Ilrnnd igtt |a dama. - DIGAR Eesti artiklid

i-isib aastas postiga 3 rbl. 25 l„ pe-.-tita 2 t 70 r.,pooles aastas poötiga 1 r. 70 postita J - 85 k.

3 kuub postiga 00 kop., 1 kuu postiga rf. kop.Toim^tuso iibM#: 1’oBnjisi, „Uti'.

■ii Ilrnnd igtt |alaupäenr.

i . Üksik nummer & kop.Kuulutuste Petit rida lehe lõpul 8 kop. lehe eesotsas 7 kop.

Enamtellijatele 10 protsenti.

Kttsimus,kudu wölguewad wallamMm sissenöirda talupoegade käest, kes mõisamaapeal elawad, audis st'ui mitmesugustelearwamistele põhjust, Wallawaueiual eiolnud, kii! lihtlast ka »ritte möisapolitseiwõimuS tema käes ei seisnud, õigust,niisuguste talupoegade käest wölgnewaidmaksiistd tisse nõuda, ja mõisapolirseil eiolnud selleks kohr,stuft; sellepärast autiniisugused sissenõudmised enamisli kreis-politsei kätte. Et aga kreispolitsei ametnikud, nimelt kreisi ii leina noore, uad abilised selleläbi liiga koormatud sasivad,nii et nad oma muud ametitalitusedhooletusesse jätma pidiwad, siis pautmadnad wastu, niisuguseid sissenõudmistoma hooleks wõtta, sest et stsseuõuctaivadsuminad sagedasti liiga wäikesed olimadja kreisittlema noorema abilise reisikrrludegatasakaalus ei seisnud. Jurjewi kreisi ülemaparun Maydelli tegemusel tuli seekli muus18. aprillil knbermanguwalitsuses läbi-rääkiinise r,lla, ja tehti järgmisim .väärusedmõisamaa peal elamute talupoegade wölg-newate wallamakjudc sissenõudmise asjus:Kõige pealt peab wallapolitsei ise kõikite ura wöimuseS seiSwaid absirduufid tarwi-tstusst, et tvõlgnewaid mallcuuaksustd sissenõuda. Need aviuöuud on: Keeld, ennewallast ära minna, kui mölgnemad maksudtasud talutud on, paSsi andmaiajännrnojn fiumi miisil tööle panemine. Kuikõik need mtmsuuv joowituvale sihile eirvii, wõiwad wallawalitsused kreisoolitseiabi wõlgncwate maksude stsjerrSudmisejuures tarmitada, kus juures aga kreispolitsei silmas peab pidama, et wölgnc-wate maksude sunniwiisil sissenõudmiseläbi talupoegade mnjaitdus rikutud eisaa. —

Nii teatawad selle kohta Saksa lehed.Et nemad harilikult sarnaseid söirumtdoma kasuks wäänutawad, siis ei mõi ülemal olema kirjelduse töepäralmst meelhästi uskuda, enne kui seva uStawamaltpoolt ÜU awa idatud.

Kui aga sõnumil sellel näol tõtt seeson, siis näeme, et kub.-rmaugu-walitsuswallawalits ustele enestele wöimu annabtalupoegade käest ,nätsusid sisse nõuda,olgu wiimased missuguse maa peal taheselamas. Kuid uiinetatud. abinöuuv -passi andmata jätinine ja 'wallast wäljaminemise keelamine —* mõjuwad ainultnende isikute kohta, keS alles' wallastwälja minna tahawad ja nimelt niisugustesse kohtadesse, kus passist küsitakse.Nende kohta aga juba warem mõne mõisamaa peale asunud ja seal wallamnksumaksmisele wastu panewad, jääb ikkagiküsimuseks, kuda sarnaseid isikuid maksmisele sundida.

Meie arwates oleks see sel teel wägakerge, kui mõisaomanikka sunnitaks otuateenijate passist ja elamise tähti korraspidama ning ilma passita inimeste war-jamtse eest neile karistus määrataks.SiiS ilmuks iga walla liige isegi õigelajal wallawalitfusesse oma maksusid õien-

dama. Ka kooli-kiisimns.

Mõne aasta eest teatasiwad ajalehed,et Litwimaa suurpõllumeeste seltsil,keiserlikul Liiwimaa ökonomia sotsteteedil nöuuolla Läti jaoskonda alamat põllutöökooliasutada, mille kordasaatmise järele ka Eestijaoskond küsimuse alla tulewat. Kohalinerahwas oti sarnase plaani eest ökouomiasotsiüteedile juba ette tänulik, aga asi jäisoiku, ega kuuldud selleit enam midagi,kuni sotsieteet nüüd ise oma aruannetesselle kohta huwitawaiv awaldufl toob.

Nõuuks wõetud kooli plaan olnud niiiseäralik, et põüntööininisterium seda heakskiita ei wõinud. Selles nöutawat kooli

sisse astujalt ainult Läti keele lugeda jakirjutada mõistmist ning neli pöhjusreh-nungi. Kahe aastase kooli-kursuse järeloleks aga õpilane pidanud 20 mitmesuguses asjas eksami tegema, mida Ministerin minrwamise järel wöimata on tühikese ajagaära õppida.

Teine keeruline pirnil olnud kooliwalitsuse kokkttseadmine. Ühes para-grnhwis kõneldud küll 4 liikmelisest koolinöuukogust, aga teistest paragrahwidestolnud näha, et uõunkogu nende isikutega õige laiaks oleks wõinud ajada,kes kooli heaks midagi auuetawad.

Pöllutöömiuislerium omalt poolt kiitispõllutöökooli asutamist heaks, soowis agakooli walitsuse liikmete liia arwu wastukiudlat määrust ning eeltenduste kohtasõda nõuet, et sisseastujalt wühemalt ki-helkonna-kooli läbitegemist nõutaks. Simmjuurde lubas mmisterium lahkesti, etpraktikalistel õpetustel Läti keelt wölbtarwitada, kui Werre keele tarwitamineraSkusi teeks.

Nimetatud nõuded oliwnd riigi ka sudewaarepuuktist otsustades täitsa põhjendatud, ning weikene järclandmine ökononliasotsieteedi poolt ei oleks wiimasele mingitkahju toonud, kuna koolile ministeriuminõuete täitmine palju enam edu oleksanmrd, — aga keiserlik Lisivimaa ökorro-ittia sotsieteet teinud otsuseks, nagu ta teadaannab, esialguslisest plaanist mitte t rrwawürtgi muuta, maid ennem rool: asutamise uöuu katki jalta. —-

Mis rne sarnasest nähtrrsest õpime?Seda, et meie maa sunrpöllnmeestel

üleüldiselt kasulikkude asjade plaanitami-sega mitte riigi ega kohatise rahwa kasusilmas ci seisa, ward eneste endine wöim,mis waheajal walitsusepoolsete reformidemõjul fabuiua ott läinud. Selles tuhinasmmstawad und endid nii, et hoopis naljakate plaanidega eite astuwad, naguÜlemal kirjeldatud kooli-asutuje küsimusesnäeme.

Loodame, et -alamate põllutöö-koo-Hbe üsutanrine, suu« ötonomia sotsieteetsellest mõttest lahkunud, teistes ringkondades harutusele wöetakse.

Politika rikgmallls.Saksamaa wanameeifed walitsusc-

mehed on oma riigipäewaga kinlbus.Siu»« seal wabamStteliste ja sotsialistidehulk järjest kaswab, ei ole mitte wöimata,et need isandad wiimaks täielise heale-euamuse saamad. Ja siis „Jumalaga"Bismarcki Suur-Saksa plaanid. Sellepärast peetakse kindlasti rrönu, nüüd, kuskardetaw element weel enamuses ei ole,riigipäeiva pöhjusseadust muuta. Põhjus-seadus küsib iga 100,000 hinge kohta ühesaadiku walida, suurtes linnades aga,kus ohwitserid walida ei tohi, on sellegatöörahwa enainus alati kindel. Niisaadawad Berlin ja Hamburg kahekesienam, kui 10 sotsialisti riigipäewale,mis summa mõne aastaga kahewördsekswõib kaswada. Sellepärast soowitataksesaadikute arwu kindlaks määramist praeguse397 peale ning walimiss ringide seadmistmaakaardi järele, sellest küsimata kui paksult mõnes kohas inimesi olemas. Pealeselle plaanitatakse saadikutele palka anda,mida nad praegu mitte ei saa.

Wngrlamaak hakatakse juba hästiaru saama, et kolmikleping neile enamkulu kui tulu toob. „Budap. Naplo"nimeline ajaleht, kes muidu walitsusemeelne vu, laidab krcchw Goluchowskipoolt hiljuti kiidetud ühislaste kaubalepinguid Austria-Ungriaga. Nende mõjulci olla wöimalik Üngria wilja Saksamaale saata, kuna Jtalia weinikaswatus

Ungria sarnasele lööharule surmahoobiannud. Ühendus naabrimaadega ollahea asi; kui seda aga mi kallilt pidawatostetama, nagu praegu Ungrias sünnib,siis wõiwat ka ilma selleta läbi saada.

Zkra«ts«fe maal peawad s o r sia liit lasedLiongi liuuas suurt kongressi.' Liongiliuna pää Angagneur walitt koosolekujuhatajaks. Seal tahetakse erakonna ees-kawa selgemalt ära määrata.

Lispamast. Katülouia iseseisvusekihutus läheb ikka awalikmnaks. Praegupeawad 800 Katalonia erakonna saadikutTarmsas koosolekut, kus suure waimus-tusega asju harutatakse. Kaastundmusetelegrammist olla neile Kuubast, Bilbaostja Parisist saadetud. — Bartselõuas onuulitsapoisiv muulasi tuvidega pildunudja nii kaua taga ajanud, kuni teisedlaewade Peale pelgu pidiwad minema.

Serõia üliõpilaste ühisus Bosniast jaHerzegowinast saatis Austria-Ungria saadikutekogule ühe kirja, milles Austriawägiwalvltlse üle nimetatud utaakondadcsägedasti kaeblusi tõstetakse.

cßnmmaait lahkudes tõstab Saksahunn weel korraks Wägewasti oma pääd.Kui hiinlasi maha nottiva ei ole,' siiswöetrwat ia teised waljamnalased käsile.Nii teatab Reuter", et Pekingis saadikute-uulitsa parandamise puhul, kuiwöerastelläbikäik keelatud olnud. Saksa ohwitseridja soldatid keelust hoolimata ikka töötajate mnhelt läbi tunginud ja tagasitõrjumise puhul sõjariistu tarwitanrrd.

ZAdtust. Ametlik aruanne näljahädaüle Indias teatab, et 445,000 inimestabi saawad.

KirjafsarMteit.• Marwast. 1.3, skp. oli Narma kars

kuse-sel tst „Wöitleja" üleüldine seltsi*lükincte koosolek, millest kahjuks wägawähe liikmeid osa wötsiwad. Miuewa-korvse koosoleku protokolli ettelugemisejärele tuli mitme punkti kohta waielusiette. Kõige esiteks pani sel tst liige hraK. küsimise ette, kas selts ära läinudmuusika-koorile riistad on tagasi annudwöi kinkinud, sest protokollis oli muusikariistade koorile andmisest nimetatud, kunaaga „Postimehe" kirjasaatja miuewa-kordsel koosolekut kirjeldades iseäraliseltobnÜ kinktmisest rääkis, mille läbi seltsenesele rahu olla lunastanud. Et aga-muusika-riistad kontrahi järele koorioinad oliwad ja ainult siis wöisrwadseltsi hoiu alla wõetud saada, kui kooroleks lahku läinud, — mis aga mitteseni ajani weel sündinud pole, — siison nrusaadaw, et kinkimine ainult kirjasaatja kujutus oli. Nõnda oli ka seltsiotsus selle küsimise kohta. —> Nüüd tuli

.juba kolmat korva waidlus selle üle, kastohib üks eestseisuse liige " seltsis mitutametit pidada, wöi mitte. Minewakordselkoosolekul keelas selts mitme ameti pidamise eestseisuse liiknietele ära. St see agaseltsi tegewuses kitsendusi on toonud jaka eestseisusele nende wabas tegewuseswaljud eeskirjad ja piirid määrab, siistuli küsimus weel kord seletusele. Asjatawaidluse järele seletas wiimaks esimees,et kõik eestseisuse liikmed ennast selleseadluse alla heidawad, sest et praegunende seas sarnaseid ei olla, kellel justsoow oleks lauljaks, näitlejaks, muusikan-dikZ j. u. e. hakata. Nõnda jäi see punkt ,sel korral muutmata. Wiimase nelja kuu 1aruandest oli näha, et seltsi tegewus ^wiinrasel ajal märksa langenudja jselts praegu rahapuuduses on. Sellel- >samal põhjusel pidi ka seltsimaja paran- !duse tööde üle läbirääkimine edespidise iaja peale lükatama; sest praegu ei wöi;selts selleks mingisugust summa määrata. !

' ■. — ett. !

Weike-WaarM. Pühapäew 13. skp.õhtu kell 11 vu Porkuni mõisa päraltolewa Mftla karjamõisa loomade-laut,kuhu palju noori loomast sisse jäänud —ära põlenud. Tule hakatus teadmata.

