ehk Maade teadus

Mhifene geograafia

ehl

Maade teadus Küla Koolid?'-

Kottu seadnud

J . J. Lorenzsonn.

Rakweres, 1883. Trükkitud G. Kuhs'i kirjade ja kuluga.

Lühikene geograafia

ehk

Maade teadus Küla Koolidele.

Kokku seadnud

J : J. ^Forenzsonn.

Rakweres, 1883. Trüttitud G. Kuhs'i kirjade ja kuluga.

Zensuri poolest lubatud. Tallinnas, 1. Augustil 1883.

Tähenduseks.

Eesti keeles on juba mitmedgi geograafia raa­matud wälja antud, mis küla koolis enam ehk wä­hem pruugitawad on. Minu mõtted aga ei ole siiski nende raamatutega kokku leppinud.

Sagedaste olen ma näinud ja kuulnud, kuidas lapsed endid wõera maade nimedega üle wäga wae-wawad ja mõndagi pähe topiwad. Juhtud sa aga "che niisuguse wäetima käest küsima: Noh, laps! w oled juba Austraalia, Aafrika ja Ameerika läbi wpinud, mis sa siis ka meie oma isamaast tead -utustada? Nimeta ometi, mitn maakonda on Eestimaal?

Seal saad sa aga peagi lapse käest wastuse: „ M a pole isamaad suuremad õppinudki!" — Armas laps! Isamaa teadus olgu see kõige esimene, geograafiat õppides. Kui kodunt wärawast wälja astume, siis näeme peagi, et isamaa teadust tarwis läheb; liia­tegi weel, kni mõned kümned werstad juba kodust eemal oleme.

Ka sagedaste juhtume meie, kas ajalehest ehk rahwa suust midagi kuulma, mis siin liunas ehk

— 4 —

seal kihelkonnas on sündinud; kni meie mitte neid kohte ei tunne, mis oleks siis sest õppimisest kõik kasu, — ja ometegi armastab iga inimene oma isamaast kõige rohkem teadust saada.

Seal olen ma siis ühe geograafia raamatukese kokku seadnud, kus ma kõige esmalt isamaa teadusega algan ja siis sealt kaugemale edasi.

Kui ma aga seega wõereti olen mõelnud, siis paluu oma eksitust igaühe käest andeks.

Wäga tuttaw sõna aga ütleb: „Kui wiga näed laita, siis tule ja aita!"

Wiimaks on minu kohus weel meele tuletada: Lapsed! õppige hoolega ja teadke:

„Mul kõige kallim ilma peäl, On minu isamaa!"

Wäljaandja.

Esimene raamat. Üleüld ine maade teadus.

H 1. Ilmakaared.

Meil on neli pea-ilmakaart; need on: a) H o m m i k u ehk I d a , knst päikene tõuseb, d) O h t u ehk L ä ä s , kuhu päikene looja läheb. 6) L õ u n a , kns päikene kõige palawamalt paistab, s) P õ h i , kust päikest meile sugugi enam ei paista.

G 3. Gloobus, maatelg, maawöö ehk ekwaator, pikkuse ja laiuse sihid.

1. Meie maakera on kuuli saruane; tema kuju järele tehtud kuuli kutsutakse g loobuseks :

2. M a a t e l j e k s uimetatakse seda joont ehk sihti, mida meie põhjanabast senni kui lõunanabani läbi maakera wõime mõelda ja mille ümber maa­kera ennast keerab; üht otsa sellest nimetatakse põhja­nabaks ja teist lõnnenabaks. Maatelje pikkus on 1713 penikoormat.

3. M a a w ö ö (ekwaator) on ringjoon, mis mõlematest nabadest ühe kaugusel kesket maakera hommikust õhtu poole käib. Nõnda jäutab ekwaator

— 6 —

maakera kahte suurte jakku, se on: põhjaja lõuna maapoolikuks: Tema möet ümber maakera on 5400 penikoormat.

4. La iuse s ih id ehk jooned on need, mis ekwaatoriga sihis (parallelis) jooksewad ja poolide (nabade) poole jõudes, ikka weiksemaks jäewad. Iga kahe sihi wahet kutsutakse laiuse kraadiks.

Laiuse sihtide hulgast on iseäranis pöörijooned tähele panna. Põhjas: Wahi pöör i joon, 23V2 kraadi ekwaatorist põhja pool. Lõunes: Kaljukitse pöör i joon, 2.3V2 kraadi ekwaatorist lõuna pool. Nõnda samuti on ka põhja ja lõuna naba jooned, kumbki oma nabast 23^2 kraadi kaugel.

5. P ikkuse ehk ka l õuna s ih id (meri­diaanid) on need, kes nabast nabani ulatawad ja ek­waatorist õiges winklis läbi käiwad. Koik meridiaanid on ühe pikkused ja jäutawad igaüks maakera üheks hommiku- ja õhtu poolseks pool-keraks.

Et aga üht teatawat kohta maa-kera peäl geo­graafia pikkuse-mõedu järel wõiks teäda anda, peab üks pikkuse siht alus- ehk nul-meridiaaniks tehtama, kellest teisi peäle wõib hakata arwama; selleks on siis see siht määratud, mis Ferro saarest mööda käib.

8 3. Maawöiid eht zoonid.

Maakera on wiide maawöösse ära jautatud, need on: üks palaw-wöö, kaks parajat wööd ja kaks külma wööd.

1. P a l a w - w ö ö o n kahelpool ekwaatori ning wahi ja kaljukitse pöörijoonte wahel.

2. P õ h j a - p a r a s w ö ö o n wahi pöörijoone ja põhja naba joone wahel.

3. L õ u n a - p a r a s w ö ö seisab kaljukitse pööri­joone ja lõuna naba joone wahel.

4. P õ h j a kü lmwöö on põhja naba ümber ja ulatab senni kui põhja nabajooneni.

5. L õ u n a - k ü l m w ö ö on lõuna naba ümber ja ulatab lõuna nabajooneni.

Need mõlemad, niihästi põhja, kui ka lõuna külmwööd on peaaegu igawese lume ja jääga kaetud. Nabade kohal on kuus kuud õtsa päew ja nõnda sama kaua öö.

8 4. Wesi ja maa.

1. Meie maakera pinnal on wet ja maad. Wesi aga täidab kaks korda nii suure ruumi ära, kui maa; ehk lühidelt: ^ maapinnast on wee al l ; V3 on kuiwa maad.

2. Maakogu on oma suuruse poolest mitme-nimeline; wähemaid kogust nimetatakse saardeks aga suuremaid kindlaks maaks ehk kontinentiks.

3. Weekogu, mis suuremat jagu maapinda katab, kutsutakse ilma-mereks ehk okeaniks.

— 8 —

D 5. M a a. 1. Koik terwe maa jäutakse 5 suurde jakku,

need on: E u r o o p a , Aas ia A a f r i k a Ameer i ka ja A u s t r a a l i a .

2. Neid kolme maajägu, Euroopa, Aasia ja Aafr ika kutsutakse wanaks maailmaks; aga Amee­rika ja Austraal ia uueks maailmaks, sest need on hiljemine leitud.

3. Peäle kindlat maad, on weel saari ja pool -saari.

Saareks nimetatakse seda maad, mis igast küljest weega sisse piiratud on.

Pool-saareks kutsutakse need maatükid, mis kolmest küljest weega piiratud on, neljas külg aga kindla maaga ühes seisab.

V 6. M e r i .

Nõnda samuti jäutatakse ka wesi maapinnal 5 suureks pea mereks, ueed on: Põh ja - Iäämer i , Lõuna- Iäämer i , India-okean, Atlantia-okean ja Suur - ehk Waikne-okean.

1. Põh ja- Iäämer i on põhja naba ümber ja ulatab senni kui põhja nabajooneni. Tema puu­dub põhja poolsete Aasia, Euroopa ja Ameerika maa randadesse.

2. Lõuna- Iäämer i on lõuna naba ümber-kaudu ja ulatab lõuna nabajooneni. Tema puudub

I nd i a - , A t lan t ia ja Suure okeani külge; aga ei mitte ühegi 5 suure maajäu külge.

3. India-okeau puudub hommikupoolse Aaf­rika raunasse: lõunapoolse Aasia ja õhtupoolse Aus­traalia randadesse; lõunas puudub ta ka Lõuna-Iää-meresse.

