1 Programmi nimetus ja kestus Sisejulgeoleku suurendamine aastateks 2015–2019 Tulemusvaldkond siseturvalisus Tulemusvaldkonna üldeesmärk „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud ja maandatud. Vastutaja (kaasvastutajad) 1 Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Riigikantselei, Välisministeerium Sisu lühikokkuvõte Keskendutakse eeskätt põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamisele ning tõkestamisele, terrorismi tõkestamisele, terroriaktide ennetamisele, raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele ning kiirreageerimisele. Riigi sisejulgeolekut mõjutavad otseselt poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Probleem alaeesmärgi täitmisel on erinevate tehniliste seadmete vananemine, erinevate ohtude mitmekesistumine, mis eeldab järjepidevat seadmete kaasajastamist, samas peab pidama silmas, et tehnika ei asenda alati inimest. Üks prioriteet on tugevdada vastuluure valdkonda. Edendatakse kiirreageerimise ja erioperatsioonide võimekust. Vaja on tõhusalt kasutada rahvusvahelisi koostöövõimalusi võimekuste arendamiseks. Demineerimisvaldkonnas on oluline edendada võimekusi, mis tagaksid inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide transportimisel. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb pöörata rohkem tähelepanu ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod ja terrorism) vastaste meetmete täiendamisele ja rakendamisele. Juhtimiskorraldus Programm ajakohastatakse vajadusel kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus tagamaks kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi elluviimist korraldab Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond koos korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnaga. Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet selle osas. Programmiga seonduv (sh prioriteedid, ressursijaotus, seire, aruandlus, uued tegevused) kooskõlastatakse ja 1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega (kajastades rahalised vahendid teiste tulemusvaldkondade raames) ning selle kinnitavad ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid panustavad programmi rahaliselt.
17
Embed
Sisejulgeoleku suurendamine - Avaleht | Siseministeerium · Keskendutakse eeskätt põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamisele
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
1
Programmi
nimetus ja kestus Sisejulgeoleku suurendamine
aastateks 2015–2019
Tulemusvaldkond siseturvalisus
Tulemusvaldkonna
üldeesmärk
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi
eesmärk:
Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud ja maandatud.
Keskendutakse eeskätt põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamisele ning tõkestamisele, terrorismi tõkestamisele, terroriaktide ennetamisele, raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele ning kiirreageerimisele.
Riigi sisejulgeolekut mõjutavad otseselt poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus.
Probleem alaeesmärgi täitmisel on erinevate tehniliste seadmete vananemine, erinevate ohtude mitmekesistumine, mis eeldab järjepidevat seadmete kaasajastamist, samas peab pidama silmas, et tehnika ei asenda alati inimest. Üks prioriteet on tugevdada vastuluure valdkonda. Edendatakse kiirreageerimise ja erioperatsioonide võimekust. Vaja on tõhusalt kasutada rahvusvahelisi koostöövõimalusi võimekuste arendamiseks. Demineerimisvaldkonnas on oluline edendada võimekusi, mis tagaksid inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide transportimisel. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb pöörata rohkem tähelepanu ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod ja terrorism) vastaste meetmete täiendamisele ja rakendamisele.
Juhtimiskorraldus
Programm ajakohastatakse vajadusel kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus tagamaks kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Programmi elluviimist korraldab Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond koos korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnaga. Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet selle osas. Programmiga seonduv (sh prioriteedid, ressursijaotus, seire, aruandlus, uued tegevused) kooskõlastatakse ja
1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega
(kajastades rahalised vahendid teiste tulemusvaldkondade raames) ning selle kinnitavad ministrid, kelle
valdkonna ministeeriumid panustavad programmi rahaliselt.
2
kinnitatakse programmi juhtrühmas, kuhu kuuluvad programmi panustavate valitsemisalade ministeeriumide esindajad (asekantslerid) ja asjaomaste asutuste juhid.
Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruariks Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi koduleheküljel.
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 15
________________________
Hetkeolukorra analüüs
Riigi kohustus on süstemaatiliselt analüüsida Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust ning
tuvastada õigusrikkumisi, mis võivad riigi julgeolekut ohustada. Eesti julgeolekukeskkonna parendamine eeldab keskendumist ennetustegevusele ning kõigi oluliste poolte kaasamist sisejulgeoleku tagamise planeerimisse.
Poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi- ja
organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on vaid väike osa omavahel tihedalt seotud valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt mõjutavad.