—r.Amõürst. Pühapäew 13. skp. ouRoosna

mõisa metsas suur põlemine olnud.Metsagaühes^on ka üks talumaja ära põlenud.— Selsamal päewal ott ka Lehtse jnAegwiidu wahel turbasov põlema hakanud, mille suits eemaspäewat raudtee

ümbrust täitis. —ner.WžtmmMli. Aia- ja metsmarjade

ning õunapuude õitsmed on külm ärawötnud, mesilaste pidamine on takistatud,rukki orased on kuiwa ja külma tõttu keh-,waks ja wiletsaks jäänud. Niisama õuta'kuiwa pärast töu-wilja maha tegemine paljutakistatud. Noor rohi heina- ja karjamaadel ei kasiva ja farjae sajab on päris näljas,sest käest anda ei ole ta enam midagi. Peaigapäew pvlewad metsad.Nii on neid tänawujuba põlenud Taalis, Toris, Surjus.Kilin-gis. W.-Karistes ja mitmes muus kohas,mis küll wäga kahju on.— Tänmvu kewadelwiskas Tori »«öisa rentnik hra JnselbergHalliste ja Saarde kihlkonuaft üle kolmetuhande sülla haluonidjocke, et neid lahtiseltSindi wabrikusse saata. Nagu kindlastikuuluud oleme, on see vrovw wäga hästi läinud. Loota on. et nüüd pnu-hinnad meieringkonnas tönseioad. —U.-Kariste Pujutalus kiskus hull koer neil väiwil 14 käri-clajast ära, nii et peremees selle läbi suurekahju on saanud. A.—>e.

Wltjaudi Eesti Põllumeeste seltsi koosolekust lehekuu 13. p. wötsiwad osa 26seltsiliiget ja mõned wõerad. Koosolekuawamife ja minewase koosoleku protokolliettelugennse järele pani esimees mõnedhädapärast tarwiliscd uuenduse plaanidette. Seltsimaja seesmised ruumid tuleksuuesti wärwida ja parandada, selle kuluolla 200 rbl. ümber. Weske uulitsalt seltsimaja poole tulewat jalgteed läheks pikendada, nii et jalakäijad igal ajal sinna pea-seksiwad. Selts armas mõlemad ettepanekudtarwiliseks. — Läbirääkimistes põllutöössepuutuwate küsimuste üle laitis kohaomanik P. Ainson kunstsõnnikute tarwitamist.Mõned müüwat, nagu öeldakse, wilja äraja oftwat raha eest omale toitu. Mitmekordsete katsete läbi olla ammu selge, etkunstsõnnikutest põllu rammuna midagitulu pole. Sellegi pärast audwat me temaeest onta waesusest iga aasta tuhandedrublad wäljamaa wabrikutele, keS selleeest sellepoolt seiswat, et riigiwalitsusedmeilt wiidawa wilja tolli kõrgendaks, Ainuks kunstsõnnikute headus olla, et nadkülinapöhjalisel maal ennem käärimist sün-nitawad, seega mullas leiduwad wiljaletarwilised toiduollused ennem sulaks keetvad. Tuttawasti mõjuwat pöörsahagakündmine maa käärimise kohta halwasti,harkadraga khntud muld sillewastu mine-wat hoopis ennem käärima, tzarkadra-kttnni wnrjukülg olla, et tööl unja eduon, Kallid perepalgad fmmiwad miture-sahalin pöörsahku tarwitusele wötma, ettööjõudu tõsta. Auuhind tuleks meheleanda, kes harkadra taolise, kuid suurema,mitme hobuse jöuulise adra wälja mõtleks.Siis ei oleks meil kallid ja halbu kunst-sõnnikuid waja olewatgi, muld läheks isegiõigel ajal käärüua. — Mitiuelt pooltwaieldi kõneleja wastu, seletati, et kunst-sõunikust kindlasti abi on ja tema läbiwilja saak mõjuwasti suurem saab.Mõned töendawad, et kunstsõnniku läbienam saadud õled juba selle ostu hinyaära tasuwad, terade suurem saak arwa-mata. Seletatakse ka. et mitmejalaliseadrad eelkünttiks ja seemendantiseks täiesdhead on, kuna neid sügawamalt ehk õhtimalt tellida wõib. — Uuteks liikmetee

ks

i\? -tl. i'.Hli. Mus A e 8. 24. Mail.

Teised lehed.„Eesti Po-ttmehe 8" nr. 20 kir

jutab keegi — dt juhtkirjana sellest, mis taraudteewagunis lihe neiu käest kuulnud jaselle tagajärcl ise mStelnud. Tema küsinud neiult: „Siis sootvite wististi kordka taluperenaiseks saada?" — „Ei!"wastanud neiu. — Juhtkirja morali-õpetus on: „Mitte linnaprouadeks ärgupüüdku maa neiud saada, maid tublidekstaluperenaisteks, kes terivele naistesooleuhkuseks on." — Meie arwame sellestasjast, et kui sarnane jutuajamine tõestikusagil »vagunis ette tulnud, siis neiuoma tõsiseid mõtteid wöerale inimeselesõna pealt ei wöinnd awaldada. .Ka ciwöi üksgi wiisakas taluperemees nuriseda,et tema seisus abikaasa leidmisele takistuseks oleks. Leiawad ju talusulasedgiteisepoole, kui aga kosja minna südanda-wad. Maaneiude aatekujutuseks ainulttaluveremehi seada, ou ka liig. Kustpeakstwad siis inaal elntsemad käsitöölised,mõisate teenijad, raudteeametirikud jamuud, keda kokku taluperemeestest mittewäheiu ei ole, omale naisi leidma? Jamiks peakstwad maa neiud linna mehipõhjusmõttelikult põlgama?

„Ole »vi kus" ilmub „awalik kiriEesti karskuse seltsidele" K. Kotsari sulest.Kirja mõtted lühewad sellega kokku, rnismeie hiljilti sama asja üle kirjutasime.Lõpuks öeldakse seal: Kodumaa mõisnikud kardawad karskuse liikumist omakõrtside ja õlle- ja wiiuawabrikutc pärast.Õpetajad waatawad karskuse liikumisepeale wöeriti, et nemad seltsist juhtimaset ole ja juhtiva ei taha. Kõik see annabpõhjust karta, et mitmesugusid teesid tar-witatakse, kuidas seda liikumist peatada.Praegu wõiwad juba karskuse liikumisewastased rahul olla ja, kui kõik märgidei peta, siis edespidi wecl rahulikumad.Teiste sõnadega: Meie karskuse liikumine,mis suuri ja rõõmsaid lootust äratas,kaob aegamisi aga kindlasti. Aga ehkon weel wõimalik selle »vastu abi otsida?— Wististi, kui seltsidel »veel elujõuduon. Jätku seltsid tühjad lootused, etpraegune kesktoimekoud neid ühisele töölekogub, »naha, ja ütelgu endid temast lahti.

„R i s t i r a h w a p ü h a p ä c w aleht" teatab, et juba sel ajal, kui uuslauluraamat ilmus, mõned kirikuõpetajad»vanu lauluraamatuid hakanud usuwen-dade heaks korjarna. Siiamaale ei oleneid aga »veel teatud kusgile saata. Sellepärast palub Audru õpetaja R. Holstkõiki asutusi, kus wann lauluraamatuidsoowitakse, ternale kirjutada, kui paljuumbes tarwis oleks ja kas asujad »valmis on saatmise kulusid kandina. —Meie teades ou Eesti asunikud sisemisteskubermangudes uusi lauluraamatuid kaunis rohkel armul tellinud ntitg mõtleivad

seda ühes kodumaa usuwendadega tarwi-tusele wötta.

„Saarlase" juhtkirjana ilmusmitmes numbris J. Kergee kõne „Kuu"üle. Selle lõpumärkuseks on: „Kuu onnoor, saab wanaks, kaob ja tõuseb uuesnooruses, — inimene on noor, saab wanaks, kaob ja tõuseb uuele elule. Kuukäib ikka, olgu ta madalas, wöi kõrges,taeiva teed. Inimene, oled sa madalas ehkkõrges seisuses — käi ka ikka taewateed."

„Sakalas" näitab H. Wõsu, mishalwad tagajärjed sellel on, kui teenijatepalka ilma põhjuseta kinni peetakse, jasoowib Moosesega, et palgalise palkaüle öö ei pea oina kätte jäetarna.

, „Rishski Mesinik* kõneleb Lii-»vimaa ökonoinia sotsieteedi plaanist,alamat põllutöökooli Läti jaoskondaasutada, ning selle katkijätmisest ja ütleblõpuks: „Sarnane olek Liimi ökonoiniaseltsi poolt riigikeele »vastu ei ole kohane,liiatigi, et ta põlluasjanduse ametlikasemik tahab olla ja ka Keiserlikuks nimetatakse. "

„D ü n a-Z e i t u n g" ja „Revaler Beobachter" an naivad „Uuele Ajale" mõrudaidsõnu, et see Riia juubeli-näituse kuulu,tüse tvärwisid on arwustada usaldanud.Hurjutamise järele otsustades on märkitrehwatud.

„Sõn Otetshestwa", mis mõndaaega seisis, olla ostmise teel „Robina"»väljaandja hr. Caspari oinaks saanud jailmuwat juuti kuul uuesti.

Saladuslised ilmutused.J. R. Rezold.

Meie oleme selles ajalehes ilmunudkirjas tähele pannud, et see tundmata nägemata wägi näitab omas toimetuses nagumõttelist ettearwajat ja kurja* tegemisepeale walmis olewat olemust wälja, misinimlise omadusega üks on, — ja saamesellele otsusele, et Lõtshenitsa külas salailmuse Põhjuse andjaks peab inimene olnud olema, mis just sell näul ennast ilmutas, kui spiritistite katsetel (bi ciiHpu-TH'qecKHX'B ceaitcax-jb) ette tuleb, kus nõndasama hcaled kuuldumad, asju wisataksetubadesse, näpistatakse ja torgitakse, ja tuleknredki ilmmvad. Selle juur.S olgu siinmeele tuletatud, st juba manast hallistajast iga rahwa juures, nagu piiblisgiloe>ne, niisuguseid arusaamata nägematamägede tegemisi ette tuli, mis aga wähesemõttega inimesi ehmatama ja hirmumaajas; teised aga, kes asju hoolega uurimahakkasiwad, need leidsimad, et asi mitte üleloomulik ei ole. Niisugused ilmumisedei ole iiales isienesest töötanud ehk midagiasja korda saatnud ilma inimeste juures-olcmiseta, ja nende töötamine on igalpool ühetauline, mis spirilistid (»vaimudeuskujad) mcdiumiks (see on wahendik ehk»vahelt isikuks inimeste ja »vaimude riigiwahel) arivamad olema, ja ka kind

lasti usuwad, et need täiesti waimu-riigi wahendid olla, ilma nendeta ühesspiritismuse seantsis (katsel) midagi tehaei wöi, ja mida tunderikkam üks niisuguneisik oma haiglaste nerwide päraston, seda selgemini ja wägewamalt asjad,mis tahetakse, spiritistide katsel korda lähemad. Wene kirMikAksakowkirjutab omasraamatus wäga tähtsatjaasjaseletamatjuh-tumist järgmiselt: Ühes Saksamaakülasjuh-tustwad just niisugused õnnetused ette tulemakui ülemal kirjeldatud Lõtskenitsakülajuhtu-mised. Waimulikud ja ilmalikud kohtuduurisimad ja püüdsimad põhjust otsida,aga kõik oli ilma asjata, ja imeline olisee, et ühes külas lõppes maimudeweiderdus ja teises külas hakkas peale.Seda wiisi möllas kaua aega küla külalttundmata wõimus, ega wõidud milgikombel ära kaotada. Lõpetuseks pandiwalrtsuse poolt tähele, et üks tüdruk oliseal ringkonnas, ja kuhu külasse see isikelama asus, seal hakkas arusaanrata mägimöllama. Sellest oleme meie tähelepannud, et just need samad põhjused, misSaksamaa külas saladuslist ilmutust ettetõiwad, oliwad ka Wencinaal Lõtshenitsakülas. Õpetaja majas oli üks inimeneolemas, kellel mediuini omadus oli.

Teadusemehed ei tunnista mediuiniõigeks, nemad on leidnud, et mediumiar»vamine ei ole muud kui rumal spiritistideebausk, — sellepärast nimetatakse teaduseriigis niisugust mediumi omadusega isikut„perelektrogentiks" s. o. inimeseks, kelleliseäranis Palju nõnda nimetatud loomuelektrit ja magnetismust ou. Nüüd onjuba seda kindlaks tehtud, et iseäralisteljuhtumistel meie ihust löpemata paljunõuda nimetatud energiat, nagu magnetismust ja elektrit, wälja woolab: see on ükswägi, mis o»na loomuse poolest kuulsate„iks" kiirte sarnane ou. See energiaon ka niisugune: Positia ja negatiiv«energia s. o. jataja ja eitaja energia.Kuuljate Prantsuse doktorite Schasaren'ija Dekli uurimiste järele on kindlale otsusele saadud, et prrem pool meie keha onelektro-negatiwaga (eitajaga) ja parem-pool keha elektro-positimaga, jatajagatäidetud. Elektro-pofitiva ou »väljaspoolmeie liikmetes ja »voolab kõige rohkemsõrmede otsast wälja, elektro-uegatimaon enam seespool keha jagudes olemas.Kui meie tahame, siis wõime nendejuhatuste põhjusel lihtsa tähelepaudawa,ja täiesti kahjuta vroowi teha. Kaks ehkkolm inimest hoiamad umbes tolli kaugusel oma laiali lahutatud pchud ühe iui-inesö parema pool abaluu kohal wäljasirutatud kätega. Et inimese parem poolkeha uegatimi elektriga täidetud on, japositiivi elekter sisse tungima hakkab, siishakkaroad musklid endid kokku tõmmamaja keha kisub »viltu, nagu tahaks eestära põgeneda. — Pikalt ja laialt sele-

wöeti 4 isikut waStu. — Mõne Mrnc poltn ■meesteseltsi poolt oli meie seltsile näitusejaoks annrahasi lubatud. — H. LaasJmje-wist palub oma põllutvö-kursuse ajal olewanäituse jaoks auuhi,idast. Selts armab, etJurjewiS näitust juba üleliia saab, nõndaet hra Laast ettewvtet isikliseks asjaksarwata tuleb, mis teiste näituste jõudutükeldab. Miks Laas oma näitust kohaliseEesti seltsi näitusega ei Ühendanud? Seltsikirjatoimetaja teatab pealegi, seltsil ei ollapraegu auurahasi saadawnl. Uute tcllinrineon küll ära saadetud, kliid leiab alles ivastaugustikuul täitmist. Lähem koosolek määrati 17. juunil ära pidada. H—n.

