Hõberebaste - DIGAR Eesti artiklid

Ilmub 4 korda nädalas — igal püvapäewal, teislpSewai, neijapSewal ja reevei.Toimetuse telefonid: 460-49, 427-18 ja 469-71.Talituse telefonid: 460-48 ja 427*18.

WLljaandja kabineti telefon 469-93. korteri telefon 4Z1-84.Toimetu» ja talitus Tallinnas, Rataskaewu 9.

Postkast 193. Posti jookfew arwe nr. 29.Tarwitamata jäänud käsikirju alal ei hoita. Need saadetakse

tagasi ainult siis, kui selleks postmark juure lisatud.

Kuulutamise hinnad:Esiküljel 12 fenti mm. weerul; tekstis kuul. kirjaga 12 s. mm.weerul; tekstis teksti kirjaga 15 s. mm. weerul; kuulutuse küljel5 f. mm. weerul. Töö- ja korteri-otsimised ja pakkumised— poole hinnaga Kuulutuste koha walikut ei kindlustata.

Tellimise hinnad: 4 korda nädalas: 1 kuu — 85 s., z k. —250 s., 6 k. — 480 s., 12 k. — 940 s. 3 korda nädalas: 1 kuu —60 s., 3 k. — 175 s., 6 k. - 340 s., 12 k. — 640 s. 1 kordnädalaS: 1 kuu — 25 f., 3 k. 70 s., 6 k. — 140 s.. 12 k. —280 s. Tellimisi wõtawad wastu kõik postiasutused ja telli»miste wastuwõtjad. Wäljamaale tellimine poole kallim.

3 wõi 4 korda nädalas ilmuwa Ûudislehe" tellijad wõiwad saada kaasandeid poole hinnaga: Kord nädalas ilmuma .Iutulehe" 30 sendiga kuus, üks kord kuus ilmuwa ajakirja,D(ioni" 20 sendiga kuus, kord nädalas ilmuwa „Eesti Moistatuslehe" 30 sendiga kuus, kord nädalas ilmuwa „Wäike Raamatukogu Uudisjutud" 30 sendiga kuus. Põllu

majanduse kuukirja »Uus Talu" L-sendise juuremaksuga kuus — Ûudislehe" tellimlsaja kestel.

Nr. 150 (1202). S. aastak. Reedel, 27. septembril 1935. Täna 12 külge. Hind 5 senti.

Wõitja „wolinik" R. Mutle ja ladujaP. Pantalon. kes ladus oma tvõidunumbri

Kogu Tallinn, kui mitte öelda kogumaa, elab praegu I riikliku klassiloteriiloosimise pinewuse tähe all.

Piletid taskus, oodatakse kannatama-tult, kuidas kapriisne ja tujukas õnne-jumal kellelegi oma küllusesarwest jagab.Pettumusi ta walmistab loomulikult Pai-judcle, aga samawõrra osatv meister onloteriiõnn walmistama ka igasuguseidüllatusi.

Ühe sarnase üllatuse, ja koguni weelesimese, osaliseks said eilsel loosimisel

..Eestimaa trükikoja a./s."trükikoja, millises trükitakse ka „Uudis-lelite", ametnikud ja töölised.

Miltta häid kuivi

» rmm—— »ja igasugu ehitusmaterjale

Laulupeo 26 Tel. 304-10ELMAR TÕRVI laualadu

Loteriiõnne üllatus1. RIIKLIKU KLASSILOTERII 1. LOOSIMISEL ESIMESEVÕIDU VÕITSID „UUDISLEHE"

TRÜKITÖÖLISED ESIMESENA OSTETUD PILETIGA

Eile, kui oli ladumisel parajasti„Uudisleüe" teade klassiloterii loosimi-sest, millises oli äratoodud ka esimesenawäljatulnud wõidupileti number 8545,tõttasid trükiladujad teatama, et nemadon selle piletiraamatu õnnelikud oma-nikud.

Wõidetud summa (20 krooni) polnudmuidugi wäga suure rõõmu ega üllatusepõhjuseks, küll aga scll.'

wõidn teataw ajalooline wäärtus.Wõita I. riikliku klassiloterii I. loosimiselesimesena wäljatõmmatud numbriga,see juba on midagi!

Selgub, et õnnelikke wõitjaid onkoguni 12. Kohe. riikliku klassiloteriipiletite müügile ilmumisel moodustasidnad omawahel n. n. aktsia-seltsi. Igaosaline maksis 2 krooni ja selle rahagaosteti kolm täispiletit. Pileteid käis ost-mas masinaladuja Julius T a m b e ck.Wõidupilct nr. 8645 osteti esimesena(kck siin esimene!) ..Rahwaülikooli" raa-^matukauplusest, teine Pilet nr. 20120Tartu pangast ja kolmas nr. 33249Scheeli pangast.

«Aktsiaseltsi" „wolmik" ladumismasi-nate mehaanik-instruktor Robert Mutlearwab naerdes:

„Esimese piletiga wõitsimc esimesel,teisega teisel ja kolmandaga wõida-mc kolmandal loosimise piiewal,

nii, et raha tuleb iga kord!"„A i, p a g a n," kratsib masinaladuja

Paul Pantalon kukalt, ..oleks ikkapidanud neli piletit ostma, siis oleks kaneljandal loosimisel miljonite lähedalesaanud!"

„Noh. ära mine ahneks," wis-kawad teised osanikud wahele, ..waata,siis õnn lööb sulle weel sabaga!"

Leping on walnnstatud päris ametli-kult. Trükitud planketile on äratähen-datud kõik punktid ja paragrahwid, kui-das wõidu korral rahaga ümberkäia,kuidas jagada jne., et ei tuleks ette min-geid arusaamatusi, kui suur noos käes.

gct- alla on kirjutanud sellele Paberilekõik osanikud:

BorisTiwas, ManfredSah,Robert Mutle, Joh. Mõttus,M.iria Filaretow, Aleksan-

d er Mutli, Joh. N 3 m b erg,Ewald Herris, Edith Hansen,Paul P a n t a l o n, .J u l i n s Tam-beck ja Dagmar Reinbaum.

Lepingu üks eksemplar ühes piletiraa-matutega hoitakse pitseeritud ümbrikuslepingus ettenähtud korra järele Tartupanga seifis, kuna teine eksemplar on..ametliku woliniku" R. Mutle käes,kes toimetab rahalisi ja muid asjaaja-misi.

Mda wõidetnd 30 krooniga peale-hakatakse,

pole weel päris selge. Omawahel jaga-miseks oleks n lgu pisut wähe, — ei tule

kahte kroonigi isiku peale. Enamik osa-nikke arwab siiski, et panewad esialguPanka, kui tulewad miljonid juurde —siis juba nagu passib paremini jagada.

Hõberebastetoitmine 1 kr. kuus

Ringkäik L.-Eesti esimeses hõberebaste farmis

Suuriirad moodsate tantsude kursused

A. PoolgasLai täit. 5. Tel. 436-52.

Kursuste abi - õppejõud hr. M. Rosin ja pr. I* Nõmmik.Uue edasijõudn. grupi algus: pühapäewal kell 4.Une segagrupl algust reedel kell 9 õhtul ja püha-

paewal kell 7 õhtul.

28^01 tantsuõhtusdemonstreerib A. POOLGAS partneriga

Ameerika Rumbatalgus kell 9 õhtul.

üüritakse wälja suur peosaal 400 inimesele ühes naitelawa ja köögi tarvitusega,hind kokkuleppel.

Ühisus L.-Eesti Eksporttapamajade juha-fttl korraldas ajakirjanikele eile peale lõunattutwunemis-ringreisi oma hiljuti asutatudhõberebaste kaswatuses. Hõberebaste kaswa-t«s asub Tavtust umbes 20 kilomeetrit, Rebase jaama ligidal.

Rebaste kaswatuse mõte tapamajadel tek-kis läinud aastal. Tapamajas läheb iga Päewkaotsi suuremal arwul roiftliha jne., mis es-majärguline toit hõberevastele. Rebasekas-watuse sisseseadmiseks osteti ühelt asunikul?SH ha krunt ja nelja kuuga ehitati moodsadhooned ning warjulad loomadele. Esialgulosteti kaswauduse jaoks W rebasepoega. Tulemaks sügiseks loodetakse rebasefarmis loo-made arwu sigiwuse ja uute loomade juure-ostuga tõsta kuni tuhandele loomale.

.Uudislehe' jutulisas ilmub 2romaani. Kas olete neid juba lu-gemid? Kui ei. siis alustage kohelugemisega. Puuduwaid eksemp-lare on talituses stcadawal.

Seniste andmete järgi rebaste toidust 75prots. langeb täiesti kõlbmatu liha arwele.Keskmiselt maksab ühe rebase toitmine 1 kroonkuu kohta. Edaspidi asutatakse kaswatusejuure ka sugulawa, kust üksikud talunikudwõiwad saada rebasepoegi. Praegu maksa-wad hõbercbased umbes 30.000 senti tükk.

Eksporttapamajad on rebasekaswatuSse m-westeerinud kapitali üle 3 milj. sendi.

L.-Eesti esimese rebasesarmi juhatajaks onugr. Kiilaspea.

Dr. K. Lellep — hasartmängudeohwer?

Eeluurimine Tartu ülikooli närwikliinikuendise wan. assistendi dr. K. Lellepi ra-haraiskamise loos on jõudnud nii kaugele» etmaterjalid on antud kohtn-uurija kormlduSse.Riigikontroll on selgitanud raiskamise täpsesumma. Juurdluse huwidcs seda esialul eiawaldata. Nagu kuuldub, olnud dr. Lellevhasartmängija, kes tihti kaotanud suurisummasid.

ia" eikella 11 hommikulkogu päev

suur valiksuurendatud soojast baarist

Lõunadkella 1—5

Vaadiõlu

Th. BQttnsrikudumisetöõstus

Tallinnas, Luha tän. 40 o/m.tel. 448-10.

» Tööstuse ladu ja kauplusEstonia all nr. 10, tel. 462-34Soovitab hooajaks igasuguseid

iii- ii miTäielik valik pudukaupadest.

Müük suurel ja väiksel arvul.

Uudisleht Nr. 150

KINO

B IBABOVifm 11

Tel. 468-50

I. Harukordne näitlejate koosseis! ii.

Constance Bennett, Herberl Marshall,Slizabeth Allan

IfElu labürint"Maoda Schneider, Theo Lingen,

lacob Tledtke

Gloria Palace" ■'

ilGustav Fröhlich oma mm!

..StradivariKaastegevad:

Sibylle Schmitz, Harald Paulsen, Albrecht Schönhals.Lavastaja: GEZA v. BOLVARY.

2) LISA.

Heattiie teated„ (Estonia" teaterTäna „Miba soowite"

Musad armas wsstseenid, üleannetule nap-suwendad-e ja nende fclmi kaaslanna, toa-nciiji Maria toredad esinemised TttH(r narritarkus, cci kõige aga upsaka kojamcistr.' sisse-Zvedazttkne — see moodustab lõbusa nalja-MÜWU sisu, mille kiiresti wahrldnivcnd rohke-arlvulift pilte itwa tomc algusest lõpuni lakka-n?atit buwiga. Tegew«d: E. W'llmec. M.Pari ka Z. M. Luts, A. Lauter, H. Laur, A.Waino, K. Kavm, A. Eskola, j. t.

Homme „Trawiata"Kuna härra Ots haigestunud määral, inis

teda n luba praegu laulda, tuleb ./Madonnaehte" asemel homme ettekaiêle „Trawinta".Zee ooper oma liigutawa fifu wng kaunistewiisidega on alati meeldima meie publikule.Nimiosas Ida Aaw-Loo.

Piihapftewal A. Lemba juubelikontserthelilooja 60-da sünnipäewa puhul. Kalvakoosneb juubilar! helitöist. Juhawwad autor,Raunund Kull ja Juhan Aawik.

Jünac Friedmani ainus klawerikvntserton kolmapäeival, 2. oktoobril.

Sport ja film on ..Uudislehes"käsitatud ainulaadselt huwita-walt.

Draamastuudio teaterDraamastuudio Noorsooteater

P ü h a p ä e iv a l, 29. skp. kell ? p. l. Tal-^linna Saksa teatri ruumes £>. Wisnap u umuinasjutt 5 pildis Niho Pätsi muusikaga

„Man- alused",mis on kirjutatud samanimelise ^ eesü mili-nnsjutu järele ja milles pole kasutatud mittemidagi sellist, Ms vlekZ wõõras er>t> rahwamuinasjutu maailiuale.

Nii tekstis, muusikas kui ka tantsus onlähtekohaks rahwaloonnng.

Lugupeewd teatripubliku tähelepanu olgujuhitud sellele, et „Maa-alused" lähewad uuetüki walmnni.se tõttu ainult kaks korda.

Lähemad ringrcisietendusedo n : „Härra Mauruse 1. järgu koolis" Jõh-wiZ, 26. skp.; Narwas 27. skp.; K.-Järtvel28. skp.; Erra-Lnwal 29. skp.; „Mees merelt"— Tamsalus 26. skp.; Tartus 27. skp.: Põl-tvas 28. skp.; Räpinas 29. skp. „Kummitu-sed" — Liina Reinmni kaastegewusel —Petseris 1. okt. ja Wõrus 2. okt. a.

TöölisteaterLaupäetval, 28. skp. õhtul „Esiwa --

nemate kuld", Säreiva-Jäik.Pühapäeival kell 3 p. l. „K r a a w i h «I -

lib". Pühapäewa õhwl „Wai?ne uur-ga k e", Säretv-Luts.

PSHEKONHASEfSV TEATE®Sündi n u d: Kaljo Lepp, Bernhard-

Wolden:ari ja Olga poeg; Regiina Shterba-kojv, Jakoivi ja Olga tütar; Maret Luik,Joauniki (Jaani) ja Anne tütar.

Abiellunud: Augustin Riis ja Na-taalie Lepp.

Surnud: Hans Kägu. 74 a. w.; Hel-dur Kirilowits, 3 k. w.; Benenia Subert,22 a. wana.

Kihlatud.Tallinua linna perekonnaseisuametis:

Lew J g n a t j e w (riikkondsuseta) , 24 a.W., triikitööline ja Liidia Wisnapuu, 26a. w., kodune; Eugen Kuli k, 32 a. w., elektrik ja Ekaterina Gorodetski» 29 a. tv.,kodune; Paul Herodes, 28 a. w., õigus-teadlane ja Milda Jürisoo, 23 a. w., ko-dune.Tallinna Kaarli koguduses:

Pääro Räni, 25 a. w., kinnitusseltsiagent ja Natalie Kõiw, 25 a. w., kodune;Harald U u s t a l, 27 a. w., tramMiteenijaja Maria D r e s s e l, 26 a. tv., tööline.TaNitma õhtickoguduses:

Eduard Tiik, 28 a. w., kaitsetväelane jaElla N õ m m, 26 a. tv., retusheeriM.

tt cJCõUula' hoaaia -aaa-jpidu -laupäeval

ÜENÜ „Hõimla" osakond korraldab lau-pêwal, 28. skp. kaubandus-toöstuskoja saa-lis hooaja awapeo, millisel hea meele-olu eest hovlitsewad Töölisteatri näitlejadsiiuts B a u m a n ja Sass T e e t s o w. Tant-suks mängib „M erry Piper s". Piduli-sile demonstreerib hooaja ««distantse tantsu-õpetaja H. Kütti».

Peo algus on feTT Zhwl, lõpp fcl 4

J. Westholmi koolile uus kooli-maja

Eile Shtul oli J. Westholmi erahumanitaar-gümnaasiumi lastvtvanemate koosolek kuskovli uus direktor Ney esines ülewaategakooli tenrwnsest ja knwtsnstest. Muuseasselgus, et kawatsusel on une azakvhasv kooli-maja ehitamine, kusjuures esimeseks sam-muks on waStnwa ehituskrundi muretsemine.

Komitee aruauue, mis tasaknalMati 2932kroonile, kw«itati, mille järele waltti wane-utate komitee uus koosseis.

Selle Mreke ^>eeti ka õpilaste abiandmisefeltst peakoosolek, k«s Knnit«ti 1934./i935.aast« «ruanue, mis tasakasluS 8IV2 kr. peal.Waliti im«S juhat«S ja rewisjonvnniKjon.

Kvosolekuft wveti osa harMdvselt rohkelarwul.

Tislerite streik siiwembTäua estuteseb lätiraakimrsed

Tislerite streik, mis kestmid juSa pikemataega, uaib Aha fiiweasvat. Poolde wahel poleseni peetud «ingisuguseib labiräSKmist. Eileõhtul oli puutõöliste ameiiiihiugu p-olt kut-s«tu^ kokku wäiketõSkoja omanike kvssslek.Seal otsustati, mõöbliaridele oma saadusiseni mitte müüa» kuni ettewõtjad pole rahul-dauud streikijate Nõudmisi. Streikijate arwstmrcueb ig« päewaqa. Kuuldawasti toimu-toad täna esimesed läbirääkimised streikijateja tislerite wahrl. PWapLewal kell 10 hom-miikvt peatoad P»«b.-töSst»Sk«ja ruume? omakoosolek» mSS»lMöstur!d. Wiimased püsiwadkateyoorilZselt sefukohal, et koTektiwleping onneile wastuwõtmatu.

Maawöistlus Poolaga jääb pida-mata

Täna saabus Poola jal^paKMidult teade» etkawatsetud maawöistlus Eestiga 6. okt. Pos-nanis peab jääma tänawu pidamata.

Tallinna apteekide õöwalweLaupäewa ööl wastu pühapäewa.

G. Gnadebergi ja E. Lehdem apt.. SuurKarja täm. «r. 4; A. Jõksi «pt., Paldiskimnt. nr. 2; 1. linna apteek. Krediitpanga ma-jas; 2. linna apteek, TeMskiwi tän. nr. 40;Äiikheina apt., S. Tartu mnt. nr. 47.

EsIetendusKIno „MODERN" ÄVr'?.E.iTäna veel viimast päeva t

Piust Kütt Johanna2) Lisa.

tt

KINO

Paldiski m. 19.Algus kl. 5.pühäp. kl. 2.

1. Muusikarohke ja huumoririkas saksakeelne suurfilm

Sött rohelissePeaosis: Lien Deyers ja Hermann Thimig.

"Päê.DzhonülUe meloodiaPeaosis: Claudelle CoSberl ja Herbert Harschall.

I Kino ,.A M O R". S.%m. IErakorraline havitav kahekordre eeskava! Kuulsaimad ekraanisaansed

rsSETA ÖAFI30, JOHN 01S.SCRT münoiTad koos eunrfilmis

Konlnaonna Kristiineesineb selles filmis rohkem kui knnasi varem geniaalse näitleiannana.

IIj Teie lemmikud Martha Ezgerth, fVlrffl flnfl ÜlilAbusJan Kiepura ülitoredas filmis ilU «UllU nllÛiJ &1IIU ia toremuusikaküllane suuifiim hulga lauludega. Selles filmis Kiepura kaniab ette aariaPuccini ooperist „Tosk*tt. Kõrvalosades esinevad head koorrikud: Paal Kemp,

Theo Lingen, Paul H5rbieer

KINO>#

Narva mnt. 13.Tel. 304-67.

lf

MARTHA ECGERTH oma parimas silmis

„SILVA"2) Kuulus douglas fairbanks

Don Juani armuelu fi

Kino

Junglo"V. Pirnu mnt. 31.

Algus kell 5,pühap. kell 1.

Grandioosne kahekordne eeskava lKogu maailma lemmik SHIRUEV TfiMPiE kütkestama? filmis

[lf Põnerous. naer ja nutt järg-nsroad selles silmis üksteisele

marulises tempos!!!«vllModii uõörastemala"

HeNoperett 10 jaos. Peaosis' KIs« klalar. Oakar Slmn jaHbrs Junkermann.

NNoer«fld silmad1

KiHleater

.suurVabriku t. 8.Algus kell ü.pühap. kell 1.

Suurepärane kahekordne eeskava.I) Fredric March ja Gary Cooper filmil

Armastus kolme valid %-aII) Liane Haid ja Adoif Wohlbräck pitntm Niopmtit

Ei kapda armastust.KINO

91Paldiski mnt

25.Alfos kk 5,pühap. kl. 1.

laupäevast i Laupäevast iTäiesti uus kahekordne eeskava INäitelarval: Ainult 3 võõrnsetendnst! Näitelawal:

Prnftssot San Hartlno de Kasfrozzaomapäraste ja originaalsete mustakunsti eksperimentidega. Prof.

M, <le Kastroüjs demonstreerib oma 2»jaolises eeskawas suurehaiga uusi ja imestust äratavaid eksperimente.

Algus kl. 5,pühapäeval kl. 2.

1)

Tftna ja edasi sour kahekordne eeskava, misköidab iga kinosõbra tähelepana.

Tühjaks jäänud hällPeaosas: DOROTHEA W1BK.

2> Purustatud tiivadHuviküllane film täis muusikat ja laulu. Peaosas: Lnpe Velez.

KINO

Puuvilja tiuu 2.

Kahekordne löökeeskava I1) Ilmakuulus FRANZtSKA (SAAL suurfilmis

..CSIBI"Ä.Ä „Lõp«h§ tafcatar

Nr. 150 TfwiftrfriH 3

..RiijipõõrniniT sõiarlnskonnnkolitusHüsuquM võitlus m so&i Jtmbadussõialastele.!" MtCei Ad. SeimanII

Neljapäewal toeibi cnue kella 12 algasfõiariagttmittt kohtas terroristide protsess, milles 10 kaebealust. Esimest kordaoli see protsess sõjaringkonna kohtus aru-tnsel 29. augustil, kuid siis lükati edasi,kiwa osa kandealuseid oli jääuud kohaleilmumata. Ka seekord pole ueid kättesaadud ning nende süüdistus eraldatakseteiste omast. Kohtusse olid jäänud il-mumata Johannes Liiw, JrchauuesKuus k, Elmar Raisa ia JuliusKiisholts. Teiste asukohad peale.Äiischoltsi oma on teadmata. Wiimaneteatawasti põgenes karistuse kartuselSoome.