Atlantia-okean puudub Ameerika hommiku, Aafrika ja Euroopa õhtupoolse randadesse. Lõuuas ja põhjas puudub see mõlemate jäämeredesse.

5. Suu r - ehk Waikne-okean ulatab õhtu pool Ameerika- ja hommikupool Aasia ja Australia randadesse. Lõuna piir on tal Lõuua-Iäämeri.

(>. Need mere jaud, mis maa sisse tnngiwad, kullatakse mere lahedels, käärudeks, ja sadama­teks. — Kitsast mere jagu, mis kahte merd ühendab, nimetatakse merekitsuseks, waluaks, mereuul i t -saks ja ka kaanal iks.

Teine raamat. ^äyem teadus B a l t i m a a Kubermangudest.

8 7. P i i r e d .

B a l t i - eht L ääne ni ere kubermangudeks kut­sutakse Eesti-, Liiwi- ja Kuuranmad. — Põhja pool­seks piireks ou ueil Soome lahe; õhtu poolseks piireks Läänemeri, R i i a ja Pärnu lahega; lõuna pool

— 10 —

Kowno ja Wilna kubermang; hommiku pool Wii-tepski ja Pihkwa kubermangud, Peivsejärw ja Narwa-jõgi, mis Eestimaad Peterburgi kubermangust lahutab.

D 8. Eesti- eht Tallinna kubermang.

Eestimaa suurus on 356 '̂ '̂ penik. ja 400,000 inimesega. Maa päris rahwas on Eestlased; mõisates elawad enamiste Sakslased. Peäle nende on weel Wenelasi, Rootslasi, I u u t i s i ja Must­lasi Eestimaal elamas.

Kõige kõrgemad mäed on Wi rumaa l : Emo-mägi 544 jalga kõrge ja Ebaweremägi 480 jalga kõrge.

Eestimaa on jõgede poolest rikas. Kõige täht­samad on, mis Soome lahesse jooksewad:

1. N a r w a ehk N a r o o w a - j õ g i ; see tuleb Peipse järwest ja sünnitab ülemal pool Narwalinna 20 jala kõrguse kose.

2. K u n d a j õ g i , jookseb Lontowa sadamasse, tust palju wilja wõeraste maadesse wiiakse.

3. I õ e l e h t m e j õ g i , sünnitab jõe snu ligi­dal 20 jala kõrguse kose.

4. P i i r i t a ehk K o s e j õ g i , jookseb Tallinna lahesse.

5. K e i l a j õ g i , sünnitab Soomelahesse joos­tes, suu ligidal 18 jala kõrguse kose.

— 11 —

6. Läänemerde jookseb Kasar i j õg i ja ni­melt Matsalu lahesse, kus kewadetel wäga palju säina kalu püütakse.

Tallinna kubermangus on 4 maakonda, need on: W i r u - , J ä r w a - , H a r j u - ja Lääne-maa­kond; linnast on 5, alewikkus: 3 ja kihelkonde 48.

§ 9. Linnad ja kihelkonnad.

1. Harjumaakonnas: Tall inn, kubermangu pealinn, 50,435 inimesega; Daani kuningast Wolde­mar I I . aastal 1228 sinna kohta asutatud, kus wana Eesti kantsilinn Lindanisa seisis. — Ehi­tustest on Oolai, ehk rahwa suus „Olewesti" kirik oma 429 jala kõrguse torniga wäga tähtis. Linn on wäga hea sadama ääres ja kaupleb elawalt. Linna wastas, sadama ees, on mitmed wäga kenad saared leida; neist on Naissar kõige suurem ja tähtsam. Tallinnast 44 wersta õhtupoole on Ba l ­tiski l inn, 965 inimesega ja hea sadamaga, milles ka palju kilu-silku püütakse. Kihelkondast on Harju­maal 12 ja nimelt: Knusalo, Kose, Juuru, Jõelehtma, J ü r i , Hageri, Harju-Jaani,Keila, Rapla, R is t i , Madise ja Nissi.

2. Wirunmakonnas: Rakwere l inn , 4170 inimesega, olla aastal 1224 Daani kuningast Woldemar I I . asutatud. Linnast õhtu pool on suur wall ehk mägi, mille peäl wanaaegsed kõrged

— 12 —

lossi waremed seisawad. Kunda alew, hea sada­maga. Jõhwi alew. Kihelkondast on Wirumaal 11 ja nimelt: Rakwere, Haljala, Kadrina, Nigula, Jakobi, Weike-Maarja, Simuna, Iisaku, Lüganuse ja Waiwara.

3. Iiirwamaakonnas: Paide l inn, peäle 2000 inimesega; ta olla aastal 1270 Konrad von Mandernist asutatud. — Siin seisawad ka wanad lossi waremed; saiwad aga aastal 1872 kangest tormist enamiste ümber wisatud. Kihelkondast on Järwamaal 7, nimelt: Ambla, Järwa-Jaani, Madise, Koeru, Peetri, Paide ja Türi.

4. Lääne maakonnas: Haapsalu l inn, 3830 inimesega. Suwe ajal käib siin palju wõe­raid mere wees suplemas. Lihuzla alew, ligi 50 0 inimesega; wiimasel ajal põles üks osa sest alewist ära.

Kihelkonde on Läänemaal 18 ja nimelt: Mer­jamaa, Wigala, Knllamäe, Mihkl i (kus wana Eestlaste kantsilinn Toontttgana oli), Kirewere, Lihola, Martna, Ridala, Haapsalu, Karuse, Hanela, Nigola, Noarootsi, Hiorootsi, Rõige ehk Pihla, Heina, Emaste ja Pühalepa; neli wiimast on Hiomaa saare peäl.

F 10. Saared ja wäinad.

Eestimaa päralt on 70 saart, neist on kõige tähtsamad; Harju rannas: Suur ja Weikene Pa-

— 13 —

kirsaar wasta Baltiska linna. Naua ar, wasta Tallinna, 9 wersta pik, 3 wersta lai, kroonn päralt ja kena metsa täis.

Nanaare rahwas elawad enamiste kalapüügist ja meresõidust. P rang l i saar, 4 wersta pik. Rammo saar, kus peäl rahwas kala- ja hülge püügist elawad.

Läänemaa rannas: Hiomaa, keda Sõela wäin Saaremast ära lahutab, on 20 wersta suur. Rahwas on Rootslased, osast Eestlased, kes põllu töö, hülge ja kala püügist, kui ka lubja põle­tamisest elawad.

Wormsi saar. Haapsalust 10 wersta eemal; ta on 15 wersta pik ja 6 wersta lai, mille peäl peäle 2000 inimese elab. Noarootsi saarestik, 4 suuremat ja mitu wähemat. Rahwa arw on peäle 3000. Kõikide nende saarte peäl on iseäranis lahke kliima.

§ 11. Liiwi- ehk Riia kubermang.

Liiwimaa suurus ou 854 ! ^ penik. ja rahwa arw on 1,160,787. Maa päris rahwas on Lä t ­lased, põhja pool elawad Eestlased.

Ehk kül maa paiguti, soo, metsa ja rabadega kaetud on, siiski saab linade harimine wäga hoolsuste ülewal peetuo ja õige rohkeste toimetatud. Linnades ja mõisades elawad Sakslased, Lätlased, Eest­lased, Wenelased ja Juudid.

— 14 —

Kõige tähtsamad mäed on Liimima! Muna­mägi 1000 jalga tõrge ja Wällamägi 946 jalga kõrge; mõlemad Rõuge kihelkonnas. Weike Muna­mägi 770, Lenardi 660 ja Megasti 640 jalga kõrge; kõik kolm Ottepää kiltmaa peäl. Kõiwa kilt­maa peäl on Gaisemagi 968 jalga kõrge.

Jõgedest on kõige tähtsamad: 1. Pärnujõgi, osalt ka Eestimaa sees, jookseb Pärnu lahesse; suus on ta juba kaunis suurte laewadele pruugitaw.

2. Salatsijõgi; ta tuleb Astijä rwest ja jook­seb Riia lahesse.

3. Kõiw aj õgi, wäga kõrge ja ilusa kallas­tega; oma looduse ilu poolest kutsutakse tema kaldaid ka Treideni ja Kremoni kohal Liiwimaa Schweitsis.

4. Düüna jõgi, hakkab juba kesk Wenemaalt ja leikab oma jooksuga mitmed kõrgustikud läbi, mille juures paiguti kõrged kaldad sünniwad: ta jookseb Riia lahesse.

