1 Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine 2004. aastal 1. Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine Riigieelarvest eraldati 2004. aastaks kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse maksmiseks 300 262 tuhat krooni (eelarve koos reserviga moodustas 340 miljonit). Maavalitsustest laekunud aruannete põhjal arvestati 2004. aastal toetusteks kokku 235 023 368 krooni, sellest toimetulekupiiri kindlustamiseks 216 793 687 krooni (18 229 681 krooni arvestati muu toetuse maksmiseks perekondade toimetuleku soodustamiseks). Seega kasutasid kohalikud omavalitsused 2004. aastal samaks aastaks riigieelarvest omavalitsustele eraldatud toimetulekutoetuse vahenditest 72,2% toetuste maksmiseks toimetulekupiiri kindlustamiseks (arvestades ka ettenähtud reservi - 63,8%). Osa kohalikele omavalitsustele 2004. aastaks eraldatud toimetulekutoetuse vahenditest kasutati muu sotsiaaltoetuse maksmiseks perekondade toimetuleku soodustamiseks jooksval aastal, osa jäi 2005. aastaks. Samas kasutas osa kohalikke omavalitsusi 2004. aastal muu sotsiaaltoetuse maksmiseks eelmistel perioodidel eraldatud, kuid kasutamata jäänud toimetulekutoetuse vahendeid. Võrreldes eelmise aastaga vähenesid 2004. aastal toimetulekutoetuse vahenditest arvestatud toetused kokku 90 129 493 krooni ehk 27,7% võrra, kusjuures toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud toimetulekutoetused vähenesid 91 455 300 krooni ehk 29,7%. Siinjuures tuleb märkida, et oluline vähenemine, aga ka toetuse saajate struktuuri muutumine, on tingitud 2003. aasta 5.septembril vastu võetud muudatusest Sotsiaalhoolekande seaduses, mis muutis üliõpilastele toetuse maksmise korda. Toimetulekutoetuse vahenditest eraldatud toetustega abistati 2004. aastal kokku 60 981 peret, neist 33 228 peret sai toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks, 30 763 peret sai muud sotsiaaltoetust, viimastest 3 010 peret sai muud toetust perekonna toimetuleku soodustamiseks lisaks toimetulekupiiri kindlustamiseks makstud toetusele. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamisest maakonniti annavad ülevaate tabelid 1 ja 2. 2. Toetus toimetulekupiiri kindlustamiseks 2.1 Üldine ülevaade Toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestati 2004. aastal 33 228 perele, 2003. aastal 51 114 perele. Seega vähenes võrreldes 2003. aastaga oluliselt toetust saanud perede arv (vähenemine 35%), seda kõigi peretüüpide osas. Tulenevalt
29
Embed
Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine 2004. aastal · 2004. aastal kokku 214 540 toetuse taotlust (arvestuslikult 17 878 taotlust kuus) ja ühe taotluse kohta maksti keskmiselt
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
1
Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine 2004. aast al 1. Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine
Riigieelarvest eraldati 2004. aastaks kohalikele om avalitsustele toimetulekutoetuse maksmiseks 300 262 tuhat krooni (eelarve koos reserviga moodustas 340 miljonit). Maavalitsustest laekunud aruannete põhjal arvestati 2004. aastal toetusteks kokku 235 023 368 krooni, sellest toimetulekupiiri kindlustamiseks 216 793 687 krooni (18 229 681 krooni arvestati muu toetuse mak smiseks perekondade toimetuleku soodustamiseks). Seega kasutasid kohalikud omavalitsused 2004. aastal samaks aastaks riigieelarvest omavalitsustele eraldatud toimetulekutoetuse vahenditest 72,2% toetuste maksmiseks toimetulekupiiri kindlustamiseks (arvestades ka ettenähtud reservi - 63,8%). Osa kohalikele omavalitsustele 2004. aastaks eraldatud toimetulekutoetuse vahenditest kasutati muu sotsiaaltoetuse maksmiseks perekondade toimetuleku soodustamiseks jooksval aastal, osa jäi 2005. aastaks. Samas kasutas osa kohalikke omavalitsusi 2004. aastal muu sotsiaaltoetuse maksmiseks eelmistel perioodidel eraldatud, kuid kasutamata jäänud toimetulekutoetuse vahendeid. Võrreldes eelmise aastaga vähenesid 2004. aastal toimetulekutoetuse vahenditest arvestatud toetused kokku 90 129 493 krooni ehk 27,7% võrra, kusjuures toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud toimetulekutoetused vähenesid 91 455 300 krooni ehk 29,7%. Siinjuures tuleb märkida, et oluline vähenemine, aga ka toetuse saajate struktuuri muutumine, on tingitud 2003. aasta 5.septembril vastu võetud muudatusest Sotsiaalhoolekande seaduses, mis muutis üliõpilastele toetuse maksmise korda. Toimetulekutoetuse vahenditest eraldatud toetustega abistati 2004. aastal kokku 60 981 peret , neist 33 228 peret sai toetust toimetulekupiiri kindl ustamiseks , 30 763 peret sai muud sotsiaaltoetust, viimastest 3 010 peret sai muud toetust perekonna toimetuleku soodustamiseks lisaks toimetulekupiiri kindlustamiseks makstud toetusele. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamisest maakonniti annavad ülevaate tabelid 1 ja 2. 2. Toetus toimetulekupiiri kindlustamiseks 2.1 Üldine ülevaade Toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestati 2004. aastal 33 228 perele , 2003. aastal 51 114 perele. Seega vähenes võrreldes 2003. aastaga oluliselt toetust saanud perede arv (vähenemine 35%), seda kõigi peretüüpide osas. Tulenevalt
