Top Banner
Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng https ://www.youtube.com/watch?v=_1Zwd4B_Zqw
14

Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Jun 04, 2020

Download

Documents

dariahiddleston
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Page 1: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Ülemaailmne veepäev

Vesi ja kestlik areng

https://www.youtube.com/watch?v=_1Zwd4B_Zqw

Page 2: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Ülevaade

• Ülemaailmne veepäev, vesi ja kestlik areng

• Eesti vete seisund

• Vee seisundit mõjutavad tegevused

Page 3: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Ülemaailmne veepäev

Vesi ja kestlik areng

• 22. märtsil tähistati ülemaailmselt

veepäeva, mille peateemaks oli seekord

vesi ja kestlik areng (ka säästlik või

jätkusuutlik areng)

• Veepäeva tähistatakse 22. korda,

varasematel aastatel on tähelepanu all

olnud veega seoses ka haridus, linnad,

energia, naised, areng, tulevik,

õnnetused, elu, kultuur, veepuudus,

tervis, piiriveekogud, toiduvarud, koostöö

jms.

• Veepäeva tähistamiseks korraldatakse

teavituskampaaniaid, arutelusid,

konverentse, ühisalgatusi, koolitusi jms

veega seotud probleemsete teemade

paremaks mõistmiseks

Page 4: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Vesi ja kestlik areng

Maailma linnad, tööstuse ja energeetika areng

• Vesi ja linnade areng• Iga teine inimene maailmas elab linnas. Selle lause lugemise ajal kolis maailmas kusagil linna elama umbes 4

inimest.

• 93% linnastumisest leiab aset vaestes või arenevates riikides.

• Aastaks 2050 kolib linnadesse elama täiendavalt 2,5 miljardit inimest.

• Kiiresti kasvavates linnades kus elab kuni 500 000 inimest, puudub reovee puhastamise ja kogumise süsteem või

see ei tööta korralikult.

• Vesi ja tööstus• Ühe paberilehe tootmiseks kulub umbes 10 liitrit vett, 500 grammi plastiku tootmiseks kulub aga 91 liitrit

• Tootmise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine, mitte aga veesäästu suurendamine.

• Võrreldes 2000 aastaga kasvab aastaks 2050 ülemaailmne tootmisvee vajadus ligikaudu 400%.

• Vesi ja energia• Energia saamiseks on vaja vett ja vee saamiseks on vaja energiat.

• 80% energiast tuleb soojuselektrijaamadest, kus elektrigeneraatorite jaoks kuumutatakse ja jahutatakse vett

• Hüdroenergia osakaal elektritootmises on umbes 16%, Eestis alla 1%

• Järgmise 20 aasta jooksul rajatakse maailmas täiendavalt 3700 suurt paisu, et kahekordistada hüdroenergia

tootmist.

Page 5: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Vesi ja kestlik areng

Toit, tervis, võrdsus ja puhas loodus

• Vesi ja toit• Arenenud riikide inimesed kulutavad iga päev pea 7 500 liitrit vett, seda peamiselt toiduga seoses.

• 70% maailmas kasutavast vees läheb põllumajanduse jaoks.

• 2050 aastal vajatakse maailmas 60% rohkem toitu, arenevates riikides rohkem kui 100%.

• Majanduse ning heaolu kasv asendab senise teravilja põhise toidu liha ja piimatoodetega. Ühe kilo riisi tootmiseks

kulub ligikaudu 3 500 liitrit vett, ühe kilo sealiha tootmiseks kulub aga 15 000 liitrit vett.

• Vesi, tervis ja võrdõiguslikkus• Inimene koosneb 50-65%, vastsündinud 78% ulatuses veest, hügieenilise eluks on vaja 7,5 liitrit puhast vett

päevas.

• 748 miljonil inimesel maailmas puudub võimalus saada joogivett, 2,5 miljardit on hädas sanitaartingimustega.

• 107 miljardit dollarit aastas kulub järgmisel viie aasta jooksul veekvaliteedi parandamiseks

• 200 miljonit tundi päevas kulutavad arenevate riikide naised vee kandmiseks ja toomiseks, see võib võtta kuni

25% päeva tegevustest.

• Vesi ja looduse puhtus• Metsad, märgalad ja rohumaad on veeringluse osad – ilma veeta poleks puhast loodust ja ilma puhta looduseta

poleks puhast vett.

Page 6: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Eesti jõgede, järvede

ja rannikuvee seisund• Varem pole olnud Eesti vete seisundi

kohta nii põhjalikke hinnanguid.

• Varem pole nii paljude näitajate alusel

vete seisundit mõõdetud.

• 10 aastat tagasi me arvasime, et vete

seisund on üldiselt hea ning on mõningaid

probleeme.

• Täna me teame, et paljudes veekogudes

ei ole seisund hea.

