Õigus- küsimused Kokkuvõte Euroopa Liidu õigusaktidest justiitskoostöö kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Õigus-küsimused
Kokkuvõte Euroopa Liiduõigusaktidest justiitskoostöö
kohta tsiviil- jakaubandusasjades
Käesolev dokument on informatiivne ja dokumentaalne abivahend ning komisjon ei vastuta selle sisu eest. Vaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud tekstid on autentsed.
Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastused Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele.
Tasuta infotelefon (*):
00 800 6 7 8 9 10 11
(*) Teatud juhtudel ei võimalda mobiilsideoperaatorid helistamist
00 800 numbritele või on need kõned tasulised.
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013
ISBN 978-92-79-29636-9doi:10.2838/10637
© Euroopa Liit, 2013Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.
Printed in Belgium
Trükitud valgele elementaarkloorivabale paberile (ECF)
õigusaktidest justiitskoostöökohta tsiviil- jakaubandusasjades
Kokkuvõte Euroopa Liiduõigusaktidest justiitskoostöö
kohta tsiviil- jakaubandusasjades
5
Sisukord
Eessõna Euroopa tsiviilõigusaktid – neliteist aastat hiljem . . . . . . . . . . . . .9
Sissejuhatus Euroopa õigus mõjutab üha rohkem inimeste igapäevaelu . . . . . 11
1 Tampere Euroopa Ülemkogu, eesistujariigi järeldused . . . . . . . . . . . . 13
2 Meetmeprogramm vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks . . . 39
3 Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba ringlus . . . . . . . . 63
3a Nõukogu määrus nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) . . . . . . . . . . . . . . . 65
3b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91
3c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta . . . . . . . . . .125
3d Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . .153
3e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus . . . . . . . . . . . .187
3f Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, 29. mai 2000, maksejõuetusmenetluse kohta . . . .211
4 Perekonnaõiguse valdkonnas tehtud kohtuotsuste vaba ringlus . . . . . . 231
4a Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 .233
4b Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .265
4c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, 4. juuli 2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .347
6
5 Dokumentide kätteandmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 377
5a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, 13. november 2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .379
6 Tõendite kogumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 423
6a Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades . . . . . . . . . . . .425
7 Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades . . . . . 451
7a 2001/470/EÜ: Nõukogu otsus, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .453
8 Õigusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 463
8a Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad . . . . . . . . . . . . . . . . .465
9 Kuriteoohvrite hüvitus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 475
9a Nõukogu direktiiv 2004/80/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .477
10 Vahendusmenetlus tsiviilasjades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 483
10a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/52/EÜ, 21. mai 2008, vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades . . . . . . .485
11 Kohaldatav õigus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 493
11a Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon . . .495
11b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) . . . . . . . . . .523
11c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) . . . . . . . . .537
11d Nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010, 20. detsember 2010, tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas . . .549
7
8
9
Eessõna
1999. aastal tõi Amsterdami leping Euroopa Liidus päevakorda õigusalase koostöö tsiviilasjades. ELi liikmesriikide tõhus õigusalane koostöö tsiviilasjades oli aga alanud juba varem. 1968. aasta Brüsseli konventsioon, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades, samuti 1980. aasta Rooma konventsioon lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta olid selle protsessi rahvusvahelisel tasandil juba käivitanud.
Samuti toimus 1999. aastal Soomes Tamperes Euroopa Ülemkogu erikohtumine, mille käigus pandi otsustavalt paika õigusalase koostöö tugevdamise praktilised alused. Kohtumisel deklareeriti, et „tõelisel õigusel rajaneval Euroopa alal ei tohiks üksikisikute ja ettevõtete õiguste teostamist takistada ega pidurdada liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide ühildamatus ja keerukus” ja et on oluline rajada ala, „kus inimestel on teistes liikmesriikides kohtu ja ametiasutuste poole pöördumine sama lihtne kui oma kodumaal”.
Neliteist aastat hiljem on Euroopa Liit end varustanud arvukate vajalike õigusaktidega Euroopa tsiviil-, äri- ja perekonnaõiguse valdkonnas. Euroopa kohtualluvuse ning vastavate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise, kohaldatava õiguse ja õigusalase koostöö eeskirjad on nüüdseks kasutusel enamiku juristide igapäevases praktikas. Kohtunikel ja advokaatidel tuleb üha sagedamini tegeleda piiriüleste juhtumitega, kuna kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise põhimõte on suurendanud üleeuroopaliste tehingute arvu ja Euroopa kodanike liikuvust.
Ükski jurist ei saa praegusel ajal enam eirata ELi õiguses toimunud muutusi ja Euroopa tsiviilõigust reguleerivaid eeskirju. Seega on käesolev kokkuvõte hindamatu abivahend kõigile, kes tegelevad piiriüleste vaidluste lahendamisega.
Viviane Reding Asepresident Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus
Euroopa tsiviilõigusaktid – neliteist aastat hiljem
10
11
Sissejuhatus
Euroopa Liidu piires tuleb üha sagedamini ette kontakte liikmesriikide vahel ning seoses kaupade või teenuste ostmisega, töötamise või õppimisega, abiellumise või pensionile jäämisega reisivad inimesed üha enam.
Kahtlemata tuleb üha sagedamini ette olukordi, kuhu on kaasatud eri riikides elavad inimesed, millega kaasneb piiriüleste justiitsvaidluste võimalus.
Enne, kui need vastuolud lahenduse saavad, tekib mitmesuguseid küsimusi: milline kohtunik on õiguspädev? Millise riigi õigusakte kohaldatakse? Kuidas toimub vajalike dokumentide riikidevaheline edastamine? Kas välisriigis on võimalik saada õigusabi?
Järgmiseks peame ka teadma, millised formaalsused tuleb täita kohtuotsuse tunnustamiseks, täitmisele pööramiseks või täitmiseks teises liikmesriigis. Kuidas saaks nimetatud korda kiiremaks ja tulemuslikumaks muuta?
Euroopa justiitspiirkonna loomine tähistabki püüdeid neile küsimustele vastuseid leida. 1960. aastatel tõusid päevakorda mitmesugused algatused – näiteks 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Sellest hoolimata on veel palju teha. 1999. aasta sügisel said Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid kokku Soomes Tamperes, et panna Euroopas alus Amsterdami lepinguga sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale.
Kõnealusel üritusel märgiti, et „tõelises Euroopa justiitspiirkonnas ei tohiks liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide kokkusobimatus või keerukus takistada ega häirida üksikisikuid ega ettevõtteid nende õiguste kasutamisel”.
Euroopa õigus mõjutab üha rohkem inimeste igapäevaelu
12
Samuti kinnitasid nad pühendumist eesmärgile luua õigusel rajanev ala, „kus igal inimesel peab olema võimalik pöörduda kohtute ja teiste ametiasutuste poole ühtviisi lihtsalt nii oma riigis kui igas teises liikmesriigis”.
Euroopa Ülemkogu istungil Haagis 2004. aasta novembris omistati suurt tähtsust justiitskoostöö jätkamisele tsiviilasjades ja 2000. aastal vastuvõetud vastastikuse tunnustamise programmi täielikule jõustamisele. See töö jätkub nüüd 2009. aasta Stockholmi programmi raames.
Vastavalt Amsterdami lepingule on saanud võimalikuks kasutada ELi õigusloomevahendeid – määrusi, direktiive ja otsuseid – tsiviilõiguse valdkonnas. See ei tohiks külmaks jätta kodanikke, kes saavad tänu Euroopa õigusaktidele näiteks otse kohtu poole pöörduda.
Seoses sellega on juba vastu võetud mitmesuguseid juriidilisi dokumente, mille täisversiooni võib leida käesolevast kokkuvõttest. Kui soovite põhjalikumat teavet, eelkõige Euroopa Komisjoni plaanide ja ettepanekute kohta, võite külastada ka Euroopa tsiviil- ja kaubandusõiguse võrgustikku aadressil http://ec.europa.eu/civiljustice.
Käesolev kokkuvõte on koostatud selleks, et teha käepärasel kujul kättesaadavaks kõik peamised tekstid, mis on tsiviilasju puudutava justiitskoostöö valdkonnas juba vastu võetud.
Tegelikult on kõigi justiitsvaldkonnas tegutsevate professionaalide kohus neid juriidilisi dokumente tunda, kohaldada ja tutvustada inimestele, keda need puudutavad – lühidalt öeldes, ellu rakendada.
Käesolev kokkuvõte ei taotlegi enamat kui teile seejuures abiks olla.
13
Tampere Euroopa Ülemkogu, eesistujariigi järeldused(Dokument on kättesaadav vaid inglise keeles)
1
14
PRESIDENCY CONCLUSIONS
TAMPERE EUROPEAN COUNCIL
15 AND 16 OCTOBER 1999
The European Council held a special meeting on 15 and 16 October 1999 in
Tampere on the creation of an area of freedom, security and justice in the
European Union. At the start of proceedings an exchange of views was
conducted with the President of the European Parliament, Mrs Nicole
Fontaine, on the main topics of discussion.
The European Council is determined to develop the Union as an area of
freedom, security and justice by making full use of the possibilities offered by
the Treaty of Amsterdam. The European Council sends a strong political
message to reaffirm the importance of this objective and has agreed on a
number of policy orientations and priorities which will speedily make this area
a reality.
The European Council will place and maintain this objective at the very top of
the political agenda. It will keep under constant review progress made
towards implementing the necessary measures and meeting the deadlines set
by the Treaty of Amsterdam, the Vienna Action Plan and the present
conclusions. The Commission is invited to make a proposal for an appropriate
scoreboard to that end. The European Council underlines the importance of
ensuring the necessary transparency and of keeping the European Parliament
regularly informed. It will hold a full debate assessing progress at its
December meeting in 2001.
15
In close connection with the area of freedom, security and justice, the
European Council has agreed on the composition, method of work and
practical arrangements (attached in the annex) for the body entrusted with
drawing up a draft Charter of fundamental rights of the European Union. It
invites all parties involved to ensure that work on the Charter can begin
rapidly.
The European Council expresses its gratitude for the work of the outgoing
Secretary-General of the Council, Mr. Jürgen Trumpf, and in particular for his
contribution to the development of the Union following the entry into force of
the Treaty of Amsterdam.
Given that one of the focal points of the Union's work in the years ahead will
be to strengthen the common foreign and security policy, including developing
a European security and defence policy, the European Council expects the
new Secretary-General of the Council and High Representative for the CFSP,
Mr. Javier Solana, to make a key contribution to this objective. Mr. Solana will
be able to rely on the full backing of the European Council in exercising his
powers according to Article 18(3) of the Treaty so he can do full justice to his
tasks. His responsibilities will include co-operating with the Presidency to
ensure that deliberations and action in foreign and security policy matters are
efficiently conducted with the aim of fostering continuity and consistency of
policy on the basis of the common interests of the Union.
TOWARDS A UNION OF FREEDOM, SECURITY AND JUSTICE:
THE TAMPERE MILESTONES
1. From its very beginning European integration has been firmly
rooted in a shared commitment to freedom based on human
rights, democratic institutions and the rule of law. These
common values have proved necessary for securing peace and
16
developing prosperity in the European Union. They will also
serve as a cornerstone for the enlarging Union.
2. The European Union has already put in place for its citizens
the major ingredients of a shared area of prosperity and peace:
a single market, economic and monetary union, and the capacity
to take on global political and economic challenges. The
challenge of the Amsterdam Treaty is now to ensure that
freedom, which includes the right to move freely throughout the
Union, can be enjoyed in conditions of security and justice
accessible to all. It is a project which responds to the frequently
expressed concerns of citizens and has a direct bearing on their
daily lives.
3. This freedom should not, however, be regarded as the
exclusive preserve of the Union’s own citizens. Its very
existence acts as a draw to many others world-wide who cannot
enjoy the freedom Union citizens take for granted. It would be in
contradiction with Europe’s traditions to deny such freedom to
those whose circumstances lead them justifiably to seek access
to our territory. This in turn requires the Union to develop
common policies on asylum and immigration, while taking into
account the need for a consistent control of external borders to
stop illegal immigration and to combat those who organise it and
commit related international crimes. These common policies
must be based on principles which are both clear to our own
citizens and also offer guarantees to those who seek protection
in or access to the European Union.
4. The aim is an open and secure European Union, fully
committed to the obligations of the Geneva Refugee Convention
and other relevant human rights instruments, and able to
respond to humanitarian needs on the basis of solidarity. A
common approach must also be developed to ensure the
17
integration into our societies of those third country nationals who
are lawfully resident in the Union.
5. The enjoyment of freedom requires a genuine area of justice,
where people can approach courts and authorities in any
Member State as easily as in their own. Criminals must find no
ways of exploiting differences in the judicial systems of Member
States. Judgements and decisions should be respected and
enforced throughout the Union, while safeguarding the basic
legal certainty of people and economic operators. Better
compatibility and more convergence between the legal systems
of Member States must be achieved.
6. People have the right to expect the Union to address the
threat to their freedom and legal rights posed by serious crime.
To counter these threats a common effort is needed to prevent
and fight crime and criminal organisations throughout the Union.
The joint mobilisation of police and judicial resources is needed
to guarantee that there is no hiding place for criminals or the
proceeds of crime within the Union.
7. The area of freedom, security and justice should be based on
the principles of transparency and democratic control. We must
develop an open dialogue with civil society on the aims and
principles of this area in order to strengthen citizens’ acceptance
and support. In order to maintain confidence in authorities,
common standards on the integrity of authorities should be
developed.
8. The European Council considers it essential that in these
areas the Union should also develop a capacity to act and be
regarded as a significant partner on the international scene. This
requires close co-operation with partner countries and
18
international organisations, in particular the Council of Europe,
OSCE, OECD and the United Nations.
9. The European Council invites the Council and the
Commission, in close co-operation with the European
Parliament, to promote the full and immediate implementation of
the Treaty of Amsterdam on the basis of the Vienna Action Plan
and of the following political guidelines and concrete objectives
agreed here in Tampere.
A. A COMMON EU ASYLUM AND MIGRATION POLICY
10. The separate but closely related issues of asylum and
migration call for the development of a common EU policy to
include the following elements.
I. Partnership with countries of origin
11. The European Union needs a comprehensive approach to
migration addressing political, human rights and development
issues in countries and regions of origin and transit. This
requires combating poverty, improving living conditions and job
opportunities, preventing conflicts and consolidating democratic
states and ensuring respect for human rights, in particular rights
of minorities, women and children. To that end, the Union as
well as Member States are invited to contribute, within their
respective competence under the Treaties, to a greater
coherence of internal and external policies of the Union.
Partnership with third countries concerned will also be a key
element for the success of such a policy, with a view to
promoting co-development.
19
12. In this context, the European Council welcomes the report of
the High Level Working Group on Asylum and Migration set up
by the Council, and agrees on the continuation of its mandate
and on the drawing up of further Action Plans. It considers as a
useful contribution the first action plans drawn up by that
Working Group, and approved by the Council, and invites the
Council and the Commission to report back on their
implementation to the European Council in December 2000.
II. A Common European Asylum System
13. The European Council reaffirms the importance the Union
and Member States attach to absolute respect of the right to
seek asylum. It has agreed to work towards establishing a
Common European Asylum System, based on the full and
inclusive application of the Geneva Convention, thus ensuring
that nobody is sent back to persecution, i.e. maintaining the
principle of non-refoulement.
14. This System should include, in the short term, a clear and
workable determination of the State responsible for the
examination of an asylum application, common standards for a
fair and efficient asylum procedure, common minimum
conditions of reception of asylum seekers, and the
approximation of rules on the recognition and content of the
refugee status. It should also be completed with measures on
subsidiary forms of protection offering an appropriate status to
any person in need of such protection. To that end, the Council
is urged to adopt, on the basis of Commission proposals, the
necessary decisions according to the timetable set in the Treaty
of Amsterdam and the Vienna Action Plan. The European
Council stresses the importance of consulting UNHCR and other
international organisations.
20
15. In the longer term, Community rules should lead to a
common asylum procedure and a uniform status for those who
are granted asylum valid throughout the Union. The Commission
is asked to prepare within one year a communication on this
matter.
16. The European Council urges the Council to step up its
efforts to reach agreement on the issue of temporary protection
for displaced persons on the basis of solidarity between Member
States. The European Council believes that consideration
should be given to making some form of financial reserve
available in situations of mass influx of refugees for temporary
protection. The Commission is invited to explore the possibilities
for this.
17. The European Council urges the Council to finalise promptly
its work on the system for the identification of asylum seekers
(Eurodac).
III. Fair treatment of third country nationals
18. The European Union must ensure fair treatment of third
country nationals who reside legally on the territory of its
Member States. A more vigorous integration policy should aim
at granting them rights and obligations comparable to those of
EU citizens. It should also enhance non-discrimination in
economic, social and cultural life and develop measures against
racism and xenophobia.
19. Building on the Commission Communication on an Action
Plan against Racism, the European Council calls for the fight
against racism and xenophobia to be stepped up. The Member
States will draw on best practices and experiences. Co-
operation with the European Monitoring Centre on Racism and
Xenophobia and the Council of Europe will be further
21
strengthened. Moreover, the Commission is invited to come
forward as soon as possible with proposals implementing Article
13 of the EC Treaty on the fight against racism and xenophobia.
To fight against discrimination more generally the Member
States are encouraged to draw up national programmes.
20. The European Council acknowledges the need for
approximation of national legislations on the conditions for
admission and residence of third country nationals, based on a
shared assessment of the economic and demographic
developments within the Union, as well as the situation in the
countries of origin. It requests to this end rapid decisions by the
Council, on the basis of proposals by the Commission. These
decisions should take into account not only the reception
capacity of each Member State, but also their historical and
cultural links with the countries of origin.
21. The legal status of third country nationals should be
approximated to that of Member States' nationals. A person,
who has resided legally in a Member State for a period of time to
be determined and who holds a long-term residence permit,
should be granted in that Member State a set of uniform rights
which are as near as possible to those enjoyed by EU citizens;
e.g. the right to reside, receive education, and work as an
employee or self-employed person, as well as the principle of
non-discrimination vis-à-vis the citizens of the State of
residence. The European Council endorses the objective that
long-term legally resident third country nationals be offered the
opportunity to obtain the nationality of the Member State in
which they are resident.
IV. Management of migration flows
22
22. The European Council stresses the need for more efficient
management of migration flows at all their stages. It calls for the
development, in close co-operation with countries of origin and
transit, of information campaigns on the actual possibilities for
legal immigration, and for the prevention of all forms of
trafficking in human beings. A common active policy on visas
and false documents should be further developed, including
closer co-operation between EU consulates in third countries
and, where necessary, the establishment of common EU visa
issuing offices.
23. The European Council is determined to tackle at its source
illegal immigration, especially by combating those who engage
in trafficking in human beings and economic exploitation of
migrants. It urges the adoption of legislation foreseeing severe
sanctions against this serious crime. The Council is invited to
adopt by the end of 2000, on the basis of a proposal by the
Commission, legislation to this end. Member States, together
with Europol, should direct their efforts to detecting and
dismantling the criminal networks involved. The rights of the
victims of such activities shall be secured with special emphasis
on the problems of women and children.
24. The European Council calls for closer co-operation and
mutual technical assistance between the Member States' border
control services, such as exchange programmes and technology
transfer, especially on maritime borders, and for the rapid
inclusion of the applicant States in this co-operation. In this
context, the Council welcomes the memorandum of
understanding between Italy and Greece to enhance co-
operation between the two countries in the Adriatic and Ionian
seas in combating organised crime, smuggling and trafficking of
persons.
23
25. As a consequence of the integration of the Schengen acquis
into the Union, the candidate countries must accept in full that
acquis and further measures building upon it. The European
Council stresses the importance of the effective control of the
Union's future external borders by specialised trained
professionals.
26. The European Council calls for assistance to countries of
origin and transit to be developed in order to promote voluntary
return as well as to help the authorities of those countries to
strengthen their ability to combat effectively trafficking in human
beings and to cope with their readmission obligations towards
the Union and the Member States.
27. The Amsterdam Treaty conferred powers on the Community
in the field of readmission. The European Council invites the
Council to conclude readmission agreements or to include
standard clauses in other agreements between the European
Community and relevant third countries or groups of countries. Consideration should also be given to rules on internal
readmission.
B. A GENUINE EUROPEAN AREA OF JUSTICE
28. In a genuine European Area of Justice individuals and
businesses should not be prevented or discouraged from
exercising their rights by the incompatibility or complexity of
legal and administrative systems in the Member States.
V. Better access to justice in Europe
29. In order to facilitate access to justice the European Council
invites the Commission, in co-operation with other relevant fora,
24
such as the Council of Europe, to launch an information
campaign and to publish appropriate "user guides" on judicial
co-operation within the Union and on the legal systems of the
Member States. It also calls for the establishment of an easily
accessible information system to be maintained and up-dated by
a network of competent national authorities.
30. The European Council invites the Council, on the basis of
proposals by the Commission, to establish minimum standards
ensuring an adequate level of legal aid in cross-border cases
throughout the Union as well as special common procedural
rules for simplified and accelerated cross-border litigation on
small consumer and commercial claims, as well as maintenance
claims, and on uncontested claims. Alternative, extra-judicial
procedures should also be created by Member States.
31. Common minimum standards should be set for multilingual
forms or documents to be used in cross-border court cases
throughout the Union. Such documents or forms should then be
accepted mutually as valid documents in all legal proceedings in
the Union.
32. Having regard to the Commission's communication,
minimum standards should be drawn up on the protection of the
victims of crime, in particular on crime victims’ access to justice
and on their rights to compensation for damages, including legal
costs. In addition, national programmes should be set up to
finance measures, public and non-governmental, for assistance
to and protection of victims.
VI. Mutual recognition of judicial decisions
33. Enhanced mutual recognition of judicial decisions and
judgements and the necessary approximation of legislation
would facilitate co-operation between authorities and the judicial
25
protection of individual rights. The European Council therefore
endorses the principle of mutual recognition which, in its view,
should become the cornerstone of judicial co-operation in both
civil and criminal matters within the Union. The principle should
apply both to judgements and to other decisions of judicial
authorities.
34. In civil matters the European Council calls upon the
Commission to make a proposal for further reduction of the
intermediate measures which are still required to enable the
recognition and enforcement of a decision or judgement in the
requested State. As a first step these intermediate procedures
should be abolished for titles in respect of small consumer or
commercial claims and for certain judgements in the field of
family litigation (e.g. on maintenance claims and visiting rights).
Such decisions would be automatically recognised throughout
the Union without any intermediate proceedings or grounds for
refusal of enforcement. This could be accompanied by the
setting of minimum standards on specific aspects of civil
procedural law.
35. With respect to criminal matters, the European Council
urges Member States to speedily ratify the 1995 and 1996 EU
Conventions on extradition. It considers that the formal
extradition procedure should be abolished among the Member
States as far as persons are concerned who are fleeing from
justice after having been finally sentenced, and replaced by a
simple transfer of such persons, in compliance with Article 6
TEU. Consideration should also be given to fast track extradition
procedures, without prejudice to the principle of fair trial. The
European Council invites the Commission to make proposals on
this matter in the light of the Schengen Implementing
Agreement.
26
36. The principle of mutual recognition should also apply to pre-
trial orders, in particular to those which would enable competent
authorities quickly to secure evidence and to seize assets which
are easily movable; evidence lawfully gathered by one Member
State’s authorities should be admissible before the courts of
other Member States, taking into account the standards that
apply there.
37. The European Council asks the Council and the
Commission to adopt, by December 2000, a programme of
measures to implement the principle of mutual recognition. In
this programme, work should also be launched on a European
Enforcement Order and on those aspects of procedural law on
which common minimum standards are considered necessary in
order to facilitate the application of the principle of mutual
recognition, respecting the fundamental legal principles of
Member States.
VII. Greater convergence in civil law
38. The European Council invites the Council and the
Commission to prepare new procedural legislation in cross-
border cases, in particular on those elements which are
instrumental to smooth judicial co-operation and to enhanced
access to law, e.g. provisional measures, taking of evidence,
orders for money payment and time limits.
39. As regards substantive law, an overall study is requested on
the need to approximate Member States’ legislation in civil
matters in order to eliminate obstacles to the good functioning of
civil proceedings. The Council should report back by 2001.
C. A UNIONWIDE FIGHT AGAINST CRIME
27
40. The European Council is deeply committed to reinforcing the
fight against serious organised and transnational crime. The
high level of safety in the area of freedom, security and justice
presupposes an efficient and comprehensive approach in the
fight against all forms of crime. A balanced development of
unionwide measures against crime should be achieved while
protecting the freedom and legal rights of individuals and
economic operators.
VIII. Preventing crime at the level of the Union
41. The European Council calls for the integration of crime
prevention aspects into actions against crime as well as for the
further development of national crime prevention programmes.
Common priorities should be developed and identified in crime
prevention in the external and internal policy of the Union and be
taken into account when preparing new legislation.
42. The exchange of best practices should be developed, the
network of competent national authorities for crime prevention
and co-operation between national crime prevention
organisations should be strengthened and the possibility of a
Community funded programme should be explored for these
purposes. The first priorities for this co-operation could be
juvenile, urban and drug-related crime.
IX. Stepping up co-operation against crime
43. Maximum benefit should be derived from co-operation
between Member States' authorities when investigating cross-
border crime in any Member State. The European Council calls
for joint investigative teams as foreseen in the Treaty to be set
up without delay, as a first step, to combat trafficking in drugs
and human beings as well as terrorism. The rules to be set up in
28
this respect should allow representatives of Europol to
participate, as appropriate, in such teams in a support capacity.
44. The European Council calls for the establishment of a
European Police Chiefs operational Task Force to exchange, in
co-operation with Europol, experience, best practices and
information on current trends in cross-border crime and
contribute to the planning of operative actions.
45. Europol has a key role in supporting unionwide crime
prevention, analyses and investigation. The European Council
calls on the Council to provide Europol with the necessary
support and resources. In the near future its role should be
strengthened by means of receiving operational data from
Member States and authorising it to ask Member States to
initiate, conduct or coordinate investigations or to create joint
investigative teams in certain areas of crime, while respecting
systems of judicial control in Member States.
46. To reinforce the fight against serious organised crime, the
European Council has agreed that a unit (EUROJUST) should
be set up composed of national prosecutors, magistrates, or
police officers of equivalent competence, detached from each
Member State according to its legal system. EUROJUST should
have the task of facilitating the proper coordination of national
prosecuting authorities and of supporting criminal investigations
in organised crime cases, notably based on Europol's analysis,
as well as of co-operating closely with the European Judicial
Network, in particular in order to simplify the execution of letters
rogatory. The European Council requests the Council to adopt
the necessary legal instrument by the end of 2001.
47. A European Police College for the training of senior law
enforcement officials should be established. It should start as a
29
network of existing national training institutes. It should also be
open to the authorities of candidate countries.
48. Without prejudice to the broader areas envisaged in the
Treaty of Amsterdam and in the Vienna Action Plan, the
European Council considers that, with regard to national criminal
law, efforts to agree on common definitions, incriminations and
sanctions should be focused in the first instance on a limited
number of sectors of particular relevance, such as financial
crime (money laundering, corruption, Euro counterfeiting), drugs
trafficking, trafficking in human beings, particularly exploitation of
women, sexual exploitation of children, high tech crime and
environmental crime.
49. Serious economic crime increasingly has tax and duty
aspects. The European Council therefore calls upon Member
States to provide full mutual legal assistance in the investigation
and prosecution of serious economic crime.
50. The European Council underlines the importance of
addressing the drugs problem in a comprehensive manner. It
calls on the Council to adopt the 2000-2004 European Strategy
against Drugs before the European Council meeting in Helsinki.
X. Special action against money laundering
51. Money laundering is at the very heart of organised crime. It
should be rooted out wherever it occurs. The European Council
is determined to ensure that concrete steps are taken to trace,
freeze, seize and confiscate the proceeds of crime.
52. Member States are urged to implement fully the provisions
of the Money Laundering Directive, the 1990 Strasbourg
Convention and the Financial Action Task Force
recommendations also in all their dependent territories.
30
53. The European Council calls for the Council and the
European Parliament to adopt as soon as possible the draft
revised directive on money laundering recently proposed by the
Commission.
54. With due regard to data protection, the transparency of
financial transactions and ownership of corporate entities should
be improved and the exchange of information between the
existing financial intelligence units (FIU) regarding suspicious
transactions expedited. Regardless of secrecy provisions
applicable to banking and other commercial activity, judicial
authorities as well as FIUs must be entitled, subject to judicial
control, to receive information when such information is
necessary to investigate money laundering. The European
Council calls on the Council to adopt the necessary provisions to
this end.
55. The European Council calls for the approximation of criminal
law and procedures on money laundering (e.g. tracing, freezing
and confiscating funds). The scope of criminal activities which
constitute predicate offences for money laundering should be
uniform and sufficiently broad in all Member States.
56. The European Council invites the Council to extend the
competence of Europol to money laundering in general,
regardless of the type of offence from which the laundered
proceeds originate.
57. Common standards should be developed in order to prevent
the use of corporations and entities registered outside the
jurisdiction of the Union in the hiding of criminal proceeds and in
money laundering. The Union and Member States should make
arrangements with third country offshore-centres to ensure
efficient and transparent co-operation in mutual legal assistance
31
following the recommendations made in this area by the
Financial Action Task Force.
58. The Commission is invited to draw up a report identifying
provisions in national banking, financial and corporate legislation
which obstruct international co-operation. The Council is invited
to draw necessary conclusions on the basis of this report.
D. STRONGER EXTERNAL ACTION
59. The European Council underlines that all competences and
instruments at the disposal of the Union, and in particular, in
external relations must be used in an integrated and consistent
way to build the area of freedom, security and justice. Justice
and Home Affairs concerns must be integrated in the definition
and implementation of other Union policies and activities.
60. Full use must be made of the new possibilities offered by the
Treaty of Amsterdam for external action and in particular of
Common Strategies as well as Community agreements and
agreements based on Article 38 TEU.
61. Clear priorities, policy objectives and measures for the
Union’s external action in Justice and Home Affairs should be
defined. Specific recommendations should be drawn up by the
Council in close co-operation with the Commission on policy
objectives and measures for the Union’s external action in
Justice and Home Affairs, including questions of working
structure, prior to the European Council in June 2000.
62. The European Council expresses its support for regional co-
operation against organised crime involving the Member States
and third countries bordering on the Union. In this context it
32
notes with satisfaction the concrete and practical results
obtained by the surrounding countries in the Baltic Sea region.
The European Council attaches particular importance to regional
co-operation and development in the Balkan region. The
European Union welcomes and intends to participate in a
European Conference on Development and Security in the
Adriatic and Ionian area, to be organised by the Italian
Government in Italy in the first half of the year 2000. This
initiative will provide valuable support in the context of the South
Eastern Europe Stability Pact.
__________________
ANNEX
COMPOSITION METHOD OF WORK AND PRACTICAL ARRANGEMENTS
FOR THE BODY TO ELABORATE
A DRAFT EU CHARTER OF FUNDAMENTAL RIGHTS,
AS SET OUT IN THE COLOGNE CONCLUSIONS
A. COMPOSITION OF THE BODY
(i) Members
33
(a) Heads of State or Government of
Member States
Fifteen representatives of the Heads of
State or Government of Member States.
(b) Commission
One representative of the President of the
European Commission.
(c) European Parliament
Sixteen members of the European
Parliament to be designated by itself.
(d) National Parliaments
Thirty members of national Parliaments (two
from each national Parliament) to be
designated by national Parliaments
themselves.
Members of the Body may be replaced by alternates in
the event of being unable to attend meetings of the Body.
(ii) Chairperson and Vice-Chairpersons of the Body
The Chairperson of the Body shall be elected by the
Body. A member of the European Parliament, a member
of a national Parliament, and the representative of the
President of the European Council if not elected to the
Chair, shall act as Vice-Chairpersons of the Body.
34
The member of the European Parliament acting as Vice-
Chairperson shall be elected by the members of the
European Parliament serving on the Body. The member
of a national Parliament acting as Vice-Chairperson shall
be elected by the members of national Parliaments
serving on the Body.
(iii) Observers
Two representatives of the Court of Justice of the
European Communities to be designated by the Court.
Two representatives of the Council of Europe, including
one from the European Court of Human Rights.
(iv) Bodies of the European Union to be invited to give their views
The Economic and Social Committee
The Committee of the Regions
The Ombudsman
(v) Exchange of views with the applicant States
An appropriate exchange of views should be held by the
Body or by the Chairperson with the applicant States.
(vi) Other bodies, social groups or experts to be invited to give their views
35
Other bodies, social groups and experts may be invited
by the Body to give their views.
(vii) Secretariat
The General Secretariat of the Council shall provide the
Body with secretariat services. To ensure proper
coordination, close contacts will be established with the
General Secretariat of the European Parliament, with the
Commission and, to the extent necessary, with the
secretariats of the national Parliaments.
B. WORKING METHODS OF THE BODY
(i) Preparation
The Chairperson of the Body shall, in close concertation
with the Vice-Chairpersons, propose a work plan for the
Body and perform other appropriate preparatory work.
(ii) Transparency of the proceedings
In principle, hearings held by the Body and documents
submitted at such hearings should be public.
(iii) Working groups
36
The Body may establish ad hoc working groups, which
shall be open to all members of the Body.
(iv) Drafting
On the basis of the work plan agreed by the Body, a
Drafting Committee composed of the Chairperson, the
Vice-Chairpersons and the representative of the
Commission and assisted by the General Secretariat of
the Council, shall elaborate a preliminary Draft Charter,
taking account of drafting proposals submitted by any
member of the Body.
Each of the three Vice-Chairpersons shall regularly
consult with the respective component part of the Body
from which he or she emanates.
(v) Elaboration of the Draft Charter by the Body
When the Chairperson, in close concertation with the
Vice-Chairpersons, deems that the text of the draft
Charter elaborated by the Body can eventually be
subscribed to by all the parties, it shall be forwarded to
the European Council through the normal preparatory
procedure.
C. PRACTICAL ARRANGEMENTS
37
The Body shall hold its meetings in Brussels, alternately in the
Council and the European Parliament buildings.
A complete language regime shall be applicable for sessions of
the Body.
__________________
38
39
Meetmeprogramm vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks
2
40
Meetmeprogramm tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse
tunnustamise põhimõtte rakendamiseks
(2001/C 12/01)
SISSEJUHATUS
Amsterdami lepinguga lisati Euroopa Ühenduse asutamislepingule IV jaotis,
mis sisaldab tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid erisätteid.
Selleks et koostööle tõuget anda ja kehtestada sellekohased täpsed
suunised, tõdeti Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere
istungil, et “kohtuasjades tehtud otsuste ja kohtuotsuste vastastikuse
tunnustamise suurendamine ja õigusaktide vajalik ühtlustamine hõlbustaks
ametiasutuste vahelist koostööd ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset”.
Kiideti heaks vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis peaks saama “nii
tsiviil- kui ka kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks liidus.”
Tsiviilasjades soovitati Euroopa Ülemkogu Tampere istungil “veelgi
vähendada vahemeetmeid, mis on siiani vajalikud, et võimaldada otsuse või
kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist vastava taotluse saanud riigis.” “Esimese
sammuna tuleks vahemenetlused kaotada väikesemaid tarbijate või
kaubandusalaseid nõudeid käsitlevate otsuste ja teatavate
perekonnaõiguslikes kohtuvaidlustes tehtud kohtuotsuste puhul (nt
ülalpidamisnõuded ja suhtlusõigus). Selliseid otsuseid tunnustataks
automaatselt kogu liidus ilma vahemenetlusteta või ilma, et otsuse täitmisest
oleks võimalik põhjendatult keelduda. Sellega võivad kaasneda teatavad
tsiviilkohtumenetlusõigust käsitlevad miinimumnormid.”
Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu ja komisjoni üles võtma 2000. aasta
lõpuks vastu meetmeprogrammi vastastikuse tunnustamise põhimõtte
rakendamiseks ja lisas, et “selles programmis tuleks alustada tööd ka seoses
Euroopa täitekorralduse ja protsessiõiguse nende aspektidega, mille puhul
peetakse vajalikuks ühiseid miinimumnorme, et hõlbustada vastastikuse
41
tunnustamise põhimõtte kohaldamist, järgides liikmesriikide peamisi
õiguspõhimõtteid.”
27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooniga nähakse ette eeskirjad
jurisdiktsiooni ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuotsuste
tunnustamise ja täitmise kohta. Seda konventsiooni on pärast uute riikide
ühinemist ühendusega1 mitmeid kordi muudetud ja praegu töötatakse seda
ümber määruseks2.
Ühendusel on selles valdkonnas muidki olulisi saavutusi: nn Brüsseli II
määrus jurisdiktsiooni ning abieluasju ja mõlema abikaasa vanemlikku
vastutust laste suhtes käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta
ning määrus maksejõuetusmenetluse kohta3.
Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste liikmesriikide vahelise
vastastikuse tunnustamise põhimõte ei ole seega uus. Siiski on selle
põhimõtte rakendamise mõju on olnud siiani piiratud kahel peamisel põhjusel.
Esimene põhjus on seotud asjaoluga, et mitmed eraõiguse valdkonnad ei
kuulu kehtivate dokumentide kohaldamisalasse. See kehtib näiteks selliste
perestruktuuride puhul, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel, ning
abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste ja pärimisõiguse puhul.
Teine põhjus tuleneb asjaolust, et olemasolevad dokumendid seavad
kohtuotsuste vabale liikumisele teatavaid takistusi. Vahemenetlused, mis
võimaldavad ühes liikmesriigis tehtud otsust täita mõnes teises liikmesriigis,
on endiselt liiga piiravad. Hoolimata muudatustest ja lihtsustustest, mida
tulevane Brüsseli I määrus kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes
kaasa toob, ei kõrvalda kõnealune määrus kõiki tõkkeid, mis piiravad
kohtuotsuste takistamatut liikumist Euroopa Liidus.
Seda teemat käsitleti justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametlikul
kohtumisel 28. ja 29. juulil 2000 Marseille’s.
Praegune meetmeprogramm näeb ette vastastikuse tunnustamise põhimõtte
rakendamiseks järgnevatel aastatel liidus võetavate meetmete eesmärgid ja
42
etapid. Selles soovitatakse võtta meetmeid, mis hõlbustavad nii
majandussubjektide tegevust kui ka kodanike igapäevaelu.
Programm sisaldab meetmeid, mis on seotud ühes liikmesriigis tehtud otsuse
tunnustamise ja täitmisega mõnes teises liikmesriigis, mistõttu tuleks vastu
võtta harmoneeritud jurisdiktsiooni käsitlevad normid, nagu seda tehti Brüsseli
konventsiooni ja Brüsseli II määruse puhul. See ei mõjuta mingil moel
meetmeid, mida võetakse muudes tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö
alla kuuluvates valdkondades, eelkõige seoses kollisiooninormidega.
Kollisiooninormide harmoneerimisega seotud meetmed, mis võivad
mõningatel juhtudel sisalduda samades dokumentides nagu jurisdiktsiooni
ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad meetmed, aitavad
hõlbustada kohtuotsuste vastastikust tunnustamist.
Soovitatud meetmete rakendamisel võetakse arvesse vastuvõetud
dokumente ja muude rahvusvaheliste foorumite tööd.
Programmi koostamiseks on kokkulepitud kolmeosaline lähenemine:
– määratletakse valdkonnad, milles tuleks muudatusi teha,
– määratakse potentsiaalsete muudatuste laad, muudatuste tegemise viis ja
muudatuste ulatus,
– otsustatakse muudatuste rakendusetapid.
I. VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE VALDKONNAD
OLUKORD
1968. aasta Brüsseli konventsioon on põhidokument. See hõlmab kõiki tekstis
ammendavalt loetletud tsiviil- ja kaubandusõiguse valdkondi, välja arvatud
neid, mis on selgesõnaliselt selle reguleerimisalast välja jäetud: füüsiliste
isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevad varalised õigused,
testamendid ja pärimine; pankrot; sotsiaalkindlustus; vahekohus. Tulevase
43
Brüsseli I määrusega, millega asendatakse Brüsseli konventsioon,
reguleerimisala ei muudeta.
Täiendavad dokumendid: valdkonnad, mis ei kuulu Brüsseli konventsiooni
reguleerimisalasse, ei ole veel kõik hõlmatud 1968. sätteid täiendavate
dokumentidega.
29. mai 2000. aasta Brüsseli II määrust kohaldatakse nende
tsiviilkohtumenetluste suhtes, mis on seotud abielulahutusega, lahuseluga või
abielu kehtetuks tunnistamisega ja vanemliku vastutusega mõlema abikaasa
laste eest kõnealuste abieluõiguslike menetluste puhul.
Järgmised küsimused ei ole hõlmatud ja need jäävad väljapoole liikmesriikide
vahel kohaldatavate dokumentide kohaldamisala:
– teatavad abielulahutuse või lahuseluga seotud kohtuvaidlused, mida
Brüsseli II määruses ei käsitleta (eelkõige otsused vanemliku vastutuse kohta,
millega muudetakse abielulahutuse või lahuselu ajal tehtud otsuseid),
– perestruktuurid, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel,
– abielusuhtest tulenevad varalised õigused,
– testamendid ja pärimine.
29. mai 2000. aasta määrust maksejõuetusmenetluse kohta kohaldatakse
võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille
käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja
määratakse likvideerija.4
ETTEPANEKUD
A. VALDKONDADES, MIDA KEHTIVAD DOKUMENDID VEEL EI HÕLMA
Peamiselt on muudatused vajalikud perekonnaõiguse valdkonnas. Juriidilised
dokumendid koostatakse järgmistes valdkondades:
44
1. Rahvusvaheline jurisdiktsioon ja selliste kohtuotsuste tunnustamine ja
täitmine, mis on seotud abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste lõpetamise,
mitte abielus olevate paaride lahkuminekuga kaasnevate varaliste
tagajärgede ja pärimisega
Abielusuhtest tulenevad varalised õigused ja pärimine kuulusid juba 1998.
aasta detsembris vastuvõetud Viini tegevuskava prioriteetide hulka.
Majanduslikud tagajärjed, mis kaasnevad abielusidemete nõrgenemise või
katkestamisega abikaasade eluajal või ühe abikaasa surma korral, on selgelt
üks peamisi põhjusi Euroopa õigusruumi loomiseks. Sellega seoses on
võimalik, et dokumentide koostamisel tuleb vahet teha abielusuhtest
tulenevate varaliste õiguste ja pärimise vahel. Selleks vaadatakse läbi
liikmesriikide õigusaktid seoses abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste ja
pärimisega.
Käsitletakse ka mitte abielus olevate paaride lahkuminekuga kaasnevaid
varalisi tagajärgi, et oleks võimalik läbi vaadata kõik perekonnaõiguse
varalised aspektid.
2. Rahvusvaheline jurisdiktsioon, vanemliku vastutusega seotud kohtuotsuste
tunnustamine ja täitmine ning muud paaride lahkuminekuga kaasnevad
mittevaralised aspektid
a) Perestruktuurid, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel
Brüsseli II määruse reguleerimisala tuleb täiendada, et võtta arvesse tegelikku
sotsioloogilist olukorda: järjest enam paare elab koos abielu ametlikult
sõlmimata ja väljaspool abielu sündinud laste arv kasvab märkimisväärselt.
Uue sotsioloogilise olukorra arvesse võtmiseks tuleks vajaduse korral eraldi
dokumendi abil laiendada Brüsseli II määruse reguleerimisala eelkõige
kohtuotsustele, mis käsitlevad vanemlikku vastutust mitte abielus olevate
paaride laste suhtes.
45
b) Vanemlikku vastutust käsitlevad kohtuotsused, välja arvatud need, mis on
tehtud abielulahutuse või lahkumineku ajal.
Brüsseli II määruse sätted käsitlevad ainult abieluõiguslike menetluste suhtes
tehtud kohtuotsuseid. Pidades silmas selliste kohtuotsuste sagedust ja
tähtsust, mis on tehtud pärast neid ja mis võivad muuta tingimusi, mille alusel
vanemlikku vastutust teostatakse, nagu on kindlaks määratud abielulahutuse
või lahkumineku ajal tehtud kohtuotsustega, tuleb ka nende suhtes kohaldada
Brüsseli II määruse eeskirju, mis reguleerivad jurisdiktsiooni, tunnustamist ja
täitmist. Selline täiendus peab hõlmama nii abielupaare käsitlevaid
kohtuotsuseid kui ka neid, mis on tehtud seoses mitte abielus olevate paaride
lahkuminekuga.
Nende uute valdkondade puhul, mida praegu ükski dokument ei hõlma, on
kasulik üle vaadata liikmesriikide siseriiklike õigusaktide õiguslik olukord ja
kehtivad rahvusvahelised dokumendid, et hinnata kavandatavate
dokumentide võimalikku reguleerimisala.
B. KEHTIVATE DOKUMENTIDEGA HÕLMATUD VALDKONDADES
Eesmärk on tõhustada olemasoleva mehhanismi tööd, vähendades või
kaotades takistusi kohtulahendite vabale liikumisele. Tampere istungi otsustes
viidatakse üldiselt kõikidele “tsiviilasjadele”, kuid rõhutatakse samas, et
esimese sammuna tuleks vahemenetlused kaotada väiksemaid tarbijate või
kaubandusalaseid nõudeid käsitlevate otsuste ja teatavate
perekonnaõiguslikes kohtuvaidlustes tehtud kohtuotsuste puhul (nt
ülalpidamisnõuded ja suhtlusõigus).
Seega on küsimus kahes valdkonnas: ühelt poolt perekonnaõigus, täpsemalt
kohtumisõigus ja ülalpidamisnõuded, ning teiselt poolt kaubandus- ja
tarbijaõigus. Neid käsitletakse sellest tulenevalt eelisvaldkondadena.
1. Suhtlusõigus
46
Prantsusmaa on juba esitanud algatuse, mille kohaselt kavatsetakse kaotada
välisriigi kohtuotsuse tunnustamine Brüsseli II määruse reguleerimisalasse
kuuluvast kohtuotsusest tuleneva suhtlusõiguse piiriülese teostamise suhtes.
2. Ülalpidamisnõuded
Seda küsimust käsitleti juba Euroopa Ülemkogu Tampere istungi otsustes ja
see nagu eelminegi küsimus puudutab otseselt kodanike igapäevaelu. Ehkki
ülalpidamisnõuete tõhusa ja kiire rahuldamise tagamine on väga paljude
eurooplaste heaolu seisukohast ülimalt oluline, ei tähenda see tingimata, et
tuleb koostada eraldi juriidiline dokument. Ülalpeetavaid käsitletakse juba
Brüsseli konventsioonis ja tulevases Brüsseli I määruses, kuid pikemas
perspektiivis oleks soovitatav kaotada ülalpeetavate suhtes välisriigi
kohtuotsuse tunnustamine, mis tõhustaks nende käsutuses olevaid vahendeid
oma õiguste kaitseks.
3. Vaidlustamata nõuded
Ühenduse prioriteetide hulka peaks kuuluma välisriigi kohtuotsuse
tunnustamise kaotamine vaidlustamata nõuete suhtes.
Mõistet “vaidlustamata nõue” täpsustatakse koos programmi kohaldamiseks
koostatavate dokumentide valdkondade määratlemisega. Praegu hõlmab
mõiste üldjuhul olukordi, kus võlausaldaja, juhul kui võlgnik ei ole võla laadi
või suurust vaidlustanud, on saanud kõnealuse võlgniku suhtes
täitekorralduse.
On vastuoluline, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamine võib vaidlustamata
nõudeid käsitlevate kohtuotsuste täitmist edasi lükata. Seetõttu on täielikult
õigustatud, et kõnealune valdkond on esimene, mille puhul välisriigi
kohtuotsuse tunnustamine tühistatakse. Tasumata maksete kiire
sissenõudmine on ettevõtluse seisukohast vältimatu ja see küsimus on
pidevalt päevakorras majandusringkondades, kelle huvides on siseturu
nõuetekohane toimimine.
47
4. Väiksemad kohtuvaidlused
Euroopa Ülemkogu Tampere istungil käsitletud väiksemad kohtuvaidlused
hõlmavad erineva tähtsusastmega olukordi, mis toovad vastavalt asjaomasele
liikmesriigile kaasa erinevaid menetlusi. Väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste
lahendamise lihtsustamine ja kiirendamine kooskõlas Tampere istungi
otsustega hõlbustab konkreetsete ühiste protseduurireeglite või
miinimumnormide kehtestamise kaudu samuti kohtuotsuste tunnustamist ja
täitmist.5
II. VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE TASEMED
OLUKORD
Vastastikuse tunnustamise praegused tasemed
Valdkondades, mida ei hõlma kehtivad dokumendid, reguleeritakse välisriigi
kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist taotluse saanud riigi õigusaktide ja
asjakohaste kehtivate rahvusvaheliste, kahepoolsete või mitmepoolsete
kokkulepetega.
Valdkondades, mida dokumendid reguleerivad, on vastastikusel
tunnustamisel kaks taset.
Esimest taset käsitleti 1968. aasta Brüsseli konventsioonis ja Brüsseli II
määruses: kui küsimust ei ole vaidlustatud, on tunnustamine automaatne;
täitmisotsuse (välisriigi kohtuotsuse tunnustamine) võib saada taotluse korral
ja sellest võib keelduda mõnel asjakohase dokumendi täielikus nimekirjas
loetletud põhjusel. Seetõttu on selline välisriigi kohtuotsuse tunnustamine
vähem keerukas kui see, mis üldjuhul tuleneks siseriiklike õigusaktide
kohaldamisest.
Teine tase tulenes Brüsseli ja Lugano konventsioonide läbivaatamisest ja
seda rakendatakse 1968. aasta Brüsseli konventsiooni asendava Brüsseli I
määruse vastuvõtmise järel: täitmisotsuse taotlemise menetlust on
märkimisväärselt lihtsustatud; see saadakse pärast teatavate formaalsuste
48
täitmist ja teine pool võib selle vaidlustada ainult teises etapis (nn vaidlusasja
ümberpööramise süsteem). Sellist lihtsustatud välisriigi kohtuotsuse
tunnustamist kohaldatakse kõikide kehtiva 1968. aasta Brüsseli
konventsiooniga hõlmatud valdkondade ja 29. mai 2000. aasta määruses
hõlmatud maksejõuetusmenetluste suhtes.
ETTEPANEKUD
Vastastikuse tunnustamise edasised tasemed
A. VASTASTIKUST TUNNUSTAMIST OTSESELT MÕJUTAVAD MEETMED
1. Valdkonnad, mida kehtivad dokumendid ei hõlma
Kõigepealt tuleb järkjärgulise meetodi kaudu jõuda vastastikuse tunnustamise
tasemele, mis on praeguseks saavutatud Brüsseli II määrusega, edasi
püüelda Brüsseli I määruse taseme poole ja seejärel veelgi kõrgemale.
Teatavatel juhtudel on siiski võimalik jõuda vastastikuse tunnustamise uuele
tasemel otse, ilma vaheastmeteta.
2. Kehtivate dokumentidega hõlmatud valdkonnad
Nendes valdkondades tuleb kaheetapiliste meetmetega saavutada veelgi
suuremat edu.
a) Esimese etapi meetmed: lihtsustatakse veelgi vahemeetmeid ja
tugevdatakse taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju taotluse
saanud riigis.
i) Piiratakse põhjusi, mida võib esitada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise või
täitmise vaidlustamiseks (näiteks avaliku korraga seonduva kontrolli
kaotamine, võttes arvesse juhtumeid, mille puhul seda põhjendust praegu
liikmesriikide kohtutes kasutatakse).
49
ii) Kehtestatakse esialgne täitmine: otsus, mis on taotluse saanud riigis
täitmisele pööratavaks kuulutatud, kuulub esialgu täitmisele, hoolimata
vaidlustamise võimalusest.
See nõuab Brüsseli I määruse eelnõu artikli 47 lõike 3 muutmist (Brüsseli
konventsiooni artikli 39 lõige 1).
iii) Kehtestatakse Euroopa tasandil kaitsemeetmed, mis võimaldavad ühes
liikmesriigis tehtud otsusel hõlmata luba võtta kaitsemeetmeid võlgniku
varade vastu kogu liidu territooriumil.
See võimalus, mida Brüsseli I määruse eelnõus ei leidu, võimaldaks näiteks
ühes liikmesriigis võlgniku suhtes kohtuotsuse saanud isikul juhul, kui võlgnik
oma võlgade sissenõudmise vaidlustab, lasta võlgniku varad mõnes teises
liikmesriigis kaitsemeetmena arestida ilma täiendavate menetlusteta. Need
meetmed ei piira võimalust, et teatavad varaliigid kuulutatakse siseriiklike
õigusaktidega selliseks, et neid ei või arestida.
iv) Tõhustatakse panku käsitlevaid arestimismeetmeid, näiteks kehtestades
arveldusarvete arestimise Euroopa süsteemi: kui kohtuotsus on taotluse
esitanud liikmesriigis täitmisele pööratavaks kuulutatud, võib teistes
liikmesriikides võtta meetmeid võlgniku arveldusarvete arestimiseks ilma
välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseta ja ipso iure. Kohtuotsus pöörataks
vähemalt arestimise osas täitmisele riigis, kus arestimine toimub, välja
arvatud juhul, kui võlgnik selle vaidlustab.
b) Teise etapi meetmed: vahemeetmete kaotamine
Kui kaotatakse taotluse saanud riigi kohtute kontroll välisriigi kohtuotsuste üle,
võimaldab see siseriiklikel kohtuotsustel vabalt kogu ühenduse piires liikuda.
Iga taotluse saanud riik käsitleb neid samaväärselt oma riigi kohtute poolt
langetatud otsustega.
50
Mõnes piirkonnas võib välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kaotamine
tähendada Euroopa täitekorralduse kehtestamist, mis on saadud ühenduses
sätestatud konkreetset, ühetaolist ja harmoneeritud menetlust6 järgides.
B. VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LISAMEETMED
1. Tsiviilkohtumenetluse teatavate aspektide miinimumnormid
Mõnikord on vajalik või isegi vältimatu näha Euroopa tasandil ette mõningad
protseduurireeglid, mis on ühiseks miinimumtagatiseks ja mis on ette nähtud
selleks, et tugevdada vastastikust usaldust liikmesriikide õigussüsteemide
vahel. Need tagatised võimaldavad muu hulgas tagada, et õiglase
kohtumõistmise nõuetest peetakse rangelt kinni vastavalt inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonile.
Iga kavandatava meetme puhul käsitletakse kõnealuste miinimumtagatiste
kehtestamist, et määrata nende vajalikkus ja roll. Teatavates valdkondades,
eriti kui kavandatakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kaotamist, on
kõnealuste miinimumtagatiste kehtestamine soovitavate edusammude
eeltingimuseks.
Kui miinimumtagatiste kehtestamine osutub ebapiisavaks, tuleks keskenduda
menetluste harmoneerimisele.
Et võtta arvesse liikmesriikides tunnustatava õiguse põhimõtteid, püütakse
leida meetmeid miinimumtagatiste kehtestamiseks või menetluste
harmoneerimiseks, eelkõige vanemlikku vastutust, sealhulgas suhtlusõigust
käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise puhul. Sellega seoses
arutatakse muu hulgas küsimusi, mis on seotud lapse heaoluga ja tema
osaga menetluses.
Et suurendada õigusdokumentide kättesaamise kindlust, tõhusust ja kiirust,
mis on üks siseriiklike õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse
aluseid, kavandatakse sellekohaste eeskirjade harmoneerimist või
miinimumnormide kehtestamist.
51
Kui menetluse pooltel on võimalik esitada oma väiteid viisil, mida kõik
liikmesriigid põhjendatuks peavad, suurendab see algusest peale
nõuetekohase õigusemõistmise usaldatavust ja hõlbustab hiljem kontrollist
loobumist.
Sellise arengu puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse edusamme, mis on
juba tehtud seoses nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr
1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide
Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta).
2. Otsuste paremaks täitmiseks võetavate meetmete tõhusus
Muude lisameetmetega püütakse tõhustada mõnes teises liikmesriigis tehtud
kohtuotsuse täitmist taotluse saanud riigis.
Mõned nendest meetmetest võivad käsitleda konkreetselt võlgniku varasid.
Kohtuotsuseid on Euroopa Liidus palju kergem täita, kui võlgniku rahalise
olukorra kohta oleks võimalik täpset teavet saada. Seepärast võiks võtta
meetmeid, mis võimaldavad võlgniku varasid liikmesriikide territooriumil
täpselt kindlaks teha.
Selliste meetmete kavandamisel tuleks arvesse võtta nende võimalikku mõju
andmekaitsele ja teatava teabe konfidentsiaalsust, nagu on ette nähtud
liikmesriikide siseriikliku õiguse või rahvusvahelise õigusega.
3. Tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö üldine tõhustamine
Lisameetmete hulka kuuluvad need, mis soodustavad vastastikuse
tunnustamise põhimõtte kohaldamist, s.t meetmed, mis tõhustavad siseriiklike
õigusasutuste vahelist koostööd.
Seega peaks meetmeprogrammi hulka lisameetmena kuuluma ka tsiviil- ja
kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu loomine.7
52
Samuti tuleks mainida juriidilist dokumenti, mille eesmärk on suurendada
liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja
kaubandusasjades.8
Samamoodi hõlmab programm selliste meetmete väljatöötamist, mis
lihtsustavad õiguskaitse kättesaadavust. Sellega seoses võetakse arvesse
komisjoni poolt 2000. aasta veebruaris esitatud õigusabi käsitleva rohelise
raamatu järelmeetmeid, eesmärgiga teha algatusi õigusabiga seotud
piiriüleste juhtumite puhul.
Samamoodi oleks eriti kasulik anda avalikkusele rohkem teavet vastastikust
tunnustamist käsitlevate eeskirjade kohta.9
Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist võib hõlbustada ka
kollisiooninormide harmoneerimisega.
III. ETAPID
MEETOD
Ühenduses võetavate meetmete suhtes on keeruline määrata kindlaid
tähtaegu: liiga lühikesed tähtajad on ebarealistlikud, samas kaotavad
liikmesriigid liiga pikkade tähtaegade puhul motivatsiooni. Areng peaks olema
etapiviisiline ja ilma kindlate tähtaegadeta, kuid järgima teatavaid üldisi
suuniseid.
1. Programmi hakatakse rakendama alates Brüsseli I määruse
vastuvõtmisest, mis on vastastikust tunnustamist käsitlev põhidokument.
2. Programmis eristatakse nelja tegevusvaldkonda:
– Brüsseli I määrusega hõlmatud tsiviil- ja kaubandusõiguse valdkonnad,
– Brüsseli II määrusega hõlmatud perekonnaõiguse valdkonnad ja
perestruktuurid, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel,
53
– abielusuhtest tulenevad varalised õigused ja mitte abielus olevate paaride
lahkuminekuga kaasnevad varalised tagajärjed,
– testamendid ja pärimine.
3. Kõikides valdkondades määratletakse vaheetapid järkjärgulise arengu
huvides. Järgmist etappi alustatakse alles siis, kui eelmine on lõpule viidud,
vähemalt oluliste punktide osas (näiteks nõukogu nõusolek mõne juriidilise
dokumendiga, isegi kui see ei ole tehnilistel põhjustel ametlikult vastu võetud);
siiski ei või kõnealune nõue takistada teatavate valdkondade kiiremat arengut.
4. Algatusi võib teha samaaegselt mitmes valdkonnas.
5. Programmis nimetatud lisameetmeid võetakse vajaduse korral kõikides
valdkondades ja kõikide programmi etappide jooksul.
ETTEPANEKUD
A. BRÜSSELI I MÄÄRUSEGA HÕLMATUD VALDKONNAD
Esimene etapp
– Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta.
– Väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste lahendamise lihtsustamine ja
kiirendamine.
– Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine ülalpidamisnõuete puhul.
Teine etapp
Brüsseli I määruse läbivaatamine:
– eelnevate arengute inkorporeerimine,
– välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine muudes valdkondades,
54
– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks
taotluse saanud riigis (esialgne täitmine, kaitsemeetmed, sealhulgas
arveldusarvete arestimine).
Kolmas etapp
Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine Brüsseli I määrusega
hõlmatud valdkondades.
B. PEREKONNAÕIGUSE VALDKOND (BRÜSSELI II JA
PERESTRUKTUURID, MIS PÕHINEVAD MUUDEL KUI ABIELUSUHETEL)10
Esimene etapp
– Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine õiguskaitse kättesaadavust
käsitlevate kohtuotsuste puhul.11
– Dokument, mis käsitleb perestruktuure, mis põhinevad muudel kui
abielusuhetel: võetakse vastu Brüsseli II määrusega ettenähtud kord. Selleks
võib olla uus dokument või Brüsseli II määruse läbivaatamine selle
reguleerimisala laiendamiseks.
– Varem vastu võetud dokumentide reguleerimisala laiendamine
kohtuotsustele, millega muudetakse vanemliku vastutuse teostamise
tingimusi, nagu on kindlaks määratud abielulahutuse või lahkumineku ajal
tehtud kohtuotsustega.
Teine etapp
Iga eelnevalt vastuvõetud dokumendi puhul:
– kohaldatakse Brüsseli I määruses ettenähtud tunnustamise ja täitmise
lihtsustatud menetlusi,
– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks
taotluse saanud riigis (esialgne täitmine ja kaitsemeetmed).
55
Kolmas etapp
Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine Brüsseli II määrusega
hõlmatud perekonnaõiguse valdkondade ja perestruktuuride puhul, mis
põhinevad muudel kui abielusuhetel.
C. ABIELUSUHTEST TULENEVATE VARALISTE ÕIGUSTE TÜHISTAMINE
JA MITTE ABIELUS OLEVATE PAARIDE LAHKUMINEKUGA KAASNEVAD
VARALISED TAGAJÄRJED
Esimene etapp
Koostatakse üks või mitu dokumenti selliste kohtuotsuste jurisdiktsiooni,
tunnustamise ja täitmise kohta, mis on seotud abielusuhtest tulenevate
varaliste õiguste ja mitte abielus olevate paaride lahkuminekuga kaasnevate
varaliste tagajärgedega: võetakse vastu Brüsseli II määrusega ettenähtud
kord.
Teine etapp
Esimese etapi jooksul koostatud dokumentide läbivaatamine:
– kohaldatakse Brüsseli I määruses ettenähtud tunnustamise ja täitmise
lihtsustatud menetlusi,
– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks
taotluse saanud riigis (esialgne täitmine ja kaitsemeetmed).
Kolmas etapp
Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine valdkondades, mis on
hõlmatud koostatud dokumentidega.
D. TESTAMENDID JA PÄRIMINE
Esimene etapp
56
Koostatakse dokument testamente ja pärimist käsitlevate kohtuotsuste
jurisdiktsiooni, tunnustamise ja täitmise kohta: võetakse vastu Brüsseli II
määrusega ettenähtud kord.
Teine etapp
Esimese etapi jooksul koostatud dokumendi läbivaatamine:
– kohaldatakse Brüsseli I määruses ettenähtud tunnustamise ja täitmise
lihtsustatud menetlusi,
– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks
taotluse saanud riigis (esialgne täitmine ja kaitsemeetmed).
Kolmas etapp
Kaotatakse välisriigi kohtuotsuste tunnustamine koostatud dokumentidega
hõlmatud valdkondades.
E. LISAMEETMED
Kahe meetme kohta on juba ettepanek tehtud: need tuleks vastu võtta kohe,
kui programm on käivitatud:
– juriidiline dokument tõendite kogumise kohta;
– luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.
Programmi iga valdkonna kohta tuleks igas etapis ette näha järgmised
lisameetmed:
– tsiviilkohtumenetluse miinimumnormid;
– kohtudokumentide kättetoimetamist käsitlevate eeskirjade harmoneerimine
või nende miinimumnormid;
– meetmed kohtuotsuste täitmise hõlbustamiseks, sealhulgas meetmed, mis
võimaldavad kindlaks teha võlgniku varasid;
57
varalised
tagajärjed
Meetmed Esimene etapp:
Euroopa
täitekorraldus
vaidlustamata
nõuete kohta;
väiksemad
nõuded;
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
ülalpidamisnõuete
puhul
Esimene etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
õiguskaitse
kättesaadavust
käsitlevate
kohtuotsuste
puhul;
dokument, mis
käsitleb
perestruktuure,
mis põhinevad
muudel kui
abielusuhetel
(eraldi dokument
või Brüsseli II
määruse
läbivaatamine);
vastuvõetud
dokumentide
reguleerimisala
laiendamine
kohtuotsustele,
millega
muudetakse
vanemliku
Esimene etapp:
koostatakse
üks või mitu
dokumenti
vastastikuse
tunnustamise
kohta sellistes
valdkondades,
mis on seotud
abielusuhtest
tulenevate
varaliste
õiguste ja mitte
abielus olevate
paaride
lahkuminekuga
kaasnevate
varaliste
tagajärgedega;
võetakse vastu
Brüsseli II
määrusega
ettenähtud kord
Esimene etapp:
koostatakse
dokument
testamente ja
pärimist
käsitlevate
valdkondade
vastastikuse
tunnustamise
kohta; võetakse
vastu Brüsseli II
määrusega
ettenähtud kord
Dok
kog
luua
kau
käs
koh
tsiv
miin
harm
koh
kätt
käs
või
miin
mee
koh
täitm
hõlb
sea
mee
võim
kind
võlg
mee
õigu
kätt
– meetmed õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks;
– meetmed avalikkuse teavitamise lihtsustamiseks;
– meetmed kollisiooninormide harmoneerimiseks.
PROGRAMMI KÄIVITAMINE, JÄRELEVALVE JA LÕPULEVIIMINE
Programm käivitatakse esimese etapi meetmete võtmisega ühes või mitmes
valdkonnas. Seda jätkatakse igas valdkonnas etapiviisiliselt, kokkuleppel, et
mõnes valdkonnas võib areng olla kiirem kui teises.
Viis aastat pärast programmi vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule ja
Parlamendile aruande selle rakendamise kohta. Komisjon esitab nõukogule
programmi nõuetekohase rakendamise seisukohast vajalikud soovitused,
viidates eelkõige nendele valdkondadele, milles tuleks tema arvates erilisi
jõupingutusi teha.
Komisjoni koostatud järelevalvearuanne võib sisaldada ka soovitusi selliste
meetmete kohta, mida programmis algselt ei kavandatud, kuid mis hiljem
vajalikuks osutusid.
Meetmeprogramm lõpetatakse välisriigi kohtuotsuste tunnustamise üldise
kaotamisega.
Valdkonnad Brüsseli I määrus Brüsseli II
määrus ja
perestruktuurid,
mis põhinevad
muudel kui
abielusuhetel
Abielusuhtest
tulenevad
varalised
õigused ja mitte
abielus olevate
paaride
lahkuminekuga
kaasnevad
Testamendid ja
pärimine
58
varalised
tagajärjed
Meetmed Esimene etapp:
Euroopa
täitekorraldus
vaidlustamata
nõuete kohta;
väiksemad
nõuded;
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
ülalpidamisnõuete
puhul
Esimene etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
õiguskaitse
kättesaadavust
käsitlevate
kohtuotsuste
puhul;
dokument, mis
käsitleb
perestruktuure,
mis põhinevad
muudel kui
abielusuhetel
(eraldi dokument
või Brüsseli II
määruse
läbivaatamine);
vastuvõetud
dokumentide
reguleerimisala
laiendamine
kohtuotsustele,
millega
muudetakse
vanemliku
Esimene etapp:
koostatakse
üks või mitu
dokumenti
vastastikuse
tunnustamise
kohta sellistes
valdkondades,
mis on seotud
abielusuhtest
tulenevate
varaliste
õiguste ja mitte
abielus olevate
paaride
lahkuminekuga
kaasnevate
varaliste
tagajärgedega;
võetakse vastu
Brüsseli II
määrusega
ettenähtud kord
Esimene etapp:
koostatakse
dokument
testamente ja
pärimist
käsitlevate
valdkondade
vastastikuse
tunnustamise
kohta; võetakse
vastu Brüsseli II
määrusega
ettenähtud kord
Dok
kog
luua
kau
käs
koh
tsiv
miin
harm
koh
kätt
käs
või
miin
mee
koh
täitm
hõlb
sea
mee
võim
kind
võlg
mee
õigu
kätt
59
täitmine,
kaitsemeetmed,
sealhulgas
arveldusarvete
arestimine)
riigis (esialgne
täitmine ja
kaitsemeetmed)
tugevdamiseks
taotluse saanud
riigis (esialgne
täitmine ja
kaitsemeetmed)
tugevdamiseks
taotluse saanud
riigis (esialgne
täitmine ja
kaitsemeetmed)
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
kõikides Brüsseli I
määrusega
hõlmatud
valdkondades
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
Brüsseli II
määrusega
hõlmatud
perekonnaõiguse
valdkondade ja
perestruktuuride
puhul, mis
põhinevad
muudel kui
abielusuhetel
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
koostatud
dokumentidega
hõlmatud
valdkondades
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
koostatud
dokumentidega
hõlmatud
valdkondades
1 Brüsseli konventsiooni konsolideeritud redaktsioon on avaldatud EÜTs C 27,
26.01.1998.
2 Tavaliselt nimetatakse Brüsseli I määruseks.
3 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta
määrus nr 1346/2000 (EÜT L 160, 30.06.2000).
4 Määrust ei kohaldata maksejõuetusmenetluste suhtes, mis on seotud
kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisinvesteerimisettevõtjatega või
vastutuse
teostamise
tingimusi, nagu
on kindlaks
määratud
abielulahutuse
või lahkumineku
ajal tehtud
kohtuotsustega
lihts
mee
teav
lihts
mee
koll
harm
Teine etapp:
Brüsseli I
määruse
läbivaatamine:
– eelnevate
arengute
inkorporeerimine;
– välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
ulatuslikum
kaotamine;
– meetmed
taotluse esitanud
riigis tehtud
kohtuotsuste
mõju
tugevdamiseks
taotluse saanud
riigis (esialgne
Teine etapp:
iga eelnevalt
vastuvõetud
dokumendi
puhul:
– kohaldatakse
Brüsseli I
määruses
ettenähtud
tunnustamise ja
täitmise
lihtsustatud
menetlusi;
– võetakse
meetmed
taotluse esitanud
riigis tehtud
kohtuotsuste
mõju
tugevdamiseks
taotluse saanud
Teine etapp:
esimese etapi
jooksul
koostatud
dokumentide
läbivaatamine:
– kohaldatakse
Brüsseli I
määruses
ettenähtud
tunnustamise ja
täitmise
lihtsustatud
menetlusi;
– võetakse
meetmed
taotluse
esitanud riigis
tehtud
kohtuotsuste
mõju
Teine etapp:
esimese etapi
jooksul
koostatud
dokumentide
läbivaatamine:
– kohaldatakse
Brüsseli I
määruses
ettenähtud
tunnustamise ja
täitmise
lihtsustatud
menetlusi;
– võetakse
meetmed
taotluse
esitanud riigis
tehtud
kohtuotsuste
mõju
60
täitmine,
kaitsemeetmed,
sealhulgas
arveldusarvete
arestimine)
riigis (esialgne
täitmine ja
kaitsemeetmed)
tugevdamiseks
taotluse saanud
riigis (esialgne
täitmine ja
kaitsemeetmed)
tugevdamiseks
taotluse saanud
riigis (esialgne
täitmine ja
kaitsemeetmed)
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
kõikides Brüsseli I
määrusega
hõlmatud
valdkondades
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
Brüsseli II
määrusega
hõlmatud
perekonnaõiguse
valdkondade ja
perestruktuuride
puhul, mis
põhinevad
muudel kui
abielusuhetel
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
koostatud
dokumentidega
hõlmatud
valdkondades
Kolmas etapp:
välisriigi
kohtuotsuste
tunnustamise
kaotamine
koostatud
dokumentidega
hõlmatud
valdkondades
1 Brüsseli konventsiooni konsolideeritud redaktsioon on avaldatud EÜTs C 27,
26.01.1998.
2 Tavaliselt nimetatakse Brüsseli I määruseks.
3 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta
määrus nr 1346/2000 (EÜT L 160, 30.06.2000).
4 Määrust ei kohaldata maksejõuetusmenetluste suhtes, mis on seotud
kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisinvesteerimisettevõtjatega või
61
investeerimisühingutega, kelle pakutavad teenused hõlmavad kolmandate
isikute vara või väärtpaberite haldamist.
5 Komisjon valmistab kõnealuses valdkonnas ette võrdleva õigusliku uuringu,
mille aluseks on liikmesriikidele saadetud küsimustik.
6 See võib olla kas määrusega ettenähtud ühetaoline menetlus või
harmoneeritud menetlus, mille iga liikmesriik on direktiivi alusel kehtestanud.
7 Komisjon esitas 25. septembril 2000 ettepaneku otsuse kohta, millega
luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.
8 Saksamaa on selles valdkonnas esitanud määruse eelnõu.
9 Avalikkuse teavitamist käsitlevad sätted, mis sisalduvad komisjoni
ettepanekus tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu
loomiseks.
10 Täpsustatakse, et vanemlikku vastutust, sealhulgas suhtlusõigust
käsitlevate kohtuotsustega seotud meetmete puhul tuleks arvesse võtta
punktis II.B.1 nimetatud lisameetmeid, mis käsitlevad lapse heaolu
arvestamist ja tema osa menetluses.
11 Prantsusmaa on juba algatuse esitanud.
62
63
Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba ringlus
3
64
Nõukogu määrus nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse
ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I)
3a
66
32001R0044
16.1.2001 EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA L 12/1
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2001,22. detsember 2000,
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat piirkonda, kuson tagatud isikute vaba liikumine. Sellise piirkonna järkjär-guliseks loomiseks peaks ühendus muu hulgas võtma sise-turu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seo-ses õigusalase koostööga tsiviilasjades.
(2) Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuse täitmistkäsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häi-reteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustatakseeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kauban-dusasjades ning lihtsustataks vorminõudeid, et käesolevamäärusega seotud liikmesriikide kohtuotsuste vastastikunetunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.
(3) See küsimus kuulub õigusalase koostöö valdkonda tsiviil-asjades asutamislepingu artikli 65 tähenduses.
(4) Asutamislepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsus- japroportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei suuda liikmesrii-gid käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ningseetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil.Käesolev määrus esitab vaid miinimumnõuded ega regu-leeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavuta-miseks.
(5) 27. septembril 1968 sõlmisid liikmesriigid asutamisle-pingu artikli 293 neljanda taande alusel Brüsseli konvent-siooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-ja kaubandusasjades, mida on muudetud konventsiooni-dega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konvent-siooniga (edaspidi “Brüsseli konventsioon”). (4) 16. sep-tembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Luganokonventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüs-seli konventsiooni paralleelkonventsioon. Nimetatud kon-ventsioonid on läbi vaadatud ning komisjon on läbivaada-tud tekstide sisu heaks kiitnud. Tuleks tagada kõnealuseläbivaatamise tulemuste järjepidevus.
(6) Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, etkohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmiseeeskirju reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduvja vahetult kohaldatav.
(7) Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõikipeamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgeltmääratletud asjade.
(1) EÜT C 376, 28.12.1999, lk 1.(2) Arvamus on esitatud 21. septembril 2000. (Euroopa Ühenduste Tea-
tajas seni avaldamata).(3) EÜT C 117, 26.4.2000, lk 6.
(4) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32.EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1.EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1.EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1.EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1.Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.
42 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
67
(8) Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatel menetlus-tel peab olema side nende liikmesriikide territooriumide-ga, kelle jaoks käesolev määrus on siduv. Lisaks sellelepeaksid kohtualluvuse ühiseeskirjad kehtima siis, kui kostjaalaline elukoht on ühes kõnealustest liikmesriikidest.
(9) Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis,kohaldatakse tavaliselt kohtuasja algatamise liikmesriigiterritooriumil kehtivaid siseriiklikke kohtualluvust käsitle-vaid eeskirju ning kostja suhtes, kes elab liikmesriigis, kellejaoks käesolev määrus ei ole siduv, kohaldatakse Brüsselikonventsiooni.
(10) Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgil tunnustatakse ja täi-detakse käesoleva määrusega seotud liikmesriigis tehtudkohtuotsuseid teistes käesoleva määrusega seotud liikmes-riikides ka siis, kui võlgniku alaline elukoht on kolmandasriigis.
(11) Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavadning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvusseotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peab koh-tualluvus alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täp-selt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osa-poolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks etühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtual-luvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olemaautonoomselt määratletud.
(12) Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuselolema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seoselekohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigu-semõistmisele.
(13) Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgematpoolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kuiüldised eeskirjad.
(14) Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga,mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramisel lubatudvaid piiratud autonoomia, tuleb austada lepingupoolteautonoomiat, võttes arvesse käesoleva määrusega ette näh-tud ainupädevuse aluseid.
(15) Harmoonilise kohtumõistmise huvides tuleb samaaegsetemenetluste võimalust võimalikult vähendada ja tagada, etkahes liikmesriigis ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Poo-leliolevate kohtuasjade ja nendega seotud kaebuste lahen-damiseks ning selleks et ennetada probleeme, mis tulene-vad siseriiklikest erinevustest seoses ajaga, mille korral saab
kohtuasja pidada pooleliolevaks, peab olema selge ja tõhussüsteem. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb see aegautonoomselt kindlaks määrata.
(16) Tulenevalt vastastikusest usaldusest õigusemõistmisseühenduses tunnustatakse liikmesriikide kohtuotsuseidautomaatselt ilma täiendavate menetlusteta, välja arvatudjuhul, kui vaidluse aluseks on kohtuotsuse tunnustamine.
(17) Sama vastastikuse usalduse põhimõtte tõttu peab olemakord, millega ühe liikmesriigi kohtuotsus teises liikmesrii-gis jõustatakse, tulemuslik ja kiire. Selleks tuleks deklarat-sioon kohtuotsuse jõustatavuse kohta tegelikult välja andaautomaatselt pärast esitatud dokumentide formaalset kont-rollimist, ilma et kohus saaks omal algatusel esitada käes-oleva määruse kohaseid jõustamata jätmise põhjusi.
(18) Kaitseõiguse austamine tähendab siiski, et kostjal peabolema võimalus esitada võistleva menetluse raames apel-latsioonkaebus täidetava kuulutamise vastu, kui tema arva-tes on olemas mõni põhjus täitmata jätmiseks. Apellatsioo-nimenetlust peab saama kasutada ka nõude esitaja, kuitema avaldus täidetavaks kuulutamise kohta on tagasi lüka-tud.
(19) Tuleks tagada Brüsseli konventsiooni ja käesoleva määrusevaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha ülemi-nekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa ÜhendusteKohtu tõlgendustes Brüsseli konventsiooni kohta ning1971. aasta protokolli (1) tuleks kohaldada ka kohtuasjadesuhtes, mille menetlus on käesoleva määruse jõustumiseajal pooleli.
(20) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva määruse vas-tuvõtmisel ning kohaldamisel.
(21) Taani ei osale Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühen-duse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevaprotokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt käesoleva määruse
(1) EÜT L 204, 2.8.1975, lk 28.EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1.EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1.EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1.Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 28.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 43
68
vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes ka siduvega kohaldatav.
(22) Brüsseli konventsioon jääb Taani ja käesoleva määrusegaseotud liikmesriikide omavahelistes suhetes kehtima ningseepärast kohaldatakse Taani ja käesoleva määrusega seo-tud liikmesriikide suhtes ka edaspidi nii konventsiooni kuika 1971. aasta protokolli.
(23) Brüsseli konventsiooni kohaldamine jätkub nende liikmes-riikide territooriumidel, mis kuuluvad kõnealuse konvent-siooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävadkäesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt asuta-mislepingu artiklile 299.
(24) Lisaks sellele ei tohiks käesolev määrus järjepidevuse huvi-des mõjutada konkreetsetes ühenduse dokumentides sisal-duvaid eeskirju, mis reguleerivad kohtualluvust ja kohtuot-suste tunnustamist.
(25) Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastutähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutadakonkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, milleosalised liikmesriigid on.
(26) Käesoleva määruse põhieeskirjad peaksid olema piisavaltpaindlikud, et võtta arvesse teatavate liikmesriikide konk-reetseid menetluseeskirju. Seepärast peaks käesolev mää-rus sisaldama ka Brüsseli konventsiooni lisaprotokolli tea-tavaid sätteid.
(27) Harmoonilise ülemineku võimaldamiseks teatavates vald-kondades, mida on käsitletud Brüsseli konventsiooni lisa-protokolli erisätetes, nähakse käesoleva määrusega ülemi-nekuajaks ette sätted, milles võetakse arvesse konkreetsetolukorda teatavates liikmesriikides.
(28) Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumistesitab komisjon aruande selle kohaldamise kohta ja teebvajaduse korral muutmisettepanekud.
(29) Komisjon peab kohandama I–IV lisa, milles käsitletakseliikmesriikide kohtualluvuse eeskirju, kohtuid või pädevaidasutusi ja apellatsioonimenetlusi asjaomase liikmesriigiedastatud muudatuste alusel; V ja VI lisa muudatused tuleksvastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsu-sele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni raken-dusvolituste kasutamise menetlused, (1)
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA
Artikkel 1
1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjadesuhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli-ja haldusasjade suhtes.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata:
a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevatevaraliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;
b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste jurii-diliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kom-promissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;
c) sotsiaalkindlustuse suhtes;
d) vahekohtute suhtes.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste “liikmesriik”kõiki liikmesriike peale Taani.
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 2
1. Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elu-koht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende koda-kondsusest hoolimata.
2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus onnende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohtakehtivaid kohtualluvuse eeskirju.(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
44 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
69
Artikkel 3
1. Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmes-riigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.–7. jaos sätes-tatud korras.
2. Nende vastu ei saa eelkõige kohaldada I lisas sätestatud sise-riikliku kohtualluvuse eeskirju.
Artikkel 4
1. Kui kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tehakse iga liik-mesriigi kohtute pädevus kooskõlas artiklitega 22 ja 23 kindlaksselle liikmesriigi seaduste kohaselt.
2. Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liik-mesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda selle riigikohtualluvuse eeskirjadest, eelkõige I lisas nimetatud eeskirjadestsamal viisil kui selle riigi kodanikud.
2 . jagu
Kohtualluvus erandjuhtudel
Artikkel 5
Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesrii-gis kaevata:
1. a) lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tulitäita asjaomane kohustus;
b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sättekohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:
— müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaseltkaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,
— teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kuslepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid olekstulnud osutada;
c) kui ei kohaldata punkti b, kohaldatakse punkti a;
2. ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul selle paiga koh-tusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht, või kuiasi kaasneb perekonnaseisuga seotud menetlusega, kohtusse,
mis on kohalike seaduste kohaselt pädev seda asja menetlema,välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühepoole kodakondsus;
3. lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustavsündmus on toimunud või võib toimuda;
4. kahjutasu või hüvitisega seotud tsiviilnõude puhul, mille alu-seks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse,kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhteskehtiva seaduse kohaselt pädev tsiviilasjades;
5. filiaali, esinduse või muu asutuse tegevusest tuleneva vaidlusepuhul selle paiga kohtusse, kus filiaal, esindus või muu üksusasub;
6. kui isik on seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirja-likult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldus-ühingu asutaja, usaldusosanik või kasusaaja, selle liikmesriigikohtusse, kus on usaldusühingu asukoht;
7. kui vaidlus on seotud nõudega maksta tasu veose või lastipäästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos võilast:
a) on tasumise tagamiseks arestitud või
b) oleks võidud arestida, kuid on antud kautsjon või muutagatis,
tingimusel, et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kuiväidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et talolid sellised õigused päästmise ajal.
Artikkel 6
Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata ka:
1. juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neistühe alaline elukoht, tingimusel, et nõuded on sedavõrd tihe-dalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsusteohu
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 45
70
vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid tehaüheskoos;
2. kui tegemist on kolmanda osalisega tagatise realiseerimise võimuu kolmandate isikutega seotud menetluse puhul, kohtusse,kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui see on esi-tatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kesoleks tema asjas pädev;
3. vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asja-olud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;
4. lepinguga seotud asjade puhul, mille osas on menetlus võima-lik ühendada sama kostja vastu kinnisvaraga seotud in remosas algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kuskinnisvara asub.
Artikkel 7
Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädevasjades, mis seonduvad laeva kasutamisest või ekspluateerimisesttuleneva vastutusega, on see kohus või mõni asjaomaseliikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel selleks määratud teinekohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.
3 . jagu
Kohtualluvus kindlustusasjade puhul
Artikkel 8
Kindlustusega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvuskindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 jaartikli 5 punkti 5 kohaldamist.
Artikkel 9
1. Kindlustusandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võibkaevata kas:
a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või
b) kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatudisiku esitatud kaebusega, teises liikmesriigis hageja alalise elu-koha kohtusse,
c) kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigikohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vas-tu.
2. Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuidkellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsita-takse filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevates vaid-lustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana.
Artikkel 10
Vastutuskindlustuse või kinnisvara kindlustamise puhul võibkindlustusandja lisaks esitada kaebuse ka selle paiga kohtusse, kuskahjustav sündmus on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas-ja kinnisvara suhtes on sõlmitud ühtne kindlustuspoliis ningseesama eriolukord on kahjustanud mõlemat.
Artikkel 11
1. Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahju kan-natanud pool on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kind-lustusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus sedavõimaldab.
2. Artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse menetluste suhtes, millekahju kannatanud pool algatab otse kindlustusandja vastu juhul,kui sellised otsehagid on lubatud.
3. Kui selliseid otsehagisid reguleerivate õigusaktide kohaselt saabkindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nendepuhul pädev sama kohus.
Artikkel 12
1. Ilma et see mõjutaks artikli 11 kolmanda lõike kohaldamist,võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigikohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tege-mist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.
2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi koh-tusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.
Artikkel 13
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppealusel:
1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, või
46 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
71
2. millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soo-dustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamatakohtutes, või
3. mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kellemõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmi-mise ajal samas liikmesriigis, ja millega on selle riigi kohtutepädevusse määratud isegi juhud, kui kahjustav sündmus leiabaset välismaal, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolusnimetatud riigi seadustega, või
4. mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei oleliikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustus-lik või seotud liikmesriigis asuva kinnisvaraga, või
5. mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht võimitut artiklis 14 nimetatud riski.
Artikkel 14
Artikli 13 lõikes 5 osutatud riskid on järgmised:
1. kahjum või kahju, mis tuleneb:
a) laevade, ranniku- või avamererajatiste või õhusõidukitekaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,
b) transiitkaubast, v.a reisijate pagas, kui transiitvedu toimubosaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukite-ga;
2. vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotusevõi kahjustumise eest:
a) mis tuleneb eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud lae-vade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või eksplua-teerimisest, kui õhusõiduki registreerinud liikmesriigi sea-dused ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta sellisteriskide kindlustamise puhul;
b) punkti 1 alapunktis b nimetatud transiitkauba tekitatudkaotus või kahjustus;
3. majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nime-tatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või eksp-luateerimisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;
4. punktides 1-3 nimetatud riskidega seotud risk;
5. punktidest 1-4 olenemata kõik “suured riskid”, mis on mää-ratletud nõukogu direktiivis 73/239/EMÜ, (1) muudetud nõu-kogu direktiividega 88/357/EMÜ (2) ja 90/618/EMÜ, (3) võt-tes arvesse võimalikke hilisemaid muudatusi.
4 . jagu
Kohtualluvus tarbijalepingute puhul
Artikkel 15
1. Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija onsõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul ees-märgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel,ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kuitegemist on:
a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või
b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastami-seks antava muud liiki krediidi lepinguga või
c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga,kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äri-tegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditegasuunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgaska nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tege-vuse raamesse.
2. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei oleliikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnesliikmesriigis, loetakse see riik nimetatud filiaali, esinduse või muuüksuse tegevusest tulenevate asjade puhul tema alaliseks eluko-haks.
3. Käesolevat jagu kohaldatakse transpordilepingute suhtes ainultjuhul, kui tegemist on pakettreisilepingutega.
(1) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/26/EÜ (EÜT L 181,20.7.2000, lk 65).
(2) EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktii-viga 2000/26/EÜ.
(3) EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 47
72
Artikkel 16
1. Tarbija võib algatada menetluse teise lepinguosalise vastu selleliikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud osalise alaline elukoht, võiselle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.
2. Teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üks-nes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi koh-tusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.
Artikkel 17
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppealusel:
1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või
2. mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaosnimetamata kohtutes või
3. mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kuimõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmi-mise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud päde-vus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepeei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.
5 . jagu
Kohtualluvus töölepingute puhul
Artikkel 18
1. Töölepingutega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvuskindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 jaartikli 5 punkti 5 kohaldamist.
2. Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukohtei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksusmõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali,esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade puhul töö-andja alaliseks elukohaks.
Artikkel 19
Tööandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:
1. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või
2. teises liikmesriigis:
a) selle paiga kohtusse, kus töötaja tavaliselt töötab, või sellepaiga kohtusse, kus ta viimati töötas, või
b) kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes rii-gis, siis selle maa kohtutesse, kus asub või asus töötajatööle võtnud ettevõte.
Artikkel 20
1. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alaliseelukoha liikmesriigi kohtus.
2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi koh-tusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.
Artikkel 21
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kohtualluvustkäsitleva kokkuleppe alusel:
1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või
2. mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaosnimetamata kohtutes.
6 . jagu
Ainupädevus
Artikkel 22
Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad järgmisedkohtud:
1. menetluste puhul, mille objektiks on kinnisvaraga seotud inrem õigused või kinnisvara rendi õigused, selle liikmesriigikohtud, kus asub asjaomane vara.
48 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
73
Menetluste puhul, mis on seotud kinnisvara rentimisega aju-tiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestiku-seks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kuson kostja alaline elukoht, tingimusel, et rentnik on füüsilineisik ning nii rendileandja kui ka rentniku alaline elukoht onsamas liikmesriigis;
2. menetluste puhul, millega on vaidlustatud äriühingute võiteiste juriidiliste või füüsiliste isikute ühingute asutamise võilikvideerimise õiguspärasus või nende organite otsuseid, selleliikmesriigi kohtud, kus on äriühingu, juriidilise isiku võiühingu asukoht. Asukoha määramiseks kohaldab kohus omarahvusvahelise eraõiguse norme;
3. menetluste puhul, millega on vaidlustatud kanded avalikesregistrites, selle liikmesriigi kohtud, kus registrit peetakse;
4. menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide,disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või regist-reerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega,selle liikmesriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimisttaotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimu-nuks ühenduse dokumendi või rahvusvahelise konventsioonitingimuste kohaselt.
Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973. aastal Münchenis alla-kirjutatud Euroopa patendikonventsiooniga Euroopa Paten-diametile antud volitusi, on ühele riigile antud Euroopa paten-tide registreerimise või kehtivusega seotud menetlustesalalisest elukohast olenemata erandkorras pädevad asjaomaseliikmesriigi kohtud;
5. kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmes-riigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.
7 . jagu
Kokkulepe kohtualluvuse kohta
Artikkel 23
1. Kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht onliikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtesttulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev
liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtudpädevad. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, onkohtul või kohtutel ainupädevus. Selline kokkulepe kohtualluvusekohta sõlmitakse kas:
a) kirjalikult, või kui see on sõlmitud suuliselt, kinnitatakse kir-jalikult või
b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või
c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kauban-dustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ningmis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ningmida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingutepooled regulaarselt kasutavad.
2. Elektroonilisel teel edastatud teave, mille puhul on võimalikkokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormista-tuga.
3. Kui sellise kokkuleppe sõlmivad pooled, kellest ühegi alalineelukoht ei ole liikmesriigis, ei kuulu nende vaidlused teiste liik-mesriikide kohtute pädevusse, välja arvatud juhul, kui kokkulepi-tud kohus või kohtud loobuvad pädevusest.
4. Liikmesriigi kohus või kohtud, kellele on pädevus määratudusaldusühingu asutamisdokumendiga, on asutaja, usaldusosanikuvõi kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul ainupädevad, kuiasi seondub nimetatud isikute suhete või nende õiguste või kohus-tustega, mis tulenevad usaldusühingust.
5. Kokkulepetel või usaldusühingu asutamisdokumendi sätetel,millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole juriidilist jõudu, kuineed on vastuolus artiklitega 13, 17 või 21, või kui kohtud, kesnende kohaselt pädevad ei ole, on ainupädevad artikli 22 koha-selt.
Artikkel 24
Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevuseleon pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevatsätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevusevaidlustamiseks või kui artikli 22 kohaselt on ainupädev teinekohus.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 49
74
8. jagu
Kohtualluvuse ja arvessevõetavuse kontrollimine
Artikkel 25
Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotudasjaga, mille puhul on artikli 22 kohaselt ainupädevad teiseliikmesriigi kohtud, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta eiole selles asjas pädev.
Artikkel 26
1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaeva-takse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, dekla-reerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arva-tud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.
2. Kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõestatud, et kost-jal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrd-väärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanudend kaitsta, või on tõestatud, et selleks on võetud kõik vajalikudmeetmed.
3. Lõike 2 sätete asemel kohaldatakse nõukogu29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kau-bandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liiduliikmesriikides kätteandmise kohta, (1) kui menetluse algatamistkäsitlev või võrdväärne dokument tuli selle määruse kohaseltühest liikmesriigist teise toimetada.
4. Kui ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid, kohalda-takse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumen-tide välisriikides kätteandmise 15. novembri 1965. aasta Haagikonventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselttuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärseddokumendid üle anda.
9 . jagu
Peatamine ja seotud menetlused
Artikkel 27
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad ühe ja sama alusegahagide põhjal menetlusi ühed ja samad asjaosalised, peatab kohus,
kellele hagi on esitatud hiljem, oma menetlused omal algatuselseni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esi-tati esimesena.
2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitatiesimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati hiljem, pädevusestesimese kohtu kasuks.
Artikkel 28
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menet-lused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtuoma menetlused peatada.
2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus,võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu ühepoole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena taotluse saa-nud kohus on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomaseriigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.
3. Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kuinad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevatevastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menet-leda ning otsuseid teha üheskoos.
Artikkel 29
Kui asi kuulub mitme kohtu ainupädevusse, loobuvad kõikkohtud pädevusest esimesena taotluse saanud kohtu kasuks.
Artikkel 30
Käesoleva jao kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks:
1. ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev võivõrdväärne dokument, tingimusel, et hageja astub pärast sedavajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada,või
2. kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist,ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab,tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, etdokument kohtule esitada.(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
50 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
75
10. jagu
Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
Artikkel 31
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisimeetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustegaette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesolevamääruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad.
III PEATÜKK
TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE
Artikkel 32
Käesoleva määruse kohaldamisel on otsus igasugune liikmesriigikohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon võitäitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.
1 . jagu
Tunnustamine
Artikkel 33
1. Liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmes-riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.
2. Huvitatud pool, kes tõstatab menetluse käigus peaküsimusenaotsuse tunnustamise, võib käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätesta-tud korras taotleda otsuse tunnustamise otsust.
3. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltubotsusest juhusliku tunnustamisküsimuse kohta, kuulub see küsi-mus nimetatud kohtu pädevusse.
Artikkel 34
Otsust ei tunnustata:
1. kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi ava-liku korraga, kus tunnustamist taotletakse;
2. kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetlusealgatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumentikätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaits-ta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlus-tamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;
3. kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesa-made asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis,kus tunnustamist taotletakse;
4. kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisihõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtudotsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liik-mesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.
Artikkel 35
1. Otsust ei tunnustata ka juhul, kui see on vastuolus IIpeatüki 3., 4. või 6. jao sätetega ning artiklis 72 sätestatud juhul.
2. Eelmises lõikes märgitud juhul pädevuse aluseid kontrollivalekohtule, kellelt taotletakse tunnustamist, on siduvad need asja-olud, mis on otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevuse aluseks.
3. Võttes arvesse lõiget 1, ei või otsuse teinud liikmesriigi kohtupädevust kontrollida. Artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku kor-raga seonduvat kontrolli kohtualluvuse puhul teha ei või.
Artikkel 36
Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.
Artikkel 37
1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis teh-tud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui koh-tuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.
2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendku-ningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse pea-tada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud riigis edasikae-bamise tõttu peatatud.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 51
76
2. jagu
Täitmine
Artikkel 38
1. Liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavatotsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatudisiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud.
2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal jaWalesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal siis, kui see on huvitatudisiku taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavasosas.
Artikkel 39
1. Taotlus esitatakse II lisas esitatud loetelus nimetatud kohtulevõi pädevale asutusele.
2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse selle poole alalise elukohaalusel, kelle vastu täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.
Artikkel 40
1. Taotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus,kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.
2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu töö-piirkonnas, kellele taotlus on esitatud. Kui selle liikmesriigi õigus,kus täitmist taotletakse, sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe,määrab taotleja endale esindaja kohtuprotsessis.
3. Taotlusele lisatakse artiklis 53 nimetatud dokumendid.
Artikkel 41
Kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärastartiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, eiole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeidesildisi.
Artikkel 42
1. Täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taot-luse esitajale viivitamata korras, mis on ette nähtud selle liikmes-riigi õigusnormidega, kus täitmist taotletakse.
2. Täitmismäärus toimetatakse poolele, kelle vastu täitmist taot-letakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele polejuba kätte toimetatud.
Artikkel 43
1. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuseedasi kaevata.
2. Apellatsioonkaebus esitatakse III lisas nimetatud kohtusse.
3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjademenetluskorra kohaselt.
4. Kui pool, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ilmu taotleja alga-tatud menetluseks apellatsioonikohtusse, kohaldatakse artikli 26lõikeid 2-4 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elukoht ei oleüheski liikmesriigis.
5. Apellatsioonkaebus täitmismääruse peale tuleb esitada ühekuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole ala-line elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesrii-gis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esi-tamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastatiisikule või tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaegapikendada.
Artikkel 44
Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnesIV lisas nimetatud apellatsioonkaebusega.
Artikkel 45
1. Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellat-sioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest võitühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohusteeb oma otsuse viivitamata.
2. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsusesisu.
Artikkel 46
1. Kohus, kellele kaebus esitatakse, võib artikli 43 või 44 aluselmenetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taot-letakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse pealeesitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei oleveel möödunud; viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, millejooksul tuleb kaebus esitada.
2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal või Ühendkuningriigis,käsitletakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlus-tamisvahendeid esimeses lõigus nimetatud tavaliste kaebustena.
52 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
77
3. Kohus võib täitmise tingimuseks määrata ka kautsjoni tasumi-se, määrates kindlaks selle suuruse.
Artikkel 47
1. Kui käesoleva määruse kohaselt tuleb kohtuotsust tunnustada,ei takista miski taotluse esitajat toetumast ajutistele meetmetele,sealhulgas kaitsemeetmetele vastavalt selle liikmesriigi õigusnor-midele, kus täitmist taotletakse, ilma et oleks vaja artikli 41 kohasttäitmismäärust.
2. Täitmismäärusega kaasneb luba võtta kaitsemeetmeid.
3. Aja jooksul, mis on artikli 43 lõike 5 kohaselt ette nähtud täit-mismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kae-buse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeet-med selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.
Artikkel 48
1. Kui välismaal on kohtuotsus tehtud mitmes küsimuses ningnende kõikide puhul ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus võipädev asutus loa täita otsuse üht või mitut osa.
2. Taotluse esitaja võib soovida, et vaid osa otsusest kuulutataksetäidetavaks.
Artikkel 49
Välismaal tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistuseksperioodilised maksed, on taotluse saanud liikmesriigis täitmiselepööratav alles seejärel, kui otsuse teinud liikmesriigi kohtud ontasutava summa lõplikult kindlaks määranud.
Artikkel 50
Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikultvõi osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kuludekandmisest, on käesolevas jaos sätestatud menetluses õigus saadasellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumatvabastust kuludest, mis on taotlusesaaja liikmesriigi õigusaktidegaette nähtud.
Artikkel 51
Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigistehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta mitte mingit kautsjoni ega
deposiiti, olenemata vormist, selle põhjal, et ta on välisriigikodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole sellesliikmesriigis, kus täitmist taotletakse.
Artikkel 52
Täitmismääruse tegemisega seotud menetluse puhul ei tohi riigis,kus täitmist taotletakse, nõuda mingit asja väärtuse aluselarvutatavat maksu, tasu ega lõivu.
3 . jagu
Üldsätted
Artikkel 53
1. Kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosalineesitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstege-miseks vajalikele tingimustele.
2. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veelartiklis 54 nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks artikli 55kohaldamist.
Artikkel 54
Otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus annab huvitatudpoole taotlusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruseV lisas esitatud tüüpvormi.
Artikkel 55
1. Kui artiklis 54 märgitud tunnistust ei esitata, võib kohus võipädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväär-seid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esi-tamise nõudmisest loobuda.
2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatuddokumentide tõlge. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigisõigustatud isik.
Artikkel 56
Artiklis 53 või artikli 55 lõikes 2 nimetatud dokumentide võikohtuprotsessi esindajat määrava dokumendi puhul ei nõutalegaliseerimist ega muu sellise formaalsuse täitmist.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 53
78
IV PEATÜKK
AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULAHENDID
Artikkel 57
1. Dokument, mis on ühes liikmesriigis ametlikult koostatud võiametliku dokumendina registreeritud ning täitmisele pööratav,tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks artiklis 38ja järgnevates artiklites sätestatud korras esitatud taotluse alusel.Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellat-sioonkaebus, keeldub täitmismääruse tegemisest või tühistab selleainult juhul, kui täitmisdokument on taotluse saanud liikmesriigipõhimõtetega selgelt vastuolus.
2. Haldusasutustega sõlmitud või nende poolt tõestatud kokku-leppeid ülalpidamiskohustuse kohta käsitatakse samuti ametlikedokumentidena lõike 1 tähenduses.
3. Esitatud dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selleehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele.
4. III peatüki 3. jao sätteid kohaldatakse vajaduse korral. Selle liik-mesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument on koostatud võiregistreeritud, annab huvitatud poole taotluse peale välja tunnis-tuse, kasutades käesoleva määruse VI lisas esitatud tüüpvormi.
Artikkel 58
Kohtulahend, mille kohus on menetluse käigus heaks kiitnud ningmis on selle sõlmimise liikmesriigis täitmisele pööratav, on kaselles riigis, kus täitmist taotletakse, täitmisele pööratav samadeltingimustel ametlike dokumentidega. Selle liikmesriigi kohus võipädev asutus, kes kohtulahendi tegi, annab huvitatud pooletaotluse peale välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruseV lisas esitatud tüüpvormi.
V PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 59
1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesrii-gis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohussiseriiklikke seadusi.
2. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele onasja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi seadu-si, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liik-mesriigis.
Artikkel 60
1. Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu jurii-dilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühingu alaline asu-koht, seal, kus on tema:
a) põhikirjajärgne asukoht või
b) juhatuse asukoht või
c) peamine äritegevuse koht.
2. Ühendkuningriigis ja Iirimaal tähendab põhikirjajärgne asu-koht registrijärgset asukohta või kui sellist asukohta ei ole, siisasutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, milleseaduste alusel asutamine toimus.
3. Et teha kindlaks, kas usaldusühingu alaline asukoht on sellesliikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldabsee kohus rahvusvahelise eraõiguse sätteid.
Artikkel 61
Ilma et see mõjutaks siseriiklike seaduste soodsamate sätetekohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht onliikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatudõigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus teise liikmesriigikohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritudisikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kus menetluson algatatud, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist;ilmumata jätmise puhul ei pea teised liikmesriigid tunnustama egatäitma tsiviilasjas tehtud otsust, mille puhul asjaomasel isikul eiolnud võimalust end kaitsta.
Artikkel 62
Rootsis hõlmab mõiste “kohus” maksmismääruste(betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotudlihtmenetluste puhul ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).
Artikkel 63
1. Isik, kelle alaline elukoht on Luksemburgi Suurhertsogiriigi ter-ritooriumil ja kes kaevatakse teises liikmesriigis kohtusse vasta-valt artikli 5 lõikele 1, võib keelduda allumast kõnealuse kohtupädevusele, kui kaupade tarnimise või teenuste osutamise lõpp-koht oli Luksemburgis.
54 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
79
2. Kui lõike 1 kohaldamisel on kaupade tarnimise või teenusteosutamise lõppkoht Luksemburgis, tuleb kohtualluvuse kindlaks-määramise kokkulepe kirjalikult heaks kiita või kirjalikult kinni-tada vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile a, et see oleks kehtiv.
3. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata finantsteenuste osutami-seks sõlmitud lepingute suhtes.
4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kuue aasta jooksul ala-tes käesoleva määruse jõustumisest.
Artikkel 64
1. Kreekas või Portugalis registreeritud laeva kapteni ja meeskon-naliikme vahelise tasu või muude teenistustingimustega seotudvaidluse menetlemise puhul teeb liikmesriigi kohus kindlaks, kasvaidlusest on teavitatud laeva eest vastutavat diplomaatilist võikonsulaartöötajat. Kohus võib alustada menetlust kohe, kui nime-tatud ametnikku on informeeritud.
2. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kuue aasta jooksul ala-tes käesoleva määruse jõustumisest.
Artikkel 65
1. Artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud kohtualluvust taga-tise nõudes või muus kolmandate isikutega seotud menetluses eikohaldata Saksamaal ega Austrias. Kõiki isikuid, kelle alaline elu-koht on teises liikmesriigis, võib hageda:
a) Saksamaa kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zi-vilprozessordnung) artiklitega 68 ja 72-74, millega reguleeri-takse kolmandatele isikutele teatamist,
b) Austria kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zi-vilprozessordnung) artikliga 21, millega reguleeritakse kolman-datele isikutele teatamist.
2. Teistes liikmesriikides artikli 6 lõike 2 või artikli 11 alusel teh-tud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse Saksamaal jaAustrias III peatüki kohaselt. Lõike 1 sätete kohaldamisel nimeta-tud riikides tehtud kohtuotsuste võimalikku mõju kolmandate isi-kute suhtes tunnustatakse ka teistes liikmesriikides.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 66
1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes kohtumenet-luste suhtes, mis on algatatud pärast määruse jõustumist, ning
dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või ametlikedokumentidena registreeritud pärast määruse jõustumist.
2. Kui päritoluliikmesriigis oli menetlus algatatud enne käesolevamääruse jõustumist, tunnustatakse ja täidetakse pärast seda kuu-päeva tehtud otsuseid siiski III peatüki kohaselt,
a) kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast Brüsselikonventsiooni või Lugano konventsiooni jõustumist nii pärit-oluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus;
b) kõigil muudel juhtudel, kui kohtualluvuse aluseks olid sätted,mis olid kooskõlas kas II peatüki või otsuse teinud liikmesriigija taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga,mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv.
VII PEATÜKK
SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA
Artikkel 67
Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätetekohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ningkohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas jamis sisalduvad ühenduste õigusaktides või selliste õigusaktidekohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides.
