Sisehindamine -
tõenduspõhine koolijuhtimine
Koostajad:
Kätlin Vanari, Eve Eisenschmidt,
Liina Põld, Leelo Tiisvelt
Sisehindamine -
tõenduspõhine
koolijuhtimine
Koostajad:
Kätlin Vanari, Eve Eisenschmidt,
Liina Põld, Leelo Tiisvelt
Tallinn 2018
SISUKORD
Sissejuhatus 6
1. Strateegiline planeerimine – kuidas sisehindamisega alustada? 7
2. Arengukava - kuidas see on seotud sisehindamisega? 9
3. Tõenduspõhine juhtimine ja arendustegevus - kuidas sisehindamine
toimub pidevalt? 14
4. Sisehindamise juhtimine – miks? mida? millal? kuidas? 21
4.1. Sisehindamise protsessi kavandamine 22
4.2. Sisehindamise läbiviimine 24
4.3. Sisehindamisaruande soovituslikud osad 28
5. Sisehindamisest arengukavani - kuidas edasi? 35
Sissejuhatus
Käesolev juhendmaterjal on abiks koolidele, liikumaks arengukavast sisehindamise aruandeni ja
sisehindamise aruandest uue perioodi arengukavani. Juhendi peatükid moodustavad nn Demingi
ringi. Lähtume ka sisehindamisest kui oma tegevuse pidevast monitoorimisest ja analüüsimisest.
Sisehindamine on protsess, mis algab arengu kavandamisega ja soovitud sihtide seadmisega ja
lõpeb arengukava perioodi tulemuste kokkuvõtmisega – sisehindamise aruandega. Sisehindamine
on arengukava täitmise hindamine. Kui ühe perioodi arengukava on valminud, kavandatakse
tegevused sisehindamiseks vajalike andmete kogumiseks. Sisehindamise aruanne on selles
protsessis üks vahekokkuvõte, mis on aluseks uuele arengukavale.
Juhendmaterjali võib lugeda, alustades algusest ja liikudes lõpu poole kui ka alustades viimasest
peatükist. Juhendis on konkreetseid tegevusjuhiseid igas etapis näidete abil selgitatud ning lisatud on
kommentaarid. Juhendi lihtsamaks jälgimiseks on kasutatud erinevaid kujundusvõtteid.
!
Punase joonega kastis on esile tõstetud oluline põhimõte, mida järgida. Hallil taustal on väljavõte
mõnest kehtivast regulatsioonist. Päikese kujundiga on tähistatud pigem head näited, punase pilve
kujundiga tähistatud näidet tuleks vältida.
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
1.
Strateegiline planeerimine – kuidas
sisehindamisega alustada?
Strateegiline planeerimine on protsess, mille käigus kavandatakse organisatsiooni eesmärgid ja
tegevused pikemas perspektiivis. Pikem perspektiiv tähendab üldjuhul 3-5 aastat tuleviku-
vaadet, millele lisandub ka planeerimiseks vajalik aeg.
Kiiresti muutuvas ühiskonnas eeldab 3-5-aastane ettevaade väliskeskkonna mõjude märkamist ja
tundmist ning sisemise toimimisloogika mõistmist. Strateegilises planeerimises eristatakse nelja
etappi:
1) analüüsimine – hinnangu andmine organisatsiooni välis- ja sisekeskkonnale
ning keskendumine puudustele ja võimalustele;
2) väljatöötamine – valikute ja otsuste tegemine missioonist ja visioonist lähtuva
strateegia koostamiseks;
3) rakendamine – tegevuste kavandamine, elluviimine ja seire;
4) kontrollimine ja hindamine - tegevuste ja tulemuste ülevaatus ning hinnangu andmine,
mil määral on strateegias kokkulepitud eesmärgid saavutatud.
Strateegiline planeerimine langeb kokku kvaliteedijuhtimise mudeliga ehk Demingi ringiga, mis
kirjeldab PDCA-tsüklit, kus planeerimine (plan), teostamine (do), kontrollimine (check) ja
parendamine (act) on pidevas vaheldumises (joonis 1).
Analüüsimine väljatöötamine rakendamine kontrollimine ja hindamine
planeerimine teostamine kontrollimine parendamine
Joonis 1. Strateegilise planeerimise ja Demingi ringi etappide kokkulangevus.
7
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Strateegiline planeerimine on tihedalt seotud tulemuste hindamisega. Nii strateegiline planeerimine
kui tulemuste hindamine on oma olemuselt sarnased tervikvaated organisatsioonile, kuid nende suunad
on vastupidised (joonis 2). Strateegiline planeerimine tähendab liikumist üldiselt üksikule, alustades
ühiskonna vajadustest ja ootustest, lõpetades konkreetsete tulemusnäitajatega. Tulemuste hindamine
toimub üksikult üldisele liikudes, alustatakse saavutatud tulemuste väljaselgitamisega ning lõpetatakse
aruandega, milles analüüsitakse tulemuste seost eesmärkidega. Vastapidistes suundades toimub ka info
liikumine organisatsioonis. Kui strateegilise planeerimise eestvedaja on organisatsiooni tippjuht, kes
kaasab kõiki liikmeid, siis tulemuste hindamine saab enamasti alguse töötajate poolt tulemusnäitajate
kohta kogutud andmetest. Õppeasutuse eesmärgistatud tulemuste hindamine toimub sisehindamise
käigus. S
trateegilin
e plan
eerimin
e
• Missioon, visioon • Andmete kogumine
• Strateegilised • Kogutud andmete
eesmärgid analüüs
• Tegevused •
Parendusvaldkondaderesvaldkondad
• Mõõdikud määratlemine
• e määratlemine
Hinnang eesmärkide
saavutamisele
Tu
lem
ust
e h
indam
ine
Joonis 2. Strateegilise planeerimise ja tulemuste hindamise vastupidised suunad.
Organisatsiooni ja töötajate eesmärgid on omavahel seotud, muul moel ei ole võimalik eesmärke
saavutada. Kui strateegiliste eesmärkide seadmisel osalevad kõik töötajad, siis saavad
organisatsiooni eesmärkidest ka iga töötaja eesmärgid, mille nimel ta pingutab. Iga töötaja tulemus
on panus organisatsiooni tulemusse (joonis 3).
Organisatsiooni Organisatsiooni tulemused
arengukava
Organisatsiooni alaeesmärgid,
Allüksuste tulemused
allüksuste eesmärgid
Töötaja eesmärgid Töötaja tulemused
Joonis 3. Organisatsiooni ja töötajate eesmärkide vahelised seosed.
! Lähtu kooli arengukava eesmärkide seadmisel eelmise arengukava perioodi sisehindamise aruandest.
! Kaasa arengukava aruteludesse töötajaid, sest organisatsiooni eesmärgid
saavutatakse vaid siis, kui need on ka töötajate jaoks olulised. Seetõttu seatakse eesmärgid koos ja otsustatakse, mis näitab tulemuse suunas liikumist.
8
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
2.
Arengukava - kuidas see on seotud
sisehindamisega?
planeerimine teostamine kontrollimine parendamine
Strateegilise planeerimise tulemuseks on arengukava, mis saab aluseks organisatsiooni 3-5 aasta
tegevustele. Pärast arengukavaperioodi lõppemist on arengukavas kirjeldatu aluseks ka sise-
hindamise läbiviimisele. Õppeasutuse arengukavadele on sätestatud riiklikud printsiibid. Kooli
arengukava koostamise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §67 ning sisehindamise
aruande koostamist reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §78.
Ko oli arengukava
Kooli arengukava koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks vähemalt kolmeks aastaks.
Arengukavas määratakse:
1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;
2) õpetajate täienduskoolituskava;
3) eesti õppekeelest erineva õppekeelega põhikooli puhul meetmed, mida rakendatakse, et
tagada õpilastele võimalus keskhariduse tasemel õpingute jätkamiseks eesti keeles.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 67
Arengukava eesmärgid iseloomustavad õppeasutuse strateegilisi valikuid ja otsuseid. Mõistlik
on seada üks kuni kolm õppe- ja kasvatusprotsessist lähtuvat põhieesmärki, mille täitmist
toetavad teiste valdkondade eesmärgid (joonis 4). Nende eesmärkide saavutatust hinnatakse
sisehindamise käigus.
Kui kooli peaeesmärk on seotud õppija arengu toetamisega erinevates aspektides, siis toob see
kaasa muutused nii õppesisus ja õpikäsituses, õpetajate töös, õppekorralduses, kooli keskkonnas
kui ka juhtimises. Näiteks seades põhieesmärgiks õpilaste üldpädevuste arendamise, toob see
kaasa alaeesmärkidena õppe sisus üldõppe osakaalu suurendamise, õpetajate töö, õppekorralduse
ja õppekeskkonna ümberkorraldamise, kogukonna suurema kaasamise õpetamisse.
9
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Muutused õppe
sisus ja õpikäsituses
Muutused juhtimises ja Muutused õpetajate
eestvedamises töös
Õppija areng ja õppimine
Muutused õppe - Muutused koostöös korralduses huvigruppidega
Muutused kooli keskkonnas
Joonis 4. Õppija arengust ja õppimisest lähtuvate muutuste sidusus.
Sellest tulenevalt on üldjuhul alaeesmärgid jaotatud järgmiste valdkondade vahel:
–– eestvedamine ja juhtimine,
–– personal,
–– ressursid,
–– koostöö huvigruppidega.