Hndowa maakonnast. Kewade tuli meilõige »varakult, lumi oli juba ülestõusmise pühadeks kadunud. Praegu, milseda kirjutan, on ilmad tuulised, külmadja tuimad. Mhma ootame iga päewpikisilmi, kuid igatsetud taewa aud eitille. Luine minekist saadik ei ole »vihinasadanud, mispärast rukkid wäga kehwadou. Kohati ou rukis nõnda ära kniwaitud,et ainult must maa järele on jääilud, jakus weel wõrseid on, siis on needgi kolle-tallud ja lõppemas. Ristikheinast ei oleka suurt asja, olgu siis et »vahest tule-wane wihm ueid parandab. Loomatoidupuudust see aasta ei olnud, mõnda üksikut„taha arwates tuliwad enamasti kõikomaga läbi, kuna paljudel ülegi jäi.Heinad, millest mullu 00 kuni 70 kop.puud makseti, maksawad täuawu 20 kuni25 kop. puud. — Praegu on Wene talupoegadel tähtjas aeg: saadawad ju nemadomad ülearu perekonna liikmed wälja teenima, las linnadesse ehk mujale. Enamalt jaolt tähcwad Peterburisse aedadesseehk Kroonlinna kalapüüdnüse peale. Minejateks on noored tüdrukud ja poisid,kuna ka mõnes külas ainult manad raugadkoju jäetakse. Mineku korral kogutakselähema »viinapoodi juurde seltsi kokku, kusmuidugi lahkumise liigil tegemine pääotstarveteks on, kus lahkumise haledust»viinaga püütakse uputada. Sagedastikäiakse ka kuni Ondvwasse saatma. Küladestläbi minnes kogub rändajaid ja haledaidnutjaid juure. Wahest ulatab niisugunerändajate rong ligikord »versta pikkusele.—Hiljuti oli siin magasinide asi harutamisel.Walrtsuse poolt soowitati kreisiwiljama-gasiinisi, kuna rahwas osalt küla »vilja»nagasinisi soowis, osalt ka kumbatgi eitahtnud. Ehk küll watitsuse poolt sedaasja tungi,valt sooivitati, ja rahwa koosolekuid peeti, on asi praegu kahtlane. —Praeguste tuimade ilmade pärast on siinpalju metsa põlemist. Oleme ümberringinagu tulepurtSkajatc mägede wahel, kestuld ja suitsu enesest wälja sttlitawad.Päewal töusewad määratud suitsu sambad taewa poole, knna ööst tule kumametsa põleinist jutustab. llaun.

Kindluseta.Kirjutanud I. Weunurlg. o

Tee Lustiwercst Sulusiveresse oualla mäge, sellepärast oli hobtisel ka kergeinjooksta. „Õõh jn õõh!" tegi Mihkel,fui mõnest jala inimeselt mööda kihutas,jn andis, lui rlinu tasemaks püüdis jääda,»»akraga jälle õpetust.

Nõnda läks kiire sõit kuiri Sulusiveresse.Siin jäi ta küll tasemale, aga kõrtsisisse ei uskuiiud ta minna. Mõtles: ehkkulewad järele ja topiwad mulle omamaita ruuna jälle kraesse.

Wiina ivõiiil hakkas küll Mihklist natukelahktiina, aga »väsiurus tuli peale.

Juba laada platsilt ära tulles hakkaswidewikuks kiskuma; nüüd oli öö kaes.Õü tulekuga tilli ka Mihklile uni peale.Ta »viskas küljeli, pani pää heina kotipeale, käskis tütart hobust juhtida, jnhakkas nvorskama.

Hobune kuulis, et peremees iroriseb jaaimas kohe, et nüüd enam köwasti sõitaega teda põrutada ei tohi, sellepärast läksta nii tasa, et ööpimeduses aru ei saanud,kas ta kõnnib wöi seisab, ainult »vankrirataste nagis emisest oli arwata, et tawist kiigub.

Ka tütarlaps langes unesse.Nüüd oli ruunal oma woli.Pikka mööda läks ta mööda kraawi

kallast edasi ja hoidis, et sisse ei kukuks.Wiimaks ärkas Mihkel ülesse.Hobune seisis Aidu kõrtsi ees.Ta ajas istuma ja kobas enese ümber.

Müts oli kadunud.Ta ajas lapse ülesse ja taples, miks

see »nagama on jäänud.

Laps oli unine ja ei teadnud midagi»vastata.

Ta küsis järeltulewate laadakistekäest: kas keegi tema mütsi ei ole leidnud,aga küsit-uvad naersiivad ainult.

Mihkli s ida kargas täis. Kuhu julgesta katmata pääga minu«.

Ta pööras hobuse ümber ja lubaskas »vöi Lustiweresse tagasi sõita „agamütsi pean ma kätte faanra!"

Ta sõitis juba lüki teed laadalistele»vastu, kui üks tuttaw mees »vasta tulija tagasisõidu ära laitis.

„Minul ou sineli riidest paslik kaasas,pane see pähe! svowis tuttaiv.

Mihklil ei aidanud, pidi sellega leppima. -Ta jättis mütsi otsimise kalki ja peitispää pasliku sisse.

Kahju liiguks tõi ta kõrtsist pooletoopi ja hakkas teistega ühes edasi minema.

Päew oli juba suurel kõrgel fuiMihkel ruunaga Laiuse mäest ülesseoo ivas.

Norus pääga ja surma silmadega»vahtis ta pasliku seest »välja ja kõndispikkamisi »vankri järele.

Ta oli hobuse wahetusega paljupetta saairud, »vist sarka nüüd sellest aru.

Mäe peale saades jättis tn ruunaseksina, »vaalas teda weel korra tõsiseltläbi ja ütles:

„Wa»»a ruun oli palju enam wäürt.Raha kinkisin ma neile ilmaaegu. Jakui ta pagan weel nii laisk ei oleks."

Mihkel wöttis jälle matra wälja, istustvarrkrisse ja kõpsis ruuna jooksu.

Wiimases kõrtsis, koju ligidal, wöttista tublisti nokakese täis, ostis lapseleka paari kringlid ja ütles:

„Nüüd lähen kodu, tulgu wana kõme

tont, küll ma ternale näitan, kes pere-inees on!"

Nõnda longcrdas ta oma laisa ruunaga õue würmvast sisse, kus naine talle»vastu tuli.

Kui ta aga seda puru ivana ja kou-dilist hobust ja paslikuga ära ehitud meestnägi, pööras ta ümber ja hakkas suurehealega kisendama.

Riis seal pärast seda sündis, jäägulahke lugija enese arwata.

Nii palju tahan nra »veel ütelda, etMi kel joomises ikka sügaivamalc la»»gesja mõne aasta pärast nõnda »vaeseks jäi,et talu ei jõudnud pidada. — Ta oliilma kindluseta. (Lõpp.)

Ometi iilrsimd!Kaheksa pildikest.

Joonistanud J. Mändmets.Aia ei roni aine korjamiseks mitte

kõrge torni otsa, sest pää ei suuda seda»välja kannatada, »naa Põhja ei poe maka mitte, sest mutid ei luba mulle kehakinnitust. Kohawad kaasikud, lehkawadlepikud, öitservad aasad ja laksuwad lae-ned kõrreletvad küll palju, aga ina et jäksanende kõnet jutuks sõlmida. Omas »neeletusas tulen sinu juure, kallis külawader.Anrra ulualust ja kaunist puhkepaik«.Ma istun kolde pae peale, sinna samaseahju ääre, kus hoinmikul põlwe kõrgunehunik peeru süsi maas on; sinna samasselee ette, kus »vana ernakene tangu pudrukeetes pajast puhta pilpa wöi laastugawöttis ja lastele katsuda andis. Sinnapanen wäikese »naalimise lauakese üles jakui ka õuest päewa walgus lõpeb, siis

puhun lee st söö otsast tule üles. Maolen siin rahul, mul on siin so- ja hea.Siit ma katsun näha, niis selle õlgkatuseall, nende suitsenud seinade »vahel ja ha-rimatades südametes sünnib.

1. pilt. Hiljuti alles leidsimad nendesüdamed üksteist ja nad on nüüd noorabielu paar. Südamed põksuivad nüüdjuba tasamini. Nende silmad »vaatatvadsini »või sõstra karma peeglitest läbi otsesüdametesse. Oh neid südameid, nad o»inii sttgawad, täis saladust, aga vmetisünnitamad saadetud pilgud sügamas südames õiget »vastu kõla. Küll ou seloodatul teel ka omad waewad, aga »viimati on kõik omejt õnnelikult möödas.Noor isa ja ema ivõtamad õiekesel õrnaltümbert kinni ja üksnes neinad oskarvadneid terwisid wastumötla, mis »väikene»võsukene neile esimisel silmapilgul ülesräägib. Elul on nüüd korraga hoopisteine »väärtus ja nad näewad selles lapsukeses Palju, palju. Ärarääkimata ellaarmastusega, mille tähenduseks iga wärwtume on, suruwad nad teda oma suu,o ura hinge õhu, oura südame juurde janüüd on see oodatud, pühalikult häbenedes igatsetud soo iv täide läinud. Nei!libiseb suust: „Ometi ükskord!"

2. pilt. Nüüd on neid juba õige»uitu. Ka on nad »uitu, mitu kord äratüüdanud, aga jälle annab kuulus emasüda neile andeks. Nende kära, müra paneb wahest kõrwad lukku, oina kiskuinisteja ronimistega pahandawad nad ühtepuhku, aga »vahest sekka ka jälle rõõmustavad. Ja siis: „Laps on ikka enam kui

24. Mail. Mns 4 j ff, 1901, M 41.

(«b doktor Bütner omcnS raamatus „Simspeame uskuma, wöi nutte uskuma" spiritis«muse olu ja mediumi (vahendi) sala-duSlist ilmumist. See tuleb spritiSmuse katseaegadel ette. et kas medium ehk ümber olevad aSjad iseenesest üles töusewad ja õhusteiSma jäävad ja et asjad oma raskusekas osalt ehk ainule üheks ajaks ära kauta-wad. Endistel aegadel ja nüttdgi weestuleb JndtaS ette, kus fakirld üleSelõhku töusewad. Seda tehti siis ja nüüdIndias usulistes Lembustes. — JsiäraniSvanematel aegadel lanyestwad inönedinimesed väga kergesti niisugustesse ole-mtSteSse. See tuli ja tuleb sellest, etinimese nerwide süstem ei ole korras,mille läbi ülemal selletatud elektrita tasakaal on rikutud, nagu inimesel igapäevaseselus peaks olema. See elektriktrika tasakaal saab kõrvale veetud kas negativeehk positiwi elektri läbi, mis inimesesees olemas on. (Pooleli)Ao«»o«s»o —• XOp&OBB, 19-ro

Maa 1901 vo«a.

Uuemad fõiiiiiniS.Wiiljamanlt.

— Lõuna-Asrika sõjast. Blak-foateini lahingu üle kirjutatakse Londonistjärgmist: Raske kahju, mida inglasedviimases ägedas lahingus DelarchgaBlakfouteini juures saanud, nagu lordKitchener teatanud, teeb rahva rahutumaks,kuna rahutus suuremaks kasvab, et lordKitcheneri telegrammi endiste valesönumitepärast ei usaldata. Asjalugu, et Löuua-Afrika tsensor mingisuguseid erasõnumidselle lahingu üle läbi ei lase, annabkartusele maad, et inglaste kahju veelpalju suurem ou, kui ametlik teatusütleb. Söjaministeriumi ees valitsebpraegu niisamasugune elavus kui selleõnnetu sõja algusel. Rohke rahvahulkootab kartusega kahjude-aruandeid."—Nagu Londonist tulnud uuematest sõnumitest näha, kasvab pahameel Londoniajakirjanduses uute ja kõige uuemate sündmuste üle sõjaväljal igapäevaga. IsegiMinisteriums meelelised lehed hakkavadvalitsust aega mõõda sõnumite varjamisepärast laitma. Nii tõstab „Standard"lelle üle kaeblusi, et sellest, mis sõjaväljal sünnib, nii vähe teateid saadakse.Nimetatud leht teatab, et selle pealepeaks rõhku pandanra, et wangisid niisamuti kui ka ära võetud loomasid mitutkorda üles ei tähendataks. Kahtlusolla põhjendatud, et viimasel ajalpalju loomusid jn kraami on inglastelesõjasaagiks langenud, mis kord enneluba nende käes olnud. Sagedastiteatada Kitcheneri telegrammid tühiseidasju, kuna tähtsamad sündmused äravarjatakse, mida alles kahjude aruanded.avalikuks teha. Walitsusel olla ehk vahest oma põhjused, mõnda asja salajaspidada, rahvas ei saada aga aru, mispõhjused need olla võivad. Üks teineselle sõja iseäralsus olla, et sõjaliku tegevuse Püäkoht ühtelugu muutuda, täitaolla see Kapimaal, homme Orauje vabariigis jn ülehomme juba Transvaalis.Palju tähendada see sõnum, et boeridpärismaalaste käest otse inglaste nina eesmaksusid nõuda; see näidata, et nad veelkõike oma lootust kautanud ei olla. —„St. James Gazette" nõuab valitsusekäest seletust, kas ta sõda enne Lõuna-Asrika talve algust lõpetada loodab.Walitsus ei olla vee! aru saanud, etrahvas tõsisele asja seisukorrale julgeltsilma vaadata soovib; ta ei usaldadarahvast, kes küllalt näidanud olla, et tavalitsust toetada tahab. Wabameeleline„Daily RovS" avaldab selle üle rahulolemist, et minisleriumi meelelised lehedvalitsuse waStu nurinat tõstavad, ettõde aegamööda ilmsiks tuleb. Lõuna-Asrika talve lõpul olla rahvas sõjastjuba nii tüdinenud, et ta oma mõistusejälle tagasi saab. Kui rahvas tõde tunneks, nõuaks ta lepitust. Häw tuse-södaei võida pidada. — Transvaal! saadikDr. Leyds avaldab ühe kirja sõja põhjuste üle, mis just nüüd wäga tähelpa-nemise väärt on. Selles kirjas ütleb tajärgmist: „Weel kord juhin rua kindlalttühelpanemist selle peale, et boerid sõdamitte kergeusklikus lootuses vaherääkimistepeale ei algauud. Palju enam sunnitiboeride wabariikistd sellele sõjale, jaLõuna-Asrika vabariigi walitsus teadiswäga hästi, et vaherääkimiste lootusedlühised oliwad. — Oma mai kuust künnioktobrini 1899 valitsusele saadetud tele-.grammides ja aruannetes seletasin mavsalt oma arvamistes, osalt sellekohaste

