La. iiffaiii - DIGAR Eesti artiklid

tl { '"7... M?•, 4

:sediwa Pühawaimu

AZI

ItsaalEstonia sOmfoonla-oHiestriitserl

laamArvo Hainnlkalnen (viiul)

^g, Si bellus — wliuil kontsert,' sümfoonia nr. 4. B-dur.targani eelmüügil teatri kassas.

rend!enampakkumisel

ttsSsttelsõtted Harjumaal:^s. a. kell lv homm.. Harju maitis, S. Roosikrantsi i. nr. 12—|§Ha asunduse Püutõõ8t»»s ü zes

hoonete, . jahuweski sisseseademaa-alaga 12 aaSta peale.

lw Lagedi westweSki ühes waS-ja 6 80 tiin» suuruse maa-

l!grent 1^5.500 mk.s. a. kell 10 homm. KuiwaiSe>esiwetki üheS hoone ja 9 63

11-2 aaSta peale. Algrent 27.V0V ,

>f. a. kell lv hsmm. JSelehlmeisundase tvõituSkoht 3.95 tiinutv aaSta peale. Algrent 25(.'V0 m?.salgrendist. Pakkumisest osawõlja-wol wäljakuulutatud algrendiftigune summa rendiõiguse oman?ammani täiendada tuleb. (Kui>ooneid ja tõöStuSsisseseadew ei

^äda pöoleaasta rendi suuruseni).'se ümber kroonidesse patlumiS-

akseenampakkumisel

I Päewa Parast, samal koha? jasaajal: 's. a. kell 12 pZewal KuiwajSe;

[Stc telliskiwiyoletamise ahi jaAlghind 98.475 mk.

a. lell iv vSew. Kernusjaahi. Alghind 7.500 mk.

s. a. kell 11 homm. Anija;nr. 132 peal asuw laudadest

pallidest küün. alguShind

alghinnast. Pakkumisest osawZt-iist 10% wäljakuulutatud alg,5m, missugune summa müügi-

ipakutud summaai täiendada taleb.liätf, rendiobjektide seisukorra jak.saab maakorralduse peawalitsuseloÜiUsnste jadSko?iwst, Wismarimgimaade ülemalt jawastaw.i'est'^tseleidtst waStuwõtmise tundidel..^korralduse peawalitsuS.

'■nt iil(ii

h jIV i

\K

h\ ■

li'11

TÜna 10 l©ls@lcügi®,

PUk dm ms, 58, fBtna—»iidttasaU Mi tt-U t« 5^$*otol tBcta)« tekfm

VbMtttfcl JMm....

t*ii ta im

«. 82349

ZMS WABA MAASte»aasM*te afal tofaa.rtj^rtj»tz«

1344441 %t«fefeatfegcfr Vdw V«he»k»pP J* Cfc

flfjR msmSe, Z maata,TaTimlsa

1 txa poSSza 120 ra,2 # . 240 . . 2t*~3 . . 300 ! . 2SU,« ; : SM ; ; 475.^WNjamaaü 303 unrf. k»»S>

awaftabM 2§mrt.eoStmtfi te^as»a5> E»M«Utt postkom»?id ja letzeteDiMst»

tvaStuwötjad.

*99&9 Mbu ** 34. «watad WU fr-5. %äcfM 3*44tUftitafitf Jft «rtö^bwnlM PM tB«* ««» 84/M. tri. 3^3

Ärijuhi löuetmmw kella lÖ?-!2 e.l.ftWwtoft sa ichlede ärasaatmise a«j»« pöörata' -» t«lefo» 73A\

Rr. 263 (2072)

Hwasta9tfft>*§«<■«»«H«tt?onvitomata jSänud tüftkrju A«a sellekohast ssowtta alal ei hottq.Aadress kirjadele ja rahasaadet.sleie: ^Waba Maa" Talllnaa».

NeljapSewal, 12. nowembrtt 1925~õT

KmtuwSt» vllgtv^ 5 «arta mm. nt3temal, lehe eesotsas 10 ®r!~ tetSÜS: tsnriafaWcfirJabtga l i n{t tcSttiürfcda lS mtt «Mm. Kshaotstmtsev — pool, hln..<tg^

Kuulutused Lra <mda kella 3-ni ilmumise

R. oaStakäis.

mi - Bslli tewtel m iDüijinDte:Komisjon seisukoha wõtnud.

Euam kredllte ei anta'!. Teifiptetõa õhtul pidaS Wene-Balti tehaSte

seisnkorra selgita«ttse komisjoa oma järjekorra-lift ja wiimaft koosolekut. Tutwuueti wümaõtematerjalidega, mis tehaste kohta olemas, mitöö saaunse kui ka wõlalvormatuSte Ä«l. Naguwarem tähendasime, ou tehaste wõlg ümmargn-selt 400 miljsm marka. See summa wõib agamõne smtrema aõndmise, mis praegu lahtine,esitamisel tõusta weel ttmbes 100 «lljom mar-ga wörra. Et seda wölakoormat kauda ja ueudeprotseutagi korralikult «mksta, peaks tehasedaasta jooksul wäheinalt wõlasumma suurusestellimisi saama. Selleks pole aga «mgit wal-jawaadrt. Kull scletab tehaste asjaajaja direk-tor, et käe^õlewa aasta tegewus ülejäägiga lõpeb. Selle juures kaheldakse aga, sest et siwwötwad arwestamata olla tehaste waraudvLte

müügid ja ümberhindamisest saabud vaherahad',mis tehäSte wäärtüst ja warandust wäkjendawad.

Peale kõikide uiaterjalidega tutwuuemist oukomisjon oma seisukoha tehaste tegutsemise wõi-mete kohta attaldauud. See otsus, mis salaja-seks peetakse, ou Eesti Pauga juhatusele edasiantud seisukoha wötmise umterjakidekS. Kaugajuhatuse arwamise järele teeb siis Pauga uSnko-gu lõpuliku otsuse, kas wõib Weue-Balti 'tehaS-tele weel laenu auda wõi tulewad wasbawad pab>wed tagasi lükata.

Korwalt kuuleme, et mitmel Povl seisukohaloldaffe, et tehastele enam laenu auda ei wõi,kuua wähe lootirsi ou selleks, et ta ^tõõd saab jaoma kohustusi' slmdab tasuda. Ka wõiks sedasellest, et komisjoa oma otsust „salajasekS" peab,järeldada.

kokius.üht pereveltmlse järelkaja.

QL Jausen ) päewads aresti.Pattl EeD ÄmuS kohtusse, hiigsaraamatud

kaenla all. - MiS seaduseraamatud need on 7On ajalehtede aastakäigud. ÄkS adwokaat teginalja,^ et peaks ka sarnased ramnatumürakadoma lauale muretsema, wähemalt maameestepeale awaldakS need aukcrrtwat mõju. Kuiwõrdnad. Janseni peale hirmuäratawaü mõjusid, eisaanud iä'näost just aru. Mõne ta ametiwen-nale kzttsusid nad- küll -naeratuse suule. Miidu-yi,. nendele - ametivendadele, kes ' istusid kohtusaa-

paretnat kätt. Wascckut kätt erigrupina 'is«titsid HanS Kmtsik, Woldemar PätS ja Wichwe»lin—; ?a kunswikrtd. Paul Sepp oli mures,sest tema woliml J. TeemaÄt ei. olnud weel ilmu-.nud, ^eemanti käes on"" tähtsad .dokumendid.5duid sealt jooksebki juba isand Teemant suureZiirilseha/ nägu alati. Ta toob kaasa oma abija — ,;fap&: Nii siis Hneb Paul Seppa woli-nikuna' wayn. adw. abi Tiedt.' Janseni wolini-kuna esines wann. adw. abi Tomson.-Kell kõli«ses ning kohus ilmuK saali koosseisus: eesiswjakriminaalosakonna juhataja hr. Treikelder. liik-med hr. Jssajeff ja kohtu-uurija hr. Glanstroem.Kohtupristaw teatab, et kaebealune Jansen onenesega kaasa Foonud tunnistajad Armi, Kiiga-se, Gori-Tõnissoni ja Greenbergi. Omal ajalandis Jansen need tunnistajad kohtiisse üles,kuid et ta kohtükorra tundmatuse pärast palweSara ei tähendanud, mis need tunnistajad tea-wad tõendada, jättis kohus selle palwe worm>wea pärast tagajärjeta. Et need tunnistajadaga wäga tähtsaid asjaolusid Janseni seisukohaltteawad wnnistada, siis toodi nad kohtusse kaa-sa. Paul Seppa wolini? waidles nende tunnis-tajate Wasw, sest nad on peale tähtaega ülesantud. Kohus jättis need tunnistajad waStu-wStmata. Nii esines Jansen timniStajateta.Eesistuja katsus wastaseid lepitusele sobitada,kuid Paul Sepp keeldus sellest. *, Kanti ette Paul Seppa 'eräkaebuS, wõi na-gu seal nimetatud. Tallinna ühisgümnaasiumidirektori Paul Seppa palwe, milles wuäkseette, et härra August Jansen on „Waba Maas"nr. 257, 1924.^ a. kirjutanud, et mina (PaulSepp), olewat „ise oma tarwis Eesti kunstnikku-

Nõbtk. Wene kauber eksportLätisse.

Nõukogude Wene wäliskaubanduse komis-foriaat awaldas arwud wäljaweo üle Lätisse.Andmete järele on Wene Lätisse Nzedanud läi-nud aasta jooksul 35 miljoni rubla eest, kunatäesolewa aasta seitsme kuu jooksul 45 miljonirubla eest. 40 prots. sellest on Läti ostnud sise-maa tarwis.. kuna .60 . protsenti edasimüügikswäljamaale lvi idud.

de liidu", asutanud, et mina skewat E. kunst-uiKude liidu „diktaator", et mina lugewat end^kangekaelselt liikmeks.ja wist ka presidendiksEesti kujutawate kunstnikkude keskühingus^ jne.Peale selle leidis Paul Sepp enese kohta haqwa-waks, et Jansen on lehes esinenud haawawasoowiawaldusega, et Paul Sepp end oma isikustunnistaks kütsMhingitks, kongreSM jne;, Jan-sen on awaldmjud isamas leheS'teate, et PaulSepp on Eesti kujutawake kunswikkude? -kesk-ühiiigust wälja heidewd jne- Papl.Sepp leidisoniaS palwcS, 'et sarnane Janseni pealekippumi-ne on sihilik ja laimaw. Iseäranis olla see teo-taw sellepärast,, et Paul Sepp on Tallinna ar>«wurikkas ühisginnnaasiumis direktoriks,..Talljn-na kooliwalitsuses liikmena ja linna esitajananing pealinna wolikogus juhataja abina tegew.

Paul Sepa tunnistajad W. Päts, H. Kml-[xl ja Wichwelin tõendasid,' pereheitmine tulmtbsellest,. et KKK>aS: olnud mitmesugused wooluöesitajad. Osalt polnud mõned rahul ka juriko-misjoniga/kes näititse puhul takistust teinud. EttulewikltS näituste puhul soodsamaid ja laheda-maid wõimalusi luua, selleks on mindud KK$-stlahku ja asutatud liit. LiiduS ei ole Sepp mittediktaatorina wõimu oma kätte kiskunud, waidteda on waliwd esimeheks.

Paul Seppa wolinik palus Jansenile karis-tust määrata.

Jansen wõttis kaitsekõne ise oma peale, jät-teS adwokaadi kõrwale. Ta palus asja anüa-mist edasi lükata, et dokuinente weel ette panna.Kuid see oli jällegi hilja, sest kohtulik uurimine oli juba lõpetatud.

Kohus, peale mitmetunnilist nõupidamist,mõistis Janseni kolmeks päewaks areSti.

r """iiiinMiiumirit

Teadaanne.K&esolewaga teatan oma lugupeetud

ostjatalo ja tellijatele, at olen oma wal-rnlsrileta kaupluse Ja r&tsepafirl

Raekoja platsilt nr. 5teiselt korralt Qle viinud

Wenetänawnr.4.(Deminl majas).

Loodan, et uues ruumis minu endisedJa- ka uued tarwitajad mind oma ostu»dega Ja tellimisega austama saawad.Saar valik meest, fliikoodl u palituid.

Austusega rätsep

L, A. Ryback.

<5ori foon.

Lehel

mu Pea Vohal HAKu?nuid, aga nüüid Wvcrr--dab tar1<r sadada.^

Nööwsialflerd WwlaWarssawiS, 10. now. BeshanitseS, Swieeia-

NY kreisis, Leedu piiri lähedal tunM 10-mehe-line sõjariistus fdJE kohmikule politseipoStllekallale. Telesoui-keskjaamas häwitati kõik apa-raadid. Kogukonna kassa xiisuti paljaks. Maja!^õlqiati.maha kõige inwentaari ja aMdegä. Kal-laletüngimise. ajaf sai kogukonna kordnikraS-^kcsii haäwata. juurdlusel selguS, et rõõwsall^on Leedust tulnud. ' - ^

Kasutage luhivtLRuumipuudusel mQüakse suuresvalikus meesterahva walmlsrlidcld

wahrlku klndadegaaJoped nahkse, kraedega C600 MiPalitud kotik kraedaga 7500.talitud kafakmil kraedega 1ZOOO *

(uued nahad).Eesti vsIislZkliZts kassL

Waerannl tän. S.

Kasutage igaüks Juhust lsuue ©mm wmu

suuro hinnaalandusega mõneda rlldekaupada Bõpctamli® puhtaf.K m. I.'BERKOWtTSCH. Wlru

„© § 1" Estonia all kauplus sr. lLSUUR RIIDEKAUBALADU.

Ülikonna-, palitu*, kleidi-, mantltriidedplüüsh, «ijd, flaneiild, mööbli-, woodri-, vaha-Japesuriie, lõimed, tekid; laudlinad, pikectekjd j.n.e. wXga suures waükus.

Hinnad wõistiemala odawad!. Kaupmeestel parem osiakoht!

HTGSSOVVGVSSTSSGSSTVSSSSVVSGSSVSVSSGSGSSSGG

•• %| Sarnuel Besproswanle §I Suur Karja t. 12, |.soovitab suures väljavalikus willaseid jakke, jumpreld, kldta, iasto

üllkonde, shalle, rätikuid, sukke, sokke ja kindaid.V MDük murel ja wäiksel arwul. Hinnad wöistiemata. ©© TH Palun sisse astuda ja ise otsustada. q

jMals!ira!iwisfe lüinfi

«viimase Pariisi mttesdiHind lÄIgUe kittesaadav. Teatad saab Oss tio. vr. 11.

99 La. iiffaiii es Ei «'Ä II

"■ P AÜ

I

*Q a ft • 9R ■ n" MStzHssws!, JL3. R«. MÄ,

Meis rahareformi oote?Paberttste rakamärklde kate.

GeNe otstarb. ^«Na kate IngUse pangas.9L Köstaer.

Jooksvate arwate kaAvmmue WSimoSdabpaakadele dvdiatd stmrendada, mks hwdade.txHapinda tvÄab, wüljaimaaÜ Laupade sis^e-WÄm Arendab ja fellega uuesti maKubilwnsitalfdfüdtu Viib. Nii regmleerib ennast hästi-Vorrmldatud Kildvaha süsteem auwmacMjlit jaÄÄda oi pruugi ^elle süsteemi juures siMwalMkwel olla.

Kui t«Md maal wähomaikupüürMsi Paber-rahamävke IMöÄ m ole, siis peab nende asettäiÄna kujld, millest sits teatud osa tegelKultXitfCii7öI on. NiHlgune kord oli näiteiks e-nnze

nDrd-ivuust sinl.r hulk kuldnMlu lnkwcll oU.ÄnÄies maades, nädwks Wenvmval, oli paberraha aga wähmncrtes kupüürides otvmas jaMepärast oli kulla Uükimhte wäga itfäile ningp-mMdes wõis tihti kaSsa xuures piAi näha,kuS vaÄasaa^a kassiiriga kauples. et fte temaleirtaäx? llUÄa maid paberit annaks.

PbeTiStc rahamärkide kullaMte ÄZtwrbfstfab inaj<mbu3ltfo5t wõedvüt aimtö selles, cipaberliste rvHamärkide fuUamaarilist kurssilindistada. Kui nüüd teatud maal siisemi^esläl^taimtfcis peaasjailvkult paberlWd raha-znärgid fnftttei on, sus kujuneb nende waür-tu5e reMlosri-minl? MÜoeolewate rahamärkidehuilga regickoorimiseks. . .

Kisi rrrMlve keskpan? krc^irtide nüoil. ?aSWa.lrt.suse astl-tuZtele ehk oraistkuteile ftl.uxedfirmiiKib paberlisi raüämärke knkwele la^MLu.suüwvÄd mpd enesest ostujõu, nns hmmadriigis körgale <rjab. KaÄvaltva sissiavvo tvga--järjal lähöb ühes sellega m<rksubilans paSsiiw-^iks, rÄMvcss langeb, ja kui ta on langenudalla knüapmM, stiS algab kulla nõudminelefkpomgast panMähtede wastu. Neid panga-tähti sl^atv-ad rahatv-avitajcvd pankadoL, mSiM honchmnmad on. Hvi-u^mmnade kachany-miins pankadvs sunnib wiimaseiid omM PooltIbrimte wähendwma, mis wöhendab üDiiseÄsiiraimal oÄujüudu, sumüb hinnad langsma,mks oniakorda sisftwso paaile wkistMvaA mõ-j-ud.

Pangatähtcide tagc^wooilcmriine riMKessieSefprpanvta ja kulla zwaljawoolaanine sellest pan-gast nÄrb nii warem ehk hvbjvm makMAaa^itaisatkaaldl. On pabeMsi raha-mürVe.ja sellelewaStawM 'La Avatud krMite vchwmmvjan-Lu5es liig wähe, Ms langewad hinnad sWuvul,siÄMvedu waheneb ning WastawaÄ töustidwäljazvedu, maiffiUibAans nmMub Miiwseks,«chaMrss tiõuissb ning ku?i ta tõuseb fiJe Lulla-pun!U, siis haMab Mld mcvaile siHe wootlama,mis malsa wob liiVwchalÄvaite paberi iste«chanmrkwe, howfmnmade ja ühÄafi kw ?w-LMtide stmvmremi^e. KullawäSrse paberrahaInkutmine vegu^oerib niiwiisi auckmumGÄ ra-

U.hadwgv « MeS on tvna fturr pavemuS puhwpabsrwcmmta Lõowail, kus rahaturu rcWvLeori-ntme peab smümna mingMgujse asutus wabaLranSg«nHe. jarde, kuS, LergMi mõni wiMiitMõib lahti „unun««." ehk ka meelZÄdi lahti-Lseivatud saada.

TarwrKk kullarchzrw rnMfes lePpangaSpoab odana mi suur, et ta wäliÄoaüxMi nõud»mtArbe rahwmrmjanduses n>astaks. Suu-vemei pruugi ta maj andus li stel põhMZdeilmAte olla, kull aga on kõik riigid püüdnud omarchavwe suumzmÄtena hoida, et igasuguste po-kmkliÄe ooiöcomattuste wastu Mew-almisitatud

olla. ;Igas rWS on olemas ^ teatud^ - nriinÄn-mn

t<orMW mhaanarike, mis isegi siis, kui nabpaberist on, kullawäärtusest madalamale eikcmge, sest aruisaadaw on, et rahamajanduseiHcuärgm raArrngwool iialgi nullini langedaei fa«, .sest siis jäakZ wcrrade wcchewAptt«tpssseiHnm. Sae mmnimum on nMÄÄ GeMSpr«yltse vahawääÄu^e praeguse wawadetvydiangu suuM-s, mille rinMoal ma-rga tiww^etuÄvahendi abÄ sünnib mckuLe alla LoibinemAjardi marga, sest kui läinud aasta sügisel,wiaiaitamalta rmge vaÄemate majandas!iSteOlude peale, raha rmGvool 2.900 miH. pealelanges, siis/muutuH Eesti marga kurss wälis-Wciimuta waSbu päsrwa5s kelles wahÄiorvaK,mis ette oli kaüva-tsewd. Kui Älte ^jivtada,et mingisuguste järskude abinõudvga rin^--wvoVust tvoÄ mõnffada .nMp>ni. mazZa wahaoZoLs punMdld, siis õkjkS marga ftutj£ Vaht,kemata tSuSnud üle oma pravM.se saMirsePawiteedi. Sae ttnipn esi waia mwMt-guft kulla?ÄtÄ, fluib kõik, mrs üle selle nrvini--muM, peab obema kaotud wllaga ükszrS üF^ewaStu, sest muiidu ei.ole kindluSwst, et ri.il->tine LcPpanF oma ' paberkiÄe rahamärkidewiäärtust kulla wastu ülrwat stmdaks hoidaja kuü«q nonde wvStu wabalt wahskrda. S

SellkkradÄine - puhtloogiline ja ainultma^andusliAe faktoritega wrmcZtaw panga-täihtöde katmIe wiis pandi makÄna Inglis-maail n. n. Pseli aktiga 19. .juuiKl 18^4 a.Slscklj>uu>veS WZMS sir Rob. PcÄl LullakMetapangMhteidv eaniSjmu summaks Inglike Pan-aa laoks 14 nM. nlstrl. Kõi-7, mis üle selleMmtma panAttlähti cmiteeritt,' Mi olema õae-^ naÄstoAM naMsvlingi waZtu.

Selle aia whta^ ou see põhimõte wäga otS-karbteikohane, ZuK) aja jooksuil muutuS ta ots-tarbÄoHlchujkõ übel > wäga lihtsal pöhpvsel.Sedamööda. ttfiaaS Inglise rahwa-ma^anduSZcMuaS, /aswaS la ritngw>oolu!ks tarwkV? raha-märRde huI, nina kaswas järeli-kult ka wöimalr? katmata raha-märkide miinimum. SeaHuluzoeS aitJngkHe pangaDStsami ifeäraldu^Zks fte as^a»

kugu, et lÄgu maal teist suuremaid sularahavexerwe, sel ajal wahematt, millest Mtt on,ei M) fa et kõik sularäha resecwid^ seisidJngjlisie -Panga kassas. ZärekikuL pidi pank,vt iga-suguÄe sularaha nõudmiste wastu ette-Walmistatud olla, suuri sularaha rvsemve^ pidama. Ka selle vesenvi. summa tõusis ühesrahwomajandusilsse läbikäigu kastvmmise^avaÄast aastasse. Peale wävkese osa kuld- jaHVberccha otsekoheseks wahetusotstarbelks peabJnA^se PainF oma kassas lvonmlikuÄ oanaenese pangatähti selles summas, mis tail õiguson tema Lullõtagawawade seisu Mvves lnk-wele ^asta, niarg kõikide majanduslisöe tege-laSte hmm on esüneses järjekorras juhiitud justMe ^assareserwi kõikumiste peale, sest kuikaMaroserw -kahaneb, siis läheb sularaha kalli-nmös, sest pan? hakkab diskontoprotsenidi tõst-mise ja nmude abinõude warail onia reserwesmlrendaina. Selle kassareserwi suiuruS kõi-kus enne sõida, alates 1K67 aastast 40 ja 60%wahol koqu panga kohustustest, langedes fifft»MÄ -krirsiaegadei^. iseäranis panga Legewufeesimestel aastatel, isegi kuni 14 %-ni LestmiseltaaZtas (16Õ7 a.).

Märkus: See oli kassarcheM, nns seisiskaos peaas^alikutt panga enese tähtedest.

Oma kõige madcölamalie puniktW langes ta1.3. now. ILbT, kus pank seadu^est Ae pidiaLtuana ja rohrem pangatähti em^tMrima, kuitegM?ult Vana Üillaüagaavarade pmres luba-liud oti, LeGte finadoga, sel päewal M vs^avMa nulli, Lutd see oli ka ainus jilchdsninePeeli aN ^a^ffaKmneaas-taseis aMaoZ.

Kuna nüüd Inglis Pan? sedamööda, kui-daS raha ringmool laienes ja üldine pankadelabWik suurenes, suuremaid reserwe oli stm-ni!tud pwcuna, siis sõudis ta ühMackeistkünmeaaÄbasaja lõpuA. niisugusele srisu?ohaffic ivälja,'eit ta pan g ä tä h t e d e em i's j' o n i stsuurema summa reserwis pidipidama, ^?ui ta katteta panga-t ä h t i e m i t e e r i d ä w õ i s, ehk küll aas-Me jooksul sielle ka-titeta esnisjvnisumma põhxuStÄ, mida , nleke siin ^puudlckada A pruugis tSuismÄ» olikuni ligi 20 milj. naelsterlingini. Selle taga-järg oli, et wäljaspool panga kas-sasid liikwelolewate pangatäh-tede keskmine kullakate ühte-,lugu tõusis, kuni ta üheksateist-kümnenda aastasaja lõpuksüle 100 prots. oli. Et selle kullakatteliikumisest pikema aja jooksul pilti saada,toome iärgnewad arwud:

Kullakatte prots. Inglise Pangas.'. . Keskmiselt aastas.

*844 —(kriis!) --11847

!1854185718041860

' 1874188418941904

okt ISISokt. 1925

(kriis!)

(kriis!)

6951

. 69506260,8287

126114180107

Ämbevilma lenduv! Roomatagasijõudmlne.

MuSsolim lendurit sülelem»?. Lemuck sõjM-^ waeliseSse ««lsesmi.

7. novembril jõudis ümberilma teekounalktagasi Itaalia lendur de Pinedo. Hudroplaan,mis. 55.000 kilomeetri pikkuse teekonna oli arateinud ja kolm mandrit üle lennanud, tegi Koo-ma saabumisel Paar ilusat tiiru lmna kohal jamaandus siis osawalt Tiberi jõe kohal.

Jõekaldal terwitaZ lendurit määratu Fcch-.wahulk. Ei puudunud mcumdumise kohal kaMussolini, peaaegu kõik ministrid, rohkel ayvulkõrgemaid ametnikke ja enamasti kõikide rah-waSte diplomaatilised esitajad. Lenduri koju-jõudmist ootasid igatsusega weel tema õde jä isa.

Liumükist wäljaaÄumisel sülelesid de Pine-dot kõigepealt isa ja MuSsolini. Edast sõitsidMussolini ja lendur Chigi paleesse, mille ettewahepeal kogunud oli määratu rahwahulk, kestormiliselt nõudis peaministri ja de Pinedo wäl-jatulekut. Mõlemad näitastdki end palkonilt japöördusid lühikese kõnega rahtva poole.

L«^»ur tänas soojalt suurejoonelise WaStu-wõtu eest RoomaS ja ütles, et tema aparaatweel 20.000 kilomeetrit oleks wõinud ära sõita.

Kuningas omalt poolt läkitas lendurile ta-nutelegrammi. De Pinedo lemmk antakse- edasi

sõjamäe muuseumile. ' !Wrof. Eei-chi loengud Ha-agiS.

Soome tuntud ja wanem riigi» ja vahwuS-Mcheörse õiguse prosesjor R. Erich on saanudHaagi rahwuswabekse kohtu. oZadeemm poobtwfy ü\baba tuuwal a<rÄal Haagis seerialvenguio. Laengud tMeb pidada PrantsusekaÄes. Prvs. Erich on tocrtanud oma nõuZ-.olekust.

liias wölnalns pflhaMs rahaieheks saada on, kui omanäafe Estonia teatri iierii Ms.

Ebg«r Riee Varr « ugh ». ts„LohiStage teda sinna, kuS tema jieale wõiV

langeda Põlewa Jumala pilk", hüüdis Cadl.Nad lohistafidki Dirzani elutut keha paikesekätte, boma keskkohta, kuna Eadj, Opariülempreester, tõmmas tupest terawa ja Pi5anoa ning asetas selle ähwardawalt cchw-inl-,ness Pea kohale. Cadj kaaslasi) moodustasidtiheda ringi mõlema ümber ja mõned neistsurusid endid juhi lähedusse. Nad olid nähta-wasti rahutud, heites kartlikke Pilke Ärrza,niie ja ülempreestrile ning päikesele, miskäesolewal silmapilgul oli vaksu pilwe tahakadumas. Missugused mõtted mõlkusid nen-de ülempreestri käsualuste peades, Mest ettea meie midagi, sest kõik olid.lvait. JulgeSkõnelda üksi see wanem preester, kes juba eel-misel õhtul pidas küsitawaks Cadj õigust ahw»inimest surmata.

„Cadj," päris ta nüüd, „kes sa oled, etsa julged pakkuda ohwrid Mlewale Jumala-le? See õigus on üksi Lal', meie preestrinnalja kuninganna! ja ta oleks wäga wihane, kuita saaks teada sinu teost".

„Ole wait, Dooth!" hüüdis Cadj', „minaolen Cadj, Opari ülempreester. Mina olen Laabikaas ja tvalitseja. Ka minu sõna on Qpa-ris seadus. Tahad jääd^ preestriks, tahad jää-da ellu. siis pea oma suu".

„Sinn sõna Pole sugugi seadus", wastasDooth wihaselt, „ja kui äratad wihale La,meie prcestrinlUl wõi PLlewa Jumala, siiskaristatakse sind nagu iga harilikku opaar-

last". ^ ^„Mtab juba", hüüdis Eadn „Põlew Ju-mal ütles mulle juba, et Pean karistama sedatempli teotajat".

Ta põlwitas ahw°inimese kohal za Puudu,tas lviimase rinda oma tevawa noa otsaga.Siis wõttis ta noa üles, et anda wiimast loo-Zi, Äamal betkel llnmA nende ja Läikele, wv-

hele uus suur pilw ja nad jäid uuesti warju.Tema kaaslaste seaZ tekkis nurin.

„W>aata", hüüdis Dooth, MÄew Jumalon wihane. Ta wavjab oma nägu Opari las-te eest".

„Cadj peataS. Ta heitis pool-wäljakutsu-wa, pool-kartliku pilgu pilwe poole. Siis tõu-sis ta aeglaselt üleS, sirutas oma käed päike-se poole sa seisis hetkeks liikumatalt, nagukuulataks tema.- Äkki pööras ta kaaslastePoole.

