25e Reporter Zumm

E-REPORTER ZUMM

KURESSAARE PARGI LASTEAIA AJALEHT NR.25 NOVEMBER 2012.a.„LASTEAIA AJALEHT ON TARKADELE, KES OSKAVAD KIRJATÄHTI! - RALF-JOHAN 7.A.

MIS TOIMUB JÕULUAJAL PARGI LASTEAIAS? SISUKORD

Lasteaia jõulukuu on täis lustimist, meisterdamist, luuletuste ja laulude õppimist. Lapsevanemad, kel huvi lasteaia ürituste ja tegemiste vastu, on alati oodatud osalema ja kaasa elama! Meil on traditsiooniks saanud igal jõulukuu hommikul tähistada JÕULUHOMMIKUID, kus räägitakse jõulukuu traditsioonidest. Sellel aastal tulevad lastele külla erinevad loomad, kes jutustavad oma jõulu-ettevalmistustest. Igal hommikul avatakse koos lastega saalis advendikalender. KUUSKE KAUNISTAME koos lastega ja iga ehte riputaja saab soovida kõigile midagi head. LUULETUSTE LUGEMISE HOMMIK on julgete laste jaoks, sest siis saab esitada teistele lastele oma jõulusalmi. Traditsiooniliseks sündmuseks on lõbus PÄKAPIKUDISKO, kuhu on oodatud osalema kõikide rühmade lapsed päkapiku riietes! Trallime ja tantsime kõik üheskoos.

Plaanis on korraldada järjekordne HEATEGEVUSLIK JÕULULAAT. Laat toimub koostöös rühmade vanemate-kogudega, kes saavad kokku 10.detsembril alates kell 16.00. Räägime läbi korraldusliku poole ja meisterdame ka midagi laada jaoks. Laadalt saavad lapsevanemad heategevuse korras osta laste, õpetajate ja lastevanemate poolt valmistatud jõulukaupu: jõulukaarte, jõulu-kaunistusi, maiustusi ja palju muud põnevat. Samas on avatud JÕULUKOHVIK, kus laadalt soetatud maiustuse kõrvale saab osta ka tassike kohvi või teed ning mõnusalt omavahel juttu vesta. Laadalt kogutud summa eest on lasteaial plaan osta saali uus muusikakeskus. Praegune muusikakeskus on meid siiani hästi teeninud, aga tema eluiga hakkab lõppema. Esimene JÕULUPIDU on juba 13.detsembril. Kui tahad pidude aegu täpsemalt teada, vaata järgmisel leheküljel olevat kalendrit. JÕULUVANA juba ootab, millal saaks meile külla sõita. Jõulukuul küsivad rühmaõpetajad, mis kuupäevadel teie lapsed jõuluvaheajal lasteaias käivad. Seda on vaja lasteaial teada selleks, et õigeid toidukoguseid arvestada ja toiduaineid tellida. Lasteaed on jõuluvaheajal avatud tööpäeviti tavapärastel kellaaegadel 7.30-18.00. Ainult 31.detsemberil oleme avatud 2 tundi vähem - kella 16.00-ni. Riiklikel pühadel 24, 25, 26. detsembri ja 1. jaanuaril oleme suletud.

Õppealajuhataja Külli Poom

MIS TOIMUB...

JÕUKUU KALENDER

REPORTER ZUMMI INTERVJUU

POKUDE PEREPIDU..

VANEMATEKOGUD JA HOOLEKOGU

KUIDAS ENNETADA KIUSAMIST

ZUMMI TÄNUNURK

JÄRJEJUTT: ZUMMI LINNAREIS 2.osa

LASTELEHT

1

2

3

4

4

5

6

7

8

AJALEHE TOIMETAJAKÜLLI POOM

[email protected]

AJALEHT ILMUB 4 KORDA AASTAS

JÕULUKUU ÜRITUSTE KALENDER2012 detsember

NÄDAL E T K N R

26.-30.1126.11 27.11.

