Andmeturbe põhialused praktikule, I Andmeturbe olemus ja baasmõisteid

Andmeturbe põhialused praktikule, IAndmeturbe põhialused praktikule, I

AndmeturbeAndmeturbe olemus ja olemus ja baasmõisteidbaasmõisteid

Andmeturbe põhialused praktikule, IAndmeturbe põhialused praktikule, I

AndmeturbeAndmeturbe olemus ja olemus ja baasmõisteidbaasmõisteid

Valdo Praust

[email protected]

arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor

Infoühiskonna harrastusfilosoof

Täienduskoolitus IT Kolledzis 21. septembril 2004

Valdo Praust

[email protected]

arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor

Infoühiskonna harrastusfilosoof

Täienduskoolitus IT Kolledzis 21. septembril 2004

Mida me kaitseme: Mida me kaitseme: informatsioon ehk teaveinformatsioon ehk teave

Mida me kaitseme: Mida me kaitseme: informatsioon ehk teaveinformatsioon ehk teave

Informatsioon ehk teave (information) – teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus

Informatsiooni mõiste on seega seotud temast üldisema — teadmuse — mõistega, mille üheks osaks on see mida teatakse, st mingi asjaolu (objekt), ja teiseks osaks see, kes teab (subjekt)

Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

Mida me kaitseme: andmedMida me kaitseme: andmedMida me kaitseme: andmedMida me kaitseme: andmed

Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile)

Samade andmete tõlgendus erinevate subjektide poolt võib olla erinev (nt sõna 'hallitus' tähendus sõltub mõnevõrra sellest, kas tema lugeja on eestlane või soomlane)

Andmed (data) – informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks

Andmed (data) – informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks

Digitaalkujul andmedDigitaalkujul andmedDigitaalkujul andmedDigitaalkujul andmedInformatsioon võib olla andmetena kirja pandud mitmel erineval viisil. Olulisemad neist on kaks:

• paberkandjal andmed (tekst, skeemid, pildid jm)

• digitaalkujul andmed (esitatud arvude 0 ja 1 abil teatud tehniliste seadmete vahendusel)

Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

Andmeturbe lähtekohtAndmeturbe lähtekohtLähtekoht: nii paber- kui ka digitaalkujul andmetel (informatsioonil) on reeglina mingi väärtus ja omadused mingi subjekti (kas inimese või tehnilise süsteemi) jaoks

Info- ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (igas infosüsteemis)

Info- ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (igas infosüsteemis)

AndmeAndmeturbe turbe komponendidkomponendidAndmeturbe (data security) ehk infoturbe (information security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest:• käideldavus• terviklus• konfidentsiaalsus

Andmeturbe (data security) ehk infoturbe (information security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest:• käideldavus• terviklus• konfidentsiaalsus

Need kolm omadust peavad olema tagatud suvalise andmekogumi — nii paber- kui ka digitaalkujul oleva — korral

NB! Andmete (teabe) turvalisus ei ole pelgalt selle salastatus (konfidentsiaalsus) nagu ekslikult arvatakse (see oli nii ajaloolises plaanis)

NB! Andmete (teabe) turvalisus ei ole pelgalt selle salastatus (konfidentsiaalsus) nagu ekslikult arvatakse (see oli nii ajaloolises plaanis)

KäideldavusKäideldavusAndmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele

Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele

Käideldavus on reeglina andmete olulisim omadus ehk andmeturbe olulisim komponent – halvim mis andmetega võib juhtuda, on see et ta pole (volitatud subjektidele) kättesaadav

Näited:• riik ei tea oma kodanikke (rahvastikuregister pole kasutatav)• maakorraldaja ei pääse ligi maakatastrile

TerviklusTerviklusAndmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

Terviklus on käideldavuse järgi olulisuselt teine andmete omadus (andmeturbe komponent)

Andmed on reeglina seotud selle loojaga, loomisajaga, kontekstiga jm sarnasega; nimetatud seose rikkumisel on halvad tagajärjedNäited:

• Riigi Teataja trükikotta tunginud häkker saab seadusi omatahtsi muuta

• Karistusregistri muutmisega saab vang varem vabaks

KonfidentsiaalsusKonfidentsiaalsusAndmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele)

Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele)

Oli ajalooliselt andmeturbe olulisim komponent

Kaasajal on ta vaid üks kolmest olulisest komponendist

Näited:• delikaatsed isikuandmed tulevad avalikuks• ärisaladuse leke

Andmete vs infovarade turveAndmete vs infovarade turveTihti räägitakse andmeturbe asemel kõikide infosüsteemi varade ehk infovarade turbest

Tihti räägitakse andmeturbe asemel kõikide infosüsteemi varade ehk infovarade turbest

