Euroopa Liidu väliskaubandus ja väliskaubanduspoliitika
Post on 13-Jan-2016
95 Views
Preview:
DESCRIPTION
Transcript
Euroopa Liidu väliskaubandus ja
väliskaubanduspoliitika
Euroopa Liidu koht maailmakaubanduses
16.4 % kaupade ekspordist, 27.3 % teenuste ekspordist
Suurim
eksportöör
Suurim importöör
Välismaised otseinvesteeringud: EL-25
on suurim investeerija (152.5 miljardit
eurot) ja investeeringute vastuvõtja
(69.8 miljardit eurot) 2005 aastal
JUHTIVJUHTIV
KAUBANDUSJÕUDKAUBANDUSJÕUD
Euroopa Liidu roll maailmakaubanduses
PEAMINE PEAMINE KAUBAN-KAUBAN-
DUSDUSJÕUDJÕUD
Others49,4%
China8,9%
Japan7,0%
United States17,2%
EU2517,5%
SHARE IN WORLD TRADE IN GOODS (2005)
EU2526,0%
United States18,4%
Japan6,9%
China3,8%
Others44,9%
OSAKAAL MAAILMA TEENUSTEKAUBANDUSES (2005)
Source: Eurostat
NAFTA 292
EL-25 väliskaubandus: Eksport regiooniti (2005, miljardites eurodes)
Andide 4.5
MERCOSUR23.4
EFTA119
ACP 30.8
SRÜ 80.7
Hiina/Hong Kong
72.2
Jaapan /Korea63.7
ASEAN45
Austraalia/UusMeremaa 23.8
GCC6 50.4
MED10
101.7
SAARC27.1
Andide7.2
EFTA136.2
Austraalia/UusMeremaa
12.4
SRÜ 134
MERCOSUR34.3
ACP 36.2
Hiina/Hong Kong 168.6
Jaapan/ Korea106.6
SAARC27.8
ASEAN71
MED10
88.2 GCC6 37.6
EL-25 väliskaubandus: Import regiooniti (2005, miljardites eurodes)
NAFTA 189
Euroopa Liidu ühtse väliskaubanduspoliitika aluste kujunemise ajalooline areng
• Euroopa Liidu loomise eel 1950. a. peamiseks majanduslikuks eesmärgiks kaotada ära kaubandustõkked tulevaste liikmesriikide vahel.
• 1957.a Rooma lepingus käsitleti juba Euroopa Liidu ühtse kaubanduspoliitika aluseid (CCP – Common Commercial Policy)
• Tolliliidu ehk ühtse tollimaksumäära kehtestamine tööstuskaupade osas 1968 a., põllumajandustoodete osas 1970 a.
• Alates 1. jaanuarist 1993.a. on Euroopa Liit sisemiste piirideta ühisturg, kus on tagatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine
Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika
Poliitika eesmärk Hoida Euroopa majandust konkurentsivõimelisena avatud
maailmakaubandussüsteemi raames, mida juhitakse mitmepoolsete kokkulepete alusel
Tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime ja avatus maailmamajanduses Garanteerida reaalne juurdepääs välisturgudele
Toetada tugeva mitmepoolse kaubandussüsteemi loomistRakendada tulemuslikke kaubanduse juhtimise vahendeid
Toetada Euroopalikke väärtusiDemokraatiat, seaduslikkust, keskkonnasäästlikkust, sotsiaalset õiglust ..Toetada jätkusuutlikku arengut
EL väliskaubanduspoliitika – kahepoolne/
regionaalne koostöö
Lisaks osalemisele WTO mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel sõlmib EL ka kahepoolseid kaubanduslepinguid. 2006. aasta lõpu seisuga on selline koostöö olemas 121 riigiga.
