KAIU VALLA 2015. AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandekohustuslase nimetus: KAIU VALLAVALITSUS Asutuse registrikood 75025331 Aadress Kasvandu tee 17 Kaiu 79301 Raplamaa Telefon +372 484 5297 Faks +372 484 5297 E-post [email protected]Interneti kodulehekülg www.kaiu.ee Majandusaasta algus 01.01.2015 Majandusaasta lõpp 31.12.2015 Audiitor OÜ Infora
36
Embed
KAIU VALLA 2015. AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI · PDF fileKonsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 10 ... 2015 2014 2013 2012 2011 ... Statistikaameti andmetel oli aasta keskmine
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
KAIU VALLA 2015. AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE
Aruandekohustuslase nimetus: KAIU VALLAVALITSUS Asutuse registrikood 75025331 Aadress Kasvandu tee 17 Kaiu 79301 Raplamaa Telefon +372 484 5297 Faks +372 484 5297 E-post [email protected] Interneti kodulehekülg www.kaiu.ee Majandusaasta algus 01.01.2015 Majandusaasta lõpp 31.12.2015 Audiitor OÜ Infora
SISUKORD TEGEVUSARUANNE 3 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 10 KONSOLIDEERITUD BILANSS 10 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 11 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 12 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 13 EELARVE TÄITMISE ARUANNE 14 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 15 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid 19 Lisa 3. Maksud, lõivud 19 Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused 20 Lisa 5. Osalused tütarettevõtetes 20 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud 20 Lisa 7. Materiaalne põhivara 21 Lisa 8. Muud kohustused 22 Lisa 9. Laenukohustused 22 Lisa 10. Saadud toetused 23 Lisa 11. Tulud kaupade ja teenuste müügist 25 Lisa 12. Muud tegevustulud 25 Lisa 13. Antud toetused 26 Lisa 14. Tööjõukulud 27 Lisa 15. Muud tegevuskulud 28 Lisa 16 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi 29 Lisa 17 Seotud osapooled 30 Lisa 18 Konsolideerimata aruanded 31 BILANSS 31 TULEMIARUANNE 32 RAHAVOOGUDE ARUANNE 33 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 34 Lisa 19 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 34 Majandusaasta aruande allkiri 36
3
TEGEVUSARUANNE Kaiu valla 2015. aasta majandusaasta aruanne annab ülevaate valla majanduslikest tulemustest ning näitab, et üldjoontes tulime püstitatud ülesannetega toime. Tulumaksu ja tulude summaarne laekumine oli väga hea ning arvestatav tulu tuli ka erinevatest projektidest. Hallatavad asutused said üle mitme aasta võimaluse soetada vajalikku inventari ja uuendada arvutiparki. Elanike arv aasta jooksul küll vähenes, kuid on hakanud stabiliseeruma. 2015.aastal sündis 12 uut vallakodanikku. Sügisel alustas Kaiu põhikoolis õpinguid 94 õpilast (2014/2015 õppeaastal 95), muusikakoolis 13 õpilast ning lasteaias alustas tööd kolm rühma 39 lapsega. 2015.aastat jäävad iseloomustama meie vallakodanike poolt korraldatud paljud huvitavad ettevõtmised: - esimene vanatehnikapäev Kuimetsa krossirajal, mille raames toimus ka tähesõit marsruudil Kuimetsa-Kaiu-Kuimetsa - Vahastu vabatahtliku päästekomando 20. tegevusaasta tähistamine ja mälestusvõistluste läbiviimine - kodutütarde ja noorkotkaste rühmade tegevuse taasalustamine - jõulutunneli toetus noortele huvitegevuseks - lasterikaste perede osalemine presidendi emadepäeva vastuvõtul - 2014.aastal sündinud vallakodanike „lusikapidu“ - erksate lillekastide paigutamine aleviku tänavatele - paljud spordi- ja kultuurisündmused. Andmekaitse tunnustas läbi viidud seire järgselt meie valda kui läbipaistva võrgulehega omavalitsust. 