-
V Ä I K E - M A A R J A VA L L A
INFOLEHTNr 2 (237) VEEBRUAR 2014 TASUTA Ole koos meiega:
Väike-MaarjaValla Infoleht
internetiswww.v-maarja.ee
Väike-Maarjauudisedka http://
eestielu.delfi .ee
„Diskohundid“ olid edukadKoolitantsu eelvoorusVäike-Maarja
gümnaasiumi noorte meeste tantsutrupp “Diskohundid” osales ja
esines edukalt Koolitants 2014 eelvoorus Jõgeval 30. jaanuaril.
Tantsutrupp teenis välja eripreemia laheda huumori ja vau-efekti
eest tant-sus “Laval ei ole soosikuid”. Tants on poiste
omalooming.
Truppi kuuluvad 11. ja 12. klassi noormehed Johannes-Richard
Sep-ping, Thomas Tammus, Argo Metsa-ru, Rauno Kuusemets, Jörgen
Kivila, Tõnis Saar ja Mark Liivalaid.
Ly Ipsberggümnaasiumi 12. klassi juhataja
Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamineREEDEL, 21.
veebruaril
• kell 12.00 mälestushetked Simuna Vabadussõja mälestussamba
juures.
• kell 12.30 Eesti Vabariigi 96. aastapäeva pidulik
kontsertaktus Simuna rahvamajas.
ESMASPÄEVAL, 24. veebruaril• kell 12.00 mälestushetked
Väike-Maarja Vabadussõja mälestus-
samba juures
• kell 12.30 suupistelaud seltsimajas• kell 13.00 Eesti
Vabariigi 96. aastapäeva kontsertaktus Väike-
Maarja seltsimajas.
Antakse üle valla aasta tegija tunnistus, tunnustatakse
auväärseid
isikuid ja valla aasta paremaid sportlasi.
Kontserdiga esinevad Rakvere muusikakooli, Väike-Maarja güm-
naasiumi ja Kiltsi põhikooli õpilased.
Elupääst ja – vä ike su i tsuandurAlates 2009. aastast on
suitsuandur kohustuslik igas eluruumis.
Tuleohutuse seadus § 32. (3): Ela-mu või korteri omanik peab
elamu või korteri vähemalt ühe ruumi va-rustama autonoomse
tulekahjusig-nalisatsioonianduriga.
Tulekahju suits sisaldab vingu-gaasi ja on väga mürgine.
Kahjutule puhkedes muutub ruumis viibimine
eluohtlikuks juba mõne minutiga. Toa lakke paigaldatud
suitsuandur avastab tulekahju juba esi-mesel minutil.
Soo-vitatavalt tuleb suit-suanduri patareisid kontrollida vähemalt
üks kord kalendri-kuus.
6. jaanuaril hukkus Väike-Maarjas Jaama tn kortermaja
üürikor-teris hooletusest suitseta-misel puhkenud tulekahjus
meesterahvas. Ida-päästekes-kuse menetlusbüroo inspek-tori Tanel
Sepajõe hinnangul sai tulekahju alguse hooletu-sest suitsetamisel.
Korteris puudus suitsuandur.
2014. aastal külastavad päästjad, komandopealikud ja ennetustöö
bü-roo töötajad Virumaal üle 1000 kodu. Külastuste eesmärk on muuta
elamud tuleohutumaks, et inimesed jääksid terveks ja nende vara
alles. Elanikega vesteldakse teemal, kuidas kaitsta ma-japidamist
võimaliku tulekahju korral, kui kiiresti jõuab nende koju
päästea-uto ja kui kiiresti võib levida tuli. Ko-dukülastuste
käigus kedagi ei trahvita, vaid fi kseeritakse tuleohutuse olukord
ja arutatakse, milliseid lahendusi saab kasutada kodu võimalikult
tuleohutu-
maks muutmisel.
Kodukülastuse saab tellida pääste infotelefonil 1524. Ennetustöö
büroo spetsialist võtab registreeritud inime-sega ise telefoni teel
ühendust ja lepib kokku külastusaja. Kodukülastuse läbi-viijal on
kaasas Päästeameti töötõend või vabatahtliku päästja tunnistus.
Liina JärviIda päästekeskuse ennetustöö bü-
roo peaspetsialist
Valla Aasta Tegija 2013 onkorvpallitreener Vaido
RegoVäike-Maarja vallavolikogu kinnitas 30. jaanuari istungil valla
Aasta Tegijaks 2013 korv-pallitreener Vaido Rego.
Vaido Rego kõrval kandideerisid aasta tegija nimetusele Vao
ratsasporditra-ditsioonid taaselustanud Vao Ratsaklu-bi eestvedaja
Meelis Pihlak ja Avispea külas piirkonna va-badusvõitlejatele
mälestusmärgi püs-titanud MTÜ Võn-nusvere OK eestve-daja Raul
Oja.
Statuudi järgi antakse valla Aas-ta Tegija nimetus tunnustusena
ük-sikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majandu-se-,
kultuuri-, ha-riduse-, spordi-, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas
on aasta jooksul sil-ma paistnud erilise tulemuslikkusega ja
mõjutanud oluliselt Väike-Maarja valla arengut.
Esmalt olid aas-ta tegija kandidaa-did arutusel val-lavolikogu
komis-jonides. Kõikidest komisjonidest läks volikogu juhatusele
ettepanek nimetada valla aasta tegijaks Vaido Rego.
V ä i k e - M a a r j a korvpalliklubi ja Virumaa Pallimän-gude
Kooli treeneri Vaido Rego esita-sid kandidaadiks aasta tegija
nime-tusele Väike-Maarja U15 korvpallipoiste lapsevanemad ja
Väike-Maarja spor-dihoone.
Ettepanekus on kirjas: „Vaido Rego teeb oma tööd suure
entusiasmi ja pü-hendumisega ning tema tulemuslikku tegevust on
märgatud ka maakonna piiridest kaugemal. 2013. aastal jõud-sid tema
juhendamisel U14 vanuse-klassi poisid Euroopa tippu. Paljud tema
juhendamisel treeninud poistest on jõudnud Eesti
noortekoondistes-
se. Kõrgete tulemuste taga on treeneri järjekindel ja visa töö.
Lisaks tippsaa-vutustele korvpallis on Vaido Rego pööranud suurt
tähelepanu poiste
isiksusteks kasvatamisele. Vaidole on tähtsad õppeedukus,
viisakas käitumi-ne, tervislik toitumine, eitav suhtumine
meelemürkidesse ning vastavalt sellele poiste kasvatamine ja
suunamine. Vai-do käe all treenivate poiste distsipliin ja
kohusetunne on tänu treeneri tööle kõrgelt arenenud. Vaidole on
esmaseks eesmärgiks treeningprotsessi kvaliteet. Kõrged saavutused
on selle tulemus.
Vaido ei too inimlikke väärtusi ohvriks kõrgete tulemuste
saavutamisele.“
Olulisemaid tulemusi 2013. aastal:- Hooaja 2012/2013 Eesti
parim
poiste korvpalli-treener
- Eesti U16 noor-tekoondise abi-treener (hooaeg 2012/2013)
- Eesti U15 noor-tekoondise pea-treener (hooaeg 2013/2014)
- Eesti U14 noor-tekoondise pea-treener (hooaeg 2012/2013)
- Euroopa Noor-te Korvpalliliiga (EYBL) – 1. koht (Virumaa
Pallimän-gude Kool)
- Balti Matš – 1. koht (Eesti U14 noortekoondis)
- Eesti MV PC1 – 1. koht (Virumaa Pallimängude Kool)
- Eesti MV PB – 3. koht (Virumaa Pallimängude Kool)
- Eesti MV PC karikavõistlus – 1. koht (Virumaa Palli-mängude
Kool)
- Eesti Kooli-spordi Liidu 6.-9. klasside poiste korvpalli
meistrilii-ga fi naalturniir – 1. koht (Väike-Maarja Gümnaasiumi
7.-8. klasside poisid)
Virumaa Pal-limängude Kooli võistkonna koossei-sust
moodustavad
valdava osa Väike-Maarja korvpallipoi-sid.
Valla aasta tegijat, auväärseid vallakodanikke ja valla 2013. a
pa-remaid sportlasi tunnustatakse 24. veebruaril Väike-Maarja
seltsimajas toimuval vabariigi aastapäeva aktu-sel.
Ilve TobrelutsMeenutus Koolitantsu eelvooru lõputseremoonialt.
Foto: Ly Ipsberg.
Vaido Rego pühendunud treenerina mängu jälgimas. Foto:
Erakogu.
-
2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.
Kehtestati Tuuliku katastriüksuse detailplaneeringVäike-Maarja
Vallavolikogu 30.01.2014 otsusega nr 1 keh-testati Väike-Maarja
vallas Aburi külas asuva Tuuliku ka-tastriüksuse (katastritunnus
92702:001:0368) maa-alale koostatud detailplaneering.
Detailplaneeringu koos-tamise eesmärk on ühe kuni 145 m kõrguse
ja kuni 1,8 MW võimsusega elektrituuliku ra-jamine.
Detailplaneeringu kehtes-tamisega muutus kehtetuks
vastav osa Väike-Maarja Val-lavolikogu 27.12.2012 otsu-sega nr
38 kehtestatud detail-planeeringust.
Teadmiseks vallalehe lugejatele!Jaanuarikuust alates toimus
muudatus Väike-Maarja Valla Infolehe levitamise osas.
Valla infoleht hakkas valla piires jõudma tasuta kõigisse
postkastidesse.
Edaspidi ei ole vallaleht enam tellitav Eesti Posti kau-du ega
ole müügil ka kohalikes kauplustes.
Need praegused lehetelli-jad, kes elavad väljaspool
Väi-ke-Maarja valda ja soovivad edaspidigi vallalehte saada, võtke
palun ühendust lehe toi-metajaga, lepime lehe kätte-toimetamise
osas kokku.
Need vallakodanikud, kes jaanuarikuu lehte oma post-kasti ei
saanud, andke samuti
endast teada, selgitame põh-jusi.
Ilve TobrelutsVäike-Maarja Valla Infolehe toimetajatel 329
5759e-postiaadress:[email protected]
Vallavanema kuuJaanuari lõpul tähistati idamaade kul-tuurile
omast aastavahetust. Hiina ho-roskoobi järgi algas 31. jaanuaril
Sinise Puuhobuse aasta. Hiina kultuuris pidi hobune sümboliseerima
õilsust, kii-rust ja visadust. Neid omadusi läheb juba veebruaris
väga vaja, kuna käes-olevale kalendrikuule annavad oma kireva
varjundi Sotši olümpiamängud. Toimuv olümpia on ju talispordirahva
pidupäev. Sellest peost osavõtjad on erinevad: sportlased,
treenerid, toe-tusmeeskonnad, korraldajad, pealt-vaatajad,
ajakirjanikud ja veel tohutult erinevates valdkondades spordipeoga
otseselt või kaudselt seotuid inimesi. Juba enne olümpiamänge oli
võimalik Eesti meedias jälgida shakespearilikku draamat. Minna või
mitte minna, selles on küsimus ehk kas meie peaministril on kohane
osaleda olümpiamängude avatseremoonial või mitte. Kaasaegse-te
olümpiamängude ellukutsuja Pierre de Coubertin on öelnud: „Oo
sport, sa oled rahu ...“ Mida me siis ütleme täna? „Oo, sport, Sa
oled poliitika või oo sport, Sa oled raha“. Kui siia segada veel
„oo sport, Sa oled arstiteadus“ (ehk dopinguteema), siis võime
aeguma-tu Shakespeare draamaga jätkata: “Sa kahtle, kas täht on
tuli, kas päike liigub veel, kas tõde pole suli…”. Kokkuvõt-tes,
ärgem üle mõelgem ning minule igatahes meeldis, et peaminister
tervi-tab meie kodumaad esindavaid sport-lasi ka avatseremoonial.
Sportlased on ju ise aastaid või isegi aastakümneid tohutult
pingutanud, et neil oleks või-malus sekundisajandiku või
millimeetri jagu teistest parem olla või siis sahista-da
vastasmeeskonna väravavõrku roh-kem litreid kui lüüakse nende
omasse. Kas see kõik väärib neid raskeid va-likuid, pikki
treeningkilomeetreid ja -laagreid ning seda igasuguse meele- või
ilmaoluga? Tegelikult seda vastust
ei tea. Küsida saab nendelt vähestelt, kellele kaela riputatakse
olümpiamedal või hoopis nendelt paljudelt, kes isegi kvalifi
katsioonist edasi ei pääse. Seda artiklit kirjutades on lätlased
saanud just teise medali ning medaliarvestuse kokkuvõttes jääme
seekord tõenäoli-selt neile mäekõrguselt alla. Meie las-kesuusataja
ütles pärast distantsi läbi-mist, et ta oli teinud isikliku
tippmargi. Tippmark seisnes selles, et nii palju polnud ta enne
kunagi märgist mööda lasknud. Vähemalt nalja oskame me enda üle
teha.
Kui sportlased koostavad treening-kavad ning liiguvad mööda neid
ees-märgi poole, siis on oma tegevus- ja arengukavad nii
omavalitsustel ning ka maakondadel. Lääne-Viru maava-nem Einar
Vallbaum on algatanud meie maakonna planeeringu aasta-teks 2030+.