Venemaa kasutab oma mõju ja huvide säilitamise ning laiendamise olulise vahendina
välisvene kogukondi. Venemaa julgeolekuteenistuste tähelepanu on suunatud Eesti poliitilise, majandus-, riigikaitse- ja teadusvaldkonna tegevustele ning rahvusvahelisele koostööle.
Venemaa Föderatsiooni luureteenistuste huvid Eestis on riigi sise- ja välispoliitika, võimuvahekord Eesti poliitikamaastikul, valimised, julgeolekuasutuste tegevus ja Eesti sõjaline võimekus.
3
Eesti on väikese siseturu ja avatud majandusega riik ning sõltub paratamatult partnerriikide
majanduse tõusudest ja langustest. Venemaa majanduse ja poliitika tiheda seotuse tõttu võib Venemaa Föderatsiooni majandustegevus kahjustada Eesti majandushuve, näiteks
investeerides strateegilistesse majandusharudesse ning saavutades monopoolse seisundi mõnes kaubavahetuse segmendis. Venemaa Föderatsioon püüab säilitada Balti energiaturul oma mõju ning laiendada haaret Euroopas. Eestis on praegu oluline eraldada gaasijaotusvõrk
gaasitootjatest ja -müüjatest ning tagada gaasitarnete katkematu varustuskindlus. Eesti iseseisva energiajulgeoleku säilitamiseks on vaja tagada energia ja põlevkivitööstuse
töökindlus. Energiatarnete mitmekesistamiseks on vaja rajada veeldatud maagaasi terminal ning Eesti ja Soome vaheline torujuhe. Põhiseadusliku korra kaitse seisukohast on tähtis majanduslikult kaalukate riiklike otsuste läbipaistvus ning korruptiivsete huvide välistamine.
Riigi majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon seondub põhiliselt suurt mõjujõudu omavate isikute ärihuvidega. Oluline on ennetada, tõkestada ja avastada korruptsioonijuhtumeid
järgmistes valdkondades: transiidi- ja logistika-, energeetika-, keskkonnavaldkond ning riigile olulise taristu arendamist puudutavad valdkonnad. Samuti ohustab riigi julgeolekut õiguskaitseasutuste ja justiitsvaldkonna ametnike korruptsioon.
Tuvastatud korruptsioonijuhtumite järgi on kõige rohkem esinenud omastamisi. Üldjuhul on tegemist juhtivatel kohtadel olevate isikutega, kellel on otsustusõigus raha ja muu vara
kasutamise üle. Enamasti on omastamisi tuvastatud haridusasutustes ja kohaliku omavalitsuse üksustega seotud juriidilistes isikutes. Aktuaalsed on ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksustega seotud äriühingute ja sihtasutuste raha väärkasutamisest tulenevad ohud, kuna
nendes asutustes toimuvad otsustusprotsessid ei ole nii avatud ja läbipaistvad kui riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Jätkuvalt on aktuaalsed politiseerumisega kaasnevad ohud.
Üha kiirenev digitaaltehnoloogia kasutuselevõtt Eestis on võimaldanud viia küberruumi olulise osa ettevõtlusest, teabest ja kommunikatsioonist. Küberruumi globaalne seotus suurendab aga ka arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, sealhulgas ohtu riigi
julgeolekule esmatähtsates valdkondades. Kuritegelikul eesmärgil arendatud tarkvara, nende infokogumisvõime ja levitamise meetodid täiustuvad pidevalt ning muutuvad järjest
varjatumaks, nutikamaks, kiiremaks ja mahukamaks, olles seejuures suunatud kindlatele sihtmärkidele.
Võimalik oht Eesti õigusriigi toimimisele on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud
kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning selle imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.
Eesti elanike toetus äärmuslusele ja vägivaldsele ekstremismile on jätkuvalt väike. Siiski on üks suurematest riskidest siinsete elanike alaline viibimine Venemaa Föderatsiooni infoväljas. Vaenuliku propaganda kanalina on Venemaa Föderatsiooni riiklikult kontrollitaval meedial
suur mõju. Venemaa arendab pidevalt välisriikidesse suunatud informatsioonilise mõjutustegevuse instrumente (uudisteagentuurid, telekanalid, internetimeedia jms) ja nende
rahastamine kasvab. Venemeelsed äärmusrühmitused Eestis on väikesearvulised ja marginaalsed.
