Väetusõpetus ehk agrokeemia

1

Väetusõpetus ehk agrokeemia

Katrin Uurman

[email protected]

2006

2

Väetusõpetuse mõiste• Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime,

mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid.

Väetis Muld

Taim

3

Väetusõpetuse ülesanded

• Suurendada saaki• Parandada saagi kvaliteeti• Tõsta ja/või säilitada mullaviljakust• Väetamisega ei kaasneks keskkonna

saastamist

4

Väetusõpetuse teooriad

• Väetusõpetuse teooriad on kirja pannud teadlane Justus von Liebigh

• Miinumumseadus

• Toitainete täieliku tagastamise teooria

5

Miinimumseadus

Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toite-element või mõni muu kasvutegur (nt põua-periood, ebasoodne mulla pH jne).

6

Toitainete täieliku tagastamise teooria

• Toitaineid antakse väetistega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad.

7

Väetistes olevate toiteelementide sisalduse väljendamise viisid

• Toiteelemendina (%)• N - lämmastik• P - fosfor• K - kaalium

• Toimeainena (%)• K2O – kaalium• P2O5 – fosfor

• Tekitab segadust kuna number on suurem kui tegelikult väetis elementi sisaldab.

8

Taimetoiteelemendi mõiste

• Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks ning mida pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga kuna igal ühel on oma kindel ülesanne taimes

9

Taimetoiteelementide rühmitamine

• Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest (koguselisest) vajadusest

• makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; • poolmikroelemendid - Fe, Mn, (Si, Al);• mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl);• ultraelemendid - Sr, Cd, Cs, Rb.

Si, Al, Na ja Cl sulgudesse märgitud, sest nad on suuremates kogustes taimedele toksilise mõjuga.

10

• Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel• kergesti ümberpaiknevad - N, P, K, Mg;

• raskesti ümberpaiknevad - Ca, Fe, S

11

Taimetoitaine mõiste• Taimetoitaine on keemiline ühend

millena taimetoiteelemendid taime sisenevad.

• N –

• P –

• K – K

43 NH;NO

-42

2-4

-34 POH;HPO;PO

12

Toitainete omastamine

• Juurtoitumine• Juureväline

toitumine

13

Toitainete omastamine

Toiteioon Toiteioon

Seotud Vaba protoplasmas lehes

toiteioon toiteioon või vakuoolis või varres

MULLA MULLA- JUUR TAIME

TAHKE LAHUS MAAPEALNE

FAAS OSA

14

Juurtoitumine

• Toimub juurte kaudu

• Passiivne omastamine

• Difusioon

• Asendusadsorptsioon

15

Passiivne omastamine

Maapealne osa

Õhukindlalt suletud

Vesi

Skaalaga pipett

Toimub toitainete imamine koos veega.

16

30% 20% 10%

Sellest osast, kus kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides.

Difusioon MULD JUUR

17

Aktiivne omastamine

Toimub ioonide vahetus. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja negatiivseid negatiivsete vastu.

18

Juureväline toitumine• Juurevälisel toitumisel sisenevad

taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu

• Omastatakse

• peamiselt CO2, O2, NH3 (gaasilistena)• ka lahustunud mineraal- ja isegi orgaanilisi

aineid• Peamiselt kasutatakse:

• N-väetiseid• Fe, Mn, Zn, Co ja teisi mikroväetiseid

19

• Juurevälise väetamise kasutamise efektiivsus sõltub:• lahuse kontsentratsioonist

• välistemperatuurist

• niiskusest

• taime vanusest

• taime füsioloogilisest seisundist

20

Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid

21

• N – lämmastik• liigse väetamise tunnused

• kiire lehtede ja võrsete kasv• lehed suured ja tumerohelised• varred kergesti murduvateks• juurestik on vähearenenud • väheneb vastupanuvõime haigustele ja

kahjuritele

• puuduse tunnused• väga tugev juurestik• peened võrsed• alumised lehed kahvatuvad

22

Lämmastiku liig Taimede lehed on ebanormaalselt suured ja tumerohelise värvusega

23

Lämmastiku puudus

Taimede vanemad lehed on kahvaturohelise, hiljem kollase värvusega

24

• P – fosfor• liigse väetamise tunnused

• taimed valmivad enneaegu ega anna piisavaid saake

• puuduse tunnused• nõrgeneb lehtede, varte ja juurte kasv• vanemad lehed muutuvad sinakaks• leheroodude juurde ilmuvad tumedad

laigud

25

Fosfori puudus

Lehtedel violetjas värvus

26

• K – kaalium

• liigse väetamise tunnused• lehtedel pruunide laigud• lehed on heledad• takistatud on Ca ja Mg omastamine

• puuduse tunnused• lehtede äärtel, tipus kollased või

kollakaspruunid laigud• leheservad keerduvad, varisevad• õite värv tuhm• taim lamandub kergesti• meenutavad vee puudust• võib tekkida liivmuldadel

27

Kaaliumi puudus

Lehtede servades kollased laigud

28

Kaltsiumi puudus• leheservad

kaarduvad allapoole

• võrsete tipud, õiepungad kuivavad

• tomatil põhjustab viljatipumädanikku

29

Vasta testi küsimustele:

http://www.eformular.com/katrinu/agrokeemia.html

30

Kasutatud allikad

Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Tallinn 1994.

Kärblane, H. /Koost/. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Tallinn 1996.

31

Tänan tähelepanu eest!