RAHVASTIKUTEADUS JA EESTI RAHVASTIKUARENGU ...

RAHVASTIKUTEADUS JAEESTI RAHVASTIKUARENGU

PÖÖRDEPUNKTID

Kalev Katus, Allan Puur

3. EESTI RAHVASTIKUARENGEUROOPA KONTEKSTIS

On selge, et Eesti rahvastikuarengut käsitledes peaks olema kasvõi pinnapealne ettekujutus peamiste demograafiliste murranguteajastusest (naaber)rahvaste ja kogu Euroopa arengu taustal. Kõigemuu kõrval aitab selline “kaart-kompass” mõnelegi esmapilgulkummalisele ja keerulisena tunduvale nähtusele anda lihtsa se-letuse, ent ka vastupidi: mõni harjumuspärane nähtus võib osu-tuda hoopis keerukaks ja samuti siis murettekitavaks. Järgnevlühiülevaade püüab lugejat varustada just niisuguse kaardi-kom-passiga, et aidata eristada Eesti rahvastikutaastes olulist ja eba-olulist, ootuspäraseid ja ootamatuid suundumusi ning kokkuvõtteskogu Eesti rahvastikuarengut terviklikult mõista.

3.1. Demograafiline üleminek

Eesti rahvastikuarengut traditsioonilise taastetüübi, täpsemini küllselle tüübi viimaste sajandite raames on kõige põhjalikumalt uuri-nud Heldur Palli. Viide põhjalikkusele pole niisama sõnadetege-mine, vaid tähistab peretaaste meetodi rakendust, mille abil re-konstrueeritakse üksikisikute ja perede eluteed — vastav koos-käsitlus tagab ülevaate terve piirkonna rahvastikuarengust (Henry

Algus eelmises numbris.

491

Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid

1961). Peretaaste meetod on seda laadi ülesande jaoks kõigetäiuslikum vahend, aga nõuab pühendumist, sihipärast tööd ja to-hutult aega. Pallilt pärineb kolme Eesti kihelkonna — Karuse,Otepää ja Rõngu — süvakäsitlus 18. sajandi kohta (Palli 1973,1984, 1988). Samaväärset uurimistööd pole meie lähemate naa-berrahvaste, aga kahetsusväärsel kombel ka mitte 19. sajandi Eestikohta, kui eestirootslasi käsitlev uurimus kõrvale jätta (Hyrenius1942).

Kolme kihelkonna käsitlused Pallilt, nagu teisedki asjaoma-sed uurimused ei jäta kahtlust, et Eesti rahvastikutaaste kulges17.–18. sajandil sarnaselt teiste Euroopa rahvastega. Sündimusoli traditsioonilise taastetüübi kohaselt suhteliselt kõrge, keskmi-selt neli-viis last naise eluea jooksul, kellest üle kolme tavaliselttäisikka ei jõudnud. Suremus oli kõrge ja sünnieluiga pikema pe-rioodi keskmisena kõikus 25–35 eluaasta vahel. Vahemärkusenaolgu öeldud, et 17.–18. sajandi vahetusel tabas Eestit ligi ka-hekümneaastane rahvastikukriisi ajajärk: Suur nälg aastail 1694–1697 andis teatepulga üle laastavale Põhjasõjale, mis tipnes vii-mase jõulise katkuepideemiaga 1711–1712 (Konks 1961; Kõpp1929; Liiv 1938; Palli 1996). Rahvaarvu äkiline väheneminekriisiperioodil — rohkem kui kaks korda — asendus võrdlemisikiire rahvaarvu tõusuga 18. sajandil. Sellele aitas kaasa kasvu-soodne vanuskoostis, mis iseloomustab kriisijärgset rahvastikku,samuti suremuse pikaaegne püsimine n-ö normaaltasandil ningsisseränne. Peapõhjust tuleb siiski otsida traditsioonilisele taas-tetüübile omasest põlvkondade intensiivsest vaheldumisest, milletoel depopulatsiooni tagajärgedest suhteliselt kiiresti üle saadi.

Enam-vähem samal ajal teiste demograafilise arengu pioneer-rahvastega, 18. sajandi algupoolel, ilmnesid ka eesti rahval esime-sed traditsioonilise taastetüübi lagunemise algusele viitavad tun-demärgid. Olulisim neist oli teadagi Euroopa abiellumistüübi tekeja levik, mida mainisime juba eespool. Euroopa abiellumistüüppoolitas kontinendi Peterburi ja Trieste tinglikku joont pidi, jättesEesti lääne poole. Tuleb rõhutada, et uue abielumudeli leviku ida-piiri nihutamisel Peterburini, lisaks vormilisele viitamisele piir-konna suurlinnale, on igati ka sisulist alust. Euroopa abiellu-mistüüp haaras tõepoolest vähemalt osalt ka Ingerimaad ja in-gerlasi. Alles hilisemat Ingerimaa ümberrahvastamist arvestades

492


oleks Hajnali joon õigem tõmmata Narva linnast Triesteni (Kurs1994; Katus, Puur, Sakkeus 2000).

Nõnda sattus Eesti uute demograafiliste arengusuundade levi-ala idapiirile. Ühtlasi oli Euroopa abiellumistüüp esimene olulinenähtus, mis eristas Eesti rahvastikuarengu selgepiiriliselt Vene-maa, samuti enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa maade arengust ter-vikuna. Geopoliitiliselt küll tol ajal — Vene impeeriumi koos-seisu lülitatuna — Ida eelpost Läänes, osutus Eesti demograafilisearengu vaatenurgast hoopis Lääne eelpostiks Idas. Ka võib suu-resti just 18. sajandisse arvata Baltoskandia regiooni tänapäevaulatuva eripära kujunemise. Baltoskandia olemus hakkas nii tea-duslikus kui pragmaatilises tähenduses selguma 20. sajandi esi-mesel poolel (Kant 1935). Piirkonna terviklikkuse katkestas —ilmselgelt ajutiselt — Vene okupatsioon Baltimaades, mis küllparaku pikale venis ja nüüdse Eesti ilmet õige tugevasti mõjutab.Õpetlik on tähele panna, et ligikaudu 200 aastat tagasi kujune-nud rahvastikuarengu ebasünkroonsus on jäänud oluliseks Eestirahvastikuolukorda mõjutavaks teguriks kuni praegusajani.

Demograafilise ülemineku algust tähistavad muutused rahvas-tikuarengus ilmnesid Eestis 19. sajandi keskpaiku. Kuigi suremusja sündimus, vähemalt üldkordajate kaudu väljendatult, olid jubamitu kümnendit ilmutanud langustrendi, algab kõnealuste rahvas-tikuprotsesside intensiivsuse pidev alanemine 1850.–1860. aasta-tel. Esimesest Eesti territooriumi hõlmanud tänapäevasest rah-valoendusest (1881) alates on võimalik jälgida sündimuse kuitähtsaima demograafilise arengu ajastusindikaatori trendi Prince-toni projekti metodoloogia vaimus ning asjaomast metoodikatrakendades. Esimest korda Eesti ala kohta arvutati Princetoniindeksid Tsaari-Venemaa-aegsetes kubermangupiirides (Coale,Anderson, Härm 1979). Maakonnakaupa käsitletuna täpsustusEesti rahvastiku sündimusülemineku käik oluliselt, muidugi sel-gus ka piirkondlik variatsioon ning tekkis võrdlusvõimalus naab-ritega (Katus 1992, 1994). Arvnäitajad esitame allpool, naguka põhijärelduse, et sündimusülemineku poolest kuulub Eestirahvastik, Prantsusmaad kõrvale jättes, esimese viie-kuue kõigevarasema ajastusega rahva hulka. Muide, just tol ajal kinnis-tus Baltoskandia rahvastikuarengu ühtne samm, kus Eesti-Rootsi-Läti (täpsemini Läti Liivi- ja Kuramaa osa) üheaegse ajastuse

493


ümber on tihedalt koondunud teised kohalikud rahvad, jättesSoome ja Leedu sündimusülemineku veidi hilisemaks.

Suremusüleminek kulges Eestis sündimuse langusega üsnakõrvuti ehk eelmisest alapeatükist tuttava Prantsuse tüübi koha-selt. 1881. aasta rahvaloenduse vanuskoostise põhjal arvutatudelutabel, võetuna kolme Balti kubermangu — Eesti-, Liivi- jaKuramaa kohta koos, annab keskmiseks sünnielueaks 39,1 aas-tat meestel ja 42,7 aastat naistel (Besser, Ballod 1897). Se-davõrd kõrged näitarvud, eriti naaberkubermangude taustal, jamuuseas ka sünnieluea sooline erinevus naisrahvastiku kasuks,räägivad selget keelt juba paar aastakümmet varem alanud sure-musüleminekust (Katus 2000). Sama võib järeldada imikusure-muse trendi alusel, mida peaaegu kogu 19. sajandi jooksul võibjälgida Viljandi maakonna kohta (Nõges 1925).

1930. aastate alguseks oli keskmine sünnieluiga tõusnud mees-tel 53,1 ja naistel 59,6 eluaastani, aga mis olulisem, surmapõhjustestruktuuris olid ülekaalu saavutanud modernsele taastetüübile ko-hased endogeensed põhjused (Katus, Puur 1992, 1997). Elueapikenemine jätkus Eestis üsna ühtlase tempoga 1950. aastatelõpuni — viimasel kümnendil eriti imikusuremuse languse ar-velt —, aga põhimõtteline pööre tänapäevasele suremusele oliaset leidnud juba enne Teist maailmasõda. Ehkki Eesti ei kuu-lunud suremuslanguse kiiruse ja intensiivsuse poolest Euroopajuhtmaade hulka, erinevalt sündimusarengust, edestas ta keskmisesünnieluea poolest Ida- ja Lõuna-Euroopa maid ikkagi (Kr umins1993). Võrreldes teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega oli Ees-tile iseloomulik imikusuremuse mõnevõrra aeglasem alanemine,mis süstemaatiliselt madaldas sünnieluiga. Eesti demograafiliseülemineku ajastuse kohast teadmist kokku võttes võib selle aja-raami paigutada vahemikku 1850–1940, millele eelnes võrdlemisipikk ettevalmistusperiood Euroopa abiellumistüübi leviku näol jajärgnes modernse taastetüübi seni kestev juurdumisaeg kõigi omavõngete ja pööretega.

Suremus- ja sündimuslanguse suhteline üheaegsus, teisisõnudemograafilise ülemineku kulgemine Prantsuse tüübi kohaselt,väljendus Eesti rahvaarvu suhteliselt aeglases kasvus kogu demo-graafilise ülemineku jooksul. Vaid mõnel üksikul aastal küündisrahvastiku keskmine juurdekasv 10 promillini, mida enamiku rah-

494


vaste puhul võib pidada üleminekuaegse kasvu alampiiriks. Eestirahvaarvu kasv kippus maha jääma isegi Prantsusmaast enesest jajäi muidugi mitu korda alla naaberrahvastele Baltoskandias. Nii-viisi kätkeb demograafiline üleminek Eestis paradoksi: just kõigekiirema rahvaarvu juurdekasvu ajastul jääb Eesti rahvaarvu kasvtegelikult teistest maha, olles võib-olla väikseim maailmas. JakobHurda mõte — me ei saa suureks arvult, kuid võime seda saadavaimult — kajastab igati adekvaatselt rahvastiku taastearengut niitol ajal kui ka tänapäeval.

3.2. Pärast demograafilist üleminekut

Üleminekujärgse rahvastikuarengu esimesed viis aastakümmet onmitmes olulises faasis kulgenud Eestis silmatorkavalt teisiti kuienamikul võrreldava demograafilise arenguga rahvastel. Eelne-vast on teada, et demograafilise ülemineku pioneerrahvaid ise-loomustas sündimuse tõus Teise maailmasõja järel ja omamoodibeebibuumi ajajärgu väljakujunemine. Eestis jäi beebibuumilenime andnud sündimuse tõus olemata (Katus 1997). Arvatavastivõib taastetasandist õhkõrnalt kõrgema sündimuse 1940. aastatelõpul kirjutada eelkõige sissesõitnute arvele, keda tol ajal iseloo-mustas põlisrahvastikuga võrreldes märgatavalt kõrgem protsessiintensiivsus. Perioodinäitajate kaudu väljendatud sündimus püsisEestis taastetasandist allpool veel paar aastakümmet, mistõttu1950. aastate jooksul iseloomustas Eesti rahvastikku Euroopa ningjärelikult ka maailma üks madalamaid, kui mitte kõige madalamsündimustase.

Eesti rahvastiku sündimuse ainulaadset arengujoont Euroopakontekstis — ennekõike protsessi taseme stabiilsust erakordseltpika aja vältel — näitab joonis 3. Muidugi on see stabiilsus ise-enesest suhteline, kuid teiste Euroopa rahvastega võrreldes tunnebEesti sündimustrendi alati ilmeksimatult ära. Joonisel on esitatudlõplik sündimuskordaja põlvkonnavahemikus 1900–1965. Tulebtähele panna, et nooremate sünnipõlvkondade (1955–1965) pu-hul on kordaja vormiliselt võttes esialgne või tinglik, kuid de-mograafilise ülemineku järgses sündimusarengus on reproduktiiv-ea viimaste aastate mõju kumulatiivnäitaja tasemele kaduvväikening kõnealuste põlvkondade lõplik sündimustase jääb esitatule

495


Joonis 3. Summaarne sündimuskordaja. Euroopa sünnipõlvkonnad1900–1965.

väga lähedale ning on seega võrreldav ka vanemate põlvkondadeomaga.

20. sajandi alguse põlvkonnad tähistavad enamikul jooniselkujutatud Euroopa rahvastel demograafilise ülemineku lõppfaasi,kus aastakümneid pidevalt väldanud sündimuse langus on peatu-nud või peatumas. Ülemineku ajastus pole kõigil rahvastel olnudjust punktipealt kokkulangev, aga sajandivahetuse põlvkondadesündimustase on ehk isegi mõnevõrra ootamatult küllaltki sarnane.Joonisel moodustavad erandi Hispaania ja Itaalia kui kaks näidetselgepiiriliselt hilisema üleminekuajastusega maadest. Nende pu-hul on just kõnealune ajanihe pikaajalises võrdluses tooniandev,eriti varase üleminekuga riikide suhtes. Tegelikult on Hispaania jaItaalia varal kaudselt esindatud enamik Kesk- ja Lõuna-Euroopamaid, millega võrreldes Ida-Euroopa sündimusareng on olnud veelmõnevõrra hilisem.

Tagasi pöördudes varase demograafilise üleminekuga rahvastejuurde torkab silma, et enam-vähem sarnane sündimustase sa-

496


jandivahetuse põlvkondades ei jäänud kauaks püsima. Nimelthakkas Põhja- ja Lääne-Euroopa rahvaste järgnevates kohortidessündimus tõusma, Eestis jäi aga püsivalt madalaks. Kvantitatiiv-selt kasvas vahe päris suureks — mitmete rahvastega koguni ühelapseni kohortnäitajais — ning sisuline erinevus taastearengu sei-sukohalt — taastenivoost üles- või allapoole — toob Eesti hoo-pis tähenduslikult esile. Kohortnäitajate kaudu mõõdetuna onsündimuse tõus Põhja- ja Lääne-Euroopas olnud lauge, perioo-dinäitajate tasemel teatavasti aga järsk, kujundades sõjajärgse bee-bibuumi. Ligikaudu põlvkonnavahemikus 1925–1939 on Eestirahvastiku sündimus kõigi võrreldava demograafilise arengu ajas-tusega rahvaste omast madalaim ning vägagi tõenäoliselt ma-dalaim terves maailmas. Euroopas kestis beebibuum ligikaudu20–25 aastat, kuid sellele järgnenud sündimuse langus ei jäänudpidama sõjaeelsel tasemel, vaid viis Põhja- ja Lääne-Euroopa rah-vaste sündimuse eelnevaga võrreldes märgatavalt madalamale.

Samuti jäi Eestis teise demograafilise ülemineku algust kuu-lutanud järsk sündimuslangus 1960. aastate teisel poolel olemata.Vastupidi, kõnealusel perioodil põlisrahvastiku sündimus hoopistõusis, kolme-nelja aastaga peaaegu 20%. Seejuures polnud nime-tatud kasv iseloomulik välispäritolu rahvastikule, kelle sündimusjärgis üldjoontes nende päritolumaale vastavat langustrendi. Ontähelepanuväärne, et Eesti põlisrahvastiku sündimus jäi taasteta-sandist kõrgemale koguni kahekümneks aastaks. See polnud küllbeebibuumiaega iseloomustanud tüüpiline kõrgtase, aga meenutasometi pigem toda etappi. 1980. aastatel algas välispäritolu rahvas-tiku sündimuse tõus ja kümnendi lõpul ületas Eesti kogurahvastikuvastav summaarne perioodkordaja koguni 2,2 piiri, jõudes viimase80 aasta kõrgeimale tasemele. Euroopas oli tol ajal näputäis, pea-legi hoopis hilisema demograafilise arenguga maid, kellega Eestikõrget sündimust võrrelda andis.

Kui Eesti sündimusareng ei meenutanud põrmugi teise de-mograafilise ülemineku saabumist, siis mitme teise taasteprot-sessi ja abiellumuse varal saaks vastavat pööret ometi edukaltnäidata. 1960. aastatest algas järjepidev vabaabiellumuse le-vik, mille poolest Eesti põlisrahvastik on siiamaani olnud Is-landi, Rootsi ja aeg-ajalt Taani järel kolmandal-neljandal ko-hal maailmas. Koos ülikõrgele hüpanud, peamiselt naisrah-

497


vastiku käitumismuutusele tugineva lahutumusega on vabaabielueri vormide levik viinud rahvastiku perestruktuuri mitmekesis-tumiseni teisele demograafilisele üleminekule tüüpilise skeemikohaselt. Ka vallassündimuse poolest on Eesti põlisrahvastikukäitumine väga sarnane Põhjamaade omaga ehk teisisõnu teisedemograafilise ülemineku näidismaadega. Rohkem kui pooledeesti lastest sünnivad väljaspool registreeritud abielu, aga es-massünniga lõppevatest rasedustest algab väljaspool juriidilist abi-elu koguni üle 90%. Samuti toimus seksuaalrevolutsioon Eestissamal ajal vastava protsessiga tuntud teise demograafilise ülemi-neku rahvastel.

Eesti rahvastiku suremusareng ei sobi samuti beebibuumi/teiseülemineku periodiseeringusse, pakkudes hoopis omalaadse trendi.Nimelt eristub eelnevast arengujärgust selgelt suremusseisak, misalgas 1950. aastate lõpul ja peatas tolle ajani kestnud järjekindla,isegi sõja- ja repressiooniaastaid trotsinud meeste ja naiste elueapikenemise. Sealtpeale hälbib Eesti rahvastiku suremusareng de-mograafiliselt võrreldavate Põhja- ja Lääne-Euroopa maade suun-dumustest. Niisiis ei langenud suremusarengu murdepunkt kõigeraskematele aegadele ega olnud sünkroonne ka taasteprotsessidepööretega. Võib koguni tunduda, nagu oleksid demograafilineareng ja ühiskonnaolude muutumine kuidagi vastuolus.

Sellega seoses on asjakohane meenutada rahvastikuprotses-side inertsust. Põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikeseaja jooksul, repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaata-mata ilmnesid muutused Eesti rahvastiku tervises suremusprot-sessi kaudu alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemadajad hakkasid tegelikult juba mööda saama. Paraku osutus su-remusseisak üllatavalt püsivaks ja 21. sajandisse jõudis Eestirahvastik 1950. aastate suremustasemega. Tähelepanu ei köidamitte ainult suremuslanguse peatumine aastakümneteks, vaid —enamgi veel — keskmise eluea stabiliseerumine rahvastikutaastemodernse tüübi vaatevinklist väga madalal tasemel. Kõigi teisterahvastikuprotsessidega võrreldes eristab just üldine kõrge sure-mustase ja sünnieluea väga suureks kärisenud sooline ebavõrdsusnüüdisaja Eesti rahvastikku kõige rohkem teisest demograafiliseltarenenud Euroopa rahvastest.

498


3.3. 20. sajandi rahvastikukriiside mõju

Eesti rahvastikuarengu omapära ei võimalda ülemineku peamisteajaraamide määratlemise järel veel punkti panna. Eelkõige onsüüdi ühiskonnaarengu järjepidevuse enneolematu tugevusegakatkestused 20. sajandi vältel, mis nii või teisiti mõjutasid Eestirahvastikku, isegi siis, kui demograafilised protsessid omaettevõttes ei pruukinudki sellele mõjule alluda. Eesti rahvastiku-arengule on sügava jälje jätnud Esimene, aga eriti Teine maail-masõda ning selle ühiskonnaarenguline järelmõju. Muidugi laas-tasid sõjad enamikku Euroopa maid, kuid tagajärjed Eesti rahvas-tikutaastele olid mitme teisega võrreldes just seetõttu suuremad, ettegemist oli demograafiliselt arenenud piirkonnaga ehk teisisõnu,juba väljakujunenud aeglase põlvkonnavaheldumisega, kus rah-vastikukriisi haavad säilivad hoopis pikemat aega või osutuvadkoguni ravimatuks.

Teise maailmasõja ning sellele järgnenud repressioonide teki-tatud inimkaotusi on hinnatud eestlaste hulgas 17,5%-le, milleletuleb liita osa kohalike vähemusrahvuste peaaegu täielik häving(Katus 1990; Katus, Puur, Sakkeus 2000). Kokku kaotas Eestiviiendiku põlisrahvastikust, arvestamata seejuures aastakümneidlaagrites-asumisel viibinud, kuid siiski ellu jäänud inimeste suurthulka (Sarv 2001). Otsevõrdlusel on see ikkagi mõneti vähem kuiPoola, Valgevene või Leedu inimkaotused, kuid valitseva demo-graafilise arenguetapi tõttu oli tollaste sündmuste tähendus Eestirahvastikule siiski kokkuvõttes märgatavalt suurem. Nõnda onlätlased ja eestlased ainsad omariiklusega rahvad Euroopas, kellepraegune arvukus on väiksem 20. sajandi alguse arvust, eestlastepuhul ligikaudu 10%. Tulevikuarengu seisukohast on samavõrdoluline mõista, et 20. sajandi sõdade ja repressioonide põhjustatudarvulist kaotust ei suuda Eesti põlisrahvas ilmselt kunagi tasa teha,kuivõrd tänapäeva iseloomustav depopulatsioon säilib vanuskoos-tise toel veel aastakümneid isegi siis, kui sündimus mõne ajamöödudes peaks Euroopa keskmisest märksa kõrgemale tõusma.

Eraldi tuleb tähelepanu juhtida seigale, et Teine maailmasõdaja Euroopa geopoliitiline teisenemine muutis oluliselt Eesti rah-vastiku koostist. Nimelt kujunes Eesti peaaegu absoluutseks rah-vusriigiks, kuigi lühikeseks perioodiks. Kõiki vähemusrahvustega

499


Tabel 1

EESTI∗ PÕLIS- JA IMMIGRANTRAHVASTIKU ARV∗∗ 1922–2000(ilma okupatsiooniväe koosseisuta)

Loendus- Kogu- Põlisrahvastik Välispäritoluaasta rahvastik ehk

Eestlased Vähemus- immigrant-rahvused rahvastik

1922 1 107 100 970 000 112 300 24 8001934 1 126 400 992 500 121 700 12 2001941 999 900 908 000 91 900 ...2

19451 854 000 831 000 23 000 ...2

1959 1 196 800 892 700 ? ?1970 1 356 100 925 200 ? ?1979 1 464 500 947 800 ? ?1989 1 565 700 963 300 66 500 535 9002000 1 370 0523 ? ? ?

1 439 2004

* Alates 1945 ENSV territoorium; varasemast 2334 ruutkilomeetri võrraväiksem.** Eri määratluste ühtlustamine läbi aja pole nõutava täpsusega võimalik,arvudesse tuleb seetõttu suhtuda pigem kui ligikaudseisse.1 Hinnang 1. jaanuar 1945.2 Rahvastikutaaste seisukohalt rühm puudub, üksikisikute arv sisaldubvähemusrahvuste arvus.3 Eesti Statistikaamet, 2000. aasta rahvaloendus (ESA 2001).4 Eesti Statistikaamet, hinnang 1. jaanuar 2000 (ESA 2000).

asetleidnud muutusi arvestades tõusis eestlaste osatähtsus Eestiuuel, vähendatud territooriumil sõja lõpuks koguni 97,3%-ni (Ka-tus 2001). Eesti kaotas suurriikide poliitika tulemusena peale ees-tivenelaste kõik oma põlised vähemusrahvad.

Sellega Teise maailmasõja põhjustatud geopoliitiline ühis-konnamuutuse mõju sugugi veel ei piirdunud. Muutused Eestirahvastiku koostises jätkusid, kokkuvõttes veelgi järsemal moel.Määravaks kujunes tõik, et Eesti oli uuesti liidetud demograa-filiselt teistsuguses arenguetapis oleva riigi külge. Erinevusväljendus ilmekalt rahvastiku rändepotentsiaalis: 19. sajandi

500


II poolel ja 20. sajandi algul kujutasid Vene impeeriumi aladväljarändeareaali Eestimaa kolonistidele, nüüd, vastuoksa, olikõrge rändepotentsiaal omane suurele osale N. Liidu rahvastikust,kelle jaoks Eesti kujunes selle potentsiaali realiseerimise üheksligitõmbavaks sihtregiooniks. Muidugi suundus slaavi rahvasteüldisest väljarändevoost Eestisse võrdlemisi väike osa, kuid rah-vaarvu kahesuurusjärgulise vahe tõttu oli see osa Eestile katast-roofiliselt suur.

3.4. Rändeprotsessid ja välispäritolu rahvastiku kujunemine

Demograafiline üleminek toob kaasa seaduspärased muutusedrändeprotsessides. Kõnealuse teisenemise olemus, mille sõnastasesmakordselt Wilbur Zelinsky, on ränderevolutsiooni toimumisesligikaudu paar aastakümmet pärast demograafilise üleminekualgust (Zelinsky 1971). Rändeintensiivsuse tõusu tingib rah-vastiku plahvatuslik juurdekasv, mis pole ühitatav omaaegsesotsiaal- ja majanduskorraldusega, agraarühiskonna oludes pea-miselt põllumajandusliku maakasutusega. Niiviisi käivitub demo-graafilise ülemineku teisel poolel järjest intensiivistuv väljarännepõhimõtteliselt kahes suunas: migratsioon rahvus(riigi)ruumi lin-nalistesse asulatesse ja emigratsioon. Rahvastikurände tõususoodustab seejuures demograafilise ülemineku käigus toimuvpõlvkondadevaheliste sidemete ajutine ahenemine — nõrgenevadkiiresti kasvava täisealise elanikkonna seosed laste ja eaka rahvas-tikuosaga.

Pikemas perspektiivis osutub massiline väljarändevoog siiskirahvastikuloo möödaminevaks episoodiks, mille kaudu ühelt taas-tereziimilt teisele siirduv demograafiline süsteem end ruumi-liselt tasakaalustab. Nõnda järgneb paari-kolme aastakümnepikkusele kõrgperioodile rändeintensiivsuse seaduspärane alane-mine. Kuivõrd demograafilise ülemineku ajastus pole eri rah-vastel ühesugune, järgneb üleminekuaegsele väljarändele hiljemsisserändeperiood. Rahvastikuarengu pioneerriikidel on sellinemuutus juba aset leidnud ja viinud suurema või väiksema arvuku-sega välispäritolu rahvastiku kujunemiseni. Ränderevolutsioonipõhiskeem on osutunud paikapidavaks ajajärgu kõigi üleilmsete jaregionaalsete rahvastikurännete seletusmudelina, alates Ameerika

501


koloniseerimisest kuni Euroopa Liidu rändeprotsessideni (Salt1989, 1998; Coleman 1999). Pikka aega valitsenud alternatiiv-sed seletusmudelid, sealhulgas sotsioloogilis-psühholoogilised,rännet indiviidi ratsionaalse, enamasti majandusliku kaalutlu-sega põhjendavad teooriad, pole viinud protsessi üldsuundumustemõistmiseni, kuigi on lisanud detaile selle variatsiooni kohta.

Eesti rahvastiku rändeareng paigutub kenasti migratsioonire-volutsiooni mõistelisse raamistikku. Eestlaste kui demograafi-lise ülemineku pioneerrahva väljaränne etniliselt territooriumiltvõtab seaduspärase ilme 19. sajandi teisel poolel. Mitme asjaolukoosmõjul suundus väljaränne Eestist peamiselt itta, tolleaegseVene impeeriumi aladele. Kõige arvukamad rändevood olid see-juures suunatud Eesti lähialadele: Peterburi, Ingerimaale ja Pihkvakubermangu. Sajandivahetuseks oli eesti asunduste geograafialaienenud, suurelt jaolt Vene riigi äärealade koloniseerimist soo-siva poliitika toel, ning eestlasi võis leida Kaug-Idas, Siberis, Kau-kaasias, Krimmis, Volga jõgikonnas jm (Korb, Peebo 1995; Korb1996, 1998, 1999; Pullat 1981, 2004; Viikberg 2002). Eesti asun-duste rajamise kõrgaeg langes Esimese maailmasõja ja Eesti riigitekkimise eelsetesse aastatesse, mida on põhjalikult käsitlenudAugust Nigol. Nigoli andmeil rajati Vene keisririigi aladel kokku“318 Eesti asundust ja hulk asupaiku” (Nigol 1918). Euroopaulatuses võib eestlaste väljarännet pidada silmatorkavalt intensiiv-seks, arvatavasti ulatus väljaspool rahvusruumi, mujal Vene im-peeriumi maa-alal elavate eestlaste arv ligikaudu 200 000-ni, mismoodustab ligikaudu 15–17% tollasest eestlaste koguarvust (Ka-tus 1990). Intensiivse emigratsiooni üheks põhjuseks on pee-tud kohalike linnade pärsitud arengut, milles oletatavasti oli omaosa rõhutatult võõrapärasel (saksa-vene) elukorraldusel enamikusEesti linnades (Sakkeus 1999).

Esimese maailmasõja järel hakkas Eesti rahvastiku rändepo-tentsiaal ilmutama ammendumise märke. Pealegi kanaliseerusselle valdav osa, erinevalt varasemast, kohaliku asustussüsteemiarengusse. 1920. ja 1930. aastate välisrändevooge võib pidadaüsna tagasihoidlikuks. Arvukama rändevoona naasis Eesti riigiloomise järel, pärast Vabadussõja lõppu, osa varem Venemaaleväljarännanutest (Tooms 1923). Samuti võttis Eesti vastu hulgali-selt teistest rahvustest põgenikke bolsevistlikult Venemaalt, nende

502


arv ulatus ligi 20 000-ni (RSKB 1923–1925). Märkimisväärse osasõdadevahelise perioodi emigratsioonist moodustas nende põge-nike edasiränne teistesse riikidesse. Suhteliselt väikesearvulineeestlaste väljaränne oli 1920.–1930. aastatel üpris kireva geograa-fiaga (Raag 1999). Nimetatud perioodi lõpupoole hakkasid ilm-nema märgid rändearengu uue etapi lähenemisest ning välisrändesuuna pöördumisest.

Evolutsioonilist rada pidi kulgenud arengule tegi äkilise lõpuTeine maailmasõda ja sellega kaasnenud Eesti geopoliitilise asendimuutumine. Ümberkorralduste käigus kaotas Eesti oma viiestvähemusrahvusest neli. Ajaloo irooniana väljus Eesti sõjast rah-vuskoostise poolest peaaegu puhtakujulise rahvusriigina, kus eest-lastest enamus moodustas 97,3% kogurahvastikust (Katus 1990).Vähemusrahvusest säilisid vaid eestivenelased, kuigi neli kordavähenenud arvukuses.

Teise maailmasõja järel muutus Eesti emigratsiooniriigist im-migratsioonimaaks. Teiste võrreldava demograafilise arengugaEuroopa rahvaste taustal iseloomustab Eesti sisserännet kümme-kond aastat varasem algus, peamiselt aga rändevoogude enneole-matu suurus. Massilise sisserände põhjustas mitme objektiivse jasubjektiivse teguri kokkulangemine. Objektiivsest küljest oli Ve-nemaa demograafiline üleminek 1940. aastateks jõudnud kõrgerändeintensiivsuse ajajärku (Visnevski, Volkov 1983). Rände-potentsiaali kõrgtase Venemaal nagu teisteski slaavi vabariikideslanges parasjagu kokku Eesti annekteerimisega ning uus geopo-liitiline olukord lõi soodsad tingimused selle potentsiaali realisee-rimiseks uute läänekolooniate suunas. Seda tingis ka soov kinnis-tada Eesti sõjalise okupatsiooni tulemusi.

Protsessi tugevdas rände lähte- ja sihtpiirkonna rahvaarvukahe suurusjärguni ulatuv erinevus, Eestit Venemaast lahutavariigipiiri de factoäralangemine, suured rahvastikukaotused sõjaja sellele järgnenud sotsiaalse ümberkorralduse käigus, samutiriiklikul tasemel viljeldud sovetiseerimis- ja venestamispolii-tika (Misiunas, Taagepera 1983, 1993). Eespool on juba viida-tud, et Eesti rahvastikukaotusi sõja, repressioonide ja pealesunni-tud põgenemise tagajärjel on hinnatud ligikaudu 200 000 inime-sele ehk 17,5%-le eestlaste sõjaeelsest arvust. Rahvaarvu järskvähenemine, N. Liidu üldisel taustal suhteliselt arenenum infra-

503


Joonis 4.Rahvusvahelise rände vood Eestis 1946–1998.

struktuur, kõrgem elatustase jms tegurid avasid sisserändajatelesoodsad võimalused töö- ja elukoha valikul. Vahemärkusena onhuvitav tõdeda, et just rahvastikuarengulise reaalsuse tõttu osu-tus Leedu käekäik Eesti ja Läti omast küllaltki erinevaks. Kuigiüldised sotsiaalsed tingimused, poliitilistest rääkimata, olid üsnasarnased, ei kogenud Leedu demograafilise arengu hilisema ajas-tuse tõttu sugugi nii ulatuslikku sisserännet kui Eesti ja Läti.

Eesti sõjajärgne välisränne on läbinud mitu üsnagi eripalgelistarengujärku (Sakkeus 1991, 1999). Esimene suurem rändelainealgab ühel ajal teise Vene okupatsiooniga, rändevoogude poo-lest on esimene sõjajärgne aastakümme jäänud ületamatuks (joo-nis 4). Just seda aega iseloomustab eriti tugev administratiivseltmahitatud sisseränne. Rändegeograafia seisukohalt oli esimesessisserändelaines ülekaalus Eesti lähipiirkondade rahvastik. Sedatäiendas ilmselt okupatsiooniarmee sihiteadlik demobiliseerimineEesti pinnal.

Kooskõlas rändepotentsiaali kahanemisega Venemaa Euroopa-osas hakkasid sõjajärgsed rändevood ilmutama langustrendi. Lan-gusele aitas ilmselt kaasa administratiivse rändekomponendi osa-

504


tähtsuse vähenemine Stalini surma järel ning represseeritud põlis-rahvastiku tagasirände ammendumine. Sisserändevoo viis uueletõusule Eesti rändetagamaa hüppeline laienemine 1960. aastateteisel poolel. Tagamaa laienes N. Liidu lõuna- ja idapiirkon-dade, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia ja Kesk-Aasia suunas, kusrändepotentsiaal oli veel kõrge. Selle laienemise tõttu jäidrändevood suhteliselt kõrgele tasemele veel 1970. aastatelgi.1980. aastad tõid kaasa rände uue langustrendi, nüüd kooskõlasrändepotentsiaali alanemisega laienenud tagamaal (Katus 1988).

Joonisel 4 kujutatud rändevood juhivad tähelepanu ülisuurelerändekäibele. Selgub, et vaid ligikaudu iga seitsmes sissesõitnujäi Eestisse pidama, ülejäänud kuus on varem või hiljem lah-kunud. Rändekäive 1946–2000 ulatub 3,04 miljoni inimeseni200 000-lise rändeiibe juures, muidugi ei kajastu selles arvussõjaväeterritooriume puudutav ränne. Niisuguse rändekäibe poo-lest oli Eesti võrreldav Kaug-Ida ja Siberi koloniaalpiirkondadegaega mahu kuidagi Euroopa suuremate immigratsioonimaade kon-teksti, naguSveits või Saksamaa.

Eesti rahvastiku- ja ühiskonnaarengu seisukohalt on sõjajärgseterändeprotsesside kõige olulisemaks tulemuseks arvuka välispärit-olu rahvastiku kujunemine. Ehkki kõne all olnud kõrge rände-intensiivsuse perioodist lahutab meid juba rohkem kui kümnend,toimivad mineviku rändeprotsessid edasi ning Eestis on üsna raskeleida valdkonda, mida see mõju otseselt või kaudselt ei puudu-taks. Välissündinute osakaalult on Eesti Euroopa riikide seas re-kordihoidja, ühtlasi ka endise N. Liidu raamistikus (Salt 1998).Lisades välissündinutele ka nende teise põlvkonna, moodustabvälispäritolu rahvastik Eestis tervikuna ligikaudu 36% (Katus,Sakkeus 1993).

3.5. Eesti kahestunud rahvastikuareng

Massiline sisseränne on hoidnud Eesti rahvaarvu kasvu suhteli-selt kõrgel tasemel kogu sõjajärgse aja kuni taasiseseisvumiseni.Seejuures tuleb otsemõju kõrval arvestada veel sisserände kaudsetmõju rahvaarvu kasvule: immigrantide noor vanuskoostis tagabkõrgema sündide arvu ja väga madala surnute arvu mitmeks aas-takümneks. See tegur on mõneti ootamatult ka eestlaste arvu

2 505


suurenemise peapõhjuseks sõjajärgsetel aastakümnetel. Oli juidaeestlastest naasevrändajate puhul — tagasiränne oli muuseasmärkimisväärselt intensiivne — samuti tegemist noore vanuskoos-tisega rahvastikurühmaga, eriti kodueestlastega võrreldes. Samalajal on Eesti põlisrahvastiku sisearengut iseloomustanud taasteta-sandist madalam põlvkondade vaheldumine, nagu protsessikesk-setes peatükkides selgub. Idaeestlaste sisserände mõju kuivasmõistagi aegamisi kokku ja rahvastikukadu ilmnes eestlastel juba1970. aastate keskpaiku. Kogurahvastiku loomulik ehk demo-graafiline iive muutus negatiivseks 1991. aastal.

Välispäritolu rahvastiku erijooned laienevad enamikku rahvas-tiku- ja ühiskonnaarengu valdkondadesse. Majandusüleminekukontekstis tuleb kindlasti märkida sisserännanute koondumist mit-mesugustesse endise suurriigi majanduslikke ja poliitilisi sihteteeninud tegevusvaldkondadesse. Olude teisenedes on see ootus-päraselt tekitanud suuremaid kohanemisprobleeme, mida on või-mendanud liiga kitsalt spetsialiseeritud kutseoskused, sotsiaalsetevõrgustike piiratus jms tegurid (Puur 2000). Eluaseme- ja rah-vastikuteabe rohkem kui poolsajandilise lahususe tõttu polnudkuni viimase ajani teada põlis- ja välispäritolu rahvastiku eluase-meolude süstemaatiline erinevus, muu hulgas paistab Eesti im-migrantrahvastik Euroopa sisserännumaade taustal üsna tavatultsilma eluaseme keskmisest tublisti kõrgema mugavusastme poo-lest, eelmainitud paiknemisiseärasuste kõrval ka migrante soosi-nud korterijaotusmehhanismi tulemusena (Puur 1995).

Ka Eestis on kinnitust leidnud hälbiva käitumise uurijate hul-gas üldtuntud juurtetusest, sotsiaalse võrgustike ahtusest jms te-guritest tingitud sisserännanute suurem kuriteokalduvus. Eritimärgatavat erinevust põlisrahvastikust on seejuures täheldatudvägivaldsete isikuvastaste kuritegude toimepanemisel (Ah-ven 1998). Märkimisväärseid käitumiserinevusi võib samuti leidaimmigrantrahvastiku suremuses ja haigestumuses, mille üheksväljenduseks on aastaid tagasi alguse saanud ja hiljaaegu epidee-mia ulatuse omandanud AIDSi levik (Kasmelet al. 1997; Katus,Puur 1997; Leinsalu, Grintsak, Noorkõiv 1999).

Taastearengu seisukohalt kujutab välispäritolu rahvastik endastparatamatult marginaalset nähtust — aja jooksul ta kas põlistub

506


või lahkub, rännates tagasi kodumaale või edasi kolmandatesseriikidesse. Kuigi isikutasandil on ühel või teisel määral esindatudkõik nimetatud kolm tulevikuteed, pole rahvastikurühma tasandileri mudelite realiseerumine sugugi võrdse tõenäosusega, pealegivõib areng ka ühe ja sama mudeli piires kulgeda oma tulemuse jaajastuse poolest küllaltki erisuunaliselt. Eesti puhul viitab koguolemasolev teave tõsiasjale, et välispäritolu rahvastiku tagasirändetõenäosus on möödunud kümnendi vältel kahanenud, sedasamatõendavad ka tegelikud rändevood.

Teisisõnu peab Eesti arvestama sisserände tagajärjel kahestu-nud rahvastikupildi edasikandumisega päris kaugesse tulevikku,lähi- ja keskpikas perspektiivis võib põlis- ja immigrantrah-vastiku eristumine mõnes valdkonnas koguni süveneda. Sel-lise suundumuse taustaks on muidugi ühiskonna üldise eris-tumise (taas)tekkimine ja hüppeline kasv pärast erinevusi ta-salülitanud reziimist vabanemist. Põlistumis- ehk integratsiooni-protsessi on pärssinud ühelt poolt välispäritolu rahvastiku erakord-selt kõrge suhtarv, eriti selektiivse sisserände tekitatud kontsent-ratsioonialadel, teisalt aga maa põlisrahvastiku taastepotentsiaalisõltuvusajast pärit nõrgestatus. Rahvastikuarengu vaatenurgaston põlistumise aeglase edenemise kindlaks märgiks immigrantideteise põlvkonna käitumismallide erijoonte säilimine põlisrahvas-tikuga võrreldes, kasinast keeleoskusest ja vähesest naturaliseeri-misest pereplaanimisviisideni välja (Sakkeus 1999, 2000).

Põlistumisprotsessi käsitlemisel tuleb omaette tõsiasjana ar-vestada ka välispäritolu rahvastiku enda tähelepanuväärset etni-list, keelelist ja usulist heterogeensust, mille aluseks on mitme-kesine päritolugeograafia. Kuigi esmapilgul oleks loomulik eel-dada, et enamik immigrante pärineb lähiregioonidest, on Ees-tiga ajaloolistes sidemetes olnud Venemaa naaberaladelt tegelikultpärit vaid neljandik välissündinuid. Etnilise enesemääratluse poo-lest on välispäritolu rahvastiku hulgas kokku esindatud ligikaudu120 rahvusrühma, keeleliselt on asjaomane kirevus pisut väiksem,ulatudes 80 emakeeleni (Viikberg 1999). Kaheldamatult on kaEestisse asunud immigrandid, sarnaselt mis tahes Euroopa riigivastava rahvastikuosaga, saanud kaasa oma sünnipaiga ja vane-mate sotsiaalkultuurilise keskkonna, kombed, väärtushinnangud

507


ja hoiakud, millel põhineb suur osa inimvajadusi. Üsna erinevadoma kultuurilt ja käitumiselt võivad olla juba Arhangelskist ja Ast-rahanist pärit venelasedki, rääkimata islamiusulistest tatarlastestvõi Kesk-Aasia, Volgamaa ning Taga-Kaukaasia immigrantidest.

Vaagides eelneva taustal Eesti institutsioonide tegevust taasise-seisvumisest möödunud kümnendi vältel, tuleb möönda, et rah-vastiku põlisusest ja taastearengu kahestatusest pole seni suure-mat hoolitud. Kuigi integratsioonialasest ettevõtlikkusest poleiseenesest puudu ja sellealastele programmidele kulub nii oma-jagu Eesti enda ressursse kui lahkete doonorriikide abi, on meto-doloogilise aluse vildakus tulemuse juba ette ära määranud. Prob-leemi lühidalt ja teatud lihtsustustega kokku võttes iseloomustabvalitsevaid seisukohti omamoodi topeltviga. Esiteks asendatakserahvastiku põlisusel põhinev jaotus rahvuserinevustega, tüüpiliselteestlaste ja muulaste, mõnevõrra harvemini ka eestlaste ja vene-laste või venekeelse elanikkonna vahel. Metodoloogiline eksitusalgab niisiis sealtmaalt, kus põlis- ja immigrantrahvastiku erine-vusi asutakse käsitlema rahvuslike erinevustena.

Seda eksitust on vahest kõige lihtsam demonstreerida Eestisasuva vene vähemusrahvuse — eestivenelaste — näitel. Eesti-venelaste eristumine samast rahvusest sisserändajatest on tu-gev: lisaks eesti keele oskuse mitu korda kõrgemale tasemeleja tegelikult sajaprotsendilisele Eesti kodakondsusele väljendubsee näiteks ka sisserännanud venelaste omast täiesti erinevassündimustrendis ja eluasemekoostises (Katus, Puur, Sakkeus2000). Vahepõikena on siinkohal huvitav märkida, et eluaseme-koostise poolest on Eesti enam kui kahesaja omavalitsusüksuseseas nõukogulaadsest korraldusest üheks kõige puutumatumaksjäänud just Raja vald eestivenelaste ajaloolisel asualal (EKDK1999). Nimetatud topeltvea teiseks pooleks on välispäritolurahvastiku seesmise heterogeensuse eiramine ja immigrantidekäsitamine ühtse sootsiumina integratsioonipoliitika teostamisel.