2
muudatusest Sotsiaalhoolekande seaduses, vähenes kõige enam üliõpilasperede arv, kuna nüüd hakati maksma eraldi elavale abielus mitteolevale üliõpilasele toetust tema pere koosseisus – juhul kui tema pere sai eelmisel kuul toimetulekutoetust. Kui 2003. aastal sai toetust 9 446 üliõpilasperet (k.a 1-liikmeline leibkond), siis 2004. aastal vaid 760 üliõpilasperet. Toetust saanud perede arvu järgi vähenes võrreldes eelmise aastaga kõige vähem tööd mitteomava pereliikmega ja lastega perede arv – vastavalt 19,7% ja 20,8%. Toimetulekupiiri kindlustamiseks eespool nimetatud arvule peredele rahuldati 2004. aastal kokku 214 540 toetuse taotlust (arvestuslikult 17 878 taotlust k uus) ja ühe taotluse kohta maksti keskmiselt 1 011 kroon i. Arvestuslikult sai üks toetust saanud pere seda aasta jooksul keskmiselt 6 ,5 korda. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes rahuldatud taotluste arv 98 820 võrra ehk 31,5%, mis on arvestuslikult kuus 8 235 taotlust vähem. Samal ajal suurenes mõnevõrra ühe taotluse kohta keskmiselt makstav toetuse summa (27 krooni võrra). (2003. aastal rahuldati kokku 313 360 taotlust, arvestuslikult 26 113 taotlust kuus ja ühe taotluse kohta maksti keskmiselt 984 krooni. Arvestuslikult sai üks toetust saanud pere seda aasta jooksul keskmiselt 6,1 korda). Eespooltoodut järeldub: kuigi võrreldes eelmise aas ta sama perioodiga suurenes 2004. aastal mõnevõrra ühe taotluse kohta keskmiselt arvestatud toetuse summa (2,7%) ja kasvas keskmine toetuse saa mise kordade arv (6,1 korrast 6,5 korrale), vähenes samal ajal oluliselt rahuldatud taotluste arv (31,5%), mis tõi kokkuvõttes kaasa toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendite kulu vähenemise 91 455 300 krooni ehk 29, 7% võrra. Võrreldes ühe taotluse kohta keskmiselt makstud summat, oli see kõige suurem Tallinnas – 1168 krooni (2003. aastal 1044 krooni). Üle 1000 krooni oli keskmiselt ühe taotluse kohta makstud toetus ka Ida-Viru- (1074 krooni), Harju- (1 044 krooni), Tartu- (1042 krooni) ja Jõgevamaal (1 010 krooni). Väikseim oli see summa Võru- (842 krooni), Põlva- (847 krooni) ja Hiiumaal (854 krooni). Joonis 1 Toimetulekutoetus (toimetulekupiiri kindlustamiseks) keskmiselt ühe taotluse kohta maakonniti 2003. ja 2004. aastal
700 800 900 1000 1100 1200
KeskmineVõrumaa
PõlvamaaHiiumaa
LäänemaaRaplamaa
ViljandimaaJärvamaa
PärnumaaValgamaa
Lääne-VirumaaSaaremaa
JõgevamaaTartumaaHarjumaa
Ida-VirumaaTallinn
krooni
2004
2003
3
Euroopa Sotsiaalharta ratifitseeritud riikide kodanikele arvestati toimetulekutoetust 66 217 krooni, rahuldades 20 taotlust. Toetust sai kokku 4 peret: üks 12-liikmeline Saksamaa kodakondsusega perepeaga pere sai toetust 12 korda, üks Soome kodakondsusega perepeaga kuueliikmeline pere - 3 korda, Tšehhi kodakondsusega perepeaga kaheliikmeline pere - 3 korda ning Bulgaaria kodakondsusega perepeaga kaheliikmeline pere – 2 korda (vt tabelid 3 ja 4). 2.2. Toimetulekutoetust saanute kontingent 2.2.1. Toetuse saajad peretüübi järgi
Toetust saanud perede, rahuldatud taotluste, keskmist toetuse saamise kordade arvu ja arvestatud toetuse summat iseloomustab peretüüpide lõikes alljärgnev tabel. Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede, rahuldatud taotluste ja keskmine toetuse saamise kordade arv ning arvestatud toetus peretüübiti 2004.aastal*
Arvestatud toetust Pere tüüp Rahuldatud taotluste arv
Toetust saanud perede
arv
Keskmine toetuse saamise kordade
arv
summa, krooni
ühe taotluse kohta, krooni
Pensionäripere 14 431 4 171 3,5 6 984 455 484 Üliõpilaspere 3 992 760 5,3 4 880 602 1 223 Tööd mitteomava isikuga pere 155 364 22 501 6,9 166 074 490 1 069 sh - töötu abiraha saajaga 59 669 11 381 5,2 66 196 094 1 109 - pikaajalise töötuga, 95 695 11 120 8,6 99 878 396 1 044 mittetöötava tööotsijaga Lapsega (lastega) pere 93 121 14 769 6,3 127 638 704 1 371 Puudega isikuga pere 13 778 3 008 4,6 11 333 516 823 Muud 9 561 1 780 5,4 5 728 283 599 Kokku/keskmine 214 540 33 228 6,5 216 793 687 1 011 *Kuna sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pere kuuluda mitmesse erinevasse peretüüpi, on erinevat tüüpi perede rahuldatud taotluste summa, erinevat tüüpi perede summa ja erinevat tüüpi peredele arvestatud toetuse summa suurem kui rahuldatud taotluste arv kokku, perede arv kokku ja toetuse summa kokku Toodud tabeli andmetest on näha, et kõige sagedamini said toetust pikaajalise töötuga ning mittetöötava tööotsijaga pered ja lapsega(lastega) pered, kes said seda aasta jooksul keskmiselt vastavalt 8,6 ja 6,3 korda. Keskmiselt ühe taotluse kohta arvestatud toetus oli kõige suurem lastega peredel (1371 krooni). Seda mõjutab ka asjaolu, et nimetatud peretüübi liikmete arv on suurem kui teiste peretüüpide puhul. Toetust saanud perede jagunemist rahuldatud taotluste ja perede arvu järgi peretüüpide lõikes iseloomustab alljärgnev tabel.