Kuigi terrorismioht on Eestis väike, võivad Eesti kodanikud sattuda terrorirünnaku ohvriks
teistes riikides. Lisaks riigisisesele koostööle on terrorismivastaseks võitluseks vaja tõhustada ka rahvusvahelist koostööd. Terrorismi ennetamisel tuleb tähelepanu pöörata
radikaliseerumise ennetamisele ning terrorismi rahastamise ja strateegiliste kaupade salakaubanduse tõkestamisele. Võimalike hädaolukordade lahendamiseks tuleb tagada vastav valmisolek, sealhulgas peab arvestama vajadusega kaitsta suure rünnakuriskiga objekte ja
isikuid ning arendada erioperatsioonide võimekust. Arvestama peab, et suursündmuste toimumine Eestis (sealhulgas Euroopa Liidu eesistumine) võib muuta Eesti terroristidele
4
atraktiivsemaks sihtmärgiks ning nõuab ametkondadelt oluliselt suuremat panust ohtude
ennetamiseks ja rünnakute tõkestamiseks.
Oluline on ka reageerimisvõimekus sündmustele, kus on vaja tegeleda paljude isikute elu,
tervist või vara ähvardavate ohtude kõrvaldamisega. Lisaks lahingumoonast tuleneva plahvatusohu likvideerimisele on vaja reageerida pommikahtlustele, pommiähvardustele ja improviseeritud lõhkeseadeldistest tulenevale plahvatusohule. Samuti on vaja teha
pommitehnilist kontrolli ning tagada valmisolek keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamiseks.
Detailne hetkeolukord on kajastatud piiratud käibega dokumendis.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine
Kesksed tegevused on põhiseadusliku korra kaitsmine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmine, terrorismi ning selle rahastamise ja toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe
kogumine ja töötlemine, riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe
kaitsmine.
Olulised tegevused
1. 2016.–2019. aastal tagab Siseministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga
korruptsioonikuritegude menetlemisele spetsialiseerunud teenistujate ja prokuröride tagamise Politsei- ja Piirivalveametis ning ringkonnaprokuratuurides.2
2. 2015.–2019. aastal arendab Siseministeerium (Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet) riskianalüüsi metoodikat (arvestades ka erasektori korruptsiooni avaldumist) ja viib regulaarselt läbi riskihindamist.3
3. 2016. aastal arendatakse Siseministeeriumi juhtimisel menetlusalase võimekuse suurendamiseks elektroonilist sidet. Täpsemad tegevused sisalduvad piiratud käibega
dokumendis.
Detailsemad tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
2, 3 Tegevus panustab ka „Korruptsioonivastase strateegia 2013–2020“ alaeesmärgi „Uurimisasutuste
uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine“ meetmesse 3.1
„Korruptsioonikuritegude uurimise analüüsivõime kasvatamine“.
Programmi eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on
teadvustatud ja maandatud.
Programmi
mõõdikud
Algtase
2014 2015 2016 2017
2018 2019 Sihttase
2020
Allikas
Mõõdikud sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
5
Meede 2: Terrorismivastane võitlus
Kesksed tegevused on rahvusvahelise koostöö tõhustamine, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine ning värbamise tõkestamine, riigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmine
ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide riiklik korraldamine, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine ja strateegiliste kaupade salakaubaveo tõkestamine, rahapesuvastaste meetmete
rakendamine.
1. 2016. aastal valmistab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet) ette uute elektrooniliste kontrollimeetmete kasutuselevõtmise majutusettevõtetes
peatuvate külastajate registreerimiseks ning loob selleks vajalikud andmekogud. Tagatud on tõhusa järelevalve korraldus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
järgi kohustatud subjektide üle.
1.1. 2018. aastaks on tagatud tõhus ja tulemuslik järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi kohustatud subjektide üle.
1.2. 2015.–2017. aastal tagab Siseministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga Rahapesu andmebüroole tõhusa järelevalve teostamiseks vajaliku ressursi ning
vajalikud õigused järelevalvetoimingute läbiviimiseks.
2. Tõstetakse kohustatud subjektide teadlikkust.
2.1. 2015.–2019. aastal jagab Siseministeerium (Rahapesu andmebüroo) infot
kohustatud subjektidele teavet vastavalt riskihinnangu tulemustele ja praktikale, sealhulgas viiakse läbi asjakohased koolitused. Tegevuse tulemusena on rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kohustatud subjektid oma kohustustest teadlikud.
Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
Meede 3: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
4 PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
Meetme eesmärk: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastasel võitlusel täiendatakse ja
rakendatakse ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, uimastid ning terrorism) vastaseid meetmeid.