INFOTUND

POKUDE VANAVANEMATE

PIDU kell 17.00

28.11 29.11 30.11

3-7.12.3.12

I adventJõuluhommik saalis kell 8.35

JÕULU-PRAKTIKUM

töötajatele 13.00-15.00 saalis

4.12Jõuluhommiksaalis kell 8.35




10-14.12.10.12.

II adventJõuluhommik saalis kell 8.35

VANEMATE-KOGUDE

KOKKUSAAMINE: ettevalmistused

jõululaadakskell 16.00...


PÄKAPIKUDISKOkell 15.30

Tulge päkapikuriietes !


HEATEGEVUSLIK JÕULULAAT /

KOHVIKkell 15.30-18.00

koostöös vanematekogudega


Kuuse kaunistamise hommik

BEEBIKOOLI JÕULUPIDU

kell 17.00

14.12Jõuluhommik

kell 8.35Luuletuste lugemise

hommik

BEEBIKOOLI JÕULUPIDU

kell 17.00

17-21.12.17.12

III adventJõuluhommik saalis kell 8.35

MESIMUMMIDE JÕULUPIDU

kell 15.20

18.12

LEPATRIINUDE JÕULUPIDU

kell 16.00

19.12

LIBLIKATE JÕULUPIDU

kell 16.30

20.12

TÖÖTAJATE JÕULUPIDU

kell 13.30

MÕMMIDE JÕULUPIDU

kell 16.30

21.12

POKUDE JÕULUPIDU

kell 17.00

24-28.1224.12

LASTEAED SULETUD

25.12

LASTEAED SULETUD

26.12

LASTEAED SULETUD

27.12

Lasteaed avatud 7.30-18.00

28.12


31.12- 4.01

31.12


1.01

LASTEAED SULETUD

2.01


3.01


4.01


2

REPORTER ZUMMI INTERVJUU PRAKTIKANT KERSTI PÕDERILE

Kes sa oled ja kust sa tuled? Minu nimi on Kersti ja ma olen 33. aastane. Olen pärit Kuressaarest aga viimased 7, 5 aastat olen elanud Kesk-Taanis, Morsø saarel. Õpin VIA UC kolledzis pedagoogikat.

Miks sa meie lasteaias oled? Meie koolis on võimalik valida teine ja kolmas praktika välismaal. Kuna ma ei ole ise kunagi lasteaias käinud, tahtsin ma näha ja tundma õppida seda poolt millest ma „ilma“ olen jäänud ja nii pakkuski Pargi lasteaed mulle selle võimaluse olla siin pool aastat ja näha erinevas vanuses lapsi ja õpetajate tööd.

Millised on Taani lasteaiad? Lasteaiad on erineva suurusega, ühes rühmas on tavaliselt alla 20 lapse, igal vanusegrupil on oma kasvataja ja kasvatajaabi. Lasteaedades on põhirõhk mängimisel, arvatakse, et koos sellega arenevad lapsed üdiselt ja sotsiaalsed oskused mis on tulevikuks tähtsad. Väga palju kuulatakse laste enda arvamust ja lähtutakse sellest. Lastevanematega koostöö on suur. Lasteaedades korraldatakse temaatilisi vanemate- laste päevi kus saab teha midagi koos lapsega või lihtsalt kutsutakse kohvile ja vaatama kuidas laps mängib ja samal ajal saab ka teiste vanematega suhelda.

Võrdle Eesti ja Taani lasteaedasid!Taanis alustavad lapsed lasteaias kui nad on 2,8 aastased. Koige suurem erinevus on muidugi see, et Taanis ei maga lapsed päeval aga on ka erandeid ja siis pannakse nad lihtsalt riietega diivanile või madratsile. Lastel on õigus valida, millises keskuses nad olla tahavad ja millal. Seal on siis kõik vanused segamini. Nädalas mõned korrad võtab iga vanusegrupi kasvataja oma grupi kokku ja teeb poole tunni kuni tunnise ühise aktiviteedi ja see on kas liikumine (jalutuskäik), muusika (erinevate instrumentidega mängimine) või juhendab lapsi teatrit tegema. Igal hommikul on oma grupiga koos ka hommikutervitus. Erinevuseks on ka see, et lapsed kutsuvad kasvatajaid ainult nimepidi.