4
Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede struktuur*
Perede osatähtsus , % rahuldatud taotluste arvu
järgi toetust saanud perede
üldarvust
Pere tüüp
2003. a 2004. a 2003. a 2004. a Pensionäripere 7,6 6,7 13,2 12,6 Üliõpilaspere 14,6 1,9 18,5 2,3 Tööd mitteomava isikuga pere sh - töötu abiraha saajaga - pikaajalise töötuga, mittetöötava tööotsijaga
61,4 26,1 35,3
72,4 27,8 44,6
54,8 29,6 25,2
67,7 34,3 33,4
Lapsega pere 38,7 43,4 36,5 44,4 Puudega isikuga pere 6,3 6,4 8,2 9,1 Muud 3,2 4,5 4,2 5,4
* Kuna sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pere kuuluda mitmesse erinevasse peretüüpi, ei võrdu erinevate peretüüpide osatähtsuste summa 100%-ga. Toetust saanud perede struktuurist annab täpsema ülevaate nende käsitlemine rahuldatud taotluste arvu järgi, kuna erinevat tüüpi perede toetuse saamise kordade arv vaadeldaval perioodil erineb oluliselt. Nii näiteks moodustas pensionäriperede osatähtsus 2004. aastal rahuldatud taotluste arvu järgi 6,7%, samal ajal moodustas nende osatähtsus toetust saanud perede üldarvust suhteliselt suurema osa – 12,6%. Erinevuse põhjustas toetuse saamise sagedus, mis oli pensionäriperedel oluliselt väiksem kui teistel peretüüpidel (pensionäripered said 2004. aastal toetust keskmiselt 3,5 korda, riigi keskmine oli 6,5 korda). Käsitledes toetust saanud perede struktuuri muutumist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on olukorrast täielikuma ülevaate saamiseks vajalik jälgida ka muutusi toetust saanud perede arvus ja rahuldatud taotluste arvus. Võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastal kõigi peretüüpide osas nii rahuldatud taotluste arv kui ka toetust saanud pere de arv. Sellest tulenevalt toimusid muutused toetust saanud perede struktuuris – kõigi rahuldatud taotluste hulgas suurenes tööd mitteomava pereliikmega perede ja lastega perede osatähtsus (vastavalt 11,0 ja 4,7 protsendipunkti). Kuna kõigi peretüüpide osas vähenes võrreldes 2003. aastaga toetust saanud perede arv ja nende rahuldatud taotluste arv, siis vaatamata mittetöötavate tööotsijate ning pikaajaliste töötutega ja lastega perede osakaalu suurenemisele toetust saanud perede struktuuris, vähenes nimetatud peretüüpide rahuldatud taotluste arv – vastavalt 15 121 ja 28 252 taotluse võrra. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste hulgas vähenes oluliselt üliõpilasperede ja veidi ka pensionäriperede taotluste osatähtsus (vastavalt 12,7 ja 1,2 protsendipunkti). Võrreldes 2003. aastaga vähenes üliõpilasperede rahuldatud taotluste arv 41 746 taotluse ja pensionäriperede taotluste arv 9 452 taotluse võrra. Üliõpilasperede osakaalu oluline vähenemine toetust saanute struktuuris on tingitud, (nagu eelpool märgitud) alates 5.septembrist 2003. aastast kehtima hakanud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusest, mille järgi muutus üliõpilastele toetuse maksmise kord. Samuti hakkasid üliõpilased 2003. aasta sügisest saama õppetoetust, mis vähendas nende vajadust toimetulekutoetuse järele. Erinevat tüüpi perede rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv 2004. aastal ja nende osatähtsused maakonniti on esitatud tabelites 5 ja 6. Toetust saanud perede arv ja nende osatähtsused maakonniti on esitatud tabelites 7 ja 8.