Meetme mõõdikud Algtase
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Sihttase
2020 Allikas
Rasketes varjatud
kuritegudes prokuratuuri
saadetud kriminaalasjade
arv
125 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA4
Kuritegelike ühenduste
kuritegudes prokuratuuri
saadetud kriminaalasjade
arv (karistusseadustiku §
255)
9 Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene PPA
Rasketes ja piiriüleste
inimkaubanduse
kuritegudes prokuratuuri
saadetud kriminaalasjade
3 Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene PPA
6
Olulised probleemid
Puuduvad konkreetsed sisejulgeolekut tagavate asutuste koostöö põhimõtted ning terviklik kriminaalluure süsteem, millega tagatakse teabevahetus ja -hange riiklikul tasandil.
Keskkriminaalpolitsei olukorrapilt ei ole terviklik. Puudulik on kriminaalmenetluse-eelne teabekogumine (õiguslikud küsimused), mis võimaldaks kaardistada kuritegelikus maailmas
toimuvat ning seada seeläbi eesmärke ja tööülesandeid kriminaalpolitsei allüksustele.
Kuritegevus on jätkuvalt tulus, kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekust on vaja arendada, samuti puudub
terviklik ülevaade, kui suurt hulka finantsvahendeid kasutab organiseeritud kuritegevus Eestis ning kui palju on kuritegelik raha imbunud seaduslikku ettevõtlusesse.
Kriminaalluure tehniline võimekus on ebapiisav.
Piiratud on võimekus avastada, menetleda ja uurida küberkuritegusid, samuti küberkriminalistika võimekus.
Oodatavad tulemused
Rakendatud on sisejulgeolekut tagavate asutuste vahelise koostöö põhimõtted ning terviklik kriminaalluure süsteem, millega tagatakse teabevahetus riiklikul tasandil.
arv
Rasketes
majanduskuritegudes
prokuratuuri saadetud
kriminaalasjade arv
8 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
Rasketes
korruptsioonikuritegudes
prokuratuuri saadetud
kriminaalasjade arv
15 Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene PPA
Rasketes
narkokuritegudes
prokuratuuri saadetud
kriminaalasjade arv
7 Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene PPA
Rahapesu kuritegudes
prokuratuuri saadetud
kriminaalasjade arv
19 Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene
Ei
vähene PPA
Rasketes varjatud
kuritegudes
kriminaalasjade arv, kus
on arestitud
kriminaaltulu
185 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
Kriminaaltulu arestimise
maht prioriteetsetes
kuritegudes
2 579
338 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
Kriminaaltulu
konfiskeerimise maht
prioriteetsetes
kuritegudes
2 013
306,5 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab JUM
Prokuratuuri saadetud
arvutisüsteemide vastu
toime pandud kuritegude
arv
35 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA
7
Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on muutunud tõhusamaks. Koostatud on
asutusteülene organiseeritud kuritegevuse vastane tegevuskava. Vähenenud on organiseeritud kuritegelikes ühendustes ja gruppides tegutsevate inimeste arv.
Vähenenud on Eesti kasutamine rahapesu transiidiriigina ning kuritegelikul teel saadud raha suunamine seaduslikku ettevõtlusesse ja sellest tulenev ebaaus konkurentsieelis kuritegeliku maailmaga seotud isikutele.
Tagatud on kriminaalmenetluse tõhusaks läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid, väljaõpe ja personal.
Tagatud on õiguskaitseasutuste võimekus avastada ja menetleda keerukamaid majanduskuritegusid.
Tagatud on õiguskaitseorganite võimekus avastada ja menetleda küberkuritegusid, sealhulgas
on loodud vajalikud eeldused digitaalsete asitõendite säilitamiseks ja arendatud välja küberkriminalistika võimekus.
Kriminaaltulu tuvastamise ja arestimise võimekus on suurenenud.
Tugevnenud on organiseeritud salakaubanduse vastane võitlus. Õiguskaitseasutuste sellealane tegevus on muutunud tõhusamaks.
Vähenenud on narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv, samuti on vähenenud nõudlus ja pakkumine narkootikumide ja psühhotroopsete ainete järele.
Olulised tegevused
1. 2016.–2019. aastal suurendavad Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiametiga) ning Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga)
kuritegude lahendamise võimekust (isikute tagaotsimine, jälitustegevus, raskete peitkuritegude avastamine, kriminalistika, kriminaalvaldkonnas rahvusvaheline koostöö ja varitegevus), samuti määravad kindlaks ühtsed teenusstandardid ja rakendavad neid.
1.1. 2016. aastal uuendab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) koostöös Justiitsministeeriumiga (koostöös Prokuratuuriga) raske ja organiseeritud
kuritegevuse vastase võitluse tegevuskavasid.
