende tegu ei diferentseerida, kik vastutavalt htselt tideviijana.Eristamisphimtte kohaselt tuleb vahet teha teo panustamises. Isikute vastutus ei saa olla hesugune, peab arvestama teo panust. Vt skeem A.

Tideviimise kaks liiki on tideviimine ja osavtt. Need veel omakord liigituvad alaliikideks.

Kigepealt tuleb defineerija, kes on tideviija. Kes sellest le jb, on osavtjad. Tideviimise mratlemine, vt B. Kolm teooriat.

Formaal-objektiivne teooria vtab aluseks eriosa koosseisu. See isik, kes koosseisu realiseerib oma keliselt, kes ise toime paneb teo tema ongi tideviija.

Subjektiivse teooria jrgi ei oma mingit thendust, kes objektiivse teoosa realiseeris. Loeb vaid see, kes osales teo koosseisus tahtega. Need, kellel tahet pole, saavad olla vaid osavtjad.

Teovalitsemisteooria hendab eelnevad teooriad. Tideviija on isik, kes koosseisu realiseerimist oma kontrolli all hoiab. Tideviija vib olla ka see isik, kes tideviimisest muul viisl annab olulise panuse teo realiseerimiseks organiseerib vm.

Kaasus 1C tekitas soovi tegutseda, kihutaja; saab kolmandiku saagistA kavandas vargust, tidab varguse koosseisuD peab tnaval valvetE hangib seifi tehnilise kirjelduse

A on formaal-obj teooria kohaselt tideviija. Millest sltub, kas teised on kaastideviijad vi osavtjad. Kaastideviimine mitme isiku koosklastatud hine tideviimine. Koosklastamine vib thendada erinevaid situatsioone. Nt mitu isikut korraga realiseerivad koosseisu mitte ainult A ei murdnud sisse ja vtnud vara, vaid tegi seda koos teise isikuga. Eriosas thistab seda tegu grupp. Sellega jrgneb raskem vastutus. Kaastideviijaks vib olla ka see isik, kes htegi kososeisu tunnust tide ei vii, aga teda on vimalik lugeda kaastideviijaks, set tema teo paneus eelnevates staadiumites on olnud sedavrd oluline. Panus peab olema selline, et ilma selleta poleks lnud vimalik tegu tide viia siis saab teda lugeda (kaas)tideviijaks.

Hindamaks seda, kas isik on Osavtja vi tideviija, tuleb hinnata teo olulisust. Esiteks peab olema tegu hine ja koosklastatud. Teiseks, hindamine. Oluline panus, et tegu saaks sooritada. C, D ja E panus ei olnud nii oluline, et vargus ilma nende sooritatud tegudeta poleks saanud toimuda.

C on kihutaja. Istutas A-sse tahtluse toime panna tegu. Midagi rohkemat ta ei teinud.D valve puudumine ei oleks takistanud varguse tideviimist.E puhul on vaieldav, kas ilma tehnilise kirjelduseta oleks seifi sisse psenud vi mitte. E-l oli ks konkreetne liguke, kuid teos ta ei osalenud, tal polnud mingit mravat rolli ksimustes, kas ja kuidas tegu toime panna.D ja E on kaasaaitajad.

Subjektiivse teooria jrgi viks tideviija olla ka C.

Kaasus 2F-o teooria jrgi on tideviija B, sest tema realiseeris koosseisu phjustas A surma. C tegu on hine ja koosklastatud kokkulepe tehti tideviimise kigus. Kuid see on vaieldav. Vahendi andmine on ikka puhas kaasaaitamine (22 lg 3). Aineline kaasabi kuriteo vahendi andmine.

Kaasus 3Tagaseisja kasutab ra eesseisjat (rakasutatav). See on rakasutamissuhe. Tegu, mille kaudu tagaseisja eesseisjat valitseb. Eesseisja on vahend, keda kuri manipulaator ra kasutab, et tegu tide viia. Vastutus kandub le tagaseisjale, kes manipuleeris tegu toime panema. rakasutamissuhe vib esineda kolmes vormis. 1) teo valitsemine teadmisega- rakasutatav tegutseb reeglina tahtluseta ta on eksituses; 2) teo valtisemine tahtega sunnisituatsioon, kus rakasutatav on rakasutaja meelevallas, teda sunnitakse, tema tahe allutatakse; hdaseisundi rakasutamine; 3) teo valitsemine organisatsioonilise vimuaparaadiga on mingi strukutuur, mille kaudu sunnitakse inimest toime panema stegu.

C vastutus probleem subjektiivses koosseisus. Ta on titnud objektiivse koosseisu, kuid ta oli eksimuses ja ei vastuta. Tagaseisja vastutab.A on loonud eksimuse. Eksimus peab hlmama koosseisu suhtes olulisi asjaolusid. Selles kaasuses on tegemist olulise eksimusega.Kaasus 4B tidab koosseisu tema on tideviija. Subjektiivsest kljest tahtlust polnud, sest B on eksimuses. A kasutas seda ra. B on koosseisueksimuses (17 lg 1). B vastutab ettevaatamatusest toimepandud steo eest ( 117). Silib A vastutus, kui vahendlik tideviija valitses tegu teadmisega. Vatutab tapmise eest kui vahendlik tideviija.

Kaasus 5B on svimetu isik. Enesetapule viimine. Kui enesetapp ei ole karistatav, siis ei ole ka sellele viimine karistatav. Jrele jb vahendlik tideviimine. Selleks saavutada teise inimese tapmine, siis vahendlikult viiakse isik enda tapmiseni. A valitseb tegu teadmisega. A teab, et B ei snni uuesti prast surma.

Kaasus 6Mis stegu siin ldse olla saab? Kas A on politsei vahendusel toimepannud B-lt vabaduse vtmise. Politseinik kui vahend pole vastutav, sest tema tegutsem oma volituste raames. A valitses tegu teadmisega, ta li politsei teadmises eksituse. Tideviija on A. Kaasus 7 (5)A vastutab varguse vahendlikus tideviimises. B titis steo koosseisu, kuid ta on stoimetu ja ta ei vastuta.Alt2: sama mis esimeses alternatiivissKaasus 8 (6)A paneb toime stamise ja asja hvitamise/rikkumise eest. A on realiseerinud koosseisu objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kuid A oli sunniseisundis, ta pani teo toime, sest teda hvardati, ta oli hdaseisundis. Hdaseisund on igustav asjaolu. Tuleb hinnata igushvede proprtsionaalsust. Tuleb kaaluda igushvesid inimelu vs vara. Vara hvitamisega psteti inimelu. A on tegutsenud iguspraselt.B vastutab , valitseb domineeriva tahtega.

Seminar 3

Riigikohus tlgendab kaastideviimist lhtuvalt teovalitsemise teooriast. Kaastideviija peab olema vhemalt kaks isikut, kes tegutsevad koos. Ei ole vajalik, et mlemad isikud teo koosseisu vahetult toime paneksid. Nt, et rvimise puhul vtavad mlemad asja ra ja kasutavad vgivalda. Kaastideviija ei pea omakeliselt htegi koosseisu realiseerima, ta on tagaseisja.

Ka kaastideviimisel tuleb eristada objektiivset ja subjektiivset klge. 21 lg 2 lause 1 hine tegutsemine on kaastideviimise objektiivne klg; see nuab, et isikud tegutseksid tjaotuslikus koosts ja iga isik annaks omalt poolt olulise teo panuse. Nt ta vis tielikult teo organiserrida ja teised isikud panevad selle teo laduasalt toime.

Subjektiivne klg kujutab endas koosklastatust. Eeldab, et isikud on hiselt otsustanud teo toime panna. hine teootsus. Ei pea erladi otsust langetama, aga koos hiselt tegutsema, koosklastatult. TEOOTSUS. Teatud laadi pshiline sltuvus teinteisest. Vrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime panna. Kui ks tleb, et tema seda tegu sellisel moel ei soorita, siis langeb tegu kikide puhul ra. Kui hist teootsust pole, siis langeb kaastideviimine ra.

hine ja koosklastatud tegu on tervik, see on jagamatu ja omistatav kikidele osalistele, sltumata sellest, mida nad seal tegid. Eriosas thistatud snaga grupp. Ohtlikkuse aste on suurem ja sellest ka suurem vastutus. Kaasus 9Grupiline kaastideviimineKaasus 10Sissemurdmine ja vabaduse vtmine. Ksimus on C-s. Kas tema ka vastutab? Kellena ja mille eest? Kas C saab vastutada nende tegude eest, mis A pani toime enne, kui tema sellese llitus. Saab, seda nimettakse susksessiivseks kaastideviimiseks. See on kolmanda isiku llitumine katse vi faasis. Kuni faktilise lpuleviimiseni. Kui juba eriosa on realiseeritud ja prast seda tuleb keegi, siis ei saa enam tegu olla tideviimisega. Varguse on toimepandud siis, kui isikul tekib vimalus varastatut kasutada. Siin ei ole vargus lpule viidud, C sai llituda. Mis saab vabadusevtmisest? Selle eest C ei vastuta, sest C ei teadnud B-st mitte midagi. Vaid siis oleks vimalik, kui ta kasutaks eelnevalt toimepandud tegu enda kasuks ra, nt tassiks endale asju vlja. Seda tnu sellele, et inimesel on vabadus vetud. C vastutab antud juhul vaid varguse eest.

A ja rvimine? Ksimus selles, kas vabaduse vtmine on vgivald. Vgivald on kehaline vrkohtlemine ja hvardamine. Vabaduse vtmine ei ole vgivallategu. Kaasus 11Ei ole kaastideviijad. Puudub koosklastatus, hine teootsus. A vastutab 141 lg 1 jrgi (vgivalla kasutamine), C vastutab samuti 141 lg 1 jrgi, aga ta kasutas ra B abitut seisundit.Kaasus 12hine teootsus. 21 lg 2 ls 2 teatud olukorrad tideviimine kaheaktilises deliktis. Kirjeldasid kahte erinevat tegu, mis kokku liidetuna moodustasid uue kossseisu. Vgivald + suguhendus = vgistamine. Kui ks isik kasutab vgivalda ja teine vgivalla mju ra kasutades astub suguhendusse. Eraldi vaadates on ks isik kasutanud vgivald, teine astunud suguhtesse, koos on nad aga toime pannud vgistamise. Piisab kui ks paneb toime he osa teost ja teine teise teo eest. Kui neil on hine teootsus ja koosklastatud tegutsemine. Teine nide on rvimine vgivald ja asja ra vtmine.Kaasus 13Rvimise eest vastutavad mlemad. ks teeb rohkem kui eelnevalt kokkulepitud (ks otsustab kokkulepitu piire eirata) ektsess. Selle iguslik tagajrg on see, et selle tagajrjel toimepandut omistamisnorm kaastideviimise puhul ei kehti. Ektsess vljub kokkulepitu piiridest. Kui rvimises kulmineerub vgivald tapmisega, siis on tegu mrvaga ( 114). A vastutab mrva eest, B rvimise eest.Kaasus 13Tulirelva varastamise eest on ette nhtud raskem karistus. Kas p 1 on omistatav vaid B-le vi ka A-le? Tuleb alati vadata, milles kokku lepiti. Mitte igasugune kokkulepitud piiride letamine pole ektsess. Vaid oluline kokkulepitud piiride letamine. Nii ehk naa see tegu algselt kokkulepitust hlbis veti midagi, milles konkreetselt kokku ei lepitud. Esiteks tulebs elgeks teha, milles kokkulepitud ja kui on selge, et seda letati, siis kas see oli oluline. Kui lepitakse kokku, et tehakse suvila thjaks, siis vib eeldada, et kokkulepe puudutas kike, mis suvials leidus. Kaasus 14hine teootsus ja koosklastatud tegutsemine. Grupi poolt toimepandud rvimine. See, et ks ei peksnud hine ja koosklastatud, tervik, jagamatu, omistatav kigile. Neil oligi selline omavaheline tjaotus.