Mille poolest erinevad Eesti ja Taani lapsed ning mis on neis sarnast? Sarnasusi on natuke raske leida aga üllatusin veidi nähes, et ka siin on palju lapsi kes on söökide suhtes valivad.

Millised on Taani toitumisharjumused ja toidud lasteaedades? Lasteaedadesse saavad lapsed enamasti toidupakid kodust kaasa, mõnedes piirkondades on ka ühisköögid kus tehakse toidud valmis ja siis tuuakse kohale. See mis on toidupakis, on iga vanema ja lapse enda otsustada aga magusat seal olla ei tohi. Väga palju süüakse leiba, juur- ja puuvilju.

Milliseid mängusid mängitakse Taanis? Lasteaedades ollakse väga palju õues, mängitakse palli, joostakse, ronitakse. See, et lapsed tulevad koju määrdunud ja katkiste riietega on igapäevane nähtus. Tähtis on, et lapsel on tegevust ja et tal oleks lõbus. Palju mängitakse erinevaid rollimänge.

Kuidas toimuvad õppetegevused Taani lasteaias? Sellist õppetegevust, nagu siin, lastele ei toimu, õpitakse mängides. Õpetajad kasutavad palju aega et olla koos lastega, lugeda, vaadata pilte, joonistada, mängida ja laulda. Õppetegevus algab lastel vaikselt pihta kui nad alustavad 6-7 aastaselt mini SFO-s (0 klass) kus nad käivad üle aasta.

Milline mulje sulle on jäänud Pargi Lasteaiast? Minu muljed on päris positiivsed, olen kohanud palju toredaid lapsi ja õpetajaid. Arvan, et õpetajad on tublid ja teevad oma tööd südamega.

Mida oled õppinud oma praktikaajast Pargi Lasteaias? Olen jälginud palju õpetajate tööd ja suhtlemist lastega, laste omavahelist suhtlust ja olen sellest palju juurde õppinud. Suhtlemine ongi ju kõige tähtsam osa kui töötame inimestega.

Zummi küsimustele vastas Kersti Põder

ZUMM ÕPETAB:KAS TEAD NEID SAARE MURDESÕNU?

Need sõnad on väljavõte eelmisel õppeaastal koos Pargi Lasteaia peredega kogutud saare murdesõnade kogumikust

Ilmaga seotud sõnad.....AMMURGAS- vikerkaarKONGAL- pilvKRAATSEL- raagus oksLIDRINE- porine

LÄMU- leitsakLÄMMI- soeLITSUTAMA- uisutamaLORTIMA- lörtsi sadamaLOTTIMA- sadama

3

POKUDE PEREPIDU OLI ÕUES ...13. novembril toimus Pokude isadepäevapidu. Väravast sisenedes oli suurem osa vanemaid juba kohal ja kõigil näod naerul. Ei heidutanud kedagi, et üritus just õues ja pimedas toimub. Peaaegu kõik Pokud olid kohal, ainult üks laps pidi koju minema. Täpselt kella pealt rivistus vahvalt Pokupere prozhektori ja taskulambi valguses üles. Juba kogunes teise korruse rühma akendele uudisihulike laste näokesi, kes upitas end üha kõrgele ja küünitades nina vastu klaasi, et näha mis põnevat küll õues toimub. Pokud laulsid ja tantsisid muusikaõpetaja Evelini akordioni saatel. Seejärel juhatas liikumisõpetaja Külli sisse maastikumängu reeglid ja õuest tuli üles leida 23 küsimust või mõistatust, kasutades otsingul taskulambi abi. Lastele ja vanematele jagasid õpetaja Kaire ja Kristina kätte pliiatsid ning paberid. Eks ikka selleks, et õiged vastuseid üles märkida.