2016. aasta väljakutsetest ja toimetamistest on tähtsamad aleviku tänavate, vallateede ja Oblu silla remont. Seoses haldusreformiga toimuvad läbirääkimised ühinemisettepanekud teinud omavalitsustega ning aasta lõpuks peab volikogu jõudma selgusele kellega sõlmida ühinemisleping. Konsolideerimisgrupi struktuur Kaiu valla 2015. aasta majandusaasta aruanne hõlmab vallavalitsust koos hallatavate asutustega ja valla valitseva mõju all olevat juriidilist isikut. Koondaruanne on konsolideeritud rida-realt valla valitseva mõju all oleva juriidilise isikuga. Majandusaasta aruande konsolideerimisgruppi kuuluvad järgmised üksused: Konsolideeriv üksus Kaiu Vallavalitsus:
1. Kaiu Vallavalitsus 2. Kaiu Muusikakool 3. Kaiu Noortetuba 4. Kaiu Raamatukogu 5. Kuimetsa Raamatukogu 6. Vahastu Raamatukogu 7. Kaiu Rahvamaja 8. Kuimetsa Rahvamaja 9. Vahastu Rahvamaja
4
10. Kaiu Lasteaed 11. Kaiu Põhikool 12. Kaiu Hooldekodu
Konsolideeritud üksus: Kaiu Revival OÜ - osalus 100% Kaiu Revival OÜ loodi 1997 aastal. Ettevõte tegeles kuni 30.06.2014 joogivee müügi, reovee vastuvõtmise ja puhastamisega ning haljastustööde tegemisega. 28. jaanuaril 2015 otsustas Kaiu Vallavolikogu lõpetada Kaiu Revival OÜ tegevuse. Tütarettevõtte tähtsamad finantsnäitajad on esitatud lisas 5. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (eurodes)
2015 2014 2013 2012 2011
Bilansi näitajad
Varad aasta lõpus 3 451 924 3 577 335 3 740 483 3 632 454 3 505 365
Kohustused aasta lõpus 330 480 441 228 597 741 554 141 804 383
Netovara aasta lõpus 3 121 444 3 136 107 3 142 742 3 078 313 2 700 982
Likviidsuse leidmiseks jagatakse likviidsed varad (raha) lühiajaliste kohustustega. Likviidsus näitab ettevõtte valmisolekut lühiajaliste kohustuste viivitamatuks katmiseks. Viimastel aastatel on maksevalmiduse tase olnud mitterahuldav. Lühiajaline maksevõime leitakse käibevarade jagamise teel lühiajaliste kohustustega. Lühiajaline maksevõime näitab käibevarade suhet lühiajalistesse kohustustesse, mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustusi katavad. Heaks loetakse maksevõimet üle 1,6 ning nõrgaks alla 1,1. Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Põhitegevuse tulem võib olla negatiivne eelarves kavandatud ulatuses.
5
Netovõlakoormus on kohustuste ja likviidsete varade vahe. Netovõlakoormuse ülemmäär on põhitegevuse tulude kogusumma, kui see on väiksem kui 6-kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe, vastasel korral kas 6-kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe või 60% põhitegevuse tuludest olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Netovõlakoormus on kajastatud aastatel olnud alla 10% võlakoormuse ülemmäärast. Ülevaade majanduskeskkonnast 2015. aastal kasvas maailma majandus 3,1%. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib 2016. aastal maailma majanduse kasvuks 3,4% ning 2017. aastaks 3,6%. Citigroup prognoosib aga 2016. aasta majanduskasvuks 2,5%. Nende analüütikute hinnangul kahjustavad majanduskasvu finantsseisundi ülemaailmne halvenemine, USA väiksem nõudlus ning tarbijate nõrgenev kindlustunne. Eurotsooni majanduskasv kiirenes 2015. aastal 1,6%-ni. Eesti Keskpanga ekspertide märtsi hinnangu alusel on majanduskasv 2016. aastal 1,4% ja 2017. aastal 1,7%. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2015. aastal 1,1%, 2014. aastal 2,1% ja 2013. aastal 0,8%. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2016. aastal 2% ja 2017. aastal 3%. 