Alt 1: 199 lg 2 p 5 ja p 7Alt 2: 114 p 5 (tapmine, rvimine). Vastutavad vaid need, kes peksid, sest tegu on ekstsessiga. Oleneb milles kokku lepiti. Kas kitsalt rvimises ja et valvur ellu jtta. Aga valimatult raudtoruga peksmine - sellise teotulemusena vib valvur surra. Kaasus 15Kui me ei tea, kelle tegu surma kaasa ti, siis Kaastideviimise olulisust illustreeriv kaasus. Kui see oleks kaastideviimine, siis vastutaksid kk tapmise eest, olenmata, kelle tegu faktiliselt surma kaasa ti. Kui ei ole kaastideviimist (puudub hine teootsus, isesugused motiivid, koosklastamatus, erinevad episoodid). Tulemus on see, et seda surma kelellegi inkrimineerida ei saa. Phjuslik seos on minimaalne omistamise eeldus. Kui me ei tea seda phjusliku seose arengut, siis seda tegu kellelegi omistada ei saa. Kik vastutavad kehalise vrkohtlemise eest. Surm jb inkrimineerimata.

Alates 1. Jaanuarist on KarSis muudatus kakluses osalemine, kui sellega on phjsutatud surm. 1191. Kakluses osalemine. Siin aga pole surm tagajrg vaid vastutuse objektiivne eeldus. See tuleb kohaldamisele ainult siis, kui kellelegi on tekitatud selline tervisekahjustus, millele jrgneb surm.

3-1-1-57-10Kaasus 16Tapmise ti kaasa kannatanu enesepoolne solvamine. Vastutust kergendav eriline tunnust. hel on eriline isikutunnus teisel pole. 24 lg 3 kergendav vastutus ainult selle suhtes, kelell on eriline isikutunnus. See on kaastideviimine, ainult et erilise isikutunnuse tttu on lplik kvalifitseerimine erinev.

24. Eriline isikutunnus(1) Eriline isikutunnus on kesoleva seadustiku eriosas vi muus seaduses ettenhtud steokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmrke vi motiive.(2) Kui osavtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on tideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavtjale kesoleva seadustiku -s60 stestatut.(3) Seaduses stestatud vastutust raskendav, kergendav vi vlistav eriline isikutunnus kehtib ksnes erilise isikutunnusega toimepanija suhtes.

OSAVTTTideviija vastutab teo eest, mille ta ise on toime pannud. Osavtja vastutab kellegi teise toimepandud teo eest. Tideviija paneb toime steo ja osavtja osaleb selles. Osavtja vastutuseks on alati vajalik tideviija stegu, mis on phiteoks. Sellest saab vastutuse alused. Kui tideviija tegu ra langeb, siis puudub ka osavtja vastutus. Seda nimetatakse aksessoorsuse phimtteks.

Seadusandja teeb siin kaks erandit. Rgitakse piiratud aksessoorsuse phimttest. Esiteks ei pea tideviija tegu olema sline, piisab sellest, et see on igusvastane. Tideviija vib olla ka vastutusvimetu alaealine. Piisab, et tidevija tegu oleks igusvastane. 22.Teiseks, 24 erilised isikutunnused. Vivad vastutust modifitseerida.

Viimasena, tideviija tegu ei pea olema lpuleviidud. Karistatav pole ainult lpuleviimine, vaid ka katse. Ei tohi segi ajada katsest osavttu ja ..

Kui phitegu on 113 tapmine, siis kihutaja kui osavtja vastutab phikoosseisu jrgi 113, aga lisandub 22 lg 3 jrgi.

Teine variant, kihutaja kihutab tapmisele, aga tegu ei viida lpule, kuul lheb mda. Phitegu on tapmiskatse 113 / 25 lg 2, osavtja/kihutaja vastutab 113/ 25 lg 2 - 22 lg 3.

Kui asi ei jua isegi katsestaadiumisse, siis tideviijal vastutus puudub, osavtjal Osavtu katse 221. Tagajrjetu kihutamine. See on karistatav erandlikel juhtudel. Tuleb kontrollida, kas tegu kuulub nende hulka. Tapmise osavtukatse on karistatav. Kokulepe kedagi tappa vi tapmisele kihutamine on karistatav.

221. Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nustumine ja kuriteo kaastideviimise kokkulepe(1) Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nustumine vi kuriteo kaastideviimise kokkulepe on karistatav kesoleva seadustiku 8., 9., 13., 18. ja 22. peatkis ning 15. peatki 2., 4. ja 5. jaos stestatud kuritegude puhul, mille eest ettenhtud karistuse lemmr on vhemalt kaheteistaastane vi eluaegne vangistus.(2) Isik vastutab kesolevas paragrahvis nimetatud tegevuse eest ksnes juhul, kui vhemalt ks kesoleva paragrahvi likes 1 loetletud tegevuse osapooltest teeb tiendava teo eesmrgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist.(3) Isikule, kes paneb toime kuriteole kihutamise katse, mistetakse karistus seaduse sama stte jrgi, mis neb ette tideviija vastutuse, kui kesoleva seadustiku -s 24 ei ole stestatud teisiti.(4) Kesoleva paragrahvi likes 1 stestatud tegude puhul kohaldab kohus kesoleva seadustiku -s 60 stestatut vi vabastab isiku karistusest kesoleva seadustiku 26 likes 2 stestatud alustel.

Seda nimetatakse Duchenei paragrahviks.

EELDUS objektiivne klg phitegu, osavtutegu ja phjuslik seos nende kahe vahel. Teiseks subjektiivne klg, mis siis on tahtlus, igusvastasus ja slisus.Kaasus 1Tapmisele kihutamise katse. Puudub tideviija phitegu. Tapmisele kihutamist pole. Kaasus 2Ei vastuta, sest B tegu pole igusvastane, tegu oli hdakaitsega. Selleks, et osavtt oleks karistatav, peab phitegu olema igusvastane. Kui phitegu ise on igusprane, siis pole ka osavttu.Kaasus 3Lapse tapmisele kihutamine. Ema vastutab 116 jrgi vastsndinu tapmise eest. Kas selle eest saab ka isa vastutada kihutajana? Ema on vastutust kergendav eriline isikutunnus. Kihutaja vastutab tavalise tapmisele kihutamise eest ( 113).Kaasus 4Ametiisik. Vastutust rajav eriline isikutunnus, mis saabki kia vaid ametiisiku kohta. Isik ei saa olla tideviija, aga osavtja. Vastutab altkemaksu vtmisele kihutamise eest.Kaasus 5Subjektiivne koosseis pole tidetud A polnud huvitatud, et B objektiivse koosseisu tidaks. Tideviija phitegu kuritegelike skeemide/mitmete kelmuste toimepanemine. Tideviija tegu on igusvastane. Osavtjal peal olema osavtu tahtlus tahtlus teost osa vtta ja tahtlus, et tideviija teo toime paneks.Kaasus 6B vatutab rvimise eest. Tegemist ei ole kihutatav, sest kihutatav on juba teo kasuks otsustanud jrelkihutamine. Ei saa kihutamisega esile kutsuda tahtlust, mis on juba olemas. Kaasus 7Tideviija tegu: tapmine. Isa kutsus pojas esile tahtluse tapmine toime panna? Kihutamine kib konkreetsele teole kihutamise kaudu. Siin oli ainult ldine jutt see ei ole kihutamise tegu. Puudub individuaalne ja konkreetne tegu, millele kihutatakse ja seega kihutamist pole. Kaasus 8Kas kihutaja kihutamine on kihutamine? Jah, on. See on kihutamise alaliik. Ahelkihutamine olukord, kus mitu kihutajat tegutsevat ksteise jrgi asetatuna. Nad toimetavad ketis. Vastutus kik vastutavad kihutamise eest vrdselt. Kaasus 9Error in persona. 17 problemaatika. Selline phimte kehtib, et kuna inimelu on inimeluga vrdvrne. See, et tapeti vale isik, ei ole steoeksimus. Vastutatakse tideviijana phiteo eest ja osavtja kihutamise eest. Kaasus 10C vastutab kaasaaitajana. Kaasaaitaja tegu peab soodustama koosseisu titmist. Phjuslikku seost illustreeriv kaasus. Kaasaaitaja ja tideviija tegude vaheline phjuslik seos. Olukord ei pea olema selline, et kui me vtame ra osavtja teo, siis langeb ra ka tideviija tegu. Osavtja panus tagajrg tideviija tegu. Alt 1 viitab phjuslikule seosele. Piisab kui osavtja tegu mingilgi mral soodustab tideviijal tegu toime panna. Kuigi ka see on vaieldav. Kaasus 11Alt 1 puudub tahtlus, ettevaatamatus, hooletus. Pole osavttu. Ettevaatamatusest ei saa osavttu toime panna.Alt 2 tahtlus olemas, kaasaaitamine. Eelnev kokkulepe.Kaasaaitamine peab olema tahtlik tegu. Kaasus 12Ksimus tahtluses. Kas C teadis, et oime oli pandud igusvastane tegu. Oletades, et teadis, siis oli tahtlus olemas. Aga on ka teine probleem, mis staadiumis tegu oli. See oli katsestaadiumis. Vargus on lpuleviidud siis, kui tideviijal on varastatu saatust omatahtsi mrata. Antud juhul on vargus faktilises mttes lpule viidud asjad seisavad maja ees. Aga asi pole juriidiliselt lpule viidud. Kaasaaitaja liitumine on vimalik ka siis, kui osa teost on veel tegemata.Kaasus 13Ksimus on A rollis osavtjana. A kihutab vargusele. Kas ta peab kihutajana vastutama kigi nende varguste eest, mis tideviija toime pani? Ei. Ektsess. Kihutatu teeb rohkem kui see, milleks teda kihutati. Kihutati varastama ju ainult hte konkreetset eset. Kihutaja tahtlus ei ulatu teistele esemetele. Vastutab ainult tideviija. Kaasus 14Kas mja viks vastutada kaasaaitajana. Ainelise kaasabi osutamine. Mja vastutab kaasaaitajana tahtlikult ainelise kaasabi andmises. Aga mida ta oleks saanud siis teisiti teha? Kirvest mitte ma? Mmine on ju mja lesanne. Kaasaaitamise eeldused on kik tidetud. Aga vaatamata sellele on probleemiks see, et see, mis ta tegi, on tema elukutse osa.Vastutust piirav klausel sotsiaalse adekvaatsuse kriteerium. Kitutakse nii nagu neilt sotsiaalselt eeldatakse. Vaatamata sellele, et nad tidavad formaalselt kaasaaitamise eeldused, siis ei vastuta nad selle eest. Neile ei saa panna igusvastasuse hindamise kohustust. Jrelikult ei vastuta osavtu eest.

Varavastased steod: vargus ja omastamineKarSis 13. ptk. Eriosa peatkid on lesaehitatud lhtuvalt kaitsavale igushvele. igushve, mida kaitstakse, on vara. Jrgmine loomulik ksimus, mis tusetud on, mis on vara. htne vara miste puudub, on erinevad teooriad, kuidas seda mistet sisustada. Juriidline, majanduslik jm.

ldiselt vara, see on kikidele isikutele kuuluvate asjade iguste kogum, millel on rahaline vrtus (TsS). Vara moodustub erinevatest varahikutest. Neid on vimalik teistele isikutele vrandada rahalise vrtuse eest.

Miks vara kaitstakse? Vara karistusiguslik kaitse phjus peitub selles, et vara kaitsmise lbi kaitstakse ka vabadust. Omandiigus on ks olulisemaid phiigusi ja vara kaudu teostatakse isikuvabadust. See on vabaduse resrvuaar.