Selles ajalises perspektii-vis proovitakse välja selgitada meie
maakonna tugevused ja nõrkused ning ohud ja võimalused edasiseks
aren-guks. Selle analüüsi põhjal koostatakse arengustrateegia,
mille eesmärgiks on elanike heaolu parandamine arvesta-des meie
tänaseid trende nii rahvasti-ku rände kui vanusegruppide osakaale
silmas pidades, kui ka majandusliku ja sotsiaalse keskkonna muutusi
arvesta-des. Oluline on ette näha, milliseid tee-nuseid ja millises
mahus elanikud vaja-vad 15 aasta pärast ning vastavalt sel-lele
arendada välja vajalikud teenused tõmbekeskustes ning tagada
nendele lihtne ligipääs ehk läbimõeldud trans-pordivõrgustik.
Suureks väljakutseks on tegelikult rahvastikuarvu säilitamine ning
üks meede on selleks töökohtade olemasolu. Samas võib vajaliku
tööjõu puudumine kujuneda ettevõtluse pidu-riks.
Maakonnaplaneeringu juurde kuu-lub ka keskkonnamõjude strateegiline
hindamine. Arvestades, et arvamusi ja
huvigruppe on väga eri-nevaid, siis ühise ja kõiki osapooli
rahuldava maa-konnaplaneeringu kok-kuleppimine ei ole liht-ne.
Viimase aja teemad on eriti teravaks läinud fosforiidiuuringute
ning sellest tulenevate võima-like mõjudega. Oluline on maakonda
näha kui tervikut, seda nii territo-riaalses kui ka erinevate
tegevusvaldkondade lõi-kes.
Vallavalitsuse tööp-laani olulisemaks tege-vuseks on hetkel
kind-lasti 2014. aasta eelarve II lugemise ettevalmista-mine. Kuna
keskvalitsuse iga-aastased toetusra-had meie üldharidus-koolidele
olid pikka aega linnadele ja valdadele jagamata, siis oli väga
raske eelarves õpetaja-tele vajalikke personali-kulutusi
planeerida. Va-bariigi Valitsus kehtestas täiskoormusega õpetaja
miinimumpalgaks 800 eurot, mis on võrreldes 2013. aastaga peaaegu
11,8% (715 eu-rot 2013. a) õpetajate miinimumpalga kasv. Samas ei
ole Vabariigi Valitsus veel tasandus- ja toetusfondi määrust
kinnitanud. Tekib küsimus, et miks peaksid linnad ja vallad
Vabariigi Va-litsuse määrust täitma, kui kohustus on, aga selle
täitmiseks vahendeid ei ole. Meie lugupeetud haridus- ja
tea-dusminister ähvardab omavalitsusi Maalehe vahendusel
politseiga. „Tule taevas appi!“ Väike-Maarja vald otsus-tas alates
jaanuarist üldhariduskoolide
õpetajatele nendele Vabariigi Valitsuse poolt lubatud töötasud
välja maksta ning sellega hoida ja väärtustada meie õpetajate tööd.
Tundus õiglane, mitte lasta õpetajatel kannatada keskvalitsu-se
segaduste pärast.
Peatselt tähistame meie kodumaa – Eesti Vabariigi aastapäeva.
Meil on põhjust olla rõõmsad paljude tublide inimeste üle, kes oma
igapäevaseid te-gemisi südamega teevad ning meie elu arendavad.
Jõudu kõigile, et olla vääri-lised hoidmaks meie emakeelt ja
hoid-
maks meie rahvuse mainet. Leidke see aeg, et tulla 24.
veebruaril Väike-Maarja seltsimajja, et õnnitleda 2013. aasta valla
tegijat ja meie möödunud aasta parimaid sportlasi ning kuulata ja
näha meie noorte esinemisrõõmu.
Rõõmsat Eesti Vabariigi aastapäe-va!
Indrek Keskülavallavanem
Volikogu materjalidKokkuvõte 30. jaanuari volikogu istun-gil
arutatust
Istungil osales 16 volikogu liiget.
1. Eluruumi alaliste kulude piir-määrade kehtestamine.
Ette kandis valla sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinks.
Otsustati kehtestada eluruumi ala-liste kulude piirmäärad
toimetuleku-toetuse määramiseks Väike-Maarja vallas. Võrreldes seni
kehtinuga tõusis kolm piirmäära:
• tegelik korteriüür või hooldustasu kuni 1,70 eurot eluruumi
normpinna 1m² kohta;
• tarbitud vee ja kanalisatsioonitee-nuse maksumus kuni 10 eurot
üheliik-melise pere kohta kuus ning kuni 10 eurot iga järgneva
pereliikme kohta;
• tarbitud majapidamisgaasi mak-sumus kuni 35 eurot ühe
perekonna kohta kuus.
2. Detailplaneeringu kehtestami-ne.
Ette kandis maanõunik Diana Seep-ter.
Detailplaneeringu koostamise ees-märk on ühe kuni 145 m kõrguse
ja 1,8 MW võimsusega tuuliku paigaldamine Väike-Maarja valda Aburi
külla Tuuli-ku katastriüksusele. Detailplaneering võeti vastu
Väike-Maarja Vallavolikogu 19.02.2013. a otsusega nr 15 ja avalik
väljapanek toimus 06.01-19.01.2014. a.
Otsustati kehtestada Aburi külas asuva Tuuliku katastriüksuse
maa-alale OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud
detailplaneering.
3. Audiitori määramine Väike-Maarja valla 2013-2015. aastate
kon-solideeritud raamatupidamise aas-taaruande auditeerimiseks.
Ette kandis vallavanem Indrek Kes-küla.
Otsustati määrata Väike-Maarja val-la 2013-2015. aastate
raamatupidamise aastaaruande auditeerijaks audiitorfi r-ma PKF
Estonia OÜ.
4. Väike-Maarja valla Aasta Tegija 2013 nimetamine.
Ette kandis volikogu esimees Ene Preem.
Väike-Maarja valla Aasta Tegija 2013 auhinnale esitati kolm
kandidaa-ti – Väike-Maarja korvpalliklubi ja Viru-maa Pallimängude
Kooli treener Vaido Rego, Vao Ratsaklubi eestvedaja Meelis Pihlak
ja MTÜ Võnnuvere OK eestve-daja Raul Oja. Kõikides komisjonides
toetati Vaido Rego nimetamist aasta tegijaks.
Otsustati nimetada Väike-Maarja valla Aasta Tegijaks 2013 Vaido
Rego.
5. Vallavolikogu esindajate nime-tamine Väike-Maarja
Gümnaasiumi, Simuna Kooli, Kiltsi Põhikooli, Väike-Maarja
Muusikakooli ja Väike-Maar-ja Hooldekodu hoolekogusse.
Otsustati nimetada vallavolikogu esindajad hoolekogudesse
järgmiselt:
• Väike-Maarja Gümnaasium – Teet Paju
• Simuna Kool – Väino Haiba
• Kiltsi Põhikool – Reet Reimann• Väike-Maarja Muusikakool –
Luule
Horeb• Väike-Maarja Hooldekodu – Luule
Matrov
6. Vallavolikogu esindaja nimeta-mine Väike-Maarja Seltsimaja
nõu-kogusse.
Otsustati nimetada vallavolikogu esindajaks Väike-Maarja
seltsimaja nõukogusse Ene Preem.
7. Vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetele tasu ja hüvituse
maksmise kord.
Ette kandis volikogu esimees Ene Preem.
Otsustati kehtestada Väike-Maarja Vallavolikogu ja Väike-Maarja
Valla-valitsuse liikmetele tasu ja hüvituse maksmise kord.
InfoVolikogu esimees Ene Preem:• 24. veebruaril toimub
vabariigi
aastapäeva tähistamine Väike-Maarjas ja 23. veebruaril
Simunas;
• 10.-14. veebruaril on volikogu ko-misjonide toimumise
nädal;
• 19. veebruaril toimub volikogu ju-hatuse koosolek;
• järgmine volikogu istung toimub 27. veebruaril kell 17.00
Väike-Maarja raamatukogu saalis.
Vallavanem Indrek Kesküla:• valla 2014. aasta eelarvest;• 30.
jaanuaril maavalitsuses toimu-
nud koosolekust Lääne-Virumaa maa-konnaplaneering 2030+
teemal;
• kohtumisest Pihkva oblasti Strogi Krasnõi rajooni esindajatega
projekti-de koostöövõimaluste teemadel;
• 29. jaanuaril Ebavere tervisespor-dikeskuses toimunud biogaasi
tootmi-se teabepäevast.
Järgmine vallavolikogu istung toi-mub 27. veebruaril kell
17.00
Indrek Kesküla Väike-Maarja Õppekeskuse lõpuaktusel õnnitlemas
koka-, autotehniku- ja IT-eriala lõpetajaid ja grupijuhendajaid.
Kuma Foto.
-
3Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Vajaduspõhisest peretoetusestVajaduspõhist peretoetust määrab ja
maksab kohalik omavalitsus riigieelar-velistest vahenditest.
Vastavalt 2014. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise
peretoetu-se sissetulekupiir 2014. aastal perekon-na esimesele
liikmele 299 eurot kuus. Iga järgnevale vähemalt 14-aastasele
perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir
149,5 eu-rot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele
89,7 eurot kuus.
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 2014. aasta lõpuni 9,59
eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama
lapsega perele.
Vajaduspõhise peretoetuse taot-lust saab teha hiljemalt kuu
viimaseks tööpäevaks. Tuletame meelde, et igal kolmandal kuul tuleb
esitada uus taotlus.
Info tel 329 5764 (Eve Hiietamm)
Vallavalitsuse materjalid(15.01, 22.01, 24.01, 29.01 ja 05.02
vallavalitsuse istungid)
Maaküsimused- Nõustuti Eipri külas Põlluriba ka-
tastriüksuse jagamisega, mille tulemu-sena tekib kaks uut
katastriüksust: Põl-luriba ja Metsariba ning määrati nende
koha-aadressid.
- Kinnitati Ebavere külas munitsi-paalomandisse taotlemiseks
moodus-tatava kahe katastriüksuse pindaladeks 0,77 ha ja 0,38 ha,
kinnitati maa mak-sustamishind ning määrati sihtotstarve ja
koha-aadress.
- Kinnitati Vorsti külas munitsipaal-omandisse taotlemiseks
moodustatava kahe katastriüksuse pindaladeks 0,71 ha ja 0,48 ha,
kinnitati maa maksusta-mishind ning määrati sihtotstarve ja
koha-aadress.
- Kinnitati Väike-Maarja vallas Avis-pea külas
munitsipaalomandisse taot-lemiseks moodustatava katastriüksuse
pindalaks 0,33 ha, kinnitati maa mak-sustamishind ning määrati
sihtotstarve ja koha-aadress.
Teeregister- Kinnitati Väike-Maarja valla terri-
tooriumil asuvate riiklikus teeregistris registreeritud teede
teeosade nimekiri.
Projekteerimistingimused- Määrati projekteerimistingimused
Eesti Energia Võrguehitus AS-le elekt-rivarustuse
projekteerimiseks tuulik-suvilale aadressil Vao küla, Tuuliku.
- Määrati projekteerimistingimused OÜ SF Pandivere
sigalakompleksi re-konstrueerimiseks aadressil Pandivere küla, SF
Pandivere seafarm.
- Määrati projekteerimistingimused korterelamu tehnosüsteemide
osali-seks muutmiseks Väike-Maarja alevikus Jaama tn 2-17.
Detailplaneeringu lähteseisuko-had
- Kinnitati Äntu külas asuva Vesives-ki katastriüksuse maa-alale
koostatava detailplaneeringu lähtesisukohad.
Ehitusload- Väljastati ehitusluba Väike-Maarja
Vallavalitsusele lauda lammutamiseks (projekt „Triigi endise
töölistemaja ja lauda lammutamine“) aadressil Triigi
küla, Mõisa allee 5.- Väljastati ehitusluba Väike-Maarja
Vallavalitsusele töölistemaja lammuta-miseks (projekt „Triigi
endise tööliste-maja ja lauda lammutamine“) aadressil Triigi küla,
Võimla tn 2.
Kasutusload- Väljastati kasutusluba AS-le Vireen
autokaalu kasutamiseks Ebavere külas.- Väljastati tingimuslik
kasutusluba
AS-le Vireen tehase tööstusliku reo-veepuhasti tehnohoone
kasutamiseks Ebavere külas.
- Väljastati kasutusluba AS-le Vi-reen tehase tööstusliku
reoveepuhasti aerotanki kasutamiseks Ebavere külas, Andimäe 2.
- Väljastati kasutusluba AS-le Vireen sadevee imbsüsteemi
kasutamiseks Ebavere külas, Andimäe 4.
- Väljastati kasutusluba palksauna kasutamiseks Äntu külas,
Vesiveski.
Hanked- Kuulutati välja lihtmenetlusega
hange „Väike-Maarja hooldekodu re-mont“, kinnitati
hankedokumendid ja moodustati hanke läbiviimiseks komis-jon.
- Kuulutati välja lihtmenetlusega hange „Kindlustusteenuse
tellimine“, kinnitati hankedokumendid ja moo-dustati hanke
läbiviimiseks komisjon.
- Kuulutadti välja lihtmenetluse-ga hange „Väike-Maarja
Vallavalitsuse küttepuude tarne 2014“, kinnitati han-kedokumendid
ja moodustati hanke läbiviimiseks komisjon.
- Kuulutati välja lihtmenetlusega hange „Väike-Maarja alevikus
Energia tänava piirkonna tänavate projekteeri-mine“, kinnitati
hankedokumendid ja moodustati hanke läbiviimiseks komis-jon.
- Kinnitati lihtmenetlusega hanke „Triigi varisemisohtlike
hoonete lam-mutamine II etapp“ edukaks pakkujaks Aspen Grupp
OÜ.
