8 Kolmapäev, 8. november 2017 Eesti Päevaleht sikakõrgkooliga. Kontrabassimängija Anders Jorminiga on meil tihe koostöö. Ta on Eesti muusikaakadeemia audoktor ning samuti on meil igal aastal vahetus- projektid. Ola Bengtsson Rootsi Kuning- likust Muusikakõrgkoolist Stockholmis käis just Viljandis kitarrifestivalil. Millest selline tihe läbikäimine muusikakõrgkoolide vahel on tekki- nud? – Tanel Ruben õppis Göteborgis sa- mal ajal, kui mina olin Kopenhaagenis ja need sidemed on siiani alles. Kutsusime professor Jormini Tallinnasse õpetama, aga meie üllatuseks pakkus ta välja koo- lidevahelise tudengite koosmängimise projekti, mis on praeguseks toimu- nud üle kümne aasta. Põhjamaades on juba alates 1950ndatest jazzmuusika- ga süstemaatiliselt tegeletud ja kui me 2004. aastal olime rootslastele nii-öelda väikevend, siis nüüdseks oleme ehk juba võrdsemad partnerid, kes üksteist täiendavad. Mida põnevat Eesti Vabariigi juubeliaasta Teile veel toob? – Üks põnev projekt on esitada Veljo Tormise muusikat. Kadri Voorand ja Lii- si Koikson laulavad ning Paul Daniel ja mina mängime kitarri. See on kummar- dus Veljo Tormisele, kellele see mõte teha tema muusika jazzvõtmes väga meeldis. Veebruaris, Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, läheme selle kavaga Iisraeli, kus toimub MustonenFest. Tuntud Eesti barokkmuusik Andres Mustonen korral- dab Tel Avivis festivali, millel osaleme. Kohtume Estivalil! Piletid müügil: www.estival.nu ja RELi büroos, tel: 08-21 66 49. Avakontserdi korraldustoimkond: Epp Jaansoo, Liiu Viru, Rein Jüriado, Tuulikki Bartosik, Kairi Ilison. Projekt on kingitus Eesti Vabariigi 100. aasta- päevaks. Estivali avakontserdil 10. veeb- ruaril tõlgendab trio Sooäär/ Vaigla/Ruben Miina Härma tuntud koorilaule jazzivõtmes. Rein Jüriado vestles kitarristi, helilooja ja ansamblijuhi Jaak Sooäärega, kes on üks Eesti vii- maste aastakümnete aktiivse- maid jazzmuusikuid. Kuidas Te leidsite tee jazzi juurde? – Huvi muusika vastu oli mul juba noorest peast. Mu vanem vend tõi plaa- te koju, mida kuulasin. Nõukogude ajal oli ju lääne muusikat raske kätte saada. Jazz ei olnud Nõukogude Liidus keela- tud, aga seda ka soositud, sest seda peeti liiga läänelikuks. Olite Eesti Jazzliidu esimene esi- mees (2004–2009) ning siiani juha- tuse liige. Kust tekkis mõte jazz- liit asutada? – See oli seotud sellega, et õppisin Kopenhaageni Rütmimuusikakonserva- tooriumis 1996–2001. Nägin seal õppides, et Taanis, Rootsis ja teistes põhjamaades on jazz väga hästi organisee- ritud. Eestisse naasmise järel leidsin mõttekaaslasi ja nii saigi jazzliit asutatud. Miks Eestile jazzliitu vaja on? – Seda on vaja jazzmuusikale, et jazz püsiks pildil. Mainstream-muusikastiilid on vallutanud meediakanalid ning teistel stiilidel on raske löögile pääseda. Jazzliit aitab kaasa, et süsteemsemalt jazzmuu- sikat populariseerida. Jazzliidu ülesanne on tegeleda sellega, et jazzi vallas pidevalt üle riigi midagi toimuks ning on korralda- nud igal aastal üle saja klubikontserdi eri linnades. Samuti on Eesti Jazzliit vahen- danud kontakte välismaale ning tegutseb aktiivselt, et Eesti jazz jõuaks aina roh- kem ja rohkem rahvusvahelisele areenile. Millises vormis on Eesti jazz täna? – Ma arvan, et paremas vormis kui kunagi varem. Eestis on kasvanud peale terve uus põlvkond muusikuid, kes ajavad oma asja professionaalselt. Kui vaadata, kui palju eesti muusikud välismaal mängivad, siis see näitab, et eesti jazzil läheb hästi. Rahvusvaheline konkurents on tihe ning tahame aida- ta Eesti muusikutel lüüa läbi rahvus- vaheliselt, sest Eesti turg on