Vara kaitstakse kahel erineval viisil. Esiteks on olemas sellised koosseisud, mis stestavad vastutuse konkreetse varahiku rndamise eest. Varastamine, asja kahjustamine jm. Nende kaudu kaitstakse omandiigust mingile asjale. Et see konkreetne varahik kuulub selle konkreetse isiku vara hulka. Kaitstakse vara formaalset koosseisu. Nende koosseisude puhul piisab ksnes rndest varaiguse vastu. Ksimus, kas selle tulemusena tekib vara omanikule ka mingi kahju, pole thtsust. Kahju tekkimine pole siin oluline. Nendest koosseidusest moodustub esimene grupp omandivastased steod.

Teiseks, kitsamas mttes varavastased steod. Ei kaitsta mitte konkreetset varahikut, vaid ptakse vltida isiku kogu vara vrtuse vhenemise eest. Millist varahikut rnnatakse, pole oluline. Loeb, kas isiku vara vrtus selle rnnaku tulemusel vhenes vi mitte. Siia gruppi kuuluvad eelkige kelmus, vljapressimine ja usalduse kuritarvitamine. Steod vara vastu tervikuna.

Vargus 199. Vargus on formaalne stegu teodelikt. Ei nua kahju tekkimist, teo tagajrge. Asjal, mida varastati, kas sellel oli ka mingi rahaline vrtus, on thtsusetu.

Vana hea armastuskirjade kaasus. Vanad armastuskirjad varastatakse. Rahaline vrtus puudub, aga kaitstakse seda, et need kirjad kuuluksid isiku vara hulka.

Praktliselt ei saa eirata muidugi ka vara vrtust. 218 neb ette varavastase steo eest vastutamine vhevrtusliku vara suhtes. Kui varavastane stegu leidis aset mingi vikese vrtusega vara vastu, siis ei ole see kuritegu, vaid vrtegu. Varguse vrtus tuleb selle stte kaudu mngu ja sellest sltub vrguse lplik kvalifikatsioon.

Objekt vras vallas asi. Peab olema vallasasi. Teiseks, see peab olema teo toimepanija suhtes vras. Oma asja ei saa varastada. Varguse tegu moodustab hivamine teise isiku valduse rikkumine. Tungitakse kellegi valdusse ja vetakse asi. Esiteks kannatanu senise valduse lpetamine. Teiseks, toimepanija poolt uue valduse kethestamine.

Et piiritleda vargust kelmusest valduse lppemine peab toimuma valduse murdmise teel senise valdaja nusolek puudub.

Subjektiivsest kljest on vargus tahtlik tegu. See peab olema toimepandud vhemalt kaudse tahtlusega. Peab hlmama kik tahtluse asjaolud. Ebaseadusliku omastamise eesmrk. Toime panijal on kavatsus asi oma vara hulka prata. Koosneb kahest elemendidst: kannatanu psiv ilmajtmine enda asjast; vhemalt ajutine selle asja endale vtmine (piiritleb asja ajutisest kasutamisest).Kaasus 1Eelduste kontroll. Objektiivsed tunnused:Objekt - maja, vooder, prandalauad. Varguse objekt ei ole vallasasi, vaid kinnisasi (maatkk ja sellega psivalt hendatud esemed). Vallasasjadeks on asjad, mida saab eelkige liigutada. Teisalt, karistusiguses saab muuta kinnisasja vallasasjaks. Hoone on lammutatav ksikuteks elementideks. Hoone saab teha juriidilises mttes varguse objektideks.Ei ole mingit takistust siia varguse koosseosu laiendada. Kaks viimast komponenti voode ja prandalauad vastavad objektiivsetele tunnustele.

Varguse tegu: Vra valduse murdmine hivamine B tahte vastaselt. Valdus as mttes on tegelik vim asja le. Karistusigus ei piirdu asjaigusliku mistega. Faktlise oma vimu kehtestamine mingi asja le. Kas need asjad olid juba varem A valduses? Valdus kehtestati sissekolimisega hivati maja valdus, sh ka voodrid jm. Valduse hivamine toimus enne. Kui ta hivamist toime ei pannud, siis ei pandud toime vargus.Jrelikult on tegu omastamisega. Valdus oli olemas enne asja hivamist.

Vargust ei ole. Ksimus on selles, kas see on omastamine vi asja rikkumine ja hvitamine? See sltub valduse mistest.Kaasus 2Ksimus sellest, kas siin on analoogia keeld ja kas A saab varguse eest vastutada.Analoogia keeld see, mis on karistatav, seda otsustab seadusandja. Neid piire ei saa seaduserakendaja laiendada sarnaste juhtumite vrdsustamise kaudu. Antud kaasus ei puuduta steo koosseisu analoogiat. Analoogia tuuakse eraigusega. See on iguslik fiktsioon, mis luuakse asjaiguse sees. Loom ei ole asi, aga looma suhtes kohalduvad asja kohta kivad stted. Sellest tulenevalt saab ka varguse objekt olla loom. Loom on vallasasi. A on toime pannud varguse. Kaasus 3Kas B pani toime varguse? Rahapakk on vras vallasasi, aga kelle valduses see oli? Valdus lpeb surmaga. Pole kahtlust, et rahapakk on vallasasi. Aga varguse puhul peab valdus olema vras, kellelegi teisele kuuluv. Varastada saab midagi sellist, mis kuulub formaalselt kellegi teise vara hulka. Kui asi ei kuulu kellelegi, siis ei saa ka varastada.Kui mingi asi pannakse hauda kaasa, siis mida see tegelikult thendab? Omakesed on vallasasja valdusest loobunud, kui asi oannakse hauda kaasa. Samamoodi on ka surnukehaga, see ei ole omandiiguse subjekt. Moraalsetel kaalutlustel ei elda, et surnukeha on vallasasi. See aga ei thenda, et tegu ei oleks karistatav.Tegemist on 149 surnu mlestuse teotamine. Tegemist on haua rstamisega. Sel phjusel, et varguse puhul ei ole vrast vallasasja ja varguse koosseis ei kohaldu.Kaasus 4Varavastane stegu vhevrtusliku asja suhtes. 218. PisivargusKaasus 5Vastutab ikka 218 jrgi. Tuleb lhtuda rangelt asja vrtusest. Aga siin kaasuses on tegemist lisaks vargusele ka sissetungimisega 266 mttes. Kahe steo kogum. Kaasus 6Alt 1: F krvaldas tsisternautoga magistraaljuhtmest regulaarselt toornaftat ja ms edasi. Omastamine.

Toornafta tidab fsikaliselt ruumi, tsisternauto abil on seda vimalik ra vtta ja ra viia. Seega on toornafta vallasasi (karistusiguslikus mttes).

Toornafta on F-ile vras asi see ei ole tema omandis.

Toornafta tsisternautosse krvaldamisel kehtestas F uue valduse teatud koguse toornafta suhtes.

Asja omastamine eesmrgina ravtmisel esines eesmrk asi enda kasuks prata (omastamine ei pea olema toimunud).

Toornaftat edasi mes pras F enda valduses oleva vra asja enda kasuks. Ilmselt tegi ta seda omanike nusolekuta.Jrelikult on tegu omastamisega 201 mttes.

Seminaris: Tegemist on vargusega, sest nafta krvaldatakse magistraaljuhtmest, seal oleva nafta suhtes ei ole F-il valdust.

Alt 2: krvaldas gaasi ja ms edasi.

Kuna gaas pole oleku poolest energia, vaid asi, siis ldise arvamuse kohaselt peetakse gaasi asjaks ka karistusiguslikus mttes.

Kik eelnev analoogiline. Kuid KarS neb ette karistuse maagaasi ebaseadusliku kasutamise eest juriidilise isiku poolt 216 lg 2. Ebaseaduslik kasutamine thendab ka asja enda kasuks pramist vrandamist.

Seminaris: Vargus nagu eelminegi. Phjuseks valdus. Omastada saab vaid asja, mille suhtes on valdus kehtestatud.

Alt 3: salajase kaabli abil EE vrgust elektrit ja kasutas oma tarbeks. Elektrienergia ei ole kega katsutav kehaline ese ja ei ole seega vallasasi. Seda ei ole vimalik hivata. Tegemist on elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega, mille suhtes kohaldub KarS 216 lg 1 (elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine).

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222513152

Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajtmine asjast ja asja enda kasuks pramine nuab subjektiivsest kljest aga kavatsetust sellele viitab KarS 199 lg1 kasutatud formulatsioon omastamise eesmrgil.

Omastamisena on muu hulgas karistatav valduses oleva vra vallasasja ebaseaduslik enda vi kolmanda isiku kasuks pramine.Kaasus 7Vargus. Sularaha on vras vallasasi. Kas see, mil moel kannatanu raha sai, on siin mingit thtsust? St kas vargalt saab varastada? Jah, saab kll. Varguse puhul on oluline vaid valduse murdmine. Ja see on puht faktiline kategooria. Thtis on see, et see isik on antud hetkel selle isiku valdaja. Valdus on faktiline, mitte iguslik kategooria. Pole thtis, kes on tegelik omanikKaasus 8Kaasuse phiksimus: valduse loobumine. Ei tulene, et rehvide valdaja oleks vljendanud tahet rehvide valdusest loobuda. Ksimus on ka valduse mistes. A mttes on valdus faktiline vim asja le, aga ebarealistlik on, et inimene jlgib kogu aeg oma valdust. KarS reguleerib valdust kui sotsiaalset mistet asi on isiku valduses ka siis, kui ta pole iga pev selle juures. Oluline on tahe, asja vallata. Valdusest loobumist pole, seega on tegu valduse murdmisega ja vargusega. Kaasus 9Pole vargus. Valdustahet saab teostada siis, kui isik teab, kus asi on. Asjal puudus valdus. Kaotamine thendabki seda, et isik ei tea, kus tema asi on. Seega ei toimunud valduse murdmist. Toimus leiu omastamine.Kaasus 10Baaris olev asi on baariomaniku valduses. Omanikul pole enam valdustahet, ta ei valitse enam asja ja seega on asi tema valdusest vlja linud. Kui asi lheb tema valdusest vlja kellegi teise valitsetavas ruumis (kohal on selge omanik), siis kaotamisega selles kohas, lheb asi le selle koha omaniku valdussfri. Telefon ei muutu valdusetuks, vaid lheb le selle ruumi omaniku valdusesse. Tegemist on valduse murdmisega ja vargusega.

Kus algab ja lpeb vargus ja algab hoopis omastamine? Juriidiline ilumng. Kaasus 11Asja prgikasti krvale panemisega loobutakse valdusest. Seega ei ole valduse murdmist ega vargust. Kaasus 12Varguse katse. Senise omaniku valduse murdmine ja uue valduse kehtestamine vivad olla ajaliselt ksteisest lahutatud. Kuni ta uut valdust kehtestada judnud pole, on tegemist varguse katsega tegu pole lpule viidud. Uue valduse kehtestaks B siis, kui ta lheks korjaks need kullakangid les.Kaasus 13Ei ole murtud valdust lusikad on ikka veel A valdussfris. See on a vargusekatse vi mite midagi. B teo eesmrk oli asi hiljem ra varastada. Point on valduse mistes. Eelmises kaasuses lks asi tielikult omaniku valdusest vlja. Tal polnud enam mingit vimalust asja le faktilist vimu tesotada. Lusikate peitmisega jid need endiselt omaniku korterises. Tuleb prduda sotsiaalse valdusmiste poole. Asjad jid tema valitsetavasse ruumi ja seega tema valdusesse. Aga kui asi peidetakse ra nii, et senine omanik ei leia asja les, siis kuidas ta saab nende suhtes teostada valdustahet. Mida sa valitsed kui sa ei tea, kus asi on? Valdus on krvale trjutud. Selle jaatamisega oleks tegu varguse katsega. Kuna aga tegu on isiku korteriga (konkreetne ruum), siis vaatamata sellele, et klaline asja ra peitis, on lusikad ikkagi tema valduses ja siis pole ka valdust krvale trjutud ning pole tide viidud mingit koosseisu.Kaasus 14Varguse katse. Isikul ei tekkinud vimalust asja saatust vaba tahte jrgi kujundada. Asi oli kaupluses, kaupluse kontrolli all. Kaasus 15Vargus. Probleem seisneb selles, et lppkokkuvttes pole A asja omanik ta annab asjad kodututele jm. Varguse subjektiivne klg ebaseadusliku omastamise eesmrk. Kas ebaseaduslik omastamine peab toimuma toimepanija vara hulka vi kolmanda isiku vara hulka.