2015. aastal andsid suurima panuse lisandväärtuse kasvu põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalad. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine. 2015. aastal pidurdas enim majanduse kasvu veonduse ja laonduse lisaväärtuse vähenemine. Oluliselt kahandasid kasvu ka ehitus ja töötlev tööstus. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine. Aasta kokkuvõttes muutusid hinnad Statistikaameti andmetel võrreldes eelneva aastaga 2015. aastal -0,5%, 2014. aastal -0,1% ning 2013. aastal 2,8%. Statistikaameti andmetel oli aasta keskmine töötuse määr 2015. aastal 6,2% (2014. aastal 7,4%) ning töötuid hinnanguliselt aasta lõpu seisuga 43 900 (2014. aastal 42 700). 2014. aasta keskmine tööga hõivatute arv oli 641 000. Keskmine brutopalk oli Statistikaameti andmetel 2015. aasta IV kvartalis 1 105 eurot ning kasvas 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 6,9%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheksateistkümnendat kvartalit järjest. Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga palgatöötajaid 2,4% vähem kui 2014. aasta samal ajal. Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutopalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine
6
brutotunnipalk ei tõusnud ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses. Ülevaade Kaiu vallast ja peamistest arengusuundadest Kaiu vald asub Rapla maakonna kirdeosas, põhja- ja kirdepiir ühtib maakonna piiriga. Vald piirneb Rapla maakonna Juuru, Kehtna ja Käru valdadega, Harju maakonna Kose vallaga ning Järva maakonnas Väätsa vallaga. Valla pindala on 261 km². Kaiu valla elanike arv seisuga 31.12.2015 oli 1273 inimest. See on 11 inimest vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kaiu valla tööealine elanikkond moodustab 63% elanikkonnast. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötute arv 2015. aasta alguses ja lõpus 20 töötut. Kaiu valla missiooniks on turvalise, mitmekesise ja atraktiivse elukeskkonna edasiarendamine, eelduste loomine paikkonna elanike harituse, majandusliku ja sotsiaalse heaolu ning ettevõtlikkuse kasvuks, säästlikkuse, kultuurilise ja tervisliku elulaadi väärtustamine, inimeste kaasatõmbamine oma valla arengu kujundamisse. Kogukonna liikmete arvu kasvatamine. Ülevaade arengukava täitmisest Kaiu Vallavolikogu 12.09.2012 määrusega 4 on kinnitatud Kaiu valla arengukava, mis on aluseks eelarvete koostamisel, investeeringute kavandamisel, vahendite taotlemisel ning laenude võtmisel. Kaiu valla arengukava sihiks on turvalise elukeskkonna tagamine, ettevõtluse stimuleerimine, kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine ning koostöö tegemine naabritega, investorite ja avalikkusega. Arengukava on jagatud järgmisteks tegevusvaldkondadeks: Juhtimine ja arengu rahastamine Ettevõtluskeskkond ja töö Elukeskkond Haridus ja noorsootöö Kultuur, sport Sotsiaalne heaolu Turvalisus Arengukava osadeks on tegevuskava, investeeringute kava ja eelarvestrateegia aastateks 2016- 2019. Juhtimine ja arengu rahastamine Üldeesmärk: kõrge teenistusvõime ja finantssuutlikkus, kompetentne ning efektiivne vallaorganisatsioon. Tegevused 2015. aastal ja täitmine. Enne 2007. aastat vastuvõetud õigusaktide digitaliseerimine.
o Osa õigusakte digitaliseeriti.
7
Elanikega kohtumiste korraldamine valla erinevates piirkondades. o Kohtumised toimusid seoses haldusreformiga Kaius, Kuimetsas ja Vahastus.
Valla hoonete ruumikasutuse hindamine, kulude optimeerimine. o Võõrandasime mitmed mittevajalikud ruumid.
Külavanema statuudi täpsustamine ja kinnitamine. o Statuudi täpsustamine lükkus aastasse 2016.