Tunnistajatena on kutsutud kohtussekoi. Seiman, kol. Puskar, dr. Kook, P.Steinpick, R. Sutt, E. Laan, Alide Luk-sepp, Adele Teder ning politilise politseiassistendid Põrn, Neggo, Rõigas, Riis,Saag, Eesti natside omaaegny juht Wik- ^tor Zur-Mühlen ja pürotehniline ekspert ^üdTilzen.

Esimesena annab tunnistuseres.-kol. Seiman.

Tema tundwat Rehat selle piiriwalwes tee

sed, et tol. Sej»m»gi sellesse asja segatud.Ta olewat pööranud Seimani poole selgusesaamiseks nij>tg wastanud. et tõepoolest käinud tema juureS Reha ja Sepp itUItfe jutmga.

Järgnewalt annab seletuse tunnistajaSteinpick, kes jutustab sellest, kuidas ta W.

kõibtmifefe. Sepa ettewalmistustest relwade Pauli, oma sõbra kaudu saanud kogu sellenmvetfanise aMfemt « imbtm* mC asja jälil* ving siis Tallmna sõitnud, et in-Hilj^kui see ilmM tulnud, olnud tef£ formeerida 28, Liidu endiseid juhtiwaid ini-lest toaga rabatud mesi terroristide organisatsiooni loomisest.

Eesistuja: Kas tapmise juttudest olete mi. Teisalt saanud ta^ Artur Brauniga Malgastdagi kuulnud?

Reha: ütlesin, et oleks huLmneelsus uiisu-Msele asjale mõelda. See teeN wabadnSsõ-jalastele palju Lahju.

EeÄSt.: Kas Soomes käisite?Reha: Käisin.

Äufb Sirguga ma kuidagi kokku eisaanud.

kokku, kes pärinud temalt teateid Sepa jaReha kohta. Steinpick siis informeerinudnendest meestest Brauni.

25. Pauli juurde tulnud, tema enda sele-tuse järele, keegi tvõhiwõöras mees, kes ni-metanud end Sepaks. Teinud kohe ettepa-neku aidata kaasa riigiwanema K. Pätsutvastu kawatsusel oletva atentaadi korralda-

Ütlesin kull telefonitorusse, et fiin räägib mtsele. Sepp öelnud, et riigitvanem PätsReha. kuid wastust ei saanud. Wäljas möl- w ülemjuhataja kmdral Laldoner wlewatlas suur tuisk ja traadid olid toist kokku läi- ma%a tappa. Kui aga tviimase tapmine peaks

Nvd. ebaõnnestuma, siis wõiwat temaga liituda!Lõpuks kõneleb felgitatoalt weel Sepp. Ta Selline

ei toota õigeks, mis Reha tema kohta seleta- seletus paistnud Paulile eriti segasenanud. Ta jäätoat oma eeluurimisel antud ja imelikuna. Kutsunud pealelõunal Sepa

seletuse juurde. uuesti oma juurde tagasi, et saada selgust.Adto. Teemant: Mis see tähendab, et näi- mida see mees katvatseb. Tema artoates Sepa

liselt tegite kogu selle asja kaasa? ülesastumine mõjunud protvokatsioomna.

Teemant: „Ekspert WSib kojuma tean nagaani ja granaadi

wahet!"

kogu asjale annud haltoa tunnistuse, ütlesin seletusega dr. Kook.

Sepp: Ega ma seda isegi uskunud. Olikohe alguses selge, et sellest asjast midagi eitule toälja.

Peale paari souawõttu tehti kell 15.03 lou-natoaheaeg kuni kella 16.39.

Pealelõunal kohtuistangu jätkudes esineb

Sepale, et — näe, lapsikuks peetakse sinu2,ema runoivai neyar ieue wc» katvaisustl?'^se ajast ja Seppa sellest ajastsaatikui Reha selgitab, et kol. S-iman

see tootaS azalehe .Wmtluse panduste ^ zZigis oma toäljendustes olnud kullaltja

tema. Reha, pole luiimaks enani Sepagatahtnud kokkugi saada. Mõtteosalistega kottu

kaalukale

ilmsiks, et ta kõike raha, mis kasseerinud, eiannud edasi EWL-i kassasse. Waatamw ^ ^ ;,,lum;u,U,ZSÄÄÄ '°ades Wnm* mfl, wsnkuni asjaolude selgumiseni.

KäeZoletoa aasta talwel, jaanuarikuus ol-nud Seimanil esimene kohtamine Sepaga:Siis tähendanud Sepp, et ta saanud kokkukol. PuSkari ja Luigaga ning, et ta

orgauiseeriwat walitsuswastasttegewust.

Sepp pööranud Seimani poole küsimusega,kas Seiman ei asuks selle organisatsiooni et-teotsa. Sellest öelnud aga Seiman järsultära. Sepp samal kõnelusel öelnud toeel Sei-manile, et toaat. Puskar oletoat sõnunud:

.Andke mulle 50 m e est j a mateen põõrd e !"

Sepa selline lapsik jutt ajanud Seimanilenaeru peale ning Seiman ei olewat kaua saa-nud aru, kas Sepp teeb nalja toõi on taltõesti tõsi taga.

Jaanuarikuus kutsunud dr. Koc6 kol. Sei-mani oma juurde, kubu tulnud hilje« ka P.Steinpick, ke? teda informeerinud Sepa j. t.pöörde kawatsustest. Steinpick tähendanud,et

Tartus walitseb ärewus,liiguwad kuuldused, nagu saadetawat relwiTallinna ja nagu oleksid tolle äretoustteki-tawa liikumise eesotsas Puskar, Luiga jaSeiman. Kui Seimanile tõelised asjaoludolid saanud arusaadawaiks, läinud ta iilem-juhataja kindral Laidoneri juurde, keda^ in-formeerinud sellest pöõrdekawatsusest, märki-deZ ühtlasi, et siin toõib olla tegemist protoo-katsiooniga. ülemjuhataja täna-

nud Seimani asjaolude teatawakstege-mise eest.

Selle järele sõitnud Seiman Soome en-dise GVL-u keskjuhatuse abiesimehe

Artur Sirgu juurde,kes eitanud igasugust ühendust isehakanudterroristidega. Soomest tagasi tulles olnudjuba juurdlus selles asjas alustatud.

Järgnetvalt wastab kol. Seiman mõnelekchtu eesistuja küsimusele. Kuna ta mõnedeeluurimisel antud asjaolud unustanud, siisloetakse need ette. Etteloetud seletusest selgub. et Seiman toastanud Sepale ja Rehale:..Mina peaga läbi seina jooksma ei hakka.Niisugune wõitlus ei sobi wabadussõjalas-tele."

Selle järele esitab adw. Teemant Sei-manile küsimuse, kas talle dr. Kooki juuresjuiuajamisel Steinpickiga jäänud sellinemulje, et toõiks olla tegemist _ prowokatsioo-niga. Seiman wastab. et selline mulje jää-nud tolle küll. Paistnud, nõgu oleks tahetudwanemaid mehi — Puskarit. Luigat ja tedasisse wedada.

Reba seletab, et Sepp teinud talle ettepa-nekn Seimani kaasa tõmmata, olewat toanawabadussõjalane. tema nimi oleks inimesijuurde toonud.

Eesistuja (Rehale): Miks te siis Seimanijuurde läksite?

Reha: See oli rumalus minu poolt. SeppiRrts wäga peale. Pärast, kui Seiman oli

Jaanuari lõpul toõi weebruari algul saa-nud talle teatatoaks, et mõned inimesed käi-toat ringi ja lootvat mingit organisatsiooni,et selle kaasabil muuta praegust riigikorda.Liikusid kuuldused, et selle

organisatsiooni eesotsas seiswatkol. Luiga,

siis jälle keegi teine mee?. Tekkisid kuu ldu->W>WWWW>WWWWMWWWW>WWM^^WM^WNM..M-M,'Wff

Miljonite järele NEestlaste ja wälismaalaste ekspeditsioon Siberisse ja Leningradi ümbrusse

Varandusi. — Uudne aparaat, mis awastab maa sisse peidetud

mille eest W. liidu juhtiwad mehed alatihciatanud ning palunud kindlaks teha selli-seid inimesi, kelle tegetouses tulnud ilmsikspi^wokatsiooniline joon^

Prokurör esitab W. Paulile küsimuse,mida ta mõistab prowokatsiooni all. Paulwastab sellele, et tema artoates olewat pro-ivokatsioon see, kui Sepp

wab-adussõjalaste nime all esinedespüüdis organiseerida mässu.

Eesistuja esitab jälle Sepale fiisimiisi.Eesistuja: Kas teil olid Rehaga ülesan-

ära jaotatud?Tepp: Ei olnud.

(Jar? 11. kyljel.)WWWWMWWWWWWWIWW

eneöfe— Otsitakse Koltshakiaardeid

Oaainide )a härradejalanõnsldsösris. hooajakssuures valikus

soodsa hinnagasoovitab

R. Baomees Rataskaevu 2(Faevalehe vast.)

Tõtta ssidawad 9Zõ«fo(tubc Weuesse peidetud warandusi otsima eestlased Karl P u r »ro! ja Jüri Saaliste koos Berliini ad-wokaad» O. Keiseri, bulgaarlasest proses-sori D Mitowiga, sakslasest professoriSchmidtiga ning teiste lähemate kaas-töölistega. Ekskursiooni koosseis üldarwulton 11-li?meline. Rewolutsiooni ja sõja kar-tusel maapõue peidetud waranduste otsi-misel-awastamisel kasutatakse prof Mitowijn sakse geofüüsiku prof. Schmidti konstrueeri-tud aparaati.

Prof. Mitow, prof. Schmidt ja adw. Keiserpeatuwad Tallinnas hotell „Roomas".

Peidetud waranduste kMijate kõnetamiselosutuwad need ettewaatlikeua sõnakebwadeks...Räägiksime meeleldi, kuid kardetakse et ük-sikasjalike andmete awaldamine kahjustabmeie tegewuse wõimalusi N.-Wenes," onnende üldine arwamus.

Selgub siiski, et Karl Purrok. üks N.-Weuesse sõitwa ekspeditsiooni liikmed,

peab praegu EeStiSasundustalu.

Tema näpunäidete järele algawad kulla jateiste peidetud waranduste otsimised Sibe-riS. Sest enda tõenduse järele K. Purrok re-wolutsiooui segaseil päowil teeninud Siberiswalgvte wä»S lihtsa sõdurina. Siis ta näinud,kuidas ja kuhu walgete wägede juht Koltshak

punaste pealetungi eest ta-gauedeS lasknud matta omaarmee hinnalised warandn-

sed.Kubu nimelt, selle kohta K. Purrok ei soowianda lähemaid seletusi. Rewolutsiooni keerisepaisumisega põgenenud ta Eestisse ja pidanudpeidetud waranduste asupaiga seniajani omateada.

(?c?tistatud uimega Tallinna linnaametnikJüri Saaliste ligi kakskümmend aasta! tagasielas ja

teenis madrusena Wene-maal,

Leningradis. Temal endal tollal poê ainuderiti nimetamiswäkrselt suuri warandusi, küllaga olewat ta teadlik oma tuttawate waran^duste peidukoha üksikasjalises asetuse?. NüüdJ. SaaliSte sõidab N -Weuesse nende woli-nikuna

„Kes on «««de peidetud aarete omanikud?"Selle küsimuse peale J. Saaliste raputab

pead. Tegemist on äriasjadega, ja sellepärastei svowi ta küsimusele anda täpsemalt selgi-tawat wastust. ütleb waid, et

ühes kohas on peidetud 17 jateises 7 — 8 miljonit kuld

rubla.Mõlemad waranduste panipaigad asuwatLeningradi lähûses. „Ja kindlasti on nadwvnelaste poolt seni awastamata/' on J.Saaliste weenew otsus. Waranduste omani-kl»d praegugi elutsewad Eestis.

Ekspeditsioonis esineb peategelasena Ber-liim adwokaat O. Keiser. Sõja eelaastailpraktiseeris ta adwokaadina Leningradis.Kuigi arhwuselt juut, jätkub tal omal alaltegutsemise wõimalusi ka juudiwaeuuliseSaksamaa pealimmS. O. Keiser ongi

waranduste otsimise retkePeaorganiseerija.

Ta ei eita, et omab sidemeid Berliinis elut-sewate wene pagnlaste-emigrantidega Needteadlikena prof. Mitowi ja Prof Schmidtileiutatud aparaadis, on temale usaldanudmälestuste järele kohtade umbkaudsed kirjel-dused, kuhu nad segaste aegade eest põgenedeson peitnud oma aarded ja kulla tagawarad,lootuses, et rewolutsioon peatselt raugeb janad sama peatselt saawad asuda oma waran-duste kasutamisse. Nüüd aga, kus endistelaadlikel ja suurnikel sõit Wmemaale, weelwähem aga endiste waranduste tagasitoominewõimatuks osuwuud, on nad adw. Keiserilewaranduste awastamisel annud tstiswolitu-sed, lootuses, et

nõukogude ajal nende aar-ded on jiäänud l e i d m eruks.

Prof. Schmidti ja prof. Mitowi uudne apa-raat osutub aga hädawajaliseks, kuna peit-mise juures mitte wiibinud isikuil aparaadi

Jüri Saaliste.puudumisel raske oleks awastada „kulla-aukude" täpset asupaika.

Adw. O. Keiser on N.-Wene wõimudegasõlminud

laiaulatusliku kontsessioon-lepingu

kõigi Wenomaa territoriaalpiirides peidetudwaranduste awastamiseks-wäljakaewamiseks.Lisaks Berliinist ja teistest Euraopa tsentrumitest saadud wolitusile on ta kokkuleppeidsõlminud ka

siinsete Pagulastega,kes temale juhatanud oma waranidus!» asu-paigad. Weuelastega sõlmitud kokkuleppe jarahwakomissaride nõukogu poolt warem wäl-ja antud määruste-dekree-tide Põhjal

awastatud warandufist Weneriikomandab 7Sprotsenti.

ülejäänud osa omawaheliste kokkulepete põh-tal jaotawad waranduste otsijad ja «ende

wolitajad — endised omanikud. Knt aga sa-tutakse warandusile, milles otsijad ainnüksiteadlikud, päriwad nad lubatud protsentiterwes ulatuses. Nõnk.-Weue rük maapõuesleiduwaid-peidetud warandusi praegu enam eitunnusta eraisikute omandusena, waid sub-tub nendesse samuti, nagu tawnsi?>e^? maa-põue warandusile — looduslikul? kullale,õlidele kiwidele jne., mille ainuomanik»?? uitriik.

Waranduste otsijail sõiduks N.^Wenessepole takistusi. Sõl wastu eilset knnvSewa olinendel

telefonikõne Moskwoga.Teatati, et wiisad ja teised sissesõiduks wa-jalikud dokttmendid on walja antud. TaNn-nast wäljntakse 10—11 ^liikmelise ekskursiooniga, kuna kaasa wõetakse peale warandustepeidukohtade teadjate ka lihtsaid tõkjöude-wäljakaewajaid. Waranduste awastamisel jawäljakaewamisel on kaasas wene kontroll-ametnikud. Hiljem kohalikud wöimud hinda-wad leitud waranduste wäärtuse. Sell- järelewaranduste otsijail jääb wõimalus walida,kas nad wiiwad nendele kuuluwa osa Weneriigipiirest walja wäliswaluutas wõi leitudwaranduste algkujus.

Mõni aeg tagasi käisid Eestiit N.-Wenessamal eesmärgil adwokaat Weinbergja Tallinna elanik H a l l i k, endine puutZõ-line Leningradis. Nagu jutustawad nüüdseleotsimisretkele asujad, Hallik omalajal oli

Leningradi lähedusse peit-nud terwe waranduse.

Temal ja adw. Weinbergil ei õnnestunud a»awarandusi leida, kuna waranduste peitjarohkete aastate järele enam ci suutnud mä-!etada waranduste täpset asupaika

'>?ros. Schmidti ja pros. Mitowi aparaadi'ilu! waranduste awastamine vZewat mitme-f"vtifclt fcrnctii, kuna selle juures jääwadüra ebateadlikud ja tülikad kaewamistköd,senikaua kui on tegemist metallasjade otü-misega. Mõlemad professorid apuraadi ebi-tomisega alustasid 2% aastat tagasi. Esialgul walmis primitiiwne seadeldis, mida nüüdwõimaluste kollaselt on arendatud täiuslik,kuseni. Adw. O. Keiser teinud N.-Wenesse

esimese uurimisretke selleaasta kewadel

ja awastanud toonud sealt terme reo warau^dusi.

Weel kuuldub waranduste otsijail». et Tal*linnas nende, peamiselt adw. Keiseri wolmi-kuks. dokumentide muretsejaks ja muudeametlike asjade korraldajaks olewat keemikAug. Leht.

Esmakordne ja uudne uurimisrett N.-We-nes seniste arwestuste järele wältawar km»kuni poolteist. Nädalapäewade Pärast loodabaga Tallinnas tagasi olla J. Saaliste, kessõidab ainult Leningradi ja selle ümbrus-konda, kuna teiste matk wiib kaugemale, Si'berisse, punaste omaaegse tugewama wastase

kindral Koltshaki waran-duste jahile.

WõHikuile fantastilisena tunduwale teekonnale asudes waranduste otsijad oma saa-wutusist ja läbielamusist lubasid esijärjekor»ras seletusi anda „Uudislehele" tz

tludtdelU Nr. ISO

Itudistefti Teele nõiakatla poole27. septemtoU 1935. a.

Kodumaa filmikroonikaon mannetu

Kui meil aastate eest oma ees-t i filmid puudusid, siis mõteldi mõtteid, et neid peab valmistama ja

et neid võib rahuldavaltvalmistada ja mõnuga ka v a a -d a t a.

Tehtigi siis katseid isegi möncdraamaga. Ei saanud need draamadvõistelda suurmaailma ainelistesuurvõimalustega ega ka kogemustega. Aga ometigi mingi pinge olineil katseil.

Raske oli ka Estonia-filmil, kesaegajalt püüdis pakkuda kodumaaringvaadet ja tähtsamaid sündmusi(näit. Rootsi kuninga külaskäikEestisse jne.). See oli jõukohasem, ja kui neid näidatud olekskõigis kodumaa kinodes, küll siisettevõte oleks end ka tasunud. Sedakahjuks ei olnud ja kinoomanikudpalju neist ei hoolinud.

Üht ei eitanud aga keegi, et filmkui kroonika, kui meie elu mitmekesiste sündmuste reportaazh ja kuikodumaa tutvustaja on väga mõjuvaks teguriks, mis ei tohi puududameie praeguses arengus ja eritiedasiarengu protsessis. Meieloeme elu ffle ajalehtedest, aga meieei n ä e seda. Kui tsivilisatsioon onarmud nägemise võimalusekino kaudu, siis selle mittekasutamine oleks loiduse pidamine.

Valitsus, mõistes filmide kultuu-ristavat jõudu, püüdis kodumaa kui-ttrorfflmi ja kroonikat elustada. Tategi kohustuslikuks, et k õ i k kinodpeavad igas eeskavas näitamavähemalt 200 meetrit ülesvõtteid

meie oma elust.Kodumaist kiiltuurfilmi ja kroo

nikat kinodele andma määrati siht-as. „E e s t i K ti 11 u u r f i 1 m i 1".Se siht asutis kohustus andma filmikõigile kinodele. Teisalt võetud kodumaised võtted ei olegi maksvadmääruse täitmiseks.

Nii oleks ju asjal näiliselt kõigitihea lahendus leitud. Aga mis väliselt korras, kantseleiliselt kõigitinobedalt käimas, ei ole sageli sisemiselt veel hoogne, leidlik, vaimukas ega sisurikas.

Kas valitsuse poolt hästi mõeldudkavatsuse teostamine kipub mingisse nürisse sõlme takerduma?

Vägisi kipub praegu pakutav„Ecsti kultuurfilmi ringvaade" jätma selle kurva mulje. Kevadest sügiseni oli üsna pikk aeg ja soodsaimfilmimiseks. Kui valitsus pikendaskroonika nõudmise tähtaega aprillist septembrini, siis kindlasti heaslootuses, et Eesti Kultuurfilm valmistub tüsedalt ette ja täidab siisoma lubamisi kõigiti sisukalt.

Nüüd on aga selgunud asjaolu, etE. Kultuurfilmil on küll direktor,ametnikud, auto jne., aga tõõ sisukat tulemust — seda peaasja —veel õige vähe. Kinodes näeme päris kummalist asja: „eesti kultuurfilmi ringvaadet" näidatakse 10min. umbes 200 m, pikkuselt, aga

(Bärg 11. Ihk.)

Klaipeda — esimene reisi tulipunkt. — Itaalia Ja tema ..vaenlased". — Miks Eesti peaks olemaAbessllnia poolt? Maakerasõit algab Itaaliast...

Vaadates enne maakerasSitu erapooletupilguga Euroopa poole, pean küll tunnistama, et sõidul lõunasse tuleb läbistadaomaette tulekatel, mis iga minut lõhkemahakkab. Vast ei kunagi pärast maailmasõda pole olukorrad olnud nii tõsised kuitänavu. Mõeldagu ainult tagasi, ainultmõni kuu! Siis oli veel aeg, mil polnudItaalia-Abessiinia konfliktist lõhnagi jasee probleem võis mõlkuda vaid mõne va-lispolitilise teoreetiku peenetes ajudes.Kõneldi vaid mõningate monarhiate j alule-seadmisest Euroopas. Aga nüüd ... Sõja-tont ähvardab mitte üksinda Itaaliat jaAbessiiniatt, vaid ka teisi riik© võib sellessekeerisesse sattuda. Meemelimaal on oodata tõsiseid sündmusi, kui uskuda välismaalt tulevaid telegramme. Kas mitteKlaipeda pole see koht, kus esimesenapaugud raksatavad?

Ma arvan, et esimese peatuse maailmareisil pean tegema Klaipedas, sest sealsedsündmused tingivad aeda. Kavatsesin v51-ja sõita umbes 20. oktoobril, aga nüüdpeab vist väljasõidule küll varem mõtlema. Sest see, mis sünnib Klaipedas, onmeile sama tahtis kui leedulastele. Vaevalt on mõeldav, et meie suudame püsida,kui on murtud Leedu. Leedu saatus on kaBaltimaade saatus. Selles pole raja ka

helda. Kuigi ajutiselt teisiti võib naida,siiski ei jäta ajalugu läbimata oma loomulikku arengut.