Eesmärke ei pea seadma kõigis alamvaldkondades, kui vastav õppe-kasvatustöö eesmärk seda ei
eelda. Pärast arengukavaperioodi lõppemist ei ole sisehindamisel vaja käsitleda neid valdkondi,
mis pole arengukavas eesmärgistatud.
Arengukava koostamisel puututakse sageli kokku dilemmadega, mille osas tuleb leida tasakaal ja
kujundada oma lähenemisviis:
–– Kas arengukava kajastab ainult kõige strateegilisemat või kõike, mida kavatsetakse
tulevikus ette võtta? Kas strateegiline eesmärk on millegi uue sisseviimine organisatsiooni
või kajastab ka seniste tegevuste lihvimist?
Soovitus: Arengukava sisaldab kõige olulisemat muutust, mis mõjutab kõiki õppeasutuse
valdkondi ja üldjuhul on seotud mõne väliskeskkonnast tuleneva ja laiema kõlapinnaga seotud
protsessiga. Arengukava ei kirjelda eesmärke, mis tulenevad õppeasutuse igapäevasest
toimimisest. Kõiki muutusi ei ole võimalik ega mõistlik arengukavas fikseerida, sest muutused
toimuvad pidevalt ning kõiki väliskeskkonnast tulevaid muutusi ei saa prognoosida.
–– Kas arengukava kajastab realistlikku või ambitsioonikat vaadet?
Soovitus: Arengukava kajastab seda muutust, mida on reaalne arengukavaperioodi
jooksul saavutada (nn SMART-reegel). Oluline on, et arengukava rakendamine annaks
kooli liikmeskonnale eduelamuse ja hea tunde ühisest saavutusest.
10
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
–– Kas arengukava koostatakse kooli ja tema liikmete jaoks või koolivälistele huvigruppidele?
Soovitus: Arengukava on eelkõige kooli meeskonna kokkulepe oma tulevikusuunast. Seega
kajastab see eelkõige neid eesmärke, millega õpetajad suudavad igapäevaselt end seostada ja
millesse oma tegevusega panustada. Samas tuleb arvestada, et arengukaval on laiem
lugejaskond, see peaks kõnetama kindlasti lapsevanemaid.
Näide 1 . Arengukava eesmärgid.
Muutuva õpikäsituse rakendamiseks õppeaineid lõimiva
Tagada õpilase arengut soodustavad
õppeprotsessi kujundamine ja selleks vajalike tingimuste tingimused loovas ja turvalises keskkonnas.
loomine.
Kommentaar: Muutuv õpikäsitus on Eesti elukestva Kommentaar: Ei selgu, mis on see uus,
õppe strateegia 2020 keskne eesmärk ning sellest mida soovitakse juurutada, või mille
lähtuvalt on koolil kavas üle vaadata õppe- ja poolest on see seni tehtuga võrreldes
kasvatustöö põhimõtted, rakendatakse õppeaineid teistsugune ja fokusseeritud pingutust
lõimivat õppekorraldust. Konkreetsed sammud nõudev. Need aspektid võivad küll
täpsustatakse tegevuskavas, kuna arengukava eesmärk selguda arengukava teistest osadest, kuid
sõnastatakse piisava üldistusastmega. eesmärk on liiga üldine.
Õpilaste õpihuvi suurendamiseks individuaalsetest huvidest Efektiivne koostöö partnerasutustega.
lähtuvate valikuvõimaluste pakkumine õppeprotsessis.
Kommentaar: Õpilaste madal õpihuvi on mitte- Kommentaar: Ei selgu, millist muutust
rahuldav olukord, mida soovitakse muuta. Konk- tahetakse saavutada arengukavaperioodi
reetse lahendusena nähakse valikute suurendamist. jooksul. Partnerasutustega toimub
Individuaalsete valikute suurendamiseks on erinevaid koolil pidevalt koostöö. Kui taotletav
võimalusi (valikained, õpilastööde teemade valik, muutus on suurem efektiivsus, siis peaks
kodused ülesanded jne) ja nende rakendamiseks on eesmärki täpsustama, näiteks milliste
vajalikud toetavad tegevused (õpetajate koolitus, asutustega, millist laadi koostöö ja
ressursside eraldamine, õppeprotsessi ümberkorral- kuidas efektiivsemalt.
damine jt). Toetavaid tegevusi teistes valdkondades
täpsustatakse arengukava teistes osades.
Õpilaste arengu ja õpitulemuste saavutamise toetamiseks Toetada õpetajate professionaalset arengut ja
terviklikmudeli loomine kogukonna kaasamiseks kooli omavahelist koostööd.
tegevustesse kõikides kooliastmetes.
Kommentaar: Arengukava perioodi jooksul on Kommentaar: Eesmärk on laialivalguv.
eesmärgiks koostöö süstematiseerimine selliselt, et Pole selge, milles professionaalset
kogukonna kaasatus rikastaks õpilaste arengut ja arengut toetatakse ja mis eesmärgil on
õpitulemuste saavutamist. Arengukava perioodil vajalik koostöö.
töötatakse välja terviklahendus kõikide kooliastmete
lõikes ja täpsustatakse kooli õppekavas, kuidas
kogukonna ressursse kasutatakse õppeprotsessis.
11
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Kõikides valdkondades lähtub oodatav tulemus põhieesmärgist, mis on keskendunud õpilase
arengu ja õppimise toetamisele (joonis 5).
Põhieesmärk
AL AEESMÄRGID
TULEMUSNÄITAJAD
TEGEVUSED
Joonis 5. Eesmärgi seos arengukava muude osadega.
Näide 2 . Põhieesmärk, mis kajastub valdkondade alaeesmärkides .
Põhieesmärk Välja on töötatud ja rakendatud strateegiad õpilaste õpioskuste süsteemseks
arendamiseks kõigis kooliastmetes.
Õpetajad oskavad toetada
Koolidevaheline koostöö õppijate
AL AEESMÄRGID
õpioskuste arendamisel on
õpioskuste arendamist.
kasvanud.
TULEMUSNÄITAJAD
Tunnivaatluste ja arenguvestluste Koolidevaheliste õpioskuste-alaste
põhjal on õpetajate teadlikkus seminaride ja tunnikülastuste arv.
kasvanud.
Toimub
Koostatakse Partnerkooli- Õpetajad
õpetajate
ga toimub
õpetajate
külastavad
TEGEVUSED praktikate
vastastikune
sisekoolitus
teineteise
kaardistus, kui-
õppimine ja
regulaarselt
tunde.
das arendada
kogemuste
kord kuus.
õpioskusi.
jagamine.
Kommentaar: Põhieesmärk on saavutatav ja selgelt uus algatus. Alaeesmärgid toetavad
põhieesmärki ja eesmärkide tulemusnäitajad on pidevalt jälgitavad. Protsessis saab vajadusel teha
muudatusi lähtuvalt eesmärgi poole liikumise hindamisest.
12
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Näide 3 . Valdkondlikud alaeesmärgid, mis ei tulene põhieesmärgist.
Kooli jätkusuutlik ja Koolis töötab professionaalne,
EESMÄRGID konkurentsivõimeline areng on
motiveeritud personal.
tagatud süsteemse juhtimisega.
Huvigruppide- Töötajate Õpetajate arv
Koostöö-
TULEMUSNÄITAJAD ga toimuvate rahulolu-
kohtumiste arv.
ja keskmine
arutelude arv. küsitluse
vanus.
tulemused.
Huvigruppide Personali- Õpetajate
regulaarne Kvaliteedi-
poliitikas
koostöö-
kaasamine juhtimise
täiustatakse
kohtumised
TEGEVUSED arengukava põhimõtete
värbamismeh-
ainete
elluviimise rakendamine.
hanisme ja
lõimimiseks.
protsessi.
arendamis-
võimalusi.
Kommentaar: Kirjeldatud eesmärgid ei kajasta arengukavaperioodi jooksul oodatavat uut või muu-
tunud olukorda. Puuduvad selged seosed eesmärkide, tulemusnäitajate ja tegevuste vahel. Näiteks ei
ole selge, kuidas kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine parandab töötajate rahuloluküsitluse
tulemusi ja kuidas rahuloluküsitluse tulemused kajastavad kooli konkurentsivõimelist arengut.
Sageli osalevad koolid erinevates üleriigilistes kooliarendusprojektides ja -programmides, mis keskenduvad konkreetse valdkonna arendamisele. Näiteks “Digipeegel” (www.digipeegel.ee)
digiküpsuse kaardistamiseks ja digi-innovatsiooni kavandamiseks, “Ettevõtlik kool” (http://evkool.ee) ettevõtliku õppe integreerimiseks, “Hea kool kui väärtuspõhine kool”
(https://www.eetika.ee). Sellised kooliarendusprojektid ja -programmid on mõistlik seostada
kooli eesmärkidega ning kajastada arengukavas. Samuti võimaldavad need koguda andmeid
ja hinnata näitajaid.
! Kavanda 1-3 kõige olulisemat eesmärki ehk saavutatavat muutust lähtuvalt õppija arengu ja õppimise toetamisest ning tegele nendega süsteemselt ja igapäevaselt. Ära mine kaasa arengukava koostamise tüüpveaga, püüdes mahutada arengukavasse kõik, mida kavatsetakse tulevikus ette võtta.
13
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
3.
Tõenduspõhine juhtimine ja
arendustegevus - kuidas sisehindamine
toimub pidevalt?
planeerimine teostamine kontrollimine parendamine
Tõenduspõhine juhtimine seob strateegilise planeerimise ja tulemuste hindamise tervikuks.