5. Emajõgi jookseb Peipse järwe. Kõige tähtsamad järwed on: 1. Peipsejärw, Pihkwa järwega üheudud. 2. Wirts järw, millest Emajõgi wälja jookseb. 3. Asti järw (Lätlastest ka Purtneäkiks ni­

metatud). Liiwimaa kubermangus on 9 maakonda ja ni­

melt (Eestimaakonuad): Tartu, Wõru, Wi l i andi. Pärnu ja Saaremaa: (Lätimaakonnad: Wolmari, Walga, Wõnnu ja Riia. Linnast on 11, alewik-kusi 4 ja kihelkondast 119.

— 15 —

§ 12. Linnad ja kihelkonnad.

Liimima 5 eesti maakonda on: 1. Tartumaalonnas: Tartu l inn, aastal

1030 suurwürstist Jurist asutatud. Rahwa arw on 81,918. Tartus on ülikool (uniwersiteet), keda Aleksander I. aastal 1802 põhjendas.

Tartust 65 wersta põhja poole on Mustwee alew Peipse rannas.

Kihelkondast on Tartumaakonnas 16, nimelt: Torma-Lohusu (Linnutaja mäega, Kalewipoja säng), Laiuse, Palawuse, Kodawere, Kursi, Maarja, Äksi, Tartu, Puhja, Ranno, Nõo, Kambja, Wõnno, Rõuge, Ottepää ja Sangaste.

2. Wörumaatonnas: Wõru linn, rahwa arw 2700. Uus linn Wõõbsu, Peipse rannas, mill? ligidal Liiwimaa kõige wanem paberi wabrik Rap pinas seisab.

Kihelkondast on Wõrumaakonnas 9, nimelt: Räppina, Põlwa, Kanapää, Nrwastu, Karola, Hargla, Rõuge, Wastselinna ja Wõrn.

3. Wilmndi maakonnas: Wil iandi l inn, rahwa arw 5,325. Ta oli juba enne Sakslaste tulemist kindel kants.

Põltsamaa alew, 600 inimesega. Kihelkondast on 8,nnnelt: Põl tsamaani l i f t

were, Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Wil iandi, Paistu, Tarwastu ja Helme.

4. Pärnu maakonnas: Pärnu l i n n , hea sadamaga; rahwa arw on 13,000; kaupleb kõige rohkem linadega.

Kihelkondast on Pärnumaal 9, ja nimelt: Ha l -l iste-Karksi, Saarde, Pärnu , To r i , Wändra, Jakobi, M ihk l i , Audru ja Testamaa.

5. Saaremaa maakonnas: Kuresaare l inn, rahwa arw on 3,454. Wanal ajal seisis selle linna kohal üks Eestlaste kantsilinn. Pärast seda, aastal 1204 ehitas Daani kuningas Woldemar I I . ühe lossi siia, kelle ümber aegajalt praegnne linn asus.

Kihelkondast on 14 ja nimelt: Kuresaare, Kaarma, Püha, Wäl jala, Pöide, Jaani, Karja, Mustjala, Ker la, Kihelkonna, Anseküla, Jä­maja, Muhu ja Ruhnu.

Nüüd paneme 4 Läti maakonda tähele, kus üksikute kihelkondade nimed nimetamata jäewad.

6. Wolmari maakond: Wolmar i l i nn , peäle J600 inim. Lemsi l inn, kahe weikese järwe wahel 1814 iniM. Ruhja alew. Kihelkondast on siin maa­konnas 13.

7. Walga maakond: Walga l i nn 5670 inim. Kihelkondast on selles maakonnas 12. 8. Wõnnu maakond: Wõnnu l inn 4270

inimesega. Kihelkonde on 16. 9. Riia maakond: R i ia l i nn , rahwa arw

on 169,680. Kubermangu pealinn; kaupleb ^äga suureste ja on hea sadamaga. Riia lähedal

— 17 —

Düüna jõe suus on Düünamünde kants. Kihel­kondast on Riia maakonnas 22.

D 13. Saared ja wäinad. Saaremaa on 47 ^ '̂ penik. suur, keda Weike-

wüin Muhu saarest ja Suur -wä in kindlast maast lahutab. Tema kaks suurt poolsart on: Sõrme­ni aa, kes 30 wersta pik ja 3 kunni 8 wersta lai on. Teiseks: Tagamõisamaa. Sõrwemaa wõiks kaa isesaar olla, sest et teda Salmejõgi Saaremaast lahutab.

Muhumaa; 3 ^ ^ penik. suur mitme teiste wä­hema saartega. Ruhnosaar, Saaremaalt 100 wersta lõuna poole, Riia lahes, 9 ^ wersta suur. Rahwas elawad seal, peäle põllu töö, kala- ja hülgepüügist. Saart kiidetakse looduse poolest üle wäga ilusaks. Kliima on lahke ja sagedaste näitawad warju kuju­tused iMa morg-HNll) 4H wersta kauguse Kuuramaa ranna äärsed asju.

D 14. Kuura- ehk Miitawi kubermang.

Kuura kuberm. on 495 ^ penik. suur ja 600,000 inimesega. Ehk maa küll soo ja rabadega kaetud on, siiski on seal kõrwas ka wäga ilusad metsad, wiljarikkad põllud ja rohukad heinamaad leida. Kõige rikkamad wilja kandjad lüaad on lõuna pool M i i ­t aw i linna, kus iseäranis wäga palju nisu kaswa­takse. Kliima on ka pehmem, kui teistes Lääne­mere kubermangudes.

Lühikene geograafia. 2

— 18 —

Maa päris rahwas on Lätlased; linnades ja mõisates elawad aga Sakslased, Weuelased, Poolakad ja palju J uuta. Tähtsamad jõed on:

1. Kuura-Koiwa, jookseb pahemalt poolt Düüna suu lähedalt jõkke.

2. Windawi jõgi; tema sünnitab Goldin-geni linna juures 6 jala kõrguse kose ja wõtab siis paremalt poolt Abau aru juure, millel wäga kenad ja kõrged kaldad on ja seepärast ka Kuura Schweitsiks kutsutakse. Maakondasi on Kuuramaal 5 ja nimelt:

Haasenpoti, Goldingeni, Tukkumi, M i i -tawi ja Selburgi. Linnast on 11, alewid 10, ja kihelkondasi 34, kellel ühtekokku ligi 100 Lutheruse usu kirikut ja kirikuõpetajat on.

§ 15. Linnad ja alewid.

1. Haasenpoti maakonnas: Haasenpoti l inn, peale 3500 inimesega. Liibawi l inn 28,000 ini­mesega. Poolangi alew 1400 inimesega; Dur-beni alew.

2. Goldingeni maakonnas: Goldingeni linn, 8000 inimesega. Windawi l inn, tähtjas oma sadama ja kauplemise poolest; tal on peale 5700 inimest. Pilteni l inn 2300 inimesega. Gol­dingeni maakonnas on „Kuura kuningate" prii külad, kes juba Sakste esimesest tulemisest saadik priid on, pärismaa ja rüütli õigustega.

— 19 —

3. Tukkumi maakonnas: Tukkum: linn 4000 inimesega. Selle maakonna kolm alewid on: Kan­dau, Zaabelni ja Talseni.

4. Miitawi maakonnas: Kubermangu linn Mi i tawi 30,000 inimesega, Kuura-Koiwa jõe ääres. Bauske l inn, 4000 inimesega.

5. Selburgi maakonnas: Iakobstati l inn, 5400 inimesega; Fridrikstati l inn, 4000 inim. I l l u k t i alew, 2300 inimesega.

Kolmas raamat. 8 16. HkstKud maajaud.

I. Oüroopa. 180,000 ^ '̂ pemk. suur, 300 milj. inimesega. 1. Seisupaik. Euroopa seisab hommiku poolse

poole kera peäl ja suuremalt osalt paraja maawöö wahel; üks weikene osa aga ulatab külma maawöösse. Kõige põhja poolsem koht on:

Põhja-Kap; kõige lõunapoolsem koht on: Kap Tarifa; kõige õhtupoolsem: Kap La Roka.

2. Piired. Põhjas: Põhja-Jäämeri Va l ­gemere lahega.

Õhtus: Atlantia-okeanja tema järgmised jaud. ll) Põhja ehk Saksameri, keda Skagerak ja

Kategat Bal t i - ehk Lääne-merega ühendab. Tema jaud ou: Riia, Soome ja Botni laht.

