-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
11
2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused Mass
m Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt. Keha mass on
SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI-süsteemis on kilogramm.
Jõud F Kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Newtoni seaduse
järgi:
jõud = mass × kiirendus F = m × a
Kui asendada valemis kiirendus a raskuskiirendusega g (g = 9,81
m/s2), saame raskusjõu:
Raskusjõud = mass × raskuskiirendus F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81
N
Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on njuuton. Rõhk p Suurus, mis
iseloomustab keha pinna mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on
vedelikke sisaldavate protsesside kirjeldamisel üks tähtsaim
parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab rõhu p:
p = Rõhu mõõtühik SI-süsteemis on pascal, kuid praktikas
kasutatakse sagedamini mõõtühikuna bar. Rõhkude määratlused on
toodud selel 2.1.
Sele 2.1 – Hüdrosüsteemis esinevate rõhkude määratlused DIN
24312 järgi
F
A
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
12
Töö W Füüsikaline suurus, mis iseloomustab energia üleminekut
ühest liigist teise. Kui jõuga F nihutada keha pikkuse s võrra siis
on selleks tehtud tööd W (arvestatakse, et jõud F mõjub keha
liikumise suunas):
W = F × s Töö mõõtühikuks SI-süsteemis on džaul. Energia E Kui
keha on võimeline sooritama tööd, siis on temas nn. “akumuleeritud
tööd”. Seda tüüpi “akumuleeritud tööd” nimetatakse energiaks. Töö
ja energia mõõtühik on sama. Sõltuvalt “akumuleeritud töö”
iseloomust on olemas kahte tüüpi energiat: - potentsiaalne energia
Ep - kineetiline energia Ek Potentsiaalne energia Ep Keha langedes
ühelt kõrguselt teisele teeb seejuures tööd. Antud keha energia
sõltub keha kaalust (m × g) ja kõrguste vahest h:
Ep = (m × g) × h Kineetiline energia Ek Kui liikuv keha põrkub
seisva kehaga teeb ta seejuures tööd. Keha energia peitub siin keha
liikumises (on mehaanilise liikumise mõõt).
Energia sõltub massist m ja liikumis-kiirusest v:
Ek = Võimsus P Suurus, mille mõõduks on ajaühikus tehtav töö.
Võimsus saadakse kui töö jagada töö sooritamiseks kuluva ajaga
P = SI-süsteemis on töö ühikuks watt Kiirus v Iseloomustab keha
asukoha muutumist ajas. Keha kiirus v saadakse jagades keha poolt
läbitud teekonna s selle läbimiseks kulunud ajaga t:
v = Kiiruse ühikuks SI-süsteemis on meetrit sekundis. Kiirendus
a Iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust. Kui keha ei liigu
konstantse kiirusega, mõjub kehale kiirendus a. Kiirendus võib olla
positiivne või negatiivne. Lineaarne kiirendus saadakse jagades
kiiruse muutus ∆v ajaga ∆t.
a = Kiirenduse mõõtühikuks SI-süsteemis on meetrit sekundis
sekundi kohta.