(Info)varade hulka kuuluvad:• andmed (mingis vormingus olev informatsioon)• IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm)• andmesidekanalid• tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara)

Vahel loetakse infovaradeks lisaks:• organisatsioon (selle struktuur ja talitlus)• personal• andmekandjad (sh dokumendid)• infrastruktuur (hooned, tööruumid, jms)

Infovarade omadusiInfovarade omadusi

1. Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata

2. Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus

3. Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest

4. Kahjustuste varjatus: neid on tihti raske ja keeruline avastada

TurTurbe kahjustuminebe kahjustumine

1. Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat)

2. Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities)

3. Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk)

4. Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss)

5. Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades

TurTurbe kahjustumine (skeem)be kahjustumine (skeem)

TurTurvameetme mõjuvameetme mõju

Veel turbemõisteidVeel turbemõisteid• Oht (threat) – potentsiaalne (info)turbe rikkumine

• Nõrkus e turvaauk (vulnebarility) – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt

• Risk (risk) – tõenäosus, et teatud oht kasutab ära infosüsteemi teatud nõrkuse

• Turvakadu e turvarike (security loss) – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)

• Turvameede (security measure) – infosüsteemi modifitseering, mis vähendab mingit riski (reeglina mitmeid korraga)

TurvamTurvamõistete vahelised seosedõistete vahelised seosed

Mis on infovarade turvaohud?Mis on infovarade turvaohud?

Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine

Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine

Oht on seega kas:

• potentsiaalne tervikluse rikkumine

• potentsiaalne käideldavuse rikkumine

• potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine

Ohud, nende liigitamineOhud, nende liigitamineOhte saab liigutada• turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab, kas

käideldavust, terviklust või konfidentsiaalsust)

• ohuallika järgi (mis põhjustab)• kahjustuse olulisuse seisukohalt

Ohtude liigitus allika järgi• stiihilised ohud

• keskkonnaohud

• tehnilised rikked ja defektid

• inimohud

• ründed

KeskkonnaohudKeskkonnaohud

Liigitus:• äike• kahjutuli• vesi• lubamatu temperatuur ja niiskus• tolm ja saastumine• elektromagnetilised kiirgushäiringud• väliste infrastruktuuride rikked või häiringud

Tehnilised rikked ja inimohudTehnilised rikked ja inimohud

Tehnilised rikked:• infotöötluse infrastruktuuri avarii• riistvara defektid ja rikked• sideliinide rikked ja häiringud• infokandjate defektid• turvavahendite tõrked

Inimohud:• personali väljalangemine• juhuslikud äpardused

RündeohudRündeohud

Ründeohte on otstarbekas eritleda

• ründeobjektide (mida rünnatakse) ja

• ründemeetodite (kuidas rünnatakse)

järgi

Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama

Ründeallikad ja -kanalidRündeallikad ja -kanalidRündeallikad:• infosüsteemide volitatud kasutajad (NB! On statistikas

esikohal) • majandus- ja sõjalise luure agendid • kräkkerid (osakaal väike)• muud (meil eelkõige kriminaalne element)

Ründekanalid:• vahetu kontakt rünnatava objektiga (infosüsteemiga,

personaliga vms)• ründetarkvara sisaldavad andmekandjad (nt viirustega

nakatatud disketid)• võrgud, sh Internet

Nõrkused e turvaaugudNõrkused e turvaaugud

Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud

Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud

Jagunevad:• infrastruktuuri nõrkused• infotehnilised nõrkused• personali nõrkused• organisatsiooni nõrkused

Nõrkused e turvaaugudNõrkused e turvaaugudJagunevad neljaks:

1. Infrastruktuuri nõrkused: • kaitstava objekti ebasoodne asukoht;• primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur

2. Infotehnilised nõrkused:• piiratud ressursid• aparatuuri või sideliinide väär paigaldus• vead või defektid tarkvaras protokollide ja

sideprotseduuride puudused• andmehalduse puudused• vahendite ja meetmete tülikus (ka turvamehhanism ise

võib kahjustada käideldavust)

Nõrkused e turvaaugudNõrkused e turvaaugud3. Personali nõrkused: • väärad menetlused • teadmatus ja motivatsioonitus• turvanõuete eiramine

4. Organisatsiooni nõrkused:• töökorralduse puudused• ressursihalduse puudused• dokumenteerimise puudused• turvameetmete valimise puudused• turvasüsteemide halduse puudused

TurvameetmedTurvameetmed

• Võimaldavad vähendada nõrkusi ehk turvaauke

• Seeläbi võimaldavad vähendada süsteemi jääkriski

Turvameetmete otstarveTurvameetmete otstarve

Otstarbe järgi jagatakse turvameetmeid:• profülaktilised meetmed• turvarikete tuvastusmeetmed