2 '

— 20 —

d) Viskaaja laht, õhtu pool Prantsusmaad. Lõunas: Wahemeri ja tema järgmised jaud.

a) Gibraltaari wäin; woolab Atlantiamerest Wahemerde.

d) Fürheeniameri, Ponisatsiuse ja Messina wäinuga. Haadriameri, Iooniameri; mõlemad Otranto kitsusega ühendatud.

a) Arhipeelagimeri, Dardanelli wäinu läbi Marmora merega ühendatud; Muftmeri,Konstan­tinoopoli ehk Bosporuse minnuga ühendatud; Aa-sowimeri.

Hommikus: Siiu teeb Aasia ja Euroopa wahel wahet Uuralimägestik, Nuralijõgi ja Kaspiameri.

8 17. Pool-saared ja saared.

Pool-saared põhjapool: Koola-, Skan-dinaawia-, I ü ü t i ehk Daani- ja Bretanje pool­saar. Lõuna pool: Pirenei-, Apeniini-, Bal-kaani ja Krimmi poolsaar.

Saared, Atlantia okeanis: Is landi saar, Hekla tulepurskaja mäega. Suur Britannia ehk Inglismaa ja Is landi saar.

Läänemeres: Själland, Füünen ja Laaland. Eestimaa rannas: Hio-, Saare- ja Muhumaa. Botni lahes Aalandi saared.

Vahemeres: Baleaarid, Sardiinia ja Korsika saar; esimene Itaalia ja wiimane Prant-

— 21 —

susemaa päralt. Sitsi i l ia saar, tulepurskaja Aetna mäega. Kaubia ehk Kreeta saar.

8 18. Mägestikua

1. Alpimäed; need hakkawad põhja poolt Apeniinia pool-saart ja ulatawad Wiini linnani, Tonau jõe ääres. Kõige kõrgem latw on Mont-Blang 14,000 jalga kõrge. Tähtsad on weel: Mont-Roosa, St. Bernhard ja Suur-Glokner.

2. Kesk-Saksamägestikud; Nad hakkawad põhja poolt Alvi mägesid ja on palju madalamad kui need. Mõned tähtsamad on nendest: Juura mägestik; see hakkab Roone jõe juurest peäle ja ulatab senni kui Fihteli mägedeni. Siit lõuua-hommiku poole tuleb Bõõmia mäe ahelik ja nlatab Donau jõeni.

3. Karpaati mäed, hommiku pool Alpi ja kesk Saksamägestikku.

4. Sewenni mäed, Prantsusmaal, õhtu pool Alpi mägesid.

5. Pireneei mägestik; Prantsuse ja His-paauia maade wahel.

6. Apeniini mägestik; ta käib läbi terwe Itaalia, põhjast lõuua poole, kus ka Neapoli linna juures tulepurskaja mägi Wesuuf on.

7. Balkani mägestik, Türgi maal. 8. Skandinaawia mägestik, Rootsi maal.

— 22 —

9. Uura l i mägestik Wenemaal, mis ka Euroopa ja Aasia wahel piiriks on. Kesk Uurali mägestik on wäga kulla-, hõbe- ja waserikas.

8 19. Madalikud.

1. Sarmaatiaehk Wenemadalik; tema ulatab wastu Uurali mäge ja Põhja-Iäämerd; wastu Kar-paati mägesid ja Musta merd.

2. Saksa ehk Germaania madalik; tema ühendab ennast Wenemadalikuga ja ulatab Põhja Saksa- ja Läänemerest lõuna poole, senni kui kesk Saksa mägedeni.

3. Prantsuse madalik; see* on põhja Saksa madalikuga ühes ja ulatab Pireneeide mägedeni.

4. Poo madalik; Alpi ja Apeniini mägede wahel.

5. S u u r Ungr ia madalik; selle piired on mägestik põhjas ja hommikus Karpaati.

§ 20. Iiirwed.

I. W e n e m a a l . 1. Laadoga järw; kõige suurem järw Euroo­

pas; Neewa jõe läbi jookseb tema wesi Soome lahesse. 2. Oneega jä rw; tema on Laadoga järwega

Swi i r i jõe läbi ühendatud. 3. Saima jä rw, lõuna poolsel Soomemaal;

tema saadab oma wee Laadoga järwe.

— 23 —

Woksa jõgi, mis temast wälja jookseb sün­nitab suure J im atra weetõkke.

4. I lmen i jarw, lõuna pool Laadoga järwe. 5. Peipse jarw, õhtu pool Ilmeni järwe;

tema saadab oma wee Naroowa ehk Narwa jõe läbi Soome lahesse. Lõunapool on ta Pihkwa järwega ühendatud.

I I . Skandinaawia poole saare peal: 6. Weeneri-, Wetteri- ja Mälar i järw;

wiimane wäga saarerikas.

I I I . Alpi mägede juures: ?. Boodeni järw, millest Reini jõgi läbi

jookseb. 8. Gensi järw, millest Noone jõgi läbi

jookseb.

8 21. J õ e d . I. Põhja-Iäämerde jooksewad:

1. Petshoora jõgi; ta tõuseb kesk Uurali mägedest.

2. Dwina jõgi, on kahest arust ühendatud ja jookseb Walgemere lahesse.

I I . Läänemerde jooksewad: 3. Torneo jõgi; tema jookseb põhja poole

Botni lahesse ja on ka piireks Rootsi ja Wenemaa wahel.

— 24 —

4. Neewa jõgi; tema woolab Laadoga järwest Soomelahesse.

5. Düüna jõgi; tema hakkab Waldai mägedest ja jookseb Riia lahesse.

6. Njeemeni jõgi; tema saab allpool ka Meemeliks kutsutud, eune kui weel merde jõuab.

7. Weikseli jõgi tõuseb Karpaati mägedest ja wõtab paremalt poolt Buhhi aru ligi.

8. Ooderi jõgi; paremal pool Warte aruga.

I I I . Põhja-Saksamerde jooksewad: 9. Elbe jõgi, wõtab mitmed wähemad arud

pahemalt poolt. 10. Reiui jõgi; tema tõuseb Alpi mägedest

ja woolab läbi Boodeui järwe; paremal pool Maini aruga.

11. Temse jõgi, lõuna Inglismaal. 12. Seiue jõgi, woolab Inglis Kanaali.

IV. Atlantia merde jooksewad: 13. Loaare-, Garonne-, Dueero-, Taaho-,

Guadiaua- ja Guadalkiwiiri jõgi.

V. Wahemerde jooksewad: 14. Ebro-^ Noone-, Teewere- (saksakeele

Tiiberi) ja Poo jõgi.

VI. Musta merde jooksewad: 1. Doonau jõgi; teine kõige suurem jõgi

Euroopas. Tema suuremad arud on paremal pool:

— 25 —

I n n i - , Drau- ja Sau arud; pahemal pool: Teisi ja P ru t i aruga.

2. Dnjesteri jõgi, tõuseb Karpaati mägedest. 3. Dnjeperi jõgi, millest Bereesiua aru

juba Napoolioui ajast kuulsaks saauud. 4. Donnijõgi, jookseb Aasowimerde.

VII . Kaspiamerde jooksewad: 1. Wolgajõgi, kõige suurem jõgi Euroopas.

Tema tõuseb Waldai mägedest ja laguneb suu lähe­dal mitmesse arusse.

Tema arud ou pahemal pool: Kamajõgi ja paremal pool: Okujõgi.

2. Nural i jõgi, tõuseb Nurali mägedest ja on ka piireks Euroopa ja Aasia wahel.

D 22. Tähtsamad Euroopa riigid ja linnad. ^. Lõuna Euroopas.

1. Portogaalia kuningriik. PealiuN Lisboa ehk Lissabon 260,000 inimesega.

2. Hispaania kuningriik. Pealinn Madrid peäle 300,000 inim. Peäle selle on weel: -Sewilja, Maalaga ja Bardseloona. Hispaania päralt on ka Baleaari saarestik.

3. Itaalia kuningriik. Pealinn Rooma 250,000 inim. Teised linnad on: Naapoli 500,000 inimesega, mille ligidal tnlepurskaja mägi Wesuuf on. Firenze ehk Florenz, Geenowa,-Turiino-

— 26 —

Mailandi jaWeneetsia linn. Sitsiilia saare peäl Palärmo linn.