Peale starti jooksid peredest moodustatud võistkonnad mööda lasteaia hoovi laiali, lapsed ees ning vanemad järgi. Hasarti ja õhinat oli näha kõikide osalejate silmis. Küsimused olid seotud meie linna, lasteaia ja laste õpitud teadmistega. Ühiselt tehti veel üks vahva tants ja kõik Pokud said endale mälestuseks helkurid, süüa kommi ning juua sooja teed. Laste jaoks on tähtis see, et nad saavad koos perega midagi ühiselt teha. Need hetked on laste jaoks tähtsad ja jäävad pikaks ajaks meelde. Samas võib ju vastata mõistatusele „Üks maja, sada elanikku“ vastuseks hoopis – Pargi lasteaed. Suur aitäh korraldajatele, lastevanematele ja lastele, kelle toel vahva pidu korda läks.

Erika Salajõe, Loore-Liise ema

VANEMATEKOGUD JA HOOLEKOGU 2012/13 õppeaastal

MESIMUMMIRÜHM:Maren AavikKätlin LaesEvelyn SipelgasEpre Kuris

LEPATRIINURÜHM:Hannes Sepp- (esimees)Kaido KalfMari ArroAnneli SirelKristin SeppRelika SarapuuPiret Trei

LIBLIKARÜHM:Janne KurgPille ValdmetsEve Kombe

MÕMMIRÜHM:Katre ÕunpuuLy KirvesAina Rauk-OttenKerstin KaskTiina Jõgi

POKURÜHM:Angela AljasAve-Mai AednaEreli PüüaErika Salajõe

HOOLEKOGU:hoolekogu esimees Jaanis Sarapuuhoolekogu liige Toomek Kelderhoolekogu liige Piia Mägihoolekogu liige Riina Laidmahoolekogu liige Eve Mägilasteaia direktor Riina Saarõpetajate esindaja Külli PoomLinnavalitsuse esindaja Õilme Salumäe

4

KUIDAS ENNETADA KIUSAMIST?Viimasel ajal on kiusamisele meedias palju tähelepanu pööratud, enamasti räägitakse küll kiusamisest kooliealiste laste vahel. Kuid selleks, et luua positiivsem suhtluskeskkond nii kooli- ja kui ka täiskasvanueas, on vaja käitumismudelite kujundamisega tegeleda juba eelkoolieas.

Alates 2012.a. veebruarist liitus Kuressaare Pargi Lasteaed Saare maakonna pilootlasteaiana kiusamisvastast käitumiskultuuri kujundava programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed“. Kõnealune metoodika on väljatöötatud Taanis ning sealsetes lasteaedades kasutusel alates 2007. aastast. Eestis on metoodika maaletoojaks MTÜ Lastekaitse Liit ning esimesed lasteaiad hakkasid sellega tegelema 2010. aastal. Projekt on tunnustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning tihedalt seotud 2008.a. jõustunud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga nii õpikäsitluse kui temaatika poolest. Loomulikult tegeletakse sotsiaalsete suhete kujundamisega lasteaias ka ilma selle programmita, aga antud metoodika annab järjepidevuse, spetsiaalsed võtted ja väärtuslikud metoodilised materjalid. Seoses programmi laienemisega korraldas Kuressaare Pargi Lasteaed tutvustavad õppepäevad Saare maakonna teistele lasteaedadele. Lasteaednike huvi oli suur, ühele päevale ei mahtunud kõik huvilised ära, mistõttu tuli korraldada kaks õppepäeva. Metoodika tegeleb kolme olulise sihtgrupiga: lapsed, lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad. Programm «Kiusamisest vaba lasteaed» kujutab endast neljale põhiväärtusele - sallivus, austus, hoolivus, julgus - tuginevat metoodikat. Programm keskendub positiivsete suhete loomisele ja kiusamise ennetusele. Kiusamine ei ole ainult konkreetsesse konflikti sattunud laste probleem, vaid kogu lasterühma käitumiskultuuri küsimus. Konfliktis ei osale ainult kiusajad ja ohvrid, vaid on veel passiivsed pealtvaatajad. Kui laps näeb oma rühmas, et kedagi kiusatakse, aga keegi sellesse ei sekku, hakkab ta seda normaalseks käitumiseks pidama. Niiviisi määravadki just kõrvaltvaatajad ja grupis valitsev sallivus või sallimatus selle rühma meelsuse. Programmi üheks eesmärgiks on tegeleda passiivsete pealtvaatajatega, et nemad sekkuksid, kui näevad kiusamist. Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav käitumiskultuur - see tähendab, et lapsed teaksid, kuidas omavahel hästi läbi saada ning kuidas konflikte lahendada. Ei saa lastelt, nagu ka täiskasvanutelt, nõuda, et kõik on kõigiga sõbrad. Küll aga saame õpetada olema sõbralik ja hooliv.