Tõenduspõhine juhtimine tähendab, et kõik tehtud otsused ja valitud tegevused on põhjendatud
usaldusväärsete faktidega, miks üks või teine valik on tehtud. Tõendeid kogutakse süsteemselt nii
organisatsiooniüleselt kui töötaja tasandil. Juba arengukava tulemusnäitajaid ja tegevusi
kavandades on vaja mõelda, mis näitab kõige paremini liikumist soovitud muutuse suunas. Neid
tõendeid hakatakse süsteemselt koguma ja analüüsima. Nii on ka sisehindamise läbiviimine
arengukava perioodi lõppedes oluliselt lihtsam - pole vaja hakata tagantjärele andmeid otsima.
Õppeasutuse juhtimisel kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel kahte tüüpi näitajaid –
tegevusnäitajaid ja tulemusnäitajaid (tabel 1).
Näites toodud näitajad võivad eesmärgist lähtuvalt olla mõnel juhul nii tegevus- kui
tulemusnäitajad. Näiteks koolikiusamist kogenud õpilaste arvu võib kasutada nii tegevusnäitajana
kui ka tulemusnäitajana. Tegevusnäitajana analüüsitakse kiusamisjuhtumeid regulaarselt ja
kavandatakse sekkumistegevusi. Tulemusnäitajana vaadatakse trendi ja otsustatakse, kas
kavandatud tegevused olid tõhusad.
Tulemusnäitajad iseloomustavad saavutatud eesmärki lühidalt ja selgelt. Eesmärgi täitmine
tähendab tulemusnäitaja saavutamise püüdlust. Tulemusnäitajad võimaldavad ka koolidel ja
koolipidajatel koolitulemusi seirata ning end ajas ja teiste koolide ja koolipidajatega võrrelda.
14
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine Tabel 1. Juhtimisel kasutatavate näitajate tüübid.
Tegevusnäitajad Tulemusnäitajad
Mis see on? Õppeasutuse eesmärgiga seotud te- Eesmärgi saavutamist ehk toimunud
gevuste näitajad, mille abil jälgitakse muutust hindavad näitajad.
protsesside toimimist.
Mida see näitab? Õppeasutuse protsesside toimimist, Eesmärgi saavutamise kitsamat
kuidas tegevused toimuvad, kus aspekti või tegevuse tulemust.
tekivad kitsaskohad ja mida on vaja
eesmärgi poole liikumisel muuta.
Mida see ei näita? Konkreetse strateegilise eesmärgi Õppeasutust ja selle tegevust üldiselt
saavutamist. iseloomustavaid tunnuseid (nt
õpilaste, õpetajate arv, kooli pindala
jms).
Kuidas seda kasutada juhtimisel? Regulaarselt koguda ja jälgida. Seletamatu muutuse ilmnemisel stabiilsetes trendides analüüsida protsessi ja otsustada edasised sam- mud, kohandada tegevust.
Jälgida ja hinnata, kas tegevused ees-
märgi saavutamiseks on olnud piisa-
vad ja otsustada edasised sammud.
Näide: Näide :
–– puuduvate õpilaste arv –– õpilaste hinnang heaolule koolis
–– jooksvad hinded, kokkuvõtvad –– õpilaste hinnang enesetõhususele
hinded –– õpilaste hinnang oma
–– õpilaste osalemine projektides autonoomiale
ja teistes meeskonnatöödes –– õpiraskustega õpilaste osakaal
–– koolikiusamist kogenud
–– õpetajate tööga rahulolu
õpilaste arv
–– õpetajate hinnang kooli
–– õpetajate tagasiside
sotsiaalsele keskkonnale
juhtkonnale
–– vanemate rahuloluhinnang
–– vastava eesmärgiga seotud
koolile töös HEV lastega
täienduskoolitusel osalenud
õpetajate osakaal
–– kolleegi tundide vaatlused ühe
õpetaja kohta
–– arenguvestlustel vanematelt
kogutud informatsioon
õpilaste õpihuvi kohta
15
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Näide 4 . Tulemusnäitajad.
Eesmärk Tulemusnäitaja 1 Tulemusnäitaja 2
Õppetöö raames teevad õpilased Trimestri jooksul vähemalt ühe Õppetöö raames kogukonnale suu-
koostööd kogukonnaliikmega või kogukonnaliikmega/organisatsiooni- natud tegevused ja kaasatud kogu-
viivad ellu kogukonnale suunatud ga koostööd teinud või vähemalt ühe konnaliikmed/asutused.
tegevusi. kogukonnale suunatud projekti ellu
viinud õpilaste osakaal.
Kommentaar: Selgelt on määratud andmete kogumise põhimõtted (trimester, kriteeriumitele vastavate õpilaste osakaal).
Kommentaar: Jääb selgu-
setuks, mida mõõdetakse ja
kuidas see iseloomustab
eesmärgi saavutamist. Näiteks üksnes kaasa-tud
kogukonnaliikmete arvu
arvestades mõjutab üks
õpilane, kes kaasab
kohaliku kultuurikeskuse
rahvatantsurühma 18 liiget
näitajale sootuks teisiti, kui
õpilane, kes intervjueerib
vallavanemat. Lisaks sisaldab üks tule-
musnäitaja kahte erinevat
tüüpi näitajat: tegevused
ja liikmed/asutused.
Paranenud on õpetajate
ettevalmistus kogukonnast
lähtuvate teemade lõimimisel õppe-
ja kasvatusprotsessi.
Õpetajate hinnang oma valmisoleku-le
integreerida kogukonnast lähtu-vaid
teemasid õppe- ja kasvatustöös.
Kommentaar: Hea koos-
kõla eesmärgi ja näitaja
vahel. Õpetaja hinnangut
saab välja selgitada tema
enesehinnangu kaudu.
Vastavatel täienduskoolitustel
osale-nud õpetajate arv.
Kommentaar: Keeruli-ne
on otsustada, milli-sed
täienduskoolitused lähevad
arvesse. Samuti võib
segadust tekitada see, kas
õpetajaid arvestatakse
isikupõhiselt või osalemis-
kordade alusel.
On paranenud kooliväliste liikmete
rahulolu kooli poolt korraldatud
kogukonnaüritustega.
Kooliväliste inimeste hulgas läbi Rahuloluküsitluse tulemused.
viidud küsitluse tulemused rahulolu
kohta kogukonnale korraldatud
üritustega.
Kommentaar: Selgelt Kommentaar: Ei ole
on välja toodud, et selle selge, kas arvestatakse
eesmärgi saavutamise üle rahuloluküsitluse koond-
otsustatakse rahulolukü- hinnangut või teatud osa.
sitluse vastavate küsimuste
koondhinnangu põhjal.
16
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Tulemusnäitajate puhul tuleb arvestada järgmisi aspekte:
–– Milliseid näitajaid kasutavad koolipidaja, ministeerium ja teised huvigrupid? Millised
näitajad on kasutusel HaridusSilmas ja Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHISes)?
Teiste poolt kasutatavad näitajad on abiks ka oma asutuse näitajate määratlemisel.
Lisaks võib olla võimalik kasutada ka teiste poolt kogutud andmeid, mis annavad
laiema konteksti enesehindamisele.
–– Kuidas koguda andmeid efektiivselt, vähendades sellega kaasnevat lisatööd? Millised
andmed tekivad kooli igapäevases tegevuses?
Kooli igapäevases tegevuses tekib rohkelt andmeid, mis iseloomustavad koolis toimuvat ja
selle tulemuslikkust. Oluline on juba eesmärke seades mõelda, kuidas nendest tegevustest
“jäljed” salvestada ning kuidas neid tõlgendada. –– Kuidas vältida andmete kogumisel tulemuste moondumist ja seega eesmärgi
saavutamisele antavat hinnangut?
Andmete kogumisel võivad moonutused tekkida tahtmatult andmeid läbimõtlematult
salvestades, nii et nende esialgne tähendus läheb kaotsi. Samuti võivad andmed
osutuda mõistlike järelduste tegemiseks liiga üldisteks või detailseteks.
Tulemusnäitaja peab kajastama eesmärki ja seda on võimalik tagada kahel moel:
–– määratleda sihtnäitaja arvulise eesmärgina igaks arengukava-aastaks või
arengukavaperioodi lõpuks; –– määratleda tulemusnäitaja soovitud suundumus.
Näide 5 . Tulemusnäitajad sihtnäitajatena .
Tulemusnäitaja Algtase Sihtnäitaja Sihtnäitaja Sihtnäitaja
2017 2018 2019 2020
kooliväliste liikmete rahuloluküsitluse 5,64 5,7 5,85 6,00
tulemused kogukonnaüritustega rahulolu kohta (7-palli skaalal)
Tulemusnäitaja Algtase 2017 Sihtnäitaja 2020
Trimestri jooksul vähemalt ühe kogukonnaliikmega koostööd 76% 95%
teinud või vähemalt ühe kogukonnale suunatud tegevuse ellu
viinud õpilaste osakaal
Sihtnäitajad võimaldavad hästi selgelt hinnata arengukavas seatud eesmärkide täitmist. Selleks
tuleb kasutada kvaliteetsete andmetega mõõdikut, mille toimimise eripärasid osatakse
prognoosida. Samas on sihttaset keeruline täpselt määratleda, kuna välised ja õppeasutusest
sõltumatud tegurid võivad seda mõjutada. Nii on sihtnäitajate kasutamise riskiks see, et nende
mõõtmisel tuleb põhjalikult selgitada, millised välised tegurid on andmete kogumist mõjutanud
ning tegelikult ei ole fookuses eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste analüüs.
17
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Teine võimalus on määratleda tulemusnäitaja oodatav suundumus – kasvav või kahanev trend.
Oodatava suundumuse määratlemine vähendab sihtnäitajatega kaasnevaid riske. Eesmärgiks
seatud trend ei sõltu väliskeskkonna mõjudest nii palju kui arvuline näitaja.
Näide 6 . Tulemusnäitaja oodatava trendina .
Tulemusnäitaja
Kasvav õpilaste osakaal, kes on trimestri jooksul teinud koostööd vähemalt ühe kogukonnaliikmega või viinud
ellu vähemalt ühe kogukonnale suunatud projekti.
Riigi tasandil on näitajad määratletud haridus- ja teadusministri määrusega “Koolieelsete
lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste
tegevusnäitajad” https://www.riigiteataja.ee/akt/119052016012 ning andmeid kogutakse
HaridusSilmas (vt http://www.haridussilm.ee).
Tulemus- ja tegevusnäitajate kohta kogub andmeid haridus- ja teadusinfo veebivärav Haridus-
Silm, mille abil on võimalik õppeasutuste tulemuslikkust ja tõhusust võrrelda:
–– aastate lõikes;
Aastate lõikes näitajaid võrreldes saab analüüsida toimunud muutusi ja nende põhjuseks
olevaid tegevusi. Tuleb arvestada, et erinevatel aastatel võivad näitajaid mõjutada kooli
tegevusest sõltumatud sisemised ja välised tegurid (nt koolide liitmine, muutused
seadusandluses jms).
–– teiste koolidega sh teise õppekeelega koolidega;
Teiste koolidega näitajaid võrreldes saab analüüsida koolide tugevusi ja nõrkusi, sarnasusi
ja erinevusi. Selline võrdlus annab alust vastastikuseks õppimiseks ja parimate praktikate
jagamiseks. Koolil tasub arendada koostööd sarnaste koolidega, kellel on paremad näitajad
selles aspektis, mida soovitakse ka ise parendada. Võrdluskoolide valimisel tuleb arvestada,
et need oleksid võrreldavas aspektis võimalikult sarnased.
–– oma piirkonna / kohaliku omavalitsuse keskmisega.
Võrreldes näitajaid oma piirkonna keskmisega saab alust eesmärkide seadmisel ja/või oma
kooli eripära määratlemisel.
HaridusSilmast (vt www.haridussilm.ee) saab infot ka riigi tasandil seatud tulemusnäitajate kohta,
nt keskhariduse omandanute osakaal vanuses 20-24, kõrge sooritustaseme õpilaste osakaal,
üldhariduskoolide õpetajate palk võrdluses kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga Eestis.
Need aitavad riigi ja koolide sihte seostada. Lisaks on koolidel võimalus kasutada näitajate
koondamiseks ja analüüsimiseks ka teisi enesehindamisvahendeid, mis koostatud üleriigiliste
kooliarendusprojektide ja -programmide raames (nt “Digipeegel”, “Ettevõtlik kool”, “Hea kool
kui väärtuspõhine kool” jt).
18
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Põ hiko oli tegevusnäitajad
1) kooliga rahul olevate 8. klassi õpilaste osakaal;
2) koolis kiusamist mitte kogenud 8. klassi õpilaste osakaal;
3) tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal;
4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (8. klass);
5) põhjuseta puudujate osakaal 8. klassi õpilaste hulgas;
6) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;
7) põhikooli lõpueksamite tulemused;
8) põhikooli lõpueksamite ja vastavate õppeainete aastahinnete võrdlus;
9) õppetöö katkestanute osakaal III kooliastmes;
10) edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetanutest;
11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;
12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;
13) põhikooli õpperuumide pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).
Gümnaasiumi tegevusnäitajad
1) gümnaasiumi 10. klassi vastu võetud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;
2) kooliga rahul olevate 11. klassi õpilaste osakaal;
3) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;
4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (11. klass);
5) riigieksamite tulemused;
6) riigieksamite ja vastavate õppeainete kooliastmehinnete võrdlus;
7) gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse;
8) gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal;
9) õppetöö katkestanud 10. klassi õpilaste osakaal;
10) edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest; 11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;
12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;
13) gümnaasiumi õpperuumide pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).
Haridus- ja teadusministri määrus “Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,
gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad”.
19
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Andmete kogumiseks on erinevaid meetodeid. Osa andmeid tekib kooli igapäevasest tegevusest
(nt koosolekute protokollid, kirjavahetus jms), osa kogutakse spetsiaalselt näitaja hindamiseks (nt
küsitluse tulemused, temaatilised analüüsid jms).
Enimkasutatavad andmekogumismeetodid koolis:
Kooli toimimise dokumentide vaatlus -
alusdokumendid (põhikiri), strateegilised dokumendid (arengukava, õppekava), korralduslikud
dokumendid (korrad, töökavad), statistilised dokumendid (registrid EHISes, päevikud Stuudiumis,
eKoolis), protokollid, otsused, analüüsid (töötajate ja õpilaste küsitluste analüüsid, riskianalüüs),
kirjad.
Õppetegevuse seire -
tunnivaatlused, vahetunnivaatlused, individuaalsed vaatlused, õpilaste tööd, jooksvad hinnangud
ja hinded, õppijate eneseanalüüsid.
Õppetegevuse dokumentide vaatlus -
õpilaspäevik, õpilase individuaalse arengu kaart, käitumise tugikava, hindamismudelid.
Õpitulemuste mõõtmine -
riigieksamid, lõpueksamid, tasemetööd, kokkuvõttev hindamine, testid, kontrolltööd jne.
Küsitlused -
ankeetküsitlus, intervjuu, fookusgrupid, ümarlauad, vestlusringid.
! Juba arengukava eesmärke ja tegevusi kavandades mõtle, mis näitab, et liigud soovitud suunas ja kuidas tõendeid hakatakse koguma.
! Vähenda tõendite kogumisega kaasnevat lisatööd ja mõtle läbi, millised andmed tekivad
kooli igapäevatöös. Kaasa õpetajad andmete kogumisse oma õpilaste kohta. Kasuta usaldusväärseid andmebaase - EHIS, HaridusSilm jt.
20
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
4.
Sisehindamise juhtimine – miks? mida?
millal? kuidas?
planeerimine teostamine kontrollimine parendamine
Eestis on valitud detsentraliseeritud mudel haridussüsteemi arendamiseks ja juhtimiseks ning kool
on autonoomne valima oma strateegia. Kooli järjepidev areng on tagatud arengu kavandamise ja
sisehindamisega, mis on reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
Kooli sisehindamine
(1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste
arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning
parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt
analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende
tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.
(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse
andmiseks hoolekogule.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §78
Ka lastekaitseseadus väärtustab ja annab fookuse sisehindamisele seoses laste õiguste ja heaolu
tagamisega.
Lasteasutuse sisehindamine
(1) Lasteasutuse sisehindamine on tegevus, mille käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja
töökeskkonda ning tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Sisehindamise käigus
selgitatakse välja lasteasutuse eesmärkide täitmist toetavad ja takistavad asjaolud ning analüüsitakse
lasteasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele.
(2) Lasteasutus peab viivitamata kõrvaldama sisehindamisel selgunud asjaolud, mis takistavad
lapse õiguste ja heaolu tagamist.
Lastekaitseseadus §37
21
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Sisehindamine on protsess, mille käigus kogutakse pidevalt asjakohaseid andmeid. Sisehindamine
on organisatsiooni arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise ja ressursside kasutamise analüüs,
et leida organisatsiooni tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad.
Koolil on kohustus koostada sisehindamise aruanne vähemalt üks kord arengukavaperioodi
jooksul, soovitavalt arengukava kehtimise viimasel aastal, ja võtta see aluseks uue arengukava
koostamisel. Lisaks koostatakse iga-aastaselt tegevusaruandeid või temaatilisi aruandeid, kus
jälgitakse näitajaid ja tegevuste tulemusi, tehakse kokkuvõtteid aasta saavutustest ning järeldusi
edasiste tegevuste kavandamiseks. Nii annavad tegevusaruanded sisendi kogu arengukavaperioodi
sisehindamiseks (joonis 6).
Tegevusaruanne
Tegevusaruanne Sisehinda - Arengu-
kava uueks
mise
aruanne perioodiks
Tegevusaruanne
Joonis 6. Tegevusaruannete, sisehindamisaruande ja arengukava seosed.
! Mõtle sisehindamisest kui õppeasutuse juhi töövahendist kooli arengute suunamisel. Sisehindamine on pidev protsess, mis aitab hinnata eesmärkide saavutamist ja toetab otsustamist. Sisehindamise aruanne on arengukavaperioodi tulemusi koondav kokkuvõte.
! Küsi endalt sisehindamise protsessis, kas faktid kinnitavad seda, mida sisetunne ütleb.
Pidevalt tuleb koguda ja analüüsida tõendeid, mis näitavad õpilaste arengut ja õppimisega seonduvat.
4 . 1 . Sisehindamise protsessi kavandamine
Sisehindamise protsessi sisukaks ja tulemuslikuks läbiviimiseks on oluline kogu protsess läbi
mõelda. Selleks koostab õppeasutus oma sisehindamise läbiviimise korra, milles määratletakse:
–– kooli sisehindamise eesmärk,
–– sisehindamise olulisemad tegevused, tähtajad või periood,
–– sisehindamise korraldus, vastutajad ja nende ülesanded,
–– sisehindamise aruande koostamise põhimõtted ja ülesehitus.