- Kinnitati lihtmenetlusega hanke „Väike-Maarja alevikus Energia
tänava piirkonna tänavate projekteerimine” edukaks pakkumuseks
Palmpro OÜ ja Teeprojektid Tiit Korn ühispakkumus.
- Kinnitati lihtmenetlusega hanke
„Väike-Maarja Vallavalitsuse küttepuu-de tarne 2014“ edukaks
pakkumuseks FIE Hannes Kõvask pakkumus.
- Lükati tagasi riigihanke „Väike-Maarja hooldekodu lifti
paigaldus koos ehitustöödega” kõik pakkumused, kuna need kõik
ületasid hanke eeldatavat maksumust ja on suuremad, kui on val-la
fi nantseerimisvõimalused.
Sotsiaaltoetused- Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu-
se maksmisega valla eelarvest ühek-sateistkümnele isikule kokku
summas 2240 eurot.
- Nõustuti kooli toiduraha 1.28 eurot päevas kompenseerimisega
2013/2014. õppeaastal ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014
Väike-Maarja gümnaa-siumis käivale kuuele õpilasele.
- Nõustuti kooli toiduraha 2.20 eurot päevas kompenseerimisega
2013/2014. õppeaastal ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014 Nõo
reaalgümnaasiu-mis käivale kahele Väike-Maarja valla õpilasele.
- Nõustuti kooli toiduraha 3 eurot päevas ja õpilaskodu kohatasu
kuni 40 eurot kuus kompenseerimisega 2013/2014. õppeaastal
ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06 2014 Väike-Maar-ja õppekeskuses
käivale ühele Väike-Maarja valla õpilasele.
- Nõustuti Väike-Maarja ja Simu-na lasteaia toiduraha 1.30 eurot
päe-vas kompenseerimisega 2013/2014. õppeaastal Väike-Maarja valla
kahe-kümne kuuele lapsele ajavahemikus 01.01.2014 kuni
30.06.2014.
- Nõustuti Väike-Maarja ja Simu-na lasteaia kohatasu 12,14 eurot
kuus kompenseerimisega 2013/2014. õppe-aastal kahekümne viiele
lapsele ajava-hemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014.
- Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral-damisega kolmele
taotlejale.
Hooldajatoetuse maksmine- Nõustuti isikule hooldajatoetu-
se maksmisega alates 01.02.2014 kuni 30.11.2018.a.
- Otsustati lõpetada kahe isiku hool-dus alates 1. veebruarist
2014. a.
Sotsiaaltoetuste avalduste vormid- Kinnitati sotsiaaltoetuse
taotluse
vorm, sünnitoetuse taotluse vorm, koo-li ja lasteaia toiduraha
ning kohatasu taotluse vorm ja matusetoetuse vorm.
Sotsiaalkorterite üürile andmine- Nõustuti isikule Simunas
Pargi
tänaval asuvast sotsiaalkorterist kahe toa üürile andmisega
tähtajaga kuni 20.01.2015. a.
- Nõustuti isikule Vao külas Pargi tänaval asuvast
sotsiaalkorterist ühe toa üürile andmisega tähtajaga kuni
16.01.2015. a.
Tugiisiku määramine- Määrati ühele perele tugiisik.
Hooldekodu hoolekogu- Kinnitati Väike-Maarja hooldekodu
hoolekogu järgmises koosseisus: Luule Matrov, Ene Kinks, Kati
Palmaru, Tiia Uutsalu, Merike Adamson
Raieloa väljastamised- Nõustuti Simuna alevikus Turu tn 3
ühe arukase mahavõtmisega.- Nõustuti Kiltsi alevikus Jaama tn
5
kahe saare ja ühe vahtra mahavõtmise-ga.
Veevarustuse hinna kooskõlasta-mine
- Kooskõlastati OÜ Pandivere Vesi poolt hallatavas Vao küla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkon-nas vee ja reovee
teenuse hinnad.
Korraldatud jäätmevedu- Kinnitati ühiste jäätmemahuti ka-
sutamise kokkulepe kolmel eraldi kin-nistul elavate isikute
vahel Väike-Maar-ja alevikus ja Võivere külas.
Inventari mahakandmine- Kinnitati inventari mahakandmis-
aktid järgmiselt: Ebavere tervisespor-
dikeskus summas 250.47 eurot; Väike-
Maarja muuseum 304,91 eurot; Kiltsi
põhikool summas 2740.48 eurot; Kiltsi
raamatukogu summas 1245.13 eurot;
Väike-Maarja muusikakool summas
421.81 eurot; Väike-Maarja seltsimaja-
pasunakoor summas 88,20 eurot; Simu-
na noortekeskus summas 179.21 eurot;
Simuna rahvamaja summas 1867.26
eurot; Simuna raamatukogu summas
368.256 eurot; Triigi raamatukogu sum-
mas 898.76 eurot; Väike-Maarja raama-
tukogu summas 8401.30; Väike-Maarja
seltsimaja summas 3853.81 eurot.
Valla esindaja määramine MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus
- Määrati Väike-Maarja valla esinda-
jaks MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus
Indrek Kesküla ning volitati teda teos-
tama kõiki Väike-Maarja valla liikmeõi-
gusi MTÜ-s ja selle liikmete üldkoos-
olekul.
Valla esindaja määramine MTÜ-sse Rakvere Haigla
- Määrati Väike-Maarja valla esin-
dajaks MTÜ-sse Rakvere Haigla Indrek
Kesküla ning volitati teda teostama
kõiki Väike-Maarja valla liikmeõigusi
MTÜ-s ja selle liikmete üldkoosolekul.
Kriisikomisjoni koosseisu muutmi-ne
- Otsustati arvata kriisikomisjoni
koosseisust välja Mart Pruul ja nimeta-
da komisjoni koosseisu Enno Kivaste.
Vao külas hakkavad kehtima uued vee ja reovee teenuse hinnadOÜ
Pandivere Vesi kehtestab alates 1. märtsist Vao küla ühisveevärgi-
ja -ka-nalisatsiooni teeninduspiirkonnas uued vee ja reovee teenuse
hinnad (1m³ hind ilma käibemaksuta eurodes):
• Puhas vesi elanikele – 0,676• Puhas vesi juriidilistele
isikutele – 0,762• Reovesi elanikele – 1,635• Reovesi
juriidilistele isikutele – 1,860Hinnad on kooskõlastatud
Väike-Maarja Vallavalitsusega (korraldus nr 28,
22.01.2014)
OÜ Pandivere Vesi tegevusest ja edasistest
tegevussuundadestViimased aastad on OÜ-l Pandivere Vesi kulgenud
Väike-Maarja veemajan-dusprojektide eduka elluviimise tähe all.
Suuremat tähelepanu ja vastutust on nõudnud ulatuslik ÜF projekt
„Väi-ke-Maarja veemajandusprojekt“ I ja II etapp (2009 -2013).
Projekt lõpetati 31.10.2013. a lõpparuande esitamisega SA-le
Keskkonnainvesteeringute Kes-kus (KIK), mis sai omakorda
nende-poolse heakskiidu.
Antud projekt on 2011.a läbinud ka rahandusministeeriumi fi
nantskontrolli osakonna poolt läbi viidud auditi, mille eesmärgiks
oli anda hinnang struktuu-ritoetuse kasutamisele. Auditi töörühm
jõudis auditi toimingute läbiviimise tu-lemusena järeldusele, et
toetuse saajategevus projekti rakendamisel on vas-tavuses kehtivate
õigusaktidega.
Projekti kogumaksumuseks kuju-nes 3 396 669,77 eurot ning
sellest oli omaosalus 807 749,23 eurot. Siit aga omakorda kujunes
välja iga-aastane laenukoormus 49 650 eurot, millele li-sandub
intress ligikaudu 12 000 eurot.
Selle elluviimisega loodi aga kõik eeldused ja võimalused antud
eesmär-kide täitmiseks. Ühisveevärgi ja -kanali-
satsioonisüsteemi laiendamisega kind-lustati kõikidele
veetarbijatele nõuete-le vastava kvaliteediga joogivesi ning
vähendati oluliselt riski keskkonnale (amortiseerunud
kanalisatsioonitorus-tikest reostuse loodusesse lekkimise
vähendamisega-peatamisega). Kuna rajati ka
ühiskanalisatsioonitorustikke Ebavere ja Müüriku külas
(Väike-Maarja reoveekogumisalal), tagati sellega ma-japidamiste
reovee loodusesse juhti-mise peatamine. Väike-Maarja reovee-puhasti
rekonstrueerimisega, millega oluliselt paranes puhasti
opereerimis-kindlus, tagati puhastamata või puu-dulikult puhastatud
reovee keskkonda sattumise vältimine (sh Põltsamaa jõk-ke). Triigi
reoveepuhasti likvideerimise-ga (reovesi suunatakse puhastamiseks
Väike-Maarja reoveepuhastisse) likvi-deeriti oht reostuse
sattumisest loodu-sesse ja karsti.
Seoses Vao Soojatarbijate Ühistu majandusraskustesse sattumisega
on 2013. a novembrikuust vee- ja kanali-satsiooniteenuse pakkujaks
Vao külas OÜ Pandivere Vesi. Kuna kulutused tee-nuse osutamisel on
oluliselt suuremad kui sellest saadav tulu, siis on see too-nud
kaasa hindade korrigeerimise, mis
hakkavad kehtima 1.03. 2014. a. Uued hinnad on ühtlustatud
hetkel teistes piirkondades kehtivate hindadega ja sel aastal Vaos
rohkem hinnatõusu pla-neeritud ei ole. 2014. aastal plaanime
teostada vee- ja kanalisatsioonitrassi-de rekonstrueerimistöid Vao
külas (het-kel toimub taotluse esitamine KIK-le).
Käesoleval, 2014. aastal on OÜ Pandivere Vesi sunnitud
järjekordselt tõstma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindu ka
ülejäänud teenust osutavates piirkondades, mis hetkel on
kooskõ-lastamisel Konkurentsiametiga. Uued hinnad vee osas jäävad
enam-vähem samale tasemele, kuid tõuseb reovee-hind. Uutest
hindadest teavitame ko-heselt kui oleme saavutanud
kooskõ-lastuse.
OÜ Pandivere Vesi tänab kõiki osa-pooli, kes on seni projektides
osalenud ning panustavad ka edaspidi veema-jandusprojektide
edukasse elluviimisse ja nende teenuste kasutamisse.
Gennadi FilippovOÜ Pandivere Vesitegevdirektor
Simuna rahvamaja teated9. märtsil kell 12.00 Simuna
rahva-majas
Naisteklubi keskpäevakohvik teemal “Elu polaarjoone taga“
jutus-tab ja näitab pilte Signe Liivak
* * * * * * * * * * *22. märtsil kell 19.00 Simuna
rah-vamajas
LillepiduRiietus – lillelineEtteasted – lilledestKohv meilt,
heatujujook teiltJalakeerutust pakub pillimees
ToomasPääse 5 eurot(Palun pääse lunastada hiljemalt
20. märtsiks!)
* * * * * * * * * * *30. märtsil kell 12.00 Laekvere Rahva
Majas
Siumuna Kihelkonna eakate nal-japäev
Teema:„Õnn tuli meie õuele – au kolhoosi
korrale!“Info: Auli Kadastik, tel 323 7217
-
4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.
Lahkus Väike-Maarjas koolis käinud skulptor Georgi Markelov15.
jaanuaril lahkus igavikuteele skulptor Georgi Markelov (29. V 1929
– 15. I 2014).
Georgi Markelov õppis aas-tatel 1946-1950 Väike-Maar-ja
Keskkoolis, 1950-1956 Eesti Riiklikus Kunstiinsti-tuudis.
Ta on loonud eelistavalt puidust realistlikku laadi portreid ja
poolfi guuridega kompositsioone, sh suurear-vulise sarja “Ei iialgi
sõda”, hulgaliselt lüürilisemaid väike skulptuure jpm.
Väike-Maarjas jääb meile Georgi Markelovit meenu-tama hulk tema
töid. Neist kõige esinduslikumatena on Väike-Maarja seltsimaja
jalutussaali seinal suure-jooneline Jakob Liivi – Märt Meose
bareljeef ja Georg Lu-richi büst.
Väike-Maarja gümnaa-siumi vilistlasena on ta eri-nevatel aegadel
oma koo-lile kinkinud mitmeid töid. Peamajas saab praegu näha
pääsukesi, neid on koguni kolm, algklassidemajas aga lilli.
Ka Väike-Maarja muu-seumis on Georgi Markelovi töid: pääsukesed
(3 tk koos) muuseumi fuajee seinal, kipsist Georg Lurichi büst,
puidust Peep Pariku port-ree, Brežnevi ja Lenini bareljeefi d,
pro-fi ilis (varem asusid need ajastule ko-haselt Väike-Maarja
kolhoosi esimehe Boris Gavronski kabinetis). Samuti on
muuseumivarade seas sisukas ja huvi pakkuv Georgi Markelovi
joonistuste mapp Väike-Maarja päevilt (1948-1950).
Kui Georg Lurichi 125. sünniaasta-päeva aegu tuli päevakorrale
Lurichi mälestussamba püstitamine Väike-Maarjasse, aitas ka Georgi
Markelov väikemaarjalastel mälstussamba või-
malikke lahendusi otsida.30. jaanuari Sirbis avaldatud Eesti
Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühen-duse ja Eesti
Kunstimuuseumi järel-hüüdes on kirjas:
„Pärast sõjajärgseid õpinguid Väike-Maarja keskkoolis astus ta
1950. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1956.
aastal skulptuuri erialal. Samast aastast on Markelov tegutse-nud
vabakunstnikuna Tallinnas, 1959. aastal võeti ta kunstnike liidu
liikmeks ning 1979. aastal andis tollane valitsus talle teenelise
kunstniku aunimetuse.