Seepärast arvan, et pole minu poolt sugugi väärsamm, teha esimene peatusKlaipedas, Balti ranniku imelikumas linnas. Sakslastele on ta ikka veel Memel,leedulastele aga Klaipeda. Järjelikult ajakirjanikule ta saab oleleda esmajärguliseuudisteallikana. Olen saanud palju sooviavaldusi, vaadata ringi ka Kesk-V?,roopas. Kuid pean vaid üht mõõnma, et seeminu reisikavas ette pole nähtud. Kesk-Euroopas on meie lehemehed ju nii paljukäinud, et sealt, avalikult öeldes, polemingit suurt huvi kirjutada. Need maadon meile liiategi käe-j ala juures.

Näib palju mõistlikumana, alata pealeItaaliaga ja sealt edasi sõõstuda Balkani-maile. Need maad on praegu Euroopa po-litika tulipunktideks. Nagu näha on, sünnib sealpool paljugi huvitavat. Itaalia põlieima loodetavat sõda pole kaugeltki kerge.Paljud suur- ja väikejõud on oma vihasedpilgud põAranud võimsa duce poole. Huvitava Euroopa kaardi avaldasid ameeriklased „New York Americanis". See

kaart on allpool ära toodud. Längjoontegamärgitud riigid olevat kõik duce vastu,▼aid Saksamaa ja Hispaania olevat arva

tavasti poolt, kuna nad vaikivat ja omatõekspidamisi ja sümpaatiaid ei avaldavat.See Hearsti kontserni kuuluv suurlehtkannab iga lehekülje üleval äärel küH loosungit „A Paper for People Who Think*,ajaleht inimestele, kes mõtlevad, kuid onsealjuures talitanud väga mõtlematult.Itaalia vastaste maadena on märgitud kaEesti, Soome, Läti ja Leedu. Luxemburgon ka jäetud valgeks, Andorra, San-Mari-no, Lichtenstein ja Monaco pole sellelkaardil üldse märgitud.

See kaart on küll ainult ameeriklastekõmu janu vähendamiseks välja mõeldud.Päris raske on arvata, miks me peaksimeolema just Itaalia vastu, kuna meie eimängi kuigi suurt osa Euroopa kõrgespolitikas ja peame asuma vaid äraootavalning isoleeritud seisukohal. Sama võiböelda ka meie naabrite kohta, kellel Itaaliaga samuti erilisi sõprus- ega vaenlus-suhteid pole.

Ameeriklaste kaardi järgi peaks arvama, et lähen Itaaliasse kui vaenlane. Agama arvan, et kirjeldava ja erapooletusttaotleva ajakirjanikuna ei saa ma ollavaenlane ega sõber ühele ega teisele. Sestpole midagi hädaohtlikumat, kui kirjutada «tendentskirjutisi. Need ruineerivad varstiniihästi kirjutaja kui ka lugeja. Aga Itaa-la, tänapäeva politika tulipunkt, veetlebmind kõrgemal määral. Mõelge, sõjaro-maptika, sinitaeva ja apelsinid» maal!Kahuri vaim ustus tulisilmsete ja tõmmudeinimeste silmis. Näib, nagu kõnniks Fo-rum Romanumil Caesarite varjud ja põrutaks maast jalaga iPes uusi leeeriohe. Jakas pole mul ehk juhus pealt näha UueHooma Riigi loomise algust?

Itaalia järgi on loomulikult Balkansee, kust võib hankida huvitavat silmale,sulele ja mälule. Pärastsõjaaegse suurriigina Lõunaslaavia, uues eluvaimustu-ses pulbitsev Kreeka, moderniseeritudTürgimaa, mille suurem osa asub küllVäike-Aasias, kus ka läbi peab sõitma.

Igatahes on reisi algus juba ukse ees.Kui loete neid ridu, olen Viljandis. Sainsealt noolt ühe huvitava kirja, mill«"Süks viljandlane palus etsd vaatama jaintervjueerima sõita. Selle reisi kohta 'kirjutan nikemalt pühapäevades lehes. Jareisi praktilisest ettevalmistusest annanülevaate lugejaile tuleval nädalal. Sestselle reisi vältel ei toimu miski saladusekatte all, kuigi see vast lugejaile näibvõõrastavana. Aga moodne aeg seabmoodsale ajakirjandusele teistsugusednõudmised üles, sellest siis tingitud kalugejaskonna informeerimine eelolevastrasust. Arvan, et sellega, ollakse ^-'"tgipäri. Teisiti suhtumist võiks võ+ta hal-

vutamisena. E. Sein.

tt Vaikne Mwtga&e ti

3Mä(i&teatiisNeljapäeval andis Tallinna Töölistea

ter teise esietenduse, määgides OskarLutsu „Vaikse nurgakese" dramatiseeringut.

Oskar Luts on kahtlemata meie populaarseim kirjanik, kes igapäeva elujpildi-keste kujutamises on annud intiimseltsoojalt nähtud igapäevainimeste südameidja toiminguid. Oi kui suurelt on võetudelu ja ta suurust ncing ta veelgi suurematmõtet, kui on suuri sõnu tehtud. Agakui väikene ja tühine on ta tõepoolest, kuiLutsuga koos astume agulite ringikes-tösse, kus elab ühiskonna enamik.

„Vaikses nurgakeses" kujutab kirjanikkadaklikku alevipesakest ja saksluse,õieti baltluse mohikaanlust neil viimaseil aastail, mil uued eluliikumised ja olukorrad sakslust-baltlwt siin raskelt tabasid. Endine jõukus baltlaste, ka aadlike, käest on ära libisenud, hiilgus samuti. Nad nMd on kokkusu ru tuina vaeses elus vaikses alevinurgakeses. Vana-piigakesed elavad kui lutikakesed seintevahel ja on kärsitud ning segased enestevooruste koormast.

Novelli dramatiaeerides enamasti ikkamidagi läheb kaduma väärtusist, mia novelli teeb heaks. Mis jutustusvormis vqJssaada kõigiti haarava küpse käsitluse,dramatiseeringus sageli võtab teise värvingu ja on enamasti puuduline. Kuidagiauklikuks jääb. # Ning et draamas puudubsõlmede tekkimine ja lahtisõlmimine, siiselwpildikeste rida tundub kuidagi napinavõi õõnsana lavateose jaoks.. Seda saime tunda ka nüüd. Otse vä

gagi huvitavaid tüüpe ja nende toiminguidja nende juttu saime, aga tegevuse pinget ja tervikluse tungi ei olnud. Ei ole,kuhu või milleks lopsakad elupildid väljapeavad viima. Olgu kull, et elupiltidel ise-enesest siin on oma sisemine vaatamisväärsus ja rütm, ometigi meie lõpp-pild1'*saime tundmuse, et lõppu on vaja tuua jalõpu peab tegema, kuld kuidas, seda

«i tea. Tuligi siis otse nagu võõras vägisi otsitud kõrvalvahend: lasti aadlikelpolitikat teha, mürada, vaimustatud janaiiv olla emamaal puhu vaist uutest lootustest. Ning kooliplika haavunud armu-hoos särtsatab sõna reetjast, kes võibsaada hädaohtlikuks — siis taandutakseja lool on lõpp: lõpetati elupildi näitamine. Peab ütlema, et dramatiseeringkuni selle loo lõpuotsimiseni oli vägavaatamisväärne, aga 1 õ p u p i 11 sellaselotsitud ja vähe usutaval lahendusel kiskus õhtu muljest väga palju maha.

Lavastaja oli teinud minu arusaamisejärele väga hoolsalt tööd. Luua õhkkonna,mis pn meist kõrval ja nooremale põlveleosalt võõraski, ei ole kerge. Siin saimeaga baltlise miljöö ^ osalt üsna kujuka.Leidsin, et naisosalised ses asjas olid tugevad. Nende, käitumine, ilmed, moed,kogu peentööni taotlemine, oli iseloomulikja distsipliinis. (Pr. V ä 1 b e, pr. R õ m -m e r, pr. P r e i t o f, pr. ,T lirisao n,pr. Adorf.) Nende väiklused, eelarvamused, uih ja vuih, lõid miljöö. Rksitusoli vist küll, et "nad laulsid „Oh mis olenvanematel teinud . .Seda laulsid talu

tüdrukud ja teenijad, sakstel olid teisedlaulud moes.

Kindlasti üle kinpusid mängima mees-saksad. Kui aadlikke vajus joomise käespõhja nii mõnigi, siis ometi mitte nii massiliselt, et neid ühel õuel nii palju koosoleks alati larmamas olnud sellase kisa-kÄraga, nagu siin nägime. Minu arvateshr. B a u Th a n pakkija väga leidlikult huvitava kuju allakäinud mõisaomanikust,kes inimesena ja viinasõbrana lenlikultellu suhtub. Atra autor ja lava tegid sellele mõisaomanikule liiga, kui. tegid temast viimase paadialuse välimuselt. Rau-man sellele vaatamata hoidis oma mänguga oma kuiu teatud positsioonis-, kunahr. Romot härrat tegi maapoisi vahendi-teâ.

Vestbergide perekond oli õnneli

kes kätes. Sealt sai head mängu. Hr.Teetsov ärimehena pakkus kujukapehmusega, kuidas meestel raske siis onmajas olla, kui perenaine kõigis vaid omatahtmist valitseda laseb ja kärab ja tuiskab, ilma et halb tahakski olla Ja pr.Tamm majaprouana mõistab juba neidnoote, mis mehe ohkama pan°b. Ta andis

tõesti hästi läbimõeldud mänrru. Pr.Linda Reial mängis esmakordselt

plika osa. Plikade hingeelu, tunnete puhangud, nende väljendamise ja nende varjamine on isesugune maailm. Nad võtavad kõike kiirelt ja täie südamega. Kuineil on, kellelt nad armastust usuvad, piisnad on vilkad ja säravalt nobedad kõigeks. Kui neil ei ole seda armastust, siisnad ootavad surma ja ei taha peale kurbuse midagi. Pr. Reial väljendas seda kujukalt, koos erilise nüansiga, milles lap-selisusele lisandus juurde intuitiivseteäratundmiste kajastuste kurbmeelsust.Hr, Alamaa oli autori ja dramatiseerija poolt pandud ossa, mis millekski eiole ja midagi ka ei tee. Seisa ja vahi.Selles ta ka. ise ei püüdnudki monotoonsusest väi'a. Ma mõtlen, ei dramatiseerijaoleks pidanud püüdma seJlole üliõpilaneselles teoses ometi mingi tegevuse 1 oiH-ma. Hr. Tõlla mängis riigiametil^ -uminu arvates frandimnua, kui see on iseloomulik. üllatavalt meisterlik-loidükoli hr. Koppel asunikule näo Irirhni-ses. No niisugust vurrudega meo^f võibkogu ta iseloomu-jussakuseo-H ti ui hilisekspidada meie talumeeste nngud" sarjas.Vanaema pr. Karjamehn poolt e'imflrir*ult tehtud,

Koqîi näidendis on momenln, -mikarra otse särisevad. Lause*e lons-kf-on oluhne. Mängus on riiuni i;i ituju. Kui viimane vaatus y~MoirS; hoolsale läbimõtlemisele, vvk^ ..Vaikne nurgake" Töölisteatrisse nikemaks aiaks t-imaelu ja liikumist. Ei ole hea, et koolitüdrukut näidatakse lõnul nii vahvusten i-vusetuna ja üldse sellisena, ke<s hiljemväga, rahul on sellega, keda pep1-; lambapeaks. Kui „oma isa" tütar võiks ter>"'ehk võimaldada parema lõpu sellele näidendile. Ja üliõpilase sameti ehk võikslõpu paremuseks tegevusse pa

R. K.—P.

Kr. 150 Uudisleht

Elujõust kantud mõteMajor J. Lepp lahingristide aktsioonist. — „0leit weeiidnnud, et

need mõtted wajawad edasiarendamist

i

Jätkates lahingristide annetamise ja wal-adussõjalaste ««ülendamise aktsioon!arendamist, „Nndisleht" tänases numbris toob major J. Lopa arwamnse toimetusepoolt algatatud küsimuste kohta. Nag« mitmed teised wabadussõja juhid, nii ka majorJ. Lepp andiS lahingristide statuudile oma põhimõttelise tunnustuse ja poolehoiu.Lühijutlemisel major J. Lepp, kes 2. soomusrongi ülemana oli wabadnssSjaS tnntn-maid kujusid ning praegu kaitseliidu Narwa malewa pealikuna on komandeeritudkõrgemasse sõjakooli, awaldas järgmist:

„Algatus, tunnustada wabadussõja sangarite teeneid lahingristiga wöi mõnemuunimelise mälestusmärgiga, on kõigiti terwitataw. On ju küllalt tuntud tõsiasi,et Paljn wabadussõja kangelasi jäi kridagi tahaplaanile. Olen mõelnud tihtt mit-mest endale allunud mehest, kes sooritasid oma töö suure waprnsega. Sõiakäras tun-d»s mitmegi niisuguse mehe tublidus u. õ. kohustuslikkuse raamis olewana. Allesnftüd, aastaid pärast sõda selgub, kui suure erilise wäarwse omasid need mehed.Nende teeneid on tarwis hinnata. Parem hilja kui mitte kunagi. Mõtte teostamineon aga pisut raskem. Raske on eksimatult maarata kindlaks, kes wiiäriwad mäles-tusmärki ja kes mitte.

Wõtame kas wõi niisuguse näite: jalgwae Peaks siiski leiduma tee,kompaniiga läks tulle ka siderühm. Mees kuidaS mälestusmärgiga tunnustada neidwälitelesoniaparaadiga wiibis lahingu kestel inimesi, kelle teened weel senini allakriipsuta-tule all. Tegelikult ta otsekohe lahingust ei mata.wõtnud osa. Kuid samas on selge, e-t sideta M's puutuv aga teise algatatud küsimusse,poleks mõeldaw olnud kompanii rünnaku läbi- reserwwäelaste ülendamisesse aukraadis,wiimine. Wõi teine näide: patarei tulistav leian, et see on täiest! läviwiimatu. Ma eipositsioonilt. Tegutsewad suurtüki numbrid, eita nähet, et ka neile tahetakse osutada aus-waatlejad ja maakuulajad. Nad on otseselt tawamat tähelepanu, kuidlahingtegewuses. Samal ajal

patarei woor wiiviv tülis-tamise piirkonnas, kuid tategelikult ei wõta osa la-

h i n g k ä i g u st.Sõnaga, on wõtnud osa lahingust ja siiskipole. Siin tekibki raskus, kuida? tõsta ke-dani esile erilisemalt. Pealegi on aastate jä-

Major Jaan Lepp

seridel. Siis asetati pearõhk riwilisele jan. õ. esinduslikule küljele. Kui nüüd erusttulev ohwitser, kes pikemat aega olnnd eemalkaitsewäe korrast, siis tuleb loomulikult eelis-tada allohwitsere. Mida aga teha weel nen-dega, kellel pole olnud üldse kaitsewäelist kõr-

algatatud kujul see ei sobi.Praegu on wõimaldatud kõigile reserwwäelasile jõuda edasi auastme-redelil. Tuleb as- - ■ . r. . . , _ .. c. . ^ ,

tuda kaitseliitu ja sooritada wastawad katsed, ^5.^ning saada pcaasi — aukraadile wastawteadmiste-bagaash. Tõusta aukraadis ilmaet omataks wastawat staashi, — tundub ebaloomulikuna. Näiteks mõni 15-aastane poiss,

rele wäga raske selgitada ühe paremust teise kes wõttis osa wabadussõjast, wõib tõustaees. Palju sõjaaegseid juhte, kes wiibisit la- algatatud mõtte kohaselt 15 aastaga leiinan,.»hinguift osawõtjatega otsemas ühenduses, on wõi koguni kapteni aukraadi. Sõja kor.ra!surnnd ning paljud läinud erru.

Ol! mitmeid wäeosasid, millesiga mees lõi kaasa iga

lahingu.Kuid oli ka niisuguseid wäeosi, milles paljumehi jäi paratamatult lahingtulest eemale.Jällegi on raske selgitada tagantjärele, kasmees oli lahingus wõi mitte.

aga ei saaks teda loomuttknlt wastawa! amet^kohal kasutada. Asetada teda siis alamale,wõimetele wastawale kohale.

tähendaks mehe alandamist,

mis wõiks tekitada arusaamatusi.Meie tegewwäe allohwitseride wäljaõpe on

sisult tugewam kui see oli weneaegserl oknvit-

dusena on wõimata ettekujutada.Reserwwäelaste ülendamist auastmes wõiks

asendada kas wõi mingi erilisemeeletuletusega teatudajawahemike järele.

Kahjuks pole seni olnud wõimalust algata-tud mõtteisse süweneda põhjalikumalt. Olenweendunud, vt need mõtted wajawad edasi-arendamist."

„Uudislehe" järgmistesnumbrites major J. Lepalt il-

mub lahingristide aktsioonikäsita w pikem kirjutis.

Mmfähfa "JtaatihKõik on malmis sõjaks

Nagu „Daily Maili" korrespondendid tea-tawad, kirjutanud neegus juba alla üldisemobilisatsiooni käsule. See käsi? astuwatjõusse 28. septembril, mil peetakse wihmaajalõpu-pidu. Wõib ka olla, et mobilisatsiooni-käsk astub jõusse mõni päew pärast seda pidu.

Adis AbeVast teatatakse: Neegus eiole weel löönud üles oma sõjatelki, kuigiAbessiinia pealinnas walitseb arwamine, etsõjategewus algab ilma sõjakuulutamata.Usalduswäärsetest allikatest ttllewad teated,

. t c i •» _ . f , . - et mobilisatsioon AVeSfiinias on fakt, milles eiward saadame tagasi Pllgu aiale, kus ka maksa entm kahelda. Paljudes kohtades onAbessnma sodis Jtaauaga edukalt. kõik sõjaks walmis. Kui itaallased ründawad

Meie jutu peategelane Friquette on abessiinlasi, siis — haKawad Abessin-i pea-endisaja kirjanikke, kes ka ei põigelnud See °"eemale seiklustest. Ta °li wiibinnd Ja.. m°r8't8' "

Kogu maailma tähelepanu on pöördunud Abessimiale. Peamiselt ses mõttes, kas ta suudab seista wastu Jtaaliale wõi mitte.

Itaalia ja Abessiinia ei sõdi mitte esimest korda. Nende kahe ri5gi wahel tun- Paui-Hiina sõja ajal Koreas ja mujal,dnks uagu oleks põline waeu. Kui kannatanud Madagaskaril ning wiimaks ^ Abessiinia weel lepiks, aga Itaalia ei tulnud Jtaalia-Avessiinia lahingwäljale. wõistlusedPüssidela^seS?^^suuda andestada iialgi seda, et ta sai Ta oli haruldasi naisi, kes pole kartnud maailmameistri tiitli põlwelt laskmises nii

. fjjfcft. meeskonna- kui ka individnaalwõistluses.See naisseikleja ning naisajakirjanik ilmarekordi. Eesti meeSknna iUmabc

sattns omaaegsesse Jwaka-AbessitNta summa 1890. Lamades asendist laskmises jäisõjamöllu. Kuidas olid olukorrad siis, " — " -

sellest järgmises „Uudislehe" numbris.Paljn on ittni>tnnud wahepeal Itaa

lias. Wöimalik, et weidi ka AbessiiuiaS,ent see ei wäheuda põrmugi jutu wõlu

Mlzl tuled peavõit?8emne suurem võit 100 0 kr.langes piSetile nr. 8 2 3 0 ja rohelisele värvile. — Täna vähe

pealtvaatajaidTänasele, riikliku klassiloterii 1. klassi

loosimisele oli rahvast ilmunnd juba hoopis vähem kui eile.

Rahva huvi näib loosimise vastu vaibuvat, kuna senini on välja tulnud enamuse®ainult vähemad ja keskmised v6idud. Kanäib vihmane ilm siin oma nt<5ju arvalda-vat.

Senini on langenud suuremad võidudalltoodud numbritele. Võidud on äratoodud piletinumbri järele värvide järjekorras: sinine, roheline, kollane ja punane.

24.978 — 500, 5, 5, 5; 30.208 — 10, 5,100, 5; 25.756 — 5, 100, 5, 5; 6341 — 5,10, 20, 100; 13.887 — 5, 5, 100, 5; 181.1— 500, 5, 5, 5; 29.496 — 5, 5, 5, 100; 4563— 5, 5, 100, 10; 18.289 — 5, 10, 10, 500;20.280 — 5, 10, 5, 200; "* 8 5, 200, 10, 5;34.508, 5, 5, 5, 100; 26/ — 100, 5. 5, 5;34.611 — 5, 5, 5, 100; 26.241 — 5, 5, 100,5; 2734 — 5, 5, 200, 5; 28.431 — 5, 5, 10,200; 11.330 — 5, 5, 10, 500; 8230 — 10,1000, 10, 5; 39.064 — 100, 5, 5, 5; 20.655— 5, 200, 5, 5; 19.706 — 100, 5, 10, 5.

(,Veran*ka" seepon ületamatu!

Bensiiniplahwatus autotarwetelaos

Eile kell 13,30 tekkis Plahwatus Weue turg1, Karl Bertrami autotarwete ari K»»S. Tmu-tamise juures kukkus töölisel Aleksander Iva-u o w i l kaes tinutamiselamp. Selle tagajärjelPlahwatas läheduses asunud beusiiinipaak.Jwauow sai raskeid tulehaawu. K. Bertramikahju 300 krooui.

Auto paiskas poisi õhkuPaul Tedermann, noor poiss Sireli täna-

walt, oli jalgrattal teel Pärnu maanteelTallinna poole. Sõites õiget kätt. Sea> «m-Ves 45 kilomeetrit Tallinnast KhutaS talleselga auto A—1377 ilma signaali andmata.

Pealesõidul tegi Paul Tedermannkukerpalli õhus.