5
Töötuga, pikaajalise töötuga ja mittetöötava tööots ijaga pered Tööd mitteomava isikuga peresid , kellele 2004. aastal arvestati toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks, oli 22 501 ehk 67,7% toetust saanud perede üldarvust. Neist 11 381 ehk 50,6% olid töötu abiraha saajatega (töötuga) pered. Lastega pered moodustasid tööd mitteomava isikuga peredest 40% (9 005 peret) ja töötu abiraha saajatest 49,2% (5 605 peret). Kokku rahuldati 2004. aastal 155 364 tööd mitteomava(te) isiku(te)ga perede toimetulekutoetuse taotlust. Nende perede taotluste osatähtsus kasvas võrreldes 2003. aastaga 61,4%-lt 72,4%-le kõigist rahuldatud taotlustest. 2004. aastal kasvas võrreldes 2003. aastaga tööd mitteomava(te) isiku(te)ga perede rahuldatud taotluste osatähtsus, kus peres oli üks või mitu töötu abiraha saajat , moodustades 27,8% (2003.aastal -26,1%) kõigist rahuldatud taotlustest. Kokku rahuldati 2004.aastal 59 669 selliste perede toimetulekutoetuse taotlust. Samal ajal suurenes oluliselt selliste perede osatähtsus, kus üks või mitu pereliiget oli kas pikaajaline töötu või mittetöötav tööotsija , moodustades 44,6% kõigist rahuldatud taotlustest (2003. aastal 35,4%). Kokku rahuldati 2004.aastal 95 695 selliste perede toimetulekutoetuse taotlust. Maakondlikes lõikes oli kõige suurem tööd mitteomava isikuga perede taotluste osatähtsus kõikidest rahuldatud taotlustest Ida-Viru- (84%), Lääne- (83%), Lääne-Viru- (81%), Rapla- (78%), Võru- (76,4%) ning Hiiumaal (75,2%). Teistest maakondadest oluliselt madalam oli see näitaja Tartumaal – 46,6%. Töötu abiraha saavate pereliikmetega perede osatähtsus oli kõigist tööd mitteomavate liikmetega perede taotlustest kõige väiksem Ida-Virumaal ning Valgamaal (vastavalt 24,9% ja 27,5%). Peredele, mille koosseisus olid tööd mitteomavad is ikud, arvestati 2004.aastal toetuseks 166 074 490 krooni ehk 76,6% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendite kogusummast . 39,9% sellest summast (ehk 66 196 094 krooni) said töötu abiraha saaja(te)ga pered. Perede koosseisus olnud tööd mitteomavatele isikutele arvestati toetusteks 111 786 042 krooni, sellest töötu abiraha saajatele 37 063 155 krooni. Lastega pered 2004. aastal arvestati toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks 14 769 lastega perele , mis moodustab 44,4% toetust saanud perede üldarvust ja ca 8% lastega perede koguarvust vabariigis . Tööd mitteomava pereliikmega peresid , kus olid ka lapsed , oli 9 005 ja nad moodustasid 61% toetust saanud lastega perede üldarvust. 2004. aastal rahuldati 93 121 lastega perede toimet ulekutoetuse taotlust, mis moodustab 43,4% kõigist rahuldatud toimetulekutoetuse taotlus test (vt tabelid 9 ja 10). Toetust saanud lastega perede rahuldatud taotluste jagunemist laste arvu järgi peres iseloomustab alljärgnev tabel.
6
Lastega peredele toimetulekupiiri kindlustamiseks rahuldatud taotlused laste arvu järgi peres
2003. aasta 2004. aasta Laste arv peres Taotluste
arv kokku %
lastega perede taotlus-
test
Üksikvane-maga perede
taotlused vastava laste
arvuga perede
taotlustest, %
Taotluste arv kokku
% lastega perede taotlus-
test
Üksikvane-maga perede
taotlused vastava laste
arvuga perede
taotlustest, % 1 lapsega sh üksik- vanemaga
66 599
19 871
54,9
16,4
29,8
49 080
14 958
52,7
16,1
30,5 2 lapsega sh üksik- vanemaga
33 688
8 344
27,8
6,9
24,8
26 311
6 929
28,3
7,4
26,3 3 ja enama lapsega sh üksik- vanemaga
21 086
3 861
17,4
3,2
18,3
17 730
3 290
19,0
3,5
18,6 Kokku sh üksik- vanemaga
121 373
32 076
100
26,4
93 121
25 177
100
27,0