4. Türgi keisririik. Pealinn Konstanti-noopel 1 milj. inim. seisab Bosporuse wäinu ääres ja ühendab seega kaks merd ja kaks maailma jagu. Juba wanast ajast saadik on ta tähtis kauba-linn, sest et ta sadam üks neist kõige parematest on. Teised tähtsamad linnad on: Adrianoopel ja F i l i -poopel.

5. Greeka kuningriik. Pealinn Ateen 60,000 inim. warjab weel mitmesugused mälestusi wanast Greeka ajast. Greekamaa päralt on Ioon ia saarestik ja Negroponte saar.

L. Ohtu- ja Põhja-Euroopas.

1. Prantsuse republiik. Linnad: Pa r i i s , riigi pealinn 2 milj. inimesega; ta on oma suuruse poolest teme linn Euroopas. Peäle losside ja muu ehituste, on Notre-Daame kirik kuulus, mille kõige suurem kell 36,000 naela kaalub.

Teised tähtsamad Prantsuse riigi linnad on: Bordoo, kuulus joodawa wiina poolest, 200,000 inimesega. — Marsel j 300,000 inim. Liong 300,000 inim. siidi ja sammeti wabrikutega.

Prantsuse riigi päralt on ka Korsika saar, kus Napoleon I. on sündinud.

2. Britannia ehk Inglise kuningriik. Ta on Schotti-, I i r i - ja Inglismaast koos. Linnad

on: London, pealinn, Temse jõe ääres 4 milj. ini­mesega; ta on kõige sunrem linn maa peäl.

Ehitustest on tähele panna: Paul i kirik, kõige suurem protestauti kirik maa peäl, kelle torni otsas 27 jala pikune-kullatud rist seisab. Teised suuremad linnad on: Liwerpnul 500,000 inimesega, teine Inglismaa kauba linn. Bõrminghäm 400,000 inim. kõige suurema metallitöö wabrikuga. Mänt-shest^r 500,000 inim. puuwilla pea kauplemise koht.

Schottimaa linnad on: Edinburg, pealinn 200,000 inimesega; ta on ilusa koha peäl, arwa­takse Euroopa kõige ilusama linnade setka. Gläsgoo 500,000 inimesega. I i r imaa pealinn.on Dõblin 300,000 inimesega.

3. Taani kuningriik. Pealinn Kjõbenha-wen, wäga hea sõjasadamaa ja ka tähtjas kauba-linn 200,000 inimesega; ta seisab Själ landi saare peäl. Daanimaa päralt on ka Is landi saar, mille peäl kõige suuremad tulepurskajad mäed, Hekla ja Krabla, on.

4. Rootsi kuningriik. Pealinn Stokholm 150,000 inimesega. Tähtsad saared on Gottland ja Roland.

5. Norra kuningriik. Pealinn Kristiania.

v. Kesk-Eüroopa. 1. Saksa keisririik. Ta on mitmest kuning-,

würsti-, suurhertsogi- ja hertsoogiriikidest koos. Kuningriigid on:

— 28 —

a) Preisi kuningriik. Pealinn Verl in 1 milj. inimesega, niihästi ka terwe riigi pealinn. Teised tähtsamad linnad on: Danzig, Weikseli jõe ääres, Frankfurt Maini jõe ääres ja Köln Reini jõe ääres. '

d) Saksi kuningriik. Dreesden pealinn. ä) Baieri kuningriik. München pealinn. 8) Würtembergi kuningriik. Pealinn Stutgart.

2. Austria keisririik on kahest riigist koos; õhtupoolsest, mille pealinn Wi in on, 1 milj. inim. ja hommikupoolsest jaust, mille pealinn Oien-Pest ehk (Bnda-Pest) >on.

3. Helweetfia republiik on üks riigikogu, 22 priiriigist ehk kantonist koos, millel iga ühel oma seadus on, aga üks kognseadus kõiki ühendab. Tin­nad on: Bern, Züürich ja Baasel, wiimases täht­jas missioni kool.

4. Belgia kuningriik. Pealinn Brüssel 300,000 inim.

5. Hollandi kuningriik. Pealinn Amster­dam 300,000 inimesega; postide peäle ehitatud ja suure hulga kanaalidest läbi lõigatnd, millest ligi 300 silda üle wiiwad. Tähtjas kauba ja wabriku linn.

N. Wene keisririik. I. Suurus ja pi ir id.

1. Wene keisririik on kõige snnrem riik maa­ilma peäl. Tema päralt on terwe hommikupoolne Euroopa, mis suuruse poolest 100,000 peni-

— 29 —

koormat on ja kus 7 ? milj. inimesi elawad. Peäle Euroopa Wenemaa on weel Aasias Weneriigi maid, nii et sellega ühte kokku ligi 400,000 > peni­koormat Weneriik suur on ja 86 milj. inimesega. Nõnda tuleb siis Aasijasse selle suuruse kohta paljalt 9 milj. inimesi.

2. Euroopa Wenemaa ulatab põhjapool Põhja-Iäämereni; õhtupool, Rootsimaa, Läänemere, Saksa-, Austria- ja Türgiriigi wastu; lõunapool wastu Musta merd ja Kaukaasia mägestikku; hom-mikupool wastu Siberimaad ja Kaspia merd.

I I . Maapinna seis ja wesi; kli ima ja elajad.

1. Eüroapa Wenemaad katab terwe S a r ­in aa l ia madalik, mis ka wäga weerikas on. Wene­maa järwed, waata § 20 Nr. 1—5 ja jõed § 21 Nr. 1—6 ja VI . 2—4 ja VI I . 1—2.

2. Et Wenemaa wäga laialdane on, siis peawad ka kliima, taimed ja elajad mitmesugused olema. Põhjapool kestab talw 7 knnni 8 kuud, ning külma on iga aasta peäle 32 kraadi. Maa on tohutumate rabasoodega (tundra) kaetud, mis suure­malt jäult peaaegu terwe aasta külmetand seisa­wad. Põhja põder ja koer on ainsad koduloomad. Metsa elajatest on siin iseäranis leida: jääkarud, rebased, orawad, metssead, hülged ja haned. — Enam lõunapoole, lautawad end ilusad metsad ja kenad heina­maad aegajalt laiemale, kus karja kaswatamine ja põllu­harimine, iseäranis kaerte, odra ja rukistega õitseb.

— 30 —

Kesk- Wenemal on suwed palawad ja kuiwad, talwed jälle külmad. Peäle soode, rabade ja metsade on suured laialdased põllud leida, mis rohkeste rukkid, odre, kaeru, nisu, linu, kanepid ja sukrunairid kaswa­tawad. Lõunapoolsel Wenemaal on suured ilma puudeta rohulaaned, kus palju karja kaswatatakse.

I I I . Rahwas. Euroopa- Weneriigis elawad enamiste Wene­

lased; peäle nende on ka palju teisa rahwa sugusid leida. Ohtu poolses jaus elawad peäle Wenelaste weel, Poolakad, Leedorahwas, lätlased, Eest­lased, Soomlased ja Sakslased; hommikupoolses jaus on Samojeetlasi, Tatarlasi ja Bashtiirlasi leida; lõunapool: Kalmuklased, Kirgiislased j . n. e. Snurem jagu Weneriigi rahwast on greeka-kat oligi usku.

IV. Weneriigi ärajäutus. Eüroopa-Weneriigi päralt on järgmised maa-

jäud: 1. Ingernmnnimaa; tema päralt on Peter­

buri kubermang. 2. Läänemere kubermangud; need on: Eesti -,

L i iw i - ja Kuuramaa; waata § 8—15. 3. Ohtu-Wenemaa; tema päralt on järgmised

kubermangud: Kowno, Wilna, Grodno, Niitepsk Mohilew, Minsk. Wolhiinia ja Podoolia.

4. Suur-Wenenma kubermangud on: Ar­hangelsk, Oloonets, Woloogda; — Nowgorod,

— 31 —

Pihkwa, Smolensk; — Twer, Iaroslaw, Kost­romaa, Nishni-Nowgorod; — Wladiimir, Moskwa, Kaluuga, Tuula, Rjäsaan; — Tam-bow, Orel l , Kursk ja Woroonesh.

5. Hommiku-Wenemaa kubermangud on: Perm, Wjatka, Kasaan, Simbirsk, Pensa; — Nsaa, Orenburg, Samaara, Saraatow ja Astrahan.

