Seksuaalne areng ja vaimupuue

Seksuaalne areng ja vaimupuue

Siim Värv

Oktoober 2010

Siim Värv, Oktoober 2010 2

Lapse seksuaalne areng0-2 a

• Huvi keha, ka suguelundite vastu

• Spontaanne seksuaalne erutus

• Hooldajate puudutuste nautimine

• Alastioleku nautimine

• Võimaliku seksuaalvägivalla märgid • Laps kardab või tõrjub hooldajate puudutusi.

Siim Värv, Oktoober 2010 3

Lapse seksuaalne areng2-5 a

• Oma suguelundite katsumine • Samasooliste laste üksteise

kehade uurimine• Alasti olemise nautimine.• Laps kasutab erinevate kehaga

seotud protsesside kirjeldamiseks oma sõnu.

• Võimaliku seksuaalvägivalla märgid • Laps usub järjekindlalt, et ta on

vastassugupoole esindaja või ta tahab saada vastassugupoole esindajaks.

• Vaatamata sellele, et lapsega on räägitud privaatsusest ja viisakusest, tahab ta endiselt pidevalt teiste inimeste ees alasti olla või oma suguelundeid katsuda.

• Mängudes esineb seksuaalne tegevus, mis on füüsiliselt ohtlik või valuline.

• Mängudes esineb oraalne kontakt suguelunditega.

• Laps imiteerib alasti olles seksuaalvahekorda või on seksuaalvahekorras.

• Laps sisestab näpud või mõne eseme teise lapse tuppe või pärakusse.

• Laps sunnib füüsiliselt või verbaalselt teist last imiteerima seksuaalse alatooniga tegevusi.

• Laps esitab pidevalt seksuaalsusega seotud küsimusi või puudutab antud teemat äärmiselt sagedasti.

Siim Värv, Oktoober 2010 4

Lapse seksuaalne areng5-8 a

• Laps mängib uudishimust ajendatud seksuaalseid mänge sama- ja vastassoost sõpradega.

• Laps rahuldab ennast aeg-ajalt, kusjuures mõnedele selles vanuses lastele saab eneserahuldamise eesmärgiks pigem seksuaalse naudingu saamine.

• Laps kasutab oma sõnu viidates kehaosadele ja seksuaalsusele.

• Märgid, mis viitavad sellele, et laps ei saa aru sooidentiteedist, selle püsivusest ja järjekindlusest.

• Märgid, mis viitavad võimalikule seksuaalvägivallale või seksuaalsele ärakasutamisele

• Teadmised soojätkamise kesksete aspektide kohta on puudulikud.

• Ei ole võimeline omaks võtma ühiskonnas väljakujunenud norme, mis puudutavad alasti olemist, privaatsust ja teiste austamist sotsiaalsetes suhetes.

Siim Värv, Oktoober 2010 5

Lapse seksuaalne areng9-12 a

• Kohtingud („käimine“).• Füüsiline lähedus

(suudlemine, hellitamine).• Eneserahuldamine.• Kõrgendatud huvi

seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema).

• Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine).

• Seksuaalelu varajane alustamine.

• Kohanemisraskused homoseksuaalse või biseksuaalsuse orientatsiooniga.

• Raskused oma kehaga leppimisega.

• Sotsiaalsete oskuste puudujäägid.

Siim Värv, Oktoober 2010 6

Siim Värv, Oktoober 2010 7

Seksuaalareng

• Oraalne faas (0-14 kuud)– Suu oluliseimaks keskkonna avastajaks– Üks kehaosa mõnusam kui teised– Teiste ja enda keha puudutamine– Alastioleku nautimine – Masturbeerimine puudub

Siim Värv, Oktoober 2010 8

• Anaalne faas (14-36 kuud)– Head tunded peamiselt alakehast– Mäng eritistega– “mina” areng– Tegutsemine enne mõtlemist

Siim Värv, Oktoober 2010 9

• Genitaalne faas (3-4 aastat)– Soorollikäitumine– Masturbeerimise avastamine– Kehaosade nimetused– Tegutsemine koos teistega

Siim Värv, Oktoober 2010 10

• Intuitsioonifaas (4-6 aastat)– Füüsiline kotakt jätkuvalt oluline– Hakkab arenema häbitunne– Piiride katsetamine– Ropendamine– Seksuaalsed mängud

Siim Värv, Oktoober 2010 11

• Hiline faas (6-8 aastat)– Armumine (ilma füüsilise kontaktita)– Suudlemise proovimine– Selgineb sõpruse ja armastuse vahe– Eelistatakse omasoolisi kaaslasi– Uudishimu seksuaalsuse vastu suur

Siim Värv, Oktoober 2010 12

• Eristamise faas (8-10 aastat)– Põhjus-tagajärg seosed– Fantaasiad– Tegutsemine omasoolistega, ka

omasoolisesse kaaslasesse armumine– Heteroseksuaalsuse rõhutamine– Seks on vastik