Artikkel 68
1. Käesolev määrus asendab Brüsseli konventsiooni liikmesriiki-devahelistes suhetes, välja arvatud nende liikmesriikide territoo-riumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni regulee-rimisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määrusereguleerimisala vastavalt asutamislepingu artiklile 299.
2. Et käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetesBrüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatudkonventsioonile viideteks käesolevale määrusele.
Artikkel 69
Arvestades artikli 66 lõiget 2 ja artiklit 70, asendab käesolev mää-rus liikmesriikidevahelistes suhetes järgmisi kahe või enama liik-mesriigi vahel sõlmitud konventsioone ja lepingut:
— 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaavaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste,vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täit-mise kohta,
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 55
80
— 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaadevaheline konventsioon kohtualluvuse ja pankrottide ning koh-tuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehti-vuse ja täitmise kohta,
— 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste täitmise kohta,
— 18. jaanuaril 1934 Pariisis allakirjutatud Ühendkuningriigi jaPrantsuse Vabariigi vaheline konventsioon (koos protokolli-ga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste vastastikune täitmine,
— 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Bel-gia Kuningriigi vaheline konventsioon (koos protokolliga),millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud koh-tuotsuste vastastikune täitmine,
— 9. märtsil 1936 Roomas allakirjutatud Saksamaa ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,
— 25. oktoobril 1957 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vahe-line konventsioon ülalpidamiskohustusega seotud kohtuot-suste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise jatäitmise kohta,
— 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgiavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vas-tastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,
— 17. aprillil 1959 Roomas allakirjutatud Madalmaade ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,
— 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vahe-line konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud koh-tuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide vas-tastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,
— 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vahelinekonventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuot-suste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikusetunnustamise ja täitmise kohta,
— 14. juulil 1960 Bonnis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Sak-samaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kauban-dusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise jatäitmise kohta,
— 14. juulil 1961 Viinis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Aust-ria vaheline konventsioon (koos 6. märtsil 1970 Londonisallakirjutatud muutmisprotokolliga), millega nähakse ettetsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikunetunnustamine ja täitmine,
— 4. novembril 1961 Ateenas allakirjutatud Kreeka ja Saksamaavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentidevastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,
— 6. aprillil 1962 Roomas allakirjutatud Belgia ja Itaalia vahe-line konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuot-suste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide tunnus-tamise ja täitmise kohta,
— 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Saksa-maa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades teh-tud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumen-tide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,
— 6. veebruaril 1963 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Aust-ria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seo-tud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tun-nustamise ja täitmise kohta,
— 7. veebruaril 1964 Roomas allakirjutatud Ühendkuningriigi jaItaalia Vabariigi vaheline konventsioon (koos 14. juulil 1970Roomas allakirjutatud muutmisprotokolliga) tsiviil- ja kau-bandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamiseja täitmise kohta,
— 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austriavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täit-mise kohta,
— 17. novembril 1967 Haagis allakirjutatud Ühendkuningriigi jaMadalmaade Kuningriigi vaheline konventsioon, milleganähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsustevastastikune tunnustamine ja täitmine,
— 28. mail 1969 Roomas allakirjutatud Hispaania ja Prantsus-maa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades teh-tud kohtuotsuste ja vahekohtuotsuste tunnustamise ja täit-mise kohta,
— 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi jaAustria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadegaseotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise jatäitmise kohta,
— 16. novembril 1971 Viinis allakirjutatud Itaalia ja Austriavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentidetunnustamise ja täitmise kohta,
— 22. mail 1973 Madridis allakirjutatud Hispaania ja Itaaliavaheline konventsioon õigusabi ning tsiviil- ja kaubandusas-jadega seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,
— 11. oktoobril 1977 Kopenhaagenis allakirjutatud Soome,Islandi, Norra, Rootsi ja Taani vaheline konventsioon tsiviilas-jades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,
— 16. septembril 1982 Stockholmis allakirjutatud Austria jaRootsi vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuot-suste tunnustamise ja täitmise kohta,
— 14. novembril 1983 Bonnis allakirjutatud Hispaania ja Saksa-maa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandu-sasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täit-misele pööratavate ametlike dokumentide vastastikusetunnustamise ja täitmise kohta,
— 17. veebruaril 1984 Viinis allakirjutatud Austria ja Hispaaniavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavateametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmisekohta,
— 17. novembril 1986 Viinis allakirjutatud Soome ja Austriavaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tun-nustamise ja täitmise kohta ja
56 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
81
— 24. novembril 1961 Brüsselis allakirjutatud Belgia, Madal-maade ja Luksemburgi leping kohtualluvuse, pankrottide ningkohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide keh-tivuse ja täitmise kohta, kui see kehtib.
Artikkel 70
1. Artiklis 69 nimetatud leping ja konventsioonid jäävad ka edas-pidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleeri-ta.
2. Need kehtivad enne käesoleva määruse jõustumist tehtud koh-tuotsuste ja ametlikult koostatud või ametlike dokumentidenaregistreeritud dokumentide suhtes.
Artikkel 71
1. Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesrii-gid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või koh-tuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas.
2. Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järg-miselt:
a) käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitlevakonventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast päde-vust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alalineelukoht on teises liikmesriigis, kes ei ole selle konventsioonigaühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva mää-ruse artiklit 26;
b) liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konvent-sioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsusttunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määrusekohaselt.
Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega onühinenud nii otsuse teinud liikmesriik kui ka taotluse saanudliikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmisetingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohal-dada käesoleva määruse neid sätteid, mis on seotud kohtuot-suste tunnustamise ja täitmise korraga.
Artikkel 72
Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigidkohustusid enne käesoleva määruse jõustumist Brüsselikonventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige
teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsustisiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandasriigis, kui artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhinedaüksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtudpädevusel.
VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 73
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ningmajandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määrusekohaldamise kohta hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määrusejõustumist. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määrusemuutmise ettepanekud.
Artikkel 74
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile tekstidest, millega muude-takse I–IV lisas esitatud loetelusid. Komisjon muudab lisasid vas-tavalt.
2. V ja VI lisas esitatud näidisvormide ajakohastamine ja tehni-line kohandamine toimub artikli 75 lõikes 2 nimetatud nõuande-menetlusega.
Artikkel 75
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
Artikkel 76
Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2002.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 57
82
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.
Brüssel, 22. detsember 2000
Nõukogu nimel
eesistuja
C. PIERRET
58 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
83
I LISA
Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad
Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad on järgmised:
— Belgias: tsiviilkoodeksi (Code civil — Burgerlijk Wetboek) artikkel 15 ja kohtumenetluse seaduse (Code judiciaire —Gerechtelijk Wetboek) artikkel 638,
— Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zivilprozessordnung) artikkel 23,
— Kreekas: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Κώδικας Πολιτικής Δικονομίας) artikkel 40,
— Prantsusmaal: tsiviilkoodeksi (Code civil) artiklid 14 ja 15,
— Iirimaal: sätted, mis võimaldavad kohtualluvuse alusena käsitada menetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mison kostjale kätte antud tema ajutise viibimise ajal Iirimaal,
— Itaalias: 31. mai 1995. aasta seaduse artiklid 3 ja 4,
— Luksemburgis: tsiviilkoodeksi (Code civil) artiklid 14 ja 15,
— Madalmaades: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikli 126 lõige 3 ja artikkel127,
— Austrias: kohtualluvuse seaduse (Jurisdiktionsnorm) artikkel 99,
— Portugalis: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Código de Processo Civil) artiklid 65 ja 65 A ning töövaidlusmenetluseseaduse (Código de Processo de Trabalho) artikkel 11,
— Soomes: kohtumenetluse seaduse (oikeudenkäymiskaari/rättegångsbalken) 10. peatüki 1. jao esimese lõigu teine,kolmas ja neljas lause,
— Rootsis: kohtumenetluse seaduse (rättegångsbalken) 10. peatüki 3. jao esimese lõigu esimene lause,
— Ühendkuningriigis: sätted, mis võimaldavad käsitada kohtualluvuse alusena:
a) kohtumenetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mis on kostjale kätte antud tema ajutise viibimise ajalÜhendkuningriigis, või
b) kostjale kuuluva vara asumist Ühendkuningriigi territooriumil või
c) Ühendkuningriigis asuva vara arestimist hageja poolt.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 59
84
II LISA
Kohtud või pädevad asutused, kellele võib esitada artiklis 39 nimetatud taotluse, on järgmised:
— Belgias tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht,
— Saksamaal Landgerichti kolleegiumi eesistuja,
— Kreekas Μονομελές Πρωτοδικείο,
— Hispaanias Juzgado de Primera Instancia,
— Prantsusmaal tribunal de grande instancei eesistuja,
— Iirimaal High Court,
— Itaalias Corte d’appello,
— Luksemburgis tribunal d’arrondissementi eesistuja,
— Madalmaades arrondissementsrechtbanki eesistuja,
— Austrias Bezirksgericht,
— Portugalis Tribunal de Comarca,
— Soomes käräjäoikeus/tingsrätt
— Rootsis Svea hovrätt,
— Ühendkuningriigis:
a) Inglismaal ja Walesis High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”,kellele taotluse edastab Secretary of State;
b) Šotimaal Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court, kellele taotluse edastabSecretary of State;
c) Põhja-Iirimaal High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”, kelleletaotluse edastab Secretary of State;
d) Gibraltaris Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”, kelleleedastab taotluse Attorney General of Gibraltar.
60 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
85
III LISA
Artikli 43 lõikes 2 nimetatud apellatsioonkaebuse võib esitada järgmistele kohtutele:
— Belgias:
a) kostja esitatava apellatsioonkaebuse puhul tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg võierstinstanzliches Gericht,
b) hageja esitatava apellatsioonikaebuse puhul cour d’appel või hof van beroep,
— Saksamaa Liitvabariigis Oberlandesgericht,
— Kreekas Εφετείο,
— Hispaanias Audiencia Provincial,
— Prantsusmaal cour d’appel,
— Iirimaal High Court,
— Itaalias corte d’appello,
— Luksemburgis Cour supérieure de justice, kes arutab asja tsiviilapellatsioonikohtuna,
— Madalmaades:
a) kostja jaoks: arrondissementsrechtbank,
b) hageja jaoks: gerechtshof,
— Austrias Bezirksgericht,
— Portugalis Tribunal de Relação,
— Soomes hovioikeus/hovrätt
— Rootsis Svea hovrätt,
— Ühendkuningriigis:
a) Inglismaal ja Walesis High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”;
b) Šotimaal Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court;
c) Põhja-Iirimaal High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”;
d) Gibraltaris Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 61
86
IV LISA
Artikli 44 kohaselt võib esitada järgmised apellatsioonkaebused:
— Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Madalmaades kassatsioonkaebus,
— Saksamaal Rechtsbeschwerde;
— Iirimaal õigusküsimustega piirduv kaebus Supreme Court′ile,
— Austrias Revisionsrekurs,
— Portugalis õigusküsimustega piirduv kaebus,
— Soomes kaebus korkein oikeus′ele/högsta domstolen′ile,
— Rootsis kaebus Högsta domstolenile,
— Ühendkuningriigis õigusküsimustega piirduv üks edasikaebus.
62 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
87
V LISA
Määruse artiklites 54 ja 58 nimetatud tunnistus kohtuotsuste ja kohtulahendite kohta
(eesti, estonien, Estonian, estnisch,…)
1. Päritoluliikmesriik
2. Tunnistuse välja andnud kohus või pädev asutus
2.1. Nimi
2.2. Aadress
2.3. Telefon/faks/elektronpost
3. Otsuse teinud/kohtulahendi heaks kiitnud kohus (*)
3.1. Kohtu liik
3.2. Kohtu asukoht
4. Otsus/kohtulahend (*)
4.1. Kuupäev
4.2. Viitenumber
4.3. Otsuse/kohtulahendi osapooled (*)
4.3.1. Hageja(te) nimi (nimed)
4.3.2. Kostja(te) nimi (nimed)
4.3.3. Kolmandate isikute nimed
4.4. Menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise kuupäev, kui otsus on tehtud tagaselja
4.5. Käesolevale tunnistusele lisatud otsuse/kohtulahendi (*) tekst
5. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi
Päritoluliikmesriigis kuulub otsus/kohtulahend (*) täitmisele (määruse artiklid 38 ja 58) järgmise isiku suhtes:
Nimi:
(koht) …………………………………, (kuupäev) …………………………………
Allkiri ja/või tempel …………………………………………………………………
(*) Mittevajalik maha tõmmata.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 63
88
VI LISA
Määruse artikli 57 lõikes 4 osutatud tunnistus ametlike dokumentide kohta
(eesti, estonien, Estonian, estnisch,…)
1. Päritoluliikmesriik
2. Tunnistuse välja andnud pädev asutus
2.1. Nimi
2.2. Aadress
2.3. Telefon/faks/elektronpost
3. Asutus, kes on dokumendi ametlikuks tunnistanud
3.1. Ametliku dokumendi koostamises osalenud asutus (vajadusel)
3.1.1. Asutuse nimi ja nimetus
3.1.2. Asutuse asukoht
3.2. Ametliku dokumendi registreerinud asutus (vajadusel)
3.2.1. Asutuse liik
3.2.2. Asutuse asukoht
4. Ametlik dokument
4.1. Dokumendi kirjeldus
4.2. Kuupäev
4.2.1. dokumendi koostamise kuupäev
4.2.2. erinevuse korral: dokumendi registreerimise kuupäev
4.3. Viitenumber
4.4. Dokumendi osapooled
4.4.1. Võlausaldaja nimi
4.4.2. Võlgniku nimi
5. Käesolevale tunnistusele lisatud täitmisele pööratava kohustuse tekst
Ametlik dokument on päritoluliikmesriigis võlgniku suhtes täitmisele pööratav (määruse artikli 57 lõige 1)
(koht) …………………………………, (kuupäev) …………………………………
Allkiri ja/või tempel …………………………………………………………………
64 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
89
90
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)
3b
92
I
(Seadusandlikud aktid)
MÄÄRUSED
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012,
12. detsember 2012,
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
(uuesti sõnastatud)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )
ning arvestades järgmist:
(1) 21. aprillil 2009 võttis komisjon vastu aruande nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) ( 3 ) kohaldamise kohta. Aruandes järeldati, et üldiselt toimib kõnealune määrus rahuldavalt, kuid on soovitav tõhustada selle teatavate sätete kohaldamist, hõlbustada veelgi kohtuotsuste vaba liikumist ja
parandada veelgi õiguskaitse kättesaadavust. Kuna sellesse tuleb teha mitmeid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.
(2) Euroopa Ülemkogu võttis 10.–11. detsembril 2009 Brüsselis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” ( 4 ) (programm). Kõnealuses programmis oli Euroopa Ülemkogu seisukohal, et kõigi vahemeetmete (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus) tühistamise protsessi tuleks programmi kehtivusajal jätkata. Samal ajal peaksid välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetluse tühistamisega kaasnema mitmed kaitsemeetmed.
(3) Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, lihtsustades muu hulgas õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma eelkõige siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga piiriülese toimega tsiviilasjades.
(4) Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustatakse kollisiooninormid kohtualluvuse kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning tagatakse, et liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.
(5) Niisugused sätted kuuluvad õigusalase koostöö valdkonda tsiviilasjades Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 81 tähenduses.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/1
( 1 ) ELT C 218, 23.7.2011, lk 78. ( 2 ) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa
Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. detsembri 2012. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. ( 4 ) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
93
(6) Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.
(7) 27. septembril 1968 sõlmisid Euroopa ühenduste tolleaegsed liikmesriigid Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 220 neljanda taande alusel Brüsseli konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on hiljem muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konventsiooniga (edaspidi „1968. aasta Brüsseli konventsioon”) ( 1 ). 16. septembril 1988 sõlmisid tolleaegsed Euroopa ühenduste liikmesriigid ja teatavad EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 2 ) (edaspidi „1988. aasta Lugano konventsioon”), mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. 1988. aasta Lugano konventsiooni hakati Poola suhtes kohaldama 1. veebruaril 2000.
(8) 22. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 44/2001, millega asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon ELi toimimise lepinguga hõlmatud liikmesriikide territooriumide puhul kõikide liikmesriikide vahel peale Taani. Nõukogu otsusest 2006/325/EÜ ( 3 ) tulenevalt sõlmis ühendus Taaniga lepingu, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine Taanis. 1988. aasta Lugano konventsiooni on muudetud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga ( 4 ) (edaspidi „2007. aasta Lugano konventsioon”), mille sõlmisid 30. oktoobril 2007 Luganos ühendus, Taani, Island, Norra ja Šveits.
(9) 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohaldatakse jätkuvalt liikmesriikide nende territooriumide suhtes, mis kuuluvad kõnealuse konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355.
(10) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade, eelkõige ülalpidamiskohustuste, mis tuleks nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö
kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 5 ) vastuvõtmisest tulenevalt käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.
(11) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks liikmesriikide kohtuteks pidada mitme liikmesriigi ühiseid kohtuid, näiteks Beneluxi kohus, kui ta mõistab õigust käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates asjades. Seepärast tuleks kõnealuste kohtute otsuseid tunnustada ja täita vastavalt käesolevale määrusele.
(12) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada vahekohtumenetluse suhtes. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takistada liikmesriigi kohtutel, kuhu pöörduti seoses asjaga, mille suhtes on poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe, suunamast pooli vahekohtusse või peatamast või lõpetamast kohtumenetlust ja analüüsimast nende siseriikliku õiguse kohaselt, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita.
Käesolevas määruses sätestatud tunnustamist ja täitmist käsitlevaid eeskirju ei tuleks kohaldada liikmesriigi kohtu tehtud otsuse suhtes, mis käsitleb seda, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, olenemata sellest, kas kohus tegi selle kohta otsuse põhi- või eelküsimusena.
Teiselt poolt, kui käesoleva määruse või siseriikliku õiguse kohaselt pädev liikmesriigi kohus on otsustanud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, ei tohiks see välistada asja sisulise osa kohta tehtud kohtuotsuse tunnustamist ning – olenevalt juhtumist – selle täitmist vastavalt käesolevale määrusele. See ei tohiks piirata liikmesriikide kohtute pädevust teha otsuseid vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kooskõlas 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (edaspidi „1958. aasta New Yorgi konventsioon”), mis on käesoleva määruse suhtes ülimuslik.
Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ühegi hagi ega jätkumenetluse suhtes, mis puudutab eelkõige vahekohtu asutamist, vahekohtunike volitusi, vahekohtumenetluse läbiviimist või kõnealuse menetluse mis tahes muid aspekte, ega vahekohtuotsuse tühistamise, läbivaatamise, edasikaebamise, tunnustamise või täitmise nõude või kohtuotsuse suhtes.
ET L 351/2 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
( 1 ) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32, EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1, EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1, EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1, EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1. Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.
( 2 ) EÜT L 319, 25.11.1988, lk 9. ( 3 ) ELT L 120, 5.5.2006, lk 22. ( 4 ) ELT L 147, 10.6.2009, lk 5. ( 5 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
94
(13) Menetluste, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ja liikmesriigi territooriumi vahel peab olema seos. Järelikult tuleks kohtualluvuse ühiseeskirju kohaldada põhimõtteliselt siis, kui kostja alaline elukoht on liikmesriigis.
(14) Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tuleks üldiselt kohaldada siseriiklikke kohtualluvuse eeskirju, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil, kelle kohtusse pöörduti.
Tarbijate ja töötajate kaitse tagamiseks, liikmesriikide kohtute pädevuse kindlustamiseks olukordades, kus neil on erandlik kohtualluvus, ning poolte autonoomia austamiseks tuleks siiski käesoleva määruse teatavaid kohtualluvuse eeskirju kohaldada kostja alalisest elukohast olenemata.
(15) Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.
(16) Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.
(17) Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) ( 1 ) artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuse omanikul peaks käesoleva määruse alusel olema võimalik esitada omandiõigusest tulenev tsiviilõiguslik väljaandmisnõue kultuuriväärtuse tagasisaamiseks selle paiga kohtutesse, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal. Niisugused menetlused ei tohiks piirata direktiivi 93/7/EMÜ alusel algatatud menetluste kohaldamist.
(18) Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad.
(19) Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramise vabadus piiratud, tuleks austada poolte lepinguvabadust, kui käesolevas määruses sätestatud erandliku kohtualluvuse alustest ei tulene teisiti.
(20) Kui tõusetub küsimus, kas liikmesriigi kohtu või kohtute kasuks sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe on sisu poolest tühine, tuleks kõnealune küsimus otsustada kokkuleppes määratud kohtu või kohtute asukoha liikmesriigi õiguse, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi kollisiooninormide alusel.
(21) Harmoonilise õigusemõistmise huvides tuleb samaaegsete menetluste võimalust vähendada miinimumini ja tagada, et eri liikmesriikides ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Paralleelsete menetluste ja seotud hagide lahendamiseks ning selleks, et ennetada probleeme, mis tulenevad siseriiklikest erinevustest seoses ajaga, mille jooksul saab kohtuasja pidada pooleliolevaks, peaks olema selge ja tõhus süsteem. Käesoleva määruse kohaldamiseks tuleks see aeg autonoomselt kindlaks määrata.
(22) Selleks et suurendada erandlike kohtualluvuse kokkulepete tõhusust ja et hoida ära menetlustaktika kuritarvitamist, tuleb siiski näha ette erand üldisest paralleelsete kohtumenetluste eeskirjast, et tegeleda rahuldavalt eriolukorraga, kus võivad esile kerkida samaaegsed menetlused. Niisuguse olukorraga on tegemist, kui on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määramata kohtu poole ning seejärel on pöördutud kokkuleppes määratud kohtu poole samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagiga. Niisugusel juhul peaks kohus, kuhu esimesena pöörduti, olema kohustatud peatama menetluse kohe, kui on pöördutud määratud kohtu poole, senikauaks kui viimati mainitud kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Eesmärgiks on tagada, et niisuguses olukorras on kokkuleppes määratud kohtul eelisõigus otsustada kokkuleppe kehtivuse üle ja selle üle, millises ulatuses kohaldatakse kokkulepet selle kohtu menetluses oleva vaidluse suhtes. Kokkuleppes määratud kohtul peaks olema võimalik jätkata menetlust sõltumata sellest, kas määramata kohus on juba teinud otsuse menetluse peatamise kohta või mitte.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/3
( 1 ) EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74.
95
Kõnealune erand ei peaks kehtima olukorras, kus pooled on sõlminud vastuolulised erandliku kohtualluvuse kokkulepped või kus esimesena on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määratud kohtu poole. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada käesoleva määruse üldist paralleelsete kohtumenetluste eeskirja.
(23) Käesoleva määrusega tuleks näha ette paindlik kord, mis võimaldaks liikmesriikide kohtutel arvestada kolmandates riikides pooleliolevate menetlustega, pidades silmas eelkõige seda, kas kolmandas riigis tehtud kohtuotsust on võimalik asjaomases liikmesriigis selle liikmesriigi õiguse alusel tunnustada ja täita, ning nõuetekohast õigusemõistmist.
(24) Nõuetekohase õigusemõistmise arvessevõtmisel peaks asjaomase liikmesriigi kohus hindama menetluses oleva kohtuasja kõiki asjaolusid. Sellised asjaolud võivad hõlmata kohtuasja faktiliste asjaolude, poolte ja asjaomase kolmanda riigi vahelisi seoseid, staadiumit, kuhu kolmandas riigis läbiviidav menetlus on jõudnud selleks ajaks, kui menetlust liikmesriigi kohtus alustatakse, ning seda, kas võib eeldada, et kolmanda riigi kohus teeb kohtuotsuse mõistliku aja jooksul või mitte.
Kõnealusel hindamisel võib kaaluda ka küsimust, kas kolmanda riigi kohtul on konkreetses kohtuasjas erandlik pädevus olukorras, kus liikmesriigi kohtul oleks selles asjas erandlik pädevus.
(25) Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete mõiste peaks sisaldama näiteks kaitsemeetmeid, mille eesmärk on hankida teavet või säilitada tõendeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) ( 1 ) artiklites 6 ja 7. See ei peaks hõlmama meetmeid, mis ei ole kaitsva iseloomuga, nagu meetmed, millega nähakse ette tunnistaja ärakuulamine. See ei tohiks piirata nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) ( 2 ) kohaldamist.
(26) Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus õigustab põhimõtet, mille kohaselt tuleks ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid tunnustada ilma erimenetluseta kõigis liikmesriikides. Lisaks õigustab kohtuotsuse
täitmisele eelneva täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist liikmesriigis, kus kohtuotsusele tuginetakse või täitmist taotletakse, eesmärk muuta piiriüleste kohtuvaidluste lahendamine kiiremaks ja odavamaks. Sellest tulenevalt tuleks liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust kohelda kui otsust, mis on tehtud taotluse saanud liikmesriigis.
(27) Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgi saavutamiseks tuleks liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustada ja täita muus liikmesriigis isegi juhul, kui see on tehtud isiku suhtes, kellel ei ole üheski liikmesriigis alalist elukohta.
(28) Kui kohtuotsus sisaldab meedet või määrust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, tuleks seda meedet või korraldust, sealhulgas mis tahes selles esitatud õigust võimaluse korral kohandada meetmeks või korralduseks, millel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid. Kohandamise viisi ja teostaja peaks kindlaks määrama iga liikmesriik ise.
(29) Taotluse saanud liikmesriigis muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse vahetu täitmine ilma täidetavaks tunnistamiseta ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist. Seetõttu peaks isikul, kelle suhtes taotletakse kohtuotsuse täitmist, olema võimalik taotleda kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumist, kui tema arvates esineb vähemalt üks tunnustamisest keeldumise alus. See peaks hõlmama alust, mille kohaselt ei olnud tal võimalust end kaitsta, kui kohtuotsus tehti kriminaalmenetlusega seotud tsiviilasjas tagaselja. See peaks hõlmama ka aluseid, millele saaks tugineda taotluse saanud liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel.
(30) Pool, kes vaidlustab muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmise, peaks võimaluse korral ja kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigussüsteemiga saama tugineda samas menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud täitmisest keeldumise alustele ka siseriiklikus õiguses sätestatud keeldumise alustele selles õiguses sätestatud tähtaja jooksul.
Kohtuotsuse tunnustamisest tuleks siiski keelduda üksnes juhul, kui esineb üks või mitu käesolevas määruses sätestatud keeldumise alust.
ET L 351/4 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
( 1 ) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. ( 2 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.
96
(31) Kohtuotsuse täitmise vaidlustamise korral peaks taotluse saanud liikmesriigi kohtutel olema kogu vaidlustamismenetluse, sealhulgas edasikaebamise jooksul võimalik jätkata täitmist tingimustel, et täitmist piiratakse või määratakse kautsjoni tasumine.
(32) Selleks et teavitada isikut, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel väljastatud tunnistus, millele on vajaduse korral lisatud kohtuotsus, toimetada kõnealusele isikule kätte mõistliku aja jooksul enne esimese täitemeetme võtmist. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist.
(33) Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab kohus, kelle pädevusse kuulub asja sisuline lahendamine, tuleks tagada nende vaba liikumine käesoleva määruse alusel. Ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis kehtestati kõnealuse kohtu poolt, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesoleva määruse alusel tunnustada ega täita, välja arvatud juhul, kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale kätte enne täitmisele pööramist. See ei tohiks välistada kõnealuste meetmete tunnustamist ja täitmist siseriikliku õiguse alusel. Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab liikmesriigi kohus, kelle pädevusse ei kuulu asja sisuline menetlemine, peaks nende mõju piirduma käesoleva määruse alusel kõnealuse liikmesriigi territooriumiga.
(34) Tuleks tagada 1968. aasta Brüsseli konventsiooni, määruse (EÜ) nr 44/2001 ja käesoleva määruse vaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha üleminekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa Liidu Kohtu tõlgendustes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni ja seda asendavate määruste kohta.
(35) Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastu tähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on.
(36) Ilma et see piiraks aluslepingutest tulenevaid liikmesriikide kohustusi, ei tohiks käesolev määrus mõjutada kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
(37) Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt kohtuotsuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tunnustamise või täitmisega seoses kasutatavate tunnistuste ajakohastamine, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I ja II lisa muutmiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(38) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.
(39) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(40) Ühendkuningriik ja Iirimaa osalesid ELi lepingule ja tolleaegsele Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta) artikli 3 kohaselt määruse (EÜ) nr 44/2001 vastuvõtmisel ning kohaldamisel. ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(41) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 44/2001 muudatusi, mis tulenevad 19. oktoobri 2005. aasta Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu ( 1 ) artiklist 3, ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/5
( 1 ) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.
97
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused;
b) pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtumenetlus, kompromissi tegemine ja muude sellised menetlused;
c) sotsiaalkindlustus;
d) vahekohtumenetlus;
e) perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused;
f) testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused.
Artikkel 2
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.
III peatüki kohaldamisel hõlmab „kohtuotsus” ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille on määranud käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädev
kohus. See ei hõlma ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille kohus on määranud, ilma et kostjat oleks kohtuistungile kutsutud, välja arvatud juhul, kui meetme määramise otsus on kostjale kätte toimetatud enne täitmisele pööramist;
b) „kohtulik kokkulepe” – kokkulepe, mille liikmesriigi kohus on kinnitanud või mis on liikmesriigi kohtus menetluse käigus sõlmitud;
c) „ametlik dokument” – dokument, mis on päritoluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:
i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning
ii) on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks volitatud asutuse poolt;
d) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludest on tehtud kohtuotsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe või ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ametlik dokument;
e) „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kus tuginetakse kohtuotsuse tunnustamisele, või taotletakse kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmist;
f) „otsuse teinud kohus” – kohus, kes on teinud kohtuotsuse, mille tunnustamist või täitmist taotletakse.
Artikkel 3
Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab „kohus” järgmisi ametiasutusi asjades, milles neil on pädevus lahendada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi:
a) Ungaris lihtmenetluses tehtud maksekäskude (fizetési meghagyásos eljárás) puhul notarit (közjegyző),
b) Rootsis lihtmenetluses tehtud maksekäskude (betalningsföreläggande) ja otsustatud elatisabi (handräckning) puhul Rootsi täiteametit (Kronofogdemyndighet).
ET L 351/6 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
98
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 4
1. Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.
2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi kodanike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju.
Artikkel 5
1. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.
2. Eelkõige ei kohaldata lõikes 1 osutatud isikute suhtes siseriikliku kohtualluvuse eeskirju, millest liikmesriigid peavad komisjoni artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt teavitama.
Artikkel 6
1. Kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.
2. Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda samal viisil kui selle liikmesriigi kodanikud selles liikmesriigis kehtivatest kohtualluvuse eeskirjadest, eelkõige nendest, millest liikmesriigid peavad komisjoni artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt teavitama.
2. JAGU
Valikuline kohtualluvus
Artikkel 7
Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:
1) a) lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;
b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:
— müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,
— teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada;
c) kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a;
2) lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;
3) tsiviilõigusliku kahjutasu- või hüvitisnõude puhul, mille aluseks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse, kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhtes kehtiva õiguse kohaselt pädev tsiviilasjades;
4) direktiivi 93/7/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuse omandiõigusest tuleneva tsiviilõigusliku väljaandmisnõude puhul, mille on esitanud kõnealuse eseme väljaandmist nõudev isik, selle paiga kohtutesse, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal;
5) filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohtutesse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub;
6) vaidluse puhul, mis on algatatud seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldusühingu (trust) asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu, selle liikmesriigi kohtusse, kus on usaldusühingu (trust) asukoht;
7) vaidluses tasunõude üle veose või lasti päästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos või last:
a) on tasumise tagamiseks arestitud või
b) oleks võidud arestida, kuid anti kautsjon või muu tagatis,
tingimusel et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui väidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et tal olid sellised õigused päästmise ajal.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/7
99
Artikkel 8
Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi ka:
1) juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline elukoht, tingimusel et nõuded on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos;
2) kolmanda isikuna tagatist või garantiid puudutava nõude või muu kolmandate isikute osalusega menetluse puhul kohtusse, kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kes oleks tema asjas pädev;
3) vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;
4) lepinguid puudutavates asjades, mille menetlus on võimalik ühendada sama kostja vastu kinnisasjaõigust puudutavas asjas algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kus kinnisasi asub.
Artikkel 9
Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädev laeva kasutamisest või käitamisest tuleneva vastutuse asjades, on see kohus või mõni asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel selleks määratud teine kohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.
3. JAGU
Kohtualluvus kindlustusasjade puhul
Artikkel 10
Kindlustusasjades määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 või artikli 7 punkti 5 kohaldamist.
Artikkel 11
1. Kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:
a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht;
b) kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud hagiga, muus liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse, või
c) kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigi kohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vastu.
2. Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, kuid kellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsitatakse filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevates vaidlustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana.
Artikkel 12
Vastutuskindlustuse või kinnisasja kindlustamise puhul võib esitada hagi kindlustusandja vastu ka selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas- ja kinnisasi on hõlmatud ühise kindlustuspoliisiga ning sama juhtumi tõttu on kahjustada saanud mõlemad.
Artikkel 13
1. Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahjustatud isik on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kindlustusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus seda võimaldab.
2. Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse hagide suhtes, mille kahjustatud isik algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud.
3. Kui sellistele otsehagidele kohaldatava õiguse kohaselt saab kindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nende puhul pädev sama kohus.
Artikkel 14
1. Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.
2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.
Artikkel 15
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,
1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket;
2) millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soodustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamata kohtutes;
3) mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud isegi juhul, kui kahjustav sündmus leiab aset välisriigis, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega;
ET L 351/8 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
100
4) mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustuslik või seotud liikmesriigis asuva kinnisasjaga, või
5) mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht või mitut artiklis 16 nimetatud riski.
Artikkel 16
Artikli 15 punktis 5 osutatud riskid on järgmised:
1) kahju, mis tekib:
a) laevadele, ranniku- või avamererajatistele või õhusõidukitele kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,
b) teel olevatele kaupadele, v.a reisijate pagas, kui vedu toimub osaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukitega;
2) vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest:
a) mis tuleneb punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või käitamisest, ning õhusõidukite puhul niivõrd, kuivõrd õhusõiduki registreerinud liikmesriigi õigus ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta selliste riskide kindlustamise puhul;
b) punkti 1 alapunktis b nimetatud teel oleva kauba kaotuse või selle kahjustumise eest;
3) majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või käitamisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;
4) punktides 1–3 nimetatud riskidega seotud risk;
5) punktidest 1–4 olenemata kõik „suured riskid”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta) (Solventsus II) ( 1 ).
4. JAGU
Kohtualluvus tarbijalepingute puhul
Artikkel 17
1. Asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:
a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.
2. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tema alaliseks elukohaks.
3. Käesolevat jagu ei kohaldata transpordilepingute suhtes, välja arvatud lepingud, mille alusel osutatakse summaarhinna eest kombineeritud veo- ja majutusteenust.
Artikkel 18
1. Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.
2. Teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/9
( 1 ) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
101
Artikkel 19
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel:
1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket,
2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või
3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
5. JAGU
Kohtualluvus töölepingute puhul
Artikkel 20
1. Töölepinguid puudutavates asjades määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 ning tööandja vastu algatatud kohtumenetluse puhul artikli 8 punkti 1 kohaldamist.
2. Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tööandja alaliseks elukohaks.
Artikkel 21
1. Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:
a) selle liikmesriigi kohtutesse, kus on tema alaline elukoht, või
b) teises liikmesriigis:
i) selle paiga kohtutesse, kus või kust kohast töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtutesse, kus ta viimati töötas, või
ii) kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes riigis, siis selle paiga kohtutesse, kus asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte.
2. Tööandja vastu, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, võib hagi esitada liikmesriigi kohtusse vastavalt lõike 1 punktile b.
Artikkel 22
1. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.
2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.
Artikkel 23
Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,
1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või
2) mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes.
6. JAGU
Erandlik kohtualluvus
Artikkel 24
Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järgmistele liikmesriigi kohtutele:
1) menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub.
Kui menetluse esemeks on kinnisasja üürimine ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel et üürnik on füüsiline isik ning nii üürileandja kui ka üürniku alaline elukoht on samas liikmesriigis;
2) menetluste puhul, mille esemeks on äriühingute, muude juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduste asutamise või lõpetamise õiguspärasus või õigusvõime puudumine või nende organite otsuste kehtivus, selle liikmesriigi kohtutele, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühenduse asukoht. Asukoha kindlakstegemisel kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse sätteid;
3) menetluste puhul, mille esemeks on avalike registrite kannete kehtivus, selle liikmesriigi kohtutele, kus registrit peetakse;
ET L 351/10 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
102
4) menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude sarnaste hoiuleandmise või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, olenemata sellest, kas küsimus tõusetub hagi või vastuväite vormis, selle liikmesriigi kohtutele, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks liidu õigusakti või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt.
Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973 Münchenis allakirjutatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga Euroopa Patendiametile antud pädevust, alluvad liikmesriigi kohtutele erandlikult asjad, mis puudutavad kõnealuse liikmesriigi suhtes väljaantud Euroopa patentide registreerimist või kehtivust;
5) menetluste puhul, mis seonduvad kohtuotsuste täitmisega, selle liikmesriigi kohtutele, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.
7. JAGU
Kokkuleppest tulenev kohtualluvus
Artikkel 25
1. Kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kas:
a) kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega;
b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või
c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad.
2. Elektrooniliselt edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjaliku vormiga.
3. Liikmesriigi kohtul või kohtutel, kelle pädevus on määratud usaldusühingu (trust) asutamisdokumendiga, on
asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul erandlik pädevus, kui asi puudutab kõnealuste isikute suhteid või nende õigusi või kohustusi, mis tulenevad usaldusühingust (trust).
4. Usaldusühingu (trust) asutamise kokkuleppe või dokumendi sätetel, millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole õigusjõudu, kui need on vastuolus artikliga 15, 19 või 23, või kui on välistatud kohtute pädevus, kellele asi allub erandlikult artikli 24 kohaselt.
5. Kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena.
Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.
Artikkel 26
1. Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule.
2. 3., 4. või 5. jaos osutatud asjades, kus kostjaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja, tagab kohus enne asja lõike 1 alusel menetlusse võtmist, et kostjat teavitatakse õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest.
8. JAGU
Kohtualluvuse ja lubatavuse kontrollimine
Artikkel 27
Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis puudutab olulises osas asja, mis allub artikli 24 kohaselt erandlikult teise liikmesriigi kohtutele, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev.
Artikkel 28
1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/11
103
2. Kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.
3. Käesoleva artikli lõike 2 asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) ( 1 ) artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli kõnealuse määruse kohaselt ühest liikmesriigist teise toimetada.
4. Kui määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei kohaldu, kohaldatakse 15. novembri 1965. aasta tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise Haagi konventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselt tuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärsed dokumendid välisriiki toimetada.
9. JAGU
Lis pendens ja seotud menetlused
Artikkel 29
1. Kui eri liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagid samal alusel ja samade poolte vahel, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse omal algatusel seniks, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, ilma et see piiraks artikli 31 lõike 2 kohaldamist.
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel peab muu kohus, kuhu pöörduti, teatama selle kohtu taotluse korral, kuhu vaidlusega seoses pöörduti, viivitamata viimati nimetatud kohtule tema poole vastavalt artiklile 32 pöördumise kuupäeva.
3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, loobub kohus, kuhu pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.
Artikkel 30
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.
2. Kui menetlus on pooleli esimeses astmes kohtus, kuhu pöörduti esimesena, võivad ülejäänud kohtud poole taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on
kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigus võimaldab neid menetlusi liita.
3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse menetlused seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.
Artikkel 31
1. Kui asi allub erandlikult mitmele kohtule, loobuvad kõik ülejäänud kohtud pädevusest selle kohtu kasuks, kuhu pöörduti esimesena.
2. Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, kui pöördutakse liikmesriigi kohtusse, kellele on artiklis 25 osutatud kokkuleppega antud erandlik pädevus, peatavad kõik ülejäänud liikmesriikide kohtud menetluse seni, kuni kohus, kuhu pöörduti kokkuleppe alusel, teatab, et tal puudub pädevus kokkuleppe kohaselt.
3. Kui kokkuleppega määratud kohus on teinud kindlaks kokkuleppekohase pädevuse olemasolu, loobuvad ülejäänud liikmesriikide kohtud pädevusest selle kohtu kasuks.
4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata 3., 4. või 5. jaos osutatud asjades, kui hagejaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja ning kokkulepe ei ole nimetatud jagudes sisalduvate sätete kohaselt kehtiv.
Artikkel 32
1. Käesoleva jao kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:
a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokument kohtule esitada.
Punktis b osutatud kättetoimetamise eest vastutav asutus on esimene asutus, kes saab dokumendid, mis tuleb kätte toimetada.
ET L 351/12 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
( 1 ) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.
104
2. Lõikes 1 osutatud kohus ja kättetoimetamise eest vastutav asutus märgivad üles vastavalt menetluse algatamist käsitleva dokumendi või samaväärse dokumendi esitamise või kättetoimetatavate dokumentide kättesaamise kuupäeva.
Artikkel 33
1. Kui kohtualluvus põhineb artiklil 4 või artiklitel 7, 8 või 9 ning kui sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti, on kolmanda riigi kohtus pooleli menetlus samal alusel ja samade poolte vahel, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:
a) eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb otsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis, ning
b) liikmesriigi kohus leiab, et peatamine on nõuetekohase õigusemõistmise huvides vajalik.
2. Liikmesriigi kohus võib menetlust jätkata, kui:
a) menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud,
b) liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul, või
c) menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõistmise huvides.
3. Liikmesriigi kohus lõpetab menetluse, kui menetlus kolmanda riigi kohtus on viidud lõpule ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis.
4. Liikmesriigi kohus kohaldab käesolevat artiklit poole taotlusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.
Artikkel 34
1. Kui kohtualluvus põhineb artiklil 4 või artiklitel 7, 8 või 9 ning kui menetlus on kolmanda riigi kohtus pooleli sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti hagiga, mis on seotud kolmanda
riigi kohtus menetletava hagiga, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:
a) eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks on soovitatav menetleda seotud hagisid ning teha otsuseid koos,
b) eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb otsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis, ning
c) liikmesriigi kohus leiab, et peatamine on nõuetekohase õigusemõistmise huvides vajalik.
2. Liikmesriigi kohus võib menetlust jätkata, kui:
a) liikmesriigi kohus peab tõenäoliseks, et vastuoluliste otsuste ohtu enam ei ole;
b) menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud;
c) liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul, või
d) menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõistmise huvides.
3. Liikmesriigi kohus võib menetluse lõpetada, kui menetlus on kolmanda riigi kohtus lõpule viidud ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis.
4. Liikmesriigi kohus kohaldab käesolevat artiklit poole taotlusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.
10. JAGU
Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
Artikkel 35
Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui kõnealuse liikmesriigi kohtud on asja sisuliseks arutamiseks pädevad.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/13
105
III PEATÜKK
TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE
1. JAGU
Tunnustamine
Artikkel 36
1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta.
2. Huvitatud pool võib 3. jao 2. alajaos sätestatud korras taotleda, et tuvastataks artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumine.
3. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub sellest, kas kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse, kuulub see küsimus nimetatud kohtu pädevusse.
Artikkel 37
1. Pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning
b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse.
2. Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib vajaduse korral nõuda otsusele tuginevalt poolelt artikli 57 kohaselt lõike 1 punktis b osutatud tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni esitamist. Kui kohus või asutus ei saa menetlust jätkata kohtotsuse tõlketa, võib ta tunnistuse sisu tõlke asemel nõuda poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist.
Artikkel 38
Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib oma menetluse kas täielikult või osaliselt peatada, kui:
a) kohtuotsus vaidlustatakse päritoluliikmesriigis või
b) on esitatud taotlus tuvastada otsusega artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumine või tunnustamisest keeldumise aluse olemasolu.
2. JAGU
Täitmine
Artikkel 39
Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine.
Artikkel 40
Täidetavast kohtuotsusest tuleneb seaduse alusel luba võtta kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigusega.
Artikkel 41
1. Muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlusele kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õigust, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on taotluse saanud liikmesriigis täidetav, täidetakse seal samadel tingimustel kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsus.
2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õiguses sätestatud täitmisest keeldumise või selle peatamise aluseid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus artiklis 45 osutatud alustega.
3. Poolelt, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta postiaadressi olemasolu taotluse saanud liikmesriigis. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.
Artikkel 42
1. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning
b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta.
ET L 351/14 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
106
2. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, millega määratakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele,
b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, mis sisaldab meetme kirjeldust ja millega tõendatakse, et
i) kohus on pädev asja sisuliselt arutama,
ii) kohtuotsus on päritoluliikmesriigis täidetav ja
c) tõendi kohtuotsuse kättetoimetamise kohta, kui meede määrati, ilma et kostjat oleks kohtusse kutsutud.
3. Pädev täitevasutus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni kooskõlas artikliga 57.
4. Pädev täitevasutus võib nõuda, et taotleja esitaks kohtuotsuse tõlke üksnes juhul, kui kohus ei saa menetlust tõlketa jätkata.
Artikkel 43
1. Kui taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, toimetatakse artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistus kätte isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist. Tunnistusele lisatakse kohtuotsus, kui seda ei ole kõnealusele isikule juba kätte toimetatud.
2. Kui selle isiku alaline elukoht, kelle vastu täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis, võib ta kohtuotsuse täitmise vaidlustamiseks nõuda kohtuotsuse tõlget, kui kirjalik kohtuotsus ei ole üheski järgmises keeles või kui kohtuotsusele ei ole lisatud tõlget ühtegi järgmisesse keelde:
a) keel, millest ta aru saab, või
b) selle liikmesriigi ametlik keel, kus on tema alaline elukoht või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle paiga ametlik keel või üks ametlikest keeltest, kus on tema alaline elukoht.
Kui on esitatud esimese lõigu kohane kohtuotsuse tõlke nõue, ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmeid seni, kuni isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, on esitatud kohtuotsuse tõlge.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kohtuotsus on isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, juba jätte toimetatud ühes esimeses lõigus osutatud keeles või sellele on lisatud tõlge ühte nimetatud keelde.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata kohtuotsusega kehtestatud kaitsemeetme täitmise suhtes või kui täitmist taotlev isik taotleb kaitsemeetmeid artikli 40 kohaselt.
Artikkel 44
1. Kui esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus 3. jao 2. alajao kohaselt, võib taotluse saanud liikmesriigi kohus selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, teha järgmist:
a) piirduda täitemenetluses üksnes kaitsemeetmete võtmisega;
b) seada täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates oma äranägemisel kindlaks selle suuruse või
c) peatada täitemenetluse kas täielikult või osaliselt.
2. Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus peatab täitemenetluse selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, kui kõnealuse kohtuotsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatunud.
3. JAGU
Tunnustamisest või täitmisest keeldumine
1. a l a j a g u
T u n n u s t a m i s e s t k e e l d u m i n e
Artikkel 45
1. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel:
a) kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public);
b) kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus;
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/15
107
c) kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel taotluse saanud liikmesriigis;
d) kui kohtuotsus on vastuolus samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagi alusel teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele või
e) kui kohtuotsus on vastuolus:
i) II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja või
ii) II peatüki 6. jaoga.
2. Lõike 1 punktis e osutatud kohtualluvuse aluseid kontrollivale kohtule, kellele taotlus esitati, on siduvad tuvastatud asjaolud, millele otsuse teinud kohus tugines oma pädevuse kindlakstegemisel.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 punkti e kohaldamist, ei või otsuse teinud kohtu pädevust kontrollida. Lõike 1 punktis a osutatud avalikku korda (ordre public) ei kohaldata kohtualluvuse suhtes.
4. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlus esitatakse 2. alajaos ja, kui see on asjakohane, 4. jaos sätestatud korras.
2. a l a j a g u
T ä i t m i s e s t k e e l d u m i n e
Artikkel 46
Kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel.
Artikkel 47
1. Täitmisest keeldumise taotlus esitatakse kohtule, mis on asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile a komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus.
2. Täitmisest keeldumise menetlusele kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi õigust.
3. Taotlejal esitab kohtule kohtuotsuse koopia ning vajaduse korral kohtuotsuse tõlke või transliteratsiooni.
Kohus võib loobuda esimeses lõigus osutatud dokumentide esitamise nõudest, kui tal on need juba olemas või kui ta peab ebamõistlikuks nõuda taotlejalt nende esitamist. Viimati nimetatud juhul võib kohus nõuda dokumentide esitamist teiselt poolelt.
4. Poolelt, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest keeldumist, ei nõuta postiaadressi olemasolu taotluse saanud liikmesriigis. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.
Artikkel 48
Kohus teeb otsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta viivitamata.
Artikkel 49
1. Kumbki pool võib kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.
2. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtule, mis on asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile b komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmise keeldumise taotlus.
Artikkel 50
Apellatsioonkaebuse alusel tehtud otsust saab edasi kaevata üksnes siis, kui asjaomane liikmesriik on sellest komisjoni teavitanud vastavalt artikli 75 punktile c.
Artikkel 51
1. Kohus, kellele esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus, või kohus, kes menetleb artikli 49 või artikli 50 alusel esitatud kaebust, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis üldkorras edasi kaevatud või edasikaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Viimati nimetatud juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada.
2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal, Küprosel või Ühendkuningriigis, käsitatakse kõiki päritoluliikmesriigi edasikaebamisvõimalusi lõike 1 kohaldamisel edasi kaebamisena üldkorras.
ET L 351/16 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
108
4. JAGU
Üldsätted
Artikkel 52
Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele.
Artikkel 53
Otsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades I lisas esitatud vormi.
Artikkel 54
1. Kui kohtuotsus sisaldab meedet või korraldust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, kohandatakse seda meedet või korraldust võimalikult suurel määral asjaomase liikmesriigi õiguses tuntud meetmeks või korralduseks, millel on samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid.
Kohandamisel ei tohi olla päritoluliikmesriigi õiguses sätestatust kaugemaleulatuvat toimet.
2. Pool võib meetme või korralduse kohandamise kohtus vaidlustada.
3. Vajaduse korral võidakse poolelt, kes tugineb kohtuotsusele või taotleb selle täitmist, nõuda kohtuotsuse tõlke või transliteratsiooni esitamist.
Artikkel 55
Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistusena karistusmakse, on taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööratav üksnes juhul, kui otsuse teinud kohus on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud.
Artikkel 56
Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole taotluse saanud liikmesriigis.
Artikkel 57
1. Juhul kui käesoleva määruse kohaselt on nõutav tõlge või transliteratsioon, tehakse tõlge või transliteratsioon asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele tuginemise või taotluse esitamise paigas toimuva kohtume
netluse ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.
2. Artiklites 53 ja 60 osutatud vormide esitamiseks võib tõlke või transliteratsiooni teha ka mõnesse muusse liidu institutsioonide ametlikku keelde, mille aktsepteerimisest asjaomane liikmesriik on teatanud.
3. Kõik käesoleva määruse alusel nõutavad tõlked teeb isik, kellel on liikmesriigis selleks pädevus.
IV PEATÜKK
AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED
Artikkel 58
1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, on täidetav teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav dokumendi täidetavaks tunnistamine. Ametliku dokumendi täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle täitmine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
Ametlike dokumentide suhtes kohaldatakse vajaduse korral III peatüki 2. jao, 3. jao 2. alajao ja 4. jao sätteid.
2. Ametlik dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selle ehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele.
Artikkel 59
Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.
Artikkel 60
Päritoluliikmesriigi pädev asutus või kohus väljastab huvitatud poole taotlusel II lisas esitatud vormi kasutades tunnistuse, mis sisaldab ametlikus dokumendis kajastuva täitmisele kuuluva kohustuse või kohtulikus kokkuleppes kajastuva poolte kokkuleppe kokkuvõtet.
V PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 61
Käesoleva määruse raames ei nõuta liikmesriigis välja antud dokumentide legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/17
109
Artikkel 62
1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.
2. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.
Artikkel 63
1. Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduse alaline asukoht seal, kus on tema:
a) põhikirjajärgne asukoht,
b) juhatuse asukoht või
c) peamine äritegevuse koht.
2. Iirimaal, Küprosel ja Ühendkuningriigis tähendab „põhikirjajärgne asukoht” registrijärgset asukohta või kui sellist asukohta ei ole, siis asutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, mille õiguse alusel asutamine toimus.
3. Et teha kindlaks, kas usaldusühingu (trust) alaline asukoht on selles liikmesriigis, kus asub kohus, kuhu pöörduti, kohaldab kohus enda riigi rahvusvahelise eraõiguse sätteid.
Artikkel 64
Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatud õigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus sellise teise liikmesriigi kohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritud isikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kuhu pöörduti, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist; ilmumata jätmise korral ei pea teised liikmesriigid tunnustama ega täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsust, mille puhul asjaomasel isikul ei olnud võimalust end kaitsta.
Artikkel 65
1. Artikli 8 punktis 2 ja artiklis 13 sätestatud kohtualluvusele tagatist või garantiid puudutavas hagis või muus kolmandate isikute osalusega menetluses võib komisjoni poolt artikli 76
lõike 1 punkti b ja artikli 76 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus nimetatud liikmesriikides tugineda ainult siseriiklikus õiguses ettenähtud tingimustel. Isikut, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib kutsuda ühinema kõnealuste liikmesriikide kohtutes toimuvate menetlustega vastavalt kõnealuses loetelus osutatud kolmanda isiku kaasamise sätetele.
2. Liikmesriigis artikli 8 punkti 2 või artikli 13 alusel tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse III peatüki kohaselt mis tahes muus liikmesriigis. Lõikes 1 mainitud loetelus nimetatud liikmesriikides tehtud kohtuotsuste võimalikku lõike 1 kohaldamisest tulenevat mõju kolmandatele isikutele vastavalt nende liikmesriikide õigusele tunnustatakse kõikides liikmesriikides.
3. Lõikes 1 osutatud loetelus nimetatud liikmesriigid esitavad nõukogu otsusega 2001/470/EÜ ( 1 ) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu („Euroopa kohtute võrk”) raames teavet selle kohta, kuidas teha nende siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks lõike 2 teises lauses nimetatud kohtuotsuste mõju.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 66
1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes 10. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.
2. Erandina artiklist 80 jätkatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamist enne 10. jaanuari 2015 algatatud kohtumenetlustes tehtud otsuste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse.
VII PEATÜKK
SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA
Artikkel 67
Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas ja mis sisalduvad liidu õigusaktides või selliste õigusaktide kohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides.
ET L 351/18 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
( 1 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
110
Artikkel 68
1. Käesolev määrus asendab 1968. aasta Brüsseli konventsiooni liikmesriikidevahelistes suhetes, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355.
2. Kui käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks käesolevale määrusele.
Artikkel 69
Kui artiklites 70 ja 71 ei ole sätestatud teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes konventsioone, mis käsitlevad küsimusi, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Eelkõige asendab käesolev määrus komisjoni poolt artikli 76 lõike 1 punkti c ja artikli 76 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus sisalduvaid konventsioone.
Artikkel 70
1. Artiklis 69 nimetatud konventsioonid jäävad ka edaspidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita.
2. Need kehtivad enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva tehtud kohtuotsuste, ametlikult koostatud või ametlikult registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.
Artikkel 71
1. Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas.
2. Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järgmiselt:
a) käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitleva konventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast pädevust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alaline elukoht on muus liikmesriigis, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva määruse artiklit 28;
b) liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konventsioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsust tunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt.
Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega on ühinenud nii päritoluliikmesriik kui ka taotluse saanud liikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.
Artikkel 72
Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku suhtes, kelle alaline või peamine elukoht on kolmandas riigis, kui nimetatud konventsiooni artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.
Artikkel 73
1. Käesolev määrus ei mõjuta 2007. aasta Lugano konventsiooni kohaldamist.
2. Käesolev määrus ei mõjuta 1958. aasta New Yorgi konventsiooni kohaldamist.
3. Käesolev määrus ei mõjuta kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 74
Liikmesriigid esitavad Euroopa kohtute võrgu raames teabe avalikustamise eesmärgil täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjelduse, sealhulgas täitevasutuste nimekirja ning teabe täitmise piirangute, eelkõige võlgniku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegade kohta.
Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/19
111
Artikkel 75
Liikmesriigid esitavad komisjonile 10. jaanuariks 2014 järgmise teabe:
a) kohtud, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus artikli 47 lõike 1 kohaselt;
b) kohtud, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt;
c) kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt, ning
d) keeled, mida aktsepteeritakse vormide tõlkimiseks, millele on viidatud artikli 57 lõikes 2.
Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 76
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad,
b) artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta ning
c) artiklis 69 osutatud konventsioonid.
2. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe alusel, millele on osutatud lõikes 1, vastavad loetelud.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud loetelude võimalikest hilisematest muudatustest. Komisjon muudab seejärel loetelusid.
4. Komisjon avaldab loetelud ja nende hilisemad muudatused Euroopa Liidu Teatajas.
5. Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 3 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 77
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 78 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks.
Artikkel 78
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 77 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 9. jaanuarist 2013.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 77 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 77 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 79
Komisjon esitab 11. jaanuariks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab hinnangut võimaliku vajaduse kohta laiendada täiendavalt kohtualluvuse eeskirju kostjatele, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, võttes arvesse käesoleva määruse toimimist ja võimalikke arenguid rahvusvahelisel tasandil. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele määruse muutmise ettepanekud.
Artikkel 80
Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 44/2001. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.
ET L 351/20 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
112
Artikkel 81
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2015, välja arvatud artiklid 75 ja 76, mida kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.
Strasbourg, 12. detsember 2012
Euroopa Parlamendi nimel president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/21
113
I LISA
ET L 351/22 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
114
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/23
115
ET L 351/24 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
116
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/25
117
II LISA
ET L 351/26 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
118
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/27
119
ET L 351/28 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
120
III LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 1 lõike 2 punkt a Artikli 1 lõike 2 punktid a ja f
Artikli 1 lõike 2 punktid b–d Artikli 1 lõike 2 punktid b–d
— Artikli 1 lõike 2 punkt e
Artikli 1 lõige 3 —
— Artikkel 2
Artikkel 2 Artikkel 4
Artikkel 3 Artikkel 5
Artikkel 4 Artikkel 6
Artikli 5 sissejuhatus Artikli 7 sissejuhatus
Artikli 5 punkt 1 Artikli 7 punkt 1
Artikli 5 punkt 2 —
Artikli 5 punktid 3 ja 4 Artikli 7 punktid 2 ja 3
— Artikli 7 punkt 4
Artikli 5 punktid 5–7 Artikli 7 punktid 5–7
Artikkel 6 Artikkel 8
Artikkel 7 Artikkel 9
Artikkel 8 Artikkel 10
Artikkel 9 Artikkel 11
Artikkel 10 Artikkel 12
Artikkel 11 Artikkel 13
Artikkel 12 Artikkel 14
Artikkel 13 Artikkel 15
Artikkel 14 Artikkel 16
Artikkel 15 Artikkel 17
Artikkel 16 Artikkel 18
Artikkel 17 Artikkel 19
Artikkel 18 Artikkel 20
Artikli 19 punktid 1 ja 2 Artikli 21 lõige 1
— Artikli 21 lõige 2
Artikkel 20 Artikkel 22
Artikkel 21 Artikkel 23
Artikkel 22 Artikkel 24
Artikli 23 lõiked 1 ja 2 Artikli 25 lõiked 1 ja 2
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/29
121
Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus
Artikli 23 lõige 3 —
Artikli 23 lõiked 4 ja 5 Artikli 25 lõiked 3 ja 4
— Artikli 25 lõige 5
Artikkel 24 Artikli 26 lõige 1
— Artikli 26 lõige 2
Artikkel 25 Artikkel 27
Artikkel 26 Artikkel 28
Artikli 27 lõige 1 Artikli 29 lõige 1
— Artikli 29 lõige 2
Artikli 27 lõige 2 Artikli 29 lõige 3
Artikkel 28 Artikkel 30
Artikkel 29 Artikli 31 lõige 1
— Artikli 31 lõige 2
— Artikli 31 lõige 3
— Artikli 31 lõige 4
Artikkel 30 Artikli 32 lõike 1 punktid a ja b
— Artikli 32 lõike 1 teine lõik
— Artikli 32 lõige 2
— Artikkel 33
— Artikkel 34
Artikkel 31 Artikkel 35
Artikkel 32 Artikli 2 punkt a
Artikkel 33 Artikkel 36
— Artikkel 37
— Artikkel 39
— Artikkel 40
— Artikkel 41
— Artikkel 42
— Artikkel 43
— Artikkel 44
Artikkel 34 Artikli 45 lõike 1 punktid a–d
Artikli 35 lõige 1 Artikli 45 lõike 1 punkt e
Artikli 35 lõige 2 Artikli 45 lõige 2
Artikli 35 lõige 3 Artikli 45 lõige 3
— Artikli 45 lõige 4
Artikkel 36 Artikkel 52
Artikli 37 lõige 1 Artikli 38 lõike 1 punkt a
Artikkel 38 —
ET L 351/30 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
122
Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus
Artikkel 39 —
Artikkel 40 —
Artikkel 41 —
Artikkel 42 —
Artikkel 43 —
Artikkel 44 —
Artikkel 45 —
Artikkel 46 —
Artikkel 47 —
Artikkel 48 —
— Artikkel 46
— Artikkel 47
— Artikkel 48
— Artikkel 49
— Artikkel 50
— Artikkel 51
— Artikkel 54
Artikkel 49 Artikkel 55
Artikkel 50 —
Artikkel 51 Artikkel 56
Artikkel 52 —
Artikkel 53 —
Artikkel 54 Artikkel 53
Artikli 55 lõige 1 —
Artikli 55 lõige 2 Artikli 37 lõige 2 ja artikli 47 lõige 3 ja artikkel 57
Artikkel 56 Artikkel 61
Artikli 57 lõige 1 Artikli 58 lõige 1
Artikli 57 lõige 2 —
Artikli 57 lõige 3 Artikli 58 lõige 2
Artikli 57 lõige 4 Artikkel 60
Artikkel 58 Artikkel 59 ja artikkel 60
Artikkel 59 Artikkel 62
Artikkel 60 Artikkel 63
Artikkel 61 Artikkel 64
Artikkel 62 Artikkel 3
Artikkel 63 —
Artikkel 64 —
Artikkel 65 Artikli 65 lõiked 1 ja 2
ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/31
123
Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus
— Artikli 65 lõige 3
Artikkel 66 Artikkel 66
Artikkel 67 Artikkel 67
Artikkel 68 Artikkel 68
Artikkel 69 Artikkel 69
Artikkel 70 Artikkel 70
Artikkel 71 Artikkel 71
Artikkel 72 Artikkel 72
— Artikkel 73
Artikkel 73 Artikkel 79
Artikli 74 lõige 1 Artikli 75 esimese lõigu punktid a, b ja c ning artikli 76 lõike 1 punkt a
Artikli 74 lõige 2 Artikkel 77
— Artikkel 78
— Artikkel 80
Artikkel 75 —
Artikkel 76 Artikkel 81
I lisa Artikli 76 lõike 1 punkt a
II lisa Artikli 75 punkt a
III lisa Artikli 75 punkt b
IV lisa Artikli 75 punkt c
V lisa I ja II lisa
VI lisa II lisa
— III lisa
ET L 351/32 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012
124
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004,
millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta
3c
126
32004R0805
30.4.2004 EUROOPA LIIDU TEATAJA L 143/15
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 805/2004,21. aprill 2004,
millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)
vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus ontagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peabühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koos-töö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toi-mimiseks vajalikud meetmed.
(2) Nõukogu võttis 3. detsembril 1998 vastu nõukogu jakomisjoni tegevuskava, mis käsitleb seda, kuidas kõigeparemini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadu-sel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks (edaspidi“Viini tegevuskava”). (4)
(3) Euroopa nõukogu kiitis kohtumisel Tamperes 15. ja16. oktoobril heaks kohtulahendite vastastikuse tunnusta-mise põhimõtte ühtse õigusruumi loomise nurgakivina.
(4) 30. novembril 2000 võttis nõukogu vastu programmi, miskäsitleb meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtterakendamiseks. (5) Kõnealuse programmi esimene etapphõlmab välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamist, teistesõnadega Euroopa täitekorralduse loomist vaidlustamatanõuete kohta.
(5) Mõiste “vaidlustamata nõuded” peaks hõlmama kõiki olu-kordi, milles võlausaldaja, võttes arvesse võlgnikupoolsetetõendatud nõudmiste puudumise, mis puudutab rahalisenõude iseloomu või ulatust, on saavutanud kõnealusevõlgniku suhtes kas kohtuotsuse või täitmisele pööratavadokumendi, mis vajab võlgniku selgelt väljendatud nõus-olekut, olgu tegu kohtuliku kokkuleppe või ametliku jurii-dilise dokumendiga.
(6) Võlgniku vastuväidete puudumist, nagu on ette nähtudartikli 3 lõike 1 punktis b, võidakse käsitleda kui kohtuli-kule arutamisele ilmumata jätmist või kohtu pakkumisetäitmata jätmist teatada kirjalikult oma kavatsusest koh-tuasja kaitsta.
(7) Käesolev määrus kehtib kohtuotsuseid ning vaidlustamatanõudeid käsitlevate ametlike juriidiliste dokumentide ningotsuste kohta, mis on langetatud pärast kohtuotsuste jaametlike juriidiliste dokumentide kinnitamist Euroopa täi-tekorraldustena.
(8) Euroopa nõukogu võttis Tampere resolutsioonides arves-se, et ligipääsu jõustamist muus liikmesriigis kui liikmes-riigis, kus otsus on langetatud, tuleks kiirendada ja lihtsus-tada, loobudes mis tahes vahepealsetest meetmetest, midarakendataks enne täitmisele pööramist liikmesriigis, millesjõustamist taotletakse. Kohtuotsust, mis on päritolukohtuskinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tuleks jõustamisees-märkidel kohelda kui otsust, mis on tehtud liikmesriigis,milles jõustamist taotletakse. Näiteks Ühendkuningriigisregistreeritakse välisriigi kinnitatud kohtuotsus samadereeglite järgi nagu mis tahes Ühendkuningriigi osast päritkohtuotsus ning see ei tähenda välisriigi kohtuotsuse sisuläbivaatamist. Selliste kohtuotsuste täitmisele pööramisekorda reguleerib jätkuvalt siseriiklik õigus.
(9) Selline menetlus peaks pakkuma olulisi eeliseid võrreldesnõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ)nr 44/2001 sätestatud välisriigi kohtuotsuse tunnista-mise menetlusega seoses jurisdiktsiooni ja tsiviil- ja kau-bandusasju käsitlevate kohtuotsuste täitmisele pööramiseja tunnustamisega, (6) kuna teises liikmesriigis puudub
(1) EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 86.(2) ELT C 85, 8.4.2003, lk 1.(3) Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta arvamus (ELT C 64 E
12.3.2004, lk 79), nõukogu 6. veebruari 2004. aasta ühine seisukoht(Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi30. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni aval-damata).
(4) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.(5) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
(6) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjonimäärusega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).
38 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
127
vajadus kohtu heakskiidule, mis tooks kaasa viivitusi jakulusid.
(10) Kui liikmesriigi kohus on langetanud otsuse vaidlustamatanõude kohta, kusjuures võlgnik menetluses ei osalenud, onmis tahes läbivaatamise tühistamine liikmesriigis, kus otsuson täitmisele pööratud, seotud ning sõltuv kaitse õigustejälgimise piisava garantiiga.
(11) Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi javõetakse arvesse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste har-taga tunnustatud põhimõtteid. Eriti on käesoleva määruseeesmärgiks tagada õigus harta artiklis 47 tunnustatud õig-lasele kohtumõistmisele.
(12) Kohtuotsuseni viiva menetluse puhuks tuleks sätestadamiinimumstandardid, kindlustamaks, et võlgnikku teavita-takse tema vastu suunatud kohtutegevusest, võlgnikumenetluses aktiivse osalemise tingimustest nõude vaidlus-tamisel ning võlgniku mitteilmumise tagajärgedest õige-aegselt ja viisil, mis lubaks võlgnikul korraldada oma kait-set.
(13) Liikmesriikide vaheliste tsiviilasja menetlust ning eritidokumentide kätteandmist reguleerivate eeskirjade erine-vuste tõttu on vaja sätestada kõnealuste miinimumstandar-dite konkreetsed ja üksikasjalikud määratlused. Eelkõige eisaa kohtuotsuse kinnitamisel Euroopa täitekorraldusenaseoses nende miinimumstandardite täitmisega pidada pii-savaks mis tahes õiguslikul fiktsioonil põhinevat kättetoi-metamisviisi.
(14) Kõiki artiklites 13 ja 14 kirjeldatud kättetoimetamismee-todeid iseloomustab kas täielik kindlus (artikkel 13) võiväga suur tõenäosus (artikkel 14), et kättetoimetatud doku-ment on jõudnud adressaadini. Teises kategoorias kinnita-takse kohtuotsus Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kuipäritoluliikmesriigil on olemas sobilik mehhanism, misvõimaldab võlgnikul taotleda kohtuotsuse täielikku läbi-vaatamist artiklis 19 kirjeldatud tingimuste alusel neilerandjuhtudel kui, ehkki kooskõlas artikliga 14, dokumentei ole adressaadini jõudnud.
(15) Isikliku kättetoimetamise korral teistele isikutele kui võlg-nik tuleks järgida artikli 14 lõike 1 punkte a ja b kui vas-tavate meetmete tingimuste täitmist vaid juhul, kui kõne-alused isikud on kõnealuse dokumendi tegelikult kättesaanud/vastu võtnud.
(16) Artikkel 15 kehtib juhtudel, kui võlgnikul ei ole võimalikend kohtus esindada, nagu on võimalik juriidiliste isikutekorral ning kui teda esindav isik määratakse seaduse poolt,nagu ka juhtudel, kui võlgnik on volitanud teise isiku, eritiadvokaadi esindama end vastavat juhtumit käsitleval koh-tuistungil.
(17) Kohtud, mis on pädevad kontrollimaks täielikku vastavustmenetluste miinimumstandarditega, annavad nõuetele vas-tavuse korral välja Euroopa täitekorralduse standardiseeri-tud tõendi, millega muudetakse kontrollimine ning selletulemus läbipaistvaks.
(18) Vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikidesõigustab ühe liikmesriigi kohtu hindamist kindlustamaksEuroopa täitekorralduse tõendi kinnitamistingimustele vas-tavust, mis võimaldab kohtuotsuse täitmisele pööramistkõikides liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandar-dite nõuetekohase rakendamise kohtuliku läbivaatusetaliikmesriigis, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse.
(19) Käesolev määrus ei kehtesta liikmesriikidele kohustustkohaldada nende siseriiklikke õigusakte vastavalt määru-ses kirjeldatud menetluse miinimumstandardite suhtes.Määrus sätestab ergutusi kuni teatud määrani, muutes koh-tuotsuste tõhusama ja kiirema täitmisele pööramise võima-likuks muudes liikmesriikides juhul, kui on rakendatudkõnealused miinimumstandardid.
(20) Euroopa täitekorralduse kinnitamise rakendamine on võlg-nikule vabatahtlik vaidlustamata nõuete korral, kes võibselle asemel valida tunnustamise ja täitmisele pööramisesüsteemi, mida on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 44/2001või ühenduse mõnes muus juriidilises dokumendis.
(21) Kui dokument tuleb saata kohaletoimetamiseks ühest liik-mesriigist teise, kehtivad käesolev määrus ning eriti mää-ruses kirjeldatud kättetoimetamisreeglid kooskõlas nõu-kogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1348/2000kohtu- ja kohtuväliste tsiviil- ja äridokumentide kättetoi-metamise kohta liikmesriikides (1) ning eriti artikkel 14koostoimes liikmesriikide deklaratsioonidega artiklis 23.
(22) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral täita kavandatavatemeetmete üldisi eesmärke, mis oma ulatuse ja mõju tõttuon paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendusvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-
(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 39
128
tatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätes-tatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käes-olev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajali-kust kaugemale.
(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonileantud rakendusvolituste kasutamise menetlus. (1)
(24) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määrusevastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(25) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vas-tuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu temasuhtes kohaldamisele.
(26) Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 5 teisele taandelekohaldatakse kaasotsustamismenetlust käesolevas määru-ses sätestatud meetmete suhtes alates 1. veebruarist 2003,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määruse eesmärgiks on luua Euroopa täitekorraldusvaidlustamata nõuetele, mis lubaks, kehtestades selleksmiinimumstandardid, kohtuotsuste ning ametlike juriidilistedokumentide vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahesvahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada ennekohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjadesuhtes igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laienetulude, tolli ega haldusasjadele ning riigi vastutusele riigiasutuseseaduste ja puuduste täitmise suhtes (acta iure imperii).
2. Käesolevat määrust ei kohaldata:
a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevatevaraliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;
b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste jurii-diliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kom-promissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;
c) sotsiaalkindlustuse suhtes;
d) vahekohtute suhtes.
3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taanit.
Artikkel 3
Euroopa täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid
1. Käesolevat määrust kohaldatakse vaidlustamata nõudeid käsit-levate kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.
Nõue on vaidlustamata kui:
a) võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekutomaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetudvõi koostatud kohtumenetluste käigus või
b) võlgnik ei ole kunagi päritoluliikmesriigi seaduse olulistemenetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanudvõi
c) võlgnik ei ole ilmunud või esindatud vastavat nõuet puuduta-val kohtumenetlusel pärast esialgse vastuväite esitamist koh-tumenetluse käigus, eeldusel, et nimetatud käitumine võrdubnõude või võlgniku esitatud väidetavate faktide möönmisegavastavalt päritoluriigi seadustele või
d) võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidili-ses dokumendis väljendanud.(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
40 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
129
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka otsuste suhtes, mis on teh-tud järgmiste kohtuotsuste, kohtulahendite ja Euroopa täitekor-raldusena kinnitatud autentsete juriidiliste dokumentide vaidlus-tamise kohta.
Artikkel 4
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. kohtuotsus – liikmesriigi kohtu või erikohtu igasugune lahend,kuidas tahes seda nimetatakse, sealhulgas seadlus, korraldus,otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtuku-lude kohta;
2. nõue – nõue teatava rahasumma tasumiseks, mis kuulub maks-misele või mille maksetähtpäev on määratud kohtuotsuse võiametliku juriidilise dokumendiga;
3. ametlik juriidiline dokument –
a) dokument, mis on koostatud või registreeritud ametlikujuriidilise dokumendina ning mille õigsus:
i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ja
ii) mis on kehtestatud päritoluriigi avaliku võimu kandjavõi muu vastava võimu poolt
või
b) haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohus-tuste jätkumisega seotud kokkulepe.
4. päritoluliikmesriik – liikmesriik, milles otsus on välja kuuluta-tud, kohtuotsus kinnitatud või lahendatud või ametlik juriidi-line dokument koostatud või registreeritud ning mis kinnita-takse Euroopa täitekorraldusena.
5. jõustumise liikmesriik – liikmesriik, milles taotletakse Euroopatäitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse, -lahendi või amet-liku juriidilise dokumendi täitmisele pööramist.
6. päritoluriigi kohus – kohus või erikohus, kus toimub kohtume-netlus artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud tingi-muste täitmiseks.
7. Rootsis hõlmab mõiste “kohus” maksmismääruste (betalnings-föreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste kor-ral ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).
II PEATÜKK
EUROOPA TÄITEKORRALDUS
Artikkel 5
Välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamine
Kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopatäitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistesliikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitadaselle tunnustamisele vastuväiteid.
Artikkel 6
Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded
1. Liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus kinnitataksepäritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täi-tekorraldusena, kui:
a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja
b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja
c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükissätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõuevastavalt artikli 3 lõike 1 punktides b või c sätestatud tähen-dusele ja
d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks eluko-haks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähen-duses juhtudel, kui
— nõue on vaidlustamata artikli 3 lõige 1 punktide b või cmääratletud tähenduses ja
— nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepin-gule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist võielukutsest väljaspool olevaks ja
— võlgnik on tarbija.
2. Kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on kao-tanud täitmisele pööratavuse või selle jõustamine on peatatud võikatkestatud, antakse päritoluriigi kohtule mis tahes ajal esitatudavalduse põhjal välja IV lisas esitatud tüüpvormi kohane tõend,mis näitab täitmisele pööratavuse puudumisi või piiranguid.
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 41
130
3. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 2 kohaldamist, kui vastavaltkäesoleva artikli lõikele 1 on tehtud otsus Euroopa täitekorraldu-sena kinnitatud kohtuotsuse vaidlustamise kohta, antakse väljamis tahes ajal kohaldatav asendustõend V lisa kohase tüüpvormijärgi, kui kõnealune otsus vaidlustamise kohta on pärit-oluliikmesriigis täitmisele pööratav.
Artikkel 7
Kohtumenetlustega seotud kulud
Kui kohtuotsus sisaldab täitmisele pööratavat lahenditkohtumenetlustega seotud kulude, sealhulgas intressimäärakohta, kinnitatakse see Euroopa täitekorraldusena, võttes arvessekulusid, kui võlgnik ei ole esitanud eraldi vastuväidet omakohustuse suhtes kanda vastavad kulud kohtumenetluste käigusning kooskõlas päritoluliikmesriigi seadusega.
Artikkel 8
Euroopa täitekorralduse osaline tõend
Kui käesoleva määruse tingimusi täidab vaid osa kohtuotsusest,siis antakse vastavate osade jaoks välja Euroopa täitekorralduseosaline tõend.
Artikkel 9
Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmine
1. Euroopa täitekorraldus antakse välja I lisas esitatud tüüpvormikohaselt.
2. Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.
Artikkel 10
Euroopa täitekorralduse tõendi õiend või tagasivõtmine
1. Vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täi-tekorraldus:
a) korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusikohtuotsuse ja tõendi vahel;
b) võetakse tagasi, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvessekäesolevas määruses sätestatud nõudeid.
2. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmisekohta kehtivad päritoluliikmesriikide seadused.
3. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise aval-duse esitamiseks võib kasutada VI lisas esitatud tüüpvormi.
4. Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmist ei saa vaidlustadaükski apellatsioon.
Artikkel 11
Euroopa täitekorralduse tõendi mõju
Euroopa täitekorralduse tõend jõustub ainult kohtuotsusetäitmise tagamise piires.
III PEATÜKK
MIIMINUMSTANDARDID VAIDLUSTAMATA NÕUETEMENETLUSTE KORRAL
Artikkel 12
Miinimumstandardite kohaldamisala
1. Vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c mää-ratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitadaEuroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigikohtumenetlused täidavad käesolevas peatükis sätestatud menet-lusnõudeid.
2. Samad nõuded kehtivad Euroopa täitekorralduse tõendi võiasendustõendi väljaandmisel artikli 6 lõikes 3 määratletud tähen-duses kohtuotsuse vaidlustamise järel langetatud otsuse kohta,kusjuures otsustamise hetkel on täidetud artikli 3 lõike 1 punk-tide b või c nõuded.
Artikkel 13
Kättetoimetamine võlgniku kättesaamistõendiga
1. Menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokumentvõidakse võlgnikule kätte toimetada kasutades üht järgmistest vii-sidest:
a) kättesaamistõendiga tõendatud isiklik kättetoimetamine, seal-hulgas kättesaamise kuupäev, millele on alla kirjutanud võlg-nik;
42 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
131
b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud voli-tatud isiku allkirjaga teatis, et võlgnik on dokumendi kätte saa-nud või keeldunud seda vastu võtmast ilma mis tahes õigus-liku põhjenduseta;
c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhul-gas kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille ontagastanud võlgnik;
d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kät-tetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhulgas kviitungikuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanudvõlgnik.
2. Vastavalt lõikele 1 võib võlgnikule kätte toimetada mis taheskohtuliku arutamise kohtukutse või anda see eelmisel kohtuistun-gil sellesama nõude kohta suuliselt ning kinnitada see kõnealuseeelmise kohtuistungi protokollis.
Artikkel 14
Kättetoimetamine ilma võlgniku kättesaamistõendita
1. Menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse doku-mendi või mis tahes kohtukutse kohtuistungile võib kätte toime-tada ühel järgmistest viisidest:
a) isiklik kättetoimetamine võlgniku kodusel aadressil isikutele,kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas või töötavad seal;
b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral kättetoi-metamine võlgniku äriruumides isikutele, kes on võlgniku pal-gal;
c) dokumendi toimetamine võlgniku postkasti;
d) dokumendi toimetamine postkontorisse või pädevatesse ame-tiasutusse ning võlgniku postkasti sellest vastava kirjaliku tea-tise jätmine, kusjuures kirjalik teatis sedastab selgelt doku-mendi kohtuliku iseloomu ja teatise õigusliku mõjukättetoimetamisdokumendina ning seades jooksvad tähtajad.
e) kättetoimetamine posti teel ilma kviitungita vastavalt lõikele 3,kui võlgniku aadress on päritoluliikmesriigis;
f) elektrooniliste vahendite abil, kusjuures saadetise kättesaamiseautomaatne teade on tõendatud, juhul kui võlgnik on eelne-valt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetaminelõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada.
3. Kättetoimetamine lõike 1 punktide a–d põhjal tõendatakse:
a) kätte toimetanud pädeva isiku alla kirjutatud dokumendiga,nimetades:
i) kasutatud kättetoimetamisviisi ja
ii) kättetoimetamise kuupäeva ja
iii) selle, kas dokument on toimetatud kätte muule isikule kuivõlgnikule, kõnealuse isiku nimi ning seos võlgnikuga
või
b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kviitungi kinnitus isikult, kel-lele dokument kätte toimetati.
Artikkel 15
Kättetoimetamine võlgniku esindajatele
Lähtuvalt artiklites 13 ja 14 kirjeldatud viisidest võib dokumendikätte toimetada ka võlgniku esindajatele.
Artikkel 16
Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmine
Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmise tagamisekspeab menetluse algatusdokument või sellega samaväärne doku-ment sisaldama järgmist:
a) poolte nimed ja aadressid;
b) nõude suurus;
c) kui nõudelt taotletakse intressi, lisanduvad laenusummale vas-tavalt päritoluriigi seadusele automaatselt intressimäär ningajavahemik, mille eest intressi taotletakse;
d) selgitus nõude põhjenduse kohta.
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 43
132
Artikkel 17
Võlgnikule asjakohase teabe andmine nõudevaidlustamiseks vajalike menetlustoimingute kohta
Järgnev peab olema selgesõnaliselt väljendatud menetluse algatus-dokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes koh-tukutses või sellega kaasnevas dokumendis:
a) nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sealhulgas nõude vaid-lustamise tähtaeg kirjalikult või kohtuliku arutamise aeg, naguon sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetadavõi kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advo-kaadi esindatus on kohustuslik;
b) võimaluse korral vastuväite puudumise või mitteilmumisetagajärjed, võimalus, et otsus langetatakse või pööratakse täit-misele võlgniku vastu koos kohtumenetlusega seotud kuludeeest vastutamisega.
Artikkel 18
Miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine
1. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastadaning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui:
a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13ja 14 nõuetele ja
b) võlgnikul oli võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaa-tamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õige-aegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhul-gas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ningvajadusel selle tähtaeg ja
c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vas-tavuses vaidlustanud.
2. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevas-tavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on pii-savalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseksvajaliku dokumendi.
Artikkel 19
Miinimumstandardid erandjuhtude läbivaatamiseks
1. Lisaks artiklitele 13 kuni 18 võib kohtuotsuse kinnitadaEuroopa täitekorraldusena, kui võlgnikul on vastavalt päritoluliik-mesriigi seadusele õigus taotleda otsuse läbivaatamist, kusjuures:
a) i) menetluse algatusdokument või samaväärne dokument võikohtukutse toimetati kätte artiklis 14 kirjeldatud viisil ja
ii) kätte ei toimetatud piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanudvõlgnikul temast olenemata põhjustel oma kaitset korral-dada
või
b) võlgnikku takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud võivõlgnikust sõltumatud erakorralised asjaolud,
eeldusel, et mõlemal juhul tegutseb võlgnik viivitamatult.
2. Käesolev artikkel ei piira võimalust, et liikmesriigid lubavadkohtuotsuse läbivaatamist leebematel tingimustel kui on nimeta-tud lõikes 1.
IV PEATÜKK
TÄITMINE
Artikkel 20
Täitemenetlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki sätete kohaldamist, regu-leerib täitemenetlust liikmesriigi seadus, kus sätted täitmisele pöö-ratakse.
Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus pööratakse täit-misele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liik-mesriigis, kus otsus jõustus.
2. Võlausaldaja peab muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmiselepööratakse, pädevatele jõustamisasutustele järgmised dokumen-did:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele ja
b) Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mis vastab selle eht-suse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja
44 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
133
c) vajaduse korral Euroopa täitekorralduse ärakiri või selle tõlgeliikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, riigikeelde või kuiselles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis selle paiga, kus täit-misele pööramist taotletakse, kohtumenetluses kasutatavasseriigikeelde või ühte ametlikku keelde kooskõlas kõnealuse liik-mesriigi seadustega, või mõnda teise keelde, mida liikmesriik,kus otsus täitmisele pööratakse, aktsepteerib. Iga liikmesriikteeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selle amet-liku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikee-led, kuid milles täidetud tõendit ta aktsepteerib. Tõlke kinni-tab selleks volitatud isik ühes liikmesriigis.
3. Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigislangetatud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kuidas tahes kirjeldatudkautsjoni, võlakirja ega sissemakset selle alusel, et ta on välisriigikodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liik-mesriigis, kus täitmist taotletakse.
Artikkel 21
Täitmisele pööramisest keeldumine
1. Vastavalt võlgniku avaldusele keeldub liikmesriigi, kus otsustäitmisele pööratakse, pädev kohtuasutus otsust täitmisele pööra-mast, kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus onvastuolus liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasemaotsusega, võttes arvesse, et:
a) varasem kohtuotsus oli seotud sama hagi alusega ning leidisaset samade osapoolte vahel ja
b) varasem kohtuotsus langetati liikmesriigis, kus otsus täitmiselepöörati, või täidab tunnustamiseks vajalikke tingimusi liikmes-riigis, kus otsus täitmisele pöörati ja
c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitenapäritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.
2. Mitte mingitel asjaoludel ei vaadata kohtuotsust või selle kin-nitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi liikmes-riigis, kus otsus täitmisele pöörati.
Artikkel 22
Lepingud kolmandate riikidega
Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigidkohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist Brüsseli
konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama tsiviil- jakaubandusasju, eelkõige teises kõnealuse konventsiooniosalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline võipeamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui artiklis 4sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealusekonventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.
Artikkel 23
Täitmisele pööramise edasilükkamine või piiramine
Kui võlgnik on
— vaidlustanud kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täite-korraldusena, sealhulgas esitanud avalduse läbivaatamiseksartiklis 19 sätestatud korras või
— taotlenud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist võitagasivõtmist artiklis 10 sätestatud korras
võib liikmesriigi, kus otsus täitmisele pöörati, pädev kohus võiasutus vastavalt võlgniku taotlusele:
a) piirata täitemenetluse kaitsemeetmetega või
b) määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrateskindlaks selle suuruse või
c) erakorraliste asjaolude puhul täitemenetluse peatada.
V PEATÜKK
AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULAHENDID
Artikkel 24
Kohtulahendid
1. Nõuet käsitlev kohtulahend artikli 4 lõikes 2 määratletudtähenduses, mis on kohtuasja arutamise käigus kohtu poolt heakskiidetud või vastu võetud ning kuulub täitmisele liikmesriigis, kussee heaks kiideti või vastu võeti, kuulub II lisas esitatud tüüpvormijärgi kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena vastavalt selle heakskiitnud või vastu võtnud kohtule esitatud avaldusele.
2. Kohtulahend, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusenapäritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma vajadu-seta tõendada täitmisele pööratavus või ühegi võimaluseta vastu-stada täitmisele pööratavust.
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 45
134
3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatudartikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, väljaarvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.
Artikkel 25
Ametlikud juriidilised dokumendid
1. Artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses nõuet käsitlev amet-lik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav ühes liikmes-riigis, kuulub päritoluliikmesriigi poolt nimetatud asutuse pooltkinnitamisele Euroopa täitekorraldusena, kasutades III lisas esita-tud vormi.
2. Ametlik juriidiline dokument, mis on kinnitatud Euroopa täi-tekorraldusena päritoluliikmesriigis, kuulub täitmisele pöörami-sele teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmiselepööratavus või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pöörata-vust.
3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatudartikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, väljaarvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTE
Artikkel 26
Üleminekusäte
Käesolevat määrust kohaldatakse vaid langetatud kohtuotsuste,heaks kiidetud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ningdokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud võiregistreeritud ametlike juriidiliste dokumentidena pärastkäesoleva määruse jõustumist.
VII PEATÜKK
SEOS ÜHENDUSE MUUDE AKTIDEGA
Artikkel 27
Seos määrusega (EÜ) nr 44/2001
Käesolev määrus ei mõjuta võimalust taotleda vaidlustamatanõudeid käsitlevate kohtuotsuse, kohtulahendite või ametlike
juriidiliste dokumentide tunnustamist ning täitmisele pööramistkooskõlas määrusega (EÜ) nr 44/2001.
Artikkel 28
Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000
Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1348/2000kohaldamist.
VIII PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 29
Teave täitemenetluse ja ametiasutuste kohta
Liikmesriigid teevad koostööd avalikkusele ning ametlikele ring-kondadele teabe jagamiseks:
a) liikmesriikides kasutatavate täitemeetodite ja -menetlustekohta ja
b) liikmesriikide pädevate täitevasutuste kohta,
eriti Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tsiviil- ja kau-bandusasjades kooskõlas otsusega 2001/470/EÜ. (1)
Artikkel 30
Teave apellatsioonimenetluste, keelte ja ametiasutustekohta
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrigeerimise ja tagasivõtmisening artikli 19 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise menetlused;
b) artikli 20 lõike 2 punkti c alusel võetud meetmeid;
c) artiklis 25 sätestatud ametiasutuste nimekirjad
ning mis tahes järgnevad muudatused.
2. Komisjon teeb nimetatud teabe vastavalt lõikele 1 avalikultkättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigimuude asjakohaste vahenditega.
(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
46 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
135
Artikkel 31
Lisade muudatused
Tüüpvormide muudatused lisades võetakse vastu vastavaltartikli 32 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele.
Artikkel 32
Komitee
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 75 ettenähtud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 33
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 21. jaanuaril 2004.
Seda kohaldatakse alates 21. oktoobrist 2005, välja arvatudartiklid 30, 31 ja 32, mida kohaldatakse alates21. jaanuarist 2005.
Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv jaliikmesriikides vahetult kohaldatav.
Strasbourg, 21. aprill 2004
Euroopa Parlamendi nimel
president
P. COX
Nõukogu nimel
eesistuja
D. ROCHE
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 47
136
I LISA
EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – KOHTUOTSUS
48 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
137
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 49
138
50 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
139
II LISA
EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – KOHTULIK KOKKULEPE
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 51
140
52 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
141
III LISA
EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – AMETLIK JURIIDILINE DOKUMENT
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 53
142
54 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
143
IV LISA
TÄITMISELE PÖÖRATAVUSE PUUDUMISE VÕI PIIRANGUTE TÕEND(ARTIKLI 6 LÕIGE 2)
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 55
144
56 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
145
V LISA
EUROOPA TÄITEKORRALDUSE ASENDUSTÕEND PÄRAST VAIDLUSTAMIST(ARTIKLI 6 LÕIGE 3)
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 57
146
58 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
147
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 59
148
60 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
149
VI LISA
AVALDUS EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕENDI KORRIGEERIMISEKS VÕI TAGASIVÕTMISEKS(ARTIKLI 10 LÕIGE 3)
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 61
150
62 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
151
152
3d
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006,
millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus
154
I
(Aktid, mille avaldamine on kohustuslik)
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1896/2006,
12. detsember 2006,
millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on taga-tud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomi-seks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjugatsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meet-meid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.
(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavadneed meetmed muu hulgas hõlmama tsiviilasjade lahenda-mise tõrgeteta sujumiseks takistuste kõrvaldamist, vaja-duse korral edendades liikmesriikides kohaldatavatetsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.
(3) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tam-pere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles val-mistama ette uusi õigusakte küsimustes, mis on ladusaõigusalase koostöö ja õiguskaitsele tõhusama juurdepääsuseisukohalt vältimatud ning viidati sellega seoses konkreet-selt rahalisele maksekäsule.
(4) 30. novembril 2000. aastal võttis nõukogu vastu komis-joni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeidtsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tun-
nustamise põhimõtte rakendamiseks (3). Programm näebette võimaluse rakendada kohtuotsuste tegemisel ühen-duse piires konkreetsetes valdkondades ühenduses sätesta-tud eri-, ühetaolist või ühtlustatud menetlust, sealhulgasvaidlustamata nõuete osas. Seda arendati edasi5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul vastu võe-tud Haagi programmis, milles kutsutakse üles jätkamaaktiivselt tööd Euroopa maksekäsuga.
(5) 20. detsembril 2002. aastal võttis komisjon vastu roheliseraamatu Euroopa maksekäsumenetluse ja meetmete kohta,mis lihtsustavad ja kiirendavad väikesi nõudeid käsitlevaidkohtuvaidlusi. Roheline raamat käivitas konsultatsiooniühetaolise või ühtlustatud vaidlustamata nõuete sissenõud-mise Euroopa menetluse võimalike eesmärkide ja tunnus-joonte kohta.
(6) Tõrgeteta ja tõhus maksmata võlgade sissenõudmine, millepuhul ei esine õiguslikke vastuolusid, on üliolulise tähtsu-sega Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks, kuna maksete hiline-mine on peamine maksejõuetuse põhjus, mis ohustabettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ette-võtjate, püsimajäämist ja põhjustab suure hulga töökoh-tade kadumise.
(7) Kõik liikmesriigid püüavad vaidlustamata nõuete massi-lise sissenõudmise küsimust lahendada ning enamik riiketeeb seda lihtsustatud maksekäsumenetluse kaudu, kuidon olemas olulised erinevused nii nende siseriiklike õigus-aktide sisus kui riigisiseste menetluste toimimises. Lisakson olemasolevad menetlused sageli kas vastuvõetamatudvõi rakendamatud piiriüleste juhtumite puhul.
(8) See põhjustab takistusi tõhusa õiguskaitse saamisele piiri-üleste juhtumite korral ning moonutab konkurentsi sise-turul, kuna võlausaldajate käsutuses olevad menetlused onerinevates liikmesriikides erineva tõhususega, mille tõttuon vaja ühenduse õigusakte, mis tagavad võlausaldajateleja võlgnikele võrdsed võimalused kogu Euroopa Liidus.
(1) ELT C 221, 8.9.2005, lk 77.(2) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta arvamus (Euroopa
Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 30. juuni 2006. aasta ühineseisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parla-mendi 25. oktoobri 2006. aasta seisukoht. Nõukogu 11. detsembri2006. aasta otsus. (3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/1
155
(9) Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendadakohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamatarahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral,luues Euroopa maksekäsumenetluse, ning lubada Euroopamaksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtes-tades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldabmaksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavaja-likke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist jatäitmist.
(10) Käesoleva määrusega kehtestatud menetlus peaks kuju-tama endast lisa- ja valikulist vahendit nõude esitajale, kel-lel on jätkuvalt võimalus kasutada siseriikliku õigusegasätestatud menetlust. Seega ei asenda ega ühtlusta käes-olev määrus olemasolevaid mehhanisme vaidlustamatanõuete sissenõudmiseks siseriikliku õiguse alusel.
(11) Menetlus peaks kohtu ja poolte vahelises teabevahetusesvõimalikult suures ulatuses tuginema tüüpvormide kasu-tamisele, et hõlbustada selle haldamist ja võimaldada auto-maatse andmetöötluse kasutamist.
(12) Liikmesriigid peaksid otsustamisel, milliste kohtute päde-vusse kuulub Euroopa maksekäsu väljaandmine, võtmaasjakohaselt arvesse vajadust tagada õiguskaitsekättesaadavus.
(13) Euroopa maksekäsu avalduses peaks nõude esitaja olemakohustatud esitama teavet, mis on nõude selgeks määrat-lemiseks ja põhjendamiseks piisav, et asetada kostjaolukorda, kus ta saab teha teadliku otsuse nõude vaidlus-tamise või vaidlustamata jätmise kohta.
(14) Sellega seoses peaks nõude esitaja olema kohustatud esi-tama nõuet toetavate tõendite kirjelduse. Selleks peakstaotluse vorm sisaldama põhjalikku loetelu võimalikesttõendiliikidest, mida tavaliselt rahaliste nõuete toetamiseksesitatakse.
(15) Euroopa maksekäsu avalduse esitamisega peaks kaasnemakõigi asjakohaste kohtukulude tasumine.
(16) Kohus peaks vaatama avalduse, sealhulgas kohtualluvuseküsimuse ja tõendite kirjelduse läbi avalduses esitatudteabe alusel. See võimaldab kohtul kontrollida prima facienõude sisu, et kõrvaldada muu hulgas selgelt põhjendama-tud nõuded ja vastuvõetamatud avaldused. Läbivaatamistei pea teostama kohtunik.
(17) Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada. See ei välistaaga avalduse tagasilükkamisotsuse võimalikku läbivaata-mist sama astme kohtus vastavalt siseriiklikule õigusele.
(18) Euroopa maksekäsk peaks teavitama kostjat tema valiku-test, kas maksta maksekäsuga ette nähtud summa nõudeesitajale või saata 30 päeva jooksul vastuväide, kui ta soo-vib nõuet vaidlustada. Lisaks täielikule teabele hageja pooltesitatud nõude kohta tuleks kostjat teavitada ka Euroopamaksekäsu õiguslikust iseloomust ja eelkõige nõude vaid-lustamata jätmise tagajärgedest.
(19) Liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tsiviilkohtumenet-lusnormides ning eriti dokumentide kättetoimetamistreguleerivates eeskirjades on vaja sätestada seoses Euroopamaksekäsumenetlusega kohaldatavad miinimumstandar-dite konkreetsed ja üksikasjalikud määratlused. Eelkõige eituleks seoses nende standardite täitmisega pidada piisa-vaks mis tahes õiguslikul fiktsioonil põhinevat Euroopamaksekäsu kättetoimetamismeetodit.
(20) Kõiki artiklites 13 ja 14 kirjeldatud kättetoimetamismee-todeid iseloomustab kas täielik kindlus (artikkel 13) võiväga suur tõenäosus (artikkel 14), et kättetoimetatuddokument on jõudnud adressaadini.
(21) Artikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohast isiklikku kätte-toimetamist teistele isikutele kui kostja tuleks käsitada vas-tavate sätete tingimuste täitmisena vaid juhul, kuikõnealused isikud on Euroopa maksekäsu tegelikult kättesaanud/vastu võtnud.
(22) Artiklit 15 kohaldatakse juhtudel, kui kostjal ei ole võima-lik end ise kohtus esindada, nagu näiteks juriidiliste isi-kute puhul, ning kui teda esindama volitatud isikmääratakse vastavalt seadusele, nagu ka juhtudel, kuikostja on volitanud vastavat juhtumit käsitleval kohtuis-tungil end esindama teise isiku, eelkõige advokaadi.
(23) Kostja võib vastuväite esitamisel kasutada käesolevas mää-ruses sätestatud tüüpvormi. Kohtud peaksid aga arvessevõtma mis tahes muul viisil kirjalikult esitatud vastuväi-det, kui see on selgelt sõnastatud.
(24) Ettenähtud ajavahemiku jooksul esitatud vastuväide peakslõpetama Euroopa maksekäsumenetluse ja viima asjakäsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenet-luseks, välja arvatud juhul, kui hageja on selgesõnaliselttaotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist. Käesolevamääruse kohaldamisel ei peaks mõistet “tavaline tsiviilkoh-tumenetlus” ilmtingimata tõlgendama siseriikliku õigusetähenduses.
L 399/2 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
156
(25) Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist peaks kost-jal olema teatud erandjuhtudel õigus taotleda Euroopamaksekäsu läbivaatamist. Läbivaatamine erandjuhtudel eipeaks tähendama, et kostjale antakse veelkordne võima-lus nõude vaidlustamiseks. Läbivaatamismenetluse käigustuleks nõude sisu hinnata üksnes sellises ulatuses, mis tule-neb kostja poolt teatavaks tehtud erandlikest asjaoludest.Muude erandlike asjaolude hulka võib kuuluda olukord,mil Euroopa maksekäsu aluseks olid maksekäsu avaldusesesitatud valeandmed.
(26) Artikliga 25 hõlmatud kohtukulude hulka ei peaks kuu-luma näiteks advokaatide tasud või kulud, mis on seotuddokumentide kättetoimetamisega muude asutuste kuikohtu poolt.
(27) Liikmesriigi kohtu poolt välja antud täidetavaks muutu-nud Euroopa maksekäsku tuleks selle täitmise eesmärgilvaadelda kui maksekäsku, mis on välja antud liikmesriigipoolt, kus selle täitmist taotletakse. Vastastikune usaldusõigusemõistmisse liikmesriikides õigustab ühe liikmesriigikohtu antavat hinnangut, et kõik Euroopa maksekäsu väl-jastamise tingimused on täidetud, mis võimaldab makse-käsu täitmist kõikides teistes liikmesriikides ilmamenetluse miinimumstandardite nõuetekohase rakenda-mise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus maksekäsktäidetakse. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ning eel-kõige artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 23 ette nähtudmiinimumstandardite kohaldamist, peaksid eeskirjadEuroopa maksekäsu täitmiseks jääma jätkuvalt siseriiklikuõiguse reguleerimisalasse.
(28) Tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millegamääratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja täht-aegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. (1) Kostjat tuleks sel-les osas nõustada ja teda teavitada, et tähtaja arvutamiselvõetakse arvesse selle liikmesriigi riigipühi, kus Euroopamaksekäsu väljastanud kohus asub.
(29) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vaidlustamatarahaliste nõuete kiire ja tõhusa ühtse sissenõudmismehha-nismi loomist Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid piisa-valt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuse jamõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühen-dus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklissätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähekäesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vaja-likust kaugemale.
(30) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused. (2)
(31) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva mää-ruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(32) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhteskohaldamisele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva määruse eesmärk on:
a) lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menet-luskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiri-üleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse,
ning
b) lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmes-riikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgiminevõimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahesebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist jatäitmist.
2. Käesolev määrus ei takista nõude esitajat esitamast nõuetartikli 4 tähenduses, kasutades selleks liikmesriigi õiguse võiühenduse õiguse alusel lubatud muud menetlust.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite kor-ral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes.Käesolev määrus ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasja-dele ega riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevu-setusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega
2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/3
157
2. Käesolevat määrust ei kohaldata:
a) abielusuhetest tulenevate varaliste õiguste, testamentide japärimise suhtes;
b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teistejuriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokku-lepete, kompromissi tegemise ja muude sarnaste menetlustesuhtes;
c) sotsiaalkindlustuse suhtes;
d) lepinguvälistest kohustustest tulenevate nõuete suhtes, väljaarvatud kui:
i) pooled on nende osas sõlminud kokkuleppe või kui ontunnistatud võla olemasolu,
või
ii) nad on seotud kindlaksmääratud võlgadega, mis tulene-vad vara ühisest omandist.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste “liikmes-riigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 3
Piiriülesed juhtumid
1. Käesolevas määruses tähendab mõiste “piiriülene juhtum”juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asu-koht või peamine elukoht on muus liimesriigis kui selles, kusasub avaldusega tegelev kohus.
2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõu-kogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 koh-tualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- jakaubandusasjades (1) artiklitele 59 ja 60.
3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtu-miga, on oluline aeg, millal esitatakse Euroopa maksekäsu aval-dus vastavalt käesolevale määrusele.
Artikkel 4
Euroopa maksekäsumenetlus
Euroopa maksekäsumenetlus kehtestatakse sellise kindla raha-summa sissenõudmiseks, mille tasumise tähtaeg on Euroopamaksekäsu avalduse esitamise ajaks saabunud.
Artikkel 5
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. “päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus Euroopa maksekäskon välja antud;
2. “maksekäsu täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakseEuroopa maksekäsu täitmist;
3. “kohus” – liikmesriigi ametiasutus, kes on pädev Euroopamaksekäsu osas või sellega seotud küsimustes;
4. “päritoluriigi kohus” – kohus, kes annab välja Euroopamaksekäsu.
Artikkel 6
Kohtualluvus
1. Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kohtualluvusvastavalt asjaomastele ühenduse õiguse eeskirjadele, eelkõige vas-tavalt määrusele (EÜ) nr 44/2001.
2. Kui nõue on seotud lepinguga, mille isik, tarbija, on sõlmi-nud oma majandustegevusest või kutsealast väljapoole jääval ees-märgil, ning juhul kui kostjaks on tarbija, on jurisdiktsioon ainultkostja alalise elu- või asukoha liikmesriigi kohtutel määruse (EÜ)nr 44/2001 artikli 59 tähenduses.
Artikkel 7
Euroopa maksekäsu avaldus
1. Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisastoodud tüüpvormi A.
2. Avalduses märgitakse:
a) poolte ning, kui see on asjakohane, nende esindajate nimedja aadressid ning selle kohtu nimetus ja aadress, kellele aval-dus esitatakse;
b) nõude suurus, sealhulgas põhinõue ning, kui see on asjako-hane, intress, leppetrahvid ja kulud;
c) kui nõudelt taotletakse intressi, intressimäär ning ajavahe-mik, millelt intressi nõutakse, välja arvatud juhul, kui pärit-oluliikmesriigi õiguse kohaselt lisatakse põhinõudeleautomaatselt seadusjärgne intress;
d) hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldusning, kui see on asjakohane, nõutav intress;
e) nõuet toetavate tõendite kirjeldus;
f) kohtualluvuse alused,
ning
g) asja piiriülene olemus artikli 3 tähenduses.(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni
määrusega (EÜ) nr 2245/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 10).
L 399/4 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
158
3. Avalduses kinnitab nõude esitaja, et esitatud teave on talleteadaolevalt tõene ning et ta on teadlik sellest, et mis tahes taht-lik valeandemete esitamine võib tuua kaasa kohaseid karistusipäritoluliikmesriigi õiguse alusel.
4. Avalduse liites võib nõude esitaja teatada kohtule, et ta onartikli 17 tähenduses tavalisele tsiviilkohtumenetlusele üleminekuvastu, juhul kui kostja esitab vastuväite. See ei takista nõude esi-tajat sellest kohtule teatamast, kuid igal juhul peab teatamine toi-muma enne käsu väljaandmist.
5. Avaldus esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid,sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriikaktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.
6. Avaldusele kirjutab alla nõude esitaja või, kui see on asja-kohane, tema esindaja. Juhul kui avaldus esitatakse vastavalt lõi-kele 5 elektrooniliselt, allkirjastatakse see vastavalt EuroopaParlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistikukohta (1) artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab allkirjaning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.
Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtuteson olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kät-tesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rüh-male ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliseltidentifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidestkomisjonile.