(avastusmeetmed)• rikke-eelse oleku taastemeetmed

Paljud turvameetmed on polüfunktsionaalsed (nt veaparanduskoodid)

Turvameetmete liigitus Turvameetmete liigitus teostusviisi järgiteostusviisi järgi

• organisatsioonilised turvameetmed

• füüsilised turvameetmed

• infotehnilised turvameetmed

Olulisimad on organisatsioonilised meetmed, ilma milleta ei toimi reeglina ei füüsilised ega ka infotehnilised meetmed

Olulisimad on organisatsioonilised meetmed, ilma milleta ei toimi reeglina ei füüsilised ega ka infotehnilised meetmed

Organisatsioonilised Organisatsioonilised turvameetmedturvameetmed

Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud

Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud

Siia all kuulub reeglina kõik see: kes mida peab tegema kes mida ei tohi teha mis juhtub siis, kui keegi midagi keelatut teeb mis juhtub siis, kui keegi midagi vajalikku tegemata

jätab

Füüsilised turvameetmedFüüsilised turvameetmedFüüsilised turvameetmed hõlmavad:

1. Objekti infrastruktuuri: • ehituslikud piirdeid

• kommunikatsioonid • kütte- ja kliimaseadmed • turvauksed ja –aknad, seifid, barjäärid • tõkkepuud, väravad

2. Mehaanilisi komponente: lukud, sildid, viidad, pakendid, märgised

Sageli liigitatakse füüsiliste turvameetmete alla ka pääslatöötajad, turvamehed jmt töötajad

Organisatsiooni turveOrganisatsiooni turve

Infovarade turvakadu ehk turvarike avaldab tihti kahjulikku mõju asutuse muudele varadele ja seega kogu asutusele

Ka abipersonal on reeglina kaudselt siiski seotud andmete ning nende turvaomadustega

Põhitõde: et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid (infovarasid), tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis

Põhitõde: et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid (infovarasid), tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis

TurvaTurvalisus ja jääkrisklisus ja jääkrisk

Absoluutse turbe asemel räägitakse alati aktsepteeritavast jääkriskist, mis vastab teatud konkreetse olukorra mõistlikule turvatasemele

NB! Mitte ühegi turvameetme rakendamine ei loo kunagi absoluutset turvalisust. Need vaid vähendavad turvariski, st tõenäosust, et andmete terviklus, käideldavus või konfidentsiaalsus saavad kahjustatud

NB! Mitte ühegi turvameetme rakendamine ei loo kunagi absoluutset turvalisust. Need vaid vähendavad turvariski, st tõenäosust, et andmete terviklus, käideldavus või konfidentsiaalsus saavad kahjustatud

Reeglina mõeldakse selle all olukorda, kus turvameetmete maksumus ning prognoositav turvarikest tulenev kahju on omavahel mõistlikus tasakaalus

Turbe majanduslik külgTurbe majanduslik külg

Mitu % eelarvest?Mitu % eelarvest?

Rusikareegel: Turbele tuleb kulutada vähemalt 10% kogu IT süsteemi arenduseelarvest ning halduskuludest

Rusikareegel: Turbele tuleb kulutada vähemalt 10% kogu IT süsteemi arenduseelarvest ning halduskuludest

Turbele vähem raha kulutades annavad reeglina olulist tooni turvariketest e turvakadusest tingitud majanduslikud kahjud

Kõrgendatud turbevajaduse korral (käideldavusvajaduse, terviklusvajaduse, konfidentsiaalsusvajaduse korral) on tihti reaalne ka 20-25% ja vahel koguni enam. Täpse arvu näitab ära turvaanalüüs

EpiloogEpiloogEpiloogEpiloog

Vrd: Ei ole võimalik tõestada, et ihukaitse kaitseb VIPi turvaliselt

On võimalik vaid tõestada, et ta kaitseb VIPi ebaturvaliselt – VIP maha lasta

Süsteemi turvalisuse määrab ära nõrgim lüli

Ei ole võimalik tõestada turvalisust, tõestada saab vaid ebaturvalisust



EpiloogEpiloogEpiloogEpiloog

Vrd: Ei ole võimalik tõestada, et ihukaitse kaitseb VIPi turvaliselt

On võimalik vaid tõestada, et ta kaitseb VIPi ebaturvaliselt – VIP maha lasta





Edasised küsimused palun aadressil

[email protected]

Käesoleva ettekande materjalid (MS PowerPoint 2000 vormingus) on saadaval veebis aadressil

http://www.itcollege.ee/~valdo/taiend/plokk1-1.ppt

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!

Andmeturbe põhialused praktikule, I Andmeturbe olemus ja baasmõisteid

Documents