Koostööpartnerite leidmine, koostööplaanide koostamine, elluviimine. o Piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmi raames hakkame tegema
koostööd Kehtna vallaga Kõnnumaa maastikukaitsealal puhkevõimaluste väljaarendamiseks.
Tegevused 2016. aastal Koostööpartnerite leidmine, koostööplaanide koostamine ning elluviimine jätkub. Kohtumiste korraldamine elanikega valla erinevates piirkondades jätkub. Külavanema statuudi täpsustamine ja kinnitamine. Valla hoonete ruumikasutuse hindamine, kulude optimeerimine jätkub. Ettevõtluskeskkond ja töö Üldeesmärk: soodne ettevõtluskeskkond, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade arvu kasv. Vaatamata keskpärasele koostööle vallavalitsusega on Kaiu valla ettevõtjad ja ettevõtted arenemisvõimelised, jätkusuutlikud ja innovaatilised. Äriregistri andmetel tegutses vallas 2015. aastal 142 registreeritud juriidilist isikut sh 102 osaühingut ning 66 füüsilisest isikust ettevõtjat. Tegevusvaldkonnad on piirkonnale omased segapõllumajandus, veisekasvatus, metsamajandamine. Pakutakse ka raamatupidamisteenust, valmistatakse metallitooteid, köögimööblit, mööblidetaile, kohvreid ja käekotte, tööriistu. Tegeletakse kaubavedudega, kaubandusega, mootorsõidukite remondi ja hooldusega. Maksuameti andmetel oli möödunud aastal vallas 589 maksumaksjat. 70% tööealistest vallakodanikest käib tööl ja maksab makse. 208 maksumaksja töökohaks on vallas tegutsev ettevõte ja 451 maksumaksja töökohaks on mujal tegutsev ettevõte. Koostöös Rapla töötukassaga sai teoks ettevõtjatele infopäev, mille raames tutvustas töötukassa erinevaid võimalusi töötajate palkamisel. 2015. aastal jätkasime vallas tegutsevate ettevõtete tutvustamist vallalehes ning aasta lõpus said ettevõtjad 2016. aasta valla kalendri. Raplamaa Partnerluskogu toetusel osalesime messil „Maale elama“, mis keskendus ettevõtlusele. Vald sai juurde kaks uut vallakodanikku. Elukeskkond Üldeesmärk: meeldiv elukeskkond, korrastatud külad ja keskused, kaasajastatud tehniline infrastruktuur. Tegevused 2015. aastal ja täitmine Ettepanekute esitamine ühistranspordi optimeerimiseks, mobiililevi ja interneti
parandamiseks. o Kohtumisel Harjumaa Ühistranspordi juhiga saime kindluse, et bussiliine
Tallinna suunal ei vähendata, küll muutusid väljumiskellaajad.
8
Teede katete ehituse ja korrashoiu plaani koostamine. o Teehoiukava aastateks 2016-2018 esitati volikogule kinnitamiseks märtsis
2016. Teede remont.
o Koostati Oblu silla rekonstrueerimise projekt ning remonditi valla teid. Karitsa töölistemaja projekteerimine.
o Volikogu otsustas töölistemaja mitte projekteerida. Tegevused 2016. aastal Ettepanekute esitamine maakonna ühistranspordi paremaks korraldamiseks. Teede katete ehituse ja korrashoiu plaani koostamine. Vallateede remont ja Kaiu aleviku tänavate remont. Kaiu Hooldekodu gaasiküttele üleviimine. Haridus ja noorsootöö Üldeesmärk: haritud vallarahvas, kättesaadav haridus igale eale, kaasaegne õpikeskkond. Kaiu valla lapsed omandavad põhihariduse oma valla koolis. Tegevused 2015. aastal ja täitmine Koostöö partneritega Eestis ja kaugemal.
o Põhikool osales maakondlikus riskilasteprojektis. Noorkotkaste ja kodutütarde töö aktiveerimine.
o Kodutütred on aktiivsed, rühm käib koos põhikoolis. Noorkotkaste rühm teeb koostööd Juuru noorkotkaste rühmaga. Osaleti maakondlikel üritustel.
