Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raivo Uukkivi Vallavanem 2014. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Nimetus: RAASIKU VALLAVALITSUS Aadress: Tallinna mnt. 24 Aruküla Alevik 75201 Harjumaa Telefon: 60 70 348 Faks: 60 70 590 E-post: [email protected]Interneti lehekülg: www.raasiku.ee Põhitegevusala: halduskorraldus EMTAK kood: 84114 Majandusaasta algus: 01.01.2014 Majandusaasta lõpp: 31.12.2014 Audiitor: AMC Audit OÜ
72
Embed
2014. AASTA KONSOLIDEERITUD …...Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raivo Uukkivi Vallavanem 3 2014. AASTA TEGEVUSARUANNE Avasõna Raasiku valla
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
2014. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA
ARUANNE Nimetus: RAASIKU VALLAVALITSUS Aadress: Tallinna mnt. 24 Aruküla Alevik 75201 Harjumaa Telefon: 60 70 348 Faks: 60 70 590 E-post: [email protected] Interneti lehekülg: www.raasiku.ee Põhitegevusala: halduskorraldus EMTAK kood: 84114 Majandusaasta algus: 01.01.2014 Majandusaasta lõpp: 31.12.2014 Audiitor: AMC Audit OÜ
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE RAAMATUPIDAMISE LISAD ........................... 45 Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ...................................................................... 45 Lisa 2. Raha ja pangakontod .............................................................................................................................. 49 Lisa 3. Maksunõuded ja maksude ettemaksed .................................................................................................... 49 Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................... 50 Lisa 5. Osalused tütarettevõttes ja sidusettevõttes .............................................................................................. 50 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud ....................................................................................................................... 51 Lisa 7. Materiaalne põhivara .............................................................................................................................. 52 Lisa 8. Muud kohustused .................................................................................................................................... 53 Lisa 9. Laenukohustused .................................................................................................................................... 54 Lisa 10. Kaupade ja teenuste müük .................................................................................................................... 55 Lisa 11. Muud tulud ........................................................................................................................................... 56 Lisa 12. Saadud toetused .................................................................................................................................... 57 Lisa 13. Tööjõukulud .......................................................................................................................................... 58 Lisa 14. Majandamiskulud ................................................................................................................................. 59 Lisa 15. Antud toetused ..................................................................................................................................... 60 Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega ............................................................................................................... 61 Lisa 17. Konsolideerimata finantsaruanded ........................................................................................................ 63 Lisa 18. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde ........................................................................................... 67
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ...................................................................... 71
AAvvaassõõnnaa Raasiku valla 2014. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni valla majandusliku seisundi ja selle tulevikuväljavaadete kohta, Raasiku vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste ning valla valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruande koosseisus esitatakse ka eelarve täitmise aruanne ja reservfondi kasutamise aruanne. Alates 2009 aastast, mil muudeti järsult kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite eraldamise aluseks olevat määra, on kohalikud omavalitsused olnud raskete valikute ees ja pidanud valima, kuidas (millises mahus ja kvaliteedis) seadustega pandud kohustusi täita. Nimelt lepiti valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahelistel läbirääkimistel kokku, et 2009 aastal eraldatakse üksikisiku brutotuludelt omavalitsustele 11,93%. See määr fikseeriti Tulumaksuseadusesse ja sellest lähtuvalt prognoositi omavalitsuste poolt oma tegevused. 2009 aasta veebruaris vähendati nimetatud määra 11,4%-ni ning muutus jõustati mais 2009. Sellele kärpele lisandus majanduslanguse tõttu töötuse suurenemine, mis omakorda vähendas omavalitsuste reaalset sissetulekut. Kuigi vahepealsel ajal on majanduslangus (masu) väidetavalt üle elatud ja majandus kasvule pööranud, siis kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tuludelt arvestatava maksu arvutamise aluseks oleva määra suurust tagasi 2009 aasta alguse tasemele (11,93%) viidud ei ole. See on ka 2015 aastal 11,4%, millele on 2013 aastal lisatud küll 0,17 ja 2014 aastal veel 0,03 protsendipunkti, aga seda vaid teise, kohalikule omavalitsusele olulise sissetuleku (maamaks) vähenemise kompenseerimiseks1.
1 Maamaksust vabastati 2013 aastal kodualune maa alevikes 1500 m² ja hajaasustuses kuni 2 hektarit. Selline kompenseerimine on vale, sest tegemist kahe sootuks erineva maksuga – tööjõu ja omandimakasuga. Neist esimene kõigub ja sõltub majandusest, teine on stabiilne
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
4
Joonis 1. Riigieelarve muutus võrdlevalt KOV-idele eraldatuga (Allikas: EMOL) Esitatud illustratsioonilt on selgelt nähtav, et riigieelarve maht on 2009 aastaga oluliselt tõusnud, kohalikesse eelarvetesse eraldatavate vahendite osakaal aga vähenemise trendis.
Joonis 2. KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 1996-2018 (Allikas: Rahandusministeerium) Joonisel 2 arvestatakse KOV näitajas omavalitsuste maksutulud, keskkonnatasud, saadud riigieelarvelised toetused (v.a välisabi, hariduskulud, toimetulek) ja riigieelarve näitajas riigieelarve maksutulud sotsiaalmaksuta. Illustratsioon näitab maksutulude laekumist. Selgelt on näha, et riigieelarvesse laekuvate maksude kasv ja kohalikesse eelarvetesse suunatavate maksude osakaal on muutunud erinevalt. Seega kohalike omavalitsuste tegevus on ka 2014 aastal olnud jätkuvalt mõjutatud 2009 tehtud kärpeotsustest ning sellest lähtuvalt vajak erinevate avalike teenuste vajalikus mahus pakkumise osas pigem kasvab.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
5
Joonis 3. Üksikisiku tuludelt Raasiku valla eelarvesse laekuv tulu kuude lõikes perioodil 2008-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
Joonis 4. Üksikisiku tuludelt laekunud vahendite ostujõu võrdlus aastaga 2008 (enne masu ja enne kärbet). (Allikas: Raasiku vallavalitsus ja Statistikaamet)
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
6
Joonised 3 ja 4 näitavad ilmekalt, et üksikisiku tuludelt kohalikele omavalitsustele eraldatava osa (ÜIT) laekumine 2014 aastal absoluutarvuliselt kasvas võrreldes 2013 aastaga ja ületati numbriliselt ka masueelne tase kõikide kuude laekumiste lõikes, kuid eelarvesse laekunud maksuraha ostujõud 2008 aasta tasemele siiski ei jõudnud. ÜIT oli 2014 eelarveaastal kokku 3170260 eurot, mis on 90628 eurot rohkem kui 2014 eelarves esialgselt planeeriti ja 255707 eurot rohkem kui 2013 aastal, sellest ca 54660 eurot seotud maamaksuvabastuse kompenseerimiseks tõstetud 0,2 protsendipunkti lisamisega määrale, mille alusel arvutati omavalitsusele eraldatav maksuosa. Seega klassikaline ÜIT eraldus on jätkuvalt 11,4% töötajate brutoteenistuselt (koos tulumaksuga). Eeltoodust lähtuvalt saab tõdeda, et 2009 aasta kärped2 on mõjutanud negatiivselt avalike teenuste pakkumist kohalikes omavalitsustes, sh Raasiku vallas, jätkuvalt ka 2014 aastal. Mida aasta edasi, seda raskemaks läheb omavalitsustel neile pandud ülesannete kvaliteedi hoidmine minimaalsel vajalikul tasemel, rääkimata selle tõstmisest. Saab väita, et iga täna avalike teenuste kvaliteedilt kokku hoitud euro nõuab tulevikus samale (2008) tasemele tagasi jõudmiseks kolme eurot. Ohuks kohalikele omavalitsustele ja nende jätkusuutlikkusele on seegi, et erinevates eelarveaastale eelnevates läbirääkimistes riigi ja kohalike omavalitsuste delegatsioonide vahel ei jõuta enam kokkulepeteni ning lõppprotokollid jäävad allkirjata. See omakorda tekitab olukorra, millises kohalikud omavalitsused ei saa pikemaid plaane teha, sest pole teada, kuidas riik heaks arvab nendesse suhtuda. Oluliselt on rikutud Eesti põhiseaduses sätestatud kohalike omavalitsuste iseotsustamise põhimõtet, sh finantsilist iseseisvust. Eriti koomiliselt mõjub olukorras, kus riik on rikkunud nii omavalitsuste finantsautonoomiat kui ka lihtsalt häid tavasid, selle sama riigi ministeeriumite poolt osundamine, et kohalikud omavalitsused ei saa hakkama ja nad tuleb seepärast liita. See on ühtviisi küüniline kui ka vastutustundetu. Kui 2013 aastal sooviti tõmbekeskuste põhiselt viia läbi haldusterritoriaalne reform ja seda ilma sisulisi muutusi kohaliku omavalitsuse tegevuses planeerimata, siis arutelude käigus jõuti seisukohale, et Raasiku vald kaob kaardilt. Sellele ei vaielnud kummalisel kombel vastu ka vallaesindajad. Õnneks 2014 toimunud valitsuse vahetus tõmbas järjekordse tormijooksukorras läbi viia soovitud tegevusele kriipsu peale ja 2014 ei toimunud väga elavat arutelu valdade piiride muutmise osas. Samas on selge, et regionaalses juhtimises muudatusi tuleb teha. Alustada tuleb siiski kaugemalt ja sisuliselt ning piiride joonimine kaardil peab olema haldusreformi viimistlev osa. Eelkirjeldatud ebastabiilses olukorras on oluline, et kohaliku omavalitsuse institutsioonid käituksid läbimõeldult ja püüaksid leida ja kaasata võimalusi, millega kompenseerida eelarve vajakut. Alati see ei õnnestu ning juhtub ka ebapädevusest või lihtsalt laiskusest tehtud otsuseid, mis viivad niigi vähese avaliku raha raiskamiseni. Näiteid leiab ka 2014 aasta tegevusest. Paraku nende 2014 avalikkuse ees lahatud tegevuse juured ulatuvad 2009 ja 2013 aastatesse ja tulenevad vallavalitsuse enda poolt (tahtlikult?) õigusaktide eiramisest.
