-
AUTOMAALRI ERIALA MOODULI RAKENDUSKAVA
Sisukord AUTOMAALRI ERIALA PÕHIÕPINGUTE MOODULID
....................................................................................................................................................................................................3
Moodul 1 – AUTOMAALRI ERIALA ALUSTEADMISED
........................................................................................................................................................................................3
Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
....................................................................................................................................................................7
Moodul 3- AUTODE PUHASTAMINE JA PESU NING ETTEVALMISTUS
JÄRGNEVATEKS KERETÖÖDE ETAPPIDEKS
...................................................................
13
Moodul 4- AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE
...................................................................................................................................................
15
Moodul 5- PLASTDETAILIDE REMONTIMINE JA KÄITLEMINE
..........................................................................................................................................................................
18
Moodul 6- PINDADE ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS
.................................................................................................................................................................................
20
Moodul 7 – PINDADE VÄRVIMINE
..................................................................................................................................................................................................................................
25
Moodul 10.1- PRAKTIKA I
..................................................................................................................................................................................................................................................
30
Moodul 10.2- PRAKITKA II
................................................................................................................................................................................................................................................
32
ÜLDÕPINGUTE MOODULID
....................................................................................................................................................................................................................................................
35
KEEL JA KIRJANDUS
.............................................................................................................................................................................................................................................................
35
VÕÕRKEEL
.............................................................................................................................................................................................................................................................................
42
MATEMAATIKA
......................................................................................................................................................................................................................................................................
46
LOODUSAINED
.......................................................................................................................................................................................................................................................................
61
SOTSIAALAINED
....................................................................................................................................................................................................................................................................
68
KUNSTIAINED
.........................................................................................................................................................................................................................................................................
77
VALIKÕPINGUD
.........................................................................................................................................................................................................................................................................
81
Moodul 11.1- B-KATEGOORIA JUHTIMISÕIGUS
........................................................................................................................................................................................................
81
Moodul 11.2- ARVUTIÕPETUS
.........................................................................................................................................................................................................................................
84
Moodul 11.3 – PINDÕGVENDUSTÖÖD JA LEHTMETALLIDE TÖÖTLEMINE
..................................................................................................................................................
87
Moodul 11.4 – MÕLKIDE EEMALDAMINE VÄRVI KAHJUSTAMATA
.................................................................................................................................................................
89
Moodul 11.5- ÕPIOSKUSED
...............................................................................................................................................................................................................................................
91
-
2
Moodul 11.6- REMONDI KALKULATSIOONID
............................................................................................................................................................................................................
94
-
3
AUTOMAALRI ERIALA PÕHIÕPINGUTE MOODULID
Moodul 1 – AUTOMAALRI ERIALA ALUSTEADMISED
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm Põhikooli lõpetanud Õppevorm
statsionaarne Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht
EKAP Kokku//auditoorne töö/praktiline töö/iseseisev töö
tundides
1 AUTOMAALRI ERIALA ALUSTEADMISED
24 624//514/34/76
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet
kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja üldistest põhimõtetest, ta
orienteerub töötervishoiu ja tööohutusnõuetes ning tunneb auto
ehitust ja oskab anda esmaabi. Õpingute käigus arendab õppija
infotehnoloogia, eesti keele-, füüsikaalaseid pädevusi ning
õppimisoskust ja algatusvõimet.
Nõuded mooduli alustamiseks
puuduvad
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1) omab ülevaadet automaalri
kutsest, eriala õppekava ülesehitusest, õppe- ja
praktikakorraldusega seonduvast
Õppija iseloomustab automaalri kutset ja selle eripära,
tunneb vastava kutsestandardi põhisätteid
iseloomustab automaalri eriala õppekava ülesehitust, tunneb
õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja
võimalusi
selgitab töötervishoiu, tööohutuse ja esmaabiga
Tutvumine õpperühmaga, kooli teenindusüksuste, infosüsteemi,
kodukorraga; õpilase õiguste ja kohustustega, õpilast
42T 12 IT
loeng, seminar, iseseisev töö, rühmatöö,
Kooli infosüsteemiga tutvumine Iseseisev töö: Esse “Miks ma
valisin automaalri eriala?”
-
4
seonduvaid õigusakte, oskab anda esmaabi
puudutava dokumentatsiooniga; Eriala tutvustus: eriala üldine
olemus, kuvand ja väärtustamine; kutsealased infokanalid; õppekava
sisu ja ülesehitus Erinevad õppemeetodid, kirjalike- ja teiste
kodutööde üldised koostamise, esitamise ja hindamise põhimõtted
2) on teadlik automaalri töödega tegelevate ettevõtete
töökorraldusest
külastab ja analüüsib lähtuvalt tööülesandest vähemalt 3 Eestis
tegutsevat automaalri töödega tegelevat ettevõtet, mille üheks
põhitegevuseks on sõidukite remontvärvimine vastavalt Eestis
kehtivatele seadustele
selgitab kemikaalide kasutamiseks ja käitlemiseks kehtestatud
keskkonnaohutusnõudeid ja taaskasutuse võimalusi
Analüüsib Eestis tegutsevat automaalri töödega tegelevat
ettevõtet vastavalt Eestis kehtivatele seadustele
42 T 16 IT
Rühmatöö Köitev loeng Õppekäik Iseseisev töö
Ülesanne: Koostab rühmatööna kirjaliku töö vastavalt Eestis
kehtivatele nõuetele tööohutusele ja keskkonna ohutusele.
3) tunneb ülevaatlikult sõidukite värvimise ajalugu ja
arengutrende Eestis ja mujal maailmas
selgitab ja kirjeldab auto ja selle lisaseadmete ehitust ning
tööpõhimõtet ning erialaseid tehnoloogilisi arenguid
Tutvumine sõidukite värvimise ja värvitehnoloogiate ajalooga
ning tuleviku suundadega
42T 14IT
Köitev loeng Iseseisev töö Arutelu
Ülesanne: Koostada esitlus “Sõidukite värvimise areng”
4) teab auto ja selle lisaseadmete ehituse aluseid, mehaanika,
pneumaatika, hüdraulika ja tehnilise mõõtmise põhialuseid
selgitab ja kirjeldab auto ja selle lisaseadmete ehitust ning
tööpõhimõtet ning erialaseid tehnoloogilisi arenguid
selgitab mehaanika, pneumaatika ja hüdraulika
Sõlmed, seadmed, lisavarustus, asukohad, tööpõhimõtted.
260T 14IT 34P
Rühmatöö loeng Iseseisev töö
Kirjalik test: auto ja selle lisaseadmete ehitus ning
tööpõhimõte
-
5
ning autode ehituses ja erialasel tööl kasutatavaid
materjale
aluseid
sooritab tehnilisi mõõtmisi, kasutades sobivaid mõõteriistu
loeb erialaga seotud koostejooniseid, skeeme ja tehnoloogilisi
juhendeid ning selgitab kasutatavate leppemärkide ja sümbolite
tähendust
eristab autode ehituses kasutatavaid materjale, kirjeldab nende
koosmõju ning füüsikalisi ja keemilisi omadusi
Mehaanika, pneumaatika ja hüdraulika alused. Tehnilise mõõtmise
alus tõed Tehnilise joonestamise alus tõed ning tehniliste jooniste
ting märgid Metallid, plastid, keraamika, õlid
Arutelu praktiline töö
Tööleht: erialased tehnoloogilised arengud Tööleht: mehaanika,
pneumaatika ja alused Rühmatöö: tehnilised mõõtmised, kasutades
sobivaid mõõteriistu Praktiline töö: koostejooniste, skeemide ja
tehnoloogiliste juhendite lugemine ning selgitamine
5) tunneb erialase tööga seotud seadmeid ja tööriistu ning teab
nende tööpõhimõtteid
eristab autode remondil kasutatavaid seadmeid ja seadmesüsteeme
ning kirjeldab nende tööpõhimõtteid
eristab autode remondil kasutatavaid mehhaanilisi-,
pneumaatilisi-, elektrilisi- ja hüdraulilisi tööriistu ning
kirjeldab nende tööpõhimõtteid
loeb ja oskab täita töökorraldust
kasutab rooli-, istme- ja põrandamati katet
Töö alustamise algtõed: “töökorraldus” selle lugemine ja
täitmine, sõiduki kaitse vahendid istme, rooli ja põrandamati
katted, puhtuse säilitamine kliendi autos; töökoht ja
tõstevahendid, tõstukid sõiduki paigutamine ja ohutu kasutamine
40T 10T
Rühmatöö loeng Iseseisev töö
Rühmatöö: Töökäsu leht, selle lugemine ja täitmine Iseseisev
töö: Puhtuse säilitamine kliendi autos. Referaat „Sõiduki kaitseks
kasutatavad kaitsekatted ja nende kinnitus meetodid“. Loeng:
Tõstukid, tõstevahendid, sõiduki ohutu liigutamine ja paigutamine
tõstukile
6) kasutab tööks vajalikke selgitab infokandjates esitatud
teksti sisu nii eesti 48T Iseseisev töö: töölehe
-
6
erinevaid andmebaase, ettevõttes kehtivaid töökorralduse
dokumente ja tehnilist dokumentatsiooni ka inglise keelset
kui inglise keeles
vormistab kirjalikud tööd vastavalt juhendile, kasutades teksti
ja tabeltöötlusprogramme
järgib tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kõne ja
kirjakeele normi
10T täitmine (võõrkeelse erialase informatsiooni leidmine ja
kasutamine) Rühmatöö: Kirjalike tööde vormistamine vastavalt
Rakvere Ametikooli kirjalike tööde juhendile. Rühmatöö: Maalritööde
manuaaliga tutvumine
7) töötab vajadusel meeskonnas ja väärtustab koostööd
töötab meeskonnas ja väärtustab koostööd, näidates korrektse
suhtlemise ja konflikti lahendamise oskust
Meeskonna töö põhialused, vastutuse jagamine, delegeerimine,
asendamine. Korrektse suhtlemise alustõed. Konflikti ennetamine ja
lahendamine.
