Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng https ://www.youtube.com/watch?v=_1Zwd4B_Zqw
Ülemaailmne veepäev
Vesi ja kestlik areng
https://www.youtube.com/watch?v=_1Zwd4B_Zqw
Ülevaade
• Ülemaailmne veepäev, vesi ja kestlik areng
• Eesti vete seisund
• Vee seisundit mõjutavad tegevused
Ülemaailmne veepäev
Vesi ja kestlik areng
• 22. märtsil tähistati ülemaailmselt
veepäeva, mille peateemaks oli seekord
vesi ja kestlik areng (ka säästlik või
jätkusuutlik areng)
• Veepäeva tähistatakse 22. korda,
varasematel aastatel on tähelepanu all
olnud veega seoses ka haridus, linnad,
energia, naised, areng, tulevik,
õnnetused, elu, kultuur, veepuudus,
tervis, piiriveekogud, toiduvarud, koostöö
jms.
• Veepäeva tähistamiseks korraldatakse
teavituskampaaniaid, arutelusid,
konverentse, ühisalgatusi, koolitusi jms
veega seotud probleemsete teemade
paremaks mõistmiseks
Vesi ja kestlik areng
Maailma linnad, tööstuse ja energeetika areng
• Vesi ja linnade areng• Iga teine inimene maailmas elab linnas. Selle lause lugemise ajal kolis maailmas kusagil linna elama umbes 4
inimest.
• 93% linnastumisest leiab aset vaestes või arenevates riikides.
• Aastaks 2050 kolib linnadesse elama täiendavalt 2,5 miljardit inimest.
• Kiiresti kasvavates linnades kus elab kuni 500 000 inimest, puudub reovee puhastamise ja kogumise süsteem või
see ei tööta korralikult.
• Vesi ja tööstus• Ühe paberilehe tootmiseks kulub umbes 10 liitrit vett, 500 grammi plastiku tootmiseks kulub aga 91 liitrit
• Tootmise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine, mitte aga veesäästu suurendamine.
• Võrreldes 2000 aastaga kasvab aastaks 2050 ülemaailmne tootmisvee vajadus ligikaudu 400%.
• Vesi ja energia• Energia saamiseks on vaja vett ja vee saamiseks on vaja energiat.
• 80% energiast tuleb soojuselektrijaamadest, kus elektrigeneraatorite jaoks kuumutatakse ja jahutatakse vett
• Hüdroenergia osakaal elektritootmises on umbes 16%, Eestis alla 1%
• Järgmise 20 aasta jooksul rajatakse maailmas täiendavalt 3700 suurt paisu, et kahekordistada hüdroenergia
tootmist.
Vesi ja kestlik areng
Toit, tervis, võrdsus ja puhas loodus
• Vesi ja toit• Arenenud riikide inimesed kulutavad iga päev pea 7 500 liitrit vett, seda peamiselt toiduga seoses.
• 70% maailmas kasutavast vees läheb põllumajanduse jaoks.
• 2050 aastal vajatakse maailmas 60% rohkem toitu, arenevates riikides rohkem kui 100%.
• Majanduse ning heaolu kasv asendab senise teravilja põhise toidu liha ja piimatoodetega. Ühe kilo riisi tootmiseks
kulub ligikaudu 3 500 liitrit vett, ühe kilo sealiha tootmiseks kulub aga 15 000 liitrit vett.
• Vesi, tervis ja võrdõiguslikkus• Inimene koosneb 50-65%, vastsündinud 78% ulatuses veest, hügieenilise eluks on vaja 7,5 liitrit puhast vett
päevas.
• 748 miljonil inimesel maailmas puudub võimalus saada joogivett, 2,5 miljardit on hädas sanitaartingimustega.
• 107 miljardit dollarit aastas kulub järgmisel viie aasta jooksul veekvaliteedi parandamiseks
• 200 miljonit tundi päevas kulutavad arenevate riikide naised vee kandmiseks ja toomiseks, see võib võtta kuni
25% päeva tegevustest.
• Vesi ja looduse puhtus• Metsad, märgalad ja rohumaad on veeringluse osad – ilma veeta poleks puhast loodust ja ilma puhta looduseta
poleks puhast vett.
Eesti jõgede, järvede
ja rannikuvee seisund• Varem pole olnud Eesti vete seisundi
kohta nii põhjalikke hinnanguid.
• Varem pole nii paljude näitajate alusel
vete seisundit mõõdetud.
• 10 aastat tagasi me arvasime, et vete
seisund on üldiselt hea ning on mõningaid
probleeme.
• Täna me teame, et paljudes veekogudes
ei ole seisund hea.
• Aastal 2010 tehtud hinnangute kohaselt
oli Eesti vete seisund Euroopas parim.