6. Tonni-Kasakatemaa, Musta mere ääres. 7. Weike-Wenemaa ehk Ukreine kubermangud

Kiewa, Tsherniigow, Poltawa ja Harkow. 8. Lõuna- ehk Nue-Wenemaa kubermangud Bessaraabia, Herson, Tauria ja Jekate­

rinoslawi). 9. Poolamaa kubermangud on: Plotsk, Ka-

lish, Piotrkow, Raadom, Kjelets, Lublin, Ssjedlets, Lomsha ja Suwalkin.

10. Soome suurwiirstiriigis on 8 järgmist kubermangu: Wiiburgi, Nii landi, Aado, Waasa, Nleaborg, Tawastehus, Mihkli ja Kuopio.

Wenemaa suuremad linnad on: a) Peterburi, peäle 860,000 inimesega.

on:

on:

ä) b) 6)

3) K) i)

Moskwa Warsawa Odessa Kiew Kishinew Riia

,/

„ /, ,< ,/ ,̂

750,000 „ 300,000 „ 200,000 150,000 „ 100,000 „ 169,680 „

— 32 —

I I . Aasia. 800,000 ! ^ pemk. suur, ja inimesi 800 milj.

D 23. Pured. ii) Põhjapool: Põhja-Iäämeri. )̂) Hommikupool: Suur okeau. Tema jaud

on: Veeringi meri, Ohotski meri, Jaapani meri. Kollane meri ja Hiina meri.

ä) Lõunapool: India okean. Tema jaud on: Bengaalia lahe, Araabia meri, Persia lahe ja Pu­nane meri.

6) Ohtupool: Suetsi maakitsus, Wahemeri, Mustmeri, Kaukaasia mügestik, Kaspicuneri, Uurali jõgi ja Uurali mügestik.

Z 24. Poolsaared ja saared. 1. Poolsaared. Neid on kaks hommiku-

poolist: Kamtshatka ja Korea, — kolm lõuna­poolist: Taga-India Malakka podlsaarega, Ees-Ind ia ja Araabia; üks õhtupoolne: Weike-Aasia.

2. Saared Suures okeanis: a) Sahali ini saar, kuhu sagedaste Wene kurja­

tegijad saadetakse. h) Jaapani saared, millest Iesso ja NUvon

kõige tähtsamad on. ä) Fi l ippi inid, Hispaania päralt. <z) Suured Suuda saared on: Sumatra,

Jaawa, Hollandi päralt; n'ad on kõige wiljarikkamad saared hommikupoolsemaapooliku peäl. Borneo saar,

— 33 —

suuremalt osalt weel tundmata. Seelebes ueljaks poolsaareks lõhutud.

3) Weiked Suuda saared. Ii) Seiloni saar, Judia okeanis, Inglaste päralt. i) Küpruse saar, Wahe meres.

8 25. Kõrge ja Madalmaa. 1. Aasia kõrgustiku lõunapoolses kulles on

Himaalaja mägestik; kõige kõrgem mägi maailma peäl, mille ladw Monnt Ewerest ehk Gaurisaukar 27,000 jalga kõrge, ou ja Dawalagiiri peäle 26,000 jalga kõrge.

2. Armeenia kõrgustik, Aararati mäega. 3. Kaukasia mägestik, Elbruse ja Kasbeki

mäega. 4. Tauruse mägestik, lõunapoolses Weike-

Aasias. 5. Liibanoni mägi ja Palestiina kõrgustik.

Wahemere ääres. 6. Si inai ja Horebi mäed, põhjapoolse Pu­

nase mere ranna lähedal. Madalikud: Terwet põhjapoolist Aasiat, katab

Siberi madalik, mis wäga weerikas on. Hiina madalik on hommikupool Aasia kõrgustikku.

Lühikene geograafia. 3

— 34 —

^ 36. Iiirwed ja jõed. I. J ar weo.

1. Kaspia meri, kõio? suurem järw Aasias. 2. Aarali järw, hommikupool Kaspia järwe. 3. Balkashi järw, hdmmikupool Aarali

järwe. 4. Baikali järw, põhjapoolses Aasia kõr­

gustikus. I I . Jõed.

Enamiste kõik jõed tõusewad hommikupoolsest Aasia kõrgustikust ja jooksewad sealt igale poole.

P õ h j a - I ä ä merde jooksewad. 1. Oobijõgi, I r t ihs i aruga. 2. Ieniseijõgi, wõtab Ülem-, Kesk- ja

Alam-Tunguska aru paremalt poolt. 3. Lenajõgi; tema wõtab paremalt poolt

Aldani aru.

Hommikupool , Suurde okeanijooksewad: 1. Amuurijõgi; tema jookseb Sahaliini saare

wastu. 2. Hoang^ho ehk Kollanejõgi. 3. Iang-tsee Kiang ehk Sininejõgi.

I n d i a okeanisse jooksewad: 1. Meenang-Kong; tema jookseb Tago-India

madalikust läbi Hiina merde.

— 35 —

2. Bramaputra ja Ganges; n'ad ühenda­wad endid enne Bengaalia lahesse woolamist.

3. Indus ejõgi, woolab Araabia merde. 4. Kaksik jõed, Eufrat ja Tiigris jooksewad

läbi Mesopotaamia madaliku Persia lahte.

8 27. Tähtsamad Aasia riigid ja linnad. 1. Wene-Aasia päralt on:

a) Kaukasia; siin on järgmised linnad: T i f l is ja Eriwan Aararati mäe lähedal; Baaku, Kaspia mere ääres.

d) Siberimaa, langeb kahte jakku, Ohtu- ja Hommiku Siberimaaks.

Hommiku Siberimaa linnad on: Irkutsk, Baikali järwe lähedal. Iaakutsk, Lena jõe ääres. Nikolaajewsk, Amuuri jõe ääres.

Ohtu Siberis on linnad: Tobolsk ja Omsk Irtishi jõe ääres; Tomsk, Toomi jõe ääres.

ä) Kirkiiside maa, seisab Uraali- ja Irthisi jõe ääres.

y) Turkestaaui maakounas: Tashkent ja Samarkand.

2. Tiirgi-Aafia päralt on: a) Weike-Aasia, Smirna linnaga, d) Armeenia, Erzerumi liunaga. cl) Mesopotaamia, Bagdati linnaga, y) Palestiinamaa linnad: Iernusalem, Bet-

lehem ja Naatsaret.

— 36 —

^) Araabia õhtupoolses rannas on: Meka ja Medi ina; esimene wäga knulus oma kohwi poolest.

3. I raani kõrgustiku peäl: a) Persia r i i k , Teheraani linnaga, d) Asghanistaan, Kaabuli linnaga, ä) Beludshistaan, Keelati linnaga.

4. Ges-India, snuremalt jäult Inglaste päralt. Linnad on: Kalkutta, Gangese jõe suus 1 milj.

inimesega; Madras ja Bombei. 5. Taga-India, milles mitu wähemat riiki

on ja nimelt: B i rma kuningriik; S iami kuning­r i ik ja Anamikunlngri ik.

6. Hiina keisririik 250,000 ^ ^ penikoormat suur ja 450 milj. inim. Ta on kõige perekam riik maa­peal, nõnda et jõgede suude mail, peäle 5000 hinge ühe > ^ penik. kohta tuleb. Hiina ajaraamat ulatas kaugele enne Kristust; mitmed tähtsad asjad saiwad nendest juba kaua enne meid üles leitud, nagu püssi­roh i , raamatutrükkimise kunst ja kompas. Hilja aja eest weel ei tahtnud nemad kellegi teiste riigi rah­wasteaga tegemist teha, ega neid üle eneste piir i sisse lasta; nüüd aga seisab terwe Hiinamaa wõerastele lahti, kust iseäranis theed wäga rohkeste teiste maa­desse wälja weetakse.

Linnad on: Pee-King, pealinn, 1V2 milj. inimesega. Nan-King 1 milj. inim. Kantog, l l/2 milj. inim.

7. Jaapani keisririik on mitmest saartest koos. Pealinn Iedo, Niiponi saare peäl.

— 37 —

I I I . Aafr ika. 550,000 ! ^ penik. suur 250 milj. inimesi.

