This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
SAUGA VALLA 2014. AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Aruandekohustuslase nimi: SAUGA VALLAVALITSUS Registrikood: 75009622 Aadress: Selja tee 1a Sauga alevik Pärnu maakond Telefon: 44 20 711 Faks: 44 61 086 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.sauga.ee Aruandeaasta algus: 01.01.2014 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 Audiitor: Audiitorbüroo ELSS AS
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
2 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta Audiitori järeldusotsus
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
3 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
TEGEVUSARUANNE
Vallavanema pöördumine Lugupeetud majandusaasta aruande lugeja! 2014. aasta tooniandvaimaks märksõnaks Sauga vallas oli “teed”. Olulisi investeeringuid tehti riigiteedel, kus silmapaistvaim on Tammistes Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimine. Selle käigus rajati ka valgustatud jalg- ja jalgrattatee Pärnu linna piirist kuni lasteaeda viiva Kellukese teeni ca 2,4 km pikkusel lõigul. See investeering muudab kogu liikluse Tammistes oluliselt turvalisemaks. Täielikult rekonstrueeriti Nurme – Papsaare tee, mille kõrvale rajati ca 1,3 km pikkuses lõigus valgustatud kergliiklustee Sauga Põhikooli ette. Mustkattega kaeti märkimisväärne osa Nurme-Uduvere-Suigu, ehk rahvasuus tuntud Lepplaane teest ning uuendati teekatet Tallinn-Pärnu maanteel.Vallaeelarvest sai Sauga alevikus pinnatud katte Lepalinnu tänav ning mitmed elurajoonide sisesed teed Tammistes. Remonditi esimene jalakäijatele mõeldud rippsild üle Sauga jõe. Lasteaiakohtade nappuse leevendamiseks avati Tammiste Lasteaias 16 kohaline lisarühm sõimeealistele lastele selleks otstarbeks renditud moodulitest koosnevates ruumides. Sauga Põhikooli küttesüsteem viidi üle õliküttelt soodsamale ja keskkonnasäästlikumale maaküttele. Lisaks rajati koolimaja umber sadeveedrenaaž eesmärgiga säästa koolimaja sadevete valgumisest majaalustesse keldriruumidesse. Olulisimate sammudena ettevõtluse arengus olid OÜ Fennobed vooditehase avamine esimese ettevõttena Kilksama külas asuvas Sauga tehnopargis ning Sauga alevikku Konsumi toidupoe ehitamine vanast toidutarest. Sauga vald osales Pärnumaa Ühistranspordikeskuse asutamisel. Suurimad lootused seoses uue ühistranspordi korraldajaga on seotud bussiliikluses maa- ja linnaliinide ühtse piletisüsteemi rakendamisega ning ühise rahastuse toel erinevate liinivõrkude kombineerimisel parema bussiühenduse tagamiseks kogu valla territooriumil. Eduka sportliku tulemusena saavutasid valla sportlased maakondlikel talimängudel esikoha ning suvemängudel teise koha. Kodanikualgatuslikus korras toimus esimene Sauga valla rahvajooks, mis kandis nime “Jookse külale külla”, kus osales 80 jooksjat. Maakondlikul konkursil “Kaunis kodu” tuli kaks esikohta Sauga valda. Eramute klassis tunnistati kauneimaks perekond Veskimeistri kodu Sauga alevikus ning avalikus kasutuses olevate hoonete seas oli parim Tammiste lasteaed.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