EL poliitika kahepoolsetel kaubandusläbirääki-mistel
• Kaubanduse arendamine ja seadusloome
• Majandusarengu toetamine
• Regionaalne areng
Peamised EL kahepoolsed kaubanduslepingud:
• Kokkulepped Aasia, Aafrika ja Vaikse Ookeani riikiderühmaga (ACP)
• Vabakaubanduslepingud EFTA, EEA, Euromed, Mercosur riikidega, Mehhiko ja Lõuna Aafrika Vabariigiga
• Tolliliit Türgi, Andorra ja San Marinoga
• Partnerluse ja Koostöö lepingud Venemaa ja Ukrainaga
Kuidas EL kaubanduspoliitikat juhitakse
Läbirääkimiste protsess
EL Komisjon on läbirääkija
• kõigi 27 liikmesriigi nimel
Euroopa Nõukogu on otsustaja • Mandaat = antakse Nõukogu poolt arvestades Komisjoni
ettepanekuid• Komisjon peab läbirääkimisi mandaadi alusel• Nõukogu kiidab heaks läbirääkimiste tulemused (tavaliselt
lihthäältenamusega)
Euroopa Parlament • on Komisjoni poolt informeeritud kaubanduspoliitika küsimustes• annab nõusoleku peamistele kaubanduspoliitiliste lepingute
ratifitseerimistele
Euroopa Liidu poolt rakendatavad keskmised tollimaksumäärad kaubagrupiti 2006.a. (%)
53.8
32.9
25.4
10.36.6 6.5 5.9 4.6 4.2 4.1 2.7 2.5 2.4 1.9 1.7 1.1 0
11.511.8
20.2
25.6
0
10
20
30
40
50
60
Tollimaksuvaba kauba osakaal kogu antud kauba impordist Euroopa Liitu 2006. a. (%)
10095.3
84.378.8
70.5 70.5
61 60.4
51.345.5
18.6 16.2 16.1 15.9 14.45.8 2.6 2.1 0 0 0
0
20
40
60
80
100
120
Puuvill
Nafta
Puit, p
aber
Kohvi,
tee
Taim
sed õ
lid
Min
eraal
id, m
etalli
d
Mas
inad
Elekt
risea
dmed
Muud
tööst
uskau
bad
Kemik
aalid
Transp
ordi-v
ahendid
Loomse
d toot
ed
Puuvili,
aedv
ili
Joogi
d, tubak
as
Nahk,
jala
tsid
Kala,
kal
atoo
ted
Terav
iljat
ooted
Tekst
iil
Piimat
ooted
Suhkur,
kondi
itrito
oted
Rõivad
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO - World Trade Organisation)
Asutati 1.01.1995
Peakorter asub Šveitsis, Genfis
Peadirektoriks on Pascal Lamy
Liikmete arv 151 (27.07.2007)
Eelarve on 165,7 miljonit Šveitsi franki ehk ligikaudu 1,7 miljardit krooni (2003)
Genfis WTO peakorteris töötab 550 inimest
WTO liikmed, vaatlejad ja ülejäänud riigid
Members
Observers
Other
Muutused Eesti väliskaubandussüsteemis pärast ühinemist EL-iga
1.Eesti rakendas Euroopa Liidu ühtsed tollimaksud kolmandate riikide suhtes. See nõudis kahte liiki muudatusi.
Esiteks, Eesti kohustus muutma oma tollimaksumäärad võrdseks Euroopa Liiduga.
Teiseks, Eesti pidi tühistama oma tollimaksumäärad Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, sest tolliliitu kuuluvatel riikidel tuleb loobuda kaubandustõkete kasutamisest teiste samasse liitu kuuluvate riikide suhtes.
Muutused Eesti väliskaubandussüsteemis pärast ühinemist EL-iga
2.Eesti rakendas kõiki Euroopa Liidu poolt liitumise hetkel kasutatavaid tollimaksuväliseid kaubanduspoliitilisi vahendeid (kvoodid, ekspordimaksud, ekspordisubsiidiumid, sanitaartehnilised nõuded jne.).
3.Eesti pidi oma kaubanduslepingud üle vaatama ja need kooskõlastama Euroopa Liidu üldiste lepingutega.
Riikide majandusliku koostöö erinevad tasandid
Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis ja koguimpordis 1993 kuni 2007 (protsentides)
Eesti ja Venemaa kaubavahetuse areng 2004-2007 (kuised Eesti ekspordi- ja impordimahud Venemaalt milj. kroonides)
IMPORT
EKSPORT
Eesti piimatoodete eksport peamistesse sihtriikidesse 2003 -2007 (milj. kroonides) ja ekspordi kasv (kordades)
Ekspordi sihtriik 2003 2004 2005 2006 2007*
Kasv 2007/2003
Saksamaa 225.0 223.4 490.9 342.4 566.5 2.5 Läti 46.6 23.9 115.0 299.6 294.2 6.3 Venemaa 7.0 39.3 138.8 235.0 249.7 35.5 Soome 7.0 55.7 132.0 200.6 206.3 29.4 Holland 427.5 439.8 157.1 120.3 125.7 0.3 Itaalia 39.7 37.0 94.1 114.0 119.6 3.0 Leedu 70.6 31.4 28.8 75.2 95.5 1.4 Taani 16.8 29.1 27.0 11.7 79.9 4.8 Prantsusmaa 21.6 124.9 5.9 13.2 34.6 1.6 Belgia 11.8 49.3 14.0 16.4 27.0 2.3 Muud 47.0 144.8 153.1 95.5 246.9 5.3 KOKKU 920.7 1198.5 1356.9 1523.9 2045.9 2.2
Kokkuvõte
• Euroopa Liit on oluline jõud maailmakaubanduses (40 % maailma kaubandusest)
• Eestile kui väikesele ja avatud majandusega riigile on tähtis juurdepääsu sellele turule
• Pärast ühinemist Euroopa Liiduga said Eesti ettevõtted vaba juurdepääsu ka muudele turgudele (Venemaa, Kesk- Euroopa uute EL liikmesriikide turud - Poola, Ungari, Tsehhi, Slovaki jne.)
• Eesti toidukaupade tootjatel tekkis võimalus müüa oma tooteid kõigis Euroopa Liidu riikides
Kokkuvõte
• Kuid Eesti pidi rakendama Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika tulemusena kaubanduspiiranguid kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes (põhiliselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade osas).
• See tõi kaasa mõnede kaupade hinnatõusu (banaanid, suhkur)
• Tervikuna andis Euroopa Liiduga ühinemine Eesti ettevõtetele palju uusi võimalusi, mida tuleb oskuslikult kasutada.
top related