VARGUSE SUBJEKTIIVNE KLGTahtlus (vib olla ka kaudne tahtlus). Ei pea olema kavatsetus. Piisab kaudsest tahtlusest. Kui isik peab vimalikuks, et asi on tema suhtes vras, siis on tegu vargusega. See kehtib valduse murdmise kohta valduse murdmine peba olema hlmatud kaudse tahtlusega.

Ebaseadusliku omastamise eesmrk aga nuab kavatsetust. Puhtalt subjektiivne element piisab vaid taolisest eemrgist, kavatsusest, see ei pea realiseeruma. Ebaseadusliku omastamise eesmrk koosneb kahest elemendist: 1) omaniku kestev ilmajtmine ja 2) asja omakasuks pramine. Kui need kaks tunnust on tidetud, siis on varguse ebaseadusliku omastamise eesmrk olemas.

Kestev ilmajtmine: 1) substantsiteooria oluline on vaid asja kui kehalise eseme hivamine, asja maj vrtusel pole mingit thtsust. See teooria ei arvesta asjaga kaasas kivadid kasulikke omadusi. 2) vrtusteooria asja thendus ulatub kaugemale kehalisest esemest. Asja vrtus ei pruugi avalduda kehalises esemes. Nt fotod ja suveniirid kehaliselt ei pruugi mingit vrtust olla, aga oluline on emotsionaalne vrtus. Prast selle asja tagasi saamist on asja vrtus oluliselt vhenenud. 3) hendteooria aluseks asi kui kehaline ese ja selle hivamine. Kui aga asi tagastatakse, siis prdutakse asja vrtuse poole kas omanik on saanud mingi prdumatu kahju asja tagasi saamisel (on asja kasulikest omadustest ilma jnud).Kaasus 16Kas omanik on kestvalt ilma jnud asja valdusest? Kustuti ilma pulbrita ei oma enam selle eesmri kohast kasulikku omadust. Olgugi, et kehaline asi on tagasi saadud, on pulberkustutil kasulik omadus, mille thjendamisel korral ollakse sellest ilma jdud. Varguse subjektiivne tunnus on tidetud omanik on asja kasulikust omadusest ilma jnud. Tegemist on vargusega. Kaasus 17Isik on saanud tagasi kehalise eseme ning ei ole teada, et asja vrtus oleks vhenenud. Suuskadel on hooajaline/sesoonne vrtus. Kui aga omanikult ra vtta suusad selle kasutamise hooajal selles on probleem. Hooajalise kauba puhul tuleb juurde ajaline mde. Kui pikaks ajaks on asjade senine omanik asjast ilma jnud. Kui hooajaline asi vetakse terveks hooajaks ra, siis vib lugeda, et omanik on asjast kestvalt ilma jnud ja sellisel juhul vib teo lugeda varguseks.Kaasus 18 Tegevus ei olnud suunatud ajutisele kasutamisele. Kui nii palju elemente on sidukil ra muudetud, on pea vimatu, et senine omanik viks asja tagasi saada senise omaniku kestev ilmajtmine. Autoga linna peal kimamine asja kasutatakse kui enda oma asi on enda kasuks pratud. Tegemist on vargusega.Kaasus 19Vrtus teooria jrgi on tegemist vargusega. Aga kui palju peab vrtus vhenema, et seda lugeda varguseks. Et auto kasulikke omadusi edasi tarbida, on vajalik teha suuri kulutusi. Nivoo on letatud, mille kohta viks elda, et omanik on kestvalt ilma jetud. VargusKaasus 20Ettevaatamatusest ei saa vargust sooritada. Puudub tahtlust vtta vrast asja varguse subjektiivne klg puudub. Ka varguse katse on tahtlik tegu. Jb alles vaid ettevaatamatusedelikti tegu.Kaasus 21Mida vargus tpsemalt kaitseb? Mingi asja kuulumist konkreetse isiku vara hulka. Oluline on asja kehaline ese ja selle substantsi hivamine. Kahju tekitamine pole varguse koosseisu jaoks oluline.

Alt 1: vargus. Asi on omanikule rahas hvitatuks varguse ste ei omaks enam mingit thendust. Omavoliline asja vahetamine raha vastu on vargus.

Alt 2: Sularaha on asendatav asi. Vahetatavus on rahale omane. Raha kehtib ainult vrtusena. Asja identiteet pole reeglina oluline, see on vaid oma vrtuse kehastus. Vrtus ji omanikule alles. Ei ole toime pandud vargust.

Alt 3: Omaniku huvi oli suunatud just nendele konkreetsetele mntidele. Omanikule ei olnud oluline raha vrtus vaid just see, et need oli mndid. Vargus.Kaasus 22Vargus vi omastamine? Piiritletakse valduse miste kaudu. Varguse puhul valdus murtakse, omastamise puhul on valdus eelnevalt olemas. Kes oli senine liha valdaja? Lihatstus kui juriidiline isik. Juriidiline iseenesest midagi vallata ei saa, valdus toimub konkreetsete fsiliste isikute vahendusel. Juriidilise isikule kuuluva asja valdajaks on fsiline isik, keelle kaudu valdust tesotatakse. Steo objekt (hakkliha) oli A valduses. Tegu on omastamisega. Samas, kui vaadata AS stteid, siis ei ole A valdaja (ta on valduse teenija) ja tegu on vargusega.Kaasus 23Kui loeme kassiiri valduse teenijaks, siis on tegu vargusega. Kui on otsene valdaja, siis on omastamine.Kaasus 24Valdus oli olemas. Kapi leandmisega anti le valdus kapi ja kapis olevate asjade suhtes. Omastamine.Kaasus 25Kui varastatu vrtus jb alla 200 euro, siis on tegemist vrteoga. Kui on rohkem, siis on kuritegu.Kui varguse on objekt rgib iseenesest turuvrtusest, siis pole tegemist krvaldamatu kahtlusega. igesti on sdi mistetud varguse eest. Tuleb vaadata asja vrtust.Kaasus 26Objektiivsest kljest on vargus tidetud. Subjektiivsest kljest kitud isik tahtluse, lause kavatsetuse tasandil. Nd aga ebaseadusliku omastamise eesmrk. Omanik on kestvalt ilmajetud. Omakasuks pramine oli olemas sel hetkel, kui ta prossi vette viskas ta mras omatahtsi asja saatust. See, et ta ise ka lpuks asjast ilma ji, ei oma thtsust. Vargus.

Jrgmine teema: rvimine, asja kahjustamine.

XVI Rvimine, asja kahjustamine, ebaseaduslik kasutamineRvimine 200. Objektiivne koosseis:Rvimise objekt on vras vallasasi. Kohaldub kik nii nagu varguse puhul. Vahe on vaid selles, et asja vrtus ei ole oluline. Asja ra vtmine senise valduse ra vtmine ja uue valduse kehtestamine. Erinevus on kannatanud nusolekus. Vgivald on asja lemineku vahend ja kannatanu nusolekust siin rkida ei saa.

Vgivallategu. Vgivallateod on stestaud isikuvastaste stegude seas, 120-121. hvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadustamine ja vgivald on kehalise ju rakendamine teise inimese sundimiseks, et ta asja le annaks. Sh ka tema osutatava vi eeldatava vastupanu mahasurumiseks. Oluline on see, et vgivald oleks asja lemineku vahend. Ehk vgivald on see, mille mjul asi hvatakse.

Vgivalla kestus. Vgivalda peab olema kasutataud asja lemineku ajal, samuti ka enne vi prast asja leminekut. Vgivalla mju kestab seni, kuni kannatanu on sellises seisundis, milles see

Range kausaalsus pole oluline. Piisab sellest, et sdalne peab ise vgivalla kasutamist asja leminekuks vajalikuks.

Kaasus 1Tegu on kavlifitseeritav rvimisena. Ksimus on vgivalla mistes. Vgivald kujutab endas ohtu kannatanu elule ja tervisele. On ilmselge, et mngurelval tegelikkuses ohtu ei ole elule ega tervisele. Subjektiivselt aga ei suuda kannatanu vahet teha, kas tegemist on mngu vi prisrelvaga. Oluline on see efekt, mis tekib ja mida toimepanija ra kasutab, et hivata kannatanule kuuluv asi. Subjektiivsest hirmutundest lhtuvalt tuleb ka selline olukord lugeda rvimiseks. Vgivald on olemas seega.Teo tpsem kvalifikatsioon. Tegu ei ole lpule viidud, sest toimepanija pole vrast asja ra vtnud. Kaheaktilise steo probleem pool koosseisust on tidetud, pool titmata. Stegu on toimepandud, kui kik steo koosseisu tunnused on tide viidud.Tuleb kontrollida katset. (Eksamis tuleb tdeda, et stegu pole toime pandud ja tuleb asuda kontrollima katse struktuuri).Tegemist on katsega.

Selles kaasuses ei ole tegemist relvaga. See sltub ka kaasuse kirjeldusest. Ka mngurelva saab kasutada relvana sellega saab la. Tegemist ei ole aga relvana relvaseaduse mttes - mngurelvaga ei saa tekitada relvale otsetarbekohast vigastust. Kaasus 2Silmatilkade kasutamise tagajrjel tekkinud teadvuse kaotamine ei ole vgivald 120 121 mttes. Seal rgitakse valu tekitamisest ja raske tervisekahjustuse tekitamisest ( 118). Teadvuse kaotus on alati oht elule 118 lg 1 p 1 jrgi. Tuleks vaadata Vabariigi Valitsuse tervise kahjustuse arstliku tuvastamise korda. Teadvuse kaotamisel vib tekkida oluliste kehaliste funktsioonide lakkamine hingamine jm. Kui teadvusetut seisundit kasutatakse ra, et vtta vallasasja, siis on see lpuleviidud rvimine 200 lg 2 p 5.Kaasus 3Alt 1: katsestaadiumis rvimine