Pealesõitwa auto juht, kes oli ilmselt Win-tis, seletas, et ta sõitnud 80-kilomeetrilisek«!rusega, ent pealtnägijate seletuSte järelewõis olla autol 100-kilomeetriline knrnS.

G. Lokkotari hiilgeuM RoomasEile toimusid Roomas maailma meistri-

summa 1890.Eesti w i i e n d a k s, püsti asendist laskmiselneljandaks.Homme on wõistluste tähtsaim päew.

Wõisteldakse laskmises wavapüssift.

Warskestloete

huwitawaid ja põnewaid jutte:O Ebaõnnestunud elu.» Surnumere saladus.O Naistekütt wastu tahtmist.• Baleneia wilmne lSwi.e Onu pärandus.• Waim.

Kaks head romaanie VSikefeklireke.• ttfo ttito.

Huwitaw reisukirjelduste osa

„Nändur"Rohkesti ristsõnu ja mõistatust.

Hind ainult 10 senti.

lüüa Adua all, kus wõitluses abessiiuliStega kaotas °l°ndat°walt Itaalia sÄ4"ai»st7Ki"M°!lial'^7'«IniTb'toedftitbral Baratlen. korralikke püssegi, kuid tungis kallale

Itaallased pidasid endid tsiwiliseeritud Abessimiale ja sai löödud tagasi nendestrahwaks, ent kapituleerisid tsiwiliseeri- loodusepoegist.matute ees. See oli häbi! Järgmisest numbrist ilmutatawa jutu

Nnud ei wõi ütelda, nagu poleks kangelanna, prantsuse ajakirja „Globe"Itaalia sõjatehnikas edasi läinud. Nüüd kaastööline, on teinud kaasa sõja, mison Itaalia kujunenud raudrüütliks Abes- omal ajal Adua all häbistas itaallasi,siiuia wastu. Ja kuidas wõib olla sõja .Selle omaaegse naiskirjaniku ja seik'lõpp selle wiimase Aafrika isesoiswa riigi leja kirjutised algawad ilmumisega meieja Itaalia wahel, seda me siin ei ennusta, lehes pealkirja all:

Teadaanne Kõigile fonfsaharraslalolle.E. E. T. tt. teatab, et eesti tants»,õpetajate

kongress otsustas wõtta 1935—1936. hooajaüldõppekawadesse järgmised 23. Siwesler'ilt-Londonist ja Berliini tantsuõpetajate näda-lalt wiimastena Eestisse toodud ja E. E.T. tt. täiendatud tantsu-uudised:

Ameerika-Rumba. Tango.Quickstep, Foxtrot, Ing-

l i s - w a l s s, W i i n i - w a l s s,Slow-fox, Blues. Moodne

polka ja eesti rahwatantsud.Kõiki mainitud tantse ühes wiimaste

st'ili-uudistega Spetawad ühiuwalt üle Eestijärgmijed tuntuimad tantsukoolid:

A. Poolgas, V. Sivers, H. Tõlptja H. Päsoke — Tallinnast; J. Adam«tau, S. Insarov ja J. Urbel — Tartust;N. Tammekänd — Wiljandist ja tuntuim,tantwõpeta ad A J Sutt — Wõrust; EdKuusk — Pärnust; K. Niinep ^ Rakwerestja Narwast; hr. Iaago — Rakwerest; A.Martin — Pilistwerest: $). Adamtau, F.Nuqin, A Plaks ja A- Urbel — Tartust:Th. Lui — Malgast; A. Praakli, E. Johan-fon ja A. Mukk — Tartumaalt.

Hoiatame omatehtud kavadegaesinejate eest.

E. E. T. Ü.

elektri selts

A.E.G.Tallinn, Raekofapl. 4

Tel. 428-15.

Tw

Elektri armatuureElektri triikraudu

Elektri tolmuimejaidElektri mootoreidElektri installatsiooni

materjali müük suurelja väiksel arvul.

Elektri valgustuse jajõusisseseadeid.

© Eelarved ja nõuanded tasuta.

Nr. 150

Ji&nelev lina

üliõpilasestiiiminauiciaks

Wolfgang Llebenebieri kiire karjäär. — Teatrilavastaja Ja filminäitleja uhes Isikus. — õnnelik abielu üksikute tülidega kunsti

küsimustesÜks neist vähestest, kes lühikese aja

jooksul on suutnud võita filmipubliku südamed, on noor sakslane Wolfgang Lie

beneiner. Meie filmi-publikule näitas ta omavõimeid kõige paremastküljest „Chopini lahku-misvalsis" ja, sellestajast alates, on ta meiearmastatumaid saksa filmitähti.

Et Liebeneineri paremini tundma õppida, läheme filmiateljeesse, kusta tõotab. Parajasti vän

datakse stseeni filmist„ö õ Doonau 1". Liebeneiner seisab valgesse

ülikonda rõivastatultGustav Waldau ees jaküsib temalt:„Doktor... kas oleta

kord ka tõsiselt armastanud?"

Ja olgugi, et lavastajaCarl Boese on selle lau

sega rahul, palub Liebeneiner: „Tahaksin lausetveelkord korrata" — jateistkorda ütleb ta:

„Ü telge, härra doktor ... olete teie oma

elus üksainus kordki tõsiselt armastanud?"

Mõlemaid lauseid korratakse veelkord ja kaalutakse, kumb neist otiloomulikum ja sobivam.Lavastaja tõ6 on paljukergem, kui näitlejail ontalenti kahekõnes. Ja tavaliselt on sellise talen

diga ikka need näitlejad,kes tulnud lavalt, naguLiebeneiner ja Waldau.

Tahtmatult meenubLiebeneineri esimene osahelifilmis Ârmumäng"ja — siis mõtled, kuipalju on seda noort jaandekat näitlejat pärast kõike kasutatudtalle ebasobivate osade tõlgitsejana.

Ülesvõtete vaheajal on näitlejail veidiaega. Siis ütleb Liebeneiner naeratadesWaldaule:

„Sina oled süüdi, et minust sainäitleja.

õppisin Müncheni ülikoolis ja siis hakkasWaldau mulle peale käima, et valiksinnäitleja kutse."

Praegu mängib Liebeneiner kahes filmis korraga ja peab seepärast päev päeva kõrval tegema pingutavat tööd. Filmis„Üks õõ Doonaul" peab ta esinema nooremuusikuna. Hoopis vastupidine osa on talaga „õndsas ekstsellentsis", kus ta kehastab vürstlikku hoovkonda sattunud kodanlast.

Kui Libeneinerilt küsiti, millised osadtalle kõige rohkem on meeldinud, siis vastas ta hetkelise järelemõtlemise peale:

„Võib-olla tundub see teile natuke koomilisena: lennuõpilane „õhurivaalides" jamtiusikaõpilane .Muusika veres". Kuid —

Wolfgang Liebeneiner.

ma ei suuda ka unustada oma osa „Cho-pini lahkumisvalsis".

Wolfgang Liebeneiner on õnnelikusabielus.

Ta abikaasa on näitlejanna ja mängibpraegu noorte teatris „Turandot'is".

Siiski — lahkarvamisi abielupaari vahel mõnikord juhtub, ja just kunstilistesküsimustes. Wolfgang on sageli hoopisteisel arvamisel kui tema abikaasa ja niion mõtete lahkuminekud vältimatud.

Liebeneiner pole mitte ainult lava- jafilminäitleja, vaid ka teatrilavastaja. 1.oktoobril avab Agnes Straub oma uueteatri „S a p p h o 'ga", mille lavastabLiebeneiner.

„Üks õõ Doonaul" ja „Sappho" — filmja lava: kaks maailma — kaks Liebenei-nerit, neid tahame tulevikus tervikunanäha ainult filmis.

1

Frederic Marelt LondonisFrederie Mareh, kes kuulsaks sai oma

esimese helifilmiga „Londoni koletis", jõudis mõned päevad tagasi koos abikaasagaLondoni. United Artists filmiühing laenasta Warner filmiühingule filmi „AnthonyAdverse" väntamiseks. March jääb Londoni neljaks nädalaks.

"Viimane Marchi film oli „Must ingel"koos Merle Oberoniga ja Herbert Marshal-liga.

K. Märskal valmib helifilmi-aparaat

Praegu tõotab operaator K. Märska heli-filmiaparaadi valmistamisel ja loodetakse,et ta oma tõõ lõpetab lähemal ajal. Mars-kale andsid rahalist toetust asjasthuvitatud ringkonnad ja seetõttu pole aparaadikonstrueerijal oma töö lõpustaadiumiskarta majanduslikke takistusi.

Filmiringkondades arvatakse, et Märska aparaat tuleb kullalt hea meie filmi-kroonika väntamiseks. Kui palju aparaatmaksma läheb, pole veel selgunud.

Kodumaa kroonika sappaTahehhi, Poola ja Rootsi päevasundmusi

Kodumaa filmikroonikate sappa kavatsetakse pookima hakata Tshehhoslovakkia,Poola ja Rootsi päevasündmusi. Seda kavatsust tahetakse läbi viia selleks, ettruuta kodumaa filmikroonikaid odavamaks. Praegu näidatakse meie filmikroo-nikate sabas tavaliselt Saksa ringvaateid,millest paljad «d vasta meie maitsel*

FilmikildeH Ettevalmistused „Ufa" uue helifilmi

..Kõrgemal käsul" väntamiseks on käimas.Peaosa mängib Karl Ludwig Diehl.

* Gustav Frõhlich esineb Geza vonBolvary lavastatavas filmis ..Armastussosistab". Filmi välisvõtetega alustatineil päevil Veneetsias.

H Louis Trenker tõotab praegu Põhja-Ameerikas oma filmi „Kalifornia keiser"välisvõtete kallal. Juba mitu nädalat onTrenker koos kolmeteistkümne kaaslasegaArizonas. Pärast tõõ lõpetamist sõidabTrenker Saksamaale tagasi.

Aastas 1000 last tulesurmaoHwrNs

Tuletikud lastest eemale! .Saksa statistikaameti andmetel põleb Sak

samaal igal aas>tal ära 1000 alla 15 aastatoana last. Sellest 1000 on 800 alla 5 aastatvanused. Mdse sureb Saksamaal igal aas-tal tulesurma 3000 inimest. See on küllaltkiõudne statistika. Lapsed sattutvad tulesurmaikka peamiselt tuletikwdega ja muude tuld-tekrtawate asjadega mängides. TäiskaStva-uute tulesurmas on aga süüdi põlewad we«delikud, nagu: bensiin ja piirinis. Wägapalju tuleõnnetust juhtub suitsetajatega woo-dis. Inimesed uinuwad. põlew suitS suusmagama, suitS kukub suust tvoodiSse ja stü-tab selle põlema. Kui magaja kohe ei ärka,leiab te UtBbtJ faram.

Raamatuaasta puhulmüüme allpooltoodud raamatuid kuni

80hinnaalandusega.

Kasutage seda juhust! Nõudke hinnakirju! Raamatuaasta kohustab,et raamat oleks rahvale kättesaadav. Sellest väljaminnes olemegi raamatusõpradele omalt poolt vastu tulnud ja määranud meie kirjastusel ilmunudraamatute hinnad kuulmata odavad.

Raamatute peaiadu — „Uudislehe'( talituses, Rataskaevu 9, Tallinn.Tartus samad raamatud müügil meie abitalituses, Suurturg 11—1.

Raamati Natid kuni 80 %tegelik hind hinnaalandwega

K. Parts: „Kas võit või surm" 1 anne 1.50 0.00Il anne 1.50 0.80III anne 1.50 0.60

A. Hinnom: „Põlise vaenlase vastu" 2.00 0.75R. Borgelin: ..Danebrogi lipu all" I anne 1.00 0.50II anne 2.00 1.00..Lõbusat ajaviidet" 0.40 0.08..Lõbusaid mänge" I anne 0.50 0.16

II anne 0.50 0.16M. (jdmann: „Mõisa saladus" 0.75 0.80Joseph Hocking: ..Südamerõõm" 1 00 0.40S. Blake: ..Naine teisest maailmast" 0.50 0.20James Oliver Curwood: „Kuldne ling" 0.75 0.80A. Rennikov: „MaaiIma diktaator" 0.50 0.20Max Brand: ..Tiiger" 0.75 0.80James Oliver Curwood: ..Isade tee" 100 0,40..Võõra nime -M" 0 50 0.20Victor France: ..Smaragdsõrmus" 0.75 0,80G. Kavell: ..Egiptuse kuninganna needus" 0.25 0.10Robert W. Chambers: ..Orjad ja armastns" 0.75 0.80H. Hiêndorff: „Vang nr. 217" 0.50 0.20G. H. Wallace: „Laevatont" 0.40 0.10

..Laulva Mao tütar" 0.40 0.08Mõr Jõkai: Armastuse narrid" 1.50 0.60V. Bridge: ..Neeme saladus" 0.75 0.80E. Salgari: ..Kapten Torm" 100 0.40Max Brand: ..Salapärane farm" 0.75 0.80

„Tee rõõmule" 0.75 0.80„Võrukael" 0.50 0.20..Mistraal" 0.50 0.20

Ervin Selding: Täiuslik naine" 0.50 0.20Stan Mills: ..Saladusük naine" 0.50 0.20Vai Lewton: ..Bandiidi laul" 0.40 0.16

Zane Grey: „Kus loojub päike" 0.75 0.30Loui*e Gerard: ..Kummaline noormees" 0.50 0.20D. Frome: ,.Kes on järgmine?" 0.50 0.20Rafael Sabatini: „Yvonne'i austajad" 0.75 0.80

M. Eliot: ..Masininimene" 0.50 0.20I. H. Rosny: ..Lõviga kõrves" 0.25 0.10

Fred. M. Smith: ..Alshiiri armuööd" 0.40 0.16V. Williams: „5. juulil 1914" 0.75 0.80Filmiromaan: ..Inimesed trellide tagant" 0.40 0.16Ottwell Binns: ,,Leekiy poolkuu" 0.75 0.80F. A. Ridley: ..Roheline masin" 0.50 020

„Laulev narr" 0.50 0.20H. Jobn Cooper: ,.ül'armas maantee rüütel" 0.50 0.20..Süda ja rusikad" 0.50 0.20H. de Vere Stackr>oole: ..Vaikse ookeani voolav kuld" 0.75 0.80

0. Binns: „Lumilind" 0.50 0.20R. 8ea,mark: ..Tsaari neetud kalliskivid" 0.50 0.20Agatha Cristie: ..Aktsiaselts seiklejad" 0.75 0.80Z. Grey: „Rõõvlipesa" 0.50 0.20A. Morley: «Kallaletung kiirrongile" 0.60 • 0.24

A. Ramsay: ,.Z cocktaili" 0.50 0.20..Eksirännakud metsikus läänes" 0.75 0.80A. Alexander: „Gaas L. M. 387" 0.40 0.08J. S. Fletcher: ♦,õudne saadetis" 0.50 0.20

Job. Selg: „Patt" 0.50 0.20Luis De Oteyza: ..Valge kurat" 0.50 0.20

M. Nukk: „ Väljarändajad" 0.75 0.30G. Surdez: „ Deemoni karavan" 0.75 0.30..Kuupaiste saar" 0.80 0.08

E. Hamilton: ^Roheline surm" 100 0.40Ajmemarie Laad: „Armastusega ei mängita" 0.75 0.80A. Alexander: ..Ruutu kuningas" 0.75 0.80E. Wallace: ..Äraandja" 0.50 0.20

H. Com-th-Mahler: ..Armastuse ohver" 0.75 0.30Art. Stringer: ..Püütud tüdruk" 0.40 0.08

Annemarie Land: „Sind olen otsinud" 0.50 0.20Arno Alexander: ..Ettevaatust! Umbtee!" 0.50 0.20Bulver-Litton: „ Sala j õudude võimuses" 0.50 0.20

„Mees kolme nfioga" 0.50 0.20Max Brand: „õnne org" 0.50 0.20

..Lõbus kamp" 0.40 0.16Hans Heuer: ..Saatuslikus keerises" 0.70 0.50Theodor Koort: „Kaks kuud Nizzas" 0.40 0^20Arno Alexander: „Kadunud meloodia" 1.00 o!<50„Mürgi nim" 0.50 0.26Ajak. .Romaani" 1931. a. aastakäik 6.00 SjOO

Postiga tellijail tuleb meile kirjalikult teatada, missuguseid raamatuidsoovitakse saada. Raamatute hind maksta lähemasse postkontorisse meieposti jooksvale arvele Xs 29 (võib saata ka markides kirja sees) aadressil:«Uudislehe" talitus, Rataskaevu 9, Tallinn. Raha saabumisel saadetakseraamatud postikuludeta kätte.

Kl\ 150 lludistehi ■ 7

Uudiseid sisemaist£äänemaait

Äöik weeühingud alustasid töödegaüle Läänemaa on juba kõik weeühingud

alustanud intensiiwset tegewust. ühed kaewa-wab peakraawe, teised harnkraawe. kolmandadteoztawad wanad? klrrashoidn. Peakraaw'dekêwamine on käsil järgmistel weeühingutel:Keina-Tulimurru, Külamaa-Metsalauka. ' Jaa^nigo, Kiltsi-Asuküla. Une-Wirtsu. Noarootsi jaOgerna. Need weeühingud on saanud ka põl-luministeerinmi poolt toetusi. Esimene osatoetusest saadakse kätte oktoobri algul, mil osa*ö^dcsi on juba walmis. Nii elawad kraawi-töömehed wärske raha octnse^, sest oktoobri algus ei ole enain^ kaugel.

Waemla-Kassari peakraaw sunniwiisilkorda

Lähemal ajal tuleb maaweekomisjoni>. ha-rutusele Waemla-Kassari peakraavi kordaseadmise tööde waljaandmisc küsimus. Koha-Vealsed talupidajad on nimelt keeldunud waba-tahtlikult kordas?"dm!s>> tö»d teostamast ja was-tawa weejuhtmet? seadusi» alusel on maawer-komisjonil õigus s?l inhul tööd wälja anda jateostada maawalitsnsc snmmadega, kuna needhiljem nõutakse talnvidajatelt ji*fe wastuwîdleinata korras.

Magaja taskust warastati rahaKirbla walla elanik Peeter Kartau kaebas

poliisele, et sel ajal kui tema nnw.>".nid, w->ras^tatnd tema taskust rahakotist 5- 6 krooni snla^raha. Marguses ei tea mees kedagi kahtlus-tada. Politsei asus asja juurdlema.Waras warustas ennast talweks riietega

Mässu walla Mäense küla Moose asunduseMetsa talus tungi? waras akna kandu eluruumidesse ja wiis öösel kaasa bnlk mitmesugust

Uulu jäeb jaoskonnaarstitaPikemat aega oli päewakorral Uulu asun-

dnsse uue jaoskonnaarsti piirkonna loomise küsimus kohalike elanike ja wallawolikogu palwel.Nüüd Pärnu aj. maawalitsus otsustas küsimuselõplikult eitawalt. Uuesti wõib asi tulla pae-wakorrale terwishoiu wiisaastaku kawa teos-tamisel. kiu asutakse ümber korraldama kajaoskonuo--arstide tegewus-piirkoud'.

4lAD standarti metsa ootab ostjaidPärnu sadamad on Pärnumaa tiinawnsest

metsatoodanqust weel wälja wedamata 4009stnnd-irti «"'tsninaterjale. S-ll" metsa müüminetekitab mrtsaeksportööridel' kchwa turnkonjnk-tuuri juures tõsist muret, kuna metsa müümiselInglismaale, meie metsa ainukesele ta^wtajalc,"n Wen- metsain^teri^lid? np">use tõtt t tõsiseid raskusi.

Tori asub korraldama seltsimajaKäcsolewa aasta alguses suleti awalike boo-

u?tc seaduse põhjal Tori alewikus asuw. Salme" seltsimaja. Kuua s"lts warsti pubit-seb 25,-juubeliaastat, luba? wallawolikogu siiskiweel seltsimaja aiutiselt kasutada säädid's tiu-gimusek>? s^lle kordasäädmise. Ni"u">d ongi alustatud s^lisimaja korraldamisega, milleks rahalucH to^tv^t-rst jn forjaudust'st.

ViCiandittiaaitSuur sugislaat Sürgaweres

Sürgatveres peetud sügislaat kujunes suu-reks loomalaadaks. Seetõttil olid ka hinnadmadalad. Lelimade eest maksoti 50—70 krooni. Nuumpullid, keskmised, 50—100 krooni,eriti suured 100—120 krooni.

Hobuseid oli laadal wähe, fannttt pintditsidka nendega bangeldajad mustlased.

Wihmase ajaga kaswanud ristik on wägapelii.ic, mis ajab loomade kõhud täis. See-tõttu on juhtunud terwe rida õnnetust. Möö-dumtd nädalal läksid lõhki Roosna-Kaare-weres Herman Petersoni lehm, Priimli kälaSLeonhard Gran lehm, Wõistla külas Johan-nes Saame lehm ja Arawetel Roman Saksalehm.

dtmiumaaSi.Laitsc walla koolimaja ümberehitusJuba möödunud aastal nõuti walla-

ivalitsuselt, et ta onia koolimaja ruumidümbcrehitaks. Wallawolikogu koosolekul oliinternaadi juureehitamise projekt arutusel.Leiti, et see on puudulik, ja otsustati paludamaawalitsust, et ta wõimaldaks koolimajaümberehitust senini edasilükata. kuni waldümberehiti''''.' mriviliku krediidi määrab.

JxuUuHiaattTänawu rohkesti seeni

Käesolcwal sügisel ou seenesaa! õige. rik-kalik. Alaline, wihm on soodustanud tundu-ivalt seenekaswu. Iga päeiv on metsad täisseenelisi ja seeni tassitakse rohkel arwullinna.

50 ussi ühes puntrasTartumaal, Ahjas, leidis üks külamees

Pifasoos turwast lõigates suure ussipesa.Terwelt wiiskümmend elukat oli ühe^ punt-ras. llssipesas leidnwad rästikud oli harul-daselt suured — nende pikkus enamikus ula-tas ühele meetrile. Ussid olid nähtawastitalweunele pugenud.