„Opari preestrid", hüüdis tema, „WlewJumal kõneles Cadjiga, oma üleinpreestriga.Ta pole wihane. Ä: ainult sootoib minugaüksi kõnelda ja ütleb teile, et teie läheksdshungli ja qotaks seal, kuni meie jutud lõp-penud".

Suurem osa preestritest näis kuulawatCadji sõna kui seadust, kuid Dooth ja weelmõned teised, kõhklesid.

„Käige minema!" käskis Cadj. Nii suuroli käskluse mõju ja käsualuste sõnakuulelik-kus, et' ka kahtlustajad waimud pöörasiddshunglisse, kadudes ühes teistega rohelistepuude warju. Kawal naeratus tuli nähta,wale ülempreestri julmil näol, kui ta nägiwiimast meest lahkuwat. Ta oli otsustanudahw-inimest Doothi ja teiste äraoleku asadsurmata, kuid tema Ebausklik hirm tundmataMmaluse ees. oli nii suur, et ta pidas omakätt kuni päikese ilmumiseni, sest opaarlasedei tohtinud kedagi ohwriks tuua jumala ära-olekul.

Päikest kattis suur, must pilw. Cadji eru-tus suurenes. Kuus korda tõstis ta käe maas-lamawa ahw-inimese wastu, aga igakord ta-kistas ebausk kawatsuse teostamist. Wjimaksjõudis Pilw ometi Päikesest mööda ja Cadjlvalnlistas ennast silmapilgu wastu, miltema ettewõtet wõiksid õnnistada elustawa jahäwitawa päikese kiired. Ta nägi päikese wal-.gust,.üle^ bomq. aeglaselt-, omjr Poole... liikuwat.Saatanlik Mha paistis tetna kitsastest silma,dest. ZL-eel üks silmapilk, ja Pölew Jumalok£t wo^utlmud sma ^eo?Witsa pitsati

ahw-inimese surmale. Cadj warises erutusepärast. Ta tõstis noa weel kõrgemale, temalihaksed walmistasid otsustawa löögi wastuja siis eksitas dshungli rahu kriiskaw naisehääl.

„Cadj!" kostis tema kõrwu ainus sõna,kuid selle mõju sarnanes pikse mõjule selgesttaewast.

Hoides nuga endiselt ahw-inimese rinnakohal, pööras ülempreester tahtmatalt hääleallika poole. Ta nägi oma Hämmastuseks lagendiku • weerul kuningannat, keda saatisDooth ja kümmekond nooremaid preestrid.

„Mis see tähendab, Cadj?" päris Lawihaselt, lähenedes temale ^ kiirel sammul,ülempreester tõusis tusaselt jalule.

„Põlew Jumal nõudis uskmaw elu",hüüdis ta.

„Petis", wastas La, „Põlew Jumal kõ-neleb inimestega ainult ^ ülempreestrinnahuulte kaudu. Liig sagedasti oled sa püüdnudwastu töötada oma kuninganna soowidele,Cadj. Tea siis, Cadj, et sinu elu ja surm onsamal määral minu otsustada, kui kõikideteiste opaarlaste saatus. Opari pika ajalookeswsel on nii mitmedki ülempreestrid leid-nud teed Põlewa Jumala altarile. On wõt-malik. et sinna leiab tee weel mõni, kes etkõlba ^ sellele kõrgele kohale. Ära anna suurthoogu oma ahnusele ja wõimutahtele, sestmuiou oleks see sulle hukatuseks".

Cadj rani noa tuppe ja pööras tusaseltära, heites häwitawa pilgu Doothile, keda tanähtawasti pidas süüdlaseks ettewõtte nurja,minekus. Oli silmanähtaw, et kuninganna il-mumine teda oli alandanud ja hämmasta-nud, aga polnud kahtlust, et ta ei loobunudahw-inimese tapmise katsest, sest temal oltOparis hulk poolehoidjaid. Paljud kahtlesid,kas La'l jätkub julgust awalikiilt astuda ülem-preestrinna wastu, kes täitis oma ametikohuseid zgiwana. seaduse põhjal, mille algmed^ ka-düsid'aastätuhaUdete hämarusse.

/ Austate kaupa oli La leidnud waöandusi,et edsji Mata Mwtz Edasi

oli ta äratanud, suurte rahwakihtide Laht-lust kõikidele märgatcüva armumisega ahw-ininresesse. Olgugi, et ta lõpuks oli sunnitudCadjiga abielluma, ei püüdnud ta sugugiwariata oma wiha ja Põlgwst selle mehe waS-w. Kui kaua ta seda suudab karistamatalt te»ha, see küsimus tegi suurt imrret neile apaar-lastele, kÄllele tema poolehoid oli elulisekstoeks. Cadj teadis seda ülihästi ja polnudime, et tema ajus pesitsesid alati mõtted ku-ninganna äraandmisest ja eemaletõukamisest.Temaga oli liitunud Oah, preestrinna, kespüüdis pääseda La aujärjele. Kui õnnestaks/La'd teelt kõrwaldada, siis Poleks Cadjil su-yugi, raske Oah'd ülempreestrinnaks tõsta.Ülempreester oli juba saanud Oah'lt luba.duse, et ta astub temaga abiellu, nii pea kulsaab kuningannaks. Aga mõlemad olid äär-miselt ebausklikud \a kartus põlewa jumaluseeest kindlustas esialgu La julgeolekut. Siisksoleks ka wähemastki sädest jätkunud, et rikkuda aastatuhandetest pühitsetud korda.

La'l oli täielik õigus keelata Tarzani oH-werdamist Põlewale Jumalale. Aga ümber- -käimisest wangiga olenes kogu tema edaspidi-ne saatus, wõib olla, isegi tema elu. Kui taoleks katsunud teda päästa, kui ta oleks näi-danud, et tema armastus püsib endise jõuga,siis oleks ta oma käega kinnitanud omale satemale surmaotsuse. Sellepärast oli wangisaatus tema kätes wäga küsitaw. ■>

Cadj ja tema kaaslased silmitsesid teda ta»helepanelikult, nähes, et La läheneb ^wangile.-Naine peatus mõneks silmapilguks ja kum-mardas siis ahw-inimese keha üle. .

„On ta juba surnud?" küsis ta.„Ta polnud mitte surnud, kui Cadj saatis

meid' minema", lausus Dooth. „Kui ta peaksnüüd surnud olema, siis üksi sellepärast, etCadj teda meie äraoleku ajal on surmanud".

.,Ma ei surmanud teda", ütles Cadj.;„See jääb La'le, meie. kuningannale. PõlewaJumala silm waatab su peale, Opari kunin-|grn Nuga on su puusal, ohwer lamab s«

"'.U

l/J

ni >

i /1

*., ?

v i

SffcminBict ufaliülos tõjt

Tänasel Riigikogu kooscWirLMmised sotsialistidepoliitMse surwe asjus. Nägussel puhul ka Riigiwanem selctl

Kuna aga arupärimise terewastu on sihitud, fiis olla fö|mster usaL)usWsimuse üles

180-mi-lfonMneWeneuumj

Lepingule eile allaPikkade läbirääkimiste pec

päewal korda Balti puutoillakokkulepet saada kohaliku Wcmjesitusega Pleekimata puuwilla,lõugade ostu-muügi kohta.miSte peale kirjutatigi lepingpeab Balti puuwilla wabrik 9luui ^leekimata puuwillariiet jlkoRu 100.000 UKelsterlingi, s^m«rg« peale. B«l«iSt»i»dsä»uib »sat»»pa, kuZjmrreZlähemal »jal ära ««wkse.peab. wabrit o»a t»»da«satlekb tÄillsi juure wõctakse.

Si »u Kree»hsl»lsekS läbirääkimised käi»»».

HsriduSminisberbtumst.

HariduZrnimiSter prof. dr. ^jõudlS Ungari wetonnalt 11,lidma ja annab täna omakichba ajakirjandusebe lähem<

Türklased peawadlJnglrse fõbi

^Anatoolia telegraafi agckel pidawat Wrgi walitsekindral Laidoneri suureksTema nimetamist Rahwastel!kelle ülesandeks Mossuli pijmine, seatakse ühendussemida Laidoner pidas hiljuti^wõla asjus Inglismaale.

Mõisate tirsuElle ho:mnikul oli wõõitasmnaLsmise küsimus Ri

lÄs walitud erÄomis/onls sisArua?ch>ja A. And-erkopüNv'aates pildi tasumlaksmijlmaades, kus maauuvndus pe^wMud, nagu Nmneenia, S<Läti, Leedu, Tshoho-Sümvakseakjuuves seÄ makstud tasuwadega, mis wab. walrtsus^selgütas aruandja maauuen!IlMduÄrkku olulorda, wõõran^lMust, nende hindamisematsa, wäärtust, mis aluset<chl suuruZse määramnsoks. iwabariigi Waliä^use kaiva põltas küsimusi,. mida kawa puul

Meie loodame lähemal ajMest Wewaatest piimaltKapten O. Tiedei

puhkusell- Ins. Awik mereasjanduse

juhatajaks.^Kuuleme, et mereasjant

juhataja kapten O. Tiedeimise kohta walitsus seni seiinud, lähematel päewadel kussele läheb. Tema asetäitjaksVõimalik, et ins. LÜvik hilj«duse peawalitsuse juhataja.?-senised kandidaadid poleseks nõusolekut atvaldanud.I

Nahttxr terwrsholeolnõu.1

Töõ-hoolekandeministerwaNs^sele rahwa terwishoiiduse eelnõu.

Selle seaduse eelnõu koht-jtent asutused (arstide seltsid,duskond, terwishoiu nõukogulsüste keskasutused (maakondiliit) seisukoha wõtnud ja wa!tervishoiu pcawalitfusele saat

Nende materjalide j5 fdterwishoiu peawalitsus icnbilkawa tublisti täiendanud ja Jjuures omaavalitsustesse puu]tes, just maakondade ja linmkohaselt, on redigeeritud.

Tina wllraast päewa T{näha

Rosenmkino „K U N GI

■9

Ilma lenduri Roomagasijöudmiue.

lendurit salelem«s. Leamck fiza-waelifeSse ««tfesmi.

jõudis ümberilma teekonnalk^a lendur de Pinedo. Hudroplaan,kilomeetri pikkuse teekonna oli ara^

lm mandrit üle lennanud, tegi Roo-[ei paar ilusat tiiru linna kohal ja

osawalt Tiberi jõe kohal,sl terwitaZ lendurit määratu rcch-

puudunud maandumise kohal ka:aaegu kõik nnnistrid, rohkel ayvul

smewikke ja enamasti kõikide rah-tatilised esitajad. Lenduri koju-

isid igatsusega weel tema öde ja isa.wäljaaStumisel Melesid de Pine-

|lt isa ja MuSsolini. Edasi sõitsidlendur Chigi paleesse, mille ette

Igunud oli määratu rahwahulk, keSjõudis peaministri ja de Pinedo wal-

tölemad näitasidki end palkonilt jaÄikese kõnega rahtva poole.

iaS soojalt suurejoonelise waStu-zomaS ja ijtleS, et tema aparaatkilomeetrit oleks wõinud ära sõita,omalt poolt läkitas lendurile ta-

n. De Pinedo lemmk antakse! edasilseumile. ! ^loengud Haagis.

tuntud ja wanem rn^i- j» vahttmS-^use profesfor R. Erich on samntduswa^ekse klchtu aLadeemia pook

m aaÄal Haagis sser-ia,ut> tuileb pidada Pvantsuseich on tmt-anud oma

M loterii täite.inud suurte rahwakihtide Laht-le margatawa armumisega ahw-^Olgugi, et ta lõpuks oli sunnitudielluma, ei püüdnud ta sugugii wiha ja Põlgwst selle mehe waS-ta seda suudab karistamatult te-

ms tegi suurt murd neile opaar-elc tema poolehoid oli eluliseks

teadis seda ülihästi ja polnudl ajus Pesitsesid alati mõtted ku-

äraandmisest ja eemaletõukamisest.> liitunud Oah, preestrinna, kesIseda La aujärjele. Kui õnnestakslõrwaldada, siis poleks Cadjil su-Oah'd ülempreestrinnaks tõsta,

^r oli juba saanud Lah'lt hiba».astub temaga abiellu, nii pea kulpannaks. Aga mõlemad olid äär-sklikud ja kartus põlewa jumaluseItas esialgu La julgeolekut. Siiskilhemastki sädest jätkunud, et rikku-panhcicft pühitsetud korda,täielik õigus keelata Targani dfb

Põlciröle Jumalale. Aga iiinbev-mgiga olenes kogu tema edaspidi-wib alla. isegi tema elu. Kui ta!ud teda päästa, kui ta oleks näi-pma armastus püsib endise jõuga,: oma käega kinnitanud omale samaisuse. Sellepärast oli toongikätes wäga küsitaw. >

Itema kaaslased silmitsesid teda ta*Ilt, nähes, et La läheneb^wangile.-sls mõneks silmapilguks ja kum-

ahw-inimese keha üle. .juba surnud?" küsis ta.|ub mitte surnud, kui Cadj saatiS.m", lausus Dooth. „Kui ta peaksd olema, siis üksi sellepärast, eticic äraoleku ajal on surmanud",surmanud teda", ütles Eadj.

!a'le, meie. kuningannale. Wlewawaatab su peale, Qpari kunin-on su puusal, ohwer lamab fa

i

'li

ii

i

1

ti

/

jCffeminl&te? uftrtditAküfimuftüles tõsiAms.

Tätwftl Riigikogu koosolekul jSrgaaoadlSbirääkiorised sotsialistide arupärimise pealepoliitiNse surwe asjus. Nagu kuuleme, esinebsel puhul ka Rttgiwanem seletusega.

Kuna aga arupärimise tetaw ots siseministri«aStu on sihitud, siis okka tõenäolik, et sijemi»mster usalduskÜsimuse üles tõstab.

180smH}oitÖtJte tcdtmtticWenemaalt.

Lepiügnle eile alla kirjutatud.Pikkade läbirääkimiste peale läks elle kesk-

paewal korda Balti puuwilla wabriku juhatuselkokkulepet saada kohaliku Weue kaubanduslikuesitusega pleekimata puuwillariide ja puuwilla»lõugade ostu-müügi kohta. Wiimaste järelaad-miSte peale kirjutatigi lepmg alla. Selle järelepeab Balti puuwilla toobril 9 kuu jooksul and-ma pleekimata puuwillariiet ja puuwillälöngu,kakku 100.000 naelsterlingi, s. o. 180.000.000marga peale. Valmistatud kauba üleandminefüaaib asakaspa, kusjuures esimese »sa jubalähemal ajal ära autokse. Letziag» täitmisekspeat. wabrik o»a t«da»sat suurendama, milleks tttllfi juure wöetakse.

Aa sa Areeahalmi Msbrikak saamj-seks läbirääkimised käimas.

Hm:UmSm4nis-ter UngaristÕariduSmiNister prof. dr. H. B. Rahamäatz

jõudis U-ngari teetonuM IL nowi. haman.linna ja annab täna oma ividu WedaminMkoihida ajakirjandusele Lchemmd teateid.

Dürttcrsed Peowad LaidoneriInglise fõbrakS.

^Anatoolia telegraafi agentuuri^ teade-kel pidawat Türgi walitsewad ringkonnadkindral Laidoneri suureks Inglise sõbraks.Tema nimetamist Rahwasteliidu komissariks,kelle ülesandeks Mossuli piiritülide selgita-mine, seatakse ühendusse läbirääkimistega,mida Laidoner pidas hiljuti Londonis Eestiwõla asjus Inglismaale.

Mõisate t«rsu küsimus.Erke yolmnikul oli tvoõramidaiwid maade

ast., tasunmVnüse Mstmus RiigKliogu poolt fe,Ulal walitud erikomisjonis siWWl kaalumisel'.Aruaichijä A. A n d>e r k o p p andüs pkLmnasülZew'aMes Pildi tasmnaksmis« korrast mujalMaades, kus maämumdus peale Amasõda läbitoÄb, nagu Nulmeenia, Serbia, Builgaaria,LAi, Leedu, TsWo-SMv'a-Wia ning mõrdlesseakjuuzves secül makstud tasu uZakust nende ka-tvcrdega, ^ nris wab. walitsus esitanud. Edast^elgötas aimandja maauuend-ujfega siooAd ma-MdusrUku oluiöorda, w-õõrandatu>d maade w-kBust^ nende hindamise oüuffeÜd ja maa jametsa; waärtust, mis alussks peawab owmataisiu fuÄuIse määramnseks. LõpuiLs waatles tawabaxiigi wailiMse kawa pöhimMeid ja solgi-tais küsimust,.Mlda kawa puud-utawccka jätnud.

MÄ loodame lähemal ajal ühikuid osasidsellest Uewaatest pMmM awa^ldada.Kapten O. Tredemmm läheb

Puhkusele.- Ins. Awik mereasjanduse Peawalitsuse

juhatajaks.5wuleme, ch mereasjanduse peawalitsuft

juhataja kapten O. Tiedemann, kelle lahku-mise kohta walitsus seni seisukohta pole wvt-nud, lähematel päewadel kuuajalisele puhku-sele läheb. Tema asetäitjaks jääb ins. Awik.Võimalik, et ins. Awik hiljem ka mereasjan-duse peawalitsuse juhatajaks nimetatakse, sestsenised kandidaadid pole kohe wastuwõtmi-seks nõusolekut Avaldanud.

Rahwa? terwishobu seabusseelnõu.

- Tõõ-hoolekandeminiÄer esitas wabariigiwabitsusele vahwa terwishoiu korralduse sva-duse eelnõu.

Selle seaduse eelnõu kohtan vn kõik kompe-tent asutused (arstide seltsid, ülikooli arstitea-dusümd, terwiShoiu nõukogu) kui ka omawalit-süste kefkasuitused (maakondade liit ja linuadeliit) seisukoha wõtnud ja wastawad materjalidtevvishoiu peawabitsusele saatnud. _

Nende materjalide ja soowide põhjal onterwishoiu, peawalitsus seaduse eelnõu esialgsetkawa tublisti täiendanud ja parandanud, kus-juures omawalitsustesse puutuw ^ osa peajoon-tes, just maakondade ja linnade liitude soowidekpyaselt, on redigeeritud.

saan

Tina wllraast pSewa Tallinnas wõlbnäha

Ro smnm onta g i"•ikino ltKIIN GLAS".

Rliglwattem Z. Zaadsou RilglUogu rüdml Uooldaja amettaslus^ lnformeerlttud.

kakaa ]a t«i;e pc&icjuuskiekldds

Palutud rükml kaaluda. kfeUlM*' ""''äI31Ö! 11

Ajalehtedes ilmunud kirjutuste puhul, etRngiwauem J. Jaaksou ja Riigikogu esimees A.Nei oma praegustele kõrgetele kohtadele asudesühtlasi ka Bekkeri tehastesse edasi hooldajaks onjäänud, palnS Riigiwauem tunaeile õhtuks Rii-gikogu koosoleku ajal rühmade esitajad endajuure, et olukorra kohta selgitust anda.

Niigüuanem seletas, et kohe peale seda, kuita RiigiwanemakS waliti, ta ärilistest ettewõte-test, millega ta juhtimise mõttes seotud oli, eu-vast sellest küljest tagasi tõmmaS. 5ta oma ad-wokaadi asjad andis ta kohe A. Neile, kellegaaad koos tõotasid, üle. Kui A. Rei aga Niigi-kogu esimeheks waliti, andis ta omakorda aSjadedasi adwokaat R. Eliaserlle.

Mis puutub Bekkeri tehase hooldaja ame-tisse, siis o« J. Jaaksoa kohe peale Riigiwaae-maks walimist Wemalt aõa pidaaud üksikuteSiguSteMastega, samuti ka möae wabariigiwalitsase liikmega, kaS tal WSimalik o» sellelekohale edasi oma jõudu puheudada wõi mitte.

Riigiwauem kinnitab, et nendel nõupidamistelarvamisele on tuldud, et selleks takistusi ei ole.Tegelikult ei ole ta aga hooldaja tõõst otsekoheosa wõtnnd, waid ou palunud seda oma kahtkaaslast, hr. A. Neld ja K. Zercni teha, keS ük-sikntel juhwmistel küll tema poole pööranud onja kus ka ühiselt tehase asjade üle nõu on peetud.

5duua aga küsimus awalikuS arw.amiseS üleSou piõetud, palnb Riigiwauem rühmi asja kaaluda ja seisukohta wõtta. Rühmade seisukohtadekohaselt teab Riigiwauem siis ka talitada, ja omajäreldusi teha. Arwata on, et rühmad oma sei-sukohad kas ueljapäewal wõi reedel teatawakSteewad.

Erajutuajamises mõne poliitilise tegelasegaoa Mgiwauem kõnelenud ueist majaaduSlikku-dest raskustest, mis walitsuse liigetel ou. Jai-mene tuleb wtüitsuse laua taha, katkestab kõiksidemed esdisc tõõpõlluga. Walitsuseft lahkami-sel oa tema olukord seega väga raSke.

IKoubteeülema ümhev.W. Dleltiottf 00 ti olnud elle walitsuses O^üümade arwamlsed

K. Wirma sammude koUta.Riigiwauem räägib raudteelastega.

Kohtuminister, kellele walitsus teedemi-nistri K. Wirma ettepaneku raudteeülema W.Reinoki ametist wabastamise kohta õiguslisestküljest kaaluda saatis, on kuuldawasti arwa»misele tulnud, et K. Wirma seisukohad ennasttäielikult seaduslikust küljest kaitseda ei lase.Sellel ja ka muudel põhjustel ei ole waba-riigi walitsus ka oma eilsel koosolekul asjaarutusele tootnud.

Riigiwanem J. Jaakson olewat kuuldawas-ti tahtmist awaldanud, et ta asja kohta vaud-teeläste arwamist tahab kuulda, kes tekkinudolukorda oma wahel kaalunud on.^ Arwata-wasti sünnib fee. kokkusaamine Riigiwanemaja.rauoteelaste esituse wahel, kas täna wõihomme.

Nagu juba eile teatasime, on ToompealK. Wirma samm teatawat elawust sünnita-nud. Tähendatakse, et W. Neino? üks nendekõrgemate ametnikkude hulgast on, kes kahel-sa' aaZtat riigiametis olnud ja kelle tööd jaselle tagajärgi eelmised teedeministrid hinna,nud. Kuidas on siis korraga sarnane mur-rang tulnud?

Põllumeestekogude rühma tegelased onmitmed arwamisel, et K. Wirma tegewus jakalvatsused ennast kuidagi õigustada ei laseja nendele kindlalt wastu wleb astuda.äralise imeswsega wöetakse aga wasw A.Tulpi nimi, kes ju sugugi tarwiliku haridu-

sega eriteadlane ei ole, mida raudteeülemakoht kindlasti eeldab ja mida wist ka seadus-likud» eeskirjad nõuawad.

Tööerakonna rühm on asja omal koos-oltzkul kaalunud ja oma. seisukoha, milles K.Wirma sammu õigustatuks pidada ei saada,Riigiwanemale ,J. Jaaksonile üleeile õhtultea talvaks teinud. Seal ollakse seisukohal, erkui W. Äeinoki tegewus ametialal sarzmne on,et see praeguse raudteeülema kõlbmatuse sel-geks teeb, siis tulewad ka wastawad sammudwalitsusel astuda. Senini ei ole aga seda nät--datud. Kerge käega aga ainetnikka, pealegitoanemaid ja kõrgemaid, loopida ei saa.

.Teisalt kuuleme, et K. Wirma asjast' omawalitsuses oleku küsimust tahab tcha: kas te-ma wZj Remok!

Rida arwawad teised ajalehed asja kolf-ta? „Kaja" tuletab selt puhul meele seda, etW. Reinokile ette heideti osawõtmist ühe era-ettewõtte juhatusest, kuid samal ajal on Riigi-kogu esimees ja . Riigiwanem Mkkeri tehaseshooldajad edasi. „Päewaleht" ütleb, et teede-minister K. Wirma libedal on. Eriti kirjutabta A. Tulpi kandidatuuri kohta: „Raudtee-ülemalt nõutakse peale teiste wõimete ka eri-haridust ja -kogemusi raudtee tegewuse juhti-misel. A. Tülpis ei ole meie seni midagi muudkuulnud, kui ainult seda, et ta teedeministripartei kaaslane on".

M WWll litt MittHt.B. Otojlfelö ja 3- Leesment ei kavdldesrl.Kas K. Wirma kandidaadiks'!

Eesti Panga direktorite määramises eitaheta edasi jõuda. Kõigepealt ei leita wasta-waid inimesi, kes seda kohta nõus oleks was-tu wõtma. Need aga, kes nõus oleks selle ko-ha peale minema, ei leia küllaldast poole-hoidu.

Teatawasti. oli direktori kandidaadikspanga nõukogu poolt ülesseawd kaubandus-tööstusministri abi Max Hurt. Wäga wõima-lik aga, et lahkuminekute Cttu see nimi enamkõne alla ei tule.

PõllumeeStekoguZg poolt on direktori-teks soowitatud tarlvitajate keskühisuse direk-torit, endist kaubandus-tööstuS- ja põllutöö-ministrit Bernhard Rostfeldi ja Pämu adwo-kaati J. Leesmenti. Mõlemad on aga läbi-rääkimistel teatanud, et nad Eesti Panga di-rektori kohti wastu wõtta ei soowi ja kandi-deerimast loobutvad.

Ainukeseks kandidaadiks kes praegu lvalit-

Numeenba-Weue rahusobitus?Ajalehtedest käisid hiljuti kuuldused läbi,

et Poola wahelttalitusel Wene ja Nmneeniawahel uuesti läbirääkimisi alustatajvat diplo-matttilisi? süheEMitlimisekb. ^ ^iv v f3

v Mimeettitt'wakismiiiisie^Mtca^pidas^neilpäewil senati ees kõne, kus ütles, et Rrunee-

.ma kunagi pole loobunud Wenega Wikäiml-

„Nevaler Bote" siliemltische Blcitter."

-Juba kauemat aega ilmub Berliinis Bal-ti pagulaste wäljaandel ajakirjana „Bal-tische Blätter,"' mis omal ajal õige ladedalseisis landeswehrile. Nagu „Baltischc Blätte-ri" wiimasest numbrist näha, on ta nüüdmuutunud „Revaler Bote" filiaaliks, sest pea-^aogu pool osa lehekesest on täidotud .,.NevalerÄotes" ilmunud kirjutustega wõõrandatudmaade tasuküsimuse üle. Mssuaune suunpraegu „Baltische Blätteril" on. tõendab juh-tiw artikkel poliitiline ülewaade", mwespea igas lauses Eesti maareformi röätoimis e k s nimetatakse.

mnsoegmrtftrtkwo-nidele.

Kkbgiwazroma küsuLuSsmmnadicfi mÄidratlGesti naiSvlraamsa-tswonitZv Kivule 300.0U) m.ilvetM käeSolesva aa-Zta puudujääkide latbaB.

Eesti naiÄorDanisaGovnide kiit, kelle t^ge-wuS üle terme Eesti ulatab, «, oma b-aaÄujetvgSvu^e xooHuL tagajärjeriÄallt tõõdrnud mÄ-mÄel aladel. er?ti aga pevmaiSde ja «radiskmLsÄiste teadmiste arenom^el ning rahsva ber-wiLhoiu atal. Peaje selle määratisummadest 100.000 mk. toetust wabataMDÄenoortemeeste tuklotörjcile Tallimias moõwr-PriH üm^erebitamiisÄs auwprrtsiN. Rii^wxr-nema käsuvussummradest lubaiti omalasjal toetust

suses kõne alla tulla wõiks, on riigikassa ju»hataja Paul Õpik. Kuna teisipäewa õhtul ra-haministril weel eelmiste kandidaatide kohtateada polnud, kas nad nõus on pakutawaidkohti wastu wõtma, ei tehtud ministri pooltka ettepanekut direktorite walimise küsimustkesknädalase walitsuse koosoleku päewakordawõtta. Ka ei läinud läbi ettepanek seda kiist-must hiljem päewakorda wõtta ja ühte direk-torit ära määrata.

Ühenduses Eesti Panga direktorite otst-misegä on mitmel korral kõneldud wõimalus-test, et praegune tedeminister Karl Wirmasaab panga direktoriks. Mõned ringkonnadon tema kandidatuuri toetanud, kuna teisestküljest tema wastu rida hääli kuulda on ol°nud. Wiimasel ajal on need tuntawamakSmuutunud. On kuulda, et mõnigi sotsialist,kelle erakonda K. Wirma kuulub, arwamiselon, et K. Wirma Eesti Panka ei peakZ minema.

sest, ükskõik mis walitsus seal olgu.Rumeenia olla walmis :iõukogude Wene-

ga diplomaatilisi läbikäimisi alustama seltingimusel, kui Wenenrna Rumeenia territoriaalset'' iMgriteeji 'tuiinüstäb/ s; o; Bessa-

^aabitr g^Kmale^ätüK^PMe selle^olla Rumeenia walmis nõukogude Wenega ka alalistmittekallaletunginnslepingrlt allakirjutanul.

tvvtu^elpalujad sorövsiid. Et aga „SanaSo>oriumKÜoBstriimets" mõnesuguswl põhjuÄÄ vähen-datud maja ei saanud osta, siis esines ta Rii-aidvanomale uue palwe^a, et majaostmiZseks lu-baitud toetus antaks Prrita rmrna Jkuroordrehitalmikseks üld^e.-

See paQve otfuStaÜ aga eäasWÜt, kunasuwmade määramist mitte kindla otötar&e (peale summade wvhesuse tõttu wõimalKiM etpöetud.

Kartselittlase wandesõmrd.Kaitseliidu staap töötas wälja ja sõjamims-

ter esitas wabariigi walitsusele kinnitamisekskaiMiidu pühaliku tõowse sõnad, mis järg-mised:

„.Mina tunnistan Eesti' demokraatliku wa-bariigi täielikku iseseiswust ja tema põhiseadus-likku wali tsüst.

Luban ja tõotan teaelikukt kaitsta maMvatriigikorda, töötades ausaste kaitseliidu põhimõ-tete järele.

Kõik ülemate seaduTlisÄ käsud, samuti kajuhatuse määrused ja korraldused täidan tõrfiu*mata."