Alt 2: Eeldades, et A pani toime alt 1-s kirjeldatud teo, siis on A toime pandud rvimise. Katse + lpuleviidud katse = kogumis vrdub see he lpuleviidud teoga. Katse on hlmatud lpuleviidud teoga. Katsele viidata pole enam vaja. A vastutab 200 lg 2 p 1 relvana kasutatav muu ese ja p 4 isik on eelnevalt toime pannud rvimise (kusjuures tegu ei pea olema lpule viidud, vib olla jnud katsestaadiumisse). Kaasus 4Vgivalda pole kasutatud. Vgivald on mratletav valu tunnetamisega. Kui rvimise subjekt ei tundnud valu, siis ei ole tegemist vgivallaga. Kui aga koti sikutamisel tekkis isikul valuaisting, siis vib tegemist olla ka rvimisega 200 lg 1 thenduses. Kui tegemist pole rvimisega, siis on see vargus 199 lg 2 p 5 avalik vargus (kolmandate isikute juuresolekul). See on rangemalt karistatav, sest see on lim jultumus, see on ohtlikum.Kaasus 5Vgivald ei ole ravtmise vahend. Asjad saaks ktte ka ilma vgivallata. Vgivald pandi toime samaaegselt, aga see polnud vahendiks. Tegemist on grupilise varguse ja kehalise vrkohtlemisega kahe koosseisu kogum. Kuigi mees oli teadvuseta ja ei tundnud valu, siis objektiivselt on sedastatav, et talle on tekitatud tervisekahjustus.Kaasus 6Vargus 199 + vabaduse vtmine 136. Puudub vgivallategu. Vabaduse vtmine ei ole hlmatud vgivallateoga 120, 121 ja 118 mttes ja seega ei ole tegu rvimisega.Kaasus 7Asja vrtus pole oluline, see et rahataskus raha pole, ei ole oluline. Pole kahtlus, et vgivald oli suunatud rahatasku hivamisele. Vgivalla mju kestis veel, E andis kella ra vgivalla mju all ja seega on see rvimine. Vgivalla jrelmjus hirm vgivalla jtkumise ees, sest vgivalda on juba kasutatud. Kaasus 8A ja B teod ei olnud koosklastatud. Nad ei olnud eelnevalt kokkuleppinud. Ei olnud kaastideviimine.A vastutab vgivalla kasutamise (raske tervisekasjustuse tekitamise) eest. Eesmrki rvida tal polnud. B vastutab varguse eest.Juhul, kui nad oleksid oma tegevus koordineerinud, oleks tegu rvimisega. Kaastideviimine on ka see, kui ks tideviija realiseerib he osa koosseisust ja teine viib tide teise osa. Nende teopanused liidetakse ja nad vastutaksid grupilise rvimise eest. Koosklastatuse puhul tekib ka teine ksimus teadvusetu seisund on vgivalla jrelmju. Ta ei osuta enam vastupanu ja teine isik kasutab ra seda. Ajalis-ruumiline lhedus on samuti oluline. Kui nt sama vgivalla kasutaja ndal hiljem lheb haiglasse sama teadvusetu isiku juurde asju ra vtma, siis ei ole tegemist rvimisega; ajalis-ruumiline seos liiga vike.Kaasus 9 200 lg 2 p 5. Vgivald (eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine) + asja ra vtmine = rvimine. Vgivalda kasutati, et valdust asjadele silitda (vajalik, et hivamine lpule viia). Vgivalda kasutati hivamise lpuleviimist takistava isiku vastupanu maha surumiseks. Kui ta oleks asjad maha jtnud, oleks tegemist rvimise katsega.Kaasus 10Kahe kogum ei ole ige. Omakasuline mrv 114 lg 1 p 5. Surma 200 vgivald enam ei hlma. Kaasus 11Ajalis-ruumilise seose ksitavus asja ravtmise, vastupanu osutamise ja selle mahasurumise vahel. Rvimise faktilise lpuleviimiseni on vimalik. Okupatsiooniteooria ja ksutusteooria (oma tahte jrgi on vimalik saatust mrata) teo lpuleviimisel. Sltuvalt sellest, kas tegu oli lpuleviidud vi mitte, vargus + vgivald vi rvimine. Peame phjendama ht vi teiest teooriat. Vgivalda on kasutatud hivamise lpuleviimiseks?Okupatsiooniteooria jrgi oli asi juba valdusest vlja linud, isik viibis tnaval asjaga; ksutusteooria jrgi oli isiku jlitamine teo osa ja tegu oli rvimisega.Kaasus 12Tegemist ei ole vra vallasasjaga, jrelikult ei ole tegemist rvimisega. Tegemist on raske tervisekahjustuse tekitamisega, isikuvastane stegu.Asja kahjustamineKaitstakse omandit ja asja kasutamise igust ehk asja kasutatavust. Kui seda rikutakse, siis seda hve 203 kaitsebki. 203 on ldkoosseis, eriosa sisaldab mitmeid erikoosseise erinevates peatkkides (keskkonnakahjustamine nt).

Teo objekt erinevalt vargusest ja rvimisest on nii vallasasi kui ka kinnisasi. Kll aga ei hlma koosseis peremehetut vara.

2 liiki, kaks tegu. Hvitamine ja rikkumine. Hvitamine on asja substantsi selline muutmine, mille tagajrjel muutub asi kasutamatuks, see likvideeritakse, sellisel kujul teda enam ei ole.

Rikkumine on hvitamine, aga vhemas intensiivsuses. Selline asja substantsi hvitmaine, et asja otstarbekohane vrtus ei kao lplikult. Asja kahjustamine, mis ei jua hvitamise staadiumisse.

Oluline on ka 218 tekitatud kahju mr on on see, mis mrab teo lliku kvalifikatsiooni.

Kaasus 13Seda, kas asja on rikutud, tuleb iga kaasuse puhul eraldi vaadata. Auto sidab, kuid selle vlisilmet on muudetud. Auto heks eesmrgiks on ka esindusfunktsiooni tita. Tegemist on rikkumisega. Kahju saab kindlaks teha, vttes aluseks endise olukorra taastamiseks tehtavad kulutused. Kaasus 14Pldu polnud enam vimalik selle otstarbele kohaselt kasutada vilja ei saanud enam kasvatada. Kahjustamise objketiks oli kinnisasi. Kahjustada sai asja kasutatavus. Kahju kindlaks mramise tuleb aluseks vtta saamata jnud tulu ja kulutused, mida on vaja teha, et pllumaa taas viljakaks teha. Tegemist on rikkumisega, sest ilmselt pllumaa kasutamine ei ole kahjustatud lplikult vihmaveed pesevad selle soola kuidagi vlja.Kaasus 15Rikkumine. Asja sesoonsus ei tule arvesse, sest objekt on valminud inimt tulemusena. Kahju vljaselgitamisel aluseks uisuraja taastamiseks tehtavad kulutused. Kaasus 16Vargus + hvitamine. Teemanti vrtus seisnes selle terviklikuses, suuruses (maailma hiiglaslikum briljant). Tkeldamine ei ole mittekaristatav jreltegu. Endist kuju pole enam vimalik taastada. Samas on 50 viksemat briljanti samuti vga hinnalised.Isegi kui varas hvitab varastatud asja, siis on tegemist on karistatava jrelteoga?Kaasus 17Asja ebaseaduslik kasutamine. Omavoliline kasutamine 215. Selle sttes probleem on see, et sed aon lilaialt kasutatud. On ptud tagada omani laialdast kaitset, mille tagajrg on see, et igasugune lubamatu kasutamine lheb sinna alla. Iseasi on muidugi, kas see on hoopis vrtegu 218 mttes.Kaasus 18Esmalt, teo pani toime S sissemurdmine, asja kasutamine. Ksimus on K vastutuses. See sltub, kas K oli kaastideviija eeldab hist teootsust ehk rollijaotust. Kui see nii oli, siis vastutab ka K. Kuigi silib ksimus, milles seisnes tema oluline teopanus.

XVII KelmusTuleb silmas pidada, et hinna kujundavad pakkumine ja nudmine. Vara on majanduslik tegur, et teenida kasumit. Maksimaalse kasumi poole prgimine on turumajandusl ssteemile omane. Iga koosseisu sisuks on kindel rndeviis. Varavastased steod kitsamas mttes: oluline koguvrtuse vhenemine ja ei saa mda ksimusest, mis on VARA. VARA: Kar pole htset vara mistet. Pole hemttelist arusaama, mis on vara.