Kaiu Lasteaia rekonstrueerimise projekt. o Lasteaia rekonstrueerimise projekt on valmis.
Kultuur ja sport Üldeesmärk: väljaarendatud „jõhvika vald“ ja mitmekülgsed võimalused meelepärase ja arendava tegevusega tegelemiseks. Tegevused 2015. aastal ja täitmine Mittetulundustegevuse toetamine.
o Mittetulundustegevuse toetamiseks oli valla eelarves 2000 eurot, millest kasutati 156 eurot.
Viidasüsteemi loomine. o Viidasüsteemi loomine lükkus aastasse 2017.
Tegevused 2016. aastal Mittetulundustegevuse toetamine. Kuimetsa küla spordi- ja mänguplatsi ehitus.
9
Sotsiaalne heaolu Üldeesmärk: elanikkonna toimetulek ja kvaliteetne hoolekanne. Tegevused 2015. aastal ja täitmine Koduteenuse rakendamine.
o Koduteenuse rakendamine lükkus edasi vahendite puudumise tõttu aastasse 2016.
Koduõeteenuse toetamine. o Koduõeteenuse toetamine lükkus edasi aastasse 2016.
Tervislike eluviiside propageerimine. o Erinevad sündmused toimusid aastaringselt lasteaias, koolis ja
rahvamajades. Vallalehes avaldasime vastavaid artikleid. Teavitustööd tegid ka pereõed ja apteek. Südamepäeva raames toimus erinevaid sündmusi, mis olid suunatud tervislike eluviiside propageerimisele.
Perearstikeskuse tegevuses hoidmine. o Perearst võtab Kaius inimesi vastu ühel päeval nädalas, apteek on avatud
kolmel päeval nädalas, pereõdede vastuvõtt toimub neljal päeval nädalas . Tegevused 2016. aastal Koduteenuse rakendamine aasta teises pooles. Koduõeteenuse toetamine. Tervislike eluviiside propageerimine läbi erinevate tegevuste ja projektide. Kaldteede ehitamine avalike hoonete juurde. Turvalisus Üldeesmärk: turvaline ning tervisele ohutu elu- ja töökeskkond. Tegevused 2015. aastal ja täitmine Elanike teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused.
o Vallalehes avaldasime artikleid, mis tõstavad elanike teadlikkust erinevates valdkondades.
Liiklusmärgistuse ülevaatamine o Jätkasime liiklusmärgistuse ülevaatamist.
Kohanimede ja aadresside korrastamine. o Kohanimede ja aadresside korrastamine jätkus.
Tegevused 2016. aastal
Elanike teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste raames toimub Kaius koostöös politseiga ennetusüritus “Turvaline kodukant”.
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke. Pangadeposiitidelt bilansipäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Osalused tütarettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat. Osalusi tütarettevõtjate osades kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.
16
Konsolideerimine Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2 - 10 % Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Maad ja kunstiväärtused ei amortiseerita Hooned ja rajatised 2 - 10 % Masinad ja seadmed 10 - 20 % Muu inventar 10 - 50 % Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimisgrupp kui rentnik
17
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Konsolideerimisgrupp kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimise korral võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; sihtfinantseerimise summa kajastatakse tuluna. Kassareserv Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada.
Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud teatistele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Kaiu valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse liige, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.
18
Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes (vt lisa 18) kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: - põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; - kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud).
Kaiu Vallavolikogu otsusega 28.01.2015 nr 7 otsustati lõpetada 100%-lise osalusega äriühing Kaiu Revival OÜ tegevus. 2015. aastal viidi läbi likvideerimismenetlus ning varad anti üle Kaiu vallale. Osaühing on äriregistrist kustutatud 24.09.2015. Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Jääk seisuga 31.12.2013
Soetusmaksumus 3 352
Akumuleeritud kulum -1 132
Jääkväärtus 2 220
Amortisatsioon 60
Jääk seisuga 31.12.2014
Soetusmaksumus 3 352
Akumuleeritud kulum -1 192
Jääkväärtus 2 160
Amortisatsioon -59
Jääk seisuga 31.12.2015 Soetusmaksumus 3 352
Akumuleeritud kulum -1 251
Jääkväärtus 2 101
2015 2014
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 11) 2 230 2 371Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 8 100 5 061
Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 34 920 eurot (2014. a 64 094 eurot), mis tuleneb järgmistest summadest:
1) aruandeaasta soetuste summa 29 100 eurot (2014. a 52 843 eurot), 2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 5 820 eurot (2014. a 10 203 eurot), 3) liidetud aasta alguseks tarnijatele tasumata summa 0 eurot (2014. a 1 048 eurot).