Koostoiibkmkne Jtaslmsa-lvtkonnas.

Itaalia kuninga sünnipäewa puhul oli eileõhtul Itaalia saatkonnas kooswiibimine, nnlleshwalitsuse liiknled ja wälisesitajad osa wõtsid.

Kbnõnnesitsnud lõbusõit/Soome.

Mõni aeg tagasi wiibis Tallmna wniudpiirituse eksportöõr Reinhold oma mootorpaa-diga Narwas ja Wtwunes siin preilikestega —>M. Treiali, M. Baranowskaja za L. Puu-sepp'aga, keda lõbusõidule kutsuS, lubades neidSoomemaale wiia. Prnlid tüoaldasid peaginõusolekut ja sõit algas 3!arwa-Jõesuu kaudu.Lawansaare kohal aga läks mootor rikki ja sõit-jad olid sunnitud palgatud mootorpaadil tagasipöörama. Piiriwalwe, kelle küüsi reisijad tagasisõidul sattusid, trahwiS lõbureisijaid preili-kest igaüht 600 margaga, kuna juhi Reinholditrahwimiseks protokoll siseministrile esitati, ik.

Cesti üliõpilused et oZks Eest^keelt.

Tartu ülikooli walitsus on haridusininiS-teeriumile teatanud, et paljud üliõpilased, keSisegi Eesti wabariigi ajal keskkooli lõpetanus,ei oska nii palju Cesti keelt, et sellega ülikoolisõppimise! hakkama saaks ja paluwad, et nvilesaaks seletusi antud wõõrais keeltes, mida nadpõhjalikunmlt nwistaivad'.

Nimetatud teadaande põhjal on nüüd fatri*duÄnmnÄeerium' korralduse teinud, et koolides"eriti-aga-^wäheinusrahwaste kooliws, saaksEesti keele õpetamiio peale rohkem rõhkuPandud.

M • f • Haa*tutiscmSMt f&t

0 \

Siseministeeriumi seaduse eelnõuAisemminister on wabariigi walitsusele dud summadega kaetakse riigi kulud ja taota

esitanud wäljamaalaste mahajäänud waran- uskujate nõudmised, ülejäänud summad an,duste-korraldamise seaduseelnõu. Selle järele takse'Eesti Panka hoiule, kuni oinaniku wõltvõetakse riigi kätte (põllutöönnnisteeriumi tema seadusliku pärija ilmumiseni.Maldamisele) nende isikute kinniswara, ühes Sõja ja rewolutsiooni ning neile järgne-selleö leiduma wallaswaraga, kes ct asu Ees. tvcrte sündmuste tõttu on Paljud isikud, kestis tn ci ole Eesti lvabariigi kodanikud, samu- Eestist päritud ei olnud, kuid- kel siin waran^ti asutuste, seltside, ühingutesza" koope^ ^usi oli, teadmata kadunud möt surnud. Nen.wide kinniswara, kui juhatus<asukoht walzas- de warandused agv on siin kas koguni wal-pool Eesti piiri. ^ ^ ^ weta wõi lohakile jäänud, wõi on satwnud

Waranduste rngi katte wvtnune sunnw isikute kätte, kellel nende' waranduste Pealeainult sel juhusel, kui nende omanikud, ofrro^ mingit õigust ei ole.ki pidajad wõi põlised rmtni^d -i °le 11. Sarnaseid toatanbufi, leiimb i[eäf»niä p-l.noip 1018 o. cmDCtteS tormibuStc to^ta jta. ju Narwa.Wesuus i° teistes Wiru rannabuicpara|( luoIimRu toot (ralitsejat maara. uwituskohtad-S. kus liin sada kinniswar?nubi woii juiitoaranbuselc on SooÜiaia foMn omanikku on teadmata kadunud.Poolt mauratud, wv! kui praegusel warandu- .... ; . . • . .se pidajal ei ole selle pidamiseks juriidilist Suure waärtusega smmmcriad on järel-alust. Kui riigi »kätte wõetud warandused on tvaliveta ja kõdunewad. Kuigl netd kasutabsarnases seisukorras, et neid põllutööminis- isik, kelle kätte nad luhtumist sattunud, ei tch-.teeriulni. cmvates riigi käes hoida ei saa, siis ta siiski mingisugust teimmtt ja laguneminemüüakse sarnased warandused enanipakkumise kestab edasi. Sellepärast tulev nende teatan-teel ära. duste saatus seadusandllsel teel korraldada.

-Warandused, mis müügile ei lähe, kasuta» Olgu tähendatud, et ka Soome eduskundtakse kas rendileandmise wõi riigiwcrranduste läinud aasta septembris samasuguse seadusewalitsemise korras. Waranduste müügist saa- wastu ^Mtis. - '

h' *w

k

Waba liikumine Eesti ja Latiwahel.

Eile kell Pool 3 kirjutati wMSminiStee-tmmiö alla Eesti-Läti wahelisele lepingule,millega liikumine nende kahe maa wahe! il-ma wälispassita wõimalikuks saab. Uus korraldus hakkab maksma 1. detsembrist Naa-bcrriiki sõitmiseks on siis küllalt juba päewa-pildiga warustatud raamatukujulisest isiku-tunnistusest. Wiisumi Pole tarwis. Me viiriwõib käia la legitimatsioon! kaartidega läimi-seks määratud punktidest. Naaberriigis wõidpeatuda ilma erilise PeatuSloata kuni 2 kuud.Sama aja jooksul wõib ka ilma erilise loatawäljasvita.

Lepingule kirjutas Eesti walitsuse nimelalla waliSminister Birk ja Läti walitsusepoolt saadik Seskis.

Kohtupalati PrvkurörMMüller.

<5!lsel wabariigi walitsuse koosolekul ^?t-fuötati senini kohtupalati prokurör Wälbeamrtist wabastada tema walimise puhul riigi-kohti: liikmeks.

Uneks kohtupalati prokuröriks mLärattprokurör Müller Tartust.

KatfnA aftfaetitäf fuga asjzaMöõd:mud pühapäewal ilmus kriminaol-

politsei ametnik ootamata Wõru maakonnas,Mustajõe külas elutsema kaupmehe AugustTulwi juure, et waadata, kas on Põhjakuulujuttudele, nagu kaupleks Tulw salaja cü-koholiliste jookidega. Politseinik leidis Tulwiruumidest kolm korwi õlut, mis ostjaidootasid.

' Tulw püüdnud selle järele pvlitseinMl2000 margaga waitima meelitada, kuid seewõtnud raha küll Wasw, pole aga ka protokolli tegemata jätnud, waid esitanud sedaühes rahaga ülemusele.' Nüüd tuleb Tulwil

kobw otsust oodata. -100 fashistide waSt«st WangiK-

tatud.Berliin, 10. nowembril. Nagu JnnS-

öruckift teatatakse, arreteeriti Mussolini elukallale kippumise phuul peaaegu kõigis Lõu-na-Tirooli linnades hulk isikuid, nende hul.aas ärimehi, kooliõpetajaid ja waimulikke.Kokku on Löuna-Tiroolis iile lOO iftfu arre

teeritud. :;:Milanos okupeeris politsei sotsialistliku

„Avanti" ja kommunistliku ^Unita" toitne-tiisruumid ning lehtede ilmumine pandi

seisuta. , ^^ Fashistide märatsuse puhul Sloweeni lehe

toimetuses Triestis pandi üksikittes LõunasSlaawia linnades, iseäranis Spalatos "jaNgramis, itaaliawaenulisi meelecaoaldüsi toi-me, kusjuures itaallaste kauplusi rüüstati jakoguni Htaalia lippe on puruks kistud. Jtaa.lm saadik Belgradis protesteeris müratsuSbewastu, nõudes heakstegemist.

Armeenlased t«dg«rst kodu-maale.

Berliin, 'iõ. nowembril. Nagu Meenastteatatakse, läks SBrcefaft esimene laeivatäiSannccnlasi Kaukaasiasse, kuhu nad elamaasetatakse. Lähemal ajal läbewad Kryekastteele uued transpordid Armeenia' pSgenikka.Need Põgenikud leidsid mõne aasta eest Kree-kas warjupaika Türgi tagakiusamisi, eest.

Hr. Wrenm aSjusWeirdÄvM, ot^ ta siis, Hui ka Riigi-

Logu abivisiiineheks waliti, ühe Tallenn-a trüN-kvtza jujhawse esimehe VohaÄ, millest sils kõne-ke^i-me, lahkils ja sellest trutkAozalje 5irjaUultjteatmrui? on.

TähtiS arupäemnste kooSolekon täna l^mmnitul kell W RiwfkvguS. Wabariigi walÄsus waStab. 4 aruiparimise pea-le,mmde- seas ka sotsialistiide arupärimise poalepoliiSMse surwe ^Lohta. LabbrääkÄnisi peetaksewelja arupärimise puhul, nendv seas köitsidtvariumi \a Scheelr panga, aöjus. EsiitMld. onüks uus arupärimine Rannu maatõöliÄbe ssMsullgumi.se kohta. .. ^

OhNlisc koosoilyku päevakorras on mitme-sugused seaduseelnõud. I

Riffid rahu P<rluudaZ.Berliin, .11. uow. Matxriidist teatatakse:

Tangeri saabusid mötSttWguSde Nissi suguha-.ru-de, nmui-eas ka Djebalasi suguharu saadvkud.et hispaanläStoga vahutingimuste 'kohta'läü!"rääkida.

> M^hivtttus KmtkemstaS.'. Berliin, .11. now^ MoMvast teatatakse:

Grosnõi nastaallikatest tvtkinud plaHwatuise.'ta?gajärjel pässis tuli- lahti, kusjuures 7 toolist

ära põlesid. . .Tööta- tõölMe arw Jn^liAnvanl

wühenev.. Lonidon, 10. n«v. TõömmiÄeeriumi. crru-

andie järgi M tõõta tööliste arw JnglbSmaylwiimase nädala' jooDil 2^.700 wõrra- lwnenuÄ. • 2. V now. oli, rvaistve-oLitu-d kokku1.207.7W tõõ-tä töölist. Wirmase wiie aasta'jooksul an tööta tööliste arw Inglismaa! ligil3<).000 Nwrra wähenmud^ Pva^u on Jng-liSmaal tööta töölisi 20.ÖÖ0 worra wähem kui

aasta.eest. 'WäljmmdalaMe onmnduse

liVwideerimine L^eeduK.Leedu seim wöttis wcMl seaduse, mille jä-

reie kõik wäljamaalaSte päralt liikumata wa-randused kuni 8. aprillini 1926. a. likvideeristud peawad saama. Pärast ^seda tähtaeg? mittelikvideeritud warandused. müüakse enampakkumise teel ära ja raha antakse omanikkudele. . '

KäS see secrduZ käib ka Läti kodanikkudekohta, see on weel selgimata, nagu „NigaS Sin^"

teatab. ' . 'Politsei reform sDalsttmattl.

Berliin, 11. now. Saksa üksikriikide sisemi-nistritel oli -eile Berliinis nõupidamine riigipo-litsei uuestikorraldamise asjus. Seati kokku uuskawa politsei ümberorgamseerimise kohta, , miZloodetawästi liitlaste suursaadikute nõukogu ra-huldab.

Kpdüsõtm Hiitms., Berliin, 11. now« " Hiinast teatatakse, et

Pekingi lähedal on ManMolini ja Fengi wä-gede wcchel äge wõllluS olnud. Mandshuuriawäed olewat lüüa -saanud. •

Londonist teatatakse: „TnneS'ile" telegrasee-ritakse Pekingist: Lahiyg,' niis mitu päewa kes-tiZ ja kummagile poolele, suuri kaotusi tõi, lõp.peS Feng-^u^Hsiangi lüüasacnnisega. üksTshangtsolim ratsarügement olewat kõigest 26miili Pekingist,

Kiirrong rööbastest wälja^Berliin, .11. now. Berliinist teatatakse:

Charleroi-Brüsseli kiirrong jooksis rööbastestwälja.. Reisijatest said ' 17. wigastada. Surma-sanauid ei ole. ''

Wa-herahtt MHÄseurweJuglismarvl.

London. 11. nowmllbril. Wahe rahu 7. aas-tapäewal, kell 11- hmnmiku .pandi kogu Inglis-micml kõik töö ja liikumine kabeks minutiks seis-ma.' Kuningas käis Wales'r printsi ja teiStepoegade saatel .tuimata, sõduri haual ja pani

6lled:[email protected],Giffidliator.

Eesti wab«rii«i loomiAPäewllt1917.—1V2S. o.

9ioedÄ ilmub müücstle foto A. WammfeavbtI ja kbrjastusel pmreLaustsl-me album. ,EeWwabariiA loomiSpäcwibt 1917—ontrütiwd Mge pcrrenia. Soonis ^rlMpaberrl.202 Ichelüljel 370 pilti, kokku 60.000 ruutsMwnoetripinmvga. Selles piltide roas on hul? prlto, nnfcr yo-rvldaseks pidada tuleb, kuna nad üksiku de > silute poouüleswõetud ja arhiiwÄesse seisina o-n jaümw. vutisuudmuft pääseb nettd? piltide abil esimest korda Ime-mate rinaöondade juure. Nii wõikS lrmietada^pvwaGeÄi pomtilise mee!«rwaldus« kohta Peterburis W.märtsil 1917. a. Mktor foiMSfchp,sioon, Tartu rahukonwerents, Maapaew,sõda lcmdeswehrista ning lõpetades Otepää manöövm-

Uued tuuled vahwaevaUonnüs.Riigikogu SBtnc-fflalK MjfiSte hmieioni tati- K-mislonile ei minämü btbj S. 8«m

mafct fouSoIefuI riit [clguä Matafcalt, ü lo- °-w°mis-d. teatub t« to»mtöimi oma töödega enam sammuni edasi et saa. tehaste & . •Kiisivuste hääletamisel lauges.d hääled Ml-> t°°v>.r- funjtlitiüt l°'fs ki-kd° n°g- kmm.kindlalt v°°leks - tam. ,ahwanak°n°a -fitajaJ. Jaauise m-elemmitusele, !e# põllumeeste >a 3- S««#a tohrobni, et tollekristlaste.teri; on sle l-iuud. Mis Põhjustel h f-lg- olla l- et wma>sug»se»see süudmud, sellest ei teinud J. J^mi» Jjunitte fomiSlon iaom eisaladust. «et lükatakse põllumeeste, knstlaSte mng ray-

J. Sepp (p.«k»ga) svriseb, et « waerakondlaste haõl^ga^agafi.olla täitnud juba / komisjoni alguspäevil tch- Aruandja W e k> e r m a «tuv otsust—kutsuda komisjoni koosolekuist osa. tud, et rahwaerakonna esttaja akn MeõS Sau-w^tma asjaomÄ miuistrid K. Jpsbergi ja G. lusest .» PauluseksWcötrli. Olla iseendast mõibtttaw uõue suu- Jaan T-mSs-« ^distatawate selewsi igasugustes uurimistes ära tõotanud seda aritatnd KomiS-kuulata. ' Sekret. O. G u õ t a w s o u selgitab Temant °n ülwal mSära! aritatnd. KomiS-komisjoni protokollide põhjal, et sarnast otsust svm wgeb:le ei tvh takistamatultmitte tehtud ei ole enne kui allcZ üleeelwiuuasel \ tunglda. Sui luhataja seda tanstamatunkoosolekul ja ka siis sarnasel kujul, et tähendatud ?Unis ^iÄn»nuö robtu^ otsima. Temautkaks ministrit kutsutakse komisjoni koosolekuile ultud g . p põllumeestega kooS-alles siis, kui-kõik punktid, mis .seatud komisjo- S põllumeestegaui töõ aluseks, on üksikasjalikult läbi arutatud °Ierult lahruDa.ning asutakse lõMkokk^õtete tegemisele. Selle- z.g,Msmn omaaegsed seisukohad talle midagipakast oü- ettehnted komrZjoui juljl^ele ttma ^ minevat. Tema hääletavat oma sü-igasuguse aluseta. J. Jaams tahendab uuud ^,.n,?t«nni«tvke iSrai.awameelselt, et,tema vahepeal on liikuuud asja vametunulStuhe jsrguselgitamiseks asjaomastes ringkondades uingseal olla samuti awaldatud wõõrastust, et ko-misjon senini asjaomaseid ministrid oma koosolekuile kutsuuud ei ole. Samuti olewat mm-tauud tema rühmas see asjaokt wõõrastust .uiugtema stiamaalse seisukohaga ei oldawat euamrahul. i.Jäädi fiiSki komisioui endise otsuse, jun»

J. Teemant'! ettepauekuk wõetakfe waStu

Aruandja esitab järgmise ettepaneku:Weue»Balti tehaSte erikomisjon leiab, et

kanbandus-tõSStuSmiuiSter K. JpSberg an-des 16. 6. 3. a. Wene-Valti tehaste juhatuseleloa pantida sekwestri all olewat tehaste wal-laswara 20 miljoni marga ^ wSartnseS, outeinud korralduse, mis senini maköwa sek-westriseadusega kooskõlas ei ole ning mingi-'sugust korraldust oleks wõiuud ette wõtta ai-

niStcr BÄdwin ühes teiste ministrteaa ningmeri?, moa> ja õhujõudude Ergemad MhiÄ.

7ti..^m!sj°-Ä nult^peäk seller-h-se un- se-d-f« .-dmist,wad otsused Pahundada nmg komlSiom lngetele t5{tn K. 1. k. 2. j. Z 208 juhatusekatt^ saata. ^^ ^ põhjal tuleb lugeda, et kaubandnS-tSSStuSmi-Aruaudia E. Weberman lnai, ei asj» ^ster K. JpSberg on temale usaldatud wõt-selisitam,se huwldes on tarwilck umrtata lisa- ^^rist üle aStuuud.materjale. Oleksid tarvis^jargnnsed mo^rl^ Ettepanek saab S HSSlt poolt ja 5 waStu.lid: 1) klmbauduSministn J. Kukke m 25. 5. ^oolt ou sotsialistid, r«thv.-wabam. ja üür^.26. nr. IM, mis aitaks selgitada Weuv-EeSü vik, wastn põllumehed, kristlane uing rah.rahulepingu põhjal Weuelt Eestile üle lamud maerakondlaue JaauiS.kohustuste' kindlaksmääramise alusnd a.-s. suh- Õ. GuStaU-sou leiab, et Riigikogu ?otes; 2) rewideerimisakt juurdluse kohta, mMst ^ufona 8 29. põhjal mõlemad arwamisedtoimetas kriminaalpolitsei ühes riigikouw»lli esi- aruandja oma ettepanek wasw wõtta ja Jtajaga tehastes 1923. lu snwel ja mis aunaks Temanti oma tagasi lükata — tnlcwad esita-ülewaate tehaste walitsuse poolt realiseeritud Riigikogule. Sellele waidlewad J. TemantwallaSwarade kohta; 3) teateid tehaste w^ksli. ja J. Sepp ägedalt WaStu. J. Sepp lubabte kohta, mis diskoute^ntud Eesti PaugaS ja endale selle, juures iroonilise märkuse juhatajHarju Pangas 1923. a. ja 1924. a. ja mis ai» P. Schütsi aadressil. O. GnStawson prrtaksid selgitada, kui ratsiouaalselt tehaste juha- teSterib ärewalt seesuguse ironiseerimise toaltnS kasutas riigilt saadud laeuu. ^ tu. üldises LrewuseS lõpetatakse A. Porman. , T e e m a u t waidleb arnaudja ettepane- ettepanekul kooSolek, ilm« küsimust nii wõi

kule wastU. .See. olla tühja tuule tallamine, teisiti lõpulikult otsustamata.

Prantsuse rshmtdufe uuendw-oime*

Pariis, 10. now. Saadikutekogu rahanduskomisjon lükkas tagasi 12 häälega 7 Wasw pan-garendi (kapitaliprotsenhide) maksustamise. Sot-sialistid' jätsih oma hääled . andmata. SeegaWäheüewad walitsused poolt arwestatud wludpoolteise/miljardi frangi wõrra.

Pahcmpooisete rühmade juhawsed arutasidseisukorda, mis tekkinud rahanduskomisjoni ot.süste järeldusel. .• Pahempoolsete rühmade esimeeste koosole-

kul andis Malvy aru oma wnmasest läbirääki.misest Painlevega.' Malvy peletas, vt Painlevekeeldub kindlasti uut rahanduÄawa esitamast.Koosolek tegi'Malöy'le ja Cazals>'le ülesandeksuuesti Painleve juure minna ja nõuda uue ka-wa esitamist, mis- oleks kokku seatud enamuSrüh-made jichtmõtete alusel.

P a r i i s, 11. nowembril. „Matin" teatelkestis Painleve nõupidamine Malvy'ga kimikella 2 hommikul. Olvoat saawutatud kokkule-pe sormeli kohta. miZ täna saadikutekogu rahcm-duskomisjonis arutusele tuleb, pärast Painleveseletuste ärakuulamist.

Painleve on „Matini" kaastöölisele seleta-nud, et walitsus on walmis oma käwadeS mö.'ningaid. otstaxbekohaseid - muudatusi tegema.Mid.riigikaitsetähtede konsolideerimise mõtet eipoolda WÄitsus sugugi. Painleve arwateS põh-jenewad lahkuminekud erakorralise riigimaksu jakuswtuskassa asjus rohkem' metafüüsikas, kuitõelise eln nõuetel. Painleve atvaldas lootust, etleppesormel lõpulikult wastu wõetakse. Seekindlustaks kindla enamuse walitsuse katvale par.lamendiS. WalitsuS nõuab, et tema käwa saadi,kutekogu awalikul koosolekul 1Z. Wvembrilarutusele tulM. ,

Eino Leino wiimsne teos jubatersoS trükis.

Umbes kuu avõt paofltevfc eest ilikmS SaamiraamatmturiÄe Soome suurima ja Põhj<nnalv>de lunletazja, meNgi häStt tukntuv Eino L e i n oÜeos „Minu elu. vilbiramnatk". Kui suur trüÄoli, psbe mcvl teada, kuÄ) igatahes, oli soe nrBuhead tuhat. Nüüd, weel anne km avvuSttvjÄ)olid selle Kohta lõppenud, t?ataiwZsv, et csirnonetrüM on imzüütmd ja et lähemal az«l itnmb fei<ne trüÄ tarnite. Nirsugust cdei tuleb hmwacNe, isegi Enw Leinvle. Läinud suWÄ oliühel teised Soome pcrrvmal luu5eta^al ja kirja-nÄiÄ heikki Wäl:salme SavomMrftüstcl sama^ngune menu, Mmene 5000 purru«ne trükk mÄüdi kuuga Abi. Teine truA on sel-lest raamcvtust juba wAijas.Uus fõprkomiSsar nõukogude

Wenes — WoroMlow.Uus Wen« rewol-utsunmMK: nõukogu efi-

tnees ja komissar Klementii SBoto*shilow sünüiS 1881. <urÄnl tcrdrpoja. perekonnas. Hiljem tüö^Ns Ha nxlbmLus, ühmeS 1868.aaHtast peate oewolu-tsioonikise liikumisega jaastuA 1L01. «aStal Wene fotstaldemokrvatttkkuparteisse, mille ülesandel ta ott ngÄuawrikS.

1906. avstast psale kmrlub Woroshilow t^r-roristlrkõe akte korda swatwaisse löökrühma-desse. Edasi stiadedi ta wälja. Arhangelski kubermangu, kust põFsnedes ta mõnda aega pZ-randa all elas ja tegutses.

Tvist: Wene rewowtswõni ajal teauKeSWoroWlow pocmsjalikutt vgitaMorina smawäeosades \a pühendab end siis peale enamlikriigipööret sõjawäelifele toole. . Da on komis-kariks ja konmndõriks ,nitm>Ä wäerinnal ja w-

üriM

i

V..)

(Žeeti hav\Ungsri tead:

(anj'Scüm aastat on sellest m^

kvchw Szcchenyi suurema osal^est akadeemia asutamiseks oioywr:meelsusele järgnesid war!<mdelid: Andvassy György, iWal) Abvaham jne. Krahw Sz>ja õhutusel olid esi?n-esed kiwid?müüridesse.pandud. Teda wõiasmajaks nimetada. Nii ehitlZsuur tojS ainult rahwa anne^Itelliskiwe, kes'lupja, kes liiwctööjõudu andis. -

Akad. asutamisega tekkis 1kus kirjanduses snur^ööre.raamatule trükkimiseks ainultwua^i ja kus Ungari, keelne fõi:]e^k seletusena domineeris, mulSuuremaks tööks, mida akad. 1masoleku ajal teinud on, wõi5?Igari ajaloo mä>estused. (Magya/lekek). Soe oli üks esinicstest^^ö^.õ^iem asutati akad. jutiltrükkimise ja wäljaandmise fcftsjixl ilmusio huik klassil isi -töid, Ikceleöppimise käsiraamatuid.

Maceomia hall togu, DonQdal llu^mtud punase, walc^s, rolpüga, m's ainsaks märgiks onlmaja se-nal tänasest suurest pid:Iminek kõigil waba, ei.ole selle»tunulõiust waiä. Pidusaal scestiberite ja ivärpc-dega. Paremaskoha! walttsuse. parlamendi jalisie kohad. ' Pr.hemat kätt allrohmale määratud paltsid. . Pi]munud walnsuS icriucö koosseis,HorHyga ja Ungari Purlam. su.lisriikive Valitsuste ja akadejAustriast, Bu^aariast, Eestist,susmazlt, SaksQst ja Soomest.

Pidustuse awas Berzewilesimees. Temale järgnes BalogImia sekretäri kõne, milles ta 'waate andis akadeemia liikumipriezuse 100-aastase pidupäev!da?5 kõneles Szinnyei Jözsluurimisest, öeldes et Ungari ke,rdul seiÄvad keeled Soome-Ug^kõnd olewat. Lõpuks.järgnesreferaat Ungari kirjanduse jai'.le.

Sellega oli kõnede ja refera!pen.ud. Esimesena ütles akadeelUngari walitseja Horthy. Dsharidusminister krahw KlebelÄinendj esimehe terwitused. Wä>jatest soowis esimesena õnneesitaja.

Neljandana soowis õnneja rahwa , nimel • hr. bariduslRahamägi. Mad. esinrelieEesti entaja järgneb, wöetilooja kiiduawaldusega wasku. P!

SaIlma

Süüpingis bkmd Sa?fcr nc. kes fuutepõiafelt Eesti keelt sõneled,meesw wahel.' Peetakse wangimsjaS,se süüasja pärast, waid temal on neidjdi on juba mõneks aastaks kinm nnrandusie vcriÄamise eest.' Klnd täna»Kodust .laadi, sest fiin -on kahMiwaÄ> Balti scckjad, oma wimeD). .taema^ärva Gustaw IohnS kõneleb:nu õepoeg Heinrich Ehrenberst ühcsettepaneku weoäri aftrtvda, miv pidi IWinme kotmeLesi. kõik äri ^ osanik^idvkftga 350.000 marka utehe pealt. &xl,

kohe seda vaha. ette panna eiraanS, et temal on Matsalu mõisasmuub need maha ja tasub |ti*3 oma Ltorral just sügis oti. siis palus Gielolrmn kewcckeni, sest keinadel saab hobijhinda. Mi jns olin rvhainees ainulostsin 'sõsamimsteeriumitt 3-iO.OOO mlautot. Need tahtsid remonti. Nsmoj«siaajamife wõtsid oma- peak Gielorsest mina okin selles wöhik. Remont,fld pcksid vahau Mul sulancha ei oZwekSlitejza EeStt Pangast 850.000 mari

Soome Panga 1934kasu 65,3 miljoniAruanne Soome Panga lÜfJ

Kohta on ilmunud. Aruandes täiseisukord 1Ö23. a. oli vaske.tud oma laemchrotsentisid 2 prrma. Aruande-sastal paranesjamaalt saadi panga seisukorrakrediiti, kodumaa pankadele antilpanga, käes olewad obligatsioon^Pangal õnnestas ka stabiliseeri!?a waärtust, isegi seda natuke tõ^ibans näitab 6^.^73.629 Soomirust puhaskasu. Pangakomisjoi^õnmale ette seda smmnat pangePMvs arwata. Sellega lnuuruksgi knMamWks. Käesolewa mijoonte pank almrdanud onraÄte.ks märtjrs .1 ja nüüd hiljuri

BL ib, m

tbariigi loomkspäewUt, 1317— 1V25. «.I«b müü^le "Ž&te:UfK£tei. wI 370 SilfL folftt 60.000 viutsMtWeeMIles piltide reas on bul? P^M,Iba Nileb, kuna nad Mkute isikuteli arhiiM-esse seisma on i«nmd- puuIfeb nende piltide abil esimest korda lmeKrbe juure. M wõi»lise mcelcraocslbuji kohta ^^b-u«S M.■ o. Mttor lttmnSsevp,roI)u!onn«Tcnt^ Moa^, A^Kv^

ning lõpetades Otepää nnmöSwrl-

Donnas.! ei mwewat sugugi kord» A. S»M

I teatud nnrimismaterialck ;a ttttt,slite kohta. Ei tohtlwat komiSMtistlikult laiaks kiskuda uagu kummi.Lagu rahulikult oma liistubejanrt.tähendab, et talle kusium- mmdwreS'l- ja et mingisuguseid llsama^aleaam c! wajawat. Arua»dja ttteP»»

.se põllumeeste, kristlaste m«« rah-aste häältega tagasi,ttdia Weberman ou ftttata*waerakouna esitaja Sktt flleH'Kuluseks muutunud, ^akv^ajuhtisson olla omal aial Riigikoguseda asja HLsti tuulutada. A

it fllima! niini IIrtWrt. «»»«*:11 ei tohi nõuda lubamatult kana-. Sui juhataja seda takistamatultida laseb, olla tema, Temant, suu-k. pleenumis rohtu otsima. Temautühes tciSte põllumeestega kooS-

zkuda.a u iS tähendab ligedalt, et Iaauomaaegsed seisukohad talle midagi

unewat. Tema hääletavat oma sü-Ustuse järgi.,ja esitab järgmise ettepaneku: ^Zalti tehaSte erikomisjon lnad, n.-tõõötuSmiuiSter K. JpSberg au-3. a. Wene-Valti tehaste zuhawsele

^a sekvestri all olewat tehaste wal-BO miljoni marga wäartnseS, oueralduse, mis senini makSwa sek-usega kooskõla» ei ole ning mingi-valdust olekS wõinud ette wõtta ai.t sellekohase uue seaduse ««dmist,tn S. K. i. t. 2. i. 8 208 juhatuseleb lugeda, et kaubanduS-tõöStuSmt-. Jpsberg im temsle usaldatud wõl-

\ üle astunud.,anek saab 6 häält Poolt ja S waStu.a sotsialistid, rah».-wabam. ja üür-ttu põllumehed, kristlane uiug rah-»dlaue JaauiS.t u S t« w s s u leiab, et Riigikogu ko§ 29. põhjal mõlemad arwamised

la oma ettepanek Wasw wõtta ja Jli oma tagasi lükata — tulewad esita-lkogule. Sellele waidlewad J. TemantJkpp ägedalt waöw. J. Sepp lubablelle juures iroonilise märkuse juhataj^tsi aadressil. O. GuStawson Prrj ärewalt seesuguse ironiseerimise wa^kseS SrewuseS lõpetatakse A. Pormanetul kooöolek, ilm« küsimust nii wõi?puliknlt otsustamata.