40T Rühmatöö Loeng Iseseisev töö
Rühatöö: Konflikt situatsioonide tüübid ja ennetamine ning
lahendamine Iseseisev töö: Meeskonna töö vastutuse jagamine ja
delegeerimine.
Hindamine Eristav Hinde kriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” –
õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida
iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov
kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud
õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab
väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” –
õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi
-
7
tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud
kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Kokkuvõtva hinde kujunemine
Kõikide õpiväljundite hindamisülesanded on täidetud lävendi
tasemel
Hindamismeetodid Rühmatöö, e eneseanalüüs, esse, esitlus
töölehtede täitmine
Õppematerjalid 1. Kooli koduleht http://www.rak.edu.ee/ 2.
Õppekorralduseeskiri, Õppetoetuste kord 3. EHRL koduleht
(www.ehrl.ee) 4. Kutsekoda (www.kutsekoda.ee) 5. Erinevate
automaalritööde ettevõtete kodulehed. 6. Automaalri eriala õppekava
7. Hitsa Innovatsioonikeskus http://www.e-ope.ee
Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED Mooduli
nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
2 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
6 156//120/36
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma
karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja
töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad,
mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
-
8
Õppija 1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel
elukestva karjääriplaneerimise protsessis
1. analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda
tugevusi ja nõrkusi
2. seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid
tööturul rakendamise võimalustega
3. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt tööturu,
erialade ja õppimisvõimaluste kohta
4. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt
praktika- ja töökohtade kohta
5. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente
lähtuvalt dokumentide vormistamise heast tavast: CV,
motivatsioonikiri, sooviavaldus
6. valmistab juhendi alusel ette ja osaleb
näidistööintervjuul
7. koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja
pikaajalise karjääriplaani
Karjäär Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus
karjääriplaneerimisel (Tööturg Töökohad, neile kandideerimine
Õppimisvõimalused CV, avaldus, motivatsioonikiri Tööintervjuu)
Planeerimine ja otsustamine Karjääriplaan
20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,
Rollimäng,
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete
lahendamine ( arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab
kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani,
intervjueerimise töölehte, motivatsiooni töölehte, erialase
ettevalmistuse töölehte ja töövestlusel osalemise tagasisidet)
2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
1. kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtuvalt
ressursside piiratusest
2. selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning
turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust
3. koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe
kuu eelarve
4. loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid
makse
5. täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise
näidistuludeklaratsiooni
6. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt
finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega
Majandus ja ettevõtlus Majanduse alused Põhimõisted Valikud,
ressursid, Tarbimine, mõjutavad tegurid Turg Nõudmine ja pakkumine
Turu tasakaal Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed
maksud
30T9IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete
lahendamine
-
9
kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta
7. kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel
riiklikku infosüsteemi „e-riik“
Maksukohuslus Tulud, kulud- deklareerimine Majandusinfo
hankimine „E-riik“
3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
1. kirjeldab meeskonnatööna õpitava valdkonna Eesti
ettevõtluskeskkonda
2. võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma
võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana
3. kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse
põhimõtteid
4. tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja
seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda
5. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste
erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele
6. kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna
näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel
lihtsustatud äriplaani
Ettevõtluse alused Ettevõtluskeskkond Ettevõtete tüübid
Ettevõtja Ettevõtte majandustegevus, tegevusnäitajad Ettevõtte
rajamine Äriidee Äriplaan Ebaõnnestumise põhjused ettevõtluses
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö
Õppekäik
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete
lahendamine Lihtsustud äriplaani koostamine
4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel
1. loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse
põhilisi suundumisi lähtuvalt riiklikust strateegiast
2. loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate
põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja
kirjeldab riskianalüüsi olemust
3. tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi
füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja
füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid
Töökeskkond Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS)
Töökeskkond Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Riskianalüüs
Ohutegurid töökeskkonnas
20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,
Matemaatilised ülesanded, Probleemsituatsioonid
hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine
I Analüüsib iseseisva tööna töökeskkonnaga tegelevaid struktuure,
nende ülesandeid ja erinevaid töökeskkonna
-
10
nende vähendamiseks 4. tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb
meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja
kohustusi seoses tööõnnetusega
5. kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja
kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel
töökeskkonnas
6. leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast
informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel
7. leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel
töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja
puhkuse kohta
8. võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja
käsunduslepingu põhilisi erinevusi
9. loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja
vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente
10. arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja
majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise
töövõimetuse hüvitist
11. kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse
tähtsust organisatsioonis
12. koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel
elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab
digitaalselt
13. kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust
organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide
Tööõnnetus Tuleohutus Tööõigus Töölepinguseadus Tööaeg Puhkeaeg,
puhkus Tööaja korraldus Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping
Töösuhteid reguleerivad asutusesisesed dokumendid Töötasuarvestus
Netopalk Brutopalk Maksud Töövõimetushüvitised Asjaajamine
Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokumentide
loomine, säilitamine Kirjavahetus Dokumentide säilitamine
20T6IT 10T3IT
e lahendamine Iseseisev töö
teabeallikaid. II Rühmatöö ja selle esitlus erinevate
töökeskkonna ohuteguritest, nende mõjust ja vähendamise
võimalustest. III Probleemi lahendamine. Koostab iseseisva tööna
riskianalüüsi lähtuvalt õpitavast erialast. IV Struktureeritud
kirjalik töö (test) V Lahendab lihtsamaid töötasu arvestamise
ülesandeid VI Koostab nõuetekohase elektroonilise algatus ja
vastuskirja, allkirjastab
-
11
säilitamisega 5.Käitub vastastikust suhtlemist toetaval
viisil
1. kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset
suhtlemist
2. kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja
internetisuhtluse head tava
3. selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud
käitumistavasid
4. kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid
5. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi
erinevusi suhtlemisel
6. loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse
põhimõtteid
7. lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindusolukordi
Suhtlemine Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
Suhtlemistasandid Suhtlustõkked Kuulamine Kehtestava käitumise
tehnikad Meekonnatöö alused Klindikeskne teenindamine Suhtlemise
olulisus klienditeeninduses
20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,
Praktiline töö
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete
lahendamine Praktiline ülesanne teenindussituatsiooni
lahendamisel
Hindamine Mitteeristav Hinde kriteeriumid Õpiväljundid on
saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse
arvestatuks kui kõik
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on
sooritatud lävendi tasemel
Hindamismeetodid õpimapp, praktiline töö, iseseisvad tööd,
rühmatöö, struktureeritud test, analüüs, probleemi lahendamine
Õppematerjalid
http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdf
http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf
Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda
Majandusõpik gümnaasiumile, Tallinn 2011
http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf
-
12
www.minuraha.ee www.eas.ee www.eesti.ee Äriühingute statistika.
http//www.stat.ee www.aktiva.ee
http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012/16_oktoober
http://e-riik.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 -
töölepingu seadus Tint, Piia. Töökeskkond ja ohutus. Tallinna
Tehnikaülikooli Kirjastus,Tallinn, 2007.
http://osh.sm.ee/good_practice/keskkond-ohutus.pdf
http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060 - töötervishoiu ja
tööohutuse seadus http://www.palk.ee/index.php L-O. Naessen. 1997.