küsimuste põhjusel kindlal sõnal, et vabariikidel sõja korral suurriikide poolestmidagi oodata et ole. Kui Lõuna-Asrika vabariigi walitsus Oranje valitsusega ühel nõuul alles teatavakirja 9. oktrbr'l Londonisse saatis, sitsnäitab see selgesti, et Inglise olek tedaseda tegema sundis." Ühele Saksa lehekaastöölisele on Dr. Leyds, valesönumidBotha abikaasa Europa teekonna ületühjaks tehes, seletanud, et proua Bothaoma abikaasa ja Transvaals valitsusesalajasel ülesandel Europasse reisida. Tatuua president Krügerile tähtsaid sönu-rnid, ntida muul teel võimata jaata olla.Proua Botha jõuab lähemal laupäevalSouthamptoni ja reisib sealt ühe usalduse-mehe saatusel Hollandisse. Kõik Inglisesõnumid proua Botha reisisiht üle ollavaled. — „Daily SMaüt'le" telegrahve-ritakse Kaplinnast, et boerid hommikupoolses Kapimaal elawasti tegevusesseista. Kapimaa walitsus on sõnumi saanud, et boerid Colesbergi ligidal inglastekäest 500 hobust ära võtnud. Capmui-denist teatatakse, et väikesed boeride salgadühtelugu sealt põhja poole läbi tungidaPüüda, mis neile osalt ka korda on läinud. — Kapimaa keskmistes maakondadeskäib rahva seas üks salakiri ringi, millespraeguse valitsuse ametist laht! laskmistpalutakse, et Lõuna-Asrika asjade juhatusriigivalitsuse kätte jääks. Wäga paljuhollandlasi ou kirjale oma nime alla kirjutanud. „Daily Mail" tähendab sellekohta: „Mitmed Löuna-Afrika lehed avaldavad lootust, et Cecil Rhodes Kapimaapäämiuistriks nimetatakse, kuna Jamesonüheks ministriks seatakse." Palju tähtsam kui see mure, peaks inglastel hoolekandmine olema, kuda omavana asumaadboeride sissetungimisest vabastada, milleksaga praegu vähe lootust on. Alamkojaliige, rahvasaadik Campbell- Bannermannon hiljuti Edinburis ühel suurel vaba-meeleliste koosolekul kõnet pidanud, millesta Inglise Löuna-Afrika politikat hukkamõistnud ja mölemile boeride riikidele iseseisvat valitsust soovitanud. — Milnerja Chamberlain peavad selle üle uüuu,kuda uut sõjaväge Lõuna-Afrikasse saata,sest et seal viibivad Inglise soldatidalalisest tegevusest väsinud olla.

„R. R."-—Saksamaalt. Krahv Wilhelm von

Bismarck-Schönhausen, endise Saksa raud-kantslerl noorem poeg, on lühikese haiguse järele Varzini lossis ära surnud.Krahv Wilhelm von Bismarck sündis I.oktobril 1852 Fcankfurtis, kus ta isaPreisi saadikuks oli.Köige esmalt sai ta mi-uisterimnis nöuunikuks ja nimetati sellejärele, kui ta mitmeid kõrgemaid ametistoli pidanud, Hannoveri ja pärast Jda-Preisi valitsuse presidendiks. „R. R."

— Jtalia kuningapaarile on tütarsündinud. Romas seisivad selle rõömulikusündmuse pärast kõik majad lipuehtes,kiriku kellad helisesiwad ja suurtükkistdlasti. Kuninga lossi ees seisis määratusuur rahvahulk. Saadikutekogu tegiotsuseks kuningale ja ta kaasale õnnesoovida ja lõpetas rõõmu tunnistamisekskoosoleku ära.

Omalt maalt.— Keskkoolide p n r a n d a nt i f c

asjus teatavad päälinna lehed, et sellekohane koinisjon juba kokku seatud on jakuu lõpul oma tööd algab. Komisjoniliikmeteks on teiste seas Peterburi, Moskva,Harkovi, Kasani, Warssavija Riia kooli-kondade kuratvrid, Peterburi keskoolidedirektorid Gurewitsch ja Vogt, Moskvaprofessorid Wiuogradov ja Kirpitshui-kow. Teistest valitsuse asutustest võtabrahvamiuistri abi hr. J. Korolovskikomisjoni tööst osa, sõjaväeliste asutustesaadikuks ou kindral leitenant Makarow.Tehnikaliste asutuste poolt ou komisjoniliikmetekstehnalogiainstituudirdirektor Go-lowin ja käsitöö-koolide direk or professorTawildjarov nimetatud. Juhtnöörikskomisjonile on Ministerium! poolt kokkuseatud paranduse üleüldised põhjusmõtted.Kommisjon peab oma töö sügiseks lõpetama, mille järele see koolikondade kura-toritele, ülikoolide nöuukogudele, maakondade ja linnade valitsustele heaksarvamiseks saadetaks». Alles sellejärele pandakseuus seadlus riigi-nõuukogule kinnitamiseks

ette. „R. R."— Kubermangu ajalehtede

mitteametlikku jägu tahetavat rohkelmõedul täiendada, nii et nad ka eralehtedeaset täita võivad. „R. W."

— Balti kubermangude kreistüle-mate vanematele abidele, kelle ülevaatuseall teatav jägu kreisi seisab, antakse

rügiuöuukvgu heaksarvamise Põhjusel,nagu „Walitsuse Teataja" kuulutab, riigirenteist igale ühele 500 rubla aastaskantseleide üleval pidamiseks. „R.Z."

— Riigi-nõuukogus asutatud iseäraline komisjon, kes küsimuse üle otsusetegema pidi, missugused õigused Baltirüütlikonnal temale läinud aastasajal ja varemalt antud mõisade kohtaKuura-, Liimi- ja Eestimaal on ja nendemõisade talumaade müümise üle nendemõisade talupoegadele, on nüüd oma töödlõpetanud ja seletanud, et nende mõisadetalupoegadele seaduslikult peab maadantama, hoolimata selle küsimuse otsustamisest, missuguste õigustega need mõisad rüütlikonnale anti, kas täielikuksomanduseks ehk igaveseks tarvitamiseks(im npairfc botiihhhomi, mu toäko sbi-aaro Bjaafaiji). Täielikud reeglid nendemõisade tulumaade müümise üle saabpõllutöö- ja riigimaade-ministerium ra-hammisteriumiga ja teiste walitsuse jäus-kondadega ühel nõuul alles määrama.

„R. Z."— Riiast. Sõjaminister kindral A.

N. Kuropatkin jõuab Peterburist Liibawissereisides 24. mail Riiga. „D.-Z."

— Kanali kaevamine, rnisKoiva jõge Düna jõega ühendama saab,ou algauud. Kanal saada 1903. aastakevadeks valmis. Seega läheh plaan,mis juba enam kui 250 aastat vana on,viivaks ometi täide. „D. Z."

— Rakvere lossiwaremeid hakatakse lähemal ajal parandama, mis rõõmustav ja soovitav ettevõte on, sest vasthiljuti lauges üks osa põhjapoolsest varemest kokku. „Wes. A."

— Haapsalu linnavolinikkude koosoleku palve, kroonu viinapoodi pühapäevadel täitsa kinni pidada, on rahaministri voolest, sellest hoolimata, et kuberner palve täitmist soovitas, tähelpa-nemata jäetud. „R. Z-"

Kohalikud teated.

— Tallinna volikogu koosolek16. mail. Koosolek tegi otsuseks: Linna teh-nikerite ja linna gaasi ning veevärgikomisjoni aruande põhjusel linna wee-muretsemise parandamise asjus: 1) tarvilikuks tunnistada, weel käesoleval aastal linna gaasi- ja veevärgi rahaga kohejärgmisi töösid käsile võtta: a.) Kanalitegemist Jurjewi maanteel ülemiste järveääres 1500 rubla väärtuses, ei veemustaks tegemist Jurjewi maantee veeläbi takistada, b.) Kadrintali kanali jaselle Lammide parandamist 2600 rublaväärtuses, et võimalikuks teha Ülemistejärve kevadist vett tarvilikkudes piiridespidada. 2) Tingimata tarvilikuks arvatajärgmiste aastade jooksul, sedamööda,kuda linna gaasi- ja veevärgi varanduslubab, järgmisi töösid aegamööda käsilevõtta; a.) Turwakalda kinnitamist Ülemiste järlve ääres 8400 rubla väärtuses,b.) Lliwalagendiku puudega istutamist ülemiste järve ligidal 15 )0 rubla väärtuses.Küsimuse otsustamist mehamkallkkudeweepuhastamise filtrite puhastamise asjus10000 rubla kuluga aastas nii kauaksedasi lükata, kui linna tehnikeritel võimalik on olnud sarnaseid filtrid ja nendetegevust teistes linnades tundma õppidaja selleks otstarbeks linna insheneri Jako-byd ja gaasi- ning veevärgi direktoritTrompoterit Wieni läkitada, kus juunikuu algusel weemuretfemife tehnikeritekongress ara peetakse. Kumbgi saab liunagaasi- ja veevärgi kassast 500 rublareisuraha selle ülesandega, võimalikulviisil ka teiste linnade weevärkisid tundmaõppida. — Selle järele tehti otsuseks Tallinna loomakaitse seltsile ühe loomadelaatsareti asutamiseks 400 ruutsülda maadlinna tapamaja ligidal järgmiste tingi*mistega emba: a) Selts maksab tümaleselle platsi eest aastas harilist renti;b. selts võtab oma kätte kinnipüütudperemeheta koerte ülevalpidamise, toitmiseja surmamise, kui ka ühe marutõbistekoerte järelkatsumise janskonna sisseseadmise, ja saab selle eest linna käest aastasselle summa, mida linn praegu selleksotstarbeks välja annab; c) Kui koduloomade latsaret kolme aasta jooksul avatudei saa, ehk kui ta oma tegevuse ära lõpetama peaks, siis jääb nirnetatud platsühes sinna peale ehitatud hoonetega linnaomanduseks. — Tallinna jalgratta-seltstja 67 jalgratta-söitjanna palve peale,puiesteesid rattasõidule avada ehk iseäralisi rattasõidu teesid sisse seada, tehtzotsuseks palujatele teatada, et linnavalitsusvõimalikuks ei arva linna puiesteesidrattasöitjatele avada; et ta iseäralisterattasõidu teede asutamisega küll ühel

nõuul on, aga nende ehitamine kuni tulevaaastani rahapuudusel edasi lükatud peabsaama. 2) Rattasõitmist Harjuwärawa jaKaarle kiriku vahelisel promenadi kolmandal teel Promenadi uulitsa ääres jaStifti uulitsa puiesteel lubada. — Sellejärele otsustas koosolek kanali tegemistühe jäu Alimani uulitsale harilikkude tin-.gi; istega, kus juures ta poole osa kuludest,kannab. Ka ühe osa Maakri ja Kanauulitsale tehti kanali valmistamine otsuseks,kus juures linn poole osa kuludest, 630rubl.., kannab. „R. Z."

— Tallinna. Toompea Kaarlekiriku konvendi kuulutuse järele on tänavune täieialiste liikmete koosolek 27. mailkell 4 koguduse leeritoas Toompeal. Tüie-ialisteks loetakse: poissmehed peale 30 a.ja kõik perekonna vanemad ehk naisemehed.Wäga soovitav oleks, et igaüks sellekoguduse liige sest osa võtaks ja mitte eimõtleks, mis ses minusse puutub, nii kuiseda wäga paljud siiamaale on teinud jasellejärele siis ka nüüd mitmed asjad hädasti korraldamist tarvitavad. Iseäranistähtjas on tänavune koosolek, mille päevakord järgmine on: 1) Mineva aastaaruanne. 2)Maja ehituse kommisjoni aruanne. 3)Linnawalitsuse palve, üht osa kol-menurgelifeft platsist linnale anda. 4)Nõuupidainine, mil viisil raha korjatakoguduse jaotamise heaks. 4) Nöuupida-mine katoliku usu kirikule võla äramaks-mise üle. 6) Otsustamine valimise viisiüle. 7) Kolmeuurgelise platsi ümber müüritegemise kulud. 3) Revidentide valimine.