Artikkel 8
Avalduse läbivaatamine
Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avaldusealusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätes-tatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põh-jendatud. Sellist läbivaatamist võib teostada automatiseeritudmenetluse abil.
Artikkel 9
Täiendamine ja parandamine
1. Kui artiklis 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, annabkohus nõude esitajale võimaluse avaldust täiendada või paranda-da, välja arvatud juhul, kui nõue on selgelt põhjendamatu ja aval-dus vastuvõetamatu. Kohus kasutab selleks II lisas toodudtüüpvormi B.
2. Kui kohus nõuab, et nõude esitaja avaldust täiendaks võiparandaks, nimetab kohus tähtaja, mida ta peab antud olukorraskohaseks. Kohus võib kasutada oma kaalutlusõigust nimetatudtähtaja pikendamiseks.
Artikkel 10
Avalduse muutmine
1. Kui nõue vastab artiklis 8 nimetatud tingimustele üksnesosaliselt, teavitab kohus sellest nõude esitajat, kasutades III lisastoodud tüüpvormi C. Nõude esitajal palutakse nõustuda Euroopamaksekäsu ettepanekuga kohtu poolt täpsustatud summas võisee tagasi lükata ning nõude esitajat teavitatakse tema otsusegakaasnevatest tagajärgedest. Nõude esitaja vastab kohtu saadetudtüüpvormi C tagastamisega kohtu poolt artikli 9 lõike 2 koha-selt ette nähtud tähtajaks.
2. Juhul kui nõude esitaja nõustub kohtu ettepanekuga, annabkohus nõude esitaja poolt aktsepteeritud osa kohta välja Euroopamaksekäsu vastavalt artiklile 12. Esialgse nõude ülejäänud osasuhtes kohaldatakse siseriiklikku õigust.
3. Kui nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ettenähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga, lükkab kohusEuroopa maksekäsu avalduse täies ulatuses tagasi.
Artikkel 11
Avalduse tagasilükkamine
1. Kohus lükkab avalduse tagasi, kui:
a) ei ole täidetud artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused,
või
b) nõue on selgelt põhjendamatu,
või
c) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt artikli 9lõike 2 alusel täpsustatud tähtajaks,
või
d) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtudtähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga vastavalt artik-lile 10.
Nõude esitajat teavitatakse tagasilükkamise põhjustest, kasutadesIV lisa toodud tüüpvormi D.(1) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/5
159
2. Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada.
3. Avalduse tagasilükkamine ei takista nõude esitajat esitamastuut Euroopa maksekäsu avaldust või kasutamast selleks liikmes-riigi õiguse kohast muud menetlust.
Artikkel 12
Euroopa maksekäsu väljaandmine
1. Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annabkohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul aval-duse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutadesV lisas toodud tüüpvormi E.
30-päevase ajavahemiku hulka ei loeta aega, mis kulus nõude esi-tajal avalduse täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks.
2. Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koo-piaga. See ei sisalda nõude esitaja poolt tüüpvormi A 1. ja 2. lii-tes esitatud teavet.
3. Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:
a) maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa,
või
b) keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi koh-tusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alatesmaksekäsu kostjale kättetoimetamisest.
4. Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et:
a) maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabepõhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud;
b) juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16,muutub maksekäsk täidetavaks;
c) kui esitatakse vastuväide, jätkub menetlus päritoluliikmes-riigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse kor-ras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelttaotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.
5. Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte koos-kõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13,14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.
Artikkel 13
Kättetoimetamine kostja kättesaamistõendiga
Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimeta-mise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt ühel järgmistestviisidest:
a) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kostja poolt alla kir-jutatud kättesaamistõend, millel on kättesaamise kuupäev;
b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanudpädeva isiku poolt alla kirjutatud ja kättetoimetamise kuu-päevaga teatis selle kohta, et kostja on dokumendi kätte saa-nud või keeldunud seda vastu võtmast ilma õiguslikupõhjenduseta;
c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamisekuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ningmille on tagastanud kostja;
d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teelkättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäe-vaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning milleon tagastanud kostja.
Artikkel 14
Kättetoimetamine ilma kostja kättesaamistõendita
1. Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoi-metamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt samuti ühel järg-mistest viisidest:
a) isiklik kättetoimetamine kostja kodusel aadressil isikutele, keselavad kostjaga samas leibkonnas või töötavad seal;
b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral isiklikkättetoimetamine kostja äriruumides isikutele, kes on kost-jaga seotud töölepingu või mõne muu sarnase lepingu alusel;
c) maksekäsu toimetamine kostja postkasti;
d) maksekäsu toimetamine postkontorisse või pädevasse ame-tiasutusse ning kostja postkasti vastava kirjaliku teate jätmi-ne, eeldusel et kirjalik teade sedastab selgelt dokumendikohtuliku iseloomu või viitab sellele, et kättetoimetamineloetakse toimunuks teate jätmisega ning seades jooksvadtähtajad;
e) kättetoimetamine posti teel ilma kättesaamistõendita vasta-valt lõikele 3, kui kostja aadress on päritoluliikmesriigis;
L 399/6 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
160
f) elektrooniliste vahendite abil, mida tõendab automaatne kin-nitus, eeldusel et kostja on eelnevalt selgesõnaliselt vastavakättetoimetamisviisiga nõustunud.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetaminelõike 1 kohaselt lubatav, kui kostja aadress ei ole täpselt teada.
3. Kättetoimetamist lõike 1 punktide a, b, c ja d põhjal tõen-datakse järgmiselt:
a) kätte toimetanud pädeva isiku allakirjutatud dokumendiga,millele on märgitud:
i) kasutatud kättetoimetamisviis;
ja
ii) kättetoimetamise kuupäev;
ja
iii) kui dokument on kätte toimetatud muule isikule kuikostjale, kõnealuse isiku nimi ning seos kostjaga;
või
b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kättesaamiskinnitusega isi-kult, kellele dokument kätte toimetati.
Artikkel 15
Kättetoimetamine esindajale
Vastavalt artiklitele 13 või 14 võib dokumendi kätte toimetadaka kostja esindajale.
Artikkel 16
Euroopa maksekäsu vaidlustamine
1. Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopamaksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, misedastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga.
2. Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsukostjale kättetoimetamisest.
3. Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma etta peaks seda põhjendama.
4. Vastuväide esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid,sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriikaktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.
5. Vastuväitele kirjutab alla kostja või, kui see on asjakohane,tema esindaja. Juhul kui vastuväide esitatakse elektrooniliselt vas-tavalt lõikele 4, allkirjastatakse see vastavalt direktiivi1999/93/EÜ artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab all-kirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.
Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtuteson olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kät-tesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rüh-male ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliseltidentifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidestkomisjonile.
Artikkel 17
Vastuväite esitamise mõju
1. Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud täht-aja piires, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtu-tes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kuinõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluselõpetamist.
Kui nõude esitaja esitas oma nõude Euroopa maksekäsumenet-luse korras, ei mõjuta siseriiklik õigus kuidagi tema seisundit järg-nevas tavalises tsiviilkohtumenetluses.
2. Üleminekut tavalisele tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 tähen-duses reguleerib päritoluliikmesriigi õigus.
3. Nõude esitajale teatatakse, kas kostja on vastuväite esita-nud, ning samuti üleminekust tavalisele tsiviilkohtumenetlusele.
Artikkel 18
Täidetavus
1. Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttesarvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei olevastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivi-tamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas too-dud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, reguleerib täideta-vuse vorminõudeid päritoluliikmesriigi õigus.
3. Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsunõude esitajale.
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/7
161
Artikkel 19
Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude kaotamine
Päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäskutunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajadusetatäidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selletunnustamist.
Artikkel 20
Erandjuhtude läbivaatamine
1. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist onkostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritolu-liikmesriigi pädevas kohtus, kui:
a) i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatudviisidest,
ning
ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, misei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel omakaitset korraldada,
või
b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud võitemast sõltumatud erakorralised asjaolud,
tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.
2. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist onkostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamistpäritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määrusessätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgeltvalesti, või muudel erandlikel asjaoludel.
3. Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatami-seks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääbEuroopa maksekäsk jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsktühiseks.
Artikkel 21
Täitmine
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist,reguleerib täitemenetlust maksekäsu täitmise liikmesriigi õigus.
Täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsk kuulub täitmiselesamadel tingimustel kui täidetavaks muutunud otsus, mis on väljaantud maksekäsu täitmise liikmesriigis.
2. Maksekäsu täitmiseks mõnes muus liikmesriigis esitabnõude esitaja asjaomase liikmesriigi pädevatele täitevasutustelejärgmised dokumendid:
a) päritoluriigi kohtus täidetavaks tunnistatud Euroopa makse-käsu koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseksvajalikele tingimustele,
ning
b) vajadusel Euroopa maksekäsu tõlge maksekäsu täitmise liik-mesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigison mitu ametlikku keelt, selles kohas, kus maksekäsu täit-mist taotletakse, toimuvate kohtumenetluste ametlikkukeelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liik-mesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisestmaksekäsu täitmise liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriikvõib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle amet-liku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigi-keeled, kuid milles koostatud Euroopa maksekäskusid ta võibaktsepteerida. Tõlke tõestab isik, kes on selleks pädev ühesliikmesriigis.
3. Nõude esitajalt, kes taotleb ühes liikmesriigis välja antudEuroopa maksekäsu täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta mittemingit tagatist ega deposiiti olenemata vormist, selle tõttu, et taon välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elu- või asu-koht ei ole maksekäsu täitmise liikmesriigis.
Artikkel 22
Täitmisest keeldumine
1. Kostja avalduse alusel keeldub maksekäsu täitmise liikmes-riigi pädev kohtus Euroopa maksekäsku täitmisest, kui Euroopamaksekäsk on vastuolus mis tahes liikmesriigis või kolmandasriigis vastu võetud varasema otsuse või korraldusega, eeldusel et:
a) varasem otsus või määrus käsitles samu asjaolusid samadeosapoolte vahel,
ning
b) varasem otsus või määrus vastab tingimustele, mis on vaja-likud selle tunnustamiseks maksekäsu täitmise liikmesriigis,
ning
c) vastuolu ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliik-mesriigi kohtumenetluse käigus.
L 399/8 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
162
2. Avalduse alusel keeldutakse maksekäsu täitmisest samutijuhul, kui kostja on nõude esitajale maksnud Euroopa maksekäs-uga ette nähtud summa.
3. Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisuliseleläbivaatamisele maksekäsu täitmise liikmesriigis.
Artikkel 23
Täitmise edasilükkamine või piiramine
Kui kostja on vastavalt artiklile 20 esitanud läbivaatamistaotluse,võib maksekäsu täitmise liikmesriigi pädev kohus kostja avaldusepõhjal:
a) piirduda täitemenetlusel kaitsemeetmete võtmisega,
või
b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatiseandmise,
või
c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.
Artikkel 24
Seaduslik esindamine
Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusnõustaja pooltei ole kohustuslik:
a) nõude esitajale Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel;
b) kostjale Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisel.
Artikkel 25
Kohtukulud
1. Euroopa maksekäsumenetluse kohtukulud ja tavalise tsiviil-kohtumenetluse kohtukulud, mis tulenevad Euroopa maksekäsusuhtes vastuväite esitamisest liikmesriigis, ei tohi kokku ületadakõnealuse liikmesriigi sellise tavalise tsiviilkohtumenetluse koh-tukulusid, millele ei eelne Euroopa maksekäsumenetlust.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad kohtukuludkohtule tasumisele kuuluvatest tasudest ja lõivudest, mille suu-rus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt.
Artikkel 26
Seos siseriikliku menetlusõigusega
Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsit-leta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.
Artikkel 27
Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000
Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta mää-ruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja koh-tuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmisekohta (1) kohaldamist.
Artikkel 28
Kättetoimetamise kulude ja täitmisega seotud teave
Liikmesriigid teevad koostööd, et jagada avalikkusele ja kutse-ringkondadele teavet alljärgneva kohta:
a) dokumentide kättetoimetamise kulud,
ning
b) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine artiklite 21,22 ja 23 kohaldamisel,
eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgukaudu, mis on loodud vastavalt nõukogu otsusele2001/470/EÜ (2)
Artikkel 29
Teave kohtualluvuse, läbivaatamise korra,sidevahendite ja keelte kohta
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile 12. juuniks 2008 teabealljärgneva kohta:
a) milliste kohtute pädevusse kuulub Euroopa maksekäsuväljaandmine;
b) läbivaatamismenetlus ja pädevad kohtud artikli 20kohaldamisel;
c) millised sidevahendid on neile Euroopa maksekäsumenet-luse puhul vastuvõetavad ning kohtutele kättesaadavad;
d) artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled.
(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.(2) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/9
163
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatus-test kõnealustes andmetes.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikku-sele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ningmuude asjakohaste vahenditega.
Artikkel 30
Lisade muudatused
Lisades esitatud tüüpvorme ajakohastatakse või kohandataksetehniliselt artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras, tagades seejuuresnende täieliku vastavuse käesoleva määruse sätetega.
Artikkel 31
Komitee
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artikliga 75loodud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakseotsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võt-tes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 32
Läbivaatamine
12. detsembriks 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikas-jaliku aruande Euroopa maksekäsumenetluse toimimise kohta.Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldablaiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.
Selleks annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa makse-käsu piiriülese toimimise kohta, eesmärgiga tagada, et parimadtavad kajastaks parema õigusloome põhimõtteid ning et neidEuroopa Liidus asjakohaselt arvesse võetakse. Nimetatud teavehõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamiselihtsust ja liikmesriikide riiklikke maksekäsumenetlusi.
Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohan-damisettepanekud.
Artikkel 33
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avalda-mist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2008, välja arvatudartiklid 28, 29, 30 ja 31, mida kohaldatakse alates12. juunist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.
Strasbourg, 12. detsember 2006
Euroopa Parlamendi nimelpresident
J. BORRELL FONTELLES
Nõukogu nimeleesistuja
M. PEKKARINEN
L 399/10 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
164
I LISA
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/11
165
L 399/12 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
166
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/13
167
L 399/14 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
168
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/15
169
L 399/16 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
170
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/17
171
L 399/18 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
172
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/19
173
II LISA
L 399/20 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
174
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/21
175
III LISA
L 399/22 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
176
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/23
177
IV LISA
L 399/24 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
178
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/25
179
V LISA
L 399/26 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
180
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/27
181
L 399/28 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
182
VI LISA
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/29
183
L 399/30 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
184
VII LISA
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/31
185
L 399/32 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006
186
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
3e
188
I
(EÜ asutamislepingu/Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik)
MÄÄRUSED
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 861/2007,
11. juuli 2007,
millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artiklit 67,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on taga-tud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loo-miseks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjugatsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meet-meid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohasekstoimimiseks.
(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavadneed meetmed muu hulgas hõlmama takistuste kõrvalda-mist tsiviilkohtumenetluse tõrgeteta sujumiseks, vajadusekorral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkoh-tumenetluse normide kokkusobivust.
(3) Sellest lähtudes on ühenduse tasandil muude meetmetehulgas vastu võetud nõukogu 29. mai 2000. aastamäärus (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade
kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liik-mesriikides kätteandmise kohta), (3) nõukogu 22. det-sembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001(kohtupädevuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (4) nõukogu 28. mai2001. aasta otsus nr 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil-ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk), (5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aastamäärus (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täite-korraldus vaidlustamata nõuete kohta) (6) ning EuroopaParlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus(EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopamaksekäsumenetlus) (7).
(4) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tam-pere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles kehtes-tama ühised menetlusnormid tarbijaid või kaubandusalaseidnõudeid käsitlevate väiksemate piiriüleste kohtuvaidlustelihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
(5) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komis-joni ja nõukogu ühisprogrammi, milles käsitletakse meet-meid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsustevastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks (8).Programmis viidatakse piiriüleste väiksemate kohtuvaid-luste lahendamise lihtsustamisele ja kiirendamisele. Sedaarendati edasi 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemko-gul vastu võetud Haagi programmis, (9) milles kutsutakseüles jätkama aktiivselt tööd väiksemate kohtuvaidlustega.
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 61.(2) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu
Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2007. aasta otsus.
(3) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.(4) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ)
nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).(5) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15. Määrust on muudetud komisjoni mää-
rusega (EÜ) nr 1869/2005 (ELT L 300, 17.11.2005, lk 6).(7) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.(8) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.(9) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/1
189
(6) Komisjon võttis 20. detsembril 2002 vastu rohelise raa-matu, mis käsitleb Euroopa maksekorralduse menetlust jameetmeid väiksemate kohtuvaidluste menetlemise lihtsus-tamiseks ja kiirendamiseks. Roheline raamat käivitas kon-sultatsioonid seoses väiksemate kohtuvaidluste menetluselihtsustamiseks ja kiirendamiseks võetavate meetmetega.
(7) Mitmed liikmesriigid kohaldavad väiksemate kohtuvaid-luste lahendamisel lihtsustatud tsiviilkohtumenetlust, sestmenetluse kulud, menetlusele kuluv aeg ja asjaajamise kee-rukus ei kahane alati proportsionaalselt nõude väärtusekahanemisega. Takistused kiire ja odava kohtumenetluseläbiviimiseks on piiriüleste juhtumite puhul suuremad.Seepärast on vaja luua Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetlus. Sellise menetluse eesmärk peaks olema soodus-tada õiguskaitse kättesaadavust. Erinevate liikmesriikideõigusaktid annavad võlausaldajate käsutusse erineva tõhu-susega menetlused, tuues seeläbi kaasa konkurentsi moo-nutamise siseturul, mis annab tunnistust vajadusestühenduse õiguse järele, mis tagaks võlausaldajatele ja võlg-nikele ühtsed reeglid kogu Euroopa Liidu territooriumil.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raamesnõude käsitlemise kulude kehtestamisel oleks vaja arvessevõtta lihtsuse, kiiruse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.On asjakohane, et tasumisele kuuluvate kulude üksikasjadoleksid avalikustatud ning et selliste kulude kehtestamineoleks läbipaistev.
(8) Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks liht-sustama ja kiirendama väiksemate kohtuvaidluste menet-lemist piiriüleste juhtumite puhul ja vähendamamenetluskulusid, pakkudes lisavõimalust liikmesriigi õigu-ses olevatele võimalustele, viimaseid muutmata. Käesolevmäärus peaks samuti lihtsustama Euroopa väiksematekohtuvaidluse menetluse raames mõnes muus liikmesrii-gis tehtud kohtuotsuse tunnustamist.
(9) Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi javõetakse arvesse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste har-taga tunnustatud põhimõtteid. Kohus peaks kinni pidamaõigusest õiglasele kohtumõistmisele ning järgima võistle-vuse põhimõtet, eriti otsustades kohtuistungi vajalikkusevõi tõendamisvahendite ja tõendamise ulatuse üle.
(10) Nõude väärtuse arvutamisel ei arvestata hõlbustamise ees-märgil intressi, kulusid ja muid kõrvalnõudeid. See eitohiks mõjutada ei kohtu pädevust neid kohtuotsuses väljamõista ega liikmesriigi õigusnorme intressi arvutamisel.
(11) Et lihtsustada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menet-luse alustamist, peaks avaldaja tegema avalduse, täites
standardse nõudevormi, ning esitama selle kohtule. Stan-dardne nõudevorm tuleks esitada vaid vajaliku pädevusegakohtule.
(12) Nõudevormile tuleb lisada vajadusel kõik asjakohasedtõendavad dokumendid. Siiski ei takista see avaldajat esi-tama vajadusel menetluse jooksul täiendavaid tõendeid.Sama põhimõtet tuleks kohaldada vastaspoole vastusesuhtes.
(13) Mõisted „selgelt põhjendamatu” nõude rahuldamata jät-mise kontekstis ja „lubamatu” avalduse tagasilükkamisekontekstis tuleks määratleda kooskõlas liikmesriigiõigusega.
(14) Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks olemakirjalik, välja arvatud juhul, kui kohus peab vajalikuks koh-tuistungi läbiviimist või kui üks pooltest seda taotleb.Kohus võib sellise taotluse tagasi lükata. Sellist tagasilük-kamist ei või eraldi vaidlustada.
(15) Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esin-daja poolt ei peaks olema kohustuslik.
(16) Mõistet „vastunõue” tuleks tõlgendada määruse (EÜ)nr 44/2001 artikli 6 lõike 3 tähenduses selliselt, et sellealuseks on sama leping või samad asjaolud nagu algselnõudel algset nõuet menetlevas kohtus. Artikleid 2 ja 4,artikli 5 lõikeid 3, 4 ja 5 tuleks mutatis mutandis kohal-dada vastunõuete suhtes.
(17) Juhtudel, kui vastaspool kasutab menetluse käigus õigusttasaarvestusele, ei tohiks nimetatud nõue kujutada endastvastunõuet käesoleva määruse tähenduses. Seetõttu eipeaks kaitsja olema kohustatud kasutama selliste õigustekasutamisel I lisas esitatud tüüpvormi A.
(18) Adressaatliikmesriik artikli 6 kohaldamise eesmärgil onliikmesriik, kus toimub dokumendi kätteandmine võikuhu dokument toimetatakse. Kulude vähendamiseks jatähtaegade lühendamiseks tuleks dokumendid pooltelekätte toimetada peamiselt posti teel, mida tõendab kätte-toimetamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.
(19) Pooled võivad keelduda kätteantava dokumendi vastuvõt-misest kätteandmise hetkel või selle ühe nädala jooksultagasi saata, kui dokument ei ole kirjutatud kas adressaat-liikmesriigi ametlikus keeles (või kui selles liikmesriigis onmitu ametlikku keelt, siis dokumendi kätteandmiskoha võiedastamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keel-test) või keeles, millest adressaat aru saab, või kui doku-mendiga ei ole kaasas tõlget sellesse keelde.
L 199/2 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
190
(20) Kohtuistungi pidamisel ja tõendite kogumisel peaksid liik-mesriigid soodustama kaasaegse sidetehnoloogia kasuta-mist vastavalt kohtu asukoha liikmesriigi õigusele. Kohuspeaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõigevähem kulukaid meetodeid.
(21) Pooltele osutatav abi peaks hõlmama tehnilist teavet nõu-devormide kättesaadavuse ja täitmise kohta.
(22) Menetlust puudutavates küsimustes võib informatsioonianda ka kohtupersonal kooskõlas siseriikliku õigusega.
(23) Kuna käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiiren-dada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist,peaks kohus tegutsema võimalikult kiiresti isegi siis, kuikäesolevas määruses ei ole menetluse teatud etapi jaokstähtaega ette nähtud.
(24) Käesolevas määruses esitatud tähtaegade arvutamiselkohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ,Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajava-hemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavadeeskirjad (1).
(25) Väikese väärtusega nõuete sissenõudmise kiirendamisekspeaks kohtuotsus olema vaatamata võimalikule edasikae-bamisele viivitamata täidetav ja tagatise esitamise kohus-tuseta, välja arvatud käesolevas määruses sätestatudjuhtudel.
(26) Kõik käesolevas määruses esinevad viited edasikaebami-sele peaksid hõlmama kõiki siseriiklikus õiguses sätesta-tud edasikaebamise võimalusi.
(27) Kohtu koosseisus peab olema isik, kellel on siseriiklikuõiguse kohane kohtuniku kvalifikatsioon.
(28) Kui kohus peab kehtestama tähtpäeva, tuleks asjaomastpoolt teavitada tähtpäevast kinnipidamata jätmisetagajärgedest.
(29) Menetluse kulud kannab kaotanud pool. Menetluse kuludtuleks määrata kooskõlas liikmesriigi õigusega. Pidades sil-mas lihtsuse ja tasuvuse eesmärke, peaks kohus otsusta-ma, et kaotaja pool on kohustatud kandma üksnesmenetluse kulud, sealhulgas näiteks kulud, mis tulenevadasjaolust, et teist poolt esindas advokaat või mõni muuõigusala esindaja, või kulud, mis tekivad dokumentide kät-teandmisel või tõlkimisel, tingimusel et need on proport-sionaalsed nõude väärtusega või tekkisid põhjendatult.
(30) Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise lihtsustamisekstuleks ühes liikmesriigis Euroopa väiksema kohtuvaidlusemenetluse tulemusena tehtud kohtuotsust tunnustada jatäita teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamiseotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnusta-mist vaidlustada.
(31) Juhtudel, kui vastaspool ei saanud nõuet vaidlustada, peak-sid kehtima miinimumnormid otsuse läbivaatamiseks.
(32) Pidades silmas lihtsuse ja kulutasuvuse eesmärke, ei tohitäitmist taotlevalt poolelt nõuda kohtuotsust täitvas liik-mesriigis volitatud esindaja ega postiaadressi olemasolu,välja arvatud täitemenetluses pädevate isikute kasutamistvastavalt liikmesriigi õigusele.
(33) Käesoleva määruse III peatükki tuleks samuti kohaldadakäesolevas määruses sätestatud menetluses tehtud kohtu-otsuse alusel kulude kindlaksmääramisele kohtuametnikepoolt.
(34) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused) (2).
(35) Komisjonile tuleks anda volitus vastu võtta käesoleva mää-ruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad lisa-des esitatud vormide ajakohastamist või tehnilisi muudatusi.Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on käesolevamääruse vähemolulisi sätteid muuta ja/või välja jätta, tuleksneed vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5asätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
(36) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lihtsustada jakiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetle-mist ning vähendada kulusid, ei suuda liikmesriigid piisa-valt saavutada ning määruse mõju ja ulatuse tõttu on neidparem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võttameetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatudsubsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatudproportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolevmäärus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikustkaugemale.
(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega
2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/3
191
(37) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva mää-ruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(38) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv egakohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
EESMÄRK JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisu
Määrusega kehtestatakse väiksemate kohtuvaidluste Euroopamenetlus (edaspidi „Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menet-lus”), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väik-semate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltelekättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatudmenetlustele.
Ühtlasi kaotab määrus vahemenetlused, mis olid vajalikud, et või-maldada ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täit-mist teises liikmesriigis.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumitepuhul tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõudeväärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõuetetaei ületa 2 000 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu pooltvastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusas-jadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest võitegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
2. Käesolevat määrust ei kohaldata:
a) füüsiliste isikute seisundi või õigus- või teovõime suhtes;
b) abielusuhtest, testamendist või pärimisest ning ülalpidamis-kohustustest tulenevate varaliste õiguste suhtes;
c) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teistejuriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokku-lepete, kompromisside ja muude sarnaste menetluste suhtes;
d) sotsiaalkindlustuse suhtes;
e) vahekohtumenetluse suhtes;
f) tööõiguse suhtes;
g) kinnisvara üürimise või rentimise suhtes, välja arvatud raha-liste nõuetega seotud hagid; või
h) eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas auteotamise suhtes.
3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste „liikmesriik” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 3
Piiriülesed juhtumid
1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene juhtum”juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asu-koht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik,kus asub avaldusega tegelev kohus.
2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõu-kogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60.
3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtu-miga, on oluline kuupäev, mil nõudevorm on pädeva kohtu pooltvastu võetud.
II PEATÜKK
EUROOPA VÄIKSEMATE KOHTUVAIDLUSTE MENETLUS
Artikkel 4
Menetluse alustamine
1. Avaldaja alustab Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetlust, täites I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esi-tades selle pädevale kohtule otse, posti teel või muud edastamis-viisi kasutades (nagu näiteks faks või elektronpost), midatunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevor-mis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormigakoos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid.
L 199/4 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
192
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende poolt tunnusta-tud edastamisviisidest. Komisjon teeb selle teabe üldsuselekättesaadavaks.
3. Kui nõue ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse,teavitab kohus sellest avaldajat. Juhul kui avaldaja oma nõuettagasi ei võta, jätkab kohus nõude menetlemist vastavalt sellesliikmesriigis, kus menetlust läbi viiakse, kohaldatavale asjakoha-sele menetlusõigusele.
4. Kui kohus leiab, et avaldaja esitatud teave on ebapiisav võiei ole piisavalt selge või kui nõudevorm ei ole nõuetekohaselt täi-detud, samuti kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus luba-matu, annab kohus avaldajale võimaluse nõudevormi täiendadavõi parandada või esitada määratud tähtaja jooksul kohtu nõud-mistele vastavat lisateavet või -dokumente või nõue tagasi võtta.Kohus kasutab selleks II lisas esitatud tüüpvormi B.
Kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu või kuiavaldaja ei täienda või paranda nõudevormi määratud tähtajajooksul, lükatakse avaldus tagasi.
5. Liikmesriigid tagavad, et nõudevorm oleks kättesaadav kõi-kides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetlust alustada.
Artikkel 5
Menetluse käik
1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on kirjalikmenetlus. Kohus peab kohtuistungi, kui ta peab seda vajalikuksvõi kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahul-damisest keelduda, kui ta leiab, et juhtumi asjaolusid arvestadesei ole kohtuistung selle õiglaseks menetlemiseks ilmselgselt vaja-lik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei või eraldivaidlustada.
2. Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist täidabkohus III lisas esitatud vastuse standardvormi C I osa.
Nõudevormi ja nende olemasolu korral tõendavate dokumentidekoopiad koos täidetud vastusvormiga toimetatakse vastaspoolelekätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetaksevälja neljateistkümne päeva jooksul alates nõuetekohaselt täide-tud nõudevormi kättesaamisest.
3. Vastaspool vastab 30 päeva jooksul alates nõudevormi javastuse vormide kätteandmisest, täites vastuse standardvormi CII osa ja lisades asjakohased tõendavad dokumendid ning tagasta-des need kohtule või edastades oma vastuse mõnel muul nõue-tekohasel viisil vastusvormi kasutamata.
4. 14 päeva jooksul pärast vastaspoole vastuse saamist saade-takse selle koopia koos asjakohaste tõendavate dokumentidegaavaldajale.
5. Kui vastaspool oma vastuses väidab, et mitterahalise nõudeväärtus on suurem artikli 2 lõikes 1 esitatud piirväärtusest, otsus-tab kohus 30 päeva jooksul alates vastuse saatmisest avaldajale,kas nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Sellistotsust ei või eraldi vaidlustada.
6. Vastunõuet, mis esitatakse, kasutades tüüpvormi A, ja asja-kohased tõendavad dokumendid toimetatakse avaldajale kättekooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse väljaneljateistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest.
Avaldajal on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva alateskättetoimetamisest.
7. Kui vastunõue ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmää-ra, siis ei menetleta nõuet ja vastunõuet vastavalt Euroopa väik-semate kohtuvaidluste menetlusele, vaid neid käsitletakse selleliikmesriigi, kus menetlus läbi viiakse, menetlusõiguse kohaselt.
Vastunõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 2 ja 4ning käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.
Artikkel 6
Keeled
1. Nõudevorm, vastus, vastunõue, vastus vastunõudele ja asja-kohaste tõendavate dokumentide kirjeldus esitatakse kohtumenetluskeeles või ühes kohtu menetluskeeltest.
2. Kui mõni muu kohtule esitatud dokument ei ole koostatudmenetluskeeles, võib kohus nõuda selle dokumendi tõlkimist üks-nes juhul, kui tõlge tundub olevat vajalik kohtuotsuse tegemiseks.
3. Kui üks pool keeldub dokumendi vastuvõtmisest, sest seeei ole ühes järgnevatest keeltest:
a) adressaatliikmesriigi ametlik keel või, kui nimetatud liikmes-riigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha või edas-tamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või
b) keel, millest adressaat aru saab,
siis teavitab kohus sellest teist poolt, selleks et viimane esitaksdokumendi tõlke.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/5
193
Artikkel 7
Menetluse lõpetamine
1. 30 päeva jooksul alates vastuse saamisest vastaspoolelt võiavaldajalt, kes on vastanud artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud täht-aja jooksul, teeb kohus otsuse või:
a) nõuab pooltelt määratud, kuni 30päevase tähtaja jooksulnõude kohta lisateabe esitamist;
b) kogub tõendeid kooskõlas artikliga 9 või
c) kutsub pooled kohtuistungile, mis tuleb pidada 30 päevajooksul arvates kutse esitamisest.
2. Kohus teeb otsuse kas 30 päeva jooksul arvates kohtuistun-gist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaa-mist. Otsus toimetatakse pooltele kätte kooskõlas artikliga 13.
3. Kui kohus ei ole saanud asjaomaselt poolelt vastust artikli 5lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb ta nõude või vas-tunõude küsimuses otsuse.
Artikkel 8
Kohtuistung
Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus pidada istungivideokonverentsina või teisi sidetehnoloogia vahendeidkasutades.
Artikkel 9
Tõendite kogumine
1. Kohus otsustab tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemi-seks vajalike tõendite ulatuse, arvestades tõendite lubatavusekohta kehtestatud norme. Kohus võib tõendeid koguda kirjalikeütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt. Tehnilistevahendite olemasolu korral võib kohus tõendeid koguda video-konverentsi või teisi sidetehnoloogilisi vahendeid kasutades.
2. Kohus võib kasutada tunnistajatena eksperte või ära kuu-lata suulisi ütlusi ainult siis, kui see on kohtuotsuse tegemiseksvajalik. Seda otsustades võtab kohus arvesse kulusid.
3. Kohus kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõigevähem koormavaid meetodeid.
Artikkel 10
Poolte esindamine
Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindajapoolt ei ole kohustuslik.
Artikkel 11
Poolte toetamine
Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel prakti-list abi.
Artikkel 12
Kohtu ülesanded
1. Kohus ei kohusta pooli andma nõudele õiguslikkuhinnangut.
2. Vajadusel teavitab kohus pooli menetlusküsimustest.
3. Kui vähegi võimalik, püüab kohus edendada poolte vahe-lise kokkuleppe saavutamist.
Artikkel 13
Dokumentide kättetoimetamine
1. Dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel, mida tõen-dab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.
2. Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võibsee toimuda ühel määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklites 13 ja 14sätestatud meetoditest.
Artikkel 14
Tähtajad
1. Kui kohus kehtestab tähtaja, teavitatakse asjaomast poolttähtajast kinnipidamata jätmise tagajärgedest.
2. Erakorralistel asjaoludel, kui see on vajalik poolte õigustekaitsmiseks, võib kohus pikendada artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõi-getes 3 ja 6 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.
3. Kui kohtul ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik jär-gida artikli 5 lõigetes 2 kuni 6 ning artiklis 7 sätestatud täht-aegu, peab ta nendes sätetes nõutavad toimingud tegemavõimalikult kiiresti.
Artikkel 15
Kohtuotsuse täidetavus
1. Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaeba-misele. Tagatis ei ole nõutav.
2. Artiklit 23 kohaldatakse samuti juhul, kui kohtuotsust tulebtäita liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.
L 199/6 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
194
Artikkel 16
Kulud
Menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võit-nud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või onnõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
Artikkel 17
Kaebeõigus
1. Liikmesriik teavitab komisjoni, kas tema menetlusõigusekohaselt on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raa-mes tehtud kohtuotsuse peale võimalik kaevata ning millise täht-aja jooksul saab sellist kaebust esitada. Komisjon teeb selle teabeüldsusele kättesaadavaks.
2. Artiklit 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.
Artikkel 18
Kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded
1. Vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksematekohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaata-miseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui:
a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatudilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatudvastuvõtuteatiseta; ning
ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et või-maldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel omakaitset korraldada,
või
b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõudvõi temast sõltumatud erakorralised asjaolud,
tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata.
2. Kui kohus keeldub läbivaatamisest põhjendusega, et ühtkilõikes 1 nimetatud põhjustest ei saa kohaldada, jääb kohtuotsusjõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluses tehtud kohtuotsus tühine.
Artikkel 19
Kohaldatav menetlusõigus
Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakseEuroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmes-riigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.
III PEATÜKK
KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE TEISESLIIKMESRIIGIS
Artikkel 20
Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine
1. Ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluse raames tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakseteises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise määruse tegemisekohustuseta ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada.
2. Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakulu-deta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D.
Artikkel 21
Täitemenetlus
1. Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleeribtäitemenetlust selle liikmesriigi õigus, kus otsust täidetakse.
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsust täi-detakse samadel tingimustel kui kohtuotsust, mis on tehtud täit-mise liikmesriigis.
2. Täitmist taotlev pool esitab:
a) kohtuotsuse ärakirja, mis vastab selle ehtsuse kindlakstege-miseks vajalikele tingimustele ning
b) artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ärakirja ja vajaduselselle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keeldevõi, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt,selle koha, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, kohtu võimenetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikestkeeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muussekeelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriikon teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha EuroopaLiidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametli-kud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid millekasutamist Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemi-sel ta võib aktsepteerida. Vormi D sisu tõlgib isik, kes onkvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest.
3. Poolel, kes taotleb Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluses tehtud otsuse täitmist teises liikmesriigis, ei pea olematäitmise liikmesriigis muud
a) volitatud esindajat või
b) postiaadressi
peale täitemenetluses pädevate isikute.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/7
195
4. Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigisEuroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täit-mist, ei nõuta tagatist ega kautsjonit, sõltumata selle nimetusest,põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või pea-mine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.
Artikkel 22
Täitmisest keeldumine
1. Isiku, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotlu-sel keeldub selle liikmesriigi, kus otsust täidetakse, pädev kohusotsust täitmast, kui Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlu-ses tehtud kohtuotsus on vastuolus muus liikmesriigis või kol-mandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega, tingimusel et:
a) varasem otsus käsitles samu asjaolusid ning pooli;
b) varasem kohtuotsus tehti liikmesriigis, kus kohtuotsust täi-detakse, või vastab tunnustamiseks vajalikele tingimusteleliikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, ning
c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitenakohtumenetluse käigus liikmesriigis, kus tehti kohtuotsusEuroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses.
2. Mitte mingil juhul ei või Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetluses tehtud kohtuotsust sisuliselt uuesti läbi vaadataliikmesriigis, kus otsust täidetakse.
Artikkel 23
Täitmise edasilükkamine või piiramine
Kui üks pooltest on vaidlustanud Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetluses tehtud kohtuotsuse või kui vaidlustamine onveel võimalik või kui pool on esitanud taotluse läbivaatamiseksartikli 18 tähenduses, võib otsust täitva liikmesriigi pädev kohusvõi pädev asutus selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmisttaotletakse:
a) piirata täitemenetlus tagavate meetmetega;
b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise and-mine või
c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Teavitamine
Liikmesriigid teevad koostööd üldsuse ja kutseringkondade tea-vitamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, seal-hulgas kuludest, eelkõige otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil-ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu.
Artikkel 25
Kohtupädevust, sidevahendeid ja edasikaebamist puudutavteave
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks2008 teabe selle kohta:
a) missugused kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopaväiksemate kohtuvaidluste menetluses;
b) millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopaväiksemate kohtuvaidluste menetluses lubatud ja kohtutelekättesaadavad;
c) kas nende menetlusõigus võimaldab vastavalt artiklile 17kaebamist ning millisele kohtule saab kaebust esitada;
d) millised on artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeri-tud keeled ning
e) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning mil-listel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamiseeesmärgil.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatus-test kõnealustes andmetes.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsuselekättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muudeasjakohaste vahenditega.
Artikkel 26
Rakendusmeetmed
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem-olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, ning mis on seotudlisades osutatud tüüpvormide ajakohastamise ja nende tehnilistemuudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osuta-tud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
L 199/8 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
196
Artikkel 27
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttesarvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 28
Ülevaatamine
Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile, nõu-kogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikas-jaliku aruande Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusetoimimise kohta, kaasa arvatud artikli 2 lõikes 1 osutatud nõudepiirväärtuse. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele jasee sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.
Sel eesmärgil ja selleks, et võetaks nõuetekohaselt arvesse pari-maid tavasid Euroopa Liidus ja et need kajastaks parema õigus-loome põhimõtteid, annavad liikmesriigid komisjonile teavetEuroopa väiksemate kohtuvaidluste piiriülese menetlemise toimi-mise kohta. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetlusekiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide siseseidväiksemate kohtuvaidluste menetlusi.
Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepane-kud.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamistEuroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatudartikkel 25, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.
Strasbourg, 11. juuli 2007
Euroopa Parlamendi nimelpresident
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimeleesistuja
M. LOBO ANTUNES
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/9
197
I LISA
L 199/10 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
198
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/11
199
L 199/12 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
200
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/13
201
L 199/14 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
202
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/15
203
L 199/16 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
204
II LISA
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/17
205
L 199/18 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
206
III LISA
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/19
207
L 199/20 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
208
IV LISA
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/21
209
L 199/22 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
210
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, 29. mai 2000, maksejõuetusmenetluse kohta
3f
212
32000R1346
30.6.2000EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJAL 160/1
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1346/2000,29. mai 2000,
maksejõuetusmenetluse kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,
võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ja Soome Vabariigi algatust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (2)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel jaõigusel rajanev ala.
(2) Siseturu nõuetekohane toimimine eeldab piiriüleste mak-sejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimistning käesoleva määruse vastuvõtmine on vajalik kõnealu-se, asutamislepingu artiklis 65 sätestatud tsiviilasjades teh-tava õigusalase koostöö alla kuuluva eesmärgi saavutami-seks.
(3) Ettevõtjate tegevusel on üha suurenev piiriülene mõju ningseepärast reguleeritakse seda järjest rohkem EuroopaÜhenduse õigusega. Kuna selliste ettevõtjate maksejõuetusavaldab mõju ka siseturu nõuetekohasele toimimisele, onvaja ühenduse õigusakti, milles nähakse ette maksejõuetuvõlgniku varade suhtes võetavate meetmete kooskõlasta-mise nõue.
(4) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja vältida sel-liste olukordade teket, mis motiveerivad osapooli viimavarasid või kohtumenetlusi ühest liikmesriigist teise endajaoks soodsama õigusliku seisundi leidmiseks (forum shop-ping — meelepärase kohtualluvuse valimine).
(5) Neid eesmärke ei ole võimalik piisavalt hästi saavutada liik-mesriigi tasandil ning seetõttu on ühenduse tasandil võe-tavad meetmed õigustatud.
(6) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaks käesolevmäärus piirduma sätetega, mis reguleerivad maksejõuetus-menetluste algatamise pädevust ning otsuseid, mis tehakseotseselt maksejõuetusmenetluse alusel ja on sellega tihedaltseotud. Lisaks sellele peaks käesolev määrus sisaldamanende otsuste tunnustamist ja kohaldatavat õigust käsitle-vaid sätteid, mis samuti vastavad kõnealusele põhimõttele.
(7) 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja koh-tuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (3)(muudetud selle konventsiooniga ühinemist käsitlevatekonventsioonidega) (4) reguleerimisalasse ei kuulu makse-jõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideeri-mismenetlustega seotud maksejõuetusmenetlused, kohtu-menetlused, kohtuvälised kokkulepped ja muud sellisedmenetlused.
(8) Piiriülese mõjuga maksejõuetusmenetluste tõhususe jatulemuslikkuse parandamiseks on vajalik ja asjakohanekoondada pädevust, tunnustamist ja asjaomases valdkon-nas kohaldatavaid seadusi käsitlevad sätted ühenduseõigusakti, mis on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liik-mesriikides.
(1) Arvamus on esitatud 2. märtsil 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajasseni avaldamata).
(2) Arvamus on esitatud 26. jaanuaril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajasseni avaldamata).
(3) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32.(4) EÜT L 204, 2.8.1975, lk 28; EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1; EÜT L 388,
31.12.1982, lk 1; EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1; EÜT C 15, 15.1.1997,lk 1.
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 191
213
(9) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi maksejõuetus-menetluste suhtes olenemata sellest, kas võlgnik on füüsi-line või juriidiline isik. Maksejõuetusmenetlused, mille suh-tes käesolevat määrust kohaldatakse, on loetletudkäesoleva määruse lisades. Käesoleva määruse reguleeri-misalasse ei kuulu kindlustusseltside, krediidiasutuste, kol-mandate isikute vara või väärtpabereid haldavate investee-rimisettevõtjate ning ühisinvesteerimisettevõtjatega seotudmaksejõuetusmenetlused. Need ettevõtjad ei kuulu käes-oleva määruse reguleerimisalasse, kuna nende suhteskohaldatakse erikorda ning siseriiklikel järelevalveasutus-tel on teatavates aspektides erakordselt suured sekkumis-volitused.
(10) Maksejõuetusmenetlusega ei pruugi alati kaasneda koh-tuorganite sekkumine; käesolevas määruses on mõistel“kohus” lai tähendus, mis hõlmab isikuid ja organeid, kel-lel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused maksejõuetus-menetluste algatamiseks. Käesoleva määruse kohaldami-seks peavad (seaduses ettenähtud toiminguid ja formaalsusihõlmavad) menetlused olema kooskõlas käesoleva mää-ruse sätetega, ametlikult tunnustatud ja juriidiliselt tõhu-sad selles liikmesriigis, kus maksejõuetusmenetlus on alga-tatud, ning hõlmama kõiki võlgniku võlakohustusi, millekäigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsu-tamise õiguse ja määratakse likvideerija.
(11) Käesolevas määruses tunnistatakse, et kuna eri riikidemateriaalõiguses on väga suuri erinevusi, ei ole praktilinevõtta kogu ühenduses kasutusele üldist maksejõuetusme-netlust. Selle liikmesriigi õiguse eranditu kohaldamine, kusmenetlus algatatakse, tooks sageli kaasa raskusi. See kehtibnäiteks tagatisi käsitlevate õigusaktide puhul, mis on riigitiväga erinevad. Ka teatavate võlausaldajate eelisõigusedmaksejõuetusmenetluses on mõnel juhul täiesti erinevad.Käesolevas määruses tuleb seda arvesse võtta kahel viisil.Esiteks, tuleb sätestada kohaldatavat õigust käsitlevad eri-eeskirjad juhuks, kui tegemist on eriti oluliste õiguste jaõigussuhetega (nt asjaõigused ja töölepingud). Teiseks tulebüldiste põhimaksejõuetusmenetluste kõrval lubada kasutu-sele võtta ka siseriiklikud menetlused, mis hõlmavad ainultselles riigis asuvaid varasid, kus menetlus algatatakse.
(12) Käesoleva määruse alusel on võimalik algatada põhimak-sejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihu-vide kese. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala jaselle eesmärk on hõlmata kõiki võlgniku varasid. Erinevatehuvide kaitsmiseks võimaldab käesolev määrus algatadaparalleelselt põhimenetlusega teiseseid menetlusi. Teisesed
menetlused võib algatada liikmesriigis, kus asub võlgnikutegevuskoht. Teiseste menetluste mõju piirdub kõnealusesriigis asuva varaga. Põhimenetluse ja teisese menetlusekooskõlastamist käsitlevad kohustuslikud eeskirjad tagavadmenetluse ühtsuse kogu ühenduse territooriumil.
(13) “Põhihuvide kese” peaks olema koht, kus võlgnik tegelebregulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kol-mandate isikute poolt tuvastatav.
(14) Käesolevat määrust kohaldatakse ainult selliste menetlustesuhtes, mille puhul võlgniku põhihuvide kese asub ühen-duses.
(15) Käesolevas määruses sätestatud kohtualluvuse eeskirjadesnähakse ette ainult rahvusvaheline kohtualluvus, mistähendab, et määratakse liikmesriik, kelle kohtud võivadalgatada maksejõuetusmenetlusi. Territoriaalne kohtuallu-vus asjaomases liikmesriigis määratakse kindlaks selle riigiõigusaktidega.
(16) Kohtul, kelle pädevusse kuulub põhimaksejõuetusmenet-luse algatamine, tuleks lubada rakendada ajutisi kaitseabi-nõusid alates menetluse algatamise taotluse esitamisest.Enne maksejõuetusmenetlust ja selle järel rakendatavatelkaitseabinõudel on väga oluline osa maksejõuetusmenet-luse tõhususe tagamisel. Sellega seoses tuleks käesolevasmääruses pakkuda erinevaid võimalusi. Ühelt poolt peakspõhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks pädevatel koh-tutel olema lubatud rakendada ka ajutisi kaitseabinõusid,mis hõlmavad teiste liikmesriikide territooriumil asuvatvara. Teisest küljest peaks enne põhimaksejõuetusmenet-lust määratud ajutisel likvideerijal olema õigus taotleda sel-les liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, kõnealuseliikmesriigi õigusaktide alusel lubatavate kaitsemeetmetekohaldamist.
(17) Enne põhimaksejõuetusmenetluse algatamist peaks õigustaotleda maksejõuetusmenetluse algatamist selles liikmes-riigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, olema ainult koha-likel võlausaldajatel ja kohaliku tegevuskoha võlausaldaja-tel või juhul, kui põhimaksejõuetusmenetlust ei olevõimalik algatada selle liikmesriigi õiguse alusel, kus asubvõlgniku põhihuvide kese. Selle piirangu eesmärk on, etsiseriiklike maksejõuetusmenetluste algatamist saaks ennepõhimaksejõuetusmenetlust taotleda vaid hädavajadusel.Kui põhimaksejõuetusmenetlus on algatatud, muutuvadsiseriiklikud menetlused teisesteks menetlusteks.
192 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
214
(18) Käesolev määrus ei piira õigust taotleda pärast põhimak-sejõuetusmenetluse algatamist maksejõuetusmenetlusealgatamist selles liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevus-koht. Põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija või mõnimuu kõnealuse liikmesriigi seaduste alusel selleks volitatudisik võib taotleda teiseste maksejõuetusmenetlustealgatamist.
(19) Teisesed maksejõuetusmenetlused võivad lisaks kohalikehuvide kaitsmisele täita erinevaid eesmärke. Võib esinedajuhtumeid, mil võlgniku vara ühtse tervikuna käsitlemineon liiga raske või asjaomaste õigussüsteemide erinevusedon nii suured, et võivad põhjustada raskusi selle riigi, kusmenetlus on algatatud, seaduste rakendamisel teistes riiki-des, kus võlgniku vara asub. Seetõttu võib põhimaksejõue-tusmenetluse likvideerija taotleda teisese menetluse algata-mist, kui seda on vaja vara tõhusaks käsitlemiseks.
(20) Põhimaksejõuetusmenetlus ja teisesed menetlused saavadkõigi varade tõhusale realiseerimisele kaasa aidata ainultjuhul, kui kõik samaaegselt pooleliolevad menetlused onkooskõlastatud. Siinkohal on põhitingimuseks, et erinevadlikvideerijad peavad tegema tihedat koostööd eelkõige pii-sava teabevahetuse kaudu. Põhimaksemenetluse valitsevaseisundi tagamiseks peaks selle menetluse likvideerijalolema palju võimalusi sekkuda samaaegselt poolelioleva-tesse teisestesse menetlustesse. Näiteks peaks tal olema või-malus teha ettepanekuid saneerimisplaani või kompromis-side tegemise kohta või taotleda varade realiseerimisepeatamist teisese maksejõuetusmenetluse puhul.
(21) Igal võlausaldajal, kellel on ühenduses alaline elu- või asu-koht või registrijärgne asukoht, peaks olema õigus esitadaoma nõuded kõigis ühenduses pooleliolevates maksejõue-tusmenetlustes, mis on seotud võlgniku varadega. Seeõigus peaks olema ka maksuhalduritel ja sotsiaalkindlustus-asutustel. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamisekspeab tulude jaotamine siiski olema kooskõlastatud. Igalvõlausaldajal peaks olema võimalus jätta endale makse-jõuetusmenetluse käigus omandatu, kuid tal on õigus osa-leda kõigi varade jaotamisel teiste menetluste käigus ainultjuhul, kui sama staatusega võlausaldajad on oma nõuetealusel saanud samaväärse osa.
(22) Käesolevas määruses tuleks ette näha, et selle reguleerimis-alasse kuuluvaid maksejõuetusmenetluste algatamist, läbi-viimist ja lõpetamist käsitlevaid otsuseid ning maksejõue-tusmenetlustega otseselt seotud otsuseid tuleb viivitamatatunnustada. Seega tähendab automaatne tunnustamineseda, et õiguslikud tagajärjed selle riigi seaduste kohaselt,
kus menetlus on algatatud, ulatuvad kõikidesse liikmesrii-kidesse. Liikmesriikide kohtute tehtud otsuste tunnusta-mine peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel.Seetõttu peaks mittetunnustamise põhjusi olema võimali-kult vähe. Sellest lähtuvalt tuleks lahendada ka vaidlusedjuhul, kui kahe liikmesriigi kohtud leiavad, et nad on päde-vad algatama põhimaksejõuetusmenetlust. Teised liikmes-riigid peavad tunnustama selle kohtu otsust, kes menetluseesimesena algatas, ilma et neil oleks õigus kõnealuse kohtuotsust kontrollida.
(23) Käesolevas määruses tuleks selle reguleerimisalasse kuulu-vates küsimustes sätestada ühtsed kollisiooninormid, miskäesoleva määruse reguleerimisalas asendavad eri riikideskehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Kui ei ole sätes-tatud teisiti, kohaldatakse selle liikmesriigi seadusi, kusmenetlus on algatatud (lex concursus). Kollisiooninormpeaks kehtima nii põhimaksejõuetusmenetluse kui kakohalike menetluste suhtes; lex concursus määrab kindlakskõik maksejõuetusmenetluste protsessuaalsed ja materiaal-sed mõjud asjaomastele isikutele ja õigussuhetele. Selle alu-sel määratakse kindlaks ka maksejõuetusmenetluste algata-mise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused.
(24) Selliste maksejõuetusmenetluste automaatne tunnustami-ne, mille suhtes üldjuhul kohaldatakse selle riigi seadusi,kus menetlus on algatatud, võib olla vastuolus normidega,mille kohaselt tehakse tehinguid teistes liikmesriikides.Tehingute kindluse ja õiguspäraste ootuste kaitsmiseksteistes liikmesriikides peale selle, kus menetlus on algata-tud, tuleks üldreeglist ette näha mitmed erandid.
(25) Selle riigi seadusest, kus menetlus on algatatud, on eelkõigevaja kõrvale kalduda asjaõiguste puhul, sest neil on krediidiandmisel eriti suur tähtsus. Üldjuhul tuleks asjaõiguse alus,kehtivus ja ulatus kindlaks määrata vastavalt asukohamaaõigusele (lex situs) ja seda ei tohiks mõjutada maksejõuetus-menetluse algatamine. Seetõttu peaks asjaõiguse omanikulolema võimalik jätkuvalt nõuda oma õigust väärtpaberita-gatise eraldamisele. Kui varade suhtes kohaldatakse üheliikmesriigi asjaõiguse sätteid, kuid põhimaksejõuetusme-netlus viiakse läbi mõnes teises liikmesriigis, peaks põhi-maksejõuetusmenetluse likvideerijal olema võimalik taot-leda teiseste menetluste algatamist sellise liikmesriigikohtualluvuses, kus tekivad asjaõigused juhul, kui võlgnikutegevuskoht asub selles liikmesriigis. Kui teisest menetlustei algatata, makstakse asjaõigustega hõlmatud varade müü-gist tekkiv ülejääk põhimaksejõuetusmenetluse likvideeri-jale.
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 193
215
(26) Kui selles liikmesriigis, kus menetlus on algatatud, ei oletasaarvestus lubatud, peaks võlausaldajal igal juhul olemaõigus tasaarvestusele, kui seda võimaldab maksejõuetuvõlgniku nõude suhtes kohaldatav seadus. Seega toimibtasaarvestus teatava tagatisena, mis põhineb õigusnormi-del, millele asjaomane võlausaldaja saab nõude tekkimiseltugineda.
(27) Erikaitset on vaja ka maksesüsteemide ja finantsturgudepuhul. See kehtib näiteks sellistes süsteemides esinevatetehingu lõpetamise kokkulepete ja tasaarvelduskokkule-pete puhul, väärtpaberimüügi puhul ja sellistele tehingu-tele antavate tagatiste puhul, mis on reguleeritud eelkõigeEuroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direk-tiiviga 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- javäärtpaberiarveldussüsteemides (1). Seega tuleks sellistetehingute suhtes kohaldada ainult seda õigust, mis onkõnealuse süsteemi või turu puhul asjakohane. Selle sät-tega püütakse vältida võimalust, et äripartneri maksejõue-tuks muutumine mõjutab liikmesriikide makse- või tasaar-vestussüsteemides või reguleeritud finantsturgudelettenähtud maksemehhanisme ja tehingute arveldamisemehhanisme. Direktiiv 98/26/EÜ sisaldab erisätteid, mison käesolevas määruses sisalduvate üldeeskirjade suhtesülimuslikud.
(28) Töötajate ja töökohtade kaitsmiseks tuleb üldiste kollisioo-ninormide kohaselt määrata lepingu suhtes kohaldatavasseaduses kindlaks, millist mõju avaldab maksejõuetusme-netlus töösuhte jätkumisele või lõpetamisele ning töösuhtepoolte õigustele ja kohustustele. Kõik muud maksejõuetus-õigusega seotud küsimused, nagu näiteks töötajate nõuetekaitstus eelisõigustega ja selliste eelisõiguste staatus, tulekskindlaks määrata selle riigi õigusega, kus menetlus algata-takse.
(29) Äritegevusega seotud kaalutlustel tuleks menetluste algata-mise otsuse põhisisu avaldada likvideerija nõudmisel teis-tes liikmesriikides. Kui asjaomases liikmesriigis asub võlg-niku tegevuskoht, võib avaldamine olla kohustuslik.Kummalgi juhul ei tohi avaldamine olla teistes riikidesalgatatud menetluste tunnustamise eeltingimus.
(30) Võib juhtuda, et mõned asjaomased isikud ei ole menetlusealgatamisest teadlikud ja tegutsevad heauskselt viisil, mis
on uue olukorraga vastuolus. Selliste isikute kaitseks, kesteevad võlgnikule väljamakseid, teadmata, et mõnes teisesriigis on algatatud menetlus ja et väljamakse tuleks tegeli-kult teha teises riigis algatatud menetluse likvideerijale,tuleks ette näha, et sellise väljamakse järel nende võlg kus-tutatakse.
(31) Käesolev määrus peaks sisaldama maksejõuetusmenetlusekorraldamist käsitlevaid lisasid. Kuna need lisad on erandi-tult seotud liikmesriikide õigusaktidega, on nõukogul eri-line ja asjakohane põhjus jätta endale õigus nimetatud lisa-sid muuta, et võtta arvesse liikmesriikide siseriiklikesõigusaktides tehtavaid muudatusi.
(32) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingu lisaks oleva Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määrusevastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(33) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingu lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolliartiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtessiduv ja Taanis seda ei kohaldata,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusihõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille käigus võlgnikkaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja mää-ratakse likvideerija.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata maksejõuetusmenetluste suh-tes, mis on seotud kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisin-vesteerimisettevõtjatega või investeerimisühingutega, kelle paku-tavad teenused hõlmavad kolmandate isikute vara võiväärtpaberite haldamist.(1) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.
194 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
216
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) maksejõuetusmenetlus — artikli 1 lõikes 1 nimetatud makse-jõuetusmenetlus, mis hõlmab kõiki võlgniku võlakohustusi.Need menetlused on loetletud A lisas;
b) likvideerija — isik või organ, kelle ülesanne on hallata või likvi-deerida võlgniku vara, mille suhtes viimane on täielikult võiosaliselt kaotanud käsutamisõiguse, või kontrollida temaasjaajamist. Need isikud ja organid on loetletud C lisas;
c) likvideerimismenetlus — punktis a nimetatud maksejõuetusme-netlus, mis hõlmab võlgniku varade realiseerimist, sealhulgasmenetlused, mis lõpetatakse kompromissiga, mõne muu mak-sejõuetuse likvideerimiseks võetava meetme abil või varadeebapiisavuse tõttu. Need menetlused on loetletud B lisas;
d) kohus — liikmesriigi kohtuorgan või mõni muu pädev organ,kes on volitatud algatama maksejõuetusmenetlust või võtmasellise menetluse käigus vastu otsuseid;
e) otsus, mis käsitleb maksejõuetusmenetluse algatamist või likvi-deerija määramist — sellise kohtu tehtav otsus, kes on volita-tud kõnealuseid menetlusi algatama või likvideerijat määrama;
f) maksejõuetusmenetluse algatamise aeg — menetluse algatamisot-suse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus on lõplik võimitte;
g) liikmesriik, kus asuvad varad –
— asja korral liikmesriik, kelle territooriumil asi asub,
— sellise omandi või õiguse korral, millega seotud omandi-või muu õigus tuleb kanda avalikku registrisse, liikmesriik,kelle alluvuses registrit peetakse,
— nõuete korral liikmesriik, kelle territooriumil asub nendenõuete täitmiseks kohustatud kolmanda isiku põhihuvidekese vastavalt artikli 3 lõikele 1;
h) tegevuskoht — tegevuskoht, kus toimub võlgniku alalinemajandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalseidvahendeid.
Artikkel 3
Rahvusvaheline kohtualluvus
1. Maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liik-mesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühinguvõi muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puu-dumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.
2. Kui võlgniku põhihuvide kese asub liikmesriigi territooriumil,on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetlusealgatamiseks pädev ainult juhul, kui kõnealusel võlgnikul on tege-vuskoht selles riigis. See menetlus mõjutab ainult selliseid võlg-niku varasid, mis asuvad viimati nimetatud liikmesriigi territoo-riumil.
3. Kui maksejõuetusmenetlus on algatatud lõike 1 alusel, pee-takse hiljem lõike 2 alusel algatatavaid menetlusi teisesteks menet-lusteks. Viimati nimetatud menetlused peavad olema likvideeri-mismenetlused.
4. Enne lõike 1 alusel põhimaksejõuetusmenetluse algatamistvõib lõikes 2 osutatud teiseseid maksejõuetusmenetlusi algatadaainult juhul, kui:
a) lõike 1 alusel ei saa maksejõuetusmenetlust algatada selle liik-mesriigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu, kelle terri-tooriumil asub võlgniku põhihuvide kese;
b) teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleb võlausalda-ja, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht onliikmesriigis, kelle territooriumil tegevuskoht asub või kellenõue tuleneb selles tegevuskohas toimuvast tegevusest.
Artikkel 4
Kohaldatav seadus
1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldataksemaksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigiseadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud, edaspidi “me-netluse algatanud riik”.
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 195
217
2. Menetluse algatanud riigi seadustes sätestatakse menetlustealgatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused. Tingimustesmääratakse eelkõige kindlaks:
a) milliste võlgnike suhtes saab maksejõuetusmenetlust algatada;
b) maksejõuetusmenetluses käsitletavad varad ning sellistevarade käsitlemine, mille võlgnik omandab pärast maksejõue-tusmenetluse algatamist;
c) võlgniku ja likvideerija volitused;
d) tasaarvestuse tingimused;
e) maksejõuetusmenetluse mõjud võlgniku lepingulistele suhe-tele;
f) maksejõuetusmenetluse mõjud konkreetsete võlausaldajatealgatatud menetlustele, välja arvatud pooleliolevad kohtuas-jad;
g) võlgniku vara suhtes esitatavad nõuded ning pärast makse-jõuetusmenetluse algatamist tekkivate nõuete käsitlemine;
h) nõuete esitamise, kontrollimise ja kinnitamise eeskirjad;
i) eeskirjad, mis reguleerivad varade realiseerimisel saadudtulude jaotamist, nõuete järjestamist ning selliste võlausalda-jate õigusi, kelle nõuded on pärast maksejõuetusmenetlusealgatamist osaliselt rahuldatud asjaõiguse alusel või tasaarves-tuse abil;
j) maksejõuetusmenetluse lõpetamise tingimused ja mõjud, eel-kõige kompromissiga lõpetamisel;
k) võlausaldajate õigused pärast maksejõuetusmenetluse lõpeta-mist;
l) maksejõuetusmenetlusega seotud kulude kandjad;
m) eeskirjad, mis käsitlevad kõiki võlausaldajaid kahjustavateõigustoimingute tühiseks tunnistamise korda.
Artikkel 5
Kolmandatele isikutele kuuluvad asjaõigused
1. Maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta võlausaldajatelevõi kolmandatele isikutele kuuluvaid asjaõigusi, mis on seotudvõlgnikule kuuluva materiaalse, immateriaalse, kinnis- või vallas-varaga, mis asub menetluse algatamise ajal teise liikmesriigi terri-tooriumil, olenemata sellest, kas tegemist on konkreetse varagavõi kindlaksmääramata vara kogumiga, mis võib aja jooksul muu-tuda.
2. Lõikes 1 osutatud õigused tähendavad eelkõige järgmist:
a) õigus likvideerida või lasta likvideerida varasid ning rahuldadanõudeid kõnealuste varade likvideerimisest saadavast tulustvõi sissetulekust, eelkõige kinnipidamisõiguse või hüpoteegikaudu;
b) ainuõigus nõude rahuldamiseks, eelkõige õigus, mis on taga-tud kinnipidamisõigusega või nõude tagatisena loovutamise-ga;
c) õigus nõuda varade tagastamist ja/või hüvitamist nendelt, kellevalduses või kasutuses need on õigustatud poole tahte vasta-selt;
d) asjaõigusega tagatud õigus saada omandilt tulu.
3. Asjaõiguseks peetakse avalikus registris registreeritud ja kol-mandate isikute vastu täitmisele pööratavat õigust, mille aluselsaab omandada lõikes 1 nimetatud asjaõiguse.
4. Lõige 1 ei välista meetmeid, mida võetakse seoses õigustoimin-gute tühiseks tunnistamisega vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile m.
Artikkel 6
Tasaarvestus
1. Maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta võlausaldajateõigust nõuda oma nõuete ja võlgniku nõuete tasaarvestust, kui seeon lubatud maksejõuetu võlgniku nõude suhtes kohaldatava sea-dusega.
2. Lõige 1 ei välista meetmeid, mida võetakse seoses õigustoimin-gute tühiseks tunnistamisega vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile m.
Artikkel 7
Omandireservatsioon
1. Varade ostja vastu algatatav maksejõuetusmenetlus ei mõjutamüüja omandireservatsioonil põhinevaid õigusi, kui varad asuvadmenetluse algatamise ajal mõne teise kui menetluse algatanud liik-mesriigi territooriumil.
2. Maksejõuetusmenetluse algatamine varade müüja vastu pärastvarade üleandmist ei ole piisav põhjus müügi tühistamiseks võilõpetamiseks ning ei takista ostjal saada selle omandiõigust, kuimüüdav vara asub menetluse algatamise ajal mõne teise kuimenetluse algatanud liikmesriigi territooriumil.
196 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
218
3. Lõiked 1 ja 2 ei välista meetmeid, mida võetakse seoses õigus-toimingute tühiseks tunnistamisega vastavalt artikli 4 lõike 2punktile m.
Artikkel 8
Kinnisvaraga seotud lepingud
Maksejõuetusmenetluse mõjusid kinnisvara omandamis- võikasutamisõigust käsitlevale lepingule reguleerib ainuüksi selleliikmesriigi seadus, kelle territooriumil kinnisvara asub.
Artikkel 9
Maksesüsteemid ja finantsturud
1. Maksejõuetusmenetluse mõjusid makse- või arveldussüsteemivõi finantsturgude osapoolte õigustele ja kohustustele reguleeribainuüksi selle liikmesriigi seadus, kelle seadusi kõnealuse süsteemivõi turu suhtes kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 5 kohal-damist.
2. Lõige 1 ei välista meetmeid, mida võidakse võtta väljamaksetevõi tehingute tühiseks tunnistamisega seoses asjaomase maksesüs-teemi või finantsturu suhtes kohaldatavate seaduste alusel.
Artikkel 10
Töölepingud
Maksejõuetusmenetluste mõjusid töölepingutele ja -suhetelereguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kelle seadusitöölepingu suhtes kohaldatakse.
Artikkel 11
Mõjud registreerimisele kuuluvatele õigustele
Maksejõuetusmenetluse mõjud sellistele võlgniku õigustele, mison seotud kinnisvara, laeva või õhusõidukiga ja mis kuuluvadavalikus registris registreerimisele, määratakse kindlaks selleliikmesriigi seadusega, kelle alluvuses registrit peetakse.
Artikkel 12
Ühenduse patendid ja kaubamärgid
Käesoleva määruse kohaldamisel võib ühenduse patent, ühendusekaubamärk või muu samasugune ühenduse õigusega kehtestatudõigus kuuluda ainult artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlustesse.
Artikkel 13
Kahjustav tegevus
Artikli 4 lõike 2 punkti m ei kohaldata juhul, kui kõiki võlausal-dajaid kahjustanud tegevusest kasu saanud isik tõendab, et:
— kõnealuse tegevuse suhtes kohaldatakse menetlust algatavariigi seaduse asemel mõne teise liikmesriigi seadust, ning
— kõnealuse seaduse alusel ei ole võimalik tema tegevust mingilviisil vaidlustada.
Artikkel 14
Kolmandate isikute kaitse
Kui võlgnik pärast maksejõuetusmenetluse algatamist võõrandabtasu eest:
— kinnisvara,
— avalikus registris registreerimisele kuuluva laeva või õhusõi-duki või
— väärtpaberid, mille olemasolu eeldab registreerimist seadusegaettenähtud registris,
reguleerivad seda tegevust selle riigi õigusaktid, kelle territooriu-mil kinnisvara asub või kelle alluvuses registrit peetakse.
Artikkel 15
Maksejõuetusmenetluse mõjud pooleliolevatelekohtuasjadele
Maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele,kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtesviimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selleliikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on.
II PEATÜKK
MAKSEJÕUETUSMENETLUSE TUNNUSTAMINE
Artikkel 16
Põhimõte
1. Maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, mille onteinud artikli 3 alusel otsustamiseks pädev liikmesriigi kohus, tun-nustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menet-luse algatanud riigis.
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 197
219
Seda sätet kohaldatakse ka juhul, kui võlgniku suhtes ei saa temavara arvesse võttes algatada menetlust teises liikmesriigis.
2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud menetluse tunnustamine ei välistaartikli 3 lõikes 2 osutatud menetluste algatamist mõne teise liik-mesriigi kohtu poolt. Viimati nimetatud menetlus on teisene mak-sejõuetusmenetlus III peatükis esitatud tähenduses.
Artikkel 17
Tunnustamise tagajärjed
1. Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, on artikli 3 lõikes 1osutatud menetluse algatamise otsusel teistes liikmesriikides ilmatäiendavate formaalsusteta samad tagajärjed nagu menetluse alg-atanud riigi seaduse alusel, tingimusel et kõnealuses teises liikmes-riigis ei ole algatatud artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlust.
2. Artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluste tagajärgi ei saa teistesliikmesriikides vaidlustada. Võlausaldajate õiguste piiramine eel-kõige maksetähtaja pikendamise või maksekohustusest vabasta-mise osas mõjutab teise liikmesriigi territooriumil asuvaid varasidainult selliste võlausaldajate puhul, kes on selleks nõusoleku and-nud.
Artikkel 18
Likvideerija volitused
1. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt määratud likvidee-rija võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algata-nud riigi seadusega antud volitusi tingimusel, et selles liikmesrii-gis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetudmaksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse aluseltakistavaid kaitsemeetmeid. Artiklite 5 ja 7 kohaselt on tal eel-kõige õigus kõrvaldada võlgniku varad sellest liikmesriigist, kusneed asuvad.
2. Artikli 3 lõike 2 alusel pädeva kohtu poolt määratud likvidee-rija võib esitada teises liikmesriigis kohtu kaudu või kohtuväliseltnõude, mille aluseks on vallasvara toimetamine menetluse algata-nud riigist kõnealuse teise liikmesriigi territooriumile pärast mak-sejõuetusmenetluse algatamist. Tal on õigus võtta võlausaldajatehuvides ka tühistavaid meetmeid.
3. Likvideerija peab oma volituste kasutamisel järgima selle liik-mesriigi seadust, kelle territooriumil ta kavatseb tegutseda, eel-kõige varade realiseerimisega seotud menetluste puhul. Need voli-tused ei hõlma sunnimeetmeid ega õigust teha kohtumenetlusivõi vaidlusi käsitlevaid otsuseid.
Artikkel 19
Tõendus likvideerija määramise kohta
Likvideerija määramist tõendatakse tema määramist käsitlevaalgse otsuse tõestatud koopiaga või mõne muu pädeva kohtuantud tõendi abil.
Võib nõuda nende tõendavate dokumentide tõlget selleliikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kelleterritooriumil likvideerija kavatseb tegutseda. Legaliseerimine võimuud sellised formaalsused ei ole vajalikud.
Artikkel 20
Tagastamine ja arvestamine
1. Vastavalt artiklitele 5 ja 7 peab võlausaldaja, kes pärast artik-li 3 lõikes 1 osutatud menetluse algatamist on saanud mis tahesviisil, kuid eelkõige sundtäitmise kaudu osalise või täieliku rahu-lduse oma nõudele, mis on seotud võlgnikule kuuluva teise liik-mesriigi territooriumil asuva varaga, tagastama omandatud varalikvideerijale.
2. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks saab kreeditor,kes on maksejõuetusmenetluse käigus saanud oma nõude aluseldividende, teiste menetluste käigus makstavatest dividendidest osaainult juhul, kui sama taseme või kategooria võlausaldajatele onviimati nimetatud menetluste käigus makstud samaväärseid divi-dende.
Artikkel 21
Avaldamine
1. Likvideerija võib taotleda, et teises liikmesriigis avaldatakse sealsätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt teatis maksejõuetusme-netluse algatamise otsuse kohta ning vajaduse korral tema mää-ramist käsitleva otsuse kohta. Sellises teatises avaldatakse muuhulgas määratud likvideerija andmed ja see, kas kohaldatakse artik-li 3 lõikes 1 või artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse sätet.
198 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
220
2. Iga liikmesriik, kelle territooriumil võlgniku tegevuskoht asub,võib siiski ette näha, et avaldamine on kohustuslik. Sel juhul võtablikvideerija või mõni teine selle liikmesriigi pädev organ, kus artik-li 3 lõikes 1 osutatud menetlus on algatatud, avaldamise tagami-seks vajalikud meetmed.
Artikkel 22
Registreerimine avalikus registris
1. Likvideerija võib taotleda, et artikli 3 lõikes 1 osutatud menet-luse algatamise otsus registreeritakse kinnistusregistris, äriregis-tris ja mis tahes muus teises liikmesriigis peetavas avalikus regist-ris.
2. Liikmesriik võib ka ette näha, et registreerimine on kohustus-lik. Sel juhul võtab likvideerija või mõni teine selle liikmesriigipädev organ, kus artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlus on algata-tud, registreerimise tagamiseks vajalikud meetmed.
Artikkel 23
Kulud
Artiklites 21 ja 22 sätestatud avaldamise ja registreerimise kulusidkäsitletakse menetlusega seotud kuludena.
Artikkel 24
Kohustuse täitmine võlgniku ees
1. Kui liikmesriigis täidetakse kohustus võlgniku ees, kelle suhteson teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetlus, ja järeli-kult oleks pidanud kõnealuse kohustuse täitma selle menetluselikvideerijale, vabaneb kohustuse täitja oma kohustusest, kui ta eiolnud menetluse algatamisest teadlik.
2. Kui kohustus täidetakse enne artiklis 21 sätestatud avaldamist,eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnudisik ei olnud maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik. Kuikohustus täidetakse pärast teatise avaldamist, eeldatakse vastupi-diste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik oli makse-jõuetusmenetluse algatamisest teadlik.
Artikkel 25
Muude otsuste tunnustamine ja täitmine
1. Sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohtatunnustatakse vastavalt artiklile 16 ja mis käsitleb maksejõuetus-menetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud
kompromisse, tunnustatakse ilma lisaformaalsusteta. Sellist otsusttäidetakse vastavalt kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmist tsiviilja kaubandusasjades käsitleva Brüsseli konventsiooni (muudetudselle konventsiooniga ühinemist käsitlevate konventsioonidega)artiklitele 31—51, välja arvatud artikli 34 lõige 2.
Esimest lõiku kohaldatakse ka otseselt maksejõuetusmenetlusesttuleneva või sellega tihedalt seotud otsuse suhtes isegi juhul, kuiselle on teinud mõni teine kohus.
Esimest lõiku kohaldatakse ka otsuse suhtes, mis käsitleb pärastmenetluse algatamise taotluse esitamist võetud kaitsemeetmeid.
2. Lõikes 1 nimetamata otsuste tunnustamine ja täitmine onreguleeritud lõikes 1 nimetatud konventsiooniga selles osas, milmääral see neid puudutab.
3. Liikmesriigid ei ole kohustatud tunnustama või täitma lõikes 1osutatud otsust, mis võib piirata isikuvabadust või kahjustadapostisaladust.
Artikkel 26 (1)
Riigikord
Iga liikmesriik võib keelduda teises liikmesriigis algatatudmaksejõuetusmenetluse tunnustamisest või sellise menetlusekäigus tehtud otsuse täitmisest, kui tunnustamine või täitmineoleksid selges vastuolus tema riigikorraga, eelkõige sellessätestatud põhimõtete ning igaühe põhiseaduslike õiguste javabadustega.
III PEATÜKK
TEISESED MAKSEJÕUETUSMENETLUSED
Artikkel 27
Menetluse algatamine
Kui liikmesriigi kohus on algatanud artikli 3 lõikes 1 osutatudmenetluse, mida teine liikmesriik tunnustab (põhimenetlus), siisvõib artikli 3 lõike 2 alusel pädev teise liikmesriigi kohus algatadateisese maksejõuetusmenetluse, ilma et selles riigis oleks võlgnikumaksejõuetust kontrollitud. See menetlus peab olema B lisasnimetatud menetlus. Menetlus mõjutab ainult selliseid võlgnikuvarasid, mis asuvad kõnealuse teise liikmesriigi territooriumil.
(1) Vt Portugali deklaratsioon artiklite 26 ja 37 kohaldamise kohta(EÜT C 183, 30.6.2000, lk 1).
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 199
221
Artikkel 28
Kohaldatav seadus
Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakseteisese menetluse suhtes selle liikmesriigi seadust, kelleterritooriumil menetlus algatatakse.
Artikkel 29
Õigus taotleda menetluse algatamist
Menetluse algatamist võib taotleda:
a) põhimenetluse likvideerija;
b) mõni teine isik või asutus, kellel on õigus taotleda maksejõue-tusmenetluse algatamist selle liikmesriigi seaduse alusel, kelleterritooriumil teisese menetluse algatamist taotletakse.
Artikkel 30
Ettemaksed kulude katteks
Kui selle liikmesriigi seaduse kohaselt, kus teisese menetlusealgatamist taotletakse, peavad võlgniku varad täielikult võiosaliselt katma menetluse kulusid, võib kohus sellise taotlusesaamisel nõuda, et taotleja teeb kulude katteks ettemakse võiesitab asjakohase tagatise.
Artikkel 31
Koostöö- ja teabeedastuskohustus
1. Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijadon vastavalt teabeedastust piiravatele eeskirjadele kohustatudedastama üksteisele teavet. Nad teavitavad üksteist kohe kõigest,mis võib olla teiste menetluste puhul asjakohane, eelkõige nõueteesitamisel ja kontrollimisel tehtud edusammudest ja kõigistmenetluse lõpetamiseks võetud meetmetest.
2. Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijadon vastavalt eri menetluste suhtes kohaldatavatele eeskirjadelekohustatud tegema üksteisega koostööd.
3. Teisese menetluse likvideerija annab põhimenetluse likvideeri-jale aegsasti võimaluse teha ettepanekuid teisese menetlusega seo-tud varade likvideerimise või kasutamise kohta.
Artikkel 32
Võlausaldaja õiguste kasutamine
1. Võlausaldaja võib oma nõude esitada põhimenetluse ja kõigiteiseste menetluste puhul.
2. Põhimenetluse ja teiseste menetluste likvideerijad esitavadteiste menetluste puhul nõuded, mis on juba esitatud nendemenetluse käigus, mille jaoks nad on ametisse määratud, tingimu-sel et seda tehakse viimasena nimetatud menetluse võlausaldajatehuvides, võttes arvesse võlausaldajate õigust olla nõude esitamisevastu või loobuda selle esitamisest, kui kohaldatav seadus sedaette näeb.
3. Põhimenetluse või teisese menetluse likvideerijal on võlausal-dajatega võrdne õigus osaleda teistes menetlustes ning eelkõigevõlausaldajate koosolekutel.
Artikkel 33
Likvideerimise peatamine
1. Teisese menetluse algatanud kohus peatab põhimenetluselikvideerija taotluse korral likvideerimisprotsessi osaliselt või täie-likult, kuid ta võib nõuda, et põhimenetluse likvideerija võtaksasjakohaseid meetmeid teisese menetluse võlausaldajate ja teata-vate võlausaldajate rühmade huvide kaitseks. Likvideerija taotlusevõib tagasi lükata ainult juhul, kui on selge, et põhimenetlusevõlausaldajad ei ole sellest huvitatud. Likvideerimisprotsessi võibpeatada kuni kolmeks kuuks. Seda võib jätkata või uuendadasamaks ajavahemikuks.
2. Lõikes 1 osutatud kohus tühistab likvideerimisprotsessi peata-mise:
— põhimenetluse likvideerija taotluse korral,
— omal algatusel, võlausaldaja taotluse korral või teisese menet-luse likvideerija taotluse korral, kui peatamist ei saa enampidada põhjendatuks, võttes eelkõige arvesse põhimenetlusevõi teiseste menetluste võlausaldajate huvisid.
200 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
222
Artikkel 34
Meetmed teisese maksejõuetusmenetluse lõpetamiseks
1. Kui teisese menetluse suhtes kohaldatav seadus võimaldabseda lõpetada vara likvideerimiseta saneerimisplaani, kompro-missi või mõne muu samalaadse meetme abil, on põhimenetluselikvideerijal õigus teha ise selliste meetmete kohta ettepanekuid.
Teisese menetluse lõpetamine esimeses lõigus osutatud meetmeteabil on võimalik ainult põhimenetluse likvideerija nõusolekul;nõusoleku puudumisel võib menetluse lõpetada juhul, kui kavan-datav meede ei kahjusta põhimenetluse võlausaldajate majandus-huve.
2. Lõikes 1 osutatud ja teisese menetluse käigus kavandatavatestmeetmetest tulenev võlausaldajate õiguste piiramine, näiteks mak-setähtaja pikendamine või maksekohustusest vabastamine, ei tohikõigi huvitatud võlausaldajate nõusolekuta mõjutada võlgnikuvarasid, mis ei ole asjaomase menetlusega hõlmatud.
3. Artikli 33 alusel ettenähtud likvideerimisprotsessi peatamiseajal võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ja teisese menetlusepuhul võetavate meetmete kohta ettepanekuid teha ainult põhi-menetluse likvideerija või likvideerija nõusolekul võlgnik; muidselliseid meetmeid käsitlevaid ettepanekuid ei või hääletuselepanna ega heaks kiita.
Artikkel 35
Teiseses menetluses järelejäänud vara
Kui teisese menetlusega hõlmatud varade likvideerimise abil onvõimalik täita kõik selle menetluse raames vastuvõetud nõuded,annab menetluse jaoks määratud likvideerija kohe kõik ülejäänudvarad üle põhimenetluse likvideerijale.
Artikkel 36
Põhimenetluse hilisem algatamine
Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlus algatatakse pärast artikli 3lõikes 2 osutatud menetluse algatamist mõnes teises liikmesriigis,kohaldatakse esimese menetluse suhtes artikleid 31—35, kuivõrdmenetluse käik seda võimaldab.
Artikkel 37 (1)
Varasema menetluse muutmine
Põhimenetluse likvideerija võib taotleda, et teatavas liikmesriigisvarem algatatud A lisas loetletud menetlus muudetakslikvideerimismenetluseks, kui see on põhimenetlusevõlausaldajate huvides.
Artikli 3 lõike 2 alusel pädev kohus annab käsu muuta menetlusüheks B lisas loetletud menetluseks.
Artikkel 38
Kaitsemeetmed
Kui liikmesriigi artikli 3 lõike 1 alusel pädev kohus määrabvõlgniku varade kaitsmiseks ajutise halduri, on kõnealusel haldurilõigus taotleda võlgniku kõigi teises liikmesriigis asuvate varadesäilitamiseks ja kaitsmiseks kõnealuse riigi seadusega ettenähtudmeetmeidmaksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise jamenetluse algatamise otsuse vastuvõtmise vahelisel ajavahemikul.
IV PEATÜKK
VÕLAUSALDAJATE TEAVITAMINE JA NENDE NÕUETEESITAMINE
Artikkel 39
Nõude esitamise õigus
Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgneasukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanudliikmesriigi, sealhulgas liikmesriikide maksuhaldurid jasotsiaalkindlustusasutused, on õigus esitadamaksejõuetusmenetluse suhtes kirjalikult vormistatud nõudeid.
Artikkel 40
Võlausaldajate teavitamise kohustus
1. Kohe pärast maksejõuetusmenetluse algatamist liikmesriigispeab selle liikmesriigi pädev kohus või menetluseks määratudlikvideerija teavitama teadaolevaid võlausaldajaid, kelle alaline elu-või asukoht või registrijärgne asukoht on teistes liikmesriigis.
(1) Vt Portugali deklaratsioon artiklite 26 ja 37 kohaldamise kohta(EÜT C 183, 30.6.2000, lk 1).
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 201
223
2. Igale võlausaldajale eraldi teatisena edastatav informatsioonsisaldab eelkõige tähtaegu ja nendega seoses sätestatud sanktsioo-ne, organit või asutust, kellel on õigus nõudeid vastu võtta, ningmuid ettenähtud meetmeid. Peale selle märgitakse teatises, kasvõlausaldajad peavad esitama ka eelistatud või asjaõiguslikulttagatud nõuded.
Artikkel 41
Nõude esitamise sisu
Võlausaldaja saadab võimalike tõendavate dokumentide koopiad,näidates ära nõude laadi, selle tekkimise kuupäeva ja suuruse, ningteatab, kas ta taotleb nõude suhtes eelisõigust, asjaõiguslikkutagatist või omandireservatsiooni ning millised varad on selletagatisega hõlmatud.
Artikkel 42
Keeled
1. Artiklis 40 ette nähtud teave esitatakse menetluse algatanudriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Selleks kasuta-takse vormi, millel on nimetus “Nõude esitamise kutse. Järgitavadtähtajad” kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes.
2. Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgneasukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanudliikmesriigi, on õigus esitada oma nõue kõnealuse teise riigi amet-likus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sel juhul kannab nõudeesitamise teatis nimetust “Nõude esitamine” menetluse algatanudriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Lisaks võib nõu-da, et võlausaldaja esitaks tõlke menetluse algatanud riigi amet-likku keelde või ühte ametlikest keeltest.
V PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 43
Ajaline kohaldamine
Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ainult pärast sellejõustumist algatatud maksejõuetusmenetluste suhtes. Käesolevamääruse jõustumise eelseid võlgniku õigustoiminguid reguleeribseadus, mida nende teostamise ajal kohaldati.
Artikkel 44
Seos konventsioonidega
1. Pärast käesoleva määruse jõustumist asendab see määruseskäsitletavates küsimustes ja liikmesriikide vahelistes suhetes eel-kõige järgmisi kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud kon-ventsioone:
a) 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaavaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste,vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täit-mise kohta;
b) 16. juulil 1969 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Austria vahe-line konventsioon pankroti- ja likvideerimismenetluse, kohtu-väliste kokkulepete ning maksete peatamise kohta(k.a 13. juuni 1973. aasta lisaprotokoll);
c) 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaadevaheline konventsioon territoriaalse kohtualluvuse ja pankro-timenetluse kohta ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste jaametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta;
d) 25. mail 1979 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vahe-line konventsioon pankroti- ja likvideerimismenetluse ningkohtuväliste kokkulepete kohta;
e) 27. veebruaril 1979 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Aust-ria vaheline konventsioon kohtualluvuse ning pankrotimenet-lustes tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
f) 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud koh-tuotsuste täitmise kohta;
g) 12. juulil 1977 Roomas allakirjutatud Itaalia ja Austria vahe-line konventsioon pankroti- ja likvideerimismenetluse ningkohtuväliste kokkulepete kohta;
h) 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade Kuning-riigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- jakaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmiselepööratavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täit-mise kohta;
i) 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Bel-gia Kuningriigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusas-jades tehtud kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta ja selleprotokoll;
j) 7. novembril 1933 Kopenhaagenis allakirjutatud Taani, Soo-me, Norra, Rootsi ja Islandi vaheline konventsioon pankroti-menetluse kohta;
k) 5. juunil 1990 Istanbulis allakirjutatud Euroopa konventsioonpankrotimenetluse teatavate rahvusvaheliste aspektide kohta.
2. Lõikes 1 nimetatud konventsioonid kehtivad ka enne käes-oleva määruse jõustumist algatatud menetluste suhtes.
202 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
224
3. Käesolev määrus ei kehti:
a) liikmesriigis, kui see on vastuolus pankrotiga seotud kohus-tustega, mis tulenevad selle riigi poolt enne käesoleva määrusejõustumist ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud konvent-sioonist;
b) Ühendkuningriigis ja Põhja-Iirimaal, kui see on vastuoluspankrotiga ja maksejõuetute äriühingute likvideerimisega seo-tud kohustustega, mis tulenevad käesoleva määruse jõustu-mise ajal kehtivatest Rahvaste Ühendusega sõlmitud kokkule-petest.
Artikkel 45
Lisade muutmine
Nõukogu võib ühe oma liikme taotlusel või komisjoni ettepanekulkvalifitseeritud häälteenamusega lisasid muuta.
Artikkel 46
Aruandlus
Komisjon esitab hiljemalt 1. juuniks 2012 ning seejärel iga viieaasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- jasotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.Selle aruandega võivad vajaduse korral kaasneda ettepanekudkäesoleva määruse kohandamise kohta.
Artikkel 47
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 31. mail 2002.
Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv jaliikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 29. mai 2000
Nõukogu nimel
eesistuja
A. COSTA
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 203
225
A LISA
Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused
BELGIË/BELGIQUE
— Het faillissement/La faillite
— Het gerechtelijk akkoord/Le concordat judiciaire
— De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes
DEUTSCHLAND
— Das Konkursverfahren
— Das gerichtliche Vergleichsverfahren
— Das Gesamtvollstreckungsverfahren
— Das Insolvenzverfahren
ΕΛΛΑΣ
— Πτώχευση
— Η ειδική εκκαθάριση
— Η προσωρινή διαχείριση εταιρίας. Η διοίκηση και η διαχείpιση τωνπιστωτών
— Η υπαγωγή επιχείρησης υπό επίτροπο με σκοπό τη σύναψη συμβιβασμούμε τους πιστωτές
ESPAÑA
— Concurso de acreedores
— Quiebra
— Suspensión de pagos
FRANCE
— Liquidation judiciaire
— Redressement judiciaire avec nomination d’un administrateur
IRELAND
— Compulsory winding up by the court
— Bankruptcy
— The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insol-vent
— Winding-up in bankruptcy of partnerships
— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation of a Court)
— Arrangements under the control of the court which involve the ves-ting of all or part of the property of the debtor in the Official Assig-nee for realisation and distribution
— Company examinership
ITALIA
— Fallimento
— Concordato preventivo
— Liquidazione coatta amministrativa
— Amministrazione straordinaria
— Amministrazione controllata
LUXEMBOURG
— Faillite
— Gestion contrôlée
— Concordat préventif de faillite (par abandon d’actif)
— Régime spécial de liquidation du notariat
NEDERLAND
— Het faillissement
— De surséance van betaling
— De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen
ÖSTERREICH
— Das Konkursverfahren
— Das Ausgleichsverfahren
PORTUGAL
— O processo de falência
— Os processos especiais de recuperação de empresa, ou seja:
— A concordata
— A reconstituição empresarial
— A reestruturação financeira
— A gestão controlada
204 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
226
SUOMI/FINLAND
— Konkurssi/konkurs
— Yrityssaneeraus/företagssanering
SVERIGE
— Konkurs
— Företagsrekonstruktion
UNITED KINGDOM
— Winding up by or subject to the supervision of the court
— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation by the court)
— Administration
— Voluntary arrangements under insolvency legislation
— Bankruptcy or sequestration
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 205
227
B LISA
Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused
BELGIË/BELGIQUE
— Het faillissement/La faillite
DEUTSCHLAND
— Das Konkursverfahren
— Das Gesamtvollstreckungsverfahren
— Das Insolvenzverfahren
ΕΛΛΑΣ
— Πτώχευση
— Η ειδική εκκαθάριση
ESPAÑA
— Concurso de acreedores
— Quiebra
— Suspensión de pagos basada en la insolvencia definitiva
FRANCE
— Liquidation judiciaire
IRELAND
— Compulsory winding up
— Bankruptcy
— The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insol-vent
— Winding-up in bankruptcy of partnerships
— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation of a court)
— Arrangements under the control of the court which involve the ves-ting of all or part of the property of the debtor in the Official Assig-nee for realisation and distribution
ITALIA
— Fallimento
— Liquidazione coatta amministrativa
LUXEMBOURG
— Faillite
— Régime spécial de liquidation du notariat
NEDERLAND
— Het faillissement
— De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen
ÖSTERREICH
— Das Konkursverfahren
PORTUGAL
— O processo de falência
SUOMI/FINLAND
— Konkurssi/konkurs
SVERIGE
— Konkurs
UNITED KINGDOM
— Winding up by or subject to the supervision of the court
— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation by the court)
— Bankruptcy or sequestration
206 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
228
C LISA
Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad
BELGIË/BELGIQUE
— De curator/Le curateur
— De commissaris inzake opschorting/Le commissaire au sursis
— De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes
DEUTSCHLAND
— Konkursverwalter
— Vergleichsverwalter
— Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)
— Verwalter
— Insolvenzverwalter
— Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)
— Treuhänder
— Vorläufiger Insolvenzverwalter
ΕΛΛΑΣ
— O σύνδικος
— O προσωρινός διαχειριστής. H διοικούσα επιτροπή των πιστωτών
— O ειδικός εκκαθαριστής
— O επίτροπος
ESPAÑA
— Depositario-administrador
— Interventor o Interventores
— Síndicos
— Comisario
FRANCE
— Représentant des créanciers
— Mandataire liquidateur
— Administrateur judiciaire
— Commissaire à l’exécution de plan
IRELAND
— Liquidator
— Official Assignee
— Trustee in bankruptcy
— Provisional Liquidator
— Examiner
ITALIA
— Curatore
— Commissario
LUXEMBOURG
— Le curateur
— Le commissaire
— Le liquidateur
— Le conseil de gérance de la section d’assainissement du notariat
NEDERLAND
— De curator in het faillissement
— De bewindvoerder in de surséance van betaling
— De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen
ÖSTERREICH
— Masseverwalter
— Ausgleichsverwalter
— Sachwalter
— Treuhänder
— Besondere Verwalter
— Vorläufiger Verwalter
— Konkursgericht
19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 207
229
PORTUGAL
— Gestor judicial
— Liquidatário judicial
— Comissão de credores
SUOMI/FINLAND
— Pesänhoitaja/boförvaltare
— Selvittäjä/utredare
SVERIGE
— Förvaltare
— God man
— Rekonstruktör
UNITED KINGDOM
— Liquidator
— Supervisor of a voluntary arrangement
— Administrator
— Official Receiver
— Trustee
— Judicial factor
208 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd
230
231
Perekonnaõiguse valdkonnas tehtud kohtuotsuste vaba ringlus
4
232
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste
tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000
4a
234
32003R2201
23.12.2003EUROOPA LIIDU TEATAJAL 338/1
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2201/2003,27. november 2003,
mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotudabieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Ühendus on seadnud eesmärgiks luua vabadusel,turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikutevaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muuhulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnasvastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajali-kud meetmed.
(2) Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas, etkohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tõe-lise õigusruumi loomise nurgakivi, ja tõi prioriteedina esilesuhtlusõigust.
(3) Nõukogu määruses (EÜ) nr 1347/2000 (4) on sätestatudreeglid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise jatäitmise kohta kohtuasjades, mis käsitlevad abieluasju javanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest. Selle
määruse sisu võeti olulises osas üle samu küsimusi käsitle-vast 28. mai 1998. aasta konventsioonist. (5)
(4) 3. juulil 2000 esitas Prantsusmaa algatuse nõukogu mää-ruseks selliste kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta, miskäsitlevad õigust lapsega suhelda. (6)
(5) Kõigi laste võrdsuse tagamiseks hõlmab käesolev määruskõiki vanemlikku vastutust reguleerivaid otsuseid, sealhul-gas meetmeid lapse kaitseks, sõltumatult nende seostestabieluõigusliku menetlusega.
(6) Kuna vanemliku vastutuse eeskirjade kohaldamine kerkibsageli üles abieluõiguslike menetluste kontekstis, on sobi-vam, kui abielulahutuse ja vanemliku vastutuse küsimusikäsitleb üks dokument.
(7) Käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab tsiviilasju igatliiki kohtutes.
(8) Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamistkäsitlevate kohtuotsuste osas tuleks käesolevat määrustkohaldada ainult abielude lahutamise suhtes ja see ei tohikskäsitleda küsimusi nagu lahutuse põhjus, abielu omandiõi-guslikud tagajärjed või muud kaasnevad asjaolud.
(9) Lapse vara osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainultlast kaitsvate meetmete suhtes, st i) lapse vara eest vastu-tava, last esindava või abistava isiku või organi määramineja ülesanded ning ii) lapse vara haldamine, säilitamine võikasutamine. Selle kontekstis tuleks käesolevat määrustkohaldada näiteks juhtudel, kui vanemad vaidlevad lapsevara haldamise üle. Lapse varaga seotud meetmeid, mis eikäsitle lapse kaitset, peaks jätkuvalt reguleerima nõukogu22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001
(1) EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 155.(2) Arvamus on esitatud 20. septembril 2002 (Euroopa Liidu Teatajas
seni avaldamata).(3) ELT C 61, 14.3.2003, lk 76.(4) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 19.
(5) Määruse (EÜ) nr 1347/2000 vastuvõtmise ajal võttis nõukogu arvesseprofessor Alegria Borrasi selgitavat aruannet selle konventsioonikohta (EÜT C 221, 16.7.1998, lk 27).
(6) EÜT C 234, 15.8.2000, lk 7.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 243
235
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kau-bandusasjades. (1)
(10) Käesolev määrus ei ole mõeldud kohaldamiseks sotsiaal-kindlustusega seotud küsimustes, avalikes huvides võetudüldise iseloomuga meetmete suhtes haridus- või tervisekü-simustes või varjupaigaõiguse ja sisserände suhtes. Lisaks eikohaldata seda lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see onvanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, egamuude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes. Seda eikohaldata ka laste sooritatud kriminaalkuritegude tulemu-sel võetud meetmete suhtes.
(11) Ülalpidamiskohustused jäetakse käesoleva määruse regu-leerimisalast välja, sest neid käsitleb juba nõukogu määrusnr 44/2001. Kohtutel, millel on jurisdiktsioon vastavaltkäesolevale määrusele, on üldiselt jurisdiktsioon teha otsu-seid ülalpidamiskohustuse küsimuses nõukogu määrusenr 44/2001 artikli 5 lõike 2 alusel.
(12) Käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuse alusedvanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huvesilmas pidades, eeskätt läheduskriteeriumi põhjal. Seetähendab, et jurisdiktsioon peaks esimeses järjekorrasolema lapse alalise elukoha liikmesriigil, välja arvatud tea-tavatel lapse elukoha vahetamise juhtudel või vastavaltkokkuleppele vanemliku vastutuse kandjate vahel.
(13) Lapse huvides võimaldab käesolev määrus erandina ja tea-tavatel tingimustel pädeval kohtul anda asi edasi teise liik-mesriigi kohtule, kui sellel kohtul on asja arutamiseks pare-mad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel kohtul lubadaanda asja edasi kolmandale kohtule.
(14) Käesoleva määruse jõustumine ei tohiks mõjutada diplo-maatilist puutumatust käsitleva rahvusvahelise avalikuõiguse kohaldamist. Kui käesoleva määruse kohast juris-diktsiooni ei saa teostada diplomaatilise puutumatuse tõttuvastavalt rahvusvahelisele õigusele, tuleks jurisdiktsiooniteostada vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele,kus kõnealusel isikul puudub selline puutumatus.
(15) Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste doku-mentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise
kohta (2) tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel alga-tatud menetluste dokumentide kätteandmise suhtes.
(16) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi kohtuidkiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhul-gas kaitsemeetmeid kõnealuses riigis paikneva vara või isi-kute suhtes.
(17) Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korraltuleks viivitamatult saavutada lapse tagastamine ja sel ees-märgil kohaldatakse jätkuvalt 25. oktoobri 1980. aastaHaagi konventsiooni, mida täiendavad käesoleva määrusesätted, eriti artikkel 11. Kohtud liikmesriigis, kuhu laps onebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikultkinni peetakse, peaksid saama konkreetsetel nõuetekoha-selt põhjendatud juhtudel tema tagastamist vastustada. Sel-lise otsuse võiks asendada selle liikmesriigi kohtu hilisemaotsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebasea-duslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisal-dab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma,ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus tedakinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmiselepööramiseks vaja erimenetlust.
(18) Kui kohus on otsustanud jätta laps 1980. aasta Haagi kon-ventsiooni artikli 13 alusel tagasi saatmata, peaks ta sellestteatama pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis,kus laps alaliselt elas enne ebaseaduslikku äraviimist võikinnipidamist. Kui viimati nimetatud liikmesriigi kohtus eiole hagi esitatud, peaks see kohus või keskasutus sellestosapooltele teatama. See kohustus ei tohiks keskasutusttakistada sellest teatamast ka asjaomastele ametivõimudelevastavalt siseriiklikule õigusele.
(19) Käesoleva määruse kohaldamises on oluline roll lapse ära-kuulamisel, kuigi käesolev dokument ei ole kavandatudmuutma kohaldatavat siseriiklikku korda.
(20) Lapse ärakuulamine teises liikmesriigis võib toimuda vas-tavalt korrale, mis on sätestatud nõukogu28. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1206/2001 liikmes-riikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumiseltsiviil- ja kaubandusasjades. (3)
(21) Liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmi-sele pööramine peaks põhinema vastastikuse usalduse
(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjonimäärusega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).
(2) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.(3) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.
244 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
236
põhimõttel ja mittetunnustamise põhjusi peaks olema või-malikult vähe.
(22) Ühes liikmesriigis täitmisele pööratavaid autentseid doku-mente ja osapooltevahelisi kokkuleppeid tuleks tunnusta-mist ja täitmist reguleerivate eeskirjade kohaldamise ees-märgil käsitada samaväärsetena “kohtuotsustega”.
(23) Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu leidis omaotsustes (punkt 34), et kohtuotsuseid perekonnaõiguslikekohtuasjade valdkonnas tuleks “automaatselt tunnustadakogu liidus ilma vahemenetlusteta või ilma, et otsuse täit-misest oleks võimalik põhjendatult keelduda”. Seetõttutuleks kohtuotsused, mis käsitlevad suhtlusõigust ja lapsetagastamist ning mis on päritoluliikmesriigis vastavaltkäesoleva määruse sätetele tõendatud, olema tunnustata-vad ja täitmisele pööratavad kõikides teistes liikmesriikidesilma mingeid edasisi menetlusi nõudmata. Selliste kohtuot-suste täitmisele pööramise korda reguleerib jätkuvalt sise-riiklik õigus.
(24) Kohtuotsuse täitmisele pööramise hõlbustamiseks antudtõend ei tohiks kuuluda edasikaebamisele. Seda tuleksparandada ainult juhul, kui tehtud on oluline viga, st juhul,kui see ei kajasta kohtuotsust nõuetekohaselt.
(25) Keskasutused peaksid vanemliku vastutuse küsimustestegema koostööd nii üldistes küsimustes kui ka konkreet-setel juhtudel, sealhulgas perekondlike vaidluste rahuldavalahendamise soodustamise eesmärgil. Sel eesmärgil osale-vad keskasutused tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevasEuroopa kohtute võrgus, mis on loodud nõukogu28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ, millegaluuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtutevõrk. (1)
(26) Komisjon peaks tegema avalikult kättesaadavaks ja ajako-hastama liikmesriikide edastatud kohtute ning edasikaebe-menetluste nimekirjad.
(27) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused. (2)
(28) Käesolev määrus asendab määrust (EÜ) nr 1347/2000, mistunnistatakse seetõttu kehtetuks.
(29) Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peakskomisjon selle kohaldamist kontrollima ja tegema vaja-likke muudatusettepanekuid.
(30) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määrusevastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(31) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vas-tuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduvja Taanis seda ei kohaldata.
(32) Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke täie-likult täita ning seda saaks paremini täita ühenduse tasan-dil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamisle-pingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhi-mõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmär-kide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(33) Käesolevas määruses tunnustatakse põhiõigusi ja peetaksekinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetest. Ees-kätt püütakse sellega tagada lapse põhiõiguste austamist,mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artik-lis 24,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmisi valdkondi käsitle-vate tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtutes:
a) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;
b) vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, piiramine või ära-võtmine.
(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 245
237
2. Artikli 1 lõikes b osutatud küsimused võivad käsitleda eelkõigejärgmist:
a) eestkosteõigus ja suhtlusõigus;
b) eestkoste, hooldus ja samalaadsed instituudid;
c) sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutablapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last;
d) lapse paigutamine kasuperekonda või hooldeasutusse;
e) meetmed lapse kaitseks, mis käsitlevad lapse vara haldamist,säilitamist või käsutamist.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste juhtumite suhtes:
a) põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine;
b) lapsendamisotsused, lapsendamisega seotud ettevalmistavadmeetmed või lapsendamise kehtetuks tunnistamine või tühis-tamine;
c) lapse nimi ja eesnimed;
d) emantsipatsioon;
e) ülalpidamiskohustus;
f) usaldusomand või pärimine;
g) laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võe-tud meetmed.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. mõiste “kohus” hõlmab kõiki liikmesriikide asutusi, mis onpädevad vastavalt artiklile 1 käesoleva määruse reguleerimis-alasse kuuluvates küsimustes;
2. mõiste “kohtunik” tähendab kohtunikku või ametnikku, kel-lel on käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsi-mustes kohtunikuga samaväärsed volitused;
3. mõiste “liikmesriik” hõlmab kõiki liikmesriike, välja arvatudTaani;
4. mõiste “kohtuotsus” tähendab lahutust, lahuselu või abielukehtetuks tunnistamist, samuti vanemlikku vastutust käsitle-vat kohtuotsust, mille teeb liikmesriigi kohus, olenemata sel-lest, kuidas kohtuotsust võidakse nimetada, sealhulgasdekreediks, korralduseks või otsuseks;
5. mõiste “päritoluliikmesriik” tähendab liikmesriiki, kus on teh-tud kohtuotsus, mis tuleb täitmisele pöörata;
6. mõiste “kohtuotsuse täitmise liikmesriik” tähendab liikmes-riiki, kus taotletakse kohtuotsuse täitmisele pööramist;
7. mõiste “vanemlik vastutus” tähendab kõiki lapse isiku võivaraga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele võijuriidilisele isikule kohtuotsusega, seaduse alusel või õigus-liku toimega kokkuleppe põhjal. See mõiste hõlmab eestkos-teõigust ja suhtlusõigust;
8. mõiste “vanemliku vastutuse kandja” on iga isik, kellel onlapse suhtes vanemlik vastutus;
9. mõiste “eestkosteõigus” hõlmab lapse isiku eest hoolitsemi-sega seotud õigusi ja kohustusi, eeskätt õigust määrata lapseelukoht;
10. mõiste “suhtlusõigus” hõlmab eeskätt õigust viia laps piira-tud ajavahemikuks kohta, mis ei ole tema alaline elukoht;
11. mõiste “ebaseaduslik äraviimine või kinnipidamine” tähendablapse äraviimist või kinnipidamist juhul, kui:
a) sellega rikutakse kohtuotsusega, seaduse alusel või õigus-liku toimega kokkuleppe põhjal saadud eestkosteõigustliikmesriigi seaduse alusel, kus laps alaliselt elas vahetultenne äraviimist või kinnipidamist;
ning
b) seda eestkosteõigust teostati tegelikult äraviimise või kin-nipidamise ajal üksi või ühiselt või seda oleks teostatud,kui äraviimist või kinnipidamist ei oleks toimunud. Eest-kosteõigust loetakse ühiselt teostatavaks, kui vastavaltkohtuotsusele või seaduse alusel ei saa üks vanemliku vas-tutuse kandja ilma teise vanemliku vastutuse kandja nõus-olekuta otsustada lapse elukohta.