Georgi Markelov on vil-jelnud realistlikus laadis
portreeskulptuuri, ent tema loodud on ka 14 puuskulp-tuurist
koosnev sari „Ei iialgi enam sõda”, millest mitmed näidised on
Eesti Kunsti-muuseumi skulptuurikogus. 1970.-1980. aastail voolis
ta tammepuidust üleelusuu-ruses formaadis V. I. Leni-ni portreid,
mis omandati enamasti ametiasutustele. Pöördelistel aegadel
sat-tusid ka mõned neist port-reenäidistest muuseumide hoidlaisse.
Vanem kunstnike ning kunstihuviliste selts-kond meenutab ilmselt
just neid meisterlikult voolitud päid omaaegsete Tallinna
Kunstihoone ülevaatenäi-tuste ekspositsioonis. 1975. aastal sai
kunstnik Kristjan Raua preemia just ühe selli-se portree eest.
Meisterliku nikerdajana armastas ta luua ka lüürili-semaid väike
skulptuure, lilli ja linde ning puust maske. 2010. aasta suvel
üllatas Markelov nii kolleege kui
kunstipublikut isikunäitusega Raja tä-nava monumentaalkunsti
maja gale-riis. Ta esines kogu galeriiruumi täitva
installatsiooniga „Lilled emale”, kus maad katsid enam kui 6000
virtuoosselt lõigatud erinevat lilleõit mahagonist, tammest,
saarest, pärnapuust jne.
See oli nagu ühe skulptori ja ka ühe erinevad ajad üle elanud
inimese tege-vuse omalaadne kokkuvõte ja seisuko-havõtt oma kohast
tänases päevas.“
MTÜ Miila Hiiemäe alustas allkirjade kogumise fosforiidi
uuringute ja kaevandamise vastuLääne-Virumaa maapõu peidab suures
ulatuses fosforiiti. Ka Väike-Maarja val-la all lasuvad suured
varud.
Tänane Rägavere pretsedent, kui Rägavere vald annaks nõusoleku
läbi-rääkimisteks seoses fosforiidi geoloo-gilise uuringuga, looks
olukorra, kus teistel fosforiidist huvitatud ettevõte-tel on
võimalus Lääne-Virumaa teis-tes piirkondades esitada geoloogilise
uuringuloa taotlus ning sellest edas-
pidi keelduda oleks sisuliselt võimatu. Ja huvilisi on kindlasti
väga palju, sest fosforiidi varud on suured ja nende kvaliteet
Lääne-Virumaal 1980ndate aastate lõpus tehtud uuringute põhjal on
hea.
Seoses eeltooduga on MTÜ Miila Hiiemäe alustanud allkirjade
kogumise fosforiidi uuringute ja kaevandamise vastu.
Väike-Maarja vallavalitsus paneb
allkirjade kogumise lehed koos info-materjalidega fosforiidi
uuringute ja kaevandamise vastu välja alates 25. veebruarist kuni
31. märtsini 2014:
• Väike-Maarja vallamajas (Pikk tn 7) ja Väike-Maarja
raamatukogus (Lõu-na tn 10)
• Simunas osavallas (Pargi tn 2) ja Simuna raamatukogus (Lai tn
5)
• Triigi raamatukogus• Kiltsi raamatukogus
Fosforiidi kaevandamine puudutab kogu VirumaadTeatavasti soovib
VKG teha uuringuid
Rägavere vallas selleks, et teha kindlaks
kas kaevandamine antud piirkonnas on
mäetehniliselt võimalik. Üsna selge on
see, et sellega kaasneb õigustatud oo-
tus, et positiivse tulemuse korral järg-
neb kaevandamisluba.
Selgitava näitena võiks tuua selle, et
kui olete tellinud nõuetekohase ehitus-
projekt, siis on teil õigustatud ootus, et
te saate ehitada selle projekti alusel ka
maja.
Eesti Vabariigi Maapõueseadusest
tulenevalt menetletakse uuringu- ja
kaevelubasid eraldi, kuid eelpoolnime-
tatud õigustatud ootuse põhimõte an-
nab arendajale kindlust, et uuringutele
järgneb kaevandustegevus.
Murekohaks on võimalik pretseden-
di loomine, et fosforiit on Eestis kae-
vandatav. Kui me räägime hetkel ühe
arendaja huvist fosforiidi vastu, siis
tasub mainida, et Rakvere fosforiidi-
maardla on Euroopa suurim ja Toolse
maardlas ahvatleb diktüoneemakilt.
Olen enam kui veendunud, et hetkel
toimuvat jälgivad huviga teisedki kae-
vandushuvilised.
Rakvere ja Toolse maardlad koos
prognoosvarudega lasuvad Lääne Viru-
maal ca 107 000 ha ulatuses Rägavere,
Sõmeru, Viru-Nigula, Rakvere, Vinni,
Kadrina, Haljala, Tamsalu, Väike-Maar-
ja, Laekvere ja Tapa valdade territooriu-
mil. Suures osas tuleb rääkida ka komp-
lekskaevandamise võimalikkusest, sest
fosforiidist kõrgemal lasub põlevkivi.
Igasugune kaevandamine on olulise
keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonna-
mõju võib jaotada kolmeks: mõju loo-
dus-, sotsiaalsele- ja majanduskesk-
konnale.
Kui rääkida mõjust elusloodusele,
siis allmaakaevandamine ei mõjuta
seda nii otseselt kui karjääriviisiline
kaevandamine, kus elupaigad hävi-
nevad. Muutused veerežiimis, välja-
pumbatavad kaevandusveed, jäätmed,
müra, heited välisõhku, vibratsioon,
jne mõjutavad elusloodust otseselt ka
allmaakaevandamise puhul.
Ülioluline on vee väljapumpamise
mõjul paratamatult tekkiv alandus-
lehter, mis on eriti sensitiivne teema
just Pandivere piirkonnas. Nimelt on
Pandivere kõrgustik ja tema jalam üks
olulisemaid Eesti veelahkmealasid.
Pandivere piirkonnast saavad alguse
ligemale 100 jõge, nende hulgas väga
olulised Eesti jõed – Pärnu, Põltsamaa,
Pedja, Jägala, Loobu, Valgejõgi, Kunda
jõgi jne. Pandiveres infi ltreerub ööpäe-
vas läbi pinnase põhjavee sügavamate
kihtide toiteks ca 470 000 m³ vett. Võib
öelda, et just siitkandist pärit olevat
põhjavett juuakse nii Tallinna kui Tartu
lähistel.
Alanduslehtri mõju inimestele väl-
jendub eelkõige kaevude kuivaksjää-
mises. Ühisveevärk hajaasustusaladel
toob kaasa ka näiteks vee roiskumise
probleemi torustikes ja veehinna olu-
list tõusu.
Oleme jõudnudki otsapidi sotsiaal-
sete ja majanduslike probleemide juur-
de. Lisaks veeprobleemidele iseloo-
mustab Eesti kaevanduspiirkondi müra
(lõhkamised, transport), maapinna
ebastabiilsus, õhureostus, visuaalne
reostus. Kindlasti ei ärgita see inime-
si piirkonda elama asuma ja raskusi
on ka kinnisvara müügiga. Hetkeliselt
võib kaevanduspiirkonnale ka rahalist
kasu tuua, kuid pärast kaevanduste
ammendumist tuleb kohalikul kogu-
konnal tegeleda tagajärgedega, mille
mahtu ja ajalist pikkust ei suuda keegi
ennustada.
Virumaa on oluline põllumajan-
duspiirkond. Teadustöös „Põlevkivi-
kaevanduste mõju põllumajandusmaa
kasutusomadustele“, on Maaülikooli
teadlased väitnud, et kamberkaevanda-
miste puhul võib olla 38% kaevanduse
peal asuvatel kõlvikutel põllumajan-
duslik tegevus häiritud seoses maa
vajumisega. Veerežiimi muutuse tõttu
võib poolkuival aastal maa kannatada
niiskusepuuduse all. Kokku on viljelus-
väärtus vähenenud 0,70 ühikut.
Oluliseks takistuseks piirkonnale on
planeeringute keskkonnaministeeriu-
mis kooskõlastamise nõue, mis vähen-
dab oluliselt piirkonna konkurentsi-
võimet. See tuleneb Maapõueseaduse
nõudest tagada maavara varule juurde-
pääs ning seetõttu hinnatakse planee-
ringuid sellest aspektist lähtuvalt.
Lõpuks peatuks sotsiaalsel vastutu-
sel. Mitmed Lääne-Virumaal toimuvad
kultuuri- ja spordiüritused on sponso-
reeritud Ida-Virumaa kaevandushiidu-
de poolt. Kindlasti on see positiivne,
kuid see on vaid medali üks külg. Vii-
mastel kuudel oleme kohtunud mitme-
te inimestega kaevanduspiirkondadest,
kelle sõnum on olnud ühene. Nad on
jäetud kaevandamisest tekkinud prob-
leemidega üksi, sest kaevandushiiud ei
taha tunnistada, et need mured võivad
lähtuda kaevandustegevusest.
Infot saab ka meie Facebooki „Ei
Fosforiidile“ leheküljelt.
Sven Valler, Raigo RebaneRägavere valla arengu- ja maaeluko-
misjoni liikmed
Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust
taotlemaAlates 2014. aastast saab taas regist-reerida heas
põllumajanduslikus kor-ras põllumajandusmaid, et nende eest oleks
võimalik taotleda pindalatoetu-si. Juba registreeritud maade puhul
ei muutu midagi.
Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende
põllumajandus-maade eest, mis olid 30. juuni 2003. a seisuga kantud
Põllumajanduse ja Re-gistrite Ameti (PRIA) põllumassiivide
registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
poolt vastu võetud määrusega tehti muuda-tused 2014. aastal
rakendatavate põl-lumajandustoetuste kohta, sealhulgas
lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas
põllumajan-duslikus korras olevat põllumajandus-maad registrisse
jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemi-seks kantud
registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.
„Nüüdsest on võimalik võtta arve-le ja seejärel taotleda
pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade
eest,“ ütles põllumajan-dusminister Helir-Valdor Seeder. „See teeb
maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel
aastatel võssakasvanud maade ülesha-rimist.“
2014. aastal pindalatoetuste taot-lemiseks oleks soovitav uued
maad registreerida 1. aprilliks, et taotluspe-rioodil PRIA
töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandus-maade
toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.
Lisainfo PRIA veebilehelt.
Kristo Mäeavalike suhete osakondPõllumajandusministeeriumtel 625
6561, 5558 [email protected]
Foto: Väike-Maarja muuseum.
-
5Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Tutvustame kohalikke ettevõtteidFüüsilisest Isikust
EttevõtjadTerje ja Helmut HiietammSimuna, Parkali 20
Terje juuksurisalong ja mööblitootja Helmut Hiietamm on oma
tegevusega teada-tuntud Simunas, aga neid tea-takse-tuntakse
kaugemalgi. Mõlema te-gevus sai alguse Eesti taasiseseisvuse
algusajal ning kestab ja areneb. Iga et-tevõtlus nõuab
pealehakkamist, nõuab püsivust ja järjekindlust. Et see aga pik-ka
aega kesta saaks, peab pakkuma te-gijatele ka rõõmu ja rahulolu,
teinekord esitama väljakutseidki.
Terjet kui hea käega juuksurit külas-tavad paljud kliendid ka
naabruskon-nast – tema juurde tullakse Laekverest, Rakkest,
Väike-Maarjast ja mujaltki.
Helmutil on samuti kliente mitmelt poolt, kuid tema loodud
mööbliga puutume tihti kokku ka Simunas. Koo-lis, spordihoones,
rahvamajas, raama-tukogus on rohkesti tema valmistatud laudu,
kappe, riiuleid, kööginurki jm. Helmut on meistrimees, kes mõtleb
alati tellijaga kaasa, annab nõu ja aitab lahendusi leida.
Küsimuste-vastuste kaudu saame põhjalikuma ülevaate Terje ja
Helmut Hiietamme kui füüsilisest isikust ette-võtjate tegevuse
kohta.
Kuidas kõik alguse sai?Terje: Juuksuriameti omandasin
Tartus ametikoolis, mille lõpetasin 1984. a. Esimene töökoht oli
Tartus. Samas koolis tutvusin ka tulevase abi-kaasaga.1986. a
kolisime Simunasse, kuna tol ajal oli maal lihtsam elamis-pinda
leida. Enne lapse sündi töötasin teeninduskombinaadi Viru all
Simuna juuksurina.
Helmut: Jah, nii see algas. Mina töötasin Tartus samas koolis
pärast lõpetamist meistrina. Siis sõjavägi, ja olimegi Simunas.
Algul töötasin kol-hoosis tislerina, aga siis hakkasid meie maal
puhuma ettevõtluse tuuled …
Terje: Naastes lapsepuhkuselt oli teeninduskombinaat Viru
likvideeri-tud. Tuli hakata ise ettevõtjaks. Kuna sobivaid ruume ei
leidunud, siis otsus-tasime teha salongi oma majja. Üsna kiiresti
valmis abikaasa ettevõtmisel väike ja hubane tööruum. Esimene
sa-longi sisustus sai hangitud kasutatuna Soomest. Mööbli valmistas
abikaasa. Ja samas jätkub töö ka praegu.