Asi ei oleks veel hull, kui tegu oleks pelgalt riigiaparaadi si-seküsimusega. Temaatika aga seostub paraku inimõigustega ningasub rahvusvaheliste organisatsioonide huvikeskmes. Eestis vii-binud OSCE missioon on Eestile küllalt palju tüli ja ebameeldi-vust tekitanud, Eesti-vastaseks kriitikaks on kasutatud nii ÜRO kui

508


Euroopa Nõukogu tribüüni jne. Kõige selle põhjuseks on viida-tud topeltviga, teisisõnu rahvus- ja põlisusprobleemi segiajamine.Antud kontekstis on Euroopa Pere- ja Sündimusuuringu (PSU)missiooniks Eestis põlis- ja välispäritolu rahvastiku metodoloogi-liselt adekvaatne kajastamine, mis näitaks teed Eesti riigiandme-korraldusele, kus põlisustunnusejärgne statistika pole ikka veeltaastatud. Hea meel on märkida, et põlis- ja välispäritolu rah-vastiku kajastamine ja sellekohased statistilised andmestikud onleidnud kõlapinda nii ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kui rah-vuslike demograafiainstituutide koostöövõrgustiku raames.

Mööda ei saa minna ka rahvastikuvananemisest. Tuleb tähelepanna, et selle nähtuse alusprotsessidel ehk vananemisteguritel onviimase poolsajandi jooksul olnud Eestis sageli üksteist tasandavtoime, mistõttu vanuskoostise ja selle vanurikomponendi osakaaluteisenemine demograafilise ülemineku käigus kuni käesoleva ajanion ehk tavapärasest väiksem. Ilma selle tasandava toimeta oleksrahvastiku traditsioonilise taastetüübi asendumine modernsegatoonud kaasa suuremaid nihkeid rahvastiku vanuskoostises, naguseda paljud teised rahvad on ka kogenud. Tabelis 2 on üle-vaatlikkuse mõttes esitatud rahvastiku kolme suure vanusrühmaosatähtsuse dünaamika rahvaloendusaastate lõikes viimase pool-teise sajandi jooksul (Katuset al. 1999).

Need andmed rõhutavad tõsiasja, et suuremad muutused Eestikogurahvastiku vanuskoostises on aset leidnud juba 19. sajanditeisel ja 20. sajandi esimesel poolel. Edaspidi on intensiivnesisseränne ning suremusarengu seisak hoidnud vanurite osakaaluküllaltki stabiilse pika aja vältel, kuni 1990. aastateni. Sedavõrdkitsas piiris toimunud vanurite osakaalu liikumine on kaheldama-tult Eesti demograafilise arengu märkimisväärne omapära; Euroo-pa maade ja rahvaste hulgas võrreldavat näidet pole. Muude te-gurite hulgas andis eelkõige esimese suure sõjajärgse immigran-dipõlvkonna jõudmine vanuriikka 1990. aastatel Eesti rahvastiku-vananemisele määratu tõuke. Kümnend 1995–2004 on kujune-nud läbi aegade kõige intensiivsemaks vananemisperioodiks ningületab ilmselt kõigi Euroopa maade vastavad näitarvud. Üsnalähedases tulevikus sarnaneb Eesti rahvastikuvananemise poolesttaas võrreldava demograafilise arenguga rahvastele.

509


Tabel 2

RAHVAARV JA RAHVASTIKU MEDIAANVANUS EESTIS(loendusaastad 1881–1989)

Loendus- Kogu- Vanusrühmad Mediaan-aasta rahvastik 0–14 15–59 60+ vanus∗

1881 881 455 293 639 516 319 71 002 23,521897 958 351 306 173 558 295 93 443 24,991922 1 107 059 282 215 693 180 130 540 28,641934 1 126 413 261 929 710 718 152 458 31,291941 999 552 239 615 603 900 156 037 34,371959 1 196 065 271 527 744 273 179 996 31,831970 1 351 640 298 293 825 982 226 062 33,621979 1 464 476 315 725 910 012 238 405 33,891989 1 565 662 348 738 953 525 263 399 34,08

* Mediaanvanus — vanus, mis jagab rahvastiku kaheks võrdse liikmetearvuga pooleks.

4. KOKKUVÕTTE ASEMEL

Kokkuvõttena on tarvilik juhtida tähelepanu Eesti rahvastiku-arengu hoopis teist laadi omapärale. Nimelt iseloomustab nüüdis-aja Eestit rahvastiku- ja majandusarengu sügav tasakaalustama-tus. Rahvastikutaaste seisukohalt kuulub Eesti arenenud maadehulka ja eristub küllaltki selgesti ka Kesk- ja Ida-Euroopa riiki-dest. Põhjus peitub eelkäsitletud Hajnali joone asetuses ja de-mograafilise ülemineku varajases alguses. Arenenud rahvastiktähendab aga eakat vanuskoostist, sügavat individualiseeritusastet,uut laadi põlvkondlikke seoseid, rahvastiku kumulatiivset tervise-struktuuri, rahvusruumi hõlmatuse teisenemist, toimetuleku ja sot-siaalse sidususe esiletõusu jne, ühesõnaga ainelisest seisukohastmärkimisväärseid kulutusi nõudvate protsesside ja seisundite esi-lekerkimist.

Riigi majandusarengut kujundab üleminek või õigemini ta-gasipöördumine turumajandusele. Rahvusliku koguprodukti jateiste majandusnäitajate poolest jääb Eesti Põhja- ja Lääne-Euroopa maadest tunduvalt maha ning meenutab majandusarengu

510


tasemelt pigem Kesk- ja Ida-Euroopa riike, asetudes mõnest isegitahapoole. Laiemas kontekstis tähendab see arengumaade kesk-mist majandustaset (Ennuste, Wilder 1999). Kapitali esialgse aku-mulatsiooniga sarnanev staadium on nõudnud ulatuslikke inves-teeringuid majanduse ümberstruktureerimisele, infrastruktuurileja ehitustegevusele üldse, keskkonnakahjustuste heastamisele jms.Arenenud rahvastiku, kuid arengumajandusega riigis toimub karmning tavalisest hoopis teistsugune konkurents piiratud ressurssidenimel. Selline vahekord on ülepea ainulaadne maailmas. Mui-dugi pole see tasakaalustamatus jätkusuutlik ning arvatavasti oleksEestile sobivaim Baltoskandia arenguruumi taastumine. Seni agamuudab see asjaolu koos kõige muuga riigi sotsiaal- ja rahvastiku-poliitika väljatöötamise eriti keerukaks ning tekitab kiusatust maaja rahva pikaajalisi sihte eirates kergema vastupanu teed minna.

Eesti sõjajärgne rahvastikutaaste ei lange ilmselgelt kokkuEuroopas sageli kasutatava beebibuumi ja teist demograafilistüleminekut esiletoova põhiperiodiseeringuga. Samas ei paistaerinevad rahvastikuprotsessid üksteise suhtes sedavõrd paralleel-selt kulgenud olevat, nagu võib tõdeda Põhja- ja Lääne-Eurooparahvaste puhul. Pigem pakub iga olulisem rahvastikuprotsessmiskit laadi erineva periodiseeringu, mis kokku jätab kireva jaebaülevaatliku mulje. Kogu demograafilise ülemineku järgse aja-perioodi ning protsessikeskne süvaanalüüs aitaks täpsustada neidlaineid ja võnkeid, mida Eesti rahvastikuareng on seni läbi teinud.

Kirjandus

A h v e n , Andri 1998. Kuritegevus ja turvatunne. —Sotsiaaltrendid.Tallinn: Eesti Statistikaamet, lk 84–90

B e r t a l a n f f y , Ludwig von 1968.General System Theory: Founda-tions, Development, Applications. New York: G. Braziller

B e s s e r , B a l l o d 1897 =Besser L., Ballod K. Smertnostь,vozrastnoi sostav i dolgoveqnostь pravoslavnogo nase-leni� oboego pola v Rossii za 1851–1890 gody. (ZapiskiAkademii Nauk, t. 1, } 5.) St. Peterburg

B l o s s f e l d , Hans-Peter, Götz R o h w e r 1995.Techniques of EventHistory Modeling: New Approaches to Causal Analysis. Mahwav:Lawrence Erlbaum Associates Publishers

511


B o s e r u p , Ester 1981. Population and Technological Change:A Study of Long-Term Trends. Chicago: University of Chicago Press

B u l l o u g h , Vern L., Bonnie B u l l o g h (Eds.) 1994.Human Sexual-ity: An Encyclopedia. (Garland Reference Library of Social Science;Vol. 685.) New York: Garland Pub.

C a l d w e l l , John Charles 1982.Theory of Fertility Decline. (Popula-tion and Social Structure.) London—New York: Academic Press

C a l o t , Gerard 1999. L’analyse demographique conjoncturelle. —Anton Kuijsten, Henk de Gans, Henk de Feijter (Eds.).The Joyof Demography and other Disciplines: Essays in Honour of Dirkvan de Kaa. (NethurD Publication Series B.) Amsterdam: NethurD,pp. 295–323

C a l o t , Gerard, Jean-Paul S a r d o n 1997. Etonnante fecontitesuedoise. —Futuribles, No. 217, pp. 5–14

C a l o t , Gerard, Alain C o n f e s s o n , Jean-Paul S a r d o n , ErminioB a r a n z i n i , Stephane C o t t e r , Philippe W a n n e r 1998.TwoCenturies of Swiss Demographic History: Graphic Album of the1860–2050 Period. Neuchatel: Swiss Federal Statistical Office

C h a s t e l a n d , Jean-Claude, Louis R o u s s e l (Ed.) 1997.Les con-tours de la demographie au seuil du XXIe siecle. Paris: INED

C l e l a n d , John, John H o b c r a f t (Eds.) 1985.ReproductiveChange in Developing Countries: Insights from the World FertilitySurvey. London—New York: Oxford University Press

C o a l e , Ansley J. 1979. The use of modern analytical demography byT. R. Malthus. —Population Studies, Vol. 33, No. 2, pp. 329–332

C o a l e , Ansley J., Barbara A. A n d e r s o n , Erna H ä r m 1979.Hu-man Fertility in Russia since the nineteenth Century. Princeton:Princeton University Press

C o a l e , Ansley J., Susan Cotts W a t k i n s (Eds.) 1986.The Declineof Fertility in Europe: The Revised Proceedings of a Conferenceon the Princeton European Fertility Project. Princeton: PrincetonUniversity Press

C o l e m a n , David 1986. Population regulation: A long-range view. —David Coleman, Roger Schofield (Eds.).The State of Population The-ory: Forward from Malthus. Oxford—New York: Basil Blackwell,pp. 14–41

C o l e m a n , David 1999. International migration in Europe in the late1990s. — David Coleman, Eskil Wadensjö (Eds.).Immigration toDenmark: International and National Perspectives. Aarhus: AarhusUniversity Press, pp. 46–103

512


D u p a q u i e r, Jacques, Antoinette F a u v e - C h a m o u x , EugeneG r e b e n i k (Eds.) 1983.Malthus: Past and Present. (Populationand Social Structure.) London—New York: Academic Press

E h r l i c h , Paul R., Anne H. E h r l i c h 1970.Population, Resources,Environment: Issues in Human Ecology.San Francisco: W. H. Free-man

E K D K 1999. Eesti Pere- ja Sündimusuuring: Meesküsitluse meto-doloogiaülevaade = Estonian Family and Fertility Survey: Method-ological Report of Male Survey.Koost. Kalev Katus, Enel Pungas,Allan Puur, Luule Sakkeus. (Rahvastiku-uuringud. Seeria A; Nr. 40.)Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus

E n n u s t e , Ülo, Lisa W i l d e r (Eds.) 1999.Harmonisation withWestern Economics: Estonian Economic Developments and RelatedConceptual and Methodological Frameworks. Collection of Papers.Tallinn: Eesti Majanduse Instituut

E S A 2000.Rahvastik 1999. Tallinn: Eesti StatistikaametE S A 2001. 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus I: Faktiline ja

alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis =Population and Housing Census. I, Population de facto and UsualResident Population, Location on the Population, Population Sex andAge Structure. Koost. Väino Kuri jt. Tallinn: Statistikaamet

F e s t y , Patrick 1984.Fertility in Western Countries from 1870 to 1970.Bangkok: United Nations

G i l l i s , John R., Louise A. T i l l y , David L e v i n e (Eds.) 1992.TheEuropean Experience of Declining Fertility, 1850–1970: The QuietRevolution. (Studies in Social Discontinuity.) Cambridge: Blackwell

G o l i n i , Antonio 1997. Demographic trends and aging in Europe. —Genus, Vol. 53, No. 3–4, pp. 33–75

G r a u n t , John 1662.Natural and Political Observations. . . Madeupon the Bills of Mortality. . . of London. London

H a j n a l , John 1965. European marriage patterns in perspective. —David Victor Glass, David Edward Charles Eversley (Eds.).Popula-tion in History: Essays in Historical Demography. Chicago: AldingPublishing Company, pp. 101–143

H a m p l , Martin 2000. Reality, Society and Geographical/Environ-mental Organization: Searching for an Integrated Order. Prague:Charles University

H a m p l , Martin, Zdenek P a v l ı k 1977. On the nature of demo-graphic and geodemographic structures. —Acta Universitatis Caro-linea, Geographica, Vol. 12, No. 2, pp. 3–23

513


H a t t o n , Timothy, Jeffrey W i l l i a m s o n 1994. What drove massmigrations from Europe in the late nineteenth century. —Populationand Development Review, Vol. 20, No. 3, pp. 533–561

H e n r y , Louis 1961. Some data on natural fertility. —Eugenics Quar-terly, Vol. 8, No. 2, pp. 81–91

H ö h n , Charlotte (Ed.) 2001.Demographic and Cultural Speci-ficity and Integration of Migrants: Proceedings of the 1st Work-shop of the Federal Institute for Population Research and the Net-work for Integrated European Population Studies. (Materialienzur Bevölkerungswissenschaft.) Wiesbaden: Bundesinstitut fürBevölkerungsforschung

H y r e n i u s , Hannes 1942. Estlandssvenskarna: Demografiskastudier. Lund: Gleerup

I n g l e h a r t , Ronald 1997.Modernization and Postmodernization:Cultural, Economic and Political Change in 43 Societies.Princeton:Princeton University Press

I n t e r n a t i o n a l Encyclopedia of Population. 1982. Editor in chiefJohn A. Ross. New York—London: Free Press

J o h n s o n , Stanley 1987.World Population and the United Nations:Challenge and Response. New York: United Nations

K a n t , Edgar 1935.Bevölkerung und Lebensraum Estlands: Ein an-thropoökologischer Beitrag zur Kunde Baltoskandias. Tartu: Aka-deemiline Kooperatiiv

K a s m e l , Anu, Andrus L i p a n d , Katre K a s m e l , Uno T r a a t ,Anna M a r k i n a , Antti U u t e l a , Satu H e l a k o r p i , PekkaP u s t a 1997. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumiseuuring, 1996, kevad = Health Behaviour Among Estonian AdultPop-ulation: Spring 1996.(Kansanterveyslaitoksen julkaisuja. B, n:o 2.)Helsinki: Publications of the National Public Health Institute

K a t u s 1988 =Katus Kalev (red.). Podhody k upravleni�migracionnym razvitiem. Tallinn: Valgus

K a t u s , Kalev 1990. Demographic trends in Estonia throughout thecenturies. —Yearbook of Population Research in Finland. Helsinki,pp. 50–66

K a t u s , Kalev 1992. Sündimus ja selle piirkondlikud erisused Eestisdemograafilise ülemineku jooksul. —Akadeemia, nr 1, lk 134–149;nr 2, lk 365–385

K a t u s , Kalev 1994. Fertility transition in Estonia, Latviaand Lithua-nia. — Wolfgang Lutz, Sergei Scherbov, Andrei Volkov (Eds.). De-mographic Trends and Patterns in the Soviet Union before 1991.London—New York: Routledge, pp. 89–111

514


K a t u s , Kalev 1997. Post-Transitional Fertility: Case of Esto-nia. (Rahvastiku-uuringud. Seeria B, Teadustööd = Populationstudies. Series B, Research papers; No. 33.) Tallinn: EestiKõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus

K a t u s , Kalev 2000. Long-term mortality trend in the Baltic coun-tries. —Trames, Vol. 4, No. 3 (Special Issue on Estonian Population),pp. 231–256

K a t u s , Kalev 2001. Eesti rahvastiku areng Euroopa kontekstis. —Mihkel Veiderma (koost.).Eestile mõeldes: Vabariigi PresidendiAkadeemiline Nõukogu 1994–2001. Tallinn: Teaduste AkadeemiaKirjastus, lk 35–49

K a t u s , Kalev, Allan P u u r 1992. Eesti rahvastiku suremusesteluta-belite analüüsi põhjal. —Akadeemia, nr 12, lk 2516–2549

K a t u s , Kalev, Allan P u u r 1997.Mortality Development and Eco-nomic Transition: The Case of Estonia. (Rahvastiku-uuringud. See-ria B, Teadustööd = Population studies. Series B, Research papers;No. 35.) Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus

K a t u s , Kalev, Allan P u u r , Luule S a k k e u s 2000. Development ofnational minorities in Estonia. — Werner Haug, Youssef Courbage,Paul Compton (Eds.).The Demographic Characteristics of NationalMinorities in Certain European States. (Population Studies; No. 31.)Strasbourg: Council of Europe Pub., pp. 29–92

K a t u s , Kalev, Allan P u u r , Asta P õ l d m a , Luule S a k k e u s1999. Rahvastikuvananemine Eestis = Population Ageing in Es-tonia. (Rahvastiku-uuringud. Sari D; Nr. 1.) Tallinn: EestiKõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus

K a t u s , Kalev, Luule S a k k e u s 1993.Foreign-Born Population inEstonia: The Paper has been Presented at the Acad. Colloquium“The population of the former USSR in the 21st century” in Ams-terdam, Sept. 29–Oct. 2, 1992. (Rahvastiku-uuringud. Seeria B,Teadustööd = Population studies. Series B, Research papers; Nr. 19.)Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus

K e i l m a n , Nico 1997.The Accuracy of the United Nation’s WorldPopulation Projections. (Document No. 97/4.) Oslo: Statistics Nor-way

K e i l m a n , Nico 2001. Data quality and accuracy of United Na-tions population projections. —Population Studies, Vol. 55, No. 2,pp. 149–164

K h a l a t b a r i , Parviz (Ed.) 1983.Demographic Transition. (Beiträgezur Demographie; Nr. 7.) Berlin: Akademie-Verlag

K n o d e l , John E. 1974.The Decline of Fertility in Germany 1871–1939. Princeton: Princeton University Press

515


K o n k s , Jaan 1961. 1712. aasta revisjonist Eestimaal. —TRÜ Toime-tised, vihik 114. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 253–263

K o r b , Anu (koost.) 1996.Ei oska rääkimise moodi kõnelda: ZolotajaNiva, Semjonovka, Jurjevka, Koidula. (Eesti asundused II.) Tartu:Eesti Kirjandusmuuseum

K o r b , Anu (koost.) 1998.Seitse küla Siberis. (Eesti asundused III.)Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum

K o r b , Anu (koost.) 1999.Taaru-tagused ja stepiasukad. (Eesti asun-dused IV.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum

K o r b , Anu, Kadri P e e b o (koost.) 1995.Siin Siberi maa peal kas-vanud: Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani lood ning laulud. (Eesti asun-dused I.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum

K r u m i n s , Juris 1993.Iedz ıvot aju m uza ilgums — tendences unpalielin asanas probl emas. R ıga: Latvijas Universit ate

K u r s , Ott 1994. Ingria: The broken landbridge between Estonia andFinland. —GeoJournal, Vol. 33, No. 1, pp. 107–113

K õ p p , Johan 1929. Andmeid viimasest suurest katkust Lõuna-Eestisaastail 1710–1711. —Ajalooline Ajakiri, nr 1, lk 15–23

L a n d r y , Adolphe 1934.La revolution demographique:Etudes etessais sur les problemes de la population. Paris

L a s l e t t , Peter 1993. The emergence of Third Age. Paper to IUSSPGeneral Conference, Montreal

L e i n s a l u , Mall, Marina G r i n t s a k, Rivo N o o r k õ i v 1999.Eesti Terviseuuring: Tabelid = Estonian Health Interview Survey:Tables. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut

L e r i d o n, Henri (Ed.) 1987.La seconde revolution contraceptive:La regulation des naissances en France de 1950 a 1985. (Travauxet documents; cahier no. 117.) Paris: Institut National d’EtudesDemographiques

L e s t h a e g h e , Ron J. 1977.The Decline of Belgian Fertility 1800–1970. Princeton: Princeton University Press

L e s t h a e g h e , Ron, Dominique M e e k e r s 1986. Value changesand the dimensions of familism in the European Community. —European Journal of Population, Vol. 2, No. 3–4, pp. 225–268

L i i v , Otto 1938. Suur näljaaeg Eestis 1695–1697. Lisa: Valimikdokumente suurest näljaajast = Die grosse Hungersnot in Estland1695–1697. Anhang: Auswahl von Dokumenten aus der Zeit derHungersnot. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetised; 9.) Tartu—Tallinn: Loodus

L i v i - B a c c i , Massimo 1971. A Century of Portuguese Fertility.Princeton: Princeton University Press

516


L i v i - B a c c i , Massimo 1977.A History of Italian Fertility duringthe last Two Centuries. Princeton: Princeton University Press

M a l t h u s , Thomas 1798.An Essay on the Principle of Population, asit Affects the Future Improvement of Society. London: J. Johnson

M a n t i n g , Dorien 1994.Dynamics in Marriage and Cohabitation:An Inter-temporal, Life Course Analysis of First Union Formation andDissolution. (PDOD publications. Series A, Doctoral dissertations.)Amsterdam: Thesis Publishers

M a t t h i e s s e n , Poul 1985.The Limitation of Family Size in Den-mark. (Historisk-filosofiske meddelelser; 52-1, pt. 1–2.) København:Kgl. Danske videnskabernes selskab

M a y e r , Karl, Nancy T u m a (Eds.) 1990.Event History Analysis inLife Course Research. (Life Course Studies.) Madison: Universityof Wisconsin Press

M c K e o w n , Thomas 1976.The Modern Rise of Population. London:Edward Arnold

M c L a r e n , Angus 1990.A History of Contraception: From Antiquityto the Present Day. (Family, Sexuality, and Social Relations in PastTimes.) Oxford—Cambridge: Basil Blackwell

M i s i u n a s , Romuald J., Rein T a a g e p e r a 1983.The Baltic States:Years of Dependence 1940–1980. Berkeley: University of CaliforniaPress

M i s i u n a s , Romuald J., Rein T a a g e p e r a 1993.The Baltic States:Years of Dependence 1940–1990.Expanded and updated ed. Lon-don: Hurst and Co.

M y e r s , George 1994. Population growth and age structure: Impli-cations and policy responses. —European Population Conference:Proceedings 23–26 March 1993, Geneva, Switzerland.Vol. 1. NewYork: United Nations, pp. 207–270

N a r o d o n a s e l e n i e. . . 1994 =Narodonaselenie: Demografi-qeskii slovarь. 1994. Moskva: Bolьxa� Rossiiska� Зn-ciklopedi�

N i g o l , August 1918.Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (EestiKirjanduse Seltsi kodumaa tundmaõppimise toimekonna toimetused;nr 1.) Tartu

N o t e s t e i n , Frank 1945. Population — the long view. — TheodoreW. Schultz (Ed.). Food for the World. Chicago: University ofChicago Press, pp. 36–57

N o t e s t e i n , Frank 1953. Economic problems of populationchange. —Proceedings of the 8th International Conference of Agri-cultural Economists. London, 1953, pp. 13–31

517


N õ g e s , Mats 1925. Rahvamuutused Viljandi maakonnas 1801.–1923. a.: Väitekiri esitatud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale arsti-teaduse doktori astme omandamiseks = Die Bevölkerungsbewegungim Kreise Fellin in den Jahren 1801–1923. Tartu

P a l l i , Heldur 1973. Rõuge rahvas XVII sajandi teisel poolel. — Aja-loolise demograafia probleeme Eestis. (Töid ajaloolise demograafiaalalt.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut,lk 63–127

P a l l i , Heldur 1984.Lääne-Eesti rahvastiku struktuur ja taastootmine(Karuse 1685–1799). Tallinn: Eesti Raamat

P a l l i , Heldur 1988.Otepää rahvastik aastail 1716–1799. Tallinn:Eesti Raamat

P a l l i , Heldur 1996.Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1799. (Academia;7.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus

P a v l ı k 1983 =Zdenek Pavlik. Obwa� teori� razviti�demografiqeskih sistem. Prague: Charles University

P a v l ı k, Zdenek 1999. The concept of demographic development. —Anton Kuijsten, Henk de Gans, Henk de Feijter (Eds.).The Joyof Demography and other Disciplines: Essays in Honour of Dirkvan de Kaa. (NethurD Publication Series B.) Amsterdam: NethurD,pp. 335–348

P a v l ı k , Zdenek, Martin H a m p l 1975.Differentation of Demo-graphic Systems According to Development and Rank with SpecialRegard to the Third World. (European Demographic Monographs;Vol. 5.) The Hague: E.C.P.S.

P r e s s a t , Roland 1961. L’analyse demographique: Methodes,resultats, applications. Paris: Presses universitaires de France

P u l l a t , Raimo 1981.Peterburi eestlased: Ajaloolis-demograafilinekäsitlus XVIII saj. algusest kuni 1917. a.Tallinn: Eesti Raamat

P u l l a t , Raimo 2004.Lootuste linn: Peterburi ja eesti haritlaskonnakujunemine kuni 1917. Tallinn: Estopol

P u u r , Allan 1995. Housing Conditions of the Elderly in Esto-nia. (Rahvastiku-uuringud. Seeria B, Teadustööd = Populationstudies. Series B, Research papers; No. 25.) Tallinn: EestiKõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus

P u u r , Allan 2000. Economic activity in transition: Population of for-eign origin in Estonia in the 1990s. —Trames, Vol. 4, No. 3 (SpecialIssue on Estonian Population), pp. 286–316

R a a g , Raimo 1999.Eestlane väljaspool Eestit: Ajalooline ülevaade.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

518


R o g e r s , Andrei, Frans J. W i l l e k e n s (Eds.) 1986.Migrationand Settlement: A Multiregional Comparative Study. (GeoJournalLibrary.) Dordrecht—Boston: D. Reidel

R S K B 1923–1925.1922. a. üldrahvalugemise andmed = Resultats durecensement de 1922. (Eesti riikline statistika.) Vihk I–XI. Tallinn:Riigi Statistika Keskbüroo

R u z i c k a , Lado, Guillaume W u n s c h , Penny K a n e (Eds.) 1989.Differential Mortality: Methodological Issues and Biosocial Factors.(International Studies in Demography.) Oxford: ClarendonPress;New York: Oxford University Press

S a d i k , Nafis 1998.ECE Review of Population and Development. (Re-gional Population Meeting.) Budapest: UNECE

S a k k e u s , Luule 1991.Post-War Migration Trends in Estonia.(Rah-vastiku-uuringud. Seeria B, Teadustööd = Population studies. Se-ries B, Research papers; nr. 15.) Tallinn: Eesti KõrgkoolidevahelineDemouuringute Keskus

S a k k e u s , Luule 1999. Migratsioon ja selle mõju Eesti demograafili-sele arengule. — Jüri Viikberg (koost.).Eesti rahvaste raamat: Rah-vusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakir-jastus, lk 310–325

S a k k e u s , Luule 2000. Demographic behaviour patterns of immi-grants and national minority of the same ethnic background:Thecase of Estonia. —Trames, Vol. 4, No. 3 (Special Issue on EstonianPopulation), pp. 268–285

S a l t , John 1989. A comparative overview of international migrationtrends and types, 1950–1980. —International Migration Review,Vol. 23, No. 3, pp. 441–460

S a l t , John 1998. Current Trends in International Migration inEurope = Evolution actuelle des migrations internationales enEurope. Strasbourg: Council of Europe

S a r d o n , Jean-Paul, Gerard C a l o t 1997.Le reprise de la fecontiteau milieu des annees trente, phenomene non percu des observateursdu temps. Saint-Germain-en-Laye: Observatoire DemographiqueEuropeen

S a r v , Enn 2001. Eesti inimkaotused kommunistliku võimu all. —Akadeemia, nr 7, lk 1404–1415; nr 8, lk 1752–1768

S c h m i d , Josef 1998.Population Ageing: Dynamics and Socialand Economic Implications at Family, Community and Societal Lev-els.(Regional Population Meeting.) Budapest: UNECE

S c h o f i e l d , Roger, David R e h e r , Alain B i d e a u (Eds.) 1991.The Decline of Mortality in Europe. (International Studies in De-

519


mography.) Oxford: Clarendon Press; New York: Oxford UniversityPress

S i n g h , Jyoti Shankar 1998.Creating a New Consensus on Popula-tion: The International Conference on Population and Development.London: Earthscan

S t e s e n k o 1981=Stexenko Valentina. Izuqenie vosproiz-vodstva naseleni�. Kiev: Naukova Dumka

Z e l i n s k y , Wilbur 1971. The hypothesis of mobility transition. —Geographical Review, Vol. 61, No. 2, pp. 219–249

T e d r e , Ülo 1973.Eesti pulmad: Lühiülevaade muistsetest kosja- japulmakommetest. Tallinn: Eesti Raamat

T e i t e l b a u m , Michael S. 1984.The British Fertility Decline: De-mographic Transition in the Crucible of the Industrial Revolution.Princeton: Princeton University Press

T h o m p s o n , Warren S. 1929. Population. —American Journal ofSociology, Vol. 34, No. 6, pp. 959–975

T h o m p s o n , Warren S. 1949.The Demographic Revolution in theUnited States. Philadelphia

T o o m s , Anatol 1923. Opteerimisliikumine ja Eestisse jõudnud op-tandid. —Eesti Statistika, nr 5, lk 5–22

U N 1995. Women’s Education and Fertility Behaviour: Recent Evi-dence from the Demographic and Health Surveys. New York: UnitedNations

U N 1999.World Population Prospects. New York: United NationsU N 2001. Demographic Yearbook: Annuaire demographique.New

York: Department of Economic and Social Affairs, Statistical Office,United Nations

V a l e n t e i 1976 =Valentei Dmitri (red.). Sistema znaniio narodonaselenii. Moskva: Statistika

V a l l i n , Jacques, France M e s l e 1988.Les causes de deces enFrance de 1925 a 1978. (Travaux et documents; cahier no. 115.)Paris: Institut national d’etudes demographiques

V a l l i n , Jacques, France M e s l e 2001. Trends in mortality inEurope since 1950. —Mortality Trends and Differential Mortality.Strasbourg: Council of Europe, pp. 31–184

V a l l i n , Jacques, Stan D ’ S o u z a , Alberto P a l l o n i (Eds.) 1990.Measurement and Analysis of Mortality: New Approaches. (Inter-national Studies in Demography.) Oxford: Clarendon Press;NewYork: Oxford University Press

V a n d e K a a , Dirk 1987. Europe’s second demographic transi-tion. — Population Bulletin, Vol. 42, No. 1, pp. 1–59

520


V a n d e K a a , Dirk 1999. Europe and its population: the longview. — D. van de Kaa, H. Leridon, G. Gesano, M. Okolski (Eds.).European Populations: Unity in Diversity. (European Studies of Pop-ulation; Vol. 6.) Dodrecht—Boston: Kluwer Academic Publishers,pp. 1–50

V a n d e K a a , Dirk, Ron L e s t h a e g h e 1986. Twee demografischetransities? — Dirk van de Kaa, Ron Lesthaeghe (Eds.).Bevolking,groei em krimp. (Mens en maatschappij. Boekaflevering; 61e jaarg.)Deventer: Van Loghum Slaterus, pp. 9–25

V a n d e W a l l e , Francine 1980.One Hundred Years of Decline: TheHistory of Swiss Fertility from 1860 to 1960. Princeton: PrincetonUniversity Press

V i i k b e r g , Jüri (koost.) 1999.Eesti rahvaste raamat: Rahvusvähe-mused, -rühmad ja -killud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

V i i k b e r g , Jüri (koost.) 2002. Krimmi kogumik: Konverentsi“140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.–10.09.2001) = Krym-skii sbornik: Doklady konferencii “140 let зstonstvav Krymu” (09.–10.09.2001). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

V i i r e s , Ants, Elle V u n d e r (koost.) 1998.Eesti rahvakultuur.Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

V i s n e v s k i 1982 =Vixnevskii Anatolii. Vosproizvodstvonaseleni� i obwestvo. Moskva: Finansy i Statistika

V i s n e v s k i , V o l k o v 1983 =Vixnevskii Anatolii, VolkovAndrei (red.) 1983. Vosproizvodstvo naseleni� SSSR.Moskva: Finansy i Statistika

W F S 1975. Survey Organization Manual. (Basic documentation /World Fertility Survey; No. 2.) The Hague: International StatisticalInstitute

W i l l e k e n s , Frans 1992. The IUSSP software project. —Demo-graphic Software and Micro-Computing. Liege: IUSSP, pp. 3–40

W r i g l e y , Anthony 1986. Elegance and experience: Malthus atthebar of history. — David Coleman, Roger Schofield (Eds.).The Stateof Population Theory: Forward from Malthus. Oxford—New York:Basil Blackwell, pp. 46–64

W r i g l e y , E. Anthony, Roger S c h o f i e l d 1981.The PopulationHistory of England 1541–1871: A Reconstruction. (Studies in Socialand Demographic History.) London: Edward Arnold

3 521


KALEV KATUS (sünd. 1955) lõpetas 1979. aastal Moskva ülikooli ma-jandusteaduskonna, kaitses kandidaadikraadi demograafiaalal 1982. aas-tal sealsamas. Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse tea-dur ja direktor. Akadeemiasavaldanud artiklid “Eesti rahvastiku sure-musest elutabelite analüüsi põhjal” (1991, nr 12, lk 2516–2549; koosAllan Puuriga), “Sündimus ja selle piirkondlikud erisusedEestis demo-graafilise ülemineku jooksul” (1994, nr 1, lk 134–149; nr 2, lk 365–385)ja “Eesti rahvastiku vananemise põhijooned” (1996, nr 7, lk1379–1406;nr 8, lk 1592–1633).

ALLAN PUUR (sünd. 1963) lõpetas 1986. aastal Tartu ülikoolimajan-dusteaduskonna, kaitses filosoofiadoktori kraadi demograafia alal 2000.Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse teadur ja suunajuht.Akadeemiasavaldanud artikli “Eesti rahvastiku suremusest elutabeliteanalüüsi põhjal” (1991, nr 12, lk 2516–2549; koos Kalev Katusega).

522

ALICE KASK (2005)

RAHVALOENDUSED JARAHVUSPOLIITIKA

Venemaa soomeugrilased2002. aastal

Indrek Jääts

9.–16. oktoobrini 2002 viidi Venemaal läbi esimene üleriigilinerahvaloendus pärast N. Liidu lagunemist. Muu seas annavad ko-gutud andmed mingisuguse pildi ka soomeugrilaste olukorrast Ve-nemaal. Viimase loenduse tulemusi eelmistega võrreldes saameaimu käimasolevatest etnilistest protsessidest. Tõsi, loendusand-metesse tuleb süveneda, neile tuleb läheneda kriitiliselt ning ollanende tõlgendamisel ettevaatlik. Arvesse tuleb võtta ka rahva-loenduse laiemat ühiskondlikku konteksti ning loenduse korral-daja (keskvõimu) võimalikke kavatsusi. Käesoleva artikli kitsa-maks eesmärgiks on 2002. aasta loendusandmete tutvustamine jaanalüüs, ent samas tahan ma tähelepanu juhtida ka rahvaloendusteseostele N. Liidu ja Venemaa rahvuspoliitikaga. Eelkõige huvi-tab mind soome-ugri rahvaste arvukus ja paiknemine, maa ja lin-narahvastiku osakaal ning keelesituatsioon. Peatun põgusalt kaharidusoludel. Loomulikult saaks minna ka kaugemale (andmedsoomeugrilaste soolise ja vanuselise koostise, perekonnaseisu jaelatusvahendite kohta), ent praegu piirdun ülalloetletud teema-dega, mis minu arvates on etnopoliitiliselt kõige huvitavamad. Maei käsitle soomeugrilasi isoleeritult. Nende staatus praegusel Ve-nemaal saab selgemaks, kui võrrelda neid riigi teiste rahvastega,sh venelastega.

524

Indrek Jääts

“RAHVUSED” JA “KODUMAAD”:NÕUKOGUDE RAHVUSPOLIITIKA PÄRAND

PRAEGUSEL VENEMAAL

Rahvaloendus on väga oluline riiklik ja ühiskondlik protseduur,omamoodi rahvastiku inventuur. Valitsusele on rahvaloenduseelkõige valitsetavate kohta teabe hankimise viis. Kogutud info lu-bab teha adekvaatsemaid otsuseid ning tõhusamalt valitseda. Üht-lasi aga on rahvaloendus ka ühiskondliku reaalsuse kujundamisevahend. Rahvaloendustel rahvastik justkui süstematiseeritakseteatud printsiipide järgi. Rahvastik jagatakse sotsiaalsetesse ka-tegooriatesse ning pannakse paika nende kategooriate vahelisedpiirid. Olemasolevat ühiskondlikku reaalsust ehk “vägistatakse”seejuures mingil määral, ent samas luuakse ja ühtlasi legitimee-ritakse uut tegelikkust (vt Anderson 1991: 164–170). Näitekskui rahvaloendusel uuritakse ka rahvastiku etnilist (rahvuslikku)koostist, nagu see oli N. Liidus ja on Venemaal, siis annab loendusvõimaluse seda koostist mingil määral kujundada. Teisisõnu, rah-valoendus võib olla riigi rahvuspoliitika tööriist. N. Liidu rahva-loendused olid seda kindlasti ning ilmselt on seda ka Venemaa seniviimane rahvaloendus. Kui osavalt ja järjekindlalt seda tööriistakasutati, see on iseküsimus.

N. Liit oli etnopoliitilises mõttes üpris iseäralik riik (vt Slez-kine 1994, samuti Brubaker 1996: 17–18). Igasugune nõukogude-ja venevastane rahvuslus (näiteks “kodanlik natsionalism”) olitõrjutud ja represseeritud, ent samas tunnustati ja paljudel juh-tudel isegi loodi rahvusi,1 mida võib vaadelda eduka rahvusluseproduktidena. Rahvust käsitati N. Liidus eksklusiivse sotsiaalseja isegi juriidilise kategooriana ning kõik kodanikud pidid jaotumarahvustesse. Igal inimesel pidi olema rahvus, ja mitte rohkem kuiüks. Märge rahvuse kohta sisaldus ka Nõukogude passis. Rah-valoendustel alates esimesest nõukogude rahvaloendusest (1926)

1Nõukogude rahvuspoliitika keskne termin oli “rahvus” (nacio-nalьnostь, naci�). Seda kasutati ka etniliste rühmade puhul, misrahvuse mõõtu välja ei anna (näiteks vadjalased, isurid, vepslased).

525

Venemaa soomeugrilased 2002. aastal

oli selle süsteemi juurutamisel oluline osa.2 Sajandite vältel loo-dud hiiglasliku Vene impeeriumi keeruline etniline mosaiik kor-raldati ümber “sotsialistlikeks rahvusteks”. Etniliselt määratletudrahvus sai iga kodaniku üheks sotsiaalseks tunnusjooneks (nagusugu, vanus, klassikuuluvus) (Tiskov 2003a: 183–185). Rahvustkäsitati päritavana ning seda muuta oli väga keeruline. Etnilisestsegaabielust sündinud lapsel oli 16-aastaselt passi saades võimalikvalida vanemate rahvuste vahel. Valik sõltus mitmesugustest te-guritest (patriarhaalsed traditsioonid, peresuhted, pragmaatilisedkaalutlused). Rahvaloendustel pandi rahvus kirja inimese ene-semääratluse põhjal, kuid üldiselt peeti loomulikuks, et loenduselöeldi sama rahvus, mis oli kirjas passis (Simonsen 2005: 221–222).

Riigil oli muidugi kontroll nende sotsiaalsete ja juriidiliste ka-tegooriate — rahvuste üle. Olid olemas ametlikud rahvuste loen-did ning neid võidi rakendatava rahvuspoliitika raames muuta.Üldiselt oli tendents rahvuste nimekirja lühenemisele. Nõukoguderahvuspoliitika nägi ette etniliste (etnograafiliste) rühmade kokku-sulamise suuremate rahvustega (etnosesisene konsolideerumine)või suuremateks rahvusteks (etnostevaheline konsolideerumine).Vastavalt sellele kadusid väikesed etnilised rühmad tasapisi amet-likust rahvuste loendist ning vastav rahvastik arvati “oma rah-vuse” hulka (vt näiteks Bromlei, Putskov 1988: 11–12, samutiSokolovski 2003: 316–317). Nagaibakkidest said tatarlased, rus-siinidest ukrainlased, bessermanidest udmurdid jne. Rahvastikuetnilist koostist “korrastati ja lihtsustati”.

“Rahvustele” anti enamasti territoriaalne autonoomia (NSV,ANSV, autonoomne oblast, autonoomne ringkond) — teatav maa-ala, mida nimirahvus (titulьna� naci�) võis kollektiivseltomaks pidada ning mille raames sai, muidugi keskvõimu ideoloo-gilise järelevalve all, viljelda oma “rahvuskultuuri”. Väljaspoolseda “väikest kodumaad” või “tuba nõukogude ühiskorteris” olidmittevene rahvaste rahvuskultuurilised õigused tegelikult olema-

2Esimesel ja ühtlasi viimasel tsaariajal läbiviidud ülevenemaaliselrahvaloendusel (1897) küsimust rahvusliku (etnilise) kuuluvuse kohtaei olnud, küsiti vaid emakeele kohta.

526

Indrek Jääts

tud. Venelaste jaoks oli omakeelne kultuurikeskkond olemas koguN. Liidus.

Ühelt poolt mõjus see süsteem (rahvus kui üldine ja eksklu-siivne sotsiaalne kategooria, rahvuslikud territoriaalautonoomiad)ilmselt rahvastiku rahvuslikku koostist konserveerivalt, eriti nn ni-mirahvuste puhul (Brubaker 1996: 28). See oli aga vastuolusNõukogude rahvuspoliitika lõppeesmärgiga (alates 1960. aas-taist) — selleks oli rahvuste kadumine ning rahvastiku ühtesu-lamine venekeelseks nõukogude rahvaks. Teisalt sisaldus sellessüsteemis ka oma dünaamika: autonoomiata jäetud väikesed etni-lised rühmad olid määratud ajalooareenilt lahkuma, nimirahvustehulka sulanduma.

Praegune Venemaa on Nõukogude rahvuspoliitika pärija. Pais-tab, et sealsed valitsejad pole selle üle eriti õnnelikud ningpärandist püütakse vabaneda. Tundub, et üles tahetakse ehi-tada poliitilist vene rahvust, Venemaad (Rossi�), kus riigikee-leks on vene keel ning mille kõik kodanikud (rossi�ne), hoo-limata oma etnilisest taustast, on oma maa patrioodid. Sel-lega seoses tahetakse nõukogude perioodil kultiveeritud etni-lise rahvuse osa ühiskonnas vähendada. Pärast seda kui pal-jud autonoomsed piirkonnad end 1990. aastate algul vabariiki-deks kuulutasid ja võimalikult palju võimu enda kätte haara-sid (nn suveräänsusparaad), muutus N. Liidult pärandiks saadudrahvuslike territoriaalautonoomiate süsteem keskvõimule tõeliselttülikaks (eri föderatsioonisubjektidel oli eri määral õigusi ningföderatsioon muutus “ebasümmeetriliseks”) ning seda üritataksetasapisi lammutama hakata (föderaalringkondade loomine, rah-vuslike territoriaalautonoomiate arvu piiramine).3 Etnilise rah-vuse ühiskondliku rolli vähendamisele oli suunatud ka “rahvuse”väljajätmine alates 1997. aasta oktoobrist antavatest Venemaa pas-

3Permikomi ARi ja Permi oblasti liitmine Permi kraiks on jubalõpule viidud. Peamise liitmispõhjusena on esile toodud soov parandadasotsiaal-majanduslikult väga viletsas olukorras oleva ringkonna olukordamärksa paremal järjel oleva oblastiga ühendamise abil. Käimas onTaimõri (Dolgaani-Neenetsi) ARi ja Evengi ARi liitmine Karasnojarskikraiga ning Korjaki AR ühendamine Kamtsatka oblastiga. Kavas on Ust-Ordõnski Burjaadi ARi liitmine Irkutski oblastiga ning Neenetsi ARiühendamine Arhangelski oblastiga. Pikemalt vthttp://ukrupnenie.ru/.

527


sidest. Etniliselt määratletud föderatsioonisubjektides, eriti Tatar-stanis ja Baskortostanis, tekitas see tugevat vastuseisu (vt pikemaltSimonsen 2005).

Nõukogude rahvuspoliitika inerts tänapäeva Venemaal on agaväga tugev. Inimesed jõudsid harjuda sellega, et igaüks kuu-lub mingisse ühte rahvusse ning et tavaliselt on rahvusel mingiterritoorium, mida ta võib kollektiivselt omaks pidada ning kussellel rahvusel on suuremad õigused kui mujal. Eelkõige onnõukogudeaegse süsteemi säilitamisest huvitatud mittevene nimi-rahvuste eliidid. Esiteks arvavad nad, ilmselt õigusega, et seesüsteem tagab nende rahvaste säilimise ja arengu praegusel Ve-nemaal paremini kui alternatiivid (kultuuriautonoomia).4 Teiseksannab see süsteem neile oma rahvuste poliitilisel esindamisel jakultuurilisel teenindamisel hinnatava sotsiaalse positsiooni, midaneil muidu poleks.

Pinged Nõukogude rahvaloenduste traditsioonide (osa tollasestrahvuspoliitikast) ning vene kodanikurahvuse ehitamisele suuna-tud uute liberaalsete ideede vahel kajastusid ka viimase rahvaloen-duse ettevalmistamisel, läbiviimisel ning andmete töötlemisel.Endise inerts oli suur ning uuendusi ei teostatud kuigi otsustavaltega järjekindlalt. Üks uuenduste eestvõitleja oli Venemaa Tea-duste Akadeemia Etnoloogia ja Antropoloogia Instituudi direktorja endine rahvuste minister Valeri Tiskov. Tema mõju rahvaloen-duse ettevalmistamisele oli ilmselt üpris suur, ent mitte nii suur,kui ta oleks soovinud (vt Tiskov 2003b: 10–11). Ta kaebab, etehkki loenduse korraldamisel teadlastega konsulteeriti, langetasidlõplikke otsuseid siiski täitevvõimu esindajad ning üldse käsitatiloendust pigem valitsusaparaadi asjana kui laiema ühiskondlikuja teadusliku ettevõtmisena. Pealegi ei piisanud poliitikutel jaametnikel sageli järjekindlust, nende langetatud otsused olid pa-hatihti improviseeritud. Näiteks oli loendusel osalemine vastavaltseadusele “inimese ja kodaniku ühiskondlik kohus”. Aprillis 2002otsustati lisaks, et loendus on anonüümne. Siis aga leiti, et nii polevõimalik tagada loenduse üldisust ning vastavalt juhisele tuli loen-dajatel loendatavate nimed ja aadressid siiski kirja panna (Tiskov

4Venemaa rahvusliku kultuurautonoomia seadust vthttp://busi[-]nesspravo.ru/Docum/DocumShowDocumID56858.html.