Leino ttnimane teos jubateises trükiS.

kuu wõl poolteHe eest dkmös Samm.turucke Soome suurima ja Põhj<nnaw«ta^ja, meNgi hästi tumtud Eino Leino

[Ninu elu. viidiraamcet". Kui suur trüÄnu:vl teada, kuÄ> igatahes oli fee mAu

^hcrt. Nüüd, woel enne kiri arwuMvsÄle kohta lõppenud, teatatakse^ et esimene

mxmdud ja et lähemal azal itmüb tei-turule. Niisugust cdu tuleb tyxOoa

jt Eino Leinole. £airaiž> suwiÄ vli(ijd Soome parvmal luiMa^al ja kir^a-

Mi Wälisalme Savomaa «MS-saniasngune menu. Mmene b000 smvru«

imuidi kuuga HõBi. Teine trM.on s«t-lmatust juba wätjaS.fZi<rkomiSsar nõukogudeZenes — WoroMlow.

\$ Wen-e rewolckstoonMe nõfõj«aSj<lde komissar KTementii

sündis IWl. Q<rÄ«l tadrpoza peredm-nljrm> töötvS ta wabrÄuS, üh««S 1808.poale mDoÜJrtjioomtT^c liibumisega ja

lOOk aiastal Wene so^ldemokraotliml-s>e, nnlle ülesandel ta ott «gitvcrtorrkS.ö. avstast poale kuiulub Woroshilow ter-

^kõe akde korda sarmvnisse löökrühma-Edasi saadeti ta wälja. Ä-changelSki ky«tgu, kitsi ^õgsnedes ta mõnda aega P&.all elaS ja tegutses.ise Wene rewolutswoni a^al te^eb'hilow peaasjalikult agitaatorina sõzaw^e

ja pühendab end siis peale enamlipiöret sõjawäeliis^le tõõle. ^ Ta on konriK-ja toma-ndõriks nritmÄ Wäermnal ja jp-liem. Harkov^ Põhja^auLaafuse ja>a ^zoÄäze jphtgwiwi;

Kl

» t SeyapSewal, 12. s^coML Nr. RK.

Eestl karldusmlnister Ungarls. R^og^Ungari teaduste akadeemia IVV-aasVme juubel.

Ayidas^ fedä pldttiMti/ V '(Meie.Ungari kirjasaatjalt) ,

Wctbelused • seaduseelnõu puhul keWakmV edasi.

Sada aastat bn.sellest möödas, kui noorkvahw Szechenyi fuurema osa omast? warandu»jcft akadeemia asutami>seTs ohverdas. Tvmaohwrimeelsusele 'järgnesid warsti teised UngariÄöMid: Andrassy György, Karolh György,Wai) Abräham jne. Krahw Szechenyi annetuselja õhutusel olid esimesed fhvid akadeemia, alus- •müüridesse.pandud. Teda wõib õigusega akad.asmajaks nimetada. , Mi ehitati ka tead. akad.suur toss ainult rahwa annetustel üles:' ões'telliskitve, kes. lupja,' :kes 'liiwa.. ja kes' hinnatatööjõudu andis.-v,., . . , .

Akad. asutamisega tekkis Ungavi teaduski-kus tirjanduscs suur pööre. ^ Seal'küS nzavemaltraamatute trükkimiseks ainult -ladina keelt tar-wi-lat-i ja kus Ungarikeelne sõna.ainult ninienachk seletusena domineeris, nmütus wahekord.Suurnnäks tööks,' midä aVad.' oma 100 a. ole-masoleku ajal teinud on, wõiks?rimetada: Un-gari ajaloo mälestused. (Magyar Törteneti Em-lefefj* See oli üks esimestest töödest. Wäheac^a.hiljem asutati a?ad^ juures raaniawte^tekkimise'ja w^ljaandmise selts, kelle wäljaan-oel ilmusio huit ^klassilisi -töid, .sõnaraamatuid,keeteõppinnse käsiraamatuid^ .

Maoeemia hall köc^ü, Donau pahemal kal-dal llü!^t.atild punases walge,.rohelise rahwusli-PÜga, m's ainjaks märgiks 'on. -^väljaspoolselmaja se:nal tänasest suurest: pidustusest. SiSse-minek kõigil.waba, ei.õle selleks ^mingisugusttumllÄvst wa;ä. Pidusaal seest, ilustatud loor-berile ja wäipadega. Paremal kätt sissekäigukoha! walitsuse. parlamendi ja kutsutud küla-.liÄe kohad. Ps.hemat kätt all ja ülewal rõdulryhwale määratud päitsid. . Pidustusele on.il-munud tvali:su3 lertves . koosseisus ühes riigipeaHorichyga ja Ungari pavlam. smlivAn osa. Wä-lisriik'.l>e Valitsuste ja akadeemiate esitajad:Austriast, Bulgaariast, Vestist, Poolast, Prant-süsma Z lt, Saksast ja; Soomest. '

Pidustuse awas. Berzewicz!), akadeemiaesimees. Temale järgnes Balogh Jenö akadee-micr sekretäri kõne> milles ta ajaloolise üle-hiaatc' andis akadeemia liikumisest peale kunipriegnse 100-aastase^pidupäewäni. Kolman-da?.? kõneles Szinnyei Jözsef Ungari keelenuriinlsest, öeldes et Ungari keelele kõige lige-mal seiIlvad keeled Sõome-Ugri.. keelte pere-könd olewat, Lõpuks.järgnes NegYessY Läszlöreferaat Ungari kirjcmduse ja luule arenemise

Sellega. oli.kõnede ja referaatide rida lõp?pennd. Esimesena ütles akadeemiale terwitustUngari' walitseja Horthy. ' Temale järgnesidharidusminister krahw Klebelsbergi ja parla-mendj esimehe terwitused. Mälismaade esita-jatest soowis esimeseni õnne Saksa walitsuseesitaja. . ' • ' ; : - " . . : .

Neljandana^ soowis õnne^ Eesti walitsuseja rahwa . nimel - hr.'; hariduHminister ' Dr.R aha m ä g i. Akad. esiniehe teadaanne, etEesti eiitaja järgneb,, wõeti' rahwa PooltMja kiiduawaldusega wastu. Papr korda kat.

kestasid elagu "ja kiiduawcrlduse - hüüded / hr,Rahamäe Knet. Kõneleawaldati - tormilistekäteplagina ja elagu hüüetega , 'poolehoidu,mis enne ei tahtnud lõppeda wi> esimehe'kella-kõlin korra jalale ei olnud kutsunud> Eestile järgnes meie wennasrahwa Prof.

S.etälä ungarikeelne kõne.. Waewalt vfaifoonu: haridusminister ^ esimese ungarikeelsesõna suust Wälja ütelda, kui i põrgu Müpfl ^ja'

' elagu hüüded suurt'saali täitsid. Õhus olrtunda.''seda ^ suurh ' armastuste ja >sstMaatiatunnet,..mida Ungari rahwas ^Soome. wastu

^ tünneh. Mitmekordse kellakõlina'peale'suudetiwiimaks kord maija tuua. 'Kuid prof. Setäläkõne ajal tungisid siin sa seal uuesti. esile

. ülewoölawad tundmused. Kõne lõpul - ei sää-nud muud üle, kui tuli kell jälle; uuesti ame

tisse panna. . . 7. ' . -' Soome haridusministri järele astus köne-toolile' W i ch m a n.n/ õnne soowides -Soom?T. äkad. poolt. Kõne oli ka uiigärikeelne, ini-d.i-samuti suurte kiiduawaldustega' 'wastuwõeti. Mälestuseks ännetasidi nrõlemad Söo---mc esitajad iluköites mälestuse kirjad. -

Nimetamata ei tohi mitte jätta, ct'kõigesoojemate/ja^ suuremate'kiidumimldusre ' osa-

. listeks' terlvel pidustuse alvamise ajal! Eesti-' Svome esitajad said' Tunda' wõis käega seda' lugupidamist ja armastust, mida Ungari rah-tvas oma wennasrahwaste wastu sel korraltundis. ^ - ' " -!;

; Wiimasena.terwitas. Poola .esitaja, üle-andes mälestuskirja.' -

' Budapestis wiibimise ajal - tvaatasid brdIiahamägi ia 'Sctälä Budapesti ' ligidal ole-wat. aianduse istituuti. Wästliwõtnline ^ otikõiMi- soe ja süda-mlM ' mi''PwWorvtL. luiMNprlaste poolt^.' WõõraH'wMis'WMu ins-'Mludi juihataja Dezsenpi, Bela wai-mustawa. Mrega, ^. milles meelde tu-l«täs neid.raskeid^ aegu, . mida Ungavi on -pidann-d üleelamg ja mida.ch wM.Ptaeffu' iM.^lab.^ K'uidsellegipärast' ei ole.tÄa .chi-Mich^- uMMnudkaiks w-eyda' — Sovitle 'ia'EeÄi/ LõpÄades/Äckda lastes Nrgeid külalisi ja NMw. rahivaid.üliõpilaslbe ntmel kõneles Ovmos> • J m r e, üleandes 'kõn?e..lõpul hr.' SetAäle ja^ RälMnäo.lLschM Mmiui - elawaid lilli. ^ Prof. -RahainägiLlchtis wastu!t!epvi>ü;st- Ä^a; seal kolasselgB Eesti keeles EeAi-Spame ühine.hümn„-Mu isqmäa, mu- öttp -rõSm>!..'Mmmlõpul.s>o«wi's hr. Rahamägi ja SvMä. iMi-Mi õnne LoorijuHile, GttMy IsttvaniKe, kordaläinud hümni» eest. Sellele järgives kõrge-ma aiandwse instituudi ligemM wachainiue.Jgalpool, kuhu . nadka. -ilmusid, - tvõetiitictb ja elagu-hüüetega wasw. EzmeärOyiiuÄ-ut kirjutasid..'ministrid mälestuseksoma nmnsd inÄÄuudi suurde 'külaliste unne-daraamaibusse.ja neile anti mÄÜeMlssks. kaasainstiitu-udi 25 a. jwubeli-album. - E. .8*. Budapestis, 6. i;ow.- 1VW. . - , .

[ ; ' Koosolek 10.' sõw. 1325.Žetttf;; teifijmewa.-' õhtune koosolek

waieluStele ^kõgukonnä«, asutuste, jä erarendi-maade - korraldusseaduse Ae,, ilma.-et nad weel

kasutanud. Eelnõust on aga üks kiht wabadikkewälja jäänud,' need on Saaremaa endisedkrooMvalhade kapitalude piirides afuwad wa-bädikud, kes oma loomi põlwest-põlwe karjata-

t-u r ■/•»*= --u. »-f rpi nud külakondade ühistel karjamaadel. LubaLl»W°..,W»»«« t°is°l lugmiisel tcha w-Zdwa Paranduse, -t kaw-sw°^..°g.a^aabmeJeaS mot!)Icra.[vtoa.fe ^^dikud selle seaduse alla käiksid,nmg. suuremalt laolt raaglwad^ kõnelejad pool-. ^ .. '. .tühjalelaaÄe- ^ ' - ; ' ■ ' - B- Wa?n (sots.) tonub tagap parempool-' M.. Mart.i^san.(p>kogu): Sea^ est. <Äe^ eelnõu lng Ht-tatild kujül on.täiessl..elwwiimätu.^ Tq hõhje- ^resti-labi arutatud. ^ML>zon ?n ^da aruta,neb lnitmes".paragrahwis;'maakorraldusseadusenu^-$ ^õades 39 tmt koosolekut.Peale, sedg aga ei ole meil olemas. z (T. K a l - Peale selle tootas.weel alamkom^zon. Kur ageb u.sMaäkorraidMsea on' ylemasl) Nn. komlszomS motteawaldused zayest korduma hak.sugusel >kujule nqgu-teda tyaja,.-oleinas -ei ole. Q^' oli komisjon lunn^ud koneaega pnrama.Puuduwad lähemfld teated, ^missuguses' seisu- K. T onk man (p.-kogu) teeb etteheiteidkurras''popsid ou, kuidas nad maad, xasutawad Põllutööministeeriumile, et see weel popsidejne. Küsitalv ou ka. kpiwõrd nech popsid, kes küsimust lahendada Pole aidanud^ , sest riiklikudei-elata enZ põllutööst, wa'ch-kalapüügist^ ärist, mäatägawarad seisawad kui lukus uste taga.käsit3östjne^, õigustatud on-maad saama. Wöib Läänemaal kraawitati riigi kulul Naidküla soo.olla^ on nad.kaugelt rikkam^.':kui.peremees ise. ' Asjatundjate' arwamise järele olla see üks pare-Seaduse - Pastuwõtmisegg lähetnad tvahekorrad ^uatest põllumaadest. Põhjawesi on seal äraPeremehe ;ja .'wqbädiZu ^wahelVtexawaks..'ia 'sus juhitud, suured kaaualid on sisse kaewatud jubaon sunniwd need popsid, kes praegu peremehehoo/,etes olawad, omale niaju üles ehitama. Seetccks riigile umbes 100 miljoni marka.Mu. >

.C»' W.eberman ('rahwuswqp.)' loeb mõ-ned rannamxeste kirjah.- ette,. hi§ . wäikemaapidä?W^.kaebawad onia Miletsa seisukorra iile. . Par-nu lahe ääres on kalamehed aastasadasid nendekohtad^ peal-.elanud,. kuS nad praegu..asuwad

5 aasta eest ja 3 aastat on tööd juba lõpeta-tud. Kuid ühtegi tiinu maad sealt kätte ei saa.Seal on wist umbes 3000 tiinu suurune maa-ala.. -

. J. Tõnis s o n- (rahwaer.): WabadikkUdeküsimus on tarwis lahendada, sest et ta seniteatawa ühiskondliku ärewuse allikad on ol-nud ja ähioardab jääda. Mid maakomisjoni

Maa Lasutanttse.ecst"päewade tegemine suureu- - Poolt esitatud seaduseelnõu ei saa täieliseltdyb. amult 'terawat wahckorda peremehe ja ka- heaks kiita. (M. Laarinan: Aga komisjo-lamehe wcchel. ütlewad kalamehed ise uhel nis olid teie sõbrad seaduse poolt!) On tarwisoma> koosolekul -' wastuwõewd - otsuses: Igas- * selgeks teha, keda Mõistame wabadikkude all.teises parlamendis oleks just parem tiib see . Selleks tuleb lugeda neid, kellel on maa pealolnud, kes oleks, toetanud,. et .wäikemaamehed . oma eluhooned. Küi selles asjas weel kaugeoma maalapikese eraomanduseks, saaksid -ja . üht-lasi kodanliku ilmawaatega rühmade poolehoid-jaks muutuksid. .

21. Kärner (sots.): Käesolew seadus ta-hab.. >w.öinmlufiRtpa.'.popsidele, wõi wabÄikku-dele. seda maad omcmdädy,/mida nemad - omahigi ja wäeiväga' uudismaast, üles. harinud - ja

inale läheme, tekib selgusetus.' Sihilikult hakata Wvitama wäiksemaid waLadikurohti, tä-hendaks seda wiga korrata, mis 50 aasta eesttehti, ja mille Wastu siis nii ajakirjanduses kuika põllumeeste seltsides wõideldi.

^ Pärast. J. Tõnissoni kõnet lõppes koosolekkell 0 õhtul.

WMWWuds Kaltse Ameerikas.Ameerika—demokvaatta, Pva«ts»smaa — dürokvaaiia.

fa#töölinc Stephane Lauzänne,kes koos ^Prantsuse hiljuti'ametist lahkunud ra-

poiste ari.radata autode ostmine.

qt ...kides olemas on erilised „Rahwa teenimise ko-mVjonid", kes-höolt kämmwäd selle eest, & kõiksugu suured ettewõtted kodanikule ülekohut^ eiteeks. - Suurte ettcwõtete all on eestkätt mo el-dud wsewärgid, gaasiwabriküd, .telefoni ja -tele^-gmafi keskasutust jne. ^ . .

'Juhtub mõni sarnastest t#öw£iM;est kodanikuleliiga .tegenm, - pöördutakse jälmnaid ..Rahwateenrmi^^omisjoni" (Public Service Commis-sion). poole... .WiLmane.^aalM.exaPo.o.leMt5.as-ja ja määrab siis süüdi olewÄe poolele karis-lwse. Nende komisjonide otsused, olewat nnwõrd

' Süüpingis bÄmd SaHa nõõrmeeS^ Karl Gislow,kes su^repä.raselt Eesti keelt kõneleb^ Ta on mõõga-meesw' tvahcil.' Peetakse ivangimsjas,' mitte küll.taim-se süüasja pärust, waid^wmql on.neid waremffi olnud,ta on juba mõneks aastaks kinni^ nwistetud riigiwa-randuste vcriskamise eest.' - Kuid -tunane ast on rohkemLodust <laadi, sest fiin on kahMvmmtyjad mitte ritrk,

ettepaneku tveoäri asivtvda.- inis pidr'-hästi töötama.Wdime kckmekefi. kõi-t ävi^ osanikkudeks, saama kapita-iTga Süv.vvv mar?a 'mehe pealt. (Relowil ega Ehren-bergil kohe seda raha. ette. pcmmr.ei olnud. .Giewwrääkis, et temal on Matjaür' mõisad 27 hobust, tamüüb need maha ia 'tasub, siis '.oma vja ära. Et. felkorral just süM oEi, siis palus Gielow asjaga oodatakum kewÄem, sest keioad-el' saab hobuste eest paremathinda. Mi sns olin rahamees amult mina. Minaostsin 'sõsammisteeriulnitt 340.000 marga eest kuusautot. Need whtsrd remontl. Rsmoirteerifime ja ün«ksjaajamise wõtsid oma peale Gielow ja Ehrenberg,sest nmm okm selles wõhik. Remonteerimlseks nõud--fld pmstd vaha. Mu>! sularaha Ä^olnud, siis wõtsiilwekSlitega EcSti Pangast 850.000 marka ja andsin selle

autode renionteerimlseks.' See töö edenes NiMt, '.Me-waü- ulA. <Ato.-ott' hoÄa seatud ja maale Mstgt'mSi-sa tööle., saadetud.Warsti tünMtäs Ehrenberg.' viul-le ftle?, et.xtahc. on nmha' purstita-wd, Gielon» on isegiarmeid wõltsinud, et tömdilsi osaltki ' saada selle kohta,kuhu. raha pandud. . Autode remontserimiseks." wõisumbes fadatuhat kuluda, Aejammd mhä.on^^'ara ra!i-

säwd. . . 'Ka Akekfander Hoyningen-Huene seletab,- et' Eh»

renberg sa Melow ka tki>«. sisse. wedcmud. . Nvöredvmehed on- tülnüd.'raha paluma, et. kusagil on -odmvaltauto müüa. - Müüja annab mvw ainult' Huelie ga-Äi 'wastu wõlgu,' weksli niaHW. Nooredmched - onsammd Huene givo 200.000 marga peale. Peale sell»on nad weel mitmesuguste ettekäänetega ncha iwfujimd.. - Pummcldamld selle autoga külasid mööda ringi.Huenel tulnud ka weksel 200.000 m. wäljaj osto. Wii-iitati wõtnud Huene anto ük. Siis tulnud Ehrenbevgja nurunud eneje autojuhiks. Hiljem dii Huene ^väl-samoal, olnud, ajännd zworedmehed selle a-wto puruZL.Praegu on see Ehrenberg Ameerikas. Ta on paljuwõlgasid mafsmata jätnud. -

Kohus mõistis 9. skp. Kurt Grelon^i N. s. § 1632p. 1 põhjal kaheksaks kuuks wangi kõigi iseäralikeõiguste kaotamisttza. ' - ,

näiteid nende tegewusest ja jutustab:^r Ä „üks-Kexase osariigi telesoni abonneirt oliigDlgu^H ^ M^onNhsn«ms^st - iÄraga. ära Wiga-tchd^ kolme.päewa' jooksul telesoni ettewõtte süütõttu^ - '„Mhwa teenimise komisjon", kelle poo-le ta pöördus/' Märas.'- ÄbewSttele: 195 dollarijimmtfe rah^ahwt/ inibid sel wälja tuli inaksta.' ühel 'Wiladelphia lilleäri omanikul oli nö-

mi ja nummer wälja jäetud abonnentide nime-kirja trükkimisel, nvks ilmub neli korda aastas.„'^ublic 'Service Commissioni" poolt mõistetinilmeikrrya-wAjendajcL tasuana lilleäri omaniku-le kõik tema- nime wäljajätmisega' seotud kahju-sid' ja kätte saatma kõigile abonnentide teada-annet abmmentide nimekirjas ette tulnud weast.^, üks Minnesota - sanner katsus öötunnil asjata wälja telefoni, keskjaama, .et tellida looma-arsti onra haigeks jäänud hobuse tarwis. Ku-ua abi ei tulnud, lõppes hobune. Et aga kindi-laks tehti, et telefoniliin ja ^aparaat täiesti kor-ras olid ja et süü wõis langeda ainult telesoniettewAde lohakuse artvele, mõistis „Public Ser-moe" wnmast maksma 1SV dollari stmrust ra-hatrahwii.^

Nende näituste waral (mille arwn Stepha-nq Lauzamw oma sõnade järele wõikS wiia lõp-nratuseni), jõuab Prantsuse ajakirjanik otsu-M, et' Ameeri-kas tarlvitaia publik on. Üloni-wõinrulks samml ajal kui PrantfuÄnaal üLem-wõimuZls «n ettllpõtie, olgu ta. riigi ehk era-asutuse oma. Ta lõPÄab'sõnadega:

,.Ja sellepärast ongi Ameerika — demokraatia, kuna Prantsusmaa endast kujutab aga ai-nul-t bürokraatiat."-

Soome Panga 1924 <t. puhas-. fttfu 65,3 Miljoni marka.. Aruanne Soome Panga -1924 «. tegevuse

Phta on ilmmrud. Aru-andes tähendatakse, etfeMtfrd IMS. tt. oli -raske. Pank M smmi-

9.- Vmvff tnnrrrt +nfta

jamaaÜ saadi panga seisukorra kindlustamisekskrediiti, kowm-a.a- pankadele amwd laenud japanga käes olewad obkgatswönT> wähenesid.Pangal õnnestas fo stäbilisceridia Soonie mar-?cr wäärtust, isvgi seda.natuke tõsta-. 1924 a.Nans näitab 65.S73.636 Soome marga suu-riist puhaskasu. Pangakomisjon paneb edus-kunnale ette seda summat panga kapitalidele

Soome pank aliaudanud oum .. laenuprotsente^jeeks märtsis 1 ja irüüd hõljiün poole protsendi

wõrpa. Erapangad olid nuridugi sunnitud jä-rele tirlema ja see oli suur kergendus Soomeklnvbale ja tööstusele. ' ' .

Soomel suue tung semina-eidesse.

. Soomes on Wiimastel aastatel «awalduuudsuur tung semiua'aridesse. . Eriti naiste poolt.Nii anti' läinud suwel 71S palwet naissemina-.riidesse pääsemiseks. Nendest palme test. lükatikohe suur osa tagasi, kuid katseeffamidele^ ilmussiiski ^99 tfihrt. Nendest wõidi wMa wastuainult 180!. Et seisukord niisugune,, .siis'on'tchtud ettepane? tütarlaste.Hkkoolideühendus-se asutada erilised semiirar-osakonnad.' Koolidepeaivalitsus on ettepanek:lt arutanud' ja seisu-korda uurinud ning leiab, /et ettepü-nek Polemitte wastuwõÄ-aw. Kuidas seekord pzmnvÄlahendatakse, tuWDuS. .;

WA-helm 2 kiri Suh^mlÄrno-- :tinte; ■ .

. Ähes ^. hiljutises „Prawdä" numbris teatabWene tshekist KoÜsow, et Wilhelm Hohenzol-lern,- endine Saksa keiser, olewat mõne kmi. eestendisele Wene sõjaministrile Suhomlinowile lä-kitanud kirja, kus muuseas seisnud:

„BjorkiZ minu ja tsaar Nikolai 2. wahel-sõl-mitud leping pani aluse Saksamaa ja Wenemaarahulisele ja sõbralisele kokkuleppele, mille poolepüüdsid -mõlemad monarhid. Sel lepingul agapolnud -jõudu Wene diplomaatia. (Sasonöw jaJswolskj),' wõimsate Wene kindralite, mõjukateduumaliigete ja põliitikategelaste' wahelsegämisetõtt::.- Ilmasõda, mille. poole, nad püüdsid, - eitäitnud nende lootusi, paiskas ümber nende , ka-inatsused ja tsaar kui ka, mina kaotasime troonid.. .Hirmsad tagajärjed/ mis olid Wenemaa tar-

tois. Saksamaale kallaletungimisel ja' kõik edas-.mdised sündmused näitawad, et mõlemad. riigidleiawad oma. päästmist tulewikus samuti, nagusaja aasta eestki, ainult tihedas ühinemises jamonarhia, jaluleseadmise teel. Tänan teid teie«Mälestuste" läkitamise eest 'minule./ ' - Wilhelm - (keiser ja kuningas)."V Päriifi Wene leht „Dni", kK selle' sõnumiära. toob, küsib' omalt poolt: , ( '

„Nit':siis;on Wilhelm Suhomlinowile saat-nud. mna „Mäle'stused^" 'Ja. Wilhelm ' oma-soodü' lWtas Suhomlinowile kirja,, mis - sattus„-Prawdasse." - Tuleb kuscha/ kuidas wõis seejMuda?^

Kui enneeregselt uudishimulikollakse'.

^ Lodsi ringkonnakohus arutas neil päewilÜhte omapärast asja. Nimelt süüdistati sealühte noort naiÄerahwast oma endise peigmeheWi^astamrseh. Wigastannne ise seisis selles, etnaine kuumaksa^ud' juuksenõelaga kõrwetaswälja silma, oma peigmehel.

Kohtu 'ees wnnistas süüalune, et ta kord.tahete pani, kuis peigmees ukseaugust Piilus te-Mw tuppa silmapilgul, kus ta parajasti woo-disse heitis.' Päyameclt -tundes selle enneaegseuudishimu üle,.' haaranud .naine juuksenõela,'ajanud selle küünliatulel kuumaks' ja torganudnõelaga siis onm peigmehele silma.

Kohus mõistis süüaluse tiugimisi 5 kuuks

Ei tsha „WWelmi" nimeks.„Fran!ksurter> Zeitungile" teatatakse - Ko-'

pen-haägenrst: . Daani kohtuminiswr nõutasomcÄe. kunnnqa pooÄ loa oma senise nime as>mM, Karl Kristjan WilheÜn Steinüe, end .tu-lewikus nimvtaniä hakata lihtsalt Karl KristjanStÄnkeks. See -niuremuutmine läks tal maks-M<t'33 krooni 66 ööri. Nime muultmine ole-wat ühenduses-endile Saksa keisri Wilhelmiga.Nimelt öelnud' Daami, kohtuminister SteinksWa mõne aija eest: ^

,/Kes tahab peale ilmasõda weeil kandanimd Wilhelm?. . Igaüks, kel wõimalik sellestnimest pääseda, püiiab seda teha."

' >jrtr ^

i,

i*

!!

iii St * jm &tf$8$kmäf W. ssöaÄK. Kr. W.

WDlWWUMMl.Neljas uues koolimajas! õppetöö ol&amtfr*

Worumaa seisab haridus- ja koolioluds poo* miljoni riiklikku laenu. Uus koolimaja oa 21lest kiSte maakondadega võrreldes peaaegu sülda %% jalga piÄ, 9 sülda 3 ja^ga lai, kahe-viimasel kohal. AlgadeS koolivõrgust, koolb-kordne ptmehMS. Avati sUMe pidulikkusegamajadest-või õpevahenditest, ikka-, leiad HÄö 11. okt. "arve liig vähe, näit. kogu maakonna» oli l. a. Selle koolimaja elSteetilim asenö mi kütkes-8 enam-wähem head koolimaja ja lv kooli, kuS taw. Giit fttoattfcb imeilus toöttoc üle ümbrushead õpewahendid 121 koolist.. konna põldude ja aasade, nriS vaatleja filmaS

Tänavu sügiseks on ehitanud enam-wähem Munamäe ja Wällämäega kokku põrgcäeS, naguvalmis oma koolimajad Wana-Roosa, Sõmer- ovaalseks suurkumeruseks kujuneb. Lääne poolpalu ja Kasaritsa wallad ja Antsla alev. Nen- lookleb Wöhandu läbiõitsetvate aasade ja põl°dest on määratud kaks, AntSla ja Sõmerpalu, — dude roomates uüe haridustempli kgtzo akt6-kl. algkoolUe, kuna Wana-Roosa ja Kasaritsa» WagulaSse.Kolepi koolimajad on ehitatud 4-II. algkooli AntSla uuS koolimaja läheb maZSma eel-jaoks arve järele ka 7 miljoni tnnk Ta on 48,55

Põhjuseks, mis sundis valdu ähitama, oli meetrit pikk ja 9,6 mtr. lai, kahekordne pütt»see, et koolimajad kaS olid. liig vanad, muu- ehitus. Riiklikku laenu saadud S milj. mk.seumile kohased (Kasaritsa-Kolepi ja Sõmer" Esialgul on ainult alumine kord lõpulikult val.palu) ehk polnud üldse oma koolirtmme, vaid mis, kub õpetõö 26. okt. algaS. ZKuufeaS peabolid üüriruumid (nii Wana.Roosa ja AntSla). märkima, et AntSla oma ümbrusega on paljuKõik uued koolimajad on riikliku laenu toetusel tänawu korda saatnud. Peale koolimaja onehitatud. . ÄntSlaS avatud k. a. vabadussõjas langenute

^ Wana-RoosaS jäi vald koolimajast ja krun- mälestussammas ja Uue-AntSla vald on omaledi st kaotatud kohtu protsessi läbi ilma ja oli ka rahvamaja ehitanud, kuigi endisest nmgaSK-sunnitud uut koolimaja ehitama. EhitaS suve aidast. Nimetatud rahvamaja pühitseti pidu-jooksul 4-klaSsilise kooli jaoks koolimaja, kuhu liftilt 11. oktoobril. Ka Kasaritsa vald onveel mahuvad 4 kooliõpetaja korterid, inter- omale Uue koolimaja ehitanud, miS lõpu.naadid jne. Koolimaja ehihtsmaterjal ja tõõ ' likult veel valmis pole, kuigi temaS koolitööläks maksma 2.210.000 mk., kuna materjali on alganud. Kui palju uuS koolimaja majSmajuurevedu, mis naturaalkohustuste korras val- läheb, pole veel kokku wõÄud. Riiklikku laenula elanikkude poolt tehti, raha peale ümberar- sai vald 1 miljon marka,vatult unlbes 500.000 mk. maksab. Wald sai Tulevaks aaStäiÄ ehitab ka Nurfi wqD mteriigilt koolimajade .ehituslaenu 1.500.000 mk. koolimaja. Koolimaja plaan on hc^huSminiK.Laen on antud 26 a. peale nmakonnavalitsuse teer^mist kinnitatult tagasi saadetud ja kui saa-vastutusel. Koolimaja avati 4. okt., mil ka dakse valla poolt kogutud' summale 'lisÄtz ?aõpetõö algaS. ^riikliM laenu, fiiS alatakse tööga peale^ Ni-

Sõmerpalu-Osola uuS «pilvelÄhkuja" on melt ehitatakse stin vana körtS, miH Praegugiehitatud muinaslooliselt kuulsale . ^Kalmetu- kooli asukohaks, uueks koolimajaks üpcher. UuSmäele," meie vaprate esivanemate viimsesse koolimajg ehitatakse 6-klaSsllise algkooli jaokS.ptchkepäika. Algkava. järele oli koolimaja ehi- Ka teiSteS valdades ehitatakse tulevaltamise eelarve 7 miljoni marka, seni on rahas aaStal uueh kooliytgjqd, nägu MitinaS, Wana-välja mltud 3 miljoni, mk., juure arvatud na- LaitSnaS jNe.turaalkohuStuste näol tehtud tööde väärtus, Olgu nende valdade vaew ja jõupingutus,kuid löpulikitkS valmischitamiseks kulub kogu kuS 'on juba välmis ichked koolimajad, ergutu-eelarves nähtud summa. Selles summas on 2 seks ja eeskujuks teistele^ M.

XsudstsiMitszsÄiPakuma omat&Õstusest Igasugust nööri, «agu kõto, ohja, kalallonl, flnjjo nööri, wöffk

Vilkusi, trossis! (kanepist) nasina rihmasid, mööbli kortosi Jne.Olame oma saedusUI hinnad alaadanad naga köi« Ja ohja nöör 2650 mrk. paua )oe.

AupaklikultKalieon & TIKR.i, ttOLOl WABMKf

kUm Ja ttftdrl Ifiösliss.

Kelm, teä taimeStelt vaha wSlja Petmtd. PetserA tabatud.

Enesetapmine Eestis.Eesti rohke enesetapjate vma.

DõrreldeS 1924. aastal EeStiS ette tulnud,enesetapjate arvu kahe eelmise aastaga, selgub,"et Eestis on enesetapmine wntavalt tõusnud,—(1923. a. — 186 ja 1924. a. — 247) ningEesti on 'saanud rohke enesetapjate, maaks. ^

Enesetapmise otsustav tõus sündis meil1924. a. algul. Sel aastal oli enesetapmisearv kahel eelmisel kuul kummagi! — 20, kunaeelmisel aaStal (1923.) olid need arvud -11 ja veebruaris — 18. Soojade suvekuudearvud tõusid selle järele 1924. aastal 30-ni,eelmise aasta 20 asemel.

Sugupoolte vahekord näitab, nagu enam-kiiremat-elutüdimust naispoolel: 100 meesenese-tapja kohta tilli 1923..a. 27 naiSenesetapjat, ku-na see arv 1924. aaStal juba 35 peale tõusis.Enesetapjate sageduse poolest ei seisa e^kohalmitte Tallinn, nagu seda arvatakse; Tallinnas

ott olnud enesetapmine isegi harvem kui illhselinnades: 100.000 eliwiüi kchta — S5,Y juhtu.mist'39.5 juhwmise vastu üldse linnades. KäTartu seisab vaid ligidal linnade keskckisebs(3S.7). Nimetamiseväärist sagchust sellel alalnäitab Narva (44,6), kuid erakordselt tihti onsündinud enesetapmifl RavoereS . — M.00Yelaniku kohta 91,4 juhtumist, miS on ÄSI Prots.kõrjsem üldisest linnade keskmisest üzeffitsiendist.'

Maal on Mine koeffitsient 100.000 elani-ku kohta 18,1.' Mlesetapmine Karju maakop.naS on olnud palju harvem: kahe aasta kesk,mjne annab siin 9,3 jichtumist 100.000 elanikukohtan Nii siis mitte üksi Tallinn, waib. temalekuuluv maakond on Püsinud enesetapmises allakeskmist sagedust. NmbeS samasugusy pildi an-nab ka Tarw linn ja sellele kuuluv maakond.-Selle vastu tõuseb see arw . jälle Wiru ja Päi-nu maakonnas. '

Läinud nädalal kostis politsei kõrwu BÄ-ru ja Petseri maakonnas, et seal rilM . onkäinud keÄ noormees, kes end maksuinspektoriks, ehk riigikontrolli ametnikuks nrme-tqb ja seletab, et riigikontrolli on palju kaeb-tust tulnud maksude sissenõudmise kohta, ettõõstuöettÄv. olla halwasti hinnatud, scunutlka maapidajate! maa ja et temale olla nüüdkohuseks tehwd tööstused ja maad õiglase-malt ära hinnata. Nimetatud kelmil on kordaläinud juba mitmetelt isikutelt hindamisemaksu nime all raha välja petta. Nii ilmu-nud sama noormees Petseri walda, 5ümitsina-Gora külla weskipidaja Woldemai KiiÄve^ijuure, ka tema weskit hindama ja nõudnud

lise raha 1660 marka 76 penni, mida!iiswek ka ilma paha aimamata tasunud.

,,Hmbaia" annud Kiiswek^ile ka sellekohasekviitungi. 23. oktoobril ilmunud MeremäevÄda KlMmo Wtla samasugune niommrees jaseletanud Mhail Sulgi juure ilmudes, et te-ma olla Wörust maksuinspektor ja et maamaksude üle Palju kaebtusi olla tulnud, ja etnüüd tulevat kõikide peremeeste maad uuestiära hinnatu, sest maksu nõutakse sisse maasuuruse järele, kuna aga maa ise mitmekesine

S-klaSfilise algkooli awamine.Läinud nädalÄ mvati WilmimcvÄ, Kose

vallas, KrmGa Ulas uus S-klasMne a-l^-kool, mis tvalla powü rngj wetu^ck ehitaR.

N«rrwa-Jõesuu ei taha alewolla.

cmrmu on Narwa-Weihm a5eK ftlleck Jford liunaktz saadicr. Müd

pyM neit püoM NMwa-JöMt-us majaammrik-kude Bwsvle!/ millest twõte o^a 81 isiibck.KoaM>iÄk wvätV kcchokolmandiku hääWesnamu-

(54 povÄ ja 27 vastu) WWu põhdnÄlte-LÄt otsuse, et Narvw-Jõe-jM <Mo lmncWsaakÄ. . LSLemal ■ azal korraLxckaZ^e itieiM»dalekoäa^cckuZl-rne koosolckt, millest La Äekjied al-cwi-elaMGd osa wötawad ja tus strma küfimuÄm»Ms>ele ja oGuStoMi^M tuSW. ^ —«r.

Salaja üle piiri käimine.Narmast kivpÄatakse:Eriti nMnaZsel ajÄ on' suu-rÄZ TmuckimAd

Äm!a loata üle piiri kämrisvd Eestki iti ja ünrberpõõrdult. EnalmaÄ jaolt

on A«ninojad amgrmM», tcht-tÄÄW> Narwafi ja Kahtla-Järwe MeüMvi

olla — halba ja head maad. Kui maa oli arahinnatud, oli noormees hindamise moLsu ku-sinud 716 marka. Kuid et Sulg'il seekord va-ha käepärast ei olnud, palunud ta raha^pos-ti teel ära saata, milleks ka aadressiga ümbriku annud. Sulg, kes hiljem alles kelmusestaru sai, andis asjast politseile teada. Pealeselle on sama noorhärra Wvru maak. Pindivallas maid hinnanud ja kahe peremehe käest10.000 marka välja petnud. Arwcrtawastituleb lähemal ajal veel palju sarnast kelmustavalikuks.

Politseivõimud, kes a^a uurima hakkasid,said varsti teateid, et kõnesolew kelm on tuntud pelis Osvald Pettäi ja et tema ka Wõ-rus on katsunud esineda kui kinnitusseltst„Unioni" esitaja ja petmisi toime panna.

7. skp, oli Pettäi, keda siis juba enerM-selt taga otsiti, Petferisse sõitnud ningwälja-petetud rahaga n. n. rest.-wõõrast. ^MustasK.lssis" pummeldama hakanud. Ta oli oma-le isegi paar preilikest võõrastemaja nmnb-rÄHe mecilitanud ja widis ülclvas meele-olus, kui korraga politseiametnikud sisse aS-tusid, kelmil käed raudu panid ja tee läks

arestimaja poole. —eL—kaewanduM. Pagudel A«min«jatÄ on perve-Ämnad «HF siuMÄlHcd foal ja so>oww^> ainultnoid ivacckama minna. On aga ka plhidunrisiockmid, ot mõned seaÄipooA fiia tulyad osultu-Md endisteks siit sinna mmojaitvks. UVeknucla-misck sslstawad nao, et nad lovtiiMs pstkbw-n«d olB> ja olude sumiil tagasi pidid põõraima.

MõMmaÄd oktoobrikuu iaorsul an Narvarvtioonis taibaduid 23 idna lubata ükepkiri mine-jajt-Mbsjat. MenÄneku psaLohaZs on K«m<r-rolvlka- rcmÄtiscilim, kuna ümberringi madctladja wxsiHed fixoma-ad rm. —,i.Alkoholil PetseriS suur edu.

Petseri viinaladu müüb päewa jooksul ligipaole miljoni eest rätaa.

Nüüd, kus PjeJfcrhnao: fttvjd ja wonÄasedMa esimehed lmascuü«s«i> turMe tvonud jaWähe raha saanud, on kohe nrargaita piKa vii-

' ^»a Peteri wnnalao ees. Nii müüdi Pvt-nvsabavimakwost 9. ffp. l^i poove nMoni eest

wA-na ja Ms veswracmidlÄ siIse <w!l!kmd, siisri jää 'Ja seal see stmvma palju alla. NüüdkuVüvad foku^l suuirvmad „prasnAud^. mis siisüfleanife ^vrwaauvu." all woriDte kWemistega

Kpeivad. el.—i

«l!?«!Ü» IM».E. Meierowitsh ja K. R. Pusta. Prantsuse

nõrgenemine ja Saksa tö«S.ti poliitika lerinetttsed.

tj nMsmnrrftm tvaagibme surm kmgeSühte K^R. PuSba polMli^ sUrumga, langeS,üyte ko»n orientatsiooni nihkmmsvga Wifale

BaM välWpolnMvS.chervwitsh oA andeline inimene. Tal

j oeldu^ed ftllekS. Da ifa oli arst, ma-enud vahvatõuist. juudi soost, keS Vlm-> eriloomu: ta jai «Atesse wanmchm-

Viibib poaeyugi — afudes püsi-slaS. Tenm nwme, S. MeiierowiWon vaikse haridusega SM tüdruk,

ftrngwst elementest et anna ha>ühtlast ladu: heteroyeien eSemeMdest

i> ftpust jääb keerlema paG« l<chmna-.. fuywneed järeltulija vereS.

^ Eelandmed S. Meierovitjhi esiwerest soo-duSdavud sriÄi evakorvalist loomu, mis paiS-tvb enesest andena, teMades pächvchel vmlja-püüdu harrWkrsest, üldse västmstu kiha üht-tast ka tasaöcmwtust, viankumist, käärimist hw-ges tlnm vil^aku-seta.

Füüsiliselt paiiÄrs silma vererohkus S.

nas — palju MweSbamata tõMga. Damism ei- rmpunud niiwõrd tu^vaStv tattiävawõitmm võimnluSt» nägemisest,enmn Mst, et ta omi eusorwraS ei nchwudküllalt felgett, ei hmdawch OMd. Tanäiteks HmeÄsl nmristri oMabol

Da dpA-äkiM«öt, vqid

Pvmtsusie koett, kuid tä kõneles kM -Mvplombigcaplombiga, Wfifii eZ ÄekS w konoaüH,tunnudb.

GMSi jääb & mezotom Ba«?WilWe tegelasi» MgaS tüMmate sekka: ka-tnouxti voas soüjiab omm J. Posva esimesel kp-hai, oma sügama tarkusega, vxrwHift üleolemö,

ni^uurde j^gemuSt^ ja M-

NMSpy«sekka: ka-

mm sünnitaMmS Balti riikide MrkSõigelt kodarale hüpata

vaba-ajaloy vataSja wÄd

tab wrrgasti, väsimata, hoas tujuS, ka- väikse-mate mõttvelenventide juuiroS. See veveycH-kus näos, peas on omane juutide enamikule.

S. W^rvvÄshis võis märgata teatavathealtujüMst, kihavust, eusoo-riat, mis andismulje tema alatisest optimismist. See er olmidmitte optimffm, tekkinud kaalumise, ettvnage-mife saanmtusena, vaid tema loomuandest, te-ma stsemKest soisundist, mis laseb kergesti nähaasju, olusid roosilistena. Ta oüi Äka walmisMvna, tegutsema, wigi mÄe kindla W suu»

»K. R. PMa> Mus SergeSdr S. Meiero-wi-tD vSMpoNttHs optimismr ringi: kõiknüiS libtno ja kerge km aga Muda ja teautfÄv. K. R . Pu Sta on tegMnv modg'tnM mesmödsMest:riikide MrkS. Waj„

aSjvd MÜlsid edaststmrhe takiStuSdeta. Selle aMvo rattaabi er hinmmud selle aja mehed mitte, vaidpanL> oma isiku arweSsa edasMikumist, milletõttu nad oma tööd tihti ülihindawad.

Wüd, kus ajaloo-WbaS Mm» jäämas, kusseda ratast tulev Wuma panna uveio msukSfmrck ^soMM ensvgiat tarwitoödeS, näv»mmõndagi neist meswüdailste WLastest kchmytu»na/wõrdlenrisi jõueAma.

K, ft. Pusta > on harjunud suurte riikide vä>liSpoliitiliste võtetega: konverentsid, toetub sö-jajõule, rahvaste organiseerimine s õ j a li sekskoostegevuseks. Väikeste rahvaste välispolii-tika on Peaasjalikult rippuvuses nende sise-poliitikast: rahva energiate kasvatamine^ niiüldkultlmrilisel kui majanduslikul alal ning selleenergia juhtimine väljaSpoole rchvale kõigesoodsamas sihis.

Sõjalist võimu tuleb arendada igasuguste'

t

üllätpste eemaldamiseks, — kuid mitte välisps-Mlise tegevuse P e a toena.

K. R. PuSta, kaua eemal olleS, ei tunnudmeie sisepoliitikat, ei armastanud teda. Ta käis,sooviniata kokkupuutumiste ärahoidmiseks sessuhteS, ka-Riigikogu kuluaarides valgeis km-dÄS! Sisepoliitikat tuli aga ajada — eriti K.R. Pusta aegu — õige kõvasti: kaubandusministri puudusel on meie välisminister seni olnudõige suurel mõõdul kaubandusminister: sõlmibkaubalepinguid, konventsioone, juhib konsulitetegevust jne.

On avusaadaw: ..valgete ffrntaste" tõttu.VõiS juhtuda, ja asjad nii kaugele areneda, etmeie kaubandusringid ei arvestanud enam endise rüütlikogu maja peremehega, vaid ajasid aSju temast mõõda! See oli siasko K. R.Pustale: välisjninister ei hmnanud kullalt meistMispoliWsi peategurid, meie maa sisvpoilii-kat, vaid katsub väbsmüjudel end hoida, isegiend Päästa, — mis oli tunnuseks tema koge.nmSte puudusest.

S. Meierovitshi ja K. R. Pusta ajajärku lan-gH aga tähtis pöiire Cesti-Läti sisemises elus:meie mees vajab kapitali, otsib kapitali tööstuseeduks nii linnades kui maal, — ja väliskapi-tal otsib turgu endale Balti mail.

Eriti on meie suur idanaaber rõhutamaspööret oma orientatsioonis meie suhtes: ta eikatsu enam nii Palju oma kapitaliga võita meieväikest moest, proletariaati, mis seni tal ammdhalbu tagajärg^ vaid katsub saada oma mõ°juringkonda meie kapitali mehi, mitmet tõuguärimehi!

Siin jvõib saada idanaaber meile kardetavamaks, kui tegutsedes kommunistide kaudu. Mask.Või on sel alal endisest ajast häid kogemusi.Ivan 3. ja Ivan 4. Moskva lõi Novgorodivabariiki just rahaga: rahaliselt^mammonUiseltkõdunenud Novgorodi kodanlus lõi Moskvatzoale, ja olid vaid naistest mõned (kuulus

Martha), keS ajasid taga romantilisi püüdeid,nagu seda oli Novgorodi vabariigi iseseisvus-vabadus!

Ja keS meie ärirmgkondi praegusel ajal tunneb, see mõistab, et Moflva uued võtted meilevõivad saada õige kardetavaks. Ja meie kait«seliit saab sel puhul meid õige wähe aidata.Hoopis suur eksitus on aga jätta vahekorra are-nemine meie idanaabriga saatuse hooleks, iseaga vaadata vaid läände, end orienteerida niikaubanduslikult kui kultuuriliselt üksi läänesihis.

Meie peame olema aktiivsed ka ida suu-nas. Sest kui meie ei tööta selles mõttes, siistöötatakse meiega, meie vahekord kujuneb meiekahjuks, mis siis ikka sünnib, kui vaid üheltPoolt asju arendatakse.

Õige kõvasti on nihkunud jõudude tasakaalEuroopas peale a. 1918, s. o. suure sõja lõppu.See tasakaalu muutumine ei jäta mõju avalda-mata ka meie seisukorra peale. Jõudude ümber-Paigutamine läänes on ikka avaldanud Poliiti»list mõju Eesti Peale. Marile lahing, liitlastekaastööl prantslase Fochi juhatusel, lõi> praoendisesse seisukorda Euroopas, vähendades Sak-sa prestiisiii, knna Wene oli juba nõrkemtd.Marne löök on Balti riikide, kaEeSti, tekkimise põhialuseks. SedaPeab meie poliitilise seisukorra õigeks hindami-seks meeles pidama. Peale Marne't tõusisPrantsuse mõju ning langes Saksa.

Sest ajast peale on mõndagi muuAmud rii-kide vahekorras. Eriti on Prantsusmaa sat-tunud õige raskesse seisukorda finantsiliselt, miskogu tema võimu praegusel momendil õõnes-tab. Prmüsus on sunnitud mitmel tähtsal kohal oma võistlejatele, eriti ka Saksale, järeleandma, mis tuntavalt Saksa mõju on kehi-tamld.

Prantsus oli enne suurt sõda rentier'idemaa: väiksed kapitalistid hoidsid oma raha ööö-

7

rt 61108 l«!Kog« Prantsus,

KommnuisttdeSüürias juba tüki aja eest

druuside mässuliikumine ja iseär^?use pommitamine Prantsuse ftndjoolt on Prantsuse poliitilistele

.ünnitanud palju meelehärma. 8tati Süüria aöjus teatavastiÜhenduses selle arupärimisegamendi koosolek õige kärarikkaks j<^mõnes Prantsuse lehes õigusegahwguks."

Toome allpool Prantsuse lehtetkooSoleku käigu peajoontes:

WaStasrinda kuuluv rahvasaa»Juba kolm kuud püüame mei

kõtt Süüria kohta. Tahame teadaside mässu õiget põhjust. Saadikltoad teada olema ka vead, mida svn korda saatnud. WalitsuS teatitagasiastumisest, kuid meil pole telott lahti lastud. Missugused kel

~'htud ette sõjaväeliste vigade eeJa Damaskuse pommitamine?

eäb teada saama, et PrantsuSmalneile, kes 1914. aaStal pommitasid!:asid.

■yV.»

MIII

i >

^ &

. ülal pildil näeme ülesvõtteid»— nagu see idamaal hariNkutt koi

I/'U.

p^';v

J

kadeS, elasid ise kokkuhoidlikult,witanud aga raha mitte tõõswsevaid laenasid raha välja, eriti TürsneS^e, kus kapital tõi häid kindlaid

Sisemaal arendatt eriti veinitöõjfuS oli üleilmlik veinilieferant.luksusasjade lieferant. LuksuSartjkuulus suur osa Prantsuse kirjanijamaal laialt levis, sestsaadik kuisnid" olid teinud kirjanduse suurlitkiseks naudinguks.

Suur sõda andis suure hoobisuse kauba korrale. Weinijoomine^MaadeS keelatud või kitsendatud:ka — suur veinitarvitaja enne sõ!kuuldagi Prantsuse veinidest. Weifuurem Prantsuse Mooride, veisartiklite tarvitaja, ei jõua midagiwitab õige vähe. Koloniid, asumcvaS ja Aafrikas ei ole Prantsuseleannud, miüd teevad nad suuri kululiseseisvuse püüd on peale suurt sõiend makSma panemas. 5?õik seefinantse kõvaSti vapustanud, temjallvväärwStanud, ning ei ole esirranemist näha. PrantsuS peabkaS, kaubapoliitikas, ümber oriersee ümberorienteerimise aeg teebta peab end andma Inglise mõju al>Saksaga sobima.

Saksa tõus arnab ennast agafcriti aga Balti riikides. Poola,orientatsioon oli Prantsus, kes kinlloota Prantsuse abi peale hädaohus

Wenest, ehk Saksast, — nähesju vähenemist, — otsib kontaktiseda enam Poolale tarvis, et Poolcwääratu suure sõjaväe pidamise tjbaras seisukorras. Ta on sunnitnatttside päästmiseks väge vähen!gajärjeks sa.lb olema Poola katse

TL ttsbc*6dl Nr. SÄ

RJle, ohja, kalalfonl, önfl« nööri, wöfktesi Jne.Me Ja ohja nöör 2650 rnrk. puud Jna.

UkultKolleon & Tikk*

lesest. Pagudel üleminejatck on pevt-zlk sallpria^ed seal ja soavÄi^Ä» amulittamm minna. On aga 5a plhimmst

[et mõned seMpooAt siia tulbad oMu-nsdeks siit sinna mmojctdoks. Uliekimla-lstaZoad nao, et nad lootuAes PÄkd-

ja viude furattf tagasi fcifcife pöörama,dlmuid oktoobrikuu iomsul on Narvatabasid 23 ilma lubata ülepkiri mine-

ülemmeku. peatohaW on Kummelini, kuna ümberringi madctladsoomaad oru —L

iyuttl Petseris suur edu.Viinaladu müüb päeva jooksul ligi

psole miljoni eest «iwa.kuS Pje^erimcm setojd ja tadneCasebyb lmasaaZmsed hraše toonud ja

cha saanud, on kohe märgcüa pMa vii-.eri wkinalao ses. Nii müüdi Pst-

asaost 9. fty. ligi poove mKjani eesta mis «Ztvrwamdes sisse tulbrud, siisLa seal sse stmuna palju alla. Nüüd

el.—

kes ajasid taga romantilisi püüdeid,)a oli Novgorodi vabariigi iseseiswus-»!

|feJS meie äriringkondi praegusel ajal hm-mõistab, et Moskwa uued võtted meilesaada õige kardetavaks. Ja meie kait-

sel puhul meid õige wähe aidata.Isuur eksitus on aga jätta wahekorra are->meie idanaabriga saatuse hooleks, iseidata waid läände, end orienteerida niiuslikillt kui kulwurlliselt üksi lääne

peame olema aktiiwsedka ida situ.5est kui meie ei tööta selleS mõttes, siis

^e meiega, meie wahekord kujuneb meiemis siis Ma sünnib, kiri waid ühelt

|ju arendatakse.

kõvasti on nihkunud jõiidude tasakaaljs peale a. 1918, s. o. suure sõja lõppu,kaalu nmutumine ei jäta mõju avalda»lmeie seisukorra peale. Jõudude ümber-^ine läänes on ikka awaldanud poliiti-

Eesti peale. Mcmie lahing, liitlasteprantslase F o ch i juhatusel, lüi> praoseisukorda Euroopas, wähendadeS Scck-

|ifT)i, kuna Wene oli juba nõrkenud.löök on Balti riikide, ka

tekkimise Põhialuseks. Sedajie Poliitilise seisukorra õigeks hindami-les pidama. Peale Marne^ tõusis^e mõju ning langes Saksa,ajast peale on mõndagi muutunud rii-

lelorras. Eriti on Prantsusmaa sat-|gc raskesse seisukorda sinantsiliselt, mis\a wüimu praegusel momendil õõnes-pantsus on sunnitud mitmel tähtsal ko-

wõistlejatele, eriti ka Saksale, järelelmis tulitavalt Saksa mõju on kehi-

mus oli enne suurt sõda rentier'idetilsed kapitalistid hoidsid oma raha Jpm-

tmtfr, Pe-tseriA tabatud.«all** ja head maad. Ku i maa oli araf, oli noormees hindamise nucksu w[5 mar^u Kuid et Su1g'il seekord ra-irast ei olnud, palunud ta raha pos-ra saata, milleks ka aadressiga ümb-tud. Sulg, kes hiljem alles kelmusestlandis asjast politseile teada. Pealesama noorhärra Wõru maak. Pinditmd hinnanud ja kahe peremehe Kest *.matka wälja petnud. Arvatavasti ^temal ajal weel palju sarnast kelmust '

Mõimud, kes asja uurima hakkasid, 'Ui teateid, et kõneSolew kelm on tun- ^

J OsNxrld Pettäi ja et tema ka Wõ- .fatsunud esineda kui kinnitusseltst

esitaja ja petmist toime panna., oli Pettäi, keda siis juba energikl-otsiti, Petserisse sõitnud ning wälja-

rahaga n. n. rest.-võõrast. ^MustaS^pummeldama hakanud. Ta oli oma»

iat preilikest võõrastemaja numb-^lÄmmd ja wibis A^vas meele-

Ii korraga politseiametnikud sisse aS-smil kaed raudu panid ja tee läks

rja poole. —kl.—

J

a iii Au* SdHayÜemsl, 12* sswasbrL. Ke. 888.

Kosu Prantsuse afuumade polirtika kohtu alla!Kommunistide ja parema titrva ühine wäerind.

Zwi radikaalsotsialsst Franklin Bouillon edasitähendab, et aöjaga kurSsi sattumisÄs on tarvis,ära oodata kindral SarraU Prantsusmaale tulekut, hirwitab parempoolne kindral St. Justetalle wahele:

.Kui ta ainult heüksarwab wlla!". Parempoolne kolonel Fabry tungib peami

nister Painleve'le ägedalt kallale selle eest, etviimane ^ ühest ajakirjanduse osast" kõneldes

EüüriaS juba tüki aja eest maadvõtnud Nõuame jalamaid seletust."druuside mässuliikumine ja iseäranis Damas» Peaminister: «WalitsuS pole kunagi war-kuse pommitamine Prantsuse kindrali Sarraili janud tõde.>oolt on Prantsuse poliitilistele ringkondadele telegrammide.ünnitanud palju Meelehärma. Walitsusele esi- muga. ahnits „ ... _tati Süüria aõjus teatawasti arupärimine, poolt.)" nii öelda." Kommunist Cachin, omalt pöolt,Ühenduses selle arupärimisega muutus parla- WaStaSrinna saadik: »S« on habistaw. Mtab wahele, et just Painleve see oli, kes ^Jn-mendi koosolek õige kärarikkaks ja teda ristiti 'Sarnased sõnad ei kõlba teile.- ' transigeant'i" peatoimetajale laSkiS annetadamõnes Prantsuse leheS õigusega ^Süüria la. Kara suureneb. Paugutatakse puNdega. auleegioni ordumärgi.hinguks." ^ NSjata püüab peaminister kõnelda. Ta on sun- Edast läheb koosolek weelgi ägedamaks. Pa-

Toome allpool Prantsuse lehtede järele sette nitud kõnetoolilt lahkuma. Pahem tiib korral- rempoolsed ja kommunistid nõuawad tahtajakoosoleku käigu peajoontes: dab Peaministrile waimuStatud kiiduawalduse. määramist Süüria arupärimise peale wastami-

Vastasrinda kuuluw rahtvasaadik: Kui peaminister hiljem uuesti sõna saab ja seks, heidawad uuesti walitsusele kibedalt ette^Juba kolm kuud püüame meie kätte saada toob täpseid andmeid Süürias langenute tõe ignoreerimist ja warjamist; kinnitawad, ei

vtt Süüria kohta. ^ Tahame teada saada druu- kohta, kismdawad kommunistid wahele: „Kelle Painleve walitsuS, nii endine kui uus, wõimetuside mässu õiget põhjust. Saadikutekojale pea- eest nad längesid?" Ning paremalt poolt hüü- on walitsema riiki jne.wad teada olema ka wead, mida sõjawaelased takse: «Lahkuge ametist." Marruaetud peaminister wötaÜ Uuesti sõna,vn korda saatnud. . WalitsuS teatas Sarrail Kommunist Doriot, kellele sõna antakse, teatab, et ta mingit armuaega ja armuandi eitagasiastumisest, kuld meil pole teada, kaS ta ütleb: waja, tunnistcck, et WalitsuS ausalt oma üleS-mt lahti lastud. Missugused karistused on ),KöhUt tuleb möiSta mitte ainult ühe kind- andeid on täitnud ning palub walitsusele täht-

rait, chaid tetwe Prantsuse asumaade poliitika aega Süüria arupärimise fcwle waStamisÄüle. _ . . mitte määrata.KäS ön tõsi, et drunse lõksu püüti? Snanmse poolt tullaksegi sellele valitsuse

DamaSkuse pommitamme on meie WäStu soowile wastu ja «Süüria lahing" lõpeb seda»terwe Islami üleS kihutanud." korda.

Htud ette sõjawäeliste wigade eest.; Ja Damaskuse Pommitamine? Kogu Lm

eäb teada saama, et Prantsusmaa ei sarnaneneile, keS 1914. aaõtal pommitasid kaitseta lin-msid.

Kohila Jõudnudviimased moeondised.

MocwSrwi modellkQbarad. Sildi ve-lour kobarad. Mosv&rvi öhtukleldlpitsid. Baliikingade anailld klwidaga.

HoeiriB.WiMermannKuninga t8n. nr. 4.

Weue-Ftaslia salsloping.Inglise ja Ameerika ajcckirjanduS awaldad

(wiimane esimesena), salajas^ lepingu, miS läinud aaSta kewadel Mussolini ja Moskwa walit-suse wahel sõlmiti. Leping, millest ainult har-wad teadsid, ja mille sisu peett mõlemate lepin-guosaliSte poolt täiesti saladuses. Hiljuti sat-tuS aga see leping kuidagi wiisi MuSsolini walit-susega opositsioonis olewate senaatorite kätte janad saatsid selle »New-Jork World" lehele, keSlepingu teksti täielikult awaldaS.

Mainitud lepingus on neli punkti, mMedeSesimeses kinnitatakse, et Wene ja Itaalia huwidLähedaS-Jdas on ühised ja et mõlemad lepingu-osalised tegutsewad seal käsikäes. Teises artiklislubawad mõlemad teatada teineteisele oma sammudest ja kawatsustest Läheda-Jda poliitikas.Kolmandas punktis on ette nähwd, et juhwmi-sel, kui Wene ja Türgi wahel Peaks sõda tekkima, ' siis aitab Itaalia Wenet materiaalselt jamoraalselt ning Ä kuuluta end mingil tingimiselerapooletuks. Peaks Itaalia sattuma sõjasseTürgiga, fiiS saadab Wene KaukaefuSse TürgiwaSw sõjawage wähemalt samal määral kuiTürgil seal on nwg paneb oma MuStamere sõ-jalaewaStiku tegewuSse Türgi waStu. Neljaspunkt on Inglise lehtede arwamise järele kõigehäbematum. Selles on ette nähwd mõlematelepinguosalisi õigused ja kohustused Balkanil.Mõlematel riikidel on Balkani poliitikas täieli-kud tvabadused ja kumbki nendest katsub talita-da nii, et teise lepinguosalise huwid oleks kaits-tud. Sritt on tähendatud, et Itaalial on wabadkaed Lõuna-Slaawia ja Wenemaal Rumeeniakohta. Mis üks wõi teine nende riikidega teeb,seda kiidab teine heaks. ~ . (

Leping on maksew niikaua kui selm pole tü-histatud. Allakirjutajateks on Itaalia pooltkindralid Cavaciocchi ja Douhet ning kolonelMaggiolini ja Wene poolt admiral BehrendS,kindralid Gutor ja SlawinSki nwg endine We-ne saadik RoomaS Jureneff. Leping kirjutatialla 12. mail 1924. aastal.

. Mal pildil näeme üleSwõtteld Damaskusest, all keskel turg rõöwlite laipadega, mis elanikkudele hirmutusekS waatamisekS ritta seatud*-> nagu see idamaal harilikult kombeks Mt. Gmsi kujutab meie pilt araablaste linnaosa, mida prantslased pommitasid.

Toome korraldab oma piire.Wiimase kahe aasta joaftul on SvomeS

dchtud agarasti tõõd riigipiiride korvÄdami-fekS. Esiteks rewideeriti, puhastati ja uueStimärgiti Sovme-Wvne pnr. Siis tehti samaSoome-Norra ivcchelisel piiril Laprma>a.'l. Seetõõ on osaÄ weel pvoleli. Nüüd on kord käesSvowv-Äootst piiril. Mimane vn HaminarahuleplTMU? põhjal 1610 aastal Rootsi-Wenewahsl kinolaks määratud ja osalt tvanamenud.Kuwatsus on seda wlewal suwel rewrdeeridaja Soome oma märkidega waruStada. Seniolid ja vn Soome läänepoolsel maapiirilNorn ja Rootsi wastu Wene märgid. Mingi-,suguseid tähtscmmid lahkuminekuid pole Soo-mä piiride vewideerimisel ette twlnud.

kadeS, elasid ise kokkuhoidlikult. Pangad ei tar-witam^ aga raha mitte tööstuse arendamiseks,waid laenasid raha wälja, eriti Türgisse ja We-neS^e, kus kapital tõi häid kindlaid protsente.

Sisemaa! arendati eriti veinitööstust: Prant-suS oli üleilmlik wemilieferant. Ja niisamaluksusasjade lieferant. Luksusartiklite hulkakuulus suur osa Prantsuse kirjandust, miS wäl-jamaal laialt lSviS, sestsaadik kui „Parnassis-ttid" olid teinud kirjanduse suurlinnade eSteeti-lifefS naudinguks.

Suur sõda andis suure hoobi sellele Prant-suse kauba korrale. Weinijoomine on paljudesmaadeS keelatud wõi kitsendatud: fuur Ameeri-ka — suur weinitarwitaja enne sõda — ei tahakuuldagi Prantsuse toehridest. Wenemaa, kõigesuurem Prantsuse Mööride, weinide ja luksus-vrtiklite tarwUaja, ei jõua midagi oSta, wõi tar-Wittck õige wähe. Koloniid, asumaad, Jndohii-»ms ja Aafrikas ei ole Prantsusele ennegi palju«mud, nüüd teewad nad suuri kulusid: rahwastelseseiSwuse püüd on peale suurt sõdv kõigil pooltnd maksma panemaS. Kõik see on Prantsusefinantse kõwaSti wapuStanud, tema valuutatalawäärtuStanud, nwg ei ole esiotsa kiiret pa-rcmemist näha. PrantsuS peab end sisepoliiti-kaS, kaubapoliitikas, ümber orienteerima, jasee ümberorienteerimise aeg teeb teda nõrgaks:ta peab end andma Inglise mõju alla nwg peabSaksaga sobima.

Saksa tõus annab ennast aga warSti tunda,ttitt aga Balti riikides. Poola, kelle pea-orientatsioon oli PrantsuS, kes kindlasti wõisloota Prantsuse abi peale hädaohu puhul idast«— Wenest. ehk Saksast, — nähes Prantsuse mõ-ju vähenemist, — otsib kontakti Wenega, misseda enam Poolale tarwis, et Poola finantsid onMääratii suure sõjawäe pidamise tõtta õige tä-baras seisukorras. Ta on sunnitud oma finantside päästmiseks wäge wähendama, vlille ta-gajärjeks f<fctb olema Poola katse mõdus vivendi

leidmiseks Saksaga nwg lähmemise püüd We-nega — kaubitsemise alal.

Poola ei ole ennegi Balti poliitikaga suu-reit kaasa käinud, nüüd nihkub ta sellest arwata-wasti weel kaugemale. Balti riigid jääwadenam ja enam üksi: Leedu, Lätil-Eestil wleb ar-weStada oma jõuga. Saksa prestiishi tõusugasaab Soome enam kui seni käima Saksa orien-tatsiooniS, mis sunnib Soomet kontakti otsimaSaksa liitlase Wenega, kui ka Saksa endaga.

Balti-Saksa pagulased tunnewad wäga hästitekkinud seisukorda, nwg on alanud pealetungiEeSti-Läti kogu rindel.

.Eriti saab nüüd Saksa, Prantsuse peMshivähenemisega, käed lahti Wene suhtes, midaSaksa on otsustanud, peale teiste asumaade kao-tamist, tcha oma „asumaakS", kuS neil nii majanduslikult kui poliitiliselt tähtsalt, mõjuwaltkaasa kõneleda oleks. Selles mõttes käib ägeeeltöös nii kaubalepingute sõlmimisega ja muulalal, kuigi Saksa ajakirjandus teiste silmapet-tekS neist sobingutest head ei tea kõneleda. Wistütleb aga wabameelse „Verl. TageHatt'i" kaastööline .Prof. Lotz (Münchenist) tõtt, kui ta kir-jutab: ^Ühelgi maal ei ole ka'tulewikus enamhuwi wähendamata Wenemaa olemasolus (un«verkinmnerte Existenz) ning tema eduS, kui meieSaksa isamaal (als unser deutscheS Vaterland)."

Seda ütleb professor, peale selle, kui taSaksa poliitikale etteheiteid on teinud endiseWene lõhkumises Balti riikide loomisega!

Muidugi ei tule arwata, et nüüd sõjaga kat-sutakse kohe oma sihte teostada. Saksa-Wenepoliitika on tark küllalt, et 1914. a. rumalusimitte korrata: sõda häwitaS ära Saksa suurededukäigud nii PoolaL kui Baltias. Nüüd ala-takse uuesti poolelijäänud 1914. a. tööd: Poo-la ja Balti, maade saksastamise kapitaliga, millelõpusihiks on endise jagamata Wene saaminesccksa kapitali wõimkonda, nagu sellest kõnelebkujukalt prof. Lotz MüncheM» &

Versta — RiM-Mani rllk.SSetfwi rahwskihid. Nlza-khau — üks uue ajaloo suurisu kujuKuna ühenduses Persias hiljuti toimepan- Kuna Persial pole olemas raudteid, wälja

dud shahide suguvõsa troonilt äraheitmisega ja arwatud iLv-kilomeetriline piirkond Wene pii-Riza-khani Persia ajutiseks täieõiguslikuks, wa- rist Täbriseni, .on ta oma suuruse juureS (kolmlitsejaks saamisega, see riik elawalt päevakorral korda suurem Saksamaast ja elanikke 12—13on, pole üleliigne veidi lähemalt peatuda tema miljoni) sunnitud aSja nii korraldama, et igalluures. prowintsil on weel keskwalitsusest wõrdlemisi

Persia pole kaugeltki sarnane, nagu meie wähe olenew oma eraldi walitsuS. Siis onteda tunneme 1001 öö kaunide muinasjuttude igal prowintsil olemas oma sõjaväelwe kuber-järele, ega ka revolutsioonide ja korratuste tal- ner, kes peaaegu absoluutseks diktaatoriks jalermaa, millena meie teda tundsime kolme aas- kelle kätte usaldawd kontroll, ka tsiviilvaNt-ta eest. Perslased, keda senini jaotati kolme sitse üle.kihti, on Niza-khani päewakorrale kerkimisestpeale saanud juure weel neljanda kihi. . Sellekujundawad sõjawäelased, kes oma juhi — Riza

Need wäikesed kuningad, kelle arv ulata?omal ajal tuhandeteni, likwideeriti mõne ajaeest. Wiimane neist, sultan Maku, oli nii või-

khani^ raudse valitsuse all väljendavad otse mas, et ta oma tegutsemise piirkonnast läbimine-eeskujulikku organiseeritust ja distsiplweeritust. vaill karavaanidelt isegi tolle võttis.

Sõjaväelise kihi suurimaks vaenlaseks ort Hoolimata brutaalsusest, mis Riza-khanimullahide — vaimulikkude — erakond. See juures varem õige Wgew oli, tuleb teda välja-erakond on ikka teinud tõkkeid.Persia wabale maa lehtede järele ikkagi pidada üheks uuemaarenemisele ja suur mõju ja lugupidamine, mis ajaloo silmapaistvamaks kujuks. Ta on tõe-tal on rahwa seaS, ongi raskeks takiswsekS poolest geenius. See mees, keS varem vae-uuendustele, mida Niza-khan kogu oma jõuga valt oma nime mõistis kirjutada, on osanudpüüab läbi viia. Persias kõrvaldada seal valitsenud alalisi sega-

Teistest Persia sotsiaalseist kihtidest wõib dusi, on wähendanud waimuliku seisuse fana-nimetada kaupmehi, keS ka karawaanide omanik- tismi ja mõju ning on leidnitd walitsuse wormikudeks ja ühtlasi wana kulwuri kandjaiks ning ning valitsuse, mille all Persia ikka rohkem jatöölisi, kelle hulka kuuluvad karawaanide juhid, rohkem õitseb.pakkide kandjad — hambalid — ja eeTÜajajad. ( Ta sõjavagi on Wõrraw fa nüüd seisabSee tööliste kiht ei etenda sisepoliitiliselt mingi- Riza-khani elutöö selles, et oma riigile luua sil-sugust osa, hoolimata sellest, et ta kujundab ter- dasid ja ühenduse abinõusid. Seejuures on tavelt 86 protsenti elanikkude koguarvust. Töö- juhitud õigest eeldusest, et ta kodumaa määratudliste kiht on sõnakuulelikuks tööriistaks mul- rikkused ja ta rahva intelligents ainult siis õn-lahide —vaimulikkude — käes. nistusrikkalt Võitvad ära kasutatud saada, kui

Äärmiselt arwurikast ametnikkude peret wõib Persia süda saab ko veresooned, mille varal taliita kaupmeeste kihiga niivõrd, kui tv sõjawäe eluweri liikuda Wõib.bulla ei kuulu. istmr

B a ba Ma»" \'Z* iiJWjatuUuil. 5»r.

Nõupidamine mereasjanduse peawaWuse».Kasari jõgi on mituimtiiS oma alamal joof-

W nuhtluseks ümbruskonnale. Ltewadel ja sü-gisel ajab see wee üle kallaste ning teeb hulgahäwitustoõd. Põhjuseks, jõesnu ^kinnikasvamine." Et siin tarwis loodusele appi tulla, on juammu selge, olnud. Seni pole aga aSjas weeljuwajamisest kaugemale jõutud.

Mereasjanduse peawalitsuses oli üleeile jäl-le nõupidamine. kooS selle küsimuse _ üle. Nõupidamisest wõtsid osa kapten May, ins. Link jaLeppik, sadamatehaöte direktor ins. Grauen, sõjaministeeriumi esitaja kolynel Mey, põllutöö-ministeeriumi esitaja hr. Leppik, Eesti turba-tööstuse edendamise seltsi sekretär hr. Rand, riigikontrolli esitaja ning mõned teised. Päeiva-korras oli Kasari jõe- suu ja Matsalu lahe pu-haZtamise ja süwendamise tööde jaoks tarwis-^minewate tehniliste abinõude muretsemise küsi--mus.^ Pikema mõttewahetuse järele jõuti põhimõt

telisele otsusele, et tarwis on hakata kiiresti sel-leks tööks ^arwisminewaid , tehnilisi abinõusidmuretsema. Kui seda ei tehta, stis ei ole kawõimalik tulewal kewadel tööle hakata.

Sadamatehaste poolt tehti ettepanek muret-seda n. n. Kopp-bagger ühes kisükoMn (austeri-kärpide taoliste „käppade") lisandusega. Tä-hendatud bagger on täiesti unwersaäl tüüpi jalaialiselt tattõitusel Ameerikas. Baggeri wõibasetada kaS pontoonile, ratastele, wõi ^lcckvorm-waguni pyale. Kohast teise liiüimme ei tekitaraskusi. Üksikasjalisema arutannse järele tunnistati mainitud baggeri tüüp täiesti waSwwõe-tawakS. MiS baggeri khnilisesse konstrMfioonija töõwõrmeSse puutub, siib avaldati soowi, etselle jöumasmcckS oleks nastmnootox ja bagger.wõimaldakS süwendada IL meetrit laia ja Pool-teist meeril sjigawat jõge. Raskemate tingi-miste juureS oleks baggeri tõöwõime 28—50

kantmeetrit tunnis. Teised üksÄaSjad jääksbaggeri ehitaja hooleks.

' Matsalu lahe süwendamisckS on aga wajan. n. äNiber-baggerit, sest suure lainetuse ningnõutawa sügawuse juureS Kopp-bagger töötada

. ei wõi. Äinber-bagger on suurem töö'ja'lähebpalju rohkem maksma, millepärast soowitati sel-le muretsemisele weel mitte asuda.

' Puudutati ka küsimust: fds osta Ameerikasttarwisminew bagger — õigemini neid lähekswäjämitu tükki — wõi ehitada need koduS, riigioma. tehastes? Kopp-baggeri ehitamine lähekssiin esialgsete kalkulatsioonide järele maksmaumbes kolm ja Pool miljoni, ämber-bagger ägapoole rohkem, umbes 8 miljoni. marka. - Wii-mase jaoks wleks nimelt ehitada weel wäikemadala põhjaga wedurlaew. mis baggerit lai-

^ nÄuse wastu tarbekorral kaitseks.. Ehitades baggörid siin, saaksid meie töölised

tööd ja !>ollarid jääksid kodumaale. See on agaainult küsimuse iiks külg. Teine on: kas onnieil wõimalik siin ehitada baggerid, mis nõue-

- tele wastawad? Senised kogemused meid eitrööstib Meil ehitatitd masinad ei wasta nõue-tele ja nad wiibiwad tihti rohkem remondis kui.too kallal. Ameerikas on'sellel alal aga aasta-kümnete kogemused. Seal on need masinadju-ba täiuslikkuseni jõudnud. Kopp-baggeri telli-

,mine seall laheks maksma umbes 8000 dollaritja enne kui see WõikS siin tööle asuda, oleks sell?hinnaks umbeS neli miljoni marka. Selle ta»haga oleks-aga kindlustatud baggeri tõätamis-wSimalufed. Ja Pärast esimese baggeri . sealtosknise WõikS ju teised siin ehitada.

TohikS loota, et nöupidaniisel puudutatudkaht warianti meie asjatundjad weel kord kaa-luks,' sest katsete tegemiseks Mtdub meil aegning raha.

tn kSige koetasase I* «sListssrtkkam pöesaleht SeStts. ____»tB«6a Blao-EsnrjmuwItlanSMmtmetranlanSteä. VIMuw tzaWn&M'-«ckdallehi .SSmaSpäew", ja SrareLitaw wänoMne seinaks!evoix. '

wõetakse waöw kõigis wabariigi postiasutustes.

„Nsbs «aa"

Loo ja Wäli maadswnd suurepärafsU.maadZnfi waaZomas.

(Traaditeel meieHelsingi. 10. okt. Läinud laupäowal algaS

ja. esmaspäewa õhtul lõppesid Helsingis feaifeatleetiklubi poolt Soome Qopermajas kor-raldatud rahwuswahelised maadlused. Osa,wõtjaid oli 60, nendest daanlane Jacobsen jaeestlased Loo ja Wäli. Kunagi pole Soontesnmadlusele nii palju pealtwaatajäid ilmunudkui käesolewal korral. Awar Oopersaal olitäiskiilutud ja isegi lawale oli umbes 400inimese jaoks istmed korraldatud. Kokku ula-tas pealtwaatajate.arw umbes poolteise tuhande ümber. Huwi maadluste kohta tõstismuidugi asjaolu, et kuulus daanlane, tuge»wäd Eesti noored maadlejad ning hiljuti töö.Uste spordiliidust „ülejooksnud" maadlejaKokkinen nendest osa wõtsid. Isegi Soomepresidettt austas laupäewa ja v esmaspäewaohtudel maadlust oma kohalwiibimisega.

kirjasaatjalt).Maadlused olid hästi korraldatud ja smv-

repärased. Olid ju maadlejateks ilmamad mehed. Kahju, et Wtsep, meie paremmees, wõistlustest osa ei wõtnud. Slisn Milu-»sid Wäli ja Loo oma kaaludes teisele £ kolmandale kohale tulla. Hakairpää, kesja poole kilo kaalus esimeseks tuli, sai Wvnst!ainult tööwõidu. Wõistlus oli äärmiselt agaja ilus. Wälile tehti märkus, sest ta oli wlsa-nud Hakanpää maha wäljaspool mattl. Est-mene osa nende maadlusest jäi otsustamata,lisaaja tagajärg oli soomlase tööwöit. ^baalusalla 32 ja poole kilo, pääsis Loo kolmandaks.Pealtwaatajad olid lvaimustatud noorte eest-laste heast maadlusest, ajakirjandus cmvuS-tab eestlasi heakskiitwalt.

Laenatud elektrimootor.WNjandt ..JdeaU" proosalised tagajärjed.

End. Pe^seri uvaakonna volit-solülem Toots kohtupalatis.

Tootsi edaiikaebtus waajärjeta jäetud. ,•' 1028' a. tM Pvtserb maowmia PokWckoaÄtkuseS

<IW?s ^hyM asjaajamist. lUenmS oi omird mitmeaasba keAÄ alamaid ja allAwp-id afutust «HSem kuifrKer.&mfca remidserinud. Selle tagajüriel olid wõd«nwNkuti - ylitmefuMsed wrwaZeloÄmmiM. Muuseasleidis * asst Äl' suurem kirrrta-rwidus!, nimelt omtrndvs

Mkkms 72.000 merfe Mgi raha. Sa?r-nqne onva»«dam!7ne oli ivõimaKk just sagedase ve-wii^ernnise puudumise dtafföiätffcl. Rmõoiriülemal Mt-kmsil olid rahalised kirjavahetused. rohbem ftri aastasooksu-l lorrababmwkr, ta ei korraldanud nerd iseginisebeiikletilSre poale. ainult mõmkord seletades, et po-

.maksusid weel kätte saanud.. 'LSS3 a. alstul halanud jaoskonna ülem MrpsonSiWqä ^aiomnülemaid rsvideerima. KÄqe wmna.se-ua tüknud vewrdoermnfe alla NiNauZ!,.sest tema hoid-nuS vnd iv noale. JRchnbeettmisel Naunud Ta raha-rajSkamine. Sellest teatatud poKtsenilemale Tovksils.WWMlne tutfuuuÄ snÄ Mklcmse oma> iinrre. PoKtsei-ülema ^liuvest! UmbeS tunni vja pärast üritatud

Hrssiftya tagasi ilmudes, teatanud MklauS, st sõi->oab Maale. Mõned tunnisKajad seletnwad, et Nrtiaussaadeöub'Tootsi poolt kosu mha muretsema. CellekSotstarbed wõimaldatud Nislavseke 4-p6euxme puhkus.Aurd pevTe 4 paewa möödumist si ilmunud NikKmstoeniSWSse, tcha käidi Mukohas> Werima waLaS, ot-

stma^ aga seal «5 toitub teda. OA kdide!, et ryivõni-Aem NWauS, MrtadeS ülemuse armufi wSimaldrrwdPlchKH, jSärsd" teifeüe pooiv Peipsit.

NüA> anti aSM „s«rduSA Mk." jwÄ> MKmSja 72.000 nurrba riigi vaha M kadMmU ja maavomrapMtsMIem' August TootS wõeti waStutusÄe, misjuu-v& -temale süüks anti lohMvt wÄaajamist ja kurjade-ffistr-imKMTiufeina suhtes tõirSe aoinõude mitte tarwi-tusele wötmist. Tartu--WSm mhulvgu leidis Tootsisüüdi oZ-ewat za mõistis tema ametist taganda-Mfe-ve.

Otsuse peak andis TootS edastüvebtuse kohtupala-tile, seletades, et tema süüdi ei ole yr PaluS eno õigeksmõlZt». Asi oli eile kohtupalati vStangul arutusel. ^Kaebsa-Iuse LaitSjad wann. adw. Gvcm ja Temant fel-aitasid Dootsi süütust, nSÄvteS, Ä TootS ei jaamÄNiklause suhtes tõu?e abinõusid «me ametliku ettekm-de jmmvist tarn^itujÄe wõtta.

V«Äe nõupidamist otsustas kohtupalat rahuwauotsust kinnitada^ pannes Tootsi pead .2000 vi. teiseastme k«chtu-ma?su!.

Nättekunstt kursused Tudu-linnas. '

Tudubnma wanem Ms, Tudulinna lauku ja mänguselts otsuSKlS näitekunsti kursuse toime panna. Juhatajaks kutsuti draama stuudio teattikunstr kook lõpetanud näitleja Rex KuljuS. Ojawõtmine kursusest onlnaksuita. O^wWrid on kaugelt üle 30. - K. P.

> BeMktmoo pyaKm«S ©ffjcntiS on, wLhemM oS,Rno J&cacti", neis afuS LoSst tmu Sandert nmjaS jamilbe omanivuÄ AMuS Paut. Pauk juureS oÜ.tatranaUeöoe Matto, sünd. Wasar ja wümase bodantt»»w«S jaZAane Elhubockz amettS. MaL^e^ ja Schu-bolzile haKaS kinoäri Meeldima ja nad ihkasidaali" omale. Sellepärast haKaS Matto oma vxmema-tele WasariLele, kellel macck taÄtkoht, peale käimc^ etneed lvabuakstd tack» ^JdoaaK" waStu. Lõpuks sün-diSL tchrng. Wasar sm kino fa Paul tailuwha. Sa-tnal wahetuse PäewaZ anti Aafari poM kino Mattoleja SchuõÄzile üle. üleandmise lepingud seadis kok-ku adwokaat Tainbevg. Kino prd-i üle minema Wasorile kõige si^efeadega, nami ta töötab. Le^nau tego»nn sel oli juttu ka kabest elektrimootorist, millsvest Ükspidi jääma kinole. See mootorite küsimus saigi Wil-jandi kunslitempbi ^Ideaali" endisele omanikule Pau»»lile komiStuskiwiks. Nimelt oli Paulil elÄtrnnootvrrikki läinud sa selle parandada Viinud^ kuna aseme»tõi laenuna Mihkel Pillilt samasuguse mootori, maks-tes wiimase tarwitanvise eest tvaStawat tasu. Hiljemoli mootor Pilli wölqade pärast kohtupristmvi pooltareSti alla pandi% kuid jäeti «Ideaali" tarwitada.Hrljem, Lui kino ott juba PaM poolt üle antud» toa»Vastati mootor arestist ja Pill ilmus mootori järele,kuid' pr. Maito-Wasar-Schubolz e!i ammd seda wäkja,seletades, et tema midagi ei tea, sest 'kino oSteti ühesmootoriga. Wahepeal aga oli Wasar Pauliga- koha- jaNno. tvayetuSkauöa tüffiStvmise pärast kohtulikku prod-sessi ajanud, sest Ma sari üks tütar, kes Tartus ülrkoo-•KS õppis, er leidnud wahetuSkauPa omcr huwide kohaseelavat ja k«s isale peate, et see koba tagasi wõtaks.Protsess DppeS VauN kcrsukS. >

Nüüd tõmmati mängu Mihkel Pill oma mootoriga.Pill andis Pauli peake kaebtujs, süüdcStades wirmast

vchtupÄSWwi pocSt aresti ctfic p-ndvd .Luuluwa eürftrrniootori cotratixma^eS jn ®u{w

müöin^ed. , _m «Ö ®üWPäT«a vt&Otw* «Uu tebeeatefä;oMad üle ftxtr hall imuBsvajmd. Kohu^oy»SeidiS Pmcki süüdi olewat Y* mÄSüS teata üheks aaS.ftrfta wangt roodu.

Otsuse peale andis süüdkoÄZSau «daHkaebtwse koh-tlchakrÄ^ kuS asi 10. now. orutufeJ ofi ja fiabn tm>nwtaiat tüiendamolt üle Radari; keS tõendasid, <1 W»«kotad ja Mcrttol-SchubolzÄ ott tonte, et mootor, m«karrtburtfrf fuvot oli, w-ulub WlliZe )a Peab tgfegaasendatama p«le uMmvfe parmwowüst. Tunni Sl. Tam-berg täiendab «mm seletusi, tähendades et tema fturveSlepingule tegemisel olnud selgelt juttu nrootorlte üm-bernxchewse kohda. Loetakse ette eeluurimisel antud se-letus, kuna neÄ nüüd antutest tA»ewad.

Kvhtu liige Saarmann: Teie olete wanmvtatud ad-wokcat?

TunmÄ. Tamberg: Jah, cSen. .K. I, Saarmann: Kuidas tere Ä mülotamw P«5«

terfe aasta eest mootorite aSxa, aga nüüd mäletate?Tunnistaja seletab, et teom ei saanud omail ajal

aru ja nwodorrde asi tuli alles stiS meeTe, km ette loetZkmo üleandmise lepingu tekst.

Pauli kaitsja adu». Baavs, toetades tunnist, fele-tuStele, näitab, et Paul ei ole wõõva wara omanda-nri^s ja raiskamiseZ süüdi ja palub kaebealust õ-igekSmõista.

Kohtupalat, peaZie WUpÄamist, otsustas JukruSPauli õigeks mõista. Kohtusaalist lahkudes, samutiasia ettekandmisel ja kaitsja kõne a-jal tõstis kaede-alune mitmel korral taskurätikut silmi juure, kuiu»tades neid.

Einfoonia-kontsertA. Kapp'i auks.