„Wlg."-—Suviste vühad on mööda ja

kinkisiwad ka värskesse loodusesse väljatõtanud inimestele, mahaarvatud esimesepüha mõned päälelöunased tunnid, misnendele soovimata, aga põllumeesteleigatsusega oodatud tubli sagara piksevihma tõi, wäga ilusa ilma. Tallinnaümberkondfed väljasõidu ja lõbukohadolivad inimestega täidetud, iseäranisagaNõmme, kuhu euam kui 10,000 piletitmüüdi. Ka Tallinna-Wiljandi raudteeSalusse sõitvad lõburongid olivad inimestega täidetud, hoolimata kõrgest sõidu-hinnast. — Walgas sadanud Suvistepühade esimesel pühal rasket piksevihma,mis suurt hävitust sünnitanud. Kaks naistlõi pikne maanteel surnuks. „R. Z."

Telegrammid,päälinna lehtede järele.Merlinis, 19. mail. Keiser on luba

nud, et Prantsuse ohvitseridele lubakirjade väljaandmise juures, millega nadSaksa pinnale võivad astuda, mõnedkergitused tehtakfe.

Pekingis, 19. mail. Hiina tingimatalubadus, et ta 450 miljoni taeli kahjutasumaksab on saadikute poolest suure rahulolemisega vastu võetud. Nüüd jäävadainult weel mõned vähem tähtsad küsi-mu,ed otsustada, mille järele siis läbirääkimised ära lõpetatakse. Arvatakse, etsee wõera sõ awäe Hiinast äraviimisepärast natukene pikemale venib. Mõnedsaadikud ei saa sellest aru, mil viisil Hüüaoma kahjutasu korralist maksmist kindlustada tahab, nagu seda ühiselt nõutakse.Suurem osa nendest soovitab meretolli10 protsendi peale määramist ja 5 miljonitaeli võtmist likini maksu kassast. Niiviisisaaksiwad riigid peale vanade võlgadeintresside tasumist weel 23 miljoni taeli.Saadikud oleksivad selle maksu viisigarahul, kui Hiina likmünaksu võimusevõõramaade kaupade pealt ära lõpetaks.

Mriissekis, 21. mail. Trauswali seltson ühe Pretoria ligidal olnud lahinguüle, milles boeride ülemad Beyer ja Breitenbach Inglise väe ära wõitsivad, 600meest vaagi ja 6 suurtükki ära võtsivad,kirja avaldanud, milles üheldakse: Lahing011 12 ju. 20 mai waj}el. -ftenielpäevadel võideldi ägedasti. Pretoriassevõis suurtükkide paukusid selgesti kuulda,iseäranis õhtu ja homiku pool Kalkheuvelis.Kalkheuweli juures olnud lahingu ülekirjutatakse, et seal õige tugev Ingliseväe jägu Breithenbachl kallale tormanud,kellel ainult 160 meest olnud. Ta olnudjuba peaegu ära võidetud, kui kindralBeijer talle appi tõtanud. Siis sundinudnad inglased eespool lühendatud järeldustega allaheitmisele.

Londonis, 21. mail. Lord Kitchenertelegrahwerib: On ilmsiks tulnud, etBlakfouteini lahingis weel kaks ohvitserisurma saanud, kuna üks kadunud on.

Wastutaw toimetaja ja väljaandjaM. Reuma««.

N 4L — 1902 Hl u 0 K e g. 34. Mail.

ixxxxxxxxxxxxxülim1 sdttwamad ja Kige paremad

peeglid ja G

MMmmnrh 3

' cha loonuLiie ör I nc <.... a -MAmaja pcalc -iOO i:ubU’. I, obligatio ui

ZZ' peale 87» eest austas. Järele küsida„ttne A j a" toimetusest Mnttriwahe unl.nr. 407, nr „800" all küsida.

KM- oi, müüa "'TK 16,000 rubla eest.:.;oo t'cci. mcifotnaob, 45 dcs. põll il jaheinamaad. Pckcrduri tiiberumusiur, Lugakreisio, 36 n^crfiia raudtee jaamail jn 7 w.Plu-rsa juvft laugel. Lähemal teati st wöil)laada: O-misin 1>. M. 4., 17 8.

nutt!«, Narwas. Peetri alewis, Weitealeuii uni. nr. 74. Ligemat teaknü Men-bolniis! i5 tas., tori. sii, Weiomümi,

vmwmmmmimmmhmmmmmmmm. nn«

t riiiiiiata u. õpitust' pluüttido .'cnoitifi nttln >! oma jumto.

Hnjhcufr Müswbw.lUtrt uuiitia! m‘. 103, tõrtel 4.

Köie uuemat seltsi

. ömvluse-nt aimati*

saab lõi,tr odawamalt TallümasÄ §. Aossnimm'r W

u urcft.Wl «" „■'•iWHimt.!'.« 1 W

Iil Kitub tsinlisiili, nmljetolifc inise mast» iiinlicr.

ÄiiHidini 1 Ailil.Elan nüüb Laias uut. nr. (5.8, Lindsvrs'i päri

jate majas (Linna teatri kõrival).

0XVXOX»XO«0»KTeadu 'pärast on

STRITfflrtitag■f SIM,

Pii fetter, Dortm n nder, Laager jne. ^-—kõige paremad.V

Saada järgmistest wiinakaup- Wlustest: Ed. Kahrenhokh, Wold. lFFerberg, Siefart, Marquart, Js- Mkvst, Bodega Espanoia ja kadn FHkmttmstsi, Suure K>rju. uulitsal änr. 433, Ma'.soni majas. M

^ -Z Telephon nr. 192. JL ||OXOXOXIOžXOXOXOPraegu ilmus trükist uus noodiraamat:

Aleksander Läte

emu’!

Hoodrrs» Mda, isamaa,Wärwitrüki kaanega.

Hind 40 kop.

*§ I*müüb

A. Güström, JCM Pika uulliisal, nr. 204, Tallinnas. Mxxxxxxxxxxxxxx

5.Ockm ihm fttlisüsi must, 5 aast. loana, 2 arj h. 7 wer sh.kõrge ON sngutamise tarwiö wälja anda

LOnna uul. nr. 390, Tallinnas.

Tubli

rsttiaitulfmjnjflwvib kestma t teenistust leida Miiüriwahemil., M. Schiff.ri ja M. Antje trüki

kojas nr. 407.

E/I. ^ ETallinttas, Wirn uul., omas majas.

Narwas, Suures uul. Otto majas.EeAtimaa kõige snnrem

_ ^ „ õmblus masinate kauplusr . '?K svowitab ömblusemasinaid kõigif. y,'? tarwitustele kõige odawamatelhindadega, mitme aaätajrMs iaWL »«Mw «ii-**■'**" .n.- M-tzL Käemasinad 14 rublaft,Zjalamasinad 35 rublast peale

Triumf õmbluse masina-!Pele, missugused oma lihtsejzwärgi ja kauase wastnpida-fmtfc pärast kõige paremateks' masinateks tunnistatud on.

wKstuttts 3 aastat.Kes Triumf masinat tunneb see teist seltsi ci osta.

Hinnakirjad saamad hinnata kodu saadetub. W»

,9ff*. ,r/>V

1XXXXXX

st liktlii.Tail sitt!as, Wirn unl., omas majas.

RarwkS, Suures uul. Otto majas..steige suurem jalgratta laager Keslimankt, saowiiab suures wälja-

walikul kõige paremat sel ist jalgrattaid kui:

Raumauuttlrkopp

Cleweland

,,, ittusfrayiimmiA'' Baltiea

Mff'" Kes minu jalgrattaid tunneb, feei lähe mitte teisest kohast ostma. -MK

l KG Hinnad hakkawad 85 rublast peale. HD ^^rixxxxxxxxxxx ««xxxxxxxxxxxxxx!

''tOl' j ,:'i ^'j,-1 üige bodawaruade Hilmadega.

Põlln 100 Riignuaade loinisterinmi lubageHMHHMfl 28, 24. j.i 25. Armnik 1991 «. v

Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi pooltPõllutöö, tarjalitowaiuse, mrsilastepidnmSse, aia ja käsitöö

IPalmnattusära peetud, Tallinnas,wöe takse was tn igal aja

SW

..Lootuse" seltsi ruumidesja lähemaid teateid annad

Nlesandmisi

Oestserltts.

Paul Schiffer, rauakauplus,Wmrwärawas, Taliimms.

müüb kõiksugu metall kanpasi: nagu kõiksugu rauda: kõiki seltsi terast: gujs-stahl-, wedru-, paudash-. peitle j. u. e. terast,

sant, tinntiUud, tsink, Siberi, Inglise, walzet, wask, sahahõlma,tera^plckki j. n. e

Kõiki seltsi nael»: traat, tautud, laewa ja paadi, hobule, terasest jääitaelöb j. ». c.

mm Sepa ja kiwilöhkumife terasest haamrid. W»käsitöö liste tööriistad.

Prantsuse ja Inglismaa wttttd; wiiUsid müün ka tagasiwNmisv peale.—Labidad, malmist ahjud, pliidad. Pauuud, detstmaal ja laua kaalud,wask margapund. lutud, trril-mastnad,^aisa kulinad j. n. e.

Kõiksugu ehitusmaterjali: ukse hinged, lukud, katuse pappi kõrgeparematest wabrikutest j. u. e.

Kõige paremat tõrwa, tLkatid, köisi, kõiksugu saed, wilti j. n. e.Kaupurcesteke anum kõrged prstsendid.

iMaMM^iiwiurMnnm«^

P®0®0#0MS0®0e00ö®00®0®09C

§d ,,Mtt1ador" jalgMita WKbrikJohn Schümann 6c Co.® Wene uul. nr. 218,M svowitab oma kõiksuguste uuendustega walmistatud

M Matador jalgrattaid ikõige odawamate hindadega täielise wastutnse all.

Head uued jalgrattad OO rud. peale.Jalgrataste, õmblusmasinate jne.

tehakse rutt«, odawalt ja täielise wastntnsega.paxnndrrfed

STQSQO0W

J. Woimanui poodis wõetakse

telliniisi 1| wastu toimetuse hindadega, Narwas, Jwani ^ pool.

Suures liinis nr. 104.

>>*>

R. P ö d er iraamatu-,prldr-jakirjulus-maler-

jatt kaupLufed.I. Narwas, linnas Kreutseri majas, postkontori-

lähedal.II. Narwas, Joarus, Suures uul. Tilka majas,sovlmtab omast raamatuladust, üksikult ja hulga-wiisi, kõiki saadawal oleivaid »«imulilika-, öprMK-Iia-.IiMl-ja jiktu-rimmlM ja ka ««st iaularaamaiiM.

Suur wäljawalik ssiivärmi pillist, pildi raa-misis,iinm'sti««l ltimelisit nntmesugnsteaegade tarwis.

Taielikust kirjutusmaterjali ludust onkõiki seltsi kirjutuse, pakkimise paberit saada, pappi,heftisi, kladesid, suurisa weikesid konto raamatuid,tinti, sulgi ja palju teisi kooli- ja kirjutuse abi-nõusi.

Eesoleivaks kewadeks suur wäljawalik kuulust Mey ja Edlichi paberi pesu ja uut mooditoredaid shlipsusid kui ka häid wedru nböpifidmanishkatele ja stulbidele.

Suur mänguasjade ladu, niihästi las-del', kui ka wanematele inimestele, nagu: lotto,domino ja shahi mängudega.

.IkMieraijisifsstele rooside tegemiseks, warwilistsiidi paberit, traati, rooside südameid,gumMk arabikut,wäljaõmbicmise raamatuidj» n. e.

Suuri põncivaid romanisid: Melissa, Mallilt, Glloiira, Roosa Bürger, Prints Wal-deurar, Krahw Monte Kristö, ja Mustkapten, on ande wiisi ja ka poogitutt ja Pookimata, kõik anded korraga, mõleinatest kauplustest saada.

Eelolewaks Aprilli ajaks hulk aprilli kaarti sid. eestikeelsete naljakate salmikestega.

Aiiemal njnl rshliegtiiarmlaiswiist pillidegaKaartist, ilusamatest ja tähtsamatest Narwa linnaja ümberkaudsetest kohtadest, niisama teisi ilus-

saab üksikult ja huiga wiisi;e auupakkumisega

R- Uöder.tatud Poftkaarmüüdud.

A. Plögerl!l!

K 857 £:ö;’irtinaja,

MW

%xi^0l

lUtunni jf§ 55/Soowitab omast

suurest tagawarast:kullast, htzbkdüft ja terasest tosku rrurkfi.meeste- ja naistekah-wale, uuri kettisi jawötmeid hõbedast jaeht uuest ktillast, miskaua aastaid oma karma ei inuuda. Suurwäljawalik igafugu-

! seid seina ja äratamise kellasid. Regu-j katseid 14. päewa sõlmisega. Parauda-inifc töötuba; kõigi minu tööiuas tehtud

! tööde eestwastem mitu aastat; himad odawaL.I Pühapäewal on kauplus kella I—2 lahti.DiOan wann tÄd, hõbe ja ivast rahast.

Uurmaaker A. Zttögcr.Tallinna turu hinnad.

21. Mail 1901.Kartulid, tshetwerit .... 30—35 kop.

Erncd, toop 7—10 „Läätsed, 8 „Tangud, 8—1.2Hapud kapsad, toop 9—10Looma liha nael ....

Sin liha „ ....Lambaliha „ ....Rõesk piim, toob....

Hapu piim, „ ,Soe piim, „ .Mahu koor, „ ... .

Rõesk koor, kortel . . .Hapu koor, „ ... .Laua-wöi nael ....Köbgi-wõi „ ....Muna paar .....Leiwa nael .....

10— 1513—1411— 12

45— 68— 9

40-506

5—1035—4026—853— 42- 2V4

96 rbl.

365299219

149943/S

Rahapaberite hinnadPeterburis, 21. Atail 1901.

4 <70 riigirent 4V2 % sisemine laen .....4 ®/# mõiSn. pang. obl. ....5 °/ I. jao wõiöulaen. 1864 . .5 V, II. „ „ 1866 . .5 °L mõrsn. p. ......5 °/g kullalaeu li 20 4 °/0 riigi raudtee laen ....4H, Peterburi linna kred. s. obl.