On erinevad vara ksitlused. JURIIDILINE VARA MISTE: kik isiku subjektiivsed igused. Iga ksiku vara suhtes fikseeritud iguste ja kohustuste kogu. Juriidilise vara miste korral on vlistatud sellise vara huvi lugemine isiku vara hulka, mis ei ole seaduslik nt palgamrvari nide: jb tasu saamata ja prdub kohtusse. Kas palgamrvari tjud on Kar mttes kaitstav? EI, juriidilise vara miste suhtes pole, kuna see on ebaseaduslik. Sellist vara Kar ei saa kaitsta. Juridilise varamiste jrgi kaitstakse ka rahalise vrtuseta asju nt vanad armastuskirjad. MAJANDUSLIK VARAMISTE: vara on kik see, mis on rahaliselt hinnatav ehk rahaliselt hinnatavate iguste ja kohustuste kogum. Vara vljendab kiki isikule kuuluvaid majanduslikke hvesid sltumata nende iguslikust seisundist. Vara moodustavad kik rahalise vrtusega asjad, rahalised igused (nt nudeigus kelleltki saada olev kasu jne). Varamiste kaitseb kiki maj. positsioone ka neid, millel igusl kvaliteet puudub. Kaitseb palgamrvari tjudu JURIIDILIS-MAJANDUSLIK VARAMISTE: majanduslikke positsioone kaitstakse niivrd, kui need on seaduslikud ja iguslikult tunnustatavad ehk karistusiguse kaitse all on kik maj. vrtusega varahikud, kui need pole iguslikult hukkamistetavad. nt tjud kui selline on kaitsmisvrne, aga mitte palgamrvari tjud. Sellest mistest lhtuba ka kohtupraktika. KELMUSE KOOSSEIS:NB! Kelmuse koosseis on MUUTUNUD!!!!!OBJ: petmine, pettus ehk teise isiku eksimusse viimine, talle faktilistest asjaoludest vrettekujutuse loomise teel. St petmise esemed saavad olla faktilised asjaolud, mis vivad olla olematud faktilised asjaolud (videtakse midagi, mida ei eksisteeri) vi olemasolevad, mida moonutatakse vi varjatakse. Isiku aspektist on vlised, objektiivselt tuvastatavad, mis puudutavad olevikku vi minevikku, kuna tulevikku on raske prognoosida (n vimalik testada vi mberlkata). Ka sisemised asjaolud nt isiku valmisolek millegi eest tasuda (maksmisvimelisus). Probleem: siit tulevad sisse ka tulevikku jvad asjaolud. Petmistoimingu tulemusena tekib kannatanul eksimus ehk valeettekujutus tegelikkusest. Eksida saab vaid inimene ja objektiks saab olla vaid teise inimese petmine ja ei saa olla olukord, kus petetakse masinat, infossteemi. Need on kelmuse erikoosseisudega kaetud. VARKSUTUS: kirjutamata koosseisutunnus (kirjutamat koosseisu tunnuseks on ka phjuslik seos). Varaksutus on henduslli eksimuse ja varaksutusega kahju tekitamisena. Kannatanu tekitab endale ise kahju. Petmise tulemusel tekitatakse eksimus, millega kannatanu kahjustab end. Kannatanu annab ise toimepanijale le eksimuse mjul. Varaksutus on henduslli eksimuse ja endale varaksutuse ???? vahel. Tegutsemine- talumine- tegevusetus, mis kutsub toimepanija vara suurenemise ja kannatanu vara vhenemise. Varaline kahju: tagajrg. KELMUS ON TAGAJRJEDELIKT. Eksimus mjul peab olema kannatanu kogu vara vhenenud. Et kahju vlja selgitada, tuleb olukorda vaadata: enne eksimusse sattumist ja prast eksimusse sattumist (vs diferentsihpotees) tuleb vlja selgitada vara kogu vrtus enne ja prast tegu. Kui kahe olukorra vrdllus annab tulemuse, et vara koguvrtus on vhenenud, on saanud varalist kahju. SUBJ: kelmus on alati tahtlik tegu. Keeruline, kuna subj. kljest nuab otsest tahtlust teadvalt sna. Kaudne tahtlus on vlistatud. Ja ka varalise kasu saamise eesmrki, mis nuab kavatsetustst. lejnud koosseisu tunnused nt varalise kahju tekitamine: piisab kaudsest tahtlusest. NB! Kelmuse koosseisu subj. klg on keeruline, kuna erinevad tahtlused erinevatele koosseisudele. Kaasus 1OBJ: 1) pettus: kas O optika kaupluse pidajana on kannatanut petnud? Kuna teab, et pikesevarjutus tulemas pole ja kasutab valet videt oma lbimgi suurendamiseks, siis (Kar peab petmine puudutama faktilised asjaolud olevikku/minevikku, aga mitte tulevikku). Pikesevarjutust vimalik testada, aga analsime teisi. a. Eksimus kannatanul: + kuna tegi selle jutu pinnalt ostuotsuse. b. Varaksutus: + eksimuse mjul raha maksis prillide eestc. Varaline kahju: karistusiguses pole htset kahjumistet: jur, maj ja hendkstilus. Juriidilise teooria jrgi: varalist kahju on saanud igaks, kes pole saanud seda, mille saamiseks oleks olnud igus. Majandusliku kahjuteooria jrgi pole olukord enne ja prast tegu muutunud. Kokkuvttes on 0 erinevus ja vara koguvrtuse vhenemist pole toimunud (noaturuhind on ige). Aluseks on vara majanduslik ksitlus ja kui selle jrgi keegi on saanud kahju, et vara kogu vrtus on vhenenud ja edasi ei liigu. Kahju tekkimist tuleb kontrollida tiendavalt isiku individuaalsetest ootustest lhtuvalt ehk tuleb kontrollida, kas kannatanu tehingu toimel sai seda, mida subjektiivselt eeldas vi mitte. hendteooria: varaline seis enne VS varaline seis prast. Majandusliku teooria jrgi pole kahju saanud: enne oli 100 eur ja prast oli 100 euri vrtuses prillid. Jrgnevates kaasustes peab kontrollima, kas sai seda, mida tahtis. Tuleb silmas pidada, et suitsuklaasist eriprillid, mis tavaprillidest palju kallimad. Palju sltub faktilistest asjaoludest ja kaasuses etteantud asjaolude kirjeldamist interpreteerida. Ainult diferentsihpoteesiga ei pse ja on tarvis phjendada. Varalist kahju pole, siis oleks kaasuse lahendus: kui ei saanud varalist kahju, siis puudub kelmus. Kelmuse koosseisu kontroll lppeb ja jreldus on, et kelmuse koosseisu pole OBJ. koosseisu tttu. ALT lahendus: on saanud varalist kahju ja tuleb subj. klje kontrollimiseni minna. Subj klje raames peab tuvastama tahtluse, et kas petmise tegu talle pikesevarjutusest rkis: kas on otsese tahtlusega toime pandud: otsene tahtlus, kuna teadis. Kui vidab, siis on petmine otsese tahtlusega. Varalise kasu saamise eesmrk: + oma kive suurendamine. Iga kaupmehe phimure. Ei mnud prille ilma isikliku kasu marginaalita. Varalise kahju tekitamine kannatanule: + varaline kahju ja kasu on sama nhtuse prdkljed. Kui M tegutse oma vara suurendamiseks, siis see on O vara vhendamisek. Subj. kljes pole probleemi ja on toime pandud kelmus. Sellise variandi puhul vastutab kelmuse eest. Kaasus 1:Vaatame struktuuri jrgi: objektiivne koosseis eeldab:(1) pettus: mis saab olla pettuse asjaoludeks? Ajaliselt peavad olema minevik vi olevik, aga mitte tulevik, kuna seda ei tea keegi ette. Pettus ei hlma tuleviku suunatud asjaolusid. AGA piksevarjutus on faktiline asjaolu, mille saabumises on vimalik astronoomiliselt veenduda. (2) eksimus: vrettekujutus faktilistes asjaoludes + (varjutus on tulemas ja pettus toimis)(3) vara ksutus: raha leandmine kauba vastu. henduslli pettuse ja eksimuse vahel, mille tulemusena toimepanija vara suurenes ja kannatanu vara vhenes. Vara mjutamine +(4) toimepanija varaline kasu + vara suurenes raha arvelt, mille sai prillide eest. Vara kasiivus: vaadatakse saldo phimttega: enne ja prast. Majanduslikult vib-olla OK, aga sai prillid, mida pole vaja. See taandub varalise kahju mistele. On kasutusel hendteooria: varalise kahju ja kasu suhtes. Objektiivne individuaalne. Kahju ja kasu tuleb rahaliselt mdetaval viisil kindlaks teha. Majanduslikult tunnistatakse erandeid: ostja ei saa tegelikkuses asja kasutada. Saldo vahe on 0, aga pettuse tttu on siiski oma majanduslikku seisu kahjustanud. Kelmus hinda pettusena ei arvesta.Subjektiivne klg: otsene tahtlus (teadis ise ja tegutses eesmrgipraselt)Kokkuvte: kelmuse objektiivne koosseis on tidetud. Kaasus 2 OBJ: pettus: petmine sisemistes asjaoludes (I kaasus oli toimepanija sisemises asjaoludes). Maksmise valmidus vs maksmise vimelisus. Jetakse vale mulje, et makstakse, et teine pool midagi le annaks ja teine on vimelisus olemas ja suudaks tasuda, aga valmidust pole. nt restoraniklastaja: istub, tellib, ei maksa, hiilib minema s.o. kelmus; nt 2 takso tellimine: vltsitakse tandja palgatendeid ja tekitatakse mulje, et maksmisvimeline. Sisemised asjaolud, mis puudutavad toimepanija pshilisi kabatsusi ja hlmavad tulevikku, et pettuse asjaolu ei puuduta et tulevikus oled vimeline maksma kib tuleviku kohta. Sisemiste asjaolude raames aktsepteeritakse. Kaasuses jttis mulje, et maksmisvimeline ja maksmisvalmis, siis pettus olemas. Muud koosseisu elemendid on tidetud. Kaasuse pinnal saab selgitada kolmnurk kelmust: juhtum, kus kahju saaja ei lange kokku varaksutuse tegijaga kokku. Pettus: (kes maksab?) Esemeks vib olla teadmised: Pettuse ese (tasumine) puudutab tulevikku. Kuna algusest peale polnud plaani maksta, siis on kelmus.Pettuse esemeks on toimepanija sisemised asjaolud: kas oli valmis maksma?Kaasus 3: kaasus 3 Kas hind saab olla pettuse esemeks? turumajandus, kigil igus ise hinda mrata. Eriti tuletatud tehingutes on he poole vhem informeeritus asjaolude phjuseks, miks teine pool saab kahju ehk informatsiooni assmmeetria. Kui rgitakse, et turg on isereguleeriv, siis arusaam lhtub ekslikust eeldusest, et kigil vrdne info turu toimimise kohta. Kui keegi saab rikkaks, siis tal info, mida teisel poolele pole. See toob kaasa vimaluse varalist kasu teenida. Kar on probleem, kuidas piiritleda pettust rikavalusest. Eraiguslik mde: eraigus ei aktsepteeri tehingu hiljem thistamist, et hind oli liiga palju. See mjuks iguskindlusele hvitavalt. Kar Ultima ratio- ei saa era kaugemale minna. Kui era ei luba, siis ei saa ka kar olla see karistatav. Kauba hind ei saa olla pettuse esemeks. Pettuse esemeks vib olla hinda kujundav asjaolud ehk asjaolud, mille suhtes videtakse, miks hind krge on VIVAD OLLA KELMUSE OBJEKTIKS. Objektiivne koosseis: (1) pettus (vale ettekujutus) -. Objektiks oli sportauto. Kelmuse koosseisu mttes sai pettuse esemeks olla faktilised asjaolud ehk tegeliku maailma sndmused/nhtused. Faktilised asjaolud peavad puudutama olevikku vi minevikku. Reklaamis sisalduvad mingid vited, mille kaudu kutsutakse kaupa ostma. Te moonutamine ei saa olla pettusesemeks. hiskond eeldab reklaami ja reklaamis rhutatakse toote/teenuse positiivseid klgi ning sellega vidakse liiale minna. Reklaam on sotsiaalselt reguleeritud kitumine ja tegelikkuses ei pruugigi see alati lpuni teks osutuda. Reklaam ei saa kelmuse koosseisus pettuseks olla. Tuleb alati alustada objektiivsest kljest ja kui see puudulik, siis pole subjektiivse klje juurde vaja minna. Kaasus 4: (vt 2. kaasus) Kaasus 4Kas listav reklaam saab olla pettus esemeks? puudub pettus. Piirid samas hmased. Kui reklaamis videtakse omadusi, mida tegelikkuses teadaolevalt polegi, siis piiripealsetel juhtumitel vib kaaluda, aga ldiselt mitte. Pettuse ese: toimepanija sisemised asjaolud (maksmisvalmidus). Pettuseseme ks mde on faktilised asjaolud ja teine sisemised, mis iseloomustavad toimepanijat. Taksojuhil tekkis eksimus, kuna alustas situ, teades, et makstakse: A li eksimuse.Vara ksutus: taksosidu tegemine, millega tekkis kulu ja teine pool sai kasu.Subjektiivne klg: tahtlus + (kavatsetus) igusvastasus +, slisus + Tegemist on kelmusega, AGA kas 209 vi 218?Kaasus 5 taksositPettus on maksevalmidus. Analoogiline kaasus 2-le. 218 omab rakendusala ka kelmuse korral. Kui summa on vike ja pisikelmus, siis kvalifitseeruks vrteona. Selliste juhtumite puhul tuleb kontrollida. kaasuses 218 mttes vrtegu, kuna vrtus ei leta 218 stestatut. Kaasus 6 Kaasus 6Kas ige informatsiooni esitamisega saab petta? Kui tlen kirjas ra kik olulise ja ige informatsioon on varjatult vikeses kirjas peidetud ja inimene teeb soorituse, vara vheneb. Kas on kelmus? Kas ja kuivrd peab inimene ise olema iguskibes hoolikas ja sellistele asjadele thelepanu prama. Dogmaatilises mttes ei ole kelmust, aga Saksa kohtupraktikas: oli ks inimene, kes elatus sellest. Kui kuulutus ilmus, siis saatis kadunud lhedastele kirja. Liidukohus mistis sdi, kuna kasutas ra inimeste leinaseisukorda ja siis pole rahaasjades thelepanelikud. NB! unustatakse tihti ra, et kik, mis moraalselt hukka mistetav, ei ole karistatav. Tihti on kaasus eetiliselt ja moraalselt lubamatu, aga koosseisu tunnuseid ei ole. D-l tekkis K mjul eksimus. Kahe tunnuse hendlli: eksimuse mjul teeb kannatanu varaksutuse, mis kahjustab tema vara seisundit (andis toimepanijale le vara). Ei ole varaksutus, kui sdlane vttis vara ja kannatanu ise ei kahjustanud. Kannatanu vara vheneb ja K vara suureneb. Objektiivse koosseisu tunnus puudub. Ei ole kelmuse objektiivsed tunnused tidetud. Vargus: valduse murdmine-Omastamine: omastaja valduses + (kaasuseasjaoludest tuleneb, et tal oli valdus) vt analoogne margikogu kaasus.Kaasus 7:Vargus? Pettust kasutati selle hlbustamiseks. Kelmuse koosseisust on puudu varaksutus. Seega puudub kelmus. Varaksutus oleks lli eksimuse ja vara saamise vahel. Varaksutuse mte on see, et kannatanu oma teoga vhendab vara. Siin toimepanija tuleb ja vtab kohvri, mis pole kannatanu tegu, vaid toimepanija tegu: HIVAMINE. Omastamine vs vargus? Kaasuse asjaolusid vaadates, pigem tegemist omastamisega, kuna vtme enda ktte jtmine rgib selle kasuks. Kaasus 7: Toimepanija paneb toime pettuse, mille tulemusena tekib toimepanijal varaline kasu. Kelmuse juhtumid on ka need, kus on rohkem isikuid. Kolmnurkkelmus: toimepanija, varaksutaja ja varalist kahju saav isik. Koosseisu tunnused: toimepanija teeb pettuse, varaksutajal tekib eksimus ja teeb vara ksutuse, varaline kahju tekib kolmandale isikule. Toimepanija petab valvurit ja valvuril tekib eksimus, annab autovtmed ja varaline kahju tekib auto omanikul. Kaasuse phimtteline ksimus- kes on igustatud kolmanda isiku vara ksutajateks? 1) igusliku volituse teooria: iguslikult volitatud isikud on vara valdaja ja tema poolt iguslikult volitatud isik (tema ise ja need kellele on volitus edasi antud). Kui ei ole need isikud, siis varaksutus. 2) Leeri teooria: mratleb igustatud isikute ringi laiemalt: need, kes on isiku poolt ja kaitsevad teda. Need, keda valdaja on teinud oma valduse asevaldajaks. Kas igusliku teooria jrgi saaks olla varaksutaja? On antud selged juhised, millal vib vtmeid kasutada (ruumipuudus, tulekahju jne) ja auto vlja anda. Valvur letas oma volitust igusliku volituse teooria vaatepunktist ning ka leeri teooriast- tal polnud igust anda kellelegi autovtmeid. Jreldus: kelmus langeb ra, kuna pole varaksutuseks igustatud isik.Vargus: kahe teineteise jrel kituva isiku vahel peab olema rakasutamissuhe, millel 3 liiki (teo valitsemise kaalukad teadmised, kaalukas tahe, vimuaparaat). Kaasuses on eksimus (alt 1). Eksimus ja pettus on omased peale kelmuse ka vahendlikule tideviimisele, mille kaudu vivad pettus ja eksimus saada teiste steokoosseisude osadeks. Tegemist on vahendlikult toime pandud vargusega. Analoogiline teatrigarderoobikaasusega, kus vetakse garderoobist vale kasukas. Vahendatud toimepandud vargus: valduse murdmine teise isiku eksimuse kaudu. Kelmus piirneb alati vahendlikult tide viidud vargusega. Piir on rn ja sltub kolmnurkkelmuse puhul sellest, kes on varaksutuseks igustatud isik. Kui varaksutust pole, siis tuleb kontrollida vargust.Kaasus 8:Vahendlik vargus (kolm poolt). Sarnane eelmisele kaasusele. Eksimus+, pettus+.O on valdaja, V-l on O-ga sltuvussuhe. Volitusteooria kohaselt pole valdust antud. Kelmuse obj koosseisu tunnused nuavad, et oleks vara. Auto kuulub vara hulka. Teiseks on vajalik pettus garaaivalvuril tekkis pettuse tttu eksimus. Sellest tulenevalt andis vtmed le andis valduse le varaksutus. Probleem on selles, kes on see isik, kes vib varaksutust teha?