4 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Sügisel alustas Sauga Põhikoolis esimeses klassis rekordarv lapsi, kus 32 õpilase arvu juures oli esmakordselt vajalik paralleelsete klassikomplektide moodustamine. Ülevaade majanduskeskkonnast Eesti majanduskasv aeglustus 2014. aastal väliskeskkonna halvenemise tõttu 0,5%-ni. Positiivselt mõjutas SKP-d 2014. aasta viimases kvartalis enim töötleva tööstuse kasv. Töötleva tööstuse toodangu ekspordi kasv jätkas IV kvartalis sarnaselt eelmise kvartaliga aeglustumist. Samuti võib näha kasvu aeglustumist töötleva tööstuse toodangu müügis kodumaisele turule. 2014. aasta kolmes esimeses kvartalis oli majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegvusala. Esialgsetel andmetel oli nii ka IV kvartalis. Lisaks oli IV kvartalis suurim SKP vähendaja põllumajanduse ning ehituse tegevusala kahanemine. Tööturu areng on 2014. aastal olnud soodne, hõive on püsivalt suurenenud ning tööpuuduse määr alaneb jätkuvalt. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eestis tööga hõivatute aasta keskmine arv 621 tuhat inimest, mis on 0,5% vähem kui 2013. aastal. Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli 2014. aasta aastakeskmine töötuse määr (7,4%) siiski 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2013. aastal (8,6%). Töötuid oli 2014. aasta lõpu seisuga 27 600 inimest ehk ligi 5900 võrra vähem kui 2013. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustusnud. Sauga vallas oli käesoleva aasta veebruari lõpu seisuga 86 registreeritud töötut. Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta detsembri seisuga 2600 vaba ametikohta ning nende arv on kahaneneud võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga 34,3%. 2014. aastal oli Statistikaameti andmetel ettevõtete, organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine palk IV kvartalis 1068 eurot. Võrreldes 2013. aasta sama ajaga on tõus 4,6%. Keskmine vanaduspension Pärnumaal 2014. aastal oli 316,56 eurot (Eestis 308,88). 2015. aastal on plaanis tõsta pensione keskmiselt 6,3%. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on eesti oodatav majanduskasv 2014. aastal 0,5% ja 2015. aastal 2,5%. Usaldus Eesti majanduse vastu soodustab investeeringuid ning loob pinnase majanduskasvuks. Tarbijahinnaindeks on 2014. aastal 2,7% (2013. aastal 2,8%) ning ületab energia ja toiduainete oodatust ulatuslikuma kallinemise tõttu sügisel prognoositut. Valitsussektori rahandus püsib euroala võrdluses jätkuvalt tugev. Valitsemissektori usaldusväärsuse säilitamiseks ei tohi taganeda 2015. aastaks seatud eelarve taskaalu eesmärgist. Üldised andmed Sauga vald asub Pärnumaa keskosas, valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
5 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Sauga valla omavalitsuse staatus taaskehtestati 24. oktoobril 1991. a. Sauga valla üldpindala on 16 632,3 ha. Valla territooriumil asub 10 küla ja 1 alevik. 1. jaanuari 2015. a seisuga elab vallas 4085 inimest, neist mehi 2048 ja naisi 2037. Sauga valla elanikkond on noor, sest ainult 13,2% elanikest on üle 65-aastased. Juhtorganid Sauga Vallavolikogu on 13-liikmeline. Volikogu töö korraldamiseks on moodustatud alalised komisjonid. Sauga omavalitsuse juhtorgan on kuueliikmerline vallavalitsus. Vallavalitsus juhib valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste tegevust, osaleb vallavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes küsimustes. Sauga valla eelarvelisel finantseerimisel on järgmised asutused: Sauga raamatukogu, Urge raamatukogu, Sauga Avatud Noortekeskus, Sauga Põhikool, Jänesselja Lasteaed ja Tammiste Lasteaed. Konsolideerimisgrupi struktuur Sauga valla konsolideerimisgruppi kuuluvad 2 ettevõtet-Sauga Varahaldus AS, Jõekääru OÜ. Konsolideeritud üksused
Üksuse nimetus Sauga Vallavalitsuse Töötajate Töötasude osaluse määr keskmine arv kogusumma majandusaastalmajandusaastalSauga Varahaldus AS 100% 4 46 745 Jõekääru OÜ 53,7% 0 0 AS Sauga Varahaldus tegevusala on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine nii elanikkonnale kui ettevõtetele ning tänavavalgustuse haldamine. 2014. a lõpul alustati vee ja kanalisatsioonitrassi ehitusega Vingikülla ja Sauga alevikku. OÜ Jõekääru olulist majandustegevust ei toimunud.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