2 Lisaks ÜIT-le vähendati kohalikesse teedesse suunatavaid vahendeid võrreldes aasta varasemaga (2008) 3,9 korda
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
7
Positiivsete projektidena jäävad 2014 aastat meenutama Tallinna mnt äärde ca 500 meetrise kergliiklustee rajamine, mis on Raasiku vallas esimene kergliiklustee ja mis tagab ohutu teekonna Aruküla keskuse ja Huvikooli ning Waldorfkooli vahel. Lisaks remonditi Aruküla lasteaiale „Rukkilill“ üks uus rühma ja seeläbi vähenes ka lasteaia järjekord. Raasiku kooli juurdeehituse projekt valmis. Arukülas realiseeriti liigveeprojekti I etapp. Valmis ÜVK arendamise kava, mis võimaldab selle valdkonna parendamiseks eurorahadest abi küsimist 2015 aastal. Lisaks valmis ka Aruküla staadioni renoveerimise projekt ning rajati sellele tuginedes esimene uus rajatis skatepargi näol. Muudeti mitmeid olulisi valla õigusakte – alates põhimäärusest ja lõpetades mitmete toetuste regulatsioonidega. 2015 aastal on oluline viia lõpule Raasiku kooli olemasoleva osa renoveerimisprojekt, et olla valmis reaalseks ehitustegevuseks vahendite taotlemiseks. Oluline on soojamajanduse arengukava koostamine. Omamoodi väljakutseks jääb ikka Raasiku valla avalike teede korrastamine olematute vahendite toel. Raivo Uukkivi Vallavanem
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
8
SSiisssseejjuuhhaattuuss Raasiku valla ajalugu vallana saab alguse XIX sajandist, kuid kahjuks oluliste dokumentide hävimise tõttu ei ole teada täpset kuupäeva, mis esimene volikogu kokku kutsuti. Eeldatavalt toimus see sarnaselt teiste Eestis loodud valdadega 1866 aastal, pärast Venemaa keisri Aleksander II poolt seaduse „Maakogukonna seadus Eesti kubermangule” välja kuulutamist. Raasiku valla õigused taastati 12.03.1992. a., mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumi seadlusega kehtestati Raasiku vallale omavalitsuslik staatus.
PPaaiikknneemmiinnee Eestis on 15 maakonda ja 213 omavalitsust. Harju maakonnas on (Tallinnata) 22 omavalitsust. Raasiku vald paikneb Harju maakonna idapoolses osas, Tallinnast kagusuunal. Valla pindalaks on 158 km², mis moodustab 3,8% Harju maakonnast. Valla keskuseks on Aruküla alevik. Vald piirneb läänest Rae, lõunast Kose, idast Anija ning põhjast Jõelähtme vallaga. Tallinna keskusesse on Arukülast ca 20 km.
Joonis 5. Harjumaa administratiivne jaotus pärast 2013 kohalikke valimisi (Allikas: Harju Omavalitsusliit)
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
9
RRaahhvvaassttiikk jjaa aassuussttuussssüüsstteeeemm Raasiku valda oli 01.01.2014 seisuga rahvastikuregistri kohaselt registreeritud 4693 kodanikku ja aasta lõpus 4712 kodanikku. Registreeritud kodanike arv on 2014 aastal kasvas 18 inimese võrra, kuid üldiselt saab Raasiku valla registrijärgsete kodanike arvu pidada pigem stabiilseks.
Administratiivselt jaguneb Raasiku vald 13 külaks ja 2 alevikuks
Joonis 6. Raasiku valla administratiivne jaotus
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
10
Arvestades Raasiku valla suurust, saame keskmiseks asustustiheduseks 29,8 inimest ühe ruutkilomeetri kohta.
Allolevalt jooniselt on jälgitav rahvastiku arvuline stabiilsus.
Joonis 7. Registreeritud elanike arvu muutus 01.01 seisuga (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
Joonis 8. Loomuliku ja mehhaanilise iibe trendid 2008-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
11
Eeltoodud joonis illustreerib positiivset loomulikku iivet, kuid samas näitab ilmekalt nii sündide kui surmade vähenemise trendi. See omakorda viitab valla elanikkonna vananemisele. Sama on jälgitav ka joonisel 10.
Joonis 9. Meeste ja naiste osakaal vanusegrupiti (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
12
Joonis 10. Rahvaarvu muutused vanusegruppide lõikes 2006-2014 ja võrreldes Harju ja Eestiga (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
Kui jooniselt 10 on näha, et Raasiku vald on laste osas stabiilses seisus, siis ohumärk on tööealiste kodanike arvu kahanemine. Samas ei saa siin teha järeldust, et tööealised on lahkunud, pigem on osa neist jõudnud järgmisesse vanusegruppi, mis on täheldatav ka jooniselt. See tõestab ka väidet, et sarnaselt trendidega Euroopas üldiselt on ka Raasiku vallas elanikkond vananevas trendis.
TTööööttuurruu vvõõiimmaalluusseedd Raasiku vald paikneb Tallinna tagamaal. Kaugus Tallinnast ning ühendus nii maanteede kui raudtee abil on pealinnaga väga head ja sellest lähtuvalt on Tallinn üheks suuremaks töökohtade pakkujaks Raasiku valla inimestele. Hinnanguliselt töötab Tallinnas 44% Raasiku valla tööealisest elanikkonnast. Ülejäänud jagunevad suhteliselt võrdselt Raasiku valla territooriumil paiknevate ettevõtete ja naaberomavalitsustes asuvate ettevõtete vahel. Raasiku vallas oli seisuga 01.01.2014 seisuga ettevõtteid kokku 535 ettevõtet, sh. 367 osaühingut, 63 füüsilisest isikust ettevõtjat, 7 aktsiaseltsi, 2 tulundusühistu, 3 usaldusühistut. Märtsis 2015 on registreeritud 574 ettevõtet, sh. 397 osaühingut, 63 füüsilisest isikust ettevõtjat, 7 aktsiaseltsi, 2 tulundusühistu, 4 usaldusühistut
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
13
Raasiku vallas ei ole probleemiks töötus. Jaanuaris 2013 oli registreeritud töötute arvuks 81, 2014 märtsi alguses on selleks numbriks 59 ja märtsis 2014 55.
ÜÜlleevvaaaaddee mmaajjaanndduusskkeesskkkkoonnnnaasstt 2007.a. sai alguse ülemaailmne majanduskasvu järsk aeglustumine, mis muutus veel järsemaks majanduslanguseks Toimunu mõjutab maailmamajandust ja sh Euroopat tänaseni. Maailma trendid mõjutavad paratamatult ka Eestit. Suurem langus ja temaga seonduv on küll väidetavalt lõppenud ja mitmeski valdkonnas olevat ka näitajad tõusule pööranud. Omavalitsuste tulubaasi mõjutavad igasugused muutused viivitusega. Samas avalikke teenuseid peab pakkuma ka raskel ajal seadusega kirjeldatud viisil. Kuivõrd 2009 alguses keskvalitsuse poolt ühepoolselt tehtud kärpeotsused (tulumaks, teede hoole, laenukeeld) ja 2009 augustist jõustunud 20%-line käibemaks lõid omavalitsuste eelarveid valusalt ja sellele lisandus ka masust lähtuv töötasude (seotud ÜIT-ga) vähenemine ning töötuse kasv, siis omavalitsuste tulud vähenesid kriitilise piirini ning omavalitsused pidid tegema valusaid otsuseid teenuste osas, milliseid teha vähem. Sisuliselt seiskus investeerimistegevus. Rahandusministeeriumi 2014 aasta suvisest prognoosist tuleb kindlasti tähelepanu pöörata:
• Ukraina sündmustest alguse saanud Lääne–Venemaa vahelise konflikti süvenemine ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus võib kahandada Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu. See mõjutab negatiivselt ekspordist sõltuvaid tegevusalasid ning suurendab ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda piirata investeerimisaktiivsust ja tarbimisjulgust.
• Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates kiirenevas tempos. Kevadel prognoositud mõningane hõive kasv sellel (2014) ja järgmisel (2015) aastal ilmselt ei realiseeru varem oodatust madalama majandusaktiivsuse tõttu. Vaatamata tööealise elanikkonna ehk 15–74 aastaste hulga agregeeritud vähenemisele on nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud ning sedakaudu võimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele toetudes on alust arvata, et alates 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos vähenema3, mis piirab ka Eesti majanduskasvu. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute puhul prognoosiperioodi lõpuks 6 protsendi lähedale.
Kõike eelnevat teades4 võib öelda, et majanduslikud tingimused, mis kindlasti mõjutavad nii maailma, Euroopa kui ka Eesti majandust järgmistel aastatel, on raskesti prognoositavad ja pigem suunavad käituma konservatiivselt ka kohalikul tasandil, sj peab olema valmis sellekski, et omavalitsuse rahastamine lähiaastatel ei taastu, rääkimata tõusmisest hädavajalikule tasemele5.
KKoonnssoolliiddeeeerriimmiissggrruuppii kkoooosssseeiiss Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused: 3 Vt ka joonis 10, mis näitab tööealiste vanusegrupi vähenemist juba 2014 aastal 4 Arvestades ka, et suvine prognoos on tehtud 2014 juuli lõpu seisuga ja detsembris on rahandusminister avaldanud arvamust, et prognoosi kohane SKP 2.5%-ne tõus jääb tõenäoliselt saavutamata 5 2015 Riigikogu valimiste eel ja osaliste programmides küll räägitakse omavalitsuste rahastamise taastamisest, kuid reaalne olukord selgub alles pärast uue koalitsiooni moodustamist.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel
Põhitegevuse tulem 547 474 235 245
Netovõlakoormus 822 953 672 471 Näitajate arvestusmetoodika on alljärgnev: Likviidsus: käibevara/lühiajalised kohustused Kohustuste osakaal varadest: kohustused/vara*100 Laenude osakaal varadest: laenukohustused/vara*100
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
16
Piirmäärade täitmine näitajate alusel on esitatud Rahandusministeeriumi saldoandmikus antud finantsdistsipliini tagamise meetme täitmise aruande järgi nii konsolideeritud kui konsolideerimata arvude osas.
• Raasiku Põhikool - koolimaja juurdeehituse ja renoveerimise projekteerimise lõpetamine, staadioni aia ehitus, soojakud staadionile.
• Aruküla Lasteaias - rühmaruumi, koridori ja WC remont. • Raasiku Lasteaias juurdeehituse lõpetamine, elektrivõimsuse suurendamine. • Huvialakeskus – Aruküla alevikku ja mõisa ühendav kergliiklustee • Terviseraja valgustus – välisvalgustusliin pikenes seitsme elektriposti võrra. Raasiku valla kolmes munitsipaalkoolis õpib käesoleval, 2014/15 õppeaastal 477 õpilast.