22
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Näide 7 . Väljavõtted kooli sisehindamise läbiviimise korrast.
1.1. Sisehindamine on süsteemne ning terviklik
protsess, mille käigus toimub kooli tegevuste analüüs
ja tulemuslikkuse hindamine lähtuvalt kooli
arengukava eesmärkidest. 1.2. Sisehindamise eesmärgiks on analüüsida kooli
toimimist õppijate arenguvajadustest lähtuvalt ja anda
hinnang arengukava eesmärkide saavutamiseks
kavandatud tegevuste tulemuslikkusele ja välja
selgitada tugevused ja parendusvaldkonnad, mille
alusel koostatakse uue perioodi arengukava ja
järgnevate aastate üldtööplaanid.
1.1. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor,
esita-des selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
Kommentaar: Käesoleva korra menetlemise
protseduuri pole mõttekas lisada korra
sätetesse. Pigem võib seda infot kajastada
dokumendi päises.
1.2. Tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse §78
lõikest 1 tehakse koolis sisehindamist, mis on pidev
protsess ning mille eesmärk on tagada õpilaste
arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
Kommentaar: Kooli sisehindamise protsess Kommentaar: Kooli siseregulatsioonis
ja eesmärk on lahti mõtestatud ja kooskõlas pole asjakohane kopeerida seaduse sätteid.
riikliku regulatsiooniga. Pigem on soovitav täiendada riiklikult
fikseeritud põhimõtteid kooli jaoks oluliste
põhimõtetega.
2.1. Sisehindamise aruanne koosneb järgmistest 2. Kooli sisehindamise aruande koostamisel lähtutak-
osadest: se järgmistest kategooriatest:
1) kooli sisehindamise protsessi lühikirjeldus ja hin- 2.1. Õppimine, õpetamine
nangud mõju kohta kooli juhtimisele; - õppetundide külastamine
2) kooli tugevuste kirjeldused koos seda toetavate
- õpilase toetamine
- kooli üldeesmärkide täitmine
andmete analüüsiga;
- hindamine
3) kooli parendustegevuste kirjeldused koos seda
- eksamite tulemused
toetavate andmete analüüsiga. - aineolümpiaadid, võistlused
2.2. Sisehindamise aruanne annab tervikliku ülevaate
- tugikeskuse töö
- IT võimaluste kasutamine
kooli arengukavas seatud põhi- ja alaeesmärkide
- kooliraamatukogu töö
täitmisest.
2.2. Koolikohustuse täitmine
- õpilaste nimekirjad
- õpilaste liikumine
- õppetundidesse hilinemine, neist puudumine
- puudumiste kokkuvõtted
- reageerimine põhjuseta puudumistele
- koolist väljalangemise statistika
2.3. Dokumentatsioon
- õpilasraamat
- EHIS
- eKool
- õpetajate toimikud
- üldtööplaan
Kommentaar: Kirjeldatud sätted annavad Kommentaar: Ebamääraseks jääb, kuidas
pidepunktid aruande koostamiseks, kuid ei tuleb antud sätete alusel sisehindamise
fikseeri jäigalt aruande vormi. aruannet koostada ja millega on nimetatud
kategooriate puhul tegu (aruande osad,
alateemad, andmed).
23
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Ettevalmistused Sisehindmine ja Aruande
sisehindamiseks aruande koostamine kinnitamine ja
esitamine
• Sisehindamise •
• Aruande
Sisehindamiseamiseläbi
meetodite viimineläbiviimine lõppvormistus
valimine • Kogutud info • Aruande
• Andmete analüüs ja esitlemine
kogumine/ aruandes hoolekogus,
korrastamine kajastamine pedagoogilises
• Töörühma • Arutelud kogus jms
moodustamine huvigruppidega
Joonis 7. Sisehindamise protsessi etapid ja tegevused.
Sisehindamise protsessi kavandades on oluline planeerida aega ettevalmistusteks, aruande vormis-
tamiseks, kinnitamiseks ja esitamiseks (joonis 7). Sisehindamise läbiviimise kord ei tohiks jääda
üksnes planeerimise vahendiks, vaid seda tuleb järgida ka kogu protsessi käigus tõenduspõhiselt.
Ettevalmistuste käigus otsustatakse, millistel meetoditel sisehindamist läbi viiakse ehk kuidas
kogutakse andmeid ja huvigruppide hinnanguid õppeasutuse toimimisele. Ettevalmistused
sisehindamiseks algavad eelmise sisehindamisaruande kinnitamise järel, mil uue perioodi
arengukava koostades tuleb otsustada:
–– milliseid andmeid ja kuidas kogutakse pidevalt, kuidas tagatakse tegevus- ja
tulemusnäitajate kohta kogutud kvantitatiivsete andmete säilimine moonutamata kujul;
–– milliseid andmeid ja kuidas kogutakse sisehindamise aruande vormistamise eel, kuidas
kogutud kvalitatiivseid andmeid ja kujundatud hinnanguid säilitatakse.
4 . 2 . Sisehindamise läbiviimine
Sisehindamiseks ei ole üht ja ainuõiget viisi, vaid see oleneb õppeasutuse hetkeolukorrast – milline
on õppeasutuse juhtimisstiil ja koolikultuur, milline on olnud sisehindamise meetod varasematel
kordadel, millist tagasisidet on aruandele antud jne. Sisehindamiseks valitud meetodite töömahukus
on erinev ja mõistlik on varieerida erinevaid meetodeid.
Isikust lähtuv Grupist lähtuv
Joonis 8. Sisehindamise meetodite jagunemine isikust-grupist lähtuvateks ja struktureeritud-struktureerimata meetoditeks.
24
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Sisehindamise läbiviimisel on vaja mõelda kahele võtmeküsimusele (joonis 8):
–– Kas soovitakse sisehindamist läbi viia pigem töötajaskonna ühisarvamusest (nn grupist)
lähtudes või pigem üksikute töötajate (nn isikust lähtuvaid) arvamusi koondades? –– Kas soovitakse sisehindamist läbi viia pigem struktureeritult või pigem struktureerimata?
Grupist lähtuvad ja struktureerimata meetodid:
– – avatud ruumi meetod
Kohtumine algab ja lõpeb ringis, kust võtavad osa kõik osalejad. Ringis tutvustab läbiviija osalejatele
avatud ruumi protsessi ning selgitab teadetetahvlit, kuhu igal osalejal on võimalus lisada oma alateema
lähtuvalt avatud ruumi kesksest teemast. Teadetetahvli abil kujuneb ka päevakava, kus osalejate
väljapakutud teemad saavad aruteluks aja ja koha. Vastavalt tahvlile püstitatud valikule koostavad
osalejad ise oma päevakava, mille järgimisel lähtuvad kõik neljast printsiibist: 1) kohal on õiged
inimesed, 2) juhtuvad õiged asjad, 3) kui algab, siis on õige aeg, 4) kui see on läbi, siis see on läbi. Kui
aruteludeks on aeg läbi, kogunetakse kokkuvõtete tegemiseks taas ühisesse ringi. – – Maailmakohvik
Ettevalmistuseks on oluline leida sobiv ruum, kus on väikesed ümmargused lauad 4-5
inimesele ja piisavalt ruumi nende vahel liikumiseks. Kohviku õhkkonna loomiseks võiks
pakkuda kohvi-teed ja lasta taustamuusikal mängida. Sissejuhatuses tervitatakse osalejaid,
kohviku teemat ja üldist protsessi. Iga laudkond arutleb küsimuse ümber 20-30 minutit.
Põhilised ideed, mõtted pannakse lauale st laudlinale, salvrätile, paberile kirja. Pärast arutelu
lõppu palutakse ühel inimesel jääda laua peremeheks või perenaiseks ning teised liiguvad
järgmisse lauda. Kui lauda istub uus seltskond, siis annab laua peremees/perenaine ülevaate
arutelu olulisematest aspektidest ning liitunud lisavad omapoolsed märkamised, avastused,
küsimused. Nii võib toimuda mitu laudkondade vahetust. Maailmakohvik lõpeb kokkuvõttega
kõigile osalejatele, seda võib teha laudkondade kaupa või muul moel.
– – Ajurünnak
Kindlaksmääratud aja jooksul innustab läbiviija osalejaid arutatava teema kohta (kuidas
suurendada õpilaste õpihuvi reaalainetes? kuidas lõimida võõrkeeltega teisi õppeaineid?) välja
pakkuma nii palju erinevaid ideid, kui nad suudavad. Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab
kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni ideed otsa saavad. Sellele võib järgneda arutelu, kus
analüüsitakse esitatud ideid.
Need meetodid sobivad …
… kui õppeasutuses pole viimase õppeaasta/poolaasta jooksul toimunud suuremaid
ühisarutelusid; … kui soovitakse koguda uusi ideid ja ollakse valmis arutama organisatsiooni arengut
laiemalt, mitte üksnes sisehindamise fookusega; … kui huvigruppide esindajad on valmis avatult kaasa mõtlema.
25
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Grupist lähtuvad ja struktureeritud meetodid:
– – Juhendatud seminar
Eelnevalt on paika pandud seminari ajakava ja teemad, mille üle rühmades arutletakse. Seminari
juhendaja jälgib ajakavas püsimist ning teeb sissejuhatusi ja kokkuvõtteid alateemade aruteludest.
