Maade munitsipaalomandisse taotlemine

Linnade ja valdade päevad 2007 Riigi maapoliitika ja selle mõju linnade ja valdade põhiülesannete täitmisele

Margus Lepik, ELL juhatuse esimees, Valga linnapea

NÄIDEMaareformi seaduse § 25 lg 1, § 28 lg 1 p 1,

Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” § 6 lg 1 alusel ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

  ………..Linnavolikogu o t s u s t a b:

Maade munitsipaalomandisse taotlemine

Näide…

• 1. Taotleda linna omandisse munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa:

• 1.1 Kadaka tee 62b ligikaudse pindalaga 2341 m²;• 1.2 Nõmme-Kase tn 34a ligikaudse pindalaga 612 m²,• 1.3 Alajaama tn 1 ligikaudse pindalaga 640 m²;• ……………………………..•  • 2. …………….. Maa-ametil:• 2.1 esitada vastav dokumentatsioon Harju maavanemale;• 2.2 teha otsus teatavaks ajalehes Postimees. 

•  

OTSUS

• Antakse? … Ei anta?????

• Milleks kohalikele omavalitsustele maa?

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada: • ·        sotsiaalabi ja -teenuseid, • ·        vanurite hoolekannet,• ·        noorsootööd, • ·        elamu- ja kommunaalmajandust, • ·        veevarustust ja kanalisatsiooni, • ·        heakorda, • ·        jäätmehooldust, • ·        territoriaalplaneerimist, ühistransporti,

· valla teede ja linnatänavate korrashoidu,

Milleks vajab linn maid?

Linn vajab maid, et

- arendada sotsiaalobjekte

- omada reservmaad munitsipaal- ja eraelamuehituseks

- arendada ettevõtluspiirkondi

Kas see on kõik?

Munitsipaliseerida tuleks ka need maad, kus paiknevad linnale kuuluvad ehitised,

tänavad,

surnuaiad,

järved ja muud veekogud,

linna kaitsealad…

Olukord praeguEesti pindala on 4 522,7 tuhat hektarit. Sellest on maaregistris registreeritud 81,9% (31.detsember 2006). Maakatastrisse kantud 2006.a. 31. detsembri seisuga.  Arv Pindala tuh. ha KOKKU (sh) 529 987 3 704 265,1Tagastatud: 233 832 1 469 050,2Ostueesõigus: 233 383 606 699,0Enampakkumine: 7 213 89 992,2Vaba põllumajandusmaa: 10 578 143 229,4Vaba metsamaa: 12 392 99 728,6Munitsipaalmaa: 7 402 18 258,4Riigimaa: 25 187 1 277 307,3Riigimaa ja munitsipaalmaa osakaal katastrisse kantud maadest:

  riigimaa: 34,5 %munitsipaalmaa: 0,49 %

Mis on munitsipaalmaa?

Maareformi seaduse § 28 sätestab: (1) Munitsipaalomandisse antakse:

* munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;

* munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa;* sotsiaalmaa;* osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule

omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele,

põllumajandusmaa ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalik põllumajandusmaa;

jätkub…

Mis on munitsipaalmaa?

• *1940. aasta 16. juuni seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa, välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse jätmisele või mis kuulub ostueesõigusega erastamisele või mis kuulub omandisse andmisele endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse

*1940. aasta 16. juuni seisuga külakogukonna omandis olnud ühismaa, välja arvatud maa, mis kuulub tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele käesoleva seaduse §-des 6 kuni 10 sätestatud ulatuses.

Maareformiseaduse § 28 lg 2

• Munitsipaalomandisse võib anda ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.

Maareformi seaduse § 31 lg 1

Riigi omandisse jäetakse: 

Riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa; riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt;riigi omandisse jäävate veekogude alune maa;sotsiaalmaa;riigikaitsemaa;riigimetsamaa;riigi äriühingute ja riigiasutuste põllumajandusmaa;

Jätkub…

Maareformi seaduse § 31 lg 1Riigi omandisse jäetakse:

      * riigi maareserv ;* üleriigilise tähtsusega maardlate maa olemasoleva mäeeraldise piirides, välja arvatud kehtestatud korras rekultiveeritud maa, mille tagastamist taotletakse;* teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus;* maa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 341;*maa, mis antakse välisriigi omandisse, valdusse või kasutusse või mille üleandmises on valitsusdelegatsioonid kirjalikult kokku leppinud.

Maareformi seaduse § 31 lg 2Riigi omandisse jäetakse:

Maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis.