1.2. 2015. aastal valmistab Justiitsministeerium ette Euroopa Liidu ohvrite direktiivi 2012/29 ülevõtmise.5
1.3. 2016. aastaks analüüsib Siseministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga narkootikumidega seotud väärtegude menetlus- ja karistuspraktika
tulemuslikkust.6
1.4. 2016. aastaks korraldavad Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga) ning Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)
inimkaubandusevastaste võrgustike töö ning loovad toimivad võrgustikud.7
1.5. 2018. aastaks viib Justiitsministeerium läbi kriminaalmenetluse revisjoni.8
5 Tegevus panustab ka „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 alaeesmärgi „Inimesed oskavad paremini
vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda“ meetmesse 1.4 rahvusvaheliste soovituste
ellurakendamine
6 Tegevus panustab ka „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 alaeesmärki „Vägivallajuhtumite
menetlemine on ohvrisõbralikum“. 7 Tegevus panustab ka „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 alaeesmärki „Inimesed oskavad paremini
vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda“ meetmesse 1.3 „Erialaspetsialistide teadlikkuse tõstmine
ja seeläbi nende rolli suurendamine vägivalla märkamisel“.
8
2. 2016.–2017. aastal arendab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)
süütegude ennetamise ja ärahoidmise võimekust. Samuti tagab vastava valdkonna eksperdid Politsei- ja Piirivalveametis ning reisijate broneeringuinfo töötlemiseks
vajaliku võimekuse.9
2.1. 2016. aastaks töötab Siseministeerium välja lennureisijate broneeringuinfo süsteemi ning arendab välja vajaliku kompetentsi Siseministeeriumi haldusalas.
2.2. 2017. aastal analüüsib Justiitsministeerium koostöös Siseministeeriumiga raskete kuritegude toimepanijatele lisapiirangute seadmist (nt pedofiilidel jt
seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei võimaldata muuta nime, ravist keelduvate pedofiilide andmete avalikustamine vms).
2.3. 2016. aastaks töötavad Siseministeerium (koostöös Kaitsepolitseiameti ning
Politsei- ja Piirvalveametiga) ning Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuri ja kohtutega) välja mõjutamise ja ähvardamise katsetest teavitamise süsteemi.10
2.4. 2016. aastal töötavad Siseministeerium (koostöös Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirvalveametiga) ning Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuri, kohtutega) välja huvide konflikti vältimise juhised õiguskaitses.11
2.5. 2016. aastal viiakse läbi juhtimiskoolitused nii tipp- kui ka keskastmejuhtidele õiguskaitseasutustes huvide konflikti ennetamiseks ja vältimiseks.12
3. 2015.–2019. aastal tagab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, Sisekaitseakadeemia) regulaarse tehniliste seadmete kaasajastamise ja personali väljaõppe korraldamise13. Politsei- ja Piirivalveamet rakendab narkopolitseinikele
kaasaegset koolitussüsteemi.
3.1. 2016. aastal töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning
Sisekaitseakadeemiaga) välja narkopolitseinike kaasaegse koolitussüsteemi.
4. 2015.–2019. aastal korraldavad Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) ja Justiitsministeerium (prokuratuur) prokuratuuri ja politseiasutuste ühiskoolitused.
5. 2016. aastal arendab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) küberkuritegude menetlemise ja digitõendite käitlemise võimekust, ning loob selleks vajalikud tehnilised
tingimused.14
5.1. 2016. aastaks töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) välja küberkuritegude lahendamise ja digitaalsete tõendite käitlemise tõhustamise
tegevuskava ja tegevusplaani aastani 2020.
5.2. 2016.–2017. aastal töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti
ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega) välja digitõendite säilitamiseks vajalikud IKT lahendused.15
9 Tegevus on kajastatud ka „Korruptsioonivastase strateegia 2013–2020“ alaeesmärgi „Uurimisasutuste
uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohus tava korruptsiooni ärahoidmine“ meetmesse 3.1
„Korruptsioonikuritegude uurimise analüüsivõime kasvatamine“. 10, 11, 12
Tegevus panustab ka „Korruptsioonivastase strateegia 2013–2020“ alaeesmärgi „Avaliku sektori otsuste
ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine“ meetmesse 2.6 „Korruptsiooni ja mõjutamise vältimine
õiguskaitseasutustes ja kohtutes“.
13 Osaliselt Sisejulgeolekufondi toel.
14, 10, 11 Tegevus panustab ka "Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017" rakendusplaani 2014–2017 täitmisse
(rakendusplaan on piiratud käibega dokument). 14
Sisejulgeoleku fondi vahenditega.
9
5.3. 2016.–2017. aastal arendab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet)
küberkriminalistikaalast võimekust.