Helmut: Registreerisime ennast FIE-na. Mina hakkasin kohe kodust
abihoo-net ümber kujundama tisleritöökojaks. Kuna tööpinke oli
raske leida, siis sai esimesed ise, sõprade abiga, valmis-tatud.
Kuid algul oli ikkagi põhiliselt mööbli restaureerimine. Seda sai
oma kätega teha. Siis tuli kolhoosi lõpp. Uueks ametiks sai
tuletõrjuja. Kuna selle ametiga kaasneb töörütm 1 tööl 3 vaba, siis
pean seda ametit tänaseni. Kolmel vabal päeval tegelengi
tisleri-tööga. Aastatega on ostetud kõik va-jalikud tööriistad ja
kodusest väiksest töökojast on kolitud suuremasse.
Kuidas läheb? Kas kliente jätkub?Terje: Kevadel saab töötatud
juuk-
surina juba 30 aastat. aastatega on välja kujunenud oma kohalik
klientuur, kuid soovijaid käib kaugemaltki. Tihti ei olegi võimalik
aega pakkuda. Juuksed vajavad hooldamist, sõltumata aasta-ajast.
Pingelisem periood on kevadel, rahulikum sügisel. Aastatega on
ka-dunud keemiline lokk, asemele tulnud värvimine. Muutuvad soengud
ja hool-dusvahendid. Koolitusel tuleb käia vä-hemalt kaks korda
aastas.
Helmut: Põhiliselt on tellijaks erakliendid üle Eesti. Reklaami
pole kunagi teinud. Arvan, et kõige parem reklaam liigub suust suhu
ja siiani on see ilusasti toiminud. Tavaliselt on iga järgmine
klient mõnda eelnevat tööd näinud. Töötan põhiliselt üksi, kuid
vahest tuleb ka abilisi leida. See ei ole kerge. Kahju, et
tisleritele koolitusi eri-ti ei korraldata. Ikka pead ise netist
või ametivendade käest infot hankima, kui turul midagi huvitavat
märkad.
Mis rõõmustab?Terje: Rõõmu teeb see, kui suudan
oma tööga tõsta inimese tuju hallis ar-gipäevas ja klient lahkub
salongist ra-huloleva naeratusega näol.
Helmut: Rõõmustab, kui oskad kliendi mõtetest välja lugeda selle
soo-vi, mida ta ise ei oska väljendada ja näed, et lõpus on kõik
täppi läinud.
Terje ja Helmut Hiietamme mõtteid vahendas
Ilve Tobreluts
Muutusid perearst Mall Lepiksoo praksise lahtiolekuajad1.
veebruarist muutusid perearst Mall Lepiksoo praksise
lahtioleku-ajad.
Praksis on avatud:E 07.00 - 16.00,
arsti vastuvõtt 09.00 - 13.00T 07.00 - 15.00 ja 16.00 -
18.00,
arsti vastuvõtt 11.00 - 14.00 ja 16.00 - 18.00K 07.00 -
16.00,
arsti vastuvõtt 09.00 - 13.00N 09.30 - 18.00,arsti vastuvõtt
11.00 - 16.00R 07.00 - 16.00,arsti vastuvõtt 09.00 - 13.00L
kokkuleppelTelefonikonsultatsioonid telefo-
nidel 326 1166 ja 528 5225:E, K, R 08.00 - 09.00
T 09.00 - 10.00N 10.00 - 11.00Vereanalüüse võetakse:E, T, K, R
07.00 - 09.00N 09.30 - 11.00NB! Pideva ravi retseptid tellida 2
päeva ette.
Mittetulundusühing PAIK teatabPõllumajandusministri 21.
septembri 2012. a määruse nr 75 „Kohaliku tege-vusgrupiga
halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord,
nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava
kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded,
toetuse taotlemise ja taotluse menet-lemise täpsem kord“ kohaselt
on mitte-tulundusühing PAIK rakenduskava alu-sel jagatava
projektitoetuste vastuvõtu ajad alljärgnevad:
Meetme nimetus ja taotluse vastu-võtuajad:
• Innovatsioon ja oskuste oman-damine on allikate allikas –
31.03-02.04.2014
• Ettevõtlik Pandivere – 31.03-02.04.2014
Käesoleva meetme raames oodatak-se Laekvere, Rakke, Tamsalu või
Väike-Maarja kohalike omavalitsuste territoo-riumil tegutsevate
ettevõtete ja MTÜde taotlusi.
Projektitoetuste taotlusi võetakse
vastu mittetulundusühing PAIK konto-ris, Tehnika 1a Tamsalu.
Täiendav info www.pandivere.eu
Informatsiooni saamiseks palun he-listada telefonil 322 8449,
saata e-kiri [email protected] või pöörduda Teh-nika 1a Tamsalu.
Konsultatsioonid toi-muvad 1. märts kuni 10. märts PAIK
kontoris.
Toetatud projektid peavad olema lõ-petatud 20. detsember
2014.
Õnnelikku Hobuseaastat!Hiina astroloogias peetakse Hobu-se
aastat õnnelikus ajaks, mis toob inimeste ellu õnne ja häid asju.
Puu Hobuse aastat iseloomustavad kiired võidud, ootamatud seiklused
ja ülla-tav romantika. Selle aasta märgusõna on ka suhtlemine,
sotsiaalne läbimine üksteisega. Maagilisel sinisel/rohelisel Puu
Hobusel on üleloomulikke või-meid, ta on kangelaslik, tugev ja
hoog-ne. Sellise kokkuvõttega uuest aastast alustas Riina.
Simuna Naisteklubi tuli kokku, et ühiselt kapata uude aastasse,
sest 2014. aasta hobune ei ole paigalsei-sev, vaid traaviv. Et
jätkuks jõudu ja indu uuel aastal, algas õhtu üllatus-likult
kaeratangupudru söömisega. Suur tänu Sirjele Simuna koolist, väga
maitsva ja toitva pudru eest! Nagu uue aasta hommikul kombeks,
leidis üks õnnelik noormees oma pudrukausist õnnemandli, mis toob
rohkelt edu ja hea tuju terveks aastaks. Enne veel kui
pudrukauss tühjaks sai, astus meie ette Rakvere teatri näitleja
Margus Grosnõi, kes rääkis endast, oma näitlejatee ku-junemisest ja
rollidest teatris. Põnevu-sega uurisime näitleja osaraamatuid ja
loomulikult oli meil suur au kuulata Margust laulmas Uno Loobi
laulu ve-rivärskest etendusest “Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse
elu“. Muusikalise kü-lakosti eest kandsid hoolt Viru-Nigula mehed.
Viru-Nigula meesansambli kaunikõlaline laul ja naljad võlusid
publikut ning lustiline tantsumuusika Ervinilt ja Vimbergilt viis
paarid põran-dale.
Õhtu suurim üllatus tuli naaberval-last Laekverest – lõbus
sketš, kuidas meie Auli (Aarne Laas) käib sealsete-le naistele
rahvatantsu õpetamas ning Anne Rõngas alias vanamemm koos tütrega
tantsurühma tahab minna, et tantsu- ja laulupeole pääseda. Ja
en-näe imet, Simunas tegeldakse lisaks rahvatantsule ka
discotantsuga, kelle
reibas tantsulugu publiku palaval soo-vil kordamisele läks. Oo,
milline edu! Õhtu lõpufaasis pidi tööle rakendama ka oma hallid
ajurakud, sest Eve oli ot-sinud välja kümmekond päevakohast
mõistatust.
Ühe mõistatuse esitaks siingi: Uue aasta alguses on ta päris
paksuke, siis iga päevaga jääb kõhnemaks ja lõpuks hoopis kaob?
Kaob, et saaks taas pidut-seda ja uut aastat vastu võtta.
Suur-suur tänu kõigile, kes õhtu kor-raldamisele kaasa
aitasid!
Reet MaadlaSimuna naisteklubi esinaine
Simuna muusikakoolil täitus 25 aastatMUUSIKA on kui elu, mis on
täis värve,kurbust, rõõmu, nuttu, naeru, sõprust...
8. veebruaril toimus Simuna rahvama-jas muusikakooli 25.
juubelile pühen-datud kontsert-aktus. Muusikasõbrad said taas
toreda elamuse. Üles astusid vahvate pillilugudega nii praegused
muusikakooli õpilased kui ka vilistla-sed, ei puudunud seekordki
päevako-hased laulud laste lauluansamblilt.
Oma sõnavõtus ütles muusikakooli direktor Vallo Taar, et see on
tõeline ime, et nii väikeses alevikus üldse oli omal ajal võimalik
luua selline asu-tus. Suured tänud Sulle, Jaan Kiisk, et sa võtsid
nii suure ettevõtmise üldse arutamisele ning tegid hea mõtte teoks
aastal 1989.
Algselt alustas Simuna muusikakool Tapa muusikakooli fi liaalina
Simuna katsejaamale kuuluvates ruumides. 1993. aastal koliti
avarasse Avandu-se mõisa, kus tegutseti 2011. aastani. Praegu asub
muusikakool, mis on ala-tes 2005. aastast Väike-Maarja
muusi-kakooli osa, Simuna rahvamajas.
Muusikahariduse saamist on Simu-na muusikakoolis alustanud sajad
lap-sed, kuid kooli lõpetamiseni on neist jõudnud 33 – 24 klaveri
ja 9 viiuli eri-alal. Sellel õppeaastal õpib muusika-koolis 16 last
nii Väike-Maarja, Laekve-re kui Rakke vallast.
Praegu õpetavad Simuna muusika-
koolis viiuliõpetaja Eve Sar-net, kes on tegev kooli algu-sest
peale, ja klaveriõpetaja Angela Raik, kes asus ame-tisse 1992.
aastal. Lastel on klaverimängu aidanud õppi-da veel Loreida
Põlluaas ja Regina Triebstok ning väga lühikest aega ka Tõnu
Vilu.
Tänu Regina Triebstoki pingutustele sai kool uhke
kontsertklaveri omanikuks, mis on hästi vastu pidanud ning väikesed
ja suured pil-lihuvilised saavad veel prae-gugi sellel kätt
harjutada.
Pillimäng ja laul on Si-muna rahvamaja igapäe-vased sõbrad.
Aitäh teile, Simuna muusikakooli õpe-tajad ja tublid, õpilased
nende toredate hetkede eest! Suur tänu lastevane-matele ning
vanavanemate-le, kes te vaatamata kiirele elutempole, innustate
lapsi muusikaga tegelema, toote neid muusikakooli, ootate neid ukse
taga ja olete ala-ti kohal ja olemas, kui on kontserdid.
Loodame muusikakoolil tegevusele Simunas jätku veel pikaks
ajaks!
Auli KadastikSimuna rahvamaja juhataja
Terje Hiietamme vilunud käed on asunud uue kliendi soengut
korrastama. Foto: Erakogu.
Helmut Hiietammel on käsil omavalmistatud mööbliesemete
paigaldamine. Foto: Erakogu.
Kontserdi avalugu, esitavad õpetajad Eve Sarnet ja Angela Raik.
Foto: Tiia Luht.
Muusikakooli praegused õpilased, vilistlased ning õpetajad Eve
Sarnet ja Angela Raik.
Foto: Tiia Luht.
-
6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.
Projektikoosolek„Vesi – iga piisk loeb“ Valladolidis
Nagu vee-p r o j e k t i l e kohane võt-tis Madridi
lennujaam meid vastu vihmasajuga. Tundus, et jalutuskäik
Hispaania pea-linnas kujuneb märjaks ja lühikeseks. Aga võta
näpust! Kui me koos iirlastest ja bulgaarlastest
koostööpartneritega metroost välja astusime, oli taevas sel-ge ja
päike säras soojalt.
Kohalik koordinaator Beatriz tutvus-tas meile Madridi kesklinna
huvitava-maid kohti – Servantese ausammast, Egiptuse templit,
Hispaania kuninga residentsi. Vahepalaks maitsesime hispaanlaste
hulgas väga populaarset õhtuoodet – õlis küpsetatud saiakest, mida
tuli kasta kuuma šokolaadi sisse. Pärast kohtumist Ungari grupiga
asusi-me teele Valladolidi poole.
Valladolid on samanimelise pro-vintsi pea-linn Pisuerga jõe
ääres. Elanike arv on 318 500. 14. sajandist 1561. aastani oli
Vallado-lid Kastiilia pealinn. Val-ladolidi üli-kool on asu-tatud
1346. aastal ja on üks Euroo-pa vanimaid. 20. mail 1506 suri seal
kuu-lus meresõit-ja Christoph K o l u m b u s . Linnas on Renault’
au-totehas. Val-ladolidis tervitasid meid IES Arca Real kooli
ootusärevad õpilased koos vane-matega ning õpetajad.
Projektikoosoleku esimeseks üles-andeks oli tutvustada kodus
etteval-mistatud esitlust veetranspordist. Meie esitlus sisaldas
nii ajaloolisi Eestile iseloomulikke veesõidukeid kui ka
tä-napäevaseid transpordivahendeid Lää-nemerel. Samal päeval toimus
ka põh-jalik tutvus Valladolidi kesklinna-ga. Külas-tasime lin-na
raekoda, mis on ehi-tatud vaid 100 aastat tagasi, kuid
klassitsist-likus stiilis ning väga rikkalikult k a u n i s t a
-tud. Lin-nas asub m i t m e i d suurepärase arhitektuuriga
katedraale ning kuningaloss ajast, mil Valladolid oli veel
Kastiilia pealinn. Lossipargis jalutasid vabalt paabulinnud ja
mustad luiged.
Järgmise tööna tutvusime veel kord ühiselt ahelkirjutatud
muinasjutuga „Vikerkaarevärviline järv“, mille tegela-seks on poiss
Pauli. Pauli kodukohas asub imeline värvust muutev järv. Järve
ääres kohtub poiss järvenümfi ga, kes tutvustab talle veealust elu.