Ärkrr Kappi 25 a. juubeli puhÄ korraldatud sin-foonis kontsent wüib meie nmusikaelüS suuremaks sünd-museks 'ninnSada, sest EvAi hetikunsti kirjandus onjälle ühe. -tähtsama teofeFa, Kappi esimese finfooniaga,riwStawd. iiu-igi autor Wene kooliist wäkja kaSwanudon, wõib siiski -folgett nüha» et tema püüab oma teedminna, wabaStadsS ennast ikka rohkem nende Sliaawikomponistide ^ mõjudest, mis wavemalt tema helitöö-des, nagu isgFi suitis EeSti wtisidest,.tunda oA. Tshms-kowM oli fee) suurem hebiikwja, kellest just 26 a. tagasilöik melomamÄ» otid nki tugewaM kütkestatud» et te-nni boonrmgu mõjust oli wõiimrta «Söe mõõda minna.Isegi jarno-ftd fmrird talendäd, nagu Rachmanirrow,ArcnSS.ja ia GibÄiuS, awaldasid oma tegswufe algu-sel joone, mÄ fovtu lasid, et nad ^Pa-wetrlise sinfooma"looja järeletuKjateks eh? epigoonideks wõiksid jääda».Kuid siiski HÄjem ilmmmd ind-iwiduvalne omapämsuSpäästis n«A> sellest kardetowusest. A. Kupp wäljendaSjirba oma eksamitöös ssSmünguS ^Don Karlos", miskirjuta-drd 1900 a. ja kSosolewÄ kontserdil ka ette kanti,teatud iseseisvust ja temale omane selles töös Mailmutatud mekmkoolne dramoatikme loomiSwiiS jääbka edaspidi. temale ifeloomnStvwa-kS. Nii on ka nüüdloodud ja esimesel korral siin mängitud sinsooma mi-nor toonis (f-moll) ja üldse kurbloolife sisuga. Esime-jes jaos domineerib Zeinmnarsi wiifi moMw, miS omaäwmtM iioamu ja «v»ukttsi»imi Mtussga niisugusemeeleolu loob, nagu see rrSit. R«SMlmin«m tvioS ettetuleb. Eriti tähelepcrmaviärt on selleS jasS.tubliMwäljatöötntud konwaPunMin? faktuur fa ka inSt?u-mmutatsioon, mis üldse mõjurikas vn. TeiseS vjaS„At«gios" on melsodilin» j»on wäyrm selgelt wälja-kujutawd ja wsrmi P«lt Paistab see jagu natuke toe-nitvtud,' ku-na esimeseS jasS on lühendatud' ivonn(quast una faniasra), mis sugugi ei wasta nõuetawaklassilise sinfooma ülesehitusele ja tähmdaõ meie au-wrL traditsiooni muödnrist, millest jälle näha on, et-w bahakS uut teed leida, iragu see juba oga näit. sin-sooiÄiStes ptooemidcZ tehtud on. HaMdans. on kyüldse tomMeetide määraMne üksitutes jaodcs: esi-

f-moll, teine e-diur ja kolmas b-moll, kus-jmnes ftnaali tvarmtjwlm Mõ s-duuris, jättes

dominanti mulje. KSik see Pole aga nii tähtis, kuisisuline külg ja sellepärast huwitab mÄd kolmandasjasS Mitte ainult wariatsioonide worm, waid rohkemsee asi, et siin on wöewd EeSti ttrbttto wkisi tema^ midaautor täpselt lävi wiib, saawutades eriti head essektischerzotaolkses -tiireS warmtsioonis. RahwuÄine fHU,.mis just omapärase, meL aga mitte küllalt weel ise-jeiswalt wälza arendatud, Eesti vchwuSlise iseloomupeaks kujutama, oleks fahtilematb wõitnud, kui siinkohati wähem NrmSki-Korsakowi järelaimamist ettetuleks. Wene ja EeStr rahzouSline stiil ei peaks mittesarnased olem^, nagu soe sagedasti nait. ka Saare lau-kudes ette tuleb. Loodame, et edaspidi see tüiesÄmeile krmÄik iseseiswuSline muusikaline stiil, nagu

'seda warem Wene maal Glinka, hiljem NorramaalGrieg ja Soomemaal SibekiuS loonud on, ka merlaegamööda puhtamalt wAja areneb wanade rahwa-wiiside'alusel, miSftgustjd kahjuks Praegu ikka weelawÄdamata jaäwad (Tartu muuseuunS).

üldine mulje finfovniast on aga — tõsine ja buwUtato, sisurikas töö, mis tehniliselt häSti rahuldab,

'tõendab seda Põhjalikku-koolist, mida A. Kapp onsaanud' ja sellega oma loomuZiku muusikaliseid loomu-,andeid tSiosti awaldanud.

Kvike seda hindas wäärilisekt ka rohkearwuline pub-Tif, suurte kriduawaldustega waSW wõtteS lugu pee-tud jubilaari, kes ise oma tööd hoogsalt juhatas. <5eS-kawa teiseS osas esinesid weel meeAclaulusvltsi koorhr. Türnpu juhatuses hr. Arder soololauludega hr.

' M«m»ntowi klaZVevi saatel ja E. M. O. segakoor hr.J.- Aamilu juh»wsel, kes köik, nagu ka „Eswonia"snrsomna orkester, tegid, et armsanm helilooja töidkõige parentslt edasi «mda.

A. Kappi auStaming kujunes temale suuremaksow«tsiso»rkS, orkestritujhi saatel, millele järgnesid on-

.neftowid ja terwiwsed wabariigi walitsuse ja MS-ko-nna- asutuste psvlt ni?lg rohksarwuliSte kingitusteedasiandmine jubilaarilo. Kontserdil wiibisid Mig^?egu esimees hr. Rei, tvaliSminiSter hr. Birk, sijemi-niÄer Einbund, Soome helilooja br. Kajanus ja^ tei-M M tüPsad.muusikategelased. <Süpms ja LM! faa-dAkud ja AKti komponist WiidÄ --olid onnesoowsWe«.gramme faahroiv samuti kui ka Pcrljud teised tegelasedxr or^mMiõoTnb. Kl. Lemba,

ISoome viirab wäljamaabastestsserändamist.

Soome eduskonna seadus- ja majanduSko-misjonis on praegu arutusel wäljamaalaste sis-scrändamise Piiramine. On nimelt Pandud tä-hele, et mõned ärid ja tööstused meelega katsu-wad kontori- ja tehnilise personaali kohtasid t"äl-jamaalastele, eriti sakslastele ja rootslastelealal hoida. Soomes olla aga küllalt kõrgemaja kutseharidusega isikuid, kes WõikS omamaaäride ja tööstuse nõudeid rahuldada. Praeguaga kannätawad tööpuuduse all. Eeni on äri-ja tehnilise oskusega mimeste sisserändamistpiiratud. 1923. a. peale on 860 tviisumipalwehulgast ainult 63 protsenti rahuldatud. Wab-riku-, käsi. ja põllutöõlisi ei ole üldse sisse sõitalubatud. Tuleivikus tahetakse sisserändamistweelgi rohkem kitsendada.

Muutus Prantsuse kirjanik.Helsingis.

; Kuulus Prantsuse luuletaja, romaani-,näite- ja filmikirjanik Jules Nomains wii-bib praegu Soomes. Romains on uuemaprantslaste kirjandusliku suuna, n. n. unanis-mi kandwaks jõuks. Ta on 40 a. toana jaaastast 1904 peale on ta awaldannd luules,romaanides, draamas ja filmi alal neid mõt-

'töid, mis mainitud kirjanduslikule woolule ise-loomustawad. Ta wiimased kuttlsad näitekir-janduslikud teosed on „Ktiock, ehk arstiteadusewõit" ning „DemetrioS." Pariisis on mõlemadnäidendid wöeiud Wasw suure menuga. Esi-mest nendest mängitakse WIewal reedel SoomerahwusteatriS Helsingis. Sama näidendit onPariisis kahe aasta jooksul mängitud 600 kor-da. „Knock" on õieti wääriline lisa kuulsa Mo-liere'arõtikomöödiatele.

Ameerika Gursoimst tehnikasees.

Berliin, 9» nowemöril^ Iiiiglpäatva esi-mees LoÄe/ kes eile Altieerikast taMi jõu-

.'öis, -ieletabj et tehnilise arenemise, äial oifEuroopa Ameerikast' lootusetult maha jää--nud. Euroopa ei suutwat eimm kunagiÄieeriköaa .lel alal wõistelda^

Tallinnast.Linn oma rendi!'runte ja -talu-

sid znuümasi.Linna eelarw«ekomisjonis arutati teisipäewa

õhtul nmuseas ka linna waranduste kasutamisekorda.- Lom, et linn oma chituste ja krmrtideall kinni olewatest määratutest kapitalidest osawabasdaina ja tulutoowatesse ettewõtetesse ma-hutama p-ealks. Praegune rentilnise süsteem eiole ajakohane. Sest rentnikud ehituskruntidelejaädawammd hooneid vi raja ja linnamõisaterendÄa'lude pidajcrd mna MsotÄvai-d mcrid põh-jalikumalt ku-btiweerimisele er wõta. Sest toodiette juhtumisi, et kui keegi rendimaal anut majapidamist paremale järjele jõudis tõsta, siis te-male reirti kõrgendati.

Konnsjon otsustas limrawalrb'usele tr ha et>tepaneüd, et kõik linna sees ja ka Kopli tänawalning Lasnamäel praegu wäljarenditiid linnaehituskrundid ja Habersti mõisa renditaludnende rentnikkudele ära müüdaks.K-a eksporthanede tapamvaijanõutakse loo:naarsti ametisse

Panemist.Linna tervishoiuosakonnale on teatatud,

elnshanedest, mis sialaraitda a.-s. ..syriaori"eteksporthanede tupamajale Wenemaalt saade-takse, osa tee peal ära sureb ja ftirimlt nime-fotiud tapamai j a sisse tuuakse. Kuid on karta,et ka jarnased lõpnud haned ehk wiimaks weelturule ei pääse.. Sinnft^mUtjus ühines terwishoiuosakonnase^sutohaga, et „^ligori" eksporltapamaja togewuS loomaarsti walwe all peab süudima

^^^^lilsuse poolt ametisse kinnitataksela kellel linnawal. usaldus on, nina kellejünöhn i^Ui ^ailC^ ^^Uiitie tapamajas poab

Terwishoiu ja esimese abi^ loeniv»d,m;S E. ha,gekas^ds kiit lvrraldvb Evsti Punase RÄS

ruunrÄöS, Dm.kri tün. 15. algasid laupael, 7 rmivsmbriü O^votjaid, MaSjn-Iikult haigekasjade R&

rohfciitt, üle SO. Loelvad Dr. B. WoogaH

" M

Ut

1 r \

Msevtritrmnmi Ui\W^zbÄduÄplatfini

4 uut m.-magun!t sai tokseS.-Pärnu mnt. algab trc

pasM» parasSiiamaale liikusid tänmi

tvQgunÜ> aiiruit K«drvoru.st s^u« eile, kesknädalast kellaÄtckkri-rongid liikmna juba "futt, 3 wagunkt. .Hai?oS pcuma-kse käima agaWabadiiHplatsi—Kcvd-rioru lii

ühÄÄmses sellega liröctaTmnt. ÜiniS ära 4 uut bensiinÄ ja pannalde neod lärmatKnile.

Wansnad mvoidcmva^uni^kirnM wiiaFse aga üle S.^,vLe, nris paari päc?tva Paräs^

Wirna asemelKomide isesugune äri

Praegit on weel tarwiwseNa milledeta kellegile wiina cq|da. Tshekiga wõib iga kuutoima ehk liiter piiritust- saadi

Kuna igakuuse tshekiga kcionna müüakse ja ühte pudelison ühenduses sellega kelmidleidnud, et wiinaostjaid tilssat!lmua wiinapoodide ümbrusesJcjB mitte kahte, waid ühe pud^oSta, et fiis nende tshekiga teiseta. Saades tsheki ja ühe piraha, lähewad nad ja ostawllitäit ära. Kuid põuetaskusdel weega juba enne walmis,!wiinapudeli wastu wahetatalfiis pudel weega kätte ulatat^poe juurest teise juure üniberta laskjaid otsides, teewad ne!päew õige kasulikku äri, mis!vastu ettewaatlikum peaks ol/

5^uuldawasti kaowad uuestjkid tarwituselt ja wiin minlA»nd kuni selleni tuleb, kelmid

to mi>Estoonia"

Jtwalitzdii tät. ©*r*fe ^KwaKteedi tänaw", m^

WW waawja wäikeknna miljöössmis puhtinimlikult vn lahedad jagugi, et tükk mängib JngliSnmal!aegadel. See on Inglise wüikelisLm^ nagu juba ütleb tänowawRkelrnna ^walitocki tanawa"ja nürtsiwate piigade ilm oma iga]oma würtsate kadeduste ja wäike-tormidega waÄoastZ^ omamingi sügifelttu melanvoo»aga.

Pr»f. S0bttt> öderdk^ 4. JEStocnkt*

Imdbag Urigent prof. KkjamrSesitades nüsi Soome heRMd jaÄk. SoliÄsiS on Helsingisectmeister Arvo Hmnnkainen, UfOmapceiötm firnsintf omal aial.

Kskztn-lTaNnna-tzaapsaw rahukog.

§ 283 sa 3061 põhjal lutsuLBKfctnäfli't sünd. Jaanus, kelle cl]JooffuC, selle kuulutuse ilumnrise Pwa<ud, Qli kostjat uxlStust andm^nõudmise asjaS Emrlie Andrese l]vastu abielu kchukrmise Pärast,korral kutse kostsaLe VStteantutS '

Mittsttmumise tagajärjed713 ärmähe^zatud.

WudrPalweke, nnS rahukosOl, oR fuaitrr listrtud lauÄtuseLõallri kä-Halewost pvlwest.

Taikimras^ 5. nowembril 11?öah»Sogu abwsim«che eest: <alMri)j

KuulutltZ«SdÄweve^Paide rvhulogu

vchkqnd. soad. §72ö põhjal, et u-baitš awaMuk 5ohtuisNmgK 0. olj«di nõudmist August Jaani p. NisPärast, otsustas togaselja: Wera NPS wÄja mõista kostjalt AugustSöe» Nkinrodi fajuss I8V.(XX) meovSdaS aia eest^rrwatsS nõudmisetoobrist ISA a. kuni äramafsu pnõvdja wstSS ÜSA) marka kohtu ,fttlufld ja kinni pidada nõudjale ,riigi afüv 6000 marka kdhmlõnvultest nvudja vaesuse õiguse alusel r

SvbluotjuS löpuwormiS onlRaFtvereS 7. nowembrtt lvA^Rahukogu alaline liige: (ai

KohtuZKallinna-HaaPsalu rahukogu

ri. K 208 pr 3091 põhjal kutsub fpoeg Pahlberg'it, kelle elultfocfftrf, selle kuuluwse ilmumisewatvs, kui Vostjat waStust anduiaElleksarrder-Friedrich Kolga lesk, sü]

» Äiardi p. Pahlber^'i tvaStifega. et mitteilmumise koise^ia asi annusele tuleb.

Mittektmumise tagajärjed719 ära tähenda tud.

„ NSudcvakivel^ miZ Tafiukoflja., ofi juure lisatud laulatus^

k«StuS, nino ärakiri nõudepalwcst ?^ DamnrkaS, g. nowembril 19>

n Wabami**\

üctttil, 12. ttomcmbri!. Ttu

«<=<"*" '.?!>'aleht »eSt!S.

p. S!a^ula kaaömuieLett:le seinakaleadtk. ?eRv«H

+JU 11 li Ü/4 * U * l;t * i ;»i {'»* Cll>iU, lil* Xii. Zuü.

ätafsli — Pesadest«as.a t j ö11>[ufeb olid hästi korraldatud ja ft-d-Olid ju nuiadleiateks ilma pau

id. Kahju, et Mitjep, nme Pf*™stlustest osa ei wõtnud. Suski suutja Loo oma kaaludes teisele ja rol-kohale tulla. Hakanpää, kes alla'ilo kaalus esimeseks tuli, smzwõidu. Wõistlus oli äärmiselt agsAälile tehti märkus, sest ta oli wsa-inpää inaha wäljaspool mattl. Eft-nende maadlusest jäi^ otsustamata,gajärg oli soomlase tööwöit. Kaalusi poole kilo. Pääsis Loo kolmandaks,rajad olid waimustatud noorte eest-st nmadlusest, ajakirjandus arwuS-si heakskiiüoalt.

lM00t0V.tsed tagajärjed.wi po«St aveSdi alla pomtmd ja HM»oa elettnmoowrt omlmdmmios M tvujti

ms^&aca «chvwM» wtotH ült Jm** fcc« wx^d-jav».S ffiöbi olevat V» MÄUZS tema üheks aaS»roodu.„tc& andtt süüdwÄSüew et«Meba-se toh-fti9 asi 10. now. ötutofrf ofi jo Wm ftm-tenbanwü üle Im&üi, kes tõendasid, et W»VZattÄ-SchubolzÄ oÄ ttuda. et mootor. mw

fuvoi oli, fistfufi Wik f* j*afc *faopoale nrämase pcsmwamSst. Tunnist. Tam-a tx%HK umuiujt . .... , pcb oma seletu?» tähendades et tema w«r«S

kwemisek olnud selgelt juttu mootorite öm-Vkohda. LoetaTse ette eeluurimisel antud fe«i need nüüd antutest lahku lAewad.Jiig* Saarmann: Teie olete vammtat» ov«

jt. Tämber?: I-H, oüen. . . ,oarmmm: KuidaZ te« « mäletmaw po««^ eest mootorite aSja, aga nüüd mäletate?-taja seletab, et tema ei saanud omail oMctorrte asi tuli albeS stiS meSe, kui ette loeuidmise lepingu tekst.kaitsja adv. Baar^ toetades tunnist, sete*Htab, et Paul et ole võõra vara omandamsknnijeS füüdi ja palub Zaebealust õigeis

ylci, peaks iwupÄamiff, otsustas JuKuSIrfŠ mõista. Kohtusaalist lahkudes, scmmndndmisol Za kaitsja kõne aial tõstis kaede-mel korral taskurätikut silmi juure, kuiva-

^allinnast.snra tettMf tutttc ja -talu

sid müümaS.a eelarwekomisjonis arutati teisipäewamseas ka linna waranduste kasuimniseSetti, et linn oma ehituste ja kruirtide

olemateit määratutest kapitalidest osama ja tumtoowatesse etbewõdetesse ma-p-ecÄs. Pra-egiure rentwtiie süsteem ei>hane. Sest rentuMd ehituskruutidelsmaid hooneid ei raja ja linnamõisatstde pidajad oma NeSotewaid maid- põh-Vt kultiwoerimiftle ei wõta. Sest toodilimiji, et tui keegi rendimaal oma maja-

paremale järjele jõudis tõsta, siis te»ttf kõrgendati.isjon otsustas linnawalrh'nsele teha et-i, et kõik linna sees ja ka Kopli tänawalisnamäel praegu wäljarenditltd linnaundid ja Habersti mõisa renditaludentnikkudele ära müüdaks.eksporthanede topmmrijaakse loomaarsti ametisse

panemist.na tervishoiuosakonnale on teatatud,anedest, mis Kalaranda a.-s. «Frigori"»ancde tapaniajale Wenemaalt saade-'a tee peal ära sureb ja surnult nime-lpamaija sisse tuuakse. Kuid on karta,rnased lõpnud haned ehk wiimaks weel:i pääse.tkiualiisus ühines terwishoiuosakonna

et „Frigori" eksport-tapamaja te*cvmaaröti Walwe all peab sündima,lawalitsnse poolt ametisse kinnitataksel linuawal. usaldus on, ning kelleitlui hanede tapmine tapamajas peab

ewishoiu ja esimese abiloenMd,

Tigtka^fade liit lorraldab Eesti Punase RiAt. Dmikri tän. 15. algasid laupäen-al, 7. xm

Osanwtjaid, PcaaSjvAult haigekassade Wqrl,hs«ii, üle 50, Loe:vad Dr. B. WoogaH

. LeM.

*

< *'■ )

lj"\

» o,

' ii

i v

WVeDtritvaMmi tttPtmtine kuniW«b«dusipl«»M«i pikend«tuÄ.4 uut_ m.-magunit miioffe S.-Tmtu mnt üle..S.--P«rnu m«t. algab trcmmnliikumine paari

paeWa pärast.Siiamaale liirisid tänaüvrraiMvÄ ÄeÄri-

lBai^iTrÜd airruit SMnrtotitsi kuni W<me temwtr.Kmd eile, Mnübalast kella 2 Gunajl algasidÄ«Lerironyid litkmna juba kumi WabadotMat-ftti, esialgM 3 wagunöt. Dana hvuÄmZiust all-tzab«3 pannMe karma aga 6 eilMriwagmÄWabadNÄplatsi—Kaimoru Iimüfe.

ÄhÄi^uses sellega jvvewZsv tanasesi NarwavvE. lüiM ära 4 uut bMsiinbnvotori waM--M ja pannoÄse neöd 5ärma S.-Tartu maantee

kKnile. ' ' ^Wananad mV^tmsvSAU-nid S.-Tavtu mnt.kii?nÄt wiiakse aga üle S.-Pävnu maantee liv-vile, mis paari päcwa pärast Wma haVab

Wirna asemel wett!Kelmide isesugune äri wüuaostjatega.

Praegu on weel tarwiwsel wiinatshekid, \i>Na milledeta kellegile piina ega piiritust ei müü-da.' Tshekiga wõib iga kuu kohta kaks liitritVima ehk liiter piiritust-saada..

Kuna igakuuse tshekiga kaks liitrilist pudelit, ioima müücckse ja ühte pudelit ööta ei saa,^ fliZon ühenduses sellega kelmid isesugilse eriallikaleidnud, et wimaostjaid tüssata. Nad liiguwadlinna wimapoodide ümbruses ja otfiwad ueid,Detz mitte kahte, waid ühe pudeli wiina tahawadoSta, et siis nende tshekiga teise pudeli omale osta. Saades tsheki ja ühe pudeli jaoks wiina-raha, lähewad nad ja ostawad poest kaks pude-litäit ära. Kuid põuetaskus on nendel üks pu-del weega juba enne walmis, mis kiiresti õigewiinapudeli wastu wahetatakse ja kaasostjal?fiiS pudel weega kätte ulatatakse.. Ühe wiina-poe juurest teise juure ümber rännates ja tüssa-ta laskjaid otsides, teewad need kelmid mõni-paew õige kasulikku äri, mispärast sarnastevastu ettewaatlikum peakö olema.

swuldawaSti kaowad uuest aastast wiinatshe-kid tarwituselt ja wiin minewat wabamüugile.Auid kuni selleni tuleb, kelmide eest ikkagi hoida

fa imwfflMi.Estoonia" teater.

^twalit-edi tSuaw.", ®«rte ^KwaNwedi t&ncao", miöe esietendus tibav

witb wo«taja Milekdma TirihööSfe ja meeleoludesse,puhtiniinlikM vn lähedad ja kodused mcÄogi» vl-

gugi, et tükk mängib Inglismaal Napoleoni fidadeaegadel. See on JngLise wüikelinna> pavemv seisusev-m^ nagu juba ütleü tänawa rrrmeluS, ^ eestkätt ogavSikelrnna ^Kwaliwedi tönvwa" naiste ilm, närtsinudja nüNfiwate Piigade ilm oma igatsuste ja ilvotuALga,oma wüikfete talxtouSts ja wäkkeSte huwiidegic^ omatormidega wseÄaastS, oma veniv» dutaagoga jasriagl f&gtfeHfu metetJooJfetga. ' . .

^!X9|« vWrfH X«|8<PNrC .. 0tw4)f^ 4. Jiötwmia- stichi««ia kontserdil estneb

tmAa tortycnt prof. skvjormS Hvlstngsst juhwtrrjcm»,esttadeS mrfi Soome HMt ttd ja Bvethoweni 4. finfvv-fiku on H«Istngi fKharvvoonia orkestri vmt-sertmeister Arvo HamMawen, !«S wäga wÄeline japlmapaisrao bmstnA omÄ aial.

kes esineb ^Eswomas" «SmaSpäewal, nxchld kvt kõigetöhtfam ja, kõige tunrruStrrtum Wene baQeriin waewaltmingit reSmnki: ta kmHus uürtab sõna tõsises mvt-^eS üle üma.

Rahwateatee.Täna üldh indadega a 25 mrk. ^LahkumiSretS.*

Operett S wawtuseS. Reedel, lg. skp. odawahimmRnerahwaetenduS. Iga püäsetäht 15 mrk. MängitakseVrimast korda M. Aitfam» 4-waat. rvhwattM ^Aastal1905."

Gport.KästMlli Mdu imed korral-

dused.1Q. now. "peeti käsipalli Kidu eraZorvaZist asemik-

kube kogu idoöolekut, kus mõned uued korraldusedvmkSma PairtA. WiiÄi üle 1. 51. sp. kl. ^clcrmpoog"— wõrTpallis ja Tartu N. M. K. IL — Wrw- ja wõrk-pcrltts. EeStt estwõistlusi peetakse nüüdselt 3 rrngwnna:

> Tallinna, Jduv-EeSti ja Lõuncu-EeSti kaudu. Rmgkon-dvde meistrid omawad õiguse järgmisel aastal estwöist-.lustest osa wbtta: EsiwöistlusÄ» peatakse punktide süs-teemiS

Tartw—TallinnAsipaN Ränt wr?x»2msel peetakse esimest kotda bdv,semfrri aLyuT 1. Dartu-Tallinn linnawöistlust. ^ Esialgupidi soe vöislluS aset leidma DcrvtuS, kuna tchniliKtelpõhjuste! seda jextl pidada wöimata, peetakse wSisd-luS Tallinnal Peale nimetatud wöisÄust algyb {tee*mng E. EeM-LÄi maawõistlluse waSw, mis .a^t VõiabM jaan. 26 a, 4Realkool keskkoolide meister

jalgpallis.Läinud teisipäeval pidi olema kesKoolide meistri-

võistluse lõputvÄstluS jalgpallis realkooli ja kvlledzivahet. Mimase mitteilmumise tõttu vmaS rcalkoolloobumise võidu la sellega'ta 10L5' a. meistri ' tiitli.MeiStermeeswick Wordis oma vastaseid: humanitvad-gümn. 7^>; õhwkeMM 7:1; riigi tehn. gümn. ö.^;Kolledzi S.-v ja Wpuwõistluse — Loobumise võiduga

Kesttoolide estwSM»fedkästpallis. ,10. now'. f. a. St S)L ü. wSwuÄaS kohtasid test-

kookide estvõ-istülSte tsüAiS wörkpaMS meeStÄe A kl.«vKvol ja kolledz. WõitiS roaRvol L:v <15:4 ja 1SS).Kvll-kÄKi meeskond esmeS nõrgavõitu oma- puudubilupaili kästtrrmis^za. Korvpallis meestele B kl. sai 'loo-bmnise võidu viigi tehn. gümn. seminari mitteiünu-mise KvnnpalliS A kl. LoLtnsid Kllbu ja Wcst-holM gümn. Witls Westholmi gümn. 32:14 (11:0).

Eestlane Anton KoolmanÄlustvaalm 3-kordne meister

wabmnaabluses.VSckl pSevil tutt Tustraalrast teade, et ttstkme A-.

Aoolmay, kes sealse .vieto-ria^ Sutt all esineb, fa T«3tertattxrsti 1984 a. EeSti meister ÜarbeSkaalu-^ on^ea^ete st»«dtitt^Vsntxck«S «idüvMa esilvurifega suurtü««ust siwntt«md. TuveS sAÜgkaaidr m^strSS trafo»mvadkchS, on Kvolmcm 2 jSrgmi§e raulu meistritttSttnud. Võistlused olid aSsa«TUlaStnjat«!kb. L. Kook-vran, Ätckutse paolest ?auyesAdu iiapten, l»NuS WnudaaSdal PaMsi oAmpiamüngudM jägasisökd^ Antwev-peni ja wiimajest imrtLaS AustvaalivSse.

Vportttsed teated waljamaalt-Houöen AweeeLksse.

9>vcmuari?tms matkab Saksamaa LLWemmcke^prmte? Houben Ameerikasse et. veebruaris peetava-test «chvuSwaheRStest võistklstest cfa võtta.

Jtm»kk»-LSW«^SlwWla.Löwud pühapäeval peetud JtaaRa-Löuna-Slaawia

wahckine maavöisÄus jÄgPvÄS VMeS Lil (1:1).

õmtuNht t« AuillSS^iDunrem lööming Petserimaal.kiwid, pussid ja aiateiwad platsis, üks noor-mees 6 rasket puSsihaawa. kehasse saanud japealuusse pragu löödud. Teisel pealuu lõhki.

Wähese uinaku järele, nagu näha, hakka,wad Petserimaal jälle koledad kakelused. Niijuhtus Petseri wallas, Beresnjuki kiilas Lölwastu 8. skp. suurem lööming, kus platsiAolid terawanurksed kiwid, pussnoad ja teb>wad. Kaklejate Poolt sai ühe maja aknad sissepekstud ja isegi puuriit oli hoowipeal laialilaotatud. Selle juures sa! raskesti haawatasama küla kod. Jegor Mällik, kellele selja siö-se £ pussihaawa, käe sisse ükS haaw ning ki-tviga pea lõhft löödi. Samas kohas löödi,kas kiwi wõi teiwaga. pea lõhki W. Wccher'il,kelle elukoht samas wallas, Bulatnowo kü-las, kes Bersnjuki külla oli tulnud. Mõlemadpaigutati Petseri haigemaija, kus arst haa»watute seisukorra raskeks tunnistas. Pealeteiste haawade on mõlemal pealuus pragu.Mällik sai rääkida, ning teda läks korda üle

' kimlata, kunas Waher sugugi ei räägi janõdrameelne näib ölewat. *

Kriminaalpolitsei sõitis kohale asja üksik-asjaliselt selgitama. —el.—Suurem murvwarguS Nõmmel

Üleeile õhtul murdsid wargad 'Nõmmel,. Põhja tän. nr. 8, elutsema^ Sabergi elukorteri

eesukse luku puruks ja wiisih ühe-palitus ülikon-na, Wiiuli ja mitmesuguseid kuld, ja hõbeaSjuning raha kokku umbes 160.000 marga wäär-tuses kaasa. -

Leidis koha!Ejlle tehti i protokoll Sao tiin.' nr. 10 e&i&

scwa Jüri Willardi' peale^ kes^EeAi PaMa

Vnnet»S lwmtkahU.7. skp. hommikul leiti Harjumaa! $0*

lehtme wallas Ihasalu rannas haawatukimaas Ihasalu küla elanik. Leonbard Mchel^.23 aastat wana.