528

Indrek Jääts

2003a: 186, 202–205). (Lugeja arvestagu, et loendusandmete ühe-kohaline täpsus on paratamatult illusoorne.)

Nagu nõukogude ajal, nii uuriti rahvaloenduse käigus ka nüüdmuu seas rahvastiku rahvuslikku koostist.5 See selgitati väljaküsimusega nr 7: “Teie rahvuslik kuuluvus (vastavalt küsitletavaenesemääratlusele)”. Laste rahvusliku kuuluvuse määrasid va-nemad. Igaüks võis endale rahvuse valida omal äranägemisel,vabamalt kui nõukogude ajal. Passi märgitud “rahvus” piirasnüüd küsitletavate valikut märksa vähem, uutes passides “rah-vust” polnudki. Samas lähtusid loenduse korraldajad endiselt aru-saamast, et kogu elanikkond jaotub eriliste probleemideta “rah-vusteks” ning et inimesel saab olla vaid üks “rahvus”. See es-mapilgul igati loogiline idee ei vasta aga tänapäeva multietniliseühiskonna keerukale tegelikkusele. Juba 1989. aasta andmeil elasumbes veerand Venemaa elanikest (36 miljonit inimest) etnilis-tes segaperedes. Paljude rahvaste puhul on segaabielude levikveelgi suurem. Enamiku Venemaa soomeugrilaste puhul on se-gaabielud levinud tublisti üle riigi keskmise. Näiteks karjalastestelas 1989. aastal segaperedes 68% ning mordvalastest 54%. Ini-mesel, kelle vanemad ja vanavanemad pärinevad kahe või enamarahva seast, on sageli keeruline üheselt oma rahvuslikku kuulu-vust määrata. Ühe rahvuse valimine võib tähendada teisi rahvusiesindavate pereliikmete solvamist. Vahel ei jõua vanemad omalaste rahvuse määramisel kokkuleppele. Sellistel inimestel on rah-valoendajate küsimustele rahvusliku kuuluvuse kohta väga raskevastata. Seda enam, et tavaelus võib sellest probleemist rahulikultmööda vaadata. Väljaspool rahvaloendust seda probleemi õietipolegi. Põhimõtteliselt võis inimene oma rahvusliku kuuluvusemääramata jätta ning vastavale reale ilmus vastus “ei”, ent sedavõimalust kasutati siiski üsna vähe.6 Esiteks ei mahtunud suurele

5Rahvastiku etnilist (rahvuslikku) koostist ei uurita rahvaloendustekäigus sugugi mitte kõigis riikides. Vastavate küsimuste esitama-tajätmine aitab vahel vähendada etnilisuse osa ühiskonnasning sellegaseotud probleeme.

6Vaid 1% loendatute (1 460 751 inimest) puhul jäi rahvus määramata(vt köide 4, tabel 1).

Kasutasin artikli kirjutamisel Venemaa Statistikaameti kodulehel(http://www.gks.ru) toodud 2002. aasta rahvaloenduse andmeid, sest

529


osale rahvaloendajaist pähe, et on inimesi, kellel pole “rahvust”,ning nad püüdsid vastuse iga hinna eest välja pinnida. Teisalt eitahtnud ka loendatavad statistikale pettumust valmistada. Paljudsellised inimesed määratleksid end ilmselt meelsasti “venemaalas-tena” (rossi�ne), ent see vastus oli reserveeritud kodakondsuseküsimusele (Stepanov 2003: 32–35, 42;Sabajev 2003: 175–176;Abdrahmanov 2003: 299).

Et rahvusliku kuuluvuse kohta käivale küsimusele võis nüüdvabamalt vastata kui nõukogude ajal, “ilmus välja” terve ridaetnilisi rühmi, mida vastavalt juhendatud loendajad varem olidkeeldunud aktsepteerimast või mis andmete töötlemisel olid teisterahvaste hulka arvatud. Kas see oli märk ühiskonna üldisest li-beraliseerumisest, mille käigus tunnustatakse ka varem allasuru-tud etnilisi identiteete? Või oli rahvaloendajate sihiks väiksemaidetnilisi üksusi taastunnustades killustada Nõukogude rahvuspolii-tika abil konsolideeritud rahvusi (eelkõige mittevene rahvusi) ningseega nende mõju vähendada?

Näiteks Tatarstanis peljati, et Venemaa rahvuspoliitika arhitek-tide plaaniks oli eraldada volgatatarlastest krjaseenid (ristitud ta-tarlased) ning vähendada seega tatarlaste osakaalu Tatarstani rah-vastikus alla poole. Sellega väheneks ka tatarlaste sõnaõigus vaba-riigis ning kahaneks kogu selle rahvusliku territoriaalautonoomialegitiimsus (vt Ishakov 2002). Tatarlaste osakaal Tatarstani rah-vastikus on nimelt tõusnud. 1989. aasta andmeil oli neid tollasesTatari ANSVs 48,5%, 2002. aastal oli aga tatarlasi (sh krjaseenid)Tatarstanis juba 52,9% (Vt köide 4, tabel 3; 1989. a andmeidvt Narodõ. . . 1994: 434). Põhjuseks on tatarlaste venelastestkõrgem loomulik iive, aga ka tatarlaste sisseränd teistest piirkon-dadest oma “väiksele kodumaale”, mis on majanduslikult suhte-liselt edukas. Nagu öeldud, Nõukogude rahvuspoliitika inerts ontugev. 2002. aasta loenduse käigus tunnistasid vaid 18 760 Ta-tarstani elanikku end krjaseenideks,7 ning kui nemad vabariigi

paberkandjal (Itogi vserossiiskoi perepisi naseleni� 2002goda: V 14 tomah) (2004–2005) polnud nad mulle kättesaadavad.Viidetes toon ära köite ja tabeli numbri. Nende järgi peaks andmed ülesleidma nii internetist kui raamatuist.

7Köide 4, tabel 3. On mitmeid teateid sellest, kuidas kohalikudvõimuorganid avaldasid krjaseenidele survet, et nad end “tatarlastena”

530

Indrek Jääts

teistest tatarlastest maha arvata, siis moodustavad tatarlased ik-kagi 52,4% elanikest. Ilmselt tunnistas enamik krjaseenidest, keda1926. aastal loeti N. Liidus kokku üle 100 000 (Narodõ. . . 1994:210), end tatarlaseks nagu eelmistel rahvaloendustel. Võib-ollaläheb Venemaa rahvuspoliitika kujundajail järgmine kord pare-mini ning palju suurem osa krjaseeni taustaga tatarlasi teadvustabend taas krjaseenidena. Igal juhul on krjaseenid, kes eelmiste rah-valoenduste käigus tatarlaste hulka sulatati, taas “kaardil”. Usuosa praegusel Venemaal on nõukogudeaegsega võrreldes tundu-valt kasvanud ning tatari rahvuslus on tihedalt põimunud islamiga.Sellistes tingimustes võib idee krjaseenidest kui iseseisvast etnili-sest rühmast õigeusklike tatarlaste seas juurduda.8

Võimalik, et loenduse korraldajate hulgas oli tõesti neid,kel sihiks rahvaloendusel tunnustamise kaudu juba “mahakan-tud” etnilisi rühmi taaselustada ning seega olemasolevaid (mit-tevene) rahvusi killustada. Nad ei suutnud oma positsioone agalõpuni kaitsta. Vastu töötas Nõukogude rahvuspoliitika inerts,arvesse oldi sunnitud võtma mittevenelaste protestihääli. Igaljuhul loenduslehtede 7. küsimusele saadud vastused korrastatiandmete töötlemise käigus vastavalt Etnoloogia ja Antropoloo-gia Instituudi väljatöötatud “Venemaa Föderatsiooni rahvastikurahvusliku (etnilise) koostise nimistule” ikkagi 142 rahvuseksning 40 nende koosseisu kuuluvaks etniliseks rühmaks (köide 4,metodologiqeskie po�sneni�). Nii et kuigi krjaseenid toodiavaldatud andmetes ka eraldi välja, arvati nad siiski tatarlastehulka. Vaid mõnda üksikut etnilist rühma, kes eelmiste rahva-loenduste käigus oli mõne rahvuse hulka arvatud, tunnustati nüüdiseseisva etnilise üksusena (näiteks bessermanid eraldati udmurti-dest, nagaibakid tatarlastest). Pikemas perspektiivis oli see taga-silangus aga võib-olla ajutine ning järgmisel korral minnakse jubakaugemale. Tõsi, tunnustati ka venelaste endi seas eksisteerivaidetnilisi allüksusi. Loendusandmetes leidub 140 028 kasakat ja6571 pomoori (köide 4, tabel 1).

kirja paneksid, ning et tatarlastest loendajad ei aktsepteerinud vastust“krjaseen” (vt Abdrahmanov 2003: 290; Gorenburg 2003: 311).

8Krjaseenide diskrimineerimise kohta Tatarstanis vt Sokolovski2003: 330–331.

531


Tiskovi arvates on Venemaa rahvuspoliitikal kaks võimalust.Esimene võimalus, mida kasutab enamik maailma riike, onmitte ergutada etnilist partikularismi ning hoiduda andmast rah-valoenduse protseduuri kaudu täiendavat poliitilist legitiimsustuutele etnilistele rühmadele, rahvusliku integratsiooni ning koda-nikuühiskonna kahjuks. See võimalus sisaldab endas pidevat ris-kimist altpoolt tulevate kaebuste ning etniliste rühmade vahelistevaidlustega liikmeskonna, staatuse ja nimetuste pärast, ent fiksee-ritud rühmadega võib riik sõlmida püsivad suhted, ehkki üldisemakodanikuidentiteedi arvel. Teine võimalus on ergutada etnilist par-tikularismi maksimaalselt “avatud nimekirjade” ja etnilise identi-teedi vormide mitmekesisuse tunnustamise ja fikseerimise kaudu.See võimalus tähendab riskimist etniliselt määratletud grupikoa-litsioonide kaootilise kasvuga, juhul kui riigis säilib etniliste koa-litsioonide mõte teel võimu ja ressursside juurde. Kui seda stratee-giat aga järjekindlalt rakendada, siis on võimalik etnilise mosaiigikeerulisuse tunnustamise kaudu vähendada etnilisuse osa ühis-konnas ja poliitikas, lahustada etniliste rühmade pretensioonideristaatusele (Tiskov 2003a: 225). Ühesõnaga, kõikvõimalikkeetnilisi identiteete tunnustades viiakse etnilisus kui sotsiaalne tun-nus absurdini ning sellele viitamine nõudmiste esitamisel muutubmõttetuks. Tiskov näib seda strateegiat pooldavat ning tundub, etVenemaal kavatsetakse nõukogude ajast päritud esimesest mude-list loobumist teise kasuks. See on vaevaline ja aeganõudev prot-sess, nagu näitab ka viimase rahvaloenduse kogemus. On selge,et kui nõukogudeaegsed pidurid (rahvus kui üldine ja eksklusiivnesotsiaalne kategooria, rahvuslikud territoriaalautonoomiad) mahavõtta, siis mittevenelaste venestumine kiireneb. Kaugemas pers-pektiivis peaks see tähendama venekeelse kodanikurahvuse teketning venelaste (russkie) ja venemaalaste (rossi�ne) erinevusekadumist, sest iga kodanikurahvus sisaldab endas paratamatult kaetnilisi elemente, alates ühiskeelest. Mittevene eliitide vastuseissellisele poliitikale on täiesti mõistetav.

ARVUKUS

2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa Föderatsioonis145 166 731 alalist elanikku. 79,8% riigi rahvastikust määratles

532

Indrek Jääts

Tabel 1

VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTE ARVUKUS1989–2002

1989 2002 Erinevus%

Vadjalased 62∗ 73 117,7Isurid 449 327 72,8Karjalased 124 921 93 344 74,7Vepslased 12 142 8240 67,9Saamid 1835 1991 108,5Mordvalased 1 072 939 843 350 78,6Marid 643 698 604 298 93,9Udmurdid 714 833 636 906 89,1Komid 336 309 293 406 87,2Permikomid 147 269 125 235 85,0Handid 22 283 28 678 128,7Mansid 8279 11 432 138,1

2002. aasta andmed vt köide 4, tabel 1; 1989. aasta andmed vtNatsio-nalnõi. . . 1991: 28–33, isurite kohta vtNarodõ. . . 1994: 433. Viimanetulp näitab 2002. aasta arvude erinevust 1989. aasta arvudest protsenti-des (1989. aasta arv = 100%).Rahvaste järjestus tabeleis on kõikidel juhtudel sama. Alustasin meilekeeleliselt ja geograafiliselt lähematest rahvastest ninglõpetasin kauge-matega. Ingerisoomlased jätsin vaatluse alt välja, sest neid pole võimalikmuudest soomlastest eristada.* — 1989. a loenduse avaldatud andmetes arvati vadjalased “teiste rah-vuste” hulka. Tabelis toodud andmed pärinevad H. Heinsoolt(vt Kolgaet al. 1993: 340).

end venelasena (köide 1, tabel 1). 1989. aasta rahvaloenduse and-meil elas tollases Vene NFSVs, mille territoorium vastab prae-gusele Venemaale, 147 021 869 inimest, neist 81,5% venela-sed (Natsionalnõi. . . 1991: 28–33). Seega on Venemaa rahvastik13 aastaga kahanenud 1 855 138 inimese võrra. Venelaste osa-kaalu langus on jätkuv protsess. 1959. aasta andmeil oli 83,3% Ve-nemaa elanikest venelased (Itogi. . . 1963, tabel 53). Venelastearvel pole muidugi tõusnud mitte soomeugrilaste, vaid teiste mit-tevenelaste, sh lõunapoolsete sisserändajate osakaal.

533


Tabelist 1 näeme, et kõigi suuremate Venemaa soome-ugrirahvaste arvukus on kahe viimase rahvaloenduse vahele jäänud13 aasta jooksul tublisti langenud. Kõige enam on kahanenudmeile keeleliselt kõige lähemate läänemeresoome rahvaste arvu-kus — kuni kolmandiku võrra. Vadjalaste arvukus oleks justkuipisut tõusnud, ent oma põlisel asualal, Leningradi oblastis loen-dati vaid 12 vadjalast, Peterburi linnas samuti 12 (köide 4, ta-bel 3).9 Karjalaste arv kahanes 13 aastaga enam kui 30 000 võrra.Võimalik, et viimane loendus tõi päevavalgele juba varem toimu-nud, ent varjatuks jäänud assimilatsiooni. Inimene võis venestu-nud olla juba eelmise loenduse ajal, ent kuna ta passi järgi oli soo-meugrilane, näiteks “karjalane”, siis väitis selle oma rahvuseks kaloendusel. Nüüd on “passirahvuse” tähtsus oluliselt kahanenud.

Erandiks on suhteliselt väikesearvulised põhjarahvad — saa-mid, handid ja mansid. Nende arvukus on kasvanud. Venemaaseadustes on selline mõiste nagu “väikesearvulised põlisrahvad”(korennye maloqislennye narody, lühendatult KMN).10

See on õiguslik staatus, mis omistatakse iseseisvatele etnilis-tele rühmadele, mille arvukus jääb alla 50 000 inimese. Staa-tust ei saada automaatselt. Vastavasse nimekirja kantakse et-niline rühm valitsuse otsusega. Soomeugrilastest on praegu“väikesearvulise põlisrahva” staatus isuritel, vepslastel, saami-del, hantidel ja mansidel, samuti bessermanidel. Asja mõttekson tagada vastavate etniliste rühmade ning nende omapärasekultuuri säilimine. Paraku on sellest staatusest siiani tege-likku kasu olnud vaid “väikesearvuliste põlisrahvaste” ühel, tõsiküll, üsna arvukal alarühmal — “Põhja-alade väikesearvulistelpõlisrahvastel” (korennye maloqislennye narody Severa,lühendatultKMNS), kelle peamisteks traditsioonilisteks elatus-aladeks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Nen-dele rahvastele on antud kollektiivsed õigused kasutada teata-

9Vadjalaste kohta on loendusandmetes suhteliselt vähe infot. Omaväikese arvu tõttu on nad paljudest tabelitest välja jäetud. Neil pole“väikesearvulise põlisrahva staatust”, mistõttu neid ei leidu ka vastavaistabeleis (köide 13). Ilmselt on Venemaa rahvuspoliitika vadjalased juba“maha kandnud”.

10Vt näiteks http://raipon.net/ > Zakonodatelьstvo > Fede-ralьnye pravovye akty.

534

Indrek Jääts

vaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt omatraditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne)kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate maavarade kasuta-mise küsimustes. Handid ja mansid saavad mõningal määral osaLääne-Siberi gaasi- ja naftatuludest. Seetõttu on saami, handija mansi päritolu inimestel tekkinud huvi oma etnilise kuuluvusevastu ning paljud, kes end eelmise rahvaloenduse ajal venelasenakirja panna lasid, on nüüd taas leidnud tee juurte juurde. Muidugiei puuduta eelöeldu vaid kolme nimetatud soome-ugri rahvast.Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste staatus on enamikulSiberi ja Kaug-Ida rahvastel. Isurid, vepslased ega bessermanid“Põhja-alade rahvaste” hulka ei kuulu. Nende peamine traditsioo-niline elatusala on põllumajandus ning nad ei erine selle poolestoma vene ja mittevene naabreist. Seda, et neilKMN-i staatusestseni kasu pole olnud, näitab ilmekalt nende arvukuse langus.

Võrdluseks andmed ka mõnede teiste Venemaa rahvaste arvu-kuse muutumisest kahe viimase loenduse vahelisel ajal. Venelasion võrreldes 1989. aastaga alles 96,7%. Demograafiline kriis onolnud nii sügav, et seda pole aidanud täielikult korvata isegi ve-nestuvate mittevenelaste lisandumine. Tsuvasse on alles 92,3%.Siin lisandub üldisele demograafilisele kriisile ilmselt ka venestu-mine. See pole aga nii ulatuslik kui enamikul Venemaa soome-ugrirahvastel. Volgatatarlaste arv on püsinud stabiilsena, 1989. aas-taga võrreldes on neid nüüd 100,6% (1989. aastal loeti tatarlastehulka ka nagaibakid ja tsulõmlased, ent need on väikesed rühmad).Baskiiride arvukus on tõusnud — eelmise loenduse andmetegavõrreldes on neid nüüd 124,4%.11

“VÄIKESED KODUMAAD”

Nagu öeldud, anti suurematele “sotsialistlikele rahvustele” Nõu-kogude rahvuspoliitika raames rahvuslik-territoriaalne autonoo-mia. Enamik neist autonoomsetest territooriumidest eksisteeribVenemaa kaartidel tänini. Järgnevalt üritan viimaste rahvaloen-duste andmete põhjal uurida, milline on olnud nende sageli for-

112002. aasta andmeid vt köide 4, tabel 1, 1989. aasta andmeidvt Narodõ. . . 1994: 433.

535


Tabel 2

VENEMAA SOOME-UGRI RAHVADOMA AUTONOOMSETES PIIRKONDADES

1989–2002

Kui suur on rahva osakaal Kui suur osa rahvastoma autonoomse piirkonna elab oma autonoomses

rahvastikus piirkonnas(%) (%)

1989 2002 1989 2002Vadjalased – – – –Isurid – – – –Karjalased 10 9,2 63,2 70,3Vepslased∗ – 34,4 – 14,2Saamid – – – –Mordvalased 32,5 31,9 29,2 33,7Marid 43,3 42,9 50,4 51,7Udmurdid 30,1 29,3 69,5 72,3Komid 23,3 25,2 86,7 87,4Permikomid 60,2 59,0 64,8 64,1Handid 0,9 1,2 53,4 59,7Mansid 0,5 0,7 79,3 86,5

2002. aasta andmeid vt köide 4, tabel 1 ja 3; 1989. aasta andmeidvt Natsionalnõi. . . 1991: 28–77.* — Vepslastel pole Venemaa suuremate soome-ugri rahvastega võrrel-davat autonoomiat. Põhja- ehk äänisvepslastel on alates 1994. aastastKarjala Vabariigi koosseisusSeltozero (Soutarv) rahvusvald (1957. alikvideeritud rahvusrajooni mantlipärija), kus 1. jaanuaril 2002 elas3493 inimest, neist 1202 vepslased (http://ru.wikipedia.org/ —Vepsska�nacionalьna� volostь).

maalseks peetud autonoomiate mõju Venemaa soome-ugri rahvas-tele.

Tabelist 2 näeme, et enamiku territoriaalse autonoomiagasoome-ugri rahvaste osakaal oma “väikese kodumaa” rahvastikuson langenud. Erandiks on komid, handid ja mansid. Kahe vii-mase rahva arvukus on tõusnud tänu “Põhja-alade väikesearvulisepõlisrahva” staatusele. Komide osakaal Komi Vabariigis on

536

Indrek Jääts

tõusnud üldise majanduslanguse tõttu. Komimaa põhjapiirkon-dades on näiteks suletud söekaevandusi, vabanenud venekeelnetööjõud asub ümber eluks soodsama kliimaga aladele. Teistesoome-ugri rahvaste positsioonide nõrgenemine oma autonoomia-tes on seletatav eeskätt assimilatsiooniga.

Samas on kõigi rahvusliku autonoomiaga soomeugrilaste seas,permikomid välja arvatud, tõusnud oma “väikesel kodumaal” ela-vate inimeste osakaal. Ilmselt eeskätt seetõttu, et väljaspool auto-noomiat on assimilatsioon veelgi kiirem. Teisisõnu, autonoo-miast on kasu, sest selle piires püsib etniline (rahvuslik) identi-teet paremini kui väljaspool. Näiteks autonoomiata jäetud tve-rikarjalaste arv on kahanenud tunduvalt kiiremini kui karjalastearv Karjalas. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 kar-jalast (Natsionalnõi. . . 1991: 34–77), siis 2002. aastal vaid14 633 (köide 4, tabel 3) ehk 63,2% 1989. aasta arvust. Praegumoodustavad tverikarjalased vaid umbes 15% karjalaste üldar-vust, 1897. aasta loenduse andmeil oli aga Tveri kubermangusrohkem karjalasi kui Karjalas. Oma autonoomia piires elavateinimeste osakaalu langus permikomide seas on ilmselt seletatavselle autonoomia äärmiselt viletsa sotsiaal-majandusliku olukor-raga. See on tinginud väljarännu ning diasporaa suurenemise.Praeguseks on permikomide territoriaalne autonoomia likvideeri-tud ning nende assimileerumine tõenäoliselt kiireneb.

Võrdluseks heitkem taas pilk mõnedele teistele Venemaa mit-tevene rahvastele. Baskiiride ja tatarlaste osakaal oma “väikesekodumaa” rahvastikus on viimase 13 aastaga tõusnud — esimestel21,9%-lt 29,8%-ni, teistel 48,5%-lt 52,9%-ni. Tsuvasside osakaaloma vabariigis on püsinud stabiilsena (67,8% 1989. aastal ning67,6% 2002. aastal). Tõusnud on nende osakaal, kes oma auto-noomiate piires elavad (baskiiridel 64,2%-lt 73%-ni, tatarlastel31,9%-lt 36%-ni ning tsuvassidel 51,1%-lt 54,3%-ni).12 Sotsiaal-majanduslikult edukad rahvusautonoomiad, kus võim on nimirah-vuse käes (näiteks Tatarstan) võivad saada rahvuskaaslastele sis-serännupiirkonnaks ning kujuneda tõeliseks “rahvuskoduks” Ve-

122002. aasta andmeid vt köide 4, tabel 1 ja 3; 1989. aasta andmeidvt Narodõ. . . 1994: 433–435.

4 537


nemaa Föderatsiooni raames. Keskvõimule selline areng ilmseltmeeltmööda pole.

ALARÜHMAD

Nagu öeldud, võisid inimesed viimasel rahvaloendusel senisestvabamalt otsustada oma etnilise kuuluvuse üle. Avaldati ka sel-liste etniliste enesemääratluste kohta käivad andmed, mis varase-mate loenduste käigus olid suuremate rahvuste sekka sulatatud.Venemaa etnilisel maastikul said taas nähtavaks mitmed etnilisedkooslused, mida viimati oli “noteeritud” 1926. aastal. Andmednende pooleldi unustatud etniliste rühmade kohta toodi küll kaeraldi välja, ent nad arvati siiski mõne suurema rahvuse hulka kuu-luvaks. Soomeugrilaste puhul olid ainsaks kõrvalekaldeks sellestreeglist bessermanid, tõenäoliselt türgi-tatari päritolu rahvakild,kes on läinud üle udmurdi keelele ning kes eelmiste rahvaloen-duste käigus pandi kokku udmurtidega. Nüüd tunnustati neideraldiseisva etnilise rühmana, üldarvuks 3122, neist 2998 Udmur-tias (köide 4, tabel 1 ja 3).

Maride seas eristati niidu-idamarisid ja mäemarisid, mordva-laste seas ersasid ja moksasid. Üldiselt määratlesid marid ja mord-valased end siiski maride ja mordvalastena. 604 298 marist panivaid 56 119 end kirja niidu-idamarina ning 18 515 mäemarina.843 350 mordvalasest määratles end ersana 84 407 ning moksana49 624 (köide 4, tabel 1 ja 3). Mäemaride seas oli endkitsamalt (mäemarina) määratlenute osakaal tunduvalt suuremkui maride enamiku moodustavate niidu-idamaride seas (Sarov2003: 222). Mordva ajalehtedes levis rahvaloenduse eel info,et mordvalased võivad valida variantide “mordvalane”, “moksa-mordvalane” ja “ersa-mordvalane” vahel, variandid “moksa” ja“ersa” lähevad aga elektroonilise andmetöötluse käigus kaotsi.See info oli ekslik, töötluse käigus arvestati kõiki nimetatudvariante. Esines juhtumeid, et loendaja pani vastusest “ersa-mordvalane” või “moksa-mordvalane” kirja vaid “mordvalane”,ilmselt mugavusest. Üldiselt oli enda täpsem etniline määratlemineersadele olulisem kui moksadele. (VtSilov 2003: 233.) Enamikend niidu-idamari, mäemari, ersa või moksana identifitseerinuidelas oma territoriaalautonoomiate piires, ent sealgi eelistas enamik

538

Indrek Jääts

nimirahvuse esindajaist end kirja panna maride ja mordvalastena.Väljaspool oma “väikest kodumaad” oli enda määratlemine niidu-idamarina, mäemarina, ersana või moksana harvaks erandiks.Näeme, et mordvalased kui etniline rühm siiski eksisteerib hooli-mata mõnede ersa, vähemal määral ka moksa haritlaste väidetest,et ei ole olemas mordvalasi, vaid on ersad ja moksad. Kui ku-nagi olidki eraldi ersad ja moksad, siis nüüdseks on Nõukoguderahvuspoliitika ning sellest tulenev harjumus teinud oma töö ningmordvalased on saanud reaalsuseks. Vastupidise rahvuspoliitikaabil (ersa ja moksa antagonismi viljeldes) on muidugi võimalik seereaalsus taas ersadeks ja moksadeks lõhestada, ent selle rahva (võinende rahvaste) säilimise seisukohalt oleks see minu arvates ne-gatiivne.

Komide seas eristati izmakomisid — 15 607 inimest määratlesend nii, neist 12 689 Komi Vabariigis, 1128 Murmanski oblastis,1002 Jamali-Neenetsi Autonoomses Ringkonnas ja 740 Handi-Mansi Autonoomses Ringkonnas (köide 4, tabel 1 ja 3). Izma-komide traditsioonilisteks elatusaladeks on küttimine, kalapüükja põhjapõdrakasvatus. Kui nad komidest eralduksid, oleksneil lootust saada Põhja-alade väikesearvulise põlisrahva staa-tus ning izmakomide liidrid on sellest huvitatud.13 Praegu pea-vad izmalased tundras konkureerima rahvastega, kellel see staatusjuba on. Samas nõrgendaks izmakomide lahkulöömine muidugikomide kui nimirahvuse asendit Komi Vabariigis.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Venemaa soome-ugri rahvaste kil-lustamine väikesteks etnilisteks rühmadeks, kes oleksid keskvõi-mule mugavamateks partnereiks kui senised rahvad, on alles al-gusjärgus. Samas on muidugi võimalik, et sellist kava polegi ningtegu on lihtsalt ühiskonna liberaliseerimisega.

13Rohkem kui pooled Izma rajooni komidest määratlesid end iˇzma-komidena. Välja on öeldud ka teise komide etnograafilise rühma —udoralaste eraldumise idee, ent sel pole veel erilist kõlapinda. Udora-lasedki võivad olla huvitatud “väikesearvulise põlisrahva” staatusest.Pikemalt vtSabajev 2003: 171–174.

539


Tabel 3

LINNARAHVASTIKU OSAKAAL (%)VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTEL

1959–2002

1959 1989 2002Vadjalased – – 76,7Isurid – 47,2 54,1Karjalased 30,0 61,2 55,9Vepslased 29,3 48,5 56,1Saamid 20,6 39,1 42,8Mordvalased 26,5 52,2 52,1Marid 11,0 40,7 42,4Udmurdid 21,7 48,1 46,6Komid 28,9 48,7 47,5Permikomid 14,0 39,8 38,8Handid 8,7 29,8 34,6Mansid 9,7 45,6 51,8

MAA JA LINN

Modernse ühiskonna raskuspunkt on linnas. Ilma linnadeta eisaa olla ka terviklikku tänapäevast ühiskonda. Rahvuse ole-masoluks vajalikud institutsioonid (kõrgkoolid, instituudid, kirjas-tused, teatrid, arhiivid, muuseumid jms) paiknevad enamasti lin-nades. Milline on maarahva ja linlaste vahekord Venemaa soome-ugri rahvastel?

Tabelist 3 näeme, et hoolimata linnastumise üpris olulisest kas-vust viimase poole sajandi jooksul on Venemaa soomeugrilasedsiiski suuresti maarahvaks jäänud. Enamikul vaadeldud juhtu-dest elab linnades vaid umbes pool rahvast. Venemaa soomeug-rilastel pole läinud korda luua oma ühiskondi, nad on osa suure-mast (vene) ühiskonnast. Neil pole oma linnakultuure ning linnas-tumine tähendab pahatihti ka venestumist. Soomeugrilisus (mui-dugi konkreetsel etnilisel kujul) seostub maaeluga ka soomeug-rilastel endil ning maaelu prestiiz praegusel Venemaal on madal.Linna paremat elu otsima läinud soomeugrilane tahab oma etnilisetausta maale maha jätta. Kui kõik soomeugrilased, kes on 20. sa-jandi jooksul maalt linna kolinud või linnas sündinud, oleksid

540

Indrek Jääts

jäänud soomeugrilasteks, siis moodustaksid nad ilmselt enamusepaljudes oma piirkonna linnades. Nii see aga pole. Tähelepanuväärib kahe viimase rahvaloenduse vahelisel ajal toimunud lin-laste osakaalu langus Venemaa suuremate soome-ugri rahvasteseas (v.a marid). Linnades on assimileerumine tunduvalt kiiremkui maal ning maalt pole enam nii palju rahvast peale tulemas, etsoome-ugri linlaste arvu alal hoida, kasvust rääkimata.

Võrdluseks märkigem, et venelaste hulgas oli linlaste osakaalnii 1989. kui ka 2002. aastal 76,7%. Tatarlastel on linlaste osakaalkahe viimase rahvaloenduse vahelisel perioodil kasvanud 65,8%-lt68,3%-ni ning tsuvassidel 49,8%-lt 51,3%-ni. Baskiiridel on lin-laste osakaal kahanenud 49,2%-lt 47,5%-ni (2002. aasta kohtavt köide 4, tabel 1; 1989. aasta kohtaNarodõ. . . 1994: 443). Ilm-selt on tsuvassidel ja baskiiridel linnakultuuriga sama laadi suhtednagu Venemaal soomeugrilastelgi — linlaseks ja tsuvasiks/baskii-riks olemine ei sobi hästi kokku.

KEEL

Esmalt tuleb silmas pidada, et rahvaloenduste käigus ei olevõimalik uurida inimeste tegelikku keeleoskust, tugineda saabüksnes küsitletavate väidetele. Nõukogude rahvaloenduste and-metega eri keelte leviku kohta seonduvad lisaks veel spetsiifilisedprobleemid. Küsiti emakeele (rodnoi �zyk) kohta, selle terminisisu polnud aga üheselt paigas. Kas peeti silmas lapsepõlvekodukeelt, kõige südamelähedasemat keelt, igapäevast suhtlemiskeeltvõi keelt, mida inimene kõige paremini valdab? Vastustes peegel-dus sageli pigem inimeste keeleline identiteet või keeleline kuu-luvus kui tegelik keelesituatsioon. Nagu öeldud, oli rahvuslik (et-niline) kuuluvus N. Liidus üldine ja eksklusiivne ning teave koda-niku rahvusliku kuuluvuse kohta sisaldus ka tema passis. Sellis-tes tingimustes mõistsid paljud “emakeelt” kui oma rahvuse keelt,ehkki loendusjuhendeis oli kirjas, et “emakeel” ei pruugi langedakokku rahvusega. Kui inimene oli end määratlenud näiteks bur-jaadina (sest nii seisis passis), siis võis ta loogiliselt järeldada, ettema “emakeel” on burjaadi keel, ehkki ta tegelikult seda võib-olla eriti ei kasutanudki. Ka oma laste kohta väitis ta, et nende“emakeel” on burjaadi keel, ehkki need seda võib-olla üldse ei

541


osanud. Selliselt kogutud andmed ei kajasta igapäevaste suhtlus-keelte tegelikku levikut ning lasevad ilmselt vene keele positsioonipaista nõrgemana, kui see tegelikult oli (Tiskov 2003a: 209–216). “Emakeele” kõrval uuriti ka teiste keelte, eriti vene keelekui “rahvustevahelise suhtlemise keele” valdamist. Huvitavad on1989. aasta andmed oma rahvuse keele valdamise kohta teise kee-lena. Näiteks 13,6% karjalasi väitis, et valdavad “oma rahvusekeelt” (karjala keelt) vabalt teise keelena (Narodõ. . . 1994: 441–442). Ilmselt on tegu nende karjalastega, kes mõistsid “emakeelt”kui keelt, mida nad kõige paremini valdavad ning kõige sageda-mini kasutavad, ning väitsid oma “emakeeleks” vene keele. Kar-jala keelt oskasid nad ka. Niisiis segane olukord. Üldiselt operee-rivad uurijad siiski andmetega, mis põhinevad “emakeele” kohtaesitatud küsimusele saadud vastustel, ehkki neis ilmselt segunebvastanute keeleline identiteet ning igapäevane tegelik keelesituat-sioon. 1959. ja 1989. aasta andmeid “emakeelte” leviku ehk ema-keelsuse kohta Venemaa soomeugrilaste seas kasutan selles artik-lis ka mina.

2002. aasta rahvaloenduse ettevalmistamise käigus tehti katsevabaneda nõukogudeaegsetest traditsioonidest keelealaste küsi-muste esitamisel ning hankida tõesemat teavet tegelikust kee-lesituatsioonist Venemaal. Oluline osa oli siin Valeri Tiskovil.Traditsioonilisest küsimusest “Mis on teie emakeel?” loobuti.Keele kohta esitati kaks küsimust: 9.1. Kas te valdate vene keelt?ja 9.2. Milliseid muid keeli te oskate? Teise küsimuse juuresoli kolm rida, kuhu märkida küsitletava mainitud keeled oskusejärjekorras (esmalt see, mida osatakse kõige paremini jne) (Tiskov2003a: 220).

Niisiis kavatseti keskenduda vene keele kui riigikeele oskuseleviku uurimisele ning mittevene “emakeeled” ühes “võõrkeelte-ga” (näiteks inglise) tagaplaanile lükata. Ilmselt polnud see parimlahendus. Tundub, et tegelikku keelesituatsiooni olnuks kõigemõistlikum uurida lihtsa küsimuse “Milliseid keeli te oskate?”abil. Selle järel võinuks olla kolm-neli rida, kuhu märkida osata-vad keeled oskuse järjekorras.

Igal juhul osutus nõukogudeaegsete rahvaloenduste inerts tu-gevaks ka selles küsimuses. Mittevene rahvused tundsid end puu-dutatuna sellest, et varasema “emakeele” küsimuse asemel laiu-

542

Indrek Jääts

tas nüüd küsimus vene keele oskuse kohta. Teravalt astus “ema-keele” küsimuse kaitseks välja Vepsa Kultuuriühingu esinaine Zi-naida Strogalstsikova (Klementjev 2003: 165). Kõige tugevam oliprotest Tatarstanis. Tuldi koguni välja mõttega korraldada eraldiloendus, et mitte kirjutada oma armsat emakeelt alandavale reale“muud keeled”. Esineti ka üleskutsega vastata küsimusele venekeele oskuse kohta eitavalt. Rahvaloendust korraldavad valitsus-organid andsid survele järele, ning kuna loendusblanketid olid jubavalmis trükitud, siis otsustati muuta instruktsiooni loendajaile.“Emakeele” kohta tuli siiski küsida, nagu nõukogude ajal. Mitte-venelastelt saadud vastused tuli märkida küsimuse 9.2 esimeselelisareale. Osa loendajaid ei järginud instruktsiooni, vaid loendus-blanketti, teised lähtusid instruktsioonist ja märkisid küsimuse 9.2lisaridadele hulga mittevene keeli, mille tegelik levik jääb lahti-seks (Tiskov 2003a: 219–222). Ühesõnaga, tekitati palju sega-dust ning andmed on võib-olla veelgi ebausaldusväärsemad kuinõukogudeaegsed. Parema puudusel olgu nad siin siiski ära too-dud.

Tabelist 4 näeme, et üldiselt on Venemaa soomeugrilaste ema-keelsus langenud. See tähendab, et keeleline assimileerumine onkiirem kui etnilise eneseteadvuse muutumine. Pole ka ime. Venekeel on ühiskondliku elu keel, eriti linnades. Venekeelne on pea-aegu kogu massimeedia ning haridussüsteem. Osas soome-ugrivabariikides on kohalikel keeltel küll riigikeele staatus (kõrvutivene keelega), ent tegelik valitsemine käib siiski vene keeles.Kõige järsemalt on langenud saamide, hantide ja manside ema-keelsus. Ilmselt seetõttu, et paljud linnadesse asunud inimesed,kes end eelmisel korral venelasena kirja panna lasid, on nüüd,kui asjast on käegakatsutavat kasu (Põhja-alade väikesearvulistepõlisrahvaste privilegeeritud ligipääs kohalikele loodusvaradele),end taas saamide, hantide ja mansidena teadvustanud. Selleleviitab nende arvukuse kasv, samuti linlaste osakaalu kasv.

Aastail 1989–2002 on langenud ka Venemaa teiste mittevenerahvaste emakeelsus. Baskiiridel on see kahanenud 72,8%-lt71,3%-ni, tsuvassidel 77,5%-lt 76,5%-ni, tatarlastel 85,6%-lt80,8%-ni (2002. aasta kohta vt köide 4, tabel 5; 1989. aasta kohtaNarodõ. . . 1994: 441–442).

543


Tabel 4

VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTE EMAKEELSUS (%)1959–2002

1959 1989 2002Vadjalased – – ?∗

Isurid – 41,9∗∗ 53,1Karjalased 71,9 48,6 49,0Vepslased 46,2 51,3 47,3Saamid 69,8 42,0 32,1Mordvalased 79,9 69,0 67,3Marid 95,5 81,9 76,8Udmurdid 89,6 70,8 67,4Komid 89,9 71,0 68,5Permikomid 87,8 71,1 70,0Handid 77,1 60,8 44,2Mansid 58,5 36,7 20,3

1959. aasta andmeid vtItogi. . . 1963: tabel 53; 1989. aasta andmeidvt Natsionalnõi. . . 1991: 28–33. 2002. aasta andmetega on lugu keeru-lisem. Rahvaste kohta, kelle arvukus ulatub üle 400000 (mordvalased,marid, udmurdid) vt köide 4, tabel 5. “Väikesearvuliste põlisrahvas-te” (isurid, vepslased, saamid, handid, mansid) kohta vt köide 13, ta-bel 2. Andmed käivad vaid oma põhilistel asualadel elavate põlisrahvas-te liikmete kohta, ent see tähendab nende rahvaste enamikku. Siiski onnäitajad ilmselt pisut kõrgemad kui kogu Venemaa kohta käivad vasta-vad näitajad, sest väljaspool oma põhilisi asualasid on keeleline assimi-leerumine tõenäoliselt suurem. Ülejäänud rahvaste (karjalased, komid,permikomid) kohta käivad andmed sain järgmiselt. Lahutasin vastavakeele oskajate üldarvust (köide 4, tabel 4) need oskajad, kes kuulu-vad rahvaste sekka, mille arvukus ulatub üle 400000 (köide 4, tabel 5),ning sain arvu, mis peaks ligilähedaselt vastama vastavaidkeeli emakee-lena kõnelejate arvule. Siiski on saadud näitajad ilmselt pisut suuremadtegelikest, sest karjala, komi ja permikomi keeli oskavad tõenäoliselt kamõned alla 400000-liste rahvaste esindajad.* — 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadjakeeleoskajat (köide 4, tabel 4). Kaldun arvama, et tegemist on veaga.** — Narodõ. . . 1994: 441.

544

Indrek Jääts

HARIDUS

Tänapäeva ühiskonnas toimetuleku seisukohalt on haridus kaht-lemata oluline. Viimase rahvaloenduse andmed erinevate etni-liste rühmade haridustaseme kohta on üsna rikkalikud ja detailsed.Käesoleva artikli raames piirdun siiski vaid kõrghariduse levikuvaatlemisega Venemaa soomeugrilaste seas (vt tabel 5). Iga rahvasvajab haritlaskonda, kes tema olemasolu mõtestaks, huve esindaksja arengut suunaks. Mida suurem see haritlaskond on ning midakõrgem on tema haridustase, seda parem.

Võrdluseks toon andmed kõrghariduse leviku kohta mõnedeteiste Venemaa rahvaste seas. Juutidel oli kõrg- ja kraadiharidu-sega inimeste osakaal 59%, burjaatidel 22%, venelastel 16,6%,jakuutidel 16,1%, volgatatarlastel 12,7%, tsuvassidel 10%, bas-kiiridel 9,5% (vt köide 4, tabel 10). On selge, et kõrgharidusegainimeste osakaalu poolest jäävad soomeugrilased Venemaa kesk-misele tublisti alla. Suhteliselt kõige paremini on haritlastegavarustatud komid ja karjalased, nendega konkureerivad vepsla-sed (“väikesearvuliste põlisrahvaste” kohta toodud andmed jäävadvastavatele ülevenemaalistele näitajatele pisut alla). Venemaasoomeugrilaste säilimise seisukohalt on kõrgharidusega inimesteväike osakaal nende rahvaste hulgas kahtlemata negatiivne nähtus.

LÕPETUSEKS

Rahvaloenduste peegel, mille vahendusel Venemaa soomeugrilas-tele pilgu heitsime, on pisut kõver, ent paremat pole võtta. Pilt, misavaneb, ei sisenda optimismi — enamiku soome-ugri rahvaste ar-vukus ning emakeelsus on kiiresti langenud. Neid etnilisi rühmiähvardab kadumine. Mida peaks Venemaa võimud tegema, kuinad soovivad oma territooriumil seni säilinud kultuurilist ja kee-lelist mitmekesisust säilitada? Me ju loodame, et nad soovivad.Järgnevalt mõned mõtted, mis rahvaloenduse andmeid analüüsidespähe tulid.