Vaatamata kiusatusele jääda imelisse veealusesse maailma, otsustab
poiss siiski koju ta-gasi pöörduda, et kaitsta järve ja selle
elanikke. Valminud muinasjutule joo-nistati koos illustratsioonid.
Ühistöö tulemusena valmib raamat, mida võib
nii inglisekeelse kui emakeelsena leida kooli raamatukogust.
Pisuerga jõe äärde on ehitatud hu-vitav „Jõemaja“, mille
ülesandeks on tutvustada külastajatele jões elavaid kalu ning
kahepaikseid. Lisaks ak-vaariumitele ja terraariumitele saab
mitmete interaktiivsete eksponaatide kaudu ettekujutuse
veemajandusest – jõevee kasutamisest energia tootmi-seks, joogivee
saamiseks jm. Üle jõe asuva Teadusmuuseumi terve osakond on
pühendatud vee tähtsusele inimese elus. Omapärase kogemuse said
õpila-sed veepudelitest valmistatud ksülo-foni juures helisid
tekitades. Põhjaliku ülevaate sai vikerkaare tekkimisest. Huvitav
oli mudel inimese kehas leidu-vast veest. Tööle võis panna vett
trans-portiva Archimedese kruvi, tutvustati ühendatud anumate
tööpõhimõtet jne. Erilist huvi tekitas ekspositsioon Aaf-
rika savan-n ie lan ikest ning Euroo-pas elavatest
imetajatest.
Bussirei-sil Segovias-se oli meie veeprojekt i tähtsaim vaa-t a
m i s v ä ä r -sus vanade r o o m l a s t e e h i t a t u d a k v e
t u k t . U N E S C O kul tuur ipä-randi nime-kirja kantud akvetukt
on ehitatud ar-vatavasti 1. sajandi lõ-pus, 2. sajan-
di alguses linna varustamiseks veega. Akvetukt on ehitatud umbes
25 000 graniitplokist ilma mördita. 818 m pik-kune ja 29 m kõrgune
ehitis koosneb 170 kaarest.
Viimasel päeval uurisid õpilased mikroskoopide abil eluvorme
ranna-liivas. Külastasime Valladolidi vee-puhastusjaama, kus
Kastiilia kanalist pärinevat vett puhastatakse keemiliselt
ja füüsili-selt linna-elanikele j o o g i -veeks. Ka-nali enda
vesi ei ol-nud kuigi isuäratav, kuid pä-rast tööt-lemist oli
tegemist t ä i e s t i k õ l b l i -ku vee-ga, mida p u m b a t
i
linna veevõrku ning villiti pudelitesse.Projektinädala lõpuks
olid majutaja-
test ja kostilistest saanud head sõbrad. Teadmisi vee kohta oli
kogutud väga laialdastest valdkondadest, oli saadud kogemus ühistöö
tegemisest ning ette-kujutus oli tekkinud ka konkreetse kooli
eluolust. Järgnevatel kuudel kogume projekti raames andmeid vee
tarbimi-sest, teeme veega katseid ning ehitame vee molekuli. Uuesti
kohtume projekti-partneritega mai algul Bulgaarias Bur-gases.
Merje LeemetsKiltsi põhikooli direktor
Laulu- ja tantsupeo tuleteekond TuleTulemine 2014 läbib
kaVäike-Maarja valda15. juunist 4. juulini toimuv TuleTule-mine
toimub juhtmõtte “Külast külla, käest kätte” järgi: tuld viivad
Tartust läbi Tartumaa, Jõgevamaa, Ida- ja Lää-ne-Virumaa, Järvamaa,
Raplamaa ja Harjumaa Tallinnasse kohalikud koo-rid, tantsurühmad ja
orkestrid jalgra-tastel sõites. Tuleteekond kestab 20 päeva, ilma
Tallinna linna kilomeetreid arvestamata 1001 km. Liigutakse külast
külasse teatesõidu meetodil, iga kol-lektiiv saab läbida 4-6 km
etapi. Tõrviku kandmise tarbeks valmistatakse eriku-junduse ja
-konstruktsiooniga kolme-rattalised jalgrattad. Iga õhtu lõpeb
simmani ja ühislaulmisega.
25. juuni õhtuks jõuab tuli Ebave-re lauluväljakule. Seal algab
kell 20
simman, kus tu-lega saavad koh-tuda ja rõõmsalt ühiselt aega
vee-ta nii oma valla inimesed kui naabrid, kõik isetegevuslased kui
ka niisama hu-vilised. Esialgsete plaanide järgi saade-takse
tulekuller ka Tuudur Vettiku sün-nikohta ja järgmisel hommikul
tehakse tutvust Kiltsi mõisaga.
Tule teekonda korraldavad Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja
naiskoor Emajõe Laulikud. Kollektii-vide registreerimine algab 1.
märtsil. Info: http://www.tuletulemine.ee/regist-reerimine.
Aare Treial
Kiltsi põhikooli isamaateemaline etlusvõistlus oli ühtaegu helge
ja ühiskonnakriitiline4. veebruaril toimus Kiltsi põhikoolis
isamaaliste luuletuste ja kõnede kon-kurss. Esitati nii
omaloomingut kui ka tuntud eesti autorite luuleteoseid. Peaaegu
koolitunni väldanud üritus oli emotsioonirikas, tuues näole muigeid
ja naerugi, luues pühalikku meeleolu ning lõpuks ka pakkudes
mõtteainet. Parimad etlejad esinevad veebruari lõpus toimuval
vabariigi aastapäeva aktusel.
Žürii töö oli seekord üsna keeruli-ne, sest ettekanded olid head
erine-vast küljest. Eriti rõõmustav oli kuulata õpilaste enda
tehtud luuletusi, mille teemad olid vaheldusrikkad, alates
koerast-kassist koduhoovis, lõpetades
eestlaste väljarändega. Kui üks algkoo-lipoiss lubas, et tema ei
lähe ära Soo-me, siis vanema astme õpilane märkis ühiskonna
valupunkte puudutavas kõ-nes, et Eestisse jäämiseks peaks olema
rohkem põhjuseid kui pelgalt kodu-maa-armastus.
Tore oli tõdeda, et kooli näiteringis osalemine on õpilaste
esinemisjulgust ja -oskust arendanud. Näiteringi juhen-dajale
õpetaja Kati Hiirele peab kiidu-sõnad ütlema selle eest, et ta on
õpeta-nud lapsi oma häält valitsema, julgelt ja ilmekalt end
väljendama.
9. klassi kõned puudutasid seekord vabadussõda ja hinda, mida
vaba riik on eestlastele maksma läinud, ning et
praegusel ajal elavatel noortel, kes on vabaduse kingiks saanud,
on kohustus seda hoida. Veebruar, mil on lisaks va-bariigi
sünnipäevale ka Tartu rahu aas-tapäev, on igati sobilik aeg
selleks, et vabaduse üle mõtiskleda. Meil kõigil on vabadus minna,
vabadus jääda ja sõnavabadus sellest rääkida.
Lõpetuseks väike stiilinäide 3. klassi õpilase Rando Seimari
sulest:
Mu isamaa, mu isamaa,ei lähe ära Soome ma.Kus isegi vist rikkaks
saaks,ma siia jään mu ISAMAA.
Mari-Vivian LahtKiltsi põhikooli eesti keele õpetaja
Väike-Maarja gümnaasiumis on tublid jaaktiivsed kodanikud26.
novembril tähistatav kodanikupäev on päev kõigile kodanikele ja
eestimaa-lastele. Sel päeval mõtleme iseenda ja riigi suhtele ning
ka sellest, kui head kodanikud me oleme.
Integratsiooni ja Migratsiooni Siht-asutus Meie Inimesed tänas
Väike-Maarja Gümnaasiumi ning kooli õpi-laskonda aktiivse osalemise
eest ülerii-gilisel kodanikupäeva viktoriinil 2013.
Tegemist on traditsioonilise koda-nikupäeva viktoriiniga, mis on
mõel-dud eesti ja vene õppekeelega üldha-riduskoolide 7.–12. klassi
õpilastele ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilastele.
2013. aastast lisandus ka ko-danikupäeva viktoriin
üldhariduskooli-de 5. ja 6. klassi õpiastele. Viktoriini eesmärk on
süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike
insti-tutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja
kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas.
Parimad vastajad selgitati seitsmes kategoorias – eesti
õppekeelega kooli-de 5. ja 6. klasside õpilaste, eesti õppe-keelega
koolide 7.-9. klasside õpilaste, gümnaasiumiastme õpilaste ning
vene õppekeelega koolide 5. ja 6. klasside õpilaste, vene
õppekeelega koolide 7.-9. klasside õpilaste ja gümnaasiumiast-me
õpilaste ning kutsekoolide õpilaste osas eraldi.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Integratsiooni ja
Migratsiooni Sihtasu-tuse Meie Inimesed vastuvõtule Tal-linnasse
Mustpeade Majja kutsuti 23. jaanuaril Väike-Maarja Gümnaasiumi
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristi Põdra ja 6. klassi
õpilane Kene-li Pohlak. Keneli saavutas viktoriinil eesti
õppekeelega koolide V – VI klassi õpilaste arvestuses 36 punktiga I
- IV koha. Soojad tänusõnad tubli osavõtu eest läkitati kõigile
Väike-Maarja Güm-naasiumi aktiivsetele viktoriinist osa-
võtjatele.
Kristi Põdragümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonna-
õpetuse õpetaja
Vallale eraldati kümme noortelaagri sotsiaaltuusikutVäike-Maarja
vallale on eraldatud 10 sotsiaaltuusikut Rannapungerja
noortelaagrisse. Laager on mõeldud 7-14aasta vanustele ning toimub
15.-22. juunini.
Soovijail palun esitada 1. maiks
avaldus vallavalitsuse lastekaitsespet-sialist Tiia
Kaselole.
Info:Tiia Kaselolastekaitsespetsialisttel 329 5762
Väike-Maarja noortekeskus
palub abiEnne kui ära viskad ...
Kas Sul on, või tead, kellel on,kasutuna seisev saumikser(võib
olla väsinud ilmega,
peaasi et töötab) – hea abimeesmitmete käsitsi tegemiste
juures!
Noortekeskus on tänulik ka vanade postkaartide, pitside,
paelte,
kasutuna seisvate pärlite eest!Pakkuda võib ka naharibasid
ja muid käsitöötarvikuid.Mis ühele vana ja kasutu, võib
noortekeskuses saada uuele elule!Info:
Meeli Veia,tel 325 5038
Väike-Maarja spordikeskus ja seltsimaja kutsuvadvastlapäeva
tähistamisele 4. märtsil kell 18.00Ebavere
tervisespordikeskusesse
Kavas:• reesõit (võistkonnas 3+3) • mitmevõistlus (võistkonnas
3+3)• seltskonnamängud lastele ja suurtele • Metsiku
valmistamine
Info ja võistkondade registreerimine: tel 518 4071 (Jane Kool)ja
meiliaadressil [email protected]
Väike-Maarja Gümnaasiumivilistlaskogu koguneb
laupäeval, 22. märtsil kell 13gümnaasiumi peamajas
(Pikk 1, Väike-Maarja).
Info:Raimo Maasik
Vilistlaskogu esimeesTel 514 5548
Keneli Pohlak ainulaadse personaal-se auhinnaga "Lendav
diiva".
Foto: Kristi Põdra.
Foto: Merje Leemets.
Foto: Merje Leemets.
-
7Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Kultuurkapitali auhinna pälvis Tiina Rumm!Kultuurkapital
tunnustas maakonna silmapaistvamaid tegijaid ja andis välja
aasta-auhinna Kultuuripärl 2013. Lääne-Virumaa Kultuuripärl on
Tiina Rumm!
Tiina alustas tööd noorte näiterin-giga Rakveres 1988. aastal,
pärast Vil-jandi Kultuurikooli lõpetamist. Lisaks on Tiina
juhendajaks olnud Toomas Lõhmuste Pedagoogilise Instituudi ja Merle
Karusoo harrastusteatrite liidu koolitustel. Tiina on Rakvere
Linna-noorte Näitetrupi juhendaja, korral-danud rahvusvahelise
teatrisündmuse Baltoscandal kõrvalprogrammi noorte-teatrite
festivali B`OFF, maakondlikke ja üleriigilisi kooliteatrite
festivale.
Tiina on öelnud, et maakonna noo-red on pärlid omaette, mis
kunst temal siis nendega tööd teha on – tegijad on need, kes lavale
lähevad, tema ainult susserdab nurga tagant.
Väike-Maarja seltsimajas on Tiina susserdanud 2012. aasta
sügisest pea-le. Parim susserdamine on minu arva-tes on olnud
21.12.2013 seltsimaja 101. aastapäeva avamine. Kuid tema käsi on
mängus olnud paljudel teistelgi sünd-mustel, mis selle aja jooksul
on seltsi-majas ja selle ümber toimunud.
Kõige rohkem on ta aga tööd teinud noorte teatriringiga.
Andrus Vaarik on kunagi öelnud, et teater ei ole õhtukool, kus
publik käib õppimas, teater on puhas meelelahu-tus.
Tiina Rumm ei kipu selle mõttega
nõustuma. Iseäranis ei saa kooliteatri la-vastusi taandada vaid
m e e l e l a h u t u s e k s . Noortel on laval lõbus ja tore olla
niikuinii. Siiski võiksid osalejad ja kooliteatri publik
la-vastusest-etendustest midagi ka õppida. Mit-te ainult seda, et
laval peab publiku poole mängima, vaid ka mi-dagi üldharivat.