246 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
238
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
1. JAGU
Abielulahutus, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamine
Artikkel 3
Üldine kohtualluvus
1. Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisegaseotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses,
a) kelle territooriumil:
— on abikaasade alaline elukoht või
— oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veelelab seal, või
— on kostja alaline elukoht või
— on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või
— on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemaltaasta vahetult enne taotluse esitamist, või
— on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemaltkuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõne-aluse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaapuhul, kui seal on tema alaline asukoht;
b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigija Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel on alalisel asukohal samatähendus, mis Ühendkuningriigi ja Iirimaa õigussüsteemides.
Artikkel 4
Vastuhagi
Vastuhagi on selle kohtu alluvuses, kus on pooleli menetlusartikli 3 põhjal, kui vastuhagi kuulub käesoleva määrusereguleerimisalasse.
Artikkel 5
Lahuselu muutmine abielulahutuseks
Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, on see liikmesriigi kohus,kes on teinud lahuseluotsuse, pädev muutma seda otsustabielulahutuseks, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktid seda ettenäevad.
Artikkel 6
Artiklite 3, 4 ja 5 kohane erandlik kohtualluvus
Abikaasat:
a) kelle alaline elukoht asub liikmesriigi territooriumil; või
b) kes on liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaapuhul, kelle alaline asukoht on ühes viimati nimetatud liik-mesriikidest,
võib teises liikmesriigis kohtusse kaevata üksnes kooskõlas artik-litega 3, 4 ja 5.
Artikkel 7
Kohtualluvus muudel juhtudel
1. Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 3, 4 ja 5 kohaseltpädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selleriigi õigusaktide alusel.
2. Liikmesriigi kodanik, kelle alaline elukoht on teise liikmesriigiterritooriumil, võib sellise kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei oleliikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik või, Ühendkuning-riigi ja Iirimaa puhul, kelle alaline asukoht ei ole ühes viimatinimetatud liikmesriikidest, tugineda oma alalise elukoha riigiskohaldatavatele kohtualluvuseeskirjadele samamoodi kui selleriigi kodanikud.
2. JAGU
Vanemlik vastutus
Artikkel 8
Üldine kohtualluvus
1. Liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevuslapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liik-mesriigis.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 247
239
2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene tei-siti.
Artikkel 9
Lapse varasema alalise elukoha jätkuv kohtualluvus
1. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab sealuue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigikohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärastkolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimisttehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elu-koht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsuseleantud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukohaliikmesriigis.
2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõi-guse kasutaja on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmes-riigi kohtute pädevust, osaledes sealsete kohtute menetlustesnende pädevust vaidlustamata.
Artikkel 10
Kohtualluvus lapseröövi korral
Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral säilita-vad selle liikmesriigi kohtud, kus oli lapse alaline elukoht vahetultenne äraviimist või kinnipidamist, oma pädevuse, kuni laps onsaanud alalise elukoha teises liikmesriigis ja
a) iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus,on nõustunud äraviimise või kinnipidamisega;
või
b) laps on elanud kõnealuses teises liikmesriigis vähemalt üheaasta pärast seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellelon eestkosteõigus, on saanud või peaks olema saanud teadalapse asukoha ning laps on oma uues keskkonnas kohanenudja vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
i) ühe aasta jooksul pärast seda, kui eestkosteõiguse kasutajaon saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, eiole esitatud tagasitoomise taotlust pädevatele asutusteleliikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinnipeetakse;
ii) eestkosteõiguse kasutaja esitatud tagasitoomistaotlus ontühistatud ja alapunktis i sätestatud ajavahemiku jooksul eiole esitatud uut taotlust;
iii) läbivaatamisel olev kohtuasi liikmesriigis, kus laps vahe-tult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist elas,on lõpetatud vastavalt artikli 11 lõikele 7;
iv) selle liikmesriigi kohtutes, kus laps alaliselt elas vahetultenne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist, on teh-tud eestkostet käsitlev kohtuotsus, mis ei hõlma lapsetagasitoomist.
Artikkel 11
Lapse tagasitoomine
1. Kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus,taotleb liikmesriigi pädevatelt asutustelt kohtuotsuse tegemist lap-seröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise Haagi konventsiooni(edaspidi “1980. aasta Haagi konventsioon”) alusel, et saavutadalapse tagasitoomist, kes on ebaseaduslikult ära viidud või kinnipeetud liikmesriigis, mis ei ole see liikmesriik, kus laps vahetultenne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas,kohaldatakse lõikeid 2–8.
2. 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklite 12 ja 13 kohaldami-sel tagatakse, et lapsele antakse menetluse käigus võimalus saadaära kuulatud, kui see ei osutu lapse vanust või küpsusastet arves-tades sobimatuks.
3. Kohus, kellele on esitatud lõikes 1 nimetatud lapse tagasitoo-mise taotlus, tegutseb taotluse menetlemisel kiiresti, kasutadeskõige kiiremat siseriiklikus õiguses sätestatud korda.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teeb kohus otsusehiljemalt kuus nädalat pärast taotluse esitamist, kui see ei oleerandlike asjaolude tõttu võimatu.
4. Kohus ei saa keelduda lapse tagasitoomisest 1980. aasta Haagikonventsiooni artikli 13b alusel, kui ta on kindlaks teinud, etlapse kaitseks pärast tema tagasitoomist on tehtud piisavad kor-raldused.
5. Kohus ei saa lapse tagasitoomisest keelduda, kui lapse tagasi-toomist taotlenud isikule ei ole antud võimalust ära kuulatud saa-da.
6. Kui kohus on teinud tagasitoomisest keeldumise otsuse1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohaselt, peab kohusviivitamatult otse või oma keskasutuse kaudu edastama tagasitoo-misest keeldumise otsuse ja kõigi asjakohaste dokumentide
248 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
240
koopiad, eeskätt kohtuistungi protokolli ärakirja, siseriikliku õigu-sega määratud pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis,kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipida-mist alaliselt elas. Kohus peab kõik nimetatud dokumendid saamaühe kuu jooksul pärast tagasitoomisest keeldumise otsuse kuu-päeva.
7. Kui üks osapooltest ei ole juba pöördunud kohtusse liikmes-riigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinni-pidamist alaliselt elas, peab lõikes 6 nimetatud teabe saanudkohus või keskasutus sellest osapooltele teatama ja kutsuma neidvastavalt siseriiklikule õigusele esitama kohtule oma seisukohtkolme kuu jooksul alates teatamise kuupäevast, et kohus saakslapse eestkosteõiguse küsimuse läbi vaadata.
Ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvustkäsitlevate eeskirjade kohaldamist, lõpetab kohus menetluse, kuitalle pole tähtajaks seisukohti esitatud.
8. 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohasest tagasitoo-misest keeldumise otsusest olenemata on iga hilisem lapse taga-sitoomist nõudev otsus, mille teeb vastavalt käesolevale määru-sele pädev kohus, täitmisele pööratav vastavalt III peatüki 4.jaotisele lapse tagasitoomise tagamiseks.
Artikkel 12
Lepinguline kohtualluvus
1. Liikmesriigi kohtutel, kellel on artikli 3 tõttu pädevus lahutu-se, lahuselu või abielu tühistamise taotluse suhtes, on pädevuskõigi selle taotlusega seotud vanemlikku vastutust käsitlevatesküsimustes juhul, kui:
a) vähemalt ühel abikaasadest on lapse ees vanemlik vastutus;
ning
b) abikaasad ja vanemliku vastutuse kandjad on kohtusse pöör-dumise ajal sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtutepädevust tunnistanud ning see on lapse parimates huvides.
2. Lõikega 1 ette nähtud kohtualluvus lakkab niipea, kui:
a) abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus on jõus-tunud;
b) punktis a nimetatud kuupäeval pooleli olevate vanemliku vas-tutusega seotud menetluste puhul jõustub nendes menetlustestehtud otsus;
c) punktides a ja b nimetatud menetlused on lõppenud mõnelmuul põhjusel.
3. Liikmesriigi kohtutel on seoses vanemliku vastutusega päde-vus lõikes 1 nimetamata menetlustes juhul, kui:
a) lapsel on oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, etüks vanemliku vastutuse kandjatest elab alaliselt selles liikmes-riigis või et laps on selle liikmesriigi kodanik;
ning
b) kõik menetluse osapooled on kohtusse pöördumise ajal sõna-selgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnista-nud ning see on lapse parimates huvides.
4. Kui lapse alaline elukoht on kolmanda riigi territooriumil, misei ole 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekait-semeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tun-nustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi kon-ventsiooni lepinguosaline, loetakse kohtualluvust käesoleva artiklialusel lapse huvides olevaks, eriti juhul, kui osutub, et kõnealuseskolmandas riigis ei saa menetlust korraldada.
Artikkel 13
Lapse kohalviibimisel põhinev kohtualluvus
1. Kui lapse alalist elukohta ei saa kindlaks teha ja kohtualluvustmäärata artikli 12 alusel, on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kuslaps viibib.
2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti pagulaste laste või rahvusvahe-liselt ümber asustatud laste suhtes nende riigis toimuvate rahu-tuste tõttu.
Artikkel 14
Kohtualluvus muudel juhtudel
Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 8–13 kohaselt pädev,määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigiõigusaktide alusel.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 249
241
Artikkel 15
Kohtuasja üleviimine kohtusse, kus on asja arutamiseksparemad võimalused
1. Erandina võivad selle liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuseson asja sisuline arutamine, kui nad leiavad, et teise liikmesriigikohtus, millega lapsel on eriline side, oleks asja või selle konk-reetse osa arutamiseks paremad võimalused ja kui see on lapseparimates huvides:
a) peatada kõnealuse menetluse või selle osa ja kutsuda osapooliesitama taotlust kõnealuse teise liikmesriigi kohtule vastavaltlõikele 4; või
b) taotleda, et teise liikmesriigi kohus saaks pädevuse vastavaltlõikele 5.
2. Lõiget 1 kohaldatakse:
a) ühe osapoole taotluse alusel või
b) kohtu omal algatusel või
c) teise liikmesriigi kohtu taotluse põhjal, millega lapsel on eri-line side vastavalt lõikele 3.
Kohtu omal algatusel või teise liikmesriigi kohtu taotluse põhjaltoimunud üleviimisega peab nõustuma vähemalt üks osapool.
3. Lapsel loetakse olevat lõikes 1 nimetatud eriline side liikmes-riigiga, kui see liikmesriik:
a) on saanud lapse alaliseks elukohaks pärast lõikes 1 nimetatudkohtusse pöördumist või
b) on lapse varasem alaline elukoht või
c) on andnud lapsele kodakondsuse või
d) on vanemliku vastutuse kandja alaline elukoht või
e) on koht, kus asub lapse vara, kui kohtuasi käsitleb lapse kait-seks võetavaid meetmeid, mis on seotud tema vara haldamise,säilitamise või käsutamisega.
4. Asja sisuliseks arutamiseks pädev liikmesriigi kohus kehtestabtähtaja, mille jooksul tuleb vastavalt lõikele 1 pöörduda kõne-aluse teise liikmesriigi kohtutesse.
Kui selleks ajaks ei ole kohtutesse pöördutud, jätkab kohus, kuhupöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele 8–14.
5. Juhul, kui see on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu lapseparimates huvides, võivad kõnealuse teise liikmesriigi kohtudvõtta pädevuse kuue nädala jooksul pärast nende poole pöördu-mist vastavalt lõike 1 punktile a või b. Sel juhul loobub kohus,kuhu esimesena pöörduti, pädevusest. Muul juhul jätkab kohus,kuhu esimesena pöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele8–14.
6. Käesoleva artikli eesmärgil teevad kohtud koostööd kas otse-selt või siis vastavalt artiklile 53 määratud keskasutuste kaudu.
3. JAGU
Ühissätted
Artikkel 16
Kohtusse pöördumine
1. Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks:
a) kui kohtule on esitatud menetluste algatamist käsitlev võisamaväärne dokument, juhul kui hageja ei ole seejärel jätnudastumata samme, et teavitada kostjat hagist;
või
b) kui dokument tuli enne kohtule esitamist kätte toimetada, siishetkel, mil kätteandmiseks kohustatud asutus selle kätte sai,juhul, kui hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, mis ondokumendi kohtule esitamiseks ette nähtud.
Artikkel 17
Kohtualluvuse kontrollimine
Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesolevamääruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määrusepõhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omalalgatusel, et asi ei allu sellele kohtule.
250 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
242
Artikkel 18
Arvessevõetavuse kontrollimine
1. Kui kostja, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagion esitatud, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse niikauaks, kuni on tõestatud, et kostjal on olnud võimalus menet-luse algatamist käsitlev või samaväärne dokument kätte saada kül-lalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud, et sel-leks on võetud kõik vajalikud meetmed.
2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärnedokument tuli vastavalt sellele määrusele edastada ühest liikmes-riigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätete asemelmääruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid.
3. Kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokumenttuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumen-tide välisriikides kätteandmist käsitleva 15. novembri 1965. aastaHaagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale ning kui mää-ruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid ei saa kohaldada, kohaldataksenimetatud konventsiooni artiklit 15.
Artikkel 19
Menetluses olev kohtuasi ja sellega seotud menetlused
1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühtede jasamade asjaosaliste vaheline lahutus-, lahuselu- või vanemlikuvastutuse menetlus, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem,menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtupädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.
2. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühe ja samalapse suhtes ühe ja sama alusega hagide põhjal vanemlikku vas-tutust käsitlev menetlus, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hil-jem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud sellekohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.
3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esi-tatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem,pädevusest esimese kohtu kasuks.
Sel juhul võib pool, kes esitas asjakohase hagi kohtule, kellele hagion esitatud hiljem, esitada kõnealuse hagi kohtule, kellele hagi onesitatud esimesena.
Artikkel 20
Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
1. Edasilükkamatutel juhtudel ei takista käesoleva määruse sät-ted liikmesriigi kohtuid võtmast selles riigis viibivate isikute ja sealasuva vara suhtes selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeet-med, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, isegi kuikäesoleva määruse alusel on peaasja arutamisel pädev mõne teiseliikmesriigi kohus.
2. Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata enam, kui liikmes-riigi kohus, kelle pädevuses on vastavalt käesolevale määruseleasja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivakspeab.
III PEATÜKK
TUNNUSTAMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE
1. JAGU
Tunnustamine
Artikkel 21
Kohtuotsuse tunnustamine
1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistesliikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.
2. Eelkõige, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei nõuta eri-menetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajako-hastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu võiabielu kehtetuks tunnistamist käsitlev kohtuotsus, mis on tehtudteises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaseltvõimalik edasi kaevata.
3. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 4. jao kohaldamist, võibiga huvitatud osapool käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korrastaotleda otsust, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks.
Sellise kohtu kohalik pädevus, mis on kantud nimekirja, mille igaliikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68, määratakseselle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus algatatakse tunnusta-mise või mittetunnustamise menetlus.
4. Kui kohtuotsuse tunnustamise küsimus tõstatatakse liikmes-riigi kohtus arutatava asja käigus, võib kõnealune kohus selleküsimuse otsustada.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 251
243
Artikkel 22
Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamistkäsitlevate kohtuotsuste mittetunnustamise põhjused
Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsit-levat kohtuotsust ei tunnustata:
a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmes-riigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist;
b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või sama-väärset dokumenti ei ole edastatud kostjale küllalt aegsasti jasellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul,kui on tõestatud, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliseltheaks kiitnud;
c) kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesa-made asjaosaliste vahelise menetluse käigus selles liikmesrii-gis, kus taotletakse tunnustamist; või
d) kui see on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtudteises liikmesriigis või mitteliikmesriigis nendesamade asja-osaliste vahel, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab tingi-mustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis,kus seda taotletakse.
Artikkel 23
Vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsustemittetunnustamise põhjused
Vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata:
a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmes-riigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttesarvesse lapse parimaid huve;
b) kui see on tehtud last ära kuulamata, rikkudes olulisi protses-siõiguse põhimõtteid selles liikmesriigis, kus taotletakse tun-nustamist, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel;
c) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või sama-väärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edas-tatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud endkaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik onkohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;
d) iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et kohtuotsus kahjustabtema vanemlikku vastutust, kui otsus on tehtud ilma seda isi-kut ära kuulamata;
e) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitlevakohtuotsusega, mis on tehtud liikmesriigis, kus taotletaksetunnustamist;
f) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitlevakohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliik-mesriigis, kus on lapse peamine elukoht, tingimusel et hilisemkohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnus-tamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse;
või
g) kui ei järgita artiklis 56 sätestatud menetlust.
Artikkel 24
Otsuse teinud kohtu pädevuse kontrollimise keeld
Otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevus ei kuulu kontrollimisele.Artikli 22 punktis a ja artikli 23 punktis a osutatud avalikulekorrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 3–14sätestatud kohtualluvuseeskirjade suhtes.
Artikkel 25
Erinevused kohaldatavas õiguses
Kohtuotsuse tunnustamisest ei või keelduda põhjusel, et selleliikmesriigi õigusaktid, kus taotletakse tunnustamist, ei lubaabielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamistnendesamade tõsiasjade põhjal.
Artikkel 26
Kohtuotsuse sisu mittekontrollimine
Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse sisu.
Artikkel 27
Menetluse peatamine
1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis teh-tud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui koh-tuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.
252 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
244
2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendku-ningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse pea-tada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud liikmesriigis kae-buse tõttu peatatud.
2. JAGU
Täitmisotsuse taotlus
Artikkel 28
Täitmisele pööratavad kohtuotsused
1. Lapse suhtes vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust, mison tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täitmisele pööra-tav ning kätte antud, täidetakse teises liikmesriigis siis, kui see onhuvitatud poole taotlusel kuulutatud seal täitmisele pööratavaks.
2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal jaWalesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal ainult siis, kui see on huvita-tud poole taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vas-tavas osas.
Artikkel 29
Kohalike kohtute pädevus
1. Täitmisotsuse taotlus esitatakse kohtule, mis on kantud nime-kirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.
2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse kindlaks selle isiku alaliseelukoha järgi, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle lapse ala-lise elukoha järgi, kellega taotlus seondub.
Kui kumbki esimeses lõigus nimetatud kohtadest ei asu kohtuot-suse täitmise liikmesriigis, määratakse kohalike kohtute pädevuskindlaks täitmise koha järgi.
Artikkel 30
Menetluskord
1. Taotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus,kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.
2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu töö-piirkonnas, kellele taotlus esitatakse. Kui kohtuotsuse täitmise liik-mesriigi õigus sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe, määrabtaotleja endale esindaja kohtuprotsessis.
3. Taotlusele lisatakse artiklites 37 ja 39 nimetatud dokumendid.
Artikkel 31
Kohtu määrus
1. Kohus, kellele esitatakse taotlus, teeb oma määruse viivitama-ta. Isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, ega lapsel ei ole menet-luste selles etapis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.
2. Taotluse võib tagasi lükata vaid mõnel artiklites 22, 23 ja 24nimetatud põhjustest.
3. Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse sisu.
Artikkel 32
Määrusest teatamine
Asjaomane kohtuteenistuja teatab taotlejale taotluse kohta tehtudmäärusest viivitamata kohtuotsuse täitmise liikmesriigissätestatud korras.
Artikkel 33
Kaebus täitmismääruse peale
1. Kumbki pool võib täitmisotsuse taotluse kohta tehtud määruseedasi kaevata.
2. Kaebus esitatakse kohtule, mis on kantud nimekirja, mille igaliikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.
3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjademenetluskorra kohaselt.
4. Kui taotleja esitab apellatsioonkaebuse täitmisotsuse suhtes,kutsutakse pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, apellatsiooni-kohtusse. Kui see isik kohtusse ei ilmu, kohaldatakse artikli 18 sät-teid.
5. Apellatsioonkaebus täitmisotsuse peale tuleb esitada ühe kuujooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole alalineelukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kuisee, kus on tehtud kohtuotsuse täitmise otsus, on kaebuse esita-mise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isi-kule või toimetati tema elukohta. Olenemata kaugusest ei võitähtaega pikendada.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 253
245
Artikkel 34
Apellatsioonikohtud ja vaidlustamisvahendid
Kaebuse kohta tehtud otsust võib vaidlustada ainult menetlusega,mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonilevastavalt artiklile 68.
Artikkel 35
Menetluse peatamine
1. Kohus, kellele kaebus artiklite 33 või 34 kohaselt esitatakse,võib menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmisttaotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsusepeale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise täht-aeg ei ole veel möödunud. Viimasel juhul võib kohus määratatähtaja, mille jooksul apellatsioonkaebus tuleb esitada.
2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal või Ühendkuningriigis, käsi-tatakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlustamis-vahendeid lõikes 1 osutatud tavaliste kaebustena.
Artikkel 36
Osaline täitmine
1. Kui kohtuotsus on tehtud mitme nõude kohta ja täitmist ei saalubada kõikide nõuete osas, annab kohus loa ühe või mitmenõude täitmiseks.
2. Taotleja võib taotleda kohtuotsuse osalist täitmist.
3. JAGU
1. ja 2. jagu käsitlevad ühissätted
Artikkel 37
Dokumendid
1. Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täit-misotsust taotlev pool esitab:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele;
ning
b) artiklis 39 osutatud tõendi.
2. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, esitab tunnustamist võitäitmisotsust taotlev pool lisaks sellele:
a) sellise dokumendi originaali või tõestatud koopia, mis tõen-dab menetluse algatamist käsitleva või samaväärse dokumendikättetoimetamist ilmumata jätnud poolele
või
b) mis tahes dokumendi, mis osutab, et kostja on kohtuotsuseselgesõnaliselt heaks kiitnud.
Artikkel 38
Dokumentide puudumine
1. Kui artikli 37 lõike 1 punktis b või lõikes 2 märgitud doku-mente ei esitata, võib kohus määrata nende esitamise tähtaja, tun-nustada samaväärseid dokumente või, kui ta leiab, et tal on piisa-valt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda.
2. Kui kohus seda nõuab, esitatakse dokumentide tõlge. Tõlketõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik.
Artikkel 39
Abieluasju käsitleva kohtuotsuse tõend ja vanemlikkuvastutust käsitleva kohtuotsuse tõend
Pädev kohus või asutus päritoluliikmesriigis annab huvitatudpoole nõudel välja tõendi, kasutades I lisas (kohtuotsusedabieluasjades) või II lisas (kohtuotsused vanemliku vastutusekohta) esitatud tüüpvormi.
4. JAGU
Teatavate suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste ja teatavatelapse tagasitoomist nõudvate kohtuotsuste täitmine
Artikkel 40
Kohaldamisala
1. Käesolevat jagu kohaldatakse:
a) suhtlusõiguse suhtes
ning
b) lapse tagasitoomise suhtes, mida näeb ette vastavalt artikli 11lõikele 8 tehtud kohtuotsus.
254 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
246
2. Käesoleva jao sätted ei takista vanemliku vastutuse kandjaltaotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist käes-oleva peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud korras.
Artikkel 41
Suhtlusõigus
1. Artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud suhtlusõigust, mis onantud ühes liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsuse-ga, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisot-suse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastu-stada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavaltlõikele 2.
Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette suhtlusõigust andva kohtuot-suse täitmist seaduse alusel, võib otsuse teinud kohus kuulutada,et kohtuotsus on kõigist kaebustest olenemata täitmisele pööra-tav.
2. Otsuse teinud kohtunik annab lõikes 1 nimetatud tõendi,kasutades III lisas (tõend suhtlusõiguse kohta) esitatud tüüpvor-mi, ainult juhul, kui:
a) kohtuotsus on tehtud tagaselja, mitteilmunud isikule on esita-tud menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärnedokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellelisikul korraldada enda kaitsmist, või isikule on esitatud doku-ment neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, etta on otsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;
b) kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus ärakuulatud saada
ning
c) lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatudjuhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamistsobimatuks peetud.
Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.
3. Kui suhtlusõigusega kaasneb kohtuotsuse tegemise ajal piiriü-lene olukord, antakse tõend ex officio, kui kohtuotsus pöörataksetäitmisele, isegi ainult ajutiselt. Kui olukord saab hiljem piiriüleseiseloomu, antakse tõend ühe osapoole taotluse põhjal.
Artikkel 42
Lapse tagasitoomine
1. Artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigis tehtud täit-misele pööratava kohtuotsusega nõutavat lapse tagasitoomist tun-nustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vaja-duseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kuikohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2.
Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette artikli 11 lõike 8 punktisb osutatud lapse tagasitoomist nõudva kohtuotsuse täitmist sea-duse alusel, olenemata kõigist kaebustest, võib otsuse teinudkohus kuulutada kohtuotsuse täitmisele pööratavaks.
2. Otsuse teinud kohtunik, kes on teinud artikli 40 lõike 1 punk-tis b osutatud otsuse, annab lõikes 1 osutatud tõendi ainult juhul,kui:
a) lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatudjuhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamistsobimatuks peetud;
b) kõigile osapooltele on antud võimalus ära kuulatud saada ning
c) kohus on otsust tehes arvesse võtnud vastavalt 1980. aastaHaagi konventsiooni artiklile 13 tehtud korralduse põhjuseidja tõendeid.
Juhul, kui kohus või mõni muu asutus võtab meetmeid lapse tur-valisuse tagamiseks pärast alalise elukoha liikmesriiki naasmist,peab tõend sisaldama selliste meetmete üksikasju.
Otsuse teinud kohtunik annab omal algatusel tõendi, kasutadesIV lisa tüüpvormi (tõend lapse (laste) tagasitoomise kohta).
Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.
Artikkel 43
Tõendi täpsustamine
1. Igasuguse tõendi täpsustamise suhtes kohaldatakse päritolu-liikmesriigi õigust.
2. Kaebuse aluseks ei saa olla tõendi väljaandmine vastavaltartikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 255
247
Artikkel 44
Tõendi õiguslikud tagajärjed
Tõend jõustub ainult kohtuotsuse täitmise piires.
Artikkel 45
Dokumendid
1. Kohtuotsuse täitmist taotlev osapool peab esitama:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele,
ning
b) artikli 41 lõikes 1 või artikli 42 lõikes 1 osutatud tõendi.
2. Käesoleva artikli kohaldamiseks:
— peab artikli 41 lõikes 1 osutatud tõendiga kaasas olema suht-lusõiguse kasutamise korraldust käsitleva punkti 12 tõlge,
— peab artikli 42 lõikes 1 osutatud tõendiga kaasas olema lapsetagasitoomise tagamiseks võetud meetmete rakendamisekorda käsitleva punkti 14 tõlge.
Tõlge peab olema kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeeles võiühes selle riigikeeltest või muus keeles, mida kohtuotsuse täitmiseliikmesriik sõnaselgelt tunnustab. Tõlke tõestab selleks mõnesliikmesriigis õigustatud isik.
5. JAGU
Autentsed dokumendid ja kokkulepped
Artikkel 46
Dokumente, mis on ametlikult koostatud või autentsetedokumentidena registreeritud ja ühes liikmesriigis täidetavad,ning samuti osapoolte vahelisi kokkuleppeid, mis on täidetavadnende sõlmimise liikmesriigis, tunnustatakse ja täidetakse samadeltingimustel nagu kohtuotsuseid.
6. JAGU
Muud sätted
Artikkel 47
Täitmismenetlus
1. Täitmismenetlust reguleerib kohtuotsuse täitmise liikmesriigiõigus.
2. Iga teise liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust, mis kuuluta-takse täidetavaks 2. jao kohaselt või mida tõendatakse vastavaltartikli 41 lõikele 1 või vastavalt artikli 42 lõikele 1, täidetaksekohtuotsuse täitmise liikmesriigis samadel tingimustel, nagu seeoleks tehtud selles liikmesriigis.
Eeskätt ei saa vastavalt artikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1tõendatud kohtuotsust täitmisele pöörata, kui see on vastuolushilisema täitmisele pööratava kohtuotsusega.
Artikkel 48
Suhtlusõiguse kasutamise tegutsemiskord
1. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtud võivad sätestadategutsemiskorra suhtlusõiguse kasutamise korraldamiseks, kuikohtuotsuses, mille teevad liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvu-ses on asja sisuline arutamine, ei ole vajaliku korraldust tehtud võiei ole piisavalt tehtud ning juhul, kui selle kohtuotsuse olulisi osirespekteeritakse.
2. Lõikele 1 kohaselt ette nähtud tegutsemiskorra kohaldaminelõpeb hilisema kohtuotsuse kohaselt, mille teevad liikmesriigikohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine.
Artikkel 49
Kulud
Käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud 4. jagu, kohaldatakse kakäesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kuludesuuruse kindlaksmääramise ja selliseid kulusid käsitlevate otsustetäideviimise suhtes.
Artikkel 50
Õigusabi
Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikultvõi osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kuludekandmisest, on artiklites 21, 28, 41, 42 ja 48 sätestatudmenetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellistkõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsusetäitmise liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.
Artikkel 51
Kautsjon või deposiit
Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmistteises liikmesriigis, ei nõuta kautsjonit või deposiiti järgmistelalustel:
256 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
248
a) tema peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus täitmist taotle-takse, või
b) ta on kas välisriigi kodanik või, kui täitmist taotletakse Ühend-kuningriigis või Iirimaal, tema alaline asukoht ei ole kummaskinendest liikmesriikidest.
Artikkel 52
Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus
Artiklites 37, 38 ja 45 osutatud dokumentide või kohtuprotsessiesindajat määrava dokumendi suhtes ei nõuta legaliseerimist egamuu samalaadse formaalsuse täitmist.
IV PEATÜKK
KESKASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ VANEMLIKUVASTUTUSE KÜSIMUSTES
Artikkel 53
Keskasutuste määramine
Iga liikmesriik määrab ühe või mitu keskasutust, mis aitavad kaasakäesoleva määruse kohaldamisele, ja täpsustab iga asutusegeograafilise või funktsionaalse pädevuse. Kui liikmesriik onnimetanud rohkem kui ühe keskasutuse, võib teateid tavaliseltsaata otse asjakohasele pädevale keskasutusele. Kui teadesaadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev, vastutab viimane selleedastamise eest pädevale keskasutusele ja sellest saatjale teatamiseeest.
Artikkel 54
Üldised ülesanded
Keskasutused edastavad teavet siseriiklike seaduste ja menetlustekohta ning võtavad meetmeid käesoleva määruse kohaldamiseparendamiseks ja omavahelise koostöö tugevdamiseks. Seleesmärgil kasutatakse otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- jakaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 55
Koostöö vanemlikku vastutust käsitlevate asjades
Keskasutused teevad teise liikmesriigi keskasutuse või vanemlikuvastutuse kandja taotluse põhjal konkreetsetel juhtudel koostöödkäesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil
võtavad nad otseselt või ametivõimude või muude organite kaudutegutsedes kõik sobivad meetmed, järgides kõnealuse liikmesriigiõigust isikuandmete kaitse küsimustes, et:
a) koguda ja vahetada teavet:
i) lapse olukorra kohta;
ii) kõigi käimasolevate menetluste kohta; või
iii) lapse suhtes tehtud otsuste kohta;
b) anda teavet ja abi vanemliku vastutuse kandjatele, kes taotle-vad nende territooriumil kohtuotsuste tunnustamist ja täitmi-sele pööramist, eeskätt suhtlemisõiguse ja lapse tagasitoomiseosas;
c) hõlbustada suhtlemist kohtute vahel, eeskätt artikli 11 lõi-gete 6 ja 7 ning artikli 15 kohaldamiseks;
d) anda teavet ja abi, mida kohtud vajavad artikli 56 kohaldami-seks, ning
e) hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepetvahenduse teel või muul viisil ning hõlbustada sel eesmärgilpiiriülest koostööd.
Artikkel 56
Lapse paigutamine hooldeasutusse või kasuperekondateises liikmesriigis
1. Kui kohus, kellel on pädevus vastavalt artiklitele 8–15, arutablapse paigutamist hooldeasutusse või kasuperekonda ja kui sellinepaigutamine peab toimuma teises liikmesriigis, konsulteerib taesmalt keskasutuse või muu viimases riigis pädeva asutusega, kuiselles liikmesriigis on siseriiklikel lapse hooldeasutusse või kasu-perekonda paigutamise juhtudel nõutav ametivõimude sekkumi-ne.
2. Lõikes 1 nimetatud hooldeasutusse või kasuperekonda paigu-tamist käsitleva kohtuotsuse võib teha taotlevas riigis ainult juhul,kui taotluse saanud riigi pädev asutus on paigutamisega nõustu-nud.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud konsulteerimise või nõusoleku kordareguleerib taotluse saanud liikmesriigi siseriiklik õigus.
4. Kui artiklite 8–15 kohaselt pädev asutus otsustab paigutadalapse kasuperekonda ja kui selline paigutamine peab toimuma tei-ses liikmesriigis ning kui viimati nimetatud liikmesriigis ei nõutasiseriiklikel lapse kasuperekonda paigutamise juhtudel ametivõi-mude sekkumist, teatab ta sellest viimati nimetatud riigi keskasu-tusele või muule pädevale asutusele.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 257
249
Artikkel 57
Töömeetod
1. Iga vanemliku vastutuse kandja võib esitada oma alalise elu-koha liikmesriigi keskasutusele või lapse alalise elukoha või viibi-mise liikmesriigi keskasutusele artiklis 55 osutatud abitaotluse.Üldiselt peab taotlus sisaldama kogu kättesaadavat teavet, mis onselle täitmisele pööramiseks asjakohane. Kui abitaotlus käsitlebkäesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vanemlikku vastu-tust käsitleva kohtuotsuse tunnustamist või täitmisele pööramist,lisab vanemliku vastutuse kandja artiklis 39, artikli 41 lõikes 1 võiartikli 42 lõikes 1 sätestatud asjakohased tõendid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile muude ühenduse institut-sioonide ametliku keele või keeled, milles keskasutused teateidvastu võtavad.
3. Keskasutuste poolt vastavalt artiklile 55 antav abi on tasuta.
4. Iga keskasutus kannab oma kulud ise.
Artikkel 58
Koosolekud
1. Käesolevamäärusekohaldamisehõlbustamisekskohtuvadkesk-asutused korrapäraselt.
2. Koosolekud kutsutakse kokku, järgides otsustnr 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsit-lev Euroopa kohtute võrk.
V PEATÜKK
SUHE MUUDE ÕIGUSAKTIDEGA
Artikkel 59
Suhe muude õigusaktidega
1. Kui artiklite 60, 63 ja 64 ning käesoleva artikli lõike 2 sätetestei tulene teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikide puhulkonventsioone, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumise ajal jaon sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel ning käsitlevadkäesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
2. a) Soome ja Rootsi võivad deklareerida, et 6. veebruaril 1931Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud kon-ventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet
käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli kohaldatakse nendevahelistes suhetes kas täieli-kult või osaliselt käesoleva määruse eeskirjade asemel. Sel-lised deklaratsioonid lisatakse käesolevale määrusele ningavaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud liikmesriigidvõivad need osaliselt või täielikult tühistada ükskõik misajal.
b) Järgitakse põhimõtet, et liidu kodanikke ei diskrimineeritakodakondsuse alusel.
c) Kohtualluvuseeskirjad, mis sisalduvad punktis a nimetatudliikmesriikide vahel edaspidi sõlmitavates kokkulepetes,mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi,peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatudeeskirjadega.
d) Kohtuotsuseid, mis on tehtud punktis a ettenähtud dekla-ratsiooni teinud Põhjamaades käesoleva määruse II peatükikohaselt pädevas kohtus, tunnustatakse ja täidetakse teis-tes liikmesriikides käesoleva määruse III peatükis sätestatudkorras.
3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:
a) koopia lõike 2 punktides a ja c nimetatud kokkulepetest janende rakendamist käsitlevatest ühtsetest õigusaktidest;
b) kõik nende kokkulepete või ühtsete õigusaktide denonsseeri-mised või muudatused.
Artikkel 60
Suhe teatavate mitmepoolsete konventsioonidega
Liikmesriikide vahelistes suhetes on käesolev määrus ülimuslikjärgmiste konventsioonide suhtes, niivõrd kui need käsitlevadkäesoleva määrusega reguleeritud küsimusi:
a) alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavatseadust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon;
b) abielude kehtivusega seotud otsuste tunnustamist käsitlev8. septembri 1967. aasta Luxembourgi konventsioon;
c) abielulahutuste ja lahuselu tunnustamist käsitlev1. juuni 1970. aasta Haagi konventsioon;
258 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
250
d) laste eestkostega ja laste eestkoste taastamisega seotud otsustetunnustamist ja täitmist käsitlev 20. mai 1980. aasta Euroopakonventsioon
ning
e) rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon.
Artikkel 61
Seos vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotudkohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist,
kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga
Seoses vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud koh-tualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täit-mist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi kon-ventsiooniga kohaldatakse käesolevat määrust:
a) juhul, kui kõnealuse lapse alaline elukoht on liikmesriigi ter-ritooriumil;
b) liikmesriigi kohtus tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täit-mise osas teise liikmesriigi territooriumil isegi juhul, kuikõnealuse lapse alaline elukoht on kolmanda riigi territooriu-mil, mis on nimetatud konventsiooni lepinguosaline.
Artikkel 62
Toimeulatus
1. Artikli 59 lõikes 1, artiklis 60 ja artiklis 61 osutatud kokku-lepped ja konventsioonid kehtivad edasi küsimustes, mida käes-olev määrus ei reguleeri.
2. Artiklis 60 osutatud konventsioonid, eeskätt 1980. aasta Haagikonventsioon, toimivad jätkuvalt nende liikmesriikide vahel, keson selle lepinguosalised, kooskõlas artikliga 60.
Artikkel 63
Lepingud Püha Tooliga
1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira 7. mail 1940 Vatika-nis Püha Tooli ja Portugali vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu(konkordaadi) kohaldamist.
2. Kõiki lõikes 1 nimetatud lepingu alusel tehtud otsuseid abielukehtetuse kohta tunnustatakse liikmesriikides käesoleva määruseIII peatüki 1. jaos sätestatud tingimustel.
3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka järgmiste Püha Tooligasõlmitud rahvusvaheliste lepingute (konkordaatide) suhtes:
a) 11. veebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Con-cordato lateranense, mida on muudetud 18. veebruaril 1984Roomas alla kirjutatud kokkuleppe ja selle lisaprotokolliga;
b) 3. jaanuaril 1979. aastal Püha Tooli ja Hispaania vahel sõlmi-tud kokkulepe õigusküsimuste kohta.
4. Itaalia ja Hispaania võivad lõikes 2 sätestatud otsuste tunnus-tamise suhtes kohaldada sama menetlust ja kontrolle, mida kohal-datakse lõikes 3 nimetatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvahelistekokkulepete kohaselt kiriklike kohtute otsuste suhtes.
5. Liikmesriigid saadavad komisjonile:
a) koopia lõigetes 1 ja 3 nimetatud lepingutest;
b) kõik nende lepingute denonsseerimised või muudatused.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 64
1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ainult algatatud koh-tumenetluste, ametlikult koostatud või autentsena registreerituddokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis on sõlmitudosapoolte vahel pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäevavastavalt artiklile 72.
2. Kohtuotsuseid, mis on tehtud pärast käesoleva määruse kohal-damiskuupäeva menetlustes, mis on algatatud enne määruse (EÜ)nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva, tunnustatakse ja täidetaksekooskõlas käesoleva määruse III peatüki sätetega, kui kohtuallu-vus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse IIpeatüki või määruse (EÜ) nr 1347/2000 sätetega või otsuse tei-nud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud kon-ventsiooniga, mis oli menetluste algatamise ajal kehtiv.
3. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva tehtud kohtuot-suseid pärast määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumist algatatudmenetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva mää-ruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse,lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vas-tutusega mõlema abikaasa laste eest nende abieluasjade menetlusekorral.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 259
251
4. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, aga pärast mää-ruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva tehtud kohtuotsuseidenne määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva algatatudmenetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva mää-ruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse,lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vas-tutusega abikaasade ühiste laste eest nende abieluasjade menetlusekorral ja kui see kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on koos-kõlas käesoleva määruse II peatüki või määruse (EÜ)nr 1347/2000 sätetega või otsuse teinud liikmesriigi ja taotluse-saaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menet-luse algatamise hetkel kehtiv.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 65
Läbivaatamine
Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 ning seejärel iga viieaasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopamajandus- ja sotsiaalkomiteele liikmesriikide antud teabe põhjalaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandelelisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.
Artikkel 66
Kahe või enama õigussüsteemiga liikmesriigid
Sellises liikmesriigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsi-muste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahtevõi enamat õigussüsteemi või normistikku:
a) tähendab viide peamisele elukohale selles liikmesriigis viidetpeamisele elukohale territoriaalüksuses;
b) tähendab viide kodakondsusele või, Ühendkuningriigi puhul,alalisele asukohale viidet selle riigi õigusaktides kindlaksmää-ratud territoriaalüksusele;
c) tähendab viide liikmesriigi asutusele viidet kõnealuse riigi ter-ritoriaalüksuse asutusele;
d) tähendab viide taotluse saaja liikmesriigi eeskirjadele viidetselle territoriaalüksuse eeskirjadele, kus taotletakse kohtuallu-vust, tunnustamist või täitmist.
Artikkel 67
Teave keskasutuste ja vastuvõetavate keelte kohta
Liikmesriigid esitavad kolme kuu jooksul alates käesoleva mää-ruse jõustumisest komisjonile:
a) vastavalt artiklile 53 määratud keskasutuste nimed, aadressidja suhtlusvahendid;
b) vastavalt artikli 57 lõikele 2 keskasutustega suhtlemiseks vas-tuvõetavad keeled
ning
c) vastavalt artikli 45 lõikele 2 suhtlusõiguse tõendi puhul vas-tuvõetavad keeled.
Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik muudatused selles tea-bes.
Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.
Artikkel 68
Kohtute ja edasikaebemenetlustega seotud teave
Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklites 21, 29, 33 ja 34osutatud kohtute ning edasikaebemenetluste nimekirjad ja kõikselles nimekirjas tehtud muudatused.
Komisjon ajakohastab seda teavet ja teeb selle avalikultkättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigimuude asjakohaste vahenditega.
Artikkel 69
Lisade muudatused
Kõik I–IV lisade tüüpvormide muudatused võetakse vastuartikli 70 lõikes 2 sätestatud konsultatiivkorra kohaselt.
Artikkel 70
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee (komitee).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
260 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
252
Artikkel 71
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetukstunnistamine
1. Määrus (EÜ) nr 1347/2000 tunnistatakse kehtetuks alateskäesoleva määruse kohaldamiskuupäevast.
2. Kõiki viiteid määrusele (EÜ) nr 1347/2000 käsitatakse viide-tena käesolevale määrusele vastavalt V lisa võrdlustabelile.
Artikkel 72
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2004.
Seda kohaldatakse 1. märtsist 2005, välja arvatud artiklid 67, 68,69 ja 70, mida kohaldatakse 1. augustist 2004.
Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv jaliikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 27. november 2003
Nõukogu nimel
eesistuja
R. CASTELLI
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 261
253
I LISA
ARTIKLIS 39 OSUTATUD TÕEND KOHTUOTSUSTE KOHTA ABIELUASJADES (1)
1. Päritoluliikmesriik
2. Tõendi välja andnud kohus või asutus
2.1. Nimi
2.2. Aadress
2.3. Telefon/faks/e-post
3. Abielu
3.1. Naine
3.1.1. Täielik nimi
3.1.2. Aadress
3.1.3. Sünniriik ja -koht
3.1.4. Sünniaeg
3.2. Mees
3.2.1. Täielik nimi
3.2.2. Aadress
3.2.3. Sünniriik ja -koht
3.2.4. Sünniaeg
3.3. Abiellumise riik, koht (võimaluse korral) ja kuupäev
3.3.1. Abiellumise riik
3.3.2. Abiellumise koht (võimaluse korral)
3.3.3. Abiellumise kuupäev
4. Otsuse teinud kohus
4.1. Kohtu nimi
4.2. Kohtu asukoht
5. Otsus
5.1. Kuupäev
5.2. Viitenumber
5.3. Otsuse tüüp
5.3.1. Abielulahutus
5.3.2. Abielu kehtetuks tunnistamine
5.3.3. Lahuselu
(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.
262 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
254
5.4. Kas otsus on tehtud tagaselja?
5.4.1. Ei
5.4.2. Jah (1)
6. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi
7. Kas otsus kuulub päritoluriigi õiguse kohaselt edasikaebamisele?
7.1. Ei
7.2. Jah
8. Õigusliku toime kuupäev otsuse tegemise liikmesriigis
8.1. Abielulahutus
8.2. Lahuselu
……………………………………………………(koht) ……………………………………………………(kuupäev)
Allkiri ja/või tempel
(1) Lisatud peavad olema artikli 37 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 263
255
II LISA
ARTIKLIS 39 OSUTATUD TÕEND VANEMLIKKU VASTUTUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTEKOHTA (1)
1. Päritoluliikmesriik
2. Tõendi välja andnud kohus või asutus
2.1. Nimi
2.2. Aadress
2.3. Telefon/faks/e-post
3. Suhtlusõigusega isik(ud)
3.1. Täielik nimi
3.2. Aadress
3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4. Vanemliku vastutuse kandjad, keda ei nimetata punktis 3 (2)
4.1.
4.1.1. Täielik nimi
4.1.2. Aadress
4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4.2.
4.2.1. Täielik nimi
4.2.2. Aadress
4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4.3.
4.3.1. Täielik nimi
4.3.2. Aadress
4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
5. Otsuse teinud kohus
5.1. Kohtu nimi
5.2. Kohtu asukoht
6. Otsus
6.1. Kuupäev
6.2. Viitenumber
6.3. Kas otsus on tehtud tagaselja?
6.3.1. Ei
6.3.2. Jah (3)
(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.
(2) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.(3) Lisatud peavad olema artikli 37 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
264 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
256
7. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed (1)
7.1. Täielik nimi ja sünniaeg
7.2. Täielik nimi ja sünniaeg
7.3. Täielik nimi ja sünniaeg
7.4. Täielik nimi ja sünniaeg
8. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi
9. Täitmise ja kätteandmise tõendus
9.1. Kas otsus on päritoluriigi õiguse kohaselt täitmisele pööratav?
9.1.1. Jah
9.1.2. Ei
9.2. Kas otsus on kätte antud osapoolele, kelle suhtes täitmist taotletakse?
9.2.1. Jah
9.2.1.1. Osapoole täielik nimi
9.2.1.2. Aadress
9.2.1.3. Kätteandmise kuupäev
9.2.2. Ei
10. Täpne teave suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste kohta, kui vastavalt artiklile 28 taotletakse välisriigikohtuotsuse tunnustamist. See võimalus on ette nähtud artikli 40 lõikes 2.
10.1. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (kohtuotsuses täpsustatud määral)
10.1.1. Kuupäev ja kellaaeg
10.1.1.1. Algus
10.1.1.2. Lõpp
10.1.2. Koht
10.1.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused
10.1.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused
10.1.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud
11. Konkreetne teave lapse tagasitoomist käsitlevate kohtuotsuste puhul, kus vastavalt artiklile 28 taotletaksevälisriigi kohtuotsuse tunnustamist. See võimalus on ette nähtud artikli 40 lõikes 2.
11.1. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist
11.2. Isik, kelle juurde laps tagasi tuuakse (otsuses sätestatud määral)
11.2.1. Täielik nimi
11.2.2 Aadress
……………………………………………………(koht …………………………………………………… (kuupäev)
Allkiri ja/või tempel
(1) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 265
257
III LISA
ARTIKLI 41 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND SUHTLUSÕIGUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTEKOHTA (1)
1. Päritoluliikmesriik
2. Tõendi välja andnud kohus või asutus
2.1. Nimi
2.2. Aadress
2.3. Telefon/faks/e-post
3. Suhtlusõigusega isik(ud)
3.1. Täielik nimi
3.2. Aadress
3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4. Vanemliku vastutuse kandjad, keda ei nimetata punktis 3 (2) (3)
4.1.
4.1.1. Täielik nimi
4.1.2. Aadress
4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4.2.
4.2.1. Täielik nimi
4.2.2. Aadress
4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4.3. Muud
4.3.1. Täielik nimi
4.3.2. Aadress
4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
5. Otsuse teinud kohus
5.1. Kohtu nimi
5.2. Kohtu asukoht
6. Otsus
6.1. Kuupäev
6.2. Viitenumber
(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.
(2) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.(3) Teha rist vastava isiku kasti, kelle suhtes kohtuotsus tuleks täitmisele pöörata.
266 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
258
7. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed (1)
7.1. Täielik nimi ja sünniaeg
7.2. Täielik nimi ja sünniaeg
7.3. Täielik nimi ja sünniaeg
7.4. Täielik nimi ja sünniaeg
8. Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav?
8.1. Jah
8.2. Ei
9. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, on mitteilmunud isikule esitatud menetluse algatamist käsitlev dokumentvõi samaväärne dokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellel isikul korraldada enda kaitsmist,või isikule on esitatud dokument neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, et ta on otsuseselgesõnaliselt heaks kiitnud
10. Kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus ära kuulatud saada
11. Lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu onärakuulamist sobimatuks peetud
12. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (kohtuotsuses täpsustatud määral)
12.1. Kuupäev ja kellaaeg
12.1.1. Algus
12.1.2. Lõpp
12.2. Koht
12.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused
12.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused
12.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud
13. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi
(koht) …………………………………………………… (kuupäev) ……………………………………………………
Allkiri ja/või tempel
(1) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 267
259
IV LISA
ARTIKLI 42 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND LAPSE TAGASITOOMISE KOHTA (1)
1. Päritoluliikmesriik
2. Tõendi välja andnud kohus või asutus
2.1. Nimi
2.2. Aadress
2.3. Telefon/faks/e-post
3. Isik, kelle juurde laps tagasi tuuakse (otsuses sätestatud määral)
3.1. Täielik nimi
3.2. Aadress
3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4. Vanemliku vastutuse kandjad (2)
4.1. Ema
4.1.1. Täielik nimi
4.1.2. Aadress (võimaluse korral)
4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4.2. Isa
4.2.1. Täielik nimi
4.2.2. Aadress (võimaluse korral)
4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
4.3. Muud
4.3.1. Täielik nimi
4.3.2. Aadress (võimaluse korral)
4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)
5. Kostja (võimaluse korral)
5.1. Täielik nimi
5.2. Aadress (võimaluse korral)
6. Otsuse teinud kohus
6.1. Kohtu nimi
6.2. Kohtu asukoht
(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.
(2) Vabatahtlik teave.
268 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
260
7. Otsus
7.1. Kuupäev
7.2. Viitenumber
8. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed (1)
8.1. Täielik nimi ja sünniaeg
8.2. Täielik nimi ja sünniaeg
8.3. Täielik nimi ja sünniaeg
8.4. Täielik nimi ja sünniaeg
9. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist
10. Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav?
10.1. Jah
10.2. Ei
11. Lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu onärakuulamist sobimatuks peetud
12. Kõigile osapooltele on antud võimalus ära kuulatud saada
13. Kohtuotsus hõlmab lapse tagasitoomist ja kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse põhjendusi ja tõendeid,millel tugineb rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagikonventsiooni kohaselt tehtud otsus
14. Vajaduse korral üksikasjad meetmete kohta, mida kohtud või asutused on võtnud lapse kaitseks pärast tematagasitoomist tema alalise elukoha liikmesriiki
15. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi
(koht) …………………………………………………… (kuupäev) ……………………………………………………
Allkiri ja/või tempel
(1) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 269
261
V LISA
VÕRDLUSTABEL KOMISJONI MÄÄRUSEGA (EÜ) nr 1347/2000
Kehtetuks tunnistatudartiklid Uue teksti vastavad artiklid
1 1, 2
2 3
3 12
4
5 4
6 5
7 6
8 7
9 17
10 18
11 16, 19
12 20
13 2, 49, 46
14 21
15 22, 23
16
17 24
18 25
19 26
20 27
21 28
22 21, 29
23 30
24 31
Kehtetuks tunnistatudartiklid Uue teksti vastavad artiklid
25 32
26 33
27 34
28 35
29 36
30 50
31 51
32 37
33 39
34 38
35 52
36 59
37 60, 61
38 62
39
40 63
41 66
42 64
43 65
44 68, 69
45 70
46 72
I lisa 68
II lisa 68
III lisa 68
IV lisa I lisa
V lisa II
270 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
262
VI LISA
Rootsi ja Soome deklaratsioonid vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotudasjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetukstunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a.
Rootsi deklaratsioon:
Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ningkohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogumääruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Rootsi käesolevaga, et Rootsi ja Soome vahelistes suheteskohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Taani, Soome, Islandi, Norra jaRootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvaheliseeraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.
Soome deklaratsioon:
Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ningkohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogumääruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Soome käesolevaga, et Soome ja Rootsi vahelistes suheteskohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Soome, Taani, Islandi, Norra jaRootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvaheliseeraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 271
263
264
Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse,
kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö
kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes
4b
266
I
(EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik)
MÄÄRUSED
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 4/2009,
18. detsember 2008,
kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohtaülalpidamiskohustuste küsimustes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on ta-gatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks ra-jamiseks peab ühendus muu hulgas piiriülese mõjugatsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastuvõtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikkemeetmeid.
(2) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt peab nendemeetmetega muu hulgas edendama liikmesriikides seadus-te ja kohtualluvuse suhtes kohaldatavate eeskirjadekokkusobivust.
(3) Sel eesmärgil on ühendus muude meetmete hulgas jubavastu võtnud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse(EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (3) nõukogu 28. mai2001. aasta otsuse 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- jakaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, (4) nõuko-gu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 liik-mesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõenditekogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, (5) nõukogu 27. jaa-nuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega paranda-takse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral,kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi koh-ta ühised miinimumeeskirjad, (6) nõukogu 27. novembri2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitlebkohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmistkohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemlikuvastutusega, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakseEuroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (8)ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007.aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- jakohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetami-se kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentidekättetoimetamine) (9).
(1) 13. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avalda-mata) ja uue konsultatsiooni tulemusena 4. detsembri 2008. aasta ar-vamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Vabatahtliku konsultatsiooni tulemusel antud arvamus (ELT C 185,8.8.2006, lk 35).
(3) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.(4) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(5) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.(6) EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41.(7) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.(8) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15.(9) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/1
267
(4) 15. ja 16. oktoobri 1999 Tampere kohtumisel kutsusEuroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni üles kehtestamaühised erimenetluseeskirjad, et lihtsustada ja kiirendada pii-riüleste vaidluste lahendamist muu hulgas elatisnõuete pu-hul. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles kaotamavahemeetmeid, mis on vajalikud teises liikmesriigis tehtudkohtuotsuse, eelkõige elatisnõuet käsitleva kohtuotsusetunnustamiseks ja täitmiseks taotluse saanud riigis.
(5) 30. novembril 2000 võtsid komisjon ja nõukogu vastuühise meetmeprogrammi kohtuotsuste vastastikuse tun-nustamise põhimõtte rakendamise kohta tsiviil- ja kauban-dusasjades (1). Selles programmis on elatisnõuete puhulette nähtud välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistami-se menetluse kaotamine, eesmärgiga tõhustada ülalpida-mist saama õigustatud isiku võimalusi oma õigustekaitseks.
(6) Brüsselis 4. ja 5. novembril 2004 kokku tulnud EuroopaÜlemkogu võttis vastu uue programmi pealkirjaga „Haagiprogramm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamineEuroopa Liidus” (2).
(7) Nõukogu võttis oma 2. ja 3. juuni 2005. aasta istungil vas-tu nõukogu ja komisjoni tegevuskava, (3) milles esitataksekonkreetsed meetmed Haagi programmi rakendamiseksning nimetatakse vajadust võtta vastu ülalpidamiskohus-tust käsitlevad ettepanekud.
(8) Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames osale-sid ühendus ja selle liikmesriigid läbirääkimistel, mille tu-lemusena võeti 23. novembril 2007 vastu laste ja teistepereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagikonventsioon (edaspidi „2007. aasta Haagi konventsioon”)ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav protokoll(edaspidi „2007. aasta Haagi protokoll”). Seetõttu tulekskäesoleva määruse raames neid kaht õigusakti arvessevõtta.
(9) Ülalpidamist saama õigustatud isikul peaks olema võima-lik saada hõlpsasti liikmesriigis kohtuotsus, mis oleks tei-ses liikmesriigis automaatselt täidetav, ilma et selleks oleksvaja teha mingeid lisatoiminguid.
(10) Selle eesmärgi saavutamiseks on asjakohane välja töötadaülalpidamiskohustusi käsitlev ühenduse õigusakt, millesseoleks koondatud sätted kohtualluvuse eeskirjade ja kolli-siooninormide, tunnustamise ja täidetavuse, täitmise,õigusabi ja keskasutuste vahelise koostöö kohta.
(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõikiülalpidamiskohustusi, mis tekivad pere-, sugulus-, abielu-või hõimlussuhetest, et tagada kõigi ülalpidamist saama
õigustatud isikute võrdne kohtlemine. Mõistet „ülalpida-miskohustus” tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõl-gendada iseseisva mõistena.
(12) Selleks et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid ülalpida-miskohustustega seotud küsimuste lahendamise viise, tu-leks käesolevat määrust kohaldada nii kohtuotsuste kui kahaldusasutuste tehtud otsuste suhtes, kui need asutused ta-gavad eelkõige erapooletuse ja poolte õiguse olla ära kuu-latud. Need asutused peaksid seetõttu kohaldama kõikikäesoleva määruse eeskirju.
(13) Eespool nimetatud põhjustel tuleks käesoleva määrusegatagada ka kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste do-kumentide tunnustamine ja täitmine, ilma et see mõjutakssellise kokkuleppe või dokumendi kummagi poole õigustvaidlustada selliseid dokumente päritoluliikmesriigikohtus.
(14) Käesolevas määruses tuleks ette näha, et termin „õigusta-tud isik” hõlmab ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuot-suse tunnustamise ja täitmise taotluste puhul ka selliseidavalik-õiguslikke asutusi, kellel on õigus tegutseda ülalpi-damist saama õigustatud isiku asemel või taotleda õigus-tatud isikule elatise asemel makstud toetustetagasimaksmist. Nimetatud õiguste kasutamisel peaksavalik-õiguslikul asutusel olema juurdepääs samadele tee-nustele ja õigusabile kui õigustatud isikul.
(15) Et kaitsta ülalpidamist saama õigustatud isikute huve jaedendada Euroopa Liidus tõrgeteta õigusemõistmist, tuleksmäärusest (EÜ) nr 44/2001 tulenevaid kohtualluvuseeskir-ju kohandada. Asjaolu, et kostja alaline elukoht on kol-mandas riigis, ei tohiks oma olemuselt välistada ühendusekohtualluvuseeskirjade kohaldamist ning nüüdsest ei to-hiks enam kavandada ühtegi viitamist siseriiklikule õiguse-le. Seega tuleks käesoleva määrusega kindlaks määrata,millal võib liikmesriigi kohus teostada pädevust muudeljuhtudel.
(16) Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mit-tevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ettenäha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtulerandjuhul teha otsuse kohtuasjas, mis on tihedalt seotudmõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib ollategemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomaseskolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kuihagejalt ei saa mõistlikel põhjustel oodata, et ta selles riigismenetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põ-himõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnessiis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kel-le kohtusse pöörduti, näiteks poolte kodakondsuse tõttu.
(1) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.(2) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.(3) ELT C 198, 12.8.2005, lk 1.
L 7/2 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
268
(17) Täiendavate kohtualluvuseeskirjadega tuleks sätestada, väl-ja arvatud eritingimuste korral, et kohustatud isik võib al-gatada menetluse kehtiva ülalpidamiskohustust käsitlevaotsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks üksnes rii-gis, kus oli õigustatud isiku alaline elukoht otsuse tegemiseajal ja kus ta alaliselt edasi elab. Et tagada vajalik kooskõla2007. aasta Haagi konventsiooni ja käesoleva määruse va-hel, tuleks seda sätet kohaldada ka konventsiooniga ühine-nud kolmandas riigis tehtud kohtuotsuste suhtes, kuikonventsioon on asjaomase riigi ja ühenduse vahel jõustu-nud ning hõlmab asjaomases riigis ja ühenduses ühesugu-seid ülalpidamiskohustusi.
(18) Tuleks ette näha, et käesoleva määruse kohaldamisel Iiri-maal asendatakse mõiste „kodakondsus” mõistega „alalineasukoht”, samuti ka Ühendkuningriigis, kui käesolevatmäärust kohaldatakse selles liikmesriigis vastavalt Euroo-pa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingulelisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevaprotokolli artiklile 4.
(19) Õiguskindluse, prognoositavuse ja poolte sõltumatusekindlustamiseks tuleks käesoleva määrusega võimaldadapooltel omavahelisel kokkuleppel valida pädev kohus ole-nevalt kindlakstehtud ühendavatest teguritest. Nõrgemapoole kaitse tagamiseks tuleks selline kohtu valimise õigusvälistada alla kaheksateistkümne aasta vanuste laste ülalpi-damiskohustuste puhul.
(20) Käesolevas määruses tuleks ette näha, et liikmesriikides,kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, kohal-datakse kollisiooninormidena nimetatud protokolli sätteid.Sel eesmärgil tuleks lisada säte, milles viidatakse nimetatudprotokollile. Ühendus sõlmib Haagi protokolli piisavaltaegsasti, et võimaldada käesoleva määruse kohaldamist. Etarvesse võtta võimalust, et 2007. aasta Haagi protokolli eikohaldata kõikide liikmesriikide suhtes, tuleks kohtuotsus-te tunnustamise, täidetavuse ja täitmise puhul eristada liik-mesriike, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll onsiduv, neist liikmesriikidest, kelle suhtes see ei ole siduv.
(21) Tuleks täpsustada, et käesoleva määruse raames on nime-tatud kollisiooninormidega kindlaks määratud üksnes ülal-pidamiskohustuse suhtes kohaldatav õigus, kuid mittenende ülalpidamiskohustuste aluseks olevate peresuhetekindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus. Peresuhetekindlakstegemine jääb endiselt liikmesriikide siseriiklikuõiguse, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse normi-de reguleerimisobjektiks.
(22) Et tagada elatise kiire ja tõhus sissenõudmine ja ära hoidakaebeõiguse kuritarvitamist, peaksid liikmesriigis ülalpida-miskohustuste kohta tehtud kohtuotsused põhimõtteliseltolema viivitamatult täidetavad. Seetõttu tuleks käesolevasmääruses ette näha, et päritoluriigi kohus peaks saama tun-nistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ka siis, kui si-seriikliku õigusega ei ole viivitamatut täidetavust ettenähtud, ja ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt on otsusedasi kaevatud või võidakse edasi kaevata.
(23) Et piirata käesoleva määrusega hõlmatud menetluste kulu-sid, tuleks võimalikult palju kasutada tänapäevast sideteh-noloogiat, eelkõige poolte ärakuulamisel.
(24) Kollisiooninormide rakendamisega saavutatavad tagatisedpeaksid õigustama seda, et 2007. aasta Haagi protokolligaühinenud liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustusi käsit-levaid kohtuotsuseid tunnustatakse ja ja need on täideta-vad kõikides teistes liikmesriikides ilma nõudeta, etkohtuotsuse täitmise liikmesriik peaks läbi viima mis tahesmenetlusi või mis tahes vormis kontrollima asjaolusid.
(25) Ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamiselteises liikmesriigis on üksainus eesmärk – võimaldada ot-suses kindlaksmääratud elatist sisse nõuda. See ei tähendaotsuse tegemist tinginud ülalpidamiskohustuste aluseksolevate pere-, sugulus- abielu- ega hõimlussuhete tunnus-tamist kõnealuse liikmesriigi poolt.
(26) Kohtuotsuste jaoks, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suh-tes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tuleks käes-olevas määruses ette näha tunnustamise ja täidetavakstunnistamise menetlus. Selle menetluse eeskujuks tuleksvõtta määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud menetlus jatunnustamisest keeldumise põhjused. Et menetlust kiiren-dada ja võimaldada õigustatud isikul kiiresti oma elatis sis-se nõuda, tuleks ette näha, et tunnustamise ja täidetavakstunnistamise taotluse saanud kohus teeks otsuse kindlaks-määratud tähtaja jooksul, välja arvatud erandlike asjaoludekorral.
(27) Samuti tuleks maksimaalselt piirata täitmisega seotud for-maalsusi, mis võivad ülalpidamist saama õigustatud isikukulusid suurendada. Sel eesmärgil tuleks käesoleva määru-sega ette näha, et ülalpidamist saama õigustatud isikul eipea kohtuotsuse täitmise liikmesriigis olema postiaadressiega volitatud esindajat, ilma et see mõjutaks liikmesriiki-des kehtestatud täitemenetluste korda.
(28) Täitemenetlusega seotud kulude piiramiseks tuleks sätesta-da, et ei nõuta ühtegi tõlget, välja arvatud juhul kui täitmi-ne on vaidlustatud ning ilma et see piiraks dokumentidekättetoimetamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/3
269
(29) Selleks et tagada õiglase menetluse nõuete järgimine, tulekskäesoleva määrusega kostjale, kes ei ilmunud 2007. aastaHaagi protokolliga ühinenud päritoluliikmesriigi kohtus-se, ette näha õigus nõuda tema suhtes tehtud kohtuotsusetäideviimise staadiumis selle otsuse läbivaatamist. Sellist lä-bivaatamist peaks kostja siiski taotlema kindlaksmääratudtähtaja jooksul, mis hakkab kulgema hiljemalt kuupäevast,mil tema vara kohtuotsuse täitemenetluse käigus esimestkorda osaliselt või täielikult arestiti. Selline kohtusse mit-teilmunud kostjale antud läbivaatamise võimalus peaksolema erandlik ega tohiks mõjutada päritoluliikmesriigiõiguses sätestatud muude erandlike õiguskaitsevahenditekasutamist, kui nimetatud õiguskaitsevahendid ei ole vas-tuolus käesolevas määruses sätestatud läbivaatamiseõigusega.
(30) Selleks et kiirendada 2007. aasta Haagi protokolliga ühi-nenud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist teises liik-mesriigis, tuleks piirata täitmisest keeldumise või täitmisepeatamise põhjuseid, millele kohustatud isik võib toetudaelatisnõude piiriülese iseloomu tõttu. Selline piirang ei to-hiks mõjutada siseriiklikus õiguses ettenähtud keeldumisevõi peatamise põhjuseid, mis ei ole vastuolus käesolevasmääruses loetletud põhjustega, näiteks võla tasumine ko-hustatud isiku poolt täitmise ajal või võimatus arestida tea-tavaid varasid nende laadi tõttu.
(31) Hõlbustamaks elatisnõuete piiriülest sissenõudmist, tulekskehtestada liikmesriikide määratud keskasutuste vahelisekoostöö kord. Need asutused peaksid osutama ülalpida-mist saama õigustatud ja ülalpidamist andma kohustatudisikutele abi nende õiguste kaitsmisel teises liikmesriigis,esitades taotlusi juba tehtud otsuste tunnustamiseks, täide-tavaks tunnistamiseks ja täitmiseks, selliste otsuste muut-miseks või otsuse tegemiseks. Lisaks peaksid nad vahetamateavet kohustatud ja õigustatud isikute asukoha ning vaja-duse korral nende sissetulekute ja varade kindlakstegemi-seks. Need asutused peaksid tegema omavahel koostööd,vahetades üldist teavet, ning edendama koostööd oma liik-mesriigi pädevate asutuste vahel.
(32) Käesoleva määruse kohaselt määratud keskasutus peaks isekandma oma kulud, välja arvatud konkreetselt kindlaks-määratud juhtudel, ning abistama kõiki oma liikmesriigiselavaid taotlejaid. Isiku õigus keskasutuselt abi saada tulekskindlaks teha vähem range kriteeriumi alusel kui ühendavalalise elukoha kriteerium, mida on kasutatud mujal käes-olevas määruses. Elukoha kriteerium ei tohiks siiski tähen-dada lihtsalt kohalolekut.
(33) Selleks et oleks võimalik ülalpidamist saama õigustatud isi-kuid ja elatist maksma kohustatud isikuid täiel määral abis-tada ning elatise piiriülest sissenõudmist kõige tõhusamalthõlbustada, peaks keskasutustel olema võimalik saada tea-tavaid isikuandmeid. Käesoleva määrusega tuleks seetõttukohustada liikmesriike tagama, et nende keskasutusteloleks juurdepääs sellisele teabele ameti- ja haldusasutustejuures, kelle valduses on asjaomane teave nende tavapära-se tegevuse tõttu. Sellise juurdepääsu kord peaks jääma liik-mesriikide kehtestada. Selleks peaks liikmesriigil olemavõimalik määrata ameti- ja haldusasutused, keda kohusta-takse andma teavet keskasutusele käesoleva määruse koha-selt, sealhulgas vajaduse korral need asutused, kes on jubamääratud mõne muu teabele juurdepääsu võimaldamiseraames. Ameti- ja haldusasutuste määramisel peaks liik-mesriik tagama, et keskasutusel on juurdepääs käesolevamääruse kohaselt nõutavale teabele, mis on nende asutus-te valduses. Liikmesriik peaks võimaldama oma keskasu-tusel juurdepääsu ka muude juriidiliste isikute valdusesolevale ja nende poolt töödeldavale vajalikule teabele.
(34) Isikuandmetele juurdepääsemisel, nende kasutamisel jaedastamisel tuleks järgida kõiki nõudeid, mis on sätestatudEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aastadirektiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuand-mete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise koh-ta, (1) selle liikmesriikide siseriiklikku õigusse ülevõetudkujul.
(35) Siiski tuleks käesoleva määruse kohaldamise eesmärgilkindlaks määrata isikuandmetele juurdepääsu, nende kasu-tamise ja edastamise eritingimused. Sellega seoses on võe-tud arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust (2).Isikut, kelle andmeid kogutakse, tuleks sellest teavitada vas-tavalt siseriiklikule õigusele. Samas tuleks ette näha võima-lus sellist teavitamist edasi lükata, et takistada kohustatudisikul oma varade mujale üleviimist ja sellega elatise sisse-nõudmise ohustamist.
(36) Menetluskulusid arvestades tuleks ette näha väga soodneõigusabikord, nimelt menetlusega seotud kulude täielikkatmine alla 21 aasta vanuste laste ülalpidamiskohustuse-ga seotud menetluste puhul, mis algatatakse keskasutusekaudu. Euroopa Liidus õigusabi valdkonnas kehtivaid di-rektiivi 2003/8/EÜ kohaseid eeskirju tuleks seetõttu
(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(2) ELT C 242, 7.10.2006, lk 20.
L 7/4 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
270
täiendada erieeskirjadega, luues ülalpidamiskohustusteosas eraldi õigusabikorralduse. Sellega seoses peaks taotlu-se saanud liikmesriigi keskasutusel olema võimalik erand-juhul tagasi nõuda kulud tasuta õigusabi saanud jakohtuvaidluses kaotajaks jäänud poolelt, kui tema rahalineolukord seda võimaldab. Sellise juhtumiga võiks olla tegueelkõige varaka isiku puhul, kes tegutses pahauskselt.
(37) Kohtuotsuse täitmise korral teises liikmesriigis tuleksõigusabi osas tagada kõikidele pooltele ühesugune kohtle-mine ka muude kui eelmises põhjenduses hõlmatud ülal-pidamiskohustuste puhul. Seetõttu tuleks käesolevamääruse õigusabi järjepidevust puudutavaid sätteid laien-dada nii, et seda abi saaks ka päritoluliikmesriigis kohtuot-suse tegemist või muutmist taotlenud pool, kes selletaotluse menetlemise ajal ei saanud õigusabi, kuid kes saiseejärel samas liikmesriigis õigusabi sellise taotluse menet-lemisel, mille eesmärk oli kohtuotsuse täitmine. Samutipeaks pool, kellele võimaldati tasuta menetlus X lisas loet-letud haldusasutuses, saama kohtuotsuse täitmise liikmes-riigis võimalikult soodsat õigusabi või kõige ulatuslikumavabastuse kulude kandmisest, kui ta tõendab, et ta olekssaanud sellist abi päritoluliikmesriigis.
(38) Selleks et vähendada tõendavate dokumentide tõlkimisekulusid, peaks kohus, kelle poole pöörduti, nõudma nendetõlkimist üksnes vajaduse korral, ilma et see piiraks kait-seõigusi ning dokumentide kättetoimetamise eeskirjadekohaldamist.
(39) Käesoleva määruse hõlpsamaks kohaldamiseks tuleks liik-mesriikidele ette näha kohustus teha komisjonile teatavaksoma riigi keskasutuste nimed ja kontaktandmed ning mõ-ningane muu teave. See teave tuleks teha juristidele ja üld-susele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisegavõi elektrooniliselt juurdepääsuga tsiviil- ja kaubandusasjukäsitlevale Euroopa kohtute võrgule, mis loodi otsusega2001/470/EÜ. Lisaks peaks käesoleva määrusega ette näh-tud asjakohaste vormide kasutamine hõlbustama ja kiiren-dama keskasutuste vahelist suhtlemist ning võimaldamataotlusi esitada elektrooniliselt.
(40) Tuleks selgitada seoseid käesoleva määruse ja kahe- võimitmepoolsete ülalpidamiskohustuste alaste konventsioo-nide ja kokkulepete vahel, millega liikmesriigid on ühine-nud. Sellega seoses tuleks ette näha, et Rootsi, Taani,Soome, Islandi ja Norra vahelise elatise sissenõudmise23. märtsi 1962. aasta konventsiooni osalised liikmesrii-gid võivad jätkata selle konventsiooni kohaldamist, arves-tades et see sisaldab kohtuotsuste tunnustamise ja täitmiseküsimustes soodsamaid eeskirju kui käesolev määrus. Tu-levikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsetekokkulepete puhuks ülalpidamiskohustuste valdkonnas tu-leks komisjoni asjaomase ettepaneku üle peetavate
arutelude käigus kindlaks määrata menetlused ja tingimu-sed, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse enda nimel sel-liseid kokkuleppeid läbirääkida ja sõlmida.,
(41) Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevadearvestamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aas-ta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratak-se kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhteskohaldatavad eeskirjad (1).
(42) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tu-leks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni ra-kendusvolituste kasutamise menetlused (2).
(43) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus otsuse1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlusekohaselt vastu võtta mis tahes muudatused käesoleva mää-rusega ettenähtud vormides. Käesoleva määruse kohalda-misalasse kuuluvate haldusasutuste ja õigusabi saamiseõigust tõendavate pädevate asutuste nimekirja koostami-seks tuleks aga komisjoni volitada toimima nimetatud ot-suse artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlusekohaselt.
(44) Käesoleva määrusega tuleks muuta määrust (EÜ)nr 44/2001, asendades selle määruse ülalpidamiskohustus-te suhtes kohaldatavad sätted. Kui käesoleva määruse üle-minekusätetest ei tulene teisiti, peaksid liikmesriigid alateskäesoleva määruse kohaldamiskuupäevast kohaldama ülal-pidamiskohustuste osas määruse (EÜ) nr 44/2001 säteteasemel käesoleva määruse kohtualluvust, kohtuotsustetunnustamist, täidetavust ja täitmist ning õigusabi käsitle-vaid sätteid.
(45) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada ridameetmeid, mis võimaldavad piiriülestel juhtudel EuroopaLiidus elatisnõudeid tõhusalt sisse nõuda ja sellest tulene-valt soodustada isikute vaba liikumist, ei suuda liikmesrii-gid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja toime tõttuon seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendusvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-tatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sä-testatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähekäesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks va-jalikust kaugemale.
(46) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta kä-sitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanudoma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.
(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/5
271
(47) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Ühend-kuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttuei ole see määrus tema suhtes siduv ega kohaldatav. See eipiira siiski Ühendkuningriigi võimalust teatada oma kavat-susest nõustuda käesoleva määrusega pärast selle vastuvõt-mist, vastavalt Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artiklile 4.
(48) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega ko-haldatav, ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldadamääruse (EÜ) nr 44/2001muudatusi, mis tulenevad Euroo-pa Liidu ja Taani Kuningriigi vahelise 19. oktoobri 2005.aasta kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kau-bandusasjades käsitleva lepingu (1) artiklist 3,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse pere-, sugulus-, abielu- võihõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes.
2. Käesoleva määruse tähenduses on „liikmesriigid” kõik liik-mesriigid, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu ülalpidamiskohustust käsit-lev otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuotsus,lahend, korraldus või täitemäärus, samuti kohtusekretäri ot-sus kohtukulude suuruse kohta; VII ja VIII peatüki kohalda-misel hõlmab mõiste „kohtuotsus” ka kolmandas riigis tehtudülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust;
2. „kohtulik kokkulepe” – menetluse käigus kohtu poolt kinni-tatud või sõlmitud ülalpidamiskohustust käsitlev kokkulepe;
3. „ametlik juriidiline dokument”:
a) ülalpidamiskohustust käsitlev dokument, mis on pärit-oluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku doku-mendina registreeritud ning mille ehtsus:
i) hõlmab ametliku juriidilise dokumendi allkirja ja si-su; ning
ii) on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks vo-litatud asutuse poolt; või
b) päritoluliikmesriigi haldusasutustega sõlmitud või nen-de poolt tõendatud ülalpidamiskohustust käsitlevkokkulepe;
4. „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludeston tehtud kohtuotsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kok-kulepe või koostatud ametlik juriidiline dokument;
5. „kohtuotsuse täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus kohtuot-suse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumen-di täitmist taotletakse;
6. „taotluse esitanud liikmesriik” – liikmesriik, kelle keskasutusesitab taotluse vastavalt VII peatükile;
7. „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kelle keskasutussaab taotluse vastavalt VII peatükile;
8. „2007. aasta Haagi konventsiooni osalisriik” – 23. novembri2007. aasta laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelisesissenõudmise Haagi konventsiooni (edaspidi „2007. aastaHaagi konventsioon”) osalisriik, kui kõnealust konventsioonikohaldatakse ühenduse ja kõnealuse riigi vahel;
9. „päritoluriigi kohus” – kohus, kes tegi täitmisele kuuluvaotsuse;
10. „õigustatud isik” – füüsiline isik, kellel on või väidetavalt onõigus elatisele;
11. „kohustatud isik” – füüsiline isik, kes on või väidetavalt onkohustatud maksma elatist.
2. Käesoleva määruse tähenduses hõlmab mõiste „kohus” kaliikmesriikide haldusasutusi, kellel on pädevus ülalpidamiskohus-tuste küsimustes, tingimusel et sellised asutused annavad tagati-sed erapooletuse osas ja poolte õiguse osas olla ära kuulatud ninget selliste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse aluseltehtud otsuseid:
i) võib kohtuasutusele edasi kaevata või nende kohta võib koh-tuasutusele esitada taotluse läbivaatamiseks ja
ii) neil otsustel on samasugune õigusmõju nagu samas küsimu-ses tehtud kohtuasutuse otsusel.(1) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.
L 7/6 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
272
Need haldusasutused loetletakse X lisas. Nimetatud lisa koostatak-se ja seda muudetakse artikli 73 lõikes 2 osutatud korraldusko-mitee menetluse kohaselt selle liikmesriigi taotlusel, kus asubasjaomane haldusasutus.
3. Artiklite 3, 4 ja 6 kohaldamisel asendab mõiste „alaline asu-koht” mõiste „kodakondsus” nendes liikmesriikides, kus sedamõistet kasutatakse ühendava tegurina perekonnaga seotudasjades.
Artikli 6 tähenduses käsitatakse pooli, kelle alalised asukohad onühe liikmesriigi eri territoriaalüksustes, selles liikmesriigis ühistalalist asukohta omavate pooltena.
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
Artikkel 3
Üldsätted
Liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevadotsustama:
a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev me-netlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpida-miskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatudjuhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole koda-kondsus; või
d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev me-netlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülal-pidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, väljaarvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poo-le kodakondsus.
Artikkel 4
Kohtu valik
1. Pooled võivad kokku leppida, et nende vahel tekkinud võitekkida võivaid vaidlusi ülalpidamiskohustusega seotud küsimu-ses on pädevad lahendama järgmised liikmesriigi kohtud:
a) kohus või kohtud liikmesriigis, kus on ühe poole alalineelukoht;
b) kohus või kohtud liikmesriigis, mille kodakondsus on ühelpooltest;
c) abikaasade või endiste abikaasade vaheliste ülalpidamisko-hustuste puhul:
i) kohus, mis on pädev tegema otsust nende vahelises abie-luasjadega seotud vaidluses; või
ii) kohus või kohtud liikmesriigis, kus oli abikaasade viima-ne ühine alaline elukoht vähemalt ühe aasta jooksul.
Punktides a, b või c sätestatud tingimused peavad olema täi-detud kohtu valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal võikohtuasja algatamise ajal.
Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on kokkuleppeskindlaks määratud kohtul või kohtutel ainupädevus.
2. Kohtu valikut käsitlev kokkulepe vormistatakse kirjalikult.Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alali-selt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata alla 18aastase lapse ülalpi-damiskohustust käsitleva vaidluse suhtes.
4. Kui pooled on kokku leppinud, et ainupädevus on kohtulvõi kohtutel riigis, kes on 30. oktoobril 2007. aastal Luganos allakirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid kä-sitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (1)(edaspidi „Lugano konventsioon”) osalisriik, kuid kes ei ole liik-mesriik, kohaldatakse nimetatud konventsiooni, välja arvatud lõi-kes 3 osutatud vaidluste suhtes.
Artikkel 5
Kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel
Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevuseleon pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevatsätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevusevaidlustamiseks.
Artikkel 6
Kohtualluvus muudel juhtudel
Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole pädev artiklite 3, 4 ja 5 aluselning ükski sellise Lugano konventsiooni osalisriigi, kes ei ole liik-mesriik, kohus ei ole pädev kõnealuse konventsiooni sätete alu-sel, on pädevad kohtud liikmesriigis, kelle ühine kodakondsus onpooltel.
(1) ELT L 339, 21.12.2007, lk 3.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/7
273
Artikkel 7
Forum necessitatis
Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole artiklite 3, 4, 5 ja 6 alusel pä-dev, võivad liikmesriigi kohtud erandjuhul vaidluse menetlussevõtta, kui selles kolmandas riigis, kellega vaidlus on tihedalt seo-tud, ei ole võimalik menetlust mõistlikult algatada või läbi viia võiselle läbiviimine osutub võimatuks.
Vaidlus peab olema piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kelle koh-tu poole pöörduti.
Artikkel 8
Menetluse algatamise tähtajad
1. Kui kohtuotsus tehakse liikmesriigis või 2007. aasta Haagikonventsiooni osalisriigis, kus on õigustatud isiku alaline elukoht,ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks võiuue kohtuotsuse tegemiseks üheski teises liikmesriigis seni, kuniõigustatud isiku alaline elukoht on kohtuotsuse teinud riigis.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:
a) pooled on vastavalt artiklile 4 leppinud kokku kõnealuse tei-se liikmesriigi kohtute pädevuses;
b) õigustatud isik tunnustab kõnealuse teise liikmesriigi kohtupädevust vastavalt artiklile 5;
c) 2007. aasta Haagi konventsiooni osalise päritoluriigi pädevasutus ei saa otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tege-miseks pädevust teostada või keeldub sellest; või
d) 2007. aasta Haagi konventsiooni osalise päritoluriigi kohtutehtud kohtuotsust ei saa tunnustada või täidetavaks tunnis-tada liikmesriigis, kus on kavas algatada menetlus uue otsusetegemiseks või kohtuotsuse muutmiseks.
Artikkel 9
Kohtusse pöördumine
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöörduminetoimunuks:
a) kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsit-lev dokument või võrdväärne dokument, tingimusel et hage-ja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendidkostjale kätte toimetada; või
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist,siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus sel-le kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikudsammud, et dokument kohtule esitada.
Artikkel 10
Kohtualluvuse kontrollimine
Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesolevamääruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal alga-tusel, et ta ei ole asjas pädev.
Artikkel 11
Nõuetekohasuse kontrollimine
1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on riigis, mis ei ole liikmes-riik, kus menetlus algatati, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohusmenetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud või-malus menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärnedokument kätte saada piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud korral-dada enda kaitset, või kui on tõendatud, et selleks on võetud kõikvajalikud meetmed.
2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväär-ne dokument tuli vastavalt määrusele (EÜ) nr 1393/2007 edasta-da ühest liikmesriigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1asemel nimetatud määruse artiklit 19.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1393/2007 sätted ei ole kohaldatavadning kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärnedokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuvälistedokumentide välismaal kättetoimetamist käsitleva 15. novembri1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale,kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.
Artikkel 12
Menetluses olev kohtuasi
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alu-sega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad pooled, peatab seekohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse omal al-gatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellelehagi esitati esimesena.
2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esi-tati esimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati hiljem, pädevu-sest esimese kohtu kasuks.
Artikkel 13
Seotud kohtuasjad
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud koh-tuasjad, võivad kõik kohtud peale esimesena hagi saanud kohtuoma menetluse peatada.
L 7/8 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
274
2. Kui nimetatud kohtuasjad on pooleli esimese astme kohtu-tes, võivad kõik kohtud peale esimesena hagi saanud kohtu ühepoole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena hagi saanudkohus on kõnealustes kohtuasjades pädev ja kui asjaomase riigiõigusaktid võimaldavad neid kohtuasju liita.
3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse kohtuasjad seotuks,kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tuleneva-te vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitatav neid me-netleda ning otsuseid teha üheskoos.
Artikkel 14
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meet-meid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on asjaomase liikmesriigiõigusaktidega ette nähtud, isegi juhul kui käesoleva määruse ko-haselt on asja sisuliseks arutamiseks pädev teise liikmesriigi kohus.
III PEATÜKK
KOHALDATAV ÕIGUS
Artikkel 15
Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine
Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kind-laks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile (edaspidi „2007. aas-ta Haagi protokoll”) liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt onsiduv.
IV PEATÜKK
KOHTUOTSUSTE TUNNUSTAMINE, TÄIDETAVUS JATÄITMINE
Artikkel 16
Käesoleva peatüki reguleerimisala
1. Käesoleva peatükiga reguleeritakse käesoleva määruse regu-leerimisalasse kuuluvate kohtuotsuste tunnustamist, täidetavust jatäitmist.
2. 1. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis tehakse liikmesrii-gis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv.
3. 2. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis tehakse liikmesrii-gis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.
4. 3. jagu kohaldatakse kõikide kohtuotsuste suhtes.
1. JAGU
Kohtuotsused, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll on siduv
Artikkel 17
Täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine
1. Kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll on siduv, tunnustatakse teises liikmesriigisilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimalusetatunnustamist vaidlustada.
2. Kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll on siduv, ja mis on selles liikmesriigis täi-detav, on täidetav ka teises liikmesriigis, ilma et seda oleks vajaseal täidetavaks tunnistada.
Artikkel 18
Kaitsemeetmed
Täidetava kohtuotsusega kaasneb luba võtta mis tahes kaitsemeet-meid, mis on ette nähtud kohtuotsuse täitmise liikmesriigiõigusega.
Artikkel 19
Õigus taotleda otsuse läbivaatamist
1. Kostjal, kes on jätnud päritoluliikmesriigi kohtusse ilmuma-ta, on õigus taotleda kohtuotsuse läbivaatamist kõnealuse liikmes-riigi pädevas kohtus, kui:
a) talle ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti võivõrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti jasellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset; või
b) tal ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik elatisnõuetvaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu,
välja arvatud juhul, kui ta ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oliselleks võimalus.
2. Tähtaega läbivaatamistaotluse esitamiseks arvestatakse ala-tes kuupäevast, mil kostja sai kohtuotsuse sisust tegelikult teadli-kuks ning tal oli võimalus sellele reageerida, ning hiljemalt alateskuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel temavara osaliselt või täielikult arestiti. Kostja tegutseb viivitamatultning igal juhul hiljemalt 45 päeva jooksul. Tähtaega ei saa asuko-ha kauguse tõttu pikendada.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/9
275
3. Kui kohus lükkab lõikes 1 osutatud läbivaatamistaotluse ta-gasi põhjusel, et nimetatud lõikes sätestatud läbivaatamise tingi-mused ei ole täidetud, jääb kohtuotsus jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud, kuna üks lõi-kes 1 sätestatud tingimustest on täidetud, on kohtuotsus tühine.Õigustatud isikul säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule võiosalisele peatamisele ja õigus taotleda talle algse menetluse teelmääratud elatise maksmist tagasiulatuvalt.
Artikkel 20
Täitmise eesmärgil esitatavad dokumendid
1. Kohtuotsuse täitmiseks teises liikmesriigis esitab hageja pä-devatele täitevasutustele järgmised dokumendid:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele;
b) kohtuotsuse väljavõte, mille on väljastanud päritoluriigi ko-hus I lisas esitatud vormi kasutades;
c) vajaduse korral dokument, milles on märgitud võlgnevusesumma ning kuupäev, millal arvutus tehti;
d) vajaduse korral punktis b osutatud vormi sisu transliteratsi-oon või tõlge kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeelde võikui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis täitmistaotluseesitamise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keel-de vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teisekeelde, mille aktsepteerimisest asjaomane liikmesriik on tea-tanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu institut-sioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, misei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi taaktsepteerib.
2. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädevad asutused ei võinõuda täitmist taotlevalt poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. Tõl-ke esitamist võib siiski nõuda juhul, kui kohtuotsuse täitminevaidlustatakse.
3. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegemaisik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 21
Täitmisest keeldumine või selle peatamine
1. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õiguses ettenähtud täitmi-sest keeldumise või selle peatamise põhjuseid kohaldatakse nii-võrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu lõigete 2 ja 3 kohaldamisega.
2. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus keeldub ko-hustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt päritoluriigikohtu otsuse täitmisest, kui õigus nõuda päritoluriigi kohtu otsu-se täitmist on täielikult või osaliselt aegunud kas päritoluliikmes-riigi või kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õiguse alusel, olenevaltsellest, kumb aegumise tähtaeg on pikem.
Lisaks võib kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus keeldu-da kohustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt päritolu-riigi kohtu otsuse täitmisest, kui kohtuotsus on vastuoluskohtuotsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või teisesliikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, mis vastabkohtuotsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikeletingimustele.
Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtudvarasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõ-ju, ei käsitata teise lõigu tähenduses vastuolus oleva otsusena.
3. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus võib kohus-tatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt peatada päritolu-riigi kohtu otsuse täitmise, kui päritoluliikmesriigi pädevalekohtule on esitatud taotlus päritoluriigi kohtu otsuse läbivaatami-seks vastavalt artiklile 19.
Lisaks peatab kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus ko-hustatud isiku taotluse korral päritoluriigi kohtu otsuse täitmise,kui otsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatatud.
Artikkel 22
Mõju puudumine peresuhete olemasolule
Ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine ja täit-mine käesoleva määruse alusel ei tähenda mingil viisil sellise ülal-pidamiskohustuse aluseks olevate pere-, sugulus- abielu- võihõimlussuhete tunnustamist, millest lähtudes kohtuotsus tehti.
2. JAGU
Kohtuotsused, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll ei ole siduv
Artikkel 23
Tunnustamine
1. Kohtuotsuseid, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tunnustatakse teises liik-mesriigis ilma, et oleks vaja järgida ühtegi erimenetlust.
L 7/10 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
276
2. Huvitatud pool, kes vaidlustamise korral nõuab põhiküsi-musena kohtuotsuse tunnustamist, võib vastavalt käesolevas jaosettenähtud menetlustele taotleda kohtuotsust tunnustava otsusetegemist.
3. Kui tunnustamist nõutakse liikmesriigi kohtus asja arutami-se käigus lisaküsimusena, on see kohus pädev tegema tunnusta-mise otsust.
Artikkel 24
Tunnustamisest keeldumise põhjused
Kohtuotsust ei tunnustata, kui:
a) tunnustamine on ilmses vastuolus selle liikmesriigi avalikukorraga, kus tunnustamist taotletakse; avaliku korra kritee-riumi ei kohaldata kohtualluvuse eeskirjade suhtes;
b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetlusealgatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumentikätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta olekssaanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kost-ja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;
c) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud sa-made poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamisttaotletakse;
d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varemtehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusegavaidluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui vara-sem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kustunnustamist taotletakse.
Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtudvarasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõ-ju, ei käsitata punktide c ja d tähenduses vastuolus oleva otsusena.
Artikkel 25
Menetluse peatamine
Liikmesriigi kohus, kus taotletakse sellises liikmesriigis tehtudkohtuotsuse tunnustamist, kelle suhtes 2007. aasta Haagi proto-koll ei ole siduv, peatab menetluse, kui kohtuotsuse täidetavus onpäritoluriigis edasikaebamise tõttu peatatud.
Artikkel 26
Täidetavus
Kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aastaHaagi protokoll ei ole siduv, ja mis on selles liikmesriigis täidetav,kuulub täitmisele ka teises liikmesriigis, kui otsus on huvitatudpoole taotlusel seal täidetavaks tunnistatud.
Artikkel 27
Territoriaalne kohtualluvus
1. Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täit-mise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, kellest kõnealu-ne liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.
2. Territoriaalne kohtualluvus määratakse selle poole alaliseelukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskohaalusel.
Artikkel 28
Menetlus
1. Täidetavaks tunnistamise taotlusele lisatakse järgmiseddokumendid:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele;
b) kohtuotsuse väljavõte, mille on väljastanud päritoluriigikohus kasutades II lisas esitatud vormi, ilma et see piiraksartikli 29 kohaldamist;
c) vajaduse korral punktis b osutatud vormi sisu transliteratsi-oon või tõlge kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeelde võikui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis taotluse esitami-se kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vasta-valt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teise keelde,mille aktsepteerimisest kohtuotsuse täitmise liikmesriik onteatanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu ins-titutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled,mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi taaktsepteerib.
2. Taotluse saanud kohus või pädev asutus ei või nõuda taot-levalt poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. Tõlke esitamist võibsiiski nõuda artiklites 32 või 33 sätestatud edasikaebamise menet-luse raames.
3. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegemaisik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/11
277
Artikkel 29
Väljavõtte esitamata jätmine
1. Kui artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud väljavõtet ei esita-ta, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamiseks tähtaja,tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on pii-savalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.
2. Lõikes 1 osutatud juhul esitatakse dokumentide tõlge, kuikohus või pädev asutus seda nõuab. Tõlke teeb isik, kes on sellekspädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 30
Täidetavaks tunnistamine
Kohtuotsus tunistatakse ilma artikli 24 kohase läbivaatamiseta täi-detavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakor-raliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, eiole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.
Artikkel 31
Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusestteatamine
1. Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud kohtuotsu-sest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mison sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse.
2. Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele,kelle suhtes täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui sedapole kõnealusele poolele juba kätte toimetatud.
Artikkel 32
Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuseedasikaebamine
1. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohtatehtud kohtuotsuse edasi kaevata.
2. Kaebus esitatakse kohtusse, kellest asjaomane liikmesriik onteavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.
3. Edasikaebust menetletakse kohtuasjade vaidlustamiskorrakohaselt.
4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluseesitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati,kohaldatakse artiklit 11 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elu-koht ei ole üheski liikmesriigis.
5. Edasikaebus täidetavaks tunnistamise otsuse peale esitatak-se 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui poolealaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmes-riigis kui selles, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuseesitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetatiisikule kätte või saadeti tema asukohta. Tähtaega ei saa asukohakauguse tõttu pikendada.
Artikkel 33
Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus
Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menet-luse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjonivastavalt artiklile 71.
Artikkel 34
Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selletühistamine
1. Kohus, kellele esitatakse artikli 32 või artikli 33 alusel eda-sikaebus, võib kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldudavõi selle tühistada ainult artiklis 24 sätestatud põhjustel.
2. Kui artikli 32 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, teeb kohus,kelle poole pöörduti artiklis 32 sätestatud edasikaebusega, omaotsuse 90 päeva jooksul alates kohtusse pöördumisest, välja arva-tud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu.
3. Kohus, kelle poole pöörduti artikli 33 kohase edasikaebu-sega, teeb oma otsuse viivitamata.
Artikkel 35
Menetluse peatamine
Kohus, kelle poole pöörduti artiklis 32 või artikli 33 sätestatudedasikaebusega, peatab menetluse selle poole taotlusel, kelle suh-tes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse täitmine on pärit-oluliikmesriigis peatatud edasikaebamise tõttu.
Artikkel 36
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva jao kohaselt, eitakista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete või kait-semeetmete rakendamist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kustäitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 30 ko-haselt täidetavaks tunnistada.
2. Täidetavaks tunnistamisega kaasneb luba võttakaitsemeetmeid.
L 7/12 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
278
3. Artikli 32 lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnis-tamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ningkuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoi-minguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes,kelle suhtes täitmist taotletakse.
Artikkel 37
Osaline täidetavus
1. Kui kohtuotsus on tehtud mitmes küsimuses ning otsusekõiki osi ei saa täidetavaks tunnistada, tunnistab kohus või pädevasutus täidetavaks kohtuotsuse ühe või mitu osa.
2. Taotluse esitaja võib taotleda, et täidetavaks tunnistataksevaid teatud osa kohtuotsusest.
Artikkel 38
Keeld nõuda maksu, tasu või lõivu
Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liik-mesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu egalõivu.
3. JAGU
Ühised sätted
Artikkel 39
Viivitamatu täidetavus
Päritoluriigi kohus võib tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täi-detavaks olenemata võimalikest edasikaebustest, isegi kui siseriik-likus õiguses ei ole viivitamatut täidetavust ette nähtud.
Artikkel 40
Tunnustatud kohtuotsusele tuginemine
1. Pool, kes soovib teises liikmesriigis tugineda artikli 17 lõi-ke 1 tähenduses või 2. jao alusel tunnustatud kohtuotsusele, esi-tab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsusekindlakstegemiseks vajalikele tingimustele.
2. Vajaduse korral võib kohus, kus tunnustatud kohtuotsuseletuginetakse, nõuda tunnustatud kohtuotsusele tuginevalt pooleltsellise väljavõtte esitamist, mille päritoluriigi kohus on väljasta-nud vastavalt kas I või II lisas sätestatud vormi kasutades.
Päritoluriigi kohus väljastab sellise väljavõtte ka mis tahes huvita-tud poole taotlusel.
3. Vajaduse korral esitab tunnustatud kohtuotsusele tuginevpool lõikes 2 osutatud vormi sisu transliteratsiooni või tõlke as-jaomase liikmesriigi riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu
riigikeelt, tunnustatud kohtuotsusele tuginemise kohas toimuva-te kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmes-riigi õigusele, või mõnda teise keelde, mille aktsepteerimisestkõnealune liikmesriik on teatanud. Liikmesriik võib teha teatavaksEuroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need amet-likud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vor-mi ta aktsepteerib.
4. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegemaisik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 41
Täitemenetlus ja täitmistingimused
1. Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on re-guleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega, kui käes-olevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Ühes liikmesriigis tehtudja kohtuotsuse täitmise liikmesriigis täidetav kohtuotsus täidetak-se samadel tingimustel kui kõnealuses kohtuotsuse täitmise liik-mesriigis tehtud otsus.
2. Poolel, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusetäitmist, ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega vo-litatud esindajat, ilma et see piiraks täitemenetluse alal pädevateesindajate kasutamist.
Artikkel 42
Sisulise läbivaatamise võimaluse puudumine
Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhulsisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selletunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist.
Artikkel 43
Kulude tagasinõudmise teisejärgulisus
Käesoleva määruse kohaldamisel tekkinud kulusid ei nõuta tagasieeliskorras elatise sissenõudmise suhtes.
V PEATÜKK
ÕIGUSKAITSE KÄTTESAADAVUS
Artikkel 44
Õigus õigusabile
1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vaidlusepooltel on teises liikmesriigis tegelik juurdepääs õiguskaitsele,sealhulgas täite- ja edasikaebamismenetluste raames, vastavaltkäesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/13
279
VII peatükiga reguleeritud juhtudel tagab taotluse saanud liikmes-riik nimetatud tegeliku juurdepääsu õiguskaitsele igale taotluseesitanud liikmesriigis elavale taotlejale.
2. Tegeliku juurdepääsu võimaldamiseks annavad liikmesriigidõigusabi vastavalt käesolevale peatükile, välja arvatud juhul, kuikohaldatakse lõiget 3.
3. VII peatükiga hõlmatud juhtudel ei ole liikmesriik kohusta-tud andma õigusabi, kui kõnealuse liikmesriigi menetlused või-maldavad pooltel alustada kohtuasja ilma õigusabita ning riigikeskasutus tagab vajalikud teenused tasuta.
4. Õigusabi saamise tingimused ei ole rangemad kui võrdväär-sete siseriiklike kohtuasjade puhul.
5. Ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtumenetluste kuludemaksmise tagamiseks ei nõuta mis tahes kujul tagatist egadeposiiti.
Artikkel 45
Õigusabi sisu
Käesoleva peatüki alusel antav õigusabi tähendab õigusabi, mis onvajalik selleks, et võimaldada pooltel teada ja nõuda oma õigusining tagada, et nende poolt kas keskasutuste kaudu või otse pä-devatele asutustele esitatud taotlusi menetletakse täielikult ja tõ-husalt. See hõlmab vajaduse korral järgmist:
a) kohtueelne nõustamine eesmärgiga jõuda kokkuleppele koh-tumenetlust algatamata;
b) õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja koh-tus esindamiseks;
c) menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritamamääratud isikute tasudest vabastamine või abistamine nendekulude katmisel;
d) liikmesriikides, kus kohtuasja kaotaja on kohustatud hüvita-ma vastaspoole kulud ja kui kaotajaks on õigusabi saaja, vas-taspoole kulud, kui sellised kulud oleks kaetud ka siis, kuiõigusabi saaja alaline elukoht oleks olnud liikmesriigis, kusasub kohus;
e) suuline tõlge;
f) kohtu või pädeva asutuse nõutavate ja õigusabi saaja esitata-vate, asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimine;ning
g) õigusabi saaja sõidukulud, kui menetlusosaliste füüsilist ilmu-mist kohtusse nõuab seadus või asjaomase liikmesriigi kohusning see kohus otsustab, et asjaomaseid isikuid ei ole võima-lik muul viisil rahuldavalt ära kuulata.
Artikkel 46
Tasuta õigusabi keskasutuse kaudu lapsele elatisetaotlemisel
1. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta õigusabi seoseskõigi artikli 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis kä-sitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusialla 21aastase isiku suhtes.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib taotluse saa-nud liikmesriigi pädev asutus muude kui artikli 56 lõike 1 punk-tide a ja b alusel esitatud taotluste puhul tasuta õigusabi andmisestkeelduda, kui ta leiab, et taotlus või edasikaebus on selgeltpõhjendamatu.
Artikkel 47
Juhtumid, mis ei kuulu artikli 46 reguleerimisalasse
1. Juhtudel, mis ei kuulu artikli 46 reguleerimisalasse, ja kui ar-tiklitest 44 ja 45 ei tulene teisiti, võib õigusabi andmisel lähtudasiseriiklikust õigusest, eelkõige taotleja vahendite hindamise tin-gimuste ja taotluse põhjendatuse küsimustes.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on poolel, kes onsaanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabivõi vabastatud kulude tasumisest, mis tahes tunnustamismenet-luses, täidetavaks tunnistamise või täitemenetluses õigus saada tal-le kõige soodsamat õigusabi või kõige ulatuslikum vabastusvastavalt kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusele.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on poolel, kellele pä-ritoluliikmesriik on võimaldanud tasuta menetluse ühes X lisasloetletud haldusasutusest, õigus saada mis tahes tunnustamisme-netluses, täidetavaks tunnistamise või täitemenetluses õigusabilõike 2 kohaselt. Sel eesmärgil esitab asjaomane pool päritoluliik-mesriigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et ta vastab majandus-likele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult võiosaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest.
Käesoleva lõike kohaldamiseks pädevad asutused on loetletudXI lisas. Nimetatud lisa koostatakse ja seda muudetakse artikli 73lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.
L 7/14 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
280
VI PEATÜKK
KOHTULIKUD KOKKULEPPED JA AMETLIKUD JURIIDILISEDDOKUMENDID
Artikkel 48
Käesoleva määruse kohaldamine kohtulike kokkulepete jaametlike juriidiliste dokumentide suhtes
1. Päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid jaametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigisja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuot-sused, vastavalt IV peatükile.
2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse vajaduse korralkohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.
3. Päritoluliikmeriigi pädev asutus väljastab mis tahes huvita-tud poole taotlusel väljavõtte kohtulikust kokkuleppest või amet-likust juriidilisest dokumendist, kasutades vormi, mille näidis onesitatud vastavalt kas I ja II või III ja IV lisas.
VII PEATÜKK
KESKASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ
Artikkel 49
Keskasutuste määramine
1. Liikmesriik määrab keskasutuse, kes täidab käesoleva mää-rusega sellisele asutusele pandud kohustusi.
2. Föderaalsed liikmesriigid, enama kui ühe õigussüsteemigaliikmesriigid ning autonoomsete territoriaalüksustega liikmesrii-gid võivad määrata mitu keskasutust, täpsustades nende ülesan-nete territoriaalse või individuaalse ulatuse. Kui liikmesriik onnimetanud mitu keskasutust, määrab ta ühe keskasutuse, kellelevõib saata kõik teated edastamiseks kõnealuse riigi pädevale kes-kasutusele. Kui teade saadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev,on viimase ülesandeks edastada see pädevale keskasutusele ningteavitada sellest saatjat.
3. Liikmesriik teavitab keskasutuse või keskasutuste määrami-sest, nende kontaktandmetest ja vajaduse korral nende lõike 2 ko-haselt kindlaksmääratud ülesannete ulatusest komisjoni vastavaltartiklile 71.