Tabelis toodud andmed näitavad, et võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastal kõige enam nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ühelapseliste perede, vähemal määral kahelapseliste ning kõige vähem kolme- ja enamalapseliste perede rahuldatud taotluste arv. Eespooltoodud tabelist selgub ka, et endiselt on toimetulekutoetust saanud lastega perede hulgas enam kui pooled ühelapselised pered. Need olid põhiliselt sellised ühe lapsega pered, kus peres oli üks või mitu mittetöötavat pereliiget. Samas moodustas toimetulekutoetust saavate ühe- ja kahelapseliste perede osakaal ligikaudu 7% kõigist vastavast laste arvuga peredest, kolme-ja enamalapselistest peredest sai toimetulekutoetust ca 15%. Lastega peredele arvestati 2004. aastal toetuseks 127 638 704 krooni ehk 58,9% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud v ahendite kogusummast. Üliõpilaspered 2004. aastal arvestati toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks 760 üliõpilasperele (2003. aastal 9 446 perele), mis moodustas vaid 2,3% toetust saanud perede üldarvust. Toetust saanud üliõpilasperedest 246 ehk 32,4% elas Tartumaal, 154 ehk 20,3% Ida-Virumaal ja 123 ehk 16,2% Tallinnas. Toimetulekutoetust saanud lastega üliõpilasperesid oli 321 ehk 42,2%, neist 98 elas Tartumaal, 91 Ida-Virumaal ja 48 Tallinnas. Kokku sai 2004. aastal toetust 2 135 üliõpilast ja nendega võrdsustatud isikut. Üliõpilaspere hulka ei kuulu alates 2003.aasta 5.septembrist enam üheliikmeline üliõpilaspere. 2004. aastal rahuldati 3 992 üliõpilasperede poolt esitatud toim etulekutoetuse taotlust , mis moodustab 1,9% rahuldatud taotluste üldarvust (2003. aastal vastavalt
7
45 738 taotlust ja 14,6%). Lastega üliõpilasperede rahuldatud taotlused moodustasid 46,6 % toetust saanud üliõpilasperede taotlustest (2003. aastal 5,9%). Tartumaal moodustasid üliõpilasperede rahuldatud taotlused 12,4% (2003. aastal 55,7%) kõigist nimetatud piirkonna perede rahuldatud taotlustest toimetulekupiiri kindlustamiseks. Üliõpilasperede osakaal oli toetust saanud peredest Tartumaal 13,0% (2003. aastal 64,2%). . Üliõpilasperedele arvestati 2004.aastal toetuseks 4 880 602 krooni ehk 2,3% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendi te kogusummast. Nii üliõpilasperede kui ka teiste peretüüpide koosseisus elavatele üliõpilastele arvestati toetusteks 6 304 325 krooni. Sellest 1 685 323 krooni ehk 26,7% said Tartumaa, 1 612 750 krooni ehk 25,6% Tallinna ning 1 448 538 krooni ehk 23% Ida-Virumaa üliõpilased. Võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastal üliõpilasperede rahuldatud taotluste arv riigis kokku 41 746 taotluse võrra, kusjuures Tallinnas vähenes see 16 676 taotluse ja Tartumaal 15 391 taotluse võrra. Alates 5.septembrist 2003 reguleerib Sotsiaalhoolekande seadusesse tehtud muudatus üliõpilastele toimetulekutoetuse maksmise korda järgmiselt:
• kui üliõpilase aadressiandmed ei lange kokku tema perekonna aadressiandmetega, saab ta toimetulekutoetust oma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest vaid juhul, kui tema perekond oli eelmisel kuul toimetulekutoetuse saaja;
• kui üliõpilane elab koos oma perekonnaga, saab ta toimetulekutoetust nagu selle pere liige;
• kui üliõpilasel on küll sama aadress, kuid ta õpib mujal ning elab ühiselamus, saab ta toetust pere koosseisus alalises elukohas (ühiselamu kui ajutise elukoha kulud arvestatakse pere kulude hulka);
• kui üliõpilane on abielus ja elab eraldi iseseisva perena, saab tema pere toimetulekutoetust iseseisva perena.
Pensionäripered 2004. aastal arvestati toimetulekutoetust 4 171 pensionäriperele , mis moodustas 12,6% toetust saanud perede üldarvust. Kokku rahuldati 2004. aastal 14 431 pensionäripere toimetulekutoetuse taotlust , mis moodustas 6,7% kõigist rahuldatud taotlustest (2003. aastal vastavalt 23 883 taotlust ja 7,6%). Võrreldes teiste piirkondadega oli pensionäriperede rahuldatud taotluste osakaal piirkonna perede rahuldatud taotluste üldarvus kõige suurem Harjumaal (15,1%), Tallinnas (14,0%) ja Pärnumaal (11,4%). Tallinna linna pensionäride taotlused moodustasid peaaegu kolmandiku (31,7%) vabariigi pensionäriperede taotlustest). Pensionäripered said toimetulekutoetust keskmiselt 3,5 korda. Kõige harvemini said toetust pensionäripered Hiiu- (keskmiselt 1,7 korda) ning Põlvamaal (2 korda), Viljandi-, Jõgeva- ning Järvamaal. Kõige sagedamini said toetust pensionäri pered Lääne-Virumaal (keskmiselt 4,5 korda). Pensionäri peredel oli võrreldes teiste peretüüpidega kõige väiksem arvestatud toetus ühe taotluse kohta – 484 krooni. Maakondlikes lõikes erines see 373 kroonilt Võrumaal 721- kroonini Hiiumaal.