Õp-pida kirjanduslikust materjalist, millest lavastus sünnib. Või
siis lavastuses olevate karakterite käitumismudelist.
„Võib-olla alguses vähem, aga nüüd olen püüdnud valida
materjale, kus noored õpivad kõrvalt ikka rohkem, kui lavalt
paistab. Protsessis osalemine on väga oluline. See on paratamatus,
et ühel hetkel tuleb see protsess kuidagi vormistada. Mulle ja minu
trupile on alati selge, et me ei koolita näitlejaid, seda teevad
teised asutused, aga stuu-diotööd olen ma kasutanud just
dist-sipliini mõttes või rühma koos toimima panemiseks,“ rääkis
Tiina oma tööst ja selle harivast-kujundavast mõjust noortele.
Tiina on osanud leida noortega ühise keele, õpetanud neid
hindama teatrit, kirjandust, kunsti – tegelikult kogu
kultuurimaailma üleüldse. Ta on
võtnud aastaid enda kanda maakonna koo-liteatrite festivalide
korraldamise, tehes seda alati suure vastu-tustundega ja edukalt.
Seekord toob Tiina festivali 28.-29. märt-sil Väike-Maarja
selt-simajja.
Miks tulevad noo-red kooliteatrisse?
Tiina Rumm on öel-nud, et mängimine, kuulumis- ja
tunnus-tusvajadus on noortes sees. „Võib-olla ei saa nad tavakoolis
sellist
tähelepanu kui kooliteatris. Siin ongi juhendaja vastutus – kui
ma annan en-dale aru, et noor tuleb selleks, et saa-da
tähelepandud, siis ma pean talle ka tähelepanu pöörama. Ma pean
leidma sellised materjalid, millega ma saan individuaalselt iga
noorega tegeleda. Tuleb võtta selline aeg ja sellised või-malused.
Kui ma ise ei oska, siis kutsun kellegi appi,“ kirjeldas Tiina
näitejuhi töö sisulist poolt.
Loo pakkis kokkuKalev PärtelpoegInfo: Google, facebook.com,
viru-
maateataja.ee, rahvakultuur.ee, rahva-kultuurikeskus.ee,
hooandja.ee, delfi .ee, v-maarja.ee ja Eesti kooliteater – 30
aastat festivale.
Wiedemanni keeleauhinna saab folklorist Arvo KrikmannValitsuse
otsuse kohaselt saab sel aastal Ferdinand Johann Wiedeman-ni
keeleauhinna kirjandusmuuseumi vanemteadur, akadeemik Arvo
Krik-mann.
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel saab Krikmann auhinna
eesti rahvaluule väikevormide suureks kir-jutamise ning
lingvistilise folkloristika arendamise, huumoriküllase keele- ja
keeleanalüütilise huumorikäsitluse, eesti sõnakultuuripärandi
rahvusvahe-lise tutvustamise ning humanitaartea-duste edendamise
eest.
Krikmanni rahva-luuleuuringutega on tihedalt seotud ees-ti
vanema kirjakeele, kujundkõne ja mur-dekeele analüüs. Viimase
valdkonnas on ta vaadelnud Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi
suhteid.
Krikmanni tea-duslikuks põhitööks on olnud suurväl-jaannete
«Eesti vanasõnad» (I–V, 1980–1988), «Eesti mõistatused» (I–II:
2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või
peakoostajaks ja toimetajaks ole-mine. Silmapaistva eduga on ta
aren-danud Eesti huumoriuuringuid. Kõrgelt hinnatavaks teeb
Krikmanni teadustöö asjaolu, et ta on viinud eesti rahvaluule
käsitluse rahvusvahelisse käibesse.
Isikliku uurimistöö kõrval on kõrge väärtusega ka Krikmanni
pedagoogi-töö: Tartu Ülikooli erakorralise profes-sorina on ta
pidanud loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost,
rah-vahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast.
Tema juhenda-misel on valminud viis edukalt kaitstud
doktoritööd.1997. aastast kuulub Krikmann Ees-
ti Teaduste Akadeemiasse, ta on olnud ja on mitmete Eesti ja
välismaiste tea-dusorganisatsioonide, toimetuskollee-giumide,
juhtkomiteede ning teadus-nõukogude liige.
Krikmanni on tunnustatud Valgetä-he III klassi teenetemärgi,
Eesti teadus-preemia, kultuurkapitali aastapreemia ning Balti
Assamblee teaduspreemia-ga. Mullu sai Krikmann Soome Kalevala
Seltsi Lõikustänupüha auhinna Soome
ja Eesti rahvaluule-alase koostöö eden-damise eest.
Krikmanni esi-tasid Wiedemanni keeleauhinna kan-didaadiks
kirjan-dusmuuseum, ees-ti keele instituut, emakeele selts,
ha-ridus- ja teadusmi-nisteerium ja Tartu Ülikool. Lisaks te-male
kandideerisid auhinnale Marju Kõivupuu ja Leelo Tungal.
W i e d e m a n n i keeleauhind mää-ratakse igal aastal ühele
inimesele
väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel,
korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Eel-misel aastal sai auhinna Valve-Liivi Kingisepp, kokku on
auhinna pälvinud 34 inimest.
Info: www.postimees.eeArvo Krikmann on sündinud Avan-
duse vallas Pudiveres ning õppinud Pudiveres, Simunas ja
Väike-Maarjas, 1962. a lõpetas TRÜ eesti fi loloogina. Arvo
Krikmann on teine siit kandist võrsunud F. J. Wiedemanni
keeleauhin-na laureaat, 1997. a tunnistati keeleau-hinna
laureaadiks Eduard Leppik.
Teade Kiltsi elanikeleLaupäeval, 15. märtsil kell 13.00 toimub
Kiltsi rahvamajas Kiltsi elanike koosolek.
Päevakorras:1. Külavanema tagasiastumine2. Uue külavanema
valimine
(Tule tutvusta oma plaani!)
3. Ülevaade tehtust Kiltsi ale-vikus
4. Edasised plaanid
Ole kohal!
Siret StoltsenInfo tel 5666 1951
Väike-Maarja Põllumeeste Selts teatabTaaskasutuskeskus Tamsalu
mnt 1 on ajutisel suletud.
Avame jälle 15. märtsil.
Vabariiklik õpetajate rahvatantsu-festival tuleb
Väike-Maarjas15. märtsil toimub Väike-Maarjas XVI Vabariiklik
Õpetajate Rahvatantsufes-tival.
Ajakava:10.30-11.30 – saabumine ja regist-
reerumine Väike-Maarja gümnaasiumi peahoones
12.00 – XVI Vabariikliku Õpetajate Rahvatantsufestivali avamine
Väike-Maarja seltsimajas
12.30-15.30 – lavaproovid Väike-Maarja seltsimajas
12.30-15.30 – õpitoad:• tutvumiskäik integreeritud õppe-
asutus (gümnaasium + õppekeskus)
hoonetes;• pärandkultuuri õpituba Väike-
Maarja muuseumis;• tantsupeo tantsude õpituba;• tervisetoodete
tutvustamise õpi-
tuba;• tutvumiskäik sisekaitseakadeemia
päästekolledži Väike-Maarja pääste-koolis
16.00-18.00 – kontsert Väike-Maar-ja seltsimajas
18.00-20.00 – simman Väike-Maar-ja õppekeskuses
Avatud kohvik ja käsitöö müügitoad.
Riiklikud teenetemärgid jõuavad tänavu ka Väike-Maarja
valdaVabariigi President annab iseseisvus-päeva eel riigi
teenetemärgid 99 inime-sele.
Teiste seas saavad kõrge tunnustuse – Valgetähe teenetemärgi –
omanikuks ka Avispea küla talupidaja, teraviljakas-vataja, maaelu
ja ühistegevuse eden-daja, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi esimees
Jaak Läänemets ning Väike-
Maarjast pärit Olari Valtin Kaitsepolit-seiametist.
Kotkaristi teenetemärgi saab seits-mel välismissioonil osalenud
Eiko Õim.
Väike-Maarjast pärit mehe kolm venda on samuti kaitseväelased
ning kõik ka välismissioonidel osalenud.
Väike-Maarja automudelihalli rajaminetunnistati maakonna aasta
sporditeoksKolmapäeval, 12. veebruaril tunnustas maavanem Einar
Vallbaum koos Lää-ne-Virumaa Spordiliidu ja Lääne-Viru
Omavalitsuste Liiduga Rakveres resto-ranis Villa Theresa 2013.
aasta silma-paistvaid sportlasi.
Lääne-Viru maavalitsuse spor-dinõukogu valis 2013. a maakonna
sporditeoks automudelispordi aren-damise Väike-Maarjas Bruno Vaheri
eestvedamisel.
Lisaks tavapäraselt jagatavatele tiit-litele aasta sportlikule
perekonnale ja vabatahtlikule spordiaktivistile valiti esmakordselt
maakonna aasta spordi-tegu, et märkida ära uut algatust maa-
konna spordivaldkonnas. Spordinõuko-gu esimees Marge Lepik
rääkis, et maa-kond paistab silma oma jooksude, ralli-de, mängude
ja sumoga, kuid samas on vähe uusi tehnikaga seonduvaid alasid.
Lähtudes valdkonna uudsusest ja nii täiskasvanutes kui noortes
tehni-kahuvi äratamise vajadusest, valiti aasta sporditeoks
automudelispordi arendamine Väike-Maarjas Bruno Vaheri
eestvedamisel. 2013. aasta veebruaris avatud Väike-Maarja
mude-lihall on oma Eesti ainukese sisehalli offroad´iga ja
talvesarjaga kogunud juba tuntust üle Eesti.
Heili Nõgene
Bruno Vaher (paremal) tunnustusõh-tul. Foto: Heili Nõgene.
Arvo Krikmann Väike-Maarjas 2008. a toimunud rahvusvahelisel
konverentsil „Emakeelne Eesti,
emakeelne Euroopa“.Foto: Ellu Moisa.
Ebavere tervisespordikeskuses laupäeval, 29. märtsil kell
14.00
„SUURE LENNU KAAR“* Liikumisaasta orienteerumisvõistlus Ebavere
mäel ja metsas.
Võimetekohane rada Tapa Orienteerumisklubilt.Kõigil võimalus
osaleda!
* Vabaõhulaval tähistame Lennart Meri 85.
sünniaastapäevamälestuslõkke süütamisega.
* “Tuletee Kaarmalt Kaarmale“ – tuleloits Kaali meteoriidi
teekonnalVäike-Maarja Kaarmalt – Saaremaale Kaarma valda
* Tantsuselts Tarapita 3. sünnipäeva tähistamine ühistantsuga
lõkke ümber* Saalis sünnipäevatort!
*Võtke osa liikumisaasta fotode võistlusest„Mina liigun, sina
liigud, meie liigume“!
Selleks, et osaleda, liigu hoogsalt Ebavere
tervisespordikeskuseni, seisa künkal seljagalaululava poole, tee
kas selfi e või pane keegi kaamera taha klõpsutama ning postita
pilt
facebooki Tarapita liikujate lehele või saada
[email protected] aeg pilti lisada on 21. märts.
Võidab pilt, mis saab kõige rohkem laike.Lisaks tegutseb ka
tarapitalaste žürii, kes valib samuti kolm parimat fotot.
Auhinnaks on Parima Liikuja tiitel ja erinevad meened,mis
antakse üle Ebaveres 29. märtsil.
-
8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.
Väike-Maarja suurmees – Jakob Liiv 155
Tänavu möö-dub 155 aas-tat Jakob Liivi (28.02.1859-17.01.1938) –
õpetaja, kul-tuuri- ja ühis-konnategela-se, luuletaja, Väike-Maarja
parnassi raja-ja, hinnatud kõnemehe – tõelise Väike-
Maarja suurmehe sünnist.Jakob Liiv jääb kirjanduslukku 19.
sajandi lõpukümnendi silmapaistvai-ma luuletajana, kelle
laialdane loo-ming ulatus läbi viie aastakümne. Suu-rem osa tema
loomingust kannab oma ajastu pitserit, kuid selle kõrval esineb
rohkesti säärastki, mille puhul ei märka ajahamba kõikehävitavat
toimet.
Oma rohke kirjandusliku pagasi kõr-val jättis Jakob Liiv
Väike-Maarja kul-tuurilukku aga ka hoopis märgatavama ja tuntavama
jälje. Tema ja kihelkonna-kooli juhataja Märt Meose teguvõimsal
eestvõttel sai Väike-Maarja 1912. aastal ajakohase ja kauni
seltsimaja, mis siia-maani, juba teist sajandit, on kandmas siinse
rahva kultuurilembelist vaimu ja tegusat eluhoiakut.
Väikemaarjalastel on põhjust Jakob Liivi meenutada palju muu
kõrval ka Väike-Maarjale pühendatud arvukate luuletuste eest.
Alljärgneva luuletuse on aga Erich Meerja pühendanud Jakob Liivile
endale.
Jakob Liivi aimetelErich Meerja
Siin platsi ääres seistes tunnen,et aastakümned on kui viiv.Ma
näen üht maja. Õuel kõnnibvirk majaisand, Jakob Liiv.
Käib õuest tuppa tiidsal astel,teemajas tarvis puid ja
vett.Seltskonnatöö ja peres lapsed,hoolt nõuab raamatute lett.
Maal vaimupimedust on paljuja sakslust hoovab mõisatest.Veel
viin ja valskus käivad ringi,kuis saada lahti kõigest sest?
