Evolutsiooni olemus

Evolutsiooni olemus

Evolutsiooni paratamatusRessursid lõppevad

Teised arenevad

Progress kui paremate energia (ja selleks teabe) kasutamise viiside otsimine

Progress kui optimaalse kiirusega toimuvad muutused

Evolutsiooniõpetus läbi aegade Loomislegendid

Maailm muutub, puud-loomad sünnivad ja kasvavad

Kalevala

Kristlik

Loomislegend ja maailma lõppKatastroofid või pidev areng?

Loomislegendi eesmärgipärasusKellele loodud?

Jumalik absoluut:: looming on täiuslik. Platon

Kirik ja evolutsioon läbi aegadeHiliskeskaegne evolutsioonikäsitlus

Tänapäevane katoliiklik evolutsioonikäsitlusKunagiste ketserite õigeksmõistmine (Galilei)

isa Pierre Teilhard de Chardin

Fundamentalistide tänapäeva evolutsioonikäsitlus

Jumalasõna

Jumala märgid?

Tarkus on Jumalast?

Kiriku evolutsioon: prohvetid

Tänapäevane kiriku seisukoht evolutsiooniõpetuse (ja Darwini) ketserlusest

Evolutsioon ei vaja süsteemiväliseid lisajõude

Tänapäevase evolutsiooniõpetuse kujunemine

Esimesed kaudsed evolutsioonimõtte avajad Galileo Galilei (1564-1642),

Sir Isaac Newton (1642-1727),

René Decartes (1596 - 1650)

Immanuel Kant (1724-1804) ja Pierre Simon de Laplace (1749–1827)

Georges-Louis Leclerc de Buffon (1707-1794)

Jean-Baptiste de Lamarck (1744-1829)

Keskkonna mõjul liigid muutuvad

Areng pidevalt keerukuse suunas

Arengut põhjustab keskkopnna muutumine

– Elu võib tekkida pidevalt uuesti

– Muutused harjutamise tulemusena

Charles Robert Darwin (1809 - 1882)

Sõitis Beagle’ga 1831-1836hakkas märtsis 1937 mõtlema "liikide

transmutatsioonile".1838 sügisest, ilmselt Malthuse mõjul, hakkas

ta arendama ideed looduslikust valikust.1844 valmis tal esimene käsikiri1856 alustas Darwin raamatut Looduslik ValikAlfred Russel Wallace (1823-1913)

käsikiri "Variantide tendents pidevalt lahkneda algtüübist“1858 alustas uut raamatut: The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life.

Thomas Robert Malthus (1766-1834)

inimeste arv kasvab kiiremini, kui neile vajaliku toidu kogus

C.R. Darwin: „Liikide teke loodusliku valiku teel ehk paremate rasside säilumine olelusvõitluses“

Hiljem lähenes lamarkistlike vaadetele : kuidas säilub ikka mitmekesisus teistsuguste kõrvaldamise korral? (puudus teave geneetikast)

Gregor Johann Mendel (1822 - 1884).

1866 – artikkel, milles tõestati välja pärilikkuse seadused – aga jäi märkamata.

Mendeli seaduste taasavastamisel hakati arvama, et need lüllavad Darvinismi ümber (esimene antidarwinism)

Hugo de Vries mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik (paleontoloogilise fragmentaarsus)

J.B.S.  Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright – moodsa sünteesi alusepanijad (darwinism + mendelism) – esialgu vaid “valitute” teooria

Theodosius Dobzhansky (1900-1975) 1937 a. raamat Genetics and the Origin of Species oli läbimurre – sünteetilise evolutsiooniteooria võit.

Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson lõplik kuju neodarvinismile

Evolutsiooniõpetus tegeleb evolut-siooniliste sündmuste rekonstruktsioo-niga üheltpoolt ja teisalt mehhanismidega, mis evolutsiooni mõjutavad

1970-ndate alul eelkõige Motoo Kimura: populatsiooniteoreetilised tööd neutralistlik evolutsiooniteooria (moodne antidarwinism) – juhuse osa mõtestamine evolutsioonis

Geenijärjestuste uurimine alates 1970-ndad

Zurkerkandl ja Pauling: postuleerisid molekulaarse kella idee

Terviklike organismide genoomse DNA järjestuste määramine

Molekularbioloogia ja arvutustehnika arsenaliga realiseeritav "evolutsioon katseklaasis"

põhiolemuseks on seisukohad, et : • populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad

juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna);

• populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; enamus geneetilisi variante, mis sooduatavad adaptatsiooni, omavad vaid kerget fenotüüpilist effekti, nii et muudatused on graduaalsed ja aeglased;

• diversifitseerumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolatsioon);

• nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite olemust.

Sünteetiline evolutsiooniteooria

Liigi mõiste kujunemine 1920-ndadPopulatsiooniteooria 1910-1930-ndadGeograafilise varieeruvuse ja liigitekke seostamineSüstemaatika ja geneetika ühendamineTäpsed kvantitatiivsed uuringudErinevate protsesside osatähtsuste määramineJuhuse – geenitriivi mõistmineGeneetilise koodi ja pärilikkuse peenstrukturide

selgitamineValiku mõiste laiendamine nii populatsioonile kui geenileKäitumise arvestamineArengubioloogia ja paleontoloogia sulandamine

Evolutsiooniteooria uurimismeetodid

• Paleontoloogia • Mineviku tuletamine olevikust makrotasandil• Populatsioonigeneetika• Taksonoomiline rekonstruktsioon• korreleeritakse eri allikatest saadavaid andmeid• Eksperimentaalne andmestik• Evolutsioon “katseklaasis”