Artikkel 50
Keskasutuste üldised ülesanded
1. Keskasutused:
a) teevad omavahel koostööd, sealhulgas vahetavad teavet, jaedendavad koostööd oma riigi pädevate asutuste vahel ees-märgiga saavutada käesoleva määruse eesmärgid;
b) püüavad niipalju kui võimalik leida lahendusi käesoleva mää-ruse kohaldamisel tekkivatele raskustele.
2. Keskasutused võtavad meetmeid, et hõlbustada käesolevamääruse kohaldamist ja tugevdada omavahelist koostööd. Sel ees-märgil kasutatakse otsusega 2001/470/EÜ tsiviil- ja kaubandusas-jade käsitlemiseks loodud Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 51
Keskasutuste eriülesanded
1. Keskasutused osutavad abi seoses artiklis 56 sätestatud taot-lustega, eelkõige:
a) edastavad nad selliseid taotlusi ja võtavad neid vastu;
b) algatavad selliste taotlustega seotud menetlusi või hõlbusta-vad nende algatamist.
2. Keskasutused võtavad selliste taotluste puhul kõik asjako-hased meetmed, et:
a) kui asjaolud seda nõuavad, anda õigusabi või hõlbustada sel-le andmist;
b) aidata teha kindlaks kohustatud või õigustatud isiku asukoh-ta, eelkõige artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel;
c) aidata hankida asjakohast teavet kohustatud või õigustatudisiku sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta, sealhulgasvarade asukoha kohta, eelkõige artiklite 61, 62 ja 63kohaldamisel;
d) kui see on asjakohane, aidata kaasa rahumeelse lahenduseleidmisele eesmärgiga saavutada vabatahtlik elatise maksmi-ne, toimides vahenduse, lepitamise või muu võrdväärse me-netluse abil;
e) hõlbustada elatist puudutavate kohtuotsuste jätkuvat täitmist,sealhulgas võlgnevuste tasumist;
f) hõlbustada elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist;
g) hõlbustada dokumentide või muude tõendite hankimist, ilmaet see piiraks määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist;
h) osutada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on va-jalik elatise sissenõudmiseks;
i) algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui seeon vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on omalaadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõudetulemuslik lahendamine;
j) hõlbustada dokumentide kättetoimetamist, ilma et see piiraksmääruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/15
281
3. Käesoleva artikli kohaseid keskasutuse ülesandeid võivad as-jaomase liikmesriigi õigusaktidega lubatud ulatuses täita avalik-õiguslikud asutused või muud asutused, tingimusel et see toimubkõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all. Liikmes-riik teavitab kõikide selliste avalik-õiguslike asutuste või muudeasutuste määramisest, nende kontaktandmetest ja nende ülesan-nete ulatusest komisjoni vastavalt artiklile 71.
4. Käesoleva artikli või artikliga 53 ei kehtestata mingil juhulkeskasutusele kohustust täita ülesandeid, mida taotluse saanudliikmesriigi õigusaktide alusel saavad täita ainult kohtuasutused.
Artikkel 52
Volikiri
Taotluse saanud liikmesriigi keskasutus võib nõuda taotlejalt vo-likirja esitamist üksnes siis, kui ta esindab taotlejat kohtumenet-luses või muudes pädevates asutustes või kui selleks on vajanimetada taotleja esindaja.
Artikkel 53
Erimeetmete võtmise taotlus
1. Keskasutus võib põhjendatud juhtudel teha teisele keskasu-tusele taotluse võtta artikli 51 lõike 2 punktides b, c, g, h, i ja j et-tenähtud asjakohaseid erimeetmeid, kui ühtegi artikli 56 kohasttaotlust ei ole veel tehtud. Taotluse saanud keskasutus võtab as-jakohased meetmed, kui ta peab neid vajalikuks, et aidata võima-likul taotlejal esitada artikli 56 kohast taotlust või teha kindlakssellise taotluse esitamise vajadus.
2. Kui esitatakse taotlus artikli 51 lõike 2 punktides b ja c et-tenähtud meetmete võtmiseks, hangib taotluse saanud keskasu-tus taotletud teabe, tehes seda vajaduse korral vastavaltartiklile 61. Artikli 61 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud teavetvõib siiski hankida üksnes juhul, kui õigustatud isik esitab täitmi-sele kuuluva otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilisedokumendi koopia, millele on vajaduse korral lisatud artiklites 20,28 või 48 ettenähtud väljavõte.
Taotluse saanud keskasutus edastab saadud teabe taotluse esita-nud keskasutusele. Kui teave on saadud artikli 61 alusel, sisaldabsee üksnes potentsiaalse kostja aadressi taotluse saanud liikmes-riigis. Tunnustamistaotluse, täidetavaks tunnistamise taotluse võitäitmistaotluse menetlemise puhul sisaldab see teave lisaks üks-nes andmeid kohustatud isiku sissetuleku või varade olemasolukohta kõnealuses liikmesriigis.
Kui taotluse saanud keskasutusel ei ole võimalik taotletud teavetedastada, teavitab ta sellest viivitamata taotluse esitanud keskasu-tust, märkides põhjused, miks see pole võimalik.
3. Keskasutus võib teise keskasutuse taotlusel võtta ka erimeet-meid seoses taotluse esitanud liikmesriigis menetletava elatise sis-senõudmist käsitleva rahvusvahelise ulatusega kohtuasjaga.
4. Keskasutused kasutavad käesoleva artikli kohaste taotlustetegemiseks V lisas sätestatud vormi.
Artikkel 54
Keskasutuste kulud
1. Iga keskasutus kannab ise oma kulud, mis tulenevad käes-oleva määruse kohaldamisest.
2. Keskasutused ei või nõuda taotlejalt mingit tasu käesolevamääruse alusel teenuste osutamise eest, välja arvatud artikli 53 ko-hase erimeetme võtmise taotlusest tulenevate erandlike kuludepuhul.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei loeta erandlikuks kohustatud isi-ku asukoha kindlakstegemise kulusid.
3. Taotluse saanud keskasutus ei või nõuda sisse lõikes 2 ni-metatud erandlikke kulusid, ilma et taotleja oleks andnud eelnevanõusoleku nende teenuste kasutamiseks vastava tasu eest.
Artikkel 55
Taotluse esitamine keskasutuste kaudu
Käesoleva peatüki kohane taotlus esitatakse selle liikmesriigi kesk-asutuse kaudu, kus on taotleja elukoht, taotluse saanud liikmes-riigi keskasutusele.
Artikkel 56
Kasutatavad taotlused
1. Õigustatud isik, kes käesoleva määruse kohaselt elatist sissenõuab, võib esitada järgmised taotlused:
a) kohtuotsuse tunnustamine või kohtuotsusetunnustamine jatäidetavaks tunnistamine;
b) taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtu-otsuse täitmine;
c) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui keh-tivat kohtuotsust ei ole, sealhulgas vajaduse korral põlvne-missuhte kindlakstegemine;
d) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui muusriigis kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusetunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ei ole võimalik;
e) taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine;
L 7/16 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
282
f) muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusemuutmine.
2. Kohustatud isik, kelle suhtes on tehtud elatist käsitlev otsus,võib esitada järgmised taotlused:
a) sellise kohtuotsuse tunnustamine, mis viib taotluse saanudliikmesriigi varasema kohtuotsuse täitmise peatamiseni võipiiramiseni;
b) taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine;
c) muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusemuutmine.
3. Käesoleva artikli alusel tehtavate taotluste puhul tagab artik-li 45 punktis b osutatud õigusabi ja kohtus esindamise taotlusesaanud liikmesriigi keskasutus kas otse või ametiasutuste võimuude asutuste või isikute kaudu.
4. Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, menetle-takse lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi taotluse saanud liikmesriigiõiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigikohtualluvuseeskirju.
Artikkel 57
Taotluste sisu
1. Artikli 56 kohane taotlus tehakse VI või VII lisas sätestatudvormi kasutades.
2. Artikli 56 kohased taotlused sisaldavad vähemalt järgmist:
a) taotlus(t)e laad;
b) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas aadress jasünniaeg;
c) kostja nimi ning, kui need on teada, aadress ja sünniaeg;
d) iga sellise isiku nimi ja sünniaeg, kellele elatist taotletakse;
e) taotluse aluseks olevad asjaolud;
f) õigustatud isiku taotluse korral teave selle kohta, kuhu elatis-makse tuleks teha või elektrooniliselt üle kanda;
g) taotluse läbivaatamise eest vastutava taotluse esitanud liik-mesriigi keskasutuse töötaja või osakonna nimi jakontaktandmed.
3. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võib perevägivalla juhtudeltaotleja koduse aadressi asendada muu aadressiga, kui taotlusesaanud liikmesriigi siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud, et algata-tavate menetluste läbiviimiseks peab taotleja esitama oma koduseaadressi.
4. Vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see on teada, sisaldabtaotlus järgmisi üksikasju:
a) õigustatud isiku rahaline olukord;
b) kohustatud isiku rahaline olukord, sealhulgas kohustatud isi-ku tööandja nimi ja aadress ning kohustatud isiku varade laadja asukoht;
c) mis tahes muu teave, mis võib aidata kostja asukohta kind-laks teha.
5. Taotlusele lisatakse kogu vajalik lisateave ja tõendavaddokumendid, sealhulgas vajadusel dokumendid, mis tõendavadtaotleja õigust õigusabile. Artikli 56 lõike 1 punktides a ja b ninglõike 2 punktis a sätestatud taotlusele lisatakse olenevalt juhtu-mist üksnes artiklites 20, 28 või 48 või 2007. aasta Haagi kon-ventsiooni artiklis 25 loetletud dokumendid.
Artikkel 58
Taotluste ja kohtuasjade edastamine, kättesaamine jamenetlemine keskasutuste vahendusel
1. Taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus aitab taotlejal ta-gada, et taotlusele oleks lisatud kõik dokumendid ja teave, mis sel-le asutuse hinnangul on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.
2. Kui taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus on teinud kind-laks, et taotlus vastab käesoleva määruse nõuetele, esitab ta selletaotluse saanud liikmesriigi keskasutusele.
3. Taotluse saanud keskasutus teatab 30 päeva jooksul alatestaotluse kättesaamise kuupäevast VIII lisas sätestatud vormi abiltaotluse kättesaamisest ning teavitab taotluse esitanud liikmesrii-ki esialgsetest toimingutest, mis on tehtud või tehakse taotlusemenetlemiseks, ning võib taotleda mis tahes vajalikke lisadoku-mente ja vajalikku lisateavet. Sama 30päevase ajavahemiku jook-sul saadab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanudkeskasutusele selle isiku või osakonna nime ja kontaktandmed,kes vastutab taotluse menetlemise edenemise kohta tehtud pärin-gutele vastamise eest.
4. 60 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise tõendi kuu-päevast teavitab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanud kes-kasutust taotluse edenemisest.
5. Taotluse esitanud keskasutus ja taotluse saanud keskasutusteavitavad teineteist:
a) konkreetse asja eest vastutavast isikust või osakonnast;
b) asja menetlemise edenemisest;
ja vastavad õigel ajal päringutele.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/17
283
6. Keskasutused menetlevad asja nii kiiresti, kui küsimusenõuetekohane läbivaatamine võimaldab.
7. Keskasutused kasutavad kõige kiiremaid ja tõhusamaid si-devahendeid, mis on nende käsutuses.
8. Taotluse saanud keskasutus võib keelduda taotluse menet-lemisest üksnes siis, kui käesoleva määruse nõuete mittetäitmineon selgelt tuvastatud. Sellisel juhul teavitab kõnealune keskasutuskohe taotluse esitanud keskasutust keeldumise põhjustest, kasu-tades IX lisas sätestatud vormi.
9. Taotluse saanud keskasutus ei või lükata taotlust tagasi üks-nes põhjusel, et vajatakse lisadokumente või -teavet. Taotluse saa-nud keskasutus võib taotluse esitanud keskasutuselt siiski paludaselliste lisadokumentide või sellise lisateabe esitamist. Kui taotlu-se esitanud liikmesriigi keskasutus ei esita neid 90 päeva või taot-luse saanud keskasutuse kindlaksmääratud pikema ajavahemikujooksul, võib taotluse saanud keskasutus otsustada taotluse me-netlemise lõpetada. Sellisel juhul teatab ta sellest otsusest taotluseesitanud keskasutusele, kasutades IX lisas sätestatud vormi.
Artikkel 59
Keeled
1. Taotluse vorm täidetakse taotluse saanud liikmesriigi amet-likus keeles või, kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, sellekoha riigikeeles või ühes riigikeeltest, kus asub asjaomane kesk-asutus, või mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikuskeeles, mille aktsepteerimisest kõnealune liikmesriik on teatanud,välja arvatud juhul, kui kõnealuse liikmesriigi keskasutus tõlget einõua.
2. Taotluse vormile lisatavad dokumendid tõlgitakse lõike 1kohaselt kindlaksmääratud keelde üksnes siis, kui tõlget on vajataotletud abi andmiseks, ilma et see piiraks artiklite 20, 28, 40ja 66 kohaldamist.
3. Igasugune muu teabevahetus keskasutuste vahel toimub lõi-ke 1 kohaselt kindlaks määratud keeles, kui keskasutused ei lepiomavahel kokku teisiti.
Artikkel 60
Koosolekud
1. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks kohtuvadkeskasutused korrapäraselt.
2. Koosolekud kutsutakse kokku vastavalt otsusele2001/470/EÜ.
Artikkel 61
Keskasutuste juurdepääs teabele
1. Tingimustel, mis on sätestatud käesolevas peatükis ja eran-dina artikli 51 lõikest 4 kasutab taotluse saanud keskasutus kõikiasjakohaseid ja mõistlikke vahendeid, et saada lõikes 2 osutatudteavet, mida on vaja konkreetses asjas kohtuotsuse tegemise,muutmise, tunnustamise, täidetavaks tunnistamise või täitmisehõlbustamiseks.
Ameti- või haldusasutused, kelle valduses on nende tavapärase te-gevuse raames taotluse saanud liikmesriigis lõikes 2 osutatud tea-ve ja kes vastutavad selle töötlemise eest direktiivi 95/46/EÜtähenduses, esitavad teabe taotluse saanud keskasutusele temanõudmisel, kui keskasutusel ei ole kõnealusele teabele otsest juur-depääsu, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud riigi julge-oleku või avaliku turvalisusega.
Liikmesriigid võivad määrata ameti- või haldusasutused, kes saa-vad esitada taotluse saanud keskasutusele lõikes 2osutatud teavet.Sellise määramise tegemisel tagab liikmesriik, et asutuste valikupuhul oleks tema keskasutusel juurdepääs taotletud teabele vas-tavalt käesolevale artiklile.
Kõik muud juriidilised isikud, kelle valduses on taotluse saanudliikmesriigis lõikes 2 osutatud teave ja kes vastutavad selle tööt-lemise eest direktiivi 95/46/EÜ tähenduses, esitavad teabe taotlu-se saanud keskasutusele tema nõudmisel, kui ta on selleksvolitatud taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt.
Taotluse saanud keskasutus edastab vajaduse korral sellisel viisilsaadud teabe taotluse esitanud keskasutusele.
2. Käesolevas artiklis osutatud teabe puhul on tegemist teabe-ga, mis on lõikes 1 osutatud asutustel või isikutel juba olemas. Seeteave peab olema piisav, asjakohane ja piirduma üksnes vajalik-uga, sisaldades järgmist:
a) kohustatud või õigustatud isiku aadress;
b) kohustatud isiku sissetulek;
c) kohustatud isiku tööandja ja/või kohustatud isiku pangakon-to(d); ning
d) kohustatud isiku varad.
Kohtuotsuse tegemise või muutmise eesmärgil võib taotluse saa-nud keskasutus nõuda üksnes punktis a osutatud teavet.
Taotluse saanud keskasutus võib kohtuotsuse tunnustamise, täi-detavaks tunnistamise või täitmise eesmärgil nõuda kõiki esime-ses lõigus osutatud andmeid. Punktis d osutatud teavet võib siiskinõuda üksnes siis, kui punktides b ja c osutatud teave ei ole koh-tuotsuse täitmiseks piisav.
L 7/18 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
284
Artikkel 62
Teabe edastamine ja kasutamine
1. Keskasutused edastavad olenevalt juhtumist artikli 61 lõi-kes 2 osutatud teabe oma riigi pädevatele kohtutele ja pädevateleasutustele, kelle ülesanne on dokumentide kättetoimetamine ningpädevatele asutustele, kelle ülesanne on kohtuotsuse täitmine.
2. Mis tahes asutus või kohus, kellele on edastatud teavet artik-li 61 kohaselt, tohib seda teavet kasutada üksnes elatise sissenõud-mise hõlbustamiseks.
Välja arvatud teavet, mis käsitleb aadressi, sissetulekute või vara-de olemasolu taotluse saanud liikmesriigis, ei tohi artikli 61 lõi-kes 2 osutatud teavet avaldada isikule, kes pöördus taotluseesitanud keskasutuse poole, kui kohtu menetluseeskirjadest ei tu-lene teisiti.
3. Asutus, kes töötleb teavet, mis talle edastati vastavalt artik-lile 61, ei või säilitada seda teavet kauem, kui see on teabe edas-tamise eesmärkide täitmiseks vajalik.
4. Asutus, kes töötleb teavet, mis talle edastati vastavalt artik-lile 61, tagab sellise teabe konfidentsiaalsuse vastavalt siseriikliku-le õigusele.
Artikkel 63
Kogutavate andmete subjekti teavitamine
1. Isikut, kelle kohta kogutakse osaliselt või täielikult edasta-tavat teavet, teavitatakse sellest vastavalt taotluse saanud liikmes-riigi siseriiklikule õigusele.
2. Kui selline teavitamine võib ohtu seada elatise tegeliku sis-senõudmise, võib keskasutus teavitamise edasi lükata ajavahemi-kuks, mis ei või olla pikem kui 90 päeva alates teabe edastamisesttaotluse saanud keskasutusele.
VIII PEATÜKK
AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED
Artikkel 64
Avalik-õiguslikud asutused taotlejana
1. Kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise otsu-se taotluste ning kohtuotsuse täitmise taotluste puhul hõlmabmõiste „õigustatud isik” avalik-õiguslikku asutust, kes tegutsebülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tu-leb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused.
2. Avalik-õigusliku asutuse õigus tegutseda ülalpidamist saa-ma õigustatud isiku asemel või taotleda õigustatud isikule elatiseasemel makstud toetuste tagasimaksmist on reguleeritud avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega.
3. Avalik-õiguslik asutus võib taotleda tunnustamist ja täide-tavaks tunnistamist või täitmist järgmiste kohtuotsuste puhul:
a) avalik-õigusliku asutuse taotlusel kohustatud isiku kahjukstehtud kohtuotsus, millega nõutakse tagasi elatise asemelmakstud toetused;
b) õigustatud isiku ja kohustatud isiku vahelises asjas tehtudkohtuotsus elatise asemel õigustatud isikule makstud toetus-te kohta.
4. Kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist võikohtuotsuse täitmist taotlev avalik-õiguslik asutus esitab taotlusekorral kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õiguslõike 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi.
IX PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 65
Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus
Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muu sar-nase formaalsuse täitmist.
Artikkel 66
Tõendavate dokumentide tõlkimine
Ilma et see piiraks artiklite 20, 28 ja 40 kohaldamist, võib kohus,kelle poole pöörduti, nõuda muus keeles kui menetluse toimumi-se keeles koostatud tõendavate dokumentide tõlkimist üksnes siis,kui tõlge on tema hinnangul vajalik kohtuotsuse tegemiseks võikaitseõiguste tagamiseks.
Artikkel 67
Kulude hüvitamine
Ilma et see piiraks artikli 54 kohaldamist, võib taotluse saanudliikmesriigi pädev asutus erandina tagasi nõuda kulud vaidlusekaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt artiklile 46, kuivastava poole finantsolukord seda võimaldab.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/19
285
Artikkel 68
Seos teiste ühenduse õigusaktidega
1. Kui artikli 75 lõikest 2 ei tulene teisiti, muudetakse käes-oleva määrusega määrust (EÜ) nr 44/2001, asendades selle mää-ruse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavad sätted.
2. Käesolev määrus asendab ülalpidamiskohustuste küsimusesmäärust (EÜ) nr 805/2004, välja arvatud ülalpidamiskohustusikäsitlevate Euroopa täitekorralduste osas, mis on antud liikmes-riigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.
3. Ülalpidamiskohustuste küsimustes ei piira käesolev määrusdirektiivi 2003/8/EÜ kohaldamist, kui V peatükis ei ole sätesta-tud teisiti.
4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 95/46/EÜkohaldamist.
Artikkel 69
Seosed kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide jalepingutega
1. Käesolev määrus ei piira selliste kahe- või mitmepoolseterahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohaldamist, milleosalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriikvõi mitu liikmesriiki ning mis käsitlevad käesoleva määrusega re-guleeritud küsimusi, ilma et see piiraks asutamislepingu artik-list 307 tulenevaid liikmesriikide kohustusi.
2. Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks lõike 3 kohalda-mist, on käesolev määrus siiski liikmesriikidevahelistes suhetesülimuslik nende konventsioonide ja lepingute suhtes, mis käsitle-vad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi ning millega liik-mesriigid on ühinenud.
3. Käesolev määrus ei takista Rootsi, Taani, Soome, Islandi jaNorra vahelise 23. märtsi 1962. aasta elatise sissenõudmise kon-ventsiooni kohaldamist selle konventsiooni osaliste vahel, arves-tades et nimetatud konventsiooniga nähakse kohtuotsustetunnustamise, täidetavuse ja täitmise alal ette
a) lihtsustatud ja kiirendatud menetlused elatist käsitlevate koh-tuotsuste täitmiseks ning
b) õigusabi, mis on soodsam kui käesoleva määruse V peatükisettenähtud õigusabi.
Nimetatud konventsiooni kohaldamisel ei tohiks kostjat siiskiilma jätta kaitsest, mis on talle ette nähtud käesoleva määruse ar-tiklitega 19 ja 21.
Artikkel 70
Avalikustatav teave
Otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsit-leva Euroopa kohtute võrgu raames esitavad liikmesriigid järgmi-se avalikustamiseks mõeldud teabe:
a) ülalpidamiskohustusi käsitlevate siseriiklike õigusaktide jamenetluste kirjeldus;
b) artiklis 51 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetavate meet-mete kirjeldus;
c) kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse artikliga 44 nõutav te-gelik õiguskaitse kättesaadavus; ja
d) siseriiklike täitmiseeskirjade ja täitemenetluste kirjeldus, seal-hulgas teave mis tahes asjassepuutuvate piirangute, eelkõigekohustatud isiku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegadekohta.
Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.
Artikkel 71
Teave kontaktandmete ja keelte kohta
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 18. septembril2010:
a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes onpädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisetaotlusi vastavalt artikli 27 lõikele 1 ja selliste taotluste kohtatehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 32 lõikele 2;
b) artiklis 33 osutatud vaidlustamismenetlused;
c) läbivaatamismenetlus artikli 19 kohaldamisel ning pädevatekohtute nimed ja kontaktandmed;
d) keskasutuste nimed ja kontaktandmed ning vajaduse korralnende ülesannete ulatus vastavalt artikli 49 lõikele 3;
e) avalik-õiguslike asutuste nimed ja kontaktandmed ning vaja-duse korral nende ülesannete ulatus vastavalt artikli 51lõikele 3;
f) ametiasutuste nimed ja kontaktandmed, kellel on artikli 21kohaldamisel pädevus kohtuotsuste täitmise küsimustes;
g) artiklites 20, 28 ja 40 osutatud dokumentide tõlgete puhulaktsepteeritavad keeled;
h) keeled, mida nende keskasutused aktsepteerivad artiklis 59osutatud teabevahetuses teiste keskasutustega.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muuda-tustest kõnealuses teabes.
2. Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt edastatud teabe EuroopaLiidu Teatajas, välja arvatud punktides a, c ja f osutatud kohtute jaasutuste aadressid ning muud kontaktandmed.
L 7/20 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
286
3. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikultkättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eel-kõige otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju kä-sitlevat Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 72
Vormide muutmine
Käesolevas määruses sätestatud vorme muudetakse vastavaltartikli 73 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.
Artikkel 73
Komitee
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 70kohaselt loodud komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses keh-testatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
Artikkel 74
Läbivaatamisklausel
Hiljemalt viis aastat alates artikli 76 kolmandas lõigus märgitudkohaldamise kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruandekäesoleva määruse kohaldamise kohta koos hinnanguga keskasu-tuste vahelises koostöös saadud praktiliste kogemuste kohta, eel-kõige seoses keskasutuste juurdepääsuga ameti- ja haldusasutustevalduses olevale teabele, ja 2007. aasta Haagi protokolliga mitte-ühinenud liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise, täide-tavaks tunnistamise ja täitmise menetluste toimimise kohta.Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva mää-ruse kohandamiseks.
Artikkel 75
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult pärast selle kohal-damiskuupäeva algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitudkohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumen-tide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.
2. IV peatüki 2. ja 3. jagu kohaldatakse:
a) enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikidestehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavakstunnistamist taotleti pärast kõnealust kuupäeva;
b) pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva tehtud koh-tuotsuste suhtes, kui menetlused algatati enne kõnealust kuu-päeva, niivõrd, kuivõrd nimetatud kohtuotsused kuuluvadtunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse (EÜ) nr 44/2001reguleerimisalasse.
Määrus (EÜ) nr 44/2001 jääb kehtima käesoleva määruse kohal-damiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetlustesuhtes.
Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kinnitatud võisõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud amet-like juriidiliste dokumentide suhtes.
3. Keskasutuste koostööd käsitlevat VII peatükki kohaldataksetaotluste suhtes, mis keskasutused on kättesaanud alates käesolevamääruse kohaldamise kuupäevast.
Artikkel 76
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle aval-damist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõiget 2, artikli 47 lõiget 3 ja artikleid 71, 72 ja 73 ko-haldatakse alates 18. septembrist 2010.
Käesolevat määrust, välja arvatud teises lõigus osutatud sätteid,kohaldatakse alates 18. juunist 2011, tingimusel et ühenduses ko-haldatakse sellel kuupäeval 2007. aasta Haagi protokolli. Vastaselkorral kohaldatakse käesolevat määrust alates nimetatud proto-kolli ühenduses kohaldamise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas EuroopaÜhenduse asutamislepinguga.
Brüssel, 18. detsember 2008
Nõukogu nimeleesistuja
M. BARNIER
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/21
287
I LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE/KOHTULIKU KOKKULEPPEVÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL EI KOHALDATA TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE
MENETLUSI
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artiklid 20 ja 48)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluriigi kohus
Antakse välja üksnes juhul, kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes või mis tehtiteatavaks päritoluriigi kohtule
1. Dokumendi liik:
Kohtuotsus Kohtulik kokkulepe
Kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kohtuotsust/kohtulikku kokkulepet tunnustatakse ja see on täidetav teises liikmesriigis ilmavõimaluseta selle tunnustamist vaidlustada ja ilma et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada (määruse(EÜ) nr 4/2009 artiklid 17 ja 48).
2. Päritoluriigi kohus
2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Aadress:
2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3. Hageja(d) (*) (**)
3.1. Isik A
3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-
jaks.(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.
L 7/22 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
288
3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4. Aadress:
3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.5. Sai
3.1.5.1. õigusabi:
Jah Ei
3.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
3.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
3.2. Isik B
3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4. Aadress:
3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.5. Sai
3.2.5.1. õigusabi:
Jah Ei
3.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
3.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/23
289
3.3. Isik C
3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4. Aadress:
3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.5. Sai
3.3.5.1. õigusabi:
Jah Ei
3.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
3.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
4. Kostja(d) (*) (**)
4.1. Isik A
4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4. Aadress:
4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-jaks.
(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.
L 7/24 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
290
4.1.5. Sai
4.1.5.1. õigusabi:
Jah Ei
4.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
4.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
4.2. Isik B
4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4. Aadress:
4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .,
4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.5. Sai
4.2.5.1. õigusabi:
Jah Ei
4.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
4.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
4.3. Isik C
4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/25
291
4.3.4. Aadress:
4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.5. Sai
4.3.5.1. õigusabi:
Jah Ei
4.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
4.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
5. Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe resolutiivosa
5.1. Vääring
Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2. Elatisnõue (*)
5.2.1. Elatisnõue A
5.2.1.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
L 7/26 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
292
5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/27
293
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.2.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Makse tähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/28 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
294
5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3. Elatisnõue C
5.2.3.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/29
295
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.3. Kulud
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või päritoluriigi kohtu tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/30 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
296
II LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE/KOHTULIKU KOKKULEPPEVÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE
MENETLUSI
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 28 ja artikli 75 lõige 2)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluriigi kohus
Antakse välja üksnes juhul, kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes või mis onpäritoluriigi kohtule teatavaks tehtud
1. Dokumendi liik:
Kohtuotsus Kohtulik kokkulepe
Kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. Päritoluriigi kohus
2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Aadress:
2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3. Hageja(d) (*) (**)
3.1. Isik A
3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-
jaks.(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/31
297
3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4. Aadress:
3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.5. Sai
3.1.5.1. õigusabi:
Jah Ei
3.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
3.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
3.2. Isik B
3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4. Aadress:
3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.5. Sai
3.2.5.1. õigusabi:
Jah Ei
3.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
3.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
L 7/32 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
298
3.3. Isik C
3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4. Aadress:
3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.5. Sai
3.3.5.1. õigusabi:
Jah Ei
3.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
3.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
4. Kostja(d) (*) (**)
4.1. Isik A
4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4. Aadress:
4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-jaks.
(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/33
299
4.1.5. Sai
4.1.5.1. õigusabi:
Jah Ei
4.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
4.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
4.2. Isik B
4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4. Aadress:
4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.5. Sai
4.2.5.1. õigusabi:
Jah Ei
4.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
4.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
4.3. Isik C
4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/34 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
300
4.3.4. Aadress:
4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.5. Sai
4.3.5.1. õigusabi:
Jah Ei
4.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
4.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
5. Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe resolutiivosa
5.1. Vääring
Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2. Elatisnõue (*)
5.2.1. Elatisnõue A
5.2.1.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/35
301
5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/36 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
302
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.2.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/37
303
5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3. Elatisnõue C
5.2.3.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/38 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
304
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.3. Kulud
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või päritoluriigi kohtu tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/39
305
III LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA AMETLIKU JURIIDILISE DOKUMENDI VÄLJAVÕTE,MILLE PUHUL EI KOHALDATA TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE MENETLUST
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning kootöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 48)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluliikmesriigi pädev asutus
Antakse välja üksnes juhul, kui ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis või mis on pädevaleasutusele teatavaks tehtud
1. Ametliku juriidilise dokumendi kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ametlikku juriidilist dokumenti tunnustatakse ja see on täidetav teises liikmesriigis ilma võimalusetaselle tunnustamist vaidlustada ja ilma et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada (määruse (EÜ) nr 4/2009artikkel 48).
2. Ametliku juriidilise dokumendi liik
2.1. Dokument on koostatud või registreeritud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Kokkulepe on sõlmitud või tõestatud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
2.2. Pädev asutus:
2.2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Aadress:
2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
2.2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3. Õigustatud isik(ud) (*)
3.1. Isik A
3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.
L 7/40 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
306
3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4. Aadress:
3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2. Isik B
3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4. Aadress:
3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3. Isik C
3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4. Aadress:
3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4. Kohustatud isik(ud) (*)
4.1. Isik A
4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4. Aadress:
4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/41
307
4.2. Isik B
4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4. Aadress:
4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3. Isik C
4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4. Aadress:
4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5. Ametliku juriidilise dokumendi sisu
5.1. Vääring:
Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2. Elatisnõue (*)
5.2.1. Elatisnõue A
5.2.1.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
L 7/42 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
308
5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/43
309
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.2.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/44 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
310
5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3. Elatisnõue C
5.2.3.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/45
311
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.3. Kulud
Ametliku juriidilise dokumendi kohaselt peab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või pädeva asutuse tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/46 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
312
IV LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA AMETLIKU JURIIDILISE DOKUMENDI VÄLJAVÕTE,MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKSTUNNISTAMISE MENETLUSI
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 48 ja artikli 75 lõige 2)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluliikmesriigi pädev asutus
Antakse välja üksnes juhul, kui ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis või mis on pädevaleasutusele teatavaks tehtud
1. Ametliku juriidilise dokumendi kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. Ametliku juriidilise dokumendi liik
2.1. Dokument on koostatud või registreeritud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Kokkulepe on sõlmitud või tõestatud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
2.2. Pädev asutus:
2.2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Aadress:
2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2.3. Liikmesriik:
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
2.2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3. Õigustatud isik(ud) (*)
3.1. Isik A
3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/47
313
3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4. Aadress:
3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2. Isik B
3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4. Aadress:
3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3. Isik C
3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4. Aadress:
3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4. Kohustatud isik(ud) (*)
4.1. Isik A
4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4. Aadress:
4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.
L 7/48 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
314
4.2. Isik B
4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4. Aadress:
4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3. Isik C
4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4. Aadress:
4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5. Ametliku juriidilise dokumendi sisu
5.1. Vääring:
Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2. Elatisnõue (*)
5.2.1. Elatisnõue A
5.2.1.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/49
315
5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/50 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
316
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.2.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav periood:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/51
317
5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3. Elatisnõue C
5.2.3.1. Elatist maksab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)
Isik, kellele elatist tuleb maksta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt
Vajaduse korral hõlmatav ajavahemik:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)
Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena
Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa
5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa
Üks kord nädalas
Üks kord kuus
Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/52 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
318
Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa
Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))
Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)
Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.3. Kulud
Ametliku juriidilise dokumendi kohaselt peab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või pädeva asutuse tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/53
319
V LISA
ERIMEETMETE VÕTMISE TAOTLUS
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 53)
A OSA: Täidab taotluse esitanud keskasutus
1. Taotluse esitanud keskasutus
1.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.2. Aadress:
1.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
1.3. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.4. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.5. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.6. Viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.7. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
1.7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.7.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.7.3. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. Taotluse saanud keskasutus
2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Aadress:
2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
L 7/54 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
320
3. Taotlus
3.1. Taotletud erimeetme eesmärk on:
3.1.1. aidata teha kindlaks kohustatud või õigustatud isiku asukohta (vt punktid 3.3. ja 3.4.)
3.1.2. hõlbustada teabe leidmist kohustatud või õigustatud isiku sissetuleku või varade kohta (vt punktid 3.3. ja 3.4.)
3.1.3. hõlbustada dokumentide või muude tõendite saamist
3.1.4. saada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel
3.1.5. algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mison oma laadilt territoriaalsed
3.1.6. hõlbustada dokumendi kättetoimetamist
3.2. Taotluse põhjused:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3. Taotletav teave puudutab:
3.3.1. järgmist kohustatud isikut
3.3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.1.3. Viimane teadaolev aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.1.4. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.1.5. Muu teave, mis võib olla kasulik (**):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2. järgmist õigustatud isikut
3.3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2.3. Viimane teadaolev aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2.4. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.3.2.5. Muu teave, mis võib olla kasulik (**):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui need andmed on kättesaadavad.(**) Näiteks varasema tööandja nimi, perekonnaliikmete nimed ja aadressid, andmed asjaomasele isikule kuuluva võimaliku mootorsõiduki
või kinnisvara kohta.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/55
321
3.4. Taotletav teave
3.4.1. Kohustatud/õigustatud isiku praegune aadress
3.4.2. Kohustatud/õigustatud isiku sissetulekud
3.4.3. Kohustatud/õigustatud isiku varad, sealhulgas kohustatud/õigustatud isiku varade asukoht
Kohustatud isik esitas kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendi koopia koos as-jakohase vormiga
Jah Ei
Sellise isiku teavitamine, kelle kohta kogutakse andmeid, võib seada ohtu elatise tegeliku sissenõudmise(määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 63 lõige 2)
Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
B OSA: Täidab taotluse saanud keskasutus
4. Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
5.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6. Võetud meetmed ja saadud tulemused
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/56 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
322
7. Saadud teave
7.1. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklitele 61, 62 ja 63 tuginemata:
7.1.1. Kohustatud/õigustatud isiku aadress:
Ei Jah (täpsustage)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.1.2. Kohustatud/õigustatud isiku sissetulekud:
Ei Jah (täpsustage)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.1.3. Kohustatud/õigustatud isiku varad:
Ei Jah (täpsustage)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.2. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel:
7.2.1. Kohustatud/õigustatud isiku aadress:
Ei Jah (täpsustage)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.2.2. Kohustatud isiku sissetuleku olemasolu:
Ei Jah
7.2.3. Kohustatud isiku varade olemasolu:
Ei Jah
TÄHELEPANU!
(määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel)
Välja arvatud teavet, mis käsitleb aadressi, sissetulekute või varade olemasolu taotluse saanud liikmesriigis, eitohi artikli 61 lõikes 2 osutatud teavet avaldada isikule, kes pöördus taotluse esitanud keskasutuse poole, kuikohtu menetluseeskirjadest ei tulene teisiti (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 62 lõike 2 teine taane).
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/57
323
8. Taotletud teabe edastamine ebaõnnestus
Taotluse saanud keskasutusel ei õnnestunud taotletud teavet edastada järgmistel põhjustel:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/58 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
324
VI LISA
TAOTLUSE VORM ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMISEKS,TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISEKS VÕI TÄITMISEKS
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artiklid 56 ja 57)
A OSA: Täidab taotluse esitanud keskasutus
1. Taotlus
Kohtuotsuse tunnustamise või kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus (artikli 56 lõi-ke 1 punkt a)
Kohtuotsuse tunnustamise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt a)
Taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmise taotlus (artikli 56 lõike 1punkt b)
2. Taotluse esitanud keskasutus
2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Aadress:
2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
2.3. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.4. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.5. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.6. Taotluse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Taotlust menetletakse koos taotlusega (taotlustega), mille viitenumber (viitenumbrid) on järgmine(järgmised): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.7. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
2.7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.7.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.7.3. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/59
325
3. Taotluse saanud keskasutus
3.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2. Aadress:
3.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
4. Taotlusele lisatud dokumendid, (*) kui kohtuotsus on tehtud liikmesriigis
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe/ametliku juriidilise dokumendi koopia
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe/ametliku juriidilise dokumendi väljavõte, kasutades I, II, III või IV lisasesitatud vormi
I, II, III või IV lisas esitatud vormi sisu transliteratsioon või tõlge
Vajaduse korral täidetavaks tunnistamise otsuse koopia
Dokument, milles on esitatud võlgnevuse summa ja märgitud kuupäev, millal arvutused tehti
Dokument, mis tõendab, et hageja sai õigusabi või vabastuse kulude tasumisest
Dokument, mis tõendab, et hageja sai päritoluliikmesriigi haldusasutuses tasuta õigusabi või et hageja vas-tab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada õigusabi või vabastust kulude tasumisest
Dokument, millega määratakse kindlaks avalik-õigusliku asutuse õigus taotleda õigustatud isikule maks-tud toetuste tagasimaksmist ja millega põhjendatakse selliste toetuste maksmist
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5. Taotlusele lisatud dokumendid, (*) kui kohtuotsus on tehtud kolmandas riigis
Kohtuotsuse täielik tekst
Päritoluriigi pädeva asutuse koostatud kohtuotsuse kokkuvõte või väljavõte
Dokument, mis tõendab, et otsus on päritoluriigis täidetav, ning – haldusasutuse tehtud otsuse puhul –dokument, mis tõendab, et 2007. aasta Haagi konventsiooni artikli 19 lõike 3 kohased nõuded on täidetud
(*) Palun märgistage sobivad kastikesed ja nummerdage dokumendid nende lisamise järjekorras.
L 7/60 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
326
Kui kostja ei ilmunud päritoluriigi kohtusse ja tal puudus seal esindaja, siis dokument (dokumendid), mil-lega tõendatakse, et kostjat teavitati nõuetekohaselt menetlusest ja võimalusest olla ära kuulatud või etkostjat teavitati nõuetekohaselt kohtuotsusest ja võimalusest see vaidlustada või esitada selle peale de jurevõi de facto kaebus
Dokument, milles on esitatud võlgnevuse summa ja märgitud kuupäev, millal arvutused tehti
Dokument, mis sisaldab asjakohaste arvutuste tegemiseks vajalikku teavet, kui otsusega nähakse ette auto-maatne indekseerimine
Dokument, mis näitab, millises ulatuses sai hageja päritoluriigis tasuta õigusabi
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Taotluse vormile lisatud dokumentide koguarv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
B OSA: Täidab hageja või vajaduse korral isik/ametiisik, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud vo-litused täita vorm hageja nimel
6. Taotlus
6.1. Kohtuotsuse tunnustamise või kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlus
Taotluse aluseks on:
6.1.1. määruse (EÜ) nr 4/2009 IV peatüki 2. jaotis
6.1. 2. Haagi 2007. aasta konventsioon
6.1. 2.1. Märkige tunnustamise ja täitmise alus Haagi 2007. aasta konventsiooni artikli 20 kohaselt: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.1. 2.2. Kostja ilmus kohtusse või teda esindati kohtumenetlustes päritoluliikmesriigis:
Jah Ei
6.1. 3. Taotluse saanud liikmesriigi õigus
6.1. 4. Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.2. Taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmise taotlus
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/61
327
7. Kohtuotsus
7.1. Kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.2. Päritoluriigi kohtu nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8. Hageja:
8.1. Füüsiline isik:
8.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.4. Kodakondsus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.5. Elukutse: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.6. Perekonnaseis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.7. Aadress:
8.1.7.1. Edasitoimetav isik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) (**))
8.1.7.2. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.7.3. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.7.4. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
8.1.8. Telefon/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.1.9. Sai:
8.1.9.1. õigusabi:
Jah Ei
8.1.9.2. vabastuse kulude tasumisest:
Jah Ei
8.1.9.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:
Jah Ei
8.1.10. Vajaduse korral hageja esindaja perekonnanimi, eesnimi ja kontaktandmed (advokaat …): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui need andmed on kättesaadavad.(**) Perevägivalla juhtudel (vt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 57 lõiget 3).
L 7/62 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
328
8.2. Avalik-õiguslik asutus:
8.2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.2. Aadress:
8.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
8.2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.4. Asutust menetlustes esindava isiku nimi (*):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.5. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
8.2.5.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.5.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.5.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8.2.5.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9. Kostja
9.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.4. Kodakondsus: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.5. Elukutse: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.6. Perekonnaseis: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.7. Aadress (**):
9.7.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.7.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.7.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
10. Muu teave, mis aitab teha kindlaks kohustatud isiku asukohta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui need andmed on asjakohased.(**) Kui need andmed on kättesaadavad.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/63
329
11. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (*)
11.1. Sama isik nagu punktis 8 nimetatud hageja
11.2. Sama isik nagu punktis 9 nimetatud kostja
11.3. Hageja Kostja
on seaduslik esindaja, (**) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:
11.3.1. Isik A
11.3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.1.4. Kodakondsus: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.1.5. Elukutse: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.1.6. Perekonnaseis: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.2. Isik B
11.3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.2.4. Kodakondsus: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.2.5. Elukutse: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.2.6. Perekonnaseis: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.3. Isik C
11.3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.3.4. Kodakondsus: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.3.5. Elukutse: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3.3.6. Perekonnaseis: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12. Kohustatud isik
12.1. Sama isik nagu punktis 8 nimetatud hageja
12.2. Sama isik nagu punktis 9 nimetatud kostja
12.3. Hageja Kostja
on seaduslik esindaja, (**) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:
12.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.(**) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.(***) Kui need andmed on kättesaadavad ja/või asjakohased.
L 7/64 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
330
12.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.3.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.3.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.3.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13. Teave maksmise kohta, kui taotluse esitas õigustatud isik
13.1. Maksmine elektroonilisel teel
13.1.1. Panga nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.1.2. BIC või muu asjakohane pangakood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.1.3. Konto omanik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.1.4. Rahvusvaheline kontonumber (IBAN): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.2. Maksmine tšekiga
13.2.1. Tšekk kirjutatud järgmise isiku nimele: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.2.2. Tšekk tuleb saata järgmisele isikule:
13.2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.2.2.2. Aadress:
13.2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.2.2.2.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
14. Täiendav teave (vajaduse korral):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotleja allkiri: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .ja/või vajaduse korral:Selle isiku/ametiisiku nimi ja allkiri, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud volitused täita vorm hagejanimel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui need andmed on kättesaadavad.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/65
331
VII LISA
TAOTLUSE VORM ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE TEGEMISEKS VÕIMUUTMISEKS
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artiklid 56 ja 57)
A OSA: Täidab taotluse esitanud keskasutus
1. Taotlus
Kohtuotsuse tegemise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt c)
Kohtuotsuse tegemise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt d)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt e)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt f)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt b)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt c)
2. Taotluse esitanud keskasutus
2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Aadress:
2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
2.3. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.4. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.5. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.6. Taotluse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Taotlust menetletakse koos taotlusega (taotlustega), mille viitenumber (viitenumbrid) on järgmine(järgmised): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.7. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
2.7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.7.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.7.3. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
L 7/66 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
332
3. Taotluse saanud keskasutus
3.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2. Aadress:
3.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
4. Taotlusele vajaduse korral lisatud dokumendid (*)
Taotluse saanud liikmesriigi kohtuotsus tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumise kohta
Muudetava kohtuotsuse koopia
Muudetava kohtuotsuse väljavõte
Dokument (dokumendid), millega tõendatakse sissetulekute või muude asjaolude muutumist
Sünnitunnistus(ed) või sellega samaväärne dokument
Põlvnemissuhte tunnistamine kohustatud isiku poolt
Bioloogilist põlvnemist kinnitav dokument (kinnitavad dokumendid)
Pädeva asutuse otsus suguluse kohta
Geenitestide tulemused
Lapsendamistunnistus
Abielu- või samaväärse suhte tunnistus
Abielulahutuse/lahuselu alguse kuupäeva tõendav dokument
Dokument (dokumendid), mis kinnitavad, et pooltel on ühine elukoht
Kooliga seotud tõend(id)
Rahalist olukorda tõendav dokument (tõendavad dokumendid)
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Taotluse vormile lisatud dokumentide koguarv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Palun märgistage sobivad kastikesed ja nummerdage dokumendid nende lisamise järjekorras.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/67
333
B OSA: Täidab hageja või vajaduse korral isik/ametiisik, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud vo-litused täita vorm hageja nimel
5. Taotlus
5.1. Kohtuotsuse tegemise taotlus
5.1.1. Põlvnemissuhe ei ole kindlaks tehtud
5.1.2. Ühtegi kohtuotsust ei ole tehtud
5.1.3. Olemasolevat kohtuotsust ei ole võimalik tunnustada ega täidetavaks tunnistada
5.1.4. Taotletav summa:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2. Kohtuotsuse muutmise taotlus
5.2.1. Kohtuotsus tehti taotluse saanud liikmesriigis
5.2.2. Kohtuotsus tehti muus kui taotluse saanud liikmesriigis
5.2.3. Kohtuotsuse kuupäev (pp/kk/aaaa) ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.4. Päritoluriigi kohtu nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5.2.5. Tekkinud asjaolude muutumine:
Järgmis(t)e isiku(te) sissetulekute muutumine:
isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta
isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta
kohustatud isik
Järgmis(t)e isiku(te) kulude muutumine:
isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta
isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta
kohustatud isik
Lapse (laste) olukorra muutumine:
Perekonnaseisu muutmine:
isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta
isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta
kohustatud isik
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/68 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
334
5.2.6. Taotletavad muudatus(ed):
Elatise summa suurendamine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Elatise summa vähendamine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksesageduse muutmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksmise korra muutmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Maksete laadi muutmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ülalpidamiskohustuse lõppemine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6. Hageja:
6.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.2. Aadress:
6.2.1. Edasitoimetav isik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) (*))
6.2.2. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.2.3. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.2.4. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
6.3. Telefon/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.5. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.6. Kodakondsus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.7. Elukutse: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.8. Perekonnaseis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
6.9. Vajaduse korral hageja esindaja perekonnanimi, eesnimi ja kontaktandmed (advokaat …): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Perevägivalla juhtudel (vt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 57 lõiget 3).(**) Kui need andmed on kättesaadavad.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/69
335
7. Kostja
7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.2. Aadress (*):
7.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.2.3. Liikmesriik
Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi
7.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.4. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.5. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.6. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7.7. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8. Muu teave, mis aitab teha kindlaks kohustatud isiku asukohta:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (**)
9.1. Sama isik nagu punktis 6 nimetatud hageja
9.2. Sama isik nagu punktis 7 nimetatud kostja
9.3. Hageja Kostja
on seaduslik esindaja, (***) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:
9.3.1. Isik A
9.3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (****) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Kui need andmed on kättesaadavad.(**) Kui need andmed on kättesaadavad ja/või asjakohased.(***) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.(****) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.
L 7/70 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
336
9.3.1.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.1.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.1.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.1.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:
Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Abielu
Abieluga analoogne suhe
Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2. Isik B
9.3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.2.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:
Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Abielu
Abieluga analoogne suhe
Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.3. Isik C
9.3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.3.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.3.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9.3.3.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/71
337
9.3.3.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:
Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Abielu
Abieluga analoogne suhe
Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10. Kohustatud isik
10.1. Sama isik nagu punktis 6 nimetatud hageja
10.2. Sama isik nagu punktis 7 nimetatud kostja
10.3. Hageja Kostja
on seaduslik esindaja, (*) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:
10.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.3.4. Kodakondsus: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.3.5. Elukutse: (**). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.3.6. Perekonnaseis: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.3.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:
Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Abielu
Abieluga analoogne suhe
Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11. Teave taotlusega seotud isikute rahalise olukorra kohta (märkige üksnes see teave, mis on asjakohanekohtuotsuse tegemiseks või selle muutmiseks)
11.1. Vääring
Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(*) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.(**) Kui need andmed on kättesaadavad.
L 7/72 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
338
11.2. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta, ja isik, kes vastutab sellis(t)e isiku(te) eest
11.2.1. Brutotulu
kuus
aastas
Isik, kes vastutabselle isiku (nende
isikute) eest, kelleleelatist taotletaksevõi tuleb maksta
Selle isiku praegu-ne abikaasa või
partner, kes vastu-tab selle isiku (nen-
de isikute) eest,kellele elatist taot-letakse või tuleb
maksta
Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik A)
Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik B)
Isik, kellele elatisttaotletakse võituleb maksta
(isik C)
Palk (sealhulgas mitterahaline),vanaduspension, invaliidsuspen-sion, ülalpidamistoetus, elurendi-sed, töötushüvitised
Muu kui palgatöö eest saadudsissetulek
Väärtpaberitulud, kinnisvaratulud
Muud sissetulekuallikad
KOKKU
11.2.2. Kulud ja kohustused
kuus
aastas
Isik, kes vastutabselle isiku (nende
isikute) eest, kelleleelatist taotletaksevõi tuleb maksta
Selle isiku praegu-ne abikaasa või
partner, kes vastu-tab selle isiku (nen-
de isikute) eest,kellele elatist taot-letakse või tuleb
maksta
Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik A)
Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik B)
Isik, kellele elatisttaotletakse võituleb maksta
(isik C)
Maksud
Kindlustusmaksed, kohustuslikudsotsiaalkindlustus- ja tööga seotudmaksed
Üür ja ühistu-/kommunaalkulud,eluasemelaenu tagasimaksmine
Kulutused toidule ja riietele
Ravikulud
Seadusliku kohustusega ette näh-tud muud ülalpidamistoetusedkolmandale isikule ja/või kulutu-sed muudele taotluses nimetamataülalpeetavatele isikutele
Laste koolikulud
Laenu tagasimaksmine, muudvõlad
Muud kulud
KOKKU
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/73
339
11.2.3. Muud varad
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11.3. Kohustatud isik
11.3.1. Brutotulu
kuus
aastas
Kohustatud isik Kohustatud isiku praegune abikaasavõi partner
Palk (sealhulgas mitterahaline), vanaduspension, invaliidsus-pension, ülalpidamistoetus, elurendised, töötushüvitised
Muu kui palgatöö eest saadud sissetulek
Väärtpaberitulud, kinnisvaratulud
Muud sissetulekuallikad
KOKKU
11.3.2. Kulud ja kohustused
kuus
aastas
Kohustatud isik Kohustatud isiku praegune abikaasavõi partner
Maksud
Kindlustusmaksed, kohustuslikud sotsiaalkindlustus- ja töö-ga seotud maksed
Üür ja ühistu-/kommunaalkulud, eluasemelaenu tagasi-maksmine
Kulutused toidule ja riietele
Ravikulud
Seadusliku kohustusega ette nähtud muud ülalpidamistoe-tused kolmandale isikule ja/või kulutused muudele taotlusesnimetamata ülalpeetavatele isikutele
Laste koolikulud
Laenu tagasimaksmine, muud võlad
Muud kulud
KOKKU
11.3.3. Muud varad
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
L 7/74 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
340
12. Teave maksmise kohta, kui taotluse esitas õigustatud isik
12.1. Maksmine elektroonilisel teel
12.1.1. Panga nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.1.2. BIC või muu asjakohane pangakood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.1.3. Konto omanik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.1.4. Rahvusvaheline kontonumber (IBAN): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.2. Maksmine tšekiga
12.2.1. Tšekk kirjutatud järgmise isiku nimele: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.2.2. Tšekk tuleb saata järgmisele isikule:
12.2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.2.2.2. Aadress:
12.2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
12.2.2.2.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13. Täiendav teave (vajaduse korral):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotleja allkiri: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .ja/või vajaduse korral:Selle isiku/ametiisiku nimi ja allkiri, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud volitused täita vorm hagejanimel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/75
341
VIII LISA
TAOTLUSE KÄTTESAAMISE TÕEND
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikli 58 lõige 3)
Käesolev kättesaamistõend tuleb välja saata 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
1. Taotluse esitanud keskasutus
1.1. Taotluse esitanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.2. Taotluse menetlemise eest vastutava isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. Taotluse saanud keskasutus
2.1. Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3. Kättesaamise kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)
4. Esialgsed toimingud, mis on tehtud või tehakse taotluse menetlemiseks
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5. Vajalik lisadokument või -teave (täpsustage)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Menetlemise aruanne esitatakse 60 päeva jooksul.
Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
L 7/76 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
342
IX LISA
TAOTLUSE MENETLEMISEST KEELDUMISE VÕI TAOTLUSE MENETLEMISE LÕPETAMISE TEADE
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikli 58 lõiked 8 ja 9)
1. Taotluse esitanud keskasutus
1.1. Taotluse esitanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1.2. Taotluse menetlemise eest vastutava isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. Taotluse saanud keskasutus
2.1. Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2.2.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
3. Taotluse saanud keskasutus keeldub taotluse menetlemisest, kuna nõutavad tingimused on ilmselgelttäitmata
Põhjused (täpsustage):
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4. Taotluse saanud keskasutus lõpetab taotluse menetlemise, kuna taotluse esitanud keskasutus ei ole esi-tanud taotluse saanud keskasutuse poolt nõutavaid dokumente ja täiendavat teavet 90 päeva jooksul võiviimase poolt kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul
Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/77
343
X LISA
Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 2 lõikes 2 nimetatud haldusasutused on järgmised:
L 7/78 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009
344
XI LISA
Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 47 lõikes 3 nimetatud pädevad asutused on järgmised:
10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/79
345
346
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, 4. juuli 2012,
mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist,
ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa
pärimistunnistuse loomist
4c
348
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 650/2012,
4. juuli 2012,
mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )
ning arvestades järgmist:
(1) Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma meetmeid, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.
(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti c kohaselt võivad nimetatud meetmed hõlmata meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriigis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus.
(3) 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitati, et kohtuotsuste ja õigusasutuste muude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi, ning kutsuti nõukogu ja komisjoni üles võtma vastu meetmete programmi nimetatud põhimõtte rakendamiseks.
(4) 30. novembril 2000 võtsid komisjon ja nõukogu vastu ühise meetmeprogrammi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 3 ). Selles programmis määratakse
kindlaks kollisiooninormide ühtlustamisega seotud meetmed kui meetmed, mis hõlbustavad otsuste vastastikust tunnustamist, ning nähakse ette testamente ja pärimisasju käsitleva õigusakti vastuvõtmine.
(5) Brüsselis 4.-5. novembril 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu uue programmi pealkirjaga „Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus” ( 4 ). Selles programmis rõhutatakse vajadust võtta vastu pärimisasju käsitlev õigusakt, milles käsitletakse eelkõige kollisiooninorme, kohtualluvust, vastastikust tunnustamist ja kohtuotsuste täitmist pärimisõiguse valdkonnas ning Euroopa pärimistunnistust.
(6) Euroopa Ülemkogu võttis 10.-11. detsembril 2009 Brüsselis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” ( 5 ). Selles programmis leidis Euroopa Ülemkogu, et vastastikust tunnustamist tuleks laiendada valdkondadele, mida see veel ei hõlma, kuid mis on igapäevaelus äärmiselt olulised, nagu näiteks pärimisküsimused ja testamendid, võttes samas arvesse liikmesriikide õigussüsteeme, sealhulgas avalikku korda (ordre public), ning traditsioone kõnealuses valdkonnas.
(7) Tuleks edendada siseturu nõuetekohast toimimist, kaotades isikute vaba liikumist piiravad takistused, millega puutuvad praegu kokku inimesed, kes soovivad teostada oma õigusi piiriülese mõjuga pärimisasjade puhul. Euroopa õigusruumis peavad kodanikud saama aegsasti korraldada oma pärandiga seotud küsimusi. Pärijate ja annakusaajate, teiste surnule lähedaste isikute ning pärandaja võlausaldajate õigusi tuleb kaitsta tõhusal viisil.
(8) Nende eesmärkide saavutamiseks peaks käesolev määrus ühendama sätted, mis käsitlevad kohtualluvust, kohaldatavat õigust, otsuste, ametlike dokumentide ning kohtulike kokkulepete tunnustamist (või, olenevalt juhtumist, vastuvõtmist), täidetavaks tunnistamist ja täitmist ning Euroopa pärimistunnistuse loomist.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/107
( 1 ) ELT C 44, 11.2.2011, lk 148. ( 2 ) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu
Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuni 2012. aasta otsus. ( 3 ) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
( 4 ) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1. ( 5 ) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
349
(9) Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma kõik tsiviilõiguslikud pärimisega seotud aspektid, st varaesemete, õiguste ja kohustuste mis tahes vormis üleminek surma korral, olenemata sellest, kas tegemist on üleminekuga surma puhuks tehtud korralduse alusel või üleminekuga seadusjärgse pärimise teel.
(10) Käesolevat määrust ei peaks kohaldama maksuasjadele ega avalik-õiguslikele haldusasjadele. Seepärast tuleks siseriikliku õigusega määrata kindlaks näiteks see, kuidas arvestatakse ja makstakse makse ning arvestatakse ja täidetakse muid avalik-õiguslikke kohustusi, olgu need siis maksud, mis jäid surnul tasumata surma hetkel, või pärandiga seotud maksud, mida tuleb tasuda pärandist või soodustatud isikutel. Siseriikliku õigusega tuleks samuti määrata kindlaks, kas käesoleva määruse kohase pärandvara ülemineku puhul soodustatud isikutele või pärandvara registreerimise suhtes võib kohaldada maksustamist.
(11) Käesolevat määrust ei peaks kohaldama muudele tsiviilõiguse valdkondadele peale pärimise. Selguse huvides tuleks mitmed küsimused, mida võib seostada pärimisega, sõnaselgelt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
(12) Seega ei tuleks käesolevat määrust kohaldada abikaasade varasuhtega seotud küsimustele, sealhulgas mõnes õigussüsteemis tuntud abieluvaralepingutele, ulatuses, milles sellised kokkulepped ei käsitle pärimisasju, ning selliste suhetega seotud varasuhetele, millel on abieluga sarnane toime. Käesoleva määruse kohaselt konkreetse pärimisasjaga tegelevad asutused peaksid sellele vaatamata võtma surnud isiku pärandi ja soodustatud isikute vastavate pärandiosade kindlaksmääramisel olukorrast sõltuvalt arvesse surnu ja tema abikaasa varasuhte või samalaadse varasuhte lõpetamist.
(13) Käesoleva määruse kohaldamisalast peaksid samuti jääma välja usaldusfondi (trust) loomise, tegevuse ja lõpetamisega seotud küsimused. See ei tähenda, et usaldusfondid jäetakse üldiselt kohaldamisalast välja. Kui usaldusfond luuakse testamendiga või seadusjärgse pärimisega seotud põhikirja alusel, tuleks varaesemete pärimise käigu ja soodustatud isikute kindlaksmääramisel kohaldada käesoleva määruse kohaselt pärimisele kohaldatavat õigust.
(14) Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta õigused ja varaesemed, mis tekivad või lähevad üle muul viisil kui pärimise teel, näiteks kinke teel. See, kas kinget või muud elavate isikute vahelist tehingut, millel on surmale eelnevalt asjaõiguslik mõju, tuleks pärandiosade suurendamisel või vähendamisel või soodustatud
isikute pärandiosade kindlaksmääramisel arvesse võtta, tuleks kindlaks määrata käesoleva määruse alusel kindlaks määratud pärimisele kohaldatava õiguse alusel.
(15) Käesolev määrus peaks võimaldama luua kinnisasja- või vallasasjaõiguse või sellise õiguse ülemineku pärimise teel pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt. See ei tohiks siiski mõjutada mõne liikmesriigi õiguses tuntud piiratud hulga asjaõiguste loetelu (numerus clausus). Liikmesriigilt ei tuleks nõuda selles liikmesriigis asuva varaga seotud asjaõiguse tunnustamist, kui selle riigi õiguses sellist asjaõigust ei tunta.
(16) Selleks aga, et võimaldada soodustatud isikutel kasutada teises liikmesriigis õigusi, mis on neile pärimise käigus tekkinud või üle läinud, peaks käesolev määrus nägema ette vastavas liikmesriigis mitte tuntud asjaõiguse kohandamise vastavalt selle liikmesriigi õiguses ette nähtud kõige lähemale samaväärsele asjaõigusele. Sellise kohandamise puhul tuleks arvesse võtta vastava asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huvisid ning sellega seotud mõjusid. Riigi kõige lähema samaväärse asjaõiguse kindlakstegemiseks võib võtta ühendust selle riigi asutuse või pädeva isikuga, kelle õigus oli pärimisele kohaldatav, et saada täiendavat teavet konkreetse asjaõiguse olemuse ja toime kohta. Selleks võiks kasutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas olemasolevaid võrgustikke ning muid kättesaadavaid vahendeid, mis aitavad välisriigi õigusest aru saada.
(17) Käesoleva määrusega sõnaselgelt ette nähtud tundmatute asjaõiguste kohandamine ei tohiks välistada käesoleva määruse kohaldamisel muid kohandamise vorme.
(18) Kinnis- või vallasasjaõiguse registreerimise nõuded tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega määratakse registrit pidava liikmesriigi õigusega (kinnisvara puhul asukohariigi õigusega) kindlaks registreerimise viis ja tingimused ning asutused, nagu kinnistusregistrid või notarid, kes vastutavad selle kontrollimise eest, et kõik nõuded on täidetud ning et esitatud või koostatud dokumendid on piisavad ja sisaldavad vajalikku teavet. Eelkõige võivad asutused kontrollida, kas surnud isiku õigus registreerimiseks esitatud dokumendis nimetatud pärandvarale on õigus, mis on sellisena registrisse kantud või muul viisil näidatud kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus registrit peetakse. Dokumentide dubleerimise vältimiseks peaksid registreerivad asutused aktsepteerima selliseid teise liikmesriigi pädevate asutuste koostatud dokumente, mille kasutamine on käesolevas määruses sätestatud. Eelkõige kehtib käesoleva määruse alusel välja antud Euroopa pärimistunnistus dokumendina,
ET L 201/108 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
350
mille alusel saab teha pärandvara käsitlevaid kandeid liikmesriigi registrisse. See ei tohiks välistada registreerimisega seotud asutuste jaoks võimalust paluda registreerimist taotleval isikul esitada sellist täiendavat teavet või selliseid täiendavaid dokumente, mis on nõutavad registrit pidava liikmesriigi õigusaktide alusel, näiteks tulude maksmisega seotud teave või dokumendid. Pädev asutus võib registreerimist taotlevat isikut teavitada sellest, kuidas puuduolevat teavet või dokumente saab esitada.
(19) Õiguse registrisse kandmise mõju tuleks samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks registrit pidava liikmesriigi õigusega kindlaks määrata eelkõige see, kas registreerimisel on näiteks deklaratiivne või konstitutiivne tagajärg. Seetõttu, kui näiteks kinnisasjaõiguse omandamiseks tuleb teha registreerimine registrit pidava liikmesriigi õiguse kohaselt, et tagada registrite erga omnes mõju või kaitsta kohtulikku kokkulepet, reguleeritakse sellise omandamise hetke kõnealuse liikmesriigi õigusega.
(20) Käesolevas määruses tuleks arvestada liikmesriikides pärimisega seotud küsimuste lahendamisel kasutatavaid erinevaid süsteeme. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõistet „kohus” käsitada laias tähenduses, hõlmates mitte üksnes õiguslikke funktsioone täitvad kohtud ranges mõttes, vaid ka teatavate liikmesriikide notarid ja registribürood, kellel on teatud pärimisasjades kohtutega sarnased õiguslikud funktsioonid, ning notarid ja õigusala töötajad, kes mõnes liikmesriigis täidavad asjaomases pärimisasjas õiguslikke funktsioone neile kohtu poolt delegeeritud volituste alusel. Kõigi käesolevas määruses kehtestatud määratlusele vastavate kohtute suhtes peaks olema kohaldatavad selles määruses sätestatud kohtualluvuseeskirjad. Samas ei peaks mõiste „kohus” hõlmama neid liikmesriigi asutusi, mis ei ole õigusasutused, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus menetleda pärimisasju, näiteks enamikus liikmesriikides notarid, kes tavapäraselt ei täida õiguslikke funktsioone.
(21) Käesolev määrus peaks võimaldama kõigil notaritel, kellel on pädevus menetleda liikmesriikides pärimisasju, seda pädevust rakendada. See, kas käesolevas määruses sätestatud kohtualluvuse eeskirjad on asjaomase liikmesriigi notarite jaoks siduvad või mitte, peaks sõltuma sellest, kas nad vastavad määruses määratletud mõistele „kohus”.
(22) Liikmesriikide notarite pärimisasjades väljastatud dokumendid peaksid ringlema käesoleva määruse kohaselt. Kui notarid täidavad õiguslikke funktsioone, mille täitmine on neile kohtualluvuse eeskirjade kohaselt siduv, tuleks nende otsuste suhtes kohaldada tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist käsitlevaid sätteid.
Kui notarid ei täida selliseid õiguslikke funktsioone, mille täitmine on neile kohtualluvuse eeskirjade kohaselt siduv, peaks nende väljastatavatele ametlikele dokumentidele kohaldatama ametlikke dokumente käsitlevaid sätteid.
(23) Arvestades ELi kodanike suurenevat liikuvust ning liidus nõuetekohase õigusemõistmise tagamiseks ning selleks, et tagada tegelike ühendavate tegurite olemasolu pärimise ja selle liikmesriigi vahel, mille õigust kohaldatakse, tuleks käesolevas määruses kehtestada, et nii kohtualluvuse kui ka kohaldatava õiguse kindlaksmääramise eesmärgil sätestatud üldiseks ühendavaks teguriks on surnu alaline elukoht tema surma hetkel. Alalise elukoha kindlaksmääramiseks peaks pärimisasja menetlev asutus igakülgselt hindama kõiki surnu eluga nii tema surmaeelsetel aastatel kui tema surma hetkel seotud tegureid, võttes arvesse kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid, eelkõige surnu asjaomases riigis viibimise kestust ja õiguspärasust ning sellise viibimise tingimusi ja põhjuseid. Selliselt kindlaks määratud alaline elukoht peaks käesoleva määruse erieesmärke arvesse võttes tõendama tema tihedat ja kindlat seotust asjaomase riigiga.
(24) Teatud juhtudel võib surnu alalise elukoha kindlaksmääramine osutuda keeruliseks. Eelkõige võib selline olukord tekkida siis, kui surnu oli tööalastel või majanduslikel põhjustel asunud elama teise riiki seal töötamise eesmärgil, vahel ka pikaks ajaks, kuid säilitas päritoluriigiga tihedad ja stabiilsed sidemed. Sellisel juhul võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest lugeda, et surnu alaline elukoht oli ikka veel tema päritoluriik, kus paiknes tema pere- ja ühiskondliku elu keskpunkt. Teised keerulised olukorrad võivad ilmneda, kui surnu elas vaheldumisi mitmes riigis või reisis ühest riigist teise ega asunud alaliselt elama ühtegi riiki. Kui surnu oli ühe sellise riigi kodanik või kui kogu tema põhiline vara oli ühes neist riikidest, võiks kodakondsus või vara asukoht olla eriline tegur kõigi faktiliste asjaolude üldisel hindamisel.
(25) Pärimisele kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel võib pärimisasjaga tegelev asutus erandjuhtudel, näiteks kui surnu oli asunud elama oma alaliseks elukohaks olnud riiki üsna hiljuti enne oma surma ning kõik asjaolud osutavad sellele, et ta oli ilmselgelt olnud tihedamalt seotud teise riigiga, jõuda järeldusele, et pärimisele kohaldatav õigus ei peaks olema surnu alaliseks elukohaks olnud riigi õigus, vaid pigem selle riigi õigus, millega surnu oli ilmselgelt olnud tihedamalt seotud. Seda ilmselgelt tihedamat seost ei tohiks siiski kasutada täiendava ühendava tegurina, kui osutub keeruliseks teha kindlaks isiku alaline elukoht tema surma hetkel.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/109
351
(26) Miski käesolevas määruses ei tohiks takistada kohtul kohaldada mehhanisme, mis on mõeldud tegelemiseks seadusest kõrvalehoidumisega, nagu õiguserikkumine rahvusvahelise eraõiguse raames.
(27) Käesoleva määruse eeskirjade eesmärk on tagada, et pärimisega tegelev asutus kohaldab enamikul juhtudest oma liikmesriigi õigust. Seetõttu nähakse käesoleva määrusega ette erinevad mehhanismid juhtudeks, kui surnu on valinud tema pärandile kohaldatavaks õiguseks selle liikmesriigi õiguse, mille kodanik ta oli.
(28) Üks selline mehhanism peaks võimaldama pooltel sõlmida asja menetlemiseks pädeva kohtu valimise kokkuleppe selle liikmesriigi kohtute kasuks, mille õiguse surnu on valinud. Iga üksikjuhtumi korral tuleks eelkõige kohtu valimise kokkuleppe küsimusest sõltuvalt määrata eraldi kindlaks, kas kokkulepe sõlmitakse kõigi pärimisega seotud poolte vahel või kas mõned neist võivad leppida kokku pöörduda valitud kohtusse olukorras, kus selle kohtu otsus vastavas küsimuses ei mõjutaks pärimisasjaga seotud teiste poolte õigusi.
(29) Kui kohus on algatanud pärimismenetluse omal algatusel, nagu tehakse teatavates liikmesriikides, peaks nimetatud kohus menetluse lõpetama, kui pooled lepivad kokku lahendada pärimisasi vastastikusel kokkuleppel kohtuväliselt liikmesriigis, mille õiguse surnu oli valinud. Kui kohus ei ole algatanud pärimismenetlust omal algatusel, ei peaks käesolev määrus takistama pooltel lahendada pärimisasja vastastikusel kokkuleppel kohtuväliselt, näiteks notari juures, nende valitud liikmesriigis, kui see on selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik. See peaks olema võimalik ka juhul, kui selle liikmesriigi õigus ei ole pärimisele kohaldatav.
(30) Selleks et tagada, et kõigi liikmesriikide kohtud võivad samadel alustel rakendada oma pädevust sellise isiku pärimisasjas, kelle alaline elukoht surma hetkel ei olnud liikmesriigis, tuleks käesoleva määrusega kehtestada ammendav hierarhiline loetelu muudel juhtudel kohtualluvuse teostamise alustest.
(31) Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse pärimisasjas, mis on tihedalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui õigustatud isikult ei saa mõistlikel
põhjustel oodata, et ta selles riigis menetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põhimõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnes siis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti.
(32) Et hõlbustada asjaajamist pärijate ja annakusaajate jaoks, kelle alaline elukoht on muus liikmesriigis kui see, kus pärimisasja menetletakse või hakatakse menetlema, peaks käesolev määrus võimaldama igal pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt õigust omaval isikul teha pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldus või avaldus pärandist tulenevate võlgade suhtes vastutuse piiramise kohta oma alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega ette nähtud vormis selle liikmesriigi kohtus. See ei tohiks välistada, et niisuguseid avaldusi esitatakse teistele selle liikmesriigi asutustele, mis on siseriikliku õiguse kohaselt pädevad avaldusi vastu võtma. Oma alalise elukoha liikmesriigis avalduse esitamise võimalust kasutada soovivad isikud peaksid ise teavitama kohut või asutust, mis menetleb või hakkab menetlema pärimisasja, sellise avalduse olemasolust pärimisele kohaldatava õiguse alusel seatud tähtaja jooksul.
(33) Isikul, kes soovib piirata oma vastutust seoses pärandist tulenevate võlgadega, ei peaks olema võimalik seda teha üksnes sellekohase avalduse esitamisega tema alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi kohtule või muule pädevale asutusele, kui pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt on nõutav, et pädevas kohtus algatatakse asjaomane õiguslik menetlus, näiteks pärandvara inventuur. Sellises olukorras isiku poolt tema alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õiguses ette nähtud vormis tehtud avaldus ei peaks seega olema käesoleva määruse kohaldamisel ametlikult kehtiv. Samuti ei tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada avaldustena dokumente, millega algatatakse kohtumenetlus.
(34) Sujuva õigusemõistmise huvides tuleks vältida vastandlike otsuste tegemist eri liikmesriikides. Selle tagamiseks peaks käesolevas määruses sätestama üldise menetluskorra, mis sarnaneb tsiviilasjades tehtavat koostööd käsitlevates muudes liidu õigusaktides kehtestatud korraga.
(35) Üks selline menetlusreegel on lis pendens’it käsitlev reegel, mida kohaldatakse, kui samas pärimisasjas pöördutakse eri liikmesriikide kohtutesse. Selle reegli alusel määratakse kindlaks, milline kohus peaks pärimisasja menetlema hakkama.
ET L 201/110 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
352
(36) Võttes arvesse, et mõnes liikmesriigis võivad pärimisasju menetleda kohtuvälised asutused, nagu notarid, kellele ei ole käesoleva määruse kohased kohtualluvuseeskirjad siduvad, ei saa välistada, et eri liikmesriikides algatatakse paralleelselt samas pärimisasjas kohtuväline kokkuleppemenetlus ja kohtumenetlus või kaks kohtuvälist kokkuleppemenetlust. Sellises olukorras peaksid asjaomased pooled paralleelsetest menetlustest teada saades leppima omavahel kokku, kuidas küsimusega edasi tegeleda. Kui nad ei suuda omavahel kokku leppida, peaksid pärimisasja menetlema ja selles otsuse tegema kohtud, kes on käesoleva määruse kohaselt pädevad.
(37) Et kodanikud saaksid kasutada siseturu eeliseid täielikus õiguskindluses, peaks käesolev määrus võimaldama neil ette kindlaks teha, millist õigust nende pärimisasjadele kohaldatakse. Kehtestada tuleks ühtlustatud kollisiooninormid, et hoida ära vastandlikke lahendusi. Põhireegel peaks tagama, et pärimisele kohaldatav õigus on etteaimatav, sest on pärimisega kõige tihedamalt seotud. Õiguskindluse huvides ning pärimisasja killustamise vältimiseks peaks kõnealune õigus olema kohaldatav kogu pärimisasjale, st kõikidele pärandvarasse kuuluvatele esemetele, olenemata varaeseme olemusest, ja sõltumata sellest, kas varaesemed asuvad teises liikmesriigis või kolmandas riigis.
(38) Käesolev määrus peaks võimaldama kodanikel korraldada oma pärandiga seotud küsimusi aegsasti, valides oma pärandile kohaldatava õiguse. Nimetatud valik peaks piirduma nende kodakondsusjärgse liikmesriigi õigusega, et tagada seos surnud isiku ja valitud õiguse vahel ning vältida õiguse valimist kavatsusega petta pärandi sundosale õigust omavate isikute õigustatud ootusi.
(39) Õiguse valik tuleks selgesõnaliselt määratleda surma puhuks tehtud korralduse vormis esitatud avalduses või see peaks nähtuma nimetatud korralduse tingimustest. Õiguse valikut võiks käsitada surma puhuks tehtud korraldusest nähtuvana, kui näiteks surnu viitas korralduses oma kodakondsuse riigi õiguse konkreetsetele sätetele või nimetas muul viisil seda õigust.
(40) Käesoleva määruse alusel tehtud kohaldatava õiguse valik peaks olema kehtiv isegi siis, kui valitud õigus ei näe ette võimalust pärimisasjades õigust valida. Siiski tuleks valitud õigusega määrata kindlaks valiku tegemise toimingu sisuline kehtivus, st kas valikut tegev isik sai oma teost aru ja see vastas tema tahtele. Sama peaks kehtima õiguse valiku muutmise või tühistamise puhul.
(41) Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil tuleks kõigepealt teha kindlaks isiku kodakondsus või mitmekordne kodakondsus. Isiku riigi kodanikuna käsitamise küsimus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse ning sellele kohaldatakse riiklikku õigust, seejuures vajaduse korral rahvusvahelisi konventsioone, järgides täielikult Euroopa Liidu üldpõhimõtteid.
(42) Pärimisele kohaldatava õigusena kindlaks määratud õigus peaks reguleerima pärimise käiku algusest lõpuni, alates pärandi avanemisest kuni pärandvarasse kuuluvate esemete üleminekuni soodustatud isikutele, nagu on määratud kindlaks kõnealuses õiguses. Pärimisele kohaldatav õigus peaks hõlmama pärandvara valitsemisega seotud küsimusi ja vastutust pärandvaral lasuvate võlgade eest. Pärandvaral lasuvate võlgade tasumise puhul võib eelkõige pärimisele kohaldatavast õigusest sõltuvalt võtta arvesse võlausaldajate spetsiifilist järjestust.
(43) Käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuseeskirjad võivad teatud juhtudel viia olukorrani, kus kohus, kel on käesoleva määruse kohaselt pädevus lahendada pärimisasju, ei kohalda oma õigust. Kui selline olukord juhtub liikmesriigis, mille õigusega nähakse ette pärandi hooldaja kohustuslik määramine, peaks käesolev määrus võimaldama selle liikmesriigi kohtutel määrata nende poole pöördumisel üks või mitu niisugust hooldajat vastavalt oma õigusele. See ei tohiks piirata poolte valikuid pärimisasja vastastikusel kokkuleppel kohtuvälisel lahendamisel teises liikmesriigis, kui see on selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik. Selleks et tagada pärandile kohaldatava õiguse ja määrava kohtu liikmesriigi õiguse takistamatu koordineerimine, peaks kohtud määrama sellise(d) isiku(d), kel oleks õigus hooldada pärandit sellele kohaldatava õiguse alusel, nagu näiteks surnu testamenditäitja või pärijad ise või, kui see on nõutav pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt, pärandi kolmandast isikust hooldaja. Kohtud võivad siiski määrata erijuhtudel, kui seda nõuab nende õigus, hooldajaks kolmanda isiku, isegi kui see ei ole ette nähtud pärandile kohaldatava õigusega. Kui surnu oli määranud testamenditäitja, ei tohi seda isikut volitustest ilma jätta, välja arvatud juhul, kui pärandile kohaldatav õigus võimaldab tema volituse lõpetada.
(44) Hooldajate volitused selles liikmesriigis, kus pöörduti kohtusse, peaksid olema volitused pärandvara valitseda, mida nad võivad kasutada pärandile kohaldatava õiguse alusel. Seega, kui hooldajaks määratakse näiteks pärija, peaks tal olema sellised volitused pärandi valitsemiseks, mis pärijal on kohaldatava õiguse alusel. Kui pärandvara valitsemise volitustest, mida võib kasutada pärimisele
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/111
353
kohaldatava õiguse alusel, ei piisa selleks, et säilitada pärandvara või kaitsta võlausaldajate või muude surnu võlakohustusi taganud isikute õigusi, võib/võivad selle liikmesriigi poolt määratud hooldaja(d), kus pöörduti kohtusse, kasutada täiendavalt sel eesmärgil nimetatud liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud muid pärandvara valitsemise volitusi. Sellised täiendavad volitused võivad näiteks hõlmata varade ning pärandist tulenevate võlgade loetelu koostamist, võlausaldajate teavitamist pärandi avanemisest ja neile esitatud palvet teha nõuded teatavaks ning mis tahes ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist, mille eesmärk on pärandvara säilitamine. Täiendavate volituste alusel tegutsev hooldaja peaks oma toimingutes järgima pärimisele kohaldatavat õigust seoses pärandvara omandiõiguse üleminekuga, sealhulgas seoses kõigi soodustatud isikute tehingutega, mis tehti enne hooldaja määramist, vastutusega pärandist tulenevate võlgade eest ning soodustatud isikute õigustega, sealhulgas vajaduse korral õigusega pärand vastu võtta või pärandist keelduda. Sellised toimingud võiksid näiteks piirduda varade võõrandamise või võlgade tasumisega, kui see on lubatud pärimisele kohaldatava õigusega. Kui pärimisele kohaldatava õiguse alusel kolmandast isikust hooldaja määramine muudab pärijate vastutust, tuleks niisugust vastutuse muutust järgida.
(45) Käesolev määrus ei tohiks takistada võlausaldajatel võtta näiteks esindaja kaudu selliseid täiendavaid meetmeid, mis on võimaldatud siseriikliku õigusega vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele, et vajaduse korral kaitsta oma õigusi.
(46) Käesolev määrus peaks võimaldama teavitada pärandi avanemisest võimalikke võlausaldajaid teistes liikmesriikides, kus varad asuvad. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seepärast kaaluda võimalust kehtestada mehhanism, vajaduse korral e-õiguskeskkonna portaali kaudu, et võimaldada võimalikele teistes liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele juurdepääs asjakohasele teabele ja teha oma nõuded teatavaks.
(47) Pärimisele kohaldatav õigus peaks määrama iga pärimisasja puhul kindlaks, kes on soodustatud isikud. Enamiku riikide õiguse kohaselt hõlmab mõiste „soodustatud isikud” pärijaid ja annakusaajaid ning isikuid, kellel on õigus pärandi sundosale, kuigi annakusaajate seisund ei ole kõigi riikide õiguses kehtestatud ühtmoodi. Mõne riigi õiguse kohaselt võib annakusaaja saada otseselt pärandiosa, samas võib teiste riikide õiguse kohaselt annakusaaja omandada üksnes nõude pärijate vastu.
(48) Selleks et tagada õiguskindlus oma pärandiküsimusi aegsasti kavandada soovivatele isikutele, tuleks käesolevas määruses sätestada konkreetsed kollisiooninormid, mis käsitlevad surma puhuks tehtud korralduste nõuetekohasust ja sisulist kehtivust. Nimetatud kollisiooninormide ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks käesolevas määruses loetleda elemendid, mida tuleks käsitada sisulise kehtivuse põhielementidena. Surma puhuks tehtud korralduse sisulise kehtivuse kontrollimine võib viia järelduseni, et surma puhuks tehtud korraldus ei ole õiguslikult kehtiv.
(49) Pärimisleping on surma puhuks tehtud korralduse üks vorm, mille nõuetekohasus ja vastuvõtmine on liikmesriigiti erinev. Selleks et muuta lihtsamaks pärimislepingu tulemusena omandatud pärimisõiguste heakskiitmine liikmesriikides, tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata, milline õigus reguleerib niisuguste lepingute nõuetekohasust, sisulist kehtivust ning siduvust lepinguosalistele, sealhulgas lepingute lõpetamise tingimusi.
(50) Õigus, mis käesoleva määruse alusel reguleerib surma puhuks tehtud korralduse nõuetekohasust ja sisulist kehtivust ning pärimislepingute puhul siduvust lepinguosalistele, ei tohiks mõjutada ühegi isiku õigust, kellel on pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt õigus sundosale või muu õigus, millest ei saa teda ilma jätta isik, kelle pärandiga on tegemist.
(51) Kui käesolevas määruses viidatakse õigusele, mida oleks kohaldatud surma puhuks korralduse teinud isiku pärandi suhtes, kui ta oleks surnud päeval, mil, olenevalt juhtumist, korraldus kas tehti, seda muudeti või see tühistati, tuleks niisugust viidet käsitleda viitena selle riigi õigusele, kus sel päeval oli isiku alaline elukoht, või kui ta oli valinud kohaldatava õiguse käesoleva määruse alusel, siis selle riigi õigusele, mille kodanik ta sel päeval oli.
(52) Käesoleva määrusega tuleks reguleerida 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse Haagi konventsiooniga kooskõlas olevate reeglite kohaselt surma puhuks tehtud kõigi kirjalike korralduste vormilist kehtivust. Kui määratakse kindlaks, kas asjaomane surma puhuks tehtud korraldus on käesoleva määruse aluselt vormiliselt kehtiv, peaks pädev asutus jätma arvestamata pettuse teel loodud rahvusvahelise ulatusega asjaolu, mille eesmärk oli hoida kõrvale vormilise kehtivuse alaste eeskirjade täitmisest.
ET L 201/112 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
354
(53) Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse mis tahes sätet, millega piiratakse surma puhuks tehtud korralduse lubatud vorme, viidates teatavatele korraldust tegeva isikuga seotud omadustele, nagu tema vanus, vormiküsimusi käsitleva sättena. Seda ei tuleks tõlgendada nii, nagu peaks käesoleva määruse alusel surma puhuks tehtud korralduse vormilisele kehtivusele kohaldatav õigus määrama kindlaks, kas alaealisel on surma puhuks tehtava korralduse tegemise võime või mitte. Kõnealune õigus peaks määrama kindlaks üksnes selle, kas isikuga seotud omadus, näiteks alaealisus, peaks takistama isikul teha teatavas vormis surma puhuks tehtavat korraldust.
(54) Teatavat liiki kinnisvarale, teatavatele äriühingutele ja muudele teatavat liiki varaesemetele kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis erieeskirju majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel, kehtestades piirangud kõnealuste varade pärimisele või mõjutades selliste varade pärimist. Käesolev määrus peaks tagama niisuguste erieeskirjade kohaldamise. Kõnealust erandit pärimisele kohaldatava õiguse kohaldamisest tuleb aga tõlgendada väga kitsalt, et säiliks selle kooskõla käesoleva määruse üldeesmärgiga. Seetõttu ei saa erisäteteks, millega kehtestatakse piirangud teatud liiki vara pärimisele või mis mõjutavad teatud liiki vara pärimist, pidada ei kollisiooninorme, mille kohaselt kinnisvarale kohaldatakse muud õigust kui vallasvarale, ega ka sätteid, millega nähakse ette suurem pärandi sundosa kui see, mis nähakse ette käesoleva määruse alusel pärimisele kohaldatava õigusega.
(55) Selleks et tagada ühtne toimimine olukorras, kus ei ole kindel, millises järjekorras on surnud kaks või enam isikut, kelle pärimisasja reguleeritaks eri õigustega, tuleks käesoleva määrusega näha ette eeskiri, mis sätestab, et ühelgi surnud isikul ei tohiks olla õigusi teise isiku või teiste isikute pärimisasjas.
(56) Mõnes olukorras võivad pärijad puududa. Eri õigustes reguleeritakse niisuguseid olukordi erinevalt. Mõne õiguse alusel on näiteks riigil õigus esitada pärijana nõue vabale pärandvarale, olenemata vara asukohast. Mõne õiguse alusel aga on riigil õigus omandada üksnes oma territooriumil asuvaid varasid. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega näha ette eeskiri, milles sätestatakse, et pärimisele kohaldatava õiguse kohaldamine ei tohiks välistada seda, et liikmesriik võib omandada siseriikliku õiguse alusel oma territooriumil asuvaid varasid. Tagamaks seda, et kõnealune eeskiri ei kahjusta pärandaja võlausaldajaid, tuleks siiski lisada tingimus, mille alusel oleks pärandaja võlausaldajatel õigus taotleda oma nõuete rahuldamist kogu pärandvarast, olenemata selle asukohast.
(57) Käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormid võivad viia kolmanda riigi õiguse kohaldamiseni. Sellistel juhtudel tuleks võtta arvese selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui nende normidega nähakse ette tagasisaade ja edasiviide kas liikmesriigi õigusele või kolmanda riigi õigusele, mis kohaldab oma siseriiklikku pärimisele kohaldatavat õigust, tuleb niisugune tagasisaade ja edasiviide heaks kiita, et tagada rahvusvahelise õiguse ühtsus. Tagasisaade ja edasiviide tuleks siiski välistada olukordades, kus surnud isik oli valinud kolmanda riigi õiguse.
(58) Avaliku huviga seotud kaalutlustel peaks liikmesriikide kohtutel ja teistel pärimisasjadega tegelevatel pädevatel asutustel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse teatavaid sätteid, kui vastaval konkreetsel juhul oleks nende sätete kohaldamine ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Siiski ei tohiks kohtud ega teised pädevad asutused kohaldada avaliku korra kaalutlustel põhinevat erandit selleks, et vältida teise liikmesriigi õiguse kohaldamist või keelduda tunnustamast või, olenevalt juhtumist, vastu võtmast, või täitmast teises liikmesriigis tehtud otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet, kui see keeldumine oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning eriti selle artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise kõik vormid.
(59) Arvestades, et käesoleva määruse üldeesmärgiks on liikmesriikides pärimisasjades tehtud otsuste vastastikune tunnustamine, olenemata sellest, kas need otsused tehti õigusvaidlust hõlmavate või mittehõlmavate menetluste käigus, tuleks määrusega ette näha otsuste tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist käsitlevad eeskirjad, mis sarnanevad tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas kehtestatud liidu õigusaktides sätestatud eeskirjadega.
(60) Käesoleva määrusega tuleks tagada pärimisasjades ametlike dokumentide vastuvõtmine ja täidetavus kõigis liikmesriikides, et võtta arvesse liikmesriikide erinevusi pärimisega seotud küsimuste lahendamise süsteemides.
(61) Ametlikul dokumendil peaks olema teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis või võimalikult samalaadne toime. Ametliku dokumendi tõendusjõu kindlaksmääramisel teises liikmesriigis või võimalikult samalaadse toime kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, milline on kõnealuse ametliku dokumendi tõendusjõu laad ja ulatus selle päritoluliikmesriigis. Seega sõltub ametliku dokumendi tõendusjõud teises liikmesriigis päritoluliikmesriigi õigusest.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/113
355
(62) Ametliku dokumendi „autentsus” peaks olema autonoomne mõiste, mis hõlmab selliseid küsimusi nagu dokumendi ehtsus, dokumendi suhtes kehtivad vorminõuded, dokumenti koostanud asutuse volitused ning menetlus, mille kohaselt dokument koostatakse. Autentsus peaks hõlmama samuti asjaomase asutuse poolt ametlikus dokumendis kajastatud faktilisi asjaolusid, näiteks asjaolu, et osutatud pooled ilmusid osutatud kuupäeval nimetatud asutusse ja tegid osutatud avaldused. Pool, kes soovib vaidlustada ametliku dokumendi autentsust, peaks pöörduma ametliku dokumendi päritoluliikmesriigi pädevasse kohtusse päritoluliikmesriigi õiguse alusel.
(63) Mõistet „ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingud või õigussuhted” tuleks tõlgendada viitena ametlikus dokumendis sisalduvatele sisulistele aspektidele. Ametlikus dokumendis kajastuv õigustoiming võib olla näiteks pooltevaheline kokkulepe pärandi jagamise kohta või testament, pärimisleping või muu tahteavaldus. Õigussuhteks võib olla näiteks pärimisele kohaldatava õiguse alusel pärijate ja teiste soodustatud isikute, nende vastavate pärandiosade ja pärandi sundosa kindlaksmääramine või mõne muu pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt kindlaks tehtud asjaolu. Pool, kes soovib vaidlustada ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingut või õigussuhet, peaks pöörduma kohtutesse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele ning kes peaksid tegema otsuse vaidlustamise kohta kooskõlas pärimisele kohaldatava õigusega.
(64) Kui liikmesriigi kohtus toimuvas menetluses tõstatatakse ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhetega seotud küsimus eelküsimusena, peaks sellel kohtul olema pädevus kõnealuses küsimuses.
(65) Vaidlustatud ametlikul dokumendil ei tohiks olla tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis seni, kuni vaidlustamist menetletakse. Kui vaidlustamine puudutab üksnes ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhetega seotud konkreetset küsimust, ei tohiks vaidlustatud ametlikul dokumendil olla tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni vaidlustamist menetletakse. Ametlik dokument, mis on tunnistatud vaidlustamise tõttu kehtetuks, kaotab igasuguse tõendusjõu.
(66) Asutus, kellele käesoleva määruse rakendamise kontekstis esitatakse kaks omavahel vastuolus olevat ametlikku dokumenti, peaks hindama, kumba ametlikku dokumenti tuleks eelistada, või ei peaks eelistama kumbagi, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui nendest
asjaoludest lähtudes ei ole selge, kumba ametlikku dokumenti peaks eelistama, või ei peaks eelistama kumbagi, peaksid küsimuse lahendama käesoleva määruse kohaselt pädevad kohtud, või kui küsimus tõstatatakse käimasoleva menetluse käigus eelküsimusena, peaks küsimuse lahendama kohus, kuhu vastavas asjas on pöördutud. Kui esineb vastuolu ametliku dokumendi ja otsuse vahel, tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaseid otsuste tunnustamata jätmise aluseid.
(67) Piiriülese mõjuga pärimisasja kiireks, sujuvaks ja tõhusaks lahendamiseks liidus peavad pärijad, annakusaajad, testamenditäitjad ja pärandi hooldajad saama hõlpsasti tõendada oma staatust ja/või õigusi ja volitusi muus liikmesriigis, näiteks pärandvara asukohaliikmesriigis. Et võimaldada neil seda teha, tuleks käesoleva määrusega ette näha, et luuakse ühtne tunnistus – Euroopa pärimistunnistus (edaspidi „tunnistus”) –, mis väljastatakse kasutamiseks teises liikmesriigis. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamiseks ei peaks nimetatud tunnistus asendama siseriiklikke dokumente, mis võivad liikmesriikides samalaadsel eesmärgil olemas olla.
(68) Tunnistust välja andev asutus peaks järgima vorminõudeid, mida nõutakse kinnisvara registreerimisel registrit pidavas liikmesriigis. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha ette liikmesriikide vahel vorminõuetealane teabevahetus.
(69) Tunnistuse kasutamine ei peaks olema kohustuslik. See tähendab, et isikutel, kellel on õigus tunnistust taotleda, ei peaks olema kohustust seda teha, vaid nad võivad kasutada ka käesoleva määrusega võimaldatavaid muid vahendeid (otsuseid, ametlikke dokumente ja kohtulikke kokkuleppeid). Siiski ei tohiks ühelgi asutusel või isikul, kellele esitatakse teises liikmesriigis välja antud tunnistus, olla õigust nõuda, et tunnistuse asemel esitataks otsus, ametlik dokument või kohtulik kokkulepe.
(70) Tunnistus tuleks väljastada selles liikmesriigis, mille kohtud on käesoleva määruse alusel pädevad. Iga liikmesriik peaks määrama oma siseriiklikes õigusaktides kindlaks, millistel asutustel on pädevus tunnistust välja anda, kusjuures sellisteks asutusteks võivad olla käesolevas määruses määratletud kohtud või muud pärimisasjades pädevad asutused, nagu näiteks notarid. Samuti peaks iga liikmesriik saama oma õiguses määrata, kas tunnistust välja andev asutus võib tunnistuse andmise menetluse
ET L 201/114 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
356
käigus kaasata teisi pädevaid asutusi, näiteks asutusi, kes on pädevad vastu võtma vande asemel esitatavaid kinnitavaid avaldusi. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile asjakohase teabe oma tunnistusi välja andvate asutuste kohta, et selle teabe saaks üldsusele kättesaadavaks teha.
(71) Tunnistusel peaks olema kõigis liikmesriikides sama õiguslik toime. Tunnistus ei peaks ise olema täitedokument, kuid sellel peaks olema tõendusjõud, ning tuleks eeldada, et tunnistusel kajastatud asjaolud, mis on kindlaks tehtud kooskõlas pärimisele kohaldatava õigusega või kooskõlas mis tahes muu õigusega, mida kohaldatakse konkreetsetele asjaoludele, näiteks surma puhuks tehtud korralduste sisuline kehtivus, vastavad tegelikkusele. Tunnistuse tõendusjõud ei tohiks laieneda elementidele, mida ei reguleerita käesoleva määrusega, nagu näiteks sugulusküsimus või küsimus, kas teatav varaese kuulus surnule. Iga isiku suhtes, kes teeb makseid või annab pärandvara üle isikule, kellel on tunnistuse kohaselt õigus makseid või vara pärija või annakusaajana saada, peaks kehtima nõuetekohased kaitsesätted, eeldusel et ta tegutses heas usus, tuginedes tunnistusega tõendatud teabe õigsusele. Samasugune kaitse tuleks tagada ka isikutele, kes tunnistusega tõendatud teabe õigsusele tuginedes ostavad või saavad pärandvara isikult, kellel tõendi kohaselt on õigus seda vara käsutada. Kaitse tuleks tagada kehtiva tõestatud koopia esitamisel. Käesolev määrus ei peaks ette nägema seda, kas kõnealune vara omandamine kolmanda isiku poolt kehtib või mitte.
(72) Pädev asutus peaks väljastama tunnistuse taotluse põhjal. Tunnistuse originaal peaks jääma tunnistusi välja andvale asutusele, kes peaks väljastama taotlejale ja õigustatud huvi omavale isikule ühe või mitu tõestatud koopiat. See ei tohiks välistada seda, et liikmesriik võib lubada tunnistuse koopiate väljaandmist elanikele kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Käesoleva määrusega tuleks ette näha väljaandva asutuse otsuste vaidlustamine, sealhulgas otsused tunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta. Kui tunnistust parandatakse, muudetakse või see võetakse tagasi, peaks väljaandev asutus teavitama isikuid, kellele on väljastatud tunnistuse tõestatud koopiad, et vältida koopiate väärkasutamist.
(73) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osaliseks üks või mitu liikmesriiki on käesoleva määruse vastuvõtmise ajal. Eelkõige peaks Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni osalisteks olevatel liikmesriikidel olema võimalik kohaldada testamendi ja vastastikuse testamendi vormilisele kehtivusele käesoleva määruse sätete asemel jätkuvalt kõnealuse konventsiooni sätteid.
Käesoleva määruse üldeesmärke silmas pidades on määrus liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, kui konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
(74) Käesolev määrus ei tohiks takistada Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise 19. novembri 1934. aasta konventsiooni, mis sisaldab rahvusvahelise eraõiguse sätteid pärimise, testamentide ja pärandvara valitsemise kohta, osalisteks olevatel liikmesriikidel kohaldada jätkuvalt nimetatud konventsiooni teatavaid sätteid, nagu seda on muudetud konventsiooni osaliste riikide valitsuste vahel sõlmitud lepinguga.
(75) Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid olema kohustatud edastama teavet oma riigi pärimisega seotud õigusaktide ja menetluste kohta nõukogu otsusega 2001/470/EÜ ( 1 ) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames. Selleks et Euroopa Liidu Teatajas oleks võimalik õigeaegselt avaldada kogu käesoleva määruse praktiliseks kohaldamiseks asjakohane teave enne selle kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama niisuguse teabe ka komisjonile enne selle määruse kohaldamise alguskuupäeva.
(76) Selleks et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist ja võimaldada kaasaegse sidetehnoloogia kasutamist, tuleks näha ette standardvormid tõendite jaoks, mis esitatakse koos otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet käsitleva täidetavaks tunnistamise taotlusega, samuti Euroopa pärimistunnistuse taotluse ja tunnistuse enda jaoks.
(77) Käesolevas määruses sätestatud ajavahemike ja tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad) ( 2 ).
(78) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsuste, kohtulike kokkulepete ja ametlike dokumentide täidetavaks tunnistamisega ja Euroopa pärimistunnistusega seonduvate tõendite ja vormide kehtestamiseks ja muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/115
( 1 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25. ( 2 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
357
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ( 1 ).
(79) Käesoleva määrusega ette nähtud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks mõeldud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 sätestatud menetlusega.
(80) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt isikute vaba liikumine, liidu kodanike võimalus korraldada aegsasti oma pärandiga seotud küsimusi ning pärijate, annakusaajate ning teiste surnuga lähedaste isikute ja pärandaja võlausaldajate õiguste kaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(81) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.
(82) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. See ei piira siiski Ühendkuningriigi ja Iirimaa võimalust teatada oma kavatsusest nõustuda käesoleva määrusega pärast selle vastuvõtmist vastavalt nimetatud protokolli artiklile 4.
(83) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse pärimisele. Seda ei kohaldata maksu-, tolli- ega haldusasjadele.
2. Käesoleva määruse kohaldamisalast jäetakse välja:
a) perekonnaseis, perekonnasuhted ja suhted, millel on kõnealusele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhetega samalaadne toime;
b) füüsilise isiku õigus- ja teovõime, ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 punkti c ning artikli 26 kohaldamist;
c) küsimused, mis on seotud füüsilise isiku teadmata kadumise, eemaloleku või oletatava surmaga;
d) küsimused, mis on seotud abikaasade varasuhtega ja sellistest suhetest tulenevate varasuhetega, millel on kõnealusele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnane toime;
e) muud kui surmast tulenevad ülalpidamiskohustused;
f) surma puhuks tehtud suuliste korralduste vormiline kehtivus;
g) õigused ja varaesemed, mis tekivad või lähevad üle muul viisil kui pärimise teel, näiteks kinkimine, ühine vara, mis läheb üle üleelanud isikule, pensioniskeemid ning kindlustus- ja muud samalaadsed lepingud, ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 punkti i kohaldamist;
h) küsimused, millele kohaldatakse äriühingutele ja muudele juriidilistele isikutele või organiseeritud ühendustele kohaldatavat õigust, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste asutamislepingute ja põhikirjade sätted, mis reguleerivad osaluse või liikmelisuse üleminekut osaniku, aktsionäri või liikme surma korral;
ET L 201/116 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
( 1 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
358
i) äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste lõpetamine, lõppemine ja ühinemine;
j) usaldusfondi (trust) loomine, tegevus ja lõpetamine;
k) asjaõiguste olemus ning
l) kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, ning õiguse registrisse kandmise või kandmata jätmise õiguslikud tagajärjed.
Artikkel 2
Liikmesriigisisene pädevus pärimisasjades
Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust pärimisasjade menetlemisel.
Artikkel 3
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „pärimine” – isiku vara, õiguste ja kohustuste mis tahes vormis üleminek tema surma korral, olenemata sellest, kas üleminek toimub surma puhuks tehtud korralduse alusel või seadusjärgse pärimise teel;
b) „pärimisleping” – leping, sealhulgas vastastikusest testamendist tulenev kokkulepe, millega vastutasu eest või ilma selleta luuakse, muudetakse või lõpetatakse õigusi ühe või mitme lepinguosalise tulevase pärandi suhtes;
c) „ühine testament” – kahe või enama isiku testament, mis on koostatud ühe dokumendina;
d) „surma puhuks tehtud korraldus” – testament, ühine testament või pärimisleping;
e) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on tehtud otsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe, koostatud ametlik dokument või välja antud Euroopa pärimistunnistus;
f) „täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täidetavaks tunnistamist või täitmist;
g) „otsus” – liikmesriigi kohtus pärimisasjas tehtud otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuametniku otsus kohtukulude suuruse kohta;
h) „kohtulik kokkulepe” – pärimisasjas saavutatud kokkulepe, mille kohus on kinnitanud või mis on sõlmitud kohtumenetluse käigus;
i) „ametlik dokument” – pärimisasja käsitlev dokument, mis on liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning
i) mille allkiri ja sisu on autentsed ning
ii) mille autentsust on kinnitanud päritoluliikmesriigi avaliku võimu kandja või muu pädev asutus.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „kohus” kõiki kohtuasutusi ning kõiki teisi asutusi ja õigusala töötajaid, kellel on pädevus menetleda pärimisasju ning kes täidavad kohtulikke ülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse poolt delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses, tingimusel et tagatud on kõnealuste asutuste ja õigusala töötajate erapooletus ja poolte õigus olla ära kuulatud ning et kõnealuste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsused vastavad järgmistele tingimustele:
a) otsuse võib kohtuasutusele edasi kaevata või läbivaatamiseks esitada ning
b) otsusel on samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsusega võrreldav õigusjõud ja -mõju.
Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud muud asutused ja õigusala töötajad vastavalt artiklile 79.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/117
359
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
Artikkel 4
Üldine kohtualluvus
Pärimisasja tervikuna lahendamiseks on pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud.
Artikkel 5
Kohtualluvuse kokkulepe
1. Kui surnu oli artikli 22 kohaselt valinud oma pärandile kohaldatavaks õiguseks mõne liikmesriigi õiguse, võivad puudutatud isikud kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtul või kohtutel on pärimisasjas ainupädevus.
2. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kirjalikus vormis, sellel märgitakse kokkuleppe sõlmimise kuupäev ja see peab olema asjaomaste poolte poolt allkirjastatud. Elektrooniliselt edastatud avaldused, mida on võimalik püsivalt säilitada, on võrdsustatud kirjaliku vormiga.
Artikkel 6
Asja arutamisest keeldumise õiguse valiku korral
Kui surnu oli artikli 22 kohaselt valinud oma pärandile kohaldatavaks õiguseks mõne liikmesriigi õiguse, siis võib kohus, kuhu pöörduti artikli 4 või artikli 10 kohaselt, keelduda asja arutamisest:
a) kui ta leiab menetlusosalise taotluse alusel, et arvestades pärimisasja asjaolusid, näiteks poolte alalist elukohta ja vara asukohta, on pärimisasja lahendamiseks sobivamad selle liikmesriigi kohtud, mille õigus valiti, või
b) kui menetlusosalised on kooskõlas artikliga 5 leppinud kokku selle liikmesriigi kohtu või kohtute pädevuses, mille õigus oli valitud.
Artikkel 7
Pädevus õiguse valiku korral
Selle liikmesriigi kohtud, mille õiguse oli surnu artikli 22 kohaselt valinud, on pädevad pärimisasja lahendama, kui
a) kohus, kuhu eelnevalt pöörduti, on samas asjas vastavalt artiklile 6 asja arutamisest keeldunud;
b) menetlusosalised on kooskõlas artikliga 5 leppinud kokku pädevuse üleandmises kõnealuse liikmesriigi kohtule või kohtutele või
c) menetlusosalised on sõnaselgelt tunnustanud menetleva kohtu pädevust.
Artikkel 8
Kohtu algatatud menetluse lõpetamine õiguse valiku korral
Artikli 4 või artikli 10 alusel omal algatusel pärimismenetluse algatanud kohus lõpetab menetluse, kui menetlusosalised on leppinud kokku pärimisasja lahendamises vastastikusel kokkuleppel kohtuväliselt liikmesriigis, mille õiguse surnu oli artikli 22 kohaselt valinud.
Artikkel 9
Pädevus kohtusse ilmumise alusel
1. Kui artikli 7 kohaselt pädevas liikmesriigi kohtus ilmneb asja arutamise käigus, et kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud kõik asjaomase menetluse osalised, on kohus jätkuvalt pädev, kui menetlusosalised, kes kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud, ilmuvad kohtusse kohtu pädevust vaidlustamata.
2. Kui menetlusosalised, kes kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud, vaidlustavad lõikes 1 osutatud kohtu pädevuse, keeldub kohus asja arutamisest.
Sellisel juhul on pärimisasja lahendamiseks pädevad artikli 4 või 10 kohaselt pädevad kohtud.
Artikkel 10
Kohtualluvus muudel juhtudel
1. Kui isiku surma hetkel ei asu tema alaline elukoht liikmesriigis, on pädevus lahendada pärimisasi tervikuna siiski selle liikmesriigi kohtutel, kus asuvad pärandvarasse kuuluvad esemed, juhul kui
a) surnu oli surma hetkel selle liikmesriigi kodanik või
ET L 201/118 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
360
b) selles liikmesriigis asus surnu eelmine alaline elukoht ning kohtusse pöördumise ajaks ei ole alalise elukoha muutmisest möödunud rohkem kui viis aastat.
2. Kui ühelgi liikmesriigi kohtul ei ole pädevust lõike 1 alusel, on selle liikmesriigi kohtutel, kus pärandvarasse kuuluv ese asub, pädevus teha otsuseid kõnealuse eseme kohta.
Artikkel 11
Forum necessitatis
Kui ühelgi liikmesriigi kohtul ei ole pädevust käesoleva määruse alusel, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras pärimisasja lahendada, kui kohtuasjaga tihedalt seotud kolmandas riigis ei saa mõistlikult eeldada menetluse algatamist või läbiviimist või see osutub võimatuks.
Kohtuasi peab olema asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigiga piisavalt seotud.
Artikkel 12
Menetluse piiramine
1. Kui pärandvara hulka kuulub kolmandas riigis asuv vara, võib kohus, kuhu pärimisasja lahendamiseks pöörduti, jätta menetlusosalise taotlusel kõnealuse vara kohta otsuse tegemata, kui võib eeldada, et vara kohta tehtud kohtuotsust kolmandas riigis ei tunnustata või, kui on vajalik otsuse täitmine, ei tunnistata seda täidetavaks.
2. Lõike 1 kohaldamine ei mõjuta osaliste õigust piirata menetluse ulatust vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mille kohtusse pöörduti.
Artikkel 13
Pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmine või sellest loobumine
Lisaks käesoleva määruse kohaselt pärimisasja lahendamiseks pädevatele kohtutele on selle liikmesriigi kohtutel, kus on selle isiku alaline elukoht, kes pärimisasjale kohaldatava õiguse kohaselt võib esitada kohtule avalduse pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks või avalduse asjaomase isiku vastutuse piiramise kohta pärandil lasuvate võlgade eest, pädevus võtta vastu selliseid avaldusi, kui selle liikmesriigi õiguse kohaselt võib selliseid avaldusi kohtule esitada.
Artikkel 14
Kohtusse pöördumine
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:
a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kostjale kätte toimetada;
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada, või
c) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb otsuse algatada menetlus, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse.
Artikkel 15
Kohtualluvuse kontrollimine
Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud pärimisasjas, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, keeldub kohus omal algatusel asja arutamisest.
Artikkel 16
Nõuetekohasuse kontrollimine
1. Kui kostja alaline elukoht on muus riigis kui hagi esitamise kohaks olev liikmesriik ning ta ei ilmu asja arutamisele, peatab pädev kohus menetluse, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument kätte saada piisavalt aegsasti, et korraldada enda kaitset, või kui on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.
2. Käesoleva artikli lõike 1 asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) ( 1 ) artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli nimetatud määruse kohaselt edastada ühest liikmesriigist teise.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/119
( 1 ) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.
361
3. Kui määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei ole kohaldatav ning kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt edastada välismaale, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.
Artikkel 17
Lis pendens
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on algatatud menetlused samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel esitatud hagide põhjal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, poolelioleva menetluse omal algatusel seniks, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu esimesena pöörduti.
2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, keelduvad ülejäänud kohtud asja arutamisest selle kohtu kasuks
Artikkel 18
Seotud kohtuasjad
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud kohtuasjad, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.
2. Kui kohtuasjad on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu esimesena pöörduti, menetlusosalise taotlusel asja arutamisest keelduda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes asjades pädev ja kui selle riigi õigusaktid võimaldavad neid kohtuasju liita.
3. Kohtuasjad loetakse käesoleva artikli tähenduses seotuks, kui nad on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et eraldi menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.
Artikkel 19
Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad asja sisuliseks arutamiseks.
III PEATÜKK
KOHALDATAV ÕIGUS
Artikkel 20
Ühetaoline kohaldamine
Käesolevas määruses nimetatud õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.
Artikkel 21
Üldreegel
1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse pärimisasjale tervikuna selle riigi õigust, kus asus surnu alaline elukoht tema surma hetkel.
2. Kui erandina on juhtumi kõigist asjaoludest tulenevalt selge, et surma ajal oli surnu ilmselgelt tihedamalt seotud teise riigiga kui sellega, mille õigus kohalduks lõike 1 kohaselt, kohaldatakse pärimisele selle teise riigi õigust.
Artikkel 22
Õiguse valik
1. Isik võib pärimisasjale kui tervikule kohaldatavaks õiguseks valida selle riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel.
Isik, kellel on mitu kodakondsust, võib valida ükskõik millise riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel.
2. Valik tehakse sõnaselgelt surma puhuks tehtud korralduse vormis või see peab nähtuma kõnealuse korralduse tingimustest.
3. Kohaldatava õiguse valiku kui tehingu sisulisele kehtivusele kohaldatakse valitud õigust.
4. Õiguse valiku muutmine või tühistamine peab vastama surma puhuks tehtud korralduste muutmise või tühistamise kohta kehtivatele vorminõuetele.
Artikkel 23
Kohaldatava õiguse ulatus
1. Artikli 21 või 22 kohaselt kindlaks määratud õigust kohaldatakse pärimisasjale kui tervikule.
ET L 201/120 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
362
2. Eelkõige kohaldatakse nimetatud õigust järgmisele:
a) pärandi avanemise põhjused, aeg ja koht;
b) soodustatud isikute kindlaksmääramine, nende pärandiosade ja kohustuste kindlaksmääramine, mille pärandaja on neile võinud määrata, ning muude pärandiga seotud õiguste, sealhulgas üleelanud abikaasa või partneri pärimisõiguse kindlaksmääramine;
c) pärimisvõime;
d) pärandist ilmajätmine ja pärimiskõlbmatus;
e) pärandvara hulka kuuluvate esemete, õiguste ja kohustuste üleminek pärijatele ja olemasolu korral annakusaajatele, sealhulgas pärandi või annaku vastuvõtmise või sellest loobumise tingimused ja tagajärjed;
f) pärijate, testamenditäitjate ja muude pärandi hooldajate volitused eelkõige seoses vara müügi ning võlausaldajate nõuete rahuldamisega, ilma et see piiraks artikli 29 lõigetes 2 ja 3 osutatud volitusi;
g) vastutus pärandvarasse kuuluvate võlgade eest;
h) pärandvara vabalt käsutatav osa, sundosa ja muud testeerimisvabaduse piirangud ning nõuded, mida surnu lähedased võivad esitada pärandi või pärijate vastu;
i) kohustus tagastada tasuta saadu või võtta seda arvesse soodustatud isikute pärandiosade kindlaksmääramisel ja
j) pärandvara jagamine.
Artikkel 24
Surma puhuks tehtud korraldused, mis ei ole pärimislepingud
1. Surma puhuks tehtud korralduse, välja arvatud pärimislepingu lubatavusele ja sisulisele kehtivusele kohaldatakse õigust, mida käesoleva määruse kohaselt oleks kohaldatud korralduse teinud isiku pärandile juhul, kui ta oleks surnud korralduse tegemise päeval.
2. Olenemata lõikest 1, võib isik valida oma surma puhuks tehtud korralduse lubatavusele ja sisulisele kehtivusele kohaldatavaks õiguseks õiguse, mille ta oleks võinud valida vastavalt artiklile 22 selles esitatud tingimustel.
3. Vajaduse korral kohaldatakse lõiget 1 surma puhuks tehtud muu korralduse kui pärimislepingu muutmise või tühistamise suhtes. Kui kohaldatav õigus valitakse lõike 2 kohaselt, kohaldatakse muutmisele ja tühistamisele valitud õigust.
Artikkel 25
Pärimisleping
1. Ühe isiku pärandi kohta sõlmitud pärimislepingu lubatavusele, sisulisele kehtivusele ja siduvusele, sealhulgas lõpetamise tingimustele, kohaldatakse õigust, mida käesoleva määruse kohaselt oleks kohaldatud selle isiku pärandile juhul, kui ta oleks surnud lepingu sõlmimise päeval.
2. Mitme isiku pärandi kohta pärimislepingu sõlmimine on lubatud üksnes juhul, kui see on lubatud vastavalt kõikide riikide õigustele, mida käesoleva määruse kohaselt oleks tulnud kohaldada kõikide asjaomaste isikute päranditele juhul, kui nad oleksid surnud lepingu sõlmimise päeval.
Kui pärimislepingu sõlmimine on esimese lõigu kohaselt lubatud, kohaldatakse selle sisulisele kehtivusele ja siduvusele, sealhulgas lõpetamise tingimustele, seda õigust esimeses lõigus osutatud õiguste hulgast, millega leping on kõige tihedamalt seotud.
3. Vaatamata lõigetes 1 ja 2 sätestatule võivad pooled valida pärimislepingu lubatavusele, sisulisele kehtivusele ja siduvusele, sealhulgas lõpetamise tingimustele, kohaldatavaks õiguseks õiguse, mille isik või üks isikutest, kelle pärand on lepingu objektiks, oleks võinud vastavalt artiklile 22 valida selles esitatud tingimustel.
Artikkel 26
Surma puhuks tehtud korralduste sisuline kehtivus
1. Artiklite 24 ja 25 kohaldamisel hõlmab sisuline kehtivus
a) surma puhuks korraldust tegeva isiku võimet teha sellist korraldust;
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/121
363
b) konkreetseid põhjuseid, mis takistavad korraldust tegeval isikul teha korraldust teatud isikute kasuks või mis takistavad isikul pärida korraldust tegevalt isikult;
c) surma puhuks tehtud korralduse tegemise lubatavust esindaja kaudu;
d) korralduse tõlgendamist;
e) pettust, ähvardust, eksimust ja muud korraldust tegeva isiku tahte või kavatsusega seonduvat.
2. Kui isik on testeerimisvõimeline selle õiguse kohaselt, mida kohaldatakse vastavalt artiklile 24 või artiklile 25, ei mõjuta kohaldatava õiguse edaspidine muutmine tema võimet tehtud korraldusi muuta või tühistada.
Artikkel 27
Surma puhuks tehtud kirjalike korralduste vormiline kehtivus
1. Surma puhuks tehtud kirjalik korraldus on vormiliselt kehtiv, kui korraldus vastab selle riigi õiguse vorminõuetele:
a) kus korraldus tehti või pärimisleping sõlmiti;
b) mille kodakondsus oli testaatoril või vähemalt ühel isikul, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, kas korralduse tegemise või lepingu sõlmimise ajal või surma hetkel;
c) kus oli testaatori või vähemalt ühe sellise isiku, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, peamine elukoht kas korralduse tegemise või lepingu sõlmimise ajal või surma hetkel;
d) kus oli testaatori või vähemalt ühe sellise isiku, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, alaline elukoht kas korralduse tegemise või lepingu sõlmimise ajal või surma hetkel, või
e) kus – kinnisvara korral – kinnisvara asub.
Selle kindlaksmääramisel, kas testaatori või vähemalt ühe sellise isiku, kelle pärimisasja kohta on sõlmitud pärimisleping, peamine elukoht oli konkreetses riigis, kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.
2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti selliste surma puhuks tehtud korralduste suhtes, millega muudetakse varasemat korraldust või millega see tühistatakse. Muutmine või tühistamine on vormiliselt kehtiv ka siis, kui see vastab õigusele, mille kohaselt oli muudetud või tühistatud korraldus lõike 1 kohaselt kehtiv.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse vorminõudena mis tahes sätet, millega piiratakse surma puhuks tehtud korralduse lubatud vorme sõltuvalt testaatori või selle isiku, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, vanusest, kodakondsusest või muust isikuga seonduvast tegurist. Sama kehtib surma puhuks tehtud korralduse kehtivuseks tunnistajale esitatavate nõuete kohta.
Artikkel 28
Vastuvõtmis- ja loobumisavalduse vormiline kehtivus
Pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldus ning avaldaja vastutuse piiramise avaldus on vormiliselt kehtiv, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud
a) pärimisele vastavalt artiklile 21 või 22 kohaldatavas õiguses või
b) avaldaja alalise elukoha riigi õiguses.
Artikkel 29
Pärandi hooldaja määramist ja tema volitusi teatavates olukordades käsitlevad erisätted
1. Kui pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või kohustuslik taotluse alusel selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad pärimisasja lahendama, ning pärimisele kohaldatakse välisriigi õigust, võivad kõnealuse liikmesriigi kohtud, kui nende poole pöördutakse, määrata oma õiguse kohaselt pärandile ühe või mitu hooldajat vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.
ET L 201/122 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
364
Selle lõike kohaselt määratud hooldaja(d) on isik(ud), kellel on õigus täita surnud isiku testamenti ja/või valitseda surnud isiku pärandit vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele. Kui kõnealuses õiguses ei ole ette nähtud, et pärandit valitseb isik, kes ei ole soodustatud isik, võivad selle liikmesriigi kohtud, kus hooldaja tuleb määrata, määrata selles liikmesriigis kehtiva õiguse kohaselt kolmandast isikust hooldaja, kui see on selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav ning kui soodustatud isikute või soodustatud isikute ja võlausaldajate või surnud isiku võlgade tagajatest muude isikute vahel on tõsine huvide konflikt, soodustatud isikud on eri arvamusel pärandvara valitsemise küsimuses või pärandvara valitsemine on vara olemuse tõttu keeruline.
Ainult käesoleva lõike kohaselt määratud hooldaja(te)l on lõigete 2 või 3 kohased volitused.
2. Lõike 1 kohaselt pärandi hooldajaks määratud isik kasutab volitusi pärandit valitseda vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele. Hooldajat määrav kohus võib määratleda otsuses kõnealuste volituste kasutamise konkreetsed tingimused vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele.
Kui pärimisele kohaldatava õigusega ei ole antud piisavaid volitusi, et säilitada pärandvara või kaitsta võlausaldajate või muude surnu võlakohustusi taganud isikute õigusi, võib hooldajat määrav kohus otsustada lubada pärandi hooldajal kasutada täiendavalt sel eesmärgil oma riigi õigusega antud volitusi ja võib määrata oma otsusega kindlaks konkreetsed tingimused selliste volituste kasutamiseks vastavalt sellele õigusele.
Kõnealuseid täiendavaid volitusi kasutades järgib pärandi hooldaja siiski pärimisele kohaldatavat õigust seoses pärandvara omandiõiguse üleminekuga, vastutusega pärandist tulenevate võlgade eest ning soodustatud isikute õigustega, sealhulgas vajaduse korral õigusega pärand vastu võtta või pärandist keelduda ning, kui see on asjakohane, testamenditäitja volitustega.
3. Vaatamata lõikes 2 sätestatule võib lõike 1 kohaselt ühe või mitu pärandi hooldajat määrav kohus erandkorras, kui pärimisele kohaldatav õigus on kolmanda riigi õigus, otsustada anda hooldajatele kõik volitused pärandvara valitseda, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusega, kus nad hooldajaks määratakse.
Kõnealuseid volitusi kasutades arvestavad pärandi hooldajad siiski pärimisele kohaldatava õigusega eelkõige soodustatud
isikute ning nende pärandiga seotud õiguste, sealhulgas sundosaõiguse või pärandi suhtes või pärijate vastu esitatavate nõuete kindlaksmääramisel.
Artikkel 30
Teatud liiki vara pärimist piiravad või mõjutavad erisätted
Kui selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühingud või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist, kohaldatakse pärimisele neid erisätteid, kui selle riigi õiguse kohaselt kuuluvad need sätted kohaldamisele olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse.
Artikkel 31
Asjaõiguse kohandamine
Kui isik tugineb asjaõigusele, millele tal on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, ning selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu, kohandatakse vajaduse korral ja võimaluse piires seda asjaõigust kõnealuse riigi õiguses ette nähtud kõige lähema samaväärse asjaõigusega, võttes arvesse konkreetse asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huve ning sellega seotud mõjusid.
Artikkel 32
Samaaegsed surmajuhtumid
Kui kaks või enam isikut, kelle pärandile kohaldatakse eri riikide õigust, surevad tingimustes, kus nende suremise järjekord on teadmata ning nimetatud riikide õiguses reguleeritakse sellist olukorda erinevalt või on selline olukord reguleerimata, ei ole ühelgi surnutest õigust teise surnu järel pärida.
Artikkel 33
Pärijate puudumine
Kui käesoleva määruse alusel pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt ei ole surma puhuks tehtud korralduse kohaselt pärijaid või annakusaajaid ning puuduvad füüsilistest isikutest seadusjärgsed pärijad, ei takista sel viisil kindlaks määratud õiguse kohaldamine liikmesriigil või selle liikmesriigi poolt sel otstarbel määratud asutusel kasutada õigust omandada oma õigust kohaldades liikmesriigi territooriumil asuvat pärandvara, tingimusel et võlausaldajatel on õigus taotleda oma nõuete rahuldamist kõikide pärandvarasse kuuluvate esemete arvelt.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/123
365
Artikkel 34
Tagasisaade ja edasiviide
1. Käesolevas määruses osutatud mis tahes kolmanda riigi õiguse kohaldamine tähendab, et kohaldatakse selles riigis kehtivaid õigusnorme, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme, kui nende õigusnormidega nähakse ette tagasisaade või edasiviide
a) liikmesriigi õigusele või
b) teise kolmanda riigi õigusele, kes kohaldaks oma õigust.
2. Tagasisaadet ega edasiviidet ei kohaldata artikli 21 lõikes 2, artiklis 22, artiklis 27, artikli 28 punktis b ja artiklis 30 osutatud õiguse korral.
Artikkel 35
Avalik kord (ordre public)
Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga (ordre public).
Artikkel 36
Mitme õiguskorraga riigid – territoriaalsed õiguste kollisioonid
1. Kui käesolevas määruses osutatud õigus on sellise riigi õigus, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad pärimisasjades oma õigusnormid, määratakse kõnealuse riigi kollisiooninormidega kindlaks see territoriaalüksus, mille õigusnorme kohaldatakse.
2. Kollisiooninormide puudumisel käsitatakse:
a) surnu alalisele elukohale viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, kus oli isiku alaline elukoht tema surma hetkel;
b) surnu kodakondsusele viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega surnu oli kõige lähemalt seotud;
c) muudele ühendavateks teguriteks olevatele asjaoludele viitavate mis tahes muude sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega asjaomane asjaolu on seotud.
3. Vaatamata lõikes 2 sätestatule käsitatakse artikli 27 kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel mis tahes viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele selle riigi kollisiooninormide puutumisel viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega testaator või isikud, kelle pärimisasja kohta on sõlmitud pärimisleping, olid kõige tihedamalt seotud.
Artikkel 37
Mitme õiguskorraga riigid – isikute gruppidele kohaldatav õigus
Kui pärimisele kohaldatakse kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku, mis on kohaldatavad erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikute suhtes, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele viidetena õigussüsteemile või normistikule, mis on määratud kindlaks selles riigis kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse õigussüsteemi või normistikku, millega surnu oli kõige tihedamalt seotud.
Artikkel 38
Käesoleva määruse kohaldamata jätmine, kui kohalduda võib mitu siseriiklikku õigussüsteemi
Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad pärimisasjade kohta oma õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada.
IV PEATÜKK
OTSUSTE TUNNUSTAMINE, TÄIDETAVUS JA TÄITMINE
Artikkel 39
Tunnustamine
1. Liikmesriigis tehtud otsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ilma erimenetluseta.
2. Huvitatud isik, kes vaidluse põhiküsimusena tõstatab otsuse tunnustamise küsimuse, võib taotleda otsuse tunnustamist artiklites 45–58 ette nähtud menetluse kohaselt.
ET L 201/124 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
366
3. Kui tunnustamisest kui eelküsimusest sõltub liikmesriigi kohtu menetluses oleva asja lahendamine, on see kohus pädev tegema tunnustamist käsitlevat otsust.
Artikkel 40
Tunnustamata jätmise alused
Otsus jäetakse tunnustamata, kui:
a) tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga (ordre public), kus tunnustamist taotletakse;
b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;
c) tunnustamine on vastuolus menetluse tulemusel tehtud kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;
d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega menetluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.
Artikkel 41
Sisulise läbivaatamise keeld
Mingil juhul ei vaadata liikmesriigis tehtud otsust sisuliselt läbi.
Artikkel 42
Tunnustamismenetluse peatamine
Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tavalises korras edasi kaevatud.
Artikkel 43
Täidetavus
Otsused, mis on tehtud liikmesriigis ning mis on selles riigis täidetavad, on täidetavad teises liikmesriigis, kui nad on tunnistatud huvitatud poole taotlusel teises liikmesriigis täidetavaks vastavalt artiklites 45–58 sätestatud menetlusele.
Artikkel 44
Peamise elukoha kindlaksmääramine
Et teha kindlaks, kas artiklites 45–58 sätestatud menetluse kohaldamisel on poole peamine elukoht kohtuotsuse täitmise liikmesriigis, kohaldab kohus, kuhu pöörduti, selle liikmesriigi siseriiklikku õigust.
Artikkel 45
Kohalike kohtute pädevus
1. Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, millest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 78.
2. Kohalik kohtualluvus määratakse selle poole peamise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.
Artikkel 46
Menetlus
1. Taotlemiskorda reguleeritakse täitmise liikmesriigi seadusega.
2. Taotlejal ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat.
3. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
a) otsuse koopia, mis vastab selle õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;
b) tõend, mille on väljastanud päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, kasutades artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/125
367
Artikkel 47
Tõendi esitamata jätmine
1. Kui artikli 46 lõike 3 punktis b märgitud tõendit ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.
2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatud dokumentide tõlge. Tõlke teeb isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 48
Täidetavaks tunnistamine
Otsus tunnistatakse täidetavaks kohe pärast artikli 46 nõuete täitmist ilma artikli 40 kohase läbivaatamiseta. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.
Artikkel 49
Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatamine
1. Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse.
2. Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos otsusega, kui seda pole talle juba kätte toimetatud.
Artikkel 50
Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebamine
1. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.
2. Edasikaebus esitatakse kohtusse, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 78.
3. Edasikaebust menetletakse kontradiktoorsete kohtuasjade menetlemise korra kohaselt.
4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluse esitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati, kohaldatakse artiklit 16 ka siis, kui kõnealuse poole peamine elukoht ei ole üheski liikmesriigis.
5. Edasikaebus täidetavaks tunnistamise peale tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui selle poole peamine elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus otsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 60 päeva alates kuupäevast, mil see toimetati isikule kätte või saadeti tema elukohta. Tähtaega ei saa kauguse tõttu pikendada.
Artikkel 51
Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus
Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 78.
Artikkel 52
Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selle tühistamine
Kohus, kuhu esitatakse artikli 50 või artikli 51 alusel edasikaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklis 40 sätestatud alustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata.
Artikkel 53
Menetluse peatamine
Kohus, kuhu esitati edasikaebus artikli 50 või artikli 51 alusel, peab menetluse peatama selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on otsuse täidetavus peatatud edasikaebamise tõttu.
Artikkel 54
Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed
1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva peatüki kohaselt, ei takista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus täitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 48 kohaselt täidetavaks tunnistada.
2. Täidetavaks tunnistamisega kaasneb seadusest tulenevalt luba võtta kaitsemeetmeid.
ET L 201/126 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
368
3. Artikli 50 lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnistamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ning kuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.
Artikkel 55
Osaline täidetavus
1. Kui otsus on tehtud mitmes asjas ning nende kõikide kohta ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus või pädev asutus loa täita otsust ühes või mitmes asjas.
2. Taotluse esitaja võib nõuda, et täidetavaks tunnistatakse vaid teatud osa otsusest.
Artikkel 56
Õigusabi
Taotlejal, kes on saanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabi või kes oli vabastatud kulude tasumisest, on täidetavaks tunnistamise menetluses õigus saada kõige soodsamat õigusabi või ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusega ette nähtud.
Artikkel 57
Tagatise või deposiidi nõudmise keeld
Poolelt, kes ühes liikmesriigis taotleb mõnes muus liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist, ei tohi nõuda mis tahes kujul tagatist ega deposiiti põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema peamine või alaline elukoht ei ole otsuse täitmise liikmesriigis.
Artikkel 58
Maksu, tasu või lõivu nõudmise keeld
Täidetavaks tunnistamise menetluses ei tohi otsuse täitmise liikmesriigis nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.
V PEATÜKK
AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED
Artikkel 59
Ametliku dokumendi vastuvõtmine
1. Liikmesriigis koostatud ametlikul dokumendil on teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis, või võimalikult samalaadne toime, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
Isik, kes soovib kasutada ametlikku dokumenti teises liikmesriigis, võib paluda asutusel, kes koostas ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis, täita artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vorm, milles kirjeldatakse ametliku dokumendi tõendusjõudu päritoluliikmesriigis.
2. Ametliku dokumendi autentsuse vaidlustamiseks pöördutakse päritoluliikmesriigi kohtutesse ning otsus tehakse päritoluliikmesriigi õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub teises liikmesriigis tõendusjõud niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.
3. Ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhete vaidlustamiseks pöördutakse kohtutesse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele, ning otsus tehakse III peatüki kohaselt kohaldatava õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik tõendusjõud seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.
4. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub pärimisasja kohta koostatud ametlikus dokumendis kajastuva õigustoimingu või õigussuhete kui eelküsimuse lahendamisest, on kõnealusel kohtul selles küsimuses pädevus.
Artikkel 60
Ametliku dokumendi täidetavus
1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, tunnistatakse teises liikmesriigis täidetavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 45–58 sätestatud menetlusele.
2. Artikli 46 lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab ametliku dokumendi koostanud asutus huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.
3. Kohus, kuhu esitatakse artikli 50 või artikli 51 alusel edasikaebus, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui ametliku dokumendi täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/127
369
Artikkel 61
Kohtulike kokkulepete täidetavus
1. Kohtulikud kokkulepped, mis on päritoluliikmesriigis täidetavad, tunnistatakse teises liikmesriigis täidetavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 45–58 sätestatud menetlusele.
2. Artikli 46 lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab kohus, kes kokkuleppe kinnitas või kus kokkulepe sõlmiti, huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.
3. Kohus, kuhu esitatakse edasikaebus artikli 50 või artikli 51 alusel, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtuliku kokkuleppe täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).
VI PEATÜKK
EUROOPA PÄRIMISTUNNISTUS
Artikkel 62
Euroopa pärimistunnistuse loomine
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa pärimistunnistus (edaspidi „tunnistus”), mis antakse välja kasutamiseks teises liikmesriigis ja millel on artiklis 69 määratletud õiguslik toime.
2. Tunnistuse kasutamine ei ole kohustuslik.
3. Tunnistus ei asenda liikmesriikides samal eesmärgil kasutatavaid siseriiklikke dokumente. Sellegipoolest on teises liikmesriigis kasutamiseks väljastatud tunnistusel artiklis 69 määratletud õiguslik toime ka liikmesriigis, mille asutus on selle käesoleva peatüki kohaselt välja andnud.
Artikkel 63
Tunnistuse eesmärk
1. Tunnistus on ette nähtud kasutamiseks pärijatele, annakusaajatele, kellel on vahetu õigus pärandile, ning testamenditäitjatele või pärandi hooldajatele, kes peavad teises liikmesriigis kasutama oma õiguslikku seisundit või teostama oma õigusi pärijana või annakusaajana ja/või testamenditäitja või pärandi hooldaja volitusi.
2. Eelkõige võib tunnistust kasutada selleks, et tõendada järgmist:
a) tunnistuses märgitud iga pärija või, kui see on asjakohane, annakusaaja õiguslik seisund ja/või õigused ning nende pärandiosad;
b) teatava pärandvara hulka kuuluva eseme määramine tunnistuses märgitud pärija(te)le või olemasolu korral annakusaaja(te)le;
c) tunnistuses märgitud isiku volitused testamenti täita või pärandit hooldada.
Artikkel 64
Tunnistuse väljaandmise pädevus
Tunnistus antakse välja liikmesriigis, mille kohtud on pädevad artikli 4, 7, 10 või 11 kohaselt. Tunnistust välja andev asutus on
a) artikli 3 lõikes 2 määratletud kohus või
b) muu asutus, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus pärimisasju menetleda.
Artikkel 65
Tunnistuse väljaandmise taotlus
1. Tunnistus antakse välja artikli 63 lõikes 1 osutatud isiku (edaspidi „taotleja”) taotlusel.
2. Taotleja võib taotluse esitamisel kasutada artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.
3. Taotluses esitatakse allpool loetletud teave, mis on taotlejale teada ja mis on vajalik selleks, et tunnistust välja andev asutus saaks tõendada nende asjaolude olemasolu, mille tõendamist taotleja soovib, ning taotlusele lisatakse kõikide asjakohaste dokumentide originaalid või koopiad, mis vastavad dokumentide õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ilma et see piiraks artikli 66 lõike 2 kohaldamist:
a) andmed surnud isiku kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress surma hetkel, surmakuupäev ja -koht;
b) andmed taotleja kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress ning olemasolu korral sugulus- või hõimlussuhe surnud isikuga;
ET L 201/128 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
370
c) kui see on asjakohane, taotleja esindaja andmed: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), aadress ja esindaja pädevus;
d) surnud isiku abikaasa või partneri ning, kui see on asjakohane, endis(t)e abikaasa(de) või endis(t)e partneri(te) andmed: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane) ja aadress;
e) teiste võimalike surma puhuks tehtud korralduse kohaste ja/või seadusjärgsete soodustatud isikute andmed: perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) või organisatsiooni nimi, isikukood (kui see on asjakohane) ja aadress;
f) tunnistuse kavandatav eesmärk kooskõlas artikliga 63;
g) pärimisasja lahendava või selle lahendanud kohtu või muu pädeva asutuse kontaktandmed, kui see on asjakohane;
h) asjaolud, mis on aluseks taotleja nõudele saada pärandvara suhtes soodustatud isiku õigused ja/või õigusele täita surnud isiku testamenti ja/või õigusele hooldada surnud isiku pärandit;
i) teave selle kohta, kas surnud isik oli teinud surma puhuks korraldusi; kui dokumendi originaali või koopiat ei ole lisatud, siis teave originaali asukoha kohta;
j) teave selle kohta, kas surnud isik oli sõlminud abieluvaralepingu või lepingu seoses sellise suhtega, millel võib olla abieluga sarnane toime; kui sellise lepingu originaali või koopiat ei ole lisatud, siis teave originaali asukoha kohta;
k) teave selle kohta, kas mõni soodustatud isik on teinud avalduse seoses pärandi vastuvõtmisega või sellest loobumisega;
l) avaldus, milles kinnitatakse, et taotlejale teadaolevalt ei ole tunnistuses kinnitatavate asjaoludega seoses pooleli kohtuvaidlust;
m) muu teave, mida taotleja peab tunnistuse väljaandmiseks vajalikuks.
Artikkel 66
Taotluse läbivaatamine
1. Tunnistust välja andev asutus kontrollib pärast taotluse saamist taotleja poolt esitatud teavet ja avaldusi ning dokumente ja muid tõendeid. Asutus teostab selliseks kontrolliks vajalikku uurimist omal algatusel, kui see on nõutav või lubatud tunnistust välja andva asutuse riigi õiguse kohaselt, või palub taotlejal esitada täiendavaid asjakohaseid tõendeid.
2. Kui taotlejal ei ole olnud võimalik esitada asjakohaste dokumentide koopiaid, mis vastavad nende õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, võib tunnistust välja andev asutus otsustada aktsepteerida teist liiki tõendeid.
3. Kui see on tunnistust välja andva asutuse asukohariigi õiguse kohaselt ette nähtud ja vastab selles esitatud tingimustele, võib tunnistust välja andev asutus nõuda andmete esitamist vande all või vannet asendava kinnitusega.
4. Tunnistust välja andev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et teavitada kõiki soodustatud isikuid tunnistuse taotlemisest. Kui see on vajalik tõendatavate asjaolude kindlakstegemiseks, kuulab tunnistust välja andev asutus ära kõik huvitatud isikud ning testamenditäitjad või pärandi hooldajad ning teeb avaldused, mille eesmärk on kutsuda muid võimalikke soodustatud isikuid üles kasutama oma õigusi.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel annab liikmesriigi pädev asutus taotluse korral teise liikmesriigi tunnistust välja andvale asutusele teavet, mida säilitatakse eelkõige kinnistusraamatutes, perekonnaseisuregistrites ning surnu pärandit või surnuga seotud abikaasade varasuhet või võrdväärset varasuhet käsitlevaid dokumente või andmeid sisaldavates registrites, kui pädeval asutusel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused anda teisele riiklikule asutusele sellist teavet.
Artikkel 67
Tunnistuse väljaandmine
1. Tunnistust välja andev asutus annab tunnistuse välja viivitamata vastavalt käesolevas peatükis kehtestatud korrale, kui tõendamist vajavad asjaolud on tõendatud kooskõlas õigusega, mida kohaldatakse pärimisele, või kooskõlas muu õigusega, mida kohaldatakse konkreetsetele asjaoludele. Asutus kasutab artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/129
371
Tunnistust välja andev asutus ei anna tunnistust välja eelkõige järgmistel juhtudel:
a) kinnitatavad asjaolud on vaidlustatud või
b) tunnistus ei vastaks samu asjaolusid käsitlevale kohtuotsusele.
2. Tunnistust välja andev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et teavitada soodustatud isikuid tunnistuse väljaandmisest.
Artikkel 68
Tunnistuse sisu
Tunnistus sisaldab järgmist teavet ulatuses, mis on vajalik tunnistuse välja andmise eesmärgi täitmiseks:
a) tunnistuse välja andnud asutuse nimi ja aadress;
b) toimiku viitenumber;
c) asjaolud, mille alusel tunnistuse välja andnud asutus loeb ennast pädevaks tunnistust välja andma;
d) väljaandmise kuupäev;
e) andmed taotleja kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress ning olemasolu korral sugulus- või hõimlussuhe surnud isikuga;
f) andmed surnud isiku kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress surma hetkel, surmakuupäev ja -koht;
g) andmed soodustatud isikute kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed) ja isikukood (kui see on asjakohane);
h) teave surnud isiku poolt sõlmitud abieluvaralepingu kohta või vajaduse korral lepingu kohta, mille surnud isik sõlmis seoses sellise suhtega, millel on kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnane toime, ning teave abikaasade varasuhte või võrdväärse varasuhte kohta;
i) pärimisele kohaldatav õigus ning kõnealuse õiguse kindlakstegemise aluseks olnud asjaolud;
j) teave selle kohta, kas pärimine on seadusjärgne või toimub pärimine surma puhuks tehtud korralduse alusel, sealhulgas teave asjaolude kohta, millel põhinevad pärijate, annakusaajate, testamenditäitjate või pärandi hooldajate õigused ja/või volitused;
k) vajaduse korral andmed iga soodustatud isiku tahteavalduse kohta seoses pärandi vastuvõtmisega või sellest loobumisega;
l) iga pärija pärandiosa ning vajaduse korral iga pärija õiguste ja/või talle kuuluva vara nimekiri;
m) iga annakusaaja õiguste ja/või talle kuuluva vara nimekiri;
n) pärija(te) ja vajaduse korral annakusaaja(te) õiguste piirangud, mis tulenevad pärimisele kohaldatavast õigusest ja/või surma puhuks tehtud korraldusest;
o) testamenditäitja ja/või pärandi hooldaja volitused ning volituste piirangud, kooskõlas pärimisele kohaldatava õiguse ja/või surma puhuks tehtud korraldusega.
Artikkel 69
Tunnistuse õiguslik toime
1. Tunnistusel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta.
2. Eeldatakse, et tunnistusel näidatud asjaolud, mis on kindlaks tehtud kooskõlas pärimisele kohaldatava õigusega, või kooskõlas mis tahes muu õigusega, mida kohaldatakse konkreetsetele asjaoludele, vastavad tegelikkusele. Isikul, kes on tunnistuses märgitud pärija, annakusaaja, testamenditäitja või pärandi hooldajana, eeldatakse olevat tunnistuses märgitud õiguslik seisund ja/või tunnistuses nimetatud õigused või volitused, ilma ühegi muu nende õiguste või volitustega seotud tingimuse ja/või piiranguta peale tunnistuses märgitute.
3. Iga isik, kes tunnistuses esitatud teabe alusel teeb makse või annab vara üle isikule, kes on tunnistuse kohaselt volitatud makset või vara vastu võtma, loetakse astunuks tehingusse makset või vara vastu võtma volitatud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta teadis, et tunnistuse sisu ei vasta tegelikkusele, või ei teadnud sellest mittevastavusest raske hooletuse tõttu.
ET L 201/130 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
372
4. Kui tunnistuses nimetatud isik, kellel on tunnistuse kohaselt õigus pärandvara käsutada, käsutab sellist vara teise isiku kasuks, loetakse see teine isik, kui tegutsetakse tunnistuses tõendatud teabe alusel, astunuks tehingusse asjaomase vara käsutamiseks volitatud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta teadis, et tunnistuse sisu ei vasta tegelikkusele, või ei teadnud sellest mittevastavusest raske hooletuse tõttu.
5. Tunnistus on kehtiv dokument, mille alusel võib teha pärandvara käsitlevaid kandeid liikmesriigi asjakohasesse registrisse, ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 punktide k ja l kohaldamist.
Artikkel 70
Tunnistuse tõestatud koopiad
1. Tunnistust välja andev asutus säilitab tunnistuse originaali ning väljastab taotlejale ja õigustatud huvi omavale isikule ühe või mitu tõestatud koopiat.
2. Tunnistust välja andev asutus peab artikli 71 lõike 3 ja artikli 73 lõike 2 kohaldamisel nende isikute nimekirja, kellele on lõike 1 kohaselt väljastatud tõestatud koopiad.
3. Välja antud tõestatud koopiad kehtivad kuue kuu jooksul ning nende kehtivusaeg on tõestatud koopias märgitud kehtivusaja lõppemise kuupäeva kujul. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib tunnistust välja andev asutus erandkorras otsustada, et kehtivusaeg on pikem. Nimetatud tähtaja möödumisel peab isik, kelle valduses on tõestatud koopia, selleks et ta saaks kasutada tunnistust artiklis 63 nimetatud eesmärkidel, taotlema tõestatud koopia kehtivusaja pikendamist või taotlema tunnistuse välja andnud asutuselt uut tõestatud koopiat.
Artikkel 71
Tunnistuse parandamine, muutmine või tagasivõtmine
1. Tunnistust välja andev asutus parandab iga õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel tunnistuses esinevad tehnilised vead.
2. Tunnistust välja andev asutus, tegutsedes kas õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, muudab tunnistust või võtab selle tagasi, kui on kindlaks tehtud, et tunnistus või selle üksikud andmed ei vasta tegelikkusele.
3. Tunnistust välja andev asutus teavitab tunnistuse parandamisest, muutmisest või tagasivõtmisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 70 lõikele 1 väljastatud tunnistuse tõestatud koopiad.
Artikkel 72
Vaidlustamismenetlused
1. Tunnistust välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 67 tehtud otsuse võib vaidlustada iga isik, kellel on õigus tunnistust taotleda.
Tunnistust välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 71 ja artikli 73 lõike 1 punktile a tehtud otsuse võib vaidlustada iga õigustatud huvi omav isik.
Vaie esitatakse tunnistuse välja andva asutuse asukohaliikmesriigi õigusasutusele kooskõlas kõnealuse riigi õigusega.
2. Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et väljaantud tunnistus ei vasta tegelikkusele, siis pädev kohtuasutus parandab, muudab või võtab tunnistuse tagasi või tagab tunnistuse parandamise, muutmise või tagasivõtmise tunnistuse välja andnud asutuse poolt.
Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et tunnistuse väljaandmisest keeldumine oli põhjendamatu, tagab pädev kohtuasutus selle, et tunnistust välja andev asutus vaatab juhtumi uuesti läbi või teeb uue otsuse.
Artikkel 73
Tunnistuse õigusliku toime peatamine
1. Tunnistuse õigusliku toime võib peatada
a) tunnistuse välja andnud asutus, tegutsedes õigustatud huvi omava isiku taotlusel, kuni tunnistuse artikli 71 kohase muutmise või tagasivõtmiseni, või
b) kohtuasutus, tegutsedes selle isiku taotlusel, kellel on õigus vaidlustada tunnistust välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 72 tehtud otsus, kui selline vaidlustamine on menetlemisel.
2. Tunnistuse välja andnud asutus või vajaduse korral kohtuasutus teavitab tunnistuse õigusliku toime mis tahes peatamisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 70 lõikele 1 väljastatud tunnistuse tõestatud koopiad.
Selle aja jooksul, mil tunnistuse õiguslik toime on peatatud, ei või välja anda ühtegi tunnistuse tõestatud koopiat.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/131
373
VII PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 74
Legaliseerimine või muu samalaadne formaalsus
Käesoleva määruse kohaselt liikmesriikides välja antud dokumentide suhtes ei nõuta legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist.
Artikkel 75
Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega
1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
Eelkõige kohaldavad Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni osalisteks olevad liikmesriigid testamendi, sealhulgas vastastikuse testamendi vormilisele kehtivusele käesoleva määruse artikli 27 asemel jätkuvalt kõnealuse konventsiooni sätteid.
2. Olenemata lõikest 1 on käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
3. Käesolev määrus ei takista Islandil, Norral, Rootsil, Soomel ja Taanil kohaldada nendevahelist 19. novembri 1934. aasta konventsiooni, mis sisaldab rahvusvahelise eraõiguse sätteid pärimise, testamentide ja pärandvara valitsemise kohta, nagu seda on muudetud nende riikide valitsuste vahel 1. juunil 2012. aastal sõlmitud lepinguga, niivõrd kuivõrd konventsiooniga nähakse ette
a) pärandvara valitsemise (nagu see on määratletud nimetatud konventsioonis) menetluslikke aspekte ja konventsiooniga ühinenud riikide asutuste poolt sellega seotud abi andmist käsitlevad eeskirjad, ning
b) lihtsustatud ja kiirendatud menetlused pärimisasju käsitlevate kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks.
Artikkel 76
Seos nõukogu määrusega (EÜ) nr 1346/2000
Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) ( 1 ) kohaldamist.
Artikkel 77
Avalikustamisele kuuluv teave
Liikmesriigid esitavad komisjonile lühikese kokkuvõtte pärimist käsitlevatest siseriiklikest õigusaktidest ja menetlustest eesmärgiga teha see teave üldsusele kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu; selline teave hõlmab muu hulgas teavet selle kohta, millised asutused on pädevad menetlema pärimisasju, ning teavet selle kohta, millistel asutustel on pädevus võtta vastu avaldusi pärandi, annaku või pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise kohta.
Liikmesriigid esitavad samuti teabelehed, milles on loetletud kõik dokumendid või teave, mis on nende territooriumil asuva kinnisvara registreerimiseks tavaliselt nõutavad.
Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.
Artikkel 78
Teave kontaktandmete ja menetluste kohta
1. Liikmesriigid teatavad 16. jaanuaril 2014 komisjonile:
a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2;
b) artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused;
c) asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64, ning
d) artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.
ET L 201/132 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
( 1 ) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.
374
2. Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt edastatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud lõike 1 punktis a osutatud kohtute ja asutuste aadressid ning muud kontaktandmed.
3. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide muude asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
Artikkel 79
Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine
1. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teadete alusel artikli 3 lõikes 2 osutatud muude asutuste ja õigusala töötajate loetelu.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses loetelus. Komisjon muudab loetelu sellele vastavalt.
3. Komisjon avaldab loetelu ja kõik selles edaspidi tehtud muudatused Euroopa Liidu Teatajas.
4. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide muude asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
Artikkel 80
Artiklites 46, 59, 60, 61, 65 ja 67 osutatud tõendite ja vormide koostamine ja hilisem muutmine
Komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklites 46, 59, 60, 61, 65 ja 67 osutatud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluses.
Artikkel 81
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Artikkel 82
Läbivaatamine
Komisjon esitab 18. augustiks 2025 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas hinnangu praktilistele probleemidele, mis on esinenud eri liikmesriikides pärimisasjades samaaegselt sõlmitud kohtuväliste kokkulepetega või ühes liikmesriigis sõlmitud kohtuvälise kokkuleppega samal ajal teises liikmesriigis sõlmitud kohtuliku kokkuleppega. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
Artikkel 83
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse 17. augustil 2015 või hiljem surnud isikute vara pärimisele.
2. Kui surnu oli enne 17. augustit 2015 valinud oma pärandile kohaldatava õiguse, on valik kehtiv, kui see vastab III peatükis sätestatud tingimustele või kui valik on kehtiv rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamisel, mis kehtisid valiku tegemise ajal riigis, kus oli surnu alaline elukoht, või mis tahes riigis, mille kodakondsus surnul oli.
3. Enne 17. augustit 2015 surma puhuks tehtud korraldus on lubatud ning sisuliselt ja vormiliselt kehtiv, kui see vastab III peatükis sätestatud tingimustele või kui korraldus on lubatud ning sisuliselt ja vormiliselt kehtiv rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamisel, mis kehtisid korralduse tegemise ajal riigis, kus oli surnu alaline elukoht, või mis tahes riigis, mille kodakondsus surnul oli, või selles liikmesriigis, mille asutus menetleb pärimisasja.
4. Kui korraldus surma puhuks tehti enne 17. augustit 2015 õiguse kohaselt, mille surnu võinuks valida käesoleva määruse kohaselt, loetakse see valituks pärandile kohaldatavaks õiguseks.
ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/133
375
Artikkel 84
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 17. augustist 2015, välja arvatud artiklid 77 ja 78, mida kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2014, ning artiklid 79, 80 ja 81, mida kohaldatakse alates 5. juulist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Strasbourg, 4. juuli 2012
Euroopa Parlamendi nimel president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
ET L 201/134 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012
376
5
377
Dokumentide kätteandmine
5
378
5a
5a
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, 13. november 2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide
liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000
380
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1393/2007,
13. november 2007,
kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- jakaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”), millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arenda-da liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kuson tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomisekspeab ühendus muu hulgas võtma siseturu nõuetekohasekstoimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostöö-ga tsiviilasjades.
(2) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb parandada jakiirendada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavatekohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesrii-kide vahel.
(3) Nõukogu koostas 26. mai 1997. aasta aktiga (3) konvent-siooni kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liiduliikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandus-asjades ning soovitas liikmesriikidel see oma vastavate rii-giõiguslike normide kohaselt vastu võtta. Nimetatudkonventsioon ei ole jõustunud. Tuleks tagada konventsioo-ni sõlmimiseks peetud läbirääkimiste tulemuste jätkuvus.
(4) 29. mail 2000. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ)nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtu-väliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kät-teandmise [Termin on muutunud. Kasutusel on uus termin„kättetoimetamine”] kohta (4). Kõnealuse määruse sisu tu-gineb põhiosas nimetatud konventsioonile.
(5) 1. oktoobril 2004. aastal võttis komisjon vastu aruandemääruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamise kohta. Aruandesjõutakse järeldusele, et määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohal-damine on alates selle jõustumisest 2001. aastal üldiseltparandanud ja kiirendanud dokumentide edastamist ja kät-tetoimetamist liikmesriikide vahel, kuid sellegipoolest eiole teatavate sätete kohaldamine täielikult rahuldav.
(6) Tõhus ning kiire tsiviilkohtumenetlus eeldab, et kohtu- jakohtuvälised dokumendid edastatakse otse ning kiirestiliikmesriikide poolt määratud kohalikele asutustele.Liikmesriigid võivad siiski teatada, et kavatsevad määrataviieks aastaks vaid ühe edastava või vastuvõtva asutuse võiühe mõlemat ülesannet täitva asutuse. Määramist võib kaiga viie aasta järel uuendada.
(7) Kiire edastamise huvides on tarvis kasutada kõiki kohaseidvahendeid, arvestades et järgitakse teatavaid kättesaaduddokumendi loetavuse ja usaldusväärsuse kohta kehtestatudtingimusi. Turvalise edastamise huvides tuleb edastatavaledokumendile lisada tüüpvorm, mis täidetakse kätteandmis-koha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest võimuus keeles, mille asjaomane liikmesriik on heaks kiitnud.
(8) Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimeta-takse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kusmenetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elu- võiasukohast.
(9) Dokument toimetatakse kätte nii kiiresti kui võimalik ningigal juhul ühe kuu jooksul pärast seda, kui vastuvõttev asu-tus on selle kätte saanud.
(10) Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks dokumen-tide kättetoimetamisest keeldumist lubada üksneserandjuhtudel.
(11) Dokumentide edastamise lihtsustamiseks liikmesriikidevahel kasutatakse käesoleva määruse lisas esitatudtüüpvorme.
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 7.(2) Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta arvamus (ELT C 303 E,
13.12.2006, lk 69), nõukogu 28. juuni 2007. aasta ühine seisukoht(ELT C 193 E, 21.8.2007, lk 13) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri2007. aasta seisukoht.
(3) EÜT C 261, 27.8.1997, lk 1. Konventsiooni koostamise päeval võttisnõukogu teatavaks ka konventsiooni seletuskirja, mis on avaldatudeespool nimetatud EÜT leheküljel 26. (4) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/79
381
(12) Vastuvõttev asutus peaks tüüpvormi kasutades adressaatikirjalikult teavitama, et isik võib keelduda kättetoimetata-va dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või ta-gastada dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädalajooksul, kui dokument ei ole adressaadile arusaadavas kee-les või kättetoimetamise koha ametlikus keeles või ühesametlikest keeltest. Kõnealune kord peaks kehtima järgne-vate kättetoimetamiste korral ka pärast seda, kui adressaaton juba korra kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumisekorda tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaati-liste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuseid kasuta-des ning otse kättetoimetamise puhul. Tuleks sätestada, etdokumendi, mille vastuvõtmisest on keeldutud, kättetoi-metamisel tehtud vea saab parandada adressaadile doku-mendi tõlke kättetoimetamise teel.
(13) Kiire edastamise huvides toimetatakse dokument kätte kät-tesaamisele järgnevate päevade jooksul. Kui kättetoimeta-mist ei ole ühe kuu jooksul toimunud, teavitab vastuvõtnudasutus sellest edastanud asutust. Selle tähtaja möödumineei tohiks tähendada, et taotlus saadetakse selle edastanudasutusele tagasi, kui on selge, et kättetoimetamine on või-malik mõistliku aja jooksul.
(14) Vastuvõttev asutus jätkab dokumendi kättetoimetamiseksvajalike meetmete rakendamist ka siis, kui kättetoimetami-ne ei ole osutunud võimalikuks ühe kuu jooksul, näitekskuna kostja viibis oma elukohast eemal puhkuse tõttu võiei viibinud töökohas ärireisi tõttu. Et vältida vastuvõtvaasutuse tähtajatut kohustust rakendada meetmeid doku-mendi kättetoimetamiseks, peaks edastav asutus siiskitäpsustama tüüpvormis tähtpäeva, mille möödumisel kät-tetoimetamist enam ei nõuta.
(15) Liikmesriikide menetlusnormide erinevuste tõttu on kätte-toimetamise kuupäevana käsitatav päev liikmesriigiti eri-nev. Selliseid olukordi ning nendega seoses tekkida võivaidprobleeme arvesse võttes tuleks käesoleva määrusega ettenäha süsteem, mille kohaselt määratakse kättetoimetamisekuupäev adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt. Kui vastavaltliikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada tea-tava tähtaja jooksul, tuleks taotluse esitaja puhul lugeda ar-vesseminevaks kuupäevaks siiski liikmesriigi õigusegamääratud kuupäev. Selline kahe kuupäeva süsteem esinebainult vähestes liikmesriikides. Liikmesriigid, kes kõnealustsüsteemi kohaldavad, peaksid teatama sellest komisjonilening komisjon peaks avaldama selle teabe Euroopa LiiduTeatajas ning tegema kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandus-asju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus, mis on loodudnõukogu otsusega 2001/470/EÜ (1).
(16) Õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks peaksid koh-tuametniku ja adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädevaametiisiku võetavad tasud vastama kõnealuse liikmesriigi
poolt eelnevalt kehtestatud kindlale määrale, milles on ar-vesse võetud proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimisepõhimõtteid. Ühtse kindla tasumäära nõue ei tohiks piira-ta liikmesriikide võimalust kehtestada erinevatele kättetoi-metamisviisidele erinevaid määrasid, kui kehtestamiseljärgitakse nimetatud põhimõtteid.
(17) Igal liikmesriigil peaks olema õigus saata dokument posti-teenuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otsekätte tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muuvõrdväärse dokumendi vastu.
(18) Igal kohtumenetlusest huvitatud isikul peaks olema võima-lik toimetada dokument kätte otse adressaatliikmesriigikohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu,kui otse kättetoimetamine on asjaomase liikmesriigi õigu-se kohaselt lubatud.
(19) Komisjon peaks koostama käsiraamatu, mis sisaldab asja-kohast teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta ningmis tuleks teha kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju kä-sitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu. Komisjon ja liikmes-riigid teevad kõik endast oleneva selleks, et tagadakõnealuse teabe, eriti vastuvõtvate ja edastavate asutustekontaktandmete ajakohasus ja terviklikkus.
(20) Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevadearvestamisel tuleb kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aas-ta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratak-se kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhteskohaldatavad eeskirjad (2).
(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tu-leks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni ra-kendusvolituste kasutamise menetlused (3).
(22) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused, et uuendada li-sas esitatud tüüpvorme ja teha nendesse tehnilisi muuda-tusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk onmuuta/jätta välja käesoleva määruse vähemolulisi sätteid,tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artik-lis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
(2) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega
2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
L 324/80 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
382
(23) Käesolev määrus on ülimuslik liikmesriikide vahel sõlmi-tud sama reguleerimisalaga kahe- või mitmepoolsete lepin-gute või kokkulepete suhtes, eelkõige 27. septembri 1968.aasta Brüsseli konventsioonile lisatud protokolli (1) ja15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni (2) suhtesnendega ühinenud liikmesriikide vaheliste suhete puhul.Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast võisõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk onkiirendada ja hõlbustada dokumentide edastamist, kuineed lepingud ja kokkulepped on käesoleva määrusegakooskõlas.
(24) Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olemanõuetekohaselt kaitstud. See küsimus kuulub Euroopa Par-lamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötle-misel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ningEuroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta di-rektiivi 2002/58/EÜ (mis käsitleb isikuandmete töötlemistja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direk-tiiv) (4) reguleerimisalasse.
(25) Hiljemalt 1. juuniks 2011 ja edaspidi iga viie aasta järelpeaks komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi vaa-tama ning vajaduse korral muutmisettepanekuid tegema.
(26) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu onneid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendusvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-tatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sä-testatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähekäesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks va-jalikust kaugemale.
(27) Et teha asjaomased õigusnormid kergemini kättesaadavaksja loetavaks, tuleks määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistadakehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.
(28) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt osalevad Ühend-kuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.
(29) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv egakohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasja-des, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetami-seks edastada ühest liikmesriigist teise. See ei laiene eelkõigemaksu-, tolli- või haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mistuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel(acta iure imperii).
2. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui isiku, kellele tuleb do-kument kätte toimetada, aadress ei ole teada.
3. Käesolevas määruses tähendab mõiste „liikmesriik” liikmes-riike, välja arvatud Taani.
Artikkel 2
Edastavad ja vastuvõtvad asutused
1. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isi-kud, edaspidi „edastavad asutused”, kes on pädevad edastama tei-ses liikmesriigis kättetoimetatavaid kohtu- või kohtuväliseiddokumente.
2. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isi-kud, edaspidi „vastuvõtvad asutused”, kes on pädevad teisest liik-mesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastuvõtma.
3. Liikmesriik võib määrata ühe edastava asutuse ja ühe vastu-võtva asutuse või ühe asutuse, kes täidab mõlemat ülesannet.Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaal-üksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks selline asutus.Määramine jääb jõusse viieks aastaks ja seda võib iga viie aasta jä-rel uuendada.
4. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed:
a) lõigetes 2 ja 3 osutatud vastuvõtvate asutuste nimed jaaadressid;
(1) 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse jakohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 299,31.12.1972, lk 32; konsolideeritud versioon EÜT C 27, 26.1.1998,lk 1).
(2) 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsioon tsiviil- ja kaubandusas-jade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamisekohta.
(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega(EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, lk 54).
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/81
383
b) nende territoriaalne pädevus;
c) nende käsutuses olevad dokumentide vastuvõtmise viisid;
d) keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud tüüpvormitäitmiseks.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuste andmete kõigistmuutustest.
Artikkel 3
Keskasutus
Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded:
a) anda teavet edastavatele asutustele;
b) lahendada kättetoimetatavate dokumentide edastamisel tek-kivaid probleeme;
c) saata erandjuhul edastava asutuse palvel pädevale vastuvõt-vale asutusele edasi kättetoimetamistaotlus.
Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaal-üksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasutus.
II PEATÜKK
KOHTUDOKUMENDID
1 . j a o t i s
Kohtudokumentide edastamine ja kättetoimetamine
Artikkel 4
Dokumentide edastamine
1. Kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiirestiartikli 2 kohaselt määratud asutuste vahel.
2. Dokumente, taotlusi, kinnitusi, vastuvõtuteatisi, tunnistusija muid ametlikke pabereid võib edastavate ja vastuvõtvate asu-tuste vahel edastada mis tahes sobival viisil, tingimusel et vastu-võetud dokumendi sisu vastab täpselt edastatud dokumendi sisulening et kogu selles sisalduv teave on loetav.
3. Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mis on koosta-tud I lisas esitatud tüüpvormi kasutades. Tüüpvorm täidetakse sel-le liikmesriigi keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigison mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikus keelesvõi ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, milleaktsepteerimisest on liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teatab
Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need amet-likud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täide-tud vormi ta aktsepteerib.
4. Dokumente võib edastada legaliseerimise või muu sama-laadse formaalsuseta.
5. Kui edastav asutus soovib dokumendi ühe eksemplari tagas-tamist koos artiklis 10 osutatud teatisega, saadab ta dokumendikahes eksemplaris.
Artikkel 5
Dokumentide tõlkimine
1. Edastav asutus, kellele taotluse esitaja edastatava dokumen-di edasi saadab, teavitab taotluse esitajat, et adressaat võib keel-duda taotlust vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artiklis 8sätestatud keeltest.
2. Taotluse esitaja kannab kõik tõlkekulud enne dokumendiedastamist, ilma et see piiraks kohtul või pädeval asutusel hilise-ma otsuse tegemist selliste kulude kandmise kohta.
Artikkel 6
Dokumentide kättesaamine vastuvõtva asutuse poolt
1. Pärast dokumendi kättesaamist saadab vastuvõttev asutusvõimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul edastavaleasutusele kättesaamisteatise kõige kiirema edastusvahendi abil, ka-sutades I lisas esitatud tüüpvormi.
2. Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või do-kumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus ühendust edas-tava asutusega kõige kiiremal viisil, et saada puuduv teave võipuuduvad dokumendid.
3. Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesolevamääruse reguleerimisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalikvorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edas-tatud dokument kohe pärast kättesaamist tüüpvormi kasutadesedastavale asutusele koos I lisas esitatud tagastamisteatisega.
4. Vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumen-di, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimeta-da, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse sama liikmesriigiterritoriaalselt pädevale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastabartikli 4 lõike 3 tingimustele, ning teavitab sellest edastavat asu-tust, kasutades I lisas esitatud tüüpvormi. Vastuvõttev asutus tea-vitab edastavat asutust dokumendi kättesaamisest lõikes 1sätestatud viisil.
L 324/82 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
384
Artikkel 7
Dokumentide kättetoimetamine
1. Vastuvõttev asutus toimetab dokumendi ise kätte või kor-raldab selle kättetoimetamise kas adressaatliikmesriigi õiguse ko-haselt või edastava asutuse nõutud konkreetsel viisil, kui sellineviis ei ole vastuolus kõnealuse liikmesriigi õigusega.
2. Vastuvõttev asutus rakendab kõiki vajalikke meetmeid, ettoimetada dokument kätte võimalikult kiiresti, ja igal juhul ühekuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti eiole olnud võimalik kätte toimetada ühe kuu jooksul selle saami-sest, peab vastuvõttev asutus
a) viivitamata teavitama edastavat asutust, kasutades I lisas esi-tatud tüüpvormis teatist, mis koostatakse vastavalt artikli 10lõikes 2 osutatud tingimustele;
b) jätkama kõigi dokumendi kättetoimetamiseks vajalike meet-mete võtmist, kui edastav asutus ei ole ette näinud teisiti jakui ilmneb, et dokumendi kättetoimetamine on mõistlikutähtaja jooksul võimalik.
Artikkel 8
Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine
1. Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleksII lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatavadokumendi vastuvõtmisest vastuvõtmise ajal või tagastadesdokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui see eiole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisa-tud tõlget ühte järgnevatest keeltest:
a) keel, millest adressaat aru saab,
või
b) adressaatliikmesriigi ametlik keel, või kui nimetatud liikmes-riigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikkeel või üks selle ametlikest keeltest.
2. Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõi-ke 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning ta-gastab taotluse ja dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.
3. Kui adressaat on keeldunud lõike 1 kohaselt dokumendivastuvõtmisest, võib dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea pa-randada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adres-saadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamisekuupäev see kuupäev, millal dokument koos tõlkega toimetatak-se kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigiõiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja
jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäe-vaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määrataksekindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud koh-tudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.
5. Lõike 1 kohaldamisel tuleb diplomaatilisel või konsulaare-sindajal, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 13,või pädeval asutusel või isikul, kui dokument toimetatakse kättevastavalt artiklile 14, teavitada adressaati sellest, et tal on õigusdokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et keeldumise korral tu-leb dokument nimetatud esindajatele, asutusele või isikule tagasisaata.
Artikkel 9
Kättetoimetamise kuupäev
1. Dokumendi kättetoimetamise kuupäev on artikli 7 kohaseltkuupäev, mil see toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesrii-gi õigusele, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.
2. Kui vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toi-metada kindla tähtaja jooksul, määratakse taotluse esitaja suhtesarvessevõetav kuupäev liikmesriigi õiguse kohaselt.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtu-dokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.
Artikkel 10
Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatuddokumendi koopia
1. Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõudedon täidetud, koostatakse nende täitmise kohta I lisas esitatudtüüpvormi kasutades teatis ning saadetakse see edastavale asutu-sele ning juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 5, lisatakse kät-tetoimetatud dokumendi koopia.
2. Teatis täidetakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles võiühes selle ametlikest keeltest või muus keeles, mille kohta pärit-oluliikmesriik on teatanud, et ta seda aktsepteerib. Iga liikmesriikteatab ühe või mitu Euroopa Liidu institutsioonide ametlikkukeelt, mis ei ole tema ametlik keel, kuid milles täidetud vormi taaktsepteerib.
Artikkel 11
Kättetoimetamiskulud
1. Teisest liikmesriigist pärinevate kohtudokumentide kättetoi-metamine ei anna alust adressaatliikmesriigi osutatud teenustegaseotud maksude või kulude kandmiseks või hüvitamiseks.
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/83
385
2. Taotluse esitaja kannab või hüvitab kulud, mis on seotud:
a) kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pä-deva ametniku poole pöördumisega;
b) konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamisega.
Kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädevaametniku poole pöördumisel võetavad tasud peavad vastama kõ-nealuse liikmesriigi poolt eelnevalt kehtestatud ühtsele kindlale ta-sumäärale, milles on arvesse võetud proportsionaalsuse jamittediskrimineerimise põhimõtteid. Liikmesriigid edastavad kõ-nealused kehtestatud tasumäärad komisjonile.
2 . j a o t i s
Muud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamiseviisid
Artikkel 12
Edastamine konsulaar- või diplomaatiliste kanalite kaudu
Erandjuhul on igal liikmesriigil õigus kasutada konsulaar- või dip-lomaatilisi kanaleid kohtudokumentide edasisaatmiseks teise liik-mesriigi artikli 2 või 3 alusel määratud asutustele eesmärgiga needadressaadile kätte toimetada.
Artikkel 13
Kättetoimetamine diplomaatilistevõi konsulaaresindajate kaudu
1. Igal liikmesriigil on õigus toimetada teises liikmesriigis asu-vale isikule kohtudokumendid kätte sundi rakendamata otse omadiplomaatilise või konsulaaresindaja kaudu.
2. Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, etta ei luba oma territooriumil sellist kättetoimetamist, välja arva-tud juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada selle liikmesriigikodanikule, kust dokumendid edastatakse.
Artikkel 14
Kättetoimetamine postiteenuseid kasutades
Igal liikmesriigil on õigus toimetada kohtudokumendid postitee-nuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte täht-kirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärsedokumendi vastu.
Artikkel 15
Otse kättetoimetamine
Iga kohtumenetlusest huvitatud isik võib toimetada kohtudoku-ment kätte otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisikuvõi muu pädeva isiku kaudu, kui otse kättetoimetamine on luba-tud asjaomase liikmesriigi õigusega.
III PEATÜKK
KOHTUVÄLISED DOKUMENDID
Artikkel 16
Edastamine
Kohtuväliseid dokumente võib teises liikmesriigis kättetoimetami-seks edastada vastavalt käesoleva määruse sätetele.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Rakenduseeskirjad
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olu-lisi sätteid ning mis käsitlevad I ja II lisas esitatud tüüpvormide aja-kohastamist ja nende tehnilisi muudatusi, võetakse vastu vastavaltartikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomiteemenetlusele.
Artikkel 18
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sel-le otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 19
Kohtusse ilmumata jätnud kostja
1. Kui kohtukutse või sellega võrdväärne dokument tuli kätte-toimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määrusesätete alusel ning kostja ei ole ilmunud kohtusse, ei tehta kohtuot-sust, kuni on tõendatud, et:
a) dokument on toimetatud kätte korras, mis on adressaatliik-mesriigi õiguses ette nähtud dokumentide kättetoimetami-seks riigisisese kohtuasja puhul tema territooriumil asuvateleisikutele, või
b) dokument on tegelikult kostjale isiklikult üle antud või toi-metatud tema elu- või asukohta muul käesolevas määrusesettenähtud viisil
L 324/84 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
386
ning et kummalgi juhul on dokument kätte toimetatud piisavaltaegsasti, et anda kostjale kaitsevõimalus.
2. Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, etolenemata lõike 1 sätetest võib kohtunik teha otsuse ka siis, kuipuudub dokumendi kättetoimetamisteatis, juhul kui on täidetudjärgmised tingimused:
a) dokument on edastatud käesoleva määrusega ettenähtudviisil;
b) dokumendi edastamisest on möödunud vähemalt kuus kuudning asja arutav kohtunik loeb selle piisavaks;
c) ei ole saadud ühtegi teatist, ehkki on võetud tarvitusele kõikmõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pä-devate asutuste või ametiisikute kaudu.
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohtunik kiireloomulisteljuhtudel anda korralduse võtta ajutisi või kaitsemeetmeid.
4. Kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli kät-tetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määrusesätete alusel ning ilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagasel-jaotsus, on kohtunikul õigus ennistada otsuse edasikaebamisetähtaeg, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) kostja ei saanud temast olenemata põhjustel dokumendistteada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, või ei saanudkohtuotsusest teada õigel ajal, et edasi kaevata, ning
b) kostja vastuväited ei ole selgelt alusetud.
Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku ajajooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud.
Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, et aval-dust ei vaadata läbi, kui see esitatakse pärast teatises nimetatudtähtpäeva möödumist, mis peab olema vähemalt aasta alates koh-tuotsuse tegemise kuupäevast.
5. Lõiget 4 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isi-kute õiguslikku seisundit või teovõimet.
Artikkel 20
Seos muude lepingute või kokkulepetega,mille osalised liikmesriigid on
1. Käesolev määrus on selle reguleerimisalasse kuuluvates kü-simustes ülimuslik liikmesriikide poolt sõlmitud teiste kahe- võimitmepoolsete lepingute või kokkulepete, eelkõige 1968. aastaBrüsseli konventsiooni IV artikli ja 15. novembri 1965. aasta Haa-gi konventsiooni suhtes.
2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõl-mimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk on dokumen-te kiiremini ja hõlpsamini edastada, kui need lepingud jakokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile:
a) liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 osutatud lepingute võikokkulepete koopiad ning asjaomaste kavandatavate lepin-gute või kokkulepete eelnõud, ja
b) kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised võimuudatused.
Artikkel 21
Õigusabi
Käesolev määrus ei mõjuta 17. juuli 1905. aasta tsiviilkohtume-netluse konventsiooni artikli 23, 1. märtsi 1954. aasta tsiviilkoh-tumenetluse konventsiooni artikli 24 ega 25. oktoobri 1980.aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaadavuse konventsiooniartikli 13 kohaldamist liikmesriikide vahel, kes on nimetatud kon-ventsioonide osalised.
Artikkel 22
Edastatud teabe kaitse
1. Käesoleva määruse alusel edastatud teavet, seal hulgas eel-kõige isikuandmeid, võib vastuvõttev asutus kasutada üksnes ees-märgil, milleks see on edastatud.
2. Vastuvõtvad asutused tagavad sellise teabe konfidentsiaal-suse kooskõlas oma õigusega.
3. Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta liikmesriigi õigusakte, mille koha-selt on isikutel, kelle kohta andmed käivad, õigus olla teavitatudmääruse alusel edastatud teabe kasutamisest.
4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ kohaldamist.
Artikkel 23
Teatamine ja avaldamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 2, 3, 4, 10, 11,13, 15 ja 19 osutatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni,kui nende õiguse kohaselt antakse dokument kätte kindla tähtajajooksul, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2.
2. Komisjon avaldab lõike 1 alusel esitatud teabe Euroopa LiiduTeatajas, välja arvatud asutuste ja keskasutuste ning nende juris-diktsiooni alla kuuluvate geograafiliste piirkondade aadressid jamuud kontaktandmed.
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/85
387
3. Komisjon koostab lõikes 1 osutatud teavet sisaldava käsi-raamatu ja ajakohastab seda regulaarselt ning teeb käsiraamatuelektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjukäsitlevas Euroopa kohtute võrgu kaudu.
Artikkel 24
Läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt 1. juuniks 2011 ja pä-rast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse rakenda-mise kohta, pöörates erilist tähelepanu artikli 2 kohaselt määratudasutuste töö tõhususele ning artikli 3 punkti c ja artikli 9 prakti-lisele kohaldamisele. Aruandele lisatakse vajaduse korral teabee-dastussüsteemide arengust tulenevad ettepanekud käesolevamääruse muutmise kohta.
Artikkel 25
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistatakse kehtetuks alateskäesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.
2. Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse vii-detena käesolevale määrusele ning neid tuleks lugeda vastavaltIII lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 26
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle aval-damist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 13. novembrist 2008, välja arvatudartikkel 23, mida kohaldatakse alates 13. augustist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.
Strasbourg, 13. november 2007
Euroopa Parlamendi nimelpresident
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimeleesistuja
M. LOBO ANTUNES
L 324/86 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
388
I LISA
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/87
389
L 324/88 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
390
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/89
391
L 324/90 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
392
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/91
393
L 324/92 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
394
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/93
395
L 324/94 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
396
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/95
397
II LISA
L 324/96 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
398
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/97
399
L 324/98 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
400
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/99
401
L 324/100 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
402
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/101
403
L 324/102 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
404
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/103
405
L 324/104 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
406
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/105
407
L 324/106 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
408
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/107
409
L 324/108 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
410
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/109
411
L 324/110 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
412
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/111
413
L 324/112 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
414
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/113
415
L 324/114 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
416
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/115
417
L 324/116 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
418
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/117
419
L 324/118 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
420
III LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 1348/2000 Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõike 1 esimene lause
— Artikli 1 lõike 1 teine lause
Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 2
— Artikli 1 lõige 3
Artikkel 2 Artikkel 2
Artikkel 3 Artikkel 3
Artikkel 4 Artikkel 4
Artikkel 5 Artikkel 5
Artikkel 6 Artikkel 6
Artikli 7 lõige 1 Artikli 7 lõige 1
Artikli 7 lõike 2 esimene lause Artikli 7 lõike 2 esimene lause
Artikli 7 lõike 2 teine lause Artikli 7 lõike 2 teine lause (sissejuhatav lause) ja artikli 7lõike 2 punkt a
— Artikli 7 lõike 2 punkt b
Artikli 7 lõike 2 kolmas lause —
Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 8 lõike 1 punkt a Artikli 8 lõike 1 punkt b
Artikli 8 lõike 1 punkt b Artikli 8 lõike 1 punkt a
Artikli 8 lõige 2 Artikli 8 lõige 2
— Artikli 8 lõiked 3–5
Artikli 9 lõiked 1 ja 2 Artikli 9 lõiked 1 ja 2
Artikli 9 lõige 3 —
— Artikli 9 lõige 3
Artikkel 10 Artikkel 10
Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 1
Artikli 11 lõige 2 Artikli 11 lõike 2 esimene lõik
— Artikli 11 lõike 2 teine lõik
Artikkel 12 Artikkel 12
Artikkel 13 Artikkel 13
Artikli 14 lõige 1 Artikkel 14
Artikli 14 lõige 2 —
Artikli 15 lõige 1 Artikkel 15
Artikli 15 lõige 2 —
Artikkel 16 Artikkel 16
Artikli 17 sissejuhatav lause Artikkel 17
Artikli 17 punktid a–c —
Artikli 18 lõiked 1 ja 2 Artikli 18 lõiked 1 ja 2
10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/119
421
Määrus (EÜ) nr 1348/2000 Käesolev määrus
Artikli 18 lõige 3 —
Artikkel 19 Artikkel 19
Artikkel 20 Artikkel 20
Artikkel 21 Artikkel 21
Artikkel 22 Artikkel 22
Artikli 23 lõige 1 Artikli 23 lõike 1 esimene lause
— Artikli 23 lõike 1 teine lause
Artikli 23 lõige 2 Artikli 23 lõige 2
— Artikli 23 lõige 3
Artikkel 24 Artikkel 24
Artikkel 25 —
— Artikkel 25
— Artikkel 26
Lisa I lisa
— II lisa
— III lisa
L 324/120 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007
422
6
423
Tõendite kogumine
6
424
6a
6a
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute
vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
426
32001R1206
27.6.2001EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJAL 174/1
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1206/2001,28. mai 2001,
liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,
võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning aren-dada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja-neva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Selliseala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus muu hulgasvõtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikudmeetmed seoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.
(2) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleks kohtutevahe-list koostööd tõendite kogumisel tõhustada, eelkõige liht-sustada ja kiirendada.
(3) 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungil meenu-tas Euroopa Ülemkogu, et piiriüleste kohtuasjade, erititõendite kogumise jaoks tuleks välja töötada uued menet-lusnormid.
(4) See kuulub asutamislepingu artikli 65 reguleerimisalasse.
(5) Kavandatavate meetmete eesmärke, milleks on kohtuteva-heline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusas-jades, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja neidoleks parem saavutada ühenduse tasandil. Ühendus võibvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-tatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätes-tatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käes-olev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseksvajalikust kaugemale.
(6) Seni ei ole tõendite kogumise kohta kõikide liikmesriikidevahelist siduvat õigusakti. 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- jakaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise Haagi kon-ventsiooni kohaldatakse ainult Euroopa Liidu 11 liikmes-riigi suhtes.
(7) Kuna liikmesriigi kohtus päevakorras olevates tsiviil- jakaubandusasjades otsuse tegemiseks on tihti olulinekoguda tõendeid mõnes teises liikmesriigis, ei või ühen-duse tegevus piirduda nõukogu 29. mai 2000. aasta mää-ruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu-ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikideskätteandmise kohta) (4) reguleerimisalasse kuuluva tsiviil-ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentideedastamisega. Selleks tuleb jätkata liikmesriikide kohtutevahelise koostöö tõhustamist tõendite kogumisel.
(8) Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetluse tõhususe taga-miseks peab tõendite kogumise taotluste edastamine jarahuldamine toimuma liikmesriikide kohtute vahel otse javõimalikult kiirel viisil.(1) EÜT C 314, 3.11.2000, lk 2.
(2) Arvamus on esitatud 14. märtsil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajasseni avaldamata).
(3) Arvamus on esitatud 28. veebruaril 2001 (Euroopa Ühenduste Tea-tajas seni avaldamata). (4) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 121
427
(9) Tõendite kogumise taotluste kiire edastamise huvides ontarvis kasutada kõiki kohaseid vahendeid, tingimusel et jär-gitakse teatavaid kättesaadud dokumendi loetavuse ja usal-dusväärsuse kohta kehtestatud tingimusi. Maksimaalse sel-guse ja õiguskindluse tagamiseks tuleb tõendite kogumisetaotlus edastada vormil, mis on täidetud taotluse saanudkohtu liikmesriigi keeles või mõnes teises selles riigis akt-septeeritavas keeles. Samadel põhjustel tuleks võimalusepiires vorme kasutada ka edasiseks teabevahetuseks asja-omaste kohtute vahel.
(10) Tõendite kogumise taotlus tuleks rahuldada kiiresti. Kuitaotlust ei ole võimalik rahuldada 90 päeva jooksul alatespäevast, kui taotluse saanud kohus taotluse kätte sai, peakskõnealune kohus teatama sellest taotlevale kohtule, tuuesära põhjused, mis taotluse kiiret rahuldamist takistasid.
(11) Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks tõenditekogumise taotluse rahuldamisest keeldumise võimalus ran-gelt piiritleda erandolukordadega.
(12) Taotluse saanud kohus peaks rahuldama taotluse vastavaltoma liikmesriigi õigusaktidele.
(13) Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud, peaksid pooled ja nende võimalikud esindajadtõendite kogumise juures viibima, et neil oleks võimalikjärgida menetlust samamoodi nagu siis, kui tõendeid kogu-taks taotleva kohtu liikmesriigis. Samuti peaks neil olemaõigus taotleda menetluses osalemist, et nad saaksid tõen-dite kogumisele aktiivsemalt kaasa aidata. Tingimused,mille alusel nad osaleda saavad, peaks kindlaks määramataotluse saanud kohus vastavalt selle liikmesriigi õigusak-tidele.
(14) Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega koos-kõlas, peaksid taotleva kohtu esindajad saama tõenditekogumise juures viibida, et neil oleks parem võimalus tõen-deid hinnata. Samuti peaks neil vastavalt tingimusetele,mille taotluse saanud kohus on ette näinud kooskõlas omaliikmesriigi õigusaktidega, olema õigus taotleda menetlu-ses osalemist, et nad saaksid tõendite kogumisele aktiivse-malt kaasa aidata.
(15) Tõendite kogumise hõlbustamiseks peaks liikmesriigi koh-tul kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega olema võima-lus koguda tõendeid vahetult mõnes teises liikmesriigis, kuiviimane selle heaks kiidab, vastavalt tingimustele, mille onmääranud taotluse saanud liikmesriigi keskasutus võipädev asutus.
(16) Taotluse rahuldamine vastavalt artiklile 10 ei tohiks kaasatuua maksude või kulude tasumise nõuet. Kui taotluse saa-nud kohus tasumist siiski nõuab, ei peaks ekspertidele jatõlkidele makstud tasusid ning artikli 10 lõigete 3 ja 4kohaldamisega seotud kulusid tasuma kõnealune kohus.Sellisel juhul peab taotlev kohus võtma vajalikud meetmedviivitamatu tasumise tagamiseks. Kui on vajalik eksperdihinnang, võib taotluse saanud kohus nõuda taotlevalt koh-tult enne taotluse rahuldamist kulude katmiseks piisavatagatise esitamist või ettemaksu tasumist.
(17) Käesolev määrus peaks olema ülemuslik selle kohaldamis-ala suhtes kohaldatavate, liikmesriikide sõlmitud rahvusva-helistes konventsioonides sisalduvate sätete suhtes. Liik-mesriikidel peaks olema vabadus sõlmida lepinguid võikokkuleppeid tõendite kogumisel tehtava koostöö edasi-seks hõlbustamiseks.
(18) Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olemakaitstud. Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikutekaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmetevaba liikumise kohta) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõu-kogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/66/EÜ (miskäsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatusekaitset telekommunikatsioonisektoris) (2) on kohaldatavad,ei ole käesoleva määrusega vaja ette näha erisätteid andme-kaitse kohta.
(19) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlus. (3)
(20) Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peakskomisjon selle kohaldamist kontrollima ja tegema vaja-likke muudatusettepanekuid.
(21) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud, et soovivad käesoleva määruse vastuvõt-misel ja rakendamisel osaleda.
(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
122 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
428
(22) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduseasutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva proto-kolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesolevamääruse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes eikohaldata,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades,kui liikmesriigi kohus kooskõlas kõnealuse riigi õigusaktidega:
a) palub teise liikmesriigi pädeval kohtul tõendeid koguda; või
b) taotleb võimalust koguda tõendeid vahetult teises liikmesrii-gis.
2. Taotlust ei saa esitada selliste tõendite saamiseks, mis ei olemõeldud kasutamiseks kas alustatud või kavandatavas kohtume-netluses.
3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 2
Otseedastus kohtute vahel
1. Artikli 1 lõike 1 punkti a kohased taotlused, edaspidi “taotlu-sed”, edastab kohus, kus menetlus on alustatud või kus sedakavandatakse, edaspidi “taotlev kohus”, tõendite kogumiseks otsemõne teise liikmesriigi pädevale kohtule, edaspidi “taotluse saa-nud kohus”.
2. Iga liikmesriik koostab nimekirja kohtutest, kes on pädevadkoguma tõendeid kooskõlas käesoleva määrusega. Nimekirjastuuakse ära ka nende kohtute territoriaalne ja kui vaja, siis erand-lik jurisdiktsioon.
Artikkel 3
Keskasutus
1. Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised üles-anded:
a) anda kohtutele teavet;
b) lahendada probleeme, mis võivad tekkida seoses taotlusega;
c) edastada erandjuhtudel taotleva kohtu palvel taotlus pädevalekohtule.
2. Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete terri-toriaalüksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasu-tus.
3. Samuti määrab iga liikmesriik lõikes 1 nimetatud keskasutusevõi ühe või mitu pädevat asutust, kes vastavalt artiklile 17 vastu-tavad taotluste suhtes otsuste tegemise eest.
II PEATÜKK
TAOTLUSTE EDASTAMINE JA RAHULDAMINE
1. jagu
Taotluse edastamine
Artikkel 4
Taotluse vorm ja sisu
1. Taotluse esitamisel kasutatakse lisas toodud vormi A või vaja-duse korral vormi I. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) taotlev ja vajaduse korral taotluse saanud kohus;
b) menetluse poolte ja võimalike esindajate nimed ja aadressid;
c) kohtuasja liik ja sisu ning lühikokkuvõte;
d) kavandatava tõenditekogumise kirjeldus;
e) kui taotluse eesmärk on isiku ülekuulamine:
— ülekuulatavate isikute aadressid,
— ülekuulatavatele isikutele esitatavad küsimused või nendeasjaolude kirjeldus, millega seoses neid üle kuulatakse,
— vajaduse korral viide õigusele ütluste andmisest keelduda,vastavalt taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidele,
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 123
429
— võimalik nõue, et ülekuulamine toimub vande all või van-net asendava kinnituse alusel, ja selleks vajadusel kasuta-tav erivorm,
— vajaduse korral muu teave, mida taotlev kohus vajalikukspeab;
f) kui taotletakse muud liiki tõendite esitamist, uuritavad doku-mendid või muud esemed;
g) vajaduse korral artikli 10 lõigete 3 ja 4 ning artiklite 11 ja 12kohased taotlused ning nende kohaldamiseks vajalik teave.
2. Taotlus ja kõik sellega kaasnevad dokumendid vabastatakseautentsuse tõestamisest või muudest samaväärsetest vorminõue-test.
3. Dokumendid, mida taotlev kohus peab vajalikuks taotluserahuldamiseks lisada, esitatakse koos tõlkega sellesse keelde, mil-les kirjutati taotlus.
Artikkel 5
Keel
Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised koostataksetaotluse saanud liikmesriigi riigikeeles, või kui selles liikmesriigison mitu riigikeelt, selle koha ametlikus keeles või ühes ametlikestkeeltest, kus taotletav tõendite kogumine toimub, või mõnesmuus keeles, mille aktsepteeritavusest on liikmesriik teatanud. Igaliikmesriik teeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selleametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole temariigikeeled, kuid milles täidetud vorme ta aktsepteerib.
Artikkel 6
Taotluste ja muude teatiste edastamine
Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised edastatakse kõigekiirema edastusvahendi abil, mille aktsepteeritavusest on taotlusesaanud liikmesriik teatanud. Edastamine võib toimuda mis tahesasjakohaste vahendite abil, tingimusel et saadud dokumentkajastab täpselt edastatud dokumendi sisu ja kogu selles sisalduvteave on loetav.
2 . jagu
Taotluse vastuvõtmine
Artikkel 7
Taotluse vastuvõtmine
1. Seitsme päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest saadabtaotluse saanud pädev kohus taotlevale kohtule kättesaamistõen-di, kasutades lisas toodud vormi B. Kui taotlus ei vasta artiklites 5ja 6 sätestatud tingimustele, kirjutab taotluse saanud kohus kät-tesaamistõendile sellekohase märkuse.
2. Kui lisas toodud vormi A kasutades esitatud ja artiklis 5 sätes-tatud tingimustele vastava taotluse rahuldamine ei kuulu sellekohtu pädevusse, kellele see edastati, saadab viimane taotluse omaliikmesriigi pädevale kohtule ja teatab sellest taotlevale kohtule,kasutades lisas toodud vormi A.
Artikkel 8
Puudulik taotlus
1. Kui taotlust ei saa rahuldada, sest see ei sisalda kogu artikli 4kohast vajalikku teavet, teatab taotluse saanud kohus sellest viivi-tamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmi-sest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi C, ja palubtaotlevat kohut saata puuduv teave, mida tuleks piiritleda võima-likult täpselt.
2. Kui taotlust ei saa rahuldada, sest kooskõlas artikli 18 lõikega 3on vajalik tagatis või ettemaks, teatab taotluse saanud kohus sel-lest viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse vas-tuvõtmisest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi C, jateatab taotlevale kohtule, kuidas tagatis esitada või ettemaks tasu-da. Taotluse saanud kohus teatab tagatise või ettemaksu kättesaa-misest viivitamata ja hiljemalt 10 päeva jooksul alates tagatise võiettemaksu vastuvõtmisest, kasutades vormi D.
Artikkel 9
Taotluse täiendamine
1. Kui taotluse saanud kohus on taotluse kättesaamistõendilkooskõlas artikli 7 lõikega 1 teatanud, et taotlus ei vasta artikli-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustele, või on kooskõlas artikliga 8 tea-tanud taotlevale kohtule, et taotlust ei saa rahuldada, sest see eisisalda kogu artikli 4 kohast vajalikku teavet, algab artiklis 10sätestatud tähtaeg hetkest, kui taotluse saanud kohus on kätte saa-nud nõuetekohaselt koostatud taotluse.
124 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
430
2. Kui taotluse saanud kohus nõuab tagatise esitamist või ette-maksu tasumist kooskõlas artikli 18 lõikega 3, algab see tähtaeghetkest, kui tagatis esitati või ettemaks tasuti.
3 . jagu
Tõendite kogumine taotluse saanud kohtu poolt
Artikkel 10
Üldsätted taotluse rahuldamise kohta
1. Taotluse saanud kohus rahuldab taotluse viivitamata ja hilje-malt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.
2. Taotluse saanud kohus rahuldab taotluse vastavalt oma liik-mesriigi õigusaktidele.
3. Taotlev kohus võib lisas toodud vormi A kasutades nõudataotluse rahuldamist vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidega ette-nähtud erimenetlusele. Taotluse saanud kohus peab selle nõudetäitma, välja arvatud juhul, kui kõnealune menetlus ei vasta taot-luse saanud liikmesriigi õigusaktidele või kui esinevad märkimis-väärsed praktilised raskused. Kui taotluse saanud kohus ühelnimetatud põhjustest kõnealusele nõudele ei vasta, teatab ta sel-lest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi E.
4. Taotlev kohus võib nõuda, et taotluse saanud kohus kasutakstõendite kogumisel sidetehnoloogiat, eelkõige video- ja telekon-verentse.
Taotluse saanud kohus peab sellise nõude täitma, välja arvatudjuhul, kui see ei vasta taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidelevõi kui esinevad märkimisväärsed praktilised raskused.
Kui taotluse saanud kohus ühel nimetatud põhjustest kõnealuselenõudele ei vasta, teatab ta sellest taotlevale kohtule, kasutades lisastoodud vormi E.
Kui taotleval või taotluse saanud kohtul ei ole juurdepääsu ees-pool nimetatud tehnilistele vahenditele, võivad kohtud need kät-tesaadavaks teha kahepoolse kokkuleppe alusel.
Artikkel 11
Tõendite kogumine poolte juuresolekul ja osalusel
1. Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ette näh-tud, on pooltel ja nende võimalikel esindajatel õigus viibida juu-res, kui taotluse saanud kohus tõendeid kogub.
2. Taotlev kohus teatab oma taotluses taotluse saanud kohtulelisas toodud vormi A kasutades, et pooled ja nende võimalikudesindajad viibivad juures ja, kui see on asjakohane, et nõutaksenende osalemist. Seda teavet võib anda ka muul sobival ajal.
3. Kui tõendite kogumisel nõutakse poolte ja nende võimalikeesindajate osalemist, määrab taotluse saanud kohus kooskõlasartikliga 10 tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.
4. Taotluse saanud kohus teatab pooltele ja nende võimalikeleesindajatele lisas toodud vormi F kasutades aja ja koha, millal jakus menetlus toimub, ja vajaduse korral tingimused, mille aluselnad osaleda võivad.
5. Lõiked 1–4 ei mõjuta taotluse saanud kohtu võimalust nõudapooltelt ja nende võimalikelt esindajatelt nende juuresviibimist võiosalemist tõendite kogumisel, kui see võimalus on ette nähtudselle liikmesriigi õigusaktidega.
Artikkel 12
Tõendite kogumine taotleva kohtu esindajate juuresolekulja osalusel
1. Kui see on kooskõlas taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega,on taotleva kohtu esindajatel õigus viibida juures, kui taotluse saa-nud kohus tõendeid kogub.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste “esindaja” taot-leva kohtu määratud kohtuametnikke vastavalt selle liikmesriigiõigusaktidele. Samuti võib taotlev kohus määrata kooskõlas selleliikmesriigi õigusaktidega muid isikuid, näiteks eksperdi.
3. Taotlev kohus teatab oma taotluses taotluse saanud kohtulelisas toodud vormi A kasutades, et tema esindajad viibivad juuresja, kui see on asjakohane, et nõutakse nende osalemist. Seda tea-vet võib anda ka muul sobival ajal.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 125
431
4. Kui tõendite kogumisel nõutakse taotleva kohtu esindajateosalemist, määrab taotluse saanud kohus kooskõlas artikliga 10tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.
5. Taotluse saanud kohus teatab taotlevale kohtule lisas toodudvormi F kasutades aja ja koha, millal ja kus menetlus toimub, javajaduse korral tingimused, mille alusel esindajad osaleda võivad.
Artikkel 13
Sunnimeetmed
Vajaduse korral kohaldab taotluse saanud kohus taotlustrahuldades asjakohaseid sunnimeetmeid sellistel juhtudel jasellisel määral, mis on ette nähtud taotluse saanud kohtuliikmesriigi õigusaktidega siseriiklike asutuste või ühe asjaomasepoole samal eesmärgil esitatud taotluse rahuldamise puhul.
Artikkel 14
Taotluse rahuldamisest keeldumine
1. Isiku ülekuulamise taotlust ei rahuldata, kui asjaomane isikapelleerib õigusele tunnistuse andmisest keelduda või tunnistusteandmise keelule
a) taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktide alusel; või
b) taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktide alusel ja kui sellineõigus on täpsustatud taotluses või selle on taotluse saanudkohtu nõudmisel kinnitanud taotlev kohus.
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud põhjustele võib taotluse rahuldami-sest keelduda ainult juhul, kui:
a) taotlus ei kuulu artikli 1 kohaselt käesoleva määruse regulee-rimisalasse;
b) taotluse rahuldamine vastavalt taotluse saanud kohtu liikmes-riigi õigusaktidele ei kuulu kohtu pädevusse;
c) taotlev kohus ei vasta taotluse saanud kohtu nõudele täien-dada taotlus artikli 8 kohaselt 30 päeva jooksul alates hetkest,kui taotluse saanud kohus nõude esitas; või
d) artikli 18 lõike 3 kohaselt nõutav tagatis ei ole esitatud võiettemaks tasutud 60 päeva jooksul alates hetkest, kui taotlusesaanud kohus sellist tagatist või ettemaksu nõudis.
3. Taotluse saanud kohus ei või taotluse rahuldamisest keeldudaüksnes põhjusel, et tema liikmesriigi õigusaktide kohaselt on selleliikmesriigi kohtul kõnealuses küsimuses ainupädevus või selleliikmesriigi õigusaktid ei anna selles küsimuses hagemisõigust.
4. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse ühel lõikes 2 nimeta-tud põhjustest, teatab taotluse saanud kohus, kasutades lisas too-dud vormi H, sellest taotlevale kohtule 60 päeva jooksul alateshetkest, kui taotluse saanud kohus taotluse kätte sai.
Artikkel 15
Viivitusest teatamine
Kui taotluse saanud kohus ei ole võimeline taotlust rahuldama 90päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest, teatab ta sellesttaotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi G. Seda tehesesitatakse ka viivituse põhjused ja aeg, mida taotluse saanud kohusarvab vajavat taotluse rahuldamiseks.
Artikkel 16
Taotluse rahuldamisele järgnev menetlus
Taotluse saanud kohus saadab taotlevale kohtule viivitamatadokumendid, mis tõendavad taotluse rahuldamist, ja vajadusekorral tagastab taotlevalt kohtult saadud dokumendid.Dokumentidele lisatakse tõend taotluse rahuldamise kohta,kasutades lisas toodud vormi H.
4. jagu
Tõendite vahetu kogumine taotleva kohtu poolt
Artikkel 17
1. Kui kohus taotleb tõendite kogumist vahetult mõnes teises liik-mesriigis, esitab ta lisas toodud vormi I kasutades taotluse selleriigi keskasutusele või pädevale asutusele, mis on nimetatud artik-li 3 lõikes 3.
2. Tõendite vahetu kogumine on võimalik ainult siis, kui see toi-mub vabatahtlikult, ilma vajaduseta rakendada sunnimeetmeid.
Kui tõendite vahetu kogumine tähendab isiku ülekuulamist, tea-tab taotlev kohus kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlik-kuse alusel.
126 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
432
3. Tõendite kogumise korraldab kohtuametnik või mõni teineisik, näiteks ekspert, kes määratakse vastavalt taotleva kohtu liik-mesriigi õigusaktidele.
4. 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest teatab taotluse saa-nud kohtu liikmesriigi keskasutus või pädev asutus taotlevale koh-tule vormi J kasutades, kas taotlus rahuldatakse ja kui vaja, siismilliste tingimuste kohaselt see kooskõlas selles liikmesriigi õigus-aktidega toimub.
Keskasutus või pädev asutus võib eelkõige määrata tõendite kogu-mises osalema oma liikmesriigi kohtu, et tagada käesoleva artiklija ettenähtud tingimuste nõutav kohaldamine.
Keskasutus või pädev asutus soodustavad sidetehnoloogia, näiteksvideo- ja telekonverentside kasutamist.
5. Keskasutus või pädev asutus võivad keelduda tõendite vahe-tust kogumisest ainult juhul, kui:
a) taotlus ei kuulu artikli 1 kohaselt käesoleva määruse regulee-rimisalasse;
b) taotlus ei sisalda kogu vajalikku artikli 4 kohast teavet; või
c) taotletav tõendite vahetu kogumine on vastuolus tema liik-mesriigi õiguse põhimõtetega.
6. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaselt ettenähtud tingimustekohaldamist, rahuldab taotlev kohus taotluse vastavalt oma liik-mesriigi õigusaktidele.
5 . jagu
Kulud
Artikkel 18
1. Taotluse rahuldamine vastavalt artiklile 10 ei too kaasa mak-sude või kulude tasumise nõuet.
2. Kui taotluse saanud kohus seda siiski nõuab, tagab taotlevkohus järgmiste kulude viivitamatu tasumise:
— ekspertidele ja tõlkidele makstud tasud ja
— artikli 10 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tekkinud kulud.
Poolte kohustusi neid tasusid või kulusid tasuda reguleerivad taot-leva kohtu liikmesriigi õigusaktid.
3. Kui on vajalik eksperdi hinnang, võib taotluse saanud kohusnõuda enne taotluse rahuldamist taotlevalt kohtult nõutavatekulude katmiseks piisava tagatise esitamist või ettemaksu tasu-mist. Kõikidel muudel juhtudel ei või tagatise esitamist või ette-maksu tasumist seada taotluse rahuldamise tingimuseks.
Tagatise esitavad või ettemaksu tasuvad pooled, kui see on ettenähtud taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega.
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Rakenduseeskirjad
1. Komisjon koostab käsiraamatu, mis on kättesaadav ka elekt-rooniliselt ja sisaldab teavet, mille liikmesriigid on ette näinudkooskõlas artikliga 22, ja kehtivaid lepinguid või kokkuleppeidvastavalt artiklile 21, ning ajakohastab seda korrapäraselt.
2. Lisas toodud tüüpvorme ajakohastatakse või neis tehakse teh-nilisi muudatusi artikli 20 lõikega 2 ettenähtud nõuandemenet-luse kohaselt.
Artikkel 20
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 21
Suhe liikmesriikide vaheliste seniste või tulevastelepingute või kokkulepetega
1. Käesolev määrus on oma kohaldamisalas ülimuslik liikmesrii-kide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kok-kulepete, eelkõige 1. märtsi 1954. aasta Haagi tsiviilprotsessikon-ventsiooni ja 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- ja kaubandusasjadesvälisriigis tõendite kogumise Haagi konventsiooni sätete suhtesnendega ühinenud liikmesriikide vaheliste suhete puhul.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 127
433
2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõlmi-mast käesoleva määrusega kooskõlas olevaid lepinguid või kok-kuleppeid kahe või enama liikmesriigi vahel, et tõendite kogumistveelgi hõlbustada.
3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:
a) 1. juuliks 2003 liikmesriikide vahel jõus olevad lõikes 2 nime-tatud lepingute või kokkulepete koopiad;
b) liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 nimetatud lepingute võikokkulepete koopiad ning eelnõud asjaomaste lepingute võikokkulepete kohta, mida nad sõlmida kavatsevad; ja
c) kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised võimuudatused.
Artikkel 22
Teatamine
Iga liikmesriik edastab 1. juuliks 2003 komisjonile järgmise tea-be:
a) artikli 2 lõike 2 kohane nimekiri, kus tuuakse ära kohtute ter-ritoriaalne ja kui vaja, siis erandlik jurisdiktsioon;
b) artikli 3 kohaste keskasutuste ja pädevate asutuste nimed jaaadressid ning nende territoriaalne jurisdiktsioon;
c) artikli 2 lõikes 2 mainitud nimekirjas loetletud kohtute käsu-tuses olevad tehnilised vahendid taotluste vastuvõtmiseks;
d) artiklis 5 nimetatud taotluste puhul aktsepteeritavad keeled.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muuda-tustest kõnealuses teabes.
Artikkel 23
Kontrollimine
Hiljemalt 1. jaanuariks 2007 ning sellest alates igal viiendal aastalesitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ningmajandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määrusekohaldamise, eelkõige selle artikli 3 lõike 1 punkti c ja lõike 3 ningartiklite 17 ja 18 kohaldamise kohta.
Artikkel 24
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2001.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004,välja arvatud artiklid 19, 21 ja 22, mida kohaldatakse alates1. juulist 2001.
Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ningliikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 28. mai 2001
Nõukogu nimel
eesistuja
T. BODSTRÖM
128 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
434
LISA
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 129
435
130 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
436
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 131
437
132 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
438
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 133
439
134 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
440
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 135
441
136 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
442
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 137
443
138 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
444
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 139
445
140 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
446
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 141
447
142 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
448
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 143
449
144 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
450
7
451
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades
7
452
7a
7a
2001/470/EÜ: Nõukogu otsus, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju
käsitlev Euroopa kohtute võrk
454
32001D0470
27.6.2001EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJAL 174/25
NÕUKOGU OTSUS,28. mai 2001,
millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk
(2001/470/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkte c ja d, artiklit 66 ja artikli 67 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning aren-dada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja-neva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine.
(2) Kõnealuse ala järkjärgulise loomise ja siseturu nõueteko-hase toimimisega kaasneb vajadus parandada, lihtsustadaja kiirendada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasja-des tehtavat õigusalast koostööd.
(3) Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb parimattava, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdamilepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaala loomiseks, (4) mille nõukogu 3. detsembril 1998 vastuvõttis ja Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembril 1998heaks kiitis, tõdetakse, et tsiviilasjades tehtava õigusalasekoostöö tugevdamine on Euroopa õigusruumi loomiseloluline etapp, mis toob konkreetset kasu kõikidele EuroopaLiidu kodanikele.
(4) Üks tegevuskava punktis 40 sätestatud meetmetest onkontrollida võimalust laiendada kriminaalasjade suhteskohaldatava Euroopa kohtute võrgu põhimõtet ka tsiviil-kohtumenetlustele.
(5) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tam-pere eriistungi otsustes soovitati luua kergesti ligipääsetavinfosüsteem, mida haldaks ja kaasajastaks pädevate siseriik-like ametiasutuste võrk.
(6) Liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavaõigusalase koostöö parandamiseks, lihtsustamiseks ja kii-rendamiseks tuleb ühenduse tasandil luua koostöövõrgustruktuur — tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopakohtute võrk.
(1) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 281.(2) Arvamus on esitatud 5. aprillil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas
seni avaldamata).(3) EÜT C 139, 11.5.2001, lk 6. (4) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 145
455
(7) Kõnealune valdkond kuulub asutamislepingu artiklite 65 ja66 reguleerimisalasse ja asjakohased meetmed tuleb vastuvõtta kooskõlas artikliga 67.
(8) Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgueesmärkide saavutamise tagamiseks tuleks selle loomistreguleerivad eeskirjad näha ette ühenduse kohustuslikudokumendiga.
(9) Liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatavatemeetmete eesmärke, milleks on tõhustada õigusalast koos-tööd liikmesriikide vahel ja piiriüleste kohtuprotsessidegaseotud isikute õiguskaitset, mistõttu on kavandatavameetme ulatuse või mõju tõttu võimalik neid paremini saa-vutada ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeidkooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaar-suse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proport-sionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsusnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugema-le.
(10) Käesoleva otsusega loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsit-leva Euroopa kohtute võrguga püütakse hõlbustada liik-mesriikide õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjadesnii neis valdkondades, mille suhtes kohaldatakse olemas-olevaid dokumente, kui ka väljapoole dokumentide regu-leerimisala jäävates valdkondades.
(11) Teatavates konkreetsetes valdkondades on koostöömehha-nismid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalastkoostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste doku-mentidega juba ette nähtud. Tsiviil- ja kaubandusasju käsit-leva Euroopa kohtute võrgu eesmärk ei ole neid mehha-nisme asendada ja kõnealune võrk peab toimima nendegatäielikus kooskõlas. Sellest tulenevalt ei piira käesolevaotsuse kohaldamine tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvahe-liste dokumentide kohaldamist.
(12) Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrktuleks luua etapiviisiliselt ja selle aluseks peaks olema tihekoostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel. Võrku arenda-des tuleks kasutada tänapäevast side- ja infotehnoloogiat.
(13) Eesmärkide saavutamiseks tuleks tsiviil- ja kaubandusasjukäsitlevat Euroopa kohtute võrku toetada liikmesriikidemääratud kontaktpunktidega ja tagada nende liikmesrii-kide asutuste osalus, kellel on tsiviil- ja kaubandusasjades
tehtava õigusalase koostööga seoses erikohustused. Asu-tuste vahelised kontaktid ja regulaarsed koosolekud onvõrgustiku toimimiseks vältimatud.
(14) On väga oluline, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja-neva ala loomiseks tehtavad jõupingutused oleksid konk-reetselt abiks piiriüleste kohtuprotsessidega seotud isikute-le. Samuti on vajalik, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevEuroopa kohtute võrk soodustaks õiguskaitse kättesaada-vust. Selleks peaks võrk kontaktpunktide antud ja kaasa-jastatud teavet kasutades looma järk-järgult infosüsteemi,millele on juurdepääs nii üldsusel kui ka spetsialistidel.
(15) Käesolev otsus ei takista andmast tsiviil- ja kaubandusasjukäsitleva Euroopa kohtute võrgu raames ja üldsusele muudteavet kui see, mis on ette nähtud käesolevas otsuses. Sel-lest tulenevalt ei saa III jaotise loetelu täielikuks pidada.
(16) Teabe ja andmete töötlemine peaks toimuma kooskõlasEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aastadirektiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuand-mete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise koh-ta) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. det-sembri 1997. aasta direktiiviga 97/66/EÜ, milleskäsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatusekaitset telekommunikatsioonisektoris (2).
(17) Selle tagamiseks, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevEuroopa kohtute võrk oleks jätkuvalt tõhus vahend, järgiksõigusalase koostöö ja töökorralduse häid tavasid ning vas-taks üldsuse ootustele, tuleks ette näha menetlused regu-laarseks hindamiseks ja vajalike muudatusettepanekutetegemiseks.
(18) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastu-võtmisel ning kohaldamisel.
(19) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduseasutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva proto-kolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesolevaotsuse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes eikohaldata,
(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.
146 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
456
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I JAOTIS
TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJU KÄSITLEVA EUROOPAKOHTUTE VÕRGU PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Asutamine
1. Asutatakse liikmesriikidevaheline tsiviil- ja kohtuasju käsitlevEuroopa kohtute võrk (edaspidi “võrk”).
2. Käesolevas otsuses hõlmab termin “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 2
Struktuur
1. Võrgu moodustavad:
a) liikmesriikide määratud kontaktpunktid kooskõlas lõikega 2;
b) keskorganid ja -asutused, kes on määratud ühenduse doku-mentidega, rahvusvahelise õiguse dokumentidega, mille osali-sed liikmesriigid on, või tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate siseriiklike õigusaktidega;
c) sidekohtunikud, kelle suhtes kohaldatakse 22. aprilli 1996.aasta ühismeedet 96/277/JSK, mis käsitleb sidekohtunikevahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigus-alase koostöö tõhustamiseks, (1) kui neil on tsiviil- ja kauban-dusasjades tehtava koostööga seotud kohustusi;
d) mõni muu asjakohane õigus- või haldusasutus, kellel on tsiviil-ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seotudkohustusi ja kelle liikmesust võrgus asjaomane liikmesriikkasulikuks peab.
2. Iga liikmesriik määrab kontaktpunkti. Siiski võib iga liikmes-riik määrata ka piiratud arvu muid kontaktpunkte, kui nad pea-vad seda vajalikuks erinevate õigussüsteemide, pädevuse riigisisesejaotuse või kontaktpunktidele antud ülesannete tõttu, või selleks,et siduda sageli piiriüleste kohtuprotsessidega tegelevad õigusasu-tused otseselt kontaktpunktide tegevusega.
Kui liikmesriik määrab mitu kontaktpunkti, tagab ta, et nendevahel kohaldatakse asjakohaseid koordineerimismehhanisme.
3. Liikmesriigid teevad kindlaks lõike 1 punktides b ja c nimeta-tud asutused.
4. Liikmesriigid määravad lõike 1 punktis d nimetatud asutused.
5. Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikliga 20 lõi-kes 1 nimetatud asutuste nimed ja täielikud aadressid, täpsusta-des:
a) nende käsutuses olevad sidevahendid;
b) nende keeleoskuse ja
c) vajaduse korral nende spetsiifilised funktsioonid võrgus.
Artikkel 3
Võrgu ülesanded ja tegevus
1. Võrgu ülesanded on:
a) hõlbustada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjadestehtavat õigusalast koostööd, mille hulka kuulub võrgu liik-metele ette nähtud infosüsteemi kavandamine, järkjärgulineväljatöötamine ja ajakohastamine;
b) kavanda ja töötada järk-järgult välja üldkättesaadav infosüs-teem ja seda ajakohastada.
2. Ilma et see piiraks muid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvahelistedokumentide kohaldamist, arendab võrk oma tegevust eelkõigejärgmistel eesmärkidel:
a) piiriülese mõjuga menetluste tõrgeteta toimimine ja liikmes-riikide vahelise õigusalase koostöö taotlemise hõlbustamine,eelkõige juhtudel, mida ei reguleeri ühenduse või rahvusvahe-lised dokumendid;
b) ühenduse dokumentide või kahe või enama liikmesriigi vahelkehtivate konventsioonide tulemuslik ja praktiline kohaldami-ne;
c) sellise üldsusele ettenähtud infosüsteemi väljatöötamine ja hal-damine, mis on seotud tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavaõigusalase koostööga Euroopa Liidus, asjakohaste ühenduse jarahvusvaheliste dokumentidega ning liikmesriikide siseriiklikuõigusega, eelkõige õiguskaitse kättesaadavuse osas.(1) EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 147
457
Artikkel 4
Võrgu töömeetodid
Võrk täidab oma ülesandeid eelkõige järgmiselt:
1. hõlbustab asjakohaseid kontakte artikli 2 lõikes 1 nimetatudliikmesriikide asutuste vahel artiklis 3 sätestatud ülesannetetäitmiseks;
2. organiseerib kontaktpunktide ja võrgustiku liikmete vahelregulaarselt koosolekuid kooskõlas II jaotises sätestatud ees-kirjadega;
3. kogub ja ajakohastab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd ja III jaotises nimetatud liikmesriikideõigussüsteeme käsitlevat teavet kooskõlas kõnealuses jaotisessätestatud eeskirjadega.
Artikkel 5
Kontaktpunktid
1. Kontaktpunktid on artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatudasutuste käsutuses artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks.
Samal eesmärgil on kontaktpunktid ka oma liikmesriigi õigus-asutuste käsutuses kooskõlas eeskirjadega, mis iga liikmesriik keh-testab.
2. Eelkõige teevad kontaktpunktid järgmist:
a) edastavad kooskõlas artikliga 3 teistele kontaktpunktidele,artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatud asutustele ja nendeoma liikmesriigi õigusasutustele kogu teabe, mis on vajalikliikmesriikide vaheliseks tugevaks õigusalaseks koostööks, etaidata neil valmistada ette tulemuslikke taotlusi õigusalasekskoostööks ja luua asjakohaseimad otsekontaktid;
b) otsivad lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida seosesõigusalase koostöö taotlusega, ilma et see piiraks käesolevaartikli lõike 4 ja artikli 6 kohaldamist;
c) hõlbustavad õigusalase kootöö taotluste töötlemist asjaoma-ses liikmesriigis, eelkõige juhtudel, kui selle liikmesriigiõigusasutused esitavad mitmeid taotlusi, mis tuleb rahuldadamõnes teises liikmesriigis;
d) teevad koostööd artiklis 9 nimetatud koosolekute organisee-rimisel ja osalevad nendel;
e) aitavad III jaotises sätestatud eeskirjade kohaselt ette valmis-tada ja ajakohastada kõnealuses jaotises nimetatud teavet, eel-kõige üldsusele ettenähtud infosüsteemi.
3. Kui kontaktpunkt saab mõnelt teiselt võrgu liikmelt teabetaot-luse, millele tal ei ole võimalik vastata, edastab ta kõnealuse taot-luse sellisele kontaktpunktile või võrgu liikmele, kes sellele kõigeparemini vastata suudab. Kontaktpunkti kaudu peab olema või-malik ka edaspidiste kontaktide puhul abi saada.
4. Valdkondades, kus ühenduse või rahvusvaheliste õigusalastkoostööd reguleerivate dokumentidega on juba ette nähtudõigusalase koostöö hõlbustamise eest vastutavate asutuste määra-mine, suunavad kontaktpunktid taotlejad selliste asutuste juurde.
Artikkel 6
Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostöödkäsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega
ettenähtud asutused
1. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtudasutuste osalemine võrgus ei piira volitusi, mis nendele asutusteleon antud seadustes või lepingutes, millega need asutused määra-takse.
Kontaktid võrguga ei piira kõnealuste asutuste vahelisi regulaar-seid või juhutisi kontakte.
2. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtudasutused ja võrgu kontaktpunktid osalevad igas liikmesriigis regu-laarsetes aruteludes ja peavad ühendust, et tagada oma kogemustevõimalikult laialdane levik.
3. Võrgu kontaktpunktid on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvahelistedokumentidega ettenähtud asutuste käsutuses ja annavad neileigakülgset vajalikku abi.
Artikkel 7
Kontaktpunktide keelteoskus
Võrgu toimimise hõlbustamiseks tagab iga liikmesriik, etkontaktpunktides osatakse peale oma keele piisaval tasemel veelüht Euroopa Ühenduse institutsioonide ametlikku keelt, pidadessilmas vajadust suhelda teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.
Liikmesriigid hõlbustavad ja soodustavad kontaktpunktidetöötajate keeleõpet ning edendavad liikmesriikidekontaktpunktide töötajate ametialaseid vahetusi.
148 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
458
Artikkel 8
Sidevahendid
Kontaktpunktid kasutavad asjakohaseimaid tehnoloogia-vahendeid, et vastata võimalikult tulemuslikult ja kiiresti neileesitatud küsimustele.
II JAOTIS
VÕRGU KOOSOLEKUD
Artikkel 9
Kontaktpunktide koosolekud
1. Võrgu kontaktpunktid tulevad kokku vähemalt kord pooleaasta jooksul kooskõlas artikliga 12.
2. Igat liikmesriiki esindab nendel koosolekutel üks või mitu kon-taktpunkti, kellele lisaks võib osaleda ka teisi võrgu liikmeid, kuidkokku maksimaalselt neli esindajat liikmesriigi kohta.
3. Kontaktpunktide esimene koosolek toimub hiljemalt 1. märt-sil 2003, ilma et see piiraks eelnevate ettevalmistavate koosole-kute pidamist.
Artikkel 10
Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärk
1. Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärgid on:
a) võimaldada kontaktpunktidel üksteisega tutvuda ja vahetadakogemusi eelkõige võrgu töö kohta;
b) tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamisekohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostööraames, pidades silmas eelkõige Euroopa Ühenduse võetudmeetmete rakendamist;
c) teha kindlaks tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava koostöö pari-mad tavad ja tagada asjakohase teabe levimine võrgu kaudu;
d) vahetada andmeid ja seisukohti, eelkõige seoses III jaotisesnimetatud kättesaadava teabe struktuuri, korralduse, sisu jasellele juurdepääsuga;
e) koostada suunised artiklis 15 sätestatud praktiliste teabeleh-tede järkjärguliseks väljatöötamiseks, eelkõige seoses käsitle-vate teemade ja infolehtede vormiga;
f) teha kindlaks III jaotises mainimata erialgatused, millel on sar-nased eesmärgid.
2. Liikmesriigid tagavad, et kontaktpunktide koosolekutel vahe-tatakse ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtudspetsiifiliste koostöömehhanismide toimimisega seoses saadudkogemusi.
Artikkel 11
Võrgu liikmete koosolekud
1. Tuleb pidada võrgu avatud koosolekuid, et võrgu liikmed saak-sid üksteist paremini tundma õppida ja omavahel kogemusi vahe-tada, et liikmetel oleks foorum, kus arutada õigusalase koostööraames tekkinud praktilisi ja õigusalaseid küsimusi ning käsitledaeriküsimusi.
Võib pidada ka konkreetsele teemale pühendatud koosolekuid.
2. Koosolekud kutsutakse kokku vajaduse korral, kooskõlasartikliga 12.
3. Komisjon määrab tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liik-mesriikidega iga koosoleku jaoks maksimaalse osalejate arvu.
Artikkel 12
Võrgu koosolekute korraldamine ja nende kulg
1. Komisjon kutsub tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liik-mesriikidega kokku artiklitega 9 ja 11 ettenähtud koosolekud.Komisjon on koosolekutel eesistujaks ja tagab sekretariaaditeenu-sed.
2. Enne iga koosolekut valmistab komisjon ette päevakorra eel-nõu, leppides kokku nõukogu eesistujaga ja konsulteerides liik-mesriikidega nende kontaktpunktide vahendusel.
3. Päevakord teatatakse kontaktpunktidele enne koosolekut.Kontaktpunktid võivad nõuda muudatuste tegemist või päevakor-rapunktide lisamist.
4. Pärast iga koosolekut koostab komisjon protokolli, mis edas-tatakse kontaktpunktidele.
5. Kontaktpunktide ja võrgu liikmete koosolekud võivad toimudaigas liikmesriigis.
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 149
459
III JAOTIS
VÕRGUS KÄTTESAADAV TEAVE JA ÜLDSUSELEETTENÄHTUD INFOSÜSTEEM
Artikkel 13
Võrgus levitatav teave
1. Võrgus levitatava teabe hulka kuulub:
a) artikli 2 lõikes 5 nimetatud teave;
b) muu teave, mida kontaktpunktid võrgu nõuetekohaseks toi-mimiseks vajalikuks peavad.
2. Lõike 1 kohaldamiseks töötab komisjon kontaktpunktidegakonsulteerides järk-järgult välja turvalise ja piiratud juurdepää-suga elektroonilise teabevahetussüsteemi.
Artikkel 14
Üldsusele ettenähtud infosüsteem
1. Üldsusele ettenähtud internetipõhine infosüsteem, sealhulgasvõrgu kodulehekülg, töötatakse järk-järgult välja kooskõlas artik-litega 17 ja 18.
2. Infosüsteem koosneb järgmistest elementidest:
a) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levad kehtivad või ettevalmistamisel olevad ühenduse doku-mendid;
b) riigisisesed meetmed punktis a nimetatud kehtivate dokumen-tide rakendamiseks asjaomases liikmesriigis;
c) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levad kehtivad rahvusvahelised dokumendid, mille osalisedliikmesriigid on, ning kõnealuste dokumentidega seotud dek-laratsioonid ja reservatsioonid;
d) ühenduse kohtupraktika tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavaõigusalase koostöö valdkonnas;
e) artikliga 15 ettenähtud teabelehed.
3. Lõike 2 punktides a–d nimetatud teabe andmiseks peab võrgukoduleheküljel vajaduse korral kasutama linke teistele lehekülge-dele, kust on võimalik saada algupärast teavet.
4. Samuti hõlbustab võrgu kodulehekülg juurdepääsu muudelesamas valdkonnas avalikkuse teavitamiseks mõeldud algatustele jaliikmesriikide õigussüsteeme käsitlevat teavet sisaldavatele lehe-külgedele.
Artikkel 15
Teabelehed
1. Teabelehed käsitlevad eelisjärjekorras küsimusi, mis on seotudõiguskaitse kättesaadavusega liikmesriikides, ja sisaldavad teavetkohtumenetluse algatamise ja õigusabi saamise menetluste kohta,ilma et see piiraks muid ühenduse algatusi, mida võrk peab täie-likult arvesse võtma.
2. Teabelehed peavad olema praktilised ja sisutihedad. Need tulebkirjutada kergesti mõistetavas keeles ja need peavad sisaldamaüldsusele ettenähtud praktilist teavet. Teabelehed tuleb etapiviisi-liselt koostada vähemalt järgmistel teemadel:
a) liikmesriikide õigussüsteemi põhimõtted ja õigusasutusteorganisatsioon;
b) kohtumenetluse algatamise kord, eelkõige väiksema tähtsu-sega hagide puhul, ja edasine kohtumenetlus, sealhulgas eda-sikaebamise võimalused ja menetlus;
c) õigusabi saamise tingimused ja kord, sealhulgas selles valdkon-nas aktiivselt tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide üles-annete kirjeldused, võttes arvesse programmi “Dialoog koda-nikega” raames tehtud tööd;
d) dokumentide kätteandmist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad;
e) eeskirjad ja menetlused mõnes teises liikmesriigis tehtud koh-tuotsuse täitmiseks;
f) võimalused ja menetlused ajutiste kergendavate meetmeterakendamiseks, eelkõige seoses varade arestimisega kohtuot-suse täitmise eesmärgil;
g) alternatiivsed vaidluste lahendamise võimalused ning teavetarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud jakogu ühendust hõlmava võrgu siseriiklike teabe- ja nõustamis-keskuste kohta;
h) juristi elukutse korraldus ja toimimine.
4. Vajaduse korral sisaldavad teabelehed liikmesriikide asjakohastkohtupraktikat.
5. Teabelehed võivad sisaldada üksikasjalikumat teavet spetsialis-tidele.
Artikkel 16
Teabe ajakohastamine
Võrgus ja üldsusele artiklite 13–15 kohaselt levitatavat teavetajakohastatakse regulaarselt.
150 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd
460
Artikkel 17
Komisjoni roll avalikus infosüsteemis
Komisjon:
1. vastutab üldsusele ettenähtud infosüsteemi haldamise eest;
2. loob kontaktpunktidega konsulteerides oma veebisaidi raamesvõrgu kodulehekülje;
3. annab teavet ühenduse õiguse jamenetluste asjakohaste aspek-tide, sealhulgas ühenduse pretsedendiõiguse kohta kooskõlasartikliga 14;
4. a) tagab, et teabelehtede vorming on järjepidev ja et needsisaldavad kogu teavet, mida võrk vajalikuks peab;
b) korraldab seejärel nende tõlkimise teistesse ühenduse ins-titutsioonide ametlikesse keeltesse ja riputab need võrgukoduleheküljele.
Artikkel 18
Kontaktpunktide roll avalikus infosüsteemis
Kontaktpunktid tagavad, et:
1. komisjonile antakse asjakohast teavet, mis on vajalik infosüs-teemi loomiseks ja selle toimimiseks;
2. süsteemi lisatud teave on täpne;
3. komisjoni teavitatakse viivitamatult kõikidest ajakohastustestkohe, kui mingit teavet on vaja muuta;
4. vastavate liikmesriikidega seotud teabelehed koostatakse järk-järgult, kooskõlas artikli 10 lõike 1 punktis e nimetatud suu-nistega;
5. nende liikmesriigis korraldatakse võrgu koduleheküljele ripu-tatud teabelehtede võimalikult lai levik.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Läbivaatamine
1. Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembriks 2005 ning seejärelvähemalt iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogulening majandus- ja sotsiaalkomiteele kontaktpunktide antud teabepõhjal aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. Aruandelelisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.
2. Aruanne sisaldab muu hulgas küsimust, mis käsitleb otseseavaliku juurdepääsu võimalust võrgu kontaktpunktidele, juristidejuurdepääsu võrgu toimimist käsitlevale teabele ja selle toimimi-ses osalemist ning koostoimet tarbijavaidluste kohtuvälisekslahendamiseks ettenähtud ja kogu ühendust hõlmava võrguga.Samuti käsitletakse võrgu kontaktpunktide ning tsiviil- ja kauban-dusküsimustes tehtava õigusalase koostööga seotud ühenduse võirahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud pädevate asutustevahelisi suhteid.
Artikkel 20
Võrgu põhialuste kehtestamine
Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 2 lõikes 5 nõutava teabehiljemalt 1. juuniks 2002.
Artikkel 21
Kohaldamiskuupäev
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2002, väljaarvatud artikleid 2 ja 20, mida kohaldatakse alates otsuseteatavakstegemisest nendele liikmesriikidele, kellele see onadresseeritud.
Otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas EuroopaÜhenduse asutamislepinguga.
Brüssel, 28. mai 2001
Nõukogu nimel
eesistuja
T. BODSTRÖM
19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 151
461
462
8
463
Õigusabi
8
464
8a
8a
Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega parandatakse õiguskaitse
kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta
õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad
466
32003L0008
31.1.2003 EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA L 26/41
NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/8/EÜ,27. jaanuar 2003,
millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistesvaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artiklit 67,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ja arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on taga-tud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomi-seks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese toimega jasiseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmedseoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.
(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavad needmeetmed hõlmama tsiviilasjade lahendamise tõrgetetasujumiseks takistuste kõrvaldamist, vajaduse korral eden-dades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlus-normide kokkusobivust.
(3) Euroopa Ülemkogu kutsus 15. ja 16. oktoobril 1999 Tam-peres nõukogu üles kehtestama miinimumnõudeid, mistagaksid piiriülestes asjades antava tasuta õigusabi küllal-dase taseme kogu liidus.
(4) Kõik liikmesriigid on 4. novembri 1950. aasta inimõigusteja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni osalised.Käesoleva direktiivi teemasid ja eriti mõlema vaidluspoolevõrdsuse põhimõtet käsitletakse selle konventsioonigakooskõlas.
(5) Käesolev direktiiv püüab edendada tasuta õigusabi andmistpiiriülestes vaidlustes isikutele, kellel pole selleks piisavaltvahendeid ja eeldusel, et õiguskaitse kättesaadavuse
tagamiseks on vaja abi. Õiguskaitse kättesaadavuse üldtun-nustatud õigust kinnitab taas ka Euroopa Liidu põhiõigusteharta artikkel 47.
(6) Ei vaidluspoole, st ka hageja või kostja vahendite puudu-mine ega vaidluse piiriülesest laadist tulenevad raskused eitohiks piirata õiguskaitse tegelikku kättesaadavust.
(7) Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva direktiivi eesmärketäielikult täita ning seda saaks paremini täita ühendusetasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asuta-mislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhi-mõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmär-kide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(8) Käesoleva direktiivi peaeesmärk on tagada piiriülestes vaid-lustes antava tasuta õigusabi küllaldane tase, sätestades sel-leks ühised miinimumnõuded sellistes vaidlustes antavatasuta õigusabi kohta. Sobivaim õigusakt selleks on nõu-kogu direktiiv.
(9) Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriülestes vaidlustestsiviil- ja kaubandusasjade suhtes.
(10) Kõikidel käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatsiviil- või kaubandusvaidlusega seotud isikutel peab olemavõimalus kaitsta oma õigusi kohtu ees isegi siis, kui nendevaranduslik seisund ei võimalda kanda menetluse kulusid.Tasuta õigusabi peetakse asjakohaseks siis, kui see annabselle saajale käesolevas direktiivis sätestatud tingimustelvõimaluse saada reaalset õiguskaitset.
(11) Tasuta õigusabi peaks hõlmama kohtumenetluse eelsetnõustamist, mille eesmärk on saavutada kohtuväline kok-kulepe menetlust algatamata, anda õigusabi menetluse alg-atamisel ja kohtus esindamisel ning abi menetluskuludekatmisel või sellest vabastamist.
(12) Kas menetluskulud võivad hõlmata teise poole kulusid, mison määratud tasuta õigusabi saajale, määratakse kindlaksselle liikmesriigi õigusega, kus asub kohus või kus taotle-takse kohtuotsuse täitmisele pööramist.
(13) Kõikidel liidu kodanikel peab olenemata sellest, kas nendealaline asu- või elukoht on liikmesriigi territooriumil,olema piiriülestes vaidlustes õigus tasuta õigusabile, kuinad vastavad käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimuste-le. Sama kehtib kolmandate riikide kodanike suhtes, keselavad seaduslikult mõnes liikmesriigis.
(1) EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 368.(2) Arvamus on esitatud 25. septembril 2002 (Euroopa Ühenduste Tea-
tajas seni avaldamata).(3) EÜT C 221, 17.9.2002, lk 64.
90 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
467
(14) Liikmesriikidele tuleks jätta vabadus määrata käesolevasdirektiivis määratletud tingimustel kindlaks see künnis,millest alates võib isiku puhul eeldada, et ta on võimelinemenetluskulusid ise kandma. See künnis tuleb kindlaksmäärata arvestades selliseid objektiivseid tegureid nagu sis-setulek, kapital või perekondlik olukord.
(15) Käesoleva direktiivi eesmärki ei oleks aga võimalik saavu-tada, kui tasuta õigusabi taotlejatel ei oleks võimalik tões-tada, et nad ei ole võimelised menetluskulusid kandma,isegi kui nende sissetulek ületab asja läbivaatava kohtu asu-koha liikmesriigi poolt kindlaksmääratud künnist. Kaalu-des, kas tasuta õigusabi andmine nendel alustel on õigus-tatud, võivad asja läbivaatava kohtu asukoha liikmesriigiametiasutused võtta arvesse seda, kas abitaotleja vastaboma alalise asu- või elukoha liikmesriigi kehtestatud abi-kõlbulikkuse nõuetele.
(16) Võimalust kasutada konkreetse asja puhul õiguskaitsereaalse kättesaadavuse tagamiseks muid mehhanisme eiloeta tasuta õigusabiks. Samas võib see olla aluseks eeldu-sele, et asjaomane isik on oma ebasoodsamast rahalisestolukorrast olenemata võimeline kandma ise oma menet-luskulud.
(17) Liikmesriikidele tuleks anda võimalus keelduda tasutaõigusabi taotluste rahuldamisest ilmselt alusetu hagi kor-ral või asja sisuga seotud põhjustel, kui samal ajal paku-takse kohtumenetluse eelset nõustamist ja õiguskaitse kät-tesaadavus on tagatud. Taotluste sisulisel otsustamiselvõivad liikmesriigid jätta rahuldamata need tasuta õigus-abi taotlused, milles taotleja nõuab kahjutasu oma vääri-kuse kahjustamise eest, kuid ei ole saanud materiaalset võirahalist kahju, või milles esitatud nõue tuleneb otseselttaotleja tegevusalast või kutsetegevusest.
(18) Liikmesriikide õigussüsteemide keerukus ja nendevahelisederinevused ning piiriüleste vaidluste kulukus ei tohiks tehaõiguskaitset kättesaamatuks. Vastavalt sellele peaks tasutaõigusabi hõlmama kulusid, mis on otseselt seotud vaidlusepiiriülese mõõtmega.
(19) Kaaludes, kas isiku füüsiline kohalolek kohtus on vajalik,võtavad liikmesriigi kohtud arvesse kõiki soodsaid võima-lusi, mida pakub nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus(EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koos-töö kohta tsiviil- või kaubandusasjades tõendite kogumi-sel. (1)
(20) Kui tasuta õigusabi taotlus rahuldatakse, peab see abi hõl-mama kogu menetluse kulusid, sealhulgas kohtuotsusetäitmisele pööramisest tulenevaid kulusid; selle saaja peaksseda abi edasi saama, kui tema vastu esitatakse
edasikaebus või ta esitab selle ise ja kui rahaliste vahenditening vaidluse sisuga seotud tingimused on jätkuvalt täide-tud.
(21) Tasuta õigusabi tuleb võrdsetel tingimustel anda nii tava-päraste kohtumenetluste kui ka kohtuväliste menetluste,nagu näiteks lepitusmenetluse korral, kui viimaste kasuta-mine on nõutav seaduse alusel või kui vastava menetlusemäärab kohus.
(22) Tasuta õigusabi tuleks käesolevas direktiivis määratletudtingimustel samuti anda autentsete dokumentide täitmiselepööramisel teistes liikmesriikides.
(23) Kuna tasuta õigusabi annab see liikmesriik, kus asub asjaläbivaatav kohus või kus taotletakse täitmisele pööramist,peab see liikmesriik kohaldama oma õigusakte kooskõlaskäesoleva direktiivi põhimõtetega, välja arvatud kohtume-netluse eelse abi korral, kui tasuta õigusabi taotleja alalineasu- või elukoht ei ole kohtu asukoha liikmesriigis.
(24) On asjakohane, et tasuta õigusabi annab või selle andmi-sest keeldub selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub asjaläbivaatav kohus või kus kohtuotsus kuulub täitmisele. Seekehtib nii siis, kui kohus arutab asja sisuliselt, kui ka siis,kui ta peab kõigepealt otsustama oma pädevuse antudasjas.
(25) Liikmesriikide vahel tuleks korraldada kohtukoostööd tsi-viilasjades, et julgustada avalikkuse ja erialaringkondadeteavitamist ning lihtsustada ja kiirendada tasuta õigusabitaotluste edastamist liikmesriikide vahel.
(26) Käesoleva direktiiviga ettenähtud teavitus- ja edastusmeh-hanismid on inspireeritud otseselt Strasbourgis 27. jaanua-ril 1977. aastal allakirjutatud tasuta õigusabi taotluste edas-tamise Euroopa kokkuleppes (edaspidi “1977. aastakokkulepe”) sätestatud mehhanismidest. Tasuta õigusabitaotluste edastamiseks on määratud tähtaeg, mida1977. aasta kokkuleppega ette nähtud ei ole. Suhteliseltlühike tähtaeg aitab kaasa õigusemõistmise tõrgeteta toi-mimisele.
(27) Käesoleva direktiivi kohaselt edastatav teave peaks olemakaitstud. Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikutekaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmetevaba liikumise kohta) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõu-kogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/66/EÜ (miskäsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatusekaitset telekommunikatsioonisektoris) (3) on kohaldatavad,ei ole käesoleva direktiiviga vaja ette näha erisätteid and-mekaitse kohta.
(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(3) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 91
468
(28) Kui luua tasuta õigusabi taotlustele ning tasuta õigusabitaotluste edastamisele piiriüleste vaidluste korral tüüp-vorm, siis teeb see menetluste lihtsamaks ja kiiremaks.
(29) Peale selle tuleks need vormid, nagu ka siseriiklikud taot-luste vormid, teha kättesaadavaks Euroopa tasandil otsu-sega 2001/470/EÜ (1) loodud Euroopa kohtute võrgu tea-besüsteemi kaudu.
(30) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendamisvolituste kasutamise menetlused. (2)
(31) Tuleb täpsustada, et piiriüleste vaidluste kohta miinimum-nõuete kehtestamine ei takista liikmesriike kehtestamasttasuta õigusabi taotlejatele ja saajatele soodsamaid tingi-musi.
(32) 1977. aasta kokkulepe ja tasuta õigusabi taotluste edasta-mise Euroopa kokkuleppe 2001. aastal Moskvas allakirju-tatud lisaprotokoll jäävad 1977. aasta kokkuleppe või sellelisaprotokolli osalistest liikmesriikide ja kolmandate riikidesuhetes kehtima. Samas on käesolev direktiiv 1977. aastakokkuleppes ja selle lisaprotokollis sisalduvate sätete suh-tes liikmesriikide vahelistes suhetes ülimuslik.
(33) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva direktiivi vas-tuvõtmisel.
(34) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vas-tuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega temasuhtes kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Eesmärgid ja kohaldamisala
1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada õigusabi kättesaa-davust piiriülestes vaidlustes, kehtestades sellistes vaidlustesantava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad.
2. Direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades tekkinudpiiriüleste vaidluste suhtes igat liiki kohtutes. Seda ei kohaldataeelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes.
3. Käesolevas direktiivis hõlmab termin “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 2
Piiriülesed vaidlused
1. Käesoleva direktiivi tähenduses on vaidlus piiriülene siis, kuikäesoleva direktiivi raames tasuta õigusabi taotleva poole alalineasu- või elukoht on mõnes teises liikmesriigis kui liikmesriik, kusasub asja läbivaatav kohus või kus otsus kuulub täitmisele.
2. Liikmesriik, kus on poole alaline asukoht, määratakse kindlakskooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ)nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil-ja kaubandusasjades) (3) artikliga 59.
3. Vaidluse piiriülesuse kindlaksmääramisel on määravaks hetk,mil kooskõlas käesoleva direktiiviga esitatakse taotlus.
II PEATÜKK
ÕIGUS TASUTA ÕIGUSABILE
Artikkel 3
Õigus tasuta õigusabile
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva vaidlusega seo-tud füüsilistel isikutel on õigus saada asjakohast tasuta õigusabi,et tagada neile õiguskaitse reaalne kättesaadavus käesolevas direk-tiivis sätestatud tingimustel.
2. Tasuta õigusabi peetakse asjakohaseks, kui see tagab:
a) kohtumenetluse eelse nõustamise eesmärgiga saavutada lahen-dus kohtumenetlust algatamata;
b) õigusabi ja kohtus esindamise ning tasuta õigusabi saaja vabas-tamise menetluskuludest, sealhulgas artiklis 7 osutatud kulu-dest ja kohtu poolt menetluse ajal toiminguid sooritama mää-ratud isikute tasudest, või nende katmisel abistamist.
Liikmesriikides, kus kohtasja kaotaja on kohustatud hüvitamavõitjale selle kulud ja kui kaotajaks on tasuta õigusabi saaja, katabtasuta õigusabi võitja kulud, kui ta oleks teinud seda ka siis, kuitema saaja alaline asu- või elukoht oleks olnud liikmesriigis, kusasub kohus.
(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(3) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määru-sega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).
92 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
469
3. Liikmesriigid ei pea õigusabi või esindust kohtus andmamenetlustes, mis on mõeldud spetsiaalselt selleks, et vaidluspoo-led saaksid end ise esindada, välja arvatud juhul, kui kohus või mistahes muu pädev asutus otsustab poolte võrdsuse tagamiseks võiseoses asja keerukusega teisiti.
4. Liikmesriigid võivad nõuda, et tasuta õigusabi saajad maksak-sid mõistliku osa menetluskuludest, võttes arvesse artiklis 5 osu-tatud tingimusi.
5. Liikmesriigid võivad näha ette, et pädev asutus võib otsustada,et tasuta õigusabi saajad peavad selle täielikult või osaliselt tagasimaksma, kui nende rahaline olukord on oluliselt paranenud võikui tasuta õigusabi andmise otsus tehti saaja poolt antud ebatäpseteabe põhjal.
Artikkel 4
Diskrimineerimisest hoidumine
Liikmesriigid annavad tasuta õigusabi, diskrimineerimata liidukodanikke ja kolmandate riikide kodanikke, kes elavadseaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil.
III PEATÜKK
TASUTA ÕIGUSABI TINGIMUSED JA ULATUS
Artikkel 5
Rahaliste vahenditega seotud tingimused
1. Liikmesriigid annavad tasuta õigusabi õiguskaitse reaalse kät-tesaadavuse tagamiseks artikli 3 lõikes 1 osutatud isikutele, kes onoma majandusliku olukorra tõttu osaliselt või täielikult võimetudkandma artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluskulusid.
2. Isiku majanduslikku olukorda hindab kohtu asukoha liikmes-riigi pädev asutus mitmesuguste objektiivsete tegurite, nagu näi-teks sissetulek, kapital või perekondlik olukord, taustal, hinnatessealhulgas nende isikute sissetulekuid, kes on rahaliselt taotlejaülalpidamisel.
3. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks künniseid, millest ala-tes eeldatakse taotlejate puhul, et nad on võimelised kandma osa-liselt või täielikult artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluskulusid.Need künnised määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2määratletud kriteeriumide põhjal.
4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud künnisedei tohi takistada tasuta õigusabi andmist nendest kõrgemale jää-vatele taotlejatele, kes tõestavad, et nad ei ole võimelised artikli 3lõikes 2 osutatud menetluskulusid kandma oma alalise asu- võielukoha liikmesriigi ja kohtu asukoha liikmesriigi elukallidusteerinemise tõttu.
5. Tasuta õigusabi ei pruugita taotlejatele anda, kui neil on konk-reetsel juhul reaalne juurdepääs muudele mehhanismidele, miskatavad artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluskulusid.
Artikkel 6
Vaidluste sisuga seotud tingimused
1. Liikmesriigid võivad näha ette, et pädevad asutused võivad ilm-selt alusetute hagide puhul tasuta õigusabi taotlusi rahuldamatajätta.
2. Kui tasuta õigusabi taotlejale pakutakse kohtumenetluse eelsetnõustamist, võidakse asja sisuga seotud põhjustel keelduda talleedasist tasuta õigusabi andmast või selle tühistada, kui õiguskaitsekättesaadavus on tagatud.
3. Taotlust sisuliselt otsustades ja ilma, et see piiraks artiklit 5,kaaluvad liikmesriigid konkreetse asja tähtsust taotlejale, kuid või-vad samuti võtta arvesse asja laadi, kui taotleja nõuab kahjutasuoma väärikuse kahjustamise eest, kuid ei ole kannatanud mate-riaalset ega rahalist kahju, või kui taotluses on esitatud nõue, mistuleneb otseselt taotleja tegevusalast või kutsetegevusest.
Artikkel 7
Vaidluste piiriülesusega seotud kulud
Kohtu asukoha liikmesriigis antav tasuta õigusabi katab järgmisivaidluste piiriülesusega otseselt seotud kulusid:
a) suuline tõlge;
b) kohtu või pädeva asutuse poolt nõutavate ja tasuta õigusabisaaja poolt esitatavate dokumentide tõlkimine, mida on vajaasja lahendamiseks; ja
c) taotleja sõidukulud, kui taotleja esindajate füüsilist ilmumistkohtusse nõuab seadus või selle liikmesriigi kohus ning seekohus otsustab, et asjaomaseid isikuid ei ole võimalik rahul-davalt ära kuulata muul teel.
Artikkel 8
Alalise asu- või elukoha liikmesriigi kantavad kulud
Liikmesriik, kus on tasuta õigusabi taotleja alaline asu- või elu-koht, annab artikli 3 lõikes 2 osutatud tasuta õigusabi, et katta:
a) kulusid, mis on seotud kohaliku juristi või muu seadusegajuriidilist nõustamist pakkuma volitatud isiku abiga ja mis onselles liikmesriigis tekkinud ajani, mil tasuta õigusabi taotlusjõuab kooskõlas käesoleva direktiiviga kohtu asukoha liikmes-riiki;
b) taotluse ja vajalike tõendavate dokumentide tõlkimist, kuitaotlus esitatakse selle liikmesriigi ametiasutustele.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 93
470
Artikkel 9
Tasuta õigusabi kestvus
1. Tasuta õigusabi antakse saajatele täielikult või osaliselt edasi, etkatta kohtu asukoha liikmesriigis kohtuotsuse täitmisel tekkivaidkulusid.
2. Tasuta õigusabi saaja, kes on saanud seda kohtu asukoha liik-mesriigis, saab jätkuvalt tasuta õigusabi, mis on ette nähtud selleliikmesriigi õigusega, kus taotletakse kohtuotsuse tunnustamistvõi täitmisele pööramist.
3. Tasuta õigusabi saamise võimalus jääb vastavalt artiklitele 5 ja6 alles, kui selle saaja vastu esitatakse edasikaebus või saaja esitabselle ise.
4. Liikmesriigid võivad artikli 3 lõigetes 3 ja 5 ning artiklites 5 ja6 sätestatud alustel ette näha taotluse taasläbivaatamise kohtume-netluse mis tahes staadiumis, sealhulgas käesoleva artikli lõige-tes 1–3 osutatud menetlustoimingute ajal.
Artikkel 10
Kohtuvälised menetlused
Tasuta õigusabi laiendatakse käesolevas direktiivis määratletudtingimustel samuti kohtuvälistele menetlustele, kui pooled onneid vastavalt seadusele kohustatud kasutama või kui seda nõuabvaidluspooltelt kohus.
Artikkel 11
Autentsed dokumendid
Tasuta õigusabi antakse käesolevas direktiivis määratletudtingimustel autentsete dokumentide täitmisele pööramiseksteistes liikmesriikides.
IV PEATÜKK
MENETLUS
Artikkel 12
Tasuta õigusabi andev asutus
Tasuta õigusabi annab või selle andmisest keeldub kohtu asukohaliikmesriigi pädev asutus, ilma et see piiraks artiklit 8.
Artikkel 13
Tasuta õigusabi taotluste esitamine ja edastamine
1. Tasuta õigusabi taotlusi võib esitada kas:
a) taotluse esitaja alalise asu- või elukoha liikmesriigi pädevaleasutusele (edastavale asutusele) või
b) kohtu asukoha liikmesriigi või selle liikmesriigi pädevale asu-tusele, kus otsus täitmisele kuulub (saavale asutusele).
2. Tasuta õigusabi taotlused esitatakse ja tõendavad dokumendidtõlgitakse:
a) pädeva saava asutuse liikmesriigi ametlikku keelde või ühteliikmesriigi keeltest, mis vastab ühele Ühenduse institutsioo-nide keeltest, või
b) mõnesse teise keelde, mille kohta on see liikmesriik teatanud,et ta aktsepteerib seda vastavalt artikli 14 lõikele 3.
3. Pädevad edastavad asutused võivad keelduda taotlust edasta-mast, kui see on selgelt:
a) alusetu või
b) väljaspool käesoleva direktiivi kohaldamisala.
Selliste otsuste suhtes kohaldatakse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 osu-tatud tingimusi.
4. Pädev edastav asutus aitab taotluse esitajal tagada, et taotlusegaon kaasas kõik tõendavad dokumendid, mille kohta on teada, etneed on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. Samuti aitab ta taot-luse esitajal hankida vastavalt artikli 8 punktile b tõendavateledokumentidele mis tahes vajalikke tõlkeid.
Pädev edastav asutus edastab taotluse teise liikmesriigi pädevalesaavale asutusele 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, kus-juures taotlus peab olema nõuetekohaselt vormistatud ühes lõi-kes 2 osutatud keeltest ning tõendavad dokumendid peavad vaja-duse korral olema tõlgitud ühte nendest keeltest.
5. Käesoleva direktiivi alusel edastatavaid dokumente ei tule lega-liseerida ning nende suhtes ei tule täita ka mis tahes muid sama-väärseid formaalsusi.
6. Liikmesriigid ei tohi nõuda lõike 4 järgi osutatud teenuste eesttasu. Tasuta õigusabi taotluse esitaja alalise asu- või elukoha liik-mesriik võib sätestada, et taotluse esitaja peab pädeva edastavaasutuse kantud tõlkimise kulud hüvitama, kui pädev asutus tasutaõigusabi taotluse rahuldamata jätab.
Artikkel 14
Pädevad asutused ja keel
1. Liikmesriigid määrava kindlaks asutuse või asutused, mis onpädevad tasuta õigusabi taotlusi edastama (edastavad asutused) jasaama (saavad asutused).
2. Iga liikmesriik annab komisjonile järgmised andmed:
— lõikes 1 osutatud pädevate edastavate ja saavate asutustenimed ja aadressid,
— nende territoriaalne pädevus,
94 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
471
— sidevahendid, mille abil nad taotlusi vastu võtavad, ning
— keeled, mida võib kasutada taotluse täitmiseks.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile selle Ühenduse institutsioo-nide ametliku keele või keeled, mis ei ole nende enda keel ja midapädev saav asutus aktsepteerib kooskõlas käesoleva direktiivigasaadavate tasuta õigusabi taotluste keelena.
4. Liikmesriigid saadavad lõigetes 2 ja 3 osutatud andmed komis-jonile enne 30. novembrit 2004. Nende andmete mis tahes edas-pidisest muutumisest teatatakse komisjonile hiljemalt kaks kuudenne muutumise jõustumist selles liikmesriigis.
5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teave avaldatakse Euroopa ÜhendusteTeatajas.
Artikkel 15
Taotluste läbivaatamine
1. Tasuta õigusabi taotlusi läbi vaatama volitatud siseriiklikudametiasutused tagavad, et taotluse esitajale antakse tema taotluseläbivaatamise kohta täielikku teavet.
2. Taotluse osaline või täielik rahuldamata jätmine tuleb põhjen-dada.
3. Liikmesriigid näevad ette tasuta õigusabi taotlusi tagasi rahul-damata jätvate otsuste läbivaatamise või edasikaebamise võima-luse. Liikmesriigid võivad teha erandi juhtudel, kui tasuta õigus-abi taotluse jätab rahuldamata kohus, mille sisulise otsuse vastusiseriiklik õigus või apellatsioonikohus õiguskaitsevahendit ette einäe.
4. Kui artikli 6 alusel tasuta õigusabi andmisest keeldumise võiselle tühistamise otsuse vastu esitatavad edasikaebused on haldus-likku laadi, kuuluvad nad alati kohtulikule läbivaatamisele.
Artikkel 16
Tüüpvorm
1. Tasuta õigusabi taotluste edastamise hõlbustamiseks kehtesta-takse taotlustele ja nende edastamiseks artikli 17 lõikes 2 sätesta-tud korras tüüpvorm.
2. Tüüpvorm tasuta õigusabi taotluste edastamiseks kehtesta-takse hiljemalt 30. maiks 2003.
Tasuta õigusabi taotluste tüüpvorm kehtestatakse hiljemalt30. novembriks 2004.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 18
Teave
Pädevad siseriiklikud asutused teevad koostööd üldsuse jaerialaringkondade teavitamisel tasuta õigusabi mitmesugustestsüsteemidest eelkõige otsusega 2001/470/EÜ loodud Euroopakohtute võrgu kaudu.
Artikkel 19
Soodsamad sätted
Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel ette näha tasutaõigusabi taotlejatele ja saajatele soodsamaid sätteid.
Artikkel 20
Suhe muude õigusaktidega
Käesolev direktiiv on liikmesriikide vahelistes suhetes ja direktiivikohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ülimuslik sätete suhtes,mis sisalduvad liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- ja mitmepool-setes lepingutes, kaasa arvatud:
a) Strasbourgis 27. jaanuaril 1977. aastal allakirjutatud tasutaõigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe, mida onmuudetud tasuta õigusabi taotluste edastamise Euroopa kok-kuleppe 2001. aastal Moskvas allakirjutatud lisaprotokolliga;
b) 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaa-davuse Haagi konventsioon.
Artikkel 21
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajali-kud õigusnormid hiljemalt 30. novembril 2004; erandiks onartikli 3 lõike 2 punkt a, mille puhul käesolev direktiiv võetaksesiseriiklikku õigusse üle hiljemalt 30. mail 2006. Liikmesriigidteatavad nendest õigusnormidest viivitamata komisjonile.
19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 95
472
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nen-desse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nendejuurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevadette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigareguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste sise-riiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisepäeval.
Artikkel 23
Adressaadid
Käesolev direktiiv on vastavalt Euroopa Ühenduseasutamislepingule adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 27. jaanuar 2003
Nõukogu nimel
eesistuja
G. PAPANDREOU
96 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd
473
474
9
475
Kuriteoohvrite hüvitus
9
476
9a
9a
Nõukogu direktiiv 2004/80/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist
478
32004L0080
6.8.2004EUROOPA LIIDU TEATAJAL 261/15
NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/80/EÜ,29. aprill 2004,
mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartiklit 308,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Ühenduse üks eesmärke on isikute ja teenustevaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikidevahel.
(2) Euroopa Kohus tõdes Cowani (4) kohtuasjas, et kui ühen-duse õigus tagab füüsilisele isikule vabaduse minna teiseliikmesriiki, tuleneb selle isiku kaitse kahju eest kõnealusesliikmesriigis seal elavate kodanike ja isikutega samadelalustel otseselt nimetatud liikumisvabadusest. Kuriteoohv-ritele hüvitise maksmist hõlbustavad meetmed peaksidmoodustama selle eesmärgi realiseerimise osa.
(3) Euroopa Ülemkogu esitas oma Tampere kohtumisel 15. ja16. oktoobril 1999 üleskutse kuriteoohvrite kaitse miini-mumstandardite koostamiseks, eelkõige seoses õiguskaitsekättesaadavusega kuriteoohvritele ja nende õigusega kah-jude, sealhulgas kohtukulude, hüvitamisele.
(4) Euroopa Ülemkogu esitas oma 25. ja26. märtsi 2004. aasta Brüsseli istungil tehtud deklarat-sioonis terrorismi vastu võitlemise kohta üleskutse käes-oleva direktiivi vastuvõtmiseks enne 1. maid 2004.
(5) 15. märtsil 2001 võttis nõukogu vastu raamotsuse2001/220/JSK ohvrite seisundi kohtakriminaalmenetluses. (5) Käesolev otsus, mille aluseks onEuroopa Liidu lepingu VI jaotis, lubab kuriteoohvritelnõuda õiguserikkujalt kriminaalmenetluse käigus hüvitist.
(6) Euroopa Liidu kuriteoohvritel peaks olema õigus õiglaseleja asjakohasele hüvitisele neile osaks langenud kahju eestolenemata sellest, kus Euroopa Ühenduse piires kuritegutoime pandi.
(7) Käesoleva direktiiviga luuakse koostöösüsteem, et hõlbus-tada kuriteoohvritele hüvitise kättesaadavust piiriülesteljuhtudel, mis peaks toimima liikmesriikide territooriumilsooritatud tahtlike vägivallakuritegude ohvrite hüvitisskee-mide alusel. Seepärast tuleks kõigis liikmesriikides kehtes-tada hüvitamismehhanism.
(8) Enamik liikmesriike on sellised hüvitisskeemid juba loo-nud, mõned neist seoses oma vägivaldsete kuritegude ohv-rite hüvitisi käsitlevast 24. novembri 1983. aasta Euroopakonventsioonist tulenevate kohustuste täitmisega.
(9) Kuna käesolevas direktiivis sisalduvad meetmed on vajali-kud ühenduse eesmärkide saavutamiseks ning asutamisle-pingus ei ole ette nähtud muid volitusi kui käesoleva direk-tiivi vastuvõtmise volitused selle artiklis 308, tulekskohaldada nimetatud artiklit.
(10) Kuriteoohvritel ei õnnestu sageli õiguserikkujalt hüvitistsaada, kuna õiguserikkujal võivad puududa vajalikudvahendid kahju käsitleva kohtuotsuse täitmiseks või seetõt-tu, et õiguserikkujat ei suudeta kindlaks teha või kohtu allaanda.
(11) Liikmesriikide asutuste vahel tuleb sisse seada koostöösüs-teem, et hõlbustada hüvitise kättesaadavust juhtudel, millepuhul kuritegu sooritati ohvri elukohaliikmesriigist erine-vas liikmesriigis.
(12) Käesolev süsteem peaks tagama, et kuriteoohvrid saavadalati pöörduda oma elukohaliikmesriigi asutuse poole, ningpeaks lihtsustama piiriülestel juhtudel esinevaid praktilisi jakeelelisi probleeme.
(13) Süsteem peaks sisaldama sätteid, mis on vajalikud võimal-damaks kuriteoohvril leida taotluse esitamiseks vajalikkuteavet ning võimaldamaks tõhusat koostööd asjaomasteasutuste vahel.
(14) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakseiseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ühenduseõiguse üldprintsiipidena kinnitatud põhimõtteid.
(1) ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 69.(2) Arvamus on esitatud 23. oktoobril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni
avaldamata).(3) ELT C 95, 23.4.2003, lk 40.(4) Kohtuasi 186/87, Euroopa Kohtu lahendid 1989, lk 195.(5) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 1.
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 65
479
(15) Kuna liikmesriigid ei saa täielikult täita eesmärki, millekson hõlbustada kuriteoohvrite juurdepääsu hüvitisele piiriü-lestel juhtudel, ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse jamõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artik-lis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatudartikliga sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaseltei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutami-seks vajalikust kaugemale.
(16) Direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastuvõtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendus-volituste kasutamise menetlus, (1)
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
HÜVITISE KÄTTESAADAVUS PIIRIÜLESTEL JUHTUDEL
Artikkel 1
Elukohaliikmesriigis taotluse esitamise õigus
Liikmesriigid tagavad, et kui tahtlik vägivallakuritegu on toimepandud muus liikmesriigis kui see, kus hüvitise taotleja alaliseltelab, on taotlejal õigus esitada taotlus asutusele või mõnele muuleorganile viimatimainitud liikmesriigis.
Artikkel 2
Vastutus hüvitise maksmise eest
Hüvitist maksab selle liikmesriigi pädev asutus, milleterritooriumil kuritegu toime pandi.
Artikkel 3
Vastutavad asutused ja haldusmenetlus
1. Liikmesriigid moodustavad või määravad ühe või mitu asutustvõi muud organit, edaspidi abistav(ad) asutus(ed), kes vastutavadartikli 1 kohaldamise eest.
2. Liikmesriigid moodustavad või määravad ühe või mitu asutustvõi muud organit, kes vastutavad hüvitisetaotluste üle otsustamiseeest, edaspidi otsustav(ad) asutus(ed).
3. Liikmesriigid püüavad hoida hüvitise taotlejalt nõutavaid hal-dusformaalsusi minimaalsel tasemel.
Artikkel 4
Teave potentsiaalsetele taotlejatele
Liikmesriigid tagavad, et potentsiaalsel hüvitise taotlejal onliikmesriikide poolt asjakohaseks peetaval viisil juurdepääsvajalikule teabele hüvitise taotlemise võimaluste kohta.
Artikkel 5
Taotlejale osutatav abi
1. Abistav asutus varustab taotlejat artiklis 4 osutatud teabe javajalike taotluse vormidega vastavalt artikli 13 lõike 2 kohaseltkoostatud käsiraamatule.
2. Abistav asutus varustab taotlejat tema palvel üldiste juhiste jateabega taotluse täitmise ja võimaliku nõutava täiendava doku-mentatsiooni kohta.
3. Abistav asutus ei tegele taotluse hindamisega.
Artikkel 6
Taotluste edastamine
1. Abistav asutus edastab taotluse ja võimaliku täiendava doku-mentatsiooni võimalikult kiiresti otsustavale asutusele.
2. Abistav asutus edastab taotluse artiklis 14 osutatud standard-vormi kasutades.
3. Taotluse ja võimaliku täiendava dokumentatsiooni keel mää-ratakse kindlaks artikli 11 lõikes 1 sätestatud korras.
Artikkel 7
Taotluste vastuvõtmine
Artikli 6 kohaselt edastatud taotluse vastuvõtmisel saadab otsus-tav asutus abistavale asutusele ja taotlejale võimalikult kiirestijärgmise teabe:
a) asja käsitlemise eest vastutav kontaktisik või osakond;
b) taotluse kättesaamise kinnitus;
c) võimaluse korral märge taotluse suhtes otsuse tegemise umb-kaudse tähtaja kohta.(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
66 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
480
Artikkel 8
Täiendava teabe taotlused
Abistav asutus annab taotlejale vajaduse korral üldisi juhiseidotsustava asutuse võimalike lisateabenõuete täitmiseks.
Abistav asutus edastab need taotleja palvel võimalikult kiiresti otseotsustavale asutusele, lisades vajaduse korral võimaliku edastatudtäiendava dokumentatsiooni loetelu.
Artikkel 9
Taotleja ärakuulamine
1. Kui otsustav asutus otsustab kooskõlas oma liikmesriigi õigu-sega kuulata ära taotleja või mõni muu isik, näiteks tunnistaja võiekspert, võib ta pöörduda abistava asutuse poole, et korraldada:
a) isiku(te) otsene ärakuulamine otsustava asutuse poolt kooskõ-las selle liikmesriigi õigusega eelkõige telefoni- või videokon-verentsi teel; või
b) isiku(te) ärakuulamine selle liikmesriigi õiguse kohaselt abis-tava asutuse poolt, kes seejärel edastab ärakuulamise proto-kolli otsustavale asutusele.
2. Otsene ärakuulamine lõike 1 punkti a kohaselt võib toimudaüksnes koostöös abistava asutusega ja vabatahtlikkuse alusel, ilmaet otsustav asutus võiks rakendada sunnimeetmeid.
Artikkel 10
Otsusest teatamine
Otsustav asutus saadab otsuse hüvitise taotluse kohta artiklis 14osutatud standardvormi kasutades taotlejale ja abistavaleasutusele võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist kooskõlassiseriikliku õigusega.
Artikkel 11
Muud sätted
1. Asutuste vahel artiklite 6–10 kohaselt edastatud teaveesitatakse:
a) teabe adressaadiks oleva asutuse liikmesriigi ametlikes keeltesvõi ühes selles kasutatavatest keeltest, mis vastab ühele ühen-duse institutsioonide keeltest; või
b) mõnes muus ühenduse institutsioonide keeles, mille kõne-alune liikmesriik on märkinud endale vastuvõetavaks;
välja arvatud:
i) otsustava asutuste tehtud otsuste täistekst, kui keelte kasuta-mist reguleerib tema liikmesriigi õigus;
ii) ärast ärakuulamist vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile b koos-tatud aruanded, milles keelte kasutamise määrab kindlaks abis-tav asutus vastavalt nõudele, et see peab vastama ühenduseinstitutsioonide ühele keelele.
2. Abistava asutuse artiklite 1–10 kohaselt osutatud teenused eianna alust nõuda taotlejalt või otsustavalt asutuselt teenustasudevõi kulude hüvitamist.
3. Taotluse vormid ja muud artiklite 6–10 kohaselt edastatuddokumendid vabastatakse õigsuse tõendamisest ja samaväärsetestformaalsustest.
II PEATÜKK
SISERIIKLIKUD HÜVITISSKEEMID
Artikkel 12
1. Käesoleva direktiiviga koostatud eeskirjad hüvitise kättesaada-vuse kohta piiriülestel juhtudel toimivad vastavalt liikmesriikidehüvitisskeemidele, mis on suunatud nende territooriumil soorita-tud vägivaldsete kuritegude ohvritele.
2. Kõik liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikes eeskirjadesnähakse ette nende territooriumil sooritatud tahtlike vägivallaku-ritegude ohvrite hüvitisskeem, mis tagab ohvritele õiglase ja asja-kohase hüvitise.
III PEATÜKK
RAKENDUSSÄTTED
Artikkel 13
Komisjonile saadetav teave ja käsiraamat
1. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2005üksikasjalikud andmed järgmise kohta:
a) artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodud või määratud asutusteloetelu, sealhulgas vajaduse korral teave nende asutuste eripä-devuse ja tööpiirkonna kohta;
b) artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud keel(ed), mis on asutus-tele vastuvõetavad artiklite 6–10 kohaldamisel, ning muu(d)ametlik(ud) keel(ed) peale oma keele, mis on vastuvõetav(ad)taotluste esitamisel kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b.
19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 67
481
c) artikli 4 kohaselt sätestatud teave;
d) hüvitise taotlemise vormid;
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muuda-tustest kõnealuses teabes.
2. Koostöös liikmesriikidega koostab ja avaldab komisjon inter-netis käsiraamatu, mis sisaldab liikmesriikide lõike 1 alusel esita-tud teavet. Komisjon vastutab käsiraamatu vajalike tõlgete korral-damise eest.
Artikkel 14
Taotluste ja otsuste edastamise standardvorm
Hiljemalt 31. oktoobriks 2005 koostatakse standardvormidtaotluste ja otsuste edastamiseks artikli 15 lõikes 2 osutatudkorras.
Artikkel 15
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 16
Kesksed kontaktpunktid
Liikmesriigid määravad keskse kontaktpunkti järgmisel otstarbel:
a) abi osutamiseks artikli 13 lõike 2 rakendamisel;
b) tiheda koostöö ja teabevahetuse edendamiseks abistavate jaotsuseid tegevate asutuste vahel liikmesriikides ja
c) abi osutamiseks ja lahenduste otsimiseks võimalikele artik-lite 1–10 kohaldamisel ilmnevatele raskustele.
Kontaktpunkt tuleb korrapäraselt kokku.
Artikkel 17
Soodsamad sätted
Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikide järgmist tegevust, kui-võrd vastavad sätted on kooskõlas käesoleva direktiiviga:
a) soodsamate sätete kehtestamine või säilitamine kuriteoohvritevõi muude kuritegevusest puudutatud isikute huvides;
b) sätete kehtestamine või säilitamine väljaspool nende territoo-riumi sooritatud kuritegude ohvritele või muudele kõnealus-test kuritegudest puudutatud isikutele hüvitise maksmiseksvastavalt tingimustele, mille liikmesriigid võivad selle eesmärgisaavutamiseks määratleda.
Artikkel 18
Rakendamine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajali-kud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 2006, välja arva-tud artikli 12 lõige 2, mille täitmise kuupäev on 1. juuli 2005.Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva direktiivi täitmi-seks vajalikke meetmeid kohaldatakse üksnes taotlejate suhtes,kellele osaks saanud kahju tuleneb pärast 30. juunit 2005 soori-tatud kuritegudest.
3. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nen-desse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korralnende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisinäevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigareguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklikeõigusnormide teksti.
Artikkel 19
Kontrollimine
Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2009 EuroopaParlamendile, nõukogule ja Euroopa majandus- jasotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selleavaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 21
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Luxembourg, 29. aprill 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
M. McDOWELL
68 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd
482
10
483
Vahendusmenetlus tsiviilasjades
10
484
10a
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/52/EÜ, 21. mai 2008,
vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
10a
486
DIREKTIIVID
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/52/EÜ,
21. mai 2008,
vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva-must, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus ontagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomisekspeab ühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalasekoostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohasekstoimimiseks vajalikud meetmed.
(2) Õiguskaitse kättesaadavus on oluline põhimõte ningõiguskaitse parema kättesaadavuse hõlbustamiseks nõuti15. ja 16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud EuroopaÜlemkogu kohtumisel liikmesriikidelt alternatiivsetekohtuväliste menetluste loomist.
(3) Nõukogu poolt 2000. aasta mais vastu võetud järeldustesalternatiivsete vaidlustelahendamise meetodite kohtatsiviil- ja kaubandusõiguses tõdeti, et peamiste põhimõ-tete kehtestamine antud valdkonnas on otsustava tähtsu-sega samm tsiviil- ja kaubandusasjades kohtuväliste vaid-lustelahendamise menetluste vajaliku väljatöötamise jatoimimise võimaldamise suunas, et lihtsustada ja paran-dada seeläbi õiguskaitse kättesaadavust.
(4) Komisjon esitles 2002. aasta aprillis rohelist raamatutalternatiivsete vaidluslahendusmeetodite kohta tsiviil- jakaubandusõiguses, milles käsitleti Euroopa Liidus kasu-tusel olevate alternatiivsete vaidlustelahendamise meeto-dite olukorda ning algatati laiaulatuslikud konsultat-sioonid liikmesriikide ja huvitatud isikutega võimalikevahendusmenetluse kasutamist edendavate meetmeteosas.
(5) Õiguskaitse parema kättesaadavuse tagamise eesmärk,mis on osa vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhinevaala loomisega seotud Euroopa Liidu poliitikast, peakshõlmama nii kohtulike kui kohtuväliste vaidlustelahenda-mise meetodite kättesaadavust. Käesolev direktiiv peakskaasa aitama siseturu nõuetekohasele toimimisele, sedaeelkõige vahendusteenuste kättesaadavuse osas.
(6) Vahendusmenetlust võib kasutada kui kulutasuvat jakiiret kohtuvälist vaidluste lahendamise viisi tsiviil- jakaubandusasjades, kohandades menetlusi vastavaltosapoolte vajadustele. Vahendusmenetluse tulemusenasaavutatud kokkuleppeid järgitakse suurema tõenäosusegavabatahtlikult ning need aitavad tõenäolisemalt säilitadapoolte vahel rahumeelset ja püsivat suhet. Nimetatudkasu on veelgi suurem olukordades, milles ilmnevadpiiriülesed asjaolud.
(7) Vahendusmenetluse kasutamise edasiseks edendamiseksning tagamaks, et vahendusmenetlust kasutavad pooledsaaksid tugineda etteaimatavale õiguslikule raamistikule,on oluline luua eelkõige tsiviilmenetluse põhiaspektekäsitlevad raamõigusaktid.
(8) Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada üksnespiiriüleste vaidluste puhul toimuva vahendusmenetlusesuhtes, kuid miski ei peaks takistama liikmesriike kohal-damast selliseid sätteid ka siseriiklike vahendusmenetlustesuhtes.
(9) Käesolev direktiiv ei tohiks mingil moel takistadakaasaegse sidetehnoloogia kasutamist vahendusmenet-luses.
ET24.5.2008 Euroopa Liidu Teataja L 136/3
(1) ELT C 286, 17.11.2005, lk 1.(2) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta arvamus (ELT C 27 E,
31.1.2008, lk 129), nõukogu 28. veebruari 2008. aasta ühine seisu-koht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi23. aprilli 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avalda-mata).
487
(10) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada menetluste suhtes,kus piiriülese vaidluse kaks või enam poolt püüavadvabatahtlikkuse alusel vahendaja abil ise oma vaidluselahendamise suhtes rahumeelsele kokkuleppele jõuda.Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada tsiviil- ja kauban-dusasjades. Käesolevat direktiivi ei tuleks aga kohaldadaõiguste ja kohustuste suhtes, mille puhul pooltel puudubasjakohaste kohaldatavate õigusaktide alusel vabadusenda suhtes ise otsustada. Selliseid õigusi ja kohustusiesineb eriti sagedasti perekonnaõiguses ja tööõiguses.
(11) Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada lepingueelseteläbirääkimiste ega kohtulikku laadi menetluste suhtes,nagu teatavad kohtulikud lepitusmenetlused, tarbijakae-buste lahendamise menetlused, vahekohtumenetlus jaekspertide otsused, või menetluste suhtes, kus mõni isikvõi asutus annab vaidluse lahenduse kohta ametlikusoovituse, mis võib olla õiguslikult siduv või mitte.
(12) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka juhtudel, kuikohus suunab pooled vahendusmenetluse juurde või kuivahendusmenetluse kasutamise sätestavad siseriiklikud õi-gusaktid. Juhul kui kohtunik võib siseriikliku õigusekohaselt tegutseda vahendajana, tuleks käesolevat direk-tiivi kohaldada ka vahendusmenetluse suhtes, mille viibläbi kohtunik, kes ei ole vastutav ühegi vaidlusaluse küsi-musega seotud kohtumenetluse eest. Käesolev direktiiv eipeaks aga laienema püüetele vaidluse lahendamiseks,mida teeb kohus või kohtunik, kelle poole vaidlust käsit-leva kohtumenetluse käigus vaidluse lahendamiseks pöör-dutakse, ega juhtudele, mil kohus või kohtunik, kellepoole on pöördutud, küsib abi või nõu pädevalt isikult.
(13) Käesolevas direktiivis sätestatud vahendusmenetlus peaksolema vabatahtlik, lähtudes sellest, et pooled vastutavadise menetluse eest ja võivad seda juhtida, nagu isesoovivad, ning võivad selle ka igal ajal lõpetada. Kohtutelpeaks olema siiski siseriikliku õiguse kohaselt võimalikseada vahendusmenetlusele ajalised piirangud. Kohtutelpeaks samuti olema võimalik juhtida osapoolte tähele-panu vahendusmenetlusele, kui see on asjakohane.
(14) Käesolevas direktiivis ei tohiks miski piirata siseriiklikkeõigusakte, mille alusel on vahendusmenetluse kasutaminekohustuslik või mille alusel kohaldatakse selle puhulteatud ergutusi või karistusi, tingimusel et nimetatud õi-gusaktid ei piira poolte õigust kohtusüsteemi poole pöör-duda. Samuti ei tohiks miski käesolevas direktiivis piirataolemasolevaid isereguleeruvaid vahendussüsteeme, kuineed käsitlevad käesoleva direktiiviga hõlmamata aspekte.
(15) Õiguskindluse tagamiseks peaks käesolevas direktiivisolema märgitud, milline kuupäev tuleks võtta aluseks
otsustamisel, kas vaidlus, mida pooled püüavad lahen-dada vahendusmenetluse teel, on piiriülene vaidlus võimitte. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel tuleks otsustada,et pooled on vahendusmenetluse kasutamises kokkuleppinud sel ajahetkel, mil nad võtavad konkreetseidmeetmeid vahendusmenetluse alustamiseks.
(16) Tagamaks vajalikku vastastikust usaldust konfidentsiaal-suse, aegumistähtaegadele avalduva mõju ning vahendus-menetluse tulemusena saavutatud kokkulepete tunnusta-mise ja täitmise osas, peaksid liikmesriigid soodustamamis tahes nende poolt asjakohaseks peetaval viisil vahen-dajate väljaõpet ning kehtestama vahendusteenuste osuta-misele tõhusad kvaliteedikontrolli mehhanismid.
(17) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama nimetatudmehhanismid, mille hulka võib kuuluda turupõhistelahenduste kasutamine, ning nendelt ei tuleks nõudaselliste mehhanismide rahastamist. Mehhanismideeesmärgiks peaks olema säilitada vahendusmenetlusepaindlikkus ja poolte iseseisvus ning tagada, et vahendus-menetlus teostatakse tõhusalt, erapooletult ja pädevalt.Vahendajaid tuleks teavitada Euroopa vahendajate käitu-misjuhendi olemasolust, mis tuleks ka teha üldsuselekättesaadavaks Internetis.
(18) Tarbijakaitse vallas võttis komisjon vastu soovituse, (1)millega kehtestatakse miinimumkvaliteedinõuded, midatarbijavaidluste konsensuslikus lahendamises osalevadkohtuvälised asutused oma klientidele pakkuma peavad.Kõiki vahendajaid ja organisatsioone, kellele kohaldataksenimetatud soovitust, tuleks julgustada selle põhimõtteidjärgima. Nimetatud asutuste kohta käiva teabe levitamisehõlbustamiseks peaks komisjon looma andmebaasikohtuväliste menetlusviiside kohta, mida liikmesriigidpeavad kõnealuse soovituse põhimõtetega kooskõlasolevaks.
(19) Vahendusmenetlust ei tohiks pidada kohtumenetlustekehvemaks alternatiiviks seetõttu, et vahendusmenetlusetulemusena saavutatud kokkulepete järgimine sõltubpoolte heast tahtest. Liikmesriigid peaksid seepärasttagama, et vahendusmenetluse tulemusena saavutatudkirjaliku kokkuleppe pooled võivad lasta oma kokkuleppesisu täidetavaks tunnistada. Liikmesriigil peaks olemavõimalik kokkuleppe täidetavaks tunnistamisest keeldudaüksnes juhul, kui kokkuleppe sisu on vastuolus selle liik-mesriigi õigusega, sealhulgas tema rahvusvahelise eraõi-gusega, või kui selle liikmesriigi õigusaktides ei ole kõne-aluse kokkuleppe sisu täitmist ette nähtud. Sellineolukord võib tekkida siis, kui kokkuleppes nimetatudkohustus on oma olemuselt mittetäidetav.
ETL 136/4 Euroopa Liidu Teataja 24.5.2008
(1) Komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovitus 2001/310/EÜ tarbijavaid-luste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusikäsitlevate põhimõtete kohta (EÜT L 109, 19.4.2001, lk 56).
488
(20) Liikmesriigis täidetavaks tunnistatud vahendusmenetlusetulemusena saavutatud kokkuleppe sisu tunnustatakse jatunnistatakse täidetavaks teistes liikmesriikides vastavaltkohaldatavale ühenduse või siseriiklikule õigusele.Seejuures võib aluseks võtta näiteks nõukogu22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- jakaubandusasjades (1) või nõukogu 27. novembri 2003.aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtual-luvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmistkohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemlikuvastutusega. (2)
(21) Määruses (EÜ) nr 2201/2003 on eraldi sätestatud, etselleks, et pooltevahelised kokkulepped oleksid täidetavadteises liikmesriigis, peavad nad olema täidetavad nendesõlmimise liikmesriigis. Seega juhul, kui perekonnaasjadesvahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkuleppesisu ei ole täidetav selles liikmesriigis, kus kokkulepesõlmiti ja kus täidetavaks tunnistamist taotletakse, eitohiks käesolev direktiiv julgustada pooli selle liikmesriigiseadusest kõrvale hoidma ja kokkulepet teises liikmes-riigis täidetavaks tunnistama.
(22) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikideskehtivaid eeskirju vahendusmenetluse tulemusena saavu-tatud kokkulepete täitmise kohta.
(23) Konfidentsiaalsus on vahendusmenetluses tähtis ningkäesolev direktiiv peaks seetõttu nägema ette tsiviilmenet-luse eeskirjade minimaalse vastavuse selles osas, kuidaskaitsta vahendusmenetluse konfidentsiaalsust mis tahesjärgnevate tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvate kohtu-menetluste või vahekohtumenetluste käigus.
(24) Selleks, et julgustada pooli vahendusmenetlust kasutama,peaksid liikmesriigid tagama, et nende eeskirjad aegumis-tähtaegade kohta ei takista pooli pöördumast kohtu võivahekohtu poole, kui nende vahendusmenetluse kasuta-mise püüe ebaõnnestub. Liikmesriigid peaksid tagamaselle tulemuse saavutamise, ehkki käesoleva direktiivigaei ühtlustata siseriiklikke eeskirju aegumistähtaegadekohta. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesrii-kides rakendatavates rahvusvahelistes lepingutes, näitekstranspordiõiguse valdkonnas, sisalduvaid aegumistähtaegukäsitlevaid sätteid.
(25) Liikmesriigid peaksid julgustama üldsuse teavitamistsellest, kuidas vahendajate või vahendusteenuseid osuta-vate organisatsioonidega ühendust võtta. Nad peaksidsamuti julgustama õigusala töötajaid teavitama omakliente vahendusmenetluse võimalusest.
(26) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsiooni-devahelise kokkuleppe (3) punktiga 34 julgustatakse liik-mesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides omatabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesolevadirektiivi ja selle ülevõtmise meetmete vaheline vastavus,ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.
(27) Käesolevas direktiivis püütakse edendada põhiõigusi javõetakse arvesse eelkõige Euroopa Liidu põhiõigustehartas tunnustatud põhimõtteid.
(28) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seetõttu on meetmete ulatuse võimõju tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepinguartiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealu-ses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte koha-selt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkidesaavutamiseks vajalikust kaugemale.
(29) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatasid Ühendku-ningriik ja Iirimaa oma soovist osaleda käesoleva direk-tiivi vastuvõtmises ja kohaldamises.
(30) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliartiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivivastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulutema suhtes kohaldamisele,
ET24.5.2008 Euroopa Liidu Teataja L 136/5
(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega(EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
(2) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ)nr 2116/2004 (ELT L 367, 14.12.2004, lk 1). (3) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
489
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada alternatiivsetevaidlustelahendamise menetluste kättesaadavust ja edendadavaidluste rahumeelset lahendamist, soodustades vahendusmenet-luse kasutamist ning tagades tasakaalu vahendus- ja kohtume-netluste vahel.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriüleste vaidlustepuhul tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes, välja arvatud sellisteõiguste ja kohustuste suhtes, mis ei ole asjakohaste kohaldata-vate õigusaktide alusel poolte otsustada. Käesolevat direktiivi eikohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjades ega riigi vastu-tuse suhtes tegude või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel(acta iure imperii).
3. Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „liikmesriik” liik-mesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 2
Piiriülesed vaidlused
1. Käesolevas direktiivis käsitatakse vaidlust piiriülesenajuhul, kui vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht võiharilik viibimiskoht on muus liikmesriigis kui menetluse teistelpooltel kuupäeval, mil:
a) osapooled nõustuvad pärast vaidluse teket vahendusmenet-luse kasutamisega;
b) vahendusmenetluse kasutamist nõuab kohus;
c) siseriiklikust õiguse kohaselt tekib kohustus kasutada vahen-dusmenetlust või
d) pooltele tehakse artikli 5 kohane ettepanek.
2. Vaatamata lõikele 1 käsitatakse artiklite 7 ja 8 kohalda-misel vaidlust piiriülesena ka siis, kui pooltevahelisele vahendus-menetlusele järgnevaid kohtu- või vahekohtumenetlusi alusta-takse liikmesriigis, kus lõike 1 punktides a, b või c nimetatudkuupäeval ei ole poolte alaline elu- või asukoht või harilikviibimiskoht.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel määratakse alaline elu- võiasukoht kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele59 ja 60.
Artikkel 3
Mõisted
Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „vahendusmenetlus” – mis tahes nimetusega struktureeritudprotsess, kus vaidluse kaks või enam poolt püüavad vaba-tahtlikkuse alusel vahendaja abil ise oma vaidluse lahenda-mise suhtes kokkuleppele jõuda. Nimetatud protsessi võivadalgatada pooled või seda võib soovitada või nõuda kohus võisee võidakse ette näha liikmesriigi õigusega.
Mõiste hõlmab sellise kohtuniku teostatavat vahendusmenet-lust, kes ei vii läbi ühtegi asjaomase vaidlusega seotud kohtu-menetlust. Mõiste ei hõlma asja arutava kohtu või kohtunikupüüdlusi vaidluse lahendamiseks asjaomast vaidlust käsitlevakohtumenetluse käigus;
b) „vahendaja” – mis tahes kolmas isik, kellel palutakse vahen-dusmenetlus läbi viia tõhusalt, erapooletult ja pädevalt,olenemata sellest, kuidas teda asjaomases liikmesriigis nime-tatakse või mis on tema amet, või sellest, mil viisil kolmasisik on määratud või kutsutud vahendusmenetlust teostama.
Artikkel 4
Vahendusmenetluse kvaliteedi tagamine
1. Liikmesriigid soodustavad mis tahes nende poolt asjako-haseks peetavate vahenditega vahendajate ja vahendusteenuseidosutavate organisatsioonide vabatahtlike tegevusjuhendite välja-töötamist ja nendest kinnipidamist ning teisi vahendusteenusteosutamisega seotud tõhusaid kvaliteedikontrolli mehhanisme.
2. Liikmesriigid soodustavad vahendajate esmast ja täiend-koolitust, et tagada pooltele, et vahendusmenetlus viiakse läbitõhusalt, erapooletult ja pädevalt.
Artikkel 5
Vahendusmenetluse kasutamine
1. Kohus, kellele hagi esitatakse, võib vajaduse korral jajuhtumi kõiki asjaolusid arvestades teha pooltele ettepanekukasutada vaidluse lahendamiseks vahendusmenetlust. Kohusvõib samuti paluda pooltel võtta osa vahendusmenetluse kasu-tamist käsitlevast teabeüritusest, kui sellised üritused toimuvad jaon kergesti kättesaadavad.
ETL 136/6 Euroopa Liidu Teataja 24.5.2008
490
2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike õigusaktide sätteid,mille alusel on vahendusmenetluse kasutamine kas enne kohtu-menetlust või selle ajal kohustuslik või mille alusel kehtestatakseselle suhtes ergutusi või karistusi, eeldusel, et nimetatud õigus-aktid ei takista pooli kasutamast oma õigust kohtusüsteemipoole pöörduda.
Artikkel 6
Vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepetetäidetavus
1. Liikmesriigid tagavad, et pooltel või ühel poolel teistepoolte selgesõnalisel nõusolekul on võimalik taotleda vahendus-menetluse tulemusena saavutatud kirjaliku kokkuleppe sisutäidetavaks tunnistamist. Nimetatud kokkuleppe sisu tunnista-takse täidetavaks, välja arvatud juhul, kui kõnealuses olukorrason kokkuleppe sisu vastuolus selle liikmesriigi õigusega, kustaotlus esitati, või kui nimetatud liikmesriigi õigusaktides eiole selle täitmist ette nähtud.
2. Kokkuleppe sisu võib täidetavaks tunnistada kohus võimuu pädev asutus kohtuotsuse või lahendi või ametliku doku-mendiga vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus taotlus esitati.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohtutest või teistestasutustest, kelle pädevuses on taotluste vastuvõtmine vastavaltlõigetele 1 ja 2.
4. Käesolev artikkel ei mõjuta mingil viisil lõike 1 kohaselttäidetavaks tunnistatud kokkuleppe tunnustamise ja täitmisesuhtes kohaldatavaid eeskirju teises liikmesriigis.
Artikkel 7
Vahendusmenetluse konfidentsiaalsus
1. Kuna vahendusmenetluse korral tuleb järgida konfident-siaalsuse põhimõtet, tagavad liikmesriigid, et kui pooled ei olekokku leppinud teisiti, puudub nii vahendajatel kui ka vahen-dusmenetluse korraldamisega seotud isikutel kohustus esitadatsiviil- ja kaubandusasjades läbiviidavate kohtu- või vahekohtu-menetluste käigus tõendusmaterjali seoses teabega, mis tulenebvahendusmenetlusest või on sellega seotud, välja arvatud juhul:
a) kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi avaliku korragaseotud olulistel kaalutlustel, eriti kui on vaja tagada lasteparimate huvide kaitse või ära hoida isiku kehalise võivaimse puutumatuse rikkumist, või
b) kui vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkuleppesisu avalikustamine on vajalik selle kokkuleppe rakendami-seks või täitmiseks.
2. Miski lõikes 1 ei takista liikmesriike kehtestamast range-maid meetmeid vahendusmenetluse konfidentsiaalsuse kaitsmi-seks.
Artikkel 8
Vahendusmenetluse mõju aegumistähtaegadele
1. Liikmesriigid tagavad, et pooltelt, kes püüavad vaidlustlahendada, valides vahendusmenetluse, ei võeta hiljem asjaomasevaidluse suhtes kohtu- või vahekohtumenetluse algatamiseõigust vahendusmenetluse jooksul aegumistähtaegade möödu-mise tõttu.
2. Lõige 1 ei piira sätteid aegumistähtaegade kohta, mis sisal-duvad nendes rahvusvahelistes lepingutes, mille osalised liikmes-riigid on.
Artikkel 9
Üldsuse teavitamine
Liikmesriigid soodustavad kõikidel viisidel, mida nad peavadasjakohaseks, et üldsusele oleks, eelkõige Internetis, kättesaadavteave selle kohta, kuidas vahendajate ja vahendusteenuseidosutavate organisatsioonidega ühendust võtta.
Artikkel 10
Teave pädevate kohtute ja asutuste kohta
Komisjon teeb liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 3 kohaseltedastatud teabe pädevate kohtute või asutuste kohta avalikultkättesaadavaks mis tahes asjakohaste vahenditega.
Artikkel 11
Läbivaatamine
Hiljemalt 21. mail 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelearuande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Nimetatudaruandes käsitletakse vahendusmenetluse arengut kogu EuroopaLiidus ning käesoleva direktiivi mõju liikmesriikides. Vajadusekorral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivikohandamiseks.
ET24.5.2008 Euroopa Liidu Teataja L 136/7
491
Artikkel 12
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseksvajalikud õigus- ja haldusnormid enne 21. maid 2011, väljaarvatud normid, mis on seotud artikliga 10, mille puhul peabnõuetele vastavuse kuupäev olema hiljemalt 21. november2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nadnendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurdeviite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmes-riigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigahõlmatud valdkonnas vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigus-normide teksti.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selleavaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 14
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 21. mai 2008
Euroopa Parlamendi nimelpresident
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimeleesistuja
J. LENARČIČ
ETL 136/8 Euroopa Liidu Teataja 24.5.2008
492
11
493
Kohaldatav õigus
11
494
11a
11a
Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon
496
Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon
(koondversioon)
Esimene protokoll 1980. aasta konventsiooni tõlgendamise kohta Euroopa
Ühenduste Kohtus (koondversioon)
Teine protokoll, millega antakse Euroopa Ühenduste Kohtule pädevus
tõlgendada 1980. aasta konventsiooni (koondversioon)
(98/C 27/02)
SISSEJUHATAV MÄRKUS
Seoses sellega, et Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik
kirjutasid 29. novembril 1996 alla lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava
õiguse Rooma konventsiooni ja selle tõlgendamist Euroopa Kohtus käsitleva
kahe protokolliga ühinemise konventsioonile, on soovitav avaldada Rooma
konventsiooni ja nimetatud kahe protokolli koondversioon.
Nimetatud tekstidele on lisatud kolm deklaratsiooni, millest üks on tehtud
1980. aastal seoses vajadusega tagada kooskõla ühenduse poolt
kollisiooninormide osas võetavate meetmete ja konventsiooni vastavate
sätete vahel, teine on tehtud samuti 1980. aastal konventsiooni tõlgendamise
kohta Euroopa Ühenduste Kohtus ja kolmas on tehtud 1996. aastal Rooma
konventsiooni artiklis 23 sätestatud merekaubaveo korra järgimise kohta.
Käesolevas väljaandes avaldatud teksti on koostanud nõukogu
peasekretariaat, kelle arhiivi on hoiule antud asjaomaste juriidiliste
dokumentide originaalid. Tuleb märkida, et käesolev tekst ei ole siduv.
Konsolideeritud dokumentide ametlikud tekstid avaldatakse järgnevates
Euroopa Ühenduste Teatajates.
EÜT-s
avaldamise
keel
1980. aasta
konventsioon 1984. aasta
ühinemis-
konventsioon
1988. aasta
esimene
protokoll
1988. aasta
teine protokoll 1992. aasta
ühinemis-
konventsioon
1996. aasta
ühinemis-
konventsioon
497
Saksa L 266,
9.10.1980,
lk 1
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Inglise L 266,
9.10.1980,
lk 1
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Taani L 266,
9.10.1980,
lk 1
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Prantsuse L 266,
9.10.1980,
lk 1
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Kreeka L 146,
31.5.1984,
lk 7
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Iiri (L 266) (L 146) (L 48) (L 48) (L 133) (C 15)
Itaalia L 266,
9.10.1980,
lk 1
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Hollandi L 266,
9.10.1980,
lk 1
L 146,
31.5.1984,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Hispaania OJ L 333, lk 17 OJ L 333, lk 72 L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
498
Portugali OJ L 333, lk 7 OJ L 333, lk 74 L 48,
20.2.1989,
lk 1
L 48,
20.2.1989,
lk 17
L 333,
18.11.1992,
lk 1
C 15,
15.1.1997,
lk 10
Soome C 15,
15.1.1997,
lk 70
C 15,
15.1.1997,
lk 66
C 15,
15.1.1997,
lk 60
C 15,
15.1.1997,
lk 64
C 15,
15.1.1997,
lk 68
C 15,
15.1.1997,
lk 53
Rootsi C 15,
15.1.1997,
lk 70
C 15,
15.1.1997,
lk 66
C 15,
15.1.1997,
lk 60
C 15,
15.1.1997,
lk 64
C 15,
15.1.1997,
lk 68
C 15,
15.1.1997,
lk 53
LISA
Lepinguliste kohtutuste suhtes kohaldatava õiguse
KONVENTSIOON,1
mis on avatud allakirjutamiseks Roomas 19. juunil 1980
PREAMBUL
Euroopa Majandühenduse asutamislepingu KÕRGED LEPINGUOSALISED,
PÜÜDES jätkata rahvusvahelise eraõiguse vallas ühenduses eelkõige
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise alal juba alustatud õigusnormide
ühtlustamist,
SOOVIDES kehtestada ühtsed eeskirjad lepinguliste kohustuste suhtes
kohaldatava õiguse kohta,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.
I JAOTIS
499
KONVENTSIOONI REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Konventsiooni reguleerimisala
1. Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse lepinguliste kohustuste
suhtes igas olukorras, kus tuleb valida eri maade seaduse vahel.
2. Neid ei kohaldata:
a) füüsiliste isikute perekonnaseisu ning õigus- ja teovõimet käsitlevate
küsimuste suhtes, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist;
b) lepinguliste kohustuste suhtes, mis on seotud:
– testamentide ja pärimisega,
– abielusuhtest tulenevate varaliste õigustega,
– perekondlike sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate õiguste ja
kohustustega, sealhulgas kohustuste säilimisega väljaspool abielu sündinud
laste vastu;
c) vekslitest, tšekkidest ja võlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest
väärtpaberitest tulenevate kohustuste suhtes sel määral, mil selliste vabalt
kaubeldavate väärtpaberite alusel tekkinud kohustused tulenevad nende
kaubeldavusest;
d) arbitraažikokkulepete ja kohtu valiku kokkulepete suhtes;
e) äriühinguõiguse ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute
ühendusi käsitleva õiguse alla kuuluvate küsimuste suhtes, nagu näiteks
asutamine registreerimise teel või muul viisil, teo- ja õigusvõime, struktuur või
äriühingute ning muude juriidiliste isikute ja organiseeritud isikute ühenduste
likvideerimine ning osanike ja liikmete kui niisuguste isiklik vastutus äriühingu,
muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest;
500
f) küsimuse suhtes, kas esindaja võib panna esindatavale või äriühingu,
juriidilise isiku või organiseeritud isikute ühenduse organ sellele äriühingule,
juriidilisele isikule või organiseeritud isikute ühendusele kohustusi kolmanda
isiku ees;
g) usaldusfondi (trust) loomine ning suhted asutajate, usaldusomanike ja
kasusaajate vahel;
h) tõendite ja menetluse suhtes, ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist.
3. Käesoleva konventsiooni sätteid ei kohaldata kindlustuslepingute suhtes,
mis hõlmavad Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide territooriumil olevaid
riske. Selle kindlakstegemiseks, kas risk asub nende territooriumidel,
kohaldab kohus oma siseriiklikku õigust.
4. Eelmist lõiget ei kohaldata edasikindlustuslepingute suhtes.
Artikkel 2
Kolmandate riikide õiguse kohaldamine
Iga käesolevas konventsioonis nimetatud õigust kohaldatakse sellest
olenemata, kas tegemist on lepinguosalise riigi õigusega või mitte.
II JAOTIS
ÜHTSED EESKIRJAD
Artikkel 3
Valikuvabadus
1. Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Valik peab
olema väljendatud või nähtuma selgesti lepingutingimustest või kaasuse
asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes
mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.
501
2. Pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse
kohaldama muud õigust, kui varem selle suhtes kas käesoleva artikli alusel
tehtud varasema valiku või muude käesoleva konventsiooni sätete alusel
kohaldati. Pärast lepingu sõlmimist poolte tehtud muudatused kohaldatavas
õiguses ei piira selle vormilist kehtivust artikli 9 alusel ega kahjusta
kolmandate isikute õigusi.
3. Kui kõik muud valiku tegemise ajal olemasolevad asjaolud on seotud
üksnes ühe maaga, ei piira tõsiasi, et pooled on valinud välismaa õiguse
kohaldamise kas koos välismaa kohtuasutuse valimisega või ilma, selliste
kõnealuse maa õigusnormide kohaldamist, millest lepingu alusel ei saa
erandit teha (edaspidi “kohustuslikud sätted”).
4. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes
määratakse kindlaks artiklite 8, 9 ja 11 kohaselt.
Artikkel 4
Õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus
1. Niivõrd, kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole artikli 3 kohaselt
valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle maa õigust, millega leping on kõige
tugevamalt seotud. Lepingu eraldatava osa suhtes, mis on tugevamalt seotud
mõne teise maaga, võib erandina kohaldada kõnealuse teise maa õigust.
2. Kui käesoleva artikli lõike 5 sätetest ei tulene teisiti, eeldatakse, et leping
on kõige tugevamalt seotud maaga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle poole
elukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, või juriidilise isiku
või organiseeritud isikute ühenduse puhul selle juhatuse asukoht. Kui leping
sõlmitakse kõnealuse poole majandus- või kutsealase tegevuse käigus,
loetakse selleks maaks siiski maa, kus toimub põhitegevus, või kui lepingu
tingimuste alusel tuleb lepingule iseloomulikku kohustust täita tegevuskohas,
mis ei ole põhitegevuskoht, siis maa, kus see teine tegevuskoht asub.
502
3. Niivõrd, kui lepingu esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutada
kinnisasja, eeldatakse käesoleva artikli lõike 2 sätetest olenemata, et leping
on kõige tugevamalt seotud maaga, kus kõnealune kinnisasi asub.
4. Kaubaveolepingu suhtes ei kohaldata lõike 2 kohast eeldust. Kui lepingu
sõlmimise ajal on vedaja põhitegevuskoht maal, kus toimub ka laadimine või
mahalaadimine või kus on ka kaubasaaja põhitegevuskoht, eeldatakse
sellises lepingus, et see on kõige tugevamalt seotud nimetatud maaga. Selle
lõike kohaldamisel loetakse kaubaveolepinguks ka tšarterid ühe reisi kohta ja
muud lepingud, mille põhieesmärk on kaubavedu.
5. Lõiget 2 ei kohaldata, kui lepingule iseloomulik kohustus ei ole määratletav,
ning lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud eeldused jäetakse tähelepanuta, kui
asjaolude kogumist selgub, et leping on tugevamalt seotud mõne muu maaga.
Artikkel 5
Tarbijalepingud
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lepingu suhtes, mille eesmärk on kaupade
tarnimine või teenuste osutamine isikule, kes tegutseb väljaspool oma
majandustegevust või kutseala (tarbija), samuti sellise tehingu finantseerimise
lepingu suhtes.
2. Olenemata artikli 3 sätetest ei põhjusta poolte valitud seadus tarbija
ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selle maa õiguse kohustuslike
sätetega, kus on tema elukoht:
– kui kõnealusel maal eelnes lepingu sõlmimisele konkreetselt tarbijale
adresseeritud pakkumine või reklaam ja kui ta on sellel maal omalt poolt
teinud kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud;
– kui teine pool või tema esindaja on tarbija tellimuse saanud kõnealusel
maal;
503
– kui leping on sõlmitud kaupade müügiks ja tarbija on sõitnud kõnealuselt
maalt teisele maale ning esitanud seal oma tellimuse, kui reisi oli korraldanud
müüja selleks, et ajendada tarbijat ostma.
3. Olenemata artikli 4 sätetest kehtib lepingu suhtes, mille suhtes
kohaldatakse käesolevat artiklit, artikli 3 kohase valiku puudumisel tarbija
elukoha maa õigus, kui leping on sõlmitud käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud
asjaoludel.
4. Käesolevat artiklit ei kohaldata:
a) veolepingu suhtes;
b) teenuste osutamise lepingu suhtes, kui tarbijale tuleb teenust osutada
üksnes väljaspool tarbija elukoha maad.
5. Olenemata lõike 4 sätetest kohaldatakse käesolevat artiklit
pakettreisilepingute suhtes.
Artikkel 6
Individuaalsed töölepingud
1. Olenemata artikli 3 sätetest ei põhjusta töölepingu puhul poolte valitud
õigus töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud kohustuslike
sätetega, mis õiguse valiku puudumisel kuuluksid kohaldamisele lõike 2
kohaselt.
2. Olenemata artikli 4 sätetest kohaldatakse töölepingu suhtes artikli 3 kohase
valiku puudumisel:
a) selle maa õigust, kus töötaja lepingujärgselt oma põhitööd teeb, isegi kui ta
ajutiselt töötab mõnel muul maal, või
b) kui töötaja ei tee oma põhitööd ühel ja samal maal, siis selle maa seadust,
kus asub töökoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud,
504
välja arvatud juhul, kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tugevamalt
seotud mõne teise maaga; sel juhul kohaldatakse lepingu suhtes selle teise
maa õigust.
Artikkel 7
Kohustuslikud sätted
1. Käesoleva konventsiooni alusel ühe maa õigust kohaldades võib jõustada
sellise teise maa kohustuslikud sätted, millega asjaolud on tugevalt seotud,
juhul kui ning sel määral, mil viimati nimetatud maa õiguse alusel tuleb neid
sätteid kohaldada, olenemata sellest, millist õigust kohaldatakse lepingu
suhtes. Selle üle otsustamisel, kas neid kohustuslikke sätteid jõustada,
võetakse arvesse nende olemust ja otstarvet ning nende kohaldamise või
kohaldamata jätmise tagajärgi.
2. Käesolevas konventsioonis ei kitsenda miski kohtu asukohamaa õiguse
kohaldamist olukorras, kus need on kohustuslikud, olenemata muidu lepingu
suhtes kohaldatavast õigusest.
Artikkel 8
Lepingu sisuline kehtivus
1. Lepingu või lepingutingimuse olemasolu ja kehtivus määratakse selle
õiguse alusel, mis kehtiks lepingu või lepingutingimuse suhtes käesoleva
konventsiooni alusel, kui leping oleks kehtiv.
2. Kui aga asjaoludest ilmneb, et lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks
mõistlik kindlaks teha eelmises lõikes nimetatud õiguse alusel, võib pool oma
elukoha maa õigusele tuginedes tõendada, et ta ei ole oma nõusolekut
andnud.
Artikkel 9
Lepingu vormiline kehtivus
505
1. Leping, mis on sõlmitud samal maal viibivate isikute vahel, on vormiliselt
kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva konventsiooni alusel
kohaldatava õiguse vorminõuetele või selle maa vorminõuetele, kus leping on
sõlmitud.
2. Leping, mis on sõlmitud eri maades viibivate isikute vahel, on vormiliselt
kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva konventsiooni alusel
kohaldatava õiguse või kõnealustest maadest ühe õiguse vorminõuetele.
3. Kui lepingu sõlmib esindaja, tuleb lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvesse võtta
seda maad, kus esindaja tegutseb.
4. Olemasoleva või kavatsetava lepinguga seotud ühepoolne tehing on
vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva konventsiooni
alusel kohaldatava õiguse või selle maa õiguse vorminõuetele, kus tehing on
tehtud.
5. Eelmiste lõigete sätteid ei kohaldata lepingu suhtes, mille suhtes
kohaldatakse artiklit 5 ja mis on sõlmitud artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud
asjaoludel. Sellise lepingu vormilise kehtivuse suhtes kohaldatakse tarbija
elukoha maa õigust.
6. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1–4 kehtivad lepingu suhtes, mille
sisuks on asjaõigus kinnisasjale või õigus kasutada kinnisasja, selle maa
õiguse kohustuslikud vorminõuded, kus see kinnisasi asub, kui selle õiguse
kohaselt kehtestatakse need nõuded, olenemata maast, kus leping on
sõlmitud, ja olenemata lepingu suhtes kohaldatavast õigusest.
Artikkel 10
Kohaldatava õiguse ulatus
1. Käesoleva konventsiooni artiklite 3–6 ja 12 alusel lepingu suhtes
kohaldatav õigus reguleerib eelkõige:
a) tõlgendamist;
506
b) lepingu täitmist;
c) kohtu poolt talle menetlusõiguse alusel antud volituste raames lepingu
rikkumise tagajärgede hindamist, sealhulgas tekitatud kahju hindamist niivõrd,
kui see on õigusega reguleeritud;
d) kohustuste lõppemise mitmesuguseid viise ning aegumistest ja tähtaja
möödumisest tulenevat õiguste kaotamist;
e) lepingu tühisuse tagajärgi.
2. Lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäitmise korral võetavad meetmed
määratakse kindlaks, võttes arvesse selle maa õigust, kus lepingut
täidetakse.
Artikkel 11
Teovõimetus
Samal maal olevate isikute vahel sõlmitud lepingus võib füüsiline isik, kes
oleks kõnealuse maa õiguse kohaselt teovõimeline, tugineda oma
teovõimetusele muu riigi õigusest lähtudes üksnes siis, kui teine lepingupool
oli sellest teovõimetusest lepingu sõlmimise ajal teadlik või ei olnud oma
hooletuse tõttu sellest teadlik.
Artikkel 12
Nõude loovutamine
1. Senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vastastikuseid kohustusi muu isiku
(võlgniku) suhtes nõude loovutamise korral reguleeritakse selle õigusega,
mida käesoleva konventsiooni alusel kohaldatakse senise ja uue võlausaldaja
vahelise lepingu suhtes.
2. Nõude loovutatavus, uue võlausaldaja ja võlgniku vaheline suhe,
tingimused, mille puhul loovutamist võib vastuväitena võlgniku vastu
507
kasutada, samuti, kas võlgniku kohustused on täidetud, määratakse kindlaks
loovutatava nõude suhtes kohaldatava õigusega.
Artikkel 13
Nõude üleminek seaduse jõul
1. Kui isikul (võlausaldajal) on lepinguline nõue teise isiku (võlgniku) suhtes ja
kui kolmandal isikul lasub kohustus võlausaldaja nõue rahuldada või kui ta on
juba kõnealuse nõude rahuldanud, määrab kolmanda isiku kohustusele
kohaldatav õigus, kas tal on õigus kasutada võlgniku suhtes samu õigusi, mis
võlausaldajal olid võlgniku suhtes nendevahelist suhet reguleeriva õiguse
kohaselt, ning kas ta võib neid õigusi kasutada täies või piiratud ulatuses.
2. Sama reeglit kohaldatakse, kui mitme isiku suhtes kehtib sama lepinguline
nõue ja üks neist on võlausaldaja nõude rahuldanud.
Artikkel 14
Tõendamiskohustus
1. Käesoleva konventsiooni alusel lepingu suhtes kehtivat õigust
kohaldatakse sel määral, mil see sisaldab lepinguõiguse osas sätteid, mis
püstitavad õiguslikke eeldusi või määravad kindlaks tõendamiskohustuse.
2. Tehingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tunnustab kohtu asukohamaa
õigus või mõni muu artiklis 9 nimetatud õigus, mille alusel tehing on vormiliselt
kehtiv, tingimusel, et sellist tõendamisviisi saab kohtu asukohamaal
kohaldada.
Artikkel 15
Tagasi- ja edasisaate välistamine
Käesolevas konventsioonis nimetatud maa õiguse kohaldamine tähendab
kõnesoleval maal kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete
rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.
508
Artikkel 16
Avalik kord
Käesolevas konventsioonis nimetatud maa õiguse kohaldamisest võib
keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu
asukoha maa avaliku korraga.
Artikkel 17
Tagasiulatuva jõu puudumine
Käesolevat konventsiooni kohaldatakse lepinguosalises riigis lepingute
suhtes, mis on sõlmitud pärast kuupäeva, mil käesolev konventsioon
kõnealuse riigi suhtes jõustub.
Artikkel 18
Ühetaoline tõlgendamine
Eespool olevate ühtsete reeglite tõlgendamisel ja kohaldamisel võetakse
arvesse nende rahvusvahelist iseloomu ja asjaolu, et nende tõlgendamisel ja
kohaldamisel on soovitav saavutada ühetaolisus.
Artikkel 19
Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi
1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad
lepinguliste kohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga
territoriaalüksust käesoleva konventsiooni alusel kohaldatava õiguse
kindlakstegemisel omaette maaks.
2. Riik, kus eri territoriaalüksustel kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes eri
õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksuste õiguse vahelise konflikti korral
kohustatud käesolevat konventsiooni kohaldama.
509
Artikkel 20
Ühenduse õiguse ülimuslikkus
Käesolev konventsioon ei mõjuta sätete kohaldamist, mis sätestavad
konkreetses valdkonnas lepinguliste kohustuste kohta käivad
kollisiooninormid ja mis sisalduvad või hakkavad sisalduma Euroopa
Ühenduste institutsioonide aktides või selliste aktide rakendamiseks
ühtlustatud siseriiklikes seadustes.
Artikkel 21
Seos teiste konventsioonidega
Käesolev konventsioon ei piira nende rahvusvaheliste konventsioonide
kohaldamist, millega lepinguosaline riik on ühinenud või ühineb.
Artikkel 22
Reservatsioonid
1. Iga lepinguosaline riik võib allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise või
heakskiitmise ajal jätta endale õiguse mitte kohaldada:
a) artikli 7 lõike 1 sätted;
b) artikli 10 lõike 1 punkti e sätted.
2. . . . 2
3. Iga lepinguosaline riik võib igal ajal enda tehtud reservatsiooni tagasi võtta;
reservatsioon kaotab kehtivuse tagasivõtmisest teatamisele järgneva
kolmanda kalendrikuu esimesel päeval.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
510
Artikkel 23
1. Kui pärast kuupäeva, mil käesolev konventsioon mõne lepinguosalise riigi
suhtes jõustub, soovib kõnealune riik mõne käesoleva konventsiooni
reguleerimisalasse kuuluva lepingukategooria suhtes kehtestada mõne uue
kollisiooninormi, teatab ta oma kavatsusest Euroopa Ühenduste Nõukogu
peasekretäri kaudu teistele allakirjutanud riikidele.
2. Iga allakirjutanud riik võib kuue kuu jooksul alates peasekretärile teate
edastamisest paluda tal korraldada konsultatsioone allakirjutanud riikide vahel
kokkuleppe saavutamiseks.
3. Kui ükski allakirjutanud riik ei ole selle tähtaja jooksul konsultatsiooni
taotlenud või kui kahe aasta jooksul alates teate edastamisest peasekretärile
ei ole konsultatsioonide käigus kokkulepet saavutatud, võib asjaomane
lepinguosaline riik oma õigust muuta. Kõnealuse riigi võetud meetmed
tehakse Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri kaudu teatavaks teistele
allakirjutanud riikidele.
Artikkel 24
1. Kui pärast kuupäeva, mil käesolev konventsioon mõne lepinguosalise riigi
suhtes jõustub, soovib kõnealune riik saada mitmepoolse konventsiooni
osaliseks, mille peaeesmärk või üks peaeesmärke on kehtestada mõnes
käesoleva konventsiooniga reguleeritavas küsimuses rahvusvahelise
eraõiguse normid, kohaldatakse artiklis 23 sätestatud korda. Kõnealuse artikli
lõikes 3 nimetatud kaheaastane tähtaeg lühendatakse ühe aastani.
2. Eelmises lõikes nimetatud menetlust ei pruugi järgida, kui lepinguosaline
riik või mõni Euroopa ühendustest on juba selle mitmepoolse konventsiooni
osaline, või kui selle eesmärk on uuesti läbi vaadata konventsioon, milles
asjaomane riik on juba osaline, või kui tegemist on Euroopa ühenduste
asutamislepingute raames sõlmitud konventsiooniga.
Artikkel 25
511
Kui lepinguosaline riik on seisukohal, et käesoleva konventsiooniga
saavutatud ühtlustamist piirab artikli 24 lõikega 1 reguleerimata kokkulepete
sõlmimine, võib kõnealune riik paluda Euroopa Ühenduste Nõukogu
peasekretäril korraldada konsultatsioone käesolevale konventsioonile
allakirjutanud riikide vahel.
Artikkel 26
Iga lepinguosaline riik võib taotleda käesoleva konventsiooni läbivaatamist.
Sellisel juhul kutsub Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja kokku
läbivaatamiskonverentsi.
Artikkel 273
Artikkel 28
1. Käesolev konventsioon on Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu
osalistele riikidele allakirjutamiseks avatud alates 19. juunist 1980.
2. Käesolev konventsioon kuulub allakirjutanud riikide poolt ratifitseerimisele,
vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või
heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri
arhiivi.4
Artikkel 295
1. Käesolev konventsioon jõustub seitsmenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või
heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel
päeval.
2. Iga allakirjutanud riigi suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks
käesoleva konventsiooni hilisemal kuupäeval, jõustub see ratifitseerimis-,
vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kolmanda kuu
esimesel kuupäeval.
Artikkel 30
512
1. Käesolev konventsioon kehtib kümme aastat alates selle jõustumisest
artikli 29 lõike 1 kohaselt, seda ka riikide puhul, mille suhtes konventsioon
jõustub hilisemal kuupäeval.
2. Kui denonsseerimisi ei ole, uueneb konventsioon vaikimisi iga viie aasta
järel.
3. Lepinguosaline riik, kes soovib konventsiooni denonsseerida, annab sellest
teada Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretärile hiljemalt kuus kuud enne
vastavalt kas kümne- või viieaastase tähtaja möödumist. Denonsseerimine
võib piirduda mis tahes territooriumiga, millele konventsioon on artikli 27 lõike
2 alusel laienenud.6
4. Denonsseerimine jõustub üksnes selle riigi suhtes, kes sellest on teatanud.
Kõigi teiste lepinguosaliste riikide vahel jääb konventsioon jõusse.
Artikkel 317
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab Euroopa
Majandusühenduse asutamislepingu osalisriikidele:
a) allakirjutamistest;
b) iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;
c) konventsiooni jõustumise kuupäevast;
d) artiklite 23, 24, 25, 26 ja 30 alusel tehtud avaldustest;8
e) artiklis 22 nimetatud reservatsioonidest ja reservatsioonide tagasivõtmisest.
Artikkel 32
Käesolevale konventsioonile lisatud protokoll on konventsiooni lahutamatu
osa.
Artikkel 339
513
Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hollandi, iiri,
inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on
võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu
sekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle kinnitatud koopia kõigi
allakirjutanud riikide valitsustele.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla
kirjutanud.
Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta
üheksateistkümnendal juunil Roomas.
[Täievoliliste esindajate allkirjad]
PROTOKOLL10
Kõrged lepinguosalised on kokku leppinud järgmise sätte suhtes, mis
lisatakse konventsioonile:
“Olenemata konventsiooni sätetest võivad Taani, Rootsi ja Soome jätkata
merekaubaveoga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse osas
siseriiklike sätete kohaldamist ning nende sätete muutmisel ei pea nad
järgima Rooma konventsiooni artikliga 23 ettenähtud korda. Nimetatud
küsimuses kohaldatakse järgmisi siseriiklikke norme:
– Taanis Solovi (mereõigus) paragrahvi 252 ning paragrahvi 321 lõikeid 3 ja 4,
– Rootsis sjölageni (mereõigus) 13 peatüki artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ning 14
peatüki artikli 1 lõiget 3,
– Soomes mereseaduse merilaki/sjölageni (mereõigus) 13 peatüki artikli 2
lõikeid 1 ja 2 ning 14 peatüki artikli 1 lõiget 3.”
514
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla
kirjutanud.
Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta
üheksateistkümnendal juunil Roomas.