Nii aeg kaob käest. Ning õhtuil hiljaon aken valge, ootel
säng.Töölaual luuletused, jutudja juhatada näitemäng.
Kus mängida? Meil tarvis maja,oo armas rahvas, kaasa löö!Suur
ettevõte juhte vajab,läeb Liivil segi päev ja öö.
Kuid maja kerkib, näidend valmib,suur avapidu rõõmu toob.Kuis
küll on jäänud unarusseteemaja, raamatute pood?
Kuis Väike-Maarja, kaunis piiga,siis Jakob Liivist maha jäi?Aeg
ju näitas, aru andis –nad armastasid teineteist.
Kuni 17. märtsini saab Väike-Maar-ja raamatukogus näha
Lääne-Virumaa keskraamatukogu koostatud Jakob Liivi
isikunäitust.
Väike-Maarja muuseumil on valmi-mas Jakob Liivi elu, tööd ja
loomingut tutvustav Interneti-näitus.
Ilve Tobreluts
Tagasivaade „Uusaastakontserdile“ ja väike tänu
Aasta 2014 on alanud ja juba hoogi sis-se saanud.
Pasunakoori uusaastakontsert 5. jaanuaril oli kui avaakord
„laulupeo-aastale“. Laulu- ja tantsupidu puudu-tab nii väikeseid
kui suuri, vanu ja noo-ri. Toimub ju sel suvel Eesti Vabariigi
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu. Selle tuules toimub ka meie
maakonna lau-lu- ja tantsupidu 7. juunil.
Laulupeo-aasta mõjutas oluliselt ka Väike-Maarja pasunakoori
uusaas-takontserdi repertuaari. Nii tuli kol-lektiivil ühitada
laulupeo muusika ja jõukohane kontserdi kava. Siinkohal tahaksingi
väga tänada pasunakoori muusikuid, kes said vastutusrikka
üles-andega edukalt hakkama. Iga kollektiiv mängib just nii hästi,
kui head on män-gijad. Meil mängivad noored kõrvuti vanadega ja see
ongi see, mis annab kollektiivile oma näo.
Kontserdi õnnestumi-sel oli oma osa ka Eesti Puhkpillimuusika
Ühingu vastutaval sekretäril Valdo Rüütelmaal. Tema juhatas
kontserdil laulupeol esita-tavat repertuaari. On tore, et Valdo
võttis vaevaks osaleda meie kontserdil ka dirigendi rollis. See oli
suureks vastutuseks pasu-nakoorile.
Et kontsert sujuks, ei piisa ainult repertuaari
valikust. Kava tuleb siduda ühtseks ter-vikuks. Sellega sai
suurepäraselt hakka-ma Mare Taar. Tema oli nii teadustaja kui ka
õhtujuhi rollis. Kontsert oli üles ehitatud meeldivate vahetekstide
ja improviseeritud vestlustega. Natuke ajaloos tagasi minnes pean
tunnista-ma, et tema oli ka Väike-Maarja pasu-nakoori ellu kutsuja.
Nii on kollektiivi rõõmud ja mured olnud aastaid ka tema kanda ja
jagada.
Erilised tänud kuulugu Väike-Maar-ja publikule, kes oli ka
seekord rohke-arvuline ja heatahtlik. Väike-Maarja seltsimajas on
alati hea esineda. See on meie kodu, siin on alati kõige parem
kontserdikülastaja. Selle maja seinad hingavad ühes meiega.
Olen tihti mõelnud – mis on see, mis paneb koos käima ja
musitseeri-ma need täiesti erinevad inimesed? Erinevad on nemad nii
vanuse kui mõttemaailma poolest. Juba 19 aastat algab iga
neljapäeva õhtul kell seitse proov. Ja et proov saaks täpselt
alata, peab varem kohal olema. Lisaks Väike-Maarja inimestele
mängivad orkestris muusikud Rakkest, Tamsalust, Kiltsist, Roelast,
Avanduselt. Ehk ühes musit-seerimine ongi see, mis paneb meie
südamed ühiselt põksuma.
Soovin meie orkestri mängijatele jaksu ja kannatlikku meelt ning
palju toredaid esinemisi!
Isiklikult enda poolt tänan kõiki hea-tahtlikke õnnitlejaid ja
kaasaelajaid!
Vallo TaarVäike-Maarja pasunakoori dirigentFotod: Mary
Tammet
Sündmuste kalender21. veebruaril kell 12.00 mälestus-
hetked Simuna Vabadussõja mälestus-samba juures, kell 12.30
Simuna rah-vamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine.
Info: Auli Kadastik, tel 323 7217
23. veebruaril kell 14.00 toimuvad Ebavere tervisespordikeskuses
valla meistrivõistlused suusatamises. Info: Jane Kool, tel 518
4071, Ants Rikberg, tel 529 0745
24. veebruaril kell 12.00 asetatak-se lilled Väike-Maarja
Vabadussõja mä-lestussamba juurde. Kell 13.00 Eesti Vabariigi 96.
aastapäeva kontsert-aktus Väike-Maarja seltsimajas. Antakse üle
valla aasta tegija tunnistus, tunnusta-takse auväärseid isikuid ja
valla pare-maid sportlasi. Info: Aare Treial, tel 506 5421
25. veebruaril kell 18.00 toimuvad Triigi spordihoones valla
meistrivõist-lused males. Info: Jane Kool 518 4071, Ants Rikberg,
tel 529 0745
26. veebruaril kell 21.00 – kinoõh-tu Väike-Maarja seltsimajas,
fi lm „Man-dariinid“ . Pilet 1 ja 2 eurot. Info: seltsi-maja, tel
326 1837, 5502 4437
1. märtsil algusega kell 11.00 toi-mub Rakvere gümnaasiumis,
Vabaduse tn 1, teine Alar Kotli teemapäev KOTLI RAKVERES. Buss
Väike-Maarja - Rakve-re - Väike-Maarja väljub Väike-Maarja
vallamaja eest kell 10.15, Rakverest u 15.00. Sõidusoovijatel palun
registree-ruda hiljemalt 21. veebruariks. Info ja registreerimine
tel 523 6582, Kadri Kopso.
1. ja 2. märtsil osalevad valla sport-lased Jõhvis toimuvatel
Eesti valdade XXI talimängudel. Info: Jane Kool 518 4071, Ants
Rikberg, tel 529 0745
3. märtsil kell 18.00 on Triigi spor-dihoones valla
meistrivõistlused laua-tennises, III etapp. Info: Jane Kool, tel
518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745
4. märtsil kell 18.00 tähistatakse Ebaveres vastlapäeva. Kavas
seltskon-namängud ja võistkondlikud mõõdu-võtmised. Info: Jane
Kool, tel 518 4071, Kalev Pärtelpoeg, tel 5302 4437
8. märtsil kell 10.00 toimub Väi-ke-Maarja mudelihallis
talvesarja VI etapp. Mudelihall on avatud ka igal nel-japäeval
18-20.30ni. Info: Bruno Vaher, tel 501 1508
8. märtsil kell 18.00 toimub Väike-Maarja seltsimajas
naistepäeva kont-sert. Esinevad mehed! Tasuta. Info: seltsimaja,
tel 326 1837, 5502 4437
9. märtsil kell 13.00 Klubi Härma-lõng naistepäevapidu. Pilet 2
eurot. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437
9. märtsil kell 12.00 Simuna rahva-majas naisteklubi
keskpäevakohvik tee-mal “Elu polaarjoone taga“. Jutustab ja
näitab pilte Signe Liivak. Info: Auli Ka-dastik, tel 323
7217
11. märtsil kell 18.00 Triigi spordi-hoones valla
meistrivõistlused sulgpal-lis, I etapp. Info: Jane Kool, tel 518
4071, Ants Rikberg, tel 529 0745
12. märtsil kell 21.00 – kinoõhtu Väike-Maarja seltsimajas, fi
lm „Mitte keegi peale sinu“. Pilet 1 ja 2 eurot. Info: seltsimaja,
tel 326 1837, 5502 4437
13. märtsil toimub Väike-Maarja gümnaasiumi algklassidemajas
laste lauluvõistlus Maarjaviis. Info: Helina Lükk, tel 5682
2211
14. märtsil toimub Kiltsi põhikoo-lis emakeelepäevale pühendatud
valla koolide luulevõistlus. Info: Merje Lee-mets, tel 520 2921
15. märtsil kell 12.00 algab Väi-ke-Maarja seltsimajas XVI
õpetajate rahvatantsurühmade vabariiklik tant-sufestival. Õhtul
simman. Info: Aino Lukman, tel 522 9124
16. märtsil kell 13.00 toimub Väi-ke-Maarja seltsimajas klubi
Härmalõng kokkusaamine. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502
4437
17. märtsil kell 18.00 Georgi söögi-toas valla meistrivõistlused
mälumän-gus, IV etapp. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg,
tel 529 0745
18. märtsil kell 18.00 Triigi spor-dihoones valla
meistrivõistlused sulg-pallis, II etapp. Info: Jane Kool, tel 518
4071, Ants Rikberg, tel 529 0745
22. märtsil kell 19.00 Simuna rah-vamajas Lillepidu: riietus
lilleline, et-teasted lilledest. Jalakeerutust pakub pillimees
Toomas. Pääse 5 eurot lunas-tada 20. märtsiks. Info: Auli Kadastik,
tel 323 7217
26. märtsil kell 21.00 – kinoõhtu Väike-Maarja seltsimajas, fi
lm „Free Range - Ballaad maailma heakskiitmi-sest”. Pilet 1 ja 2
eurot. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437
28.-29. märtsil toimub Väike-Maar-ja seltsimajas kooliteatrite
riigifestiva-li Lääne-Virumaa eelvoor, 28. märtsil põhikooliastme
truppidele, 29. märtsil gümnaasiumiastme truppidele. Info:
seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437
30. märtsil toimub Laekvere Rahva Majas Simuna kihelkonna eakate
nalja-päev. Teema: Õnn tuli meie õuele - au kolhoosi korrale! Info:
Auli Kadastik, tel 323 7217
31. märtsil kell 18.00 õppekeskuse all lasketiirus valla
meistrivõistlused laskmises, IV etapp. Info: Jane Kool, tel 518
4071, Ants Rikberg, tel 529 0745
5. aprillil kell 12.00 algab Väike-Maarja seltsimajas laste
lauluvõistlus Popp-Tipp ja Popp-Täpp. Info: seltsi-maja, tel 326
1837 ja 5302 4437
Väike-Maarja seltsimaja kutsub kinno26. veebruaril kell 21.00 –
„Mandariinid“ (1h 27 min)Mängufi lmi «Mandariinid» tegevus toimub
1992. aastal Abhaasias.Osades on Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen,
Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze
ja Raivo Trass.Pilet: 1 ja 2 eurot.
12. märtsil kell 21.00 – „Mitte keegi peale sinu“ (2h 4
min)Lühifi lmide kassett “Mitte keegi peale sinu”. Kuue noore fi
lmitegija kassettfi lm
“Mitte keegi peale sinu” näitab kuues erinevas variatsioonis
üksikinimest, tema igatsusi, valikuid ja vastutust.
Janno Jürgens - “Distants”, Maria Reinup - “Mai”, Triin Ruumet -
“Tupsu”Ivan Pavljutskov - “Ivanipäev, Kaur Kokk - “Olga”, Margus
Paju - “Kaastundeaval-
dus“Pilet: 1 ja 2 eurot.
26. märtsil kell 21.00 – „Free Range“ (1h 44 min)Veiko Õunpuu
lavastaja käe all valminud „FREE RANGE - Ballaad
maailmaheakskiitmisest” (stsenaarium Veiko Õunpuult ja Robert
Kurvitzalt).Pilet: 1 ja 2 eurot.
Toredaid fi lmielamusi!Väike-Maarja SeltsimajaTelefonid: 326
1837 5302 4437, e-mail: [email protected] T-R
12.00–18.00, www.v-maarja.ee
-
9Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT
Alar Kotli – arhitekt Väike-Maarjast
Tänavu 28. augustil on arhitekt Alar Kotli 110.
sünniaastapäev.
Alar Kotli sündis ja kasvas Väike-Maarjas, käis koolis Rakveres
ja Tartus, omandas arhitektikutse Danzigi Teh-
nikaülikoolis Saksamaal ning seejärel elas ja töötas Tallinnas.
Tuntud arhitek-ti elu ja töö meenutamiseks korraldab Väike-Maarja
Põllumeeste Selts juu-beliaastal teemapäevi Kotliga seotud
paikades.
Mullu 23. novembril, sarja esimesel teemapäeval, külastas
Väike-Maarjat terve väikese delegatsiooni jagu inime-si, kes kõik
kannavad perekonnanime Kotli. Siin olid Malle, Viido, Tõnu ja
Anu - Alar ja Ilse Kotli lapsed, ning veel 7 järgmise ja
ülejärgmise põlvkonna esindajat.
Noorim tütar Anu Kotli, kes samuti arhitektiametit peab, oli
kokku seadnud imelise pildirea isa loodud kunstiteos-test läbi elu.
Selle kaudu saime Alar Kotlit tundma sootuks uuest küljest.
Pliiatsi-, värvipliiatsi ja tušijoonistu-sed, akvarell- ja
õlimaalid, linoollõiked, puunikerdused ja skulptuurid, tekstiili-
ja mööblikavandid. „Missugune anne!“ oli põhiline tagasiside
teemapäeval osalejatelt.
Anu Kotligi nimetas korduvalt, et joonistamiskirg oli Alar
Kotlis nii suur, et ta kasutas selle välja elamiseks iga vaba
hetke. S