6 Moskwa „ * ,t »5S/S 7° Odessa „ „ „ »4 7 Eestimaa pantkirjad . . .

47, Hersoni ...4'/, 7„ Wilna „ ...47, 70 Harkowt » ...47, */n Tuula » ...Wolga-Kama kaubapanga aktsiad .Riia kaubapanga aktsiad . . 315 „Äks nael sterlingi .... 9 rbl. 37 kop.

Saksa mark .... — #46 „_ Prantsuse frank » 37„ Soome mark „ 37 »

91W7.937,

Ile«. A08B0Jwerc* vo»uiSusLorep» Hjaaeatnepi.HM. BT. 'Min. M. lll-ichchöpr h M. Ambe, PeBen.,

'vljya, tzvo; Mi Su;usqannl Zsuuvä sivsä njhga spqvugj v; sM — "vap tzsy;qsjnqoh qssu qvcqrjiscu qsstsm ozusaviiohA —

s;vsä sqvösoä yvzMZnqusstpr v; Zvivvat uttA-nqgm uooi vl sstoz

ushyj mu — ‘gpuivuvcu Zsjrum — 'gpz vsH —-uvsms<D ppfl — 'ivcuagj uo qnuuyU --

'vqnrsz jnpjopattnf ijlffluitf qnusMvös mufpj sqannj aatpj qvu qvatryj pqntZv sjsiZ> -qvm-stvqusõio; vusqvzzni ;iKvzvjpus) suu "vdstZznnl srZvuavjsjsvsavst vsj qiyq nnnj qvu qvmstquvz pqvj(A -qslpmqvzvqiqi vöv 'qvz;ä qvattp qssu lsjZrj uvlmsP vl vmZoU'qvsaä qvms)g>u tsijyimsU qvatrjnisv ipnutm p§>

'SIMMU snjnv, — '»Na qpW —' '' ' sjssMsmsst vmo ZWl qpm

?1V1SM vl sivsct spm SPL siviMvh zhs BW ' ' ' MMi;gjvsä Zpu "qpyu vs; p »f panni sp^ sjmZrussi smtj-ÜJ0UJ ‘mnpi smijvicwz ijvayä squsW irövqtzppa vjzvut rs'Ho 'Ho 'Ho ''' vmvzrnct qvaguvä vl pppz qsjnqoh qvm-WSW Isisssmiur qvjmatS; ' ' ' piMnhnj vl piZvpisszpm qnqpj szavl spT qmzL 'qrqus smvqro; vösptssj;inuM 'Mqmi qnnm uttz spä vl;yu vl samu s;vsch'vmoos vap nqgm zrgi qpyü spuzvat uo Vuiu 'qvcurvj zjoj-Ivz sjzn p 'qvjmsga qypu uo qv;L ' '' sqvcussi ivsj qvuKuu vA ':'i qvsaä qssu vöv «(Z ;qvmrjnqvz vl vmvzZrcuvap tznqup; qvmrjjy; qvmnivlanu qssu "hK ' " z vuuvctsivsct n;hoa ;v<uvqushycu nivc» iröZrm Smu v,vqvvm.szsapl vcuvvh spT sjvi rs ZvU ''' spp qnivmvvh pZZõ-asz 'Mu nbvu 'M spT zhs 'uvvj vhyu ipmasi vl ipl--np pvm»M qpJ vm p 'nuy; siviomn^ vöK ' - - sm;6-;yu ''' jmtajjnp qyflu sm uiij vs sjsvyva sjZsn-j ^uuosjPWj 'vjism vslj psv qi-M 'söym dp%. vds qpL Pmvus qnuqpi p sm qpa; 'iMvi sm)ini tzvayct ''' tzvapxk'vönp iivmsvU sunzvsct spm 'spayl s)pm qvcqrjvlvhvimoszpasöi qusmutyztzpWnnU ' ' ' vmsurm qvcutzviv vlDsjvsct qrsm qvcurZsct 'vap qvmtzmm qvjvjvz ozusr

988 -SSL 8NN 'lf K

392 Uus Aeg. J« 41.et seda ristiinimeselik kohus nõuab ja et Jumal tedaselleS aitab.

See mõte walas ta hingesse tulisust, ja ta uskus iseenese sisse. Ta süda sai kergemaks, ta ees awas end uuswöitluse wäli; tal ei jäänud muud teha, kui hobuse selgakarata, et üleüldist lugupidamist, auu ning oma unustamata Sasha armastllst kätte saada.

— Sasha pääst ei pea ainusgi juuksekarw langema,— kordas ta nagu palawiku jampsituscs ja sisemise röe-muga. — Need kirjad hoiamad teda. Hetman saab tedahoidma, kui oma silmatera ... hoidma, nagu minagi tedahoida tahan. Selle üle olen ma enesega juba rääkinud.Ehk ma küll wäeti olemus, olen, siisgi kardawad nad mind.

Äkitselt tuli talle uus mõte.— Aga mis siis, kui talle õige kirjutan? Saadik,

kes teise kirja hetmanile wiib, wõib salaja selle ka Sashakütte toimetada. Kudas ei peaks ma temale seda teatama^et ma iga sideme Radsiwillidega katki olen tõmmanud jauut teenistust läheil otsima.

See mõte meeldis talle esialgul wäga; ta haawasuuesti oma kätt ja hakkas kirjutama:

„Sasha!„Mina ei ole enam Radsiwillide poolt, sest et ma

oma eksitusest aru sain . .Äkitselt jäi ta peatama, mõtles natuke iseeneses ja

lisas:— Ei, las' mu teod tunnistawad sellest, aga mitte

tühjad sõnad; ma ei kirjuta.Ta kiskus alustatud kirja lõhki ja hakkas selle ase

mel kolmat kirja wiimase paberitüki peale kirjutama.„Herr« polkownik!

„Alamal allakirjutartud sõber hoiatab Teid, samatika teisi polkovnikuid ja palub Teid ettemaatlikudoEa,_ sest würst Bvguslcuo ja Gerassiruowitsh on het-manilt kirjad saanud, milledes Teid ära mürkida ehkära tappa kästakse, kui Teie korterisse asute. Ge-

Aog«oL8!jv >^6ti<jxpoD — K>)pi,0ui> 19-r* Ma« 1901.

' * “ w ^ » * 'iVD- Mmmmm

"vtzahT — 'psmvuvm Zvöroh — ^»rnng H(Z —zhjtMSU Zvmav 'uo qslnqoh mu Znz vöy —

öum vj;a'.IKviqurz siihjyimsU?v;vvcu 'sivsä rSurä ziumoMä snDiqvayjntKv siKnitzianh q-jrs; ;ro; vl svzvav^ rnU

-i)o ZnSrg ZsqWya tzsjimsusSgä;sy;vqioj p /jium0}io<t Zvzaym ^Zphvm ouut] vl mt| um«-nprhva vl Zvqavmmnz; tinjuquviv psmsasä va qvcurjnualhM rannz qsjngoh snz 'ivmsp srqisi vrnlhvz vl qscuasiqvu pprmU Zu; 'qnn;L -qnup zvvj pyh' sipu'qsjnqoh1» tjsj 'qnususöqä vap qvu p 'vqrzy^a qvmrjqvsi vövqpvqioj Jqogi vhvm qvu p "Zvmav Z;r;imU vzhni vm»mz qvu qvmrjnqvz stvlv stsj vl 'qnqvvj pn sjrmrmqyaZim 'spapl ssZngoh vlavz qvu ZrrtluiU Zpvoj qaozz'

'pZviquiz qnuqvst p rdssz qinj 'joot-s)o qüjju võpcu qrhjtumsU p 'ryõyya ZvLznh argg

•gü]oaõt rascu raoivusj runöo; Zsiuaoj Msuv^ vum yaIjsjnjrsj ijsöaoz ZtplMU ’p 'tzvapäsgsj msu qvcuMZn'nvqvu "tjgT -qvanjsjraym qsjlqtztvuyn; rnz "wj spjvhrmvr rnz 'qvu Zss s^sz 'rzpsuvrg vz payl vms, "stnmqunrnmarh sznivu Zrsu Zv;vap ZrpimH tinuiK -vmn;nnä qrsuqnmyj p qrasjiMho vU 'qvjmarh qvu qvcurio ZrW; Zv6rIjsj 'qisu qvanjiav; qvu — qmt qmwrZvmav rs qshsur-rjlPT 'tjsascu vös stnngl vmo qnuriooh vös 'siss sjrsWniIZviqurz srduihvj qvu qom^rsj "s;vsä sqnqna vl aqijr,tjsjvqsõvj vmo v;vmvivvm qmU 'vqvmvt vqogm qpyqvmo vjr qvu qvmrjvqni 'qsiippsuirqmgt stsjooä nmoo;'rõZrg "qvmrjsjranu tzvayäsysj vdvmsa qvloä gnz zhZ -vösj-rmqssuvay tzss sgsj qrsu Zvqavcuhp buru qvmssr inhopWvövms; qvloä P 'vöv Zrzyya sjr :s;vms vjo vmsavä vlvmsannj upu Zrihgm papi nöuihv; vö, vl rurmsynh tzsq-vösoä tjsinzgzvz KSttjiz vjJ -qvcusinWä vnnm KSyms)vvl ssqvinz tzvapä srij qvu vqsz 'qsjnqoh s)rqus qvu qvm-Mgcu tinzriZnörsZsZ 'vap sjZsqvjpm qvu qvmUpä vavmqnuvvj Zjvjo squsu vl qnprjna zrgU 'ivmsp qvmvmvjosbrgz qrhgrgusU qvcgMu 'Zrqnql vqnjua pioo Zuu"ZWvz rqp; s^sj jnj|õõt vcusyä suu 'jjüj — 'Zrjpj gooj

‘lf 9f 'bSK KNY *88

#41. Aus Aeg. 1901.

Nii walus kui päähaaw ka oli, walutas ta südasada korda rohkem, sest peale kõikide kannatuste siples taarmastuse wõrgus, siis oli ta teotatud, alandatud jawürstist löödud. Wörreldi ei olnud need löögid midagi,mis Wolodõiewski talle Ljubitshis jagas. Seal wöitisteda wäljakutsutud wöimsa käega auusöna peale — siinaga sõjariistadeta wang, keda ta oma käes hoidis.

Iga minutiga kaswas Kiuititsis teadmine, et taennast häbistanud, ja mida rohkem ta jelle üle pääd murdis, seda selgemalt paistis talle see koledus; ta nägi uusi,pimedaid külgesid, kust isamaa häbi, teotus ja hukatuswälja wahtisiwad . . . Wiimaks hüüdis ta:

— Olen ma seda tõesti kõik teinud? Ei, see ei olewõimalik . . . Ma jampsin wist palawikus ... Kõige-püham Jumalaema!

Südametunnistus aga ütles talle:— Sa pime inimene! Kas poleks sul parem kuninga

ja isamaa poole hoida . . . Mikspärast sa Sashatkuulda ei wõtnud?

Ja kahetsus ja haledus wõtsiwad temas maad.Oh oleks tä nüüd öelda wöinud: rootslased on isamaawastu, mina olen nende wastu! Radsiwill läheb kuningapeale, mina olen tema wastu! ... Ja kui selge, kuipuhas oleks ta hing nüüd olnud! Kohe oleks ta salgakesekogunud ja sellega hobuste seljas ümber uidanud, nagumustlased mööda laatasid, ja ta südametunnistus olekspuhas, ta süda rahul olnud; ta oleks omale auu wõit-nud ja, selle hiilgusega ümber piiratud, nende sõnadegaoma Sasha selgete silmade ette astuda wöinud:

— Mina Pole rööwel, Waid isamaa kaitsja . . .Armasta siis mind, nõnda kui mina sind armastan.

Aga ta suureline hing ci tahtnud korraga oma süüdiüles tunnistada. Radsiwillid riisusiwad ta auu, sidusiwadteda kätest ja jalgadest ning wõtsiwad talt auusa nime jaarmastuse.