»»il zi 3J

lahendaiaile auhinnaks

Nõult. - Veno õmblusmasinateflGoschw9imaschina"esiodaialt

M. NARITSTaUinn, V. Posti 5

Heie raamatute müük80% hinnaalandusega kestab

Arge viivitage ostmisega, sest üksikute raamatute tagavara on lõpukorral.Pealadu ..Uudislehe" talituses, Rataskaevu 9, Tallinn.

riidekraami. Kahjukannataja Juuli Kreemaubindab waraotati>d warandnse kognwäärtust27.50 kroonile. Nähtawasti aimas waras, etjuba talw on tnlenws ja waja ennast waruS-tada aegsasti riietega. Politsei asus warastotsima.W—40 perekonnale annetatakse isiklikud

raamatukogud.Haapsalu RA komitee voolt on algatatud

aktsioon annetuste koguwiseks seltskonnas rahaja raamatute näol. Annetusi tahetakse kogudaniipalju, et oleks wõinialik minqiks tähtpäewakstiinawuaastal W—40 algkooliõpilasele annetada wäikesed isiklikud raamatukogud, mis oleksnimtelda aluseks perekonnas ed?s^diseks raa-matvte muretsemise ergutuseks. Seni on mõnepäewa jooksul jnba rohkesti annetusi teinud lin-napea dr. Alwer, linnanõunik Pakri, dr. M.Puna. kindral Laidoneri komitee, pr. dr.X?indström-Riesenkampf, kunstnik Espenberi; j.t.Komitee originaalne algatus tõotab kujunedakõigiti menuka^^.

Wihm teeb liigaWiiniastel päewadel kestnud alalised wihmad

on põllumehele sünnitanud rohkesti kabjn. Pal-judes kohtade? mädanewnd wiljarõugud põllul.Madalamatel maadel ou kartulad hakanud mä-danema. samuti teeb West juba kahju ka uoo-rele nikkiorasele. Ka sügisesi küunitöid takista-wad kestwalt wihmased ilmad.

JlämumatxitAuhinnati Pärnumaa piimaühinguidPärnumaa piimaühingute keskseltsi korraldu-

sel peeti Pärnus sügisest wõiwõistlust, millestwõttis osa 29 piimaühingut. Esimese auhinnawääriliseks tunnistati neist 19 piimatalitusewõi. nimelt Audru-Lindi. Tôri Selja, Koonga,Seliste, Are, Koonga Lõve, Penuja, Pärnu,Päruu-Jaagu.pi, Wändra Suurjõe, Talli, ToriOre. Tõstamaa, Woltweti, Wändra Rahuoja jaWihtra ühispiimatalituste oma. Esikohal nendehulgas püsiwad 4 esimest lellele auti wklja au-hiunad.

Suhkrupeet Pärnumaal kaswab hästiKolmaudat aastat juba katsetatakse Pärnu-

maal suhkrupeedi kaswatusega, milles seni onsaawlüatud häid tnlenmsi. Neil päewil jõudiskohale esimese analüüsi otsus Sanga mõisaskaswatatud peetide kobta riigi katsekojalt. Proo-wiks saadetud peedid sisaldasid suhkrut 15,9protsenti. Kuna peet just oma kaswn lõpuosasmuutub snhkrurikkaks. loodetakse lõikuseks sichk-ruprotsent tõuswat üle 17 Prots., mis on heasaawutis.

Tänawu kawatseb Pärnu Põllumeeste Seltsisuhkruasjauduse toinikond saata meie suhkru-peete esimese wäisema proowisaadetise Soozue.Salu snhkrwabrikusse, et kuulda somulas>'otsust meie Peedi kohta ja astuda läbirääkiunS-tesse meie suhkrupeedi Soome müümise asjus.

Kalli wäikekohad said uut maadKoonga wallas asnwaile Kalli wäikekohapi-

dajaile anti end. Kalli kiriku maadest juurde uutmaad juurelõigetena. Juurelõikeid 5 ha. suu-ruseS said 12 talupidajat, tlhtlasi planeeritiIîlli end. õvstaja M. Ennole kooli maadest 12

fliurune talu.

Aidast kadusid riidedRiidaja wallas „Haraku" talus elutsewal

Harald Seeuienil warastati aidast ära riide-kraami >^õ krooni iväärtuscs. Warga^ olidsisse läinud lahtimurtud aidaukse kaudu.

Kaitsewäele osteti hobuseidWiljaudi turuplatsil osteti möödunud kol-

niapäcwal kaitsetväele remonthobuseid Hobu-seid oli kokku loodud 50 ümber, neis! mõnediväga tublid loomad. Hobustest makicti 550—-580 krooni. Osteti kokku 15 hobust.

Uusuas warastati hobuseriistutlusna wallas „Ewerti" talus elutseiv

Endel Eivert kaebas politseijvõimudel.'. et talon lukustamata rehealt äratrxrrasiam^ l?obu-seriistu 40 krooni iväärtuses.

Holstrc põtlumehed õpiwad kiwi-lõhkumist

29. skp. algusega kell 9 homm., korraldabHolstre Põllumeeste Selts kiwilõhkumisl.^knr-sused. Kursused toimupad J. Koobi Kipi ta-lus konsnlent P. Lossmanni juhani sel.

Lõliluw hobune põhjustas õnnetuseWiljandi lähedal, Randma mäel, hakka?

wastulewast autost hirmude?, lõhkumaSuure-Kõpu walla Papi oja taû ^rentnikuAleksander. Mathieseni hobune. Sõitjad A.Mathiesen naise Liisaga ja 11-a. karjapoissJ. Treff paiskusid waukrist kiwiteele. Raske-maid wigastusi said Machiesenid, kuna karja-poiss pääses kergemate wigastustega.

JõwamaaU.Wallamajast warastati kirjutusmasinÖöl wastu 2-1. skp. ^ tungiti sisse Lehtse

wallamajja, kust wiidi ära kirjutusmasin 40kr. wäärtuses. Pikanäpumehed sooritasid omaretke akna kaudu.

Sai kakelnsel haawatnWerise haawaga Peas toimetati maahaig-

lasse Sargwere asundusest Pärit AleksanderHerbst, kes oli saannd lüüa kakeluiel Mäekülapiimaühingu juures. Hervst oli täiesti joob-nud.

Õnnetusi kariloomadegaKäesoletval sügisel on loomade söötmine

ristikheina ädalal muntnnnd hädaohtlikuks.

Wiljarõugud HaljendawadPõllumeestele tekitawad L.-Tartumaa^ tõ-

sist muret igapäewased wihmasajud Wilivannakse küll kuidagi rõuku, kuid ei wihmjärele ei anna, siis on wili rõukudes kaswa-ma läinud ja wiljaröuguÄ on rohelised Eritihaljendawad nisu- ja kaerarõugud.

Vwumaalt

Hätta iimusVäike

jm g JÜaamatufköQU

ILudi&iutudm%. 30Sisus kaks huwitawat juttu.

Üksiknumber 19 semi.

Waekiila riigimõisale oma elektrijaamÄsja alustati Waeküla riiginiõisa ja põl-

lutöökooli jnuvde oma elektri jõu Manu ehitamist. Ehitatawa jõujaama wõimsus tuleb20 hobusejõndu. Jaama käimapanemisekssaadakse energiat mõisamaadest läbijookswastjõekesest.

Jõhwi alew saab haiglaJõhtvi alewisse haigla ehitamisele otsusta?

asuda Punase Risti peaivalitsus. UuS haiglakawatsetakse ehitada moodne ja ruumikas.Ehitustöödega alustatakse tõenäoliselt jubakäesolewal sügisel.

Liiguste tuletõrje 30-a.Liiguste wabat. tuletõrje ühiug, mis asubAaspere wallas, pühitses möödunud pühapäe-ival mna aastapäewa. Sel juhul peetiparaadi ja lõpuks omawahelist kooswiibimist.Suur hnwi Virumaa laulupeo wastuEelolewal snwel toimuwa Wirumaa lau-

lupeo wastu walitseb elaw hutvi, sest praeguon osawõtnawnldusi juba 21 laulu- ja pa-sunakoorilt^

SaaiemaaUPlnhwatns purnstns poisikest

Saare maahaiglasse toodi Käila walla,Sõmera küla <>-a. poisike Armin K u l b e r g,kes oli saannd raskesti wigastada mingisu-gnse lõhkeaine Plahwatnse tagajärje'. Plah-watus oli poisil ära kiskunud parema käesõrmes! ning tekitanud põletisbaawu näole jakõhule.

Loengud purilennnstWiiinaseil päewil nwllawad tormid cn suri-

reks takistuseks kalapüügile. M'tinel kalurilon torm kalapüügi wahendid täielikult häwi-tanud. Laeivadega õnnetusi pole olnud, küllaga olid merehäras kaks paati, kes sõitnudkalapüügile. Mehed said tormis tvintsutada jajõrtdsid lõpuks Heltermaale.

Tormid takistawad kalapüükiLoenguga purilennnst esinesid kaitseliidu

Saaremaa ui ale! va staabis W. S a g o r s k ija St Salong. Kuulajaid ol' rohkesti.Purilennuk! ehitamine kaitseliidu Saaremaamalewale algab talwel.

VommaaU.Õnnetus jalgratturiga.

Wörumaal Mooste wallas elursew J. H.sõitis kohalikit poe juurest koju, kui tal murdusjalgratta esimese kahwli ots. Noormees pai?^kas maha ja sai raskeid wigastnfi.

Kohus rehabiliteeris wallawa-nema

1934. a. suwel tegi Harju ajutine maawa-litsus otsuse, millega ametist tagandati Laitse

wallawanem Hans Ploo m a n n, sest po-lilsei kaudu saadud andmetel wõtnud Ploo-mann jnilukalt osa wapside liikumisest. V!aa-walitsuse otsusele audis Ploomann kaebuseTallinna ringkonnakohtu administratiiwosa--konnale. Asjas ülekuulatud tunn.istajate se-letuste põhjal kohus nüüd kuulutas oma oi-suse, millega maawalitsusc otsus Ploomannitagandaniise suhte? tühistataks e.

Uued tunnikavadnättutöäQoaHdes

Esiplaanil elu praktiline ja kaswatuslinekülg

Neil päewil põllutööminister N. Taltskinnitas uued pvllumajandus?ikkude koolidetunnikawad. Tnnnikawad olid warem sclleko-hases komisjonis, millest osa wõttis ka põllu-töökoja esindaja, läbikaalumisel, kus Põllutöö-ministrilt ettenähtud uued muudatused kooliõp-Petöös läbiwiidawaks ja tarwilikuks tunnis-tati. Uutes tunnikawades on praktilise õpetusesüwendamiseks Põllutöökoolide õppenädalatearwu suurendatud 43-ni, mis suwesemestripikendamise teel kõigil neil aladel oskusteomandamist wöimaldab, mis tehakse suviselhooajal. Praktiline õpetus on meil koolis wA-dud põhjamaade koolide tasemele. Nii on prak-tiliste tund'd? arw üldtundide arwnft nait. 2 a.põllutöökoolides Norras 46 vrots., Soomes 34prots.. m?il 48 pros., eestöötegijate koolidesRootsis 75 Prots. meil 72 Prots. Kaswatns-õpvtme osas näeb Sppekawa ette munseas rah-njuSjusimusc selgitamist, rõhutades omarahwusetähisest ja waärlust. kaswatadcs armastust omarahwa ja kodumaa wastu ning selgitades riik»liku iseseiswusc tähtsust ja iga üksiku kodanikukohustusi riigi wastu jne.

Tõnva gümnaasium ja keskkoolVõistlesid kergejõustikus

Tõrwa ühisgümuaasiumi ja keskkooli wahe-lisel kergeiõiistikit wõistlusel saawutati halba-dele wõistliistiiigiuiustele waatamata rida häidtagajärgi. Meeste A kl. 100 m: 1) Tuul13.0. 400 ui: :!) Siitau 55 8 (uus rekord).1500 m: 1) Ziugel 4.39. Kõrgus h.: 1)Parou 1.58. Kaugush.: 1) Ziugel 5.22.Kolmikh.: 1) Tadolder 11.16. Kuul: 1)Berubard 14.06. Ketas: 1) Beruhard 39.72.Oda: Beruhard 51.51. Klassidewahelise4)<100 wõitis gümn. V. kl. koosseisus: Rägun.Parou. Ntaasik. Tuul — 54,2: 400>300U-200^-100 wõitis g. V. kl.: Tuul, Rägun,Maasik, Parou — 2.07.02 (uus rekordi.Meeste B kl. 60 m: 1) Siitan 1,1. 1000 m:1) Siitan 2.57,8 suus rekord). KõrgnsH-:1) Siitau 1.55. 5? augu sh.: 1) Tadolder5.05. Kuul: l> Siitau 10.36. Ketas: 1)Siitan 29.60. C kl. K u u l: 1) Tuwike 10.8^.K orgu sh.: 1) Mõisa 1.15. Naiste A kl.100 m: 1) Madissuu 15,2. Kõrgush.:Uustal 1.15. Kaugush.: Madissou 4.03.Kuul: Põld 7.30. Ketas: 1) Põld 15.49.Pärnu rannahotellile nurgakiwi

3. oktoobrilPäruu liuuawalitsuse porlt on nmaratud

ehitatawa une rannahotelli nurgakiwi panekkindlaks 3. oktoobrile. Nurgakiwi pane? sünnibtagasihoidlikult, kusjuures waimuliku talitusepeawad praost A. Grüuberg ja preester Samon.

Tellige..Uudisleht"!

17 krooni Pärast talu oksjonile.Wõru kohtupristawi juuras tuleb 28. okt.

uiüügile 11 Wõrumaa talu. Enamik müügile-tulewatest kinnistvaradest on määratud rksjo-nile wäikesesuinmalisto nõuete katteks. Niimüüakse üks talu 47-kr. wõla ja teine 17-k?oo-nise isiknmaksu wõla katteks.

Näpina koolimaja waiuil^.Mööduulld teisipäewal wõttis wastaw ko-

uiisjcn wastu uue Räpina koolimaja tchituc--tööd. Koolimaja, uus ehitatud wäga korral, -kult, täks maksma 2 miljoui sendi ümber. Räpiulased arwawad, et uende uus koolihoone eit lift 10. waid 100 aü?ta'..

Mehikoormasse nns abilogudus.Pühapäewal, 29. skp. tuleb Mehikoormasse

Tokf11 koosolek Melzikooruia uue abikogudu^'.nõukoguliikmete kandidaatide walimiseks. Mehikoormasse abikoguduse asutamine kerkis ak-tuaalsemalt '.'äewakorrale Räpina kiriku juubel-puhul.

Uudisleht Nr. 150

g. Kalkun USfl-sse spordiinstruktoriks?Omaaegse Eesti kellameistri rahWuswaheline kuulsus spordijuhina.Mida arwab G. Kalkun meie spordiliikumisest. — Kuidas weeda-

wad rahatuusade ja diplomaatide lapsed suwepuhkustAmeerila kauaaegseid olümpiatreenereid — James Curr an — tegi ettepaneku

Kreenholmi NMKÜ juhile Gustaw Kalkunilesõita Ameerikasse spordiinstruktoriks ja treeneriks

G. Kalkun, kes omal ajal oli tuntud Eestis kettameistrina, on nõus wõtma wastn pakku-mise. Raskusi tegewat aga lubade nõutamine, kuid selle küsimuse lubanud korraldadaJ. Curron.

G. Kalkun on saawutanud filmapaistwa rahtvuswahelise spordijuht kuulsuse selle wii-mase kuue aasta kestel, millal ta on olnud Prantsusmaal

miljonäride ja diplomaatide laste suwelaagri-instruktoriks.

Möödunud suwel oli ta isegi Annecy järwe ääres asnwa suwelaagri spordi-üldjnht wõi n. n.Athletie Direetor, kellele allus 5, rahwuswahelise kuulsusega spordiinstruktorit. Ta wiibisseal koos abikaasaga. Sõidu ja muud kulud tasus laagri ülalpidaja.

„tt ii b i § I e h e" esindajal oli jutuajamine G. Kalkuniga, kes tõmbas mõningaidparalleele sportliku kaswatuse kohta meil jawälismaal ning ühtlasi jutustas milj-maridesutvelaagvist huwitawaid üksikasju. Töötadeskoos J. Cnrraniga olnud Kalkunil mitmel pu-hul mõttewahetus Ameerika spordi suure edupõhjuste üle.

Paremad sporditingimused ja paremsportlÄ organiseerimine on edu aluseks.

Mitte ainult Ameerikas, tvaid ka Euroopariikides on sportliku kasiva tuse alused nii su-gus<S, tundutvalt paremad kui meil, ja meilt«Ief§ paljugi õppida, et wiia mere spordiliikumise taset senisest kõrgemale.

„A'.neerikas on sport intelligentsema rah-tvatihi asi, tvõiks öeDa, isegi eriinouopol,"konolempd Curran. „ Rahwuswa h eii,.- kuul-susega ja ka ainult kohapealse kuulsusegaUSA sportlaseid on kolledshi õpilased. SportwäljaSpool kolledshe on kas eluku-rjelnie, wõisedawõrd silmapaistmatu, et see v saa tullaüldse kõne alla."

Treeneril olewat Ameerikas määratu suured õigused ja iseseiswus, millest ei oskaunistadagi meie palgalised treenerid. Tasugion päris würstlik:

Currani kuupalk näit. on 1500 kr.!Suuremates kolledshides on treeneri) eri-alade järgi, kusjuures on temale antud pii-ramata wõim õpilaste üle. Svortlane, kestahab jõuda kolledshi esindusmeeskonda, missarnanetvat meie rahwusmeeskonnaie. peabläbi käima üsna pika „Kolgata tee.". Sõelon tihe. Ei aita üksi indiwiduaal-tippsaawu-

tusest. waid koos sportliste wõimeicga talpeab olema küllaldaselt intelligemsi kulledshiesindusmeeskonna liikmeks pääsemiseks.Treenerid on pcmmrd maksma põhimõtte, etainul!, tagajärg ei tohi olla mõõduandew tva-lik sportlaste juures; ebasportli-ke wotetegarekordimees ei kõlba kolledshi meeskonda.

Kalkuni kinnitusel olewat strureks eduksmeie spordiliikumisele see, et meie kergejõus-tiku tippsaawutuste-mehed on rohuwas ena-muses üliõpilased. Jalgpalli-mees kondadeintelligentsi üldine tase olewat aga tema ar-wates madal. Olles titttoto sportliku arenemisega wälismaal, K. wäidab, et mei? jalg-pallimeestel on wõib-olla isegi enam sisu, kuimõnel kuulsal wälismeeZkonnal. Sellele, si-sule tuleks liita intelligentsile omane taiplik-kus, et wiia ka meie jalgpallisporti rahwus-wahelisele tasemele, nagu on seda kergejõus-tik. Kõigepealt peaks aga antama meie

treeneritele suurem iseseiswus,sõltumatus spordiseltsidest ja muudest kõrwal-mõjutustest. Sellega tõuseb meie spcrtlas-konnas distsipliin, mille üle praegu e' saaivatuhkustada.

Huwitawa näitena kõneles K. otse kaitse-wäelisest distsipliinist miljonäride suwelaag-ris. Seal olid koos noored inimesed, kelle ma-janduslik ja seltskondlik seis rahwuswahelisemõõdupuu järgi oleks wõimaldanud „iile aisalöömist", kuid ometi ei juhtu seal midagi nii-sugust. Igasugused korraldused täidetakse tä-pipealt ja kui mõni juhtubki Määratamamõne pisikorralduse wastu, siis kantatê Ivas-taw karistus wähemagi nurinata.

Knjuka pildi andwcvt meie inimestele..kasarmukorrana" trmd-lttv tatvaline paewa-katva. Kell 7 hommikul ajab üles laagri kor-rapidaja instruktorid. Kell ^ 3 on üldsignaal.Kuni kella 8-ni kestab riietus, pesemine jne.Siis kerkiwad masti lipud. Ameerika jaPvcmtsufe lipwb kahele poole ja keskele nenderiikide lipud, kust on pärit laagris wiibijad,muuseas ka Eesti lipp. Lipu hiiwamisel^vas-tawa rahwa esindaja ütleb järgmised sõnad:

„Miua saluteeriu oma riigi lipule; wa-litsegn sõprus kõikwe rahwaste wahel

maailmas."Igal hommikul on see pühalikuks sündmusekslaagris. Pärast wäikest sportlist harjutust onhonnnikusöök. Siis algab telkide ja laagrikorvaloamine. See toimub täpselt kaitsewäekorra järgi. Woodid peawad olema tehkrdühtlaselt ja tekitriibudki olgu nöörsirged.Kusagil ei tohi leiduda tolmu ega muud kor-ratust Kiri inspektoril selgub tühisem wää-ratus, tuleb teha töö uuesti.

Isegi korraarmastaja Tartu linnapeakindr. A. Tõnisson ei leiaks põh»

just teha etteheiteidpuhtuse suhtes miljonäride ja diplomaatidetütardele ning poegadele. Järgnewalt onkooswiibimine lõbusa töömeeleolu saamiseks.Siis algawad õppetunnid, kas keeltes, kuns-tis, käsitöös jne., mille lõppenult on spordi-tunnid, ujumine ja siis on lõunasöök. Kella1—3-ni on lõunawaheaeg, mida kaswandikudwõiwad kasutada jalutuskäiguks, lugemisekswõi pikutamiseks. Pärast lõunat antakse inst-ruktsioone ujumises, järgneb eine, õppetunnid, kümblus, lastakse alla lipud, õhtusöök jalaagrituli waZtawa kawaga. Kell 9 õhtulpeawad olema kõik kaswandikud woodis. siisalgab öörahu.

Kaks korda nädalas on kas mõne!' suure-mad wõistlused wõi matkamine mägedes.Kaswaudikud on rakendatud nii tööle, et nen-del puudub üldse waba aeg jääda laijaks jasellega ühes ka tõrksaks instruktoritele. Inst-ruktoriteks on pealegi palgatud nende erialaparemad õppejõud, peamiselt Ameerikast.

Eesti lipu walmistamine olnud timowukogu laagri suursündmuseks.