Parem teenindamine, M. McKay, M. Davies, P. Fanning. 2004.
http://www.aktiva.ee/https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060
-
13
Moodul 3- AUTODE PUHASTAMINE JA PESU NING ETTEVALMISTUS
JÄRGNEVATEKS KERETÖÖDE ETAPPIDEKS Mooduli nr. Mooduli nimetus
Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö
3 AUTODE PUHASTAMINE JA PESU NING ETTEVALMISTUS JÄRGNEVATEKS
KERETÖÖDE ETAPPIDEKS
104//30/11/63
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab
autode pinnad järgnevateks kereremondi etappideks, annab hinnangu
oma tegevusele ning mõistab kasutatavate kemikaalide ohtlikust
inimesele ja keskkonnale.
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad,
mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1) hindab autoosade puhastamise vajadust keretööde seisukohalt
ning puhastab autokere ja kereosi keretöödeks
selgitab autoosade puhastamise vajadust lähtuvalt auto
seisukorrast ja järgnevatest tööetappidest
valib sobiva puhastustehnoloogia ja põhjendab oma valikut
valmistab pesuaine(te)st sobiva töölahuse
puhastab autoosi säästlikult ja lisakahjustusi tegemata,
järgides ergonoomilisi töövõtteid; tehniliselt keerukas
situatsioonis puhastab autoosi juhendamisel
kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid
sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ning annab selle kohta
asjatundlikke selgitusi
Autoosade puhastus vajadus, keemia valik vastavalt materjalile,
tööde järjekord auto puhastamisel, kemikaalide lahused, kemikaalide
ohutus kaardid, ergonoomilised töövõtted auto puhastamisel
10T21T 5IT
Loeng, arutelu, rühmatöö, iseseisev töö, praktiline töö
Tööleht: autoosade puhastamise vajadust lähtuvalt auto
seisukorrast ja järgnevatest tööetappidest Praktiline töö: Auto
puhastamine säästlikult ning lisakahjustusi tekitamata, sobiva
tehnoloogia valikuga ja vajadusest lähtuval Grupitöö:
ergonoomiliste töövõtete kasutamine auto puhastamisel
-
14
Iseseisev töö: Töökoha valis olek säästvaks keskkonda säästvaks
auto puhastamiseks
2) valmistab ette töökoha ja seadmed ning planeerib järgnevad
keretööde etapid,
3) on valmist füüsilist pingutust nõudvaks tööks
valmistab ette töökoha ja keretööde seadmed vastavalt
tööülesandele
planeerib järgnevad tööetapid, valib vajalikud tööriistad
hoiab töö käigus korda, töö lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud kohale
kasutab tööülesannete täitmisel tööriistu, seadmeid ja
infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult
Keretööde seadmed ja nende ohutu kasutamine, isikukaitsevahendid
kere töödel ning nende hooldus, Töökoha ettevalmistamine,
tööetappide planeerimine, Töökoha korrashoid
10T8T 3IT
Loeng, arutelu, praktilise töö analüüs, iseseisev töö
Tunnitöö: Keretööde seadmed ja nende ohutu kasutamine Praktiline
töö: Töökoha planeerimine vastavalt tööülesannetele ning töökoha
korrastamine Iseseisev töö: Isikukaitse vahendite kasutamine ja
hooldamine
4) võtab arvesse kasutatavate kemikaalide mõju inimese tervisele
ja keskkonnale
järgib kemikaalidega töötades tervise- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
selgitab ohutus- ja tehnoloogilistel kaartidel olevat infot nii
suuliselt kui ka kirjalikult
annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis järgib
tööülesannete täitmisel ja vormistamisel
kõne ja kirjakeele normi
Auto puhastus keemia
vajalikus ja keemia
ohtlikus, Ohutus- ja
tehnoloogilised
kaardid
10T8T 3IT
Loeng, arutelu, rühmatöö iseseisev töö
Tööleht: auto puhastamisel kasutatavate kemikaalide mõju inimese
tervisele ja keskkonnale Grupitöö: ohutus- ja tehnoloogilistel
kaartidel olevat infot nii suuliselt kui ka kirjalikult Iseseisev
töö: Esse mõistlik autokeemia valik auto puhastamisel
Õppemeetodid Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid
Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine
Moodul loetakse arvestatuks kui kõik
-
15
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on
sooritatud lävendi tasemel (sh praktiline töö)
Hindamismeetodid Rühmatöö, õpimapp, praktiline töö, iseseisev
töö
Praktika Õppematerjalid http://www.autokeemia.ee/
Hitsa Innovatsioonikeskus http://www.e-ope.ee
Moodul 4- AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
4 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE
4 104//40/8/56
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane osandab ja
koostab auto kereremondiga seotud sõlmed ja detailid ohutusnõudeid
ning ergonoomilisi töövõtteid järgides.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul “Autode puhastamine
ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1) kasutab remonditöödel sobivat remondijuhist ja mõistab selles
kirjeldatud infot, ka ingliskeelset
valib vastavalt autole või selle lisaseadmele ja tööülesandele
sobiva remondijuhise ning kirjeldab järgnevaid tööetappe
Remondi juhendi valik vastavalt autole või selle
lisaseadmele,
10T
rühmatöö, Arutelu, juhtumi analüüs
Rühmatöö: Remondijuhendi leidmine andmebaase kasutades,
juhtumi
http://www.autokeemia.ee/
-
16
Tööetappide kirjeldus
analüüs
2) liigitab erinevaid detailide
kinnitusviise ja
kinnitusvahendeid
eristab detailide kinnitusviise ja -vahendeid
valib sobiva tüübli vastavalt kinnitusele ja fikseerib selle
vastavalt juhisele
tüüblid-erinevad tüübid ja materjalid, tüüblite lahtivõtmise
vahendid, tehnoloogiad
10T loeng Tööleht: Detailide kinnitus viisid ja vahendid
3) kasutab sobivat tehnoloogiat kinnituste, liidete ja veermiku
osandamiseks ja koostamiseks
avab keermesliite ja lukustusrõngad, hindab selle
kasutuskõlblikkuse vastavust juhisele; vajaduse korral taastab või
vahetab välja vigastatud keermesliited ja lukustusrõngad vastavalt
tehnoloogiale
pinguldab ja lukustab (fikseerib) keermesliiteid ja
lukustusrõngad vastavalt juhisele, kasutades vajadusel
eritööriistu
valib poldi/mutri tugevuse vastavalt kinnituse iseloomule ja
keerme parameetritele
eemaldab või avab tüüblid vastavalt juhisele ning hindab nende
kasutuskõlblikkust
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta
asjatundlikke selgitusi
kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid
tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult
kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid
Keermesliited, lukustusrõngad, momntvõtmed, toll- ja
meeterkeere, tüüblid
10T 14P 8IT
Loeng, praktiline töö, iseseisev töö
Tööleht: keermesliited ja tüüblid Praktiline ülesanne: Avada,
taastada keermesliiteid ja lukustusrõngaid ja hinnata nende
kasutuskõlblikust vastavalt juhisele, kasutades eritööriistu ning
kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid, Iseseisev töö: valida
polt/muter vastavalt kinnituse iseloomule
4) teeb kereremondiga seonduvaid lukksepatöid
valib vastavalt tööülesandele sobiva puuri
teritab puuri vastavalt juhendile, kasutades
isikukaitsevahendeid
puurib vastavalt juhendile erinevatesse materjalidesse
avasid
Puurimine ja puuri teritamine, keermestamine, Puuri valik
vastavalt materjalile
10T 21P
Loeng, praktiline töö
Tööleht: puurid ja keermepuurid Praktiline ülesanne: valida
puurimise
-
17
keermestab vastavalt tööülesandele, kasutades sobivat
tehnoloogiat
annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis
tehnolooga vastavalt materjalile ning keermestada ava
5) markeerib ja ladustab osandatud autode detaile on valmist
füüsilist pingutust nõudvaks tööks
markeerib, komplekteerib, pakendab ja hoiustab või ladustab
detailid vastavalt ettevõttes kehtivale korrale
sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
21P
Praktiline töö
Praktiline ülesanne: markeerida, komplekteerida, pakendada ja
hoiustada detaile, sooritades oma eriala kutsetöö spetsiifikast
lähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni ja
võimlemisharjutusi
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on
saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse
arvestatuks kui kõik
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on
sooritatud lävendi tasemel (sh praktiline töö)
Hindamismeetodid Kirjalik töö, praktiline ülesanne
Õppematerjalid www.autokeemia.ee
www.e-ope.ee
http://www.autokeemia.ee/
-
18
Moodul 5- PLASTDETAILIDE REMONTIMINE JA KÄITLEMINE
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö
5 PLASTDETAILIDE REMONTIMINE JA KÄITLEMINE
4 104//54/28/22
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane remondib ja
käitleb plastdetaile, annab hinnangu oma tegevusele ning mõistab
kasutatavate materjalide mõju inimesele ja keskkonnale.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul “Autode puhastamine
ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1) tunneb autoehituses kasutatavaid plastide liike ning ladustab
või utiliseerib plastid vastavalt kehtivatele nõuetele
selgitab plastide keemilis-füüsikalisi omadusi
määrab plastide liigid markeeringu järgi, selle puudumisel
määrab keemilis-füüsikaliste katsetega plastide liigid
ladustab utiliseeritava plasti vastavalt ettevõtte
sisekorraeeskirjale
Plastide keemilis-füüsikalised omadused ja nende määramine, ning
plasti utiliseerimine
16T 8IT
Loeng, iseseisev töö
Tööleht: plasti liigi ja remonditavuse, ning sobiva
remonditehnoloogia valimine Iseseisev töö: Nõuded plasti
utiliseerimiseks
2) mõistab kasutatavate materjalide mõju inimesele ja
keskkonnale
selgitab plastide remonditehnoloogia ja materjalide mõju
keskkonnale ning kirjeldab võimalikke keskkonnaohutusalaseid
lahendusi, lähtudes kehtivatest nõuetest
plastide remonditehnoloogia ja materjalide mõju keskkonnale ning
keskkonnaohutusalaseid lahendused, lähtudes kehtivatest
nõuetest
16T 8IT
loeng Iseseisev töö
Tööleht: plastide remonditehnoloogia ja materjalide mõju
keskkonnale ning keskkonnaohutusalaseid lahendused, lähtudes
-
19
kehtivatest nõuetest
Iseseisev töö: Hinnata plastide mõju keskkonnale
3) hindab plastdetaili remondivõimalust ning valib sobiva
plastiparanduse tehnoloogia;
valib vastavalt kindlaksmääratud plastiliigile ja vigastuse
iseloomule plastiparanduse tehnoloogia, põhjendab oma valikut ja
kirjeldab järgnevaid tööprotsesse
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta
asjatundlikke selgitusi
Plasti liigid, tuvastamine, remondi tehnoloogiad
16T 6IT
loeng Esitlus, iseseisev töö, arutelu
Iseseisev töö: koostab esitluse ühe plastiliigi kindlaks
määramise ja remondi tehnoloogia valikuga ning töö protsessidega.