• Muutused vete seisundis kuni 2012-2014
aastani:
2%
60%
30%
8% väga hea
hea
kesine
halb
väga halb
hindamata
2%
60%
31%
7%
väga hea
hea
kesine
halb
väga halb
5%
93%
2%
Hea
Hindamata
Halb
Vete seisundi keemilised näitajad
(veekogumite arvu alusel)
Hea 41
Hindamata 696
Halb 13
Vete seisundi ökoloogilised näitajad
(veekogumite arvu alusel)
Väga hea 12
Hea 452
Kesine 233
Halb 49
Väga halb 3
Vete seisundi üldine hinnang
(veekogumite arvu alusel)
Väga hea 12
Hea 450
Kesine 226
Halb 57
Väga halb 3
Hindamata 1
Vete seisundi
halvenemise põhjused
• Halba keemilist seisundit põhjustavad elavhõbe,
nikkel, fenoolid, pentaklorofenool, diklorometaan,
DEPH (ftalaat).
• Mitte head ökoloogilist seisundit põhjustavad
lämmastik ja fosfor, rohke veetaimestik, kalade
vähesus.
• Peamised vete seisundi mõjutajad:• Saasteained nagu lämmastik ja fosfor - põhjustavad
veekogudes kinnikasvamist, taimestiku või vetikate
vohamist, hapnikupuudust.
• Ohtlikud saasteained nagu elavhõbe, kaadmium, vask,
tsink, kroom, plii, benseen, fenoolid, ravimite jäägid,
taimekaitsevahendite jäägid jms - on vee-elustikule,
taimestikule ning inimese tervisele ohtlikud,
soodustades tervisehäireid ja haiguste teket.
• Jõgede paisutamine - takistab vee, vee-elustiku ja
taimestiku vaba liikumist veekogus, selle tulemusena
kahjustuvad looduslikud elupaigad, kalastik, veekogude
kaldad ja põhi ning halveneb vee kvaliteet veekogudes.
• Väga heas seisundis olevad veekogud:• Punabe jõgi Saaremaal, Kaave jõgi
Jõgevamaal, Võhandu jõgi Räpina paisust
alates, Õhne jõgi, Mustajõgi ja Peetri jõgi
Võrumaal, Karujärv, Nohipalu Mustjärv
• Halvas või väga halvas seisundis olevad
veekogud:• Halliste jõgi, Ikla jõgi, Navesti jõgi, Prandi
jõgi, Rauakõrve oja, Taebla jõgi, Tiskre
oja, Pääsküla jõgi, Emajõgi, Erra jõgi,
Koreli oja, Piusa jõgi, Rannapungerja jõgi,
Harku järv, Selja jõgi, Pihkva järv
• Keemilise seisundi ja ohtlike ainete tõttu
mitte heas seisundis:• Kroodi oja, Kohtla jõgi, Narva VH, Narva
jõe ülemjooks, Purtse jõgi, Narva-Kunda
rannikuvesi, Haapsalu laht, Matsalu laht,
Liivi laht, Pärnu laht, Kassari laht, Väike
Väin, Väinameri.
Põhjavee seisund• Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogum• Põhjaveekogumi üldseisund on halb.
• Põhjaveekogumi keemiline seisund on halb
fenoolide, sulfaatide ja naftasaaduste ülemäärase
sisalduse tõttu.
• Koguseline seisund on halb põlevkivikaevanduste
veekõrvalduse tõttu.
• Kokku on 39st põhjaveekogumist halvas
seisundis 8 ning 10 põhjaveekogumi
seisund on ohustatud, ülejäänud on heas
seisundis.
• Mitte head põhjavee seisundit ning ohtu
põhjustavad:• Lekked endistelt tööstus- ja
sõjaväealadelt, jääkreostus
• Kaevandamisega seotud tegevused
kaevandustes ja karjäärides, kui vett
pumbatakse põhjaveekihist välja või
juhitakse hiljem tagasi.
• Põllumajandusega seotud tegevustest, kui
taimekaitsevahendite ning toitainete jäägid
sattuvad põhjavette
• Lekked aladelt, kus kanalisatsiooni pole
ning kus individuaalsed
reoveepuhastussüsteemid ei tööta
nõuetekohaselt
• Veevõtt erinevaks otstarbeks, sh olme ja
tööstuse jaoks
Reoveepuhastitest veekogudesse
juhitav heitvesi ja saasteained• Heitvett ja saasteaineid tohib veekokku juhtida ainult loa
alusel.
• Kui heitvett puhastatakse ja see immutatakse
pinnasesse oma kinnistu piires, siis selleks luba vaja
pole, küll aga tuleb kooskõlastada imbväljaku
ehitustegevus kohalikus omavalitsuses.