6 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad Eurodes
Finantssuhtarvude arvestamise metoodika. *Likviidsus = likviidsed varad : lühiajalised kohustused. **Lühiajaline maksevõime = käibevara : lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem = põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvutusmetoodika on kehtestatud KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null (st ei tohi olla negatiivne)
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
7 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
****Netovõlakoormus = KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvuusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS §32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär 2014. aastal on 60% põhitegevuse tuludest. Ülevaade arengukava täitmisest Sauga Vallavolikogu on vastu võtnud arengukava aastateks 2011-2020. Arengukava täitmisel on lähtutud selle lühemaajalisest värskeimast lisast – tegevuskavast aastateks 2013-2017. 2014.a. olulisimatest tegevustest viidi ellu Sauga Põhikooli üleviimine maaküttele, renditi moodulrühma ruum Tammiste lasteaiale, korrastati Sauga aleviku jalgpalliplats kaeti tolmuvaba kattega Sauga aleviku Lepalinnu tänav ning remonditi üks rippsild üle Sauga jõe. Maanteeamet rekonstrueeris riigiteid Tammistes ja Nurme külas, vald ostis välja rekonstrueeritavate maanteede kõrvale rajatavate kergliiklusteede alused maatükid. 2015. aasta plaanid 2015. aasta tegevustes lähtutakse arengukava lisana olevast tegevuskavast aastateks 2015-2018. Kavas on soojustada Jänesselja lasteaia vana osa soklit ja korrastada panduseid ning rajada drenaaž. Vahetatakse välja lasteaia piirdeaed. Jätkub noortekeskuse ümbruse detailplaneeringu koostamine, Sauga Põhikoolis remonditakse dušši- ja riietusruumid, remonditakse kaks Sauga jõge ületavat rippsilda, I etapina rekonstrueeritakse osa Sauga aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mille käigus ühendatakse Sauga alevik Pärnu linna veetrassiga ning eraldatakse sadeveed ühiskanalisatsioonist. Nurme küla Mõisapargi elurajooni ülekoormatud reoveepuhasti ühendatakse Eametsa küla Puti elurajooni alakoormatud reoveepuhastiga, mille tulemusena peaks oluliselt paranema Sauga jõe keskkonnaseisund. Linnapiirkonna toetuse meetme abil on kavas alustada kergliiklusteede projekteerimisega ning piirkondliku konkurentsivõime meetme abil arendada edasi Sauga Tehnopargi kommunikatsioone. Sauga Vallavalitsuse, iseseisvates asutustes ja konsolideeritavates üksustes töötavate inimeste arv on 100 . Nende keskmine vanus on 42,1 aastat. Kui vaadata haridustaset , siis kõrgharidusega inimeste suurem osakaal on hariduses ja valitsemises. 2014. aastal ei tehtud suuri kulutusi töötajate koolitusele. Sauga valla raamatupidamise korraldamisel ja kajastamisel kasutatakse raamatupidamisprogrammi Pmen. 2014. aastal maksti vallavanemale töötasu 21 480 eurot ja vallavolikogu liikmetele 13 680 eurot. Sauga Varahaldus AS juhatuse liikmele maksti 14 572 eurot.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
8 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Finantseerimistegevus kokku -143 100 -143 100 -103 711
Likviidsete varade muutus -398 409 -397 909 86 564
Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koosseisult konsolideerimata finantsaruannetele (vt lisa 18).
Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja see ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav (vt lisa 1 ).
Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa 19.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a. olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Eelarve täitmise ja reservfondi kasutamise aruanne on koostatud lähtudes kassapõhisuse printsiibist. Algsaldo muutused Aruandeaastal korrigeeriti viga 2013.a rahavoogude aruandes. Korrigeerimise mõju:
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
14 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
31.12.2013
esialgne korrigeerimine 31.12.2013 korrigeeritud
Konsolideeritud rahavoogude aruanne Rahavood põhitegevusest 514 521 -39 240 475 281 Rahavood investeerimistegevusest -266 499 39 239 -227 260 Varade ja kohustuste jaotus lühi-ja pikaajaliseks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansipäevast. Raha- ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olev sularaha, arvelduskontode jääke ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite.
Nõuded
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Valitseva ja olulise mõju all olevad üksused
Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20 kuni 50% hääleõigusest.
Konsolideerimine
Valitseva mõju all olevateks üksusteks on loetud äriühingud, milles Sauga Vallavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende raamatupidamisväärtuses).
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
15 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: • Hooned ja rajatised 2-5 % • Masinad ja seadmed 25 % • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
seadmed 25 %
• Inventar, tööriistad 25 % Maad ei amortiseerita. Ümberhindlus 2006. aastal viidi läbi materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996. a toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Ümber hinnati Sauga Põhikooli, Taali Põhikooli (nüüd suletud), Päevakeskuse ( renditud välja sotsiaalpinnana) ning vallamaja hooned – ümberhindluse summaks kujunes 1 461 465 eurot. Muid varasid ümber ei hinnatud, kuna ei peetud vajalikuks osaliselt kasutusele võtmata hoonetele ja raamatupidamises piisava jääkväärtusega hoonetele hindamist tellida. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2006. a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvele võtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
16 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Laenukohustused
Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes. Sihtfinantseerimine Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.
Tulude arvestus
Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud
mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata
Seotud osapoolteks loetakse Sauga valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhatuste ja nõukogu liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
17 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Bilansipäevajärgsed sündmused
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
Eelarve täitmise aruanne
Eelarve täitmise aruanne on koostatud valla eelarve kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:
1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;
2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud).
Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid (eurodes)
31.12.2014 31.12.2013 Sularaha 1 927 1 022 Arvelduskontod pankades 650 875 557 234 Raha ja selle ekvivalendid kokku 652 802 558 256 2013 2013 Rahalt ja selle ekvivalentidelt teenitud intressitulu 275 414 Intressitulud kokku 275 414
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
18 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
AS Sauga Varahaldus on asutatud1998. aastal. Algselt oli ettevõtte tegevusaladeks soojuse tootmine ja vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine. Alates 2007. aastast tegeleb ettevõtte vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega ja Sauga valla tänavavalgustuse haldamisega.