„Kiusamisest vaba lasteaed“ metoodikas toimuvad iganädalased lastekoosolekud. Istutakse ringis ja arutletakse mõnest lasteaiaelus ette tulevast olukorrast. Vestluste läbiviimise lihtsustamiseks on välja töötatud erinevaid situatsioone kujutavad pildid ehk teemakaardid. Nende alusel suunatakse lapsi arutlema olukordade ja tunnete üle ning vastavalt nendele lahendusi leidma. Projekti sümbol on lilla mängukaru - Sõber Karu. Karu on pehme, armas ja turvatunnet tekitav mänguasi. Lapsed saavad karusid kasutada mängukaaslastena, lohutajatena, märkajatena ning kõnelejatena, kui laps ise ei julge mõnest ebamugavast situatsioonist või oma tunnetest rääkida. Programmiga käib kaasas üks suur karu õpetajale ja väikesed karud igale lapsele. Lapsed mõtlevad kodus koos vanematega oma karukestele nimed. Lasteaias nuputatakse karudele „kodud“, kus nad ühise perena elama hakkavad. Karusid kasutatakse

Lastekoosolekutel, kus need on omamoodi märguandeks, et juttu tuleb kiusamise ennetamisest, seetõttu nimetatakse vestlusringe „karude koosolekuteks“. Üheks lõbusaks metoodiliseks võtteks on veel massaaž, mida lapsed teevad üksteisele seljale õpetaja poolt ettenäidatud käte liigutuste ja lastepärase jutukese saatel. Massaaži idee põhjenduseks on see, et keda puudutatakse, seda ei kiusata. Kui keegi lasteast ei soovi, et talle massaaži tehakse, siis seda soovi austatakse.

Käitumismustrid ei muutu kiiresti, seepärast peaksid lasteaed ja kodu tegema koostööd. Kui lastekoosolekutel lapsed arutlevad mõne teema üle, siis õpetajad kirjutavad laste mõtted üles suurele paberile. See riputatakse rühma üles, et ka lapsevanemad näeksid, millest on vesteldud ja saavad lastega kodus samadel teemadel rääkida. Lapsevanemad võiksid kodus vestelda erinevatest situatsioonidest, mis lasteaiapäeva jooksul tekkinud ning leida üheskoos lahendusi. Täiskasvanud on lastele oma käitumisega eeskujuks ning peaksid järgima põhimõtet, et teistest lastest ja nende vanematest ei tohiks laste ees negatiivselt rääkida. Täiskasvanute positiivsed hoiakud kanduvad edasi lastele, mis võivad paljuski mõjutada laste omavahelisi suhteid edaspidi.