Arutelu koostatud esitluste kohta
4) parandab plastdetailid vastavalt valitud tehnoloogiale
jälgides keskkonnanõudeid ja ohutuseeskirju
remondib plastdetailid vastavalt tehnoloogiale, pöörates
tähelepanu tuleohutuse ja keskkonnanõuetele ning kasutab vajalikke
isikukaitsevahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid
viimistleb remonditud plasti pinnad vastavalt tehnoloogiale
sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid
tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult
Plast detailide remontimise tehnoloogiad, tuleohutus,
keskkonnaohutus, isikukaitsevahendid plasti töödel, plast detailide
viimistlemine peale remonti, rühi ja koordinatsiooni harjutused
plasti töödel, seadmed ja tööriistad plasti töödel
6T 22P
Loeng, praktiline töö
Loeng, praktiline töö: remondib plastdetailid vastavalt
tehnoloogiale, pöörates tähelepanu tuleohutuse ja keskkonnanõuetele
ning kasutab vajalikke isikukaitsevahendeid ja ergonoomilisi
töövõtteid, viimistleb remonditud plasti pinnad vastavalt
tehnoloogiale
5) korrastab töö lõppedes töökoha ja kasutatud tööriistad
koheselt
valmistab ette töökoha plastide remontimiseks, hoiab töö käigus
korda, töö lõppedes korrastab oma töökoha ning paigutab töövahendid
ettenähtud kohale
Töökultuur plasti töödel
6IT
Iseseisev töö
Töökoht ja töö ergonoomika plasti töödel
Hindamine mitteeristav
-
20
Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel
Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on
sooritatud lävendi tasemel (sh praktiline töö)
Hindamismeetodid rühmatöö, töölehed, praktiline töö, iseseisev
töö
Õppematerjalid www.e-ope.ee tootjate kataloogid
Moodul 6- PINDADE ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö
6 PINDADE ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS
21 546//170/85/291
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teeb
ettevalmistustöid värvimiseks, järgides töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid Õpingute käigus
arendab õppija meeskonnatööoskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust
ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul “Autode puhastamine
ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1) hindab autokere värvkatte vigastuste iseloomu ja suurust ning
selgitab välja remondivajaduse, tehnoloogia
hindab sõiduki kere värvkatte vigastuste iseloomu ja suurust
ning selgitab välja remondi vajaduse ja mahu, lähtudes
tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest
Värvkatte vigastuse iseloom, remondi vajadus, maht,
34T 10IT
Loeng, näitlikustamine,
Töölehed: värvkatte vigastuse iseloom ja remondi
tehnoloogiad
http://www.e-ope.ee/
-
21
ja mahu
tehnoloogia, kvaliteet arutelu,
iseseisev töö
Iseseisev töö: Piltide järgi kahjustuste, remondivajaduse ja
remondiprotsessi kirjeldamine
2) Valmistab ette töökoha järgnevateks tööetappideks
kaitseb autokere pinnad, mida ei remondita ega töödelda,
sobivate kaitsevahenditega (kaitsetekk, paber, kile, teip);
valib kasutatavad seadmed, tööriistad ja tehnoloogia sõltuvalt
kaitstavate pindade kujust ja järgnevates tööetappides
kasutatavatest materjalidest;
Pindade katmine, seadmete valik
14T Praktiline töö,
Praktiline töö: Pindade katmine, seadmete valik
3) Puhastab autokere remonditavad pinnad säästlikult ning
lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks vastavat
tehnoloogiat
puhastab sõiduki kere remonditavad pinnad säästlikult ning
lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks õiget tehnoloogiat
(töövahendid, materjalid, töövõtted) vastavalt värvitehnoloogia
tootja etteantud juhistele
eemaldab värvkatte kahjustused mehaaniliselt või keemiliselt,
pidades silmas aluspinna seisukorda, materjalide omadusi ja
töödeldava pinna suurust ning kuju
järel töötleb puhastatud või keemiliselt muundatud pinnad,
kasutades selleks sobivat tehnoloogiat
hindab korrosioonikahjustuste suurust ja iseloomu ning vajadusel
suunab töö autoplekksepale;
valmistab remonditavad pinnad ette, eemaldades
korrosioonikahjustused mehaaniliselt või keemiliselt järel töötleb
roostest puhastatud või keemiliselt muundatud roostega pinnad, et
vältida edasist korrosiooni, kasutades selleks sobivat
korrosioonikaitse tehnoloogiat
Pindade puhastamine, värvkatte kahjustuste eemaldamine, järel
töötlemine, korrosiooni kahjustused, ettevalmistus tööd
värvimiseks
16T 35P 20IT
Praktiline töö, loeng, iseseisev töö
Töölehed: Värvkatte kahjustuse eemaldamiseks vajalikud
mehaanilised või keemilised vahendid Praktiline töö: Puhastab
autokere remonditavad pinnad säästlikult ning lisakahjustusi
tegemata, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat Iseseisev töö:
Keemilised vahendid korrosiooniga võitlemiseks
4) Teeb ettevalmistustööd värvimiseks vastavalt valitud
tehnoloogiale, kasutades
eemaldab remonditavatelt pindadelt vigastused ja defektid
lihvimise teel, kasutades selleks lihvimisseadmeid, vahendeid ja
meetodeid
Lihvimine, pahteldamine kruntimine vastavalt
48T 256P
Loeng, Praktiline töö,
Praktiline töö ja loeng: Vigastuste eemaldamine lihvimise
-
22
nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid on valmist füüsilist
pingutust nõudvaks tööks
vastavalt tehnoloogiale, pidades silmas aluspinna seisukorda,
lihvitavate materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning
kuju;
pahteldab vigastused ja defektid erinevatel aluspindadel
vastavalt tehnoloogiale, valides sobivad tööriistad ja meetodid
sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja järgmistes
tööetappides kasutatavatest materjalidest;
puhastab pahteldamistööriistad ja -vahendid vahetult peale
tööetapi lõpetamist, kasutades selleks sobivaid puhastusseadmeid ja
puhastusvahendeid;
tasandab ja ühtlustab pahteldatud alad ümbritsevate pindadega
lihvimise teel, kasutades selleks lihvimisseadmeid, vahendeid ja
meetodeid vastavalt tehnoloogiale
valib sobiva seadme ja abrasiivi kareduse olenevalt töö
iseloomust, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate
materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kuju
puhastab lihvitud pinnad suruõhuga, kandes selleks ette nähtud
isikukaitsevahendeid
puhastab lihvitud ja eelnevalt suruõhuga puhastatud pinnad
pesuainega,
kasutades selleks sobivaid materjale ja meetodeid vastavalt
värvitehnoloogia tootja etteantud juhistele;
krundib erinevad ettevalmistatud aluspinnad vastavalt
tehnoloogiale, valides selleks sobivad tööriistad, vahendid ja
meetodid sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast ja kujust ning
kasutatavatest kruntmaterjalidest ja kruntimistingimustest;
tasandab ja karestab krunditud pahteldatud alad ümbritsevate
pindadega lihvimise teel, kasutades selleks lihvimisseadmeid,
vahendeid ja
tehnoloogiale 40IT iseseisev töö
teel, pahteldamine, tasandamine lihvimise teel, abrasiivide
valik, lihvitud pindade puhastamine, kruntimine, indikaatortahma
kasutamine, pindade ettevalmistamine värvimiseks, Loeng:
remondimanuaalide ja ohutuskaartide tõlkimine ja mõtestamine
Iseseisev töö: Tutvuda erinevate tootjate pahtlitega
-
23
meetodeid vastavalt tehnoloogiale;
kasutab pinna lihvimisel kvaliteedi kontrolliks lihvimisvigade
indikaatortahma;
valib sobiva seadme ja abrasiivi kareduse olenevalt töö
iseloomust, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate
materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kuju;
valmistab pinnad ette värvimiseks vastavalt tehnoloogiale;
puhastab lihvitud pinnad suruõhuga, kandes selleks ette nähtud
isikukaitsevahendeid;
puhastab lihvitud ja suruõhuga puhastatud pinnad pesuainega
vastavalt värvitehnoloogia tootja etteantud juhistele;
töötleb keredetailide liiteid hermeetilisuse,
korrosioonikindluse ja originaalilähedase välimuse saavutamiseks,
lähtudes remondijuhisest;
annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta
asjatundlikke selgitusi
kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu, seadmeid ja
infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt
ja ohutult
kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid
sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
5) Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhenditele
kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab
tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist
kasutab pahteldus-, kruntimis- ja lihvimistööriistu ja -seadmeid
vastavalt kasutusjuhenditele;
kontrollib seadmete korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab
tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist sobivate seadmete ja
puhastusvahenditega;
hooldab tööriistu ja seadmeid kasutusjuhendis
Pahteldamis-, lihvimis-, kruntimistööriistad, kasutamine,
korrashoid, hooldus
26T 15IT
Iseseisev töö, arutlus
Esitlus: Pahteldamis-, lihvimis-, kruntimistööriistade hooldus,
korrashoid
-
24
ettenähtud hooldusvahenditega ja vastavalt hooldusvälpadele.
6) Tunneb pindade värvimiseks ettevalmistamisel kasutatavate
materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning tehnoloogiapõhist
kasutusjärjekorda
selgitab pindade ettevalmistamisel värvimiseks kasutatavate
materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi, kasutusvõimalusi ning
erinevate materjalide omavahelist koosmõju
Materjalide füüsikalise ja keemilised omadused
32T loeng Tööleht: korrosioon, selle mõju ja korrosioonikaitse
tehnoloogiad, pahtlid, krundid, puhastus kemikaalid, nende
keemiline koostis, erinevad keemilised reaktsioonid ja ohutus
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on
saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse
arvestatuks kui kõik
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on
sooritatud lävendi tasemel (sh praktiline töö)
Hindamismeetodid Kompleksülesanne, meeskonnatöö ülesanne,
kirjalik töö, praktiline töö
Õppematerjalid www.youtube.com www.e-ope.ee tootjate poolsed
koolitus materjalid ja kataloogid
http://www.youtube.com/http://www.e-ope.ee/
-
25
Moodul 7 – PINDADE VÄRVIMINE Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli
maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö
7 PINDADE VÄRVIMINE 16 416//126/140/230 Mooduli eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb
värvusteooriat, määrab ja eristab värvitoone, tunneb
pinnaviimistluse tehnoloogiat ning värvib pinnad säästlikult
ergonoomilisi töövõtteid ja isikukaitsevahendeid kasutades.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul ”Autode puhastamine
ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1) Tunneb värvusõpetuse ja kompositsiooni aluseid
selgitab värvusõpetuse ja kompositsiooni termineid lahendab
kompositsioonilisi ülesandeid
värvispekter, toonid, värvuse õpetus, kompositsioon
22T 14P
loeng Loeng: värvispekter, toonid, värvuse õpetus, kompositsioon
(kunstiõpetus) Praktiline töö: Auto keredetali komponeerimine
2) Tuvastab vajaliku värvitooni, kasutades erinevaid
värvitooniotsingu tööriistu ja meetodeid ning toonib ja segab
värvi, kasutades värvisegamissüsteemi
tuvastab vajaliku värvitooni, kasutades erinevaid
värvitooniotsingu tööriistu vastavalt sõidukile märgitud värvikoodi
või tehasetähise järgi;
leiab värvikoodi asukoha erinevatel automarkidel ja
mudelitel;
värvikoodi puudumisel sõidukil leiab õige värvitooni
värvinäidiste või spektromeetri abil
valib värvi segamiseks sobiva anuma lähtuvalt segatavast
kogusest;
värvid, lakid, lahustid 20T 36P 10IT
Loeng, rühmatöö, praktiline töö , iseseisev töö
Tööleht: Värvid, lakid, lahustid (loodusained 40t) Tööleht:
Mahtude arvutamine ja mõõtühikute teisendamine (matemaatika
20t)
-
26
segab värvitooni, kasutades värviretsepti; mõõdab
värvimaterjalide viskoossust
valib vastavalt tehnoloogiale detaili, millel teostab värvitooni
mõõtmise spektrofotomeetriga
puhastab ja poleerib mõõdetava pinna vastavalt tehnoloogiale
sooritab mõõtmise vastavalt mõõteseadme kasutusjuhisele;
edastab mõõtetulemused värvisegamistarkvarasse ja viimase abil
valib/koostab uue värviretsepti;
kasutab vajadusel värvimaterjalide viskoossuse määramiseks
tehnoloogiale sobivat viskoossuse määramise tööriista;
Rühmatöö: Värikoodi asukoha leidmine erinevatel automarkidel ja
mudelitel, värvikoodi puudumiselõige värvitooni leidmine
värvinäidise või spektomeetri abil Praktiline töö: Värvitooni
segamine, kasutades värviretsepti, värvimaterjalide viskoosuse
mõõtminespektrofotomeetriga. Iseseisev töö: värvimaterjalide
viskoossuse määramiseks tehnoloogiale sobivat viskoossuse määramise
tööriista
3) Värvib erinevad aluspinnad
vastavalt ettenähtud
tehnoloogiale ning sõltuvalt
aluspinna materjalist, pindalast,
kujust ja värvimistingimustest
Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhendile,
kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja
värvib erinevad aluspinnad vastavalt pinnale ettenähtud
tehnoloogiale, valides sobivad tööriistad ja tehnoloogia sõltuvalt
aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja
värvimistingimustest;
annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta
asjatundlikke selgitusi
kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu,
87P 20IT
Praktiline töö, iseseisev töö
Praktiline töö: värvib erinevad aluspinnad vastavalt pinnale
ettenähtud tehnoloogiale, valides sobivad tööriistad ja tehnoloogia
sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja
värvimistingimustest
-
27
puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist
seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel
otstarbekalt ja ohutult
Iseseisev töö: annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu, seadmeid ja
infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt
ja ohutult
4) Kasutab hajutustehnikat värvi ja laki sujuva ülemineku
saavutamiseks Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt
kasutusjuhendile, kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist
ja puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist
kasutab hajutustehnikat värvi ja laki sujuva ülemineku
saavutamiseks detaili piires ja/või kõrvalolevale detailile
vastavalt värvimis-/ lakkimistehnoloogiale;
Hajutamistehnikad, 20T 21P
Loeng, harjutusülesanded, rühmatöö, praktiline töö, Juhtumi
analüüs, iseseisev töö
Loeng: Hajutustehnikad, värvimis-, lakkimistehnoloogiad
hajutamisel Juhtumi analüüs: Erinevate detailide võimalik hajutus
viisid Praktiline töö: Hajutus tehnika kasutamine sujuva ülemineku
saavutamiseks
5) Hindab värvikihi parameetreid ja kõrvaldab värvkatte defektid
on valmist füüsilist pingutust nõudvaks tööks
hindab värvikihi läiget, paksust, struktuuri ja defektide
puudumist, kasutades sobivaid meetodeid ja mõõteseadmeid;
kõrvaldab värvimisel tekkinud vead ja värvkatte defektid
vastavalt defekti eemaldamise tehnoloogiale;
valib poleerimistehnoloogia ja sellele eelneva töötluse
vastavalt värvkatte tüübile ja
Värvikihi kvaliteedi hindamine, vigade parandamine poleerimise
tehnoloogiate abil
20T 36P 10IT
Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö
Rühma töö: Hinnata värvikihi läiget, paksust ja defektide
puudumist, Anda hinnang oma tegevusele
-
28
vigastusele ning poleerib värvkatte vastavalt poleermaterjalide
tootja juhistele;
annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis
kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta
asjatundlikke selgitusi
kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid
sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
Loeng: Värvimisel tekkinud vigade kõrvaldamise võimalused
Praktiline töö: Kõrvaldab värvimisel tekkinud kahjustusi
poleerimise erinevate tehnoloogiatega kasutades ergonoomilisi ja
eriala spetsiifikast tulenevaid töövõtteid Iseseisev töö:
Kirjeldada erinevaid poleerimise tehnoloogiaid
6) Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhendile,
kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab
tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist
kasutab värvimistööriistu ja -seadmeid vastavalt
kasutusjuhenditele;
kontrollib seadme korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab
värvimistööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist sobivate
seadmete ja puhastusvahenditega;
hooldab värvimistööriistu ja -seadmeid kasutusjuhendis
ettenähtud hooldusvahenditega ja vastavalt hooldusvälpadele.