8
Pensionäriperedele arvestati 2004. aastal toetuseks 6 984 455 krooni ehk 3,2% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendi te kogusummast. Kokku arvestati nii pensionäriperedena kui ka teiste peretüüpide koosseisus elavatele pensionäridele toetuseks 8 088 904 krooni. Seega said pensionäriperede koosseisus elavad pensionärid (k.a üksinda elavad pensionärid) 86,3% pensionäridele arvestatud toetusest. Puudega isikuga pered 2004. aastal arvestati toimetulekutoetust 3 008 puudega isikuga perele , mis moodustas 9,1% toetust saanud perede üldarvust. Kokku rahuldati 2004. aastal 13 778 sellise pere to imetulekutoetuse taotlust, mille koosseisus oli vähemalt üks puudega isik . Puudega isiku või isikutega perede rahuldatud taotluste osatähtsus moodustas 6,4% kõigist rahuldatud taotlustest. Puudega isikuga perede taotlustes 21,2% moodustasid puudega lastega perede taotlused. Peredele, mille koosseisus olid puudega isikud, arv estati 2004. aastal toetuseks 11 333 516 krooni ehk 5,2% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendite kogusummast. 2.2.2. Toetuse saajad pereliikmete sotsiaalse seisu ndi järgi
Toetust saanud pereliikmete struktuuri nende sotsiaalse seisundi järgi, lähtudes nii erineva sotsiaalse seisundiga pereliikmete arvust kõigis vaadeldaval perioodil rahuldatud taotlustes (rahuldatud taotluste järgi) kui ka toetust saanud perede liikmete arvust, olenemata sellest, mitu korda nad vaadeldaval perioodil toimetulekutoetust said (toetust saanud perede järgi), iseloomustab alljärgnev tabel. Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud pereliikmete struktuur, %
Rahuldatud taotluste järgi Toetust saanud perede järgi¹
Pereliikmed sotsiaalse seisundi järgi
2003.a. 2004.a. 2003.a. 2004.a. Lapsed 34,9 37,9 34,7 39,4 Madalapalgalised töötajad 4,0 3,9 6,6 6,9 Tööd mitteomavad isikud sh - töötu abiraha saajad - pikaajalised töötud, mittetöötavad tööotsijad
36,8
14,7
22,1
40,4
14,7
25,7
37,2
17,5
19,7
41,1
18,0
23,1
Kodused² 7,1 7,9 7,3 8,3 Pensionärid 6,2 5,5 9,8 8,9 Üliõpilased 9,4 2,5 12,1 3,0 Muud 1,6 1,8 2,2 2,5 Kokku 100 100 X X
¹üks ja sama pereliige võib eri kuudel omada erinevat sotsiaalset seisundit (näiteks jaanuaris sai toetust madalapalgalise töötajana, veebruaris pensionärina või töötuna jne). Selliste juhtude arv on siiski suhteliselt väike (paar % pereliikmete üldarvust) ²kodused - mittetöötavad, peretoetuse seaduse alusel lapsehooldustasu saavad või lapsi hooldavad isikud; mittetöötavad puudega isiku hooldajad, puudega lapse vanemad; mittetöötavad vanurite hooldajad
9
Võrreldes 2003. aastaga vähenes toetuse saajate hulgas üliõpilaste ja pensionäride osatähtsus ning suurenes laste, koduste ja pikaajaliste töötute osatähtsus. Madalapalgaliste töötajate osatähtsus toetust saanud perede järgi mõnevõrra kasvas (0,3 protsendipunkti), kuid rahuldatud taotluste järgi vähenes 0,1 protsendipunkti (tingitud toetuse saamise kordade vähenemisest). Pereliikmete arvu rahuldatud taotlustes ja nende osatähtsust sotsiaalse seisundi järgi maakonniti iseloomustavad tabelid 11, 12. Pereliikmete struktuurist rahuldatud taotluste järgi annab ülevaate joonis 2. Joonis 2 Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanute osatähtsus sotsiaalse seisundi järgi 2004. aastal (pereliikmete arvu järgi rahuldatud taotlustes), %
lapsed37,9%
mittetöötavad tööotsijad,
pikaajalised töötud26%
töötu abiraha saajad14,7%
kodused7,9%
pensionärid5,5%
üliõpilased2,5%
muud1,8%
madalapalgalised töötajad
3,9%
Toetust saanud pereliikmete arvu ja nende osatähtsust iseloomustavad maakonniti tabelid 13 ja 14.
10
2.3. Toimetulekutoetuse saamise sagedus Toetuse saamise sagedust 2003. ja 2004. aastal iseloomustab alljärgnev tabel. Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi aasta jooksul
2003. aasta 2004. aasta Kordade arv Perede arv % toetust
saanud peredest
Perede arv % toetust saanud
peredest 1 kord 7 406 14,5 5 675 17,1 2 korda 5 047 9,9 3 137 9,4 3 korda 5 287 10,3 2 606 7,8 4 korda 3 770 7,4 2 457 7,4 5 korda 4 044 7,9 2 127 6,4 6 korda 3 995 7,8 1 820 5,5 7 korda 2 813 5,5 1 464 4,4 8 korda 2 925 5,7 1 351 4,1 9 korda 1 929 3,8 1 367 4,1 10 korda 1 938 3,8 1 378 4,1 11 korda 2 625 5,1 1 901 5,7 12 korda 9 335 18,3 7 945 23,9 Kokku 51 114 100,0 33 228 100,0
Võrreldes 2003. aastaga suurenes kõige enam iga kuu toetust saanud perede osatähtsus (5,6 protsendipunkti) ja üks kord toetust saanud perede osatähtsus (2,6 protsendipunkti). Vähesel määral kasvas ka 9, 10 ja 11 korda toetust saanud perede osatähtsus. 2004. aastal toetust saanud perede jaotust toetuse saamise kordade järgi maakonniti iseloomustavad tabelid 15 ja 16. Iga kuu toetust saanud perede osatähtsus oli nagu eelmiselgi aastal, kõige suurem Võrumaal – 38,4% toetust saanud perede üldarvust maakonnas, järgnesid Valgamaa ja Läänemaa – vastavalt 36,7% ja 32,1%. Arvuliselt oli selliseid peresid kõige enam aga Ida-Virumaal – 2 472 ja Tallinnas – 866, moodustades vastavalt 31,1% ja 15,9% kõigist iga kuu toetust saanud peredest.