5.4. 2016. aastal analüüsivad Siseministeerium (koostöös Politsei- ja
Piirivalveametiga), Justiitsministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrakaitse- ja sisejulgeolekuasutuste küberkuritegevusevastase tegevuse võimekust ja töötavad välja
kompetentsimudeli.
5.5. 2017. aastal arendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja
5.6. 2016. aastal koostavad Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
virtuaalvaluutade võimaliku tunnustamise ja kasutamise analüüsi.
6. Rahapesu on kriminaliseeritud vastavalt asjakohastele konventsioonidele ja praktikas
esilekerkinud rakendusprobleemid on kõrvaldatud.
6.1. Siseministeeriumi koostöös Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga täpsustab rahapesu regulatsioon, samuti tuleb saavutada õigussüsteemi suurem
kooskõla Viini-, Palermo- ja Varssavi konventsiooniga 2018. aastaks.
7. 2016.–2019. aastal tagab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)
kriminaalmenetluse tõhusaks ja turvaliseks läbiviimiseks vajaliku varustuse ja töövahendite olemasolu.
8. 2016.–2019. aastal tagab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)
9. Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) tagab tõhusa kriminaalteabe vahetuse ning
kriminaalteavet puudutavate süsteemide koostalitlusvõime ja jälitusvõimekuse parendamise.
10. Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) arendab välja kriminaalteabe ekspertide võrgustikud ning kehtestab teabe jagamise kohustuslikud miinimumstandardid 2017. aastaks.
11. 2015.–2019. aastal tõstab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) kriminaaltulu tuvastamise ja arestimise ning majanduskuritegevusevastase võitluse võimekust.17
11.1. 2015. aastal analüüsib Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga) ning Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) ja Rahandusministeerium (koostöös Maksu- Ja Tolliametiga) majanduskuritegude
menetluspraktika analüüsi.
11.2. 2016. aastal analüüsivad Rahandusministeerium (koostöös Maksu- ja
Tolliametiga), Justiitsministeerium (koostöös Prokuratuuriga) ning
15
Osaliselt Sisejulgeoleku fondi toel. 16
Sisejulgeolekufondi vahenditega. 17
Tegevus panustab ka „Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020“ alaeesmärgi „Uurimisasutuste
uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohus tava korruptsiooni ärahoidmine“ meetmesse 3.1
„Korruptsioonikuritegude uurimise analüüsivõime kasvatamine“.
10
Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) MONEYVAL-i
ekspertide asjakohaseid soovitusi varade arestimise tõhususe tõstmise kohta.
12. 2016.–2017. aastal lisab Rahandusministeerium (Maksu- ja Tolliamet)
tollikontrolliautodesse mobiilse automaatse numbrituvastussüsteemi ning vahetab välja mobiilsed röntgenseadmed18.
13. 2015.–2019. aastal arendab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) rahvusvahelist
operatiivkoostööd (INTERPOL, EUROPOL, FRONTEX) ning tagab sujuva infovahetuse ja osaleb ühisoperatsioonides.
14. 2016. aastal viivad Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga) ning Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) läbi õigusabi taotluse esitamise teadlikkuse koolituse.
Meede 4: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus
Olulised probleemid
CBRN akronüümi kasutatakse erinevates Euroopa Liidu ja NATO dokumentides, kuid Eesti õigusaktides ei ole selle akronüümi tähendust üheselt reguleeritud (akronüüm on abstraktselt
seotud keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaainega ning lõhkeainetega), mistõttu ei ole selge valdkonna tähendus ega ulatus, samuti erinevate ametkondade ülesanded. Samuti on ebaselge, milline riiklik ametkond peaks olema selle valdkonna juhtivasutus.
Demineerimis- ja CBRN valdkond on reageerimise mõttes riiklikult killustunud. Praegu puudub demineerimis- ja CBRN valdkonnas pikaaegne ja konkreetse eesmärgiga
planeerimine, mis oleks aluseks valdkonna arendamisele, tegevuste planeerimisele, koostööle, koolitustele ja väljaõppele ning õppustele. Demineerimis- ja CBRN valdkonna varustuse ja tehnika soetamine on puudulik, kuna valdkonna arendamine ei ole olnud jätkusuutlik
18
Osaliselt Sisejulgeoleku fondi toel. 19
PÄA - Päästeamet 20
SIM - Siseministeerium
Meetme eesmärk: Demineerimise ja CBRN valdkonna võimekus on kasvanud.
võimekus Eestis madal madal madal kasvab kasvab kasvab kasvab .SIM
20
11
(suuremad investeeringud on põhinenud ühekordsetel investeeringutel või USA
valitsusasutuste toetusel) ning samuti ei arvestata varustuse ja tehnika elukaarega.