Püüdes meeldida athletic bircciortlc, iv.is*vere õmmelnud meie riigilippu eriti hoolsasti.Ja lipp tulnud ilus, olnuid tänawu uhkemaidlippusid maailma suurriikide lippude hulgas.

Käsipallihooaeg algabTänavune käsipallihooaeg algab 6. oktoobril NMKÜ traditsiooniliste karika

võistlustega, mille võitja kohtab Läti vastavaga „ Chicago Tribune'i" karikale, Ülesandmiste tähtaeg lõpeb laupäeval ja samapäeva õhtul kell 7 toimub NMKÜ ruumes,Roosikrantsi tänaval matshide loosimine.

Osa võtta võivad kõik meeskonnad, vaatamata klassikuuluvusele.

Käsipalliliidu esindajatekogu aastakoosolek peetakse 6. okt. Tallinnas. Tänavu on ette nähtud kaks korvpalli-maavõist-lust: Lätiga Tallinnas ja Poolaga Varssavis.

Keskliit korraldab olümpia-ekskursiooni

Keskliit an otsustanud olümpiaekskur-siooni korraldamise võtta endale. Lähe

mal ajal kuulutataikse välja ülesandmistetähtpäev. Tuleb rutata, sest pääsmete lunastamine Berliini olümpiamängudelemuutub järjest raskemaks.

Eesti spordipressile on reserveeritudölänvpiamängnde jälgimiseks neli kohta,üks koht seejuures „U u d i s 1 e h e 1 e".

testist tallolümpla=mängude "e maalt 6 meest

Talvespordiliit otsustas Garmisch-Par-tenkircheni taliolümpiamängudele üles anna ainult kuus osavõtjat: 2 suusatajat,2 iluuisutajat, 1 kiiruisutaja ja 1 hoki-vaatleja. Iga osavõtja saatmise kuludulatuvad 350 kroonini, kuid olümpiakomitee ei toeta omalt poolt ühegi krooniga,nagu kurdetakse talispordiringkondadest.6 ulesantavat isikut peavad mängudelesõitma kas omal kulul või talispordiliidultseltskonnas tehtava korjanduse saatel.Korjanduslehed on osaliselt juba väljasaadetud.

Leiame, et kuigi meie ei suuda võistelda maailma parimate talispordirahvuste-ga, väärinuks meie talisport siiski suuremal arvul osavõtjate saatmist, et võrreldameie taset maailma üldises konkurentsis.Veidi nurinat kuuldub ka Kalevist, et liit.nii v8he osavõtjaid registreeris. Kalevsaadaks omal kulul veel osavõtjaid, kuid

ülesandmiste tähtpäev on mõõdas.Ekspeditsiooni nimeline koosseis selgub

talvel. Esialgu näib kindlana, et hoki-vaatlejaks sõidab R. Saue, meie väheseid selle ala parimaid tundjaid.

TJK—Puhkekodu pühapäeva!Kuigi tänavune jalgpallimeister on sel

gunud, valitseb esialgu segadus meistrijärgmiste kohtade pärast. Kolmel —Spordil, TJK-il ja Puhkekodul — on peaaegu võrdsed shansid teiseks tulekuks.Kes neist selle koha pärib, sellele annabosalise vastuse ka TJK—Puhkekodu kohtamine pühapäeval kell 4 p. 1. staadionil.

Telliae..Uudisleht"!

Emadele

Kas finu lavs valetab?Elaw kujutlusvõime ja foraw keel on

hea wcrletaja omcrdusod. Laste waled rmitmesugused ja nen«de kohtlemine olenebwale iseloomust.

On olemas n. n. m ä n g u w a l e d.Wäiksed lapsad armastawaÄ igasugu ju-huseid ja sündmusi ettekujutada ja neisträäkvda. Laps räägib, et ta on näinudmeest kolme ninaga, kassipoega roosa kar-waga. Ta kujutab ette, et tal on uusmänguseltsiline, räägib teistele lastele sel-lest jne. Sellist ninngu ära keelata jawcrleks tembeldada tähendaks lapselr ilusaajawiite ärawõtmist. Ainuke hädaoht onselles, et laps wõib hakata ettekujutuseselama. Siin peab lapsele wahete-wahelmeeletuletama õigeid asjaolusid: „Mitmeninaga on tawaline inimene? Küll olekstore, km kassid oleksid roosa karwaga?M sinu ettekujutatud sõber on ka heasõber?" jne.

Teine tüüp walesid Wlewad sel-lest, et

laps ei suuda sündmusi meeletule-tada.

Ta satub segadusse, kuid tahab siiski mi-dagi öelda ja fantaseerib ise lood. Kuilapsele öelda, et ta waletab, siis satub taweel enam segadusse. Selliseid walesidtuleb wõtta kui juhuslikke ' eksitusi jamitte kui walesid ise.

Kolmas tüüp walesid on uhkus-tamise waled. Soow end teistele Paremaswalguses, rikkamaina näidata, kutsub esileneed waled.

Neljas tüüp on kätteinaksu wa-led.

W i i e s tüüp, kõige sagedam waleon hirmu waled. Salajas hoida mingidõnnetult wõi meelega tehtud wead Põh-justab selliste walede tekkimise.

K u u e-s tü ü P. on enesearmas-

tuse waled, kus laps ^valetab seepärast, ettahab midagi saada.

Seitsmes tüüp ilmub siis, kuitahetakse reetmisest hoiduda.

Sõber waletab tihti sõbra pärast,kui ta ei taha, et see sisse kukuks.

Üheksas ja wiimane tüüpon patoloogiline, kui laps waletab ilma,et selleks mingit Põhjust oleks, ja wale-tab järjekindlalt.

Kuidas kohelda lapsi, kes tvaletawcrd?.Kui laps on waletanud, siis tuleb enne

kindlaks teha, kas see on esimene, wõiüks paljudest walesid. Siis tuleb uurida,mis tüüpi walesid ta esitab, ja lõpuks,mis on nende walede põhjuseks. Isetüüpi waled nõuawcrd ise tüüpi karis-tamist.

Wale awaStatakse kohe.Esimene kordaläinud ja awastarnata walewõib olla alguseks terlvele seeriale wale-dele. Ei tohi jätta lapsele kunagi muljet,et mt olemas kahtlus, kas laps räägibtõtt wõi walet.

Ei tohi järeldusi teha langetatild Peast,kogelemisest, punastamisest, silma pilgu-tammest.. Lapsele peab jätma mulje, nagu

Toimetaja: A. Veidemann,Eesti Maleliidu esimees.

Peaünsia male täies hoosTänu just Eesti edule Varssavis on

malevaimustus Eestis osutanud hoogsattõusu. Loomulikult see tõus avaldub enamal määral pealinnas, kus maletamiseksavaramad võimalused kui provintsis.

Tallinna Eesti Maleselts on hetkel tugevaim malekoondis Eestis, sest temakoosseisu kuulub 9 liiduklassi maletajat,oleleva 15 hulgast (s. o. 60%).

Algavad seltsi esivõistlused on koosseisult harukordselt tugevad. Võistlevad 6meest liiduklassit ja 5 esimesest. Loosijärjestus osutus sääraseks: 1. H. Ilves,2. L. Laurentius (liidu kl.), 3. N. G o-lilcov, 4. M. Virbel, 5. J. Türn (1.kl.), 6. G. Friedemann (1. kl.), 7. V.Kappe, 8. L. Sepp (1. kl.), 9. A. Ve 1-demann, 10. P. Rinne (1. kl.), 11. E.L a am a n (1. kl.).

Pärast loosimist peeti üks tugev „välk".Selle võitis üllatavalt hea tulemusega —7% punkti 8 võimalikust — L. Laurentius ehk nagu teda tuleks hüüda Raekoja jjkognduse" andmeil — L. Lau-r e n t s u s. Viisakasse kaugusesse Lau-rentsusest jäid: G. Friedemann 6 p., P.Rinne ja V. Kappe ä 5 p. jne.

Välkmale on enesest üsna põnev asi —õpetab kiiresti orienteeruma, nõuab suurtmeelekindlust jne. — ainult kui peetaksetäpselt kinni 5-sekundilisest mõtlemisajast. Kahjuks on õige käigukiiruse suhtes patustamine suur. Isegi tempot lugejaei pea kinni 5 sekundist. Alles siis, kuivastane on juba 3 korda kurjaennustavaltkoputanud lauale ja hüüatanud „k ä i k n!"või G. Karringu kombel „B1 i t z, m e i nSoh n", sasib vastane ühel malendil turjast kinni, puudutab sellega pea kõikimalelaua väljasid ja lõpuks asetab õigeleväljale. Juhtub vastasteks A. Maide võiJ. Mälk, siis ei panda venitamist eriti pahaks, kuna neid loodetakse selletagi võita. Mälgule öeldakse lihtsalt: „Mälk —välk" ja kui tükil ajal ikka veel käikuei tule, siis juba: „V ä 1 k — mäi k". Keegi lühinägeline maletaja, kes oli unustanud prillid koju, tähendas: „Täna allesnäen õige kiirusega välku." — „Sugugimitte," vastati temale, „meie alles panemeülesse malendeid."

L. Laurentsuse võit P. Kereseltkirlamales

Juuresolev partii on pärit P. Kere-se — L. Laurentsuse kirjamalemat-shist.

P. Keres — L. Laurentsus.1. e4, c6; 2. d4, d5; 3. ed, cd; 4. c4, Rffi;

5. Rc3, d :c4!; 6. 0:c4, e6; 7. Rf3, Oe7;8. 0 — 0, 0 — 0; 9. Le2, Re6; 10. Vfdl,Rb4; 11. Og5? (Of4!-iga võinuks valgesäilitada seisuparemust, nüüd kandub seemustale), Rfd5; 12. R:d5, Rb:d5;

13. 0:d5, 0:g5; 14. Oe4, Of6; 15. Vael,Vab8; 16. Re5, g6; 17. Lc4, Od7; 18. Lc7,Oc6!; 19. L:d8, Vfd8; 20. 0:c6, 0:e5!;21. d:e5, V:dl + ; 22. V:dl, b:c6; 23. b3,Vb5; 24. Vd8 + , Kg7; 25. 54. a5; 26. Vd4,g5! 27. f :g5, V:e5; 28. Vc4, V:g5; 29. V:c6,Vd5; 30. Vc2, 55; 31. Kf2, e5; 32. Ke3,Kg6; 33. Vc7, h6; 34. a4, Kg5; 35. Vg7+,Kf6; 36. Vf7, f4+; 37. Ke4, Vd4 + ;38. Kf3, Vd3 + ; 39. Kg4, h5; 40. K:h5, Vd2ja must võitis vaevata.

usaldataks teda, usaldamine paneb lapsehäbenema. Lapsele ei tohi seada ette küsimusi, mis talle waletamiseks wõimalusiannaks.

Nlestunnis-tamisele ei tohi kuuagijärgned» karistils.

Ülestunnistamine peab sündiina ikka nÄ-ja silma all ja mitte teiste täiskaswanutewõi laste ees.

Lastel on õigluse tunne, nagu täis kas-wanutelgi, tänuawaldus usalduse ja aru-saarnise eest. Kui wanemad oskawad sedausaldust ja anisaamist oma lastel säili,tada, siis pole ka karta, et lapsed neid maledega petma hakkaw«d.

Last peab nii kohtlenm, et tal jääkstunne, et

tõe rääkimine on huwitawamja tasub end ära. Elawa fantaasiaga las-tele Peab andma wõimalusi neio kasu.tada teadustes literatuuri wci tegutse-mise näol.

Lapsele ei tohiks rääkida lugusid jõu-luwanast, kõiknägijatest silini!:est. lapsesünnist, suguelu küsimustest ja jätia lapsarwamisele, et need on puhtad tõed. Kuilaps kord kitulda saab, et see toN pole, siispole ka ime, kui laps ise lugusid hakkabluuletama.

Fantaasiarikka lapse liig ohtrale „luu-letamnele" teeb kõige paremini lõpu jäi-ne ükskõiksus tema lugude wastu.

Nr. 150 Uudisleht 11

Samm surma rüppe% Kreltsberg tahtis ülikooli, kuid.

Kolmapaewa hommikupoole! kella IIpaiku Majaomanike Panga ehitustöödellangesid ülcswinnamisel olewad propfidwintsi purunemise tõttu samas tSStawalcl9-aaKtafele Roland Kreitsbergilekuklasse ja lõid ta uimasena pikali. Noor-mees toimetati haiglasse, kvS ta jargmi-sel hommikul suri.

Too õnnetus sisaldab endas suuremattraagikat kui ülaltoodud kuiwad faktidsaamad öelda.

Roland Kreitsbcrg seisis alleS omaelu läwel

sa oli rühkimas smnm-smnmult sihi pool?,mille oli seadnud endale: minna ülikooli,et astuda kord ellu juristi na. Selle kõr-wal wölus Rolandit ka muusika. Omancwnisele waatamata oli ta juba tuntudjazzmiännija ning suuteline endale muu-s'kun-.i leiba teeuima. Kuid otti ja jäädaU'aid restoraniinuusikuks — see noormeestci rahuldanud, ehkki tema teenistuskohade seaS oli esmajärgulist lokaale. Kaõnnewse kaudseks põhjustajaks oli

tung eemale kõrtsimiljööst.Tahe teha wahelduseks tenvislikumat jawärsksudawamat tööd, et mitte warisedaenne sihi saawutamist.

Selle kohta jutustab L. Raudkepp, kesmuusikuna aastaid R. 5êitsb^rgiga koosmänginud ning üheskoos ka ehitustöölesiirdunud:

R. Kreitsberg

„M5ne päewa eest läksime RolandigaMajaomanike Panga chitme juurdetõõle, et olla eemal suitsusest körtsimil-jrnSft, et karastada närwe ja kõwendadakeha. Kuid saatus tahtis teisiti.

Talle oli see sammuks surma rüppening woinuks samahästi olla mullegi.Õnnetuse momendil wiibisime wne-kuue-fcft propside langemiskohal. ?rffi hüüdis

keegi: „*!t ära^ KR? hüppafideemale, fcrfb Rolanidil polnud pääsu, sestta asuS nurgas. Propsid langesid otsapidi waStu Tnood ning nende ülemisedotsad tabaftd mu sõpra kuKals. Rolandlanges kägardunult pikali, ta suust ja nt-mst hakkas immitsema werd. Teel haig.laSse oli ta täiesti uimane, haiglaS toi-buS hetkeks,

ent siis minestas uuesti."R. KrcitSberg päew enne õnnetust wa-

hetas elukohta, asudes elama oma sõbraL. Roudkepi za selle wanemate juurdeRüütli 18—3. Need — nagu teisedki tut-tawad — iseloomustawad kadunut kuiilusat, õrnajumelfft noormeest tagafihoid-liku iseloomuga ja wiisaka käitumisega,sellepärast pole ka imestada pr. Raud-tepi scnu:

„Ta surn: on mul nii südamel, et tun-nen tõesti walusat südamewalu— nii walusat, nagu ei kunazi warem!"

Mida tunnewad siis weelRolandile lahedafeimad — wa ne

mad,kes Peawad maal talukohta, õde ja õe-mees ning wend, keS käib Riigi Tööstus-koolis? Ei saa kirjeldada selle leinawalusuurust, mida tunneb inimene, kaotadeslähedaseima. Waid need, kes ise mõneoma armsaist kaotanud, suudawad tai-bata seda.

UI-lDMW

JCadumaa Jtitmkwmika xm mannetu(4. lehekülje särg.)

spr ei ole kaugeltki oma eesti kroonikaoga Eesti maastik, vaid sageli kakskol-mandikku sellest „eesti ringvaatest" onvõõramaade flmijupikestega sisustatud.Näidatakse võõrast maastikku, lastemängu kuskilgi teadmatuses ja sina, armaseesti kodanik, võta seda omaks või võõraks," või mõtle mis sa tahad Eesti Kul-

tuurfilmi sellisest omakultuurili-s e s t teotsemisest.

Ei, nii vist kull ei ole õige, sest sarnanenähe taotletava enesetunde tõst

mise asemel vaid teeb haigetenesetundele.Peaks olema üsna küps kõigile, et kui

meil on olemas rahuldavaid väntajaid-ülpsvõtjaid, siis need veel ise kuidagi eisobi otsustajaikš-iiõunikeks, kuidas,mida, mismoodi ülesvõtet teostada. Kuion kuskilgi riiäja ja puu, siis võib sedavõtta paljuist vaatevinkleist, mitmest kõrgusest, mitmest kaugusest ja siis igalkorral see maja ja puu esinevad ekraanilIsemoodi ja isesuguse väärtusena. On väga palju esteetilist meelt, kunstiinimesekaalutlusi, ilusaladuste variatsioonide kogemusi, et ülesvõtet kõige paremini pakkuda. Mulle näib, et meie fllmimisteks onhäid operaatoreid ja on asjaajamise aparaat, aga Iranstivaimline nõuandlus — seepeamine heade filmide saamiseks —on puuduline. Nüüd vaimukultuuri au-aastal on aluseid sellele juhtida tähelepanu.

Ei maksaks arvata, et meie ei saaks va-jalisel määral oma kultuurki-oonikat, kuierksalt tunneksime rahva vastuvõtlikkesoove ja tähelepanu all hoiaksime koguoma mitmekesise elu. Meie mõtleme kitsalt, kui ootame vaid suurparaade, jalgpallimatsile. tennisturniire, purjekate sõltusid jne. Siis muidugi tuleb ainest ruttupuudus kätte. Need ained on endastmõistetavad ja nad korduvad paljuiks korriksfilmimiseks. Ei maksagi uskuda, naguoleks mõni tennistumiir või purjeka sõitväga huvitav meie laialistele hulkadele.Meie rahvas vaatab suurima huviga ülesvõtteid meie tÕÕst ja toiminguist ja igapäevastest sündmustest. Viigu kroo

nika meid sinna, kuhu meidpfievast-päeva viib ajalehte-de päevauudiste osa. Aga vii

gu kiirelt ja hästi. Näete, lehtedejärele avastatakse nüüd kole palju muinsust (suur maalinn Petserimaal, muumiadHarglas), ehitusi tehakse maal ja linnas,Tallinn muudab ilmet iga nädalaga, nurgakive pannakse ja avamisi tehakse — näidatagu, meie vaatame!

Kutsevaliku büroo tõotab — näidataguselle tööd! Hobusekasvatus! on meil, hõberebaseid on — näidaks põhjalikult! Näidake asunikku, kuidas ta kosub, näidakepõllumeest ta tõõs ja hooles. Näidake vanimaid taluhooneid arenemas moodsaiksehitusteks, näidake muinseid koolimaju janüüdseid eeskujulikke koolimaju maal.Meie õpime siis oima arenemise tõusutundma! Näidake, kuidas mde vabrikuis

mehed tõõd teevad, kuidas õpetlased uurimusi sooritavad, kuidas vaimutegclasedüldse elavad. Näidake meie hoolekande-asutusi, lastekodusid, eeskujulikke lasteaedu. Näidake isegi meie nõrkusi ja koomikat ja väljavaateid selle paranemiseks(näit. viletsaid linnaosi, mis uuteks ümberehitatakse).

Eesti Kultuurfilmi peamiseks ülesandeks ei ole mitte, et inimesed vaid nä e k-s i d midagi kodumaist. Kultuurkroonikataotleb kasvatuslikke tendentse. Siin ontõõpõld laialine, ülesanne on kõigiti väga

OND'sTAHVIT USi.l KOGU MAAILMAS!

ideeline. Meie rahvas on teadlik rahvuslikes suurpingutusis. Mõte ei tohi kuskilgijääda sõnadeks paberil, ta peab teokssaama.

Kui E. Kultuuriilm praegu ei seisa sellevaimlise ülesande kõrgusel, siis on see parandatav. Aga kõige erapooletumast südamest tundes ei tohi „Eesti kultnurknoo-ldka ringvaade** senisel kujul enam jätkuda. Tulgu asja tegemisele lisaksrikkalik vaimline leidlikkus. Kaska või võistluse võimaldamisel.

R. K.-P.

„Riigij}öörajaõ" sõjaringkonnakohtus

(3. feftefftlieStöfib mtnofi oma seletuse res^M. $n£Eat.

Ta osutab kohtualuste Pingis iitntoate Sepale: .Sepp, keS praegu istub siin, hiit min»juurde ja küsis, miS ma arwan praeguse olu-korra kohta. Tema sõiyvat lähemal ajalSirgu juurde Soome ja kas mul ei olewatmidagi Sirgule öelda. Siis kSneleS ta mi-dagi enda poolt loodawast organisatsioonist.Mina ütlesin, et kui teil olukord raSke.

ekS siis pöörake riigivanema K. PStstWSi ülemjuhataj« kindral Laidvneri

poole palwega,et nad mõjutaksid olukorra parandamist! Seppandis ka mõista, et temal on mitmesaja-pealine jõuk mehi, kellega wöiwat midagiette tvõtta.

Minu juurde tulnud ta enda algatusel.Ähtlasi andi? ta mõista, et ta on Lhe «ega*nisatsiooni juhtiw liige.

Selle lõppedes annab tunnistuse politilisopolitsei assistent Neggo. keS kuulanud Rerea kaebealuseid, nende hulgaS ka Paifi. keSseletanud, et ta saanud kord MeibmnnigaKitvi sillal woi Henningi plasil kokku ja siiZlekkinud neil jutt sellest, kuidas Saksas ole-Irrth leiutatud uus mürkgnas.

Meibaum annud Parsile uJht mttttutEistwerre Zur-Mkhleni juurde, »t seatsamme astuda selle mürkgaasi EeStiSs»

toimetamiseks.Ühtlasi pidanud Pais Mühleni käest wäljahigistama arwamuse wapside ja natside fn-Metest.

Iärgnewalt seletad Pais, kindas Vkeidaumsoowitanud Mühlenilt wõtta wälja mõni do-kument natside ja wapside suhete kohta. Selle,dokumendi wastu oleks saanuid ratta, tttt paljutkui aga waja.

Meibaum ütleb, et mürkgaasi juttu aja-nud ta wintis peaga.

Waheveal on ndw. Teemant selgitanudgranaatide aZja.