Kmitits kiristas hambaid, sirutas käed ShmuudiH. Sienliewitjh, Uputus. 25

Mj tzYYMU Pwi ^võpch apwitt splvWpä vs vpmsj-;pvs 'tzvmzym Wpsj pvvj vqs; ssj p ;jsj 'p<p] tznnvijWSj qus pMvm vöv s-im 'Kzvlquvznctzi Ssv rugm ZsymMMMU po vmK0^ LsoH 'qpvqpj qvcqhva, qvcupo qss;e'Kvqzä vqgi vSijKuvmo^ psct syz vmo pvmsusW-sbpWvi mz ^Ksannl vms; plv pj qvaiilmss; qvlaci vvm-SISU' vs vjj ;jsj 'i;M ijihjppisrL Kiq,m; sppmzx

-suuuvqiäsnßnj vl snqnnzi Myo qigm Pl Knpvz oj Kvms; KvmKvz'qücwjjiom pju fmfnno vi snquvp ipKvm vmsp sjiqusKvms; vqnz stiqWm vqsj vj Gnzpquvpi nõvu qus v; iõs:8SS stPpuiU qmpä asqm;i vqs; Kjm Pqyip pimj |tojvdsqvmpj v; spip; nõvu 'sjp; ?iao<t ;pips 1«; Kvrssz spctvU pvsä sqnaqscu n6vu söss; pp; v; "qsjpnpr qvcuipqsjnpidpi vD 'vhsz cunquwst vl vgvm võv jv; po pougjopu vmnpuL Kvppi rnvuju ndsvvsä 's;n ;jsqn;;ncu plvsjrmjppa bup s;qjoh vlpm pom suuiupv ;p sqsymr'qnaancn qsjnõnjvmvj õrnu qvaravpmiuz qsjvuavj vjsgäqvqshp põpqvõsact ppuwptu v; nõvu ‘qmupj qvmnp (popp PS 'vöoyu vqnrsul vl nctvh rpp ^Zvpipävj msõn; ip Hssurvuvcu srZ, -Zpph ^pangz qnöpst qvm-npqvr pipar spipar v; Zsrnnl Gnz vl Zvlvz vlpar psmvhvä vl Knprqyflj nõvu KSWM Pbmoo; varvpsun sjnõnj-sjj SUVva p iipvqsgau Zpz psz iP;pu,sU vuvgx '

'gvvj vhyu Kvjpru unj qps PPpo) gpj s>gm DU ’uo qsjpt qvpqvm pu p Põvquvg-var qpp 'vqnpv sjKnpjpnh unpgj, •••ijo mugga tznl ujspst Znqvuvar üg • • • Kpmshvct psar gshp; vbvarsyct viuvl '-'sunõnjuu uo õsv - - -vipä srpct Pipcj no qnn;L' ' ' plzaol vpvv saras; tzvryct qyn'q rn; ^rzvvj mszhaasmtznõaz' Zr;^ ^siu;p Av nqumuqz qps P^cu spm pU,-sipv,W sppj in; 'pumL NM • * - rpar uo uni p{'vqnpv sjKnppuh jpjipuop unp^ ' ' ‘ qsmmv; utjqvarsõn; vs qvzp qpoä na nqimu vöx; -Kssj sqvarsyäsqvuvar tzpu puu us tzqqa; sunönjp^ - ' - vmuppvspar tznöani squsu ovs vma vm »vsct Kitz 'gspy suimvz-ovsmp vdvj; pr; vdv Pqvqv; pvvj vz qvarvpo qvu

886 'öSK SNN '1^ U

378 Uus Aeg. M 41poole, kus voürfi Jauush Nadsiwill nagu hunt surnukehaotsas istus ja hakkus kustunud healega hüüdma:

Kättemaksu rohkem, kättemaksu mulle rohkem!Äkitselt heitis ta keset tuba põlwiti ja sõnas

meeleheitel:— Ma wannuu Sulle, Issand, et ma neid äraand

jaid, kuni mul jõudu on ja hing ihus asub, rõhuda januhelda ja nende pesasid tule ja mõõgaga häwitadatahan. Issand, aita mind! Amen.

Aga t.a sisemine heal sosistas talle sel minntil:— Teeni ustawasti isamaad ja jäta kütternaksmine

tulemaks ajaks.Kmititsi silmad pölesiwad palawiku tules, ka huuled

tardusiwad kokku, ta mürises kõigest kehast nagu külura-töbine; ta jooksis iseenesega rääkides mööda tuba, tõukasjalgadega pingid ümber ja heitis wiimaks jälle pölwili.

— Jumal! — hüüdis ta, õpeta mind, mis :napean tegema, et ma meelest nõdraks ei läheks.

Äkitselt kuulis ta püssipauku, mis sügamast metsastkajas ja iragu pikse kärgatus hurtsiku wabisema pani.Kmitits kargas püsti, haaras mõõga ja tormas »võõrusesse.

— Mis uit? — küsis ta soldatilt, kes läwel mahtpeal seisis.

— Püssipauk, Herrn polkomnik.— Kus Harakas on?—~ Läks kirjast otsima.— Kus pool Püssi lasti?— Seal pool, — ja soldat näitas hommikupool

sesse metsa, mis wüsastikuga umbseks oli kaswanud.Samal minutil kostis metsast hobuste kabja müdin.— Silmad lahti! — ütles Kmitits.See oli aga Haraka ja teise soldati hobuste kabjade

müdin; nad ratsutasiwad tuhatnelja hurtsiku poole.Hurtsiku taga hobuste seljast maha karates, wötsi-

wad nad püssid ning pöörsiwad nende otsad põõsaste poole.— Kes seal on? — küsis Kmitits.— Siia tuleb terme salk, — wastas Harakas.

p9 chmMUl nrhopöis qiqus spph ttsitSM d£ —'vry v; Lmijstvs —

z uo qyyu ssj KUU —-nipi vöMm;ZgctoU ip ssj PZ T-

imi vma v; ssj »io —-SvmhjpjaroaoE —

z Zvp suus vjr sisi MU —'lp smsp sp^ —

ž^PP ?PJ stNU 'uijvarrv »j vm vqug^ —-qvmspui qvarrjvpva, — .iSnqmm Pos —

■pgm qnt*m rvtzoz sqyyct sps vl qnquvst vgv vuph nuiuravynl M Ijsar uo qpyst srss ' ' ' öuym sqnzzpWmssj spct võs 'löuym parvpqavi spöuvm sps —

'»war qvarpl qnjtjpjj'sppvj appi squsu imoj inj Mõvhvu saras; ;;gt;

-S»ar sjvsct p siss 'võopsapphA' in; vöspviZpoa i;Zyhliu qiöunußsa qsjnönjshn pr; ua ZuZ zspoF — '

'SMigF —L ctvarijsjpvi qiqus qvu inz "snj spbs; ZiM ppsct võpjsjApsar ;gar sjunstpi sugu» spjsõuv; pZipigx —

'smsp —gqnupi pqsipi squsu sppz " ' qsparvtgj ij;oo;S

qvarvjisj pqsqppvp uuZ> zqnuvpvavar spp qisjnqasttppvppoa v; p pnupr s;;s vqsj vz uo xvU —

'vay pvmijisa^; qvu gflum vj^ —z sps; võspnqoh squsu sp; ZiW - - - qniiUKpm-s;;im

vl qvjivj 'qvlnjna sp; spp spj 's;v;gar psqvma vz s;rnz vöv ' • * v;;gar ;;vct spst psjvpsvar —

ppimavpohA msihoa svigU —öZPjnpykk —

-qn;hnl võv ;pqsAs^ —sPsqsirsU —

'qisjnqoh suinjii^ —ä^pa; qynu sis; 8»W —

wõvaaoi Zllnr 6u»u ^qvarijisj i;Zsict Zsannl sjinqvgpr; ini Zsz stjssm paau ;tzvz Zvpvar Zppm;/

’lf U *®» % snfl 988

41. Uus Aeg. 391mängis wiibiwad, »viimane kui juuksekarm puutumatajätta, muidu saadan ma Teie kirjad Sapeegale, lasennendest ärakirjad trükkida ning saadan nad üle terwemaa laiali. Teie käes on nüüd kõik, tehke, kudashea arwate olewat: andke sõja lõpul mulle Bilewit-shid ja ma saadan Teile Teie kirjad, ehk tõstke kätte-maksmift, ja ma annan Teie kirjad Sapeegale, kesneid oma korda Pontusele näitab. Teie ihkate kroonijärele, knid ma ei tea, kuhu Te ta panete, kui Teiemürstliku kõrguse pää Rootsi wüi Poola kuninga kirmeall langeb. Ma annan würstlikule kõrgusele nöuu,minuga ära leppida ja pandiks wöetud mehed mullekirjade wastu ümber wahetada. .. Tõsi, ma ei jätaTeid ka pärast seda taga kiusamast, kuid see saab siisernwiiftl füudima. Ma annaks Teid, würftlik kõrgus,Jumala hooleks, kui Teie mitte isamaa äraandja eioleks ega saatanaga asja ei ajaks.

Kmitits."

P. 8. „Asjata, würstlik kõrgus, püüate Teieühislasi ära mürgitada; teadke, et Teie plaankorda ei lähe, sest inimest on, kes saatana orjust jaTeid maha jättes neid hoiatawad, et nad Orshas egaSabludowis mõdu ei maitseks."

Kmitits kargas järsku üles ja hakkas käima. Kirierutas teda ja ta põles nagu tules. Ta kuulutas Radsi-willidele amalikult sõda ning tundis eneses üliloomulikkujõudu wägewa sugukonnaga rind rinna wastu wõitluseleminna. Tema, liht mõisnik, rööwel, seaduse poolt tagaaetaw, kusgilt poolt abi lootmata, kihutas kõik enesewastu üles; tema, hiljuti würft Boguslawist ära möide-tud, tundis eneses nüüd sarnast jõudu, et ta kas Möiterme ilma oleks ümber keeranud; ta nägi juba würstideJanushi ja Boguslawi langemist ning enese wöitu. Agakuda ta sõda peab, kust ühenduse-mehi leiab ja mjl wiisilwõidab — seda ta meel ei teadnud — ta jäi mõttesse.Aga ta uskus kindlasti, et seda teeb, mida tegema peab,

-rrsvMih qoittjom Ji«4vöv "vgippa nlp4 zssm vbspT Sp;o ;nm tspgst vmvv^synm vqsj söuv4 vl vönöascunjpqmy vqis] gty söoösA

sjnivvj psm ssj qnujoä "vhyri növrg —'qnuctv; p qp^

vi p ^ssm uug tqmizW pvqzSri vSym qr-Z ua rössz' * * mnmct sps4 vönvagmnzuqmp njyvotp) vSv Z;a,

*auj qyyik *muyp4 vlpm o(uitp Agz qvawvj q;4m qssu'qnuszoos -j-nh; vänvz sqvasi spcurs; qrvcu 'vqs;

-g4 vrp qnuqngl sp4 rhaastKnä is 'tzvapässiSA —i*ivmx> vqsj wx SBiffi —

'qnuzjvi ipqißi) vUKN lßaaj vöv ua qpT 'pvcuvvy qisZ;nz 'qnmpi vcjggm ;bv'msy4 s;hv; pscu »jo i® —

lJüUllj»pquzm gvpsj öuzu npm ivjmazh qss; ssj vöx; —

' qnuvzvh vumpiZwä ua ?uj vl qituomiu ua jnn$jjßöqyu m P ssj vöv "qnsvpBä my ua —

'sjnho; pSMpa,öjvs4 vmo suiga, hjMMSU vl sjZnngu Wph AUMU

'SUUNI p iismiMKav mshycatzvsvlvsmsgvh vm vöA ' - - vivqvvm idpsmo vqs; sövgiyvõK ' ' ' VISVj BMP vönqgm vmvvh p ^nlhvU —

UjNMMvjoKSMVUVM KSPY srhyu vqsZ, 'pörvh nljvct uu syv! lõsiMvvh — "vgizypa vös vnnl vöv qnmgm p sipimU

'Ksivqao ognj szsjuuvpa, Zpvlspus IltzllYMU ^szvlhfll vöv VI Zlllyl sjis'l "KW nqgmrjvvjz shv Zv)vm Zssmvuvgx 'qvcurzzyi gnzitzvU

'K)qm>q4 Ziaacl ruvsmsD vl VMK0Uvi 8SIM — 'mi syys asq,s, sSuvä söuM '—

'vjio sqvõ-sact vl ym;u>rx iziMnhva svivvm vspnpjsrZ

'»44»! »0y»»Jl shvz vl tznnapiqgmKNisv Kssmvuvm vs szn Ksjiöpz inõi;4vmitz PZ

uövya ssj iga, p pljpi ''' vjia»Br QPJ gpp SvznWT * ‘ ' 4PI qoiao svygm — 'M-IHMSU qvaastz "vmsp õayl q^vy vöv qvvj ip^ 'sivmagz

^8L 'bsW PH ‘Tf W

390 Uus Aeg. M 41Manamees astus wait olles uksest wälja. Kmitits

hakkas kirjutama.„Würstlik kõrgus!

„Mina ütlen enimast Teie edespidisest teenistusestlahti, sest ma ei taha äraandjal teenida. Seda aga,et ma risti juures mandusin. Teid kunagi mitte mahajätta — seda saab Issand mulle andeks andma.Kui ta ka »ritte andeks ei anna, siisgi tahan maerrnemini igaweses tules põleda, kui et täie teadmisega äraandjaid teenida — isamaa ja kuninga hukatuseks teenida. Teie, würstlik kõrgus, petsite mind,ja ma olin wenna were walamifes Teie käes pimedakssõjariistaks. Sellepärast kutsun ma Teid, würstlikkõrgus, Jumala kohtu ette, las" ta mõistab meile,kummal pool tõsine soow oli õigust ja isamaad teenida. Kui ma Teiega kunagi kokku peaks puutuma,siis wnatanrata Teie wägewuse peale, mis mitte üksnes igat waest inimest, waid ka terwet Poola riikiära wöib hukata, tuletan ma ennast Teile meeldeja tahan elu otsani Teid taga kiusata, milles rnullekahetsus ja meeleheide, mis mu südant näriwad,jõudu, abi ja südidust andku. Teie leate wägahästi, würstlik kõrgus, et ma niisuguste liigist ei ole,kes endid aralt ära pndawad; ma oskan Teile ilmasõjamäeta, ilma lossita ja ilma sõjariistadeta kahjulik olla. Ma püüan Teile wiimse hinge tõmbamisenikätte nraksta ja Teie ei pea päewa ega öö tunditeadma, mil õiglane nuhtlus Teid tabab. See onniisama tõsi, nagu see. et ma ieda kirja oma Meregakirjutan. Teie kirjad on minu käes, ja nad on Teiewastu süütunnistuseks, mitte ainult kuninga ja Poolariigi, waid ka rootslaste äraandmises, kelledewastu Teie endid walmistate. Kui Teie ka kakskorda wöimsam oleksite, siisgi oleks Teie saatus minukäes, sest et Teie allkirjade ja pitsatite üle keegi eikahtle. Sellepärast panen ma würstlikule kõrguseleette, minu meestel, kes praegu Keidanas Teie juures

qvaivM vqsönA z vqMs; vösqusu M g^W —'SIpimV snjnv; —

'njjoj vösitzvj röpsai Zpi ;4sl P ^usyu vm növ;g —-vmräooi riv;vi rjnquM qvmrjvzzvtz vl -qrnnl

njluunhnuuyj Mävmiy qvauZy; qshsm quaargzvugj vji spT sivjnn; rqoam vqsZ> iSjvcurgz -

qnuuyz sjvjzat röuim znävmirA xuug pscu vM sirhvcuvL ' ' ' vay pvmna, ost sjvhp vmo qvcugqj qv;g -Zz;-vqiyu szvs4 sqvõsaä võsuugj Zssmvuvm Zvugj — ^vqiah;vzv zövquu vösqvpvznagcu squsu qiggx —