Värvimistööriistad ja seademed ning nende kasutusjuhendid ja
nende hooldamine
20T 14P
Rühmatöö, Esitlus, arutelu, Praktiline töö
Rühmatöö: Esitlusena Värvitööriistade ja seademte
kasutusjuhendite mõistmine ja kasutamine Praktiline töö:
värvimistööriistu ja -seadmeid kasutusjuhendis ettenähtud
hooldusvahenditega ja vastavalt hooldusvälpadele hooldamine.
7) Hooldab pärast värvimistöid hindab pärast värvimistöid auto
sise- ja välispinna Auto hooldamine 24T Praktiline Praktiline
töö:
-
29
auto sise- ja välispindasid puhastus ja hooldusvajadust
puhastab ja hooldab auto sise- ja välispinnad
peale värvi töid, Nii sise- kui välispindadel
36P 10IT
töö Auto väils -ja sisepindade hooldamine peale värvimist,
kasutades erinevaid tehnoloogiaid
8) Selgitab kliendile tehtud tööde sisu ja annab soovitusi
sõiduki värvkatte hooldamiseks
suhtleb kliendiga viisakalt, kasutades korrektset kõnekeelt
vastab kliendi küsimustele asjakohaselt
Kliendi teeninduse alustõed ja viisaka suhtlemise
kuldreeglid
10IT Rühmatöö, Iseseisev töö, arutelu
Iseseisev töö: Probleem ülesande lahendamine Rühmatöö: Iseseisva
töö läbi arutamine
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on
saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Sooritatud
kompleksülesanded, rühma- ja
iseseisevtöö Praktiline töö :
Hindamismeetodid kompleksülesanded, rühma- ja iseseisevtöö,
praktiline töö
Õppematerjalid www.youtube.com www.e-ope.ee tootjate poolsed
koolitus materjalid ja kataloogid
http://www.youtube.com/http://www.e-ope.ee/
-
30
Moodul 10.1- PRAKTIKA I
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
10.1 PRAKITKA I 15 390//350/40 Mooduli eesmärk Õpetusega
taotletakse, et õpilane tutvub praktikal olles
töökeskkonnaga, õpib tundma automaalri töödega tegeleva
ettevõtte töökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja
keskkonnaohutuse tähtsust, täidab vastutustundlikult tööülesandeid,
arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust, arendab isiksuse omadusi
ja kutseoskusi.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul “Autode puhastamine
ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, vastava töökoha
ametijuhendit ja töökeskkonda ning –korraldust
selgitab ettevõtte sisekorraeeskirjades ja ametijuhendis
esitatut
kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning
ettevõttes kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid
Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale
kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid
12/20
Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö
Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku
täitmine praktika perioodil
2. mõistab töötervishoiu ja töö- ja keskkonnaohutuse
tähtsust
kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid
Töötervishoiu maalri töödel ettevõttes, keskkonna ohutus nõuete
täimine ettevõttes
-/20 Iseseisev töö
Hinnatakse praktikaaruandes
3. täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt antud
tööülesandeid
täidab juhendamisel lihtsamaid etteantud tööülesandeid, peab
kinni tööajast ja kokkulepetest
Teeb maalri juhendamisel abitöid automaalri töödel Teostab töid
õiges järjekorras ja ajaks
200 Praktiline töö
Hinnatakse praktikaaruandes
-
31
4. suhtleb kaastöötajate ja klientidega sõbralikult ning
korrektselt
kasutab suhtlemises korrektset ja viisakt kõnekeelt Kliendi
teeninduse alustõed ja viisaka suhtlemise kuldreeglid
Praktiline töö
Hinnatakse praktikaaruandes
5. koostab tööalase eneseanalüüsi koostab ja esitab
nõuetekohaselt täidetud praktika dokumentatsiooni ning annab
hinnangu läbitud praktikale
kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja –protsesse
Töökoha korrashoid ja puhastamine Enesekontrollitoimingute
järgimine Enese areng, mõtete sõnastamine paberi korrektses
kirjakeeles
Iseseisev töö
Hinnatakse praktikaaruandes
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on
saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö
ettevõttes on sooritud (täies
mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud nõuetekohane
praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud
praktika
Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht,
suuline esitlus
Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend
-
32
Moodul 10.2- PRAKITKA II
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP 10.2 PRAKTIKA II
30 780//753/27 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane
tutvub praktikal olles
töökeskkonnaga, õpib tundma automaalri töödega tegeleva
ettevõtte töökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja
keskkonnaohutuse tähtsust, täidab vastutustundlikult tööülesandeid,
arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust, arendab isiksuse omadusi
ja kutseoskusi
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid “Autode puhastamine
ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks” ja
“praktika I”
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, vastava töökoha
ametijuhendit, töökeskkonda ning –korraldust
selgitab ettevõtte sisekorraeeskirjas ja ametijuhendis
esitatut
Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale
kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid
12P20IT
Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö
Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku
täitmine praktika perioodil
2. mõistab töötervishoiu ja töö- ja keskkonnaohutuse
tähtsust
kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning
ettevõttes kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid
Töötervishoiu maalri töödel ettevõttes, keskkonna ohutus nõuete
täimine ettevõttes
20IT Iseseisev töö
Hinnatakse praktikaaruandes
3. täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt antud
tööülesandeid, väärtustab koostööd ja ausust ning on valmis
kompromissideks
täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast
ja kokkulepetest
kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid
Teeb maalri juhendamisel abitöid automaalri töödel Teostab töid
õiges järjekorras ja ajaks
100P
Praktika Hinnatakse praktikaaruandes
-
33
4. puhastab autode pinnad vajalikeks kereremondi etappideks
puhastab autode pinnad vajalikeks kereremondi etappideks
Auto hooldamine enne ja peale värvi töid, Nii sise- kui
välispindadel
100P
Praktika Hinnatakse praktikaaruandes
5. osandab ja koostab auto keretöödega seotud sõlmed ja
detailid
osandab ja koostab tööülesandest tulenevalt auto keretöödega
seotud sõlmed ja detailid
Osandab ja koostab vastavalt remondi juhendile ja töökäsule
keretöödega seotud sõlmesi ja detaile
40P Praktika Hinnatakse praktikaaruandes
6. remondib ja käitleb plastdetaile
valib vastavalt kindlaks määratud plasti liigile ja
vigastuse iseloomule plastiparanduse tehnoloogia ja remondib
ning käitleb plastdetaile
Määrab plastiku liigi ja sellele sobivad parandus tehnoloogiad
ja sobivad ja ohutud töövõtted
13P7IT
Praktika Hinnatakse praktikaaruandes
7. teeb ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud
tehnoloogiale ning värvib erinevad aluspinnad
teeb ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud
tehnoloogiale, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja seadmeid
vastavalt kasutusjuhenditele
toonib ja segab värvi, kasutades värvisegamissüsteemi
värvib erinevad aluspinnad vastavalt pinnale ettenähtud
tehnoloogiale ning sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast,
kujust ja värvimistingimustest
poleerib värvkatte vastavalt poleermaterjalide tootja
juhistele
Teostab ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud
tehnoloogiale ning värvib erinevad aluspinnad
Praktika Hinnatakse praktikaaruandes
8. hooldab pärast värvimistöid auto sise- ja välispinnad
hooldab pärast värvimistöid auto sise- ja välispindasid
vastavalt auto ja hooldusvahendite tootja juhistele
Auto hooldamine peale värvi töid, Nii sise- kui
välispindadel
Praktika Hinnatakse praktikaaruandes
9. analüüsib ennast tööalaselt ning dokumenteerib tehtud tööd
nõuetekohaselt
kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja –protsesse
koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud praktika
dokumentatsiooni ning annab hinnangu läbitud
Praktikaaruanne, koostamine Analüüs, uute praktikaeesmärkide
Analüüs, Eesmärgistamine, aruande
-
34
praktikale püstitamine Esitlus, kaitsmine
koostamine, esitlus
Hindamine eristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud
lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö ettevõttes
on sooritud (täies
mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud nõuetekohane
praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud
praktika
Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht,
suuline esitlus
Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend
-
35
ÜLDÕPINGUTE MOODULID
KEEL JA KIRJANDUS
MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 1 Mooduli nimetus Mooduli maht
EKAP
Keel ja kirjandus 4 õn/6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud
tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii
suuliselt kui ka kirjalikult.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse
valdkonna õppeainetega: eesti keel ja kirjandus; vene keel ja
kirjandus (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena
ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) Nõuded
mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Väljendab ennast õppekeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult
selgelt, eesmärgipäraselt, suhtlussituatsioonile sobivalt ja
kirjakeele norme järgides.
2. Koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe-
ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt
hinnates (tarbetekstid, arutlus, kirjalik kokkuvõte,
reklaamtekstid, juhendid).
3. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm),
hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi
seoseid.
4. Valib ja hindab kriitiliselt infoallikaid ja neis esitatud
teavet, kasutab saadud infot oma tekstides ja igapäevaelus. 5.
Väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva
elunähtustega, oma kodukohaga 6. Tõlgendab ja analüüsib
kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste
sündmustega 7. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud,
vaadatud või kuulatud teksti põhjal.
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1.
Väljendab ennast õppekeeles nii
suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,
suhtlussituatsioonile sobivalt ja
kirjakeele norme järgides.
Õppija:
Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt
suhtlussituatsioonile
Eristab kõne-ja kirjakeelt
Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või
enda loodud tekstides
-
36
2. Koostab eri liiki tekste, kasutades
alustekstidena nii teabe- ja
ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid
neid kriitiliselt hinnates (tarbetekstid,
arutlus, kirjalik kokkuvõte,
reklaamtekstid, juhendid).
Nimetab teksti üldtunnused
Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile
Kasutab tarbetekstides ametlikku stiili
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või
diagrammi
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või
enda loodud tekstides
Põhjendab infoallika valikut
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
3. Loeb ja mõistab sidumata tekste
(tabel, graafik, diagramm), hindab
neis esitatud infot, teeb järeldusi ja
loob uusi seoseid.
Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud
küsimustele
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või
diagrammi
Nimetab infootsingu võimalusi
Põhjendab infoallika valikut
Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
4. Valib ja hindab kriitiliselt
infoallikaid ja neis esitatud teavet,
kasutab saadud infot oma tekstides ja
igapäevaelus.
Nimetab infootsingu võimalusi
Põhjendab infoallika valikut
Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või
enda loodud tekstides
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või
diagrammi
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
-
37
5. Väärtustab lugemist, suhestab
loetut iseendaga ja tänapäeva
elunähtustega, oma kodukohaga
Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
6. Tõlgendab ja analüüsib
kirjandusteost , seostab seda ajastu
ühiskondlike ja kultuuriliste
sündmustega
7.Arutleb teemakohaselt ja
põhjendatult loetud, vaadatud või
kuulatud teksti põhjal.
Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega
ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi
Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob
sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust
Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke
põhimõisteid
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete
kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisev töö (vt ka lisa 1: Teemad, mis peituvad
aktiivsete tegusõnade taga)
KEEL JA ÜHISKOND, KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUSVAHENDINA (32
kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Keel kui
märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused
(joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel.
Märgisüsteemide ühendamine tekstis Keele ülesanded: infovahetus,
suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine.
Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Kirjakeel ja kõnekeel. Suulise
ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.
Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus,
vulgaarsus ja suhtlusvead. Võrgusuhtluse keelevalikud. Ametlik
stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Keele
kasutusvaldkondade tüüpilised vead. Kunst ja keel. Ilukirjandus.
Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ilukirjandusliku teksti
eripära. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst,
grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse
parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused.
MEEDIA JA MÕJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5
EKAPit) Meediateksti tunnused. Reklaami erandlik keelekasutus.
Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. Olulisemad meediažanrid
(uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Sotsiaalmeedia –
kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused.
Sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis:
meediakanali eesmärk, info edastamise eesmärk, teemade
-
38
skaala, peamised teemad, info edestamisviis, argumenteerimine ja
demagoogia meediakanalites. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti
ja arvamuse eristamine. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane
sõnastamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst,
grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse
parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused.
FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (32 kontakttundi +8
iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjutamise eesmärk, adressaat,
pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine
ja süstematiseerimine. Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud,
tabelid, graafikud...). Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu
ülesanne. Lihtsamad tarbetekstid. Teabeotsing. Tekstide võrdlev
analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned,
sõnavara, stiil). Arvustamine. Arutleva teksti kirjutamine
alusteksti põhjal. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine,
järeldamine. Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Loomevargus ehk
plagiaat. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid.
Lause-
ja lõiguviited; viitekirje. Vormistamine. Oma teksti toimetamine
ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead. Õigekirjaoskuse
parandamine ja kinnistamine. ILUKIRJANDUS KUI KUNST (32
kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjandusküsimuste
käsitlemisel kasutatakse õpetaja ja õpilaste valikul erinevate
autorite teoseid nii maailmakirjandusest
kui eesti kirjandusest. Ilukirjanduse põhiliigid.
Kirjandusvoolud. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused:
teadlik lugeja ja tema isiklik elukogemus, põlvkondlik ja
sotsiaal-
kultuuriline kuuluvus. Ilukirjandusstiil ja poeetika.
Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Tekstide võrdlev analüüs
(eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara,
stiil). Lemmikraamat Õigekirjaoskuse parandamine ja
kinnistamine.
Õppemeetodid Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks,
keelelise etiketi kasutamiseks, mõistekaart, ajurünnak,
videoklippide võrdlus, loeng, õpimapi koostamine, loovtööd ja –
harjutused, rollis kirjutamine, kirjandustekstist lähtuvad aktiiv-
ja
loovülesanded, rühma- ja paaristöö, väitlus, pressikonverents,
alustekstil põhinev kirjutamine, praktilised harjutused,
mudelkirjutamine, enesekontrolliga ülesanded, õppekäik,
lugemispäevik, lavastused jt õpilast aktiveerivad ja arendavad
meetodid, mida õpetaja õpiväljundite saavutamiseks kohaseks
peab.
Hindamine Kasutatakse nii eristavat kui mitteeristavat
hindamist. Mitteeristavalt hinnatakse tööprotsessi osi (nö
eeldustegevused,
-
39
(Vt lisa 2:
komplekshindamisülesande näide) kujundav hindamine) ja
eristavalt erinevaid õpiväljundeid kontrollivaid kompleksülesandeid
(praktiline töö, analüüs,
eneseanalüüs, aruanne, esitlus, probleemi lahendamine (juhtumi
analüüs), intervjuu, õpimapp, projekt, struktureeritud
kirjalik töö ehk kt, tk või test, referaat, essee jne). Teema
hinde võib määrata kas kõiki teema õpiväljundeid kontrolliv
kompleksülesanne (nö arvestus), millele pääsemise eelduseks on
mitteeristavate hinnetega kaardistatud eelduspanus, või
vähemalt kolme kompleksülesande koondhinne. (1) Eristava
hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine
lävendi tasemele vastaval või seda ületaval
tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning
ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”.
Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse
taset järgmiselt:
1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid
lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid
lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
eesmärgipärane kasutamine;
3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik
õpiväljundid lävendi tasemel;
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki
õpiväljundeid lävendi tasemel. (2) Mitteeristava hindamise puhul on
piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele
vastaval või seda
ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”.
Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga
„mittearvestatud”.
Mooduli hinde kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt. Hinne
moodustub 4 teema koondhinde keskmisena. Kooli lõpetamiseks on vaja
sooritada ka osaoskuste eksam, mida hinnatakse eristavalt.