Siim Värv, Oktoober 2010 13

• Puberteedi algusfaas (10-12 aastat)– Kas olen normaalne?– Keha ja fantaasiate häbenemine– Huvi vastassugupoole vastu– Arengukiirus väga erinev

Siim Värv, Oktoober 2010 14

Siim Värv, Oktoober 2010 15

Sotsiaal-emotsionaalne areng

• I Adaptsioonifaas (0-6 kuud)– Oma keha avastamine– Suhtlus füüsilisel tasandil

– Hirm, viha, erutus, rahulolu– Autoagressioon

Siim Värv, Oktoober 2010 16

• II Esimene sotsialiseerumise faas (6-18 kuud)– Teiste inimeste avastamine– Struktuuri ja turvaelementide vajadus

– Hirm, kiindumus, viha– Agressioon füüsilisele keskkonnale

Siim Värv, Oktoober 2010 17

• III Esimese idividuaiseerimise faas (18-36 kuud)– Kommunikatsioon teistega distantsilt– Enda indiviidina nägemine– “tahan olla sõltumatu”– Turvatudnde ja kaitse vajadus– Tunnete nimed selged, kuid ei suuda tundeid

kontrollida– Kommunikatsioon suunatud autoriteedile

– Agressioon teistele inimestele

Siim Värv, Oktoober 2010 18

• IV Ego struktuuri faas (3-7 aastat)– MINA– Sotsiaalsed kontaktid, kuid alustamiseks

vajalik täiskasvanu abi– Häbitunde tekkimine– Sotsiaalsete reeglite aktsepteerimine

– Agressioon kotrollitav, teiste vastu ning salajane

Siim Värv, Oktoober 2010 19

• V Eneseteadlikkuse faas (7-12 aastat)– Süütunde lõplik väljakujuemine– Eneseteadlikkuse areng– Tunnete kontrollimine

– Agressioon verbaalne

Siim Värv, Oktoober 2010 20

Siim Värv, Oktoober 2010 21

Iga käitumine on kommunikeerumineIga käitumine on kommunikeerumine

Iga käitumine on õpitud käitumineIga käitumine on õpitud käitumine

Siim Värv, Oktoober 2010 22

Väärkohtlemise sümptomid

• Masendus ja enesehävitusvajalikkus– Ka muutused söögieelistustes

• Erksusseisundi ja keskendumise muutused• Vältiv käitumine ja hirmud• Tegutsemine alla oma võimete• Kehapildi muutused• Seksuaalsed muutused• Somaatilised sümptomid

Siim Värv, Oktoober 2010 23

• Füüsilised ilmingud– Valu, veri, eritised suguelunditel– Suguhaigused– Rasedus– Spermajäljed

Siim Värv, Oktoober 2010 24

• Verbaalsed ja mitteverbaalsed ilmingud– Juhtunust rääkimine

• Kirjutamine• Joonistamine• Mängimine

Siim Värv, Oktoober 2010 25

• Psühholoogilised ja käitumuslikud ilmingud– Depressiivsus– Vältiv käitumine

• Teatud paigad, inimesed

– Negatiivne minapilt– Usaldamatus– Agressioon– Filmimise/pildistamise kartus– Ülemäärane sõltuvus hooldajast

Siim Värv, Oktoober 2010 26

Siim Värv, Oktoober 2010 27

Ütle EI

• Ütlen: “Ei”

• Lahkun sündmuskohast

• Räägin niipea kui võmalik täiskasvanule

Siim Värv, Oktoober 2010 28

Seksuaalkasvatuse eesmärgid

• Seksuaalse arengu toetamine

• Väärkohtlemise ennetamine

• Oskuste suurendamine

• Adekvaatse minapildi kujundamine

• Hirmude ja tabude vähendamine

• Haiguste vältimine

• Hügieenioskuste suurendamine

Siim Värv, Oktoober 2010 29

Vajadus seksuaalkasvatuse järele

• Klient hakkab küsima seksi kohta

• Kliendi käitumine viitab vajadusele

• Omaksed viitavad vajadusele

• Vajaduse põhjustab ootamatu olukord

• Juhendajad/õpetajad näevad probleemi

Siim Värv, Oktoober 2010 30

• Anatoomia, füsioloogia

• Hügieen

• Erinevad (ohu)situatsioonid

• Emotsioonidega toimetulek

• Suhete loomise toetamine

• Masturbeerimise õppimine

• Seksiõpe

Siim Värv, Oktoober 2010 31

Kirjandust

• “Laste seksuaalkasvatus”, Raisa Cacciatore, Varrak 2008

• “Seksuaalsus ja vaimupuue”, Moonika Salumaa, Ain Klassen, Eesti Tegevusterapeutide Liit

• “Seksuaalkasvatus. Õpetajaraamat”, Merike Kull, Kai Part jt, 2005

• “Päästke poisid”, Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila, Varrak 2009

• “Nii kuum on tunne”, Pia Brandt, Erja Korteniemi-Poikela, Raisa Cacciatore, Maarit Huovinen, Menu 2010

• “Seksuaalsus eri kultuurides”, Pirkko Brusila, Medicina • www.amor.ee• www.ippf.com