m × v2
2
W
t
s
t
∆v
∆t
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
13
2.2 Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud (DIN 1301 1.osa
ja DIN 1304 1.osa) Parameeter Tähis SI-ühik ühik Teisendused Seosed
pikkus teekond
l s
meeter m 1 m = 100 cm = 1000 mm
pindala A ruutmeeter m2 1 m2 = 10 000 cm2 = 1 000 000 mm2
A = l × l
ruumala V kuupmeeter m3 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 1L
V = A × h
aeg t sekund s 1s = 1/60 min
kiirus v meetrit sekundis
m s
1m/s = 60m/min v = s/t
kiirendus a meetrit sekundis sekundi kohta
m s2
Raskuskiirendus g = 9,81 m/s2
a = s/t2
vooluhulk qv, Q kuupmeetrit sekundis
m3 s
1 m3/s = 60 000 l/min Q = V/t Q = V × A
pöörlemiskiirus n pööret sekundis s-1 pööret minutis min-1
1 s 1
min
1 60 s min
n =1/t
mass m kilogramm kg 1kg = 1000g m = V × ρ tihedus ρ
kilogrammi
kuupmeetris kg m3
kg/dm3 1kg/m3 = 0,001kg/dm3
ρ = m/V
jõud F njuuton N 1N = 1 (kg × m) s2
F = m × g FG = m × g
rõhk p njuuton ruutmeetri kohta, pascal
N m2 Pa
1 N/m2 = 1 Pa = 0,000001 bar, 1 bar = 105 N/m2
p = F/A
töö W džaul J 1 J = 1 Ws = 1 Nm 1 kWh = 3,6 MJ = 3,6×106Ws
võimsus P Watt W 1W = 1 J/s = 1 Nm/s P = Q × p temperatuur
Celsiuse järgi
T,Θ t,υ
Kelvin Celsius
K °C
0°C = 273 K 0 K = -273°C
Sele 2.2 – Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud
=
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
14
selel 2.3 on toodud analoogia kulgliikumise (hüdrosilinder) ja
pöörleva (hüdromootor) vahel:
Hüdrosilinder Hüdromootor Parameeter Tähistus SI- ühik
Parameeter Tähistus SI- ühik pikkus s s m pöördenurk α rad
pöörlemis-kiirus
f 1
s
kiirus v m
s
nurkkiirus ω ω =
kiirendus a nurk-kiirendus
ϕ ϕ =
jõud F N pöörde-moment
T T =
võimsus P W võimsus P P = T × ω
mass m kg inerts-moment
J kgm2
Sele 2.3 - Analoogia kulg- ja pöördliikumise vahel
ω
t
rad
s
Nm
s
Vg × ∆p × ηmh
20 × π
m
s2
α
t
rad
s2
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
15
2.3 Hüdromehaanika Hüdromehaanika on mehaanika haru, mis
käsitleb vedelike füüsikalisi omadusi ja käitumist staatilises
olekus (hüdrostaatika) ja voolavas olekus (hüdrodünaamika).
Erinevus vedelike ja tahkete ainete vahel seisneb selles, et
vedelikud ei oma kindlat kuju, vaid võtavad neid ümbritseva anuma
kuju. Rõhu ülekandmiseks kasutatakse nii gaase kui vedelikke,
millede erinevuseks on see, et surve avaldamisel neile muutub gaasi
ruumala märksa enam kui vedeliku ruumala. Hüdrostaatika
Hüdrostaatika seadused on rakendatavad vaid ideaalsete vedelike
korral st. vedelik ei oma kaalu, puudub hõõrdejõud ja vedelik ei
ole kokkusurutav. Nende seaduste abil saab hinnata ideaalsete
(energiakadudeta) süsteemide käitumise üle. Reaalsetes
hüdrosüsteemides tekib aga erinevaid energiakadusid kõikides,
süsteemi komponentides. Teatud komponentide kasutamisel, kus toimub
vedeliku voolu takistamine, on tekkivad kaod õigu-poolest eelduseks
nende funktsio-neerimisele. Rõhk Kui rõhk mõjub võrdse suurusega
pindaladele (A1 = A2 = A3) siis tekkivad jõud (F1 = F2 = F3) on
võrdsed
Sele 2.4 - Hüdrostaatiline paradoks Väliste jõudude poolt
tekitatud rõhk
Sele 2.5 - Pascali seadus Hüdrostaatika aluseks on Pascali
seadus, mille järgi staatilises olekus vedelikule mõjuva jõu poolt
tekitatud rõhk mõjub ühtlaselt kogu vedeliku ruumalas. Tekkiva rõhu
suurus on võrdne vedelikule mõjuva jõu ja vastava pindala suuruse
jagatisega. Kuna tänapäeva hüdrosüsteemides on kasutusel
suhteliselt suured rõhud, siis võib neis üldjuhul jätta raskusjõu
poolt põhjustatud rõhu mõju arvestamata.
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
16
Jõu muundamine Kuna rõhk mõjub ühtlaselt kogu vedeliku ruumalas
ei oma anuma kuju rõhu suurusele mingit tähtsust. Järgnev näide
(sele 2.6) illustreerib kuidas seda nähtust kasutada enda
huvides.