Ühe lausega

Riigi omandis seega kõik, mis ei ole eraomandis ega munitsipaalomandis

Üleriigiliste Omavalitsusliitude Koostöökogu esitas 2004. aastal ettepanekud protsessi korrastamiseks ning läbipaistvamaks

muutmiseks

 1. Defineerida riigi maapoliitika põhimõtted.2. Kohaliku omavalitsuse arenguks ja ülesannete täitmiseks

vajalik maa on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil asuv tagastamise ja erastamise taotlustest vaba maa.

3. Riigi reservi jäetava maa otsuste põhjendamine. Riik peaks otsustama riigi reservi jäetava maa vajaduse ja defineerima riigi huvid.

4. Õiguslikust järjepidevusest tuleneva maa andmine munitsipaalomandisse.

5. Määrata tähtajad riigi maa võõrandamisprotsessile.6. Tee omandiga seotud küsimuste lahendamine

Omavalitsuste ootused

Riigi asutused, kelle pädevusse kuuluvad maa munitsipaliseerimise protsessi korraldamine ja maa omandiõiguse otsustamine, peaksid senisest palju enam arvestama eelkõige kohaliku omavalitsuse arengu vajadustega.

 Riik peaks kohalikku omavalitsust maaküsimuses senisest palju rohkem usaldama.

 Maa munitsipaliseerimise eesmärgiks on eelkõige kohalikul haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu ning elutingimuste tõstmine.

Mis on omavalitsuste ettepanekutest saanud?

2005 a 27. novembril jõustus Riigikogu poolt vastuvõetud Maareformi seaduse muudatus:kohalik omavalitsuse peab riigilt tasuta saadud maa võõrandamisest, kasutusvaldusse andmisest või hoonestusõigusega koormamisest saadud rahast 65 protsenti kanda riigieelarvesse. Lubatud on eelnevalt maha arvestada sellesama maa parendamiseks tehtud kulutused.

Varem ei pidanud !!!!

Mis on omavalitsuste ettepanekutest saanud?

Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel.

Varem seda sätet ei olnud !!!!

Maa munitsipaalomandisse andmise kord

Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrus nr 133 Munitsipaliseerimise otsustajaks on maavanem, kui maad taotletakse

munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluseks ning neid teenindavaks maaks, munitsipaalomandisse jäävate veekogude aluseks maaks, sotsiaalmaaks, osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, põllumajandusmaaks ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalikuks põllumajandusmaaks.

Kui aga omavalitsus soovib munitsipaalomandisse maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, siis on otsustajaks Vabariigi Valitsus.

Kas “kord” rahuldab omavalitsusi?

Määrusega vastuvõetud kord ei rahulda kohalikke omavalitsusi.

Vastuoluline. Probleemid jäävad üles.

Eesti Linnade Liidu seisukohad 2008. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks

Maade munitsipaliseerimine ja omaniku kohustuste täitmise tagamine jätkuvalt riigi omandis oleval maal

* Taotleda Vabariigi Valitsuselt riigi maapoliitika põhimõtete selget defineerimist, sealhulgas riigi maareservi suuruse kindlaksmääramist ning omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja arengu tagamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise küsimuse lahendamist.

* Taotleda riigi maareservi ja reformimata riigimaade arvelt eraomanikega maade vahetamist, mida kohalikud omavalitsused vajavad avalike ülesannete (teede, tänavate, väljakute, parkide, mänguväljakute, kalmistute rajamine) täitmiseks ning erandkorras munitsipaalmaa sihtotstarbe muutmise korra väljatöötamist.

jätkub…

Eesti Linnade Liidu seisukohad 2008. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks

 * Need maad, mis kuulusid enne natsionaliseerimist

omavalitsustele peaksid kuuluma munitsipaliseerimisele.

* Kuni reformimata ja hooldamata riigimaa üleandmiseni kohalikele omavalitsustele, sealhulgas linnametsade munitsipaliseerimiseni peaks omavalitsuste ja riigi vahel olema sõlmitud halduslepingud, millega tagatakse nende maade hooldamise riiklik finantseerimine.

Eesti Linnade Liidu seisukohad 2008. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks

* Reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulutused tuleb katta riigieelarvest.

MIS SAAB EDASI?

Selge riigi maapoliitika

VÕI lugeda iga päev Maa-ameti kodulehekülge

ning otsida raha…TEADAANNEMaa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega

ja Vabariigi Valitsuse 1.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korraga" ning tulenevalt alljärgnevate Keskkonnaministri käskkirjadega langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügi avalikul kirjalikul enampakkumisel:

……………….. alghinnaga 2 100 000 krooni…………. alghinnaga 10 270 800 krooni

Margus Lepik, Valga linnapea

Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees

Tel: 7669 910

E-post: [email protected]

ELL: http://www.ell.ee

Kohalike omavalitsuste portaal: http://portaal.ell.ee

Tänan tähelepanu eest!

Kontaktandmed: