Töövõimetoetuse süsteem
6.detsember 2013Merle Malvet
Olukord täna
Eestis on 875 000 tööealist inimest.Neist 98 062 on töövõimetuspensionärid,kellest 2/3 ei tööta.
Töövõimetuse hindamine on ebaefektiivne ning killustatud mitme asutuse vahel.Süsteemist väljumine on vähene.
Riigikontrolli audititest: praegune süsteem käib riigile peagi üle jõu• Töövõimetuspensionäride arv kasvab;• Sellega seoses kasvavad kulud töövõimetuspensionite
maksmiseks;• Pensionikindlustuse kulud ületavad tulusid juba praegu.
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
97,140 103,807113,009 115,354 117,646 118,365 120,432
128,129
71734 74576 76838 76661 8158190467
Puuetega isikute arv Linear (Puuetega isikute arv )Linear (Puuetega isikute arv )Püsiva töövõimekaoga isikute arv aasta algusesLinear (Püsiva töövõimekaoga isikute arv aasta alguses)
Töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tulust• Riik maksab töövõimetuspensioni hoolimata isiku sissetulekute
suurusest, mistõttu:– süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi
pöörduma, ligi 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit tulu;
– 40% töövõimetuspensionäridest teenib tulu, neist 10% üle keskmise palga. Tulu teenivad 5% nendest isikutest, kellele on määratud 100% töövõimetus.
• Süsteem ei ole säästlik, kuna töövõimetuspensioni maksmisel ei võeta arvesse isiku samal ajal teenitud tulu.
Eesti riik ei saa enam valikute ega otsuste tegemist edasi lükata• Riigi majandus ja rahandus ei pea seda vastu, et pensionile
minnakse keskmiselt 52 aastaselt.• Keskmine töövõimetuspensionile mineku vanus on püsinud
stabiilselt 45.eluaasta juures. • 90% inimestest, kellele on määratud töövõimetuspension,
jäävadki seda saama. • Riik maksab inimesele pensionit keskmiselt 33 aastat. • Alates 2008.aastast on läinud töövõimetuspensionile rohkem
inimesi, kui on läinud vanaduspensionile.
OECD soovitused
Piirata süsteemi sisenemistTunnustada tööandjate kohustusiSiduda hüvitise maksmise kohustus osalemisega aktiveerivates meetmetes (aktiivsusnõue) Töö peab rahaliselt ära tasumaEestis tagab töövõimetus oluliselt suurema sissetuleku kui töötus. Suund töötuse ja töövõimetuse ühte sulandamisele: „single working-age benefit“
Vabariigi Valitsuse kabineti otsus 6. juuni 20131) Kiita heaks töövõime toetamise süsteemi reformi
põhimõtted. 2) Töövõime toetamise süsteemi administreeriv asutus on
Eesti Töötukassa. 3) Sotsiaalministril esitada seaduseelnõu töövõime
toetamise süsteemi kohta Vabariigi Valitsuse istungile 2013. a III kvartalis.
4) Alustada uue töövõime süsteemi rakendamist 1.juulist 2015 etapiviisiliselt vastavalt memorandumis toodud ajakavale.
Ennetamine
Töökoha säilitamine
Haigus
Haigus-hüvitis
Taastus-ravi
Ravimid
Töövõime hindamine
Töövõime-toetus
Rehabilitatsioon
Abivahend
Puude tuvastamine
Sotsiaal-toetused
Sihtgrupi-põhised tööturu-
teenused
Rahastamine
IT lahendused
Administreerimine
Uue skeemi põhimõtted
Uus töövõime hindamise metoodikaPensioni asemel töövõimetoetusAktiivsusnõudedTerviklik lähenemine: rehabilitatsioon, motivatsioon, abivahendid ja tööle tagasipöördumiseks vajalik abi ühest kohastTööandjate kaasamine skeemi
Reformi I etapp
• Administreeriv asutus – Eesti Töötukassa• Uus töövõime hindamise metoodika• Uus hüvitis ning töövõimetupensionide reform• Rehabilitatsiooniteenused ja abivahendite pakkumine toetavad reformi eesmärke
• Kaitstud töö võimaluste suurendamine• Tööandjate nõustamine TI ja TK poolt• Sihtgrupipõhised tööturuteenused
Reformi II etapp
• Ühendatakse ajutise ja püsiva töövõime(tuse) skeemid e haigushüvitise maksmine viiakse Haigekassast üle Töötukassasse
• Paindlikkuse lisamine haigushüvitise maksmisel (osaajaga töötamise lubamine)
• Kaalutakse puudega inimese toetuste muutmist
Tulemus
Terviklik töövõime skeem, kus võimalikult vara abistatakse ja toetatakse tervisekahjustusega inimest töö hoidmisel või sobiva töö leidmisel ning toetatakse tööandjat.
Rahastamine
Toetust rahastatakse üleminekuperioodil riigieelarvest Samas ulatuses vähendatakse 5,5 a jooksul riigieelarve eraldist pensionitele Töövõimetoetuse ja haigushüvitiste maksmiseks uus sihtfond: RE ning 1% sotsiaalmaksust
Töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse kulude prognoos senine arvestus ja EPIKu ettepanekud
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020200
250
300
350
400
450
500
550
253.1
281,4
312
348,7
391,1
440,1
496,8
236.1251.4
270
291
314.5
341.2
234.4
264.1
312.3
353.2
393.6
439.5
253.1267,9
297,1
351,3
397.4
442,8
495
279.9
321.9
380.5
430.4
479.7
536.3
Kui jätkub tänane olukord
Senine variant 100;90;1/2 80%=320; 160.-väljujaid süsteemist 15%, PI mõjuta
Senine variant 100%;90%;1/2 80%=320; 160.-väljujaid süsteemist 15%, Arvestatud PI mõju 7.10.2013
PI (2014*2015) 100%;90%;1/2 80%=360; 180+ väljujaid süsteemist 15%
100%;90%;1/2 80%=390; 195.- +väljujaid süsteemist 15%
miljonit €
• Töövõimekaoga inimeste toetamine töö otsimisel ja töötamisel:
198 911 322 eurot (sh EL vahendid 169 074 624 eurot)
metoodika arendaminetööturuteenuste arendamine ja pakkumine tööandjate toetamineteavitamine ja asutustevaheline koostöö
Eurorahastusest töövõimetuse reformi läbiviimiseks
Jõustumise ajakava
• Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (töövõime hindamine ja toetus) + muudatused teistes seadustes. Jõustumine juuli 2015 / jaanuar 2016
• SHS muudatused (rehabilitatsioon, abivahendid) / Sotsiaalseadustiku hoolekande eriosa
• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused (ennetamine, töötervishoiuteenus, tööandja ja töötaja kohustused)
• RaKS muudatused (haigushüvitis, osaline töötamine, kergem töö), jõustumine jaanuar 2017
Aitäh!