Õppematerjalid Õpikud (M. Ehala „Eesti keele struktuur“, „Eesti
kirjakeel“, „Kirjutamise kunst“; A. Kilgi ja V. Maanso „Keeleviit“;
M. Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“, E. Priimägi, A. Kivimäe
„Teksti vastuvõtt ja tekstiloome“ – uuenenud eesti keele
riigieksami materjalid; M. Rebane „Maailmakirjandus
kutseõppeasutustele“, „Eesti kirjandus kutseõppeasutustele“, M.
Hennoste „Eesti kirjandus tekstides“ 1. ja 2. osa jt),
keelekäsiraamatud, ÕS, e-kursused, jaotusmaterjalid, autentsed
materjalid…
LISA 1:
Teemad, mis peituvad järgmiste aktiivsete tegusõnade taga:
Vormistab
Ametikiri, erialased dokumendid, referaat, essee, viitamine,
arvutikiri (tühiku tähtsus, side- ja mõttekriips, , funktsioonid
jms), struktureerimine, õigekiri, lauseõpetus,
tarbetekstid …
-
40
Kirjeldab, selgitab, toob näiteid
Sõnavara, analoogia, õigekiri, lauseõpetus, tekstiloome,
omadussõnade võrdlusastmed, seostamine eluga, dokumentatsioon,
avalik esinemine …
Koostab
Juhendi jms vormistamise nõuded, CV, avaldus, motivatsioonikiri,
praktikaaruanne, õigekorjareeglid, lauseõpetus, stiil, tekstiliigid
…
Leiab infot
Tähestiku tundmine, küsimuste püstitamine, kuidas otsida, kuidas
leitut struktureerida, kuidas viidata, referaat, funktsionaalne
lugemisoskus, kriitiline suhtumine
infoallikatesse …
Iseloomustab, selgitab
Analoogia, allegooria, avalik esinemine, sõnavara, lauseõpetus,
tekstiõpetus (töö tekstidega), õigekiri, erialane sõnavara, stiil,
olulise ja ebaolulise eristamine, analüüs, seoste
loomine, kirjeldamine, omadussõna, metafoor, detail …
Tunneb ära
Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, mõisted, profiili
tundmine, enda vead ja nende parandamine, stiil, erinevad tekstid
ja nende omapära (rakendab suuliselt ja
kirjalikult), arutlus (toob väite kinnituseks näiteid) …
Analüüsib, võrdleb
Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, refereerimine,
omadussõnade võrdlusastmed, tekstiõpetus, lauseõpetus, arutlus,
õigekiri …
Suhtleb
Telefonisuhtlus, kehakeel, meedia, keele eri tasandid, sõnavara,
ametlik suhtlus, avalik esinemine, viisakusvormelid, pöördumine,
stiil, enesekehtestamine, argumenteerimine,
demagoogia vältimine …
Defineerib
Sõnavara, lauseõpetus, võõrsõnad, teatmeteosed, otsingusüsteemid
…
LISA 2:
Hindamisülesanne: projekt „Tekstide ringkäik“
Ülesanne hõlmab hindamiskriteeriume: 1–9
Projekti hindamiskriteeriumid:
projektis osalejad on lugenud üht eesti või maailmakirjanduse
väärtteost, mis on alustekstiks nt filmile, ooperile,
teatrilavastusele, näitusele jne
projektis osalejad oskavad loetud teksti põhjal vastata
küsimustele, põhjendada oma seisukohti, arutleda teose probleemide
üle ning leida sobivaid näiteid tekstist, et
oma väiteid toetada
osalejad on kogunud erinevatest teabeallikatest infot alusteksti
tõlgenduste kohta ja hinnanud andmete kogumise käigus kriitiliselt
allikate usaldatavust
uurimistulemused on vormistatud korrektses kirjakeeles
slaididel
ettekande slaidid sisaldavad ülevaatlikke ja sisukaid tabeleid
ning graafikuid, mis kajastavad kõiki uurimuse olulisi arvandmeid
(millistes piirkondades ja perioodidel
lavastatud, esiartistid, lavastajad-režissöörid, publikumenu,
lavastuste või etenduste arv jne)
slaidid on korrektselt vormistatud
-
41
iga osaleja on pidanud lühikese ettekande, kus ta on tutvustanud
oma panust projekti ja olulisemaid uurimistulemusi
Õpetamis- ja õppemeetodid:
sobiva teose valimine (teos, mille kohta on olemas tõlgendus:
film, ooper, teatrilavastus, näitus jne)
teose lugemine kodus ja analüüs tunnis rühmatööna (küsimused
teose põhiidee ja teemade avamiseks, diskussioon, väitlus vm)
uurimus: info kogumine (kes, kus ja millal on teost
lavastanud/teinud sellest filmi, kes on mänginud peaosa, teisi
kandvaid rolle, kes on olnud lavastuse või filmi
kunstnik, milline on olnud lavakujundus või võttepaik jne).
Leida erinevaid aspekte, mida uurida. Õpilased koguvad infot,
analüüsivad seda ja vormistavad saadud
tulemused slaididel.
Ettekande koostamine kogutud andmete ja tulemuste tutvustamiseks
(sh slaidid graafikute ja võrdlevate arvandmetega: millistel
perioodidel on tekst olnud
populaarne, millised teatrid on võtnud kavva, mitu korda iga
lavastamise puhul on mängitud, palju on kogunud vaatajaid,
millistes riikides on lavastatud, linastunud
jne)
Aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine
Konstruktiivse tagasiside andmine esinejale
Projekt koosneb kolmest osast:
1. Teose analüüs – mitteeristav hindamine
2. Uurimuse läbiviimine, info kogumine ja töötlemine -
mitteeristav hindamine
3. Ettekanne – eristav hindamine
-
42
VÕÕRKEEL MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 2 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Võõrkeel 3 õn/4,5 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb
õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva
keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele
valdkonnaga
Nõuded mooduli alustamiseks Omab 3 taset Mooduli õpiväljundid
Õppija:
1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui
kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates
mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti
2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid,
mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga
3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid
võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab
võõrkeeleõpet elukestva õppega
4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri
ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel
5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise
rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks
vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid Õpiväljund/õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles
argisuhtluses
nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana;
esitab ja kaitseb erinevates
mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma
seisukohti
Õppija:
Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas
olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt
Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates
mõttevahetustes
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu
(loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)
Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid,
puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades
2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma
võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja
kogemusi seoses valitud erialaga
Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast
Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse
Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud
erialal töötamiseks
Hindab oma võõrkeeleoskuse taset
3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks
endale sobivaid võõrkeele õppimise
strateegiaid ja teabeallikaid, seostab
võõrkeeleõpet elukestva õppega
Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid
ja hindab nende usaldusväärsust
Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja
elukestva õppega
Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid
ja hindab nende usaldusväärsust
Hindab oma võõrkeeleoskuse taset
-
43
4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste
elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab
nendega võõrkeeles suhtlemisel
Võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda,
kultuuritraditsioone ja -norme Arvestab sihtkeele kõnelejate
kultuurilise eripäraga
Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab
külastada mõnda sihtkohta
5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul
kandideerimise rahvusvahelistest
võimalustest; koostab tööleasumiseks
vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid
Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist
selles
Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja
edasiõppimise võimalusi Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale
kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa
eripäraga
Sooritab näidistööintervjuu Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisev töö
1. MINA JA MAAILM 1,23+0.27EKAP (32 T+8 I tundi)
1.1 Mina ja eakaaslased – kutseõppurid (12T+3 I)
4 T Enda ja oma kaaslase tutvustus
4 T Mina isiksusena teiste seas
4 T Kooli ja õpitavate erilade tutvustus
3 I Kirjaliku enesetutvustuse koostamine 1.2. Mina ja Eesti (10
T+2 I)
4 T Eestit iseloomustavad faktid
4 T Ajalugu, kultuur, traditsioonid
2 T Eestlane versus muud rahvad
2 I Referaat ühest Eesti vaatamisväärsusest või olulisest
sündmusest Eesti kultuuriloos 1.3. Erinevad inimesed ja rahvad (10
T+2 I)
6 T Antud keeli kõnelevad maad (riiklus, sümboolika,
geograafiline asend, loodus, kliima, vaatamisväärsused, sündmused,
tuntud inimesed)
4 T Maailma maad ja traditsioonid (erinevused ja sarnasused)
2 I Koostab inglise keelt emakeelena kõnelevate riikide
koondtabeli
2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 1.23+0,27EKAP (32 T+7 I tundi) 2.1.
Mina ja keskkond (12 T+3 I)
4h Keskkonnakaitse probleemid Eestis ja maailmas
4h Tervislikud eluviisid (toitumine, liikumine)
4h Ebatervislikud eluviisid (suits, alkoh