8 28. Piirid. Aafrika on Suetsi maakitsuse läbi Aasiaga

ühendud, mujalt on ta weega ümber piiratud. 1. P õ h j a s : Wahemeri, mida Gibraltari

mere kitsus Atlantia okeaniga ühendab. 2. Õh tus : Atlantia okean, Gineea lahega. 3. Lõunas : Atlantia ja India okean, kus

mõlemad siin endid üheudawad. 4. Hommikus: India okean ja tema

järgmised jaud, need on: Araabia meri ja Punane meri.

§ 29. Saared. 1. Atlantia okeanis: Assoorid, Madeira

saarestik, Kan aaria saarestik, millest kõige tähtsam Ferro on, kellest null-meridiaani arwatakse.

2. In-dia okeanis: Madagaskar, kõige suurem Aafrikamaa saar, keda Mosambiike wäin kindlast maast lahutab.

H 30. Kõrgustik. Sisemine Aasrika on paiguti weel üsna tund­

mata. Terwe lõunapoolne jagu on suur kõrgustik, kes mere poole jõudes ringlademikudena maha langeb. Selle kõrgustiku õhtupoolse nurga peäl seisab Kong-

— 38 —

mägestik ja hommikupoolse nurga peal Abesiinia A lp id . Nende mõlemate keskpaigas on 'Sudaan i madalik. Sud annist kõrgem ja temast põhjapool on Sahara kõrb. Põhjapoolses rannas, Wahe-mere ääres on Atlase mägestik.

V 31. Jõed ja jiirwed.

1. N i i l i jõgi : kahest arust siginedes, jookseb ta Wahemerde.

2. Senegal ja Gambia; mõlemad hakkawad Sudaani kõrgustikust ja jooksewad Atlantia okeani.

3. Ni iger i jõg i jookseb Gineea lahesse. 4. Sa i i re ehk Kongo ja Oranshejõgi;

mõlemad jooksewad Atlantia-okeani. 5. Sangbeesijõgi jookseb India merde. Iärwedest on Tsaadjärw üksi tähtis, mille

juure, niipea kui Aasrika tuline päikene alla weereb, mitmed seltsi elajad oma peidu paikadest janu kustu­tama tulewad.

§ 32. Tähtsamad Aafrikamaa riigid ja linnad.

I. N i i l i jõe äärsed maad:

1. Egiptusemaa, mille pasha Türgi sultanile maksu (tribuuti) maksab.

Linnad: Ka i i ro , Egiptuse pealinn, mille ligi­dal, pahemal Ni i l i kaldal wanad Egiptuse pira-

— 39 —

miidid*) seisawad. Aleksandria linn, hea sadamaga Wahemere ääres.

2. Nuubia; Kartumi linnaga, tähtis kaup­lemise pärast Kesk-Aafrikaga.

3. Abesiinia; ta on täis mägestikkusi, kes kunni 14,000 jalga kõrgele tõusewad. Ta on keisri­riik. Rahwas on risti usku. Pealinn Gondar.

I I . Wahemere äärsed maad:

4. Tripõl is; Türgi päralt, pealinn Tripoli . 5. Tuunis; ta Türgi päralt, pealinn Tunis. 6. Aldshier; Prantsuse päralt, pealinn

Aldshier.

I I I . Atlantia-okeani äärsed maad: 7. MarokkojaFes, ka ühenimelised keisri­

riikide pealinnad. Tähtsamad neegri riigid on: 8. Senegambia; Senegali ja Gambia jõgede

ääres. Sudaani kõrgustiku peäl, Niigeri jõe lähe­dal on Timbuktu, tähtis neegrite kauba linn.

9. Ülem- ja Alam-Gineea on tähtis oma kauba poolest, mis sealt wälja weetakse, nagu ele-wandi hambaid (elfenbein), pipart, kulda, j . n. e; sellepärast jantatakse teda ka: Orja-, Kulla-, Hamba-, Pipra- ja Sierra-Leoona rannaks.

*) Pirannidid on torni moodi ehitused, peält kitsad, nit läind, mida wanaaegse» Egiptuse kuningad enestele matmise kohta­deks lasknud ehitada.

— 40 —

10. Kap maa; lõunapoolses Aafrika rannas. Päris rahwas on Hottentottid, laisk, aga hea süda­mega rahwas, kes karja kaswatamisest elab. Kapmaa on Inglis päralt, pealinn Kaplinn.

IV. India-okeani äärsed maad: 11. Kafrimaa; suuremalt osalt Inglis päralt. 12. Kasri maast põhjapoole on Soosala ja

Mosambiike, wäga rikkad kulla poolest.

IV. Ameerika. 750,000 ^ ^ penik. suur 90 milj. inimesega.

§ 33. Seisupaik ja piirid. 1. Seisupaik. — Ameerika on õhtupoolse

pool-kera peäl ja ulatab läbi nelja maawöö. Maa jäutatakse Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, kes Panamaa kitsusega ühendatud on.

2. Piirid, põhjapool : Põhja-Iäämeri Baffini lahega.

3>) Hommikus: Atlantia okean ja tema järgmised jaud: Hudsoni lahe, Mehhiko lahe ja Antiljede meri.

b) Lõnnas puudub Atlantia okean Suure okeaniga kokku.

ä) Õh tus : Suur- ehk Waikne okean ja tema järgmised jaud: Kalisornia lahe ja Veeringi meri nõndasama nimetatud wäinuga, mis Suurt okeani Põhja-Iäämerega ühendab.

D 34. Pool-saared ja saared. 1. Pool-saared hommikus: Läbrädoor (La-

bradoor), Floriida ja Iukataan; õhtus: Ka l i -fornia ja Aljashka.

2. Saared Põhja - Jäämeres: Kröönimaa suuremalt jäult jää ja lumega kaetud; sealt õhtu poole on weel palju tuudmata saari. Atlantia okeanis on: Nju-Faundland; suured Anti l jed, nendest tähtsamad ou: 5^uuba, Jäma ika Hait i ja Porto-Riko. Weiked Antiljed, nendest on Guana-hani ehk San Salwador kõige tähtsam selle poolest, et Kolumbus Ameerika maad leides, selle saare peäl kõige esite maale astus. Bahamaa saared Falk-landi saared ja lõunapoolses Ameerikas Tulemaa saared.

A 35. Lömm-Ameerika mäed. 1. Kordiljeera ehk And ese mägestikud;

nemad hakkawad juba lõunapoolsest otsast peäle ja jooksewad mööda õhtupoolist rauda, ning ulatawad senni kui Panamaa kitsuseni. Nende peäl on ka wäga palju tulepurskajaid mägesid leida ja on rikkad metallide poolest. Kõige kõrgem mägi Amee­rikas on Sõra ata 23,000 jalga; teine tema järg­mine on Tshimborasso, Ekwaatori lähedal.

2. Brasii l ia mägestikud. 3. Guajaana kõrgustik.

— 42 —

H 36. Löuna-Ameerita jõed.

Lõuna Ameerikas on palju suuri jõgesi; nendest on tähtsamad ja kõige suuremad:

1. Orinoko jõg i ; tema hakkab Guajaana kõrgustikust ja jookseb Atlantia merde.

Amazoonijõgi on kõige suurem jõgi maa peäl. Tema hakkab Peruumaa Kordiljeeradest. Kõige suuremad arud on paremalpool: Madeira ja pahe-malpool: Rio-Negro. Tema madalik on muist põlise metsadega, muist rohu laantega kaetud.

3. Rio de La Plaata jogi; nõnda nimeta­takse neid kahte aru, Pärana ja Uruguai , kui nad endid juba ühendanud on. Tema kaldad on rohu laantega kaetud, unda Pampasteks kutsutakse.

§ 37. Pöhja-Ameerika miigestik.

1. Põhja-Ameerika Kordi l jeerad; nõnda nimetatakse seda mägestikku õhtupoolses rannas Põhja-Ameerikas. Need on nõndasama rikkad tule-purskajatest mägedest ja metallist, kui lõuna poolsed Kordiljeerad. .

2. Mehhiko kõrgustik, millest mitmed mäe ahelikud põhja poole võõramad.

3. Mere alpid; need hakkawad õhtupoolses rannas Kalisornia pool-saarest peäle ja ulatawad Aljashka pool-saareni.

— 43 —

4. Äl igääni mägestik: ta seisab hommiku-pool Põhja-Ameerikas ja on rikas kiwisütest, rauast ja petrooliumist.

D 38. Pöhja-Nmeerika jõed ja jiirwed.

Põhja-Ameerika on wäga rikas jõgedest; põhja poolses jaus on lugemata palju järwest leida.