Tpsemad varaksutuse tingimused: iguliku volituse teooria (igustatud valdaja ise ja keegi, kes on tema poolt volitatud), leeriteooria (valdaja ja iga teine isik, kes asub temaga hes leeris; miinuseks hmane kriteerium) hendteooria ehk segateooria. igusliku volituse teooriat tuleb kohaldada varguse puhul, kuid mitte kelmuse puhul ja vastavalt sellele lahendada kaasused. Kui isik oli nende teooriate jrgi igustatud tegema varaksutust, saame lahendusega edasi minna. Kui isikul polnud neil alustel igus teha varaksutust, siis tuleb arutada vahendlikku varguse tideviimist (pettusega, teadmisega valitsemine). Kelmus ei saa enam olla.

Siin kaasuses varaksutuse tegemiseks mingist igust ei olnud, kelmuse koosseis langeb ra. Tuleb kontrollida varguse koosseisu. Vahendlikult toimepandud vargus murdus valduse kasutades ra garaaivalvuri teadmatust. Garaaivalvuri kitumises vargust pole, kll aega sidukile jrgitulija kitumises.Kaasus 9: Kaasus 9: Puudub varaksutus, tegemist on vahendlik tideviimine. Kelmus ja vargus pimuvad ja vib olla raske vahet teha. rakasutamissuhe vis olla sunnil baseeruv, juaparaadil baseeruv vi eksimusel baseeruv. Vagunisaatjal pole tahtlust, kuna ei teadnud. Tegemist on eksimusega, kellegi eksitusse viimisega. Tuleb silmas pidada, et vib olla kelmus vi vahendlikult toime pandud vargus. Mlemad toimuvad eksimuse najal. Vahendlikult toime pandud vargus. Pole kolmnurkkelmus, kuna ei tee varaksutust?Pettus +; Eksimus + (A-l tekkis vale arusaam tegelikest asjaoludest). Varaksutus: A pidas D-d B-ks ja tegi vara ksutuse (tegevusetusega) ja D lahkus heeringatega. Tegevusetusega on vimalik varaksutus teha ja oma varalist seisu kahandada. Kavatsetus +igusvastasus ja s +Kaasus 10 Kaasus 10 heeringadMilles petetakse? Isiku identiteedis: esinetakse kelleski teises, kes tegelt pole. Vline faktiline asjaolu. Teiseks: on varaksutus. eksimusse heeringamja sattus ja tegi varakstuse.Varaksutus vib seisneda ka tegevusetuses. Kelmus (hind ei saa olla pettuse esemeks). Phjus tuleb eraigusest, mitte Karsist. Millal lubab eraigus tehingu thistamist, aga hinna tttu ei luba? Karistusigus ei saa eraigusest minna kaugemale. Seaks iguskibe suure lgi alla: alati on vimalik, et jrgmisest poest leian asja veelgi odavamalt. Seetttu igusselgusetust ja karistusigus ei loe seda pettusesemeks. Kaasus 11:Pettuse koosseis vidab, et on sooduspakkumine, aga tegelikult ei ole. Hind ei saa olla kelmuse esemeks. Siin kaasuses ei peteta niivrd hinnas, vaid sellega kaasnevas asjaolus et hind on erakordne pakkumine ja peab kiiresti otsustama masina soetamise. Moonutatakse telisi asjaolusid. Pettus on olemas.

Talupidajal tekkis sellest tulenevalt eksimus, ta pidas talle esitataud viteid teseks. Seejrel tehti varaksutus anti raha ja anti lpsimasin.

Objektiivselt oleks pidanud talupidaja saama kahju. See on omane kikidele mgitehingute kaasustele raha vlja kies vara vrtuse hulk kahaneb, aga rahal on oma ekvivalent, mis on vrt seda raha, mis selle eest vlja kiakse. Kui isik saab kauba vastu raha eest, siis majanduslikus mttes kahju ei ole tekkinud. Seevastu tuleb mngu individuaalne mde, mis lhtub kannatanu subjektiivsetest vrtushinnagutest. ldjuhul lhtub kahju majanduslikust teooriast, aga erandjuhtudel lhtutakse ka individuaalsest kljest. Subjektiivne kahju on normatiivne tunnust, raske mratleda. Lpsimasina ostmine sidus mrkimisvrse hulga resursse, mida ta poleks kasutanud, kui talle poleks esitatud valetunnuseid. Selles mtte vib vita, et ta ei saa enam seda raha kasutada muuks majandustegevuseks. Kelm siiski piiras talupidaja majanduslikku tegevust ja selle kaudu saaks vlja joonsitada isikliku varalise kahju.

Eelmise aasta kaasus: 210-213 on krbitud kelmuse koosseisud. Erikoosseisud nuavad objektiivsest kljest vhem tunnuseid kui kelmuse phikooseis: phikoosseis nuab eksimust, pettust jne, erikoosseisud nuavad ainult petmist (ei ole vaja eksimust, vara ksutust). Teatud juhtudel on ka mingi tagajrg 211 investeeringu saamine, 210 soodustuse saamine. nt arvutikelmuse puhul on lahti eldud eksimuse tunnusest, kuna masinat ei saa eksitusse viia. Kelmuse phikoosseisu nol on suhtestegu ehk petetav peab olema teine inimene ja ainult inimesel saab tekkida eksimus.Kaasuses on tegemist 2 erineva steoga: arvutikelmus (varalise kasu saamine), 213 ebaseaduslik sisestamine (isik polnud volitatud ja sai varalist kasu). Eelnevalt arvutikelmuse toimepanemisele oli 208. Kaasus 12: 209 on kelmuse koosseis, kus on toodud asjaolud nii nagu nad ldjuhul esinevad. Jrgmised stted tegelevad erijuhtudega. Kuna kelmus on ha levinum kuriteo liik ja aina rohkematel viisidel on vimalik kelmust tide viia, siis on tiendatud ka eristteid. Kelmuse erikoosseisud on phikoosseisu krbitud variandid nutakse vhem, et koosseis oleks tidetud. Nutakse vaid petmise toimepanemist. Nutakse, et oleks toime pandud pettus ja muid koosseisu tunnuseid ei nuta ldse: varaksutus, kasu saamise eesmrk jm. Antud kaasuses on tegemist arvutikelmusega 213. Pettus ja eksimus on puhtinimlikud nhtused. Seda saab esile kutsuda vaid inimesel, arvutissteemi ei saa pettusesse viia. Kelmuse koosseisud selliseid valdkondi ei kata ja seega on tehtud eraldi arvutikelmuse koosseis.

213. Arvutikelmus(1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi vi andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise vi muul viisil andmettlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmrgil karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.Kaasus 13Investeerimiskelmus eriti krbitus erikoosseis. Piisab vaid sellest, et esitatakse investeerimisprospektis valeandmeid, mida on vimalik hiljem testada. Keegi ei pea isegi saama varalist kahju, rkimata varaksutusest.

KarS 211. Investeerimiskelmus(1) Investeeringu saamise eest ldsusele vi kindlaksmratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise vi oluliste asjaolude esitamata jtmise teel karistatakse rahalise karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.Kaasus 14Pettus on, aga varalist kasu pole. Seega ei saa olla tegemist kelmusega.Kaasus 15Vahendlik toimepanemine poltiseinikut kasutatakse kui vahendit. Varalist ksutust ei toimu.

Eelmise aasta kaasus: Vltsitud raha kasutamine +. 344 juures jb osa teo ebaiglusest katmata. Kas vltsitud raha kaudu saab varalist kasu. Tekib kogum. Kelmusest ei pse, on ka vara vastane stegu: kannatanu arvelt varalise kasu saamine, mida ei hlma. Pettus +, eksimus + Vara ksutus: mja annab vltsitud raha eest toote ja toimepanija saab varalist kasu ja mja saab kahju. Subjektiivne klg: kavatsetus. Kelmus+. Kahe koosseisu kogum- vltsitud raha kasutamine ja kelmus. Pettuse tegu on iseseisvalt kriminaliseeritud ja ka siis moodustub kogum. Juhtumeid vib olla ka teisi, sltuvalt, mis petmiseks kasutatakse. Kaasus 16Makstakse vltsitud rahaga kelmus. Pettus seisneb valemulje loomises et raha on pris. Koduelektronika andmise vastu ei saanud mja mingi raha vrtuse ekvivalenti vastu.Kelmuse kooseis on iagti tidetud. Tuleks vaadata laiemalt ringi eriosas avaliku usalduse kuritarvitamine. 334 vltsitud raha kasutamine. Ka kelmuse puhul vib olla kogum mne teise steoga. Kui pettuse toimepanemiseks kasutatakse tegu, mis vastab ka teisele koosseisule, siis subsumeerutakse tegu kigi nende koosseisude jrgi, millele see vastab. Tegemist on ideaalkogumiga, sest ks tegu tidab kaks koosseisu.

334. Vltsitud maksevahendi ja vrtpaberi kitlemine(1) Vltsitud raha kasutamise, vahetamise, edasiandmise, muul viisil kibelelaskmise, omandamise, hoidmise, sisse- ja vljaveo vi muul viisil kitlemise eest kibele laskmise eesmrgil, samuti vltsitud pangakaardi vi muu maksevahendi vi vrtpaberi kasutamise eest karistatakse rahalise karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.

Eelmise aasta kaasus: Eesmrk oli ktte saada kindlustushvitis. Kindlustuskelmuse alternatiiv -s tulenevalt esile kutsumine, kindlustusjuhtum on meldud katma juhuslikke kulusid. Kui ise kutsun esile, siis petan kindlustuse andjat. Kui toimub eesmrgil, siis kooseisu-..On kindlustuskelmus ja ei saa olla 203, kuna enda asja hvitamine pole karistatav. hine otsus, kigi vrdne panus: kaastideviimine. Kaasaaitamine: he panus pole sama oluline, kui teistel.