Rahvuslike territoriaalautonoomiate süsteemi ei tohiks lam-mutada, sest sellest on mittevene etniliste rühmade säilitamiselkasu. Permikomi autonoomia tuleks taastada. Võib-olla peakspermikomi asuala Komi Vabariigiga ühendama, ka see on majan-

545


Tabel 5

KÕRGHARIDUSE LEVIK (%)VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTE SEAS 2002. A

Vadjalased –Isurid 6,9Karjalased 10,1Vepslased 9,9Saamid 7,3Mordvalased 9,2Marid 7,9Udmurdid 8,6Komid 10,6Permikomid 7,2Handid 6,3Mansid 8,4

Andmed käivad 15-aastaste ja vanemate kohta. Kõrgharidus tähendabsiin lõpetatud kõrgharidust ning kraadiõpet (poslevuzovska�). Isurite,vepslaste ja saamide kohta vt köide 13, tabel 6. Andmed käivad vaidnende rahvaste selle osa kohta, kes elab oma põhilistel asualadel. Neednäitajad jäävad ülevenemaalistele näitajatele pisut alla, sest just paljudkõrgharidusega inimesed elavad väljaspool oma rahvaste põhilisi asuala-sid. See ilmneb selgelt hantide ja manside kohta käivatest andmetest.Oma põhilistel asualadel on hantide seas kõrgharidusega inimeste osa-kaal 5,8% ning manside seas 7,9%; vastavad ülevenemaalisednäitajad onaga 6,3% ja 8,4%. Andmeid rahvaste kohta, kes pole “väikesearvulisedpõlisrahvad”, samuti hantide ja manside kohta vt köide 4, tabel 10.

duslikult suhteliselt heal järjel. Kindlasti peaks mõtlema veps-laste autonoomia laiendamisele, nii et see hõlmaks ka Lenin-gradi ja Vologda oblastisse jäävaid vepsa külasid. “Põhja-aladeväikesearvuliste põlisrahvaste” kaitsele suunatud seaduste raken-damist tuleks järjekindlalt jätkata, sest sellest on kasu olnud.Konkreetse sisu võiks saada ka “väikesearvulise põlisrahva” staa-tus ning selle saamiseks vajalikku arvulist piiri võiks 50 000-lttõsta vähemalt 150 000-ni, et hõlmata ka karjalased, kelle etno-poliitiline olukord on väga nukker. Kindlasti tuleks otsustavalttugevdada soome-ugri (ja teiste põliste mittevene) keelte posit-sioone piirkondlikus avalikus suhtluses, massimeedias ja hari-

546

Indrek Jääts

duselus. Soome-ugri haritlaskonna tugevdamiseks tuleks luua sti-pendiume, mis võimaldaks nende rahvaste esindajail omandadakõrgharidust. Venemaa soomeugrilased on jäänud suuresti maa-rahvaks ning maaelu areng aitaks etnodemograafilist kriisi oluli-selt leevendada. See on muidugi ülevenemaaline probleem, entehk oleks võimalik väikeste soome-ugri rahvaste elu maapiirkon-dades ümber mõtestada näiteks “väikesearvuliste põlisrahvaste”staatuse raames (mahepõllundus, maaturism). Nõuandeid ja abivälismaalt ei peaks Venemaa pelgama, need ei ole sihitud Vene-maa sisepoliitilise stabiilsuse ega territoriaalse terviklikkuse vastu.Tahetakse lihtsalt aidata alal hoida Venemaa hiiglaslikul territoo-riumil säilinud kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Kirjandus

A b d r a h m a n o v 2003 =Rafik Abdrahmanov. Vserossii-ska� perepisь v Tatarstane: Prognozy, sobyti�, kom-mentarii. — Зtnografi� perepisi-2002. Pod redakcieiEleny Filippovoi, Dominika Arel�, Katrin Gusef.Moskva: OAO Aviaizdat, s. 287–299

A n d e r s o n , Benedict 1991.Imagined Communities: Reflections onthe Origin and Spread of Nationalism. London—New York: Verso

B r o m l e i , P u t s k o v 1988 =�. V. Bromlei, P. I. Puqkov.Зtnosy i зtniqeskie processy v sovremennom mire. —Narody mira: Istoriko-зtnografiqeskii spravoqnik.Moskva: Sovetska� Зnciklopedi�, s. 7–16

B r u b a k e r , Rogers 1996.Nationalism Reframed: Nationhood andthe National Question in the New Europe. Cambridge—New York:Cambridge University Press

G o r e n b u r g 2003 =Dmitrii Gorenburg. Monitoringperepisi v Tatarstane. — Зtnografi� perepisi-2002.Pod redakciei Eleny Filippovoi, Dominika Arel�,Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, s. 306–313

I s h a k o v 2002 =Damir Ishakov. Vzgl�d na vserossiisku�perepisь iz Tatarstana. — Ab Imperio, } 4, s. 235–249

I t o g i 1963 =Itogi vseso�znoi perepisi naseleni� 1959 goda:RSFSR. Moskva: Gosstatizdat CSU SSSR

I t o g i 2004–2005 =Itogi vserossiiskoi perepisi naseleni�2002 goda. V 14 tomah. Oficialьnoe izdanie. Moskva:IIC Statistika Rossii

547


K l e m e n t j e v 2003 =Evgenii Klementьev. Perepisь vKarelii: Nekotorye зtnografiqeskie aspekty. — Зtno-grafi� perepisi-2002. Pod redakciei Eleny Filippo-voi, Dominika Arel�, Katrin Gusef. Moskva: OAOAviaizdat, s. 163–168

K o l g a , Margus, Igor T õ n u r i s t , Lembit V a b a , Jüri V i i k b e r g1993.Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: Nyman &Nyman LNT

N a r o d õ 1994 = Narody Rossii: Зnciklopedi�. Moskva:Nauqnoe izdatelьstvo Bolьxa� Rossiiska� Зnciklope-di�

N a t s i o n a l n õ i1991 =Nacionalьnyi sostav naseleni� SSSRpo dannym vseso�znoi perepisi naseleni� 1989 g. Moskva:Finansy i statistika

S i m o n s e n , Sven Gunnar 2005. Between minority rights and civilliberties: Russia’s discourse over “nationality” registration and theinternal passport. —Nationalities Papers, Vol. 33, No. 2 (June),pp. 211–229

S l e z k i n e , Yuri 1994. The USSR as a communal apartment, or howa socialist state promoted ethnic particularism. —Slavic Review,Vol. 53, No. 2 (Summer), pp. 414–452

S o k o l o v s k i 2003 =Sergei Sokolovskii. “Tatarska�problema” vo Vserossiiskoi perepisi naseleni�. —Зtnografi� perepisi-2002. Pod redakciei Eleny Filip-povoi, Dominika Arel�, Katrin Gusef. Moskva: OAOAviaizdat, s. 314–335

S t e p a n o v 2003 =Valerii Stepanov. Зtniqeska� identiq-nostь i uqet naseleni� (kak gosudarstvo provodiloVserossiisku� perepisь-2002). — Зtnografi� pere-pisi-2002. Pod redakciei Eleny Filippovoi, DominikaArel�, Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, s. 31–59

S a b a j e v 2003 =�rii Xabaev. Perepisь v RespublikeKomi: Problemy i izderжki. — Зtnografi� perepisi-2002. Pod redakciei Eleny Filippovoi, DominikaArel�, Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat,s. 169–180

S a r o v 2003 =Vladimir Xarov. Perepisь naseleni� iзtno�zykova� identifikaci� v Marii Зl. — Зtnogra-fi� perepisi-2002. Pod redakciei Eleny Filippovoi,Dominika Arel�, Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaiz-dat, s. 221–226

548

Indrek Jääts

S i l o v 2003 =Nikolai Xilov. Respublika Mordovi�:Зtnografi� perepisi naseleni�. — Зtnografi� perepi-si-2002. Pod redakciei Eleny Filippovoi, DominikaArel�, Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat,s. 227–235

T i s k o v 2003a =V. A. Tixkov. Rekviem po зtnosu: Issledo-vani� po socialьno-kylьturnoi antropologii. Moskva:Nauka

T i s k o v 2003b =Valerii Tixkov. Vmesto vvedeni�: Kakokazalasь vozmoжnoi зtnografi� perepisi? — Зtno-grafi� perepisi-2002. Pod redakciei Eleny Filippovoi,Dominika Arel�, Katrin Gusef. Moskva: OAO Avia-izdat, s. 9–22

INDREK JÄÄTS (sünd. 1971) on lõpetanud Tartu ülikooli filosoo-fiateaduskonna etnoloogina 1995, magistrikraad etnoloogia alal 1998,filosoofiadoktor etnoloogia alal töögaEtnilised protsessid Vene im-peeriumi siseperifeerias 1801–1904: Komi rahvusluse sünd(2005).A-st 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna etnoloogia õppetooli tea-dur, a-st 1999 teadur ka Eesti Rahva Muuseumis.Akadeemiasavalda-nud artiklid “Valgevenelased XIX sajandi lõpus ja XX sajandil” (1995,nr 4, lk 730–756), “Russiinid: ajalugu ja tänapäev” (1997, nr 5–6,lk 1065–1072, 1149–1172), “Setude etnilise identiteedi ajalugu (1998,nr 6–7, lk 1127–1153, 1520–1546); “KallistratZakov: Komi kirja-nik ja filosoof” (2000, nr 6, lk 1267–1295), “Gröönimaa inuitid jaTaani inimnäoline kolonialism” (2003, nr 2, lk 255–274) ja “Sotsialistlikpõllumajandus: Varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal” (2004,nr 1, lk 132–168; nr 2, lk 393–422).

549

ALICE KASK (2005)

“MEIE” JA “NEMAD”BALTISAKSA AVALDAMATAMÄLESTUSKIRJANDUSES

Maris Saagpakk

1979. aastal Lüneburgis Carl Schirreni päeval peetud ettekandes“Balti(saksa) kirjandus: Teese ja hüpoteese” väitis Gero von Wil-pert, et baltisaksa kirjandus on suurepärane teema akadeemiliseksmõttevahetuseks, sest tegemist on möödunud aegadega ja kaugetemaadega, mille vastu keegi huvi ei tunne, ning et juba mõiste “bal-tisaksa kirjandus” määratlemine võtaks päevi (Wilpert 2005: 12).1

Praeguses Eestis, üle veerand sajandi hiljem ja sootuks teistsugus-tes poliitilistes oludes ei saa siinsest perspektiivist vaadelduna küllväita, et baltisaksa kirjanduse puhul oleks tegemist väga laia po-pulaarsust võitnud tekstidega, kuid baltisaksa kirjanike järjepidevtõlkimine eesti keelde annab tunnistust sellest, et neil tekstidel onoma lugejaskond Eestis täiesti olemas. Samuti tuleb märkida, etviimasel ajal on eesti teadlastelt ilmunud mitmeid käsitlusi balti-saksa kirjandusest ja keelest.2

Tahaksin oma artiklis vaadelda baltisakslaste hoiakute muu-tuste kajastusi suhetes eestlaste ja lätlastega 20. sajandi alguse

Artikli aluseks olevat uurimistööd toetas Eesti Teadusfond (grantnr 6150).

1Wilpert rõhutab, et saksa keeles tuleks kasutada mõistet “baltischeLiteratur” ja mitte “deutschbaltische Literatur”, sest viimane olevat nat-sionaalsotsialistide kasutuseletoodud mõiste (2005: 19).

2Viitaksin siinkohal vaid mõnele Jaan Unduski ja Liina Lukase tööle:Lukas 1997, 2002; Undusk 1992, 1993, 2003. Baltisaksa kirjandustea-duse hetkeseisust Eestis annab hea ülevaate Lukas 2004.

551

“Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses

murrangulistel aastatel, toetudes laiemale avalikkusele tundma-tutele baltisaksa mälestustekstidele — baltisakslaste avaldamataautobiograafiatele —, mis asuvad Saksamaal Marburgis Her-deri Instituudis ning Lüneburgi Carl Schirreni Ühingu arhiivis.Käsiteldavad autobiograafilised tekstid on enamjaolt kirjutatudpärast Teist maailmasõda ja kajastavad aega sajandivahetusestkuni ümberasustamiseni; muud tsiteeritud tekstid on samuti kas il-munud 20. sajandi esimesel poolel või kajastavad seda aega, ehkkion kirjutatud hiljem.

Autobiograafia on zanr, mille puhul lugeja kaldub kirjeldatutvõtma kui ajaloolist tõde autori isiku ja tema aja kohta. Ometi onenamjaolt tegu kirjandusliku tekstiga autori eluloo ainetel, mil-les autorile jääb võrdlemisi suur vabadus. Oma elulugu tekstikskirjutades saab autorist kunstnik, kes küll maalib loodusvaadet,mida ta näeb, kuid tema võimuses on luua meeleolu ning erilisedrõhuasetused ja valida värvigamma. Autobiograafia annab luge-jale edasi autori arvamuse oma elukäigust, milleni ta on jõudnudmälestuste kirjutamise ajaks. Martin Stern kirjutab selle kohta ar-tiklis “Autobiograafia seitse A-d” järgmist: “Põhimõtteliselt an-nab autobiograafia kindlat teavet vaid kirjutaja mõtlemisest ja ar-vamisest, tema tunnetest ja soovidest kirjutamismomendil, tea-vet selle tema identiteedi kohta, mis on talle omane sel hetkel,kui ta selle dokumenteeris” (1998: 18). Stern viitab sellele,et autobiograaf loob oma elust pildi, mille puhul on tooniand-vaks just see, missugune on autori isiksus kirjutamise ajal, sestselle hetke hinnangud ja arusaamad kantakse üle kogu elatudelule. Autobiograafiat kirjutama asudes saab autor toetuda omamälule, mälestusesemetele, lähedaste jutustustele, kirjadele võipäevikutele, kuid ükskõik kui palju ettevalmistavat materjali autorka koguks, ei suuda ta iialgi luua terviklikku ülevaadet oma elust.Ei ole olemas absoluutset tõde ühe elatud elu kohta, seega ei maksameil seda otsida ka mälestusteraamatutest. Mis me neist teksti-dest leiame, on mentaliteediloolise väärtusega ehk siis see, midaarvasid inimesed oma ajast, kaasaegsetest, oma elust; mida nadkirjeldamist väärivaks pidasid ja kuidas nad seda on teinud. Ollesnõndamoodi paika pannud oma ootused autobiograafilisele teks-tile, võime pöörduda temaatilise analüüsi juurde.

552

Maris Saagpakk

Rõhutan veel kord Sterni väidet kirjutamismomendi ülimus-likkusest väärtushinnagute andmisel oma elule. Kui uurida eest-laste ja lätlaste ehk siis põlisrahvaste kujutamist baltisaksa aval-damata autobiograafiates (vt ka Saagpakk 2001: 38–45), tulebsilmas pidada nii kajastatava aja võrreldavust analüüsitavates teks-tides kui ka kajastamishetke võrreldavust. On selge, et balti-sakslaste suhe põlisrahvastesse oli 20. sajandi algul erinev sel-lest, milliseks ta kujunes pärast 1905. aasta sündmusi ja hil-jem, Esimese maailmasõja ajal, Eesti ja Läti vabariigis või siisümberasustamise ajal. Autobiograafiliste tekstide spetsiifikastlähtudes saame vaadelda vaid hilisemaid hinnanguid olnule, kus-juures see toob tekstidesse sisse ka enda ja oma rahva teguviisitagantjärele õigustamist, mida on väga huvitav jälgida. Liina Lu-kas loob artiklis “Võõra motiiv baltisaksa kirjanduses” ajaliseltjärgmised eristused: kuni aastani 1905, aastad 1905–1918, 1918–1939 ning pärast 1939. aastat (vt Lukas 1997: 2326). Just needtähtsündmused ja pöördepunktid on mälestuskirjanduses eriti olu-lised, sest paljude autorite puhul on kirjutamise ajendiks tõsiasi,et nad on osa saanud ajaloolise tähtsusega sündmustest ning soo-vivad neid sündmusi enda vaatenurgast kirjeldada. Baltisaksamälestuskirjanduses leidub rohkel arvul tekste, milles autor esit-leb ja tähtsustab oma elulugu eelkõige kui üht tüüpilist baltisaksaelulugu. Ehk siis minu saatus kui näide ühe suurema kollektiivielukäigust. Seejuures on kirjutamise ajendiks tihti olnud just vas-tuolulised ja keerulised hetked omaenda elus ning pöördepunktidoma rahva ajaloos. Tunne, et mind/meid või minu/meie tegevuston valesti mõistetud, jätab häiriva jälje isiksuse/rahva enesetead-vusse. Kirjutamine on sellistel puhkudel üheks võimaluseks mi-neviku taagast vabaneda. Oma maitse järgi kujundatud versioonenda elust tundub tekstiks vormituna “tõesemgi”, kui tegelik eluseda on olnud (Schmitz-Emans 1995: 301).

Gero von Wilpert rõhutab oma juba mainitud kõnes, et bal-tisakslased toetasid küll eestlaste ja lätlaste kultuurilist edene-mist ning julgustasid neid haridust saama, kuid kui 19. sajandilrahvuskirjandused märkimisväärsete saavutusteni olid jõudnud,ei pööranud baltisakslased neile enam tähelepanu, arvates en-dale seisusekohatuks pidada võrdsetel alustel sisulist diskussionija dialoogi oma endiste protezeeritavatega (Wilpert 2005: 18).

5 553


Põlisrahvaste kultuurilise küpsuse tunnustamine ja nende rahvas-tega suhtlemise viimine teisele tasandile oleks tähendanud ise-enda rolli ja positsiooni küsitavaks muutmist. Seetõttu jääbkieestlane ja lätlane baltisaksa tekstides vaid kõrvaltegelase rolli,keda on vaja sisse tuua kontrastiks ning kohaliku eluolu eripärakujutamiseks. Wilhelm Lenz mainib 1982. aastal ilmunud uuri-muses Esimese maailmasõja ajal tehtud propagandatööst VenemaaLäänemere provintsides, et baltisaksa tekstides räägiti sel ajal eest-lastest ja lätlastest tihti kui pärismaalastest (Eingeborenen), mismeenutavat koloniaalkirjandust (Lenz 1982: 197). Pisut keskse-masse rolli pääsevad eestlased ja lätlased siis, kui üksikute näidetevaral tuuakse esile mitmesuguseid hirme ja ebakindlusemomente,mida baltisakslased eestlaste ja lätlaste suhtes tundsid. Tõstaksinsiin esile järgmised vaatepunktid, mis on selle ajastu baltisaksa kir-jandust lugedes silma torganud: lihtsatest eesti peredest pärit hari-dusejanus ja püüdlikud üliõpilased, kes olid vastandiks baltisaksaüliõpilaskonna dekandentlikule ja prassivale elustiilile; talupoe-gade jõud ja allasurutud hoiaku alla peidetud pime viha, mille tun-nistajaks oldi valusal revolutsiooniaastal 1905 (eriti intensiivseltkajastab 1905. aasta sündmusi Edzard Schaper romaanisTimukas;vt tõlget Tallinn: Huma, 2002); bolsevismitonti edasi kandvadvabrikutöölised, keda peeti kõige halva peapõhjustajaks (nt Inge-borg Hubatius-Himmelstjerna.Die baltischen Brüder. Reutlin-gen: Eußlin & Laiblin, [1942]; Else Hueck-Dehio.Liebe RenataHeilbronn: Verlag Eugen Salzer, 1973). Mälestuskirjandusestei leia muidugi põlisrahvaste kujutamist terviklike karakteritena,sest autobiograafia terviklikke tegelasi ei loo. Küll aga kannabka autobiograafiline tekst edasi mingile ajastule ja isikule oma-seid suhtumisi ja hoiakuid, samuti olukirjeldusi ning seiku, missisaldavad mentaliteediloolisest seisukohast vägagi olulist infor-matsiooni. Edasi toon mõned näited põlisrahvaste kujutamisest20. sajandi esimest poolt kajastavates baltisaksa tekstides. Peal-kirjas loodud opositsioon — “meie” ja “nemad” — elab neis teks-tides kirjeldatud aja jooksul läbi tugeva muutuse.

554

Maris Saagpakk

20. SAJANDI ESIMESED KÜMNENDID EHKÕHUS ON MUUTUSTE HÕNGU

Kirjutades 20. sajandi esimestest kümnenditest, mil lihtrahva hul-gas alanud käärimisprotsessid jagasid küll juba laiemale avalik-kusele valusaid tulevikuvihjeid — näiteks 1905. aasta revolut-sioon, kirjeldatakse eestlasi ning lätlasi veel endises võtmes kuiteenijaid ja sulaseid,3 põhjuseks arvatavasti juba mainitud tõsiasi,et kuigi selleks ajaks oli põlisrahvaste hulgas kujunenud omakultuuri- ning äriringkond, ei pidanud baltisakslased enamastiseisusekohaseks nendega suhelda. Täiesti traditsiooniline pilteesti talupoegade ja baltisaksa härrasrahvast avaneb meile Ottovon Grünewaldti (1860–1936) mälestustes. Grünewaldt oli aasta-tel 1902–1919 Aa mõisa omanik ja tegeles isiklikult selle maja-pidamisega. Ta kirjeldab oma tegevust ja mõisas valitsenud õhk-konda järgmiselt: “Härrasrahva suhtumine [oma] inimestesse [---]oli parim võimalik. [---] Nagu mu isa, nii püüdsin ka mina omainimeste eest hoolt kanda, et neile võimalikult soodsaid elamis-tingimusi tagada” (Grünewaldt, lk 380).4 Sisimas on aga autorileestlastest halb arvamus, ta ütleb, et eestlased olla väga rangeja endassetõmbunud iseloomuga ning suured töörügajad, nii suu-red, et lisaks päevatööle ka öösel usinalt tegutsetakse — seda-puhku vargil käies: “Rääkides täit tõde, peab kahjuks möönma,et eestlased on väga ebaausad” (Grünewaldt, lk 423). Siiski lei-dub tekstides ka viiteid teenijate või sulaste intelligentsusele ningõpivõimele, mida perekonnas imetleti, kuid mis baltisakslaste hul-gas ka ebakindlust tekitas. Robert von Erdberg (sünd. 1906) kir-jutab lapsehoidjast Milast, kes tema tädi prantsuse keele õpikuidsalaja lugemiseks välja laenas. Ükskord leidis aga autori emaMila öökapilt tädi raamatu, ja pärast Mila ülestunnistust lubati taledaspidi kasutada perekonna raamatukogu. Autor märgib sedaseika kirjeldades: “Ema ei suutnud temaga [Milaga] riielda, ta

3Liina Lukas möönab oma artiklis, et kuigi eestlase kujutamises lei-dub temaatiliselt erinevaid variatsioone, püsivad kuni sakslaste ümber-asustamiseni peamiselt 19. sajandist pärit kliseed eestlaste kohta. Vrd Lu-kas 1997: 2340.

4Käsikirjalistele mälestustele on tekstis viidatud autorinime ja le-heküljenumbriga; nende loetelu koos kirjutamisajaga vt artikli lõpus.

555


imetles teda väga” (Erdberg, lk 23). Lapsehoidjate mainimine onmuidugi tavaline peaaegu kõigis baltisaksa autobiograafiates, olidju kõigil vähegi paremal järjel peredel lapsehoidjad ning nendeksolid kas eestlased, lätlased või mõnel juhtul ka venelased. Lapse-hoidjaid kirjeldatakse alati suure kiindumusega kui väga lähedasija armsaid inimesi. “Suur süda” ja “piiritu armastus” on ena-masti need sõnad, mis valitakse kirjeldama lapsehoidjate suhetoma hooldatavatega. Praegusest perspektiivist vaadatuna tundublapsehoidjail olevat olnud teataval määral ka ema asendaja roll,sest oma esimestel eluaastatel oli laps rohkem aega koos lapse-hoidjaga kui emaga. Teatud äraspidisel moel tulid selles suhtesesmakordselt lapse jaoks mängu ka seisustevahelised kitsendused,sest esialgu oli lapse jaoks keelatud mõndagi, mida tohtisid tehalihtrahva lapsed või ka lapsehoidja. Näiteks mainitakse tihti, etköögis viibimine oli tegelikult keelatud, jms. Hiljem pidid sakstelapsed hakkama kohtlema lapsehoidjat kui endast alamat, sestmuul moel poleks see ühikonnakord ju püsida saanud. Tundubloomulik, et selles hilisemas võõrdumisprotsessis oma hoidjastoleks ka valu ja kibestumist, kuid seda mälestustes eriti ei kirjel-data. Määravaks võib siinkohal olla ka tõsiasi, et lapsehoidjagaoldi kõige lähedasemad oma esimestel eluaastatel, ajal, mida hil-jem nii täpselt enam ei mäletata.

Vanalt Liivimaalt pärit Guido Eckarti (1873–1951) lapse-põlvemälestustes leiame vägagi sümboolset tähendust kandvastseeni, kus maal viibiv Eckart kirjeldab kohtumist ühe linnariie-tes lätlasega. Väike Guido oli parajasti küla sepa juures, kus tallemeeldis seppa töötamas jälgida, kui sisse astus nimetatud lätlane,kes oli poisile esimesest hetkest intuitiivselt ebasümpaatne. Meesküsis poisilt, kas härra parun viibib siinkandis igal suvel. Saanudpoisilt vastuseks, et ta pole parun, ütles mees: “Aga te ju elate naguparun? Te ei tööta ja te ei tea, mis töö endast kujutab, sellist eluelavad ju parunid. [---] Küll tuleb aeg, kui ka parunid töötama pea-vad. Eks ole?” (Eckart, lk 7). Hilisemas elus ajakirjanikuametigaleiba teeninud inimesena on Eckartil õnnestunud oma mälestustesmitmes kohas sisse tuua paljutähenduslikke seiku või arutluskäike.Selle “parunidialoogi” teeb huvitavaks veel asjaolu, et autor kir-jeldab, kuidas teda valdas ängistus- ja häbitunne, ta tajus, nagu eioleks ta selles olukorras õigesti käitunud ning oleks pidanud me-

556

Maris Saagpakk

hele tegelikult väärikamalt vastama. Et ta seda ei suutnud, pidas taka võimatuks kodus loost oma vanematele jutustada. Nii jäigi seeepisood lapsepõlvest autorile meelde, kusjuures seda seletamatutsüütunnet, mida poisike kirjeldatud stseenis tundis, kajastab autorka järgmistel lehekülgedel. Ta on kaugel sellest, et baltisakslastekäitumist ja poliitikat üheselt hukka mõista, ta toonitab mitmelkorral, et üksikisiku vaatenurgast olid aastatel 1875–1935 (pe-riood, millele ta oma mälestusi kirjutades tagasi vaatab) toimunudmuutused rabavalt kõikehaaravad ja ootamatud. Siiski tajume tea-tud irooniat, kui Eckart kirjeldab noorpõlves valitsenud “poliitilisemelanhoolsuse” õhkkonda, kus usuti ettemääratusse ja seisusepii-ride küsitavaks muutmine ei tulnud kellelegi mõttessegi. Viiteautori suhtumisest põlisrahvastesse leiame viimaselt leheküljelt,kus ta postuleerib, et nende suhtes toimunu on “suur ajaloolineülekohus” (Eckart, lk 45). Kuigi kirjeldatud stseen provokatiivseküsimusega ei toonud autori jaoks kaasa otseselt ohtlikku olu-korda, ei ole see nii kõigi autorite puhul. Ohustatuse tunne, midaeelpool ka mainisin kui baltisaksa ilukirjanduses levinud motiivi,esineb ka autobiograafilistes tekstides. Viktor Grüner (1889–1941), Riia tööliskvartalis enne Esimest maailmasõda tegutsenudpastor, kirjeldab, kuidas vabrikutöölised tihti matusetalituse de-monstratsiooniks keerasid ning oma viha pastori peale välja va-lasid (Grüner, lk 30). Baltisakslaste perpektiivist vaadatuna õõvatekitava pildi eestlaste pealetungist leiame ka ühe tuntuima balti-saksa kirjaniku Siegfried von Vegesacki (1888–1974) loomingust.JutustusesJaschka ja Jannekirjeldatakse Esimese maailmasõjaeelset Tartut: “Sakslased moodustasid vaid kitsa ülemkihi, mis igaaastaga aina enam kokku kuivas ja maalt linna tulvavate eestlastepoolt taanduma sunniti” (Vegesack 1983: 9). Looduskirjeldus-test laenatud tegusõnad rõhutavad Vegesacki kirjapandud ridadesveelgi kujutatud olukorra loomulikkust ja tekkinud protsessi pi-durdamatust.

557


PÕLISRAHVASTE OMARIIKLUSE KUJUNEMINE EHK“HÄRRASRAHVAST” SAAB “VÄHEMUSRAHVUS”

Kirjutades ajast, mis järgnes Esimesele maailmasõjale ning Eestija Läti omariikluse väljakuulutamisele, muutub baltisaksa auto-rite toon. Baltisakslaste kujutlus endist kui põlisrahvaste men-toritest ja isalikest toetajatest sai hoobi, kui eestlased ja lätlasedvaimselt iseseisvudes mitte ainult ei vajanud enam baltisakslasteeestkostet, vaid koguni vastandusid sellele. Baltisakslaste hul-gas tekitasid need protsessid kibestumist ja lõid pinnase enese-kaitsehoiaku tekkimiseks. On märgatav teatud kaitsepositsioonisissevõtmine mitte ainult hetkeolude, vaid ka minevikupildi kuju-tamisel. Mälestustekstides on rahvusriikide loomist tihti maini-tud kriitilise või iroonilise alatooniga, nimetatakse baltisakslastevara võõrandamist ja noorte rahvaste madalat ettevalmistustasetendale võetud ülesannete täitmiseks. Kõnealust perioodi kirjelda-des tulevad eestlased-lätlased sagedamini ja eri kontekstis jutuks,mis on ka täiesti loomulik arvestades seda, kuivõrd suur muutustoimus baltisakslaste positsioonis ning tihti ka igapäevases elus.Autorid liigitavad toimunu sageli ülekohtuks baltisakslaste vastu.Karola von Hoyningen gen. Huene (sünd. 1911), kes nende muu-tuste ajal Riias elas, kirjutab näiteks: “Lätlased püüdsid kõikjalsaksa elulaadi kitsendada ja summutada” (Huene, lk 22). Veelmärgib ta samas, et tekkinud surve mõjul olevat baltisakslasedsulandunud veelgi ühtsemaks ja noor Läti riik olevat nii mõnigikord pidanud baltisakslaste visadusele alla vanduma. Riias Saksateatrit juhtinud Hermann Grußendorf (1881–1975), keda ei saapidada sünnipäraseks baltlaseks, kuid kes oli seda hingelt, püüaberistada Läti Vabariigi kui institutsiooni ning lätlaste suhtumist.Ta väidab, et kuigi autoritaarne rahvusreziim olevat baltisaks-laste majanduslikku ja kultuurilist elujärge järjest kitsendanud,olevat paljud lätlased siiski olnud seda meelt, et baltisakslasteletehakse ülekohut, endiste “tänulike sakslaste õpilastena” oleksidnad meelsamini näinud suurema ühisosa säilimist (Grußendorf,lk 7). Ajalooliselt on mõistetav, et rahvusriikide loomine oli bal-tisakslastele vastukarva ning eestlaste ja lätlastega koos bolsevikevastu sõdimine oli vaid pragmaatiline otsus võidelda hullemagakahest ohust. Baltisakslaste rolli muutumine oli üksisisiku elus

558

Maris Saagpakk

niivõrd oluline muutus, et seda mainitakse autobiograafilistestekstides tihti. Nii kirjutab näiteks Meinhard Bernsdorff (1902–2000) järgmist: “Ühist ühiskondlikku platvormi lätlastega meilei tekkinud ja me ka ei püüelnud selle poole — liiga erinevoli siiski meie suhtumine nende etnilistesse ja kultuurilistesseküsimustesse” (lk 90). Kuid jätkab siis: “Aga sellest hoolimataoldi igas olukorras abivalmid üksteise suhtes. [---] Tahan tuuapaar näidet meie omavahelistest headest suhetest.” Autor tun-neb vajadust näidata sakslaste ja lätlaste suhteid positiivsetena,kuid rõhutab sellest hoolimata, et ühisosa oli siiski vaid selles,et elati samas riigis — mõtteviiside ja elulaadi erinevus püsisendiselt. Samas on oluline märkida, et sama autor, kirjeldadesoma tundmusi enne ümberasustamist, räägib, kui raske tal oli omanaabritega jumalaga jätta, sest aastate jooksul olid nendest headsõbrad saanud (Bernsdorff, lk 107). Samasugust pragmaatilistlähenemist on märgata ka Margarete von Gersdorffi (1889–1974)tekstis, kes oma elu ja tegevust Läti Vabariigis raske ning vahelnördimapanevana kujutab, kuid tagantjärele olla see aeg olnudsiiski imekaunis (lk 57).

Elulaadi põhimõttelise vahe rõhutamist leiame ka AlexanderFriedensteini (1874–1952) mälestustest. Friedenstein oli raha-puudusel sunnitud 1920. aastate Riias töötama arstina ja kirjel-dab oma praksise klientuuri kui inimesi, kes end ei pese (kuigilätlased olevat pisut puhtamad kui leedukad, venelased ja poola-kad), kes ei tuuluta tube, võtavad täiesti suvaliselt tablette ningtaplevad ja peksavad üksteist ilma erilise põhjuseta, lihtsalt lõbupärast (lk 274–275). Autor kirjeldab ka üht oma visiiti Tartusse jatoob välja baltisakslaste erineva kohtlemise Eestis ja Lätis. Eestla-sed olevat küll samamoodi sakslastelt vara ära võtnud, kuid Lätisvalitsev vaenulik õhkkond sakslaste ja lätlaste vahel olevat Ees-tis tundmatu. Friedenstein toob oma tähelepaneku põhjendusekstundmuse, et “eestlasel on rohkem loomupärast taktitunnet ja rah-vuslus on talle vähem pähe löönud” (lk 257).

Kuid leidub ka läbinisti positiivseid hinnaguid eestlastele jalätlastele. Näiteks kirjutab Adolf Eberhardt (1886–1973) omamälestustes, et ta arstina noores Eesti Vabariigis Narva linnastöötades palju meeldivaid, piisavalt haritud eesti inimesi kohtas,kes olla ka korralikud pereinimesed.Soviniste leiduvat eelkõige

559


linnas intelligentsi hulgas, kes oma rahvuseau pisut üle hinda-vad (Eberhardt, lk 65). Heal arvamusel oma riiki üles ehitavatestlätlastest on Elisabeth von Bernewitz (1880–1962), kelle tekstiskõlavad järgmised hinnangud: “[Läti Vabariik] oli puhas ja ees-rindlik maa. [---] Lätlased on intelligentsed, terve mõtlemisega jatublid inimesed” (lk 75). Praegusest perspektiivist vaadates onoluline tõdeda, et küllap sõltus baltisakslaste kohanemine uuteoludega tugevasti ka konkreetse inimese isiksuseomadustest ningsellest, kellega ning millises kontekstis nad kokku puutusid.

Hoolimata sellest, et esiletoodud käsitlused on üsna erine-vad, tahaksin kokkuvõtvalt väita, et eestlaste ja lätlaste kujuta-mises toimunud muutus on loomulikus seoses nende rahvaste jabaltisakslaste kokkupuutepinna uute piirjoontega. Rahvusriikideloomisega mitmekesistus neisse riikidesse elama jäänud saks-laste läbikäimine põlisrahvastega, suhtlemine eri tasanditel lõivõimaluse paremaks üksteise tundmaõppimiseks. Kuigi sel ajalooantud võimalusel baltisakslaste ja eestlaste-lätlaste võrdsemakskooseluks ei olnud antud pikka eluiga, on siiski, võrreldes antudperioodi kirjeldusi sajandi alguses tooniandvatega, märgata uutlaadi ja mitmeplaanilisemaid tähelepanekuid eestlaste ja lätlastekohta.

Allikad

Avaldamata autobiograafiad Lüneburgi Carl-Schirreni Ühingu (CSG) jaMarburgi Herderi Instituudist (DSHI):

Bernewitz, Elisabeth v. (1950. aastad). Mehr Glück als Verstand: Einbaltisches Schicksal. CSG arhiiv.Bernsdorff, Meinhard (1982?). Lebenserinnerungen. CSG arhiiv.Eberhardt, Adolf (1970–1973). Opas Erzählungen: Erinnerungen vonDr. med. Adolf Eberhardt. [Ümber trükkinud Valentine v. Krause, 1994,Bethlehem, USA.] CSG arhiiv.Eckart, Guido (1940. aastad). Erinnerungen. CSG arhiiv.Erdberg, Robert von (pärast 1945?). Das Schicksal zieht keine geradenStriche: Erinnerungen. CSG arhiiv.Friedenstein, Alexander (1946–1952). Erinnerungen. DSHI100,Friedenstein 6.

560

Maris Saagpakk

Gersdorff, Margarete v. (1955). Meine Lebenserinnerungen. CSG ar-hiiv.Grüner, Viktor (1957). Aus meinem Leben. CSG arhiiv.Grünewaldt, Otto v. (1918). Erinnerungen. CSG arhiiv.Grußendorf, Hermann (pärast 1945?). Die letzten Jahre in Riga. CSG ar-hiiv.Hoyningen gen. Huene, Karola (1980). Mein Leben, für meine Kinderniedergeschreiben. CSG arhiiv.

Kirjandus

L e n z , Wilhelm 1982. Baltische Propaganda im Ersten Weltkrieg: DieBroschürenliteratur über die Ostseeprovinzen Rußlands. —AndrewEzergailis, Gert von Pistohlkors (Hrsg.).Die baltischen ProvinzenRußlands zwischen den Revolutionen von 1905 und 1917. Köln—Wien: Böhlau Verlag, S. 187–205

L u k a s , Liina 1997. Võõra motiiv baltisaksa kirjanduses. —Akadee-mia, nr 11, lk 2322–2343

L u k a s , Liina 2002. Ühest hääbuvast maailmast. —Keel ja Kirjandus,nr 3, lk 153–164

L u k a s , Liina 2004. Läbielatud ruum?: Lisandus baltisaksa kirjan-dusajaloo uurimisele. —Akadeemia, nr 3, lk 531–561

S a a g p a k k , Maris 2001. Die Reflexion des Ersten Weltkrieges inder deutschbaltischen Literatur. Magistritöö. Tallinna Pedagoo-gikaülikool.

S c h m i t z - E m a n s , Monika 1995.Schrift und Abwesenheit: Histo-rische Paradigmen zu einer Poetik der Entzifferung und des Schrei-bens. München: Wilhelm Fink Verlag

S t e r n , Martin 1998. Die sieben A der Autobiographie. — HeidiMarg-rit Müller (Hrsg.). Das erdichtete Ich — eine echte Erfindung: Stu-dien zu autobiographischer Literatur von Schriftstellerinnen. (ReiheLiteraturwissenschaft; Bd. 2.) Aarau: Verlag Sauerländer, S. 13–20

U n d u s k , Jaan 1992. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. —Keelja Kirjandus, nr 10–12, lk 583–594, 645–656, 709–725

U n d u s k , Jaan 1993. Baltisaksa kirjandus: tegu ja tekst. —Vikerkaar,nr 10, lk 26–31

U n d u s k , Jaan 2003. Eesti kui Belgia: Viimane baltlane HermannKeyserling. —Tuna, nr 2, lk 48–70

V e g e s a c k , Siegfried 1983.Jaschka und Janne: Baltische Erzäh-lungen.Reinbek bei Hamburg: Rowohlt

561


W i l p e r t , Gero von 2005. Einige Thesen zur deutschbaltischen Li-teratur. — Gero v. Wilpert.Deutschbaltische Literaturgeschichte.München: Beck, S. 12–29

MARIS SAAGPAKK (sünd. 1973) on lõpetanud Tallinna Pedagoo-gikaülikooli saksa keele ja kirjanduse gümnaasiumi ja inglise keelepõhikooli õpetajana 1998, saanud samas magistrikraadi saksa filoloo-gias 2001. Töötab Tallinna ülikooli saksa keele õppetooli lektorina ningon doktorant saksa kirjanduse erialal;Robert-Bosch-Stiftung’i stipen-diaat.

562

ALICE KASK (2005)

EESTIS 1988. AASTAL

Katkend mälestustest

Hellar Grabbi

Mu viies nõukogudeaegne retk Eestisse leidis aset 1988. aastaoktoobris. Viimati enne seda olin kodumaal käinud aastavahetu-sel 1977/1978, veidi rohkem kui kümne aasta eest. Pikk vaheaegei olnud vabatahtlik.

Kaheksakümnendate algul kehtestati mulle viisakeeld, mislaienes mu perekonnale. Nõukogude viisa taotlused öeldi ära,seda ka mu tudengieas poegadele.

See aga ei tähendanud, et olin isiklike kontaktide osas Eestistära lõigatud. Sel ajavahemikul külastasid meie kodu Washingtonieeslinnas õige mitmed kodumaal elavad eesti teadlased, kirjanikudja kunstnikud ning kultuuritegelased. Arvukalt kohtasin ma neidStockholmis, Torontos, Helsingis ja üllatuslikes paikades naguLõuna-Rootsi väikelinn Ystad, kus Arno Vihalemma külastadessain kokku Marju Lauristini ja Peeter Vihalemmaga.

Kaheksakümnendate aastate keskpaigast alates võis Eestismärgata ajaloo värsket hingust. 1988. aasta suve spontaansetelaulupidudega Lauluväljakul sai hoo sisse Laulev revolutsioon,mis kulmineerus Rahvarinde suur-rally’ga sealsamas. Siiamaanikahetsen, et ei saanud osaliseltki neile sündmustele kaasa elada.Muutunud poliitilises olukorras lootsin jälle Eestisse pääseda.

*

Pidasin ise alles plaani, millal ja kuidas Eestisse sõita, eelduselet mulle viisa antakse, kui septembri algul saabus üllatusenaVEKSA-lt mulle ametlik kutse tulla koos abikaasaga kaheks

564

Hellar Grabbi

nädalaks Tallinna. Ma ei tea siiamaani, kelle algatusel kutse saa-deti või kes selle mõtte VEKSA-le sugereeris. Kutse andis ühtlasiselgelt mõista, et minu ja mu pereliikmete nimed ei seisa enamselles mustas nimekirjas, kellele on keelatud N. Liidu viisat anda.

Teadsin, et oktoobri algul toimub Tallinnas Rahvarinde esi-mene kongress ja Pärnus on muinsuskaitsepäevad. Tore oleksmõlemal osaleda. Aga kas ei saanud Finnairi lennukile soovi-tud ajaks kohti või venis Nõukogude konsulaadis Washingtonisviisa asi, kongressile ma siiski ei jõudnud. Lendasime 3. oktoob-ril 1988 New Yorgi Kennedy lennuväljale, seal istusime ümberHelsingisse minevale lennukile, kuhu saabusime järgmisel hom-mikul. Samal päeval viis laev meid Tallinna, kaks päeva pärastRahvarinde kongressi lõppu.

Tolliprotseduurid sadamas läksid seekord sujuvalt, ajad olidmuutumas. Mana numbreid ega muud kaasasolevat kirjandustära ei võetud. VEKSA poolt oli meil sadamas vastas Helle Aava,kelle ajada olid meie külaskäiguga seotud praktilised asjad. VaremVEKSAs sellega tegelnud ja meile juba esimesest Eestis-käigust1968. aastal tuttav, alati sõbralik ja vastutulelik Mai Laansoo oliläinud pensionile. Meid majutati Viru hotelli. Majutuse juurdekäis hommikusöök.

Kümne aasta jooksul, mis oli möödunud mu viimasest Eestis-käigust, olid VEKSAs toimunud mitmed muudatused. VEKSA Ko-mitee nimi oli muudetud VEKSA Ühinguks ja selle ruumid eiasunud enam Ülemnõukogu Presiidiumi hoones Kadriorus, vaidpaiknesid nüüd aadressil Olevimägi 12. VEKSA esimeheks eiolnud enam mulle tuttav Ülo Koit, vaid 1985. aastast Rein Frei-berg, keda ma ei olnud varem kohanud. (Sündinud 1937, lõpetanud1961 TRÜ õigusteaduskonna, varem töötanud ENSV Kultuuri-ministeeriumis, ENSV Välisministeeriumis ja EKP Keskkomi-tees.) Samuti ei olnud ma varem kokku puutunud aseesimeheFeliks Meineriga, kes nimetati sellele kohale juba 1978. aas-tal. (Sündinud 1930, lõpetanud TRÜ õigusteaduskonna, töötanudvarem Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise EestiÜhingus, ENSV Välisministeeriumis ja kaheksa aastat N. Liidusaatkonnas Stockholmis. Indrek Jürjo arvates oli ta KGB opera-

565

Eestis 1988. aastal

tiivtöötaja (I. Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Tallinn, 1996,lk 205).)

Käisin kaks korda VEKSA büroos Olevimäel, stiilsete sise-kaunistustega ajaloolises patriitsidehoones, mis 18. sajandist olikuulunud Clayhillsi ja Girard de Soucantoni kaupmeheperedele,ja kohtasin põgusalt nii Freibergi kui Meinerit. Vahekord jajutt VEKSA uue juhtkonnaga jäi formaalselt napiks, vastupidi-selt nende eelkäijatele Ralf Raudbergile ja Ülo Koidule, kellegarohkete kokkupuutumiste jooksul kujunes küll mitte sõbralik —see eeldanuks vastastikust poliitilist usaldust —, aga mõistev jatuttavlik vahekord. Freiberg ja Meiner olid otsesest asjaajami-sest minuga kõrval. Mulle jäi mulje, et nad ei tundnud end omaametikohal enam kuigi mugavalt. Eesti poliitilises elus olid asetleidmas suured muutused ja ka EKP juhtkond oli uuenenud.

Seadnud end hotellis hilisel pealelõunal sisse, tundsime väsi-must terve öö ja veel pool päeva kestnud lennu- ning laevasõidust.Vaatasime telerist juubeldavat vastuvõttu Söulist naasnud eestlas-test olümpiavõitjatele, mis toimus Raekoja platsil. Siis magasimepaar tundi, enne kui läksime Nõmmele Jaak ja Mirka Kangilaskipoole, kus pakuti einet ning Jaak andis asjatundliku ülevaate sise-poliitilisest olukorrast.

Sa ei ole kümme aastat Eestis olnud, alustas Kangilaski.Olud on tublisti muutunud, nagu sa ajalehtede kaudu üldjoontesjuba tead. Kevadel rajatud Rahvarinne on kasvanud tugevaks jamõjukaks poliitiliseks jõuks. Savisaar on uus Pätsi tüüpi poliitik.Rahvarinde teine tähtsam liider Marju Lauristin on intelligentneja arukas naine. EKP juhtkond on uuenenud ja võtnud Väljaseall, kelle Gorbatsov välismaale diplomaadiks pagendusest tagasikutsus, rahvameelse kursi. Rahvarindele on venelaste poolt vastu-kaaluks loodud Interrinne, Eesti NSV Töötajate InternatsionaalneLiikumine, mille eesotsas on Jevgeni Kogan, kelle nimega eestiemad hirmutavad lapsi. Tagaplaanil suunab nende tegevust vene-lastest vabrikudirektorite vandenõu, kes järjest saadavad kaebusiMoskvasse. Olukord on kujunemas pingeliseks. Eestlastel tuleboma sihtide poole liikuda läbimõeldult ja tasakaalukalt.

566

Hellar Grabbi

Järgmisel päeval linnas kõndides silman Draamateatri ees pi-ketti. Nõutakse viimase Venes kinni peetava poliitvangi Enn Tartovabastamist. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liikmed kogu-vad allkirju nõude toetuseks, annan minagi. Vestlen rahuliku ole-kuga Mati Kiirendiga, kes ise on viis aastat poliitvangina kinniistunud.

Tallinnast välja sõitmiseks oli ikka veel ametlikult tarvis vas-tavat luba, kuigi oleks vist ka juba ilma minna saanud. ENSV Si-seministeeriumi Avaliku Korra Kaitse Valitsuse Passi, Viisade jaVälismaalaste Registreerimise Osakonnast (küll on alles nimi!)hankisime load sõita Pärnu linna ja Tartusse. Pärnus toimusidsellel nädalalõpul muinsuskaitsepäevad. Jäime sinna kolmekspäevaks, kuigi loale oli märgitud vaid kaks. Aga näis, et ame-tivõimud sellest enam eriti ei hooli. Loast oli Pärnus kasu hotellisissekirjutamisel, mis muidu oleks meil kui välismaalastel kuju-nenud probleemiks.