Nooremehe selewse järele kukkunud temmhüss rannas linnujaht! pidades käest mahaja laeng, mis kukkudes lahti läinud, tungi*nud temale pahemasse reide.

Arsti tõenduse järele on wigastus uMl,.kuid mitte elukardetav).

Gnesetapmine Otepääs.8. now. õhtu5, umbes kella b ajal Paas «me»

se Wana-Otepää wallas Martinä Lõa Wä-rA nkse Lilge MeS. 'Enchetap-mi^ PohjulMs «MchlHe nättvk-

Haigust.

Woorhttees autoga jõudukatsumas.

TeMpäewa õhtul kella 8^ ajal põrkas Wla-'dömir Ahero sõiduauto Woorimehe Ioh. £M'tMduriistaga Nunne tänawa-l Mkiu.

seid paÄvekrrju jafu eest walmistas.

. Arakavanud wang tabatud.Neil päewil läks kriminaalpolitseil korda

Sakus tabada ärakadunud . wangi Ernitit,kes omal ajal Paide-Tallinna wcchel tapiron-gist põgenes. Ernit oli pelgus umbeS 3 kuud.

SM-margaline „topka".Eile teatas Politseile Wesiwärawa tän. -nr.

S elutsew Aleksander SAing, et ta ostnud.Hollandi tan. toidupoest (salawiinaurkast)„topka" wiina ja annud peremehe kätte 600marka, et see sellest „topka" "raha maha ar-waks. Peremees olnud aga sarnane „aus"mees, et pistnud 600 marka tasku ega polesealt penni tagasi, annud, waid wirutanud te-male,, kui ta raha tagasi hakanud nõudmahoobi näkku ja wisanud uksest wälja.-

Äõarillnees pääsis katastroosist õMÄAM,dma cmtw raskeid wigaAnsi fai..

KoWupõrge tulnud mooranche eüÄvaata-mata sõidu läbi. '

Auwomanijk hindab kcchw W-000 margapeale.

Wahi alla wõetud korrarikkujalõi Politseiniku maha.

Möödunud pühapäeval peeti Kastre-Wõnnulauluseltsi ^Lõokese" pidu.' Politsei korrapidajaks oli seal raiooniülem.Ammon. Pidul telki-.sid korratused. Raiooniülem. hakkas üht pidul-,olijatest mürglimeestest, ^ nimelt Ahja wallas 'töötawat Einmanni masinisti.Köhlerit wahi alla-wõtma. WarSti segasid aga Köhleri sõbrad endwahele ja politseinikul tuli arreteerimisest loo-/buda. Köhler mürgeldaS'aga übeS oma neljakaaslasega edasi. Ainult siiS, kui kaitseliitlasedpolitseinikule appi tulid, scmdi meestest jagu.

Kella "9 paiku õhtul hakkaS raiooniülemAmnion neid kaitseliidu jaopääliku Rudolf Mäh-ri kaasabil , wallamajasse wiima. Teel poetaSend Köhler Ammoni seljataha ja lõi temale niitugewa hoobi pähe, et Ammon ^ elutult mahalangeS. . Köhleril endal läks aga korda öõpime-buses põgeneda, olgugi, et Mähr temale wiiSiuuli järele saatis.

Tulekahju Abjas^Öösel wastu esmaspäewa põles ära Abja.

tvallas Mart Sukki päralt.olewa Kamarperetalu wiljakuiwatis ühes rchepeksu 'garniwuri-ga, põhkudega ja põllutööriistadega. Kahjuarwatatse 600.000 marga peale.

Tuli arwatakse tekkinud olewat süütamisest.

Kirjawastused.Tmsavist: Toknetusvl on vaske otsustada Teie LaaA«

töö 2be^ eaae M pale pukitud tirMmfi meLe aähosaatnud'.

WaStutaw toimetaza TomP.WSliaandja: Kirjastusühisus .Waba

Kohtn-otius.T<Mrm<v-Haapsalu rahukogu tsiwiil-osatond, Tftw. tpd.

isochi. 8 2»3 ja AV^ põhjal kutsub sellega Emkilie Andrese t.vKemägi'^ sünd. Jaanus» kelle elukohtjookfusl. selle wuluwse ilmuÄvise Päewast

sünd. Jaanus» kelle elukoht teadmata, nelia kuuwuluwse ilmuÄvise Päewast .Riigi Dea-tamS" or-

watud, kUi kostjat vastust andnm Kark Matki P. Ällemäginõudmise asjaö Emrlie Andrese t, Lillemägi, sünd. JacpmZ,vasm abteül kchuttnnise Pärast, hoiatusega» et mlittemmnnisekorral tirtse kostke Kfttamtvft loetakse ja osi arutujcte Mm,

Mittailnnlnrrse tagajärjed vn Tfiv. kpd. sead. FZ 713 ja719 är«lähe^)atud. .

Röudepalwekk, urkS rahukogus savdud 15. ovbaobM 1925a, oR jmvve lisatud ZaMtufe timmstuS üheS ävakrrjaga jaärakiri käeHalewost palvest.

TaMnnas^ 5. novembrA 1926 a. Nr. 479 — 1026 c.MohuZogu abirstmehe eest: (aMrtX Gekvetär? eest: (allkiri).

Kuulutus.Si«?were-Pmde whukogV dmÄtdaö Aesdkwaaa Tsiv.

I»htvpL>. sead. §726 Põhjas et tähendatud rahukogu, käbivaa-miied ava Mul kohtuisttmgÄ 6. oktoobril 1925 a. Wera Nim-rvdi nSudm-ist August Jaam P. Nimrodi vasw 180.000 margaPärast, otjuStaS to^asetta: Wera Nimrodi nõudmise rahuTdaini-W! välia mõista lostjaü August Jaani p. ?ümrodllt nõudjaWepr Ninrrodä wfukS 18Y.0V0 marka kapitali võlga ühes 6%aoötos ma oest/mvateS nõudmise sisseandmise päewast, 15. ok«toobrist 1S24 a. kuni äramaksu päevani. Sisse nõuda kostjaltnövdja kasu?s 6820 marka kohtu ja 10.932 marka asjaajamise

Kohtukutse.Ra?ver»^ide rahukogu^ kutftib Oja't, fefie ekv-

Tof#toabmta, kohtuM. seab. §§ 809 põhjas fui'kostjat Kristjan Oja nõude asjas tema vaStu abielu lahuta,nufe ü?o nsljcr Kiu jooWl Äes andma oma asupaika- Rakveres,ja fiSse andnia kirjalikku wastuseletust tähendatud nöudmSsekohta, hoiatuste et waSKrsyl korral Mk kohtukutsed tema,

JMli Oja, liitne pctrXe rahukogu scnrtseleiSse jäewZkse ja kütte-<mtu?S tumvistcrtvTse ning'ost avutuseke võetakse.

Mitdoilinrmmse w«ajürjed on LmUSHendockud Tsiv. toh-tup»». wd. 8Z 718 ja 719.

RadkwereS 7. novembril 1925 a>.RahuZogu alaline lüffe: fallÄräX Sekretär:

Kohtuotsus lõpuwormiS vn valmiSbatud 20. okt. s. a.Rakveres 7. novembril 1VLS a.Rahukogu alaline liige: (alMvi). Sekretär: (aMri).

Kohtukutse.

jooksttk, selle kuulutuse ilmumise päevast „Riissi Teatajas" ar-tvates, kÄ vostjcrt waSwst andma Anette Miku t. Pablberg'i,Aleksander-FriiÄrich Koiga lesk, sünd. Rebane, nõudmises Jv»

4 Aiardi p. Pahlber«'i waAu abiew lahutamise pärast,isega, eit mitteilmumise korral' kutse kvstiale kätteauwkZ

rkse/ia asi aru-tusele tuleb.Mittemnunnse tagajärjed on Tsiv. Tpd. sead. §§ 718 ja

719 ära tähendatud.Mudevakvel^ mis mLukoguS. saadud 30. septembril

1926 a., oli suure usatud laulawse tunnistus ia vaesuse tun-uiSWS, nina äraliri nõudepalvest ja lisadest kostja jaoks.

Tallinnas, 9. novembril 192S a. Rr. Wõ — 1925 a.

nWaba Maa4Š

ikflftib «««brtd mpta ia J r«chtegaa«M. —

Kuulutus.Manbi-PSrnu rahuloou tfiwAl osakond ümÄitab

Johamta, IohcnrneS ja Leonhard KoridorÄe pakmel, et vahu?-vospt ssadilSjõi^sse aÄunud ntäävusefla S. oktoobrist 192S a.Ioha7ma«Mo^ie Tõnise t. Levnhard-Wokdemar Johannese P.ja Johannes-Neinhold Johannese p. Kondasite päralt olevanlõrsaman fahactaftid maatüki nr. fiõ, Wiljandi mõisast eraldatud kinniÄvava krep. nr. 671 peaZe 30. oktoobril 1908 o.nr. 1628 all ingroSfoeritud 2000 .rbl. obligatsioon, mis inblanco edasi antud, vn kustunuks tunnistatud ja PalujateleKondor'itele õigus antud selle kustutamist krepoStimamatuteSnõuda.

MljandiS 4. nowemÄÄ 1926 a. Nr. 7SiS.'H. a«. nr. 94— W a.

TsivM osak. juhat.: (allkiri). .AMkretS^ ajut. ?. t.: (allkiri).

UÄnm?plkk ttnav nr. 3.

Haigete waituwöimlna 10—12 e.l. Ja 3-7 pl. Kõnetr. 3-4S

0Dr. luryN«li«- ]■ niuhiljiit)

•riiritWastuv. kella 10—1 ]s 5—8

PQhap. kl. 11—12.Suur Karjal. 4, xrl, 11,

Hambaarst

NgiSl «seks lk, kui Tartu Pahk.Waituwõtmlno kella 10—2ja 4—7. PQhapBewadel kella

11-1, Kõnatr. 51 36.

S>M Hia"üksikuid numbroli

müüaksafgos raudtee jaarnaa

PalwakirJuvalmi», päranduse, nõudmise,süüteo ja kõigis mui< a<juS.Asjaaj.am. kohtutes. Töötasuodav. Lckt ta» nr. S.

KSrgvt kinda maksanbrilianflde,kalliskiwlde, kulla, piaa*tina Ja hõbeda eest.Kontor Wena tfln. 4, De-mlni mait, vastuwõtm.kella 10-5.

:i!&!Suur walik

viiiiitii

nlMMM.Hinnad

odawad*Bremeseter & So.

UI tän. S.

Sr. H SCHVBRTZ.iHeen-, põle-.la

sngii&alDiiseiWlru tän. 12.Wastuwötmlne 10—2 J«4—8, pühap. 10—11 e. >,

9B

Ostan pruugitud

Fordscn'1"traktori.

Pakkumised: Tallinn, post-kast 17. •

MüüaklrlnSnsIanii,53 sahtliga. Türgi diivan,kujhet, odav puhvet ja kapi,laStewoodid h m. SamaSri. wSH»s< kaabasa, «dafia»da. Suur Roofitrautfluvl. ar. 15, MööhMaupwte».

Wjanum^uoi\taltb

•^uvb aloLuncasaoarifc^»

mt^ooA p njatJturü, lüiL

IgapSewkell 7 hommikul võetakse

FgilMpeawfirawa kontoris,. Kopil

tfinBw nr. 21• B iMNH Itm

ketruse Jaoskonda.M6lsa

alakmnt4 werSta vaksalist antaksekorralikule aednikule pooks,tvra peale. Pakkumised:Tallinn, postkast 17.

Kohe mttüa suue

Abja waklaS, 6llm. Abja jaa-mast krunt ühes tülis, suurus193 Riia vakamaad, sellestpõldu: 10) va?., heinamaad70 wak., karjamaad 23 vak.Sooned keskmised. Teadustsaab ja kaupa teeb igapäevMõisaküla jaamas.

Vwauik 3- Mli*

Oas pruun IMannab kantud jalanõudele

uue wäljanägernise

UuesUaaraSud

Narva mat. nr. 4 (rest.^Linden' al^. '.

Saadud uus partiik61kaugu nähku.

On la kõiksugu nähku,kr«estd, mütse, gorschette^palantine jae.Hlnnad vBljaipoo!wõiatlustPakume austatud ostjaidsisse astuda ja tõeaduda.

Tellimiste vastawöl.mine (väljamaa) keemilisevärvimise peal: vastu-kusega.Kötks. «ah?a»s ostmkaa.

Osta» pruugitud

MM Mja pej«.

Dunkrt töu» tt—3, II. 9^S.

Maia(väike talukoht — linna rendi-krundil) « A La. Tallinnas,Lasnamäe t. 32. JuurdepääsNarva maantee kaudu

!

10 .Ka H « Ma a" tB. mm«Äfl. M. Ism

Oma asutajatliiget ja kaiiaaeglst [uhatuse kandidaatimm

ImSlastab silgaWa lugupidamisega

Eetti Laenu Pahk M

Js:bb|i" IsiisertsulNeehel 18. nowembril s. a.,ESt»«ich* - finfOO»La,

orkestri

1.MSIWI.MMi

Mst«MSolist: Äelstngi filhar«oO»ia- orkestri tostsertmeistevattoo |>afiüUBinca

(toitel) :_■Kaw»»: Kuvla»Vria«jioila" e!et^Hta« epiloog, €H*beUtts ~ i wttvtt to ntsert,Palmgreä - - — > Pastoraalkolmesja»», Beethowen -7sümsvõ«i» »r. 4 v-vut.

«?»»< HM *M W*LP«s«t«heb 50—200 margani,.' eelmllü^tt teatri katja».

Eitonla teater.S^japLewal, 12. »ow. s. o.

kell?M i^l. r 'EstOt«»»»saU

; 3. M. Barrt, t»«ö»di« -4waatuses.

Reedel. lZ.;uowembril ^ a.. ktll: V «õhtu. ^

a

, 3* M. Barrie ko«SöVia4 .maatusts.

NeljapSewOl. 12. now. a.LlVhlq»std»S« L 25 mk.„Lahk«m!«rets".

Vp«r«tt Z vaatuses. ^^eaosqs^Paul Ptmna.Reedel 1Z. »ow» s. a.

Vdat»ahw««lt»»e rahwaa 15 «rd

WiiMOst kord».

.Aa»M 1905^.M. AitttM rahwatütt -

^ 4^waat. ^'Algus igapäew fe? 8 Shtul.

Kassa,owatud kell 7 õht.

Ms!-jz0Ä!s. 7ees!Z.w 7sU. «»>l. .Z. «.korraldab läup. 14. ». ic. p.S.-S. »Xsljvv!" ssslis,Suurepärase

Kolm kaunimat maski saswadiiihlnnad. : '

Tentsüks mingib suur orlcaster. piletid ä 75 rnrlt.Algus Hell 9 õhtuL

KAge pare«Äad easkalam-.b» patareid on

Nr.11,nende

tvalgus ei,. . ;, wähene

kolme Fuu jooksul. Nõudkeigalt poolt." Laos - alatisaadawal.Daani ja .Ara*, pataxeid.'' AinuesitajaAug. Arnos»

Tallinnas. Jaani tän. 11ja Miru t. 21,

RakwereS, Pikk tän. 26,NarwaS, Zdala tän. 22,Tartu», Aleksandris tän. 6.Kvige paremad tostu.la«di 5.wold. patareid.- ,t&ir.fi*v

Suutes tofltite# tasw'lambi pwseja ttsti. «0.hale jSudnuv .0»ram-lauidid. Müük«Mse!>

suurel arwul-

?»!JhäSfc8u&8$'Y laU9äewa!, 14. nov.SUUREJOONELINE

k

Algus Inll • ahtal. LOpp kail 9 UmLPsfesetihed a 100 mrk.,maskeeritult a 75 mrk. saada*vai .uhisklubi' riidehoidja Juures Ja laupleval kassas.'

Plduloimkoiid.

UWWM5jalawölwituse tiigi; eemaldab Jala wa-lud. Painduwn wedrütamise tõttu on. tema mõju igale - nõrgale ja wSsinud

jalats' kasutoov.' «G

saab jala-ekspört, Dr. Schoirt Londoni, instituudist minu äris olema.

kella 10—T päewai ja 3—5 p.Qtgu teil lampjalad, õõnesjälad, nõrgad jalalükmed,' liuihud, sarwnaiik,

konnasilmad j. n. e.Dr. ScboSI'1 !alafeaMli|0flil«a lOstianannab rutulist äbk

K.J^rg@nsoriIsianõGidckaaplus, Kunftiga IBnattf str, S.

K3f

sk [nii Iili- iiiiBili!: ;:uHiMq -iii.PH A tf"

Tallinni Hafju tSnaw nr. 4t.

Ostetaks©suuremal Ja .vabamal

arvul . ;lamb*.

vasika-.loama»,

bobasB-,lansse-,

rebase-- orava-

: Ja kAlksagn tel ii kuiviJa tooreid.

a II ; Il 81Ja hobiutjöhwl. Mik-setakse kölga körgcmaf. hinda. Sana* wahetat*kttpargltuld toora nah awastu

^WannadSädmsätüssttsib,

Wena tiirg 5. Könatr.14»/5.'

EESTI PANK.Osakonnad kõigis maakonnalinnades.

Aktiva Hiwefe ssis 31. ®M. S§S a. Passiva

Kassa:a) pangatähed 340.523.300.—b) rilglkassatflhed,vahetusraha Jne. 310.676.168.—

Wfifirtpaberld 98.247.019.—Kulla arwe viljamaal 458.762.752—Wfillsväluuta •52.256.172.50Laenud w&lisvaluutas 213.790.952. —Diskonteeritud

vekslid li763.393.221.—Kontokorrent

arvod 2976,516.623.—Akkred., garantiide

ja muud laenud 438.381.043^.50Mitmesugused

nõudmised .... 848.310.VE?.—WBtlamaa korrasn.

„Hostroa ' 478.216.506.50Korrajd. villsvalž,Loro" 89^36.164.50Korrespondendid

,Loro* 3.031—Osakonnad 121,135.063.50Mitmesugused arved 324.543.734.50

8.514.691.8)9.—

Wllirtused depoosInkasso dokil*(nendid . » ,

8.598.799397;—

282.628.245,59

Põhikapital . .Tagavara kapitalKustutus-

kapital . •Pangatžhed . .Riigikassa .. . .Holusummad. .Wfiljamaa korrespu

„Nostro". .Korresp. vSlisva-

Iuuta ,Loro-Korresp. ,Loro".nkkreaitlivld Ja

garantiid . .Osakonnad . .Mitmesugused ar

ved. • v ,

250.000.000—207.S45.76S.—

4327.466^02.250.000.000.—2.612.771.141501.710.964.224.50

.5.012 ioa—

239.469.101^011.806.840.—

401.451.185JSO137.965.946.50

6 3Z 931.044.50

8.514.691.819."—

ÄJHATÜS.

Phnk toimctab kõiki panga ojperatsloöna kodu- Ja wäljamnai.Olen lõpetanud Berliinis Relmann! kunstikoolis

tilellse mäallmlsa kursus* Ja

Spstsn edasi?Imü karpfmat« Jaapani, Jaava Ja Kenkslngtont kunsti;Dekft, Heiios* Bastinellp Ja teiste wörwldega maalimistigesaltsi .heledale Ja- tumedale riidele, õppetöö algus16b noWambrU 3 XinAdalfa kella 5—7: dppenlnd 1000 m*kuus. Telalon 24»lÖ. Aadru Lydia Koiduta t&n. 18^ krt. 1,

■ - Rosa Reite.

Tpllidlrektor $nnnb suu«önall«el wähem*pikknoiisel wfllja trükitööde walmiitamiso 1926 a.peale. Pakkumine saab toimetatud 21. novembrils. a. peatolliametis, nÕukogti toa», kett 10 hom.ja jfirefpakkumine 24. novembri! samas kohas jakella ÄjaU

Pakkujatel tuleb enne pakkumise algust20*/o pakatawast suminast kautsjoniks sissemaksta.

Lähemad teated tellimise ja tingiraiate kohtasaab peatoHiametis majandus Jsk., töö ajal.

Tollldirektor.

Kaitsetel mmurefs©Eniia®.

Tollldirektor annab suusõnsllsel viiteta*pakkumisel wfilja kantselei materjalide muretsemise1926 a. peale. Pakkumine saab toimetatud 21.novembril a. a. peatoHiametis, nõukogu toas,kell 12 pSewa ja j&relpakkumine 24. novembrilsamas kohas ja kella ajal.

Pakkujatel tuleb enne pakkumise algust30°/t pakutavast summast kautsjoniks sissemaksta.

Llhemald teateid tellimise ja tingimistekohta saab peatoHiametis majandus jsk., töö ajai,

• -Tollldirektor.

'' WZwnuÄ vTrsAaSKS

suuremasse talusse, söövitav Wiljandi maakonda.Teatada Einmannibostjag., nõudmiseni .Perenaine*

a

«

♦aea

c/5

Tarvitage ainult:" lõhnaõlisid. Hau de

Cologne, hamba pas-- tat, iluduse kreeme,, Jsis puudert

SBBrem psssirgi!6õst0s

TppasLiivalaia t&n. nr. 24Tatari tÄnava nurga

I. 41 ;:.»r!LDTAsutatü'd.,1847 aastal.

Soowltame köiga odavamate hindadega mstell;tamme puiiirt pol^iirUild, Igasügilše riidaga Õle*tõmmatud Jawftrwitudpüas4rld»ld, metall pärgasid, parja UnÜstdL hau«rl9tmd, aurna riideid

Mne, Fuusürirlda'vqlmlst.arnlnc masina Jöul, löökiire J« korral)lu Hhxnad w01at}om*ta odavad.

6. jaUwae" rügement "müüb 24. novembril'1925"a.kell 10 hommikul Pärnus, Riia tän. nr. 145,awalikül enampakkumisel

M l6. rügemendi ülem.

§C uu lutus.' 200 sülda männi-ehk lepa-puid 28% ostab

keskhäigemaja, Kirikuaia t. 11, Taliinn.Päkkümlsed sišše anda kuni 20. nowerabrini

s. a. keškhaigemaja kontori, kus ka teateid puude-ostu tfngimisle Üle saada wõib.

Kohtukutse.Tallim»a-Äa«

sead.demar . . .jooksul selle kuulutuse ilmumise pLewafl Riigi ^«al^jaS

ar«ate», kai kostjat waStufi andma Maria Juhani t. Perae,sünd. Tvnisson'i nõudmises Zvhannes-Wöldemar äarli p'Perne Avasta" abielulahuta«ise pärast, hoiatvsega, et mitte-ilmumise korral katse kostjale kLtteontuks loetakse ja ast aru.tusete tuled. Mitteilmumise tagajärjed on tfiw. h>d §§ 718ja 719 SratShendatvd. RSudepal.vele, mi» Rahukogu»saadud 22. oktoobril 1925 a. oli jnure Nsatud laularustun-nistu» Sh»» ärakirjaga ja Lrakiri kLesolvsafl paiwest.

TaMnnas, 5. nowembril 1S25 a. nr. 485—1925 a.Rahukogu abiefimehe eest: (alltiri). Sekretäri eest: (allkiri).

Kohtukutse.ro-hukostv tatsub Kd» Mttt kelle

Äu?<Ht tmfcmoita Mw. kvhwPrd. feerb. §§ 2SX1 ja 309 põhjal,fui toftjd Heinrich KvrkÄ ja Mm konkursi n«l<t-suke nõude aSjos tema woSw ja Nrtt^i sNrtt) waStuosw»ittüügi lepwM 300.000 m<rrga nxratiufcS tühlSmmij? iiEcnvlja fim jooksu! Üfe3 andnm oma asuipMa Ra^were-S, ja sisseandma kirjakAu NZvSwseloMst tährnvamd 'nöudMse kohlv>hoiatusoffa, et waStafel korral Uni 7cchw-ku?tfed vcma, Adanime pecrle vahui^ogu kcmtse?eÄse jäetav ja WteantukS tmnris-tarcrtf? nmg asi aruwsele ivvettrlje.

MtteiknnlmisL tosarfrqri) on LnMhendavld Tstw. loh-tupÄ. feaix §§ 718 \a 710.

Qlüubejitöücle on juure KSaö^y: 1) tvoWri» 2) rahil«ko<flkst nwlja aittub Slcndus nr. 12.535, < cnafirl osw»müüglIci^wivfuft jv ärafiri ntmnrrari ja a-ifcb* trhneTrjoft, mis oyAda Nitti pool' L. dets. 1V23 <r. müüdud Boris Nüride.

RalwereS 7. nowembrU 1925 a. ^Rahulkog-u vkiüms liiffe: <allKÄV EÄvstür: (crIfcri).

Tagasesia tehtud kohtuotsus.WL)c^l-PSr?m rabu?o?u tftwsil osakond duMtoS'

~\hr\ rt fp

22BZ3&naSE21

kui;'.kd suurte kaubshulkade ülekuhjemise pfirastmiilan

floor, .puuvillaJa wlllaseld

!a iynfeif-M..bmaauam K,d°tan. nr. 2.

nvavtu, kingituse fcp-mgu tuhSkmniie sa omerniufe Agnse ute100.0CO mk. MäürwsoS. tftto. lp. soad. 36^ 718. 737 ja t.põhjvil 2. okwobril 1925 a. otsustsS tagaselja: KwgitusleMlF,mG on tehtud 30. mcriF 1914 c. Hans Jüri p. \a tema

Jwam Hanfu p. Mrtt'i wahel Wclzaitdvuvaa Päri wallqMnsa nr. 11 krep. nr. 1129 tabu kohta, nvvSsugune lepingon Wlli<rndi-Pärnn krrpostiisoKkomm^ 27. aprillil 1917 a. nr.441 ail liini^tawÄ, tüh'aK tuuniMd<r. .ja kostjat kui Künft»talu omanikku lreposdivamnatuis,m<cha kustutada ja Künsanr. 11 tuüt tr. rtr._ 1129 Mljandi-Parnu krepostijavÄonncoraaniatmS Hans Jun p. SDHtfi mmrnduseks ümber tirptfaher.kostjalt sis^e wõtta kohtu sa asjcnrjtrnrrje kul!u nõudja kcrsuZchkümmetulit <10.000) mt. Otsus wötta eoLÄtmisele.

Mljcmdis 7. nowembril 1925 a. Nr. 7696.1.w.n.aktnr. 317 — 25.

TsimA ojet. fnhatapr: (üflThl}. Sekretär: (allkiri).

Kuulutus.Naüvore-Paide rahukogn kuuluurb käeSolewaacr Tfiw.

^ohbrpkd. sttrd. §726 põllel, et tühendatud rahukogu, lübnvaodat-L) kohwiökunAll 17. ftptcnlbril 1925 ai AniW^Wtt-.

i hekmine Dulwer'i nõudunst MslÄeiiicir-Frlednch Eduardi p.ITuln>er'i nxrstu abielu lnhutmmje üle, otsustas tagaselja:! Nõudmise rahnldannseks lahutada Amia-Wilhelmine Juhan» t! Tulwer'i, sünd. Mõrd, abiskl Woldemar-Friedrich-Eduard! FviÄnch^ p. Tuliver'^!, mis sslnicttid 22. detsembril 1012 d.!jü reqistttsriwd Eülihina Kaarli krriwS, abic^u sead. § St' Põhiäl, Äma l^ml^acp poole süüdlaseks wmnswmata. PoMx\ abidwft sündinud tütart W^lly-F-ernandet > maärcrta kaSwatw-i n^jeLS tema ema juure. Nsutmrine hwaata ü0.000j psaZe ja fiSse tt&uba fiimtagKS Pvolckt rÄgi tcjirfa 760kohdMwu.

' m toJämSttsöA k afiteoös. $. G.7. yasssSM LM»«.

fr

ft-;

■ ';v

;}

1

•i

•=3^=3y>i(t t2u* mu 58, 5aBl

KSaetvnaid kella Ift—1^peatsi meläja telefaaSlewavudiste osalo^imetust! tlldiae

' Telefonid erakorteriteeveatvt«et«jad 7*52Wastvtawal toimetaja!Väewaasdiste.osak. toi».Ärijuhil

KovtorKasj» w.Ärijahaw» ja arwepldaml^

Ärijuhi köniTeMn»l«te Za lehtede ärases

Nr. 264 (2073)

EestlI

Berliiu, 11. now. 1^va pmtpapiwabrik „Waldhof"lkadesse kirjutatud wiieprotsenlNende obligatsioouide kindlujseest wMutas ühtlasi ka Ma,wabrik „Waldhof," millelePärnu „Waldhofi" aktsiaistParuu „Waldho^ Weue sõjcara Halöitati, 'sikS hakkas Maineid obligatsiooue somiuaalh!ostma. Nüüd, peale taashivjwertuugSgesch) waStnwõttuMannheimi „Waldho^ ülejä!uide ouuuukele, ei ta ueid m|seaduste järele, s. o. 25 protpraegustes Saksa markadr„Waldhofi" juhatus seletab:

Raudtee!it Wil

Raudteewalitsuse, nende o!Zdnöade ametnikkude kutseühjülema W. Reinöki asjus K.kohta järgmise otsuse wastu

Arwesse wõttes ajakirjan!teid riigi raudkeeülema W.kohta: Teedeministri poolt 22(jseaduse pär. 742 alusel leial

Ärge nustageostmata SURIS. OttÖPPi rltsei

on 28.

KINOTAATflR

ROMLrW. PSrnu m, 31.99

Tflna Qll

..Kat]Mara.

2)kuv.

Ilmus trükiErlemann<

18 Hääl JaHtnd 140

Pealadu: KirjastusTartus, Rüütli

Rshwaklno Täna jaAlhambra f1aiZ\võrdlemata koomik, kes filmislauludega kahes pUdiS. kirjuti4) Prl. W«he? — balett.

13, l!Viimane sens]L... Algupäraline

99

Draama 9 s. aktikümneteslj

11.

Algus kell 5. PC

■ii