Eestis on CBRN sündmusele reageerimiseks vajalikud erivõimekused jaotunud erinevate
ametkondade vahel, mistõttu vajab parendamist ametkondade ülene koostöö ning tehnika ristkasutuse võimalikkus.
Praegune demineerimiskeskuse asukoht on valdkonda ja tööiseloomu arvestades selleks
ebasobivas kohas linna keskel, samuti puudub Eestis eraldi keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise ja demineerimiskompleks. Samuti ei ole piisavalt personaalseid
isikukaitsevahendeide (kaitseülikonnad, maskid) ning teadlikkus vahendite kasutamisest ja praktiline kogemus on väiksed.
Raskete pommiülikondade kasutusiga hakkab otsa saama. Amortiseerunud on
väikesemõõtmelised pommirobotid, üksustel puuduvad kinnised pommikonteinerid. Samuti on demineerimistöö tõhusamaks ja ohutumaks muutmiseks vaja väiksemaid mehitamata
lennuvahendeid ehk UAV-sid.
Demineerimisvaldkonnas on oluline tagada piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu ning demineerimismeeskondade piisav isikkoosseis ja ekspertide olemasolu
valdkonna arendamiseks ja väljaõppeks. Samuti ei õpetata seda eriala üheski koolis.
Oodatavad tulemused
Demineerimis- ja CBRN valdkonna arendamiseks on analüüsitud kehtivat õigusruumi ja on
esitatud ettepanekud selle korrastamiseks.
CBRN valdkonnas on Eestis moodustatud ööpäevaringne reageerimisvõimekus, sealhulgas
võimaldatakse varustuse ja tehnika ristkasutust ning on määratud nimetatud valdkonna juhtivasutus (riiklik kontaktpunkt).
Demineerimismeeskondade isikkoosseisude suurus on piisav demineerimistöö ohutuks
läbiviimiseks. Samuti on valdkonnas loodud ekspertide ametikohad teenuste arendamiseks ja väljaõppeks.
CBRN valdkonnas on koostatud riiklik arengukontseptsioon, et valdkonda arendataks ja valmisolekut tõstetaks asutusteülese pikaajalise planeerimise kaudu. Valdkonna vajadusi hinnatakse ametkondadeüleselt.
On loodud pikaajaline planeerimissüsteem demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja varustuse uuendamiseks, sealhulgas on loodud süsteemne lähenemine parimate praktikate
ülevõtmiseks.
Loodud on kaasaegne demineerimisalane infotehnoloogiline lahendus.
CBRN valdkonnas on tõstetud riigiülest võimekust. Valminud on uus demineerimiskompleks
ja tagatud on erinevate materjalide ohutu käitlemine. Selle valdkonna teenistujate elu ja tervise kaitsmine sündmustele reageerimisel on tagatud, sealhulgas on välja vahetatud
vananenud pommiülikonnad, soetatud on uued pommirobotid ja kinnised pommikonteinerid. Samuti on analüüsitud võimalusi võtta kasutusele UAV-d.
Olulised tegevused
1. 2015. aastal kaardistatakse Siseministeeriumi eestvedamisel CBRN valdkonnas pädevate ametkondade ja isikute kohustused seoses intsidentide ennetamise ja tõkestamisega ning neile reageerimisega ning kirjeldatakse valdkonna probleemkohad.
12
1.1. 2015. aastal analüüsitakse Siseministeeriumi eestvedamisel päästetöö ja
demineerimisvaldkonna seoseid CBRN-valdkonnaga (sh õigused ja kohustused) ning vajaduse korral esitatakse ettepanekuid õigusruumi korrastamiseks või
nimetatakse probleemkohad.
1.2. 2015. aastal on Siseministeeriumi (Päästeameti) eestvedamisel moodustatud keemia- ja kiirguskaitse valdkonnas Päästeameti demineerimiskeskuse üksuse
baasil ööpäevaringne reageerimisvõimekus.
1.3. 2015.–2016. aastal analüüsib Siseministeerium (Päästeamet), milline peab olema
demineerimismeeskondade koosseis ja toimimismudel ohutu ja efektiivse töökorralduse tagamiseks, seda võrreldakse olemasolevaga ning tehakse ettepanekud selle tagamiseks. Ettepanekuid võetakse aluseks
demineerimismeeskondade koosseisude muutmiseks või ekspertide ametikohtade loomiseks.