–– Hääletamine
Osalejad näitavad eelnevalt sõnastatud väidete osas (nt lapsevanemad on sel aastal paremini kooli
tegevustesse kaasatud kui eelmisel aastal; õpilaste omavahelised suhted on paranenud) nõustumist,
liikudes vastava väite juurde, mis on seinal/laual. Etteantud aja jooksul arutatakse läbi peamised
argumendid, millest lähtuvalt nõustuti väitega. Hääletamisvooru lõpetuseks võib ühiselt teha
kokkuvõtteid, kui palju oli väidetega nõustujaid ja millised olid nende argumendid.
– – Fo okusgrupp
Struktureeritud küsitluskava järgi toimub rühmaarutelu, millel on kindel fookus ning taotlus,
et osalejad täiendavad vastastikku teineteise informatsiooni. Fookusgruppi juhib moderaator,
kelle ülesandeks on hoida vestlus kindlates aja- ja teemaraamides.
Need meetodid sobivad …
… kui sisehindamiseks ja õppeasutuse arenguks on oluline saada tagasisidet
konkreetsetel teemadel;
… kui on ajaliselt (vähe aega aruande koostamiseks ja lõpetamiseks) või mahuliselt
(aruandes on piisavalt infot) piiratud tingimused;
… kui kogutud andmed vajavad tõlgendamist ja edasiste tegevuste konkreetset
kavandamist.
Isikust lähtuvad ja struktureerimata meetodid:
– – Kiri - meetod
Paikapandud tähtajaks on kõigil soovijatel võimalus kirjutada kiri iseendale etteantud teemal (nt
millisena näen oma rolli arengukava eesmärkide saavutamisel? milles näen õppeasutuse suurimat
probleemi?). Kirjad kogutakse kokku ning teatud aja möödudes saadetakse need kirjutajatele laia-
li ja taas tuleb iseendale vastata, kommenteerides esialgses kirjas esitatud mõtteid.
– – Et tepanekute raamat/tahvel
Käidavas kohas (nt õpetaja toas, koolipuhveti seinal) on marker ja tühi kaustik/leht, kuhu on kõigil
võimalik esitada oma ettepanekud koolikeskkonna parandamiseks või mingis kitsamas küsimuses (nt
milliseid kooli ühisüritusi korraldada järgmisel aastal? mida muuta õppekorralduses?).
Need meetodid sobivad …
… kui sisekliima ei toeta avatud arutelude korraldamist, kuid on kaasamõtlejaid,
kelle ideed jääksid muidu kasutamata;
… kui seda on võimalik kombineerida mõne muu õppeasutuses toimuva sündmusega.
26
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Isikust lähtuvad ja struktureeritud meetodid:
– – Küsitlus
Elektrooniliselt või paberkandjal edastatakse sihtgrupile ankeet, kus on avatud ja
valikvastustega küsimused. Küsimustike koostamine ja edastamine on lihtne, kuid nende puhul
tuleb olla vastutustundlik, kuna oskamatult koostatud küsimustik võib küsitluses osalejate
jaoks mõjutada nende edasist koostöövalmidust. Seega on soovituslik pigem kasutada
valideeritud ja keskselt väljatöötatud ankeete.
– – Pro - forma tö öleht
Elektrooniliselt või paberkandjal tuleb õppeasutuse liikmeskonnal täita tööleht, kus
struktureeritud kujul antakse sisendit mõnes kitsamas küsimuses.
– – Maatriks - tö öleht
Elektrooniliselt või paberkandjal täidetakse tööleht, milles antakse sisendeid mitmete
alateemade kohta (nt sisehindamise valdkondade või arengukava eesmärkide kaupa).
– – Aruande tagasisidestamine
Sisehindamise aruanne edastatakse elektrooniliselt kooli liikmeskonnale või muule sihtgrupile
ning etteantud aja jooksul on võimalus esitada oma ettepanekuid või kommentaare aruande
täiendamiseks.
Need meetodid sobivad …
… kui aruteludega kogutud infot on keeruline aruandes kajastada; … kui organisatsiooni arendamiseks on äsja korraldatud ühisarutelusid ja
seega sisehindamise arutelu kattuks sisuliselt toimunud üritusega.
! Vali oma kooli juhtimisstiili ja koolikultuuriga kõige paremini sobivad sisehindamise meetodid, arvestades, et nii saaks koguda olulisi tõendeid õpilaste arengu ja õppimise kohta.
27
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
4 . 3 . Sisehindamisaruande soovituslikud osad
Sisehindamise aruande ülesehitus on mõistlik kujundada vastavalt õppeasutuse eesmärkide
loogikale. Senise sisehindamise praktika käigus on kasutusel erinevaid soovituslikke vorme, kuid
olulisem on jälgida, et sisehindamise aruanne kajastaks nii sisehindamise protsessi kui ka tulemusi.
Sisehindamise aruanne koosneb sissejuhatavast osast, kus on soovituslikult:
–– üldandmed õppeasutuse kohta: õppeasutuse nimetus ja kontaktandmed (aadress, üldtelefon, e-post,
kodulehekülg), juhi nimi, kooli pidaja nimetus ja aadress, õpilaste, töötajate sh pedagoogilise
personali arv ning sisehindamise periood. Üldandmed peavad olema vastavuses edaspidi
korduvate andmetega, selleks tasub fikseerida andmete kogumise põhimõtted (mis kuupäeva
seisuga, milliste kriteeriumitega teostatud päring, millistest andmekogudest).
–– õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära:
–– lühikirjeldus annab ülevaate õppeasutuse olulisematest tunnustest, mis aitavad luua
konteksti: õppeasutuse asutamise ja/või kujunemislugu, hetkeolukorra iseloomustus,
eripära piirkonnas;
–– peamised tegevused (haridusastmed, suunad, valikained, süvaõppe võimalused,
täiendusõpe, huvitegevus vms);
–– asukoht, õppehooned ja ruumiline paigutus.
–– sisehindamise protsessi lühikirjeldus: millistes etappides, keda ja kuidas kaasati, kuidas see
toetab õppeasutuse üldist juhtimist. Selgitatakse, kuidas koguti andmeid, kuidas hinnati
tulemuslikkust, kuidas on esitletud lõppjäreldused.
Põhiosa on soovitav üles ehitada õppeasutuse püstitatud eesmärkide ja alaeesmärkide kaupa
(joonis 9). Iga eesmärgi juures esitatakse soovitud tulemus, seatud sihid. Kirjeldatakse nende
saavutamiseks tehtud olulisemad tegevused ja tulemused, mis tõendavad eesmärgi suunas
edenemist. Tulemustest annavad parema ülevaate tabelid ja joonised, kus on esitatud andmed
vähemalt kolme perioodi (õppeaasta, semester) kohta. Põhiosa sidususe tagamiseks võib vajadusel
välja tuua täiendavaid andmeid tulemusnäitaja kõrval, et tõendada parendusvaldkondade või
tugevuste olulisust.
Arvandmete esitamisel tuleb jälgida, et need annaksid objektiivse ja moonutusteta pildi käsitle-
tavast valdkonnast. Sellele aitab kaasa, kui on välja toodud andmed üldvalimi kohta ja selgitatud,
mida esitatud andmed esindavad (nt küsitluses vastanute osakaal, koolitusel osalenud õpetajate
osakaal kogu pedagoogilisest personalist jms). Hinnete ja hinnangute väljatoomisel tuleb juurde
märkida, millist skaalat on kasutatud (nt keskmine hinnang 4,57 mõõdetuna 5-palli skaalal). Le-
vinud on esitada tulemusi keskmistena, kuid neid on korrektne täiendada ka muude kirjeldava
statistika näitajatega (nt hajuvus, usaldusvahemikud vms).
28
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Arengukava eesmärk Eesmärgi Tulemusnäitajad
sisehindamise
saavutamiseks tehtud
ja seatud siht
perioodil
tegevused
Tõendid ja hinnang Põhjendused
Vajadusel muud
tulemusnäitaja
asjakohased andmed
hinnangule
tasemele
selgitustega
Tugevused Parendusvaldkonnad
Joonis 9. Sisehindamise aruande põhiosa koostamise loogika.
Samuti tuleb hinnata, kas keskmise esitamine läheb kokku küsimustikus kasutatud skaalaga (nt
nõustun - ei nõustu, erinevad kategoriaalsed vastusevariandid jms). Keskmise asemel võib olla
korrektsem kasutada sagedusjaotust või kaalutud keskmise arvutamist. Kaalutud keskmise
arvutamisel võetakse arvesse hinnangu suhteline väärtus (näiteks õpetajate isikupõhise
arvestamise asemel võetakse arvesse õpetaja töökoormus). Kui andmed iseloomustavad väikest
hulka juhtumeid, isikuid, sündmusi, siis võib olla informatiivsem keskmiste asemel välja tuua
tulemused kvalitatiivselt (nt vabade vastuste kommentaarid, nende põhjal tehtud üldistus).
Eelnevate tulemuste ja tegevuste analüüsi põhjal tuuakse välja tugevused ja parendusvaldkonnad,
mis on seotud vastava eesmärgi saavutamisega. Tugevustena tuuakse välja tulemused, milles on
näha positiivseid suundumusi saavutamise suunas või sihtnäitaja saavutamist.
Positiivseks suundumuseks peetakse eelmisest aastast paremat või samal tasemel tulemust
vähemalt kolmel mõõtmiskorral. Iga esitatud väide peab olema tõendatud konkreetsete faktidega
või eelnevas osas esitatud andmetega. Asjakohane on ka võrdlus teiste õppeasutustega. Oluline on
näidata, kuidas jätkuvad positiivsed suundumused ja välja tuua järgmised eesmärgid.