Põhivara müügihind oli 6 711 eurot (2014. a 4 367 eurot) ning müügikasum oli 395 eurot (2014. a 4 295 eurot). Ümberhindlusena on arvele võetud varem maakatastrisse kandmata maad.
22
Kasutusrendile antud materiaalne põhivara
Hooned ja rajatised
Jääkväärtus 31.12.2014 1 837 281
Soetusmaksumus 2 187 278
Akumuleeritud kulum -349 997
Jääkväärtus 31.12.2015 1 739 102
Soetusmaksumus 2 187 278
Akumuleeritud kulum -448 176
2015 2014
Renditulud materiaalselt põhivaralt (vt lisa 11) 4 704 1 904
Keskkonnakaitse 1,75 8 291 1,75 7 455Avalik kord ja julgeolek 0 2 176 0 1 898
Kokku töötajate arv ja töötasukulud 75,26 582 962 75,26 527 273
sealhulgas
ajutiste töölepingute alusel arvestatud tasud 10 201 5 779
ErisoodustusedÕppelaenude kustutamine 1 361 1 941
Muud erisoodustused 331 179
Kokku erisoodustused 1 692 2 120
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
Sotsiaalmaks töötasudelt 193 840 175 842
Töötuskindlustusmakse 4 646 5 045
Sotsiaalmaks erisoodustustelt 698 891
Tulumaks erisoodustuselt 423 567
Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 199 607 182 345
Kokku tööjõukulud 784 261 711 738
2015 2014
Töötajate keskmine arv on taandatud täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu esitatud. Tööjõukulude jaotus tegevusalade järgi on esitatud lisas 16.
28
Lisa 15. Muud tegevuskulud
2015 2014
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 96 734 112 361
Muu erivarustus ja materjalid 317 322Lähetuskulud 48 933
Kokku 446 381 435 906 Majandamiskulude jaotus tegevusalade järgi on esitatud lisas 16. 2014. aastal võeti kasutusrendile sõiduauto, viis lauaarvutit, viis monitori, sülearvuti ja dataprojektor.
29
Kasutusrendile võetud vara
Transpordi- Infotehno- Kokku Transpordi- Infotehno- Kokku
Lisa 17 Seotud osapooled Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud
2015 2014 2015 2014
Volikogu esimees 0,1 0,1 1 200 1 200
Asutuste juhid 4 3 50 362 33 022
Juhatuse liikmed 0 1 510 4 528
Kokku 4,1 4,1 52 072 38 750
Keskmine arv Tasude kogusumma
Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Soodustusi ei ole tehtud juhtidele ega ka nende lähedastele pereliikmetele. Seotud osapoolteks on loetud: OÜ Laansoo & KO, Kuimetsa Noored MTÜ, MTÜ Spordiklubi Laansoo Motokrossi Team, MTÜ Kaiu Spordiklubi, Kaare 6 KÜ, KÜ Keskuse 13, MTÜ Vahastu Küla Selts, OÜ Metsatarve, Tolla Küla MTÜ, Wetscom OÜ, MTÜ Kaiu Koos, Eesti Maakoolide Ühendus MTÜ, Künnapuu KÜ, MTÜ Raplamaa Koolijuhtide Ühendus, Sulli Finants OÜ, Sulli Haldus OÜ, Raplamaa Diabeetikute Selts, Mustlepa Mesila OÜ, MTÜ Raplamaa Mesinike Selts.