XVII Vljapressimine13.04.2015KarS 214. Vljapressimine(1) Varalise kasu leandmise nudmise eest, kui on hvardatud piirata isiku vabadust, avaldada hbistavaid andmeid vi hvitada vi rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vgivalda, karistatakse rahalise karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, rvimise, omastamise, steo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise vi turustamise, asja tahtliku rikkumise vi hvitamise, kelmuse vi vljapressimise;2) suures ulatuses;3) raske tervisekahjustuse tekitamisega;4) grupi poolt,5) isikult vabaduse vtmisega vi6) vara rikkumise vi hvitamisega, karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Saranselt kelmusega on vljapressimine stegu vara vastu kitsamas mttes. Ehk kaitstav hve on sama, mis kelmuses. Aga lisaks varale, kahjustatakse veel teist igushve isiku vabadus. Mingis mtte son see ka isikuvastane stegu. Sest vaid isiku vabaudst piirates saab varalist kasutada. Eelkige on kne alla sund kannatanu viiakse enesekahjustamiseni, teda eksitatakse viisil, et kannatanu teeb teda kahjustava varaksutuse. Enesekahjsutamise viis on isikuvabadust piirav sund, mille mjul kannatanu annab le vara, mida ta muidu ei teeks. Kelmuse puhul on selleks viisiks pettus, vljapressimise puhul sund. Majandussfris on teatud mttes mju avaldamine loomulik. Ksimus on selles, kas mjuavaldaja vib hvaradada sellega.

Objektiivsest kljest on ra kasutatud - vabaduse piiramine. Vabadus on liikumisvabaduse thenduses. Isik ei saa oma tahte kohaselt liikuda. Teiseks andmete avaldamine ehk antaa. Objektiivselt (moraaliga vastuolus) vi subjektiivselt (pole iguskorraga vastuolus, kuid isiku enda jaoks hbistav) taunitavad asjaolud. Asjaolud ei pea olema valed, vivad ka tesed olla, aga need peavad isiku jaoks hbistavad olema. Mil mral kannatanu kahju sai, on thtsusetu.

Vgivald - 120- 121 pshiline vgivald ehk havrdamine (nii katiivne kui passiivne) ja fsiline vgivald.

Teo toimepanija peab saama varalist kasu vljapressija majanduslik olukord paraneb. Toimepanija aspekt varanduslik seis vrreldes enne teo toimepanekut. Nhtub, et see vastab katse struktuurile, sest piisab varalise kasu saamise nude esitamisest kui nue on esitatud, siis on koosseis tidetud. Kriminaliseerimsie piir on sna ettepoole tmmatud. Kaasus 1Avaldati mju kui ra ei m, siis ei saa sa mingit raha. Vara hvitamine vi rikkumine Vljapressimise objektiivsesse klge saavad kuuluda vaid need teod on koosseisus nimetatud. Kui koosseis seda tegu ei nimeta, siis ei saa tegu olla vlja pressimisele. Kui tomatisaak ra hvib, siis pole mingit sissetulekut varaline kahju. Igaks pdleb majandusliku kasumi saamise poole, teatud mju avaldamisega peab arvestama. Kui sa oled valinud tomatikasvatamise, siis pead arvestama, et mnikord vib saak hukka minna ja mnikord esitatakse mgiprotsessis teatud tingimusi. See on tiesti loomulik ega pole igusvastane. Vike survestamine ei too kaasa kriminaalmenetluse alustamist. See pole vljapressimise koosseis tavaliselt eeldatakse igusvastasust ja tuleb vaadata, kas esineb igustavaid asjaolusid; vljapressimine on erandlik, sest tuleb kontrollida positiivsest kljest miks see igusakt on igusvastane, eeldatakse igusprasust. Tavaliselt rikuvad iguskorda nimetatud teod. Kaasus 2Rvimine vi vljapressimine? Reaalset tervisekahjustust ega fsilist valu pole tekitatud. Vljapressimise puhul jb kannatanule alati teatud mral valikuvabadus, kas minna kaasa mjuga vi mitte. Vljapressimine on kannatanu tahte painutamine, mitte tahte murdmine nagu rvimise puhul. Rvimise korral on vgivald asja hivamise vahend ja see on ajalis-ruumilises tihedas seoses. Vljapressimise puhul see seos nii tugev olema ei pea. Antud kaasuses on tegemist rvimisega. ks isik on kll kuulikindla klaasi taga, kuid klient on otseselt relvaraua ees. Vahetu ajalis-ruumilise vgivalla esinemine. Kaasus 3Tuus ei vtnud hvardust tsiselt. hvardamine on sama, mis s 120 hrardatu peab subjektiivselt hirmu tundma seejrel peaks see hirm olema ka objektiivselt krvalseisjale tajutav. Kuna hvardatava ei vta seda tsiselt, tal ei teki hirmutunnet, siis ei ole hvarduse element tidetud. Kaasus 4A vastutab vljapressimise eest. Nide andmete avaldamisega hvardamisest. Kui isik peab seda enda jaoks hbistavaks, siis on tegemist vljapressimisega. Seda tehakse varalise kasu saamise eesmrgil.Kaasus 5hvardamine - hbistavate andmete avaldamine (hiskonna moraaliga vastuolus olev tegu). hvarduse sisu on see, et riik hakkab seda asja menetlema. See ei saa olla iguskorras keelatud. Aga olukorras, kus sellist teadmist kasutatakse ra, et nuda temalt isiklikult varalise kasu leandmist, siis see on mistagi vaieldav, aga pigem moodustab see vljapressimise koosseisu. Varalise kasu leandmise nudmise tunnus on tidetud.Kaasus 63-1-1-555-97; 3-1-1-126-04

Ksimus on eesktt asja ravtmises pandiks. Auto veti ra. Sellisel juhul on see vljapressimise toimepanemise viis ja eraldi rvimisena pole vaja seda kvalifitseerida.Kaasus 7Taksoga sitmise igus ei ole vallasasi. Vargus ja rvimine n asj vastu suunatud tegus. Kelmus ja vljapressimine vara vastu suunatud tegu. Tegemist on vljapressimisega.Kaasus 8Korter on kinnisasi ja seda ei saa rvida tegemist on vljapressimisega. 214 lg 2 sisaldab kvalifitseerivat koosseisu; p 5 kirjeldab vabaduse vtmist. Kannatanul polnud vimalik korterist lahkuda. Vgivalla kasutamine toob paratamatult kaasa vabaduse piiramise. Vabaduse vtmine tuleks kvalifitseeriva teona kne alla siis, kui tegemist oleks iseseisva teoga. Nt kui laps pannakse kuhugi kinni, kuni vanemad raha le annavad. Antud juhul on kinnivtmine osa vljapressimise teost ning ei moodusta erikvalifikatsiooni, vike vabaduse piiramine on vajalik nude leandmiseks.

XIX Automatiseeritud tehingudKaasus 1Millised koosseisud peaks vaatluse alla vtma? Omastamine. Vargus ei saa kne alla tulla, sest varguse teo objekt ehk rndeobjekt on vras vallasasi. Pangakontol elektrooniliselt eksisteeriv raha ei ole vras vallasasi, see on isiku nudeigus panga vastu.

Omastaise koosseis on 201 ja see hlmab kahte teoalternatiivi. Esimene osa rgib vrast vallasasjast ning esimene alternatiiv langeb ra nagu varguse puhulgu. Teine alternatiiv rgib varguse mistest. Lisaks asjadele on vara ka asjade kogum ja iguste kogum, millel on rahaline vrtus.

rihingu juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub hoolsuskohustus tagada vara silimine. Taolise kitumisega ei titnud te seda kohustust. Omastamise objektiiv on tidetud isik pras vara enda kasuks. A tegutses kavatsetult ning on seega omastamise ka subjektiivsest kljest tide viinud. A vastutab KarS 201 lg 2 p 2 jrgi suur ulatus (defineeritud 121).

Thelepanuta ei tohi jtta ka fiktiivseid arveid. A on vltsinud arveid, arve on dokument. Dokument peab olema sobiv iguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks. Selle mratlusega on soovitud piirata dokumentide mistet, karistusala piiramine. Tegu peab olema selline, et see kigutab iguskibe usaldusvrsust. Subjektiivsest kljest eeldab see vhemalt kaudset tahtlust, A tegutses kavatsetult. A on toime pannud 344 lg 1 dokumentide vltsimise.

Reaalkogumis vastutab A KarS 201 lg 2 p 2 ja KarS 344 lg 1 jrgi.Kaasus 2Autosse sissemurdmine ja pangakaardi vtmine on vargusega sissetungimine.

Varguse objektiivne koosseis:1) Vras vallasasi2) B ja C murdsid valduse. Kaart oli omaniku valduses, isegi kui ta viibib eemal.3) Kehtestatakse uus valdus4) Tegutsemine suunatud kaardi omastamiseleKas tegu on vargusega 199 lg 1 mttes vi on see pisivargus? Tuleb lhtuda varguse objekti ehk kaardi enda nominaalvrtusest. See, palju pangakontol raha on, on iseasi. Pangakaardi vrtus on sna madal ja see on ksitletav vhevaartusliku asjana. Kaardi vargus on pisivargus 218 mttes. 266 ei hlma kvalifitseerivat koosseisu ja omavoliline sissetung on eraldi karistatav.

A vastutab ideaalkogumis kahe teo eest: pisivargus 218 ja omavoliline sissetung 266.

Pangaautomaadis raha vljavtmine vib hpoteetiliselt olla vargus, omastamine vi kelmus.

Vargus. Varguse rndeobjekt on vras vallasasi. Pangaautomaadis olev raha, mis on seotud kellegi arvelduskontoga, on vaieldavalt vallasaso. Sularaha on vallasasi, kuid kui see on veel automaadis, siis pole vallasasi veel tekkinud. Kui oletame, et automaadis olev sularaha on vallasasi, siis sularaha vljavtmisega kehtestatakse uus valdus sularahale ilma senise valdaja nusolekuta. Automaadis oleva raha valdaja on pank. Kui automaati sisestatakse PIN-kood, siis annab pank omal nusolekul raha vlja PIN-koodi abil kontrollib pank nusolekut. Kaart ja parool on valdustke. Seega ei ole valduse murdmist. Valduse murdmine piiritleb vargust omastamisest ja sellisel juhul ei saa tegemist olla vargusega. Vimaliku variandina on arvutikelmus ja omastamine. Kuna aset leiab valeandmete sisestamine kellelegi vrale kuuluvad pangaandmed sisestatakse terminali ja sealt saadakse raha ktte siis on pigem tegemsit arvutikelmusega 213 mttes.Kaasus 3Alt 1: Kelmus. Peteteakse maksevimes. Sel moel tekib eksimus, mille mjul teeb isik varaksutuse. Selle tulemusel saab tankla varalist kahju ja toimepanija saab samas ulatuses varalist kasu. Alles teise variandina on see tingimusliku nusolekuteooria jrgi vargus. Pettust ei ole. Valduse leminek on lubatud tingimusel. Tingimuseks on see, et ktuse eest makstakse. Kui ei maksta, ei ole valdus omaniku tahtekohaselt le linud ja tegemist on valduse murdmisega. See on aga keeruline kontseptsioon ja kuigi see on ige variant, siis on see pigem thtuselt teisejrguline.Kaasus 4Alt 1: kelmuse katse. Petetakse teist inimest mjat. Kui pangakaart ulatatakse mjale, petetakse teda pangakaardi omaniku identiteedis. Selle eksimuse mjul tmbab mja pangakaardi terminalist lbi ja sooritab varaksutuse. ksikasjades on see kolmnurkkelmus. Petetakse kauplust/mjat, kahju tekib kolmandale isikule ehk kaardiomanikule.

Alt 2: Arvutikelmus KarS 213. Inimest ei ole enam. Sarnaselt automaadikaasusele sisestatakse valeandmed. Kaasus 5Kne alla tuleb vargus tingimusliku nusoleku teooria jrgi. Tank