Pärnusse sõiduks organiseeris auto ajaloolane Toomas Kar-jahärm, kes ise kaasa sõitis. Teda olin esmalt kohanud 1985. aastalSaksamaal Marburgis, Herderi Instituudi korraldatud konverentsilja siis möödunud suvel Washingtonis Balti Uurimiste EdendamiseÜhingu (AABS) konverentsil — siis käis ta koos naisega ka meilVirginias külas. Autos oli veel Evald Laasi, kes oli tuntuks saa-nud küüditamisi ja teisi nõukogude võimu terroritegusid uurivateartiklitega. Kahe ajaloolasega juttu ajades ei pannud ajakulgutähelegi, enne kui juba olime Vändra metsas Pärnumaal. Autopeatus Kurgjal, Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi juures.

Jakobsoni endine talu, mille ta ostis ja mida hakkas välja aren-dama 1874. aastal, asub Vändra lähedal, kahel pool Pärnu jõge.Sinna jõudes on esmamuljeks suur lagendik keset metsa, mit-mete hoonetega ühes lagendiku servas. Tegemist on suurtaluga —84 hektarit põldu, heinamaad ja metsa. Raha selle ostmiseks teenisJakobson omaKooli lugemise raamatumüügist ja autorihonora-rist. Jakobsoni enda kavandatud uus suur elumaja ei saanudki val-mis, enne kui ta 1882. aastal ootamatult suri, ainult 40-aastasena.Nüüd on see põllukividest vundamendi ja omapärase vaatetornigauhke häärber muuseumi peahoone.

567

Eestis 1988. aastal

Küll jõudis Jakobson oma eluajal valmis ehitada suure looma-lauda ning rajada jahu- ja saeveski. Mõlemad on alles. Pruu-nikas vesi libiseb mööda palke tammi tagant alla ja voolab val-gevahuselt jõkke tagasi. Teisel pool jõge uitab lehma- ja lamba-kari. Vändra katsesovhoosi osakonnana leiab talumuuseum ra-kendust põlduhariva ja karjakasvatava taluna. Suure lehise otsassilman toonekurepesa, mis õigustab kaasajalgi Jakobsoni antudtalunime — Kurgja-Linnutaja.

C. R. Jakobsoni perekonnakalmistuni, mis asub teisel pooljõge, tuleb veidi maad kõndida. Kui Jakobson selle rajas, valista koha põlismetsa. Nüüdki veel on kiviaiaga eraldatud matmis-koht ümbritsetud suurtest kuuskedest. Peale Jakobsoni enda onkalmistule maetud ta abikaasa, kolm tütart, kes koos emaga pärastJakobsoni surma talu hooldasid, kolm imikueas surnud last ja teisisugulasi.

Kalmistu jätab mulle sügava mulje. Siin siis puhkab eesti rahvaüks peamine ärataja ja esimene poliitik moodsas mõttes. Mul onväga hea meel, et Karjahärm meid Kurgjale tõi. (Jakobsoni kuulsuson tänapäevalgi nii suur, et see ei ole andnud rahu publitsistileAndrei Hvostovile, kes oma raamatusMõtteline Eesti(1999) peabvajalikuks teda madaldada.)

Kalme päitsis kõrgub graniidist sambal Carl Robert Jakob-soni mustast marmorist rinnakuju, taustaks kõrged kuused. Irjateeb mõne pildi. Lähen jalutan põlispuude all. Mustikapõõsad,sõnajalad, okasvaip. Hämarus.

Mihkel Veske kirjutas järelehüüdeks luuletuse “C. R. Jakob-soni haud”:

Vändra jõe haljal kaldalkerkib küngas puude all.Liivasõmer teda matab,haljas muru teda katab,keda leinab Eestimaa.

568

Hellar Grabbi

*

Pärnu jõudes anti meid üle Rein Helmele, kes juhatas kätte kesklin-nas paikneva hotelli, kuhu oli meile tuba kinni pandud. SattusimePärnus mingisse imedemaailma, muinas- ja muinsusmaale, naguJuhan Liivi poolt ette kuulutatud Eesti riiki. “Ükskord — kui tervemõte”, on Liiv ütelnud. Tõesti, terve oli päevade läbiviijate mõteja julgelt rahvuslik oli päevade sisu. See, et Eesti riik päriselt veeltaastatud ei olnud ja ikka elati veel ohtlikes okupatsioonitingimus-tes, vaid lisas põnevust ning õhus ja hinges särisevat elektrit.

Aga iseseisva riigi taastamise poole asi liikus. Ilm oli selge,päike kuldas puudel allesolevaid kollaseid ja pruune lehti ningreipas tuules lehvisid mitmel pool linnas Eesti lipud — vaatepilt,mis mulle, välismaalt tulnule, oli siin kodumaa pinnal sõjajärgselajal esmakordne ja küllap oli seda ka ka Pärnu elanikele ningpaljudele sissesõitnutele, kes olid saabunud muinsuskaitseklubidekokkutulekule kogu Eestist.

Enamik muinsuskaitsepäevadel peetud loenguid leidis asetParteimajas aadressil Komsomoli tänav 10, mille nooruke Eesti-maa Kommunistliku Partei Pärnu linnakomitee 1. sekretär KerstiRei muinsuskaitsjatele lahkelt kasutada oli andnud. Kui lisamesiia veel Lenini rinnakuju, mis kõigi ettekannete ajal ehtis poodiu-mitagust seina, oli nõukogude loosungi “vormilt rahvuslik, sisultsotsialistlik” pahupidipööramine täielik ja kogu selle kommunist-liku butafooria kontrast ettekannete sisuga silmatorkav.

Maja oli rahvast tulvil. Kuulajad täitsid kõik saali pan-dud toolid, neid seisis kannatlikult seina ääres, koridoris, eesko-jas ja õueski, kuhu ulatus saalis kõneldu valjuhääldajate kaudu.Märkmete tegemiseks istusin ühe pika laua äärde ja nii sattusinesinejatele ettenähtud poodiumile, kuhu mind kui kaugelt saabu-nud külalist lahkelt paluti ettekannete ajal edasi jääda. Seal olimul saalist hea ülevaade ja esinejate jutt selgelt kuulda.

Ettekandeid iseloomustas peaaegu täielik sõna- ja mõttevaba-dus. Kui mõnikord tunduski mõni mõttekäik või kasutatud terminpoliitilise mugandusena, siis seegi võis olla referendi aus seisu-koht, minu tõlgendusviga, või lihtsalt ajaloolaste poolt veel selgi-

6 569

Eestis 1988. aastal

tamata küsimus. Muidugi, räägiti peamiselt minevikust ja mittesellest, kuidas nõukogude võimu kukutada.

Esimesena kõneles Evald Laasi teemal “Kuhu jäid Eesti Vaba-riigi kaadriohvitserid”. See huvitas mind ka isiklikult, sest kuigiLäänes oli teada, et enamik Värska laagrist 1941. aasta juunis äraviidud eesti ohvitsere on Norilskis hukatud või hukkunud, kaasaarvatud minu isa, puudus dokumentaalne kinnitus ja üksikasja-likum teadmine, kuidas see kõik juhtus. Laasi esitas rohkestiandmeid nii nende kui teiste sõjaväelaste saatusest. Mul alles-olevad märkmed on nüüdseks ülearused, sest teadaolev andmes-tik on vahepeal trükis avaldatud. Norilski viidute kohta leidubsee peamiselt kahes kohas saatesõnas “Kolonel Herbert Grabbielulugu” Herbert Grabbi raamatuleMaailmasõda(Tallinn—NewYork, 1996) ja Ülo Uluotsa raamatusNad täitsid käsku(Tallinn,1999).

Nimetan mõned teised loengud, mida kuulasin. Toomas Kar-jahärm rääkis Konstantin Pätsi elust ja poliitilisest tegevusest. Taettekannet täiendas uudset andmestikku pakkuvate kommentaari-dega Matti Päts, kes samuti istus pika laua taga poodiumil. KülloArjakas andis analüüsiva ülevaate Eesti iseseisvuse kaotuse esi-mesest järgust 1939. aastal referaadis “Salaprotokollidest baasidelepinguni”. Arvo Valton rääkis teemal “Ajaloost tulevikule”. Teh-tud märkmete järgi ütles ta muu hulgas: “On ju reaalsus, et meilon sees okupatsiooniväed ja meil endil puudub sõjavägi.” Kurite-gevuse ohjeldamiseks pidas Valton vajalikuks luua rahvamiilits.

Need ja mitmed teised tol ajal üldsusele kindlasti suurt huvipakkuvad referaadid ei leidnud kajastust ajakirjanduses, naguma järgmistel päevadel ajalehti vaadates märkasin. Üleüldsepöörasid juhtivad päevalehed muinsuskaitsepäevade sündmustelevähe tähelepanu. Võib-olla sihilikult?

Laupäeva õhtul toimus pidulik rongkäik. Kõige ees sammusnoor ajaloolane Küllo Arjakas, kandes suurt valget Eesti Muin-suskaitse Seltsi lippu, tema järel astusid mitu meest Eesti rah-vuslippudega. Rongkäigu esireas paistsid silma EMSi esimeesTrivimi Velliste ning noored ajaloolased Rein Helme ja HannesWalter. Marsiti Vallikääru parki, kus pimeduse saabudes andsid

570

Hellar Grabbi

valgust käes hoitud tõrvikud. Ajaloolane Sulev Vahtre pidas üsnaägeda kõne, nõudis omariiklust ja Nõukogude vägede lahkumist.Pimedas öös põlevad tõrvikud lõid ta sõnadele mingi mässulisterituaali tausta.

Pärnus toimus samal ajal ka teine silmapaistev üritus. Selleksoli Rahvarinde propagandakoosolek Endla teatri saalis. Läksinka seda kuulama-vaatama. Parteimaja omast märksa avaramassesaali mahtus rohkem inimesi kui muinsuskaitsjatel ja kevadel asu-tatud Rahvarinde uudsus ning kuulsus oli tõmmanud teatri rahvasttäis. Lava kaunistasid nii Eesti kui Pärnu linna lipp — valge ristsinisel põhjal — ja Rahvarinde veidi proletkultlik embleem.

Lavalt kõnelesid Rahvarinde liidrid ja aktivistid Marju Lau-ristin, Ülo Kaevats, Rein Veidemann ning Peeter Vihalemm. Ta-gantjärele nendin, et kõik neli olid juhtivalt tegevad Eesti Sotsiaal-demokraatliku Iseseisvuspartei rajamisel 1990. aasta kevadel. Pa-nin kohapeal kirja mõned tähelepanu köitnud laused; märkmed onalles.

Lauristin: “Me ei taha palju, me ei taha vähe, me tahame ollavaba rahvas vabal maal.”; “Kui meil õnnestub võita, siis tähendabsee murrangut maailma ajaloos.”

Kaevats: “Me eesmärk on poliitiline, majanduslik ja kultuuri-line iseseisvus, suveräänsus.”; “Meil on tarvis üles ehitada demo-kraatlik ja humanistlik ühiskond.”

Veidemann: “Peame end valmistama ette suureks juhuseks.”;“Tuleb ületada rahva väsimus, juhtide väsimus, ajaloo väsimus.”

Vihalemm: “Eesmärgiks on iseseisvus ja normaalse elu juurdevälja jõudmine.”

Siin Pärnus nad nüüd mõlemad samal ajal olidki, kaks võistlevatliikumist, uutjad ja taastajad, ühed Eestit ja N. Liitu pööramas,teised Eesti Vabariiki tagasi toomas. Tugevalt eestimeelsedmõlemad. Kuid rivaliteeti oli õhus tunda. Sõnades väljendussee minu kuuldes otseselt vaid korra, kui Velliste sai teatrilavaltnoomida oma kõne eest, mille ta oli pidanud hiljuti Tallinna lau-luväljakul toimunud suurüritusel “Eestimaa laul”. Rahvarinde-lased pidasid kõnet antud poliitilises olukorras liiga ägedaks jaettevaatamatuks.

571

Eestis 1988. aastal

Kas ja kuivõrd Rahvarinde üritus ajalehtedes kajastust leidis,ei mäleta, kuid Eestis jäi mulle mulje, et Rahvarinde tegevus olivõrreldes muinsuskaitsjatega võimude ja ajakirjanduse poolt soo-dustatud. Selline erinev suhtumine ei olnud siiski mitte range.NäiteksRahva Häälavaldas kuu aega enne muinsuskaitsepäevipika artikli (3. IX 1988), milles põimitakse EMSi tegevuse üle-vaade Trivimi Vellistega tehtud intervjuuga. Artikli autor ja in-tervjueerija ajakirjanik Tiina Maiberg loetleb isegi kõik seni taas-tatud või taastamisel olevad Vabadussõja monumendid (kokku 14),seejuures siiski hoidudes nimetusest “Vabadussõda”, kutsudes au-sambaid lihtsalt “mälestussammasteks”. Velliste rõhutas EMSilipukirja: “Hoia isamaad ja emakeelt!” Seda heatahtlikku ar-tiklit ei saa võtta teisiti kui EMSi ja Velliste propageerimistEKP häälekandjas.

Muinsuskaitse seltsiprimus motor’it Vellistet, kellest ma niipalju kuulnud olin, kohtasin muinuskaitsepäevadel esimest korda.Suure sagimise sees aega rääkimiseks palju polnud, jõudsin tedakiita lauluväljaku kõnes öeldud toreda metafoori eest — Venemaakui Euroopa suurim mesipuude rüüstaja.

Kui Pärnus esinenud rahvarindelaste puhul nentisin kuulumistsotsiaaldemokraatliku partei rajajate hulka, siis mitmed muin-suskaitsjate käilakujud olid tegevad Eesti Kristlik-DemokraatlikuLiidu rajamisel 1989. aasta juunis. Liit teatavasti ühines mitmeteise parempoolse väikeparteiga erakonnaks Isamaa. Et Pärnuspaistnud rivaliteet ei olnud mingi ületamatu lõhe, seda näitasmõlema erakonna, nii sotsiaal- kui kristlikdemokraatide koostöötaasiseseisva Eesti Vabariigi esimeses uue põhiseaduse aluselmoodustatud valitsuses aastal 1992.

Esmakohtumine ja pikem vestlus oli mul Kalle Elleriga, kel-lest olin vahepeal Ameerikas elanud Peeter Ilusalt palju huvitavatkuulnud ja kelle rahvusliku põhitooniga ning kunstiliselt häid luu-letusi olin avaldanud mitmesMana numbris sügaval nõukogudeajal. Need ja teised Elleri luuletused on hiljem ilmunud temakogus Bärsärk (2001). Pärnus kuulasin Elleri loengut liivlas-test ja kuralastest. Kogesin rahuldusega, et Eller oli nagu minagijõudnud järeldusele, et on juhtunud suur ajalooline eksitus: Ku-ramaa põhjatipus elavaid kuralaste (või kurelaste) järeltulijaid on

572

Hellar Grabbi

hakatud kutsuma liivlasteks. Ma ei olnud siis veel lugenud Ellerikuulsat, eesti rahvusmõttele seemendavalt mõjunud esseed “Maa-rahvast”, mis algselt ilmus ajalehesPõllumajanduse Akadeemia1972. aastal. Küll olin selle ilmumisest kuulnud. Sain seda hil-jem lugeda ajakirjastVikerkaar.

1984. aastal sain Eestist veidi müstilise postkaardi Otepäält,dateeritud 23. mai, kolme mehe allkirjadega: Kalle Eller, PeeterIlus, Kaido Kama. Nagu hiljem selgus, olid nad sel kuupäevalpäevatõusu ajal heisanud Otepää linnamäel sinimustvalge lipu,tähistamaks 100 aastat tagasi Otepää kirikus aset leidnud lipupühitsemist. Heisatud lipp pärines professor Elmar Ilusa vallas-varast.

Üks aktiivsemaid ja meeldejäävamaid Pärnus kohatud muin-suskaitsetegelasi oli Pärnu MSi aseesimees ja hiljem Eesti Sõja-haudade Hooldeliidu esimees Ali Rza-Kulijev, sündinud Siberisküüditatute lapsena, ema eestlane, isa aserbaidzaanlane. Seda sel-get eesti keelt kõnelevat noormeest jätkus igale poole nii Pärnuskui järgnenud aastatel, mil ta oli tegev Vabadussõja monumenditaastamisel Pärnus, kapten Irve ausamba taastamisel Strencis,Lätimaal, K. Pätsi monumendi taastamisel Tahkurannas ja palju-des teistes ettevõtmistes. Tulihingelise eesti rahvuslase Ali Rza-Kulijevi hauda Pärnu Alevi kalmistul tähistab mälestuskivi (vt LyLehtmets.Kivid kõnelevad. Toronto, 2004, lk 297–298).

Külastasime Pärnu koduloomuuseumi Kalevi tänaval. Välja-panekuid tutvustas ja seletusi andis muuseumi juhataja Omar Vol-mer, kes oli avaldanud suurepärase raamatu Põhja-Ameerika in-diaanlastest:Tomahookide aeg(1980). Olin eriti huvitatud Pärnulähedal avastatud mesoliitikumi kuuluvast Pulli asulakohast, senivanimast Eesti pinnal. Volmer teadis sellest nii mõndagi. Ar-heoloogiliste leidude seas juhtis Volmer tähelepanu muuseumisrikkalikult esindatud Soontagana maalinnast pärinevaile esemeile.

Hotellituppa tuli minuga kõnelema grupp poolteise kuu eestPilistveres asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)liikmeid: ERSP volikogusse valitud Maris Sarv, kunstnik Iris Uukja ta poeg Karl Arrak, Põlva noormees ja sealne ERSP volinik ÜllarVarik ning teine sümpaatne noormees Tiit Tens. Keegi pikk, tu-

573

Eestis 1988. aastal

medate juustega mees jäi hotelli fuajeesse, võimalik et valvajaks.Maris Sarv andis edasi ERSP esimehe Lagle Pareki teate, et temakahjuks ei saanud tulla. Vestlesime umbes tund aega. Naisedolid energilised ja jutukad, noormehed tagasihoidlikud. Kuulsinmulle seni teadmata üksikasju ERSP tegevusest. Rahvusvahelis-tes seostes kiputi ülehindama USA valmidust Eesti vabaduspüüetetoetamisel, sama kogesin nädalapäevad hiljem Tartus, kui kohtusinülikooli Rahvarinde tugirühmaga.

Sain ERSP esindajate käest rohkesti nende trükiseid ja suureportsu väga huvitavaid fotosid ERSP üritustest. Osa trükiseid japilte paluti Washingtonis edasi anda Mari-Ann Rikkenile, midama tegin. Postiga ei oleks need arvatavasti läbi läinud. Põlvaselava Üllar Varikuga olin mõni aasta pärast seda kohtumist kirja-ja trükistevahetuses.

Tahkurannas leidis Pärnu muinsuskaitsepäevade raames asetpidulik mälestustahvli asetamine K. Pätsi ausamba alusele — au-sammas oli kommunistide poolt lõhutud. Paigaldatud mälestus-tahvlil oli tekst: “Siin avati 25. juunil 1939. a. ausammas EestiVabariigi president Konstantin Pätsile. Lõhutud 1940. a. augustis.Pärnu Muinsuskaitse Selts.” Eelnevalt oli muinsuskaitsepäevadelvastu võetud otsus ausammas taastada ja teha taastamiskulude kat-teks rahva seas korjandus.

Kui jõuame Tahkuranda, on siia vabasse loodusesse juba kogu-nenud suur hulk rahvast, et mälestada 20. sajandi kõige tähtsamatEesti poliitikut ja riigimeest ning Eesti Vabariigi esimest ja seniainumat presidenti. Ausamba aluse võssakasvanud ümbrus oneelnevalt talgute korras puhastatud. Lage väljak on piiratud met-saga. Noored Eesti lippudega seisavad auvalves. Ausamba alusmattub lilledesse, selle taga kasvavad tammepuud. Ümbrust jarahvast vaadates tabab mind tunne, nagu oleks aastakümnete ta-gant metsadest ja rabadest välja ilmunud metsavennad ja nendeabistajad, nende perekonnaliikmed ja järeltulijad, et võida ometikord lagedal, päikesepaistelise päise päeva ajal, olla aatele truud.

Rahvakogunemist ja tseremooniat juhatab Trivimi Velliste. Taannab sõna mitmete asutuste ja organisatsioonide esindajatele, kesasetavad samba alusele pärgi ja lisavad lilli ning ütlevad oma lau-

574

Hellar Grabbi

sed. Kõlab viis “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda” — pasunakoormängib “Eesti lippu”. Sõna võtab kirjanik Arvo Valton ja lõpetabmõttega: “Olgu see meie elu ja meie riigi uus algus parem kuiviimased 48 aastat.”

Ette astub vanem mees ja ütleb: “Ma seisin Häädemeestealgkooli õpilasena siinsamas aastal 1939 ausamba pidulikul ava-misel.” Ta meenutab seda sündmust mõne ilmeka lausega. Mehenimi on Vaino Kallas. Pilistvere koguduse õpetaja ja ERSP üksasutajaid Vello Salum: “Ei Suur-Saksamaa ega Suur-Venemaatahe, vaid Jumala tahe ja õigus.” Ta loeb meieisapalve. Puhk-pilliorkester alustab kaua keelatud viisi ja rahvas hakkab kaasalaulma, vaevaliselt, jõudu ja oskust kogudes: “Mu isamaa, muõnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!” Laulan minagi, laulan sedaeestlaste püha laulu esimest korda pärast 1944. aastat isamaa pin-nal. “Su üle Jumal valvaku, mu armas Isamaa, ta olgu sinu kaitsejaja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!”

Presidendi pojapoeg Matti Päts tänab Muinsuskaitse Seltsija kõiki, kes kohale on tulnud. Pärnu muinsuskaitsjate esimeesEduard Rajari ütleb lõppsõna. Tseremoonia on läbi. Osa inimesihakkab lahkuma, teised ei raatsi veel minna. Mitmed lähevad,lilleõis käes, ja panevad selle samba alusele ning poetavad raha-sedeli korjanduskarpi. Paljud teised on seda teinud juba varem.

Vestlen mitme inimesega. Mind üllatab, kui inimesed näitavadpilte, mis on võetud siinsamas 1939. aastal, ühel on ette näidataisegi tolle ammuse sündmuse kavaleht. Rahva mälu on juurdunudsügavalt, seda pole suutnud kustutada ligi pool sajandit tsensuurija ajuloputust. Üks proua, olles Vellistelt kuulnud mu nime, ütleb,et tema on mu isa näinud siinsamas ausamba avamisel 1939. aas-tal. Tal olla sellest sündmusest pilt, kus president Päts ja kolonelGrabbi peal on, ta saaks mulle anda koopia, kui soovin. Muidugisoovin! Annan talle aadressi ja mõni aeg hiljem saangi kirja koosfotoga. Selle kena proua nimi on V. Haug.

Kõnelen Valdur Raudvassaraga, Võrumaalt pärit pikka kasvutõmmujumelise mehega, kes 21-aastase noormehena arreteeriti1961. aastal, süüdistatuna natsionalistliku organisatsiooni loo-

575

Eestis 1988. aastal

mise kavatsuses ja tulirelva hoidmises, relvaks oli Saksa sõjaväevintpüss. Nende asjade eest oli ta kuus aastat Mordva vangi-laagrites. Läänes said tuntuks 1970. ja 1980. aastate Eesti vaba-dusvõitlejad ja poliitvangid, eelneval kahel aastakümnel karistustkandnud vastupanuvõitlejaid teati vähe, välja arvatud suurkujudNiklus ja Tarto. Ka mulle oli Raudvassara nimi seni tundmatu,seda huvitavam oli temaga kohtuda.

Konstantin Pätsi ausammas taastati selle algsel kujul ningavati pidulikult 25. juunil 1989, üheksa kuud pärast siinkir-jeldatud sündmust ja täpselt 50 aastat pärast ausamba algsetpüstitamist. (Vt Ly Lehtmets.Kivid kõnelevad, lk 365–366.)

Pärnu muinsuskaitsepäevad kokku oli suur rahvuslik meele-avaldus, omas ajas peagu uskumatult vaba. Oli ju Eesti endiseltosa Moskva impeeriumist, selle sõjaväe poolt tallatud, NLKP KKpoliitbüroo hallatud ja KGB valvatud.

*

Tartus olime seekord kaks ööd ja kolm päeva. PeatusimeÕpetaja tänaval asunud Kirjanike Liidu Tartu osakonna majakülaliskorteris. Minu suureks üllatuseks selgus, et tegu on viimaseiseseisvusaegse peaministri Jüri Uluotsa maja ja koduga. Seal oliisegi alles mitu toatäit tema ajast pärit mööblit, nagu mulle seletatija näidati.

“Tore kokkusattumus. Uluots oli üks korporatsiooni Rotaliaasutajaid, ja mina olen välismaal edasi tegutseva Rotalia liige,”mainisin Ain Kaalepile. “Nüüd tuleks üles otsida mõned Tartuselavad endised Rotalia mehed ja nad siia kutsuda. Kuid mul poleei nimesid, aadresse, ega telefoninumbreid.”

Mu järjekordseks üllatuseks kostis Kaalep: “Seda asja annabkorraldada.”

“No kuidas?” imestasin.“Paneme Tartu raadiosse!”Olin üpris skeptiline. Kas raadio on niisugusest teatest hu-

vitatud? Ja kas raadio tohib seda üleüldse teha, asjal on ju po-liitiline varjund? Iseseisvusaegsed üliõpilasorganisatsioonid olid

576

Hellar Grabbi

ikka veel keelu all. Aga Kaalepil olid nähtavasti raadios head tut-vused ja raadio julgem, kui mina oskasin arvata. Nii paiskaskiTartu raadio 14. oktoobril 1988 eetrisse korp! Rotalia kutsungi.Mina ise seda ei kuulnud ega teadnudki, et see juhtus.

Olin just peatuskohast linna minemas, kui saabusid kaks mi-nust eakamat, ilmselt eestiaegset meest, kes tutvustasid end Ro-talia vilistlastena — Roman Niidu ja Alfred Kurits. Nemad olidraadiost kuulnud, et Rotalia vilistlane Ameerikast, Hellar Grabbi,ootab endisi korporatsiooni liikmeid endaga kohtuma Uluotsalekuulunud Kirjanike Liidu majja. Alles nüüd taipasin, et Kaalepoli oma plaani edukalt täide viinud. Olgu EÜSi vilistlane Kaalepveel tagantjärele tänatud!

Järgmisel päeval oli kohal juba kuus meest ja meie mõttevahetuskujunes esimeseks sammuks korp! Rotalia taastamisel Eestis javiis pärast noorte tegevüliopilaste kaasatõmbamist korporatsiooniregistreerimiseni Tartu ülikooli juures veel enne aasta lõppu.

Sellega haakub üks lõik mu Tallinnas antud intervjuust aja-leheleKodumaa(19. X 1988). Mainisin seal Rotalia liikmetekohtumist Uluotsa majas ja esitasin üleskutse: “Minu arvateson saabunud aeg taaselustada pikkade ja auväärsete traditsioo-nidega Eesti üliõpilasorganisatsioonid — nii seltsid kui korporat-sioonid — tänapäeva Eesti kõrgkoolides.”

Minu teada on see esimene kord, kui Nõukogude ajal üle-eestilise leviga suuretiraazilises lehes kutsuti üles iseseisvusaeg-seid üliõpilasorganisatsioone taastama. Sel ajal ei olnud käigusveel ühegi üliõpilaste intiimorganisatsiooni taastamine nende en-dise nime all, ainult EÜSi asi susises “Sodaliciumi” nime varjus.Avalikkuses tõstis järgmisena sama teema korp! Ugala vilistlaneElmar JoalaidEdasis(11. XI 1988).

Marju Lauristin kutsus mind kohtuma ülikooli Rahvarinde tu-girühmaga, ma kõnelgu Eesti sündmustest läbi Washingtoni pers-pektiivi. Istusime ajakirjanduskateedris ümber suure ümmarguselaua, mille kohta öeldi, et see on sama laud, mille taga peeti Vaba-dussõja rahuläbirääkimised ja sõlmiti võidukas Tartu rahu. Kohaloli viieteistkümne inimese ringis — peale Lauristini Viktor Palm,

577

Eestis 1988. aastal

Ain Kaalep, Urve Nõu, Heido Vitsur, Hando Runnel, Peeter Vi-halemm ja teisi, kelle nime ma ei teadnud.

Oma sõnavõttudes katsusin olla realistlik Balti riikide ise-seisvusväljavaadete suhtes. Ütlesin, et Washingtoni perspektii-vist vaadates ei ole USA toetus Eesti iseseisvuse taastamiselenii tugev, kui Eestis arvatakse. USA valitsus küll toetab sedapõhimõtteliselt, nii nagu on keeldutud tunnustamast Eesti an-nekteerimist, aga ei astu selle teostumiseks tegelikke samme.Washingtonis peetakse, mõteldes tuumasõja ohule, USA—Nõu-kogude suhete püsimist ja N. Liidu sisemist stabiilsust tähtsamaksBalti rahvaste püüdlustest. Mõned laua ääres istujad pidasid mindliiga pessimistlikuks. Selle peale kostsin, et ma ei usu, et Ühendrii-gid tunnustavad enne Eesti iseseisvust, kui seda teeb Venemaa. Niiläkski, USA taastas Eestiga diplomaatilised suhted üheksa päevaparast seda, kui Jeltsini Venemaa oli Eesti iseseisvust tunnustanud.

TRÜ Raamatukogus saime kokku direktor Laine Peebuga,kellega olin raamatuvahetust käsitlevas kirjavahetuses juba ligikakskümmend aastat ja kes oli korduvalt külastanud meie koduWashingtonis. Kohtasin jällegi ka ta abikaasat, kirjandusteadlastHarald Peepu. Külastasin oma klassivenda ja pinginaabrit Riik-liku Inglise Kolledzi ja Õpetajate Seminari algkoolist, neurokirurgArvo Tikku (vt H. Grabbi, “Riiklikus Inglise Kolledzis”. —Aka-deemia, 2004, nr 7). Kuigi see oli mu viies käik Eestisse, andsinalles nüüd esimese intervjuu mõnele N. Eesti väljaandele. Selletegi Edasi jaoks Mart Orav. Intervjuu ilmus 22. oktoobril 1988,kattes terve lehekülje.

Hando Runnel, kellega olin esmalt kohtunud juba kahekümneaasta eest, mu esimesel tagasitulekul Eestisse, küsis, kas me tahaksteha sõidu Võrumaale. Irja oli ühe kokkusaamisega kinni, agamina võtsin lahke pakkumise rõõmuga vastu, sest seal kandis maei olnud käinud. Asusime Runneliga teele tema sõbra autos, kaasatuli ka Jaan Kaplinski, kes oli tulnud Uluotsa majja minuga juttuajama. Kuuldes, et ees on sõit Võrru, arvas ta, et tagasiteel jääbehk aega sisse põigata tema Poku külas asuvasse Mutiku tallu, misei jää maanteest kuigi kaugele. Enne teeleasumist tegi Irja meistneljast pildi — Runnel, Kaplinski, mina ja Mart Orav, kellegaolime just lõpetanudEdasileantud intervjuu.

578

Hellar Grabbi

Sõitsime piki vana Võru maanteed üle Reola, Liiva, Karilatsija Põlva. Vaatasin autoaknast kollendavat sügisloodust ja ajasinjuttu. Kui arutasime Moskva süüdistusi eestlastele natsionalismis,ütles Runnel: “Enne meil natsionalismist kõnelda ei ole mõtet, kuimustvalgetel lehmadel on sinised laigud.”

Põlvast sõitsime kaarega üle Partsi Võhandu jõele. Seal ürg-orus tegime peatuse, et ma saaksin jõe ääres kõndida, rahulikultpilgu loodusele heita ja oma jalad, õigemini küll ainult käed jasilmad, püha jõe vette kasta. Ületasime Võhandu jõe Süvahavvaküla juures, pöörasime Räpina teele ja varsti olimegi Võrus.

Kreutzwaldi linnas pakuti lõunaeinet sealse rahvusliku akti-visti Eerik Kambergi kodus. Sinna saabus Ain Saar, mulle nimeja tegude järgi tuntud legendaarse “Vaba-Sõltumatu Noorte Ko-lonni nr 1” juht, kellega olin soovinud kohtuda. Kui seda uljastrühmituse nime esimest korda kuulsin, tekkis kohe mõtteseos Va-badussõja ajaga — “Soomusrong nr 1”. Võib-olla oli see Ainipoolt nii mõeldudki? Eestis käis juba üle aasta uus vabadusvõitlus,seekord mitte tulirelvade, vaid teiste, aga samuti tõhusate vahen-ditega. Vastane oli küll sama mis 70 aastat tagasi — Vene kom-munistlik imperialism.

Võru vabatahtliku löögiuksuse juht oli pikk, lühikeste hele-date juuste, tanksaabaste ja sinise tagiga noor mees, sõjaväelaslikuhoiaku ja viisaka, aga napisõnalise jutuga. Ta oli veel noorem, kuita välja paistis, ainult 20 aastane. Aga ega paljud Vabadussõja-aegsed lipnikud ja leitnandid — roodude nooremohvitserid ja isegirooduülemad — kuigivõrd vanemad ei olnud.

Eriti üks Ain Saare küsimus jäi mulle eredalt meelde, seda oliootamatu kuulda Võrus aastal 1988: “Kuidas pääseb õppima WestPointi?” Tol ajal tundus mulle mõte minna Võrust USA kuul-sasse sõjakooli pöörase unelmana, kuid nii ma talle ei ütelnud,jätsin ikka veidi lootust. Ain Saar ise West Pointi ei jõudnud,aga seitse aastat hiljem, 1995, hakkasid esimesed kadetid Eestistõppima USA sõjaväeakadeemiates ja nüüdseks on lõpetajaid neljaakadeemia peale kokku kümme, neist kolm West Pointist. Sedama 1988. aasta oktoobris küll ette näha ei osanud, kuigi Eestile

579

Eestis 1988. aastal

vabaduse saabumises olime Kambergi juures vesteldes kõik üsnalootusrikkad.

Ain Saare juhatusel läksime Võru kalmistule, kus vaatasimeVabadussõjas langenute hoolikalt korrastatud haudu mändide allja taastatud ausammast rohkete värskelt toodud lilledega jalamil.Tegime mõne pildi. Uus vabadusvõitlus ei olnud sugugi veelvõidetud, võiduks kulus veel ligi kolm aastat, aga kangelaskal-mistu õhus oli juba tunda vabaduse saabumist.

Ain Saare ja ta noortekolonni kustumatuks saavutuseks jääbVõrus rahvarohke meeleavalduseni viinud Vabadussõjas langenutemälestusele pühendatud ürituste organiseerimine oktoobris 1987,võimust sõltumatu, avalikult ja rahvuslipu all tegutseva organisat-siooni rajamine detsembris 1987 ja Vabadussõjas langenute au-samba taastamine ja pidulik avamine Võru kalmistul juunis 1988.Võru noored olid esimesed Eestis, kes nendel rahvusliku tõusuaastatel tõid välja sinimustvalge lipu — tõik, mis kipub ajalookir-jutajatel ununema.

Tagasi Tartusse sõitsime teist teed, kui olime tulnud, piki uutTartu-Võru maanteed. Võrus oli teadagi rohkelt aega kulunud jajuba tagasiteed alustades mõistsime, et Kaplinski tallu me tänaei jõua, vähemalt mitte valges. Ja sinna, Leevi jõe äärde, tuleksminna ja seal ringi kõndida just päevavalges. Pealegi pidi auto-juht õhtul mõistlikul ajal Tartus tagasi olema. Kui läbisime Ves-kimetsa, oli juba peaaegu pime. “Siit paremale neli kilomeetritongi Mutiku,” ütles Jaan. Sinna jõudsin mõni aasta hiljem.

Tallinnas käisinLoomingu, Sirbi ja Vasara, VikerkaarejaKeeleja Kirjandusetoimetuses, kohtasin seal nii vanu tuttavaid kui kauusi. Vestlesin kuulajatega kirjanike kohvikus Pegasus. Üritusekorraldas ja seda juhatas Arvo Valton. Külastasime Irjaga sugu-lasi ja tuttavaid või kohtusime nendega linnas. Ei jätnud käimatateatris ja kunstinäitusel.

Igal Eestis-käigul olin külastanud Lennart Meri kodu Pil-viku tänaval, nii ka seekord. Esmakohtumisest sügisel 1968 olimöödunud kakskümmend, minu viimasest käigust tema poolekümme aastat. Aga selle kümne aasta sisse, millal mina Eestisseei pääsenud, jääb Meri külaskäik Washingtoni 1979. aastal ning

580

Hellar Grabbi

kokkusaamised temaga Rootsis ja Soomes. Kohtumistest Merigakirjutan oma mälestuste teistes peatükkides. Siin vaid nendin sedaselleks, et käesolev 1988. aasta Eesti-retke aruanne oleks ülevaat-lik.

Arnold Rüütliga kohtusin 1988. oktoobris esimest korda. Kasellest kirjutan pikemalt teisal. Mainin siin lühidalt, et pärastsõbralikku vastuvõttu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ameti-ruumides jalutasime selle hoone ja lossi vahelises roosiaias ningvestlus seal oli märksa huvitavam kui seinte vahel. Nii nagu masiis aimasin ja nagu Rüütel hiljem kinnitas, saime värskes õhuskõndides kõnelda ilma pealtkuulamisseadmeteta. Igatahes see ja-lutuskäik rajas aluse edaspidisele tutvusele ja ka koostööle aas-tail 1990–1992 tegutsenud USA konsultatiivgrupi raames.

Eesti olud olid juba arenenud niikaugele, et mul sobis andalehtedele intervjuusid.Edasitjuba mainisin.Sirbi ja Vasarajaoksintervjueeris mind Mall Jõgi, lugu ilmus 4. XI 1988.Spordilehesküsitles mind Tiit Karuks, intervjuu ilmus 24. X 1988.Kodumaastegi Marika Oja minuga intervjuu paar päeva enne tagasisõitu. Seejõudis ilmuda varem, 19. X 1988, kui esimesena TartusEdasileantu. Lehtede tiraazid olid siis päris suured:Edasi135 000,Sirpüle 50 000 ningKodumaaja Spordilehtligi 50 000.

Mis oli mu sõnum? Selle väljendamisel tuli silmas pidada lu-batavuse piire ja tsensuuri olemasolu. Tutvustasin väliseestlastetegevust ja pagulaskonna saavutusi. Kritiseerisin ebakohti Eestihaldamisel — näiteks esitasinSirbi ja Vasaraveergudel avalikuküsimuse EKP KK kultuuri- ja propagandaosakondade juhataja-tele ning ENSV Kultuurikomitee esimehele, miks ei lubataManaja teisi välismaal ilmuvaid eesti kultuuriajakirju ja raamatuid Ees-tisse ning millal need tõkked kaotatakse. Kutsusin üles taastamaüliõpilasorganisatsioone. Poliitiline sõnum avaldus kõige pike-malt ja selgemaltEdasiintervjuus. Seda on nüüdki huvitav lugeda.Tsiteerin:

“Teatavasti on perestroika ja glasnost Nõukogude Liidusarenenud kõige kaugemale Eestis [---]. Konservatiivsed jabürokraatlikud jõud Moskvas ning ka Eestis paiknevates sis-serändajatest koosnevates tsiviilgarnisonides ongi juba sellest

581

Eestis 1988. aastal

tõsiselt häiritud. Seepärast nõuab Eesti rahvuslike püüdluste japaleuste edendamine läbimõeldud, kainet ja olukorda realistlikulthindavat tegutsemist. Palju on juba saavutatud. Seda ei tohiksläbimõtlematute tegudega ohustada. Teisest küljest on mitmedeestlaste põhilised soovid veel täitumata. [---] Ilma meie rahva bio-loogilist potentsiaali tõstmata on eestlaste tulevik ka sõltumatusekorral tume. Ahenemas on Eesti rahvuslik territoorium. On tarvismõtelda, ja mitte ainult mõtelda, vaid ka tegutseda, kuidas hõlvataeestlastele taas Kirde-Eestit, vana ajaloolist Alutagust [---]. Ees-tis püstitatakse praegu vanu ausambaid ja mälestusmärke. See ontore ja tõstab rahva eneseteadvust. Kuid mis kasu on sellest, kuimuudame kogu Eesti üheks ilusaks kalmistuks. Me mõte peabkõige vana ja ilusa taastamise kõrval olema suunatud siiski tu-levikku [---]. Vaimujõudu on Eestis küllalt, kuid rohkem peabolema ka bioloogilist ja sportlikku jõudu, sest ainult oma jõugasuudame me Eesti ja eesti rahva olukorda parandada.”

Mart Orava poolt mu jutu järgi sõna-sõnalt kirja pandud jailma muutmata ilmunud vastustes oli toimetus või tsensor teinudsiiski ühe kärpe. Just selles kohas, kus lõpeb eelmine tsitaat, olivälja jäetud järgnevad kaks lauset: “Ees võivad seista segasedajad. Tuleb mõtelda oma kaitsejõudude rajamisele.” Eestile omasõjaväe soovitamine oli nähtavasti liiast. Väljajätmine on trükitudtekstis korrektselt märgistatud. Imestasin siis ja imestan praegu, etveel mõnda lauset maha ei tõmmatud, leidub ju riskantseid ütelusika järgnevates lõikudes:

“Praeguse Eesti NSV juhtkonna poolt on astutud märkimis-väärseid samme paremuse poole. Aga nagu ma ütlesin, on eestirahval veel palju saavutamata. Selleks, et võita eesti rahva usal-dust, ei tohiks Eestimaa Kommunistlik Partei olla NLKP osa-kond, vaid sõltumatu Eesti Kommunistlik Partei [---]. Kahjuks onNõukogude Eestile siiski Eesti Esimese Vabariigi okupeerimise jasõjajärgsetel aastatel toimunud sündmustega seoses paratamatultkülge jäänud “Zdanovi vedeliku” lehka [---]. Me ei oska praeguennustada, kuidas Eesti taastab või saavutab oma suveräänsuse.See võib aset leida kas omaette rahvusriigina, või praegu eksistee-riva liitriigi ümberkujunemisel suveräänsete riikide liiduks. Aja-

582

Hellar Grabbi

lugu liigub ainult edasi. Seepärast edasi, edasi, edasi. Edasi EestiTeise Vabariigi poole.”

Leedu KP lõi Brazauskase juhtimisel NLKPst lahku aasta hil-jem, 1989. “Zdanovi vedelikuks” on kutsutud lahust, millega de-sinfitseeriti hukatute ja hukkunute laipu. Tsensor pidas seda vede-likku ehk odavaks lõhnaõliks, mille järele Leningradi parteibosshaises.

*

Kaks nädalat Eestis sai täis. Teisipäeval, 18. oktoobril 1988sõitsime laevaga üle Viru mere tagasi Kaljuvalda. Olime sättinudreisikava nii, et Soomes jääks aega puhkamiseks, ringivaatamiseksja Irja soomlastest sugulaste külastamiseks. Selleks olime varu-nud neli päeva.

Helsingis jääb aega ka Eesti Televisiooni vaatamiseks, milleksEestis vaevalt mahti oli. Ühel päeval näen Vaino Väljase esinemist.Vaatan ja kuulan tähelepaneliku huviga, isegi põnevusega. SellestGorbatsovi poolt Eestit juhtima pandud mehest, kes pole ametisolnud veel nelja kuudki, oleneb väga palju, nii mõtlen ja teenmärkmeid.

“Meil on uus poliitiline situatsioon,” ütleb Väljas. Ta kri-tiseerib keskvalitsust: “Üleliidulised superministeeriumid ei ar-vesta Vabariigi huve.” Väljas põimib ettekandesse toreda Hiiuvanasõna: “Aitäh on hea asi. Toop tangu on parem.” Siis tsiteeribta Piiblit, mida ta kutsub “üheks targaks raamatuks”: “Sina ei peamitte härja suud kinni siduma, kes pahmast tallab.”

Kolm nädalat hiljem, 16. XI 1988, võtab Väljase dirigeeri-misel ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV su-veräänsusest, mis pälvib tähelepanu kogu maailmas kui märkNõukogude Liidu lagunemise algusest.

Lendame tagasi Ameerikasse 23. oktoobril. Soome ajalehedpühendavad silmapaistvalt palju ruumi sündmustele Baltimaadel.Loeme lehti juba lennukis istudes.Uusi Suomiteatab esiküljeläsja Leedumaa KP KK 1. sekretäriks tõusnud Algirdas Brazaus-kase avalikust toetusest rahvarindele “Saj udis” selle asutamis-

583

Eestis 1988. aastal

kongressil Vilniuses.Helsingin Sanomatavaldab pika artikli Vil-niuse sündmustest pealkirjaga “Balti liikumised pürivad ühisrindepoole”. Brazauskase kõrval tsiteeritakse Eestimaa Rahvarindeliidrit Edgar Savisaart: “Loomisel on Balti riikide ühisrinne. Meilei ole muud panna üleliiduliste monopolide vastu.” Ajaleht kom-menteerib: “Savisaar asetas Balti rinnete eesmärgiks ei vähemaega enama kui kogu Nõukogude Liidu demokratiseerimise.”

Jõudu tööle, mõtlen endamisi.Nüüd, neid ridu kirjutades, teame, et suur tükk ei ajanud suud

lõhki. Lõhki läks hoopis Nõukogude Liit.

HELLAR GRABBI (sünd. 1929) on sündinud Tallinnas sõjaväelase po-jana, õppinud Riikliku Inglise Kolledzi algkoolis, Õpetajate Seminarialgkoolis ning Tallinna Reaalkoolis, pärast põgenemist 1944. a sep-tembris Geislingeni Eesti Gümnaasiumis; sai USAs William JewelliKolledzis humanitaarteaduste bakalaureuse kraadi 1950;lõpetas Co-lumbia Ülikooli raamatukogunduse alal 1957 magistrikraadiga. TöötasWashingtonis Kongressi raamatukogus 1959–1967, hiljem vabakutse-line kriitik, toimetaja, publitsist ja kirjastaja. Olnud ajakirja Vaba Eestitoimetuskolleegiumis ja toimetuses 1955–1964; ajakirjaMana toime-taja ja väljaandja 1965. aastast. Ta on avaldanud raamatudVabal häälel:Mõtteid kahesajast eesti raamatust(Tallinn: Virgela, 1997),Tulgu uustaevas: Mõtteid viiekümnest kirjanikust(Tallinn: Virgela, 1999) jaEest-laste maa(Tartu: Ilmamaa, 2004). Akadeemiason temalt ilmunudmälestused “Riiklikus Inglise Kolledzis” (2004, nr 7, lk 1602–1616)ning “Tartu, oktoober 1968: Katkend mälestustest” (2005, nr 6, lk 1304–1318).