• Aastal 2010 tehtud hinnangute kohaselt

oli Eesti vete seisund Euroopas parim.

• Muutused vete seisundis kuni 2012-2014

aastani:

2%

60%

30%

8% väga hea

hea

kesine

halb

väga halb

hindamata

2%

60%

31%

7%

väga hea

hea

kesine

halb

väga halb

5%

93%

2%

Hea

Hindamata

Halb

Vete seisundi keemilised näitajad

(veekogumite arvu alusel)

Hea 41

Hindamata 696

Halb 13

Vete seisundi ökoloogilised näitajad

(veekogumite arvu alusel)

Väga hea 12

Hea 452

Kesine 233

Halb 49

Väga halb 3

Vete seisundi üldine hinnang

(veekogumite arvu alusel)

Väga hea 12

Hea 450

Kesine 226

Halb 57

Väga halb 3

Hindamata 1

Page 7: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Vete seisundi

halvenemise põhjused

• Halba keemilist seisundit põhjustavad elavhõbe,

nikkel, fenoolid, pentaklorofenool, diklorometaan,

DEPH (ftalaat).

• Mitte head ökoloogilist seisundit põhjustavad

lämmastik ja fosfor, rohke veetaimestik, kalade

vähesus.

• Peamised vete seisundi mõjutajad:• Saasteained nagu lämmastik ja fosfor - põhjustavad

veekogudes kinnikasvamist, taimestiku või vetikate

vohamist, hapnikupuudust.

• Ohtlikud saasteained nagu elavhõbe, kaadmium, vask,

tsink, kroom, plii, benseen, fenoolid, ravimite jäägid,

taimekaitsevahendite jäägid jms - on vee-elustikule,

taimestikule ning inimese tervisele ohtlikud,

soodustades tervisehäireid ja haiguste teket.

• Jõgede paisutamine - takistab vee, vee-elustiku ja

taimestiku vaba liikumist veekogus, selle tulemusena

kahjustuvad looduslikud elupaigad, kalastik, veekogude

kaldad ja põhi ning halveneb vee kvaliteet veekogudes.

• Väga heas seisundis olevad veekogud:• Punabe jõgi Saaremaal, Kaave jõgi

Jõgevamaal, Võhandu jõgi Räpina paisust

alates, Õhne jõgi, Mustajõgi ja Peetri jõgi

Võrumaal, Karujärv, Nohipalu Mustjärv

• Halvas või väga halvas seisundis olevad

veekogud:• Halliste jõgi, Ikla jõgi, Navesti jõgi, Prandi

jõgi, Rauakõrve oja, Taebla jõgi, Tiskre

oja, Pääsküla jõgi, Emajõgi, Erra jõgi,

Koreli oja, Piusa jõgi, Rannapungerja jõgi,

Harku järv, Selja jõgi, Pihkva järv

• Keemilise seisundi ja ohtlike ainete tõttu

mitte heas seisundis:• Kroodi oja, Kohtla jõgi, Narva VH, Narva

jõe ülemjooks, Purtse jõgi, Narva-Kunda

rannikuvesi, Haapsalu laht, Matsalu laht,

Liivi laht, Pärnu laht, Kassari laht, Väike

Väin, Väinameri.

Page 8: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Põhjavee seisund• Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogum• Põhjaveekogumi üldseisund on halb.

• Põhjaveekogumi keemiline seisund on halb

fenoolide, sulfaatide ja naftasaaduste ülemäärase

sisalduse tõttu.

• Koguseline seisund on halb põlevkivikaevanduste

veekõrvalduse tõttu.

• Kokku on 39st põhjaveekogumist halvas

seisundis 8 ning 10 põhjaveekogumi

seisund on ohustatud, ülejäänud on heas

seisundis.

• Mitte head põhjavee seisundit ning ohtu

põhjustavad:• Lekked endistelt tööstus- ja

sõjaväealadelt, jääkreostus

• Kaevandamisega seotud tegevused

kaevandustes ja karjäärides, kui vett

pumbatakse põhjaveekihist välja või

juhitakse hiljem tagasi.

• Põllumajandusega seotud tegevustest, kui

taimekaitsevahendite ning toitainete jäägid

sattuvad põhjavette

• Lekked aladelt, kus kanalisatsiooni pole

ning kus individuaalsed

reoveepuhastussüsteemid ei tööta

nõuetekohaselt

• Veevõtt erinevaks otstarbeks, sh olme ja

tööstuse jaoks

Page 9: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Reoveepuhastitest veekogudesse

juhitav heitvesi ja saasteained• Heitvett ja saasteaineid tohib veekokku juhtida ainult loa

alusel.

• Kui heitvett puhastatakse ja see immutatakse

pinnasesse oma kinnistu piires, siis selleks luba vaja

pole, küll aga tuleb kooskõlastada imbväljaku

ehitustegevus kohalikus omavalitsuses.