Ülevaade Raasiku valla munitsipaalkoolide õpilasarvude muutusest 2011-2012 2012-2013 2013-2014 2014-2015 Aruküla PK 243/28 266/46 273/38 286 /41 Pikavere LA- algkool 31/4 31/4 30/3 31/7 Raasiku PK 139/16 139/19 139/21 160/27
*Murrujoone all on esimesse klassis astunud õpilased. Õpilaste arvud on esitatud 1. septembri seisuga. Lisaks munitsipaalkoolidele tegutseb Raasiku vallas Vaba Waldorfkool, kus õpib 89 õpilast. Neist Raasiku valla registris on 33 õpilast. 2014 toimusid elavad arutelud koolivõrgu teemadel. Arutelude tulemusel jõuti konsensuslikule seisukohale, et Pikavere kooli jätkumine (demograafilisi andmeid arvestades) on võimalik 3 või 4-klassilisena. Esialgu ei ole mõistlik kooli sulgeda, sest lapsele on kodulähedus esimeses kooliastmes oluline ja võimaliku demograafilise olukorra paranemise korral uuesti kooli avamine ja perede kooli olemasoluga harjutamine ning usalduse taastamine on aja (ka raha-) mahukas tegevus. Kool on oluline ka kogukonnakeskusena ja kogukonna liitjana ning kõige eelnimetatut arvestades otsus kooli iseseisvana jätkamise osas langetati. Protsessi käigus vahetus kooli juht. Raasiku valla lasteaedades käib 324 last. Tänu rühmaruumide avamisele Arukülas, Raasikul ja Pikaveres on lasteaia järjekord vähenenud. Tuntav on see sõimeealiste laste osas. Lasteaiaealised Seisuga 01.01.2011
Seisuga 01.01.2012
Seisuga 01.01.2013
Seisuga 01.01.2014
Seisuga 01.01.2015
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
17
30.09.2003-01.10.2009 sündinud
30.09.2004- 01.10.2010 sündinud
30.09.2005-01.10.2011 sündinud
30.09.2006-01.10.2012 sündinud
30.09.2007- 01.10.2013 sündinud
377 391 407 411 411 Järjekord lasteaiakohtadele: Koondjärjekord seisuga 20.02.2015 2015. aastaks 2016. aastaks 2016. aastaks Sõimerühm 52 36 - Aiarühm 20 5 1 Järjekord lasteaedade kaupa: Aruküla lasteaed 2015 2016 2017 I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus Sõim 34 - 24 - - - Aed 13 - 3 - 1 - Pikavere Lasteaed 2015 2016 2017 I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus Sõim 3 - - - - - Aed 3 - 1 - - - Raasiku Lasteaed 2015 2016 2017 I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus I eelistus II eelistus Sõim 15 - 12 - - - Aed 4 - 1 - - -
RRaaaammaattuukkoogguudd
Raasiku vallas on kolm raamatukogu. Seoses fondi laienemise ja teavikute kallinemisega on lugejate arv, kohapeal kasutatava ja laenatava kirjanduse arv kõrge. Avatud on ka laenutuspunktid Peningi ja Kiviloo külades. Ülevaade raamatukogude statistikast: Aruküla Pikavere Raasiku 2012 2013 2014 2012 2013 2014 2012 2013 2014 Lugejaid 751 751 735 88 85 99 622 615 585 Külastusi 9555 9871 11061 861 955 1010 10965 11770 9822 Laenutusi 22357 21393 25631 2677 2861 2656 16718 20029 19749 Vahendid teavikutele riik
3511 3526 3548 513 515 497 2054 2040 2057
Vahendid teavikutele vald
5625 5625 5625 2748 3042 3089 4857 5189 4607
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
18
RRaahhvvaammaajjaadd
Kultuuriüritusi korraldavad Aruküla Kultuuriselts ning Raasiku Rahvamaja vastavalt Vallavalitsuse poolt esitatud tellimusele. Lisaks korraldavad mõlemad kultuuriasutused kommertsürituste ning projektirahade alusel lisaüritusi. Raasiku valla rahvamajade jätkusuutlikkust ja suurt populaarsust tõendab asjaolu, et mõlemal rahvamajal oli 2014 aastal juubel – Raasiku rahvamaja pidas oma maja 50-ndat juubelit ja Aruküla rahvamaja on tegutsenud tänases asukohas 40 aastat. Aruküla rahvamajas tegutseb 18 ringi, neist rahvakultuuri alaseid 11 ja muid huvialaringe 7. Raasiku Rahvamajas tegutseb 12 ringi. 2014. a rahvamajades läbiviidud ettevõtmised Aruküla
Sportimisvõimalused Raasiku vallas on head seoses uue võimlaga Aruküla Põhikoolis ja renoveeritud staadioniga Raasiku Põhikooli juures. Koolispordiga tegeletakse valla haridusasutustes. Täiskasvanute sporti koordineerivad valdkonniti klubid. Noorte tegevust korraldavad Aruküla ja Raasiku Rahvamajades asuvad noortekeskused. Valla poolt telliti 18 ülevallalist noorteüritust. Aruküla noortekeskuse tegevusest võtab keskmiselt päeviti osa 15-20 last. Lapsed veedavad aega lauamänge mängides ja arvutiga tegeledes. Aruküla noortekeskus on osalenud avatud noortekeskuste noorteprojektides (ettevõtluspäev, arvutivaba päev). Ülevallalisteks projektideks on olnud „Tunne oma teadmisi, oskusi ja võimalusi“, mis oli DJ stiilikoolituseks ning „Raasiku valla noor“, kus valiti parim DJ. Ülemaakondlikult korraldati Arukülas kooliteatrite festival. Koostöös Aruküla Kultuuriseltsiga korraldatakse väljasõite, ülevallalisi suurüritusi, matkasid. Iga- aastaseks suursündmuseks töö- ja puhkelaagrist osavõtt. Arukülas tegutseb laste näitering, noortebänd, filmi- ja fotoring. Raasiku noortekeskuse tegevusest võtab keskmiselt osa ca 30 last päevas. Võimalikud tegevused on arvuti- ja lauamängude mängimine, tegelemine käeliste tegevustega.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
19
Igapäevased ringitegevused on:
1. Tugiõpilaste oma ring e TORE 2. Laste näitering 3. Raasiku noorte päästering 4. Teraapiakoerte ring
2014. a suuremateks ettevõtmisteks noortekeskuses olid:
1. Raasiku ja Kuusalu valla laste suvine puhkelaager 2. Tugiõpilaste suvekool 3. Raasiku valla laste töö ja puhkelaager 4. Volbripäeva trall 5. Lastekaitsepäeva kogupereüritus 6. Päevalaagrid kevadisel ja sügisesel koolivaheajal
Raasiku valla huvialakeskus “Pääsulind”, mis on litsentseeritud muusikakool, asub oma keskusega Arukülas, Raasiku alevikus asub filiaal. Lisaks muusikakoolile tegutsevad seal kunsti- ja huviringid. Huvialakeskuse Pääsulind õpilaste arvud jaanuari seisuga: 2012 2013 2014 2015
2014 aastal on sotsiaalhoolekande valdkonnas läbivalt tegeletud puudega inimeste probleemidega, sh puude taotlemiseks dokumentide vormistamine, töövõimetuse taotlemine koostöös perearstidega, omastehooldusega seotud küsimuste lahendamine ja invatarvetega varustamine, koduhoolduse seadmine üksikutele eakatele, transpordi organiseerimine nii perearstikeskustesse kui ka eriarsti vastuvõttudele sõitmiseks, abivahendikaartide ja parkimiskaartide väljastamine, toimetulekutoetuste vormistamine, nõustamine. Puudega inimeste ja eakate puhul tegeleti klientide paigutamisega hooldushaiglatesse. 47-le eakale vormistatud puudeastme saamiseks dokumendid. Esmakordse töövõimetuse määramiseks abistatud 17 inimest nii arstivastuvõttudele saamiseks transpordiabiga kui ka hiljem dokumentide vormistamisega . Eakate ja puudega inimeste koduhooldust tegi 3 hooldusõde. Hoolealuste arv aastate lõikes on esitatud järgnevalt 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Hoolealuseid 34 32 33 33 29 29 28
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
20
Endiselt oli toimetulekuprobleeme väikese sissetulekuga peredes ja üksi elavatel eakatel. Sellistel juhtudel makstakse toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse subjektide arv aastate lõikes on jälgitav järgnevas tabelis 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Toetuse subjektide arv
8 13 17 27 26 27 29
Probleemide lahendamisel kasutati juhtumipõhist võrgustikutööd, vajadusel kaasati erinevaid nõustamisspetsialiste (võlanõustaja, perepsühholoog). Jaanuaris - veebruaris jagati toimetulekuraskustega peredele Euroopa Liidu poolset toiduabi. Jätkuvalt kasutatakse häirenuputeenust6. 3 häirenuppu on hangitud valla kulul ja vald nende eest ka maksab. 1 häirenupp on kaasfinantseerimisega valla poolt ja ülejäänud on inimeste enda tasustada. Sotsiaalhoolekandega seonduvad tegevused (kuid mitte ainult) on loetletud alljärgnevalt:
invatarvete kompenseerimiseks); • toidukulude katmise vajaduste välja selgitamine materiaalsetes raskustes olevate isikute
osas; • probleemsetest peredest laste paigutamine lasteaedadesse ,lastekodusse ja erikoolidesse; • arstiabi kättesaamiseks üksikutele eakatele transporditeenuse osutamine; • puuetega inimeste ja eakate paigutamine erinevatesse teenust pakkuvatesse
erihooldekodudesse või hooldekodudesse; • puuetega inimestele hoolduse seadmine; • koduhoolduse seadmine; • abivajajate nõustamine; • psühholoogilise nõustamise ja võlanõustamise organiseerimine vajajatele; • invavahendite laenutamisega seonduv; • eestkostete seadmine kohtus; • kodukülastuste tegemine probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks
Enamus sotsiaalosakonna eakatele ja puuetega inimestele suunatud toetuste eelarvest kulus ravimite, invavahendite, raviteenuste maksumuse kompenseerimiseks ning küttekulude kompenseerimiseks. Puuetega inimestele makstud toetused olid järgmised.