584

ALICE KASK (2005)

EESTI TEADUSTE AKADEEMIAÜLIKOOLIÕPIKUTE

VÄLJAANDJANA1938–1940

Mihkel Veiderma

EELLUGU

Rahvusliku Tartu Ülikooli rajamisega tekkis vajadus eestikeelseteõpperaamatute väljaandmise järele. Ülesanne polnud kerge: va-jaka oli asjatundlikke autoreid, raha oli vähe, tunda andis ühtsekava puudumine, tuli luua eestikeelne teaduslik terminoloogia.Siiski hakkas asi tasapisi liikuma.

Esimesena alustas ülikooliõpperaamatute väljaandmist kirjas-tusosaühing Loodus, luues sarja “Teaduslikud õppe- ja käsiraama-tud”. Sarja esimene raamat, Heinrich RiikojaSelgrootute loomadesüstemaatiline nimestik, ilmus 1924. a. Kokku andis kirjastus kuni1940. aastani välja 24 ülikooli õppe- ja käsiraamatut, nendest 17nimetatud sarjas. Selleks sai ta pikaajalist laenu Eesti Pangalt15000 ja Kultuurkapitalilt 2300 krooni, kulutas aga üle 50000krooni.

1929. a asutati ühistegeliku ettevõttena Akadeemiline Koope-ratiiv, mille üheks peamiseks ülesandeks sai Tartu Ülikooli kursus-tele vastavate eestikeelsete õppe- ja käsiraamatute kirjastamine.

Kooperatiiv toetus selles ülikooli õppejõudude hulgas korral-datud küsitluste ja isiklike läbirääkimiste tulemustele. Eesti raa-matukogude elektroonilise kataloogi Ester andmeil kirjastas Aka-deemiline Kooperatiiv kuni natsionaliseerimiseni 1940. a 128 trü-kist — õppe- ja käsiraamatuid, autoriseeritud loengutekste ja kons-

586

Mihkel Veiderma

pekte, ülikooli ja akadeemiliste ning teadusseltside väljaandeid,pisitrükiseid. 1939. a pidas kooperatiiv Eesti Teaduste Akadee-miale saadetud kirjas kuutkümmend nendest kuuluvaks ülikooliõppe- ja käsiraamatute hulka. See arv langeb kokku AkadeemiliseKooperatiivi kirjastuse poolt 1938. a avaldatud nimestiku andme-tega, kui sellesse arvata ka kirjastatud loengutekstid ja konspektid.Selleks saadi haridusministeeriumi kaudu pikaajalist protsenditalaenu 17000 krooni, üliõpilaskonnalt 5000 krooni, kulutati aga li-gikaudu 100000 krooni. Kaheksa kirjastatud õpperaamatut ilmussarjas “Tartu Üliõpilaskonna toimetised”.

Kirjastuste trükiväljaannete kõrval kasutasid õppeasutusedrohkesti mimeograafiliselt paljundatud õpperaamatuid, mille hulkakuulus isegi selline mahukas teos nagu Tallinna Tehnikumiväljaandena kuues jaos ilmutatud Ottomar MaddisoniTehnilinemehaanikaI ja II (1924–1928) kogumahuga üle 2000 lehekülje.

Kirjastused puutusid ülikoolide õpperaamatute väljaandmiselkokku tõsiste raskustega. Raamatute tiraaz oli väike, levik aeg-lane, ladu tehniliselt keerukas, kulud seetõttu suuremad kui teis-tel raamatutel. Õpperaamatute hind oli suhteliselt kõrge (3–14krooni), mis omakorda piiras nende ostmist üliõpilaste seas. Raa-matuid kogunes üha enam lattu, ainuüksi Akadeemilise Koopera-tiivi laos oli neid 1938. a lõpu seisuga rohkem kui 29000 kroonieest.

Kirjastuste võlad pankade ees kasvasid. 1939. aastal ei suutnudAkadeemiline Kooperatiiv enam kolme õpperaamatu autorihono-rari välja maksta ja peatas nende müügi kuni ajani, mil haridus-ministeerium leiab võimaluse kirjastamiskulude katmiseks. Saiselgeks, et ilma riigi toetuseta pole võimalik endist viisi jätkata.

17. augustil 1938 toimus haridusministeeriumis nõupidamineülikoolide õpperaamatute väljaandmise üle, millel ülikoolide pooltosalesid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Paul Kogerman ja TartuÜlikooli prorektor Edgar Kant. Arutelu tulemusena peeti vaja-likuks koostada sellekohane kava viieks aastaks, võtta autoriho-norarid ministeeriumi kanda, müüa õpikuid üliõpilastele 20–25-protsendilise hinnaalandusega ja luua ministeeriumi juurde üli-koolide õpperaamatute väljaandmise komisjon. HaridusministerAleksander Jaakson kiitis ettepanekud heaks, kuid komisjon jäiesialgu siiski loomata.

587

Eesti Teaduste Akadeemia ülikooliõpikute väljaandjana 1938–1940

22. augustil pöördus Akadeemiline Kooperatiiv peaministerKaarel Eenpalu poole ettepanekuga võtta ülikoolide õpperaama-tute kirjastamine Vabariigi Valitsuse toetatavate alade hulka. Ha-ridusministeeriumile tehti aga esildis lugeda 14 õpperaamatut soo-dustatud õpperaamatuteks ja katta nende väljaandmisega seotudkulud.

1938. a novembris esitasid ülikoolid haridusministeeriumileoma ettepanekud õpperaamatute kirjastamise viie aasta kavakohta. Tartu Ülikooli nimekiri sisaldas 77 raamatut, millest 29arvati kirjastamise esimesse järjekorda. Tallinna Tehnikaülikooliesildises oli vastavalt 15 ja 11 raamatut. Tehnikaülikool ei poolda-nud õpperaamatute komisjoni loomist ministeeriumi juurde, sestoli seisukohal, et see raskendaks asjaajamist ning keeruline olekska objektiivsete asjatundjate leidmine käsikirjade hindamiseks.Järgnenud läbirääkimiste tulemusena sai ülikoolide õpperaama-tute väljaandmine hoopis äsjaloodud Eesti Teaduste Akadeemiahooleks.

AKADEEMIA ÜLIKOOLIÕPIKUTEVÄLJAANDJANA

8. mail 1939 otsustas Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu moodus-tada ülikoolide õpperaamatute väljaandmise viieliikmelise komis-joni. Akadeemia poolt valiti selle koosseisu akadeemikud HugoKaho ja Edgar Kant, Tartu Ülikooli esindajaks sai prorektor ElmarRoots ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajaks prorektor VladimirPaavel. Haridusministeerium esitas komisjoni üldosakonna ma-jandusjuhataja Paul Viilupi. Komisjon asus energiliselt tööle.

Esimesel koosolekul 1. juunil 1939 valis komisjon esimeheksHugo Kaho ja tema asetäitjaks Vladimir Paaveli. Paul Viilupinformeeris komisjoni, et õpperaamatute kirjastamiseks on aka-deemia käsutusse antud 5000 krooni. Peale selle pidi komisjonsaama kasutada haridusministeeriumi 1939.–1940. a eelarves sel-leks ettenähtud 8000 krooni ning vajaduse korral ka ministee-riumi võetud protsendita laenu 6000 krooni ulatuses. Teatavattulu võis saada ka Akadeemiliselt Kooperatiivilt laenu katteksvõetud raamatute müügist. (Võrdluseks: akadeemia enda 1939.–

588

Mihkel Veiderma

1940. a eelarve oli 26500 krooni). Komisjon otsustas anda raa-matute kirjastamisel eesõiguse neile teostele, mida kasutab paljuüliõpilasi või mitu teaduskonda, s.o üldkursuste õpikutele, samutialadele, kus puuduvad välismaised õpperaamatud. Nähti ka ettevõimalus avaldada tõlkeid headest välismaa raamatutest. Komis-jon pidi hankima käsikirjade kohta vastava ala eriteadlaste arva-muse. Raamatud otsustati välja anda numereeritult sarjas “EestiTeaduste Akadeemia juures oleva Ülikoolide Õpperaamatute Ko-misjoni väljaanne”. Raamatute kirjastamine telliti kirjastustelt va-likpakkumise teel. Raamatu hinna, autorihonorari suuruse (piiri-des 60–120 krooni), tiraazi ja põhilised trükitehnilised näitajadmääras komisjon. Töö korraldamiseks otsustas komisjon võttaametisse palgalise töötaja.

13. novembril 1939 kinnitas akadeemia täiskogu ülikoolideõpperaamatute komisjoni juhtnöörid, võttes aluseks komisjoni esi-tatud põhimõtted, kuid täiendades neid mõne juriidilise ja kor-raldusliku aspektiga. Komisjoni sekretäriks määrati akadeemiasekretär Hans Kauri.

Komisjon pidas 1. juunist 1939 kuni 13. septembrini 1940kokku 17 koosolekut, enamasti hilistel õhtutundidel TeadusteAkadeemia ruumides Tartus.

29. novembril otsustas komisjon esimeses järjekorras kirjas-tada Jaan KarkiMineraloogia õpperaamatuja Teodor LippmaaÜldise botaanika. Hiljem täiendati nimekirja veel viie raamatuga:Aleksander PaldrokiNahahaigused, Arnold HumalaFinantsma-temaatika, Johan KõpuKüberneetika, Jüri NuudiDünaamika jakinemaatika põhijooni, Albert Borkvelli Sfääriline trigonomeet-ria. Tegelikkuses muutus see järjestus mitmel põhjusel, sõltudeseelkõige retsensentide ja keeletoimetajate märkustest ning auto-rite reageerimise kiirusest nendele, aga ka uute, hästi ettevalmis-tatud käsikirjade laekumisest (Karl SchlossmanniÜldine mikro-bioloogia ja immuunsusõpetusja Leo LeesmendiRooma õigusloopõhijooned).

Komisjoni koosolekutel määrati käsikirjade retsensendid, auto-rihonoraride suurus, raamatute kaanehind ja tiraaz. Vaadati läbikirjastuste esitatud kalkulatsioonid ja tehti nende hulgast valik.Autoriga ja kirjastusega sõlmis akadeemia lepingu.

589


Käsikirjade retsenseerimine ja tulemuste arutamine oli põhjalik.Suhteliselt kaua kestis kirjavahetus Jaan KarkiMineraloogiaõpperaamatuüle. Armin Öpik polnud rahul terminoloogiaga japidas vajalikuks mineraalide ja üldterminite registri ning Eestis lei-duvate mineraalide kirjelduse lisamist, keeletoimetajal Jaan Roo-sil tuli teha rohkelt parandusi.

Komisjon rõhutas vajadust pidada kinni eesti õigekeelsusereeglitest. Suure põhjalikkusega torkab silma Arnold Humala ret-sensioon vanema kolleegi Jüri Nuudi käsikirjale. Nuut analüüsibretsensiooni detailselt ja võtab märkused valdavalt omaks. Nuutise annab kiitva hinnangu HumalaFinantsmatemaatikakäsikirjale,rõhutades selle põhjalikkust ja autori tõsist süvenemist uudse alaõpetamise probleemidesse. Elmar Roots toob peamise märkusenaKarl Schlossmanni käsikirja kohta esile vajaduse teha ümbermikroorganismide klassifitseerimise ja nimetamise osa ning viiasee vastavusse uuemate välismaiste käsiraamatutega. TeodorLippmaa käsikirja hindas kiitvalt Hugo Kaho, Albert Borkvellikäsikirja retsenseeris Taavet Rootsmäe, Leo Leesmendi oma El-mar Ilus. Aleksander PaldrokiNahahaigusedlükatakse aga tagasiliigse konspektiivsuse ja illustratsioonide puudumise tõttu ningsoovitatakse see paljundada mimeograafiliselt konspektina. JohanKõpu käsikirjaKüberneetikaretsenseerimise kohta arhiivisäilikusandmed puuduvad. Teos ilmus hiljem pealkirja allKirikuvalitse-misõpetus.

Töö käigus laekus komisjonile üha uusi ettepanekuid. GeorgKingisepa ettepanek avaldada käsikiriFarmakoteraapialükati ta-gasi, sest see ei vastanud ülikooli õpperaamatu nõuetele, vaid olisuunatud praktiseerivatele arstidele. Loobuti ka Johannes Tiede-manniLadina-Eesti sõnaraamatukirjastamisest, sest sõnaraama-tud ei kuulunud komisjoni töö valdkonda. Pärast veelkordset ret-senseerimist ja pikemaid läbirääkimisi sõlmiti leping Aadu LüüsiraamatuLastehaigusedII osa kirjastamiseks. Arvo Veski käsikirjaPuitehituse käsiraamatretsensendiks määrati Leo Jürgenson.

Veel võttis komisjon töösse Edgar Kanti käsikirjaEesti ma-jandusgeograafia, Johannes PiiperiVõrdleva anatoomiaja ArminÖpiku Üldise geoloogia. Harald Perlitzi käsikirjaLainetusi, in-terferentse ja kristallograafilisi rühmitisiarutamine aga seiskus.Selle põhjustas autori lähetus Rootsi, kust ta muide okupeeritud

590

Mihkel Veiderma

kodumaale enam ei naasnudki. 1940.–1941. a kirjastamiskavasselülitas komisjoni 15 õpperaamatut.

Komisjon tegeles ka kirjastuste võlgade likvideerimisega va-rem väljaantud õpperaamatute eest. Haridusministeeriumi ette-panekul maksis komisjon oma vahenditest välja honorari kolmeõpiku autorile ja võttis Akadeemilise Kooperatiivi laenuvõla kat-teks üle viie õpperaamatu laojäägi. Kooperatiiv kohustus raama-tuid müüma 25-protsendilise allahindlusega ja kandma tulu aka-deemia arvele.

Viimastel koosolekutel, juba pärast Eesti Teaduste Akadeemialikvideerimist, otsustas komisjon Edgar Kanti ettepanekul jättaesialgu kirjastamiskavast väljaEesti majandusgeograafiaja asen-dada see NSVLi Teaduste Akadeemia väljaandel ilmunud raamatuЗkonomiqeska� geografi� SSSR tõlkega. Hugo Kaho ette-panekul võeti kavasse Ivan Borodini raamatuAnatomi� ras-tenii väljaandmine. Selliste vastumeelsete otsustega lõppesEesti Teaduste Akadeemia ülikoolide õpperaamatute komisjonilühiajaline viljakas tegevus.

Kokkuvõttes ilmus Eesti Teaduste Akadeemia juures oleva üli-koolide õpperaamatute komisjoni väljaandel viis õpperaamatut:1. Teodor Lippmaa.Üldine botaanika. Akadeemiline Koopera-

tiiv, 1940. 358 lk.2. Karl Schlossmann.Üldine mikrobioloogia ja immuunsusõpe-

tus. K/ü Loodus, 1940. 391 lk.3. Leo Leesment.Rooma õigusloo põhijooned. K/ü Loodus,

1940. 127 lk.4. Arnold Humal. Finantsmatemaatika. K/ü Loodus, 1940.

115 lk.5. Johan Kõpp.Kirikuvalitsemisõpetus. Akadeemiline Koopera-

tiiv, 1940. 171 lk.1940. a ilmus veel viis komisjoni läbivaadatud ja kirjasta-

miseks ettevalmistatud raamatut, kuid juba Teadusliku Kirjastuseväljaandel: Jaan Kark,Mineraloogia õpperaamat, 287 lk, JüriNuut,Kinemaatika ja dünaamika põhijooni, 271 lk, Albert Bork-vell, Sfääriline trigonomeetria, 76 lk, Aadu Lüüs,Lastehaigused,II osa, 194 lk, Arvo Veski,Puitehituse käsiraamat, 264 lk.

591


Taasiseseisvunud Eestis on kõrgetasemeliste eestikeelsete üli-kooliõpikute väljaandmine uuesti aktuaalne. Emakeelse arenevateadus- ja oskuskeeleta pole tõsiseltvõetavat akadeemilist haridust,selleta hääbub eesti keel kultuurkeelena. Ennesõjaaegne kogemusväärib ka praegu tähelepanu.

Allikad

Eesti Teaduste Akadeemia arhiiv, Akadeemia arhiiviosa, säilikud 1, 8,12, 17Riigiarhiiv, f. 1108, nim. 5, säilik 935Akadeemilise Kooperatiivi kirjastusel ilmunud ja pealaosolevate raa-matute nimestik. Tartu, 1938. 28 lkEesti raamatukogude elektrooniline kataloog Ester

MIHKEL VEIDERMA (sünd. 1929) on lõpetanud Tallinna PolütehniliseInstituudi 1953; tehnikakandidaat 1965, tehnikadoktor 1972; TPI õppe-jõud a-st 1960, professor 1973–1997, emeriitprofessor 1997. Ta onEesti Teaduste Akadeemia liige anorgaanilise keemia alal a-st 1975,olnud akadeemia asepresident 1988–1999 ja peasekretär 1999–2004;Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige 1999. Avaldanud varemAkadeemiasarvustuse “Fosforiidiuurimine Eestis — kas pidu või ohustajendatud tegevus?” (2000, nr 3, lk 626–633) ja väitluse “Ääremärkusiingerisoomlaste kohta” (2005, nr 4, lk 850–851).

592

PLATSENTA SÖÖMISESTTÄNAPÄEVA EESTIS

MAAILMATRADITSIOONITAUSTAL

Tabud teaduses ja elus

Marika Mikkor

Sünnikombestiku uurijana olen ma olnud teaduskirjanduse vahen-dusel teadlik inimese platsenta kasutamisest omaaegses rahvame-ditsiinis1 ning lähimineviku kohta räägiti mulle sellest seoses vil-jatuse raviga 1980. aastatel Mordvas. Kombestikku käsitlevas kir-janduses leidub mitmesuguseid tekste platsentaga sooritatavatesttoimingutest. Paljudele maailma rahvastele on olnud tuntud sellekasutamine rahvameditsiinis, sünnitaja turgutamiseks ja ka mit-mete haiguste raviks teistel inimestel. Platsenta söömine pärastpoegimist on imetajatel üldine, tõenäoliselt on see varem nii ol-nud ka inimestel, taandudes hiljem rahvameditsiini valdkonda jatänapäevaks alternatiivseid eluviise harrastavate inimeste ringkon-dadesse. Teaduskirjandus ja tegelik elu on aga eri dimensioonid.

Platsenta söömisele juhtis tähelepanu minu merisiga, kes sõialati pärast poegade ilmaletoomist isukalt ära ühe või mitu plat-sentat (vt Mikkor 2000d). Kui ma rääkisin sellest 1999. aastalSveitsis elavale soomlannast sõbrannale, teatas ta mulle saladus-katte all, et sõi 1989. aastalSveitsis ämmaemanda ettepanekul jatemaga koos oma esimesel sünnitusel enda platsentat, praadides

1Internetis omistatakse platsenta meditsiinilist kasutamist sagelijust Hiina rahvameditsiinile: vt Placentophagy. 2005; Miller 2005;Medicinal. . . 2005; Traditional. . . 2005.

593

Platsenta söömisest

seda nagu maksa. Sünnitus oli kodune, mis poleSveitsis sugugi ta-valine. Kuna tavakujutelmas on platsenta söömine loomuvastane,ei rääkinud ta oma teguviisist ühelegi sugulasele, ka mitte omaemale, kellega ta on lähedastes suhetes. Märkimisväärne ongisee, et säärasest teguviisist ei räägita oma lähedastele tuttavate-legi, kõnelemata uurijatest. See tuli jutuks sõbrannadevahelisesusalduslikus vestluses (Mikkor 2000a: 845; Mikkor 2000c: 118).Hispaania rahvaste sünnikombestikku kirjeldanud Kozanovskijuhatab platsenta kasutamist rahvameditsiinis tutvustava teks-tilõigu sisse eelarvamusliku lausega “oli ka vähem apetiitseid ret-septe” (Kozanovski 1997: 315). Mulle on kinnitatud, et praetudplatsenta maitseb nagu praemaks, veebilehekülgedel on korduvaltväidetud, et see meenutab kanaliha.

Kui küsitlesin 1980. aastatel Eestis naisi sünnikombestikukohta, ei osanud enamik haiglas sünnitanud naistest oletadagi,mida nende platsentaga tehakse. Sünnitusmajas oli naine medit-siiniasutuse “omand” ja tal polnud õigust oma platsentale. Kodussünnitanute platsentad viidi samuti haiglasse. Naised ei tundnudenamasti platsenta vastu huvigi, võhiklikkust esines ka meditsii-nitöötajate seas. Mõned informeeritumad linnainimesed väitsidaga, et neid müüdi välismaale ülikallite hormoone sisaldavatenäokreemide tegemiseks. Keegi Tartu ülikooli õppejõud olla ka-sutanud neid toorelt kosmeetilisel otstarbel välispidiselt (Mikkor2000a: 843). Seevastu paljud maanaised, kellelt küsiti platsentakohta, viisid jutu lehmade poegimisele, teadmata midagi sellest,kuidas inimese platsentat nimetatakse või mida sellega tehakse.Räägiti, et lehm püüab platsentat ära süüa, mida inimesed aga ta-kistavad, kartes looma haigestumist (Mikkor 2000a: 845). Viima-ses ma küll kahtlen. Oletatavasti muudab rohkesti hormoone si-saldava platsenta söömine lehma piima inimestele pikemaks ajakssobimatuks, mis ei tähenda aga sugugi, et see ei võiks vasikalejust kasulik olla.2

2Wikipedia kirjutab: “Platsenta sisaldab rohkesti prostaglandiine,mis stimuleerivad emaka kokkutõmbeid [---]. Samuti sisaldab plat-senta väikeses koguses oksütotsiini, mis leevendab sünnitusstressining põhjustab rinnanäärmete silelihaste kokkutõmbeid japiima eritu-mist” (Placentophagy. 2005). Platsenta söömise kasulikkus või kahjulik-

594

Marika Mikkor

Ersamordvalased mäletasid veel 1980. aastatel, et platsentasöömisega võib ravida viljatust, sellest küpsetati pirukat, ühel ju-hul mainiti ka kuivatatult söömist. Seetõttu pidi olema hoolas, etsünnituse vastuvõtja või keegi teine platsentat ära ei varastaks. Kuisee sööta sisse viljatule naisele, pidavat ta oma hädast paranema,platsenta omanik aga viljatuks jääma (Mikkor 1998b: 57–58; Mik-kor 2000c: 117). Viljatuse ravi platsenta söömisega on mainitudvarasemateski mordvalaste kombestiku kirjeldustes (Fedjanovits1979: 80; Beljajeva 1982: 56).

Lastetuse ravimist platsenta söömisega on kirjeldatud kamõnedes teistes varasemates rahvameditsiinialastes tekstides (Ho-vorka, Kronfeld 1909: 635). Näiteks on kirjeldatud platsentavälispidist kasutamist sigimatuse ravis araablastel ja serblastel.Araablastel kaevas viljatu naine platsenta üles ja pesi end selle leo-tisega (Granqvist 1947: 98), serblastel kasutati sel kombel värsketplatsentat (Hovorka, Kronfeld 1909: 516; Kasuba, Martõnova1997: 66, 77). Rumeenlastelt ja venelastelt on teada, et sigimatunaine pidi sööma nabanööri otsa (Hovorka, Kronfeld 1909: 517;Zelenin 1927: 293).

Rahvameditsiinis on üle maailma pruugitud platsentat nii too-relt kui ka keedetult ja küpsetatult ning kuivatatult mitmete hädadevastu, kuid sellesisulised kirjeldused tunduvad kirjanduses ole-vat juhuslikud. Mõnede rahvaste puhul on kirjeldatud platsentavälispidist kasutamist, näiteks pühiti pärast sünnitust platsentaganii ema kui lapse nägu, eriti kui näol oli mingeid plekke (Pelkonen1931: 222, 228;Karelõ. . . 1983: 145; Filimonova 1997: 51), vahelon märgitud, et sellega hõõruti last üle kogu keha (Loorits 1932:144; Gantskaja 1997: 11; Gratsianskaja 1997: 37, 38). Eestiston teada, et vastsündinule anti platsentatükike suhu ning sellegamääriti tal ka pead ja nägu (Manninen 1924: 98–99). Itaalias nee-las naine mahasaamise käigus tükikese eelmisest sünnitusest alleshoitud platsentat või anti talle platsenta väljutamise ajal koera plat-sentast keedetud puljongit. Kuivatatult kasutati seda rahvamedit-siinis muulgi otstarbel (Fais-Leutskaja 1997: 271–272). Menorca

kus lehmale on vaidlusalune teema. Vt näiteks Saskatchewani ülikooliveebilehe arhiivist selleteemalist kirjavahetust (University. . . 2005).

595


saarel joodeti naist, kellel polnud piisavalt rinnapiima, platsentatükist keedetud puljongiga (Kozanovski 1997: 315).

Platsenta ravitoimet on sageli seletatud maagiliselt ning piirmaagilise ja ratsionaalse vahel polegi nii selge.3 Platsenta, mis onloote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund, sisaldab muuhulgas rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja hormoone ning selleravitoimes ei peaks kaheldama.

Ravivõimet omistati varasemal ajal ka sünnituse verele, sedaanti sünnitajale endale paar tilka koos veega juua. Sünnitaja veregaraviti veel näiteks tuberkuloosi (Gantskaja 1997: 12). Eestis ma-nustati sigimatuse vastu vastsündinu nabaverd (ERA II 187, 516(57) < Kaarma; ERA II 193, 360 (76)<Põltsamaa). Armeeniaspidi naine lastetuse raviks nabanöörijupikese tuppe panema (Arut-junjan 1974: 242).

Olen teinud tähelepanekuid ka selle kohta, kuidas suhtuvadeestlased tänapäeval platsenta söömisesse inimeste puhul. Sedapeetakse täiesti loomuvastaseks. Ka mujal maailmas kohtab vas-takaid arusaamu, sageli peetakse platsenta söömist ebanormaal-seks. (Samas on näiteks abort tänini tavalisem meditsiinilinerutiin kui hamba väljatõmbamine.) Kultuur määrab ära, midapeetakse normaalseks, mida mitte. Abort on normaalne toi-ming, platsenta söömine aga loomuvastane; on koguni arvatud,et seda võib kannibalismiks pidada. Samas söövad ka taimtoidu-lised loomad platsentat vaid poegade ilmaletoomise puhul. Toonnäiteks ühe ameerika-eesti ajalehetoimetaja mõtteavalduse plat-senta söömisest ja abordist: “Mul tuli niisugune imelik mõte: plat-senta söömine on nagu kannibalism — inimene sööb inimese ke-haosa, organit. Meil on aktsepteeritud vaid loomade, lindude,kalade ja taimede söömine. Kalamari ja lindude munad ning loo-made piim ja produktid sellest on lubatud. [---] Abordi üle onsiin maal aastaid lahinguid löödud. Nüüd on juurde tulnud uus ja

3Platsentat on kasutatud ka maagilistel eesmärkidel, näiteks usuti,et selle matmisviis mõjutab nii ema kui lapse tervist ja naise vilja-kust (Grünthal 1924: 305, 389; Manninen 1924: 99). Bulgaarlased ar-vasid, et platsenta abil võib ühelt emalt rinnapiima ära võtta teise emakasuks, seetõttu tuli platsenta varastamist vältida (Markova 1997: 108).Vt ka Mikkor 1998a: 965–967; 1998b: 57–59.

596

Marika Mikkor

keerulisem, nn tüvirakkude kasutamine teiste inimeste ravimiseks.Vaieldakse, et see on nagu abort. Aga kui neid on hoiul lademeteviisi ja neid tuleb hävitada, et ruumi teha uutele? Kas siis ontargem need vanad prügikasti visata või nende abil haigeid aida-ta? Katoliku kirik ja paremäärmuslased on valmis mõõga tupestvõtma ja sõtta minema — nagu nad aastasadu on teinud. [---] Kuitervislik tegelikult on platsenta? Loomade siseorganid nagu süda,maks ja neerud on väga kolesteroolirikkad ja seega sugugi mittesoovitatud” (Mikkor 2001).

Platsenta söömise võrdlemine kannibalismiga pole sugugi ha-ruldane.4 Vahel püstitatakse küsimus ka nii, et kas platsenta kuu-lub emale või lapsele; just viimasel juhul olevat tegu kannibalis-miga.5

Aastal 2000 kirjeldasin ajakirjasAkadeemiapeamiselt plat-senta kasutamisega seotud vanu kombeid, sentsatsiooniks peetiaga minu teadet, et Euroopas esineb tänapäevalgi platsenta söö-mist (vt Mikkor 2000a: 854). Kuigi juba enne artikli ilmumist lu-bati mulle meedikute ja teiste “korralike” inimeste turmtuld, kunakirjeldasin artiklis ka nõukogudeaegsete sünnitusmajade inimvae-nulikku õhkkonda, pööras kirjasõnas minu uurimusele tähelepanuvaid doktor Hipi ajaleheEesti Ekspressnaljaleheküljel Kranaatseoses platsenta söömist käsitleva osaga. Doktor Hipi lõpetasplatsenta söömist propageeriva humoorika teksti sõnadega: “Soo-vitan kõigile haigetele ajakirjaAkadeemia, mis siis, et ta mõjubtänapäeva Eestis täieliku perverssusena! Sealt leiab rohtu nii

4Näiteks on Patricia Doyle väitnud: “Ma olen kuulnud sellestühasagenevast kombest Suurbritannias ja mõnel pool Euroopas.Vastsedemad küpsetavad pärast lapse sündi platsenta ära ja söövad seda ise ningannavad ka perele. Sisuliselt on see üks kannibalismi vorme.” (Doyle2005).

5“Inimesed, kes on päri platsenta söömise kombega, väidavad, et seeon täiesti normaalne teguviis, samas kui selle vastased küsivad, kas plat-senta kuulub emale või lapsele. Kui lapsele, siis viitab seekannibalis-mile, nagu on osutanud mõned neist üheksast vaatajast, kes kaebasid vas-tava telesaate peale. Raseduse ajal on platsenta siiski osaemast ja selleolemasolu spetsiifiliseks otstarbeks on lapse toitmine kuni sündimiseni,pärast mida see väljutatakse ning ta lakkab olemast naise osa” (Placenta.2005).

597


mõnegi väärt haiguse vastu” (Doktor Hipi 2000). Olgu märgitud,et läänemaailmas on platsenta söömine hästi tuntud just hipilikkeeluviise harrastavatele inimestele. . . Mitmed ämmaemandad-õppejõud avaldasid mulle aga artikli puhul tunnustust ning kin-nitasid, et nad kasutavad seda õppematerjalina.

Oma uuringutele toetudes väitsin ma 2000. aastal artiklikäsikirjas, et platsenta söömist esineb tänapäeval Eestiski. Toime-tajale tundus see hüpotees piisavalt põhjendamata ja see kustutatiilmuvast artiklist. Aasta hiljem teadsin juba kindlalt, et platsentasöömine polegi üliharuldane ja seda soovitavad üksikud teadliku-mad meedikud isegi. Erakliinikutes antakse korralikult pakenda-tud platsenta enesestmõistetavalt sünnitanule kaasa.6 Nõukogudeajal ja vahetult selle järel oli platsenta endalesaamine mõeldamatu,see kuulus meditsiiniasutusele.

Tänapäeval olen kuulnud mõnedelt veterinaaridelt, et nendeplatsentadega, mida haiglast kaasa ei küsita, teevad sünnitusabi-arstid soodsat äri. Veterinaaride arvates on tegu illegaalse organi-kaubandusega.

Tänaseks tean, et nii Eestis kui mujal Euroopas ja üldse kogumaailmas on platsenta söömine levinum, kui arvatagi oskame.Sellekohane mitmekesine informatsioon on vabalt kättesaadavka internetis alates entsüklopeediatest7 ja lõpetades alternatiiv-seid käitumisviise propageerivate veebilehekülgedega.8 Eestis onmulle sellest rääkinud mõned kodussünnitajad ja maausulised,kuid see tava pole omane mitte ainult neile ja samas ka nendeendi seas mitte kõigile. Tükikese platsentat sööb sünnitaja too-relt vahetult pärast sünnitust ja seda peetakse ideaalseks ravimiks

6Vt võrdluseks mujalt maailmast: “Selle haiglast kojuviimine eioleks mingi eriline probleem. Ilmselt kuuluvad teie organismist eemal-datud osad teile ja teil on täielik vabadus need koju viia, kui te sedasoovite. Ja ma olen üsna kindel, et me leiaksime külmikus selleksruumi” (Scott 1997).

7Vt nt Wikipedia (http://en.wikipedia.org/wiki/Placentophagy).8Veebimaterjalides on mainitud platsenta söömise trendi Euroopas

juba 1970. aastatel: “Platsenta söömise komme oli moes ka 1970. aastatelnn maaemade [earth mothers] seas, kuid praeguseks on selle populaarsusvähenenud ja vaid vähesed emad tahavad oma platsenta haiglast kojuviia” (Doyle 2005).

598

Marika Mikkor

nii sünnitusjärgse verejooksu vastu kui ka sünnitanu tervise üldi-seks taastumiseks. 1990. aastate lõpust on mul Tallinnast üheltkodussünnitajalt kirjeldus: “Esimese lapsega platsentat koju eiosanudki küsida. Teine sündis kodus ning platsenta jäi ka koju.Lõikasin noaga tükkideks ja tükikaupa pakkisin paberisse (meestegi parajad paberitükid). Sõin paaril korral, esimene kord ahmi-sin liiga suure tüki korraga suhu, nii et pidi kurku kinni jääma.Järgmine kord olin targem. See oli aastal 2001, kui teise lapseplatsenta maha matsin, laps oli siis umbes pooleteise aastane.Kolmanda lapse platsenta on veel kapis. Olen sedagi ampsa-nud paaril korral. Seekord kasutasin tükeldamiseks kääre. Vägahästi ja kiiresti sain lõigatud! Ja tükid tegin tunduvalt pisemadja suupärasemad. Söömine mõjus tasakaalustavalt küll! Mahamatmise aeg veel ees” (Mikkor 2005).

Üks kodussünnitaja väitis, et see tava on siiski haruldane.Küsimusele, kui laialt on levinud platsenta kasutamine tänapäevaleesti rahvameditsiinis, vastas ta: “Ma arvan, et suhteliselt vähe-levinud. Et mitte öelda “friikide”9 (Liivamäe perekoolist tulnudnaised) pärusmaa.” Küll aga teadis ta platsenta kasutamise viise:“Teadupärast soovitatakse platsenta tükk panna peale sünnitusthuultele, mis pidavat aitama emakal kokku tõmmata. Hiljem võikskasutada sünnitusjärgse depressiooni puhul. Sel puhul kasutataksepisikesi külmutatud platsentatükke, mis närimata kohe alla neela-takse.” Täpsustava küsimuse järel, et kas vastaja ka ise sõi plat-sentat, lisas ta: “Meil läks selle platsentaga veidi plaanipäratult.Esiteks jäi teine suures sünnitusjärgses tuhinas 3–4 päevaks lihtsaltkilekotti, ilma et keegi oleks märganud seda külmakappi panna.Seejärel ei saanud teda enam söömise (tegelikult küll pigem rahva-meditsiinilisel) eesmärgil hilisemaks tarvitamiseks tükeldada. Li-saks hoidsime seda tervena ka seepärast, et äkki oleks hiljem haig-las keegi selle “ühetükluse” vastu huvi üles näidanud. Seetõttuläkski ta külmikusse tervena, et ta siis suvel lõpuks maha matta.Vahepeal aga tulid elumuutused elukoha vahetamise tõttu ningtuli elada tuttavate pool. Seniks sai platsenta pandud vanavane-mate (minu ema-isa) külmakappi hoiule. Ühel kenal suvepäeval

9Sõna “friik” tähistab siin küsitletu poolt tajutud ühiskonna negatiiv-set hoiakut.

599


aga helistas ema ja ütles, et tal kiire-kiire sügavkülma sulatamahakata, et kas me ei viiks oma platsentat nüüd neilt ära. Ja siissaigi ta suht ettevalmistamata ja ilma suurema “tseremooniata”maha maetud — nii nagu ta seal kilekotis oli, nii tema maamuldaläks, jõe äärde põõsa alla. Ja puud meil ka hetkel polnud (kuigisee puu istutamise mõte oli meil küll)” (Mikkor 2005). Mitmedteisedki küsitletud märkisid, et nii kodussünnitamise liikuminekui ka platsenta söömine on alguse saanud aktiivsünnituse eest-vedaja Ülle Liivamäe perekoolist. Platsenta söömise kasulikkusttutvustas ta juba 1995. aastal oma raamatusUue elu algus: Teejuhtloomuliku sünnituse juurde, soovitamata siiski otsesõnu seda süüa.Meie tollases ühiskonnas märkimisväärne seisukoht oli aga see, etsünnitanul on õigus võtta oma platsenta haiglast kaasa ja matta seemaha (Liivamägi 1995: 83). Ka mujal maailmas levitatakse sel-listes perekoolides alternatiivseid ideid.10 Mitte kõikjal pole haig-lasünnitused tähendanud vanade traditsioonide järsku kadumist.Näiteks mõnel pool Serbias on meditsiiniasutuses sünnitanud nai-sed palunud, et neile antaks kätte nii platsenta kui nabanöör, etsooritada nendega traditsioonilisi toiminguid (Kasuba, Martõnova

10Vt nt Pagan Circle. 2005: “Kui mu esimene naine tahtis kodussünnitada, läbisime päris põhjaliku sünnituskoolituse. Meile tutvustatiigasuguseid veidraid kombeid, nagu kõik-alasti-sünnitused, kus kõikruumis viibijad on alasti, et laps end halvasti ei tunneks, kui ta ilmariieteta välja tuleb! Nad olid ka väga suured, kui nad ikka veel rin-napiima said — kuni laps juba ise sellest vabaneda tahtis. Nad olidseisukohal, et teiste teismeliste surve motiveerib last sellest loobuma,kui ta seda umbes 14-aastaselt endiselt teeb. Ühtlasi mainisid nad plat-senta söömist. Ilmselt on see ainus liha, mida saab süüa nii,et doonorei pea surema. Ma ei mäleta enam, kas nad mainisid ka spirituaalsettähendust, mida mõned inimesed sellele omistavad. Õppetundide ajalproovisid nad paaril korral külmunud platsentasid üles sulatada, et meilenäidata, kuid unustasid need ära ja küpsetasid neid lõpuks mikrolaineah-jus. (Kas ma peaksin mainima, et need lõhnavad nagu kanaliha?) Pärastneid tunde olen ma olnud kindel, et suudaksin isegi lapse ilmale tuua,mil iganes selleks vajadus peaks tekkima. Nad näitasid meile videos niipaljusid sünnitusi, et mul ei lähegi enam selle peale süda pahaks! Metõime oma esimese poja ilmale kodus ämmaemandate abiga ja matsimeplatsenta ploomipuu alla, et sellest lahti saada.”

600

Marika Mikkor

1997: 76). Mida nimelt, seda ei ruttagi inimesed enamasti tead-lastele seletama.

Platsentat on söödud tänapäeva Eestis ka küpsetatult ja prae-tult. Tartus olen kuulnud, et keegi tegi oma platsentast makaroni-rooga, mis polevat aga sugugi hea maitsenud. Platsenta kulinaar-sel töötlemisel tekib küsimus, kas ja kui palju selle raviomadu-sed säilivad. Veebilehel Midwifery Today Forums (2005) on selteemal arutletud: “Toores platsenta sisaldab kindlasti küllaldaseltoksütotsiini, et saada verejooks kontrolli alla, ja on emale pärastsünnitust toitev eine. Seetõttu sööb enamik imetajaid oma plat-sentat. Osa hormoone hävib selle kuumtöötlemisel, kuid see onsiiski toitaineterikas söök, ja praetud platsenta maitseb lausa suu-repäraselt (vähese küüslaugu ja sibulaga oliiviõlis küpsetatult).”

Teiste inimeste platsenta rituaalsest ühisest söömisest puudu-vad mul Eesti kohta konkreetsed näited.

Platsentat kasutavad sünnitaja puhul rahvameditsiinilise abi-vahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad omalapse ilmale haiglas. Platsenta söömist soovitavad ka alternatiiv-meditsiiniga kursis olevad günekoloogid ja ämmaemandad. Tar-tus käisid 2001. aastal kodussünnituse ja aktiivsünnituse aktivistidplatsenta söömise kasulikkust selgitamas Tartu naistekliiniku pea-arstile Aivar Ehrenbergile, et seda võimaldataks tulevikus ka nais-tekliinikus sünnitavatele naistele. Ametliku meditsiinisüsteemiesindaja olevat sellesse iidsesse ravitraditsiooni alavääristavaltsuhtunud ning väitnud, et platsentas on kasulike ainete kontsent-ratsioon nii väike, et selle kasulikkuseks peaks sööma ära paarkilo.

Wikipedia entsüklopeedias (2005) on kirjutatud: “Need, kesõigustavad inimeste puhul platsenta söömist, usuvad, et see hoiabära sünnitusjärgse depressiooni ja muud rasedusega seotud komp-likatsioonid.”

Patricia Doyle tõstab samuti esile platsenta antidepressiivsettoimet: “Läänemaailmas valitseb seisukoht, olgugi tõestamata, etplatsenta söömine vähendab sünnitusjärgset depressiooni. Sedaseetõttu, et platsenta on mineraalainete- ja vitamiiniderikas, eritiB6-vitamiini poolest, mis aitab võidelda depressiooni vastu.”

8 601


Samas mainib ta ametliku meditsiini eitavat hoiakut, kuidnähtuse uurimist ei pea ta vajalikuks mitte sünnitusjärgse taas-tumise tõhustamiseks, vaid hoopis muude riskidega seoses: “Kassee komme võib olla puuduv lüli, mis viis mõne nvCJD-surmajuh-tumini11 94-st? Kas seda teguviisi võib pidada inimese söömiseksteise inimese poolt? See tava on nii eemaletõukav, et ametlik tea-dus on otsustanud seda ignoreerida. Kui me aga kavatseme uuridanvCJD päritolu inimestel, peab teadus tabud kõrvale heitma jaalustama epidemioloogilist uuringut, jälgimaks nende tervist, keson või on varem olnud seotud selle praktikaga alates 1980. aasta-test” (Doyle 2005).

Tänapäeva Euroopas esineb mitmesuguseid platsenta kasutus-viise. On teada juhtumeid, kus sünnitaja sööb seda tükikese va-hetult pärast sünnitust toorelt või koos ämmaemanda ja mõnelähedasega kulinaarselt töödeldult. Marginaalsetes seltskonda-des süüakse platsentat rituaalsel söömaajal seltskondliku üri-tuse raames koos sõpradega.12 Teemakohane informatsioon janõuanded levivad maailmas nii interneti kui televisiooni vahen-dusel. 2001. aastal kirjutas mulle Londonis diplomaatilises tee-nistuses viibinud eestlane, et “hiljuti” õpetati Londonis televi-soonis ühes kokasaates platsentast pasteedi valmistamist: “Siinüks telekokk (telekokandus on hiigelmood —lifestyle) tegi hil-jaaegu oma naise platsentast pasteeti ja katsikulised sõid sellegatehtud suupisteid ning kiitsid. Töölisklass vaatas põlgusega —millised snoobid!13 Ma ausalt öelda ei tahaks. Kuid mul on ükssõbrants, kes hakkab varsti kodus sünnitama, on selline loomulikusünnituse fänn ja hurjutab mind keisrilõike pärast. Pidingi tallejust täna kirjutama, panen igatahes platsentasoovitused sisse. Tamees töötab Eesti esinduses NATO juures, võiks mehele võileibu

11Creutzfeldt-Jakobi haigus; “nv” tähistab sõnunew variant— uusvariant.

12Platsenta valmistamise retsepte leiab näiteks aadressidelt www.mo-thers35plus.co.uk/placrec.htm, www.gentlebirth.org/archives/etplcnt2.html ja www.midwiferytoday.com/forums/topic.asp?TOPICID=2976.

13Kui mitmesugused vanad tavad on sageli kauem säilinud maarahvaseas ja vaesemates kihtides, siis moodsa trendina on nad taas kasutuseletulnud alternatiivseid eluviise harrastavate haritumateja materiaalseltenam kindlustatud elanikkonnakihtide seas.

602

Marika Mikkor

töö juurde kaasa teha. [---] I. vaevab praegu pead, mida platsentagateha. Kirjutasin talle sinu sünnitavade raamatust ümber selle lõigu,mis tüdruklapse esimest pesuvett ja platsentat puudutas” (Mikkor2001).

Briti televisioonis näidatud platsenta söömist propageerivat te-lesaadet arutati mitmesugustes ringkondades pikka aega ja seeleidis ka meedias elavat vastukaja. “Kriitika, mis sai osaks SBtelevisioonisaatele, milles näidati inimplatsenta valmistamist jasöömist, ei saanud jääda avalikkuse tähelepanuta.BroadcastingStandards Commissionteatas, et saade “rikkus teadupärast tabu”episoodiga, mis oli ekraanil 1998. a veebruaris ja milles näidati,kuidas ema valmistas ja sõi platsentavõiet, et tähistada oma tütresündi. Muide, nendele, kes soovivad teada, kuidas “seadusevas-tane” platsenta valmistati: see praeti salottsibulate ja küüslauguga,flambeeriti, peenestati ja serveeritifocaccia-leival. Tegelikult olisee vist küllaltki maitsev, sest lapse isa olla söönud 17 portsjonit,kuigi teised saatekülalised olid ilmselt vähem innukad” (Doyle2005).14

2001. aastal andsin oma kirjasõbrale aga loomingulist nõu,mida teha platsentaga: “Kui ta pole küps seda “värskelt” sööma,on olemas veel paremgi kasutusviis. Kuivatada ja peenestada jakasutada igasugu haiguste vastu. Kuidas aga kuivatada, seda eitea. Kuigi kaua peaks ta kasulikud omadused kuivatatuna säilima.Mu meelest on mõttetu jätta seda meedikute meelevalda või liht-salt maha matta. Ma usun selle kasulikku toimesse, seda õpetasmulle mu merisiga, siis kuulsin teistest loomadest, sõbrannalt ja

14Vt uudist Briti TV-saatest (AFP): “Briti televisiooni järelevalve-rühm mõistis neljapäeval hukka kokasaate, milles näidati,kuidas vastneema ja kokk küpsetasid ning sõid ära inimese platsenta. Channel 4saate “TV-lõunad” juht Hugh Fearnley Whittingstall koostasretseptikoos ema Rosie Cleariga peoks, millega tähistati tema tütreIndi-MoKrebbsi sündi. [---] Üheksa vaatajat kritiseeris saadet maitsetuse pärastja neljapäeval toetas nende kaebustBroadcasting Standards Commis-sion, öeldes, et saade rikkus tabu ja pidi paljudele ebameeldiv olema.Inimplatsenta söömine ei ole siiski ebaseaduslik ja komisjon märkis, etsaate produtsendid püüdsid teemat käsitleda delikaatseltja ausalt.” Jakommentaar sellele samal veebilehel: “Mu jumal, see on HAIGE!!! Jasee ei olegi ebaseaduslik!!” (Afterbirth. 2005).