Sele 2.6 – Jõu muundaja Kui jõud F1 mõjub kolvile pindalaga A1,
siis tekitab see anumas rõhu suurusega:
p = See rõhk mõjudes omakorda kolvile pindalaga A2 tekitab jõu
F2 suurusega:
F2 = p × A2 Seega
= või
= Jõudude F1 ja F2 suhe on võrdne kolbide pindalade A1 ja A2
suhtega.
Suurendades jõudu F1 suureneb rõhk süsteemis väärtuseni mille
juures rõhu p toimel hakkab kolb pindalaga A2 liikuma ületades jõu
F2. Seega juhul kui jõu F1 ja pindala A1 abil on võimalik tekitada
piisav rõhk jõu F2 ületamiseks on võimalik tõsta koormusi (sele
2.7). (Hõõrdejõudu siin ei arvestatud.)
Sele 2.7 – Hüdrauliline tungraud Kolbide liikumisteekonnad s1 ja
s2 on omavahel pöördvõrdelises sõltuvuses kolbide pindaladega:
= Kolvi (1) poolt sooritatud töö W1 on sama suur kui kolvi (2)
poolt sooritatud töö W2:
W1= F1 × s1
W2= F2 × s2
F1
A1
F1
A1
F2
A2
F2
F1
A2
A1
s1
s2
A2
A1
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
17
Rõhu muundamine
Sele 2.8 – Rõhumuundaja Kaks erineva pindalaga kolbi (1 ja 2) on
omavahel seotud ühise kolvivarrega (sele 2.8). Kui kolvile 1
pindalaga A1 mõjub rõhk p1 saadakse tulemusena jõud F1, mis
kolvivarre kaudu mõjudes kolvile 2 pindalaga A2, tekitab silindris
2 rõhu p2. Arvestamata takistusjõude saame:
F1 = F2 ja p1 × A1 = p2 × A2 siit p1 × A1 = F1 ja p2 × A2 = F2
või
= Rõhumuundajas toimub rõhu suuruse muutmine pöördvõrdeliselt
kolbide pindaladele. Hüdrokineetika Hüdrokineetika käsitleb
vedelike voolamisseadusi ja voolamist põhjus-tavaid jõude.
Hüdrokineetika abil saab
arvutada ka hüdrostaatikas esinevaid kadusid.
p1
p2
A2
A1
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
18
Kui mitte arvestata vedeliku pinnal ja vedelikus endas esinevaid
hõõrdejõude, võib voolamisprotsessi lugeda ideaalseks. Edasi me
käsitlemegi ideaalset voolamisprotsessi, kuna seda on võimalik
kirjeldada piisavalt täpselt. Voolamisseadus Torus voolava vedeliku
kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune (sele
2.9).
Sele 2.9 - Voolamine Vedeliku vooluhulk Q saadakse jagades
vedeliku ruumala V ajaga t:
Q = V/t Vedeliku kogus V saadakse korrutades toru ristlõike A
pikkusega s (sele 2.10, 1):
V = A × s Kui asendada V ⇒ A × s (sele 2.10, 2) siis saame:
Q = Jagades teekonna s ajaga t saame vedeliku voolukiiruse: v
=
A × s
t
s
t
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
19
Vooluhulk Q on seega toru ristlõike-pindala A ja voolukiiruse v
korrutis (sele 2.10, 3). 1 2
3
Sele 2.10 – Vedeliku vooluhulk Kuna vooluhulk on torustiku igas
punktis ühesugune, siis juhul kui torustiku ristlõige on torustiku
erinevates punktides erinev (A1 ja A2) siis voolukiirused nendes
punktides on vastavalt (sele 2.11):
Q1 = Q2
Q1 = A1 × V1
Q2 = A2 × V2 seega A1 × V1 = A2 × V2
Sele 2.11 – Vedeliku voolukiirus
Bernoulli võrrand Rakendades voolavale vedelikule energia
jäävuse seadust saame, et voolava vedeliku koguenergia ei muutu
niikaua kuni seda väljastpoolt ei lisata või ei eemaldata. Jättes
kõrvale need energialiigid, mis ei muundu saame et, koosneb
vedeliku koguenergia: - potentsiaalsest energiast, mis sõltub
vedeliku samba kõrgusest ja staatilisest rõhust ning -
kineetilisest energiast, mis sõltub vedeliku voolu kiirusest ja
rõhkude vahest. Siit saadakse Bernoull’i võrrand:
g × h + + = const. Sama võrrand kujul rõhk-energia saadakse:
ptot = pst + ρ × g × h + × v2, kus pst ⇒ staatiline rõhk ρ × g × h
⇒ vedelikusamba kõrgusest põhjustatud rõhk × v2 ⇒ dünaamiline rõhk
Energia jäävuseseadusest ja Bernoull’i võrrandist järeldub et,
vedeliku voolukiiruse kasvades torustiku ristlõikepindala
vähenemise tulemusena, kasvab vedeliku kineetiline energia. Kuna
vedeliku koguenergia püsib muutumatuna, siis potentsiaalne energia
ja/või rõhk vähenevad.