Temal läinnd nagaanid ja Kranaadkdsegamini

ja nüüd pole tal midagi selle WaStu, kui pü«rotehniline ekspert Tilzen läheb koju.. l

Wiktor Zur-Miihlen oma tunnistuses se>letab, kuidas Pais käinud tema juureS. Esi-mene kord tulnud tema juurde, et osta kuld-raha. Teine kord tulles wiinud jutu politi-kale ja palunud anda Alfred Rosenbergiaadressi Saksamaal. Siis teinud ka juttuarentaadist, mille peale M. wastanud, et l«xb-fugu kobe wõi ta annab Paist politiliselitsei kätte.

Mühlenile näinud, et siin tegemist prowo-kaatoriga. Eriti maias olnud Pais tahtma?llfred Rosenbergi aadressi.

Eesistuja: Kas tunnete Rosenbergi?Mühlen: Tunnen.Eesistuja: Kas teil tema aadress on?Müblen: Ei ole.Eesistuja: Kas mürkgaasist juttu ei oU

nud?Mühlen: Ei olnud.Aima Ivad weel timniswsi Adele Teder, R.

Sutt, E. Laan ja Alide Panksepp.^ Wiima-sel olnud kokkusaamine Lutsoga parast seda.kui see tulnud tagasi ülekuulamiselt, ^ olleslabastatud allkirja wastu. Tema. küsinudkutsalt, et mis ta ülekuulamisel rääkinud.

Lutso wastanud, et ta ei saawcck räi-ftbtt — tal olewat raadiumi-ühenduS.Pol. politsei assistent Rõigas jäN ree-

deks Alekmllata. KokmS katkestab asja arv-tmnise kell 21.15. Reede hommikul kell 11jatkab kohuS oma tööd.

Täna Hommikul jätkus protsess.teeb otsuse arwatawasti täna õhtul.

Nüüd nad teavad ristiinimesel elu kohe niikibSdakS, et ei julge enam päise päewa ajalmaailma möSda hulkuda, waid poe pimedasmööda uulitsaid nagu laternasüütaja^ Päe-tval istu kodus ja loe oma wiimaseid raha-penne, aga nagu neid niipalju lugeda olekski.

Aga kujutage ette, lähen keskpäewal mõõdamilitsat ja tõukan kogemata ühte isandat,kellel kõht ees nagu gloobus ja tema kohe niiwihaStatud sellest müksamisest, et karatimulle:

„MiZ sa kuramuse akaidseunk tõutad siinmind!"

No mis akadeeu;ik vm olen. Ma pole üh-tegi pilti macrlind ega selle eest sõimata saa-invd, olen elliaeg olmkd andetul inimene ja katayaWoidlik. Põle mw» piD Maaltmije-ga te-

%ipu Jukuei mää siiski JCtäfuHt&at

gutsenÄd. Ja näe, ega ei julge ka. Teedmõne toreda pildi tvalmis, kus nõnda kui mi-dagi metsa, nõnda kui midagi merd. nõndakui midagi maaid peal on. Aga ega sellegapole weel kõik. Kui sa sihukese p'!di walmisoled maalind, siis peaid sa teda ka rahwalenäitamiseks kunstihoones WÄlja panema. Etwaata rahwaS, niiviisi need metsad ja me-red on. olge lahked ja imetlege.

Aga rahwas on imelik. Tema ei tuleüldse tvaatama. Aga selle eest tulewad needkriitikud, Rasmused. L«od ja Kompusid jateewad mu ilusa piwi maatasa, minamaalima d hakka. Parem elatan ennast nn-sama paewast paswa. Aga muidu oleks matore akadeemik küll, ega mul sehknukuntsistsmirt aimu pole. Wahel sehlendame niisamaKlähwitsaga mõõda linna. Fa see on kõik musehkendamine.

Mitidu on nüüd Klähwitsaga köik korras.Ma sain tema kangekaelsest uhkusest jagu.ükS naistevaihwas saatis ju tema kuju, miSoli kohe riidest wälja õmmeikdud ja niisaum-suguse lontruse näoga, nagu seda KlähwitSkion. Aga tema oli selle peaile kohe uhke, vtwacrt. temast on tehtud statuut. Ja ei pida-nud mi?m ftrt peremehe käskirfld «nam mkl-

Aga Ühel päewal kargas mu hing täis japanin kuulutuse lehte, et Klähwits on müüa.Aga selle peaile ei tivlnud ühtegi kirja. Näitasin lehte Klähwitsale ka, aga ta ei saanudkirjast yridagi aru. Muudkü haaraS lehenurgast hammastega kinni ja npuras saba.Aga noh, ma käratasin siis talle sirme wi-

„Kuule, KlähwitS, kui sa oma perenieestenam ei karda ega austa, siis ma lasen sulurisemise hamba ära plombeerida!"

Noh, inimesedki ei julge hcvmbacrstt juurdeminna, kus sa siis weel sellega, vt pimedamõistusega koer sellega riskeeriks. Klähtvitsläks kohe wiuhti woodi alla ja pistis kiunuma. Siis roomas wälja ja yakkas mu käsilakkuma ja. wi keegi kojas kõndis. fliS uri-ies kole kurja häälega, läks ukse juurde ningwaatas üle saba minu poole. Niisuguse näo-ga. et ole sa rahul, küll ma sinu dv ja tvarakaitsen.

Ei, Klähwitsat ara müüa, niisugust kawat-sust mul enam pole. Aga nüüd on uks Tartudaame mu kirja peale wastawid, et tema ta-hab mu kallist koera ära osta. Kirjutab kohesuure pika kirja, mida ma siinkohal, awaldan,et mul poleks waja tunda südametunnistusepiina oma ega koera ees. Kiri on niisugune:

W. a.hr. Pupu Jukul

Lugedes Uudislehest nr. 145 Teie erakordset kuulutust, otsustasin Teile kohekirjutada, sest muidu jääb minu kiriteiSte hulgas kahesilma wahele. Mul onnimelt kindel nõu Klähwitsa perenaisekssaod». Ta on mulle alM meÄdtuud. jai&bm i&gi* Pm ümim TÄ, fcrju.

kus Klähwitsast juttu on. Usun, et Teiekoerakesel saab mimi juures wäga heaolema. Armastan koeri ja nimelt justsellist seltsi. Kui tal igaw. wõiv mim:angoora kassiga mängida. 5hrt ta eitaha, ei pruugi tal öösel haukuda. Ma-gada wõib igalpool, isegi woodis padjapeal. Katsun kõik ta soowid silmist lu-geda ja talle kõikepidi hea perenaine olla.

Loodan, et Teie minu kirja tähelepanemata ei jäta ja mulle wastate.Kirja ühes tingimustega >s o. hinnasuhteS) palun saata Tartu ajakirjanduse kontor „Pressa" nõudmiseni „We-ronika" ehk wastata ..Uudislehe- weer-gudel.

Jään igatsusega ootamaWeronika "

Mis mul ikka wastata on. Ei mina omakoera müü. Ega mul pole nüüd muud, kuikukim sellest _ Weronikast unistama. Ja eksNähwits omistagu tema angoora kassist japadjast. Et aga sellele Weronikale la andaoma osa, siis Klähwits joonistas enesest loo-mutruu pildi. Ja selle pildi me saadame paaripäewa pärast Weronikale ära. Muidu saa-daks Klähwitsa isiklikult mõneks päewakZTartusse, aga kuidas kunwaim sa saadadsuure elusa koera ümbriku sees terse linna?Gl, margi raha läheb pagana kalliks. Scframa küll teha ei saa.

Auswseâ teie mitteakadeemilinePupu Juku.

WaStutatv toimetaja: Aleksander Peterson.Wäljaandja: 3> SufaüL,

Kr. 150 27. IX.f!202.) UlldlSIC tl T 1935.

TEATERReedel, 27. septembril

kell V»8 õhtul5. korda

harilifcknde hindadega„Mlda soovite"

W. ShakespeareM kom. 3 v.(20 pildis).

Muusika: Eugen Kapp.Pääsetähed Kr. 1.50—20 snt.

Lauoäeral, 28. septembrilkeli V28 õhtul

alandatud hindadega„ >raviata"

G. Verdi ooper 4 vaatuses.Pääsetähed Kr. 1.75—20 s.

Pühapäeval, 29. septembrilkell V-3 p. 1.3. (20.) korda

alandatud hindadega»,Igavene legend"

A. Sepa ja P. Ardnaoperett 3 vaatuses.

„Estonia" lava jaoks ümbertöötanud Agathon Lüdlg.

Pääsetähed Kr. 1.75—20 s.Kell »/>8 Ahtwl

6. kordaharilikkude hindadega

„Mkla soovite"W. Shakespeare*i komöödia

3 vaatuses (20 pildis).Muusika: Eugen Kapp.

Pääsetähed Kr. 1.50—20 senti.

Teatri kassad avatud: kl. 12—4p. 1. ja õhtul kella 6-st peale.

AANOOR SOO «TEATER

(Tallinna Saksa teatri ruumes)Pühapäeval, 29. septembril*,Maa«Alused"

Henrik Visnapuu muinasjutt5 pildis, Riho Pätsi muusikaga.Lavastaja — Leo Kalmet.Muusikajuht — V. Jakobson.Tantsujuht — Gerd Neggo.Dekoraator — Pärn Ratidvee.Kostüümid — Lindu Tralla.Kaastegev G. Neggo tantsu

stuudio.Algus kell 3 p. 1.

Pääsmete eelmüük teatri kassas27. skp. alates kella 11—13

ja 17—20.

Vanemuise teaterLaupSe/al, 28. septembril

kell 16Koolidele

^Pisuhänd"kell 20

Esietendns„ Vikerlased"

Evald Aava ooper 3 vaat. ja5 pildis.

Lavastaja: Heino Uuil.Muusikajuht ja koormeister:

Ed. Tubin.Dekoraator: Vold. Haas.

Kostüümid: Karin Siim-Juuse.Tantsud : Ida Urbel.

Pühapäeval, 29. septembrilkell 12

R. A. AKTUSKell 20

Esietendus

^Pisuhänd"Ed. Vilde komöödia 3 vaat.

Näitejuht: J. Põder.Dekoraator: Am. Lepik.

AADraamastuudio teatri

ringreis.Näitleja Aleksander Mägi'15-a. kutselise ltÄvategewnse

juubelietendnsed.

„Mees merelt"Aug. Mälgu näidend 4 w.Latvastaja — Paul Sepp.

Dekoraator — Pärn Randmee.Tartus — reedel. 27. septPõlwas—laupäewal, 28. sept,Räpinas — pühap., 29. sept.Leewil — neljap., 3. okt.Antslas — reedel, 4. okt.Tõrwas - laupäewal. 5. okt.Tsirgulinnas — pühap , 6. okt

,,Kiiffimitused"H. Ibseni draama 3 waatuses.

Näitejuht — Ruut Tarmo.Dekoraator — Pärn Raudwee.Petseri» — teisipäewal, 1. oktMõrus — kolmap., 2. okt-

Algus kell 20 (8 Shwl).

Oraafflasluudio teatriringreis.

„Härra Maaruse1 järgn koolis"

Andres Säretvi dramatiseering6-es pildis A. H. Tammsaareromaani „Tõde ja õiguS"

II jao järele.Latvastaja — Andres Särew.Dekoraator — Pärn Raudtvee.Narwas — reedel, 27. sept.Kohtla-Järlvel — laupaelväl,

28. sept.Erra-Liiwal — pühapäewal,

29. sept.Järwa-Iaanis — teisip., 1. ottPaides — kolmap., 2. ottTüril — neljapaewal, 3. oktWõhmas — reedel, 4. oktSuure-Jaanis — laup., 3. ottTarwastus — pühap., 6. okt

Algus kell 20 (8 õht.)

BLBKTRILOKID. Välismaa,vedelik. Jämedad rullid. 10 snt.okk. POSIVAD VBSILAI-

NBD 50 snt.Daamide salong *RAAIONAS

Niguliste 8. Tel. 464-28.

Odavasti ostate sobivaid

siigiskübaraidmoeärlst 9VALTA", VanaXalamaja 27. Daamide jahärrade kantud kübarate vor

mimine ja värvimine. Müügilkäsitöömustrid paberil ja

riidel.

Jlusald Ja odavaidelektri-

auru-lokketehakse ainult

S. Tartu mnt. 34 (Pcmvilja t.nurgal). Külastage, veenduge.'

„E n d I a" ]unttseT09stnsKeskaKalamaja 2, tel. 440*65

Balti jaama ülesõidu vastas.Uuemat tüüpi patentaparaadigasoeng valmib 1 tunniga.

Viimase paremused : juustel hoidub loomulik värV ja läige, ergutab kasvuSuured lokid, püsivus 8—10 kuud. Hindalates 150 senti pea. Ainulaadsed vesi-lainete kuivata jad. Diplomeeritud tööjõud.

Samas müüa pruugitud, korras loklaparaadid.

Teatan,oma lugupeetud ostjaskonnale, et olen oma äriüle viinud

Viru tän. nr. 6.Soovitan välismaalt kohale jõudnud suures valikus

sügishooaja uudiseid.Firma j. VIIDERMANN.

DAAMID!Oma tahtmisele wastawa soengufaawutate ikka, kui lasete omalokid teha juuksetSõstus

,,SILVA' 5"Kopli tn. 2»a, tel. 443*42.Elektri- aurulokid tehakse juuks-tele kahjuta ja loomuliku wärwiiätwa wälismaa wedelikuga.Kestwus 3—10 kuud. Alates2 kr. pea ja 15 s. lokk. TLõtawadainult diplomeeritud tööjõud.

Töö headuse eest täielik wastutus.

Olen täiendanud oma tööstust

uute aparaatidegaja et wöimaldada kõigileweenduda nende paremuses,teen elektri aurulokke odawa

hinnaga.Srttifed juukfeõlid garantee.rimad juuksele loomuliku wärwi

Balti laamajuukfetööStus.

KAW

SOKOLAAD^

52.[IDRO

Lai 1.Tel. 450-29.

Elekfri-triikrauad

aukeluskeetjadkeednplaadldkastrulid

jootmiskolbedloklklärld

soendasahjudjne.

Oma töö.Teen asjatundlikult elektrisisseseadeid ja parandanigasuguseid elektri-aparaate.

Wulkaniseeritaksejalgratta ja auto kumme

Parandatakse kalosse ja boti-kuid, palle, weekotte, walmis-tame ka uusi templeid janumbreid, moodsad masinad,ka töö kiire ja wastutus. Hin-nad odawad. Rakweres^ Sepa-paja uul. nr. 5. K. Weltas.

Korteriotsimised

Noor abielupaar wajabkarter»

tuba waheseinaga, wõi tubaköögiga. Soowitaw 4. linnaj.Teat. pal. slt. .Korralik maksja".

Korralik perekond,kindla teenis-tusega otsib wäikest

karterit5. »5t 4. linnajakku. Kirjad

slt. ^Korralik maksja".

Wäike perekond otfib 1—2-toalist

k»»teritja mtogaaw#. SoowitawÄeks Khes, fttib wöib fa emUM. Kichck: slt. ,Otsw korterit

12".

OtaMas teenistuses peseko»»dS—,

karteritJärwele wõi Tondile ehk stn-na ümbruskonda. 20. okt. s. a.Teat. Ähes hinnaga skt. .AaS-

taüürnik".

OstetakseOstan kõiksugu tarwitawdümbrikutel eh? pestud pruugi-

tud

Eesli jettteigasugusel arwuk. Pakkumisedtäpse arwu ja hinnaga paumPostmargid" all Tallinn, post-

kast m.

Tähelepam»!Müüa kaitseliidu Wkond, pea-aegu uus, suuremale kaswule.Saue tän. 12—1, õhtu peale

kella V.

Müü»2 ilusat suurt kummipuudüheS aluspinkidega. WLmfi

26-a, krt. 10.

Müüaarttwele. ŽStff'35-a, k. «.As^>o« qaaraat, soowitaw

Wikmst

Baadio saatekavaLanpäewal, 28. sept.:

Tallinn RKS.7.00 Äratusmäng. — 7.05

Wõimlemine. — 7.20 Hommik-kontsert heliplaatidelt. — 8.15Hommikupalwuz (õp. E. Ki-wiste).

Tallinn Lasnamäe.17.15 Heliplaate ja reklaami.

— 17.30 Theodor Chalja-p i n laulab. (Heliplaatidelt).— 18.00 Päewauudiseid. —18.30 Ajanäitaja õiendus. —13.31 Ülekanne Tartust. —18.40 Lugemistund. Esineb A.W a i n o. Katke R. Roht'i ro-maanist „Esimene armastus".— 19-10 Aj^lwiitemuusikat. —19.30 Kindral J. T õ r w a n d:Wälispolitiline ringwaade. —20.00 Wana tantsumuusikat.(R. Salongi trio.) — 20.45Tähelepandawat järgnewa nädala saatekawas. — 20.55 Riigi rinqnäälingu orkestri kont-sert. Juhatab R. Kull. —22.00 Moodsat tantsumuusikat

s t o n i a" walgest saalist.(John Pori orkester).Tartu jaama saatekawa.

7.00 ülekanne Tallinnast. —17.30 ülekanne Tallinnast. —18.31 Ilmastiku ja taimekaitseteateid. — 18.40 ülekanne Tal-linnast

Pühapäewal, 29. sept.:Tallinn Lasnamäe.

8.30 Äratusmäng. — 8.35Wõimlemine. — 9.05 Hommik-kontsert heliplaatidelt. — 9.55Jumalateenistus Jaani kiri-kust. Teenistuse peab õp. H.K u b u. Lõpuks heliplaatideltettekandeid. - 12.30 J. P il-likse: Lõhkeaine põllumeheabistajana. — 1300 Põllumajanduslikke teateid. — 13.10Lõunane kontsert heliplaatidelt.— 17.15 Heliplaate ja reklaami. — 17.30 Tantsumuusikatheliplaatidelt. — 18.15 Päewauudiseid. — 18-30 Awnäitajaõiendus. -— 18.31 ÜlekanneTartust. — 18.35 Lugemistund.Hugo Laur esitab katkendiO. LutS'u jutustusest „KewadI". — 19.05 Tantsurütme heli-plaatidelt. — 19.30 „WabaMaa" peatoimetaja Ed. Laa-mann: Meie põhiseadusekriis. Loeng nr. 2. — 20.00Sümfooniakontsert ArturLemba helitöist tema 50-dasünnipäewa puhrll. (ülekanneÊstonia" kontsertsaalist.) Or-kester: Êstonia" ja Riigiringhäälingu ühendatud sümfooniaorkester. Lõpuks kuni kella 23.00 tantsumuusikat heli-plaatidelt.

Tartn jaama saatekawa8.30 ülekanne Tallinnast. —

10.00 Jumalateenistus Paulu-se kirikust. Teenistuse peab õp.A. Wõõbus. — 12.30 üle-kanne Tallinnast. — 17-30 ülekanne Tallinnast. — 18.81Ilmastiku teateid. — 18-35ülekanne Tallinnast.

Waene nõrgaterivi õline ma-janduskooli haridusega tüdrukpalub, kes heasüdamlistest hör-radest soowitaks wõi wõimal-daks mingit kergemat

tööd. tööstusesse, asutusesse, tvõwawitada kantselei tõi? ning ka

^ iseseisew majapidaja olla.' Tingimused teat. slt. „Kurb

sügis".

VSZA HohQ tublit

teenijalsuuremasse, lasteta perekonda. Täielik keetmise

oskus tingimata tarvilik.Rataskaevu 6—7.

TööotsimisedTrükitööline 4-a. praktikagatrükkimise alal ja S-a. praktikaga 1-liigi autoxuht otfib

kohtaOn karSke. Kirjad skt. „TSõ".

Palm» aidakeelutormiS hukkuwat noort nei-dn, wõimallmdeS mingisuguseteenistuse eU toetades aineli-feR. Teat. stt. .Härras palwe

Kaks riigiteenijat, intelligentset nöörimeest soonnwad

tutwvftabielu mõttes pr. wöi prl.Kirjutagu ainult need, keltõsine tahe sellekö ja kes suu-daks mugawaks luua poiss-mehe monotoonse igawa elu.Warandus tähtsuseta, kuidpäewapilt nõuetaw- Mittemeel-diwusel ausasti tag. Aadr.:Kiwi-õli, Jsakowi kpl. „Max

26", „Lex 28".Tõsised härrad!

Kes teist julgeks sulesõda alustada, et peletada kurbi sügis-õhtuid, tvahetada mõtteid eluüle — tõsisewaateliSte neidudega, s« kirjutagu ja saamesõp«ldeks. Kirjad saata: Nar-wa, 7 Peetri tän. nr. 17 asu-ivasse kauplusesse edasiandmi

seks. Minni", .Wii-wi", Êster".

Tütarlaps!Kes tabab olla poisslapselekino ja veo kaaslaseks. Kirjad:

slt. „Poisslaps*.Korralik kuid praegu tõota

meesterahwas soowibtntwust

naisterahwaga 20—45 a. ühiS-eluks, icl oma kodu ja wa-rand. kindl., et,? äri. soowitawwäikscni kasw ja ke-i vahal»,selt toeiak?. Kirjad: slt. „35^'

ühiselu".

2 naist, keda ei salli wttattad.soowiwad t«ndnmta wõõraZ^-

tegatutwnst

töõlisringkonnast 35—60 a.Kirjad: slt. „SügisrSöm".

Kindlas teenistuses isikTallinnas wötab enesele iga^suguseid ef.ndnsi kaubandusli-kul alal, kui ka rahade siSsekaS-seerimist jne. Palun teat. slt.

.Kommerts" all.

Õudne sügis — lehedlein«ck langemltS. rSSm kipubkaduma ja igawu» aigutabwaStu. Mched 30—46.

ja päästke meid sellestKirjad skt. ly. ott. ,R??aS

Lota". .Waene Lea".Raudteelane ehk wangiwaht,ole üksikule 34-a. pr. armsaks

sõbraks,kes toetust ei waja. Kirjad stt.

.Ainult ühele sõber".

TntwukfinnaiShingedega kuni 40-a. KaSleidub Teie hulgast ühte, keStahaks olla minule eluseltsili-seks kuni surmani. On kena ko-du olemas ja kindel palk.Eelistan waeseid naist. Rikkaidelunaisi palun mitte tülitada.