Parendusvaldkondadena esitatakse need eesmärgid, mille saavutamist andmed ei tõenda või kus
on negatiivsed suundumused.
29
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Näide 8 .
Sisehindamise aruandes tulemusi analüüsivad osad.
Õppe - ja kasvatustöö
Põhieesmärk: õpilaste õpitulemuste paranemine, toetades õpihuvi ja arendades õpioskusi.
Alaeesmärk 1: õpilaste õpihuvi suurendamiseks kasutatakse aktiviseerivaid
õppemeetodeid ja antakse enam individuaalset tagasisidet.
Tulemusnäitaja: õpilaste hinnang aktiivsuse toetamisele ja individuaalsele tagasisidele
on kasvav, 5-pallisüsteemis vähemalt 4.
Tegevused ja tulemused: 2017. aastal toimusid juhtkonna arenguvestlused õpetajatega, mis
keskendusid õppijate aktiivsuse toetamisele, koolivaheaegadel korraldati õpetajatele
koolitusseminarid õpimotivatsiooni ja seda toetava metoodika teemal. Õpetajate
tagasisideküsitluses koolitusseminaridele toodi välja soov enam fokusseerida õppija
arengut toetava tagasiside andmisele, kuid kavandatud koolitus lükkus edasi järgmisesse
aastasse. Loodi blogi vormis meetodite “pank”, koondamaks õpetajate positiivseid
kogemusi, ning viidi läbi õpilaste õpihuvi kaardistus.
Innove poolt läbiviidud gümnaasiumiastme rahulolu-uuringu tulemused 2017. aastal näitavad,
et aktiivsuse toetamisel oleme oma sihi saavutanud, kuid individuaalse tagasiside andmisel on
eesmärk täitmata. Õppijate aktiivsuse toetamisele on meie kooli õpetajate ja õpilaste
keskmised hinnangud kõrgemad kui kogu üleriigilise vastava valimi keskmine. Ka õpilaste
tagasisides tunnustati õpetajate poolt kasutatud põnevaid ja uudseid viise aine õpetamisel.
Samas individuaalset tagasisidet on hinnatud kooli õpilaste poolt madalamalt kui üldine
keskmine (joonis 1.1.). Selle põhjusena võib oletada asjaolu, et kujundava hindamise
rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus, ja kuna õpilased on saanud vähem
numbrilist/hindelist tagasisidet, siis neil võib olla tekkinud arusaam, et neil on vähem
tagasisidet5 oma edusammudest või puudujääkidest.
4 4.2
4 3.9
3
2
1
3.6
3.4
2.9
Kooli õpetajate keskmine Kogu õpetajate valimi Kooli õpilaste keskmine Kogu õpilaste valimi
keskmine hinnang keskmine
Õppijate aktiivsuse toetamine
Individuaalne tagasiside
Joonis 1.1. Õpetajate ja õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele ja individuaalsele
tagasisidele Innove 2017. a rahulolu-uuringu põhjal.
30
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Tugevused: Senised tegevused aktiviseerivate õppemeetodite tulemuslikuks rakenda-
miseks on olnud edukad, mida kinnitavad õpetajate ja õpilaste keskmised hinnangud
rahulolu-uuringus.
Parendusvaldkonnad: Õpilaste õpihuvi suurendamiseks on oluline järgmisel perioodil
parandada individuaalse tagasiside andmist, kavandada õpetajatele õppimis-võimalusi
vastavate teadmiste omandamiseks ja tugitegevusi, näiteks üksteiselt õppimist, et
individuaalse tagasiside andmine oleks arengut ja õppimist toetav. Samuti on oluline
õpilaste ja nende vanemate teavitamine kujundava hindamise põhimõtetest, et hinnete
kõrval osataks õppida ka õpetaja antud tagasisidest.
Pe r s o nal i j u h t i m i n e
Personalitöö valdkonnas oli alaeesmärgiks luua hea sotsiaalne kooliõhkkond õpetajate
vastastikuse õppimise toetamiseks. Eesmärk on saavutatud, kui kasvanud on rahulolu-
hinnangud kooli juhtimisele ja koostöisele õhkkonnale töötajate poolt ning suurenenud on
õpetajate osakaal, kes on vähemalt kaks korda aastas teise õpetaja tundi vaadelnud.
Selleks viidi sisse regulaarsed igakolmapäevased lühikoosolekud (15 min), kus vahetati
infot ja anti kiire ülevaade käimasolevatest tegevustest, koostati temaatilised õpetajate
töörühmad tegevuskava tegevuste elluviimiseks, planeeriti ja kavandati aeg õpetajate
vastastikuseks tundide külastamiseks.
Töötajate vastamisaktiivsus rahuloluküsitluses on aastatel 2014–2017 kõikunud
vahemikus 25%-52% (joonis 2.1). Varasema madala vastamisaktiivuse üheks põhjuseks
oli vähene huvi organisatsioonis toimuva suhtes. Kahel viimasel aastal suurenenud
vastajate osakaalu põhjal võib väita, et kooli sisekliima on parem ja 2015. aastal uuendatud
küsimustik motiveerib töötajaid tagasisidet andma ja seeläbi toetama töökeskkonna
parandamist. Õpetajad on märkinud, et nad näevad, et nende tagasiside põhjal tehakse
organisatsioonis muutusi.
250 81,4% 82,8% 82,5%
85%
200
101
80%
88 96 99
150
75%
100
71,0%
50 124 118 122 120 70%
0
65%
2014 2015 2016 2017
Küsitluses osalejate arv
Töötajate arv
Küsitluses osalejate osakaal
Joonis 2.1. Töötajate arv ja rahuloluküsitluses osalenud töötajate arv ja osakaal 2014–2017.
31
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Töötajate keskmine hinnang kooli juhtimisele on perioodil 2014-2017 stabiilselt kasvanud,
kuid hinnangud koostöisele õhkkonnale on kõikunud (joonis 2.2), mis võib olla põhjustatud
erinevate koostöövormide katsetamisest. Näiteks ei toimunud 2016. aastal iganädalasi
projektipäevi, mistõttu oli õpetajatel vähem võimalusi lõimitud õppe arutamiseks.
Tunnivaatlusi teinud õpetajate arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (tabel 2.2.). Selleni
on viinud paranenud andmete kogumine kui ka töötajate suurenenud teadlikkus tunnivaatluste
olulisusest. Samas on õpetajad arenguvestlustel välja toonud, et koostööd takistab tihe
tunniplaan ja suur töökoormus.
Tabel 2.2. 2015.–2017. aastal toimunud tunnivaatluste osakaal.
2015 2016 2017
Vähemalt 2 korda aastas teiste õpetajate 2,5% 23,7% 34,3%
tunde vaadelnud õpetajate osakaal
Tu ge v u s e d –– töötajate rahuloluküsitlused on regulaarsed ja kasvava osalusega, mis annavad informatsiooni
õpetajate poolt tajutud töökliima kohta. Samuti pööratakse süsteemselt tähelepanu töötajate
rahuloluküsitluse tulemuste rakendamisele (nt projektipäevade taastamine);
–– koostöist kooliõhkkonda kinnitavad töötajate antud kõrged hinnangud rahuloluküsitluses
ja tunnivaatluste osakaalu kasvav trend.
Pare n du s v a l d kon n a d –– Rakendada rohkem kaasava juhtimise meetodeid, et hoida stabiilset positiivset trendi
töötajate rahulolus juhtimisega;
–– leida lahendusi õppetöö korralduses, et õpetajad saaksid rohkem üksteise tunde külastada.
Kommentaar: Tulemused on esitatud piisava üldistusastmega ning analüüsis on välja toodud muutuste
põhjused. Esitatud väited on illustreeritud joonistega, kus on esitatud detailsemad tõendid kõnealusele
tulemusele. Nendega on omakorda seostatud tugevused ja parendusvaldkonnad, mis loogiliselt kasvavad
välja analüüsis esitatud tõendatud tulemustest. Tõenditena on kasutatatud küsitlustulemusi sh
vastamisaktiivsust ja vabu kommentaare. Lisaks andmetele tulemusnäitajate kohta on esitatud ka erinevaid
protsessi käigus kogutud andmeid, nt arenguvestlustes õpetajatega kogutud infot.
6.8
6.5 6.5
6.6
6.6 6.4 6.5
6.4 6.3 6.2
6.2
5.8 5.9
6
5.6 5.6 5.7
5.8
5.6
5.4
5.2
5
2014 2015 2016 2017
Keskmine hinnang kooli juhtimisele
Keskmine hinnang koostöisele õhkkonnale koolis
Keskmine koondhinnang
Joonis 2.2. Töötajate keskmised hinnangud rahuloluküsitluses.
32
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Koostöö huvigruppidega
Analüüs
Alaeesmärgid perioodi arengukavas olid järgmised:
–– hoolekogu suurem kaasamine koolielu kavandamisel;
–– vanemate üldkoosolekute regulaarne korraldamine; ––
vanemate rahuloluküsitluse korraldamine;
–– arenguvestluste läbiviimine vanematega.
Ülekoolilised vanemate koosolekud toimusid kaks korda aastas (septembris ja mais).
Klasside vanemate koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
Kooli hoolekogu käib koos korraliselt neli korda aastas, vajadusel ka tihedamini.