603


lugesin inimeste kohta.” Kuivatatud ja peenestatud platsenta tarvi-tamisest olin lugenud varasematest kombestiku ja rahvameditsiinikäsitlustest (vt nt Hovorka, Kronfeld 1909: 590; Pelkonen 1931:228; Fais-Leutskaja 1997: 271–272).

Aastal 2005 lugesin internetist soovitust platsenta kuivatamiseja kapseldamise kohta: “Oma platsentaga tegin ma nii, ja seeõnnestus hästi. Võta toores platsenta, lõika ära nabanöör ja memb-raanid. Kasuta teravat nuga, see on vintske! Lõika platsentakaheks-kolmeks tükiks ja pane need segistisse. Peenesta platsenta.See näeb välja nagu hakkliha. See ei ole vedel. Määri platsentapu-der toidukuivati kuivatusplaadile ja kuivata seda päev otsa. Minapanen kuivati rõdule, sest see kipub veidi “aromaatseks” muutuma.Võta kuivatatud platsenta ja pane see tagasi köögikombaini (mis onvahepeal pestud ja kuivatatud). Peenesta see. Lõpptulemus mee-nutab lahustuva kohvi graanuleid. Nüüd võid selle “kaanetada”või täita sellega tühjad kapslid. Keskmiselt tuleb ühest platsentast60–100 kapslit. (Minu omast sai 100.) Nüüd võid vajadusel võttakapsleid ja sel kombel oma platsenta “söömine” ei tundu üldseginii hull” (Medicinal. . . 2005).15

2001. aastal toimis aga too erisuguseid soovitusi saanud nainevähem radikaalselt: “Sõbranna kodussünnitaja sünnitas eile õhtulkolmanda tütre (neljanda lapse). Pidi platsenta ikkagi aeda mahamatma, kaalus küll pasteedi võimalusi, kuid millegipärast siiskiloobus.”

15Vt ka Placenta Recipes. 2005: “Lõika ära nabanöör ja membraa-nid. Auruta platsentat, lisades aurutusveele sidrunheina, pipart ja ing-verit. Platsenta on “valmis”, kui seda kahvliga torgates enam verd eitule. Lõika platsenta õhukesteks viiludeks (nagu kuivatatud veiseliha)ja küpseta madalal kuumusel (200–250◦F) ahjus, kuni see on kuiv jamure (mitu tundi). Hõõru platsenta pulbriks, kasutades köögikombaini,miksrit või uhmrit või pannes selle kotti ja jahvatades kivide vahel. Pangepulber tühjadesse kapslitesse (saadaval apteekides ja mahetoidukauplus-tes) või lisage lihtsalt oma pudrule, joogile vm. Soovitatav kogus variee-rub; mõnede arvates on selleks kuni neli kapslit päevas, teiste meelestainult üks. Parim nõu aga oleks vahest võtta nii palju kui heaks ene-setundeks vajalik.” Platsenta kuivatamise kohta vt ka Weiss 2005 jaMidwifery. . . 2005.

604

Marika Mikkor

Robin Elise Weiss, kes on tutvustanud platsentaga seotud mit-mesuguseid kombeid, lõpetab ülevaate mõttega: “Ükskõik midate otsustate oma platsentaga teha, ärge unustage kalliks pidamastelu, mida see on aidanud toita ja ilmale tuua. Lõppude lõpuks onsee elu puu” (Weiss 2005).

∗

Platsentaga seotud kombeid olen ma uurinud ja sellekohast ma-terjali kogunud paarikümne aasta jooksul, seejuures võib eristadajärgmisi etappe:

1. 1980. aastatel küsitlesin Kaukaasias, Ingerimaal, Mordvas jaEestis naisi teemal — mida tehti platsentaga. (Seejuures räägitiMordvas veel hiljaaegu küpsetatud platsentapirukatest.)

2. Sünnikombestikuteemaliste etnograafia- ja folkloristikaalastetekstidega tutvumine.

3. Osalusvaatlus: jälgisin oma merisigu, platsenta söömiselejuhtis taas tähelepanu mu merisiga 1996. aastal.

4. Vabad vestlused kodussünnitajatega Eestis ja Soomes platsentasöömise teemal (1999–2005).

5. Erakirjavahetus tuttavate eestlastega Ameerika Ühendriikidesja Suurbritannias (2001).

6. Materjalide otsimine internetist (2005).7. Kodussünnitajate spetsiaalne küsitlemine sel teemal.

Platsenta söömisega seotud tavade uurimine laiendas mu sil-maringi mitmes mõttes, aidates mõista kabinetiteaduse ja osalus-vaatluse eripära, näidates tabude rolli elus ja teaduses, samas sea-des taas kahtluse alla ka nn teaduslikud tekstid, tõestades, et kom-bestikukirjeldused, spetsiaalselt kogutav rahvapärimus ja tegelikelu on kohati nagu paralleelmaailmad. Selgus, et komme, midaMordvas mäletati 1980. aastail vanast ajast ja mis läänemaailmaslevis moodsa trendina 1970. aastatest, elustus Eestis 1990. aasta-tel.

1980.–1990. aastatel kasutasin ma sünnikombestiku uurimiselajaloolis-geograafilist meetodit, töötades läbi rohkesti kirjandusteri maade ja rahvaste kohta ning kogudes ka ise materjali. Etkombestikukirjeldused on üpris juhuslikud ja uurijatele jääb sa-geli paljugi varjatuks, siis aitas just rikkalik võrdlusmaterjal panna

605


fragmentidest kokku terviklikuma pildi. Tähelepanuväärne onsee, milliseid teid pidi jõuavad etnoloogini andmed. Eestis räägitimulle platsenta söömisest vaid seepeale, kui kuuldi, et minu silmispole see mingi imeasi ja et mul on andmeid mujaltki Euroopast.Kui Eestis pidas aastal 2000 nn doktor Hipi platsenta söömistloomuvastaseks, siis üks minu kirjasõber, end “vana hipina”määratlev meediaprofessor Bostonist väitis mulle hiljuti, et plat-senta söömine on talle juba 1980. aastatel hästi teada komme. . .

Kirjandus

A f t e r b i r t h . 8. märts 2004. Experiment Number 626. http://blog.clearbluedolphin.com/BlogArchive/000415.html. 19.03.2005

A r u t j u n j a n 1974 =Arut�n�n, G. G. Ginekologi� i aku-xerstvo v Armenii v drevnie i srednie vekah. Erevan

B e l j a j e v a 1982 =Bel�eva, N. F. Rodilьnye obr�dy mord-vy-mokxi At�rьevskogo raiona Mordovskoi ASSR.(Konec XIX – naqalo XX v.) — Зtnokulьturnye processyv Mordovii. (Trudy, vyp. 71.) Saransk: Nauqno-issle-dovatelьskii institut �zyka, literatury, istorii iзkonomiki pri Sovete Ministrov Mordovskoi ASSR,s. 51–62

D o k t o r H i p i 2000. Doktor Hipi nõuandla. Sügeleb. —Eesti Eks-press, 11. mai

D o y l e , Patricia. Modern day “cannibalism”: A possible linktonvCJD? www.rense.com/general9/urp.htm. 19.03.2005

E R A = Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu Eesti Kirjandusmuu-seumis

F a i s - L e u t s k a j a 1997 =Fais-Leutska�, O. D. NarodyItalii.— Roжdenie rebenka v obyqa�h i obr�dah: Stra-ny zarubeжnoi Evropy. Moskva, s. 250–301

F e d j a n o v i t s 1979 =Fed�noviq, T. P. Mordovskie na-rodnye obr�dy, sv�zannye s roжdeniem rebenka. —Sovetska� зtnografi�, 2, s. 79–89

F i l i m o n o v a 1997 =Filimonova, T. D. Luжiqane. —Roжdenie rebenka v obyqa�h i obr�dah: Strany zarubeж-noi Evropy. Moskva, s. 49–58

G a n t s k a j a 1997 =Gancka�, O. A. Pol�ki. — Roжdenierebenka v obyqa�h i obr�dah: Strany zarubeжnoi Evropy.Moskva, s. 7–22

606

Marika Mikkor

G r a n q v i s t , H. 1947.Birth and Childhood among the Arabs: Studiesin a Muhammadan Village in Palestine. Helsingfors

G r a t s i a n s k a j a 1997 =Gracianska�, N. N. Qehi i slova-ki. — Roжdenie rebenka v obyqa�h i obr�dah: Stranyzarubeжnoi Evropy. Moskva, s. 23–48

G r ü n t h a l , J. 1924. Eesti rahvameditsiin, eriti sünnituse ning nais-tehaiguste puhul ja laste arstimisel, vanavara valgustusel. — EestiKirjandus, XVIII, lk 299–308, 334–337, 386–395, 443–453, 475–491

H o v o r k a , O. von, A. K r o n f e l d 1909.Vergleichende Volksme-dizin, B. II. Stuttgart

K a r e l õ. . . 1983 =Karely Karelьskoi ASSR. Petrozavodsk.K a s u b a, M a r t õ n o v a 1997 =Kaxuba, M. S., Martyno-

va, M. �. �goslavskie narody. — Roжdenie rebenka vobyqa�h i obr�dah: Strany zarubeжnoi Evropy. Moskva,s. 59–97

K o z a n o v s k i 1997 =Koжanovskii, A. N. Narody Ispa-nii. — Roжdenie rebenka v obyqa�h i obr�dah: Stranyzarubeжnoi Evropy. Moskva, s. 302–326

L i i v a m ä g i , Ülle 1995.Uue elu algus: Teejuht loomuliku sünnitusejuurde. Tallinn

L o o r i t s , Oskar 1932. Die Geburt in der livischen Volksüberlie-ferung. — Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft,XXVI. Tartu, S. 131–169

M a n n i n e n , I. 1924. Sündimine ja lapsepõlv eesti rahva traditsioo-nis.—Eesti Arst, lk 75–78, 95–104, 143–153

M a r k o v a 1997 =Markova, L. V. Bolgary. — Roжdenierebenka v obyqa�h i obr�dah: Strany zarubeжnoi Evropy.Moskva, s. 98–125

M e d i c i n a l Uses of the Placenta. Midwife Archives. www.gentle-birth.org/archives/eatplcnt.html. 19.03.2005

M i d w i f e r y Today Forums. Any information on eating the placenta?www.midwiferytoday.com/forums/topic.asp?TOPICID=2976.19.03.2005

M i k k o r , Marika 1998a. Sünnitusabist Musta mere ranniku eestikülades. —Akadeemia, nr 5, lk 939–978

M i k k o r , Marika 1998b. Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Po-vodimovo külas. (On the Birth Customs of the Erza of SabayevoandPovodimovo. Summary). —Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat,XLII. Tartu, lk 53–78

M i k k o r , Marika 2000a. Sünnikombestikust linnas ja maal. —Aka-deemia, nr 4, lk 806–847; nr 5, lk 1017–1044

607


M i k k o r , Marika 2000b. About the study of birth customs in townsand in the country. —On Rural and Urban Areas. (Pro Ethnologia,9.) Lk 21–48. www.erm.ee/?node=170

M i k k o r , Marika 2000c. On the Erza-Mordvinian birth customsin Sa-bajevo and Povodimovo villages. —Folklore: Elektronic Journal ofFolklore: Printed version, Vol. 13, lk 111–128; Folklore: ElektronicJournal of Folklore, http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol13

M i k k o r , Marika 2000d. Minu merisigade elust. —Mäetagused, nr 15,lk 152–158

M i k k o r , Marika 2001. Elektrooniline kirjavahetusM i k k o r , Marika 2005. Intervjuud eesti kodussünnitajatega. [Käsikiri

M. Mikkori valduses]M i l l e r , Janneli. Traditional Chinese medicine placenta preparation.

Virtual Birth Center placenta suggestions. www.geocities.com/vir-tualbirth/placenta.html. 19.03.2005

P a g a n C i r c l e . Delicia. Placenta eating; Tobias. Re: Placenta eating.http://foolmoon.com/showflat.php?Cat=0&Number=158287. 19.03.2005

P e l k o n e n , E. 1931.Über volkstümliche Geburtshilfe in Finnland.(Acta Societatis Medicorum Fennicae Duodecim. Ser. B, Tom.XVI.)Helsinki

P l a c e n t a . Mothers 35 Plus. The website for “older mothers”.www.mothers35plus.co.uk/placenta.htm. 19.03.2005

P l a c e n t a R e c i p e s . Mothers 35 Plus. The website for “oldermothers”. www.mothers35plus.co.uk/placrec.htm. 19.03.2005

P l a c e n t o p h a g y . Human placentophagy. Wikipedia. http://en.wi-kipedia.org/wiki/Placentophagy. 19.03.2005

S c o t t , Alison 1997. Something chewy in the stew: I’m told it tas-tes like chicken. —Plokta: The Journal of Superfluous Technology,Vol. 2; Plokta Online, No. 1. www.plokta.com/plokta/issue5/placen-ta.htm. 19.03.2005

Z e l e n i n , D. 1927. Russische (ostslavische) Volkskunde. Berlin—Leipzig

T r a d i t i o n a l Chinese medicine contains human placenta. Phar-maceutical News. www.news-medical.net/?id=1333. 19.03.2005

U n i v e r s i t y of Saskatchewan Western College of Veterinary Me-dicine. www.usask.ca/wcvm/ae/archives/jan01-15.00. 16.08.2005

W e i s s , Robin Elise. The amazing placenta. http://pregnancy.about.com/cs/placentas/l/blamazplacenta.htm. 19.03.2005

608

Marika Mikkor

MARIKA MIKKOR (sünd. 1963) on lõpetanud Tartu ülikooli aja-looteaduskonna 1988, kaitses magistritööd kirjandusteaduse erialalTallinna Pedagoogikaülikoolis 2003 (“Muutuvast matusekombestikustKaukaasia eestlastel, ersamordvalastel ja isuritel”). Praegu Eesti Põllu-majandusmuuseumi vanemteadur.Akadeemiason ta avaldanud artik-lid “Kaukaasia eestlaste surmakujutelmadest” (1994, nr 6,lk 1234–1267; nr 7, lk 1481–1496), “Soikkola isurite matusetavad” (1995, nr 9,lk 1889–1927), “Sünnitusabist Musta mere ranniku eesti külades” (1998,nr 5, lk 939–978), “Soikkola isurite ja Kurgola soomlaste sünni-kombestikust” (1999, nr 5, lk 975–996), “Sünnikombestikust linnasja maal” (2000, nr 4, lk 806–847; nr 5, lk 1017–1044), “Kaukaasiaeestlaste usuelust ja ristimistavadest” (2001, nr 7, lk 1476–1492; nr 8,lk 1769–1779; nr 9, lk 1996–2014) ja “Muutuvast matusekombestikustEestis” (2004, nr 11, lk 2525–2559; nr 12, lk 2750–2784).

609

ALICE KASK (2005)

ANTUSE ELEMENTKOGEMUSES

Clarence Irving LewisTolkinud Anto Unt

Meie lähtekohaks on, et filosoofia ülesanne on analüüsida jatõlgendada meie tavakogemust ning anda mõtlemise abil selgekuju printsiipidele, mis on implitsiitsed, sest nad on toodud koge-musse vaimu enda poolt. Filosoofia on aprioorse uurimine. Temataotluseks on teha kindlaks need kategoriaalsed kriteeriumid, midavaim rakendab antule, ja neid kriteeriume täpselt piiritledes defi-neerida hea, õige, kehtiv ja reaalne.

Selline lähenemine filosoofiaprobleemidele viib paraku kohetuntud küsimusteni teadmise loomusest, mille lahendamine näikseolevat eeltingimus. Vahetegemine selle vahel, mis on aprioorneja mis pole, on siin eelduseks; nagu ka vahetegemine vaimu võivaimu poolt kogemusele lisatu ja mingi muu elemendi vahel, miseeldatavalt on vaimu tegevusest sõltumatu ja vastutav kogemuseteiste osade või aspektide eest. Kas meil on õigust sääraseks va-hetegemiseks? Milliselt aluselt lähtudes saab seda teha? Kui-das moodustub neis mõistetes väljendatuna teadmine ja kogemus?[---]

Peamised teesid on järgmised.

1. Teadmises võib eristada kaht elementi: mõistet, mis on mõtte-tegevuse saadus, ja meeleliselt antut, mis on sellest sõltumatu.

The given element in experience. II ptk raamatustMind and theWorld-Order , New York: C. Scribner’s Sons, 1929. Tõlgitud inter-netiväljaandest aadressil www.ditext.com/lewis/mwo2.html. Väljaon jäetud lühikesed laused või lauseosad, kus autor viitab raamatuteistele osadele.

611

Antuse element kogemuses

2. Mõiste loob aprioorsuse; kõik aprioorsed tõed on definitiivsed,s.t mõisteid seletavad.

3. Puhas mõiste ja antu sisu on teineteisest sõltumatud; kumbkiei piira teist.

4. Empiiriline tõde ehk objektiivse teadmine tekib antu mõisteliseltõlgendamisel.

5. Mõistega tähistatud empiiriline objekt pole sellisena kunagihetkeliselt antu, vaid üksnes ajalise kestusega tegeliku javõimaliku kogemuse muster.

6. Seega mis tahes mõiste omistamine hetkeliselt antule (mis oniseloomulik aistingulisele teadmisele) on olemuselt predika-tiivne ja vaid osalt verifitseeritud. Vahetu tähelepanu [directawareness] üksinda ei võimalda mingit teadmist.

7. Tegelik kogemus ei saa kunagi ammendada seda mustrit,mis on tõlgendusena projekteeritud antusse, mis moodustabreaalse objekti. Seega on kogu empiiriline teadmine üksnestõenäosuslik [probable].

8. Mõiste ja antu vastastikune sõltuvus ning empiirilise tõe pel-galt tõenäosuslik iseloom on täiesti ühitatavad tunnetuse keh-tivusega. “Kategooriate deduktsiooni” probleemi saab lahataka ilma, et peaks appi võtma mingeid metafüüsilisi eeldusi,mis määraksid ette ära, millisele kategoriaalsele korrale allubvaimust sõltumatu.

9. Otsesemalt väljendudes on mis tahes mõeldav kogemus see-sugune, et seda saab viia mõistete alla, ja ka veel seesugune,et predikatiivsed otsustused, mis tegelikult on tõenäosuslikud,tema puhul kehtivad.

[---]∗

Meie tunnetuskogemuses on kaks elementi: vahetud andmed, nagumeelte omad, mida antakse või esitatakse vaimule, ja vorm, konst-ruktsioon või tõlgendus, mis esindab mõtteaktiivsust. Selle asja-olu tunnustamine on üks vanemaid ja universaalsemaid filosoo-filisi tähelepanekuid. Ent viis, kuidas neid kaht elementi ja nendeomavahelist suhet nähakse, varieerub maksimaalsel võimalikulviisil, ja lahkuminek selles küsimuses märgib põhimõttelisi lahk-

612

Clarence Irving Lewis

nevusi teadmisteooriates. Selle tulemusena võib arvata, et kakõige üldisem katse neid kaht elementi kuidagi tähistada (näitekseespool kasutatud mõistete abil) tekitab vastuväiteid. Sellegipoo-lest on sellel eristusel ühtedes või teistes mõistetes sõnastatunaoma koht peaaegu igasuguses filosoofias. Selle täielik eitaminetähendaks kogemuse fundamentaalse eripära mahasalgamist. Kuivaimule poleks antud mingeid andmeid, peaks teadmine olemasisutu ja suvaline; poleks midagi, mille kohta see peaks tõeneolema. Ja kui poleks tõlgendust või vaimu enda poolt pealepandud konstruktsiooni, osutuks mõtlemine ülearuseks, ei oleksvõimalik seletada eksimise võimalikkust ning vahetegemine tõeseja väära vahel ähvardaks kaotada igasuguse tähenduse. Kui tead-mise tähenduslikkus peituks üksipäini tõlgendamata meelteand-metes, siis kinnitaks seda tähenduslikkust selliste andmete pelkolemasolu vaimus ja iga tunnetuslik kogemus peaks olema tõene.

Tõsi, on teooriaid, mis rõhutavad üht kahest elemendist se-davõrd, et teine peaaegu kaob. Selliseid teooriaid on mõlematlaadi — nii neid, mis rõhutavad antut, kui ka neid, mis rõhutavadaktiivset vaimu. Vahenditust rõhutavad üldiselt müstikud, Berg-son ja Ameerika uusrealistid, kui mainida vaid neid näiteid, mislugejale kohe pähe tulevad. Teisalt võib idealistide puhul (väljaarvatud empiirilised idealistid nagu Berkeley) paista, nagu ei looksmõtte aktiivsus mitte ainult teadmise vormi, vaid ka sisu. Mõlematlaadi teooriate lähem uurimine näitab tavaliselt siiski seda, etkõnealust eristust tunnustatakse; see on vaid teistele küsimustelepühendumisega ähmastatud.

Esimest tüüpi teooriates, mis samastavad teadmise mingipuhta vahendituse seisundiga, on tunnetusliku kogemuse kirjel-dus või analüüs allutatud katsele kehtestada mingit tüüpi koge-muse üleolek teistsuguse kogemuse suhtes. Näiteks müstik hindabeelkõige seda kogemust, mida ta tõlgendab transtsendentaalse ob-jekti (mille poole ta püüdleb) vahetu kohaloluna oma vaimus.Ent ta on igati valmis tunnistama mõistelise tõlgenduse olemas-olu ja määravat rolli harilikus, mittemüstilises kogemuses. Tavaid tunnistab sellise kogemuse objekti kõlbmatuks kui illusioonivõi pelga näilikkuse. Tema meelest pole igapäevane maailm üli-maks reaalsuseks; või vähemalt ei avaldu igapäevases kogemu-ses selle tõeline loomus. Tõelise arusaamise hetked on sellised,

613


kus järeldusliku mõtlemise loodud eristused ja suhted rebitakseeemale ja säravas valguses astub esile reaalsus sellisena, nagu taon. Ent kõik inimesed piiravad sõna “teadmine”reaalsehaarami-sega. Seega müstiku metafüüsiline kontseptsioon, mis paneb tedakasutama sõna “reaalne” teistest inimestest erinevalt, paneb tedaühtlasi piirama sõna “teadmine” selle eripärase kogemusega, misseda “reaalsust” haarab. Seda, et harilikus kogemuses, midateisedinimesed tunnetuslikuks peavad, osaleb interpretatsiooni element,tunnistab ta meeleldi ja isegi kinnitab selle olemasolu. Samuti tun-nistab ta, et kontseptuaalne element esindab midagi sellist, milleon sisse toonud vaimu enda konstruktsioon või hoiak.1

Samamoodi pärineb ka Bergsoni ajend samastada tõeseimteadmine “intuitsiooniga” metafüüsikast ja mitte meie tavako-gemuse ümbermõtestamisest. Talle on ülimaks reaalsuseks eluvõi sisemiselt haaratud “reaalne kestmine”. Igale vaimule en-dale on see midagi vahetut, mida selle üldisemates avaldusteson võimalik mõista vaid empaatia ehkEinfühlung’i abil. Tea-duse ja tavamõistuse maailma peab Bergson konstruktsiooniks võitõlgenduseks, millesse vaim vahetud andmed surub. Ka ütleb taotse välja, et selle konstruktsiooni üle valitsevad tegevus ja ühis-kondlik koostöö. Ent sellisest tõlgendusest tulenevat ilmaruumi eipea ta ülimaks reaalsuseks; seega ei ole tunnetuslik kogemus, missisaldab seda tõlgendavat elementi, teoreetiliselt adekvaatne tead-mine. Lühidalt, nii Bergsoni kui ka müstikute puhul ei tähendateadmise samastamine intuitiivse kogemisega mitte olulist eri-nevust tavakogemuse analüüsimisel, vaid erinevust selles, mida

1Sageli tõlgendab müstik, kes on oma terminoloogia pärinud Aristo-teleselt, vaimu hoiakut igapäevases kogemuses pigem passiivsuse kuiaktiivsusena, reserveerides viimase mõiste oma eripärasele kaasakisku-vale kontsentratsioonile. Tema arvates on harilikku mõtlemist iseloo-mustav tõlgendamine orjastava “kire” teenistuses. Ta saabtäiesti aru,et harilikele igapäevastele huvidele on selline konstruktsioon oluline.Ka siin allub tema tavapärasega võrreldes ümberpööratud mõistekasutusmetafüüsilistele ja eetilistele püüdlustele, mis on tavakogemuse analüüsisuhtes irrelevantsed. Ta reserveerib tunnustava mõiste “aktiivne” eeti-lisele hoiakule, mida ta propageerib. Nii hakkame filosoofias asjaoludetäpse kajastamise asemel võitlema selle nimel, et saada auväärsedmõisted enda ainuvaldusesse.

614


nende meelest tähistab väljend “tõeline teadmine”; see erinevuson tingitud metafüüsilisest teooriast, mis ei tunnista ülimaks reaal-suseks teaduse ja tavamõistuse kajastatavat.

Kõigist neist tänapäevastest teooriatest, kus tunnetamist kuju-tatakse ainuüksi vastuvõtlikkusena, näib uus realism olevat ainus,kus antu eelistamine ei peegelda metafüüsilisi eelistusi. Siin esi-tatakse mõtteaktiivsust (või tähelepanu) pelgalt selektiivsena; seevõib määrata, mida tajutakse ja mida mitte, ent see ei täienda egamuuda antud andmeid. Vaimu, niivõrd kui see on selle objektikogemine just praegu, ja objekti, niivõrd kui see vaim teda justpraegu kogeb, esitatakse kokkulangevatena.2

Iga sellise teooria komistuskiviks peaks saama suutmatus ra-huldavalt seletada eksimise võimalikkust. Sest kui tunnetamine onpuhas vastuvõtlikkus, millega vaim kogemises kokku langeb, siispeab tal igal üksikjuhul olema ühesugune objektiivsus. Vähemaltei pakuta siin mingit alust vahetegemiseks tõepärasel ja illusoorseltajul. Nii tekib meil raskusi küsimusega, kas peegelpilt paiknebtõepoolest ruumis seal, kuhu ta osutab; praegu nähtava tähega, misvõis lakata kiirgamast sellest punktist tuhat aastat tagasi, ja arvu-kalt teisi seesuguseid probleeme. Uus realist võib lõpuni minna,nagu seda tegi hr Holt,∗ ja asuda seisukohale, et vasturääkivused jakooskõla puudumine võivad olla objektiivselt reaalsed.3 Ent selli-sel juhul kaotab ta enamiku silmis meist oma usutavuse. Ta võib kahr Montague’i∗∗ eeskujul mängu tuua teooria paljudest põhjustest,mis võivad tekitada sama ajuseisundi, ja seletada eksimust seeläbitekkiva mitmetähenduslikkusega. Aga peaks olema ilmne, et li-saks küsimustele, mis puudutavad ajuseisundi samastamist tajuga,

2Paistab, et enamik neist või isegi kõik, kes tegid kaastööd kogumi-kuleThe New Realism, on praeguseks oma seal avaldatud seisukohtadestloobunud või neid olulisel määral muutnud, nii et siin räägitu võib ollaväitlus arusaamaga, mida praegu enam keegi ei jaga. Ent see teooria onhuvitav ka omaette võetuna.

∗Edwin B. Holt (1873–1946), USA psühholoog ja filosoof, üks viida-tud kogumikuThe New Realism(1912) autoreid koos Walter T. Marvini,Ralph B. Perry, Edward G. Spauldingi, William P. Montague’ija WalterB. Pitkiniga.Toim.

3The Concept of Consciousness, 1914.∗∗USA filosoof (1873–1953).Toim.

615


või küsimustele, kui kohane on võtta niimoodi representatsioonielement muidu puhtalt “presentatsionistlikku” teadmisteooriasse,on sellise seletuse korral raske eitada teatud tõlgenduse elementitunnetuses. Niikaua kui teadmise sisu esitatuga lihtsalt kokku lan-geb, peab teadmine ikkagi olema alati tõepärane, kuivõrd ajusei-sund (või aisting) sisaldab vaid nii palju põhjuste paljusust, kui onteda esile kutsuda võivaid põhjusi. Ajuseisund saab olla identneüksnes sellega, mis on identne oma põhjuste paljususe korral —kui me just ei soovi loobuda printsiibist, et konkreetse asjaga ident-sed asjad on identsed ka omavahel. Kui ollakse seisukohal, et üksja seesama ajuseisund või perspektiivse teadvuse modifikatsioontähendab midagi sellist, mis erineb tema tõepärasest tähendusest,siis on vea ainsaks mõeldavaks aluseks mingisugune tõlgendus,mis ei mahu selle sisu enda piiresse.

Veelgi enam, ei saa mööda vaadata asjaolust, et tunnetamineon mingil moel ja mingil määralennustuslik. Nagu seda väljendasBerkeley, on üks idee või esitus märgiks teisest, oodatavast. Juhulkui see on tõsi, võib kognitiivne tähenduslikkus andmetelekin-nituda, kuid mitte lihtsalt antud andmetegakokku langeda. Tun-netada tähendab leida, mida tähenduslikku esitatakse selle kohta,mida parajasti ei esitata. Ent kuna Berkeley ei suutnud uuridaomaenda teooriast tulenevaid järeldusi, jäi lahti tee Hume’i skep-titsismile. Suutmatus ära tunda ja arvesse võtta konstruktsioonivõi tõlgenduse elementi vaimus hukutab mis tahes teadmisteooria.

Suutmatus selle olemasolu tunnistada teeb võimatuks eksimiseseletamise. Ja suutmatus leida selle kehtivuse alust viib vältimatultskeptitsismini; kui mitte skeptitsismini, mida tavapäraselt nii-moodi kutsutakse, siis vähemalt sellise skeptitsismini igapäevasetunnetuse suhtes, mis kuulub vahetu kogemise teooriate (nagumüstitsism) juurde.

Vastupidist laadi teooriaid, mis rõhutavad vaimu konstruktiiv-sust ja näivad välistavat mis tahes sõltumatu antu, nagu meelte-andmed, võib samuti seostada metafüüsiliste eelhoiakutega. Ilm-selt on see nii Platoni puhul.4 Tema arvates pole tõelisel tead-

4Ei ole selge, kas Platon on omanoesise-kontseptsiooniga aktivistvõi pigem intuitsionist, ent igatahes pole kõrgeimat laaditeadmises meel-teandmetel kohta.

616


misel meelteandmetega pistmist, sest täiesti reaalsed on üksnestranstsendentsed ideed. Sellise segatud laadi taju korral, millegahaaratakse välist füüsilist maailma, on meelteandmete koht temaseletuses ilmne.

Ka post-kantiaanlik idealism võib paista taotlevat teadmise sa-mastamist sellega, mida tekitab üksipäini mõtte aktiivsus. Entvaevalt kavatseb idealism eitada seda asjaolu, et kui ma näen prae-gusel hetkel valget paberilehte, mitte rohelist puud, siis pole minumõtte võimuses seda muuta. Vaevalt kavatseb ta antust üldse min-gis suhtes eitada. Õigupoolest räägivad selle koolkonna idealistidharva otse küsimusest “Kas mõtte aktiivsus loob selle, mida ha-rilikult nimetatakse meelteandmeteks?”. See küsimus võib neilenäida ebaolulisena, sest nende metafüüsiline tees ei olene mittesellest, vaid pigem kahest veidi teistsugusest küsimusest: “Kason võimalik tajudareaalset objektiilma aktiivse vaimukonstrukt-sioonita?” ja “Kas meelteandmete kui selliste olemasolu tõendabvaimust sõltumatu reaalsuse olemasolu?”5

Esimene küsimus leiab nende rahuloluks vastuse juhul, kuisaab näidata, et reaalseobjektiivsusnõuab alati vaimu konstrukt-siooni. Sellest teesist ei tulene väite eitamist, et antu on sõltumatumõtteaktiivsusest eespool kirjeldatud tähenduses. See nõuab vaidselle eitamist, nagu võiks meelteandmete esitus üksipäini moo-dustada kehtiva teadmise. Selle esituse usaldamine või talle ob-jektiivsuse omistamine on otsustus ja sellisena mõtlemisakt. (Sa-mavõrra oleks see ka tõlgendus ja see ei lase võtta esitust läbinistisubjektiivsena.) Just selle tõlgendava sammu toob Fichte esilekui “mitte-mina” postuleerimise. Ilma selle postuleerimiseta polemeelteandmed ei väline reaalsus ega eksplitsiitne “mina”. Vahetuskogemuses ei ole subjekti ja objekti lahusust. Vahetute andmeteantusei oleniisiis reaalsuseantus ja see ei ole teadmine. Seegavõib idealist kinnitada, et ilma mõtte loova aktiivsuseta (reaal-set) objekti ei eksisteeri, ilma et ta kavatseks vähimalgi määraleitada, et juba enne nende reaalsena postuleerimist on olemas and-med, sisu, mis antakse otsustamiseks. Paraku ignoreerib ta tihti-peale seda nüanssi oma läbematuses edasi minna ja asuda ümber

5Vt näiteks [Thomas H.] Green [1836–1882]Prolegomena to Ethics[1883], ptk I, lõik 12, 13.

9 617


lükkama siit sageli tehtavaid järeldusi, mis tema metafüüsiliseleteesile vastu räägivad.

Ka võib idealistile paista olulisem osutada sellele, et antud and-med on jubavaimus, kui uurida, kas need andmed on mõtlemiseloodud. Kui niihästi tõlgendatavad andmed kui ka tõlgendus kuu-luvad vaimule, siis võib tunnetatavat objekti tema mõlemas as-pektis esitada vaimust sõltuvana; ja teadmise analüüsist ei saakstuletada ühtki argumenti sõltumatu reaalsuse kasuks. Seega eipruugi idealist tunnistada ega isegi mitte otseselt märgata, et onolemas kogemuses antud andmeid, mida — pelgalt sellistena jamitte objektiivse reaalsusena või mittereaalsusena — mõtlemiseaktiivsus luua ega muuta ei saaks.

Samuti on idealistile iseloomulik osutada asjaolule, et puhtaantuse moment on fiktsioon ja selle andmed “mittereaalne abs-traktsioon”. Ei ole olemas mingit taju ilma konstruktsioonita,kinnitab ta; seega peab eristus subjekti ja objekti vahel, aktiiv-suse ja antu vahel olema mõttesees, mitte mõtte ja millegi mõttestsõltumatu vahel. See kaalutlus on meie arvates olulisem [---]. Entsiit ei tulene meelteandmete antuse eitamist. See tõendab üksnes,et vaimuseisund, mis oleks puhtretseptiivne ja antuga kokkulan-gev, on fiktsioon — tähelepanek, mis äratab vastuväiteid üksnesmüstikutes ja teistes puhta intuitsiooni eestvõitlejates. Pole isegitarvis peatuda, uurimaks lähemalt, kas venitades mõistet “mõte”sedavõrd, et see kataks kogu tunnetusliku kogemuse, pandaks alusväärate järelduste ahelale. Vähemalt pole ilmne, et üheski idea-lismile omases teesis oleks tarvis antut eitada. Tõepoolest, selleelemendi kitsendusteta eitamine tavalises tunnetuses on piisav, etteooria kaotaks igasuguse usutavuse.

Me võime seega rahuliku südamega lugeda üldtunnustatuksseisukohta, et kogemuses eksisteerib kaks elementi, mingi antuja sellele rakenduv tõlgendus või konstruktsioon. Aga just see-sama asjaolu, et selle tunnistamine on nii üldine ja pikaajaline,tingib tarviduse seda eristust hoolikalt vaadelda. Sellele on omis-tatud erinevat tähenduslikkust, nii ajaloos kui tänapäeval. Veelgienam, selle ümber koonduvad mitmed metafüüsilised küsimused:Millises suhtes on omavahel antu ja reaalne? Kuidas vaim kon-strueerib või tõlgendab: kas ta ületab kogemuse piire? Kui jah,siis kuidas on seda võimalik teada? Kui ei, siis mil kombel saab

618


ta olla tingimuseks igasugusele kogemusele? Seistes vastamisisäärase probleemide sasipuntraga, arvan ma, et kõige parem onalustuseks asjaolusid täpsustada. Kui me suudame arutletava asjaidentifitseerida, siis teatud määral selgust lisab juba seegi, kui metema kohta tõtt räägime, kui suudame.

Igasuguses kogemuses on olemas element, millest me teame,et me ei loo seda mõtlemise abil ega suuda seda üldiselt ka kõrvaletõrjuda või muuta. Esimeses lähenduses võime seda elementi ni-metada “meeleliseks” [the sensuous].

Praegusel hetkel on mul käes sulepea. Kui ma oma praegusekogemuse eset niimoodi kirjeldan, siis kasutan ma mõisteid, milletähendust olen õppinud. Vastavalt eraldan ma selle eseme omapraeguse teadvuse kogusisust ja seostan ta praegu mitte kohalolevaga viisil, mida olen õppinud ja mis peegeldab omandatudtegutsemislaade. Võib juhtuda, et mulle meenub minu esimeneseda sorti esemega seotud kogemus. Kui nii, siis peaksin leidma,et tookord ei tähendanud seda laadi esitus mulle “sulepead”. Matoon käesolevasse hetke midagi, mida ma tookord ei toonud: suhteteiste tegelike ja võimalike kogemustega ning eseme klassifitsee-rimise asjade hulka, mida ma tookord samasse rühma ei paigu-tanud. Praegune klassifikatsioon oleneb õpitud suhetest selle ko-gemuse ja teiste võimalike kogemuste ning tegevuste vahel, midaselle objekti kuju, suurus jne tookord minu jaoks ei märkinud.Uus-Guinea metslane, kellel puuduvad mõningad mulle omasedhuvid ja harjumused, ei klassifitseeriks seda objekti minuga üht-moodi. Kindlasti on selle asja vaid meelekvaliteetide koguminaantud iseloomus midagi, mis on mulle võtmeks tema klassifitsee-rimisel või talle sellise tähenduse omistamisel; aga see, et just ni-melt selline kvaliteetide kompleks tuleks siduda objekti “sulepea”-iseloomuga, on midagi omandatut. Siiski ei oleks see, millele maselles kogemuses osutan kui “antule”, laias laastus kvalitatiivselterinev sellest, mis ta oleks siis, kui ma oleksin laps või asjatund-matu metslane.

Või kujutlegem, et mu praegune huvi teiseneb veidi. Mavõiksin siis oma käes olevat eset kirjeldada kui “silindrit” või“eboniiti” või “kehva ostu”. Igaühel neist juhtudest on asi minuvaimus isemoodi suhestatud ja minu võimalik käitumisviis esemesuhtes ning minu tulevane kogemus sellest, millele sõnavalikuga

619


vihjatakse, on isesugune. Miski “antuks” nimetatu jääb muutu-matuks, ent tema kui märgi iseloomule, tema klassifitseerimiseleja suhetele teiste asjade ning tegevustega lähenetaks erinevalt.

Ükskõik mis mõistetes ma oma kogemuse eset ka kirjeldan, eianna ma seda edasi kuiüksnesantut, vaid lisan talle tähenduse,millel on tegemist suhetega ja iseäranis suhtega teistesse kogemus-tesse, mida ma pean võimalikuks, kuid mis pole tegelikud. Sellelisamise viis peegeldab mu harjumuspäraseid huvisid ja tegutse-misviise, minu vaimu loomust. Väikelaps võib näha seda üsna sa-mamoodi kui mina, kuid ikkagi ei tähenda see talle ühtki eespoolkirjeldatud asja, vaid üksnes “mänguasja” või “närimisahvatlust”.Ent igale vaimule on see midagi enamat kui üksnes antu, juhulkui eset üldse märgatakse. Selle laia mõiste “tähendus” toob ko-gemusse vaim (kui kõne all pole just aistingu vahetu väärtus võieripära), nagu tõendab asjaolu, et selles suhtes on kogemus muu-detav vastavalt minu huvidele ja soovidele.

See tähendus või tõlgendus või konstruktsioon, mis omista-takse antule, on tähendusrikas kahes erinevas, kuid siiski oma-vahel seotud suunas. Üks on suhe sellega, mida esitatakse va-hetult edasiseks tegelikuks ja võimalikuks kogemiseks; teine onsuhe minu huvi ja tegevusega. Suhe muu kogemusega on midagisellist, mille toob olevikku valikuline mälu. Praegusele antule ra-kendatuna ei ole ta aga tähendusrikas mitte minevikule, vaid tege-likule või võimalikule tulevikule, milleks praegune hetk katkema-tult üle läheb. Seega suhestatakse praegu antu tulevikus antava võivõib-olla antavaga ja see suhestamine on antu tõlgendamine, midakogemuse ajaline kulg võib kinnitada või ümber lükata. Teinesuhe — antu ja praeguse huvi või hoiaku vahel — vihjab vastas-tikusele mõjule tulevaste võimalike kogemuste ajalise protsessining minu enda eesmärkide ja käitumise vahel. Kuna ma mitteainult ei mõtle, vaid ka kehaliselt tegutsen, sisenen ma tulevikuajalisse protsessi kui tegur, mis osaliselt määrab, mida see esi-tab. Seega ennustab mu tõlgendus minu enda füüsilist käitumist,nagu seda prognoosib mu praegune huvitatud hoiak, ja edasistkogemust, mida see käitumine mõjutab. Kõigil neil viisidel, kui-das mu tõlgendust võiks nimetada ennustuslikuks mitte tegeliku,vaid üksnesvõimalikutulevikukogemuse suhtes, on see tõlgendusväga tõenäoliselt seotud käitumisviisidega, mille ma oma suva

620


järgi võin omaks võtta, ja tulevikukogemusega, mida ma sel juhulpeaksinootama.

Eseme tähistamine sõnaga “sulepea” peegeldab minu kavatsustkirjutada, sõnaga “silinder” minu soovi seletada geomeetria- võimehaanikaprobleemi, sõnadega “vilets ost” minu otsustavust ollaedaspidi oma kulutustes ettevaatlikum. Need lahknevad kavat-sused eelnevad teatud tuleviku kontingentsustele, mis lisanduvadigal eri juhul osalt mu enda tegevuse tulemusena.

Eristust selle tõlgendusliku elemendi ja antu vahel rõhutab as-jaolu, et viimane on see, mis jääb muutumatuks, sõltumata meiehuvidest või mõtlemisest või arusaamadest. Ma võin tajuda sedaeset sulepea või eboniidi või silindrina, kuid ma ei saa mõtlemiseabil kindlaks teha, et see on paber või pehme või kuubikujuline.

Ehkki me saame niisiis antu eraldada nende kriteeriumide abil,milleks on tema muutumatus ja tema kui meelelise taju või kva-liteedi iseloom, ei saa me kirjeldada ühtki konkreetset antutkuisellist, sest mis tahes moel teda kirjeldades paigutame ta ühe võiteise kategooria alla, valime temast midagi välja, rõhutame temaaspekte ning seostame teda mingil konkreetsel, välditaval viisil.Kui oleksidki olemas puhtaesthesis’e seisundid, vahest võimsasemotsioonis või suure kunsti korral, mida mõte ei täpsustaks, siisneidki saaks edasi anda — ja võib-olla isegi mälus salvestada —üksnes pärast seda, kui nad on mõtte abil esitatud artikuleerituna.Nii et mingis mõttes on antu alati öeldamatu. See on see, mis jääbpuutumatuks ja muutumatuks, ehkki mõte teda tõlgitseb. Ometiei eitaks peale mõne filosoofi keegi hetkekski seda, et teadvuseson vahetult kohal miski, mida mingi mõtteaktiivsus ei suuda luuaega muuta.

Kui me oleme nüüd kogemuses kindlaks teinud asjaolu, milleüle me tahame arutleda kui antud elemendi üle selles kogemuses,siis on aeg seda mõistet selgitada ja kaitsta teda mitmesugusteväärtõlgenduste eest.

Esialgne raskus võib tuleneda sõna “antud” mitmetähenduslik-kusest. Enamasti on seda mõistet filosoofias kasutatud viisil, mison siin kavatsetule vähemalt lähedane. Ent kohati on seda kasu-tatud hoopis teistsuguses tähenduses, tähistavana kõiki andmeid,mille filosoofia oma uuringu lähtepunktis leiab või eeldab kindla

621


olevat. Ja need, kes kasutavad mõistet selles teises tähenduses,algatavad mõnikord metodoloogilise poleemika arusaama vastu,mille järgi “vahetud” ehk “meelteandmed” on epistemoloogilistesseletustes lubatavad kategooriad.

[---] Filosoofiliste mõtiskluste lähtekoha moodustab mõtetemaailma tüse kogemus, mitte vahetu õhuke antus. Me ei näemitte värvilaike, vaid puid ja maju; me ei kuule mitte kirjeldama-tuid helisid, vaid inimhäält ja viiuleid. Kõige kindlamini teame jatunneme objekte endid ja nende kohta käivaid fakte, mida saaksväljendada propositsioonidena. Sellised algandmed ehk objek-tid ja faktid püstitavad filosoofias probleemi ja on teatud määralka selle lahendamise kriteeriumiks, kuivõrd õigusega heidetakseebakorrektse või ebaadekvaatsena kõrvale iga filosoofiline teooria,mis ei vasta kogemusele selles laias tähenduses või ei seleta seda.