OÜ Jõekääru asutati 1996. aastal. Tegevuse eesmärk on toitlustusteenuse osutamine magasiaidas. Viimased aastad on ettevõte andnud hoone rendile füüsilisest isikust ettvõtjale selle teenuse osutamiseks.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
21 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Eluruumidest on rendile antud nii sotsiaalkorterid kui nn ametikorterid kokku 7-le leibkonnale. Lisaks on paigutatud nn sotsiaalmajja 3 inimest. Mitteeluruumidest antud rendile endine Urge raamatukogu hoone ja 3,9% vallamaja ruumidest kokku kolmele ettevõttele. Eluruumide üürilepingud on tähtajaga 1 aasta. Aruandeaastal müüdi transpordivahend müügihinnaga 1 667 eurot + käibemaks 333 eurot, tehingust saadi kasumit 536 eurot. AS Sauga Varahaldus sõlmis hankijaga 2011.aastal riigihanke tulemusena töövõtulepingu Sauga valla Tammiste küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde II etapi teostamiseks. Tehtud tööd võeti hankijalt vastu 2012.aastal. Et 01.01.2012 jõustus vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus, millega tunnistati kehtetuks ehitustöödel erimärgistatud diiselkütust kasutada lubanud seadusesätted. Hankija esitas oma ettepanekut lepingu hinna muutmiseks (kallinemiseks) 01.02.2012. Et AS Sauga Varahaldus kui ka Keskkonna Investeeringute Keskus SA ei aktsepteerinud hankija taotlust, pöördus hankija õiguse saamiseks 2013.aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraazikohtu poole. Nimetatud kohus langetas otsuse 15.augustil 2014 AS Sauga Varahalduse kahjuks summas 127 670 eurot, millele lisandus viivisintress 15 150 eurot. Seega suurene aruandeaastal 2012. aastal valminud objekti maksumus 127 670 euro võrra (vt ka lisa 11). Aruandeaastal ehitati või parendati järgmised olulisemad varaobjektid: - Randvälja ja Orava tn vee-, kanalisatsiooni ja survekanalisatsiooni torustik 21 256 euro eest; - Orava tn reoveepumpla väärtusega 6 194 eurot; - tänavavalgustuste ehituse ja liitumiskulud energiavõrguga 6 407 euro eest; - Sauga Põhikooli maaküttesüsteem 52 847 eurot; - Sauga Põhikooli sademevee trass 27 849 eurot; - Lepalinnu tänav 30 670 eurot; - Suure-Kaare tänav 24 454 eurot; - Vesikaare tänav 23 466 eurot; - Oti tee 12 201 eurot
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
23 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 7 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (eurodes) Lisa 31.12.2014.a 31.12.2013.a Maksukohustused 3 81 250 73 736 Intressikohustused
4 078 4 331
Muud kohustused
25 800 577 Saadud tegevuskulude toetuste ettemaksed 11 14 841 19 939 Kokku 125 969 98 583 Lisa 8 Tingimuslikud varad ja kohustused (eurodes) 31.12.2014 31.12.2013 Sõlmitud hankelepingud 131560 0 Võetud rendikohustused (vt lisa 15) 39 924 0 Potentsiaalne tulumaks dividendidelt
871 402 914 201
Tingimuslikud kohustused kokku 915 165 914 201 Sauga vallavalitsus on sõlminud 2013. aastal Sauga valla üldplaneeringu koostamise hanke AS-ga Ramboll Eesti AS summaga 90000 eurot. 2014. aastal on töid üle antud 27000 euro ulatuses. Eeldatavasti on tööd lõpetatud 2016. aasta alguseks. Sauga valla suvise teede ja tänavate hoolduseks on sõlmitud hankeleping kolmeks aastaks Teehoolduse OÜ-ga summas 94785eurot 2014. aastal tasuti tööde eest 30065 eurot 2015. ja 2016. aastal vastavalt 31569 ja 33151 eurot. Sauga varahaldus AS on sõlminud hankelepingu Herion OÜ- ga Tammiste külas vee ja kanalisatsioonitrassi ehituseks. 2015. Kogu tööde maksumusest ( 30650 eurot ) on töid teostamata veel 3840 eurot. Lisa 9 Laenukohustused (eurodes) Järelejäänud tähtaja järgi Kuni 1 a 1 - 2 a 2 - 3 a 3 - 4 a 4 - 5 a Üle 5 a Kokku Jääk seisuga 31.12.2014 162 699 164 250 165 946 133 488 57 162 628 792 1 312 337 Pangalaenud 162 699 164 250 165 946 133 488 57 162 628 792 1 312 337
Maamaksuvabastuse rakendamise korraldamise toetus 0 2 966 Sündide ja surmade registreerimiseks 99 120
Tasandusfond ja toetusfond kokku 656 685 615 010 Lisa 12 Muud tegevustulud (eurodes) Lisa 2014 2013 Kaevandamisõiguse tasu 3 41 030 42 932 Kindlustushüvitised
3 924 0
Saastetasu 3 2 936 2 608 Vee erikasutustasu 3 2 022 2 028 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 6 536 128 860 Muud tegevustulud kokku 50 448 176 428