Praguseks on programmiga tegelenud õpetajad -Kaire Nelis, Kristina Kalf, Kai Jürlau ja Hille Arro - tulemustega rahul. Õpetajad Kaire ja Kristina toovad programmi tugevustena välja kindlat metoodikat, süsteemset teemakäsitlust, tegelemist kogu grupiga ja tähelepanu pööramist passiivsetele pealtvaatajatele. Tulemustena on näha, et laste sõnavara on laienenud, nad oskavad nii enda kui teiste emotsioone sõnastada, paranenud on analüüsioskus ja probleemsetele situatsioonidele lahenduste leidmise oskus. Õpetajad Kai ja Hille toovad välja programmi tugevustena järjepideva teemakäsitluse, lastesõbralikud õppevahendid ning hea võimaluse tegeleda üksteise mõistmise, tolerantsuse ja tundekasvatusega. Nad soovitavad seda programmi kõigile, sest valesti ei saa midagi minna. Kui õpetaja ise usub sellesse, mida ta teeb, siis selle meetodi kasutamine viib sihile.

MTÜ Lastekaitse Liidu koolituskeskuse juhataja ja „Kiusamisest vaba lasteaed“ projektijuht Liivia Tuvike rääkis, et 2012.aasta lõpuks on igas maakonnas üks lasteaed, kes on metoodikakeskuseks, et olla valmis projekti “Kiusamisest vaba lasteaed” üldiseks laienemiseks 2013- 2014 aastal. Saaremaal on metoodiliseks keskuseks Kuressaare Pargi Lasteaed. Praeguseks on projektiga liitunud üle eesti 43 lasteaeda, kaasates 87 lasterühma ja ligikaudu 2088 last vanuses 2- 7 aastat. Lisaks lasteaedadele on plaanis selle programmi laienemine ka koolidesse. Selle jaoks töötati välja spetsiaalselt koolile mõeldud metoodilised materjalid.

Artikkel avaldatud „Kuressaare Sõnumites“ 15.nov.2012.a.

Külli Poom

Pargi Lasteaia õppealajuhataja

5

ZUMMI TÄNUNURKLIBLIKRÜHM TÄNAB:-Kõiki Liblikarühma isasid aktiivse osavõtu eest isadepäeva peol!-Ingridi, Madise, Kadri-Anni emasid abi eest õpetajate päeval!-Maria, Lisandra, Reio, Anna-Loore, Elisabethi ja Annebeli peresid lillede eest õpetajate päeval!-Arturi isa õunte eest!-Aaroni ema maitsva saia eest!-Lisandra ema pirnide eest!

POKURÜHM TÄNAB:-Kõiki peresid isadepäeval osalemise eest!-Loore-Liise ema nädalateemat toetavate õppematerjalide eest!-Laura ema pudelikorkide, mänguasjade ja šokolaadi eest!-Reio pere šokolaadi eest!

LEPATRIINURÜHM TÄNAB:-Birgiti ema, Miia ema ja Johani vanaema õpetajate päeval osalemise eest!-Hugo isa, Liisbeti isa, Hindriku isa ja Herta isa isade hommiku läbiviimise eest!-Reno, Liisbeti, Janeli, Miia, Johani, Kärdi, Balthasari ja Birgiti peresid lastele maiustuste toomise eest!-Herta, Loore, Alberti, Birgiti ja Liisbeti peresid puuviljade eest!-Noora, Johani, Kärdi peresid raamatute eest!-Reno, Loore, Alberti, ja Johani peresid mänguasjade eest!-Kõiki vanemaid isadepäeval osalemise eest!