Slt. ...Tule kojn 1935".

NUudielehteu loetakseviga palju, sellepärast on««Uudislehe»** ktralu*

ta mine suure mõjuga.Lugejad võWad käesolevatesedelitega ««Undialehet**

kuulutada tasata*Koguge neid sedeleid. Igasedel arvatakse 5 sendi

vääriliseks.„Uudisletaea**vGlb tasataavaldada Igasuguseid kv«-lutatl talitusele esitatud sedelite väärtuse suuruses.

Eestimaa Trükikoja A.-S. (end. J. H. Gressel) trükk. Tallinnas. RataSkaewu 1S.

«

f

Uudisleht Nr. 150

Karjasaaduste hinnad lücuhinnadWõituru seisukord Inglismaal oli mõõ

fuinud- nädalal waiksem cclm;feft näda

Wöi langes, peekoni- ja nnmahinmd tõusid Tallinm turmiseks arwatakse elussigabe kaalust maha mine on munaturul aaSta teisel poolel oifll,f(t(,v11f,w. -n t2,5%. N. S. W. Liidu pekisigcide lepin- alatiselt korduw nähwS. kilo, kilowiisi 60—90 f., f-« pead-jalad S0 - 35

last. kuna wõihindade hoogne koweneinine gut loodetakse täita 2—3 nädala jooksul, Munakaubanduse üldine I iMfatf maa» s. kilo, suitsusinaid 80—120 s. ka, ploomirasw

Piiltiuiaade wõihinnad Manchesteris, nädalas.Nii noteeriti Eesti wõihinnaks 10B—1085f) ctiM,. möödunud nädala 103—110 sh•vastu. Saksast saadaui nominaalne hind

kanamunad s. paar: Tallinnas 9—10Kanmmmahindade liikumine ^nglises s.. Tartus 10—11. f., Narwas 10—12 s.,

jätkub tõuswas suunaS. Pakku- Pärnus 8—9 s., WiljandiZ 10—-J 1 s.,mise wähenemine tootjatest maadest ja Rakweres 11 s., Walgas 8—10 s. jc. Wo-

jäi endiseks, s. o. 121 RM 100 kg, kuid sellest tingiwd sesoonne hindade kõwene- rits 10—11 s. paar.NM muutus tõi kaasa wõihinna norge- wmmm—mmmmmmmmmrnmmmmmmmm i liinimise. Et möödunud nädalal Saksa:veetud wõikoguse osa!ähtsus oli wäiksemja hinnad nõrgemad kui eelmisel nädalal,noteeriti meie eksporttrõi hinnaks 144 s.kg, s. o. 0 s. wõrra niadalam eelmisestnoteeringust.

Terawilja kokkuost algabTänavused saagilootused on keskmised

Tänawnsed terawilja kokkuostu täht- ranenud Lõuna-Eestis, kuna Põhja-Ees-Wõi turi? olukorda peetals? üldiselt päewad on praegu kindlaks määramisel, tis seewastu on seisukord halwenenud.

ivaga soodsaks ja lähemal ajal on loota Kawatsuste kohaselt loodetakse kokkuos- Põllumajanduslikkude korresponden-tuga algust tcha suureniates tsentrumites tide hinnetel 15. septembriks 1 hektari7. wõi 8. oktoobril. kohta saaki m^t^sekeskmiselt Wiru-, ^Su/tsetaûd kalad: Angerjad 160-

Arivatakse, et tänaiwu riskist kokku ei ârwa- za Harjumaal 9,3 9,! kw-le, 040 s. kg, lõhed 500—650 s. kg, ahwenad 80 -wle ülc 20.000 tonni ja nisu üle 10.000 kuna Läänemaal — 8,9 kw ja Saare- 85 s. kg, wimmad 100 s. kg, haugid 90 100

moihindade tõusuPeekon!turul on seisukord paranenud.

Turu kõwenemine on tingiwd peamiseltÄani peekoni pakkuniise nõrgenennsest.

kilowiisi 50—55 s., soolatud sealiha 70—80s. kilo.

Piimasaadused: T-luwöi 125—14) s.kilo. ekspovtwöi 160 s. kg. hapukoor 80 -100s. kilo. kohupiim 30—35 s. kg, juust sordi särele50—150 s. kg.

Aed-jajuurwili: Kapsad 8—10 s. Ig,Peedid 10—12 s. kg. tomatid 35—75 s. kg, ?ör-wits 10—14 s. kg, oad 50-70 s. kg, salat 40kuni 50 f. kg, spinat 26-30 s. kg. sibulad 10-12 s. kg, kaalikad 10—12 s. kg porgandid 12kuni 15 s. kg, hernekaunad 15—20 s. (, kurgid125—300 s. sada, kartuftd 3-4 f. l, 20-l mSSt55—60 s.

Kalad: Räimed 18—20 s. kg, latikad 35—40 s. kg, kammeljad 40—45 s. kg, lghed IMkuni 180 s. kg, kohad 90—120 s. kg, angerjad100—140 s. kg, ahwenad 30—55 s. kg. haugid40—45 s. kg, wimmad 40—45 s. kg, siiad 60

Eesti peekoni kõrgema sordi noteering tonni. Nende kwantumite juures läheks ^naal — 7,6 kw-le. Lõuna-Eestis on saak skg, siiad 140 250> s. kg. lestad 90 100 s .tõusis 3 sh. wõrra tfnitneri». 81 sh-lc maale wiljaoswga wõrsket rmha üle t.S WMw^Srgan^PZHja^ti^ s-mgist. '»??>,«: MW S-ijtsentner.

23. skp. algas uuesti raskete pekisigadeostmine ekspordiks N. S. W. Liiht.Seekord ostetakse N. S. W. Liidu jaoks

miljoni krooni.Tänawu saadetakse osa terawilja wälis-

maale, eestkätt Soome, kuhu läheb lepingu alusel wähemalt 10.000 tonni ru-

ainult raskeid Pekisigu, kuna kergeid oste- kist ja 3000 tonni uisu. Müük Soometakse ekspordiks Saksa alates 30. sep- toimub maailmaturu hindade alusel,tämbrist. Saksa saadetakse hästinuuma- mille juures meie kasuks langeb ka sisse-jud elussigil eluskaalilga 105—170 kg. tveotoll Soomes.Wastunwebld sigade eest maksetakse 47 s. Põllumajanduslikkude korresponden-eluskaalu kg-st. Raskemate sigade eest, tide hinnangul on 16. septembriks saagi-mis saadetakse N. S. W. Liitu, makse- lootused järgmised:

ulatudes Pärnu., Mõru- ja Petserimaal s. îter. punased sõstrad 15-18 s. l. jõhvikad11,6—12,3 kw-le, ja Tartu- ja Malga- 8—10 s. l, kreegid 10—18 s. l, pirnid 15-35maal 14,2—14,4 kw ja Wiljandimaal *; °«??^^25 s15,8 kw-le.

Talinisu saak kujuneb ühtlase-maks kui rukkil. Enamik maades (Wiru,Fävwa, Harju, Pärnu, Wõru ja Pet-seri) talinisu saaki ha kohta hinnatakse10,5—10,6 kw-le, Harjumm^l — 11,9kw, Malga- ja Tartinnaal 13,0—13,3

liiter, 20-l mõõt 125—350 s>. sidrunid 12—18 s. tükk.

Tapetud linnud: Kanad 60—150 s.tükk, kodupardid 175—200 s. tukk. tedred 150—175 s. tükk, haned 100—115 s. kg.

Kanamunad 8—12 s. Paar.Jahu ja terawili: Saiajahu 20—35 s.

kg, ruNijahu 15—16 s. g, kaerajahu 15—16 skilo, odrajahu 20—23 s. kg, odratangud 20

takse 40 s. eluskaalu kg-st. Kaalu kahane- Rukkisaagi andmed on tveidi pa-

JUas&ilatetii laasimiseasime&e päeva tulemusi

8.545 — 5, 6, ö. 6; 14.684 — 5, 5, 5, 520.893 — 5, 5, 5, 5; 10.075 — 5, 5, 5, i13:073 — 5, 5, 5, 5; 21.317 — 5, 10. 5. 5:3.549 — 5, 5, 10, 5; 3.956 —9.960 — 5, 5, 5, 5; 29.767 —10.019 — 5, 20, 10, 5; 37.6215, 5; 957 — 5, 5, 5, 5; 3.158 —13.357 — 10, 5, 5, 5; 14.981 — !18.393 — io, io, 5, 5; 29.744 - 5, 5' 5, 5,'lo,' 5, 5; 31.883 — 10, 5, 5, 5; 29.907 rele arwatakse 3,7 kw-le ha-lt. Kogusum-10, 18.361 5 5 10 10j 9.201 — 5 5, — 5, 5 10, 5j 8574 — 5, 10, 5, 10' 3700 mQ§ linakiu saaki arwatli liaemttle5, 5; 28.033 — õ, S, 5, 5; 26.748 — 5, 5 — 5 5 10, 5; 28.934 — 5, 5, 5, 5- 35.831 ™ 10010 Limtm 1°Qtt armÖtCl lêmale5, 5; 29.213 — 20, 5, 5, 10; 7.309 — õ, — 5 10, 10, 5; 10.061 — 5 5, 10, 5;5, 5. 5; 1.701 — 5, 10, 5, 5; 14.132 — 5, 12.037 — 5, 5, 5, 10; 35.166 — 5, 5, 5,,5;

35.787 — 5, 10, 20, 5; 1811 — 500, 5, 5,22.548 — 5, 20, 10, 5; 19.794 — 5, 5,

5, 5; 38.923 — S, 5, 5, 5; 10.492 - - 5, 5,5, 5; 13.170 — 5, 10, 5, 10; 6489 — 5,5, 5, 10; 35.511 — 5, 5, 10, 5; 19.422 —10, 10, 5, 10; 34.459 — 10, 5, 10, 5;34.003 — 5, 5, 5. 5; 27.330 — 5, 5, 5, 5;

Wiljandimaal 14,4 5° ja Saaremaal » WÄ10-12 s. kg, herned 20-30 s. kg'11,4 kw ha kohta.

Suinisu saak kujuneb üle riigiühtlaseks. Kogutud andmete järele sui-nisu saak kujuneb 19,9 kw ha kohta, ko-gusummas 45.000 tonni.

Loomasöödawiljade — odra,kaera ja segawiljasaagi mtfmted on wõrd-sed eelmise kuu andmetega. Arwatakse, laiamata' searaswêo st kg7 sulatatud ''seawsw

oortK r K r * -toooj tn r -in or» et kogusummas saab otra 105.000 tonni, 80 s. kg. loomarasw 40—45 s. kg, locmalihak°°ra 144.000 fomri «wg segawilja SW'3 mmm 36-50 I. r, <°mba.

3372 - 5, «. 5. 10; 25.165 - 5. 5, 5, 5; 96.000 tonni. . . .. ' WtiiaBu 13-14 I. ta, tuüä 12-13 s. fü.

Haapsalu turgLiha loomawnsi osês: Sealiba 38—42 s.

kilo. loomaliha 42—48 s. kg, wastkaliha 35 —40 s. kg, lambaliha 38—42 s. kg. Wäikemuü-gil: Sealiha: keeduliha 45—50 s. kg, praeliha55—60 s. kg, wärske seapekk 55—65 s. kg, sw-

11.000 tonnile.

20, õ. 10; 26.421 — 5, 5, 20, 5; 20.15710, 5, 10, 5; 17.091 — 5, 5, 5, 5; 15.187 5; 22.548—*' 5, 10, 5, 5; 24.886 — õ, 10, 5 5; 9.150 ~ — T>; 5, 5, 5; 20.889 — 5, 5, 5, 5; 20.515— 5. 5, 10, 5; 30.672 — 20, 5, 5, 5;24.978 — 500, 5, 5, 5; 5761 — 5, 5, 10, 5;20.238 — 10, 5, 5, 5; 31.871 — 5, 5, 5, o*.™» — „ u u u,10; 16.509 — 5, 5, 5, 10; 30.716 — 5, 5, 34.291 — 5' 5, 5, 5; 29.020 — 10, 5, 10,5, 10; 880 — 10, 5, 5, 5; 5681 — 10, 5, 5; 13.094 — 5, 5, 5, 5; 22.237 — 20, 5, 5,5, 10^ 31.513 — 5, 10, 5 5; 25.245 — 10; 591 — 5, 5, 5, 5; 18 — 5, 5, 5, 5; hobune saadi' kätte'samast külast "Kalda"talü 400"s.'.'"aasabeinad 250—285 s.? 'rutXpW 16r' l' l' i; if-Si ~ 5' 5' 5' 5' 18,175 — 37.671 — 5, 10, 10, 5; 4421 — 5, 5, 5, koplist, kuhu .waras" ta oli wiinud. kuni 18 s. wihk.5, 5. 5. 5; 31.095 — 5, 5, 5, 5; 31.819 — 10; 35.775 — 5, 10, 5, 5; 9724 — 5. 5, 5, 7 W '

Isa süüdistas poega hobusewar-guses

Oraive wallas. Piiri külas. Pudeli talusclaw Martin Seibold teatas politseile, et öölwastu 22. sept. on temal warastatud kuurist ärahobune, mille wäärtus 150 kr. Marguses tasüüdistas oma Lätimaal Heinastes teeniwatpoega Konrad Seiboldi. Mõni päew hiljem

18—20 s. kg, kruubid 20 s. kg.Rõõskpiim 6—7 s. l, tõöfffoor 45—80 s. l,

hapukoor 85 s. kg, meiereiwõi s. kg, talu-wõi 115—125 s. kg, kcbupiim 25 s. kg.

Munad 9—10 s. paar.Eluskanad 75—95 s. tükk. taosrud kanad 100

kuni 125 s. tükk.Kartulid 65—75 s. wakk. hapukapsad 12-13

s. kilo, porgandid 10—12 s. kg, herned 30—35s. kilo, sibulad 20 s. kg.

Ahwenad 18—20 s. kg. haugid 35—45 s. kg.Kasepuud 475—550 s., männid 450—480 s.

ruumimeeter.Heinad maksid 100 kg: Ristikheinad _375-

5, 5, 5; 26.959 — 5, 5, 10, 5, 12.770 10; 28.603 — 5, 10, 5, 5; 24.326 — 5, 5,5. 5. 20. 5; 11.256 — 5, 5, 10, 10; 5, 10; 18.568 - -^ju, j.u, u luj xo.sjuo — 5 5, 10, 5; 38.872 — 10,23.430 — 5, 5, 5, 5; 16.814 — 5, 5, 5, 5; 5, 5, 5; 2117 — 5, 10, 5, 10; 16.255 — 5,

10.165 — 5, 5, 20, 5; 7108 — 5. 5, 10, 5;10.200 — 5, 5, 5, 5; 1287 — 5, 5 10 10;29.547 — 20, 5, 5, 10; 36.553 — 5 5 55; 33,770 — 5, 5, 5, 5; 38.108 — 5, 10,5, 0; 33.938 — 10, 5, 5, 5; 30.424 — 510, 5, 10; 25.998 — 5, 5, 5, 5; 8720 —'5, 5, 10, 5; 26.645 — 5, 5, 5, 5; 13.639— 5, 5, 5, 5; 39.174 — 5, 5, 10, 5;10.354 — 5, 5, 5, 5; 25.308 — 5, 10 5 5;17.720 — 5, 5, 10, 5; 38.007 — 10, 5 55; 15:369 — 10, 5, 5, 5; 10.227 — 10, 'io'5, 5; 35.528 — 5, 5, 10, 10; 36.801 — 510, 5, 10; 17.114 — 5, 5, 5, 5; 30.208 —10, 5, 100, 5,; 37.787 — 5, 5, 5, 10, 6713— •10, 5, 10, 5; 8919 — 5, 5, 10, 5;36.335 — 10, 5, 10, 5; 33.935 - 5, 5 10

5, 5, 20; 37.060 — 5, 10, 5, 5; 6579 — 55, 10, 5; 10 — 5, 5, 5, 5; 29.106 — 5, 5,5, 5,; 19.711 — 5, 10, 5, 5; 25.622 — 5,5, 5, 5; 30.015 — 5, 5, 5, 5; 33.409 — 5,10, 5, 5; 39.624 — 5, 5, 5, 5; 8171 — 5,

PtiscrliK lahing läänemaalJtaalia-Abessiinia sõjale sarnanew sid paljaste pussidega, ähwardaftd inaha

„sõda" toimus kesknädala õhtupoolikul tappa terwe talguliste pere ja lõpuksLäänemaal, Asnküla wallas. Madise ta- hoonetele wle otsa pista. Üle 20 talgu-

5 5 5* 27 398 — 5 10 5 5- 2527~— Peremees Mihkel Tomson masindas lise jooksis kabuhirmus laiali, furtc ma-5', 5' 5,'6; 16.948 — 5, 5,'5,'5;' " talgudega oma suiwilja. Kesk kibedat tõõ- sin huugas edasi ilma walweta. Lõpuks'684 — 5, 5,10, 5; 29.496 — 5, 5, 5,100; hoogu tulid kutsumatult talguliste juurde lahkusid märatsejad talust ja läksid naab-.

2Z'5l0*^7 5' 5' S» 5'c-1?S' âma küla noormehed Aug. Noksmann ja ritalle õlut jooma. Sealt tabas neid wa-10; 6.194 — 5, 5, 5, o; 8.699 — 5, 5, 10,5; 33.372 — 20, 5, 5, 5; 3844 — 5, 10, 5,10; 39.486 — 5, 5, 5, 5; 37.571 — 10, 10,5, 20; 15.972 — 10, 5, 5, 5; 36.661 — 5,5, 5, 5; 27.003 — 5, 5, 10, 5; 15.207 —5, 6, 5, 5; 2478 — 5, 10, 5, 5; 9634 —

Jnliu? Milder. Mõlemad olid tublisti hepeal autol kohalesõitnud politsei. Pre-wiinactanud ja nõudsid talgul:stel: õlut. sekt karistas lahinguwendi järgmisel pae-Kuna nad õlut ei saanud, hakkasid mehed wal 60 kr. wõi 30 päewa arestigamäratsema. Paugutasid püstoli, wehkle-

5; 25.756 — 5, 100, 5, 5; 11.780 — 10, 5, 10, 5, 10, L;8S10 — 10. 5, 5, 10; 32025, 10; 38.516 — 5, 10, 5, 5; 13.024 — 5, 5, 10, 5, 5; 19.623 — 5, 5, 10, 5; 19.0075, 5, 5; 9790 — 5, 5, 10, 5; 26.180 10, 5, 10, 5; 8935 — 10, 5, 5, 10; 22.3345, 5, 5, 5; 26.185 — 10, 5, 5, 5; 36.477 5, 5, 5, 10; 14.783 — 5, 5, 5, 5; 10.4095, 5, 5, 10; 39.654 — 20, 10, 5, 5; 4378— 5, 5, 5, 10; 28.059 — 10, 5, 5, 5;j5.195 — õ, 5, 5, 5; 14.399 — 5, 10, 5 5;18.793 — 5, 5, 5, 10; 15.623 - 2C 5, 5,5; 27.349 — 5, 5, 10, 5; 11.919 — 10, 10,10 20; 18.572 — õ. 5. 6. 5; 25.942 — 5.

— 20, 5, 5, 5; 33.886 — 5, 5, 5, 5; 31.544— 5, 10, 5, 10; 7380 — 5, 5, 5, 20; 10.155— 5, 5, 5, 5; 6946 — 5, 5, 5, 5; 11.193 —5,. 5. 5, 5; 1419 — 5, 5, 10, 20; 16.069 —5, 5, 10, 5; 9178 — 5, 5, 5, 5; 29.584 —10, 20, 5, 5; 6538 — 5, 5. 5, 5; 19.067 —

Burjff kadus teelKundast sõitis 13. skp. merele purjet Kundast, kuid purjek pole seni weel Pär-

„Tulewik", mis oli laaditud tsementkiwi- nu jõudnud.

5, 5; 33.727 — 5, 5, 5, 10; 13.807 — 10, 5, 5, 5; 33.159 — 10, 5, 5, 5; 15.515

Arwatakse. et purjek on hukkunud, wõipugenild kusagile tuulewarju. Endlat

5, 5, 5; 3499 — 10, 5, 5, 5; 39.5235 5, 5, 5; 17.364 — 5, 5, 5, 5; 13.770 —5' 5, 5, 5; 38.414 — 5, 10, 10, 5- 4919— 5 5, 5, 5; 34.007 — 5, 5, 5, 5; 6341 —5 10 20, 100; 32.124 — 5, 5, 5, 5; 23.382-1 10 10, 5, 5; 37.209 — 5, 5, 5, 5;>1.541 — 5 5, 5, 5; 17.551 — 5, 5, 5, 5; 5, 10, 10, 500; 22.7957749 — 5, 5, 5, 5; 39.387 — 5, 5, 5, 10; — 5, 10, 5, 200.

5, 5. 5, 5; 10.593 — 10, 5, 5, 5; 33.867 —5, 5. 5, 5; 14.194 — 10, 5, 5, 5; 15.335 —5, 5, 5, 5; 7.643 — 5, 5, 5, 5; 7.186 — h^NUd kaks10, 10, 5, 5; 23.692 — 5, 10, 5, 5; 22.193 — 5, 5, 5, 5; 5250 — 5, 5. 5, 5; 11.289 —5, 5, 5, 5; 28.778 - 5, 10 5 5; 18.289 - ..UMSleht" tUNglh jgaSst— 5, 6, 5, 5; 2Q.280 ' a 1

dega. Tsement pidi minema Pärnurannahotelli ehitustööde teostamiseks.

Purjepaati oodati Pänws,° jõudwat ^ kohta aga ei teataZ—4 päewa Pärast. Nüüb on juba möö-

nadalat laewa lahkunlisest

tallu

Kehw wiljasaak Kirde-harjusKirde-Harjus on käimas wiimaseid Päetpi

suwewiljade kokkupanemine. Saak on wäike—» oder, nisu ja kaer annab 2—4 seemet,segawili 3—6 seemet. Wihm takistad tundu-walt põllumeeste tööd.

Hõberebaste - DIGAR Eesti artiklid

Documents