• Heitvett tohib pinnasesse immutada ainult seal, kus
reoveekogumisala pole, enamasti linnast väljas.
• Torude kaudu veekogudesse juhitava fosfori ja
lämmastiku kogused (fosforit 70 tonni, lämmastikku
1230 tonni):
• Osa torusid on lasevad saasteaineid vette ilma loata,
neist tulevate saasteainete koguse kohta puudub täpne
ülevaade.
Saasteained põldudelt
ja metsast• Hajukoormuse mõju avaldub saasteainete
lekkimise, valgumise ja hajusalt
veekogudesse kandumisena.
• Hajukoormuse allikad on põllud, metsad,
karjäärid, teed ja tänavad, loomade
karjatamine, lekked ehitistest, objektidelt,
torustikest jms.
• Põllumajandusega seotud hajukoormuse
peamiseks tagajärjeks on liigne
lämmastikusisaldus veekogudes.
• Senine lämmastiku koormuse
kasvutendents tuleb pöörata langusele.
• Järgnevatel aastatel on Läänemere
seisundi parandamiseks vaja kõikidel
Läänemere riikidel vähendada merre
jõudva fosfori ja lämmastiku hulka.
• Eesti peab vähendama jõgede kaudu
merre jõudvat lämmastikku ligikaudu 1800
tonni ja fosforit ligikaudu 320 tonni.
0
500
1000
1500
2000
199
21
99
31
99
41
99
51
99
61
99
71
99
81
99
92
00
02
00
12
00
22
00
32
00
42
00
52
00
62
00
72
00
82
00
92
01
02
01
12
01
22
01
3
Keila
0
200
400
600
800
1000
1200
199
21
99
31
99
41
99
51
99
61
99
71
99
81
99
92
00
02
00
12
00
22
00
32
00
42
00
52
00
62
00
72
00
82
00
92
01
02
01
12
01
22
01
3
Kunda
0
50
100
150
200
250
300
350
199
21
99
31
99
41
99
51
99
61
99
71
99
81
99
92
00
02
00
12
00
22
00
32
00
42
00
52
00
62
00
72
00
82
00
92
01
02
01
12
01
22
01
3
Leivajõgi
0
5000
10000
15000
20000
Narva
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
199
21
99
31
99
41
99
51
99
61
99
71
99
81
99
92
00
02
00
12
00
22
00
32
00
42
00
52
00
62
00
72
00
82
00
92
01
02
01
12
01
22
01
3
Pärnu
0
500
1000
1500
2000
199
7
199
8
199
9
200
0
200
1
200
2
200
3
200
4
200
5
200
6
200
7
200
8
200
9
201
0
201
1
201
2
201
3
Pirita
Lämmastiku ja fosfori
allikad
3%
59%2%
1%
35%
Lämmastiku allikadLekkivadsõnnikuhoidladPõllumaa
Asulate reovesi
Lageraie
Turbaalad
KanaliseerimataelanikkondKaevandused,karjääridLoodus
3%
30%
8%
1%1%
1%
56%
Fosfori allikad LekkivadsõnnikuhoidladPõllumaa
Asulate reovesi
Lageraie
Turbaalad
KanaliseerimataelanikkondKaevandused,karjääridLoodus
Eestist pärit lämmastik Läänemerre
Kõikide Läänemereriikide
lämmastik merre
Otse
Jõed
Trend
Otse
Jõed
Trend
Kõige suuremat koormust
kannatavad jõed Eestis
• Lääne-Eesti vesikonnas:• Keila, Maidla, Vääna, Pirita,
Vasalemma, Munalaskme,
Vihterpalu, Taebla, Kasari,
Vastsemõisa, Vändra, Prandi
• Ida-Eesti vesikonnas:• Elva jõgi, Ilmatsalu, Mustajõgi,
Tarvastu, Õhne, Rõngu, Purtsi,
Väike-Emajõgi, Võhandu
Millele tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata
Lõheliste ja karplaste elupaikadena
kaitset vajavate veekogude vastavus
veekvaliteedi nõuetele
Ohtlikud ainete sisaldused veekogudes:
• Tsinki mitte rohkem kui 10µg/l• Emajõgi-Rannu-Jõesuu kuni 15µg/l
• Narva-Vasknarva kuni 44µg/l
• Kunda jõgi suudmes kuni 35µg/l
• Tiskre oja kuni 14µg/l
• Kurna oja Ülemiste järve kuni 1740µg/l
• Vaske mitte rohkem kui 15µg/l• Kunda jõgi suudmes kuni 35µg/l
• Kroomi mitte rohkem kui 5µg/l• Narva-Vasknarva 9,5µg/l
Täiendav teavewww.envir.ee
www.keskkonnaagentuur.ee