MESIMUMMIRÜHM TÄNAB:-Heleni, Miina, Märteni, Markuse, Joosepi, Marie Helena emasid osalemise eest õpetajate päeval!-Markuse ema kommide ja kõrvitsasaia eest!-Miina venda mänguasjde eest ja Miina ema küpsiste eest!-Märteni ema loodusliku materjali eest!-Hugo ema mänguvahendite ja kommide eest!-Joosepi ema mänguvahendite, kunstikeskuse põllede ja õunte eest!-Olafi ema kommide eest!-Heleni ema kreemisaiakeste ja koogi eest!-Marie Helene ema õunte eest!-Helerini isa maisipulkade eest!-Melissa ema kommide eest!-mesimummilaste lapsevanemaid patareide eest!-Kõiki vanemaid isadepäeval osalemise eest!

MÕMMIRÜHMA TÄNAB:-Saara, Theresi ja Luise emasid õpetajate päeval lastega tegelemise eest!-Liisa vanaema ja Sophia ema mängupeoks leibade küpsetamise eest!-Kõiki vanemaid isadepäeval osalemise eest!-Liisa vanaema ja ema toalillede eest!-Olivia ema, Aleksandra vanaema, Liisa ema, Mariliisi peret, Kätlini ema, Harry Rudolfi ema meisterdamis- ja joonistamisevahe4ndite eest!-Kaur Kristjani isa viltpliiatsite eest!-Eliisi pere omaküpsetatud õunakoogi eest!-Silvio ema pontšikute eest!-Theresi peret maiustuste eest!-Kätlini ema poemängu mänguvahendite eest!-Cristo ema GO SPA -sse õppekäigu korraldamise ja pannkookide eest!

LASTEAED TÄNAB:-Õpetajaid: Kai Jürlaud, Kristina Kalfi, Kaire Nelist ja õppealajuhatajat Külli Poomi programmi „Kiusamisest vaba lasteaed“ tutvustamise eest Saare maakonna lasteaiaõpetajatele!-Liivia Tuvikest MTÜ Lastekaitse Liidust toetuse ja entusiasmi eest töös programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed“;-Muusikaõpetajat Evelin Kaske Saare maakonna muusikaõpetajate koosoleku korraldamise eest!-Koplimäe talu perenaist Marju Müüri koolituse ja lastega tegelemise eest! -Praktikante Kersti Põderit ja Epp Petrovi abi eest rühmas!-Eralasteaed „Kõige suurem sõber“ direktorit Siirit meisterdamise materjali eest!-Lasteaia hoolekogu heade mõtete ja koostöö eest!-Loore-Liise ema ja Sophia peret koostöö eest lasteaia ajalehega „Reporter Zumm“!

6

PARGI LASTEAIA OMA JÄRJEJUTUD: „ZUM-ZUM-ZUMM“

„ZUMMI LINNAREIS“ 2.OSA “KUULE KÄRBSE KATI, SA OLED IKKA ERILINE

UDUPEA. SEE POLE KELLEGI KOHVIK, SEE ON JU

HOOPIS KALAPOOD”, ÜTLES SIPELGA SASS.

“NOJAH, OLENEB MIS NURGA ALT VAADATA.

NÄITEKS MINULE MEELDIB KÜLL SIIN

AEGAJALT POEMÜÜJA KOHVITASSIST KOHVI

LURPIMAS KÄIA” KAITSES END KÄRBSE KATI.

SÕBRAD ARUTASID, MIS NÜÜD TEHA.