6 Kasutusel Meditech Estonia OÜ häirenuputeenust – signaal läheb kliendi käe pealt nupule vajutades otse häirekeskusesse ja sealt võetakse ühendust esmalt meiega ja sugulastega, kui see ei aita, siis tuleb kohale kas kiirabi, politsei või siis tuletõrje
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
21
Joonis 11 Ülevaade eakatele ja puuetega inimestele makstud toetustest (Allikas: Raasiku vallavalitsus) 1x kuus on mõlemas alevikus võimalik soetada invatarbeid. Kohal käib spetsialist, kes oskab vastavalt vajadusele soovitada õigeid vahendeid. Tegevus jätkub. Kuigi registreeritud töötute arv ei ole väga kõrge ja jäi keskmiselt 557, vajasid nad siiski abi erinevate probleemide lahendamisel. Abi oli erinev ja sõltub inimesest. Pikaajalisi töötuid oli vallas 19. Aastal 2014 käivitus pikaajaliste töötutele mõeldud tööharjutuse projekt koostöös töötukassaga. Projektiga oli hõlmatud 12 pikaajalist töötut. Projekt jätkub ka 2015. 2014 määrati kohtumenetlusega eestkostja erinevate probleemide lahendamiseks 5 inimesele, neist 1 inimene valla eestkostele. Lastekaitse Lastekaitse põhiliste tegevuste loetelu
• Koduvisiidid vastavalt vajadusele. 2014. a koduvisiitide tihedus 2-10 korda nädalas; • Perede ja laste nõustamine; • Lapsevanemate nõustamine teenuste ja toetuste taotlemisel; • Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine lastega kohtumise osas; • Tugiisiku määramine. 2014. a määrati tugiisik kolmel korral perele ja kolmel korral
puudega lapsele lasteasutuses; • Koolilaste osas toimub pidev koostöö valla pedagoogide, sotsiaalpedagoogi ja
psühholoogiga, ümarlaudadel osalemine; • Sügisel kooliminevate laste osas ümarlauad lasteaedades; • Osalemine alaealiste komisjoni ja sotsiaalkomisjoni töös;
7 31.01.2015 seis
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
22
• Lasteasutustes käivate ja koduste laste registri pidamine; • Puuetega laste registri pidamine, lapsevanemate nõustamine; • Ürituste korraldamine (2 korda aastas lusikapeo korraldamine, suurperede ja koduste laste
jõulupidu); • (Riski) perede abistamine suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega, osalemine
rehabilitatsiooniplaanide koostamisel ja täitmisel. Pidev järelevalve ja nõustamine toimus 23 (riski) perega, kus on kokku 65 last. Vähekindlustatud perede laste saatmine suvisesse Urumarja laagrisse, vanematega suhtlemine, transpordi organiseerimine. Toiduabi toimetamine abivajajateni;
• Suhtlemine Rajaleidja Põhja-Eesti ühingu nõustamiskomisjoniga; • Kohtumenetlustes osalemised aasta jooksul esimese astme kohtus (hooldusõiguse
piiramised ja eestkoste seadmised); kohtule arvamuse andmine nii esimese kui teise astme kohtus (hooldusõigusega ja lapsega kohtumisega seotud menetlused);
• Koostöö Tallinna (3 last) ja Haiba (1 laps) lastekodudega, osalemine laste arengukavade väljatöötamisel asenduskodus.
• Laste kodukülastuste graafiku ettevalmistamine, kodu jälgimine. • Peredes on eestkostel kaks last.
Perekeskus 2014. aasta teisel poolel oli perekeskuses palgaline perenaine, kelle tööülesanneteks oli perekeskuse töö organiseerimine (suhtlemine lapsevanemate ja ringijuhtidega, ajagraafikute koostamine, uute tegevuste juurutamine), samuti ruumide korrashoid. Lisaks palgalisele perenaisele osalesid ürituste läbiviimisel ka mitmed aktiivsed vabatahtlikud lapsevanemad. Aasta jooksul renoveeriti nii projektitoetuste kui omavahendite baasil perekeskuse taaskasutuskeskuse elektriosa, osteti lastetuppa sisustust ja vahendid. Läbi aasta toimusid erinevad ringitegevused (beebikool, väikelaste kunstiring, perering mitmed joogatreeningud). Enamus neist tegevustest jätkuvad 2015.a. Projektitoetuste baasil toimusid lapsevanemate koolitused (PREP perekool, väikelaste loovteraapia, väikelaste esmaabi koolitus ja kriisinõustamise koolitus). Kevadisel ja sügisesel hooajal toimusid beebidele ja väikelastele mõeldud liikumishommikud, tervele perele suunatud projekt propageerimaks tervislikke eluviise. Perekeskuse juures tegutses taaskasutuskeskus, mille kaudu vahetasid omanikku suures koguses rõivad ja jalanõud nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2014 aastal ajakohastati sotsiaalhoolekande valdkonnas olulisi õigusakte. Muudeti toetuste maksmise põhimõtteid. Erinevate toetuste osas, mis pole seadusega valla kohustus maksta, seoti toetuse saamine mõõdetavate tingimustega (olek Raasiku valla kodanik jms). Muudatused tõid kaasa segadusi, kuid kindlasti on muudatused õigustatud, sest tegemist on siiski valla eelarvevahendite kasutamisega ning siin peab järgima tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse tasakaalu.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Arukülas ja Raasikul töötavad jäätmekogumispunktid kus võetakse elanikelt tasuta vastu olmeelektroonika- ja ohtlike jäätmeid, vanu rehve, ning lehtklaasi. 2014 sügisel abistati alevike elanikke ja organiseeriti lehtede ja muu haljasjäätmete kogumine ja äravedu. Selle eest elanikelt tasu ei võetud. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) koostöö raames alustatud Ida-Harjumaa kohalike omavalitsuste ühise jäätmekava koostamisega aastateks 2015-2020. Tegevus jätkub 2015. aastal. Jäätmekava peab jõudma kehtestamiseni 2015 jooksul. Lisaks jäätmekavale osaletakse HÜK-i töös korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamisel. Hanke tulemus selgub 2015 sügisel.
Raasiku valla haljasalade ja mälestusmärkide ümbruse niitmiseks I, II ja III piirkonnas korraldati riigihange. Osales 8 pakkujat, kellest I ja II piirkonnas osutus edukaks Murusöödik OÜ ning III piirkonnas Sortsmill OÜ. Lisaks tehti muid alevike korrashoiuks vajalikke töid. Aruküla mõisapargis tuvastati ning hinnati eksperdi poolt haruldaseks suurelehise pärna lõhislehine vorm (Tilia platyphylla ’Laciniata’). Eksperdi hinnangul väärib puu looduskaitse alla võtmist. 2015. a on plaanis korraldada haljasalade niitmisteenuse osutamiseks mitmeaastane riigihange ning jätkata alevikes valla maal kasvavate puude ja hekkide hoolduslõikusega. Samuti on plaanis jätkata vallale kuuluvate metsamaade majandamisega vastavalt 2012. a koostatud kavale.
VVeeeevvaarruussttuuss jjaa lliiiiggvveessii
Kõige tähtsamaks tegevuseks oli koostöös AS-iga Merko Infra Aruküla aleviku ja Kurgla küla liigvete ärajuhtimise rajatiste väljaehitamine ning selleks tehtud KIK-i projekti edukas lõpetamine. Hajaasustuse programmi taotlusvooru laekus 3 taotlust, millest rahastati kahte kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise projekti. 2015. a on plaanis Raasiku raudteejaama piirkonna kuivenduskraavide ja truupide uuendamine ning Arukülas vallamaja piirkonnast pinnavett Aruküla peakraavi juhtivate kraavide setetest puhastamine. Osaleme ka hajaasustuse programmi taotlusvoorus.
Raasiku vallast püütud ja Loomade Hoiupaika toimetatud 8 koera ja 1 kass. Hulkuvate lemmikloomade omanike kiiremaks väljaselgitamiseks soetati mikrokiibilugeja. 2015. aastal on plaanis motiveerida inimesi oma lemmikloomi kiipima ning neid valla veebipõhisesse registrisse LLR kandma.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
24
KKaallmmiissttuudd
Raasiku uue- ja vana kalmistu hooldustöid teostas lepinguline partner Harju-Jaani Haljastuse OÜ. Kalmisturegistri Haudi toimina saamise peamiseks tegevuseks oli paberkandjal olevate matmisandmete sisestamine. 2015. a korraldatakse mitmeaastane riigihanke Harju-Jaani uue- ja vana kalmistu haldaja leidmiseks, sest senise haldajaga kehtib leping alates 2001. a ning ei vasta seega riigihangete seadusele. Jätkub ka matmisandmete sisestamine kalmistute programmi Haudi. Vana kalmistu registrisse saamiseks tellitakse selle mõõdistamise.
Üheks peamiseks tööülesandeks oli aadressandmete süsteemi (ADS) korrastamine ning selle käigus paljudele teedele ja tänavatele uute majanumbrite määramine. Lisaks tegeleti jätkuvalt riigi omandis olevate maade munitsipaliseerimisega, katastriüksuste jagamisega ning muude maakorralduslike toimingutega. 2015. a jätkatakse ADS-i korrastamisega ning riigimaade munitsipaliseerimisega.
EEhhiittuuss jjaa ppllaanneeeerriimmiinnee
Ehitustegevuseks väljastati 45 projekteerimistingimust, 30 kirjalikku nõusolekut, 50 ehitusluba ning 41 kasutusluba. Detailplaneeringuid algatati 14 ja kehtestati 6.
Joonis 12. Planeerimis-ja ehitustegevus 2008-2014 (Allikas: Raasiku Vallavalitsus)
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
25
Väljavõte Raasiku valla arengukavast aastateks 2013-2024 7.1 TEGEVUSTE KAVA MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND Jrk.nr
Tegevus 2014 2015
1 Teenuste ja koostöö arendamine erasektoriga: tankla, pangakontor/pangaautomaat, kaugtöövõimaluste edendamine jm
x
2 Tegevused elanikkonna säilitamiseks ja suurendamiseks (vallakodaniku kampaania jm) vallas*
x
3 Vallas loodushoidliku liikumise ja jäätmemajade vajalikkuse propageerimine. Toetuse rakendamine küladele ning korteriühistutele jäätmemajade ehitamiseks
x x
4 Mälestusmärkide, alleede ja haljasalade heakorrastamine, vajadusel selleks projektide koostamine ja toetuste taotlemine
x x
5 Vallasisese „Kauni kodu“ konkursi korraldamine ja iga-aastane läbiviimine
x x
6 Registrite loomine ja pidamine: kalmisturegister ja koerte-kasside register
x
7 Parkmetsade korrastamiseks metsakorralduskavade tellimine x 8 Uue üldplaneeringu koostamine koos keskkonnamõjude hindamisega x
Täidetud tegevused on tegevuste kavas märgitud boldis. Ülejäänud kavas toodud tegevused täideti osaliselt või jäid täitmata. * vallakodaniku kampaania tulemuste analüüs (vt joonis 13 ) näitas, et meede ei ole oodatud efekti andnud ja inimeste sidumiseks vallaga on mõistlikum kasutada erinevate teenuste pakkumist, mis seotud registris olemisega.
Joonis 13. Kodanikukampaania ülevaade 2012-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
26
KKoommmmuunnaaaallmmaajjaanndduuss
Raasiku vallale kuulub 30 eluruumi, millest 11 asuvad Aruküla alevikus, 14 Raasiku alevikus, 5 Peningi külas ja 1 Rätla külas. Arukülas asuvad eluruumid
- Tallinna mnt 36. Sügisel ehitati uued ahjud korteritesse 1 ja 2. Lisaks puhastati ja kontrolliti üle kõik küttekolded. Plaanis on kevadel 2015 hoone 2 korstnaotste uuendamine (seda tegevust nõuab Päästeameti ettekirjutus Raasiku vallavalitsusele).
- Tallinna mnt 38a sotsiaalkorteris läks kütmise tagajärjel põlema soemüüri ees olev põrand. Põhjuseks amortiseerunud soemüür. Korterisse ehitati uus soemüür.
Peningil asuvad eluruumid - Raasiku tee 4-3. Kontrolliti ja puhastati küttekolded. - Sanderkopi 3 sotsiaalpinnal vahetati välja kogu korteri elektrisüsteemid ja tehti uus
elektriliitumise leping. 2015. a on plaanis rajada uus soemüür koos pliidiga. - Raasiku tee 9-2. Ehitati uus pliit koos soojamüüriga. 2015. a tuleb Päästeameti
ettekirjutuse kohaselt ehitada uus ahi. Samuti on vaja ehitada korterile uus põrand, sest olemasolevad põrandatalad on mädanenud ja praegune põrand on kohe sisse vajumas.