11
2. 4. Toimetulekutoetuse suurus kohalikes omavalits ustes
Toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse koh ta oli 2004. aasta andmetel 1 011 krooni . Toetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohalike omavalitsuste lõikes oluliselt, mida iseloomustab alljärgnev tabel. Omavalitsuste jaotus ühe taotluse kohta makstud toetuse suuruse järgi 2004. aastal Toetuse suurus ühe taotluse kohta, kroonides
1201 ja enam 13 5,4 Kokku 241 100 Keskmisest väiksem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 173 kohalikus omavalitsuses, keskmisest suurem 68 omavalitsuses. Suurimat toetust ühe taotluse kohta - 1500 krooni ühe taotluse kohta- maksti Tähtvere vallas, väiksemat – 462 krooni taotluse kohta – Piirissaare vallas. Ühe taotluse kohta keskmiselt arvestatud toetus suurenes 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 157 omavalitsuses. 2004. aastaks toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ja nende kasutamist toimetulekupiiri kindlustamiseks kohalike omavalitsuste lõikes, ning võrdlust 2003. aastaga, iseloomustab lisa 1. Võrreldes toimetulekutoetuse vahendite kasutamist kohalike omavalitsuste lõikes 2004. ja 2003. aastal näeme, et toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetuse vahenditest arvestatud summa vähenes 211 kohalikus omavalitsuses, kusjuures Tartu linnas - enam kui 3,2 korda). Arvestatud summa suurenes vaid 30 kohalikus omavalitsuses, k.a. Piirissaare vallas, kus 2003. aastal toetust ei makstud. Kõige suurem kasv oli Vändra vallas – 47,2%. Toimetulekutoetuse suurus, arvestatuna keskmiselt ühe taotluse ja ühe elaniku kohta kahe viimase aasta jooksul kohalike omavalitsuste lõikes on esitatud lisades 2 ja 3. Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2004. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 160 krooni (2003. aastal - 227 krooni) . Alla keskmise oli nimetatud näitaja 112 omavalitsuses, üle keskmise 129 omavalitsuses. Suurim oli toimetulekutoetuse summa arvestatuna ühe elaniku kohta (nagu 2003. aastal) Urvaste vallas – 737 krooni, ületades riigi keskmist 4,6 korda. Järgnesid Varstu vald – 585 krooni, Õru vald - 565 krooni, Tamsalu linn - 559 krooni, Tamsalu vald - 521 krooni. Kõige väiksem toetuse summa ühe elaniku kohta oli Harjumaa omavalitsustes. Kohalikele omavalitsustele 2004. aasta eelarvest jaotatud vahendite (300 262 tuh krooni) kasutamist toimetulekupiiri kindlustamiseks iseloomustab alljärgnev tabel.
12
Kohalikele omavalitsustele eraldatud toimetulekutoetuse eelarveliste vahendite kasutamine toimetulekupiiri kindlustamiseks 2004. aastal
Vahendite kasutamine, % Omavalitsuste arv Omavalitsuste osatähtsus, %
Kohalikele omavalitsustele eelarvest jaotatud vahenditest toimetulekupiiri kindlustamiseks oli kasutatud 63,8%. 120 omavalitsuses vahendite kasutamise protsent oli vabariigi keskmisest väiksem. 2004. aastal vaid kolmes omavalitsuses vahendite kasutamine ületas 100% - Vasalemma, Haaslava ja Piirissaare valdades. 3. Muu sotsiaaltoetus toimetulekutoetuse vahendite st perekondade toimetuleku soodustamiseks 2004. aastal rahuldati 33 477 muu sotsiaaltoetuse taotlust. Kokku maksti 2004. aastal muid sotsiaaltoetusi perekondade toimetuleku soodustamiseks 30 763 perele kogusummas 18 229 681 krooni. Nimetatud toetusi maksti 159 kohalikus omavalitsuses, mis moodustab 66% nende koguarvust. Muu sotsiaaltoetuse maksmist maakonniti iseloomustab tabel 17. Rahuldatud taotluste arvu järgi said muud sotsiaaltoetust kõige enam lastega pered ja pensionäri pered. 2004. aastal rahuldati 14 012 lapsega pere ja 13 743 pensionäripere muu sotsiaaltoetuse taotlust. Makstud toetuse summa poolest olid esikohal samuti lastega pered, kes said kokku 9 442 029 krooni (ehk 51,4% muude toetuste kogusummast), järgnesid pensionäripered 4 875 329 krooniga.