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
28 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 13 Antud toetused (eurodes)
2014 2013
Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele 156 628 158 089 Õppetoetused 61 111 57 496 Peretoetused (sünnitoetused, lapse koolitoetused) 30 666 26 952 Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele 25 608 28 944
Toimetulekutoetused 25 036 31 455 Muud sotsiaalabitoetused 11 990 10 371 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 2 217 2 871
Sihtfinantserimine tegevuskuludeks 27 502 0 SA Leiutajate küla ( Lottemaa) 16 300 0 Hajaasustuse veeprogramm 11 202 0 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 10 652 0 Maj.ja Kom.Min - mitterahaline (vt lisa 6) 10 652 0 Liikmemaksud 21 057 19 683 Omavalitsusliidud 18 296 16 929 Muud 2 761 2 754 Antud toetused kokku 215 839 177 772
Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes)
Tegevusvaldkond Töötajate arv
2014 Töötasukulud
2014 Töötajate arv 2013
Töötasukulud 2013
Haridus 78 729 901 74 628 523 Vaba aeg ja kulltuur 6 51 483 6 53 588 Transport 1 16 123 1 15 506 Energiamajandus 5 46 485 4 44 489 Vallavalitsus 9 136 026 10 123 517 Vallavolikogu 1 13 680 1 10 113 Keskkond 1 8 947 1 7 115 Muu sotsiaalne kaitse 5 46 864 4 39 720
Töötjate arv ja töötasukulud kokku 106 1 049 509 101 922 571 Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
29 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
2014 2013 Töötasukulud, v.a ajutiste lepingute alusel 1 049 509 922 571 Töötasukulu ajutiste lepingute alusel 22 447 30 511 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed 372 453 332 357 Erisoodustused 3 267 5 790 Kapitaliseeritud -3 653 0 Tööjõukulud kokku 1 444 023 1 291 229 Lisa 15 Muud tegevuskulud (eurodes) Lisa 2014 2013 Õppevahendite ja koolituse kulud
439 568 350 370
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
341 085 284 439
Käibemaks
124 522 120 764 Rajatiste majandamiskulud
119 825 116 377
Toiduained ja toitlustusteenused
87 920 72 056 Sotsiaalteenused
62 563 62 921
Administreerimiskulud
56 083 38 892 Käibemaks põhivara soetuselt
45 486 51 608
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud
35 966 33 927 Inventari majandamiskulud
33 319 38 445
Sõidukite majandamiskulud
32 454 31 971 Kultuuri- ja vaba aja sisustamine
31 945 31 030
Koolituskulud, sh koolituslähetus
24 165 19 204 Uurimis- ja arendustöö
20 222 26 537
Muud tegevuskulud
15 491 0 Teavikud
11 447 10 853
Mitmesugused muud majanduskulud
6 259 12 864 Üürile ja rendile antud kinnistute ja ruumide majandamiskulud . 5 375 3 753 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud
3 755 3 807
Eri- ja vormiriietus
2 810 1 264 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
30 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Rendikulu 2014 2013 Sõidukid 3 872 3 197 Lasteaia moodulmaja koos inventariga 16748 0 Kokku kasutusrendi kulud 20620 3197 Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 31.12.2014.a 31.12.2013.a Järgmisel majandusaastal 1 - 2 aastal 33 738 2 213 2 - 3 aastal 6 186 3 081 3 - 5 aastal 0 0 Kokku 39 924 5 294 Sauga Varahaldus AS on kasutusrendile võtnud kaks transpordivahendit. Lepingutes toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel on liisinguvõtjal pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist õigus liisinguese omandada, tasudes liisinguandjale liisingueseme jääkväärtuse ning käibemaksu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Vastavalt Cramo Eesti OÜ ja Sauga Vallavalitsuse vahel sõlmitud lasteaia moodulmaja rendilepingule on seda võimalik ennetähtaegselt üles öelda 6 kuud ette, millele vastav renditasu summa oleks 30 147 eurot. Summa sisaldab ka inventari renti. Vastavalt rendilepingule tuleb inventari rendi eest tasuda Nord varaliising AS-le. Lisa 16 Seotud osapooled Seotud osapoolteks on loetud volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed, asutuste juhid. valitseva mõju all olevate äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmed , samuti nendega seotud mittetulundusühingud, sihtasutused ja äriühingud. Konsolideerimisgruppi kuuluvate, valitseva mõju all olevate, rida-realt konsolideeritud üksustega tehtud ja aruandest elimineeritud tehingute kohta informatsiooni aruandes ei avaldata. Sauga Vallavalitsuse hinnangul on kõik ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega toimunud turutingimustel või vastavad tingimustele, mis kehtivad ühtviisi nii seotud isikutele kui mitteseotud isikutele.