Rahavood finantseerimisest kokku -135 328 -112 881
Puhas rahavoog 26 057 -44 809
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 105 260 150 069
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 131 317 105 260
Raha ja selle ekvivalentide muutus 26 057 -44 809
34
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
Kassareserv Akumuleeritud Kokku
tulem
Saldo 31.12.2013 2 556 3 120 861 3 123 417
Perioodi puhastulem -1 006 -1 006
Põhivara ümberhindlus 119 119
Saldo 31.12.2014 2 556 3 119 974 3 122 530
Perioodi puhastulem -2 057 -2 057
Põhivara ümberhindlus 971 971
Saldo 31.12.2015 2 556 3 118 888 3 121 444 Lisa 19 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja see ei ole konsolideerimata finantsandmetega võrreldav (vt ka lisa 1). Eelarve põhitegevuse tulude muutus on kokku 101 812 eurot ning koosneb järgmistest tuludest: - füüsilise isiku tulumaks 20 000 eurot; - tulud kaupade ja teenuste müügist 7 670 eurot; - riigieelarve toetusfond 44 812 eurot; - Kuimetsa mänguväljaku rajamine 5 000 eurot; - Kuimetsa Rahvamaja inventari soetamine 3 000 eurot; - ainesektsioonide töö korraldamine 1 060 eurot; - ürituste läbiviimine 3 262 eurot; - projekt "Vahastu VPK reageerimisvõimekuse tõstmine" 955 eurot; - projekt „Kogukondlik ennetustegevus riskinoortega ja võrgustikutöö edendamine Rapla maakonnas“ 3 521 eurot - palgatoetus 453 eurot; - koolipiima- ja koolipuuviljatoetus 2 155 eurot; - laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetus 1 740 eurot; - laste huvitegevuse stipendium 799 eurot; - projekt „Igal lapsel oma pill“ 200 eurot; - aktiivõppe läbiviimine Kaiu Põhikoolis 4 181 eurot; - Rapla Vallavalitsuselt raamatukogudele teavikute ja kultuuriperioodika soetamiseks 2 240 eurot; - riigieelarvest kustutamisele kuuluva õppelaenu tagastamine – 172 eurot;
35
- annetus 936 eurot. 2015. aasta põhitegevuse tulude eelarve täideti 102% ulatuses. Laekunud tuludest moodustavad maksutulud 61%, toetused tegevuskuludeks 24% ja tulud kaupade ja teenuste müügist 15%. Põhitegevuse kulud on täidetud 95% ulatuses, millest personalikulud 61%, majandamiskulud 36% ja antavad toetused tegevuskuludeks moodustavad 3%. Tuludest kantakse 2016. aastasse üle aktiivõppe läbiviimise kulud summas 1 872 eurot. Kuludest kuuluvad järgmisse eelarveaastasse ülekandmisele antavad toetused tegevuskuludeks summas 4 841 eurot, personalikulud 6 374 euro ja majandamiskulud 16 651 euro ulatuses. Investeerimistegevuse eelarve muutus on 27 700 eurot ning koosneb järgmistest tegevustest: - põhivara sihtfinantseerimise vahendid – 97 000 eurot; - osalusega asutuse lõpetamise tulu 8 000 eurot; - põhivara soetuse – 119 700 eurot, s.h. Karitsa töölistemaja projekteerimiseks ja ehituseks - 22 500 eurot, Kaiu lasteaia renoveerimiseks - 98 400 eurot ja Vahastu pritsimaja laiendamise projekt 1 200 eurot. Põhivara soetuseks eraldatud vahenditest on 2016. aastasse üle kantud Vahastu Pritsimaja laiendamise projekt 1 200 eurot, valla teede remondi vahendid 6 680 eurot. Põhivara sihtfinantseerimiseks on üle kantud hajaasustuse programmi kulusid 336 eurot 2015. aastal reservfondi vahendeid ei kasutatud.
36
Majandusaasta aruande allkiri Kaiu Vallavalitsuse 31.12.2015. a lõppenud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Kaiu Vallavalitsus. Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Kaiu Vallavalitsuse otsus aruande heakskiitmise kohta. Erika Reinumägi Vallavanem