Miss is ip i ; kõige suurem jõgi Põhja-Ameerikas; ta tuleb põhja poolt ja jookseb Mehhiko lahesse. Tema tähtsamad arud on paremal pool: M issuur i ja pahemal pool: Oheio.

2. Lorenzijõgi woolab wiiest järwest wälja (Ülemjärw, Mi tshigani- , Huurou i - , I i r i - ja Ontaar io- järw) wastu Nju-Faundlandi saart, At-lantia merde. I i r i ja Ontaario järwede wahel on kuulus Riaagara tõke.

3. Mäkkensijõgi jookseb Põhja-Iäämerde.

J 39. Tähtsad Lõuna-Ameerika riigid ja linnad.

Brasiilia keisririik, pealinn Rio de Dshan-neero 400,000 inimesega.

Lõuna-Ameerikas on 9 republiiki, need on: 1. Wenesueela, pealinn Karaakas. 2. Kolumbia, enne Nju-Graanada, pealinn

Bogota. 3. Ekuadoor, pealinn Kii to.

— 44 —

4. Peruu, pealinn Liima. 5. Boliiwia, pealinn La Paas. 6. Tshiile, pealinn Santiaago. 7. Argentiina, pealinn Buenos-Air es. 8. Uruguai, pealinn Montewideo. 9. Paraguai, pealinn Asuntsion. Guajaana, kolmes Ms. Esimene Inglaste

päralt, teine Hollandi ja kolmas Prantslaste päralt; wiimase! pealinn Kaja'nn knhn Prants­lased oma wangid saadawad.

z 40. Tähtsamad Kesk- ja Põhja-Ameerika riigid ja linnad.

Kesk-Ameerika wiis republiiki: 1) Guate­mala; 2) San-Salwadoor; 3) Honduuras; 4) Nikaraagua; ja 5) Kosta-Rika.

Suurtest A n t i l je saartest on Hispaania päralt: Kuuba saar, pealinn Hawanna, kuulus tubaka poolest.

Ing l is päralt on: Bahamaa saared, enamiste weiked Antiljed ja Iamaika saar.

Põhja-Ameer ika s. 1. Mehhiko republiik, pealinn Mehhiko; sa­

dama linn Wera Krus. 2., Põhja-Ameerika ühendud riikide täht­

samad linnad on: Nju-Ioork IV2 milj. immes. Boston, Filadelsia, Washington (ütle Uä-

— 45 —

shint'n): St. Louis (ütle: Lui) ja San Fran­ziska, suure okeani ääres. Ühendud riikide päralt on ka Aljashka poolsaar, mis enne Wenemaa pä­ralt oli.

Britannia - Ameerika. See maa on osalt weel lage ja tundmata, aga siiski rikas kasnkanaha elajate poolest. Kõige tähtsam neist maadest on Kanada, Montreal ja Kwebeki linnaga.

V. Austraalia. 160,000 ^ ^ penik. suur ja ainult 5 milj. inimesi.

G 41. Ärajautus. Austraalia on kõige weikesem maajägu; tema seisab

Suures okeanis ja langeb Kontinent-Austraaliaks ehk kindlaks maaks ja Austraalia saarestikuks.

8 42. I. Kontinent-Austraalia. 1. Kontinent-Austraalia ehk Uus-Hol-

land saab nüüd leidu-teekäijatest ikka euam läbi­uuritud, ehk kül seieajani üksi ranna äärsed maad tuttawad oluvad.

2. Maarannad on ühetasased, ilma suuremate kaimudeta, ainult Karpentaaria lahe on nimetamise wäärt. Seest poolt on ka maa wäga wee-waene; Murrai jõgi on kõige suurem Austraalia jõgi. Hommikupoolses jaus tõusewad mõned mäe ahelikud ülesse, mida Austraalia-Alpideks kutsutakse.

— 46 —

3. Ranna üärsid maid mööda on Inglased oma koloniid ehk ehitnsed asutannd, kuhu nad eime oma kurjategijad ära saatsiwad. — Tähtsamad lin­nad on: S i d n i , Melburnea Adelaiide.

8 43. I I . Austraalia saarestik.

Austraalia päralt on wäga palju saari. Nemad seisawad Suures okeanis ja enamiste kõik palawas-wöös. — Tähtsamad nendest on:

1. T a s m a a n i a saar, keda Bas-uu l i ts Kontinendist ära lahutab.

2. N u s - M e r e m a a , Tasmaaniast hommiku poole; ta on kahest saarest kokku pandud, keda Cook-uulits teine teisest lahntab. Uns-Meremaa on nõndasamuti, kui Tasmaania Inglis päralt.

3. U u s - G i n e e a saar; tema seisab kindlast maast põhja pool ja on weel wäga tundmata.

4. S a n d w i h i saared; Nendest on Owaih ' i kõige snurem, mille peäl knningas, Honolu lu linnas elab. Rahwas on selle saarestiku peäl enamiste kõik ristiusku.

8 44. Üksikute nmajiigude suurus.

Suurused ja rahwa arw üksikutel maajägudel on järgmised: 1) Aasia . . 800,000 s^I penik. rahwa arw 800 mil. 2) Ameerika 750,000^ , „ „ „ 90 „

— 47 —

3) Aafrika . 5)50,000 s^l penik. rahwa arw 250 mil. 4) Euroopa . 1 8 0 , 0 0 0 ^ „ „ „ 300 „ 5) Austraalial60,000 ^ ,. „ „ 5> „

Kõige rikkam rahwa poolest on Euroopa; ehk tul Aasia peaaegu wiis korda suurem ou kui Eu­roopa, aga rahwa poolest ei ole ta weel täit kol-megi korda suurem.

48 —

Z u h a Esimene raamat.

Ü l e ü l d i n e maade teadus. Lehet.

§ 1. Ilmakaared . . . . 5 5 2. Gloobus, maatelg,maa-

wöü, pikkuse ja laiuse sihid 5

§3 . Maawööd . . . . 6 §4 . Wesi ja man . . . 7 §5. Maa 8 §6 . Meri 8

Teine raamat. Lähem teadus Baltimaa kuber­

mangud cst. §7 . 5 8.

§ 9 . §10. § 1 1 .

5 12.

§13.

^4.

§15.

Piirid Eesti eht Tallinna ku­bermang Linnad ja kihelkonnad Saared ja wäinad Liiwi ehi Riin kuder-

Linnad ja kihelkonnad l Liiwimaal) . . . . Saared ja wninad. < Liiwimaal) . . . . Kuura eht Miitawi ku­bermang Linnad ja alewid. .

Kolmas raamat.

9

10 11 12

1»

17

17 18

I. E u r o o p a . §16. §17. §18. § 19. §20. § ? 1 . 5 22.

Üksikud mnajäud . . Pool-saared ja saared Miigestikud . . . . Madalikud . . . .

Jõed Tähtsamad Euroopa rii­gid ja linnad . . .

19 2U 21 22 22 23

25

t a z a» Lehek.

^,. Lõuna Euroopas . . 25 L. Ohtu-ja põhja Euroopas 26 D. Ke'k-Eüroopa . . . 27 1 .̂ Neue keisririik . . . 28

§23. §24. § -'->. § 26. §27.

§28. § 29. §30. §31. §32.

I I . Aas ia . Piir id Pool-saarcd ja saared Kõrge ja madal maa Järwed ja jõed . . Tähtsamad Aasia riigid ja linnad . . . .

I I I . A a f r i k a . Pi ir id saared Kõrgustik . . . . Jõed ja järwed . . Tähtsamad Aafrika rii­gid ja linnad . . .

32 32 33 34

35

37 37 37 38

38

§ 33. Seisupaik ja piirid . 40 § 34. Pool-saared ja saared 41 § 35i. Lõuna Ameerika mäed 41 § 36. Lõuna Ameerika jõed 42 ^ 37. Põhja Ameerika mü-

gestik 42 § 38. Põhja Ameerika jued

ja järwed . . . . 43 § 33. Tähtsad Lõuna Amee­

rika riigid ja linnad 43 §40. Tähtsamad Kesk- ja

Põhja-AMeerita riigid ja linnad . . . . 44 V. A u s t r a a l i a .

§ 4 l . Ärajäutus . . . . 45 § 42. Kontinent - Austraalia 45 § 43. Austraalia saarestik . 46 §44. Üksikute maajagude suu­

rus . . . . . . 46

',?