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
31 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Turuhinnast erinevad tehingud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmetega seotud mittetulundusühingute ja äriühingutega: Antud tegevustoetused (eurodes) Seotud isik 2014 2013 Sauga valla Spordiklubi 250 200
MTÜ Pärnu lahe Partnerluskogu 2779 2611
Toetused on taotletud ja eraldatud samadel alustel teiste toetuse saajatega. Lisaks on grupis seotud osapoolteks järgmised majandusüksused, kellega ei ole konsolideerimisgrupp teinud turuhinnast erinevaid tehinguid ei aruandeaastal ega ka sellele eelnenud aastal:
2014.a Sauga Vallavalitsus ostis teenuseid järgnevatelt ettevõtetelt Ettevõte teenuse ostud müügid nimetus
Sauga Varahaldus AS kommunaalteenused 134 938 1 845 FIE Õie Kukk toitlustusteenused 43 681 314 Massiner OÜ teede hooldus 2 041 AL Metsamajand OÜ rent 351
Kokku 180 660 2 510
Soodustused tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele ja liikmetega seotud pereliikmetele: Aruandeaastal on saanud sotsiaaltoetusi volikogu liikmed ja nendega seotud pereliikmed 64 eurot, vallavalitsuse liikme lähedane pereliige 0 eurot, hallatava asutuse juhi lähedalt seotud pereliige 64 eurot.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
32 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused (eurodes)
Konsolideerimisgrupi tegev- ja Arvestatud tasude
kogusumma kõrgema juhtkonna keskmine arv
(taandatuna täistööajale)
2014 2013 2014 2013
Volikogu liikmed 13 13 13 680 10 113 Vallavalituses liikmed 6 5 0 0 Asutuste juhid 6 6 68 799 63 633 Nõukogu liikmed 3 3 0 228 Juhatuste liikmed 1 1 14 572 15 705
29 28 97 051 89 679 Vallavalitsuse liikmeteks on ametnikud, kes selle eest eraldi tasu ei saanud. Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvestatud kõik tasud ja hüvitised. Muid täiendavaid soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud. Lisa 17 Bilansipäevajärgsed sündmused SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldas 29.08.2014 AS Sauga Varahalduse taotluse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile "Sauga aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine" toetuse maksimaalses summas 610 382 eurot. Kuna aga seoses hangete läbiviimisega vähenes projekti lõppmaksumus, siis vähendas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oma 10.02.2015.a otsusega toetuse maksimaalset summat 410 000 euroni. Jaanuaris 2015 sõlmis AS Sauga Varahaldus seoses nimetatud projekti elluviimisega ehitustöövõtu lepingud hankijatega (koos käibemaksuga): - Sauga reoveepumpla rekonstrueerimiseks summas 75 348 eurot - Sauga keskuse torustike rekonstrueerimiseks summas 284 581 eurot - Sauga survetõstepumpla, veemõõdusõlme ja Vingiküla veetorustike rajamiseks summas 313 614 eurot. Kõnesolevat projekti kaasrahastab Sauga vald. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp : 01.12.2015
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