ILMSELGELT EI SAANUD KÄRBSE KATIGA ENAM

AEGA RAISATA, KUNA KATI OLEKS NEID

KINDLASTI KOHVIKU ASEMEL NÄITEKS

AUTOREMONDITÖÖKOTTA JUHATANUD NING

SIIS ÖELNUD, ET MOOTORIÕLI ON KA JU PÄRIS

KOHVI MAITSEGA. “MA ARVAN, ET PEAKS ENDA

VANALE KOOLIVENNALE RITSIKA RIHOLE

HELISTAMA. TA KINDLASTI OSKAB MEID

MÕNDA PÄRIS KOHVIKUSSE JUHATADA” ÜTLES

PÕRNIKA MATS. “VÄGA HEA MÕTE, HELISTA

JAH”, KIITSID TEISED TAKKA. PÕRNIKA MATS

KOOKIS PÜKSTE TASKUST LAGEDALE ENDA

NUTITELEFONI NING PROOVIS RITSIKA RIHOLE

HELISTADA. “RIHOL ON TELEFON VÄLJA

LÜLITATUD”, ÜTLES MATS. “MIS ME NÜÜD SIIS

TEEME?” KÜSIS MESIMUMM ZUMM. “RAHU,

AINULT RAHU, EI MAKSA KOHE PAANIKASSE

SATTUDA, KÜLL ME MIDAGI VÄLJA MÕTLEME”

ÜTLES MATS. PEAKS VIST KELLEGI KÄEST VEEL

KÜSIMA KUSKOHAST VÕIB MÕNE KOHVIKU

LEIDA, ARUTASID SÕBRAD OMAVAHEL.

SÕPRADE JUTTU KUULAS JUHUSLIKULT PEALT

TERMIIDI TARMO, KES NÄKSIS PARAJASTI

KALAPOE PUITVOODRIT. “MINA OLEN KÜLL

MITU KORDA KOHVIKUS KÄINUD, MA VÕIN

TEILE ÖELDA KUIDAS SINNA SAAB” ÜTLES

TERMIIDI TARMO.

“LÕPUKS OMETI SAAME KOHVIKUSSE, MUL

HAKKABKI JUBA KÕHT TÄITSA TÜHJAKS

MINEMA” ÜTLES SIPELGA SASS. “RÄÄGI

KIIRESTI KUIDAS KOHVIKUSSE SAAB ”ÜTLES

MESIMUMM ZUMM. “KÕIGEPEALT PEATE SIIT

EDASI JALUTAMA UMBES SADA MEETRIT NING

SIIS BUSSIPEATUSES BUSSI OOTAMA, SIIS

LÄHETE BUSSI PEALE NING SÕIDATE KOLM

PEATUST EDASI. KOLME PEATUSE PÄRAST

TULETE BUSSI PEALT MAHA NING SEAL ONGI

KOLLASES MAJAS KOHVIK” SELETAS TERMIIDI

TARMO. “KUST ME BUSSIPILETI OSTA SAAME?”

KÜSIS PÕRNIKA MATS. “SELLE PÄRAST EI

MAKSA KÜLL MURETSEDA, MEIE LINNAPEA ON

NINASARVIK EDGAR NING MEIE LINNAS SAAB

TÄNU TEMA HELDUSELE TASUTA BUSSIGA

SÕITA” JUTUSTAS TARMO. “NO ME HAKKAME

SIIS MINEMA, MUIDU TULEB ENNE ÕHTU

KÄTTE, KUI ME KOHALE JÕUAME. OLE SA

TÄNATUD TARMO” ÜTLESID SÕBRAD. SÕBRAD

JALUTASID BUSSIPEATUSENI NING HAKKASID

BUSSI OOTAMA. JUBA ÜSNA PEA HAKKASKI

NURGA TAGANT PAISTMA NING SÕPRADE NÄOD

LÄKSID NAERULE. ROOSA PANTERI JUHITUD

BUSS PEATUS NING SÕBRAD ASTUSID BUSSI JA

SÕIT KOHVIKU POOLE ALGASKI.

KAS SÕBRAD JÕUDSID KOHVIKUSSE SAAD JUBA

LUGEDA JÄRJEJUTU 3. OSAST...

jutu jutustas:

SOPHIA PEETERS PEREGA

MÕMMIRÜHMAST

LASTELEHTÜLESANNE 1:AITA JOULUVANA ABILISEL LEIDA TEE SAANINI !

1.ülesande koostas praktikant Kersti PõderÜLESANNE 2:MITU PIPARKOOKI KÜPSETAS ZUMM?

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 8 2.ülesande koostas Külli Poom

25e Reporter Zumm

Documents