Kõikides klassides viiakse õppeaasta jooksul läbi õpilase arenguvestlus, milles osalevad
õpilane, klassijuhataja ja vanem. Vestluste eesmärgiks on leida parimad võimalused lapse
arenguks koolis, ennetada võimalikke arusaamatusi, anda vanematele teavet koolis
pakutavast ning selgitada välja vanema ootused koolile.
2015. aastast korraldatakse vanemate rahuloluküsitlust, mille kokkuvõtet tutvustatakse
vanemate üldkoosolekul ja see avaldatakse kooli kodulehel. Kooli juhtkond arvestab
küsitluses esitatud ettepanekutega ja ilmenud nõrkustest tehakse järeldused ning määratakse
parendusvaldkonnad. Vanemad hindasid 2015. aastal õpetajate pedagoogilisi oskusi
keskmise hindega 3,9; 2016. aastal oli keskmine 4,5. Küsimusele, kas olete kooliga
kokkuvõttes rahul, vastati 2015. aastal keskmise hindega 3,8 ja 2016. aastal oli keskmine
hinne sellele küsimusele 4,3 (5-palli süsteemis). Rahuloluküsitluste analüüsil tuli välja, et
aastatega suureneb rahulolevate vanemate hulk ja see on kinnituseks kooli õiges suunas
liikumisele.
Tugevused
–– toetav ja koostöövalmis hoolekogu;
–– rahuloluküsitluste läbiviimine õpetajate, lastevanemate ja õpilaste seas.
Parendusvaldkonnad
–– koostöö arendamine hoolekoguga ja teiste aktiivsete lastevanematega kooli
arendustegevuses;
–– rahuloluküsitluste küsimustiku täiustamine, küsitluse läbiviimine.
Kommentaar: Positiivne, et analüüsis on välja toodud nii alaeesmärgid kui ka nende saavutamist tõendavad
tulemused, kuid esitatud tõendeid tulemuste kohta ei saa pidada piisavateks ja asjakohasteks. Hoolekogu puhul oli
eesmärgiks suurem kaasamine, kuid analüüsis toodi välja üksnes regulaarne toimumine. Suurema kaasamise
tõendamiseks oleks võinud esitada ka näiteid hoolekogu ettepanekutest, mis kooli juhtimist on muutnud.
Arenguvestluste toimumise kohta oleks võinud esitada ka arvulised näitajad (õpilaste %, kellega on arenguvestlus
läbi viidud, vanemate ja/või laste hinnangud arenguvestluse sisukusele vms). Vanemate rahul-oluküsitluste puhul
oleks võinud esitada näited, millised järeldused on tehtud ja millised on parendusvald-konnad. Hinnangud oleks
võinud esitada tabeli või joonisena. Vähese analüüsi ja nõrga argumentatsiooni tõttu ei ole tugevused ja
parendusvaldkonnad ka sisukad. Kui perioodi alaeesmärk oli vanemate küsitluse läbi-viimine ja see esitatakse nii
tugevuse kui parendusvaldkonnana, siis ei aita see kooli juhtimisotsuste tegemisel.
33
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
Aruandes on oluline ka näidata selle arutelu juhtkogudes. Soovitav on välja tuua kuupäevad ja
muud viited õppenõukogu/pedagoogilise nõukogu, hoolekogu koosolekutele.
Pärast hoolekogu kooskõlastust esitatakse aruanne kooli pidajale, kes korraldab arutelud kõikide
tema territooriumil asuvate lasteaedade ja koolide aruannete kohta selleks otstarbeks loodud
hariduskomisjonis, lasteaia- ja koolijuhtidest vm ekspertidest koosnevas kogus (joonis 10).
Pidajapoolsele kooskõlastusele eelnevad arutelud aitavad luua terviklikku haridusruumi ning
muuta õpilastele liikumised järgmistesse kooliastmetesse sujuvamaks.
Kui aruandest tõstatunud parendusvaldkondade ja kitsaskohtade lahendamiseks on
haridusasutusele vajalik täiendav pidajapoolne rahastus, on toetuse sihtotstarbeliseks
kasutamiseks soovitus sõlmida pidaja ja asutuse vaheline lepe tulemuslepinguna, kus määratakse
ära täiendava ressursi kasutamise eesmärgid ja soovitud tulemused.
Aruande Aruande Aruande
kooskõlastamine
Aruande esitamine kooli kinnitamine
pedagoogilises
koostamine pidajale ja kooli pidaja
nõukogus ja/ või
arutelud poolt
hoolekogus
Joonis 10. Aruande esitamise ja kinnitamise etapid.
Sisehindamise aruande koostamist lihtsustavad elektroonilised töökeskkonnad, mis võimal-davad
ühe dokumendiga töötada paindlikult ning säästa koostajate aega, kuna pole vajadust e-postiga
dokumenti või selle osasid edastada ning oodata teiste osade saabumist. Levinumad
töökeskkonnad on GoogleDrive, OneDrive, Dropbox.
! Hoia sisehindamise aruande sissejuhatus ja protsessi kirjeldus lühike. Põhitähelepanu pööra eesmärkide saavutamist näitavate tõendite analüüsile. Tõendid tuleb esitada viisil, mis kõige paremini iseloomustavad tehtud järeldusi.
! Jälgi, et tulemuste analüüs lähtub tõenditest ning too välja ainult need tugevused ja
parendusvaldkonnad, mis kasvavad välja analüüsist.
! Kooskõlasta kooli sisehindamise aruanne hoolekoguga ja esita kinnitamiseks kooli pidajale. Kooli areng on koolijuhi ja pidaja võrdne vastutus.
34
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
5.
Sisehindamisest arengukavani - kuidas edasi?
Õppeasutuse sisehindamine ja arengukava on omavahel tihedalt seotud ning ühest kasvab välja
teine (joonis 11). Arengukava koostamisel võetakse arvesse eelmise perioodi sisehindamise
aruande põhijäreldused ja riigi ning koolipidaja prioriteedid. Arengukava rakendamise viimasel
aastal koostatakse sisehindamise aruanne, et vaadata tagasi arengukavas seatud eesmärkidele ja
nende saavutamisele. Sellest sisehindamisest saab omakorda uus sisend järgmisele arengukavale.
Arengukava 2014-2017
Sisehindamise aruanne 2017
Arengukava 2018-2021
Sisehindamise aruanne 2021
Joonis 11. Arengukava ja sisehindamise aruannete seosed.
Asjakohaselt ja koostöiselt väljatöötatud arengukava toetab sisehindamise aruannet ning
asjakohaselt ja koostöiselt läbiviidud sisehindamine aitab kaasa uuele arengukavale. Selle
tagamiseks on abiks enesekontrolli küsimused, mille abil arengukava või sisehindamise protsessi
jälgida (joonis 12). Need on abiks nii mõlema protsessi kavandamisel kui ka nendest kokkuvõtete
tegemisel.
35
Sisehindamine - tõenduspõhine koolijuhtimine
are
ngu
kava
Are
ngu
kava
Kas arengukava eesmärgid on asjakohased? Kas arengukava eesmärgid on mõõdetavad?
Kas tulemusnäitajatele on määratletud sihid? Kas arengukava eesmärgid on realistlikud? Kas arengukava eesmärgid on ajaliselt määratletud
ja saavutatavad ettenähtud ajaga? Kas arengukava eesmärgid on spetsiifilised? Kas eesmärgi täitmiseks seatud alaeesmärgid on
asjakohased ja aitavad saavutada põhieesmärki? Kas arengukava eesmärgid võtavad arvesse eelmise
sisehindamise aruande tugevusi ja parendusvaldkond?i?
Kas arengukavasse on saanud oma arvamuse
anda asjakohased huvigrupid?
Kas arengukava eesmärke on analüüsitud süsteemselt? Kas suundumusi tulemusnäitajates on jälgitud?
Kas on oma tulemusi võrreldud asjakohaselt?
Kas on analüüsitud tulemuste põhjused? Kas on adekvaatselt ja tõenditest lähtuvalt välja toodud
tugevused? Kas on välja toodud asjakohased ja
tõenditestlähtuvadlähtuvad parendusvaldkonnad? Kas on kavandatud uued eesmärgid uude
arengukavasse sisehindamise järeldustest lähtuvalt?
aru
ua
nn
ean
ne
SiS
ihin
da
min
eseh
ind
am
ise
Joonis 12. Arengukava ja sisehindamise aruande kontrollküsimused.
Õppeasutuse juhtimise edukus sõltub sellest, kuidas arengu kavandamine ja sisehindamine on
omavahel seostatud. Sisehindamise ja arengukava loogiline seos saavutatakse, kui on täidetud
järgmised kriteeriumid:
–– asjakohane arengukava;
–– seatud eesmärkide, tulemusnäitajate asjakohasus ja analüüsimine;
–– järelduste tegemine pärast seda, kui probleemide põhjused on välja selgitatud ja teadvustatud;
–– väljakutsete ja tugevuste väljatoomine ning parendus- ja toetustegevuste
planeerimine sisehindamise aruandes.
! Nende eelduste olemasolul peegeldab sisehindamise aruanne süsteemset lähenemist ja süstemaatilist läbiviimist ehk hinnatakse õigeid asju õigel viisil ja tulemusi kasutatakse õpilaste arengukeskkonna edendamiseks.
! Hoia asjad lihtsad - kooli sisehindamine ja arengukava eesmärkide elluviimine ei
ole muud, kui õigete asjade õigel viisil hindamine ja tulemuste kasutamine õpilaste arengukeskkonna edendamiseks.
36