p
ρ
v2
2
p
2
p
2
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
20
Kui vedeliku voolukiirus väheneb torustiku ristlõikepindala
suurenemise tulemusena, siis vedeliku kineetiline energia väheneb.
Kuna kogu energia jääb samaks siis potentsiaalne energia ja/või
rõhk peab suurenema (sele 2.12).
Sele 2.12 – Vedelikusamba kõrguse sõltuvus rõhust
Hõõrdekaod ja rõhulangus torustikus Seni oleme vaadelnud
loodusseadusi arvestamata, et igas süsteemis esinevad ka
takistusjõud nii torustiku pinna ja vedeliku vahel kui ka vedeliku
enda kihtide vahel. Praktikas on võimatu ülekanda hüdroenergiat
ilma kadudeta. Tänu hõõrdejõududele tekib vedeliku voolamisel
soojus, st hüdroenergia muutub soojuseks. Sellisel moel tekkinud
kaod tähendavad praktikas seda, et torustikus tekib rõhulangus.
Rõhulangust tähistatakse ∆p (sele 2.13). Mida suurem on
hõõrdetakistus vedelikus endas, seda suurem on tema viskoossus
Sele 2.13 – Rõhulangus torustikus Hõõrdekaod torustikus sõltuvad
järgmis-test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku
ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus -
vedeliku voolukiirus - vedeliku viskoossus Vedelike voolamise
tüübid Tähtsaks teguriks hüdrosüsteemide energiakadude uurimisel on
vedeliku voolamise uurimine. Käsitletakse kahte tüüpi voolamist: -
laminaarne voolamine - turbulentne voolamine. Teatava
voolukiiruseni liigub vedelik torustikus ühesuunaliselt
(laminaarselt). Toru keskel on voolukiirus suurim, pinnal aga null
(sele 2.14). Kui suurendada vedeliku voolukiirust, siis teatava
kriitilise kiiruse juures voolamise tüüp muutub ja voolavas
vedelikus tekivad pöörised (sele 2.15). Sellise voolamise korral
suurenevad järsult voolutakistus ja hüdraulilised kaod. Seetõttu ei
ole turbulentne voolamine praktikas soovitud.
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
21
See kriitiline voolukiirus ei ole konstantne suurus, vaid ta
sõltub vedeliku viskoossusest ja toru ristlõike-pindalast.
Kriitilist kiirust on võimalik välja arvutada ja seda ei tohiks
hüdro-torustikus ületada.
Sele 2.14 – Laminaarne voolamine
Sele 2.15 – Turbulentne voolamine Reynoldsi arv Re Voolamise
tüübi üle saab otsustada ligikaudselt Reynoldsi arvu abil:
Re = kus v ⇒ Voolukiirus m/s dh ⇒ hüdrauliline läbimõõt [m],
ringikujulise ristlõike korral võrdne toru siseläbimõõduga,
teistel juhtudel: dh = 4 × A/U A ⇒ toru ristlõike pindala U ⇒
toru pikkus ν ⇒ kinemaatiline viskoossus m2/s Rekr ≈ 2300, milline
väärtus kehtib ainult ümmargustele, siledaseinaliste ja sirgete
torude korral. Rekr juures toimub laminaarse voolamise muutumine
turbulentseks ja vastupidi. Voolamine on laminaarne kui Re <
Rekr ja turbulentne kui Re > Rekr.