13
Tabel 1. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamine 2004.aastal (arvestatud toetus)
Tabel 2. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamise analüüs 2004.aastal, kroonides
Toimetulekutoetus Muud sotsiaaltoetused
ühe rahuldatud
taotluse kohta
ühe toetust saanud pere kohta aasta
jooksul
ühe elaniku kohta aasta
jooksul¹
ühe rahuldatud
taotluse kohta
ühe toetust saanud pere kohta aasta
jooksul
ühe elaniku kohta aasta
jooksul¹
Kokku ühe rahuldatud
taotluse kohta
Harjumaa 1 044 4 799 61 617 656 12 936 Hiiumaa 854 5 049 170 898 1 169 24 859 Ida-Virumaa 1 074 8 159 362 625 662 16 1 042 Jõgevamaa 1 010 5 966 233 671 792 25 963 Järvamaa 920 5 566 164 520 539 10 880 Läänemaa 880 6 376 200 1 108 1 312 22 898 Lääne-Virumaa 965 6 500 150 572 638 1 958 Põlvamaa 847 4 559 229 247 247 20 707 Pärnumaa 926 4 262 109 680 702 4 914 Raplamaa 910 6 442 193 820 887 23 899 Saaremaa 968 5 762 158 434 592 25 829 Tallinn 1 168 6 900 96 924 924 7 1 148 Tartumaa 1 042 6 454 82 541 553 9 957 Valgamaa 957 7 497 309 252 280 33 755 Viljandimaa 920 5 608 205 557 588 28 853 Võrumaa 842 6 751 277 487 566 54 752 Kokku/keskmine 1 011 6 524 160 545 593 13 948 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005 ¹ Arvestustes on kasutatud rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2004
15
Tabel 3. Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerinud riikide kodanike toimetulekutoetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) taotluste rahuldamine riikide lõikes 2004.aastal
Maa tähis (ISO 3166
järgi)
Esitatud taotluste
arv
Rahuldatud taotluste
arv
Toimetuleku- toetuse summa, krooni
Toetust saanud perede
arv
Toetust saanud
pereliikmete arv
Austria AUT 0 0 0 0 0 Belgia BEL 0 0 0 0 0 Bulgaaria BRG 2 2 1 276 1 2 Hispaania ESP 0 0 0 0 0 Holland NLD 0 0 0 0 0 Iirimaa IRL 0 0 0 0 0 Island ISL 0 0 0 0 0 Itaalia ITA 0 0 0 0 0 Kreeka GRC 0 0 0 0 0 Küpros CYP 0 0 0 0 0 Luksemburg LUX 0 0 0 0 0 Malta MLT 0 0 0 0 0 Norra NOR 0 0 0 0 0 Poola POL 0 0 0 0 0 Portugal PRT 0 0 0 0 0 Prantsusmaa FRA 0 0 0 0 0 Rootsi SWE 0 0 0 0 0 Rumeenia ROM 0 0 0 0 0 Saksamaa DEU 12 12 51 081 1 12 Slovakkia SVK 0 0 0 0 0 Sloveenia SVN 0 0 0 0 0 Soome FIN 3 3 10 094 1 6 Suurbritannia GBR 0 0 0 0 0 Taani DNK 0 0 0 0 0 Tsehhi CZE 3 3 3 766 1 2 Türgi TUR 0 0 0 0 0 Ungari HUN 0 0 0 0 0 Kokku 20 20 66 217 4 22 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005
Tabel 14. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanute struktuur (pereliikmete arvu järgi) 2004.aastal, %*
Pereliikmed kooli-
eelikud õpilased üliõpilased
ja nendega võrdsustatud
isikud
töötajad (v.a
pensio-närid)
tööotsijad, töötud,
pikaajalised töötud
sh töötud (abiraha saajad)
kodused pensionärid muud
Harjumaa 16,8 23,5 1,3 8,9 28,8 19,2 8,1 15,1 2,7 Hiiumaa 13,2 24,9 2,3 15,6 34,2 17,0 4,7 7,4 1,4 Ida-Virumaa 13,3 20,7 3,5 3,7 57,8 17,2 7,1 6,1 3,3 Jõgevamaa 14,2 31,1 2,5 7,4 35,5 12,4 9,8 7,5 5,7 Järvamaa 14,9 28,8 1,1 6,5 38,1 21,3 9,2 7,8 0,8 Läänemaa 11,6 23,4 0,6 5,6 50,3 18,6 7,6 5,2 3,0 Lääne-Virumaa 15,7 27,6 0,9 6,4 42,9 21,7 7,4 3,8 1,7 Põlvamaa 13,9 27,5 2,0 9,4 26,0 13,7 10,3 12,5 4,7 Pärnumaa 18,3 30,7 1,2 10,2 25,6 13,4 8,4 8,9 2,2 Raplamaa 13,6 28,5 1,1 5,7 40,2 21,7 7,5 6,5 2,8 Saaremaa 13,3 30,3 2,9 9,6 32,3 19,7 7,3 5,5 6,1 Tallinn 9,5 20,8 4,9 8,1 44,8 23,8 5,7 16,5 1,6 Tartumaa 17,3 27,6 9,9 7,7 24,5 15,7 12,2 7,1 1,3 Valgamaa 16,9 25,2 1,8 5,3 44,6 15,4 13,2 5,8 1,2 Viljandimaa 15,8 29,5 0,8 7,3 34,5 17,7 8,5 9,6 1,1 Võrumaa 12,7 27,9 2,9 6,0 44,9 16,9 10,9 5,3 0,8 Keskmine 14,0 25,4 3,0 6,9 41,1 18,0 8,3 8,9 2,5 *Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pereliige kuuluda toetuse saamisel erinevatel kuudel erinevasse sotsiaalse seisundi tüüpi, mistõttu pereliikmete sotsiaalsete seisundite osakaalude summa>100%
Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005
27
Tabel 15. Toimetulekutoetust saanud perekondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi 2004.aastal
Perekondi toetuse saamise kordade järgi, % Peresid kokku 1 kord 2 korda 3 korda 4 korda 5 korda 6 korda 7 korda 8 korda 9 korda 10 korda 11 korda 12 korda