'SIMMU ?ijnj — Mr;-MSU Uv4 "suszpqpz yv sqnqupz sitz US IPT —

'nqgm sji nool v! phvjuss; vm !vav siss qnuuyz szvjrcu söurm msavxj; ürigmv4oo; gvhvi vmsT 'Pr ushyi'vW ' • • jfn -qaoivist tnj 'vap msjhor sjr qool vl "usuun; tzinl-sjviynmqmj vW ,'vvl p vqsj "sshZ'ziiigcu »4o'o$' —

-Wßvcu vjia vloä iivcuviZniihvz vi ssrnnlKnz 'vmijia lpga; iphvai gacu Kvzzvh sssmvuvgx

'Ipgca väooz sövqnF —'ZSM64 Sjoo4 vlo4

vmo shn v; Kvjp — ‘nqgut npni ooi vl sjZpqpz su;M'' - qnuiscu viaaj spm Ap;a ^qnuqvsi spm Zpj(z zuvigmniKvai qnM uuj "vaash sqph Bpl vur vqnU jZsuvvi-vjpm svasgai Wvj sunönjKM iquvjZ^ Ho —

'Ksqvinarj vlipcu !W sphsm-vuvcu ZIP1MU KSPN — pjl VMM USjo SSA —

'Mist vma pscu iõnösvaä njn p VM 'SISBKiWirnh Zsjsvca srsm "zrucuazioä vaash 'sis; p w;vcuavI5igm §3} vL 4 * * qvisjvm ^nta»] —'6so4 supi rhjiriuisU Znjnv; — 'rösiiW sjl spT —

jqvjsv;nas<u "sösjphvUe.ljvi ippsi KSU 'KiprmU uv4 nl ua ssA — -Kssmouva,svgussiz — ipjmpst ^qvpvznrsm "NMssi; —

'!B gnmg-uist Mi 'qnuqvsi vös 'iSls vösgviKuavlgj gvalsivmaoi jWlgvalip vlvisBävcuas! vl öso4 supi shsmvuvcu v; Kvbph

‘lf ar 'ösK KNN 888

M 41. Uus Aeg. 379IL

Algas waikus. Warsti oli aga iseäralist plaginatkuulda, just kui oleks tondid põlises metsas ümberajanud; see plagin tuli ligemale ja siis jäi jälle waikseks.

— Palju neid seal on? — küsis Kmitits.— Wns kuus meest, aga, wöib olla, weel rohkem...

Ma ei saanud neid üle lugeda, — lausus Harakas.— See on meie käe järele . . . Ega nad meie ees

jõua seista?— Muidugi, ei jõua, herra polkownik; aga meie

peame ühegi elusalt kinni wõtma, kes meile teed näitaks.— Selle tarwis on weel palju aega . . . Maata!

. . . Waewalt oli Kmitits wiimaseid sõnu ütelnud, kuiwalge suitsujuga pöesastikust nähtawale tuli ja rohu sees,sammu kolinkümmend hurtsikust eemal, midagi sumisrS.

— Nagu näha, lafewad nad jämedate püssidegalükka ja naelu, — ütles Kmitits. — Kui neil musket-püssisi ei ole, siis ei tee nad meile midagi, sest jämedadpüssid ei lase kauge maa peale.

Harakas, ühe käega musketti hoides, mille ots temaees seiswa hobuse sadula peal seisis, pani teise käe rääkimise toru kombel suu juurde ja hüüdis waljusti:

— He-he! näitku ennast keegi metsa seest ja ta käibkohe kukerkuuti maha!

Uuesti jäi kõik waikseks, siis kajas metsa serwastkellegi tare heal:

— Kes Teie olete?— Nendest paremad, kes suurte teede peal rööwi-

nias käiwad.— Mis õigusega Teie meie hurtsiku enda kätte

wötsite?— Seda wõiwad ainult auusad inimesed küsida, teie

minge aga wastu kuradit; tema õpetab teid, kuvasõigust küsida.

— Meie põletame teid silmapilk siit wälja.

aq-Zaz ‘pm njutt pm WKsvä yshva, srZvjsgctz-Zsqnjpiz vtzM

3ham P333 "sasmvuvm KAyhsm — Ivy) 'jsgz V33T —,'vmzjvj vöaqmM

MM LMSva, MM SPD SMIM vqugu 3SM — "vdajn;-vasvu s-pfl — rqvpvznagm m% —

•Kipsam, vl uu, (jSpSsvct rpMbyu aquau vl qvaivimias; ;vu,sifl vma ssz'qi3vq)aj nõvu "33VIVMNZ133 qvmijzaj qvmsigm

' ' ' i syymU Uv4 ‘3333 33330 339 — -vqaozvma KSSMVUVM Kpflsth — jMisavj;vv^ KnjaaJ —

•jjumanoct uu4 nj ua 339 • * • j quvjyJ —:mqyytz oj tzppct yimu gßvqsqau Kipga, 'vay tzyiMU

KM»; 'qvcujja quiujij qvmaavä 33; 'V30ci aha „wurm, vöH-Kaqvjv phvi nlvLpct qnnj vs zulitz 'vvazush «3,3310; saan,Eva, srqpflh - zSlUl L SvqnU ztzldpyi aaj ga$ —

zqnusduvi 3304 Kvlgj pamo v, vSZ — 'KipmiU K3jp;— 8 hj333msU uvct "ua Saoct aup3 apT K«; vSy —

•öuqoQm 33N3NHMvöaqvmjtz vqa; qvm,jv^,»h vl vup,aj qvanyl qvu !qn3aaj;uu;z vönz,M 330 ndyu vi tzaj 'viy vcp; qvla,ni qnmm;p tzsiooct iöayaj vöv "vszya, WlMU KipZv vöv.iic,H'

•vqiin, viytzp; vl iMMU q,va,K,aj Msiva, aiZnqoh qnurgm pq;n; 'pjnßitDj nmmvj augu, paa, qvmya qvlauahyF

-qvma s,am itMua qaau —- 'KvzvavH 53333? — "31,10,01104 viiaH —

'Kaivqvvm3 hau, qiva,-auahy; risvmvaai '(?WW KSjimy — ijuoj K,A —

'Kypci "qn,v;nlva,maqvmp^ nöavva4 "qMuwmiv; vl Kv)vl qv4vvj v;hvu3hnlqaöig; 'qvawuuvz qnzruKigm qvmajava, qpu nõvu "Kvlpj'vöaqpi 3M33V; lyvh "qv;njvph,4 qvmiza 333^3351,1 lpada^KN?KV vöv 3,1333 "saam vuva, ,38vmv,hpu — KN1YYZ iqpa,mi sry 'vszya, |]33U£ 3vzvh,4 vl v;;;4 s;v; ‘130 loutaanmmvj vqvj KM 'tznjpKvjga, qva;,?n3Kv tzvayci pnuiM

zainT —

tee '6 3M Knn -vt W

380 Uus Aeg. J6 41.

— Katsu järele, katsul Waata, et sa ise selle suitsusisse ära ei kärwa.

Heal wösastikus jäi wait; nähtawasti hakkasiwadpealetungijad aru pidama; selle wahe peal sosistas Harakas Kmititsile:

— ül't waja kudagi wiisi siia meelitada ning kinnisiduda, et meil teejuht ja pant oleks.

— Ei, — wastas Kmitits, — kuigi keegi tuleb,siis auusõna peale.

— Rböwlitega wõib ka mitte sõna pidada.— Parem mitte lasta, — ütles Kmitits.— Mis Teil siit tarwis on? — kajas uus heal

wösastikust.— Kuda me tulime, nõnda oleksime ka läinud, kui

sa, loll, politikat oleksid tunnud ning mitte lastina polekshakanud, — ütles Kmitits kölawat healel.

— Kaua pole sul siin püsimist, õhtul jõuawad siiasada ratsanikku.

— Ja meile jõuawad õhtuks kakssada draguni siia;teie raba ei kaitse teid põrmugi, sest meie seos onpalju mehi, kes need rabad niisama hästi tunnewad,kui Teiegi.

— Teie olete soldatid?— Muidugi, mitte rööwlid.— Kust polgust?— Oled sa mõni hetman, et meilt pärima hakkad?

Sinul pole meilt mingit aruannet nõuda.— Wõtku Teid kurat! Söögu Teid siin hundid!— Ja teid nokkigu waresed!— Kurat Teid wõtku, ütelge, mikspärast tulite!

Miks läksite meie hurtsikusse?— Astu siia ligemale ning ära lärmitse asjata

metsas. Ligemale, ligemale!— Auusõna peate.— Auusõna on rüütlite,^ aga mitte rööwlite jaoks.

Kui tahad — usu, kui tahad — ära usu.— Auusõna peale!

-nj<t;u vSamagj rg; StltMU-Kvzmvtz' snjnv) — 'ljuaiazM uvcj "qnuqpj ,Z —

im Mlrri Mqpj §vV —'tjvbvf

vd,rtzpm;hvcu sivryä pnuM p>n; vl Mi Kaamvuvgx'vus KvzvrvT aönpnU -]]nj vay —

,;Za,spqo)0W uv^zraquvmo; nöioct ,)o Z3U —

•ajt qiioqjo® —Sf»Jf —

'MMYl ajftaapoj K,mhjrnhjth9 'qnuin, vgggm tzpnnmh9zvlv zasvmua, Kuu 'z;aä Zzy p pjzvpöpW —

•mjtfj vm Kim '33034 azpjajjmu V3KVM vj iKimav; rjrmsipz 330 ra inu,^ —

Lvygj Kshfl vdaquau "nngu \u% uq —*üiuio|n6]i(t luijij 3)»mo|gn3|isjöj Kvzzvh Ksaumuvgx

Z qvcntzsigt npym NiKva, ruvmtah Zax"uo qgnu gnöioct qaau Knz P33N "saam vah 339 —

:srjU vl vmspj ZtpimU rpl vömaoU-qnuniK, KvM a^agu v; §3330 3»; sjnl "Mmnp

-nhva võ,3nmm vö, qomijjpj 3,õu,ct qajimairagh vl qajrmaj-aaaz ahamvuvcu lvqggm iqun, 300g Zagmn M3

'qpyct vmo 33» aquau Zrqanm buru tznmsinz qwjllsptv; Kv,navi3 Ps!t§!W 'Kaqphva, vj,a rhMmaU' 333i3aamvöajvl Zaqyyl vmZpj lahva, a;ahva, "vm,p; vqgqm vqn; Kv;-zvh vl saifl v; srjngi MM!W 'ajsapgm ajsvmvõn, Z,p-MU lps 'vqvlv n3;nl vöahamvuva, 3a "lamajv

•gaqojojn vliya, qyyctKvlrvhigvh vma 33vmn;nhva vl ZaqntK, aivact 0^0 i0mct zaqmaz33vqioj Zaamvuva, Kvisva, — 'zmawWct "«a]nn^ —

-hj3,jM3U uvct'aön,K^ — -Z,,;,MU sa33y — "vah 1,0 qnnjg —

•33034 njjjociai 33303 ruv4ßuiu Zahnet vmvvh ajaa^I ayaj rjag 'vmv3srm3va, 33MVV34v3vm,g,,a, vöv Kvzzvh vZ '„gnuioa, qtaatn0 vry" qvzvivzvq,m "vunzpyr gvzzvh 3p3Knqah 3siau 3jva, aaj 3a "53310;'33004 nzrumozioä 33va,v3KN33i3v; gn)uct Kaamvuvgx

'lf '0>K ?«ti 886

te 41. Uus Aeg. 389

— Kurat wõtku! . , . Nende kirjade kaotuse eestmaksaks teid kõiki ülesse puua. Wöid minna. PanKemlitsh, kas Teil paberit ja sulge on?

— Waewalt küll, — sõnas manamees.— Ometi üks leht ja sulg.Manamees läks kambrisse, mis kõige kraami aidaks

oli, ja kobas seal kaua mööda kohwrisi. Waheajal sammus Kmitits mööda tuba ja rääkis iseeneses:

— Kas kirjast on ehk mitte — see on ükskõik.Hetman ei tea ikka, et nad kadunud ning kardab, et maneid awaldan. Tema on minu käes... Kawalus kawa-luse järele. Ma ähwardan neid kirjast Witebskr wäeüle-male saata. Jah. Ja wististi kardab ta seda . . .Jumala peal on mu lootus.

Kemlitsh astus tuppa ning Kmititst edasimõtlemisedkatkestwad.

— Paberit leidus kolm poolt-lehte, aga tinti jasulge ei ole.

— Mis siis suleta teha? Kas siin metsas lindusion? Ehk saaks üht püstoliga maha lasta.

— Tuhat ja tuline! Mul on täistopitud küll, seal— kuuri all.

— Tooge kähku selle tiiw!Kemlitsh kadus silmapilk, sest Kmititsi heales kajas

juba kannatamataus. Minuti pärast tuli ta kulli tiiwagatagasi. Kmitits tõmbas selle ta käest, kiskus sule seestwälja ja hakkas seda oma odaga teritama.

— Tore! — ütles ta, kui ta sule terawaks oli lõiganud ja walge ette wimud, — kuid kergem on siisgipäid purustada, kui sulge teritada. Nüüd on aga tintitarwis — kust seda wötta?

Nende sõnadega keeras Kmitits särgi käikse tagasi,pistis odaga tugewasti käesse ja kastis sule ise omäwere sisse.

— Jätke mind nüüd üksinda, pan Kemlitsh, — ütles ta. — Wöite minna.