Ent sääraste eelanalüütiliste andmete6 tunnistamine ülimaksepistemoloogiliseks kategooriaks, kui seda tõsiselt võtta, teekslõpu igasugusele teadmise loomuse uurimisele, mis ka midagiväärt oleks — või mis tahes muule intellektuaalsele ettevõtmisele.Pinnal olevat võib võtta ülimana vaid niikaua, kui ei ole tarvisühtki probleemi lahendada või kui lahenduseks niikuinii mingitlootust pole. Ilma analüüsita ei ole arusaamises edasiminekut.

Antu, nagu teda siin nähakse, on kindlasti abstraktsioon. Kuipole olemas sellist asja nagu puhasesthesis(ja ma ühineksin kriiti-kuga, kes selle olemasolus kahtleb), siis ei esine antu isoleeritunaüheski kogemuses ega teadvusseisundis. Mis tahes kantiaanlik“mitmekesisus” psüühiliste andmetena või kogemushetkena onarvatavasti fiktsioon, ja on metodoloogiliselt väär oletada selleolemasolu. Antu on kogemusesees, mitte ei eelne sellele. Entabstraktsiooni taunimine on mõtte enda taunimine. Mõte ei suudakunagi haarata midagi muud kui abstraktsiooni, mis omapäi eisaaks eksisteerida. Kõik märkimisväärne on abstraktsioon, väljaarvatud konkreetne universaal; ja konkreetne universaal on müüt.Mõte võib teha kaht asja: ta võib analüüsi teel lahutada entiteete,mis oma ajalises või ruumilises eksistentsis ei ole lahutatud, ja ta

6Ma laenan selle kasuliku väljendi professor [Jacob] Loewenbergilt;vt tema artiklit “Preanalytic and Postanalytic Data”,The Journal of Phi-losophy, vol. 24 (1927), lk 5jj.

622


võib sünteesi teel ühendada entiteete, mis eksisteerivad üksteisestlahus. Ainult müstikul või inimesel, kelle arvates ilma ajudetasaab paremini hakkama, on alust eitada analüüsi ja abstraktsiooni.Ainus oluline küsimus on, kas seda abstraheeritud elementi, “an-tut”, on tõepoolest võimalik leida kogemusest. Selles asjas saanma muidugi apelleerida vaid lugejale. Ma loodan, et ta on juba saa-nud esialgse ettekujutuse, mida selle sõnaga öelda kavatsetakse,ja jätkab selle põhjal.

Ent isegi esialgset ettekujutust eeldades on keeles mitmemõt-telisusi, mida tuleb vältida. Siiani olen ma rääkinud “antust”ja “meelteandmetest” kui enam-vähem sünonüümidest, kuid vii-masel väljendil on konnotatsioone, mis on mõnevõrra kohatud.Esmajärjekorras võib “meelteandmeid” kui psühholoogilist ka-tegooriat eristada muust mentaalsest sisust nende seotuse järgiprotsessidega aferentsetes närvides. Eristusele, mis tugineb seos-tamisele närviprotsessidega, saab esitada kaks epistemoloogilistvastuväidet. Esiteks peab asi või mentaalne seisund olema selgelttuvastatav, enne kui saab rääkida tema korrelatsioonist millegagi.Kui ta aga on selliselt tuvastatav, siis ei ole korrelatsioon olemus-lik ja on õigupoolest refleksiooni- ja analüüsimeetodil toimuvatesepistemoloogilistes arutlustes ülearune. Teiseks on olemas üldi-sem vastuväide, et teadmisteooria on liiga fundamentaalne vald-kond, et ta saaks tugineda eriteadustes tehtud eristustele. Kate-gooria ja teadmise üldise loomuse alusprobleemid eelnevad eri-teadustele ega saa oleneda nende tulemustest. Iseäranis olulineon see psühholoogia puhul, mille õige meetod on praegusel hetkeltõsiseks probleemiks. Viis, kuidas ma saan teadmisi omaenesekeha kohta, meeldivuse ja emotsionaalsuse subjektiivsus või ob-jektiivsus, korrelatsioon ühelt poolt vaimuseisundite vahel, midama otseselt saan jälgida vaid iseenda juures (kui see nii on), ja tei-selt poolt närviprotsesside vahel, mida ma saan jälgida vaid teiseorganismi juures — need on ise probleemid, millel on vähemaltepistemoloogiline aspekt.

Samuti võivad need eesmärgid, mida psühholoog vaimusei-sundite analüüsi puhul silmas peab, olla epistemoloogias koha-tud. “Meelteandmed” võivad vihjata konkreetsetele meeleorgani-tele (nagu maitse ja lõhna eristamisel) ja seega märkida vahetege-mist seal, kus otsene vaatlus ei võimalda seda teha. Samuti võivad

623


olla antud ka muud kvaliteedid peale rangelt meeleliste; asja meel-divus või kohutavus võib olla sama ülesaamatu kui tema heledusvõi valjus — igal juhul ei tohiks selles küsimuses eelarvamusestlähtuda. Seega ei tohiks meie programmis olla kohta “meelteand-metel”, mida määratletakse kui korrelatsiooni närviprotsessidega.Meie peame silmas möödapääsmatut elementi tajus, meelepettesja unenäos (ilma eelneva eristuseta).

Kui aga saadakse aru, et psühholoogiliste kategooriate metodo-loogilised konnotatsioonid ei puutu asjasse, siis ei tekita mingit se-gadust, kui ma ka edaspidi kasutan “antu” kohta sõnu “meeleline”või “tunne”: kogemuse elementi, mida ma silmas pean, on rasketähistada mõistega, mida ei oleks eelnevalt mõnes pisut erinevastähenduses kasutatud. Näib olevat parem kasutada tuttavat keelt,olgugi siin teatud mitmetähenduslikkuse risk, kui leiutada mingitehniline zargoon, mis oleks pealegi niisama mitmetähenduslik,enne kui kasutuses ilmneksid ta täpsed konnotatsioonid.

Eksisteerib ka üks teist laadi mitmemõttelisus, mida peamevältima. Ilmselt tuleb teha vahet antul jaobjektil, mis on antud.Antu on millegi reaalse esitus, vähemalt normaalsel juhul; see,mison antud (osaliselt antud), on reaalne objekt. Aga selle objektimissus [whatness] hõlmab tema kategoriaalset tõlgendust; reaalneobjekt, nii nagu me teda teame ja tunneme, on tema kogemiseletuginev konstruktsioon ja sisaldab mõndagi, mis ei ole sel hetkelesituses antud.

On tarvis teha veel üks märkus seoses tänapäevaste teooriatega,mis käsitlevad vahetult kogetu sisu teistsugusel viisil.7

Kui meenutada, et isegi meid huvitava piiritlemine, meie ob-jekti esituse eraldamine sellega kaasnevast muust teadvuslikust,on vähemalt osalt seda laadi väljalõikamine või abstraheerimine,mida teeb vaim, siis võiks see meid viia möönduseni, et rangesmõttes on ainus antu bergsonlik reaalne kestus või teadvuse vool.Ma arvan, et see peab enam-vähem paika. Absoluutne antu on näivolevik, mis hajub minevikku ja kasvab tulevikku, ilma ehtsate pii-

7Siinkohal ei ole võimalik nende teooriate üle pikemalt arutleda;selgitame vaid siin kasutatavat terminoloogiat ja protseduure, mis vas-tandub neile teooriatele. Kuigi teeme ka mõningat kriitikat, annameendale aru, et siinne arutlus pole piisav selle põhjendamiseks.

624


rideta. Selle lõhkumine asjade esituseks annab juba märku huvita-tud vaimu aktiivsusest. Teiselt poolt peaksime hoiduma võtmastantut kui ühtlaselt sujuvat kulgu; see oleks puhas väljamõeldis.Kogemus, kui ta tuleb, kätkeb just nimelt neid eralduskohti, mistähelepanu poolt eksplitseerituna hakkavad märkima sündmuste“kogemuste” ja asjade piire. See viis, kuidas nägemisväli või kes-tus lõhutakse osadeks, peegeldab meie huvitatud hoiakuid, kuidtähelepanu ei suuda leida eralduskohti väljas, mis on täiesti ühe-taoline.

Katkestused ja erinevused, mis moodustavad sündmuste piirid,on nii antud kui ka tõlgenduse poolt moodustatud. Et vaip onpõrandal ja müristamine järgneb välgule, on samavõrra antud kuivaiba värvus või müristamise valjus. Aga see, et ma leian vaibaja põranda eralduskohal olevat tähenduse, mida vaiba kortsudelei ole, peegeldab minu varasemaid kogemusi vaipade tõstmisel japõrandale asetamisel. Vaiba kognitiivselt tähendusrikas põrandal-olemine nõuab nii nägemisväljas antud murdekohta kui ka selletõlgendamist piirina manipuleeritava objekti ja toeka aluse vahel.

Isegi selles tähenduses, milles antu on alati tervik, ei olemeie teadmise analüüsi seisukohast oluline sel terviklikkusel pea-tuda. Meie huvi on pigem antuseelementselles, mida me argistelpõhjustel märgime ära kui “kogemust” või “objekti”. Antuse ele-ment objekti üksikkogemisel on see, mida me peame silmas “esi-tusega”. Selline esitus on ilmselt sündmus ja ajalooliselt ainuline.Ent teadmise analüüsil on enamikul puhkudel üks konkreetne esi-tus pooledollarilisest, mida ei hoita vaateväljas just päris põiki,sama hea kui tema iga teinegi esitus. Kui ma niisiis räägin sellevõi tolle “esitusest” [the presentation], siis eeldan ma, et lugejasuudab tuua omapoolse näite. Ma ei pea silmas sündmuse endasamastamist korratava sisuga.

Mis tahes esituses on sisu kas spetsiifiline kvaal (nagu punasusevõi valjuse vahetu kogemine) või midagi sellist, mis on analüüsitavkvaalide kompleksina. Sündmusena on esitus muidugi ainuline,ent teda moodustavad kvaalid seda ei ole. Nad on kogemusestkogemusse äratuntavad. Selliseid spetsiifilisi kvaale ja nende kor-ratavaid komplekse nimetatakse tänapäeval mõnikord “olemus-teks” [essences]. Niisuguses tähenduses seda mõistet siinkohal

625


välditakse; seda sunnib tegema kalduvus sääraseid kvaale univer-saalmõistetega segamini ajada.

See, et “kriitiline realism” loogilised universaalid ja antudkvaalid segi ajab, nimetades mõlemaid “olemusteks”, lisab neileühtaegu veenvust ja on nende saatuslik viga. Nagu ma hiljemnäitan, on see, mida mis tahes mõiste tähistab — või adjektiivnagu “punane” või “ümmargune” —, midagi komplekssemat kuituvastatav aistingukvaal. Iseäranis peab objekti mõistel olema aja-line ulatus, mis ületab näiva oleviku piirid; see on mõistete kogni-tiivseks tähenduslikkuseks olemuslikult tähtis. Aistingukvaalidelkui millelgi antul pole loomu poolest sellist ajalist ulatust. Veelgienam, sellistel kvaalidel, mis on küll kogemuses korratavad ja si-semiselt äratuntavad, ei ole nimesid. Nad erinevad fundamentaal-selt loogika “universaalidest” ja nendega seotud traditsioonilistestprobleemidest. Selle punkti täpsustamine peab järge ootama.

Mõistetesensaja meelteandmete [sense data] ühesugune ka-sutamine võib samuti kahjuks tulla. Iseäranis on hr Broad∗ kasu-tanud neid mõisteid viisil, mis annab sellele, mida nad tähistavad,kahtlase metafüüsilise staatuse. Ta ütleb näiteks:8 “Me leppi-sime kokku, et kui nad (sensa) on üldse vaimuseisundid, pea-vad nad olema presentatsioonid. Kuid me ei leidnud ühtkipõhjendust sellekasuks, et nad on vaimuseisundid, ja paljudneist põhjendustest, mis viisid meid seisukohale, et aistingud onanalüüsitavad tehtavaks jasensum’iks, räägivad sellelevastu. [---]

∗Charlie Dunbar Broad (1887–1971), inglise filosoof. Oma raa-matusScientific Thought(1923) selgitab ta mõistetsensum(mitmusessensa) järgmiselt: “iga kord, kui penn paistab mulle elliptilisena, toimubtegelikult see, et ma olen teadlik objektist, mis on tõepoolest [in fact]elliptiline. See objekt on mingil erilisel sisimal [intimate] moel seo-tud ümmarguse füüsilise penniga ja sel põhjusel nimetatakse seda penninäivuseks [appearance]. See on tõesti [really] elliptiline ja sel põhjuselöeldakse, et penn paistab elliptilisena. Me võime seda aistitava näivuseteooriat üldistada järgmiselt: iga kord, kui ma tõetruult otsustan, etx-lpaistab minu arvates olevat aistitav omadusq, toimub see, et ma olenvahetult teadlik teatud objektisty, millel (a) tõesti on omadusq ja mis(b) on mingis iseäralikus sisimas, veel selgitamist vajavas seosesx-ga.[---] Selliseid objekte naguy nimetan ma edaspidisensum’iteks.” Toim.

8Scientific Thought, lk 265.

626


Me ei leidnud ühtki olulist põhjendust, miks värvilaike või müraei võiks ka tajumata kujul olemas olla.” Ja teisal:9 “Meelteand-metel, millega ma olen tuttav, võib väga hästi olla osasid, millegama ei ole tuttav. Seega kui ma ütlen, et antud meelteandmetelei ole osasid peale nende, mida ma olen märganud ja maininud,võin ma vabalt ka eksida. Samuti võivad olemas olla erinevusedkvaliteedis, mida ma ei suuda kindlaks teha. Kui ma ütlen, etmeelteandmed, millega ma tuttav olen, on üleni ühtmoodi punastvärvi, siis võib see väide väär olla.”

Tõepoolest on ilmne, et ma võin esitada antu kohta ekslikuteate, sest ma ei saa üldse mingit sõnumit edastada ilma keeleabita, mis toob sisse mõisted, misei oleantud.Sensum’i teoorianagu ka olemuste teooria ei suuda tungida piisavalt sügavale, etteha vahet tõeliselt antul ja tõlgenduse poolt lisatul. Tõlgendaminepolesensuminimetamiselellipsikujulisekssugugi vähem kaasatudkui penninimetamiselümmarguseks. See tähendab näiteks väitamidagi liigutuse kohta, mida tuleb näpuga teha, et järgemööda var-jata eri osasid vaatevälja äärelt. Samuti on muidugi tõsi, et kui mateatan antust kui “punasest”, siis võin ma edasi anda ekslikku mul-jet, sest olen värvustähenduste suhtes hooletu, ja teine vaatleja, keskogeks kvalitatiivselt sedasama, võiks teatada “oranzist” või “lil-last”. Samamoodi võin ma teatada “ümmargusest”, kui kunstnikteataks “elliptilisest”, sest ma ei ole harjunud asju tasandile projit-seerima. Kõik need raskused, millega puutub kokku psühholoogintrospektsiooniteadetega tegeldes, võivad olla vea allikaks mistahes antust teatamisel. Kogemuse täieliku ja täpse kirjeldusenijõudmine võib nõuda hoolsat eneseküsitlust ja järelepärimist teis-telt. Ent hr Broad näib siinkohal kinnitavat, et võimaliku vea aluson sootuks teistsugune. Ta näikse silmas pidavat, et ühe ja selle-samasensum’i korral võin ma seda näha ühel hetkel punasena japisut hiljem laigulisena või keskelt tumedamana jne.

Kui ma vaatan pingsalt kaarti ja näen seda esialgu ühetaoli-sena ja seejärel laigulisena, siis küllap ma teatan, ja õigustatult,et pinna värvusel on kvaliteet, mida ma esmapilgul ei märganud.Ent selle väite sisuks onreaalsekaardireaalnevärv ja väide iseei ole mitte teade aistingu sisu, vaidtõlgendusekohta, mille ma

9Proceedings of the Aristotelian Society, supp. vol. II, lk 218.

627


teen järjestikuste aistingute põhjal. See toob sisse eristuse subjek-tiivse ja objektiivse vahel, mis ei puutu asjasseantusekui sellisekorral. Kindlasti on olemas selline asi nagu penni kuju või kaardivärvus, mis võivad eksisteerida ilma, et neid märgataks, kui maneid vaatan — või kui ma neid ei vaata. See on nii sellepärast,et penni kujul on samalaadi kestev reaalsus nagu pennil endalja täiesti teist laadi reaalsus võrreldes penni katkendliku esitusegaminu teadvuses. Kuid mina uskusin, etsensum’i teooria algneidee oli anda nimi — kui ka mitte asukoht — sellele, mida manäen, vastandatuna sellele,midama näen, penni näivale elliptili-susele vastandatuna selle reaalsele ringikujulisusele. Kui nii, siispeaks aistitava olemuseks olema olla aistitud;sensum, mis pole eireaalse penni reaalne kuju ega selle paistmine vaimus, pole ei liha,kala ega hea viis tähelepanu kõrvalejuhtimimiseks.Sensum, midaei tajuta, või meelteandmed, mis jäävad muutumatuks ka siis, kuiteadvus nendest muutub, on vaid uut liikiDing an sich, mida eitee paremaks ka ebasobiv nimetus, mis peaks nagu viitama temafenomenoloogilisele iseloomule.

Antu võib eksisteerida väljaspool vaimu — sellesse küsimusseei tuleks suhtuda eelarvamuslikult. Ent selleks, et sellist ek-sistentsi tähenduslikult väita, on oluline, et oleksid vastusedküsimustele: Mida see tähendaks, kui antul oleks säärane sõltumatueksistents? Mille poolest oleks kogemus teistsugune, kui tal eioleks säärast sõltumatut reaalsust? Mittetajutavasensumikorralon raske näha, millised võiksid olla nende küsimuste vastused.10

10Ma pole kunagi päris kindel, kas ma selles küsimuses hr Broadistmitte valesti aru ei saa. (Võiksin sedasama öelda hr Russelli “perspektii-vide” kohta.) Võib-olla peab ta silmas üksnes seda, et kui kaükski silmei asu penni suhtes teatud nurga all, on ikkagi tõsi, et kui seal oleks nor-maalne vaatleja, siis ta vaatleks seda elliptilist paistvust, ja et paistvus onseal olenemata sellest, kas seal on vaatleja. Sellele saan ma anda reaalsetähenduse — väite viimane osa peab silmas esimest osa —, et paistvusekohalolu, kui tedaei vaadelda, tähendab, etkui sealoleksmõni vaatleja,siis ta vaatleksseda. Või see tähendab, et seal on penni teised mõjud, nagukaameraplaadile registreeritud pilt, ja et neid saab verifitseerida samademeetoditega nagu füüsilisi objekte, mida ei vaadelda. Aga kui hr Broadkavatseb juhtida meie tähelepanu asjaolule, et väite “Kui vaatleja oleksseal, siis ta vaatleks seda ja seda” tõesust ei saa kontrollida, kui vaatlejat

628


Peamine vastuväidesensum’i teooriale on see, et ta lahkub kohekogemuse analüüsi juurest, et söösta metafüüsikasse. Ta seletabvahetut ja kaheldamatut millegi põhimõtteliselt verifitseerimatu jakahtlase abil.

On oluline, et see, mida siin “antu” all silmas peetakse, peabolemaantud. Me ei tarvitse öelda, et see, mis on antud, on “men-taalne seisund”, ega isegi seda, et ta on “vaimus” mingis eksplit-siitsemas tähenduses, kui selline antus ise implitseerib. Samuti eitohiks eeldada, et see, mis on vaimus, oneranditult mentaalne.Tõlgenduse või konstruktsiooni loomus, mille abil me õpime ob-jekte tundma, viitab sellele, et antu peab olema ühel või teisel viisilka reaalsuse osa. Kõik sellised küsimused on lihtsaltpärastisedküsimused. Kui ka peaks eksisteerima metafüüsilisi probleeme,mis puudutavad reaalsuse liiki, mis peaks olema sellel, mis on“vaimus”, ei ole tarvis neid eelnevalt lahendada enamal määralsellest, mida saab verifitseerida avastusena, et kogemussisu tea-tud punktid või aspektid rahuldavad antu kriteeriume. Milleks onesiteks, tema eripärane meeleline või tundmis-iseloom, ja teisekssee, et mõtlemise viis ei saa seda luua ega muuta — et ta jääb muu-tumatuks mentaalse hoiaku või huvi mis tahes muutumise korral.

pole seal; ja et aistimata aistitava olemasoluga peetakse seega silmas,et see on tõene ka verifitseerimata; siis olen ma sunnitud ütlema, et seehüpotees on vaid sõnaline mõttetus. Hüpotees, mis oma loomupoolestei allu ühelegi mõeldavale kontrollile, on hüpotees mitte millegi kohta.See, midatavaliseltsilmas peetakse, öeldes “Kui vaatleja oleks seal, siista vaatleks seda ja seda”, on verifitseeritav sellega, et — teisi tingimusisuvaliselt muutes — kui vaatlejaon seal, siis tanäebseda. Nagu mahiljem näitan, seisneb omaduste ja olemasolu omistamine objektideletunnetuse seisukohast just nimelt selliste hüpoteetiliste propositsioonidetõesuses. Ja neid loetakse tõeseks,kui hüpotees ei vasta faktile. Kuidsee, mida me selliste propositsioonide tõesuse allsilmas peame, on justseda laadi asi nagu eespool öeldud: hüpoteetiline “Kui oleks X, siisoleksY ” tähendab “Muutugu tingimused, sealhulgasX, kuidas tahes,kui X on, siisY on.” Kui parajasti mitte aistitavasensumivõi paist-vuse eksistents tähendab tema vaadeldavust, kui selleks soovi on, siistähendab see tema eksisteerimist,mil iganesteda vaadeldakse. Ma eisuuda näha, mida muud mõistlikku võiks säärane eksistents tähendada.Siinkohal ma muidugi üksnes kaitsen Peirce’i ja Jamesi “pragmaatilisejäreleproovimise” vältimatust tähenduse puhul.

629


Otsustav on teine neist kriteeriumidest; esimene üksinda ei olepiisav [---].

Eeldatavalt ei avastata seda antuse elementi mitte kunagiisoleerituna. Kui aistingusisu on esmalt antud ja hetk hiljemtõlgendatud, ei ole me sellest mõtte poolt täpsustamata esmasei-sundist teadlikud, vaadelgu me pealegi antud sisu tõlgendusemuu-tumist ja laienemistpsühholoogilise ajalise protsessina. Mõttepoolt täiesti täpsustamata kaemuse seisund on metafüüsilise ku-jutlusvõime loodud väljamõeldis, mis rahuldab vaid neid, kes ta-havad teadmise analüüsimise — nii nagu me leiame selle tead-mise olevat — asendada kahtlase hüpoteesiga. Me mööname, etantu on väljarebitud element või abstraktsioon; ainus, mida siinväidetakse, on see, et ta ei ole mitte “ebareaalne” abstraktsioon,vaid kogemuse tuvastatav koostisosa.

CLARENCE IRVING LEWIS (1883–1964) oli USA filosoof, lõpetasHarvardi ülikooli (PhD 1910), töötas 1911–1920 Los Angelesi Califor-nia ülikoolis ning oli seejärel 1920–1953 Harvardi ülikooli filosoofia-professor. Lewise tähtsus filosoofina seisneb sümbolloogika ja prag-maatilise epistemoloogia ühendamises. 1929. a ilmunud raamatutMindand the World-Order, kust pärineb ka käesolev tekst, peetakse tema pea-teoseks.

630

MAAILMA KOGEMINE

John McDowellTolkinud Bruno Mölder

1. Alustuseks kavatsen ma rääkida sellest raamistusest, kuhu masoovin asetada käsituse maailma hõlmavast [taking in] kogemu-sest.

Epistemoloogilisest vaatepunktist on selline idee ilmselgeltlummav ning see on oluline ka mulle. Kuid minu eesmärgiks ei olemitte kinnitada, et empiiriline teadmine on võimalik, vaid pigemnäidata, et meile ei valmista raskusi meie vaimutegevuse võimeüldse reaalsuse kohta käia, olgu tegu siis teadmisega või mitte.Minu arvates saab uusaegse filosoofia üht põhitegevust vaadeldakui püüet saada aru soovist pärida: “Kuidas on empiiriline sisuvõimalik?” See väljendaks ärevust selle pärast, kuidas saab meieintellektuaalne tegevus seada meid vastavusse1 reaalsusega sellesosas, kas me mõtleme õigesti või mitte — see on kindlasti tarvilikselleks, et üldse saaks olla tegu mõtlemisega. Küsimust, kas mingiosa meie mõtlemisest annab meile teadmisi, ei saaks isegi tekkida,kui poleks täidetud see eelnev tingimus, et meie mõtlemisel üldseon empiiriline sisu. Ma kasutan sõna “transtsendentaalne” viisil,

Experiencing the World. — Marcus Willaschek (ed.).John Mc-Dowell: Reason and Nature. Lecture and Colloquium in Münster1999. Münster: LIT, 2000, pp. 3–18. Avaldame autori loal.Toim.

See loeng on sissejuhatuseks kogemusekäsitusele, mida soovitabminu Mind and World (McDowell 1994). Olen samuti toetunud oma1997. a Woodbridge’i loengutes esitatud mõtetele (McDowell1998).Autor .

1McDowell kasutab siin ja hiljemgi mõistetanswerability, mistähendab korraga nii millelegi vastamist kui millegi ees vastutav ole-mist või vastust andvat.Tlk.

631

Maailma kogemine

mis on loodetavasti piisavalt lähedane Kanti kasutusviisile, ise-loomustamaks seda laadi pärimist mõtte objektiivsele maailmalesuunatuse võimalikkuse enese kohta. Ning seesuguse transtsen-dentaalse ärevuse kontekstis tegelen ma peamiselt küsimusega,kuidas peaksime mõistma kogemust.

Minu väidet toetab asjaolu, et inimesed, kes kannatavad kirjel-datud ärevuse all, ei teadvusta endale tavaliselt kuigi selgelt, misneid häirib. Selle ebamäärasuse üheks vormiks võib olla mainitudprobleemi käsitamine pigem epistemoloogilise kui transtsenden-taalsena. Hägune arusaam sellest, mis on tegelikult transtsen-dentaalne raskus, ei pruugi võtta selgemat kuju ähmasest kaht-lusest, et mõtte haakumine reaalsusega on küsitavaks muutunud.Ning kergesti võib tunduda, et kujutluspilt mõtte haakumisestreaalsusega vastab teadmisele, erinevalt näiteks äraarvamisest võitõepärasest oletusest. See tekitab väärarusaama raskusest, mil-lega tuntakse end põrkuvat, ehkkiex hypothesiainult algstaa-diumis. Väärarusaamast kantuna tundub, et teadmised vajavadkindlat vundamenti — just nagu saaks empiirilise mõtlemise si-sukust lihtsalt eeldada ning oleks tarvis end selle usaldatavusesüksnes veenda. Niiviisi saab see, mis selgemal keskendumiselilmneks transtsendentaalse ärevusena, olla üksnes selle esialgsetkuju haarava mõistmatu ebamäärasuse kaudu aluseks nii-öeldapelgale murele skeptitsismi pärast, mis vormib suurt osa uusaeg-sest filosoofiast. Seega ma arvan, et transtsendentaalse ärevusemõistmine saab heita valgust suuremale osale uusaegsest filosoo-fiast, kui esmapilgul võidakse oletada.

See ärevus oma keskendunud, eksplitsiitselt transtsendentaal-sel kujul on ehk selgemini pinnale ujunud selles, mida RichardRorty nimetab omaFilosoofia ja looduse peeglikuuendas peatükis“ebapuhtaks keelefilosoofiaks” (Rorty 1979). Seal esitab ta mu-ret keele haakumise pärast reaalsusega kui hilist lisandust murele,kuidas mõte reaalsusega haakub, mis Rorty meelest on olnud uus-aegse filosoofia peamiseks moondejõuks. Rorty ise peab moonda-vat ärevust siiski pigem pärisepistemoloogiliseks kui niisuguseksepistemoloogiliseks, mis ainult varjab vääriti mõistetud, tegeli-kult transtsendentaalset raskust, ning just sellisele suhtumisele mavastu seisangi.

632

John McDowell

Minu arust väljendab soov esitada transtsendentaalset küsimust“Kuidas on empiiriline sisu võimalik?” lumma, mida kiirgavadkaks mõtet, millest üheskoos võetuna järeldub, et empiirilinesisu on võimatu. Need mõtted seavad tingimuse empiirilise sisuvõimalikkusele, kuid hoolitsevad selle eest, et seda ei saaks täita.

Kõnealuseks tingimuseks on, et empiiriline mõtlemine peab al-luma sellele, mida W. V. Quine (rabavalt kantiaanliku fraasiga) ni-metab “kogemuse kohtumõistjaks” (Quine 1961: 41). Mõte on sel-les, et intellektuaalse tegevuse korrektsus või ebakorrektsus asjademaailmas olemise valgel on mõttekas üksnes siis, kui me saameseda vähemalt osalt pidada vastavaks muljetele [impressions],mida maailm avaldab meile, meelelisuse valdajaile. Kuid kergestivõib paista, et seda äratuntud nõuet on võimatu täita. Arusaammaailma poolt meelelisuse valdajaile avaldatud muljest on ilmsel-gelt arusaam teatud liiki loomulikust2 sündmusest. Sellisena võibta paista, vältimaks naturalistlikku eksimust, väljajäetuna erilisestloogilisest ruumist — mida Wilfrid Sellars kutsub “aluste loogi-liseks ruumiks”3 —, millesse meil tuleks astuda, kui me asetamemidagi kohtumõistja ja kostja suhtesse. Sellars toob aluste loogi-lise ruumi kujundi sisse kontekstis, kus ta just hoiatabki naturalist-liku eksimuse eest, millega tema meelest on tegu, kui eeldatakse,et pelk loomulik sündmus saab kujutada endast kohtumõistjat.Quine ise paistab just sellesse kitsikusse sattuvat, üritades pidadakogemust kohtumõistjaks, mõistes samas kogemust sensoorsetenärvilõpmete erutusena.

Nõnda võib tunduda, et mõtte vastamine muljetele on em-piirilise sisu võimalikkuse tingimus, mida sellegipoolest täita eiõnnestu, sest mulje mõiste ei mahu aluste loogilisse ruumi. Sellest

2McDowell kasutab siin väljendit “natural”, mis teatavasti on mit-memõtteline loodusliku ja loomuliku vahel. Niisamuti on “nature”mitmemõtteline looduse ja loomuse vahel. Eeldusel, et looduslik onühtaegu loomulik, ei ole mõningane tähenduse kõikumine otsustavatähtsusega. Kus eesti keel võimaldab, olen seda mitmemõttelisustpüüdnud säilitada sõna “naturaalne” kasutades. Iseäranisoluliseks muu-tub see mitmemõttelisus McDowelli mõiste “second nature” puhul, mispole üheselt tõlgitav kui “teine loomus” ega ka “teine loodus”. Tlk.

3Sellars 1956. Aluste loogilise ruumi kujundit vt lk 298–299. [Ingl.k the logical space of reasons.]

10 633

Maailma kogemine

tehakse uskumatu järeldus, et empiirilist sisu lihtsalt ei saa olla.See ei ole too arvatavasti ületatav raskus empiirilise sisu eksisteeri-mise juures — mil küsimus “Kuidas on empiiriline sisu võimalik?”võib saada vastuse, mis algaks järgmiselt: “Hea küsimus; laske maütlen teile, kuidas”. “Kuidas on empiiriline sisu võimalik?”, lau-sutuna mõtteraamistusest, mida ma kirjeldan, väljendab kiusatustuskuda argumendi eeldusi, mille järelduseks on, et empiirilinesisu pole võimalik. Kui oletada, et empiiriline sisu on võimalik,peab eeldustega midagi viltu olema. Ning kui me oleme süüdlasekindlaks teinud ja nurka ajanud, vabaneme mõtteraamistusest, mispaistis leidvat sobiva väljenduse kuidas-on-võimalik-küsimusenäol. Tulemuseks ei ole mitte vastus küsimusele, vaid vabane-mine näilisest vajadusest seda küsida.

Sellegipoolest on kerge oletada, et kuidas-on-võimalik-küsi-mus, isegi kui selle esitamise soovil on seda liiki taust, naguma kirjeldasin, väljendab pigem raskust kui võimatust. Sellesväärmõistmises arvatakse, et taustaeeldused võivad paika jäädaning ikkagi saab endale võtta kohustuse empiirilise sisu suru-miseks oma käsitusse, justkui sellele esineks vastuseis. Siinkohtame süvitsi seda olukorda, millest ma rääkisin, kus inime-sed on vaadeldud ärevuse küüsis ning neil puudub selge üle-vaade sellest, mis neid häirib. Sellised inimesed ei võta mitteainult transtsendentaalset ärevust sageli epistemoloogilise pähe.Sügavamaks väärarusaamaks on võimatu mõistelise ühenduse pi-damine käsitletavaks intellektuaalseks probleemiks — millekski,mida saab hakata lahendama oma taustaeeldusi kõigutamata. Sel-list kitsikust tabab ilusti märkus WittgensteiniNachlass’is: “Sindvalitseb eksiarvamus, et fil[osoofiline] probleem onkeeruline, sa-mas kui ta on lootusetu. Ma tahan, et sa saaksid kõigepealt aru, etsa oled loitsu lummuses.”4

2. Ma väljendasin arvamust, et loitsu on kiiranud kahe mõtte lum-mavus: esiteks, et empiiriline sisu sõltub vastavusest muljetele,ning teiseks, et mulje ei saa olla seda liiki asi, mille suhtes miskisaaks vastust anda, sest mulje mõiste on naturaalse nähtuse mõiste.Kummagi lahtijuurimine võimaldaks põhimõtteliselt kõrvaldadaka loitsu. Näiteks Donald Davidson jätab alles teise mõtte, et mul-

4Käsikiri 158, 37–38 (viidatud Bakeri ja Hackeri 1983: 228 järgi).

634

John McDowell

jed ei või endast kujutada kohtumõistjat, ning heidab kõrvale esi-mese, et empiiriline sisu sõltub vastavusest muljetele (vt Davidson1986: 307–319). See tähendab: ta heidab kõrvale empirismi ühesselle ilmses tähenduses. Davidsoni saab mõista nii, nagu ta esitaksimplitsiitsereductio-argumendi, kus leppimise võimatus empiiri-lise sisu eitamisega keeratakse transtsendentaalse empirismi vastu,mis on üks eeldustest, millest sai selle võimatu järelduse tuletadaviisil, mis sõltub teise eelduse säilitamisest.

Mina eelistan aga kõrvaldada lummavuse eelduselt, et mul-jed ei saa olla seda liiki asjad, millele miski saaks vastata. Seevõimaldaks jääda truuks mõttele, et empiiriline sisu sõltub vasta-vusest muljetele.

Mulje mõiste on tõesti teatud liiki loodussündmuse mõiste.Kuid ainult arusaamatus laseb paista, nagu järelduks sellest, etmuljed ei või endast kujutada kohtumõistjat. Arusaam koh-tumõistjale vastavast intellektuaalsest tegevusest kuulub alusteloogilisse ruumi, kui jääda truuks Sellarsi kujundile. NingSellarsil oli õigus, kui ta pidas aluste loogilist ruumi eriliseksvõrreldes loogilise ruumiga, kus me teeme üsna teistsuguseidsamme. Minu meelest parim viis selle loogiliste ruumide vas-tanduse mõistmiseks on vaadelda eristust kahe viisi vahel, kuidasasju arusaadavaks muuta: ühest küljest saab asjad asetada kon-teksti, kus nende poolt ning vastu esitatakse ratsionaalseid kaa-lutlusi (seda teeme näiteks siis, kui mõtestame käitumist ratsio-naalse tegevusena), ning teisest küljest saab asju muuta arusaada-vaks loodusteaduste kombel, näiteks hõlmates neid seaduspärasteüldistuste alla. Selle vaate kohaselt on Sellarsil siis õigus eristadaaluste loogilist ruumi talle vastanduvast loogilisest ruumist, ningeeldusel, et me võime vihjata vastanduva loogilise ruumi seesu-gusele identifitseerimisele, nagu mina praegu tegin loodusteadus-tele tuginedes, on peaaegu vastupandamatu ristida see “looduseloogiliseks ruumiks”. Siit kumab läbi Sellarsi hoiatus naturalist-liku eksituse eest ja niiviisi hakkab tunduma, et arusaam muljestnagu ka arusaam loodussündmusest peab jääma väljapoole alusteloogilist ruumi. Kuid me saame seda sammu vältida, keeldudesidentifitseerimast looduse loogilise ruumina seda loogilist ruumi,mille Sellars õigesti vastandab aluste loogilise ruumile.

635

Maailma kogemine

Võib arvata, et sellele identifitseerimisele on raske vastu seista,eeldades, et loogiliste ruumide vastandust saab märkida naturaal-teaduste toel, nagu ma just tegin. Kuid sellest sildist hoolimata eipea tervet naturaalsete nähtuste ideed andma nende distsipliinidevaldusse. Arusaam muljest saab olla niihästi arusaam naturaalsestnähtusest kui ka arusaam, mis kuulub aluste loogilisse ruumi.

Muljed saavad aluste loogilisse ruumi sobida seetõttu, et nendepuhul võib tegemist olla mõisteliste võimete aktualiseerimisega.Sellars määratles aluste ruumi kui loogilise ruumi, kus “õigus-tatakse ja ollakse võimeline õigustama seda, mida öeldakse”.5

Järelduseks on, et aluste loogiline ruum asustatakse — hakataksevaldama mõistelisi võimeid vastavas mõttes — keeleoskuse oman-damisega. Me võime möönda, et see võimaldab meie elus esinedajuhtumustel, mis pälvivad kirjeldamist sel erilisel viisil, mida Sel-lars püüab hõlmata aluste loogilise ruumi kujundiga. Kuid sellestei tule järeldada, nagu eemaldataks seeläbi need juhtumused na-turaalsete nähtuste sfäärist. Vallates keelt, mis tähendab alusteloogilise ruumi asustamist, omandatakse teine natuur [second na-ture]. Eeldades, et aluste ruum on Sellarsi rõhutatud viisil eri-line, ei sobi ideed nähtustest, mis on koos keelega omandatudteise natuuri ilminguteks, sellistena loodusteadusliku arusaamiseloogilisse ruumi. Kuid pole põhjust, miks see välistaks nendenähtuste pidamise natuuri ilminguteks, sest kõnealune natuur võibolla teine natuur. Mõisteliste võimete aktualiseerimine, mis sel-listena kuuluvad aluste loogilisse ruumi, võib olla naturaalne eri-nevas tähenduses sellest, mis esineb eeldatavalt põhjendatud vas-tanduses aluste loogilise ruumiga.

Seda mõttekäiku järgides võime tunnistada loogiliste ruumideeristuse õigsust, mis näis muutvat võimatuks muljete olemisekohtumõistjaks, ent pidada seda näivust lõppude lõpuks pel-gaks näivuseks. Ei ole tarvidust järgida Davidsoni ega heitakõrvale teist mõtet kahest, mis üheskoos muudavad empiirilisesisu näiliselt võimatuks. Meil ei ole lõppude lõpuks vahendeidtranstsendentaalse empirismireductio’ks, nagu Davidson vaiki-misi arvab.

5Loc. cit.

636

John McDowell

Võib paista, et Davidsoni viis transtsendentaalse ärevusevältimiseks on sümmeetriline selle vältimise viisiga, mida minahakkasin visandama. Ta loobub ühest eeldusest eksitavas argu-mendis empiirilise sisu võimatuse kasuks, kusjuures mina loobunteisest. Nii et miks peaks keegi eelistama minu viisi Davidsoniomale? Minu arvates on arusaam, et empiiriline mõtlemine peabvastama muljetele, selleks et üldse sisukas olla, vaistlikult li-gitõmbav ning Davidsoni lähenemine ei aita seda olematuks se-letada. Selle asemel väidab Davidson, et kuna transtsendentaalneempirism ei ole kooskõlas muljete kui naturaalsete nähtuste staatu-sega, siis peab transtsendentaalne empirism olema väär. Ta ei sel-gita, miks see siiski õige tundub, nii et selle lummavust saaks pal-jastada mõistetava illusioonina. Oletame, et kellelgi on tõepoolestkiusatus arvata ühtaegu, et empiiriline mõtlemine peab vastamamuljetele ning et see ei ole võimalik. Davidson ei aita sellistinimest kuidagi. Sellele, kes on tõepoolest nendesse kütketessemässitud, ei paku abi väide: “Kuna muljed on naturaalne nähtusning kohtumõistjad peavad kuuluma sellele vastanduvasse alusteloogilisse ruumi, siis peab sind lummav transtsendentaalne empi-rism lõppude lõpuks väär olema.” Oletame, et kütkete ohver saablõpuks aimu nende kujust. Ta teab, et midagi tema mõtlemisespeab olema ekslik. Tema abistamiseks tuleks talle näidata, kuidassaabmingi osa tema mõtlemisest väär olla, ning mitte käskidaexcathedratal mõnd osa sellest alla suruda. Seejuures pakun minaomalt poolt seletuse, mille sihiks on tunnistada, kuid olematuksseletada ärevuse kahest allikast ühe lummavust, nimelt mõtet, etmuljed ei saa endast kujutada kohtumõistjat. Nii et seal ikkagion asümmeetria. Mina seletan kõrvaleheidetud eelduse lumma-vuse olematuks, samas kui Davidson heidab otsekui sunnitult teiseeelduse lihtsalt kõrvale, ütlemata midagi, mis aitaks selle küüsilangenud isikut.

3. Nii palju üldisest raamistusest; lubage mul nüüd öelda midagimaailma hõlmava kogemusekäsituse spetsiifika kohta, millele muraamiv samm pidi ruumi tegema.

Sobivat liiki kogemuses, kui kõik klapib, avaldab asjade kui-dagiviisi olemine tajuvale subjektile muljet seetõttu, et talle onomane sobivat liiki meelelisus. Kogemus on vastuvõtlikkuse toi-mimine. Seesugune kantiaanliku vastuvõtlikkuse idee kasutamine

637

Maailma kogemine

aitab lihtsalt täpsustada mulje ideed, juhindudes sõna “mulje”etümoloogiast.6 Iga mõiste, mida sellisel viisil seletatakse, peabtähistama teatud liiki naturaalset sündmust või seisundit. Ningsee toob teravalt välja näilise raskuse muljete pidamisel koh-tumõistjaks, tunnustades samas Sellarsi tähelepanekut aluste loo-gilise ruumi erilisest iseloomust. Võib tunduda, et kui soovimeõigustuse vallas leida kohta kogemusele, mida mõistetakse kuivastuvõtlikkuse toimimist, siis peame langema eksitusse, midaSellars ründab kui “antuse müüti”. See, mida Sellars selle sildi allründab, on muidugi midagi laiemat, kuid tema käsitletud müüdipeamine vorm on just see katse anda pelgalt loomulikule nähtuselekoht õigustuse vallas. Tavaliselt tõlgendatakse Sellarsit nii, naguväitnuks ta just nimelt, et niipea kui kogemuse mõistet hakatakseselgitama millegi vastuvõtlikkusesarnase kaudu, pole pääsu “an-tuse müüdi” ohvriks langemisest.

Jättes hetkeks kõrvale küsimuse, kas see on tõepoolest Sellarsiseisukoht, võin igal juhul öelda, et see tees tundub mulle liht-salt ekslik. Alustades tajukogemuse idee avamist meelelise vas-tuvõtlikkuse kaudu, jääb meile alles üsna kooskõlaline võimalustuua seejärel sisse mõistelised võimed. Meenutades, et natuurvõib olla teine natuur, saame end kaitsepookida idee vastu, etmeelelise vastuvõtlikkuse poolt eeldatud naturaalsus peaks olemapinges asetsemisega aluste ruumis, mida eeldab jutt mõistelistestvõimetest. See lubab meil käsitada tajukogemust millegi sel-lisena, mille me saame asetada õigustuse valda, tunnustadestähelepanekut, mille teeb Sellars, rõhutades aluste ruumi erili-sust. Meil on tarvis ideed vastuvõtlikkuse toimimisest — ningsee on meile ka kättesaadav —, mis aga sellegipoolest seisnebmõisteliste võimete ühtses aktualiseerimises, mille aktiivne raken-damine sellessamas ühtsuses oleks otsuse tegemine. See on ideevastuvõtlikkuse toimimisest, muljest, millel endal on mõisteline

6Impressionon see sõna, mille etümoloogiale (millessegi sisse pres-sima) McDowell viitab. Mulje sobib siia niisama hästi, viidates mul-jumise tagajärjele. Maailm pressib end meisse ja see saab teoks tänumeie vastuvõtlikkusele. Niisamuti võib maailm meid muljuda, avalda-des selle tulemusel meile muljet ning mulje meis saab võimalikuks, kuname oleme sobival viisil vastuvõtlikud. Nõnda on mulje enam kui pelkmuljutus.Tlk.

638

John McDowell

sisu, seejuures selline, mis on sisuks vastavale otsustusele —otsustusele, mida tehakse, kui rakendatakse aktiivselt neidsamumõistelisi võimeid sellessamas ühtsuses. Sellise seisundi võisündmuse õigustuse valda paigutamine ei ole keerulisem kui vas-tava otsustuse paigutamine õigustuse valda. Iseäranis ei tule siinkõne allagi “antuse müüdile” omane lootusetu katse anda millelegiväljaspoolsele ratsionaalne või õigustav jõud mõisteliselt sisukasfääri suhtes. Õigustaval üksusel — niiviisi mõistetud kogemu-sel — endal on juba sisu, mis on niisama kindlalt mõisteline naguotsustuse sisu; tegelikult on ta võimaliku otsustuse sisu, mida maolen nimetanud “teisikotsustuseks”.

Idee kohta otsustusest kui aktist, kus mitmed mõistelisedvõimed on rakendatud sobivas kokkukuuluvuses — sellise ko-gemuseidee mudeli kohta —, viitaksin kõigepealt säravale ot-sustusekäsitlusele, mille esitab P. T. Geach oma raamatusVaim-sed aktid(Geach 1957). Geach kasutab seal analoogiat ühestküljest mõisteliste võimete otsustusaktis kombineerimise — ühen-datud rakenduse — ning teisest küljest alamlauseliste väljenditeväitlausesse järjestamise vahel. Üksikus otsustusaktis rakendatudmõistelistele võimetele on omane semantiline või loogiline kok-kukuuluvus, mida Geachi järgi tuleb mõista analoogiliselt