Raasiku alevikus asuvad eluruumid
- Meierei 30-7. Sügisel ehitati korterisse uus ahi. - Nurme 10. Sügisel ehitati korteritesse 1 ja 7 uued ahjud. Lisaks puhastati ja kontrolliti üle
ka teiste korterite küttekolded. Raasiku Vallavalituse administratiivhoonel ja rahvamajal on varasematel aastatel vahetatud aknaid. 2014.a vahetati välja kõik seni välja vahetamata aknad. Automaatne Tuletõrje Süsteem (ATS) ning elektrikäidu kontroll (EKK). Aasta alguses selgus, et juba 2012.a on Päästeamet teinud vallavalitsusele ettekirjutusi puuduste kohta ATS ja EKK seadmete puudumise või mitte töökorras oleku kohta. Perioodil 2012-2013 on vallavalitsus jätnud ettekirjutused täitmata. Kahel korral on ettekirjutuste täitmata jätmise eest sisse nõutud 50 + 150 €. Aasta teises pooles kaardistati kõikide vallale kuuluvatel kinnisvara objektidel vajalike seadmete olem ning alustati nende mittetöötavate seadmete välja vahetamist või uute paigaldamisega. Antud tööd jätkuvad ka aastal 2015.
AAvvaalliikkuudd tteeeedd
Vallamajanduse oluliseks osaks on avalike teede hoolduse ja remondi organiseerimine. Hooldatavaid teid on ca 100 km. Teede olemi informatsioon on puudulikult fikseeritud. 2008.a toimus riigi initsiatiivil kõikide teede geodeetiline mõõdistamine ja maanteede registrisse kandmine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituse kohaselt pidid edaspidi kõik omavalitsused uute teede tekkimisel need ise mõõdistama ja vastava informatsiooni Maanteeametile edastama. Raasiku Vallavalitsuses mõõdistusi ei teostatud, uued teed mõõdeti Maa-ametid Geoportaali kaartide põhjal. Seega eksisteerib risk andmete ebatäpsuses, mis mõjutab lõppkokkuvõttes teede hooldusele kulutatavaid finantsvahendeid.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
27
Puudub metoodika/eeskiri erateede võtmisel avalikku kasutusse. Teede avalikku kasutusse võtmise lepingute sõlmimisel ei ole hinnatud teede avalikku kasutuse vajalikust. Lisaks ei ole hinnatud ega fikseeritud teede seisukorda ning puudub süstematiseeritud informatsioon teedel eelnevalt teostatud ehitustöödest. Sõlmitud lepingutega on kogu tee hoolduskohustus pandud vallavalitsusele (isegi sel juhul, kui tee vajaks eelnevalt kapitaalremonti). Sellega on vallale tekitatud põhjendamatu finantskohustus. 2014 aastal sõlmiti suviseks teehoolduseks riigihanke võitnud pakkuja Tee ja Tee OÜ-ga kolme aastane leping ning teede ehitus- ja remonttööde omanikujärelevalve leping SKP Ehitus- ja Õigusbürooga. Esines küll probleeme tee hoolduse kvaliteedis, kuid selle tingis teede hooldusettevõtte piirkonna mittetundmine, puudulik dokumentatsioon olemasolevate teede osas, aga ka riigieelarvest teede hoolduseks suunatud vahendite järjekordne vähenemine (esimene kärbe 2009 oli võrreldes 2008 aastaga 4 kordne toetuse vähendamine). Olukorra muutmiseks on panustatud järelevalve töö tõhustamisesse ning kaalutud ka ebakvaliteetse töö mittetasumist. Talvise hoolduse riigihanke võitis kõigis piirkondades OÜ Hong, kellega sõlmitud leping lõpetati 2015. a jaanuaris ebakvaliteetse töö tõttu ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamise järgselt sõlmiti kuni hooaja lõpuni lepingud kohalike teenusepakkujatega, kes osalesid samuti talihoolde hankel. Lepingutes fikseeriti teenuse maksumuseks riigihanke protsessis pakutud hinnad. Koostöös Geodata Arendus OÜ-ga parandati oluliselt valla teede registrit. 2015. a on plaanis jätkata teede registri korrastamist ning koostööd senise teehoolduse omanikujärelevalvega. Talviseks hoolduseks on mõistlik korraldada riigihange mitmeaastase teenuse peale. See välistab OÜ Hong taoliste pakkujate osalemise riigihankel. 2014 aastal rakendus vallas kord, millega reguleeritakse hajaasustuses erateede talihoolet. Oluline tingimus on teeomaniku olek rahvastikuregistris Raasiku valla kodanik. Kokkuvõttes peab tõdema, et teede olukord on mitterahuldav. Seda põhjusel, et hoopis teistes tingimustes rajatud teed ei vasta tänapäevastele kiirus- ja koormusolukordadele, aga kindlasti ka põhjusel, et teede hooldusesse suunatud vahendeid on tugevasti kärbitud. Võrdlevat informatsiooni annab järgmine illustratsioon.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
28
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
suvel 16190 33517 20870 20778 39282 25666 68504
talvel 86691 23741 99679 37308 63856 70802 20487
Kokku 102881 57258 120549 58086 103138 96468 88991
riigi toetus 263584,42 59981,08 60128,08 66379 101757 153437 144562
Joonis 14 Ülevaade teehoolduse kuludest ja riigipoolse teehooldustoetuse (kütuseaktsiisist) muutusest (Allikas: Raasiku vallavalitsus)
TTäännaavvaavvaallgguussttuuss
Tänavavalgustusrajatised (edaspidi TVR) või tänavavalgustusseadmed (edaspidi TVS) kui vallavalitsuse vara ei ole süstematiseeritud, puudub täpne teave nende olemist ja seisukorrast. TVR asuvad erineva omandivormiga kinnistutel. On esinenud juhtumeid, kus rajatiste kohta puuduvad kanded kinnistusraamatus, ehitusregistris. Sellistel juhtudel on põhiliselt tegemist rajatistega, mis on ehitatud enne 2000 ning nende ehitamise kohta puuduvad dokumendid ka eeldatavatel omanikel. Vallavalitsuse bilansis on tühine osa nii TVR-st kui ka TVS-st, võrreldes tegelikult ehitatud TVR-de ja TVS-ga. Parema ülevaate saamiseks telliti Geodata Arendus OÜ-lt tänavavalgustuse inventariseerimine. Kuna tänavavalgustuse korrashoidu ei ole aastate jooksul süsteemselt teostatud ja on vaid parandatud olemasolevat amortiseerunud süsteemi, siis on tänavavalgustuses jätkuvalt väga palju rikkeid, mis eriti intensiivselt tekivad rasketes ilmaoludes (tugev tuul, vihm). 2014 aastal alustati süsteemi parema toimimise tagamiseks amortiseerunud valgustite vahetusega uute vastu. Samuti vahetatud vanu pirne uute energiasäästlikumate vastu. Kokku kulutas vallavalitsus TVS vahetamisele ja muudele hooldustöödele 23 535,43 €. Võrdlevat informatsiooni tänavavalgustuse kulude kohta saab järgmiselt illustratsioonilt
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
29
Joonis 15. Kulud tänavavalgustusele 2008-2014 (Allikas: Raasiku vallavalitsus) 2015. a on plaanis tänavavalgustuse töökindluse parandamiseks tellida Loo Elektriehitus OÜ-lt paljasjuhtmeliste õhuliinide osaline vahetamine AMKA-õhuliinikaablite vastu. Perspektiivis on siiski vajalik süsteemi töökindluse tagamiseks õhuliinid asendada maakaablitega.
SSoooojjaammaajjaanndduuss
Valdkond on olnud aastaid nö „isevoolses“ olukorras. Ei ole välja selgitatud parimat kaugkütte lahendust Aruküla kortermajadele, puudub alternatiivide ja perspektiivi kirjeldus ning pikem hinnaprognoos. Väidetavalt on Aruküla kaugküttevõrk heas korras, kuid katlamaja on vana ning puudub selgus, mis saab, kui midagi juhtub kütteseadmega või kuidas reageeritakse kütteõli hinnatõusu korral. See on viinud korteriühistud üha tihemini rääkima kaugküttest osaliselt või täielikult lahkumisest. Raasiku alevikus on teadmata kaugküttevõrgu olukord, lisaks toimib kütmine siiani AS Mistra Autex-i katlamajast. Kahjuks on selle võimsus ammendunud ning sellesse süsteemi tarbijaid lisada ei saa. Pole ka mõistlik sõltuda ühe äriühingu tahtest, mis täna on küll ääretult soosiv, kuid pole teada, mida võib tuua tulevik. Et saada eeltoodud vastusteta küsimustele põhjendatud vastuseid on algatatud Aruküla ja Raasiku alevike soojamajandusarengukava koostamine, mis peab saama valmis ja jõudma kehtestamiseni 2015 aastal.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
30
Väljavõte Raasiku valla arengukavast aastateks 2013-2024 7.1 TEGEVUSTE KAVA TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE Jrk.nr
Tegevus 2014 2015
1 Soojamajanduse arengukava, sh vallale kuuluvate hoonete energiaauditite koostamine
x
2 Infotahvlite korrastamine ja paigaldamine küladesse ning alevikesse koostöös külaseltside ning ettevõtetega
x x
3 Teede ja tänavavalgustuse inventariseerimine x x Täidetud või osaliselt täidetud tegevused on märgitud Boldis. Ülejäänud kavas toodud tegevused jäid täitmata. Järelevalve Ehituse ja keskkonnaosakonna ülesannete hulka kuulub erinevate järelevalve tegevuste läbi viimine. Ülevaade 2011-2014 läbiviidud järelevalvetoimingutest on esitatud järgmises tabelis: 2011 2012 2013 2014 väärteomenetlus 5 2 9 4 haldusmenetlus 61 17 35 7 2 väärteomenetlust on pooleli ning 2 ettekirjutust on täitmata
55..44 RRaaaammaattuuppiiddaammiinnee Raasiku Vallavalitsuses on raamatupidamine tsentraliseeritud. Iseseisva raamatupidamisega asutusi ei ole. Alates 1996.a. on kasutusel raamatupidamisprogramm Pmen, 2004.a. jaanuarist mindi üle raamatupidamis- programmi Pmen uuele versioonile. Raamatupidamisprogrammi on aasta jooksul pidevalt täiendatud vastavalt seaduste muudatusele ja programmi täiustamisele. Alates 2006.a. on olemas ka eelarve programm omaette. Alates 2010. aasta detsembrikuust on üle mindud paberivabale e-arvete esitamisele. Töö tehakse e- arvekeskuses. Ära on jäänud käsitsi kulukohtade kirjutamine ja arvete kinnitamine. Alates 1. jaanuarist 2012 viidi läbi struktuuri muudatus - Raamatupidamise Talitus nimetati ümber Rahandusosakonnaks. Osakonna koosseisus on juhataja, kaks raamatupidajat ja finantsist. Kassapidaja tööd teeb registripidaja, kes on kantselei koosseisus.