2. 2016. aastal analüüsib Siseministeerium, kas ja milline ametkond peaks olema CBRN valdkonna juhtivasutus, ning kaalub riikliku ressursi viimist ühe ametkonna alla või hindab tehnika ristkasutuse võimalusi.
3. Luuakse pikaajaline planeerimissüsteem demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja varustuse uuendamiseks ning tagatakse on süsteemne lähenemine parimate praktikate
ülevõtmiseks, et demineerimisvõimekust suurendada.
3.1. 2015. aastal koostab Siseministeerium (Päästeamet) päästeala valdkonnas kokkuvõtte, kuidas võetakse praegu üle parimaid praktikaid ning kuidas võiks
seda teha tulevikus.
3.2. 2015.–2020. aastal hindab Siseministeerium (koostöös Päästeametiga) riiklikult ja
süsteemselt demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja –varustuse vajadust koos varustuse elukaare arvestusega, mis on alus pikaajalisele planeerimisele ja soetamisele. 2016. aastal parendab Siseministeerium (Päästeamet,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Arenduskeskus) demineerimis- ja CBRN valdkonna tehnika ja varustuse arvestuse pidamist (arendatakse IT-tehnilisi
lahendusi).
3.3. 2017.–2018. aastal koostatavad Siseministeeriumi eestvedamisel koostöös Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet)
ja Riigikantselei CBRN valdkonna ministeeriumide- ja ametkondadeülese hetkeolukorra analüüsi.
3.4. 2018.–2019. aastal koostatakse Siseministeeriumi eestvedamisel koostöös Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi (Terviseamet) ja Riigikantseleiga CBRN valdkonna arengukontseptsioon, mis on
alus asutusteülesele pikaajalisele planeerimisele.
4. 2015.–2020. aastal jätkatakse Siseministeeriumi eestvedamisel (koostöös Päästeameti,
Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga) regulaarse väljaõppega, et parandada koostööd eriüksustega ja suurendada riiklikku reageerimisvõimekust. 2015.–2020. aastal soetatakse Siseministeeriumi eestvedamisel (koostöös Päästeametiga)
personaalseid isikukaitsevahendeid21, uued pommiülikonnad, pommirobotid ning viiakse läbi koolitusi. Analüüsitakse võimalusi võtta kasutusele UAV-d.
21
Sisejulgeoleku fondi toel.
13
5. 2017. aastal luuakse Siseministeeriumi eestvedamisel (koostöös Siseministeeriumi
infotehnoloogia ja arenduskeskuse ning Päästeametiga) infotehnoloogiline lahendus22, mis võimaldab turvaliselt talletada ja analüüsida demineerimisalast andmestikku.
6. 2020. aastaks parendatakse Siseministeeriumi eestvedamisel (Päästeamet) demineerijate töötingimusi, samuti rajatakse EOD ja CBRN tarbeks kompleks23.
Meede 5: Isikute ja objektide kaitse
Tagatakse riiklike institutsioonide valvamise võimekus, valvates objekte ja osutades isikukaitset. Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.
Meede 6: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid
Rakendatakse tegevusi, mis võimaldavad kiire reageerimise erioperatsioonide tegemiseks üle
Eesti ja tagavad valmisoleku tulla toime massirahutustega. Detailsed tegevused sisalduvad
piiratud käibega dokumendis.
22; 23
Sisejulgeolekufondi vahenditega.
14
Rahastamiskava
Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2016–2019 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Sisejulgeoleku
suurendamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta esitatakse lisataotlused riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajal. Programm ajakohastatakse vajadusel kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus
tagamaks kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Riigieelarve tegelike võimaluste selgumisel vaadatakse üle nii
Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ maksumus aastate kaupa
arengukava eesmärgid kui ka siseturvalisuse teenused üldisemalt ning otsustatakse, milliseid eesmärke ja teenuseid korrigeerida. Programmi rahastamiskava aastateks 2015–2020 täpsustatakse peale 2015. aasta riigieelarve seadusemuudatuste ja 2016. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning sisendi andmise järgselt riigi eelarvestrateegia 2017–2020 koostamisse. STAK programmi toetavate tegevuste ja
ressursi täpsem kajastamine teiste arengudokumentide raames toimub vastava dokumendi koostaja otsusel.
Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri
Lisataotluse nimetus 2016 2017 2018 2019 Valdkondlikud arengukavad, mille raames on
lisavajadus esitatud
E-residendi taotluste menetlemine ja kontrolli teostamine
Küberkuritegevuse väljaselgitamise võimekuse arendamine Küberkuritegude menetlemise üksuste struktuur ja töökorraldus on korrastatud vastavalt visiooni dokumendile