väike. Estivali avakontserdil kõlavad jazz- tõlgendused Miina Härma koorilauludest Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja Raul Vaigla. (Foto: erakogu) Olete ehitanud üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzi osakonna. Milline on eesti noorte huvi jazzmuusika vastu? – Praegu on hea. Aga erinevalt Põhja- maadest on Eestis väga vähestes muu- sikakoolides võimalik õppida rütmimuu- sikat ja sealhulgas jazzi. Klassikalise muusika õpetus on lastemuusikakoolides väga süstemaatiline ja hästi arendatud. Meie järgmine töö ongi paremini jõuda lasteni – suuremates Eesti linnades on häid muusikaõpetajaid, aga on ka palju piirkondi, kus neid üldse ei ole. See on regionaalpoliitiline küsimus. Esinete Stockholmis Estivalil oma trioga, kuhu kuuluvad lisaks Teile veel Tanel Ruben ja Raul Vaig- la. Palun rääkige pisut lähemalt sel- lest triost. – Trio on tegutsenud peaaegu 20 aastat ning sai alguse pooljuhuslikult. Alguses mängisime oma lõbuks lugusid, mis meile lihtsalt meeldisid. Millalgi hiljem hakkasime tegema ka erikava- sid, mille aluseks on konkreetne teema. Nüüdseks oleme välja andnud kolm albumit. Mida Te Stockholmis Estivalil esitada plaanite? – Estivali avakontserdil esitame Mii- na Härma muusikat. Jazzmuusikud on ju läbi aegade kasutanud häid tuntud meloodiaid. Algselt olid paljud lood pärit ameerika filmidest ning muusikalidest. Samas, Eestis ameerika lugusid ju häs- ti ei teata. Kui küsida, millised on need tuntud meloodiad eesti muusikas, siis minu meelest on see laulupeorepertuaar. Seda teatakse hästi ning see ühendab ka erinevaid põlvkondi. Miina Härma on laulupidude “hitimeister” ning kavaga, mis tema lauludel põhineb, oleme päris palju saanud esineda. Millised on Teie senised kokku- puuted Rootsi ja Rootsi eestlastega? – Rootsis olen käinud esinemas, aga rootsi eestlastega pole kokku puutunud. Kümmekond aastat tagasi käisin Root- sis ansambliga Eesti keeled, Jaak Jo- hansoni ning Riho Sibulaga. Meie trio liige Raul Vaigla on päris tihti Rootsis käinud. – Seevastu Eesti Muusika- ja Teatri- akadeemial on tugevad sidemed Göte- borgi ülikooli juures asuva lava- ja muu-
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
8 Kolmapäev, 8. november 2017 Eesti Päevaleht
sikakõrgkooliga. Kontrabassimängija Anders Jorminiga on meil tihe koostöö. Ta on Eesti muusikaakadeemia audoktor ning samuti on meil igal aastal vahetus-projektid. Ola Bengtsson Rootsi Kuning-likust Muusikakõrgkoolist Stockholmis käis just Viljandis kitarrifestivalil.
Millest selline tihe läbikäimine muusikakõrgkoolide vahel on tekki-nud?
– Tanel Ruben õppis Göteborgis sa-mal ajal, kui mina olin Kopenhaagenis ja need sidemed on siiani alles. Kutsusime professor Jormini Tallinnasse õpetama, aga meie üllatuseks pakkus ta välja koo-lidevahelise tudengite koosmängimise projekti, mis on praeguseks toimu-nud üle kümne aasta. Põhjamaades on juba alates 1950ndatest jazzmuusika-ga süste maatiliselt tegeletud ja kui me 2004. aastal olime rootslastele nii-öelda väikevend, siis nüüdseks oleme ehk juba võrdsemad partnerid, kes üksteist täiendavad.
Mida põnevat Eesti Vabariigi juubeliaasta Teile veel toob?
– Üks põnev projekt on esitada Veljo Tormise muusikat. Kadri Voorand ja Lii-si Koikson laulavad ning Paul Daniel ja mina mängime kitarri. See on kummar-dus Veljo Tormisele, kellele see mõte teha tema muusika jazzvõtmes väga meeldis. Veebruaris, Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, läheme selle kavaga Iisraeli, kus toimub MustonenFest. Tuntud Eesti barokkmuusik Andres Mustonen korral-dab Tel Avivis festivali, millel osaleme.
Kohtume Estivalil!
Piletid müügil:www.estival.nu jaRELi büroos,tel: 08-21 66 49.
Avakontserdi korraldustoimkond: Epp Jaansoo, Liiu Viru, Rein Jüriado, Tuulikki Bartosik, Kairi Ilison.
Projekt on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Estivali avakontserdil 10. veeb-ruaril tõlgendab trio Sooäär/Vaigla/Ruben Miina Härma tuntud koorilaule jazzivõtmes. Rein Jüriado vestles kitarristi, helilooja ja ansamblijuhi Jaak Sooäärega, kes on üks Eesti vii-maste aastakümnete aktiivse-maid jazzmuusikuid.
Kuidas Te leidsite tee jazzi juurde? – Huvi muusika vastu oli mul juba
noorest peast. Mu vanem vend tõi plaa-te koju, mida kuulasin. Nõukogude ajal oli ju lääne muusikat raske kätte saada. Jazz ei olnud Nõukogude Liidus keela-tud, aga seda ka soositud, sest seda peeti liiga läänelikuks.
Olite Eesti Jazzliidu esimene esi-mees (2004–2009) ning siiani juha-tuse liige. Kust tekkis mõte jazz-liit asutada?
– See oli seotud sellega, et õppi sin Kopenhaageni Rütmimuusikakonserva-tooriumis 1996–2001. Nägin seal õppides, et Taanis, Rootsis ja teistes põhja maades on jazz väga hästi organisee-ritud. Eestisse naasmise järel leidsin mõttekaaslasija nii saigi jazzliit asutatud.
Miks Eestile jazzliitu vaja on? – Seda on vaja jazzmuusikale, et jazz
püsiks pildil. Mainstream-muusika stiilid on vallutanud meediakanalid ning teistel stiilidel on raske löögile pääseda. Jazzliit aitab kaasa, et süsteemsemalt jazzmuu-sikat populariseerida. Jazzliidu ülesanne on tegeleda sellega, et jazzi vallas pidevalt üle riigi midagi toimuks ning on korralda-nud igal aastal üle saja klubikontserdi eri linnades. Samuti on Eesti Jazzliit vahen-danud kontakte välismaale ning tegutseb aktiivselt, et Eesti jazz jõuaks aina roh-kem ja rohkem rahvus vahelisele areenile.
Millises vormis on Eesti jazz täna? – Ma arvan, et paremas vormis
kui kunagi varem. Eestis on kasvanud peale terve uus põlvkond muusikuid, kes ajavad oma asja professionaalselt. Kui vaadata, kui palju eesti muusikud välis maal mängivad, siis see näitab, et eesti jazzil läheb hästi. Rahvusvaheline konkurents on tihe ning tahame aida-ta Eesti muusikutel lüüa läbi rahvus-vaheliselt, sest Eesti turg on väike.
Estivali avakontserdil kõlavad jazz-tõlgendused Miina Härma koorilauludest
Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja Raul Vaigla. (Foto: erakogu)
Sügisel ilmus kultuuri-ajaloolase Malle Salu-pere koostatud raamat “Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”, läbi aegade kõige mahukam Lydia Koidulast kirjuta-tud uurimus.
Malle Salupere on aastaid kest-nud raamatu koostamise jook-sul avastanud nii Eesti kui Vene arhiividest täiesti uusi materja-le, seni tundmata teoseid ja ka-dunuks peetud käsikirju. Peale loomingulise poole on raamatus väga oluline osa Koidula igapäe-vase elu kirjeldusel, mis avab ta lugejatele inimesena, kohati ilmselt ka ootamatust küljest.
Autor üritab kirjeldada kogu tollase ajastu õhkkonda, mis muudab tavapäraste kaugete müütide kordamise asemel ma-terjali elavaks. 568-leheküljeline raamat sisaldab ka palju fotosid.
Kirjanik Andrus Kivirähk kommenteeris 31. oktoobri ETV kultuurisaates “Kirjandus-ministeerium” Malle Salupere raamatut. Ta nentis, et ega me seni midagi eriti Koidulast kui isikust ei teadnud ja see, mida siiani on esitatud Koidula elu-na, on olnud veidi tendentslik.
“See Malle Salupere raamat Koidulast on üks hästi tänuväär-ne ja vajalik materjal,” ütles And-rus Kivirähk. “Ta tõestab, et on väga palju säärast, mille puhul me arvame, et me teame seda
ammust ajast. Aga tegelikult ei tea me tuhkagi. Ja see, mida me teame, on tõenäoliselt ka ekslik.
“Koidula on just nimelt selli-ne tegelane Eesti kultuuriloos, kes tundub meile natuke tolmu-ne, natuke igav, selline rahvus-romantiliselt lääge ja nõnda edasi,” lausus Kivirähk. “Aga tegelikult asi on ju selles, et ega Koidulat nii väga ei olegi uuritud. Need teadmised, mis temast on, kanduvad edasi raa-matust raamatusse, sest keegi enam ei viitsi minna algallika-te juurde tagasi. Ja nagu Malle Salupere ütleb selles raamatus:tegelikult neid inimesi, kes võiks minna algallikate juurde tagasi, ei olegi enam nii palju. Sest kui palju ikka on neid kir-
jandusuurijaid, kes valdavalt vabalt saksa keelt ja vene keelt, suudavad tollaste materjalidega arhiivis tööd teha.”
“Nii et paratamatult me pea-megi leppima sellega, mis meil on, ja on hästi kihvt, kui meil mõni inimene viitsib minna sin-na päris juurte juurde tagasi. Ja siis me näeme, et asjad olid võibolla hoopis teistmoodi. Et see, mida siiamaani on esitatud Koidula eluna, on pealiskaudne pilk sellele ja võibolla isegi veidi tendentslik,” kritiseeris Kivi-rähk rahvusliku iidoli alahinda-mist meie kultuuriloos.
Kaks v i imast suuremat Koidula-käsitlust ilmusid enam kui 20 aasta eest.
ERR
Mahukas raamat Lydia Koidulast on igati tänuväärne ja vajalik
Malle Salupere “Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”, 568 lk, kirjastus Tänapäev.
Olete ehitanud üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzi osakonna. Milline on eesti
noorte huvi jazzmuusika vastu? – Praegu on hea. Aga erinevalt Põhja-
maadest on Eestis väga vähestes muu-sikakoolides võimalik õppida rütmimuu-sikat ja sealhulgas jazzi. Klassikalise muusika õpetus on lastemuusikakoolides väga süstemaatiline ja hästi arendatud. Meie järgmine töö ongi paremini jõuda lasteni – suuremates Eesti linnades on häid muusikaõpetajaid, aga on ka palju piirkondi, kus neid üldse ei ole. See on regionaalpoliitiline küsimus.
Esinete Stockholmis Estivalil oma trioga, kuhu kuuluvad lisaks Teile veel Tanel Ruben ja Raul Vaig-la. Palun rääkige pisut lähemalt sel-lest triost.
– Trio on tegutsenud peaaegu 20 aastat ning sai alguse pooljuhuslikult. Alguses mängisime oma lõbuks lugusid, mis meile lihtsalt meeldisid. Millalgi hiljem hakkasime tegema ka erikava-sid, mille aluseks on konkreetne teema. Nüüdseks oleme välja andnud kolm albumit.
Mida Te Stockholmis Estivalil esitada plaanite?
– Estivali avakontserdil esitame Mii-na Härma muusikat. Jazzmuusikud on ju läbi aegade kasutanud häid tuntud meloodiaid. Algselt olid paljud lood pärit ameerika filmidest ning muusikalidest. Samas, Eestis ameerika lugusid ju häs-ti ei teata. Kui küsida, millised on need tuntud meloodiad eesti muusikas, siis minu meelest on see laulupeorepertuaar. Seda teatakse hästi ning see ühendab ka erinevaid põlvkondi. Miina Härma on laulupidude “hitimeister” ning kavaga, mis tema lauludel põhineb, oleme päris palju saanud esineda.
Millised on Teie senised kokku-puuted Rootsi ja Rootsi eestlastega?
– Rootsis olen käinud esinemas, aga rootsi eestlastega pole kokku puutunud. Kümmekond aastat tagasi käisin Root-sis ansambliga Eesti keeled, Jaak Jo-hansoni ning Riho Sibulaga. Meie trio liige Raul Vaigla on päris tihti Rootsis käinud.
– Seevastu Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemial on tugevad sidemed Göte-borgi ülikooli juures asuva lava- ja muu-
Related Documents