v × dh
ν
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
22
2.4 Hüdrosüsteemid Hüdrosüsteemide olulised omadused Hüdraulikal
baseeruvatele süsteemidele on iseloomulik et: - suhteliselt
väikeste seadmetega on võimalik tekitada suuri jõude
(pöördemomente); - tööorganite liikumist on võimalik alustada
täiskoormusel; - selliste parameetrite nagu liikumis-,
pöörlemiskiirus, pöördemoment ning jõud sujuv reguleerimine on
lihtsalt teostatav (nii suletud või avatud süsteemi korral); -
süsteeme on lihtne kaitsta ülekoormuse vastu; - mugav reguleerida
nii kiireid kui ka aeglasi liikumisi; - energia akumuleerimise
võimalus kasutades gaasi; - võimalus luua lihtsaid
juhtimis-süsteeme; - võimalus muundada hüdroenergiat mehaaniliseks
ruumiliselt jaotatult. Hüdrosüsteemi struktuur Esiteks toimub
hüdrosüsteemis (sele 2.16) mehaanilise energia muundamine
hüdrauliliseks. See energia kantakse üle hüdrauliliselt, kasutades
selleks tagasisidega või tagasisideta hüdrosüsteeme. lõpuks
muundatakse hüdroenergia tagasi mehaaniliseks energiaks.
Energia muundamine Mehaanilise energia muundamisel
hüdroenergiaks on kasutusel hüdropumbad ja vastupidises suunas
hüdrosilindrid ja –mootoreid. Energia reguleerimine Hüdroenergiat
ning koos sellega võimsust kantakse üle vedelikurõhuga või vedeliku
voolamisega. Neid parameetreid on võimalik muuta kasutades
reguleeritavaid pumpi või reguleerimisventiilide, seda nii
tagasisideta- kui ka tagasisidega süsteemides. Energia ülekanne
Hüdraulilistes süsteemides toimub energia ülekanne torustikes ja
lõdvikutes voolava hüdrovedeliku abil. Lisaseadmed Lisaks loetletud
komponentidele vajatakse hüdrosüsteemis mitmeid lisaseadmeid nagu
reservuaarid hüdroenergia salvestamiseks, filtrid, jahutit,
soojendit ja mõõte- ning testimisseadmeid.
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
23
Rakendus Juhtimine ajam mehhanism Elektrimootor Juhtimis- ja
Sisepõlemis- Hüdropump Reguleerimis- Silinder Täitur mootor
ventiilid Mootor Käsiajam Elektrienergia Hüdrauliline energia
Mehaaniline Soojusenergia töö mehaaniline mehaaniline energia
energia
Sele 2.16 – Energia kulgemine hüdrosüsteemis Elementaarne
hüdrosüsteem F1 F2 A1 A2 Sele 2.17 – Hüdrosüsteemi tööpõhimõte
Koormates käsipumpa jõuga F1 tekitatakse silindris rõhk p, mille
väärtus saadakse Jagades jõu F1 suuruse kolvi pindalaga A1
(p=F1/A1) (sele 2.17).
Mida suurem on jõud kolvile seda suurem tekitatud rõhk. Rõhk
kasvab ainult väärtuseni, mis on vajalik selleks, et ületada jõud,
mis on vajalik teise kolvi liikumahakkamiseks. (F2 = p × A2). Kuni
see jõud püsib konstantne, siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub
ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust. Teise kolvi
liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast.
Mida kiiremini pumbatakse seda kiiremini liigub teine kolb.
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
24
Rakendades sama põhimõtet teistele hüdrokomponentidele, mis: -
juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid), - mõjutavad
silindri liikumiskiirust (vooluventiilid), - piiravad silindri
poolt arendatavat jõudu (rõhuventiilid), - väldivad passiivses
olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba
(mittetagasivoolu ventiilid), - varustavad hüdrosüsteemi surve all
oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega
hüdrosüsteeme. Järgnevalt koostame ja esitame etappide kaupa lihtsa
hüdrosüsteemi, kasutades skeemil DIN 1219 tingmärke. 1. Etapp (sele
2.18 ja 2.19) Hüdropumpa (1) käivitatakse elektri- või
sisepõlemismootoriga. Reservuaarist (2) pumbatakse töövedelik
hüdropumbaga läbi torustiku ja komponentide hüdrosilindrisse (5).