66.. OOssaalluusseedd Osalus Sihtasutuses ja mittetulundusühingus 1 tuhat eurot ehk 33,3% on osalus OÜ Sõnumitoojas, mis on Harjumaa valdade vaheline ajaleht. Tegevuseks ajalehe väljaandmine. Peamised majandusnäitajad: tulud 103 tuhat eurot, kulud 105 tuhat eurot, varad 24 tuhat eurot ja kohustused 19 tuhat eurot, aruandeperioodi tulem -2 tuhat eurot. Osalus tütar- ja sidusettevõtjates kokku summas 1682 tuhat eurot on 100% valla osalus OÜ-s Raven. Põhitegevuseks kaugkütte soojatootmine Aruküla piirkonnas ja kanalisatsiooniteenused kogu valla territooriumil, nende süsteemide hooldus ja remonditööd, heakorratööd. OÜ Raven müügitulud 2014. a. olid 465 tuhat eurot, kulud 451 eurot ja kasum 8 tuhat eurot. Varad bilansis 3549 tuhat eurot ja kohustusi 412 tuhat eurot.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
31
77.. ÜÜlleevvaaaaddee ffiinnaannttssrriisskkiiddee jjuuhhttiimmiisseesstt Raasiku vald on jäänud nii eelarvepoliitika kui ka laenude võtmise osas konservatiivseks, mis on taganud omavalitsuse finantseerimisvõime ja eelarve täitmise vallas. Investeeringuid viiakse ellu vastavalt kehtestatud arengukava investeeringute kavale ja ei võeta seega endale suuri finantsriske. Põhimõte on mitte lubada laenude ja kohustuste koormal kasvada üle seadusega lubatud protsendi. 2010. a. võeti laenu Aruküla Põhikooli uue osa ehituseks ja vana renoveerimiseks SEB pangast. 2014. aastal laen refinatseeriti läbi Danske Banga ja saadi tunduvalt odavama intressiga laen. Laenu tagasimakse lõpeb 2018. aastal. 2012. aastal võeti laenu ÜKF veemajandusprojekti omaosaluse toetuseks KIK-ilt 310 tuhat eurot, mille tagasimakse teostatakse 20 aasta jooksul. Selle laenu tagasimakse algas 2014 aastast. 2013. aastal võeti laenu Raasiku Lasteaia juurdeehituse teostamiseks 525 tuhat eurot mille tagasimakse tähtaeg on 2023 aasta. 2014. aastal võeti laenu Aruküla ja Kurgla küla liigveeprojekti elluviimiseks 122 tuhat eurot mille tagasimakse tähtajaks on 2025. aasta. Kuna laenu intressid on madalad ei lähe finantskuludeks suuri summasid.
Raivo Uukkivi Vallavanem
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
32
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
BBIILLAANNSSSS tuhandetes eurodes
Lisa 2014 2013
Käibevara kokku 952 775
Raha ja pangakontod 2 514 345
Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3 316 304
Muud nõuded ja ettemaksed 4 105 111
Varud 17 15
Põhivara kokku 14 778 14 692
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 5 1 2
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0 1
Kinnisvarainvesteeringud 6 349 358
Materiaalne põhivara 7 14428 14331
VARAD KOKKU 15 730 15 467
Lühiajalised kohustused kokku 688 609
Võlad hankijatele 99 98
Võlad töövõtjatele 237 220
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 8 165 137
Laenukohustused 9 187 154
Pikaajalised kohustused kokku 1 360 1 425
Laenukohustused 9 1360 1425
Netovara 13 682 13 433
Akumuleeritud ülejääk 13679 13430
Reservid 3 3
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 15 730 15 467
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
FINANTSTULUD- JA KULUD -29 -30 Intressikulu -28 -27 Kasum, kahjum osalustelt 5 -1 -1 Muud finantstulud ja -kulud 0 -2
ARUANDEPERIOODI TULEM 244 -36
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
34
RRAAHHAAVVOOOOGGUUDDEE AARRUUAANNNNEE tuhandetes eurodes Lisa 2014 2013 Rahavood põhitegevusest:
Tegevustulem 273 -6 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon 6,7 471 460 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 98 120 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 12 -215 -60 Kasum/kahjum põhivara müügist -5 0 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 0 0 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16 1 Kokku korrigeeritud tegevustulem 638 515 Maksu-, lõivunõuete muutus 3 -11 -40 Muutus nõuetes ostjate vastu -5 -8 Muutus nõuetes toetuste ja siirete eest 0 5 Muutus maksu- ja lõivukohustustes -1 45
Muutus muudes ettemaksetes 1 -1
Muutus varudes -2 0
Kokku käibevara muutus netomuutus -18 1 Muutus võlgades hankijatele 0 -23 Muutus võlgades töövõtjatele 16 16 Muutus maksu-, lõivu- ja trahvikohustustes 17 10 Muutus toetuste ja siirete kohustustes 15 0 Muutus saadud toetuste ettemaksetes 1 7 Muutus muudes ettemaksetes 0 0
Põhitegevusega seotud kohustuste muutus 49 10 Rahavood põhitegevusest kokku 669 526
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
36
EEEELLAARRVVEE TTÄÄIITTMMIISSEE AARRUUAANNNNEE Järgnevates tabelites on näha eelarve täitmisega seotud andmed 2014. aasta kohta. Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega.
MTÜ Aruküla Vabakooli Seltsi osalemine Unustatud Mõisate mängus
02. juuli 2014.a 08.208 5515 Toivo Veenre mälestuspingi rajamine 1 250
08.209 45008 MTÜ Raasiku Rahvahariduse Selts projekt "Raasiku aleviku puhkeala rajatise projekteerimine" 2 500 08.102 45008 MTÜ Raasiku Jalgpalliklubi FC Joker projekt"Raasiku terviseraja
teostamine PK staadioni harjutusväljakule" 3 000
15.juuli 2014.a 08.208 5525 Kammermuusika suvefestival "Mõisamängud" Aruküla mõisas 100
30. juuli 2014.a 8208 5525 Kalesi Tallid OÜ kestvusratsutamise võistlus "Kalesi Rännak," 410
Itaalias VI Paolo Serrao noorte muusikute konkursil osalemine,
21. oktoober 2014.a 01.320 5500 Raasiku aleviku Roosi tn.20 maja inventariseerimine 400 10.402 4130 Kodutunde saate raames Raasiku alevikus Roosi 20 hoone
remonttööde toetuseks 3 500 26. november 2014.a 09.210 1551 Pikavere LA-algk. kanalisatsiooni imväljake uuendamine 6 804 02. detsember 2014.a 06.605 551106 Tallinna mnt 38 maja laepealse soojustamine 3 033 09. detsember 2014.a 09.110 5515 Mängukompleksi Mini soetamise toetuseks 210
16.detsember 2014.a 09.212 1551 Raasiku PK staadioni aia ehituse lõpetamise kuludeks. 2 996 09. detsember 2014.a 01.114 Reservfondi taastamine -5 500 Kokku eraldatud reservfondist 21 627
Reservfondi jääk 18 374
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
LLiissaa 11.. AAaassttaaaarruuaannddee kkoooossttaammiisseell kkaassuuttaattuudd aarrvveessttuussppõõhhiimmõõtttteedd Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ). Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Eelarve täitmise aruanne ja muu sellega seonduv aruandlus on esitatud samuti tuhandetes eurodes v.a. reservfoni täitmise aruanne, mis on esitatud eurodes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Materiaalne põhivara ja kinnisvara investeering, mis on soetatud enne 1996. aastat on kajastatud ümberhinnatud väärtuses.
Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastab konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruandes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuse omavahelised nõuded, kohustused, tulud kulud on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil.
Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20 kuni 50% hääleõigusest. 2014. aastal konsolideeritud raamatupidamise aruandes kajastuvad Raasiku Vallavalitsuse ja tema tütarettevõtja OÜ Raven finantsnäitajad. Raasiku Vallavalitsuse ja OÜ Raven finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Ema- ja tütarettevõtte vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõuded, kohustused, tulud ja kulud on elimineeritud. Emaettevõtte - Raasiku valla bilansis kajastatakse finantsinvesteeringud tütarettevõttesse soetusmaksumuse meetodil.
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
RRaahhaa jjaa rraahhaa eekkvviivvaalleennddiidd
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
46
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse aruandes kassas olevat sularaha, lühiajalisi hoiuseid pankades.
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata summad hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude saamiseks, või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt saadavat tulu. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
VVaarruudd
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad ostuhinnale lisaks varude ostuga kaasnevaid transpordi kulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandused ja dotatsioonid. Tooraine ja materjalide varud on kajastatud kaalutud keskmise soetushinna meetodil.
Tütarettevõte on ettevõte, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõte loetakse kontrolli all olevaks, kui emaettevõte omab üle 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus emaettevõte omab 20-50% hääleõigusest.
KKiinnnniissvvaarraaiinnvveesstteeeerriinngguudd
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida aruandekohuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
MMaatteerriiaaaallnnee ppõõhhiivvaarraa
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 2000 euro ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Materiaalse põhivara kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja järgmisi amortisatsiooni norme: Maa - ei amortiseerita Ehitised ja rajatised - 1 -13%
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
47
Masinad ja seadmed - 10-20% Muu inventar - 20 -25% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
ÜÜmmbbeerrhhiinnddlluuss
Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005.a., võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega.
IImmmmaatteerriiaaaallnnee ppõõhhiivvaarraa
Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on 20%.
RReennddiittuudd vvaarraadd
Kapitalirendina kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud vara amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse rendileandja bilansis analoogiliselt materiaalse põhivaraga.
FFiinnaannttsskkoohhuussttuusseedd
Lühiajalised kohustused (võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad jm) kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalised finantskohustused (laenud) võetakse arvele nende soetusmaksumuses.
SSiihhttffiinnaannttsseeeerriimmiinnee
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulutusi või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Toetuse andmise, saamise ja vahendamise kuupäevaks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Avalikust sektorist saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tekkepõhisel momendil tuluna.
KKaassssaarreesseerrvv
Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
48
TTuulluuddee aarrvveessttuuss
Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.
KKuulluuddee aarrvveessttuuss
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh. käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemikirjel „Muud tegevuskulud“.
RRaahhaavvoooogguuddee aarruuaannnnee
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud aruandeperioodi tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Rahavood investeerimis- ja finantseerimistegevusest on kajastatud otsemeetodil.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.detsember ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
EEeellaarrvvee ttääiittmmiissee aarruuaannnnee
Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaraga tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real „Muud tegevuskulud“).