• Heitvett tohib pinnasesse immutada ainult seal, kus

reoveekogumisala pole, enamasti linnast väljas.

• Torude kaudu veekogudesse juhitava fosfori ja

lämmastiku kogused (fosforit 70 tonni, lämmastikku

1230 tonni):

• Osa torusid on lasevad saasteaineid vette ilma loata,

neist tulevate saasteainete koguse kohta puudub täpne

ülevaade.

Page 10: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Saasteained põldudelt

ja metsast• Hajukoormuse mõju avaldub saasteainete

lekkimise, valgumise ja hajusalt

veekogudesse kandumisena.

• Hajukoormuse allikad on põllud, metsad,

karjäärid, teed ja tänavad, loomade

karjatamine, lekked ehitistest, objektidelt,

torustikest jms.

• Põllumajandusega seotud hajukoormuse

peamiseks tagajärjeks on liigne

lämmastikusisaldus veekogudes.

• Senine lämmastiku koormuse

kasvutendents tuleb pöörata langusele.

• Järgnevatel aastatel on Läänemere

seisundi parandamiseks vaja kõikidel

Läänemere riikidel vähendada merre

jõudva fosfori ja lämmastiku hulka.

• Eesti peab vähendama jõgede kaudu

merre jõudvat lämmastikku ligikaudu 1800

tonni ja fosforit ligikaudu 320 tonni.

0

500

1000

1500

2000

199

21

99

31

99

41

99

51

99

61

99

71

99

81

99

92

00

02

00

12

00

22

00

32

00

42

00

52

00

62

00

72

00

82

00

92

01

02

01

12

01

22

01

3

Keila

0

200

400

600

800

1000

1200

199

21

99

31

99

41

99

51

99

61

99

71

99

81

99

92

00

02

00

12

00

22

00

32

00

42

00

52

00

62

00

72

00

82

00

92

01

02

01

12

01

22

01

3

Kunda

0

50

100

150

200

250

300

350

199

21

99

31

99

41

99

51

99

61

99

71

99

81

99

92

00

02

00

12

00

22

00

32

00

42

00

52

00

62

00

72

00

82

00

92

01

02

01

12

01

22

01

3

Leivajõgi

0

5000

10000

15000

20000

Narva

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

199

21

99

31

99

41

99

51

99

61

99

71

99

81

99

92

00

02

00

12

00

22

00

32

00

42

00

52

00

62

00

72

00

82

00

92

01

02

01

12

01

22

01

3

Pärnu

0

500

1000

1500

2000

199

7

199

8

199

9

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

201

0

201

1

201

2

201

3

Pirita

Page 11: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Lämmastiku ja fosfori

allikad

3%

59%2%

1%

35%

Lämmastiku allikadLekkivadsõnnikuhoidladPõllumaa

Asulate reovesi

Lageraie

Turbaalad

KanaliseerimataelanikkondKaevandused,karjääridLoodus

3%

30%

8%

1%1%

1%

56%

Fosfori allikad LekkivadsõnnikuhoidladPõllumaa

Asulate reovesi

Lageraie

Turbaalad

KanaliseerimataelanikkondKaevandused,karjääridLoodus

Eestist pärit lämmastik Läänemerre

Kõikide Läänemereriikide

lämmastik merre

Otse

Jõed

Trend

Otse

Jõed

Trend

Page 12: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Kõige suuremat koormust

kannatavad jõed Eestis

• Lääne-Eesti vesikonnas:• Keila, Maidla, Vääna, Pirita,

Vasalemma, Munalaskme,

Vihterpalu, Taebla, Kasari,

Vastsemõisa, Vändra, Prandi

• Ida-Eesti vesikonnas:• Elva jõgi, Ilmatsalu, Mustajõgi,

Tarvastu, Õhne, Rõngu, Purtsi,

Väike-Emajõgi, Võhandu

Page 13: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Millele tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata

Lõheliste ja karplaste elupaikadena

kaitset vajavate veekogude vastavus

veekvaliteedi nõuetele

Ohtlikud ainete sisaldused veekogudes:

• Tsinki mitte rohkem kui 10µg/l• Emajõgi-Rannu-Jõesuu kuni 15µg/l

• Narva-Vasknarva kuni 44µg/l

• Kunda jõgi suudmes kuni 35µg/l

• Tiskre oja kuni 14µg/l

• Kurna oja Ülemiste järve kuni 1740µg/l

• Vaske mitte rohkem kui 15µg/l• Kunda jõgi suudmes kuni 35µg/l

• Kroomi mitte rohkem kui 5µg/l• Narva-Vasknarva 9,5µg/l

Page 14: Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng · Ülemaailmne veepäev Vesi ja kestlik areng • 22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi

Täiendav teavewww.envir.ee

www.keskkonnaagentuur.ee