33 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Sauga aleviku veevarustus planeeritakse ühendada Pärnu linna veevarustussüsteemiga. Selleks rajatakse ühendustorustik Pärnu linnas läbi Sauga aleviku eramute piirkonna (nn. Vingiküla) ehitades paralleelselt magistraaltoruga välja ka ühendustorustiku Vingiküla tarbijate liitumiseks. Täiendavalt rajatakse Sauga aleviku korrusmajade piirkonda survetõstepumpla. Kogu aleviku terviklikuks varustamiseks Pärnu innast tuleva joogiveega ühendatakse aleviku senised autonoomsed veevarustusvõrgud ühtseks võrguks, sh. Sauga keskuse piirkond ning Hirvela elurajoon koos aleviku kirdepoolse tootmispiirkonnaga. Rekonstrueeritakse osa olemasolevatest kanalisatsioonitorustikest ning reoveepumpla. Aleviku keskuses asuvate korruselamute piirkonnas ehitatakse välja lahkvoolne sadeveesüsteem. Peamisteks Sauga aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleemideks tänapäeval on nõuetele mittevastava joogiveeteenuse pakkumine tarbijatele, sademevee tungimine reoveekanalisatsiooni aleviku keskuse kortermajade piirkonnas ning sagedased veetorustiku avariid Sauga aleviku Vingiküla piirkonnas. Projekt võimaldab viia Sauga aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi vastavusse tänase päeva nõuetele, mis tagab kõikidele tarbijatele tervisele ohutu ja kvaliteetse joogivee ning keskkonnareostuse minimiseerimise.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
34 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 18 Konsolideerimata finantsaruanded Sauga Vallavalitsuse bilanss (eurodes)
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 357 320 340 676 Põhivara soetuse käibemaksukulu 45 486 51 608 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 0 -106 012 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (tulu) -31 473 -32 289 Üle antud mitterahaline põhivara sihtfinantseerimine (kulu) 60 302 28 567 Korrigeeritud tegevustulem 549 867 569 326 Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus -12 862 -68 740 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 13 042 14 952 Kokku rahavood põhitegevusest 550 047 515 538 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest -291 724 -445 210 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 0 117 790 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 32 289 Laekunud antud laenude tagasimaksed 0 6 415 Makstud põhivara sihtfinantseerimine -49 650 -28 567 Laekunud intresse ja muid finantstulusid 268 411 Kokku rahavood investeerimistegevusest -341 106 -316 872
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasi makstud saadud laene -103 712 -126 765
Makstud kapitalirenti 0 -21 056
Tasutud intresse ja muid finantskulusid -18 664 -21 614
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -122 376 -169 435 Rahavood kokku 86 565 29 231 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 495 866 466 635 Raha ja selle ekvivalentide muutus 86 565 29 231 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 582 431 495 866
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
37 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
39 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Sauga valla 2014. a eelarve täitmise aruanne näitab ,et üle on laekunud põhitegevuse tulud, vähem on kulutatud põhitegevuseks ja ka investeeringuteks. Selle põhjuseks on mitmed asjaolud. Maksutulusid laekus kavandatust rohkem seoses majanduse elavnemisega. Põhitegevuse kulusid ei ületatud ühelgi tegevusalal. Küll aga tuli suunata reservfondist teede remondiks vahendeid . Ka Sauga Põhikooli remondiks tuli suunata reservfondi vahendeid. Igapäevastelt tegevuskuludelt on kokku hoitud säästliku majandamise tulemusena. Põhivara müüki 2014. aastal ei toimunud. Algselt planeeriti alustada ka Sauga aleviku vee ja kanalisatsiooni projekti elluviimisega , aga see lükkus 2015. aastasse. Eelarve koostamise hetkel oli plaanis ka alustada juurdeehituse rajamist Tammiste lasteaia juurde, kuid menetlemise käigus otsustati siiski rentida lasteaia juurde moodulrühm 16 lapsele kuni 2016. aasta suveni.
Sauga Valla 2014.aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
40 Vallavanem Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
Majandusaasta aruande allkiri Sauga Valla 31.12.2014 lõppenud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Sauga Vallavalitsus. Aastaaruande juurde kuulub sõltumatu audiitori aruanne ning Sauga Vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Ruut Vallavanem