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Kokku 304 3 315 3 303 316 Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Samuti on kajastatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi teatele tasud loodusvarade eest.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tulud 465 389 Kulud 456 466 Kasum 9 -77 Varad perioodi lõpus 3549 3540 Kohustused perioodi lõpus 412 412
Netovara perioodi lõpus 3137 3128 Raasiku Vallavalitsus omab valitsevat mõju äriühingus Raven OÜ, mis on asutatud 31.10.1997 Raasiku Vallavalitsuse poolt osalusega 100 %. OÜ Raven tegevusalad on soojusenergia tootmine ja müümine, jaotusvõrkude ja kütte ning tarbevee süsteemide teenindamine. 2013. aastal tehti Raven OÜ osakapitali sissemakse 20 000 eurot. Osalus sidusettevõttes OÜ Sõnumitooja tuhandetes eurodes
2014 2013 Tulud 103 81 Kulud 105 83 Kasum/kahjum -2 -2 Vara perioodi lõpus 28 25 Kohustused perioodi lõpus 24 19 Netovara perioodi lõpus 4 6
OÜ Sõnumitooja põhitegevusala on ajalehtede väljaandmine. Raasiku Valla osalus on alates oktoobrist 2010 33,3%. Teised osanikud on Kuusalu vald ja Anija vald, kokku 66,7%-ga.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
51
LLiissaa 66.. KKiinnnniissvvaarraaiinnvveesstteeeerriinngguudd tuhandetes eurodes Seisuga Seisuga
31.12.2014 31.12.2013
Soetusmaksumus perioodi alguses 465 465
Akumuleeritud kulum perioodi alguses -107 -107
Jääkväärtus perioodi alguses 358 358
Aruandeperioodi liikumised
Soetused 3 0 Amortisatsioon -13 0 Soetusmaksumus perioodi lõpus 468 465 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -119 -107 Jääkväärtus perioodi lõpus 349 358
Kinnisvarainvesteeringuid moodustavad vallale kuuluvad elumajad, korterid ning hooned, mis on välja renditud. Põhivara rendile andmisega ei kaasne mittekatkestavatest rendilepingutest nõudeid. Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes 2014 2013 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 1 1 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 3 3 Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel Järgmisel majandusaastal 1 1. kuni 2. aastal 1 2. kuni 3. aastal 1 4. kuni 5. aastal 1 Peale 5. aastat 1
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
AS SEB Pank Leping 2009005813 01.07.2009-01.06.2018 672 0 EUR 3,25% + 6 kuu EURIBOR
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Leping 5-
/11/9 19.05.2011-27.08.2031 366 366 EUR 1,25% + 6 kuu EURIBOR
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Leping 5-/12/4 23.01.2012-27.08.2031 310 293 EUR 1% + 6 kuu EURIBOR
Danske Bank AS Eesti filiaal Leping KL-240414RA 04.07.2014-24.01.2025 122 122 EUR 1,419% + 6 kuu EURIBOR
Danske Bank AS Eesti filiaal Leping KL-
300614RA 05.10.2014-05.06.2018 315 294 EUR 0,74% + 6 kuu EURIBOR
Danske Bank AS Eesti filiaal Leping KL-
180713RA 18.07.2013-18.08.2023 525 472 EUR 1,09% + 6 kuu EURIBOR
2 310 1 547
2014. aastal refinantseeriti AS SEB Pangast võetud laen Aruküla Põhikooli ehituseks. Refinantseerimise peamiseks põhjuseks oli finantssektoris pakutavate laenuintresside langemine. Refinantseerimise hanke võitis Danske Bank pakkudes laenu intressiks 0,74%+6 kuu EURIBOR, mis on väga soodne võrreldes eelnevalt kehtinud intressiga 3,25%+ 6 kuu EURIBOR. Lisaks võeti laenu Aruküla ja Kalesi liigveeprojekti teostamiseks summas 121 846 eurot. Raven OÜ laenutagatiseks on I järjekoha hüpoteek summas 288 000 eurot Raasiku reoveepuhasti kinnistule nr.10191102, aadressiga Raasiku alevik, Raasiku vald, Tehase tee puhastusseadmed ja summas 354 000 eurot Aruküla reoveepuhastile Kalesi kinnistu nr.10193402, aadressiga Aruküla alevik, Raasiku vald.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Haridus- ja Teadusministeerium - keeleõppe korraldamiseks 2 2
HOL ISKE - seadmete ja tarkvara soetamine 0 4
EAS - Aruküla Lasteaiale 0 3
Annetused ettevõtetelt ja eraisikutelt 14 6
Saadud muud toetused 855 776
Vastavalt iga-aastasele riigieelarveseadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi, hariduskuludeks, haridus- ja kultuuritöötajate palkadeks ning toimetulekutoetusteks, mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale liigitatakse nimetatud toetus mittesihtotstarbeliseks ning kajastatakse kassapõhiselt tuluna. 849 770
Keskraamatukogu trükised 6 6
SAADUD TOETUSI KOKKU 1 296 1 045
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
2014 2013 Administreerimiskulud 55 49 Lähetuskulud 14 9 Koolituskulud 10 17 Koolituskulud riigieelarvelisest haridustoetusest 5 0 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 274 250 Rajatiste majandamiskulu 178 189 Sõidukite majandamiskulud 62 69 Infotehnoloogia majandamiskulu 34 39 Inventari majandamiskulud 70 56 Töömasinate ja seadmete majandamiskulu 0 2 Toiduained ja toitlustusteenused 119 111 Meditsiinitarbed 2 3 Teavikute ja kunstiesemete kulu 19 19 Õppevahendite ja koolituse kulud 350 307 Kultuuri ja vabaaja kulud 50 38 Sotsiaalteenused 68 74 Avaliku korra ja julgeoleku kulud 7 0 Tootmiskulud 215 228 Eri ja vormiriietuse kulud 1 1 Muud kulud 0 0
Kokku 1533 1461
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
LLiissaa 1155.. AAnnttuudd ttooeettuusseedd tuhandetes eurodes 2014 2013 Sotsiaaltoetused: 110 112 Sünnitoetus 13 16 Peretoetused 8 12 Toimetulekutoetus 20 17 Puuetega inimeste ja nende hooldajate toetused 28 24 Õppetoetused 17 18 Matusetoetus 5 5 Eakate ravimitoetus 6 6 Muud toetused 10 11 Preemiad ja stipendiumid 3 3
Liikmemaksud s.h.: 22 22 Harjumaa Omavalitsuste Liit 7 7 Harjumaa Ühistranspordikeskus 3 3 Eesti Maaomavalitsuste Liit 4 4 Ida-Harju Koostöökoda 5 4 Harjumaa Ühisteenuste Keskus 3 4
Antud toetused 109 102 Aruküla Vabakooli Selts 0 2 MTÜ Aruküla Kultuuriselts 48 55 MTÜ Raasiku Tuletõrje 0 8 MTÜ Raasiku Korrakaitse 0 0 Osaühing Sõnumitooja 12 7 MTÜ Raasiku Jalgpalliklubi FC Jokker 6 4 MTÜ Raasiku Kodukandi Selts 2 0 MTÜ Tuulekell 1 1 EELK Harju-Jaani Kogudus 2 2 MTÜ Aruküla Pallimängude Klubi 1 1 MTÜ Aruküla Spordiklubi 6 5 Harjumaa Omavalitsuste Liit 0 0 MTÜ Härma Küla 1 0 MTÜ Kiviloo Külakeskus 1 1 MTÜ Mallavere ja Pikavere külaselts 1 1 MTÜ Peningi Külaselts 2 1 MTÜ Tõhelgi külaselts 1 1 Kehra Tantsuklubi Figuret 2 2 Muud asutused 9 10 Hajaasustuse veeprogramm 14 1
Kokku toetused 241 236
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
61
LLiissaa 1166.. TTeehhiinngguudd sseeoottuudd oossaappoooolltteeggaa Tehingud sidusettevõtjaga Ühingu nimetus Aktsiate või osade
omamine (%-des aktsiate või osade kogumahust)
Osalemine tegev- või kõrgemas juhtorganis
Hääleõiguse % tegev- või kõrgemas juht-organis
Sõnumitooja OÜ 33,30% 33,30%
Raasiku vallavalitsus omab osalust OÜ Sõnumitoojas, mille põhitegevusalaks on ajalehtede kirjastamine. Raasiku vallavalitsus on maksnud sidusettevõttele dotatsiooni põhitegevuse kulude katmiseks ning ostnud trükiseid kehtiva hinnakirja alusel. Tehingud tütarettevõttega Raven OÜ Raasiku vallavalitsus omab 100% osalust OÜ Raven, mille põhitegevusalaks on veevarustus ja soojatootmine. Raasiku vallavalitsus on maksnud tütarettevõttele sooja ning vee tarbimise eest kehtiva hinnakirja alusel.
Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv
Tasude kogusumma (tuhandetes eurodes)
(taandatuna täistööajale) 2014 2013 2014 2013
Volikogu liikmed 0 0 18 8 Vallavalitsuse liikmed 5 5 2 2 Asutuste juhid 20,22 19,38 271 237 Nõukogude liikmed 0,01 0,01 1 1
Juhatuste liikmed 1 3 1 1 KOKKU 26,23 27,39 291 249
Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi ei ole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. KOV volikogu liikmete, valitsuse liikmete, asutuste juhtide ning KOV valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete lähedastele pereliikmetele soodustusi tehtud ei ole. Seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega turutingimustest või seadusega sätestatud tingimustest erinevate tingimustega toimunud tehinguid ei ole. Seotud osapoolteks loetud äriühingud, sihtasutused ning mittetulundusühingud on: Seotud osapoole nimi Seotud olemuse kirjeldus
Raasiku Jalgpalliklubi FC Jokker MTÜ
volikogu liikme osalus
AYR Racing Team MTÜ volikogu liikme osalus
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
62
Krylvi OÜ volikogu liikme osalus
Aruküla pallimängude klubi MTÜ volikogu liikme osalus
Aruküla spordiklubi MTÜ volikogu liikme osalus
Kaspar Business OÜ volikogu liikme osalus
Nisor OÜ volikogu liikme osalus
Silwi Autoehituse AS volikogu liikme osalus
Tarfurgo OÜ volikogu liikme osalus
Silberauto Eesti AS volikogu liikme osalus
Motoklubi D ja T MTÜ volikogu liikme osalus Mallavere ja Pikavere külaselts MTÜ
volikogu liikme osalus
RL Kivitalu OÜ vallavalitsuse liige juhatuses
THB Invest OÜ volikogu liikme osalus
Eesti Vedelkütusevaru Agentuur volikogu liikme osalus
Rahnu KÜ volikogu liikme osalus
AMS Elektronic OÜ volikogu liikme osalus
GL Kinnisvara OÜ volikogu liikme osalus
Raasiku Kodukandiselts MTÜ volikogu liikme osalus
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
tuhandetes eurodes 2014 2013 Käibevara kokku 750 630 Raha ja pangakontod 393 283 Maksunõuded ja maksude ettemaksed 316 304 Muud nõuded ja ettemaksed 41 43
Põhivara kokku 13 125 12 996 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 1683 1684 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0 1 Kinnisvarainvesteeringud 349 359 Materiaalne põhivara 11093 10952
VARAD KOKKU 13 875 13 626
Lühiajalised kohustused kokku 633 581 Laenukohustused 166 154 Võlad hankijatele 92 94 Võlad töövõtjatele 223 209 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 152 124
Pikaajalised kohustused kokku 1 015 1 059 Laenukohustused 1015 1059
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
67
LLiissaa 1188.. SSeellggiittuusseedd eeeellaarrvvee ttääiittmmiissee aarruuaannddee jjuuuurrddee 2014. aasta esialgne eelarve kinnitati Raasiku Vallvolikogu määrusega nr. 6 11. veebruaril 2014 aastal. 2014 aasta põhitegevuse tulud kinnitati summas 4 469 tuhat eurot, põhitegevuse kulud summas 4 225 tuhat eurot, investeerimistegevuse eelarveosa summas -431 tuhat eurot, finantseerimistegevuse eelarveosa summas -31 tuhat eurot ja likviidsete varade muutuse eelarveosa summas -218 tuhat eurot. 2014 aasta jooksul võeti vastu 4 lisaeelarvet ja eraldati vahendeid ka reservfondist. Lõplikuks eelarveks kujunes põhitegevuse tulude osa summas 4 647 tuhat eurot, põhitegevuse kulude osa summas 4 464 tuhat eurot, investeerimistegevuse eelarveosa summas -399 tuhat eurot, finantseerimistegevuse eelarveosa summas -31 tuhat eurot ja likviidsete varade eelarveosa summa -247 tuhat eurot. Põhitegevuse tulusid suurendati kokku 178 tuh eurot sh. suurendati üksikisiku tulumaksu 37 tuhat eurot, toetust 139 tuha eurot, tulu kaupade ja teenuste osas suurenes 1 tuhat eurot ja muud tulud 1 tuhat eurot. Põhitegevuse kulude esialgse ja lõpliku eelarve vahe kujunes suuremaks 239 tuhat eurot, vahesid elualade lõikes iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes
Tunnus Tegevusala nimetus Esialgne eelarve
Lõplik eelarve
Suurenemine /vähenemine
1 Üldised valitsussektori teenused 547 535 -12
3 Avalik kord ja julgeolek 9 9 0
4 Majandus 107 96 -11 5 Keskkonnakaitse 64 66 2
6 Elamu-ja kommunaalmajandus 109 129 20
7 Tervishoid 7 9 2
8 Vabaaeg, kultuur ja religioon 516 547 31 9 Haridus 2617 2813 196
10 Sotsiaalne kaitse 249 260 11
KOKKU 4225 4464 239 Osa 01 „Üldised valitsussektori teenused“ vähendus kokku- 12 tuhat eurot sh: reservfondi suunamised -22 tuhat eurot ja Vallavalitsusele juurde antud summad 10 tuhat eurot. (II,III ja IV lisaeelarvega aadressandmete korrastamine 5 tuhat eurot, vallavanema palgatõus 5 tuhat eurot). Osa 04 „Majandus“ vähenes kokku -11 tuhat s: valla teede hooldusele ja remondile eraldatud summat vähendati 9 tuhat eurot ja 2 tuhat eurot vähendati arendusprojektide summat.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raivo Uukkivi Vallavanem
68
Osa 06 „Elamu ja kommunaalmajandus“ suurenemine kokku 20 tuhat eurot sh : suurendati tänavavalgustuse vahendeid 18 tuhat eurot , elamukommunaalmajanduse vahendeid 9 tuhat eurot, suunati reservfondist vahendeid kokku 3 tuhat eurot (Tallinna mnt 38A maja laepealse soojustuseks) , vähendati veemajanduse summat 6 tuhat eurot mis suunati elamumajanduse kulude katteks seoses päästeameti ettekirjutustega. Osa 07 „Tervishoid „ suurenemine kokku 2 tuhat eurot sh. suurendati majanduskulusid 2 tuhat eurot. Osa 08 „Vabaaeg, kultuur ja religioon „ suurenemine kokku 32 tuhat eurot sh: Huvialakeskus Pääsulind projekti Mõisakoolid läbi kasutuse summas 8 tuhat eurot, investeeringute alt tõsteti majanduskulude alla 16 tuhat eurot , reservfondist suunati ürituste katteks 6 tuhat eurot. Osa 09 „Haridus“ suurenemine kokku 195 tuhat eurot sh: riigi- ja sihtotstarbeliste ning reservfondi vahendite arvelt suurendatud summas 195 tuhat eurot. Osa 10 sotsiaalne kaitse suurenemine kokku 11 tuhat eurot sh: riigi- vahendite täpsustus ja Kodutunde saatele reservfondist antud toetus 4 tuhat eurot. Selgitused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise vahede kohta 2014. aasta eelarve täideti põhitegevuse tulude osas 100,9% ja põhitegevuse kulude osas 95,2%. Põhitegevuse tulude ja lõpliku eelarve täitmist iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes
Tunnus Nimetus Lõplik eelarve
Täitmine Suurenemine/vähenemine
3 Maksud 3227 3303 76
32 Tulud kaupade ja teenuste müügist
412 426 14
35 Toetused 974 942 -32 38 Muud tulud 34 17 -17
Kokku 4647 4688 41 Kokku ületati põhitegevuse tulude eelarve 41 tuhat eurot sh: maksutulu ületati 76 tuhat eurot, kaupade ja teenuste müügist 14 tuhat eurot, toetused ala täideti -32 tuhat eurot ja muud tulud -17 tuhat eurot. Põhitegevuse kulude lõpliku eelarve ja selle täitmist iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes
Tunnus Kulu nimetus Lõplik eelarve
Täitmine Suurenemine/ vähenemine
1 Üldised valitsussektori teenused 535 508 -27 3 Avalik kord ja julgeolek 9 9 0
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
10 Sotsiaalne kaitse 260 217 -43 Kokku 4464 4249 -215 Olulisemad vahed on kultuuri, hariduse ja sotsiaalkulude täitmise osas. Osa 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon alatäitmine 20 tuhat eurot sh: eraldiste osas 2 tuhat eurot ja tegevuskulude osas 18 tuhat eurot sh. jäi täitmata personalikulu summas 6 tuhat eurot, majanduskulu 12 tuhat eurot. Osa 09 Haridus alatäitmine -121 tuhat eurot sh: on lasteaedade osa 61 tuhat eurot, põhikoolide osa 18 tuhat eurot, mille hulgas Aruküla Põhikooli 7 tuhat eurot, Raasiku Põhikool 7 tuhat eurot, lasteaed kooli osas 23 tuhat eurot - milles on Comeenius projekti vahendid 5 tuhat eurot ja Mõisakoolide projekt 18 tuhat eurot mis viiakse üle 2015 aasta eelarvesse , muu hariduse abiteenuste ja hariduse halduse osas 19 tuhat eurot. Osa 10 Sotsiaalne kaitse osa jäi kasutamata vahendeid 43 tuhat eurot sh: puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 20 tuhat eurot, toimetuleku osas 4 tuhat eurot, hooldekodude vahendeid 7 tuhat eurot, muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 6 tuhat eurot ja muu eakate sotsiaalne kaitse osas 3 tuhat eurot, laste ja noorte sotsiaalhoolekanne 1 tuhat eurot ja töötute sotsiaalne kaitse 2 tuhat eurot. Kokku jäi kulutamata põhitegevuse kuludest 215 tuhat eurot ehk 4,8% lõplikust eelarvest. Investeerimistegevuse eelarveosa esialgse ja lõpliku eelarve ning täitmise vahesid iseloomustab alljärgnev tabel: tuhandetes eurodes
Investeerimistegevuse osas planeeriti esialgu soetada põhivara 661 tuhande euro eest sh: teede ehitus 156 tuhat eurot, veemajandus 242 tuhat eurot, majandus 10 tuhat eurot, kultuur ja religioon 32 tuhat eurot ,haridus 221 tuhat eurot .Põhivara soetuseks saadav sihtotstarbeline tulu planeeriti esialgu saada 262 tuhat eurot. Finantskulu planeeriti 32tuhat eurot 2014 aasta jooksul muudeti lisaeelarvetega investeeringute vahendeid ja lõplikuks eelarveks kujunes põhivara soetus summas 857 tuhat eurot ehk suurenemine 196 tuhat eurot, millest teede vahendeid 156 tuhat eurot, Vallavalitsus osas saadi vahendeid juurde 23 tuhat eurot. Hariduse osas suurenes eelarve 29 tuhat eurot sh: ja Aruküla Lasteaia osas - 3 tuhat eurot, Pikavere Lasteaed –algkool osas 16 tuhat eurot ja Aruküla Põhikooli osas 16 tuhat eurot. Samas vähenati investeeringuid elamu- ja kommunaalmajandus e osas -10 tuhat eurot ja kultuuri osas 2 tuhat eurot. Investeeringute eelarve täideti põhivara soetuse osas summas 592 tuhat eurot ehk 69,1 %. Täitmata jäi 265 tuhat eurot sh: valla teede osas 246 tuhat eurot, millest 156 tuhat eurot moodustab Maanteeameti poolt finantseeritud kergliiklustee mis ei laekunud meie eelarvesse vaid finantseeriti otse ehitajat ja 90 tuhat eurot viidi üle 2015 aasta eelarvesse. Hariduse osas jäi täitmata 13 tuhat eurot sh. Pikavere Lasteaed-algkoolil 1 tuhat eurot, mõisakooli projekti investeering 5 tuhat eurot mis viidi 2015.aasta eelarvesse , Aruküla põhikoolil 2 tuhat eurot ja Aruküla LA jäi täitmata 4 tuhat eurot, mis viidi samuti 2015 aasta eelarvesse. Majanduse osas jäi täitmata 5 tuhat eurot.
Raasiku Vallavalitsus 2014. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raasiku Valla 31.12.2014 lõppenud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järelotsusest. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Raasiku Vallavalitsus. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on kinnitanud Raasiku Valla Volikogu oma ______________ 2015. a. otsusega nr. ……... Vastav otsus kuulub käesoleva majandusaasta aruande juurde. Raivo Uukkivi Vallavanem _________________________ ___________________ 2015 Ardo Niinre __________________________ ___________________ 2015 Abivallavanem (vallavalitsuse liige) Sander Linikoja ________________________ __________________ 2015 (vallavalitsuse liige) Olavi Liivandi ________________________ ___________________ 2015 (vallavalitsuse liige) Uno Holmberg ______________________ _____________________ 2015 (vallavalitsuse liige) Ants Kivimäe ________________________ ____________________ 2015 Raasiku Valla Volikogu esimees