[Täievoliliste esindajate allkirjad]
ÜHISDEKLARATSIOON
Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse
Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi,
Madalmaade Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi
valitsus, kirjutades alla lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse
konventsioonile,
I. soovides niipalju kui võimalik vältida kollisiooninormide hajutamist mitme
õigusakti vahel ning nende normide vahelisi erinevusi, väljendavad oma
soovi, et Euroopa ühenduste institutsioonid püüaksid oma asutamislepingute
järgseid volitusi kasutades vajaduse tekkides kehtestada kollisiooninormid,
mis niipalju kui võimalik ühtiksid käesoleva konventsiooniga;
II. deklareerivad oma kavatsust konsulteerida üksteisega alates käesoleva
konventsiooni allakirjutamise kuupäevast kuni selle ajani, mil see artikli 24
alusel nende jaoks siduvaks muutub, kui mõni allakirjutanud riikidest soovib
ühineda konventsiooniga, mille suhtes tuleb kohaldada artiklis 24 nimetatud
korda;
III. võttes arvesse lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse
konventsiooni osatähtsust kollisiooninormide ühtlustamisel Euroopa
Ühenduste piires, väljendavad seisukohta, et iga riik, kes saab Euroopa
Ühenduste liikmeks, peaks ühinema käesoleva konventsiooniga.
515
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühisdeklaratsioonile
alla kirjutanud.
Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta
üheksateistkümnendal juunil Roomas.
[Täievoliliste esindajate allkirjad]
ÜHISDEKLARATSIOON
Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse
Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi,
Madalmaade Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi
valitsus,
kirjutades alla lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse
konventsioonile,
soovides tagada, et seda konventsiooni kohaldataks võimalikult tõhusalt,
püüdes vältida konventsiooni tõlgendamise erinevustest tulenevat kahju selle
ühtlustavale mõjule,
teatavad, et nad on valmis:
1. uurima võimalust anda teatavad küsimused Euroopa Ühenduste Kohtu
pädevusse ning sõlmima vajaduse korral vastavasisulise kokkuleppe;
2. korraldama oma esindajate vahel regulaarsete ajavahemike järel kohtumisi.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühisdeklaratsioonile
alla kirjutanud.
516
Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta
üheksateistkümnendal juunil Roomas.
[Täievoliliste esindajate allkirjad]
1Tekst, nagu seda on muudetud 10. aprilli 1984. aasta konventsiooniga
Kreeka Vabariigi ühinemise kohta (edaspidi “1984. aasta
ühinemiskonventsioon”), 18. mai 1992. aasta konventsiooniga Hispaania
Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta (edaspidi “1992. aasta
ühinemiskonventsioon”), ja konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome
Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (edaspidi “1996. aasta
ühinemiskonventsioon”).
2Lõige välja jäetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooni artikli 2 lõikega 1.
3Artikkel välja jäetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooni artikli 2 lõikega 1.
4Ühinemiskonventsioonide ratifitseerimist reguleerivad nende konventsioonide
järgmised sätted:
– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 3, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 3
Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva konventsiooni.
Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu
peasekretäri arhiivi.”;
– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 4, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 4
517
Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva konventsiooni.
Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu
peasekretäri arhiivi.”;
– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 5, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 5
Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva konventsiooni.
Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri
arhiivi.”.
5Ühinemiskonventsioonide jõustumist reguleerivad nende konventsioonide
järgmised sätted:
– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 4, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 4
Käesolev konventsioon jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel kolmanda kuu
esimesel päeval pärast seda, kui Kreeka Vabariik ja seitse lepinguliste
kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni ratifitseerinud riiki on
oma ratifitseerimiskirjad hoiule andnud.
Iga lepinguosalise riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni
hiljem, jõustub see tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva
kolmanda kuu esimesel päeval.”;
– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 5, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 5
Käesolev konventsioon jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel kolmanda kuu
esimesel päeval pärast seda, kui Hispaania Kuningriik või Portugali Vabariik
518
ning mõni lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni
ratifitseerinud riik on hoiule andnud viimase ratifitseerimiskirja.
Iga lepinguosalise riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni
hiljem, jõustub see tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva
kolmanda kuu esimesel päeval.”;
– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 6, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 6
1. Käesolev konventsioon jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel kolmanda
kuu esimesel päeval pärast seda, kui Austria Vabariik, Soome Vabariik või
Rootsi Kuningriik ning mõni lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava
õiguse konventsiooni ratifitseerinud riik on hoiule andnud viimase
ratifitseerimiskirja.
2. Iga lepinguosalise riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni
hiljem, jõustub see tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva
kolmanda kuu esimesel päeval.”.
6Lause välja jäetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooniga.
7Ühinemiskonventsiooniga seotud teatamist reguleerivad nende
konventsioonide järgmised sätted:
– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 5, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 5
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab allakirjutanud riikidele:
a) iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest;
b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva osalisriikide suhtes.”;
519
– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 6, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 6
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab allakirjutanud riikidele:
a) iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest;
b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva osalisriikide suhtes.”,
– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 7, mille
tekst on järgmine:
“Artikkel 7
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab allakirjutanud riikidele:
a) iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest;
b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva osalisriikide suhtes.”.
8Punkt d nagu seda on muudetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooniga.
9Viited ühinemiskonventsioonide autentsetele tekstidele sisalduvad järgmistes
sätetes:
– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artiklites 2 ja 6,
mille tekst on järgmine:
“Artikkel 2
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär edastab lepinguliste kohustuste
suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni hollandi-, iiri-, inglis-, itaalia-,
kreeka-, prantsuse-, saksa- ja taanikeelse teksti kinnitatud koopia Kreeka
Vabariigi valitsusele.
520
Käesolevale lisatakse lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse
konventsiooni kreekakeelne tekst. Kreekakeelne tekst on autentne samadel
tingimustel nagu muud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse
konventsiooni tekstid.”
“Artikkel 6
Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hollandi, iiri,
inglise, itaalia, kreeka, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik
kaheksa teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste
Nõukogu peasekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle kinnitatud koopia
kõigi allakirjutanud riikide valitsustele.”;
– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artiklites 3 ja 7,
mille tekst on järgmine:
“Artikkel 3
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär edastab lepinguliste kohustuste
suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni hollandi-, iiri-, inglis-, itaalia-,
kreeka-, prantsuse-, saksa- ja taanikeelse teksti kinnitatud koopia Hispaania
Kuningriigi ja Portugali Vabariigi valitsusele.
Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni hispaania-
ja portugalikeelne tekst on käesoleva konventsiooni I ja II lisas. Hispaania- ja
portugalikeelne tekst on autentsed samadel tingimustel nagu teised
lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni tekstid.”
“Artikkel 7
Käesolev konventsioon, mis on koostatud hispaania, hollandi, iiri, inglise,
itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik
tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu
peasekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle kinnitatud koopia kõigi
allakirjutanud riikide valitsustele.”;
521
– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artiklites 4 ja 8,
mille tekst on järgmine:
“Artikkel 4
1. Euroopa Liidu nõukogu peasekretär edastab 1980. aasta konventsiooni,
1984. aasta konventsiooni, 1988. aasta esimese protokolli, 1988. aasta teise
protokolli ja 1992. aasta konventsiooni hispaania-, hollandi-, iiri-, inglis-,
itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsuse-, saksa- ja taanikeelse teksti kinnitatud
koopia Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi valitsustele.
2. 1980. aasta konventsiooni, 1984. aasta konventsiooni, 1988. aasta
esimese protokolli, 1988. aasta teise protokolli ja 1992. aasta konventsiooni
rootsi- ja soomekeelne tekst on autentsed samadel tingimustel, kui 1980.
aasta konventsiooni, 1984. aasta konventsiooni, 1988. aasta esimese
protokolli, 1988. aasta teise protokolli ja 1992. aasta konventsiooni teised
tekstid.”
“Artikkel 8
Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hispaania,
hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome
ja taani keeles, kusjuures kõik 12 teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab
selle kinnitatud koopia kõigi allakirjutanud riikide valitsustele.”
10Tekst, nagu seda on muudetud 1996. aasta ühinemiskonventsiooniga.
522
11b
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008,
lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)
524
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008,
17. juuni 2008,
lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva-must (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel jaõigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise. Sellise alajärkjärguliseks loomiseks tuleb ühendusel piiriülese toimegatsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võttavajalikke meetmeid sel määral, mil see on vajalik siseturunõuetekohaseks toimimiseks.
(2) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt hõlmavadneed meetmed selliseid meetmeid, mis edendavad liikmes-riikides kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide jakohtualluvuse eeskirjade kokkusobivust.
(3) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aastaTampere kohtumisel kinnitati kohtuotsuste ja õigusasutustemuude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet kuitsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi ningkutsuti nõukogu ja komisjoni võtma vastu meetmeteprogrammi nimetatud põhimõtte rakendamiseks.
(4) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komisjonija nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeid tsiviil-ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnusta-mise põhimõtte rakendamiseks (3). Programmis määratle-takse rahvusvahelise eraõiguse normide harmoneerimisegaseotud meetmed kui meetmed, mis hõlbustavad kohtuot-suste vastastikust tunnustamist.
(5) Euroopa Ülemkogu poolt 5. novembril 2004 vastu võetudHaagi programmis (4) kutsuti lepinguliste võlasuhetegaseotud rahvusvahelise eraõiguse normide („Rooma I”) osasaktiivselt tööd jätkama.
(6) Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoosita-vaks, parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba lii-kumist, loob siseturu nõuetekohane toimimine vajaduseselle järele, et liikmesriikide rahvusvahelise eraõigusenormid sisaldaksid samu pidemeid kohaldatava õigusekindlaksmääramiseks, olenemata sellest, millises riigis onkohtule hagi esitatud.
(7) Käesoleva määruse sisuline reguleerimisala ja sätted peaksidolema kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aastamäärusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsustetäitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (5) („Brüssel I”)ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aastamäärusega (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhetesuhtes kohaldatava õiguse kohta (6) („Rooma II”).
(8) Perekondlikud suhted peaksid hõlmama abielu- ja hõim-lussuhteid ning otse- ja külgjoones sugulust. Artikli 1lõikes 2 osutatud abielu ja teiste perekondlike suhetegasamalaadset mõju omavate suhete mõistet tuleks tõlgen-dada kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus on kohtussepöördutud.
(9) Vekslitest, tšekkidest ja võlakirjadest ning muudest vabaltkaubeldavatest väärtpaberitest tulenevad võlasuhted peaksidhõlmama ka veokirju sellises ulatuses, mil veokirjasttulenevad võlasuhted tekivad selle kaubeldavusest.
(10) Lepingueelsetest toimingutest tekkinud võlasuhteid regu-leerib määruse (EÜ) nr 864/2007 artikkel 12. Needvõlasuhted tuleks seetõttu käesoleva määruse reguleerimis-alast välja jätta.
(11) Lepingupoolte vabadus kohaldatavat õigust valida peaksolema lepinguliste võlasuhete asjades rahvusvahelise era-õiguse süsteemi nurgakivi.
(12) Selle kindlaksmääramisel, kas õiguse valikut on selgeltväljendatud, tuleks muu hulgas arvesse võtta pooltevahelistkokkulepet usaldada lepingust tulenevate vaidluste lahen-damise ainupädevus ühe liikmesriigi ühele või mitmelekohtule.
(13) Käesolev määrus ei takista pooltel viitamast nendevaheliseslepingus õigusele, mis ei ole riigi poolt kehtestatud, võirahvusvahelisele konventsioonile.
L 177/6 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008
(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 56.(2) Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa
Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. juuni 2008. aasta otsus.(3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.(4) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.
(5) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega(EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
(6) ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.
525
(14) Kui ühendus peaks asjakohases õigusaktis vastu võtmalepinguõiguse materiaalõiguslikud normid, sealhulgas tüüp-tingimused, võib kõnealuse õigusaktiga ette näha, et pooledvõivad valida nende normide kohaldamise.
(15) Kui kohaldatav õigus valitakse ja kõik muud olukordamõjutanud asjakohased asjaolud esinevad muus riigis kuiriik, mille õigus kohaldamiseks valiti, ei piira õiguse valikselle teise riigi õiguse nende sätete kohaldamist, millest eisaa kokkuleppel kõrvale kalduda. Seda reeglit tulekskohaldada sõltumata sellest, kas õiguse valikule lisati kohtuvalik. Kuigi ei ole kavas teha sisulist muudatust võrreldeslepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980.aasta konventsiooni (1) (edaspidi „Rooma konventsioon”)artikli 3 lõikega 3, tuleks käesoleva määruse sõnastusvõimalikult suures ulatuses määruse (EÜ) nr 864/2007artikli 14 tekstiga vastavusse viia.
(16) Et aidata kaasa käesoleva määruse üldeesmärgi saavutami-sele, milleks on õiguskindluse tagamine Euroopa õigusruu-mis, peaksid rahvusvahelise eraõiguse normid olema suurelmääral prognoositavad. Kohtutele peaks siiski jääma teatavkaalutlusõigus otsustada, milline õigus on konkreetseolukorraga kõige tihedamalt seotud.
(17) Valiku puudumisel kohaldatava õigusega seoses tuleks„teenuste osutamise” ja „kaupade müügi” mõistet tõlgen-dada samal viisil kui määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 5kohaldades, niivõrd kuivõrd kaupade müük ja teenusteosutamine on selle määrusega hõlmatud. Kuigi frantsiisi- jaturustuslepingud on teenuse osutamise lepingud, kohalda-takse nende suhtes erinorme.
(18) Valiku puudumisel kohaldatava õigusega seoses peaksidmitmepoolsed süsteemid – näiteks Euroopa Parlamendi janõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ(finantsinstrumentide turgude kohta) (2) artiklis 4 osutatudreguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid –
olema need, kus toimub kauplemine, olenemata sellest, kasnende puhul kasutatakse keskset poolt või mitte.
(19) Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, tuleb see kindlaksmäärata kooskõlas konkreetset liiki lepingu suhtes kehtes-tatud erinormiga. Kui lepingut ei saa liigitada ühtekindlaksmääratud liiki või kui selle elemendid kuuluvadrohkem kui ühte kindlaksmääratud liiki, peaks leping olemareguleeritud selle riigi õigusega, kus on selle poole harilikviibimiskoht, kellelt nõutakse lepingule iseloomulikkusooritust. Kui leping hõlmab õiguste ja kohustuste kogumit,mida on võimalik liigitada rohkem kui ühe kindlaksmää-ratud lepingu liigi alla, tuleks lepingule iseloomulik sooritus
kindlaks määrata vastavalt sellele, millise liigiga on lepingkõige tihedamalt seotud.
(20) Kui leping on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne teiseriigiga kui artikli 4 lõikes 1 või 2 osutatud riigid, tuleks nnvabastusklausliga sätestada, et kohaldada tuleb selle teiseriigi õigust. Sellise riigi kindlaksmääramiseks tuleks muuhulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on väga tihedaltseotud mõne teise lepingu või teiste lepingutega.
(21) Valiku puudumisel, kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaksmäärata sellest lähtuvalt, et leping kuulub ühte kindlaks-määratud liiki või et lepingu puhul on tegemist selle riigiõigusega, kus on selle poole harilik viibimiskoht, kelleltnõutakse lepingule iseloomulikku sooritust, peaks lepingolema reguleeritud selle riigi õigusega, millega see on kõigetihedamalt seotud. Selle riigi kindlaksmääramiseks tuleksmuu hulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on vägatihedalt seotud mõne teise lepingu või teiste lepingutega.
(22) Veolepingute tõlgendamise osas ei ole Rooma konvent-siooni artikli 4 lõike 4 kolmandat lauset kavas sisuliseltmuuta. Seetõttu tuleks tšartereid ühe reisi kohta ja muidlepinguid, mille põhieesmärk on kaubavedu, käsitadakaubaveolepinguna. Käesolevas määruses peaks mõiste„kaubasaatja” viitama isikule, kes sõlmib vedajaga veole-pingu, ning mõiste „vedaja” peaks viitama lepingupoolele,kes kohustub kaupa vedama, olenemata sellest, kas tateostab vedu ise või mitte.
(23) Kui leping on sõlmitud nõrgema poolega, siis tuleks sedapoolt kaitsta rahvusvahelise eraõiguse normidega, mis ontema huvide suhtes soodsamad kui üldnormid.
(24) Tarbijalepingu puhul peaks rahvusvahelise eraõiguse normialusel olema võimalik vähendada kulusid, mis on seotudtarbijalepingu vaidluste lahendamisega, sest tavaliselt onsellised vaidlused seotud väikeste summadega, ning võtmaarvesse kaugmüügimeetodite arengut. Ühtsuse tagamiseksmäärusega (EÜ) nr 44/2001 on ühelt poolt vajalik, ettarbijakaitse eeskirja kohaldamise eeltingimusena osutataks„suunatud tegevuse” mõistele, ning teiselt poolt, et sedamõistet tõlgendataks määruses (EÜ) nr 44/2001 jakäesolevas määruses ühtemoodi, pidades silmas, et nõu-kogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 15 kohta on täpsustatud, et selleks, et artikli 15lõike 1 punkti c kohaldataks, „ei piisa sellest, et ettevõtesuunab oma tegevuse ühte liikmesriiki või mitme liikmes-riigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, kus on tarbijaelukoht, vaid leping peab olema sõlmitud selle tegevuseraames”. Samuti tuletatakse deklaratsioonis meelde, et„veebilehest ei piisa artikli 15 kohaldamiseks. See peabsisaldama ka teavet, milles kutsutakse üles sõlmima
4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/7
(1) ELT C 334, 30.12.2005, lk 1.(2) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud
direktiiviga 2008/10/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 33).
526
sidevahendi abil lepingut ning leping peab ka tegelikkusesmis tahes viisil olema sidevahendi abil sõlmitud. Selliselpuhul ei ole veebilehel kasutatud keel või vääring olulised.”.
(25) Tarbijaid peaksid kaitsma selle riigi, kus on tarbija harilikviibimiskoht, eeskirjad, millest ei saa kokkuleppel kõrvalekalduda, tingimusel et tarbijaleping on sõlmitud tulenevaltsellest, et kutseala esindaja teostab selles riigis omamajandus- või kutsetegevust. Samasugune kaitse tulekstagada juhul, kui kutseala esindaja ei teosta oma majandus-või kutsetegevust tarbija hariliku viibimiskoha riigis, kuidsuunab oma tegevuse sellesse või koos selle riigiga veelmitmesse muusse riiki, sealhulgas ka vaadeldavasse riiki,ning leping on sõlmitud sellise tegevuse tulemusena.
(26) Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid kutseala esindajapoolt tarbijale osutatavad finantsteenused, näiteks investee-rimisteenused ja -tegevus ning kõrvalteenused (millele onviidatud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa punktides A ja B),samuti ühisinvesteerimisettevõtjate osakute müügi lepingudsõltumata sellest, kas nõukogu 20. detsembri 1985. aastadirektiiv 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS)käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamisekohta) (1) neid hõlmab või mitte, olema reguleeritudkäesoleva määruse artikliga 6. Sellest tulenevalt peaks viidesiirdväärtpaberite emiteerimise või avaliku pakkumisetingimustele või ühisinvesteerimisettevõtjate osakute mär-kimisele või tagasiostmisele sisaldama kõiki aspekte, misseovad emiteerijat või pakkujat tarbijaga, kuid ei tohikssisaldada finantsteenuste osutamisega seotud aspekte.
(27) Tarbijalepingute puhul tuleks teha mitmeid erandeidkohaldatava õiguse valiku üldnormist. Ühe sellise erandialusel ei tuleks üldnormi kohaldada lepingute suhtes, milleesemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja,välja arvatud lepingud, mille esemeks on kinnisasjaosaajaline kasutusõigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitsekohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamiseõiguse ostulepingute teatavaid aspekte) (2) tähenduses.
(28) Oluline on tagada, et finantsinstrumendi kujul esinevadõigused ja kohustused ei ole reguleeritud tarbijalepingutesuhtes kohaldatava üldnormiga, kuna see võib viiaolukorrani, kus iga emiteeritud instrumendi suhtes kohal-datakse erinevat õigust, muutes sellega nende laadi ningtakistades asendatavate instrumentidega kauplemist janende pakkumist. Samamoodi ei peaks selliste instrumen-tide emiteerimise või pakkumise korral emiteerija võipakkuja ja tarbija vahelisele võlasuhtele tingimata
kohustuslikus korras kohaldama tarbija hariliku viibimis-koha riigi õigust, sest vajalik on tagada emiteerimise võipakkumise tingimuste ühtsus. Sama põhimõtet tulekskohaldada artikli 4 lõike 1 punktiga h hõlmatud mitme-poolsete süsteemide suhtes, mille puhul tuleks tagada, ettarbija hariliku viibimiskoha riigi õigus ei mõjutaksnimetatud süsteemide raames või nende süsteemidekäitajatega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavaid norme.
(29) Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid viited õigustele jakohustustele, mis moodustavad siirdväärtpaberite emiteeri-mise, avalike pakkumiste või avalike ülevõtmispakkumistetingimused, või viited ühisinvesteerimisettevõtja osakutemärkimisele või tagasiostmisele sisaldama tingimusi, misreguleerivad muu hulgas väärtpaberite või ühisinvesteeri-misettevõtjate osakute eraldamist, õigusi ülemärkimisekorral, loobumisõigusi ja muid samalaadseid pakkumisegaseotud küsimusi, samuti artiklites 10, 11, 12 ja 13 osutatudküsimusi, tagades seega, et pakkumise kõik asjakohasedlepingulised aspektid, mis seovad emiteerijat või pakkujattarbijaga, on reguleeritud ühe õigusaktiga.
(30) Käesolevas määruses tähendavad finantsinstrumendid jasiirdväärtpaberid direktiivis 2004/39/EÜ osutatud instru-mente.
(31) Käesolev määrus ei tohiks millegagi piirata EuroopaParlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpabe-riarveldussüsteemides) (3) artikli 2 punktis a süsteeminakäsitatava vormilise struktuuri toimimist.
(32) Veo- ja kindlustuslepingute iseärasuste tõttu tuleks reisijateja kindlustusvõtjate piisav kaitse tagada eraldi sätetega.Seetõttu ei peaks artiklit 6 nende konkreetsete lepingutepuhul kohaldama.
(33) Kui kindlustusleping, millega ei kaeta suurt riski, katabenam kui üht riski, millest vähemalt üks asub liikmesriigisja vähemalt üks asub kolmandas riigis, tuleks käesolevamääruse kindlustuslepinguid reguleerivaid erisätteid kohal-dada üksnes riski(de) suhtes, mille asukoht on ühes võimitmes asjaomases liikmesriigis.
(34) Individuaalseid töölepinguid reguleeriv norm ei tohikspiirata selle riigi õiguse üldist kehtivust omavate sätetekohaldamist, kuhu töötaja on lähetatud kooskõlas EuroopaParlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aastadirektiiviga 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seosesteenuste osutamisega) (4).
L 177/8 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008
(1) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetudEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/18/EÜ (ELT L 76,19.3.2008, lk 42).
(2) EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.(3) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.(4) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.
527
(35) Töötajat ei tohiks ilma jätta kaitsest, mis talle on antudvastavalt sätetele, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kaldudavõi millest saab kõrvale kalduda üksnes töötaja huvides.
(36) Individuaalsete töölepingutega seoses tuleks teises riigistöötamist lugeda ajutiseks, kui eeldatakse, et pärastülesannete täitmist välismaal asub töötaja taas töölepäritoluriigis. Uue töölepingu sõlmimine algse tööandjagavõi temaga samasse gruppi kuuluva tööandjaga ei peaksvälistama seda, et töötaja töötamist teises riigis saaks pidadaajutiseks.
(37) Üldsuse huvidest lähtuvatel kaalutlustel võimaldatakseliikmesriikide kohtutel kohaldada erandjuhtudel avalikulkorral ja üldist kehtivust omavatel sätetel põhinevaiderandeid. Mõistet „üldist kehtivust omavad sätted” tulekseristada mõistest „sätted, millest ei saa kokkuleppel kõrvalekalduda” ning seda tuleks tõlgendada kitsamalt.
(38) Nõudeõiguse üleminekuga seoses peaks mõiste „omavahe-line suhe” selgitama, et artikli 14 lõiget 1 kohaldatakseõiguskorras samuti ülemineku omandiga seotud aspektidelesenise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel, kui selliseidaspekte käsitletakse lahus võlasuhetele kohaldatava õigusekohastest aspektidest. Mõistet „omavaheline suhe” ei tulekssiiski mõista viitena mis tahes omavahelisele suhtele, misvõlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel võib esineda. Eelkõigeei peaks see hõlmama eelnevaid küsimusi seoses nõudeõi-guse lepingu alusel üleminekuga. Mõiste peaks piirdumarangelt aspektidega, mis on otseselt seotud konkreetsenõudeõiguse lepingu alusel üleminekuga.
(39) Õiguskindluse huvides tuleks selgelt määratleda harilikviibimiskoht, eriti äriühingute ja muude juriidiliste isikutevõi organiseeritud ühenduste puhul. Erinevalt määrusest(EÜ) nr 44/2001, mille artikli 60 lõikes 1 on kehtestatudkolm kriteeriumit, peaks rahvusvahelise eraõiguse normialuseks olema üks kriteerium, sest vastasel juhul ei olekslepingupooltel võimalik prognoosida nende olukorra suhteskohaldatavat õigust.
(40) Vältida tuleks rahvusvahelise eraõiguse normide hajutamistmitme õigusakti vahel ning nende normide vahelisierinevusi. Käesolev määrus ei peaks siiski välistamavõimalust kehtestada konkreetseid valdkondi käsitlevatesühenduse õigusnormides lepinguliste võlasuhete suhtesrahvusvahelise eraõiguse norme.
Käesoleva määrusega ei tohiks piirata teiste siseturunõuetekohast toimimist toetavaid sätteid sisaldavate õigus-aktide kohaldamist, kui neid ei saa kohaldada koostoimeskäesoleva määruse sätetega kindlaks määratud õigusega.Käesoleva määruse sätetega kindlaks määratud kohaldatavaõiguse sätete kohaldamine ei tohiks piirata kaupade ja
teenuste vaba liikumist, mis on reguleeritud ühenduseõigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ (infoühiskonnateenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilisekaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kauban-duse kohta)) (1).
(41) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohus-tuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiksmõjutada rahvusvahelisi konventsioone, mille osalisekskäesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks või mituliikmesriiki. Eeskirjade parema kättesaadavuse huvidespeaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetud teabealusel asjakohaste konventsioonide loetelu Euroopa LiiduTeatajas.
(42) Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepa-neku korra ja tingimuste kohta, mille kohaselt võivadliikmesriigid erandjuhtudel ja valdkondlikes küsimustespidada kolmandate riikidega enda nimel läbirääkimisi jasõlmida nendega enda nimel lepinguid, mis sisaldavadsätteid lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õigusekohta.
(43) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuse jamõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artik-lis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealusesartiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt eilähe käesolev määrus oma eesmärgi saavutamiseks vajali-kust kaugemale.
(44) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanudoma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.
(45) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et seepiiraks selle artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriikkäesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole temasuhtes siduv ega kohaldatav.
(46) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliartiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv egakohaldatav,
4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/9
(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
528
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisuline reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse seaduste konflikti korrallepingulistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades.
Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele.
2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja
a) füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimegaseotud küsimused, ilma et see piiraks artikli 13 kohalda-mist;
b) võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest ja suhetest,mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhetegasarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused;
c) võlasuhted, mis tulenevad abikaasade varasuhtest võivarasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaseltabieluga sarnase toimega kooseluvormis, ning testamenti-dest ja pärimisasjadest tulenevad võlasuhted;
d) võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõla-kirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberi-test sellisel määral, mil võlasuhted tekivad selliste muudekaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest;
e) arbitraažikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped;
f) küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muidjuriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlevõigus, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute võiorganiseeritud ühenduste asutamine registreerimise teel võimuul moel, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuurvõi lõpetamine ning osanike ja juhtide isiklik vastutusäriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustusteeest;
g) küsimus, kas esindaja võib võtta käsundiandjale või organvõtta äriühingule või muule juriidilisele isikule võiorganiseeritud ühendusele kolmanda isiku ees kohustusi;
h) sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute jakasusaajate vahel;
i) võlasuhted, mis tulenevad lepingu sõlmimisele eelnenudtoimingutest;
j) kindlustuslepingud, mis tulenevad muude organisatsioo-nide kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (1)artiklis 2 nimetatud ettevõtjate tegevusest, mille eesmärk onanda hüvitisi ettevõtja või ettevõtjate grupi või kutseala võikutsealade rühma töötajatele või füüsilisest isikutestettevõtjatele surma või invaliidistumise korral või tegevusekatkemise või piiramise korral või kutsehaiguste võitööõnnetuste korral.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata tõendite ja menetlustesuhtes, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist.
4. Käesolevas määruses käsitatakse „liikmesriigina” kõiki liik-mesriike, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Artikli 3lõikes 4 ja artiklis 7 käsitatakse „liikmesriigina” siiski kõikiliikmesriike.
Artikkel 2
Üldine kohaldatavus
Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse,olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.
II PEATÜKK
ÜHTSED EESKIRJAD
Artikkel 3
Valikuvabadus
1. Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingi-mustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooledvalida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhteskohaldatava õiguse.
2. Pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhteshakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldativarem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muudekäesoleva määruse sätete alusel. Pärast lepingu sõlmimistkohaldatavas õiguses tehtud muudatused ei piira artikli 11kohast lepingu vormilist kehtivust ega kahjusta kolmandateisikute õigusi.
3. Kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukordamõjutanud asjaolud esinevad muus riigis kui riik, mille õiguskohaldamiseks valiti, ei piira poolte valik selle teise riigi õigusenende sätete kohaldamist, millest ei saa kokkuleppel kõrvalekalduda.
4. Kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukordamõjutanud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, ei
L 177/10 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008
(1) EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetuddirektiiviga 2008/19/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 44).
529
piira poolte otsus kohaldada muud õigust kui liikmesriigi õigustselliste ühenduse õiguse sätete kohaldamist, millest ei saakokkuleppel kõrvale kalduda, rakendades neid vajaduse korralkohtu asukoha liikmesriigi õigusesse üle võetud kujul.
5. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õigusevaliku suhtes määratakse kindlaks artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt.
Artikkel 4
Valiku puudumisel kohaldatav õigus
1. Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitudvastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 8kohaldamist, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õiguskindlaks järgmiselt:
a) kauba müümise leping on reguleeritud selle riigi õigusega,kus on müüja harilik viibimiskoht;
b) teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigiõigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht;
c) leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutadakinnisasja, on reguleeritud kinnisasja asukohariigi õigusega;
d) olenemata punktist c on kinnisasja kasutamise leping, mison sõlmitud kinnisasja ajutiseks isiklikuks kasutamiseksmaksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, reguleeritudselle riigi õigusega, kus on kasutusse andja harilikviibimiskoht, tingimusel et kasutaja on füüsiline isik jatema harilik viibimiskoht on samas riigis;
e) frantsiisileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus onfrantsiisivõtja harilik viibimiskoht;
f) turustusleping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus onturustaja harilik viibimiskoht;
g) kauba oksjonimüügil sõlmitud leping on reguleeritud selleriigi õigusega, kus on oksjoni toimumise koht, kui seda onvõimalik kindlaks määrata;
h) leping, mis on sõlmitud sellise mitmepoolse süsteemiraames, milles viiakse kokku mitmete kolmandate isikuteostu- ja müügihuvid direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1punktis 17 määratletud finantsinstrumentide suhtes võihõlbustatakse nende kokkuviimist kooskõlas mittediskret-sionaarsete eeskirjadega, ja mis on reguleeritud üheainsaõigusega, on reguleeritud kõnealuse õigusega.
2. Juhul kui leping ei ole hõlmatud lõikega 1 või kui lepinguelemendid on hõlmatud rohkem kui ühe lõike 1 punktiga a kuni
h, reguleeritakse lepingut selle riigi õigusega, kus on lepinguleiseloomuliku soorituse täitja harilik viibimiskoht.
3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, etleping on oluliselt tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.
4. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 1või 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, millegaleping on kõige tihedamalt seotud.
Artikkel 5
Veolepingud
1. Kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatavaõiguse artikli 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust,kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veosevedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht võikaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kuineed tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust,kus asub poolte kokkulepitud veose saajale üleandmise koht.
2. Kui pooled on jätnud reisijaveolepingu suhtes kohaldatavaõiguse teise lõigu kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigiõigust, kus on reisija harilik viibimiskoht, tingimusel et kas lähte-või sihtkoht on kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei oletäidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilikviibimiskoht.
Artikli 3 kohaselt võivad pooled valida reisijaveolepingu suhteskohaldatavaks õiguseks üksnes selle riigi õiguse, kus on
a) reisija harilik viibimiskoht või
b) vedaja harilik viibimiskoht või
c) vedaja peakontori asukoht või
d) lähtekoht või
e) sihtkoht.
3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, etleping on õiguse valiku puudumisel oluliselt tihedamalt seotudmõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakseasjaomase teise riigi õigust.
Artikkel 6
Tarbijalepingud
1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping,mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja
4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/11
530
jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus-või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi õigusega,kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja
a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus ontarbija harilik viibimiskoht, või
b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevusedkõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub kakõnealune riik,
ning et leping jääb nende tegevuste raamesse.
2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled artikli 3 kohaselt validalõikes 1 sätestatud nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatavaõiguse. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmistkaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saakokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valikupuudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel.
3. Kui lõike 1 punktide a ja b nõuded ei ole täidetud,määratakse tarbija ja kutseala esindaja vahelisele lepingulekohaldatav õigus kindlaks vastavalt artiklitele 3 ja 4.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes:
a) teenuse osutamise leping, kui tarbijale tuleb teenust osutadaüksnes väljaspool tarbija hariliku viibimiskoha riiki;
b) veoleping, välja arvatud pakettreisileping nõukogu 13. juuni1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhku-sepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) (1) tähenduses;
c) leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutadakinnisasja, välja arvatud lepingud, mille esemeks onkinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜtähenduses;
d) finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused,siirdväärtpaberite emiteerimist või üldsusele pakkumist jaavalikke ülevõtmispakkumisi reguleerivate tingimuste kujulesinevad õigused ja kohustused ning ühisinvesteerimisette-võtjate osakute märkimine ja tagasiostmine, kui needtoimingud ei ole käsitatavad finantsteenuse osutamisena;
e) leping, mis on sõlmitud artikli 4 lõike 1punkti h reguleerimisalasse kuuluva süsteemi raames.
Artikkel 7
Kindlustuslepingud
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lõikes 2 osutatud lepingutesuhtes olenemata sellest, kas kaetud risk asub liikmesriigis, ningkõigi muude kindlustuslepingute suhtes, mis katavad liikmes-riikide territooriumil asuvaid riske. Seda ei kohaldata edasikind-lustuslepingute suhtes.
2. Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ (otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustege-vuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormidekooskõlastamise kohta) (2) artikli 5 punktis d määratletud suuririske katvate kindlustuslepingute suhtes kohaldatakse õigust,mille pooled on käesoleva määruse artikli 3 kohaselt valinud.
Kui pooled on jätnud kohaldatava õiguse valimata, kohaldataksekindlustuslepingu suhtes selle riigi õigust, kus on kindlustusandjaharilik viibimiskoht. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludestilmneb selgelt, et leping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga,kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.
3. Lõikega 2 hõlmamata kindlustuslepingu puhul võivadpooled valida artikli 3 kohaselt kohaldatavaks õiguseks üksnes:
a) selle liikmesriigi õiguse, kus risk lepingu sõlmimise ajalasub;
b) selle riigi õiguse, kus on kindlustusvõtja harilik viibimis-koht;
c) elukindlustuse korral selle riigi õiguse, mille kodanikkindlustusvõtja on;
d) ühes liikmesriigis, välja arvatud riski asukohaliikmesriik,esinevate juhtumitega piirnevaid riske katvate kindlustusle-pingute puhul selle liikmesriigi õiguse;
e) mis tahes asjaomase liikmesriigi õiguse või selle riigi õiguse,kus on kindlustusvõtja harilik viibimiskoht, juhul kuikäesoleva lõike kohase lepingu sõlminud kindlustusvõtjategeleb majandus- või tööstustegevusega või on vabakutse-line ning kindlustusleping hõlmab kahte või enamat sellisetegevusega seotud riski, mis asuvad erinevates liikmesriiki-des.
Kui punktides a, b või e esitatud juhtumitel otsustavadliikmesriigid jätta kindlustuslepingu suhtes kohaldatava õiguseosas suurema valikuvabaduse, võivad pooled seda vabadustkasutada.
L 177/12 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008
(1) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.
(2) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/68/EÜ (ELT L 323,9.12.2005, lk 1).
531
Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust käesoleva lõike kohaseltvalinud, kohaldatakse lepingu suhtes selle liikmesriigi õigust, kusrisk asub lepingu sõlmimise ajal.
4. Kindlustuslepingute suhtes, mis katavad riske, mille suhtesliikmesriik on kehtestanud kindlustamiskohustuse, kehtivadjärgmised lisareeglid:
a) lepinguga täidetakse kindlustamiskohustust ainult juhul, kuisee vastab asjaomast kindlustust käsitlevatele kindlustamis-kohustuse kehtestanud liikmesriigi sätestatud erisätetele.Kui riski asukoha liikmesriigi õigus on vastuolus kindlus-tuskohustuse kehtestanud liikmesriigi õigusega, kohalda-takse viimast;
b) liikmesriik võib erandina lõigetest 2 ja 3 sätestada, etkindlustuslepingu suhtes kohaldatakse kindlustamiskohus-tuse kehtestanud riigi õigust.
5. Lõike 3 kolmanda lõigu ja lõike 4 kohaldamisel, juhul kuikindlustusleping katab enam kui ühes liikmesriigis asuvaid riske,käsitatakse lepingut koosnevana mitmest lepingust, millestigaüks käsitleb ainult üht liikmesriiki.
6. Käesoleva artikli kohaselt määratakse riski asukohariikkindlaks kooskõlas nõukogu 22. juuni 1988. aasta teise direktiivi88/357/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukind-lustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta,millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegelikukasutamise hõlbustamiseks) (1) artikli 2 punktiga d ning elu-kindlustuse puhul on riski asukohariik kohustuse liikmesriikdirektiivi 2002/83/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti g tähenduses.
Artikkel 8
Individuaalsed töölepingud
1. Individuaalne tööleping on reguleeritud õigusega, millepooled on artikli 3 kohaselt valinud. Selline õiguse valik ei võisiiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selleõiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatavvastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4.
2. Kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhteskohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigiõigusega, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kusttöötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Riiki, kus töötajaharilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselttööle teise riiki.
3. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 2kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus asubtöötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht.
4. Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamaltseotud mõne teise, lõikes 2 või 3 osutamata riigiga, kohaldatakseasjaomase teise riigi õigust.
Artikkel 9
Üldist kehtivust omavad sätted
1. Üldist kehtivust omavad sätted on sätted, mille järgimistpeetakse riigi avalike huvide, näiteks tema poliitilise, sotsiaal- võimajanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, etneed on kohaldatavad igas olukorras, mis kuulub nendereguleerimisalasse, olenemata sellest, milline õigus oleks lepin-gule kohaldatav käesoleva määruse alusel.
2. Käesolevas määruses ei piira miski kohtu asukohariigi üldistkehtivust omavate sätete kohaldamist.
3. Kohaldada võidakse selle riigi õiguse üldist kehtivustomavaid sätteid, kus lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täitavõi on täidetud, niivõrd kuivõrd need üldist kehtivust omavadsätted muudavad lepingu täitmise ebaseaduslikuks. Nende sätetekohaldamise üle otsustamisel võetakse arvesse nende laadi jaotstarvet ning tagajärgi, mille nende kohaldamine või kohalda-mata jätmine kaasa tooks.
Artikkel 10
Nõustumus ja sisuline kehtivus
1. Lepingu või lepingutingimuse olemasolu ja kehtivus määra-takse kindlaks selle õiguse alusel, mis kehtiks lepingu võilepingutingimuse suhtes käesoleva määruse alusel, kui leping võilepingutingimus kehtiks.
2. Pool võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiskitugineda oma hariliku viibimiskoha riigi õigusele, kui asjaoludestilmneb, et lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlikkindlaks määrata lõikes 1 määratud õiguse alusel.
Artikkel 11
Vormiline kehtivus
1. Leping, mis on sõlmitud isikute vahel, kes viibivad ise võikelle esindajad viibivad lepingu sõlmimise ajal samas riigis, on
4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/13
(1) EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/14/EÜ (ELT L 149,11.6.2005, lk 14).
532
vormiliselt kehtiv, kui see vastab käesoleva määruse alusellepingu sisu suhtes kohaldatava õiguse vorminõuetele või selleriigi õiguse vorminõuetele, kus leping on sõlmitud.
2. Leping, mis on sõlmitud isikute vahel, kes või kelle esindajadviibivad lepingu sõlmimise ajal erinevates riikides, on vormiliseltkehtiv, kui see vastab lepingu sisu suhtes käesoleva määrusealusel kohaldatava õiguse vorminõuetele või kummagi riigi, kuskumbki pool või tema esindaja lepingu sõlmimise ajal viibis,õiguse vorminõuetele või selle riigi õiguse vorminõuetele, kus olikummagi poole harilik viibimiskoht sellel ajal.
3. Olemasoleva või kavandatava lepinguga seotud ühepoolnetehing on vormiliselt kehtiv, kui see vastab käesoleva määrusealusel asjaomasele lepingule kohaldatava või eeldatavalt kohalda-tava õiguse või tehingu tegemise asukohariigi õiguse või tehingutegemise ajal tehingu teinud isiku harilikuks viibimiskohaksolnud riigi õiguse vorminõuetele.
4. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata sellistelepingute suhtes, mis kuuluvad artikli 6 kohaldamisalasse. Sellistelepingute vorm on reguleeritud tarbija hariliku viibimiskoha riigiõigusega.
5. Olenemata lõigetest 1 kuni 4 kohaldatakse lepingu suhtes,mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja,kinnisasja asukohariigis kehtivaid vorminõudeid, kui selle õigusekohaselt
a) kehtestatakse sellised nõuded olenemata riigist, kus lepingsõlmitakse ja riigist, mille õigusega on leping reguleeritud,ja
b) neist nõuetest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda.
Artikkel 12
Kohaldatava õiguse reguleerimisala
1. Käesoleva määruse alusel lepingu suhtes kohaldatav õigusreguleerib eelkõige
a) tõlgendamist;
b) lepingu täitmist;
c) kohtu poolt talle menetlusõiguse alusel antud volitusteraames võlasuhete täieliku või osalise rikkumise tagajärgedehindamist, sealhulgas tekitatud kahju hindamist, niivõrd kuisee on õigusega reguleeritud;
d) kohustuste lõppemise mitmesuguseid viise ning aegumisestja tähtaja möödumisest tulenevat õiguste kaotamist;
e) lepingu tühisuse tagajärgi.
2. Lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäieliku täitmise korralvõetavad meetmed määratakse kindlaks, võttes arvesse selle riigiõigust, kus lepingut täidetakse.
Artikkel 13
Õigus- ja teovõime piirangud
Samas riigis olevate isikute vahel sõlmitud lepingus võib füüsilineisik, kes oleks kõnealuse riigi õiguse kohaselt teovõimeline,tugineda oma õigus- ja teovõime piirangutele muu riigi õigusestlähtudes üksnes siis, kui teine lepingupool oli sellistest õigus- jateovõime piirangutest lepingu sõlmimise ajal teadlik või ei olnudneist teadlik oma hooletuse tõttu.
Artikkel 14
Nõudeõiguse üleminek lepingu alusel
1. Senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja omavaheline suhemuu isiku („võlgnik”) suhtes nõudeõiguse ülemineku korrallepingu alusel on reguleeritud õigusega, mida käesoleva määrusealusel kohaldatakse senise ja uue võlausaldaja vaheliselelepingule.
2. Lepingu alusel üle antava nõudeõiguse suhtes kohaldatavaõigusega määratakse nõudeõiguse üleantavus, uue võlausaldaja javõlgniku suhe, tingimused, mille alusel võib võlgnikult nõudalepingu alusel üle antud nõuete täitmist, ning see, kas võlgnikukohustusi peetakse täidetuks.
3. Nõudeõiguse üleandmise mõiste käesolevas artiklis hõlmabotsest nõudeõiguse üleminekut, nõudeõiguse üleminekut taga-tisena, samuti pandiõigusi või muid nõuete tagatisõiguseid.
Artikkel 15
Nõudeõiguse üleminek seaduse alusel
Kui isikul („võlausaldaja”) on lepinguline nõue teise isiku(„võlgnik”) vastu ning kui kolmas isik on kohustatud täitmavõlausaldaja nõuet või on seda juba teinud, määratakse see, kas jamillises ulatuses on kolmandal isikul õigus kasutada võlgnikuvastu võlausaldaja õigusi, mis tal olid nende suhet reguleerinudõiguse kohaselt, kindlaks selle õigusega, mille kohaselt on kolmasisik kohustatud täitma võlausaldaja nõuet.
Artikkel 16
Võlgnike paljusus
Kui võlausaldajal on nõue mitme sama nõude rahuldamise eestvastutava võlgniku vastu ning kui üks võlgnik on nõude kas täiesmahus või osaliselt juba rahuldanud, reguleerib õigus, millega onreguleeritud võlgniku ja võlausaldaja võlasuhe, samuti võlgniku
L 177/14 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008
533
õigust nõuda hüvitist teistelt võlgnikelt. Teised võlgnikud võivadtoetuda kaitsele, mis neil oli võlausaldaja suhtes, nende javõlausaldaja vahelisele võlasuhtele kohaldatava õigusega tagatudulatuses.
Artikkel 17
Tasaarvestus
Kui õigus tasaarvestusele on poolte vahel kokku leppimata, ontasaarvestus reguleeritud õigusega, mida kohaldatakse nõudele,mille suhtes tasaarvestust nõutakse.
Artikkel 18
Tõendamiskoormis
1. Käesoleva määruse alusel lepingulise võlasuhte suhteskohaldatavat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldablepingulise võlasuhtega seonduvaid seadusest tulenevaid eeldusivõi tõendamiskoormist.
2. Lepingut või tehingut võib tõendada mis tahes viisil, midatunnustab kohtu asukohariigi õigus või mõni muu artiklis 11nimetatud õigus, mille alusel leping või tehing on vormiliseltkehtiv, tingimusel et sellist tõendit saab kohtu asukohariigisesitada.
III PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 19
Harilik viibimiskoht
1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute jamuude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste harilikuviibimiskohana peakontori asukohta.
Majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku harilikuks viibimis-kohaks on tema peamine tegevuskoht.
2. Kui leping sõlmitakse filiaali, agentuuri või muu üksusetegevuse käigus või kui lepingu järgi lasub lepingu täitminesellisel filiaalil, agentuuril või üksusel, käsitatakse harilikuviibimiskohana filiaali, agentuuri või muu üksuse asukohta.
3. Hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel lähtutakselepingu sõlmimise ajast.
Artikkel 20
Tagasisaate ja edasiviite välistamine
Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse kohaldamine tähendabkõnealuses riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete
rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist, kui käesolevasmääruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 21
Kohtu asukoha riigi avalik kord
Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisestvõib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgeltvastuolus kohtu asukoha riigi avaliku korraga.
Artikkel 22
Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi
1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millestigaühes kehtivad lepinguliste võlasuhete suhtes oma õigusnor-mid, peetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse aluselkohaldatava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.
2. Liikmesriik, kus eri territoriaalüksustes kehtivad lepingulistevõlasuhete suhtes eri õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksusteõigusaktide vahelise konflikti korral kohustatud käesolevatmäärust kohaldama.
Artikkel 23
Seos ühenduse õiguse muude sätetega
Käesolev määrus, välja arvatud artikkel 7, ei piira sellisteühenduse õigusnormide kohaldamist, milles on sätestatudkonkreetses valdkonnas lepinguliste võlasuhetega seotud rahvus-vahelise eraõiguse normid.
Artikkel 24
Seos Rooma konventsiooniga
1. Käesolev määrus asendab liikmesriikides Rooma konvent-siooni, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul,mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsessereguleerimisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määrusereguleerimisala vastavalt asutamislepingu artiklile 299.
2. Niivõrd, kuivõrd käesolev määrus asendab Rooma konvent-siooni sätted, käsitatakse mis tahes viidet nimetatud konvent-sioonile viitena käesolevale määrusele.
Artikkel 25
Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega
1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konvent-sioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastu-võtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning milleson sätestatud lepinguliste võlasuhetega seotud rahvusvaheliseeraõiguse normid.
4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/15
534
2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suhtes,mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, selliselmääral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusegareguleeritud küsimusi.
Artikkel 26
Konventsioonide loetelu
1. Liikmesriigid teatavad 17. juuniks 2009 komisjonile artik-li 25 lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu. Pärast nimetatudkuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nendekonventsioonide denonsseerimistest.
2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatudteate saamist Euroopa Liidu Teatajas
a) lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu;
b) lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised.
Artikkel 27
Läbivaatamisklausel
1. Komisjon esitab 17. juuniks 2013 Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruandekäesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisataksearuandele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Aruannesisaldab
a) uuringut kindlustuslepingute suhtes kohaldatava õigusekohta ja hinnangut kehtestatavate sätete mõju kohta, kuineid on, ning
b) hinnangut artikli 6 rakendamise kohta, eelkõige seosesühenduse õiguse sidususega tarbijakaitse valdkonnas.
2. Komisjon esitab 17. juuniks 2010 Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruandenõudeõiguse loovutamisest või ülemineku kehtivusest kolman-date isikute suhtes ning loovutatud nõudeõiguse eelisseisundistteise isiku õiguste suhtes. Selle aruandega kaasneb vajaduse korralettepanek muuta käesolevat määrust ning hinnang kehtestatavatesätete mõju kohta.
Artikkel 28
Ajaline kohaldatavus
Käesolevat määrust kohaldatakse lepingute suhtes, mis onsõlmitud pärast 17. detsembrit 2009.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 29
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selleavaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009, välja arvatudartikkel 26, mida kohaldatakse alates 17. juunist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.
Strasbourg, 17. juuni 2008
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
J. LENARČIČ
L 177/16 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008
535
536
11c
11c
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007,
lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)
538
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 864/2007,
11. juuli 2007,
lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artiklit 67,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, arvesta-des lepituskomitee poolt 25. juunil 2007. aastal heakskiidetudühist teksti (2),
ning arvestades järgmist:
(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel jaõigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise. Sellise alajärkjärguliseks loomiseks peaks ühendus piiriülese toi-mega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raamesvõtma vajalikke meetmeid sel määral, mil see on vajaliksiseturu nõuetekohaseks toimimiseks.
(2) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt hõlmavadneed meetmed selliseid meetmeid, mis edendavad liikmes-riikides seaduste ja kohtualluvuse konflikti suhtes kohal-datavate eeskirjade kokkusobivust.
(3) Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 1999 Tampere koh-tumisel kinnitati kohtuotsuste ja õigusasutuste muudeotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet kui tsiviilas-jades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi ning kutsutinõukogu ja komisjoni võtma vastu meetmete programmivastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimiseks.
(4) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komis-joni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeidtsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tun-nustamise põhimõtte rakendamiseks (3). Programmis mää-ratletakse kollisiooninormide harmoneerimisega seotudmeetmed kui meetmed, mis hõlbustavad kohtuotsuste vas-tastikust tunnustamist.
(5) Euroopa Ülemkogu poolt 5. novembril 2004 vastu võe-tud Haagi programmis (4) kutsuti lepinguväliste võlasuhe-tega seotud kollisiooninormide („Rooma II”) osas aktiivselttööd jätkama.
(6) Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoosita-vaks, parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba lii-kumist, loob siseturu nõuetekohane toimimine vajaduseselle järele, et liikmesriikide kollisiooninormid sisaldaksidsamu pidemeid kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks,olenemata sellest, millises riigis on kohtule hagi esitatud.
(7) Käesoleva määruse reguleerimisala ja sätted peaksid olemakooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega(EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades (5) („Brüsseli I määrus”)ning lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigustreguleerivate õigusaktidega.
(8) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat liiki kohtus.
(9) Acta iure imperii tõttu tekkivad nõuded peaksid hõlmamanõudeid riigi nimel tegutsevate ametiisikute vastu ningametivõimude, sealhulgas avalikult ametisse nimetatudametnike vastutust. Seetõttu tuleks need küsimused käes-oleva määruse kohaldamisalast välja jätta.
(10) Perekondlikud suhted peaksid hõlmama abielu- ja hõim-lussuhteid ning otse- ja külgjoones sugulust. Artikli 1 lõi-kes 2 osutatud abielu ja teiste perekondlike suhetegasamalaadset mõju omavate suhete mõistet tuleks tõlgen-dada kooskõlas juhtumiga tegeleva kohtu liikmesriigiõigusega.
(11) Lepinguväliste võlasuhete mõiste erineb liikmesriigiti. See-tõttu tuleks käesolevas määruses lepinguväliseid võlasuh-teid käsitada iseseisva mõistena. Käesolevas määrusessätestatud kollisiooninormid peaksid hõlmama ka riski-vastutusel põhinevaid lepinguväliseid võlasuhteid.
(12) Kohaldatav õigus peaks samuti hõlmama lepinguvälisekahjuga seotud vastutusvõimet.
(1) ELT C 241, 28.9.2004, lk 1.(2) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta arvamus (ELT C 157 E,
6.7.2006, lk 371), nõukogu 25. septembri 2006. aasta ühine seisu-koht (ELT C 289 E, 28.11.2006, lk 68) ja Euroopa Parlamendi 18. jaa-nuari 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta õigusloomega seotud reso-lutsioon ja nõukogu 28. juuni 2007. aasta otsus.
(3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
(4) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.(5) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega
(EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
L 199/40 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
539
(13) Ühtsete normidega, mida kohaldatakse olenemata sellest,millisele õigusele nad viitavad, võib vältida ühenduse vaid-luspoolte vahelise konkurentsi moonutamise ohtu.
(14) Õiguskindluse nõue ja üksikjuhtumite õiglase kohtlemisevajadus on õiguse valdkonna olulised osad. Käesolevamäärusega sätestatakse pidemed, mis on nimetatud ees-märkide saavutamiseks kõige kohasemad. Seetõttunähakse käesolevas määruses ette nii üldnorm kui ka eri-normid ja teatud sätetes nn vabastusklausel, mis võimal-dab erandit nimetatud normidest, kui juhtumi kõikidestasjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine onilmselgelt tihedamalt seotud mõne teise riigiga. See nor-mide kogum loob seega kollisiooninormide paindliku raa-mistiku. Ühtlasi võimaldab see juhtumiga tegeleval kohtulkäsitleda üksikjuhtumeid asjakohasel viisil.
(15) Lex loci delicti commissi on peaaegu kõigis liikmesriikideslepinguväliste võlasuhetega seotud kollisiooninormidelahendamise aluspõhimõtteks, kuid kui juhtumi asjaoludjagunevad mitme riigi vahel, kohaldatakse põhimõtetpraktikas erinevalt. Selline olukord tekitabõiguskindlusetust.
(16) Ühtsed normid peaksid suurendama kohtuotsuste prog-noositavust ning tagama mõistliku tasakaalu väidetavaltvastutava isiku ja kahju kannatanud isiku huvide vahel.Seos riigiga, kus tekkis otsene kahju (lex loci damni), tasa-kaalustab väidetavalt vastutava isiku ja kahju kannatanudisiku huve ning kajastab samuti kaasaegset lähenemisviisitsiviilvastutusele ja riskivastutuse süsteemide arendamisele.
(17) Kohaldatav õigus tuleks määrata kindlaks lähtuvalt kahjutekkimise kohast, olenemata sellest, millises riigis või rii-kides võivad ilmneda kaudsed tagajärjed. Näiteks isiku-kahju ja varakahju puhul peaks kahju tekkimise riigiksolema riik, kus isikukahju tekkis või kus vara kahjustati.
(18) Käesoleva määruse üldnormiks peaks olema artikli 4 lõi-kes 1 sätestatud lex loci damni. Artikli 4 lõiget 2 tulekskäsitada erandina nimetatud üldpõhimõttest, millegaluuakse eriseos juhuks, kui poolte harilik viibimiskoht onsamas riigis. Artikli 4 lõiget 3 tuleks käsitada vabastus-klauslina artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kui juhtumi kõikidestasjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine onilmselgelt tihedamalt seotud mõne teise riigiga.
(19) Erinormid tuleks sätestada juhul, kui erilist laadi kahjuõigusvastase tekitamise puhul ei ole üldnormiga võimaliksaavutada erinevate huvide vahelist mõistlikku tasakaalu.
(20) Tootja vastutusega seoses peaks kollisiooninorm täitmakaasaegse kõrgtehnoloogilise ühiskonnaga seotud ohtudeõiglase hajutamise, tarbijate tervise kaitsmise, innovat-siooni stimuleerimise, moonutusteta konkurentsi tagamiseja kaubanduse hõlbustamise eesmärke. Nimetatud ees-märke silmas pidades on tasakaalustatud lahendusekspidemete kaskaadsüsteemi loomine koos prognoositavustkäsitleva klausliga. Esmajärjekorras võetakse arvesse selleriigi õigust, kus kahju tekkimise ajal on kahju kannatanudisiku harilik viibimiskoht, tingimusel et asjaomast toodetturustati kõnealuses riigis. Kaskaadsüsteemi teisi elementekasutatakse juhul, kui toodet kõnealuses riigis ei turusta-tud, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, ningjuhul, kui esineb ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga.
(21) Artiklis 6 sisalduv erinorm ei ole artikli 4 lõikes 1 sätesta-tud üldnormi erand, vaid pigem selle täpsustus. Kõlvatukonkurentsi küsimustes peaks kollisiooninorm kaitsmakonkurente, tarbijaid ja avalikkust ning tagama turuma-janduse nõuetekohase toimimise. Neid eesmärke täidabüldiselt seos selle riigi õigusega, kus kõlvatu konkurentsmõjutab või tõenäoliselt mõjutab konkurentsisuhteid võitarbijate ühishuve.
(22) Artikli 6 lõikes 3 sätestatud konkurentsi piiravast tegevu-sest tulenevad lepinguvälised võlasuhted peaksid hõlmamanii liikmesriikide kui ka ühenduse konkurentsiõiguse rik-kumist. Selliste lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalda-takse selle riigi õigust, kus turgu mõjutatakse võitõenäoliselt mõjutatakse. Kui turgu mõjutatakse või tõe-näoliselt mõjutatakse enam kui ühes liikmesriigis, peakskahju kompenseerimist taotleval isikul olema võimalusteatud asjaolude korral valida, et nõue põhineb juhtumigategeleva kohtu asukohariigi õigusel.
(23) Käesolevas määruses peaks kõlvatute äritavade mõiste hõl-mama näiteks selliste ettevõtjatevaheliste kokkulepete,ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevusekeelustamist, mille eesmärgiks või tagajärjeks on liikmes-riigis või siseturu piires konkurentsi takistamine, piiraminevõi moonutamine, ning samuti liikmesriigi turul või sise-turul valitseva seisundi kuritarvitamise keelamist, kui sel-lised kokkulepped, otsused, kooskõlastatud tegevus võikuritarvitamine on keelatud EÜ asutamislepingu artik-litega 81 ja 82 või liikmesriigi õigusega.
(24) „Keskkonnakahjustuse” mõiste peaks hõlmama loodusva-rade, nagu vee, pinnase või õhu kahjulikku muutust,kõnealuse loodusvara poolt mõne muu loodusvara võiüldsuse heaks täidetava funktsiooni kahjustamist või elus-organismide mitmekesisuse halvenemist.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/41
540
(25) Keskkonnakahjustusega seoses sätestatakse asutamisle-pingu artikliga 174, et kaitstus peaks olema kõrgetaseme-line ning rajanema ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel,mille järgi tuleks võtta ennetusmeetmeid, heastada kesk-konnakahjustusi eeskätt kahjustuse kohas ning põhimõt-tel, mille kohaselt saastaja peab maksma, ning see õigustabtäielikult põhimõtte kasutamist, mille kohaselt soositaksekahju kannatanud isikut. See, millal kahjuhüvitist taotlevisik saab kohaldatava õiguse osas valiku teha, tuleks mää-rata kindlaks kooskõlas juhtumiga tegeleva kohtu liikmes-riigi õigusega.
(26) Intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seoses tuleks säi-litada üldtunnustatud lex loci protectionis põhimõte. Käes-oleva määruse kohaldamisel tuleks „intellektuaalomandiõigustena” mõista näiteks autoriõigust ja sellega kaasne-vaid õigusi, andmebaaside kaitse sui generis õigust ja töös-tusomandi õigusi.
(27) Töövõitluse, nagu näiteks streigi või töösulu täpne mõisteon liikmesriigiti erinev ning töövõitlus on reguleeritud igaliikmesriigi siseriiklike eeskirjadega. Seetõttu lähtutaksetöötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kaitsmise ees-märgil käesolevas määruses üldpõhimõttest, mille koha-selt tuleks kohaldada selle riigi õigust, kus töövõitlustoimus.
(28) Artiklis 9 sisalduv töövõitlust käsitlev erinorm ei piira sise-riikliku õiguse kohaseid töövõitluse menetlustingimusining liikmesriigi õigusega ettenähtud töötajaid esindavateorganisatsioonide või ametiühingute õiguslikku seisundit.
(29) Tuleks näha ette sätted erinormide kehtestamiseks juhuks,kui kahju pole tekitatud õigusvastaselt, vaid selle on põh-justanud näiteks alusetu rikastumine, käsundita asjaaja-mine ja culpa in contrahendo.
(30) Käesolevas määruses on culpa in contrahendo iseseisevmõiste ja seda ei tuleks tingimata tõlgendada siseriiklikuõiguse tähenduses. See peaks hõlmama avalikustamisko-hustuse rikkumist ja lepingu sõlmimiseks peetud läbirää-kimiste katkestamist. Artikkel 12 hõlmab üksnes neidlepinguväliseid võlasuhteid, millel on otsene seos lepingusõlmimisele eelnenud toimingutega. See tähendab, et kuiisik kannatab läbirääkimiste käigus isikukahju, peakskohaldama artiklit 4 või määruse teisi asjakohaseid sätteid.
(31) Poolte autonoomia põhimõtte austamise ja õiguskindlusetagamise eesmärgil peaks pooltel olema lubatud otsusta-da, millist õigust kohaldada lepinguvälisele võlasuhtele.Valik peaks olema väljendatud või nähtuma selgesti
juhtumi asjaoludest. Kokkuleppe olemasolu kindlakstege-misel peab kohus austama poolte kavatsusi. Nõrgemapoole kaitsmise eesmärgil tuleks seada valikule teatudtingimusi.
(32) Üldsuse huvidest lähtuvatel kaalutlustel võimaldatakse liik-mesriikide kohtutel kohaldada erandjuhtudel avalikul kor-ral ja imperatiivsetel sätetel põhinevaid erandeid. Eelkõigevõib käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse sellisesätte kohaldamist, millega kaasneks ülemääraselt suurehoiatava või karistava iseloomuga kahjutasu määramine,sõltuvalt juhtumi asjaoludest ja juhtumiga tegeleva kohtuliikmesriigi õiguskorrast lugeda kohtu asukohariigi ava-liku korraga vastuolus olevaks.
(33) Vastavalt liiklusõnnetuses kannatanutele kahjuhüvitisemääramist käsitlevatele kehtivatele siseriiklikele eeskirja-dele peaks juhtumiga tegelev kohus, kui õnnetus toimubmuus riigis kui kannatanu hariliku viibimiskoha riik,võtma isikukahju hüvitismäära üle otsustamisel arvessekannatanu tegelikku olukorda, sealhulgas eelkõige tegeli-kult kantud kahju ning järelravi ja arstiabi kulusid.
(34) Pooltevahelise mõistliku tasakaalu saavutamiseks tuleb nii-võrd, kui see on asjakohane, pöörata tähelepanu selle riigiohutus- ja käitumiseeskirjadele, kus kahju põhjustanudtegu toime pandi, ning seda ka juhul, kui lepinguvälisevõlasuhte suhtes kohaldatakse teise riigi õigust. Mõistet„ohutus- ja käitumiseeskirjad” tuleks tõlgendada nii, et seehõlmaks kõiki eeskirju, millel on mingi seos ohutuse jakäitumisega, hõlmates näiteks õnnetuse korral kasutata-vaid liikluseeskirju.
(35) Vältida tuleks kollisiooninormide hajutamist mitme õigus-akti vahel ning nende normide vahelisi erinevusi. Käes-oleva määrusega ei välistata siiski võimalust kehtestadakonkreetseid valdkondi käsitlevates ühenduse õigusnormi-des lepinguvälistele võlasuhetele kollisiooninorme.
Käesolev määrus ei tohiks siiski piirata teiste õigusaktidekohaldamist, millega kehtestatakse siseturu nõuetekohasttoimimist toetavad sätted, kui neid ei saa kohaldada koos-toimes õigusega, mis on määratud käesoleva määruse säte-tega. Käesoleva määruse eeskirjadega kindlaksmääratudkohaldatava õiguse sätete kohaldamine ei tohiks takistadakaupade ja teenuste vaba liikumist vastavalt ühenduseõigusaktidele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonnateenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilisekaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kau-banduse kohta) (1).
(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
L 199/42 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
541
(36) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohus-tuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiks mõju-tada rahvusvahelisi konventsioone, mille osalisekskäesoleva määruse vastu võtmise ajal on üks liikmesriikvõi mitu liikmesriiki. Eeskirjade parema kättesaadavusehuvides peaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetudteabe alusel asjakohaste konventsioonide loetelu EuroopaLiidu Teatajas.
(37) Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepa-neku korra ja tingimuste kohta, mille kohaselt võivad liik-mesriigid erandjuhtudel ja valdkondlikes küsimustespidada kolmandate riikidega enda nimel läbirääkimisi jasõlmida nendega enda nimel lepinguid, mis sisaldavad sät-teid lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õigusekohta.
(38) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuseja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artik-lis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealusesartiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaseltei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutami-seks vajalikust kaugemale.
(39) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt osalevad Ühend-kuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.
(40) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega tema suhteskohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse seaduste konflikti korrallepinguvälistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrustei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele, samutiriigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusestriigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja:
a) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhtestvõi suhtest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonna-suhtele sarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused;
b) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad abikaasade vara-suhtest või varasuhtest, mis on kohaldatava õiguse kohaseltabielule sarnase toimega, ning testamentidest ja pärimisasja-dest tulenevad lepinguvälised võlasuhted;
c) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidestja võlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpa-beritest sellisel määral, mil kohustused tekivad selliste muudevabalt kaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest;
d) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad äriühinguid ja muidjuriidilisi isikuid või organiseeritud ühendusi käsitlevast õigu-sest, nagu näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute võiorganiseeritud ühenduste asutamine registreerimise teel võimuul moel, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuur võilõpetamine, aktsionäride, osanike ja juhtide isiklik vastutusäriühingu või ühenduse kohustuste eest ning audiitori isik-lik vastutus äriühingu või selle aktsionäride ja osanike eesraamatupidamisdokumentide kohustusliku auditi käigus;
e) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad vabatahtlikult asu-tatud sihtfondi asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahe-listest suhetest;
f) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad tuumakahjustusest;
g) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad eraelu puutuma-tuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata tõendite ja menetluse suh-tes, ilma et see piiraks artiklite 21 ja 22 kohaldamist.
4. Käesolevas määruses käsitatakse „liikmesriigina” kõiki liik-mesriike peale Taani.
Artikkel 2
Lepinguvälised võlasuhted
1. Käesolevas määruses hõlmab kahju õigusvastaselt tekitatudkahju, alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise või culpa incontrahendo tagajärgi.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka tõenäoliselt tekkivatelepinguväliste võlasuhete suhtes.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/43
542
3. Iga käesolevas määruses sisalduv viide:
a) kahju põhjustanud sündmusele hõlmab kahju põhjustavaidsündmusi, mis võivad tõenäoliselt aset leida, ning
b) kahjule hõlmab kahju, mis võib tõenäoliselt tekkida.
Artikkel 3
Üldine kohaldatavus
Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse,olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.
II PEATÜKK
KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE
Artikkel 4
Üldreegel
1. Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohalda-takse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälisevõlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sel-lest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ningolenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevadnimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed.
2. Kui väidetavalt vastutava isiku ja kannatanu harilik viibi-miskoht on kahju tekkimise ajal samas riigis, kohaldatakse kõne-aluse riigi õigust.
3. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigus-vastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muuriigiga kui lõigetes 1 ja 2 osutatud riik, kohaldatakse asjaomaseteise riigi õigust. Ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga võibeelkõige tugineda poolte vahel juba olemasolevale suhtele, nagunäiteks lepingule, mis on asjaomase kahju õigusvastase tekitami-sega tihedalt seotud.
Artikkel 5
Tootja vastutus
1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, kohalda-takse toote poolt põhjustatud kahjust tuleneva lepinguvälise võla-suhte suhtes:
a) selle riigi õigust, kus kahju tekkimise ajal oli kannatanu hari-lik viibimiskoht, kui asjaomast toodet turustati kõnealusesriigis; või nimetatud asjaolude puudumisel,
b) selle riigi õigust, kus toode omandati, kui asjaomast toodetturustati kõnealuses riigis; või nimetatud asjaoludepuudumisel,
c) selle riigi õigust, kus kahju tekkis, kui asjaomast toodet turus-tati kõnealuses riigis.
Kui väidetavalt vastutav isik ei suutnud mõistlikult ette näha tootevõi samalaadse toote turustamist riigis, mille õigust kohaldataksevastavalt punktidele a, b või c, kohaldatakse siiski väidetavalt vas-tutava isiku hariliku viibimiskoha riigi õigust.
2. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigus-vastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muuriigiga kui lõikes 1 osutatud riik, kohaldatakse asjaomase teiseriigi õigust. Ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga võib eel-kõige tugineda poolte vahel juba olemasolevale suhtele, nagu näi-teks lepingule, mis on asjaomase kahju õigusvastase tekitamisegatihedalt seotud.
Artikkel 6
Kõlvatu konkurents ning vaba konkurentsi piirav tegevus
1. Kõlvatu konkurentsi tulemusena tekkiva lepinguvälise võla-suhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kõlvatu konku-rents mõjutab või tõenäoliselt mõjutab konkurentsisuhteid võitarbijate ühishuve.
2. Kui kõlvatu konkurents mõjutab üksnes konkreetse konku-rendi huve, kohaldatakse artiklit 4.
3. a) Konkurentsi piirava tegevuse tulemusena tekkiva lepin-guvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust,kus turgu mõjutatakse või tõenäoliselt mõjutatakse.
b) Kui turgu mõjutatakse või tõenäoliselt mõjutatakseenam kui ühes riigis, võib kahju kompenseerimist taot-lev isik, kes esitab nõude kostja elukohajärgses koh-tus, selle asemel valida, et nõue põhineb juhtumigategeleva kohtu asukohariigi õigusel, tingimusel etkõnealuse liikmesriigi turg on üks turgudest, midamõjutab otseselt ja märkimisväärselt konkurentsi pii-rav tegevus, millest tulenevad nõude aluseks olevadlepinguvälised võlasuhted; kui nõude esitaja esitab vas-tavalt jurisdiktsiooni suhtes kohaldatavatele eeskirja-dele selles kohtus nõude enam kui ühe kostja vastu,saab ta oma nõude aluseks valida üksnes kõnealusekohtu kohaldatava õiguse, kui konkurentsi piirav tege-vus, millel iga nimetatud kostja vastu esitatud nõuepõhineb, mõjutab otseselt ja märkimisväärselt ka turgukõnealuse kohtu asukohaliikmesriigis.
4. Käesoleva artikli kohase õiguse kohaldamisest ei või kõr-vale kalduda artikli 14 kohase kokkuleppega.
L 199/44 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
543
Artikkel 7
Keskkonnakahjustused
Keskkonnakahjustusest või sellise kahjustuse tõttu isikutele võivarale põhjustatud kahjust tuleneva lepinguvälise võlasuhte suh-tes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratudõigust, välja arvatud juhul, kui kahjuhüvitist taotlev isik valib omanõude aluseks selle riigi õiguse, kus kahju põhjustanud sündmusaset leidis.
Artikkel 8
Intellektuaalomandi õiguste rikkumine
1. Intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tuleneva lepingu-välise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille jaokskaitset taotletakse.
2. Ühenduse ühtse intellektuaalomandi õiguse rikkumisesttuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse nendes küsi-mustes, mis ei ole reguleeritud asjakohase ühenduse õigusaktiga,selle riigi õigust, kus rikkumine toime pandi.
3. Käesoleva artikli kohase õiguse kohaldamisest ei või kõr-vale kalduda artikli 14 kohase kokkuleppega.
Artikkel 9
Töövõitlus
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse toi-muvast või lõpuleviidud töövõitlusest tuleneva kahju korral töö-taja või tööandjana esineva isiku või nende kutsehuve esindavateorganisatsioonide vastutusega seonduvate lepinguväliste võlasu-hete suhtes selle riigi õigust, kus töövõitlus toimub või toimus.
III PEATÜKK
ALUSETU RIKASTUMINE, KÄSUNDITA ASJAAJAMINE JACULPA IN CONTRAHENDO
Artikkel 10
Alusetu rikastumine
1. Kui alusetust rikastumisest, sealhulgas alusetult saadudmaksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel ole-masolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvasta-sest tekitamisest tulenevale suhtele, mis on kõnealuse aluseturikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse nimetatud suhtelekohaldatavat õigust.
2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kind-laks määrata ning kui poolte harilik viibimiskoht on samas rii-gis, kus alusetu rikastumise põhjustanud sündmus aset leidis,kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.
3. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 või lõike 2 alusel või-malik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus alu-setu rikastumine aset leidis.
4. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et alusetust rikas-tumisest tulenev lepinguväline võlasuhe on ilmselgelt tihedamaltseotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riik,kohaldatakse selle teise riigi õigust.
Artikkel 11
Käsundita asjaajamine
1. Kui käsundita asjaajamisest tekkinud lepinguväline võla-suhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näitekslepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale suhte-le, mis on kõnealuse lepinguvälise võlasuhtega tihedalt seotud,kohaldatakse nimetatud suhtele kohaldatavat õigust.
2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kind-laks määrata ning kui poolte harilik viibimiskoht on samas rii-gis, kus kahju põhjustanud sündmus aset leidis, kohaldataksekõnealuse riigi õigust.
3. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 või lõike 2 alusel või-malik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus tege-vus aset leidis.
4. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et käsunditaasjaajamisest tulenev lepinguväline võlasuhe on ilmselgelt tiheda-malt seotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riik,kohaldatakse selle teise riigi õigust.
Artikkel 12
Culpa in contrahendo
1. Lepinguvälistele võlasuhetele, mis on tekkinud lepingueel-setest toimingutest, olenemata sellest, kas leping tegelikult sõlmi-ti, kohaldatakse õigust, mida kohaldatakse lepingule või midaoleks lepingu sõlmimise korral sellele kohaldatud.
2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kind-laks määrata, kohaldatakse:
a) selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millisesriigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ning olenematasellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevad nimeta-tud sündmuse kaudsed tagajärjed, või
b) selle riigi õigust, kus kahju põhjustanud sündmuse toimu-mise ajal on mõlema poole harilik viibimiskoht, või
c) muu asjaomase riigi õigust, kui juhtumi kõikidest asjaoludestilmneb, et lepingueelsetest läbirääkimistest tulenev lepingu-väline võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muuriigiga kui punktides a ja b osutatud riik.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/45
544
Artikkel 13
Artikli 8 kohaldatavus
Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse intellektuaal-omandi õiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste võlasuhetesuhtes artiklit 8.
IV PEATÜKK
VALIKUVABADUS
Artikkel 14
Valikuvabadus
1. Pooled võivad leppida kokku, et nad kohaldavad lepingu-väliste võlasuhete suhtes enda valitud õigust:
a) kokkuleppega, mis on sõlmitud pärast kahju põhjustanudsündmuse toimumist,
või
b) kui kõik pooled tegelevad äritegevusega, samuti enne kahjupõhjustanud sündmuse toimumist sõlmitud vabalt läbiräägi-tud kokkuleppega.
Valikut väljendatakse või see nähtub mõistliku kindlusega juh-tumi asjaoludest ja see ei piira kolmandate isikute õigusi.
2. Kui kõik kahju põhjustanud sündmuse asetleidmise ajal olu-korda mõjutanud asjakohased asjaolud esinevad muus riigis kuiriik, mille õigus kohaldamiseks valiti, ei piira poolte valik selleteise riigi õiguse nende sätete kohaldamist, millest ei saa lepin-guga kõrvale kalduda.
3. Kui kõik kahju põhjustanud sündmuse asetleidmise ajal olu-korda mõjutanud asjakohased asjaolud esinevad ühes või mit-mes liikmesriigis, ei piira poolte otsus kohaldada muud õigustkui liikmesriigi õigus vajaduse korral selliste ühenduse õigusesätete, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda, kohaldamist liik-mesriigi kohtus.
V PEATÜKK
ÜHISED EESKIRJAD
Artikkel 15
Kohaldatava õiguse reguleerimisala
Vastavalt käesolevale määrusele lepinguväliste võlasuhete suhteskohaldatava õigusega reguleeritakse eelkõige järgmiseid küsimusi:
a) vastutuse alus ja ulatus, sealhulgas selliste isikute kindlaks-määramine, keda nende poolt toime pandud tegude eest võibvastutusele võtta;
b) vastutusest vabastamise alused ning vastutuse mis tahes pii-ramise ja jagamise alused;
c) kahjude või taotletavate kahjuhüvitisnõuete olemasolu, laadja hinnang nende suuruse kohta;
d) meetmed, mida kohus võib menetlusõiguse alusel antud voli-tuste raames võtta kahju ennetamiseks, lõpetamiseks võihüvitamiseks;
e) kahjuhüvitisnõuete esitamise õiguse ülemineku võimalus,sealhulgas pärimise teel;
f) isikud, kellel on õigus saada hüvitist isiklikult kantud kah-jude eest;
g) vastutus teise isiku tegude eest;
h) kohustuse lõppemise, aegumise ja tähtaja möödumisest tule-nevate õiguste kaotamise tingimused, sealhulgas tähtaja kul-gemise alguse, katkemise ja peatumise tingimused.
Artikkel 16
Imperatiivsed sätted
Käesolevas määruses ei kitsenda miski kohtu asukohariigi sätetekohaldamist olukorras, kus need on imperatiivsed, olenematamuidu lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatavast õigusest.
Artikkel 17
Ohutus- ja käitumiseeskirjad
Väidetavalt vastutava isiku käitumise hindamisel võetakse faktili-selt ja asjakohases ulatuses arvesse vastutuse aluseks oleva sünd-muse toimumise kohas ja ajal kehtinud ohutus- jakäitumiseeskirju.
Artikkel 18
Vahetu hagemisõigus kahju tekitamise eest vastutava isikukindlustusandja vastu
Kui lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatav õigus või kindlus-tuslepingu suhtes kohaldatav õigus seda ette näeb, võib kanna-tanu esitada oma nõude vahetult kahju tekitamise eest vastutavaisiku kindlustusandja vastu.
Artikkel 19
Nõudeõiguse üleminek
Kui isikul („võlausaldaja”) on lepinguväline nõue teise isiku („võlg-nik”) vastu ning kui kolmas isik on kohustatud täitma võlausal-daja nõuet või on seda juba teinud, määratakse see, kas ja millisesulatuses on kolmandal isikul õigus kasutada võlgniku vastuvõlausaldaja õigusi, mis tal olid nende suhet reguleerinud õigusekohaselt, kindlaks selle õigusega, mille kohaselt on kolmas isikkohustatud täitma võlausaldaja nõuet.
L 199/46 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
545
Artikkel 20
Võlgnike paljusus
Kui võlausaldajal on nõue mitme sama nõude täitmise eest vas-tutava võlgniku vastu ning kui üks võlgnik on nõude kas täiesmahus või osaliselt juba rahuldanud, määratakse nimetatud võlg-niku õigus nõuda hüvitist teistelt võlgnikelt selle õiguse koha-selt, mida kohaldatakse nimetatud võlgniku ja võlausaldajavahelisele lepinguvälisele võlasuhtele.
Artikkel 21
Vormiline kehtivus
Lepinguvälise võlasuhtega seotud ühepoolne tehing on vormili-selt kehtiv, kui ta täidab asjaomase lepinguvälise võlasuhte suh-tes kohaldatava õiguse või tehingu tegemise asukohariigi õigusevorminõudeid.
Artikkel 22
Tõendamiskoormis
1. Käesoleva määruse alusel lepinguvälise võlasuhte suhteskohaldatavat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldablepinguvälise võlasuhtega seonduvaid seadusest tulenevaid eel-dusi või tõendamiskoormist.
2. Õigustoimingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tun-nustab kohtu asukohariigi õigus või mõni muu artiklis 21 nime-tatud õigus, mille alusel on õigustoiming vormiliselt kehtiv,tingimusel et sellist tõendit saab kohtu asukohariigis esitada.
VI PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 23
Harilik viibimiskoht
1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute jamuude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste harilikuviibimiskohana peakontori asukohta.
Kui kahju põhjustanud sündmus leiab aset või kui kahju tekibfiliaali, esinduse või muu üksuse tegevuse käigus, loetakse harili-kuks viibimiskohaks filiaali, esinduse või muu üksuse asukohta.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse majandustegevu-sega tegeleva füüsilise isiku harilikuks viibimiskohaks tema pea-mine tegevuskoht.
Artikkel 24
Tagasisaate ja edasiviite välistamine
Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldaminetähendab kõnealuses riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatudsealsete rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.
Artikkel 25
Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi
1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest iga-ühes kehtivad lepinguvälistele võlasuhetele oma õigusnormid,loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohalda-tava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.
2. Liikmesriik, kus eri territoriaalüksustes kehtivad lepinguvä-listele võlasuhetele eri õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksusteõigusaktide vahelise konflikti korral kohustatud käesolevat mää-rust kohaldama.
Artikkel 26
Kohtu asukohariigi avalik kord
Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisestvõib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgeltvastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
Artikkel 27
Seos ühenduse õiguse muude sätetega
Käesolev määrus ei piira selliste ühenduse õigusnormide kohal-damist, milles on sätestatud konkreetses valdkonnas lepinguvä-liste võlasuhetega seotud kollisiooninormid.
Artikkel 28
Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega
1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konvent-sioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastu-võtmise ajal on üks või mitu liikmesriiki ning milles on sätestatudlepinguväliste võlasuhetega seotud kollisiooninormid.
2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suh-tes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel,sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesolevamäärusega reguleeritud küsimusi.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/47
546
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 29
Konventsioonide loetelu
1. Liikmesriigid teatavad 11. juuliks 2008 komisjonileartikli 28 lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu. Pärast nime-tatud kuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nendekonventsioonide denonsseerimistest.
2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast asjaomase saa-mist Euroopa Liidu Teatajas:
i) lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu;
ii) lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised.
Artikkel 30
Läbivaatamisklausel
1. Komisjon esitab hiljemalt 20. augustil 2011 Euroopa Par-lamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomi-teele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajadusekorral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohan-damiseks. Aruanne sisaldab:
i) uuringut erinevates jurisdiktsioonides välisriigi õiguse käsit-lemise viiside mõjude kohta ja selle kohta, mil määral liik-mesriikide kohtud vastavalt käesolevale määrusele välisriigiõigust praktikas kohaldavad;
ii) uuringut käesoleva määruse artikli 28 mõjude kohta, pida-des silmas 4. mai 1971. aasta Haagi konventsiooni liiklus-õnnetustele kohaldatava õiguse kohta.
2. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 EuroopaParlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalko-miteele uuringu olukorra kohta eraelu puutumatuse ja isiklikeõiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste võlasuhete suhteskohaldatava õiguse valdkonnas, võttes arvesse eeskirju, mis onseotud ajakirjandusvabadusega ja sõnavabadusega meedias, ningEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direk-tiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötle-misel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1) seotudkollisiooniküsimusi.
Artikkel 31
Ajaline kohaldatavus
Käesolevat määrust kohaldatakse kahju põhjustanud sündmustesuhtes, mis toimuvad pärast selle jõustumist.
Artikkel 32
Kohaldamiskuupäev
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. jaanuarist 2009, väljaarvatud artikkel 29, mida kohaldatakse alates 11. juulist 2008.
Käesolev määrus on liikmesriikides tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kooskõlas EuroopaÜhenduse asutamislepinguga.
Strasbourg, 11. juuli 2007
Euroopa Parlamendi nimelpresident
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimeleesistuja
M. LOBO ANTUNES
(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
L 199/48 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007
547
Komisjoni deklaratsioon läbivaatamisklausli (artikkel 30) kohta
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu üleskutsele, mis on esitatud Rooma II määruse artikli 30 raames,esitab komisjon hiljemalt 2008. aasta detsembris uuringutulemused, milles käsitletakse eraelu puutumatuseja isikuõigustega seotud õiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguseolukorda. Komisjon arvestab olukorra kõiki tahke ja võtab vajaduse korral kohaseid meetmeid.
Komisjoni deklaratsioon liiklusõnnetuste kohta
Komisjon, olles teadlik, et liiklusõnnetuse ohvritele makstava kompensatsiooni suurus on liikmesriigiti eri-nev, on valmis uurima liiklusõnnetusse sattunud ELi elanike konkreetseid probleeme, mis tulenevad asja-olust, et liiklusõnnetus toimus muus liikmesriigis kui nende elukohaliikmesriik. Selleks esitab komisjon enne2008. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule liiklusõnnetuste piiriüleste ohvrite olukorra paranda-mise võimalusi, sealhulgas kindlustust, käsitleva uuringu tulemused, mida arvestades omakorda koostatakseroheline raamat.
Komisjoni deklaratsioon välisriikide õigusaktidega arvestamise kohta
Komisjon, olles teadlik, et liikmesriikides arvestatakse välisriikide õigusaktidega erinevalt, ja pidades silmasHaagi programmi eesmärke, avaldab liikmesriikide kohtute poolt välisriikide õigusaktide tsiviil- ja kaubandu-sasjades kohaldamist käsitleva horisontaalse uuringu tulemused hiljemalt neli aastat pärast Rooma II mää-ruse jõustumist ja igal juhul kohe kui uurimus valmib. Komisjon on valmis võtma vajaduse korral kohaseidmeetmeid.
31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/49
548
Nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010, 20. detsember 2010, tõhustatud koostöö
rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas
11d
550
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1259/2010,
20. detsember 2010,
tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3,
võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsust 2010/405/EL tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas ( 1 ),
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks sellise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise, kus oleks tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma meetmeid, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.
(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 kohaselt hõlmavad need meetmed selliseid meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide rahvusvahelise eraõiguse normide kokkusobivus.
(3) Komisjon võttis 14. märtsil 2005 vastu rohelise raamatu, mis käsitleb lahutusasjades kohaldatavat õigust ja kohtualluvust. Roheline raamat algatas laiaulatusliku avaliku arutelu selle üle, kuidas lahendada probleemid, mis võivad praeguses olukorras tekkida.
(4) 17. juulil 2006 esitas komisjon määruse ettepaneku, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr
2201/2003 ( 2 ) seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega.
(5) 5.–6. juunil 2008 Luxembourgis toimunud istungil jõudis nõukogu järeldusele, et kõnealuse ettepaneku osas puudub üksmeel ning et ületamatute raskuste tõttu ei ole üksmeelt võimalik praegu ega ka lähitulevikus saavutada. Nõukogu tegi kindlaks, et ettepaneku eesmärke ei ole aluslepingute asjakohaseid sätteid kohaldades võimalik saavutada mõistliku tähtaja jooksul.
(6) Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia teatasid hiljem komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abieluasjades kohaldatava õiguse valdkonnas. Kreeka võttis oma taotluse 3. märtsil 2010 tagasi.
(7) Nõukogu võttis 12. juulil 2010 vastu otsuse 2010/405/EL tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.
(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 328 lõikega 1 on ette nähtud, et kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et nad vastavad koostööd lubavas otsuses seatud osalemistingimustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et peale nimetatud tingimuste täidetakse koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide nõudeid. Komisjon ja tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid tagavad, et nad toetavad nii paljude liikmesriikide osalemist kui võimalik. Käesolev määrus peaks olema tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes osalevates liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.
(9) Käesoleva määrusega tuleks luua selge ja terviklik õigusraamistik, mis hõlmaks osalevates liikmesriikides abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatavat õigust, tagaks kodanikele õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse põhimõttest lähtudes asjakohased lahendused ning väldiks olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et tagada menetlemine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks.
ET L 343/10 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010
( 1 ) ELT L 189, 22.7.2010, lk 12.
( 2 ) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).
551
(10) Käesoleva määruse reguleerimisala ja regulatiivosa peaks olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2201/2003. Kuid seda ei tuleks kohaldada abielu kehtetuks tunnistamise suhtes.
Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes abielusidemete katkemise või nõrgenemise suhtes. Käesoleva määruse kollisiooninormidega kindlaksmääratud õigust tuleks kohaldada lahutuse ja lahuselu põhjustele.
Eeldusküsimused, näiteks õigus- ja teovõime ning abielu kehtivus, ning abielulahutuse või lahuselu mõju omandiõigusele, nimi, vanemlik vastutus, ülalpidamiskohustused või muud kaasnevad meetmed tuleks määrata kindlaks asjaomases osalevas liikmesriigis kohaldatavate kollisiooninormidega.
(11) Selleks et määrata täpselt kindlaks käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala, tuleks määrata kindlaks, millised liikmesriigid tõhustatud koostöös osalevad.
(12) Käesolev määrus peaks olema üldiselt kohaldatav, mis tähendab, et selle ühtsete kollisiooninormidega peaks saama määrata, et kohaldatakse osaleva liikmesriigi, mitteosaleva liikmesriigi või mõne kolmanda riigi õigust.
(13) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat liiki kohtus. Vajaduse korral tuleks lugeda kohtusse pöördumine toimunuks määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaselt.
(14) Selleks et võimaldada abikaasadel valida kohaldamiseks õigus, millega neil on tihe seos, või et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Teise liikmesriigi õiguse kohaldamise määramisel võivad kohtud saada nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk) ( 1 ) loodud võrgustiku kaudu teavet välisriikide õiguse sisu kohta.
(15) Kodanike suurem liikuvus nõuab ühelt poolt suuremat paindlikkust, teiselt poolt aga suuremat õiguskindlust. Selleks tuleks käesoleva määrusega anda pooltele teatav võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust, et suurendada kõnealustes küsimustes nende autonoomiat.
(16) Abikaasadel peaks olema võimalik valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavaks õiguseks sellise riigi
õigus, millega neil on eriline seos, või kohtu asukohariigi õigus. Abikaasade valitud õigus peab olema kooskõlas aluslepingute ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhiõigustega.
(17) On oluline, et abikaasadel oleks enne kohaldatava õiguse määramist juurdepääs ajakohastatud teabele abielulahutust ja lahuselu käsitlevate siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktide põhisisu ja menetluste kohta. Sellise juurdepääsu tagamiseks asjakohasele ja kvaliteetsele teabele ajakohastab komisjon nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud ja üldsusele ette nähtud internetipõhises infosüsteemis korrapäraselt kõnealust teavet.
(18) Üks käesoleva määruse peamine põhimõte on, et mõlemad abikaasad peaksid tegema oma valiku teadlikult. Kumbki abikaasa peaks täpselt teadma, millised õiguslikud ja sotsiaalsed tagajärjed kohaldatava õiguse valimisest tulenevad. Võimalus leppida omavahel kokku kohaldatavas õiguses ei tohiks piirata kummagi abikaasa õigusi ega võrdseid võimalusi. Selleks peaksid osalevate liikmesriikide kohtunikud mõistma, et on oluline, et abikaasad oleksid teadlikud kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.
(19) Tuleb kindlaks määrata lepingu sisulist ja vormilist kehtivust reguleerivad eeskirjad, et abikaasadel oleks kergem teha teadlik valik ning et nende nõusolekut austatakse, tagamaks õiguskindluse ning õiguskaitse parema kättesaadavuse. Seoses vormilise kehtivusega tuleks kehtestada teatavad kaitsemeetmed tagamaks, et abikaasad on oma valiku tagajärgedest teadlikud. Miinimumnõudena tuleks kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe sõlmida kirjalikult ning sellele peaks olema märgitud kuupäev ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad. Kui aga selle liikmesriigi õigusega, kus nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on mõlema abikaasa peamine elukoht, nähakse ette täiendavad ametlikud nõuded, tuleks järgida nimetatud nõudeid. Näiteks võivad osalevas liikmesriigis kehtida täiendavad ametlikud nõuded, mille kohaselt kõnealune kokkulepe lisatakse abielulepingule. Kui nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on abikaasade peamine elukoht erinevates osalevates liikmesriikides, mille õigusega on ette nähtud erinevad ametlikud nõuded, peaks piisama vastavusest ühe nimetatud liikmesriigi ametlikele nõuetele. Kui nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe abikaasa peamine elukoht osalevas liikmesriigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded, tuleks järgida nimetatud nõudeid.
(20) Kohaldatava õiguse määramise kokkulepet peaks saama sõlmida ja muuta kuni kohtu poole pöördumiseni või isegi menetluse ajal, kui see on kohtu asukohariigi õiguses ette nähtud. Sellisel juhul piisab selliselt määratud kohaldatava õiguse kandmisest kohtu protokolli kooskõlas asukohariigi õigusega.
ET 29.12.2010 Euroopa Liidu Teataja L 343/11
( 1 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
552
(21) Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust valinud, tuleks käesoleva määrusega ette näha ühtlustatud kollisiooninormid, mis tugineksid tähtsusjärjekorda seatud ühendavatele teguritele, mille aluseks on abikaasade tihe seos asjaomase õigusega, et tagada õiguskindlus ja etteaimatavus ning vältida olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et menetlus toimuks sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Kõnealused ühendavad tegurid tuleks valida selleks, et tagada abielulahutuse või lahuseluga seotud menetluste arutamine sellise õiguse alusel, millega abikaasadel on tihe seos.
(22) Kui käesolevas määruses osutatakse kodakondsusele kui riigi õiguse kohaldamise seisukohast ühendavale tegurile, tuleks mitmekordse kodakondsuse juhtumite käsitlemine jätta liikmesriikide õiguse otsustada, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu üldpõhimõtteid.
(23) Kui pöördutakse kohtu poole, et muuta lahuselu lahutuseks ja kui osapooled ei ole valinud kohaldatavat õigust, tuleks kohaldada lahuselu suhtes kohaldatud õigust ka abielulahutuse suhtes. Selline järjepidevus edendab poolte jaoks prognoositavust ja suurendab õiguskindlust. Kui lahuselu suhtes kohaldatud õigus ei näe ette lahuselu muutmist abielulahutuseks, tuleks lahutust reguleerida kollisiooninormidega, mida kohaldatakse juhul, kui pooled ei ole valikut teinud. See ei tohiks takistada abikaasadel taotleda abielulahutust käesoleva määruse teiste eeskirjade alusel.
(24) Olukorras, kus kohaldatavas õiguses ei ole abielulahutust ette nähtud või see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või lahuselu taotleda, tuleks siiski kohaldada selle riigi õigust, kus on kohtu poole pöördutud. See ei tohiks siiski piirata avaliku korra klausli kohaldamist.
(25) Avaliku korra kaalutlustel peaks osalevate liikmesriikide kohtutel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse sätet, kui selle kohaldamine asjaomasel juhul oleks ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Sellest hoolimata ei tohiks kohtutel olla õigust teise riigi õiguse sätet avaliku korra kaalutlustel eirata juhul, kui see on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eriti selle artikliga 21, milles keelatakse igasugune diskrimineerimine.
(26) Kui käesolevas määruses on viidatud asjaolule, et osaleva liikmesriigi, kelle kohtu poole pöörduti, õiguse kohaselt ei ole abielulahutust ette nähtud, tuleks seda tõlgendada
nii, et selle liikmesriigi õiguses puudub abielulahutuse institutsioon. Sellisel juhul ei tohiks kohtul olla kohustust kuulutada välja abielulahutus käesoleva määruse kohaldamise tõttu.
Kui käesolevas määruses on viidatud asjaolule, et osaleva liikmesriigi, kelle kohtu poole pöörduti, õiguse kohaselt ei loeta asjaomast abielu abielulahutusega seotud menetluse välja kuulutamiseks kehtivaks, tuleks seda muu seas tõlgendada nii, et seda abielu selle liikmesriigi õiguses ei eksisteeri. Sellisel juhul ei tohiks kohtul olla kohustust kuulutada välja abielulahutus või lahuselu käesoleva määruse kohaldamise tõttu.
(27) Kuna mõnes riigis ja osalevas liikmesriigis on kaks või enam õigussüsteemi või eeskirjade kogumit, mis reguleerivad käesolevas määruses käsitletavaid küsimusi, tuleks ette näha, mil määral käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste riikide ja osalevate liikmesriikide eri territoriaalüksustes või kõnealuste riikide ja osalevate liikmesriikide erinevatesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele.
(28) Kui puuduvad eeskirjad kohaldatava õiguse määramiseks, siis osapooled, kes valivad ühe osapoole riigi õiguse, peavad samal ajal näitama, millise territoriaalüksuse õiguse osas nad kokku leppisid, kui riik, mille õigus valiti, koosneb mitmest territoriaalüksusest, millel kõigil on oma õigussüsteem või lahutusega seotud normistik.
(29) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse suurendamine rahvusvaheliste abieluõiguslike menetluste puhul ja seeläbi inimeste vaba liikumise lihtsustamine Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid (tehes seda tõhustatud koostöö kaudu, kui see on asjakohane) kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(30) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artiklit 21, mis keelab igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Osalevate liikmesriikide kohtud peaksid käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides,
ET L 343/12 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010
553
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA, SEOS MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 2201/2003, MÕISTED JA ÜLDINE KOHALDATAVUS
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes sellistel juhtudel, kus kohaldatakse rahvusvahelise era- õiguse norme.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata alljärgnevate küsimuste suhtes, isegi kui need pelgalt abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse eelküsimustena esile kerkivad:
a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime;
b) abielu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine;
c) abielu kehtetuks tunnistamine;
d) abikaasade nimi;
e) abielu omandiõiguslikud tagajärjed;
f) vanemlik vastutus;
g) ülalpidamiskohustused;
h) usaldusomand või pärimine.
Artikkel 2
Seos määrusega (EÜ) nr 2201/2003
Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaldamist.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:
1) „osalev liikmesriik” – liikmesriik, kes osaleb abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas tehtavas tõhustatud koostöös vastavalt otsusele 2010/405/EL või vastavalt otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt;
2) mõiste „kohus” hõlmab osalevate liikmesriikide mis tahes asutust, millel on pädevus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes.
Artikkel 4
Üldine kohaldatavus
Käesoleva määruse alusel määratud õigust kohaldatakse ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega.
II PEATÜKK
ABIELULAHUTUSE JA LAHUSELU SUHTES KOHALDATAVAT ÕIGUST REGULEERIVAD ÜHTSED EESKIRJAD
Artikkel 5
Kohaldatava õiguse valik abikaasade poolt
1. Abikaasad võivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppida, tingimusel et selleks on üks järgmistest õigustest:
a) selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade peamine elukoht, või
b) selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab, või
c) selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on kokkuleppe sõlmimise ajal, või
d) kohtu asukohariigi õigus.
2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib kohaldatava õiguse määramise kokkuleppe sõlmida ja seda muuta igal ajal, kuid hiljemalt kohtu poole pöördumise ajaks.
3. Abikaasad võivad määrata kohaldatava õiguse ka kohtus menetluse käigus, kui see on kohtu asukohariigi õigusega ette nähtud. Sellisel juhul kannab kohus selliselt määratud kohaldatava õiguse protokolli kooskõlas asukohariigi õigusega.
Artikkel 6
Nõusolek ja sisuline kehtivus
1. Õiguse valikul saavutatud kokkuleppe või sellega seotud tingimuste olemasolu ja kehtivus määratakse kindlaks selle õiguse alusel, mis kehtiks kokkuleppe või tingimuste suhtes käesoleva määruse alusel, kui kokkulepe või tingimused kehtiksid.
ET 29.12.2010 Euroopa Liidu Teataja L 343/13
554
2. Abikaasa võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiski tugineda selle riigi õigusele, kus asus tema peamine elukoht ajal, kui kohtu poole pöörduti, kui asjaoludest ilmneb, et tema tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lõikes 1 määratud õiguse alusel.
Artikkel 7
Vormiline kehtivus
1. Artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning sellele märgitakse kuupäev ja kirjutavad alla mõlemad abikaasad. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.
2. Kui aga selle osaleva liikmesriigi õigusega, kus on mõlema abikaasa peamine elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal, on kõnealust liiki kokkulepetele ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded, järgitakse nimetatud nõudeid.
3. Kui abikaasade peamine elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal on erinevates osalevates liikmesriikides ja nende riikide õigusega on ette nähtud erinevad ametlikud nõuded, on kokkulepe vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses.
4. Kui kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe abikaasa peamine elukoht osalevas liikmesriigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded selliste kokkulepete kohta, tuleb järgida nimetatud nõudeid.
Artikkel 8
Poolte valikuvõimaluse kasutamata jätmise korral kohaldatav õigus
Kui artiklist 5 tulenev valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes selle riigi õigust:
a) kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht; või selle puudumise korral,
b) kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral,
c) mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral,
d) kus kohtusse pöördutakse.
Artikkel 9
Lahuselu muutmine abielulahutuseks
1. Lahuselu muutmisel abielulahutuseks kohaldatakse la- huselu suhtes kohaldatud õigust ka abielulahutuse suhtes, kui pooled ei ole kooskõlas artikliga 5 kokku leppinud teisiti.
2. Kuid kui lahuselu suhtes kohaldatud õigus ei näe ette lahuselu muutmist abielulahutuseks, kohaldatakse artiklit 8, kui pooled ei ole kooskõlas artikliga 5 kokku leppinud teisiti.
Artikkel 10
Kohtu asukohariigi õiguse kohaldamine
Kui artiklist 5 või 8 tulenevalt kohaldatava õiguse kohaselt ei ole abielulahutust ette nähtud või kui see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või la- huselu taotleda, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.
Artikkel 11
Tagasisaate ja edasiviite välistamine
Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.
Artikkel 12
Avalik kord
Käesoleva määruse alusel määratud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
Artikkel 13
Erinevused riiklikes õigusaktides
Käesolevas määruses ei kohusta miski selle osaleva liikmesriigi kohtuid, mille õiguses ei ole abielulahutust ette nähtud või ei loeta asjaomast abielu abielulahutusega seotud menetluse jaoks kehtivaks, kuulutama välja abielulahutust käesoleva määruse kohaldamise tõttu.
Artikkel 14
Kahe või enama õiguskorraga riigid – territoriaalsed kollisiooninormid
Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes oma õigussüsteem või eeskirjad:
ET L 343/14 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010
555
a) käsitatakse käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid selle riigi õigusele kui viiteid asjaomases territoriaalüksuse kehtivale õigusele;
b) käsitatakse viiteid peamisele elukohale kõnealuses riigis viidetena peamisele elukohale territoriaalüksuses;
c) käsitatakse viiteid kodakondsusele viidetena kõnealuse riigi õigusega kindlaksmääratud territoriaalüksusele või asjaomaste eeskirjade puudumisel osapoolte valitud territoriaalüksusele või valiku puudumisel territoriaalüksusele, millega abikaasa või abikaasad on kõige lähemalt seotud.
Artikkel 15
Kahe või enama õiguskorraga riigid – isikute gruppide vahelisi vahekordi reguleerivad kollisiooninormid
Sellises riigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikutele kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele kui viiteid õigussüsteemile, mis on määratud kindlaks selle riigi kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse sellist õigussüsteemi või normistikku, millega abikaasa või abikaasad on kõige lähemalt seotud.
Artikkel 16
Käesoleva määruse kohaldamata jätmine siseriiklikele kollisiooninormidele
Osalev liikmesriik, milles käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste osas kehtivad erinevad õigussüsteemid või normistikud, ei pea käesolevat määrust kohaldama selliste õigusnormide vastuolude suhtes, mis on tekkinud üksnes erinevate õigussüsteemide või normistike vahel.
III PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 17
Osalevate liikmesriikide esitatav teave
1. Osalevad liikmesriigid edastavad komisjonile 21. sep- tembriks 2011 oma siseriiklikud õigusnormid, kui need on olemas, järgmise kohta:
a) ametlikud nõuded seoses kohaldatava õiguse valikut käsitlevate kokkulepetega vastavalt artikli 7 lõigetele 2–4 ning
b) võimalus määrata kohaldatav õigus kooskõlas artikli 5 lõikega 3.
Osalevad liikmesriigid edastavad komisjonile kõik edaspidised muudatused nendes õigusnormides.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaiti.
Artikkel 18
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud, ja artiklis 5 osutatud kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud alates 21. juunist 2012.
Kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe, mis on sõlmitud enne 21. juunit 2012, jõustub siiski samuti, tingimusel et see vastab artiklitele 6 ja 7.
2. Käesolev määrus ei piira nende kohaldatava õiguse valikut käsitlevate kokkulepete kohaldamist, mis on sõlmitud vastavalt selle osaleva liikmesriigi õigusele, mille kohtu poole pöördutakse enne 21. juunit 2012.
Artikkel 19
Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega
1. Ilma et see piiraks osalevatele liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 351 tulenevate kohustuste täitmist, ei mõjuta käesolev määrus selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osaliseks käesoleva määruse vastuvõtmise või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohase otsuse vastuvõtmise ajal on üks või mitu osalevat liikmesriiki ning millega sätestatakse abielulahutuse või lahuseluga seotud kollisiooninormid.
2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama osaleva liikmesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
Artikkel 20
Läbivaatamisklausel
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohandamiseks.
ET 29.12.2010 Euroopa Liidu Teataja L 343/15
556
2. Selleks edastavad osalevad liikmesriigid komisjonile asjakohase teabe käesoleva määruse kohaldamisest nende kohtutes.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Jõustumine ja kohaldamise algus
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda hakatakse kohaldama 21. juunist 2012, välja arvatud artikkel 17, mida hakatakse kohaldama 21. juunist 2011.
Selliste osalevate liikmesriikide suhtes, kes osalevad tõhustatud koostöös vastavalt otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt, hakatakse käesolevat määrust kohaldama alates asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja osalevates liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel, 20. detsember 2010
Nõukogu nimel eesistuja
J. SCHAUVLIEGE
ET L 343/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010
557
Euroopa Komisjon
Kokkuvõte Euroopa Liidu õigusaktidest justiitskoostöö kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013
2013 — 557 lk — 16,8 x 24,5 cm
ISBN 978-92-79-29636-9doi:10.2838/10637
KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?
Tasuta väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest.
Nende kontaktandmed saab veebisaidilt http://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.
Tasulised väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).
Tasulised tellimused (nt Euroopa Liidu Teataja aastatellimused ja Euroopa Liidu Kohtu kohtulahendite kogumikud):• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu
(http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).
DS-32-13-339-ET-C