Niikaua kuni puudub takistus vedeliku voolamisele liigub töövedelik
vabalt. Töövedeliku voolamist takistavaks faktoriks on silinder
(5), mis paikneb torustiku lõpus. Kui töövedelik on täitnud
silindri hakkab rõhk süsteemis kasvama väärtuseni, kus ületatakse
kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Kolvi liikumissuunda
muudetakse suunaventiiliga (6). Süsteemi tühjenemist läbi pumba
seisatud olekus välditakse mittetagasivooluventiiliga (3).
Sele – 2.18 – Hüdrosüsteemi skeem (1.etapp)
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
25
Sele 2.19 – Hüdrosüsteemi konstruktsioon (1.etapp)
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
26
2. Etapp (sele 2.20 ja 2.21) Selleks et kaitsta hüdrosüsteemi
tekkida võivate ülerõhkude ja seega ka ülekoormuse eest, tuleb
piirata. maksimaalset töörõhku hüdrosüsteemis. Selleks kasutatakse
rõhupiirajat (4). Rõhupiirajas (sele 2.21) olev vedru sulgeb
vedeliku voolu läbi klapi surudes klapi oma pesasse. Torustikus
olev rõhk avaldab mõju klapi pinnale A. Rõhu tõustes süsteemis
suureneb klapi poolt vedrule avaldatav jõud. Jõu F = p × A jõudes
väärtuseni, mis ületab vedru elastsusjõu avab klapp töövedelikule
tagasivoolu reservuaari, vältides sellega rõhu edasist tõusu
süsteemis.
Sele 2.20 – Hüdrosüsteemi skeem (2.etapp)
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
27
Sele 2.21 – Hüdrosüsteemi konstruktsioon (2.etapp)
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
28
3. Etapp (sele 2.22 ja 2.23) Selleks et reguleerida kolvi (5)
liikumiskiirust on vajalik süsteemi täiendada võimalusega
reguleerida silindrisse juhitava töövedeliku vooluhulka. Selleks
otstarbeks kasutatakse vooluventiili (7). Vooluventiiliga saab
vähendada toru ristlõikepindala. Ristlõikepindala vähe-nedes
väheneb ka silindrisse juhitava töövedeliku vooluhulk ja kolb
liigub aeglasemalt. Liigne vedelik juhitakse läbi rõhuregulaatori
tagasi reservuaari. Antud süsteemis on tegemist järgmiste
rõhkudega: - Rõhuregulaatori (4) poolt hoitav rõhk pumba (1) ja
drosseli (7) vahel - kolvi koormusest tingitud rõhk drosseli (7) ja
silindri (5) vahel.
Sele 2.22 – Hüdrosüsteemi skeem (3.etapp)
-
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised
alused
29
Sele 2.23 –Hüdrosüsteemi konstruktsioon (3.etapp)
2 Hüdraulika teoreetilised alused2.1 Füüsikalised suurusedMass
mJõud FRõhk pTöö WEnergia EPotentsiaalne energia EpKineetiline
energia EkVõimsus PKiirus vKiirendus a
2.2 Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud2.3
HüdromehaanikaHüdrostaatikaRõhkVäliste jõudude poolt tekitatud
rõhkJõu muundamineRõhu
muundamineHüdrokineetikaVoolamisseadusBernoulli võrrandHõõrdekaod
ja rõhulangus torustikusVedelike voolamise tüübidReynoldsi arv
Re
2.4 HüdrosüsteemidHüdrosüsteemide olulised omadusedHüdrosüsteemi
struktuurEnergia muundamineEnergia reguleerimineEnergia
ülekanneLisaseadmedElementaarne hüdrosüsteemSele 2.23
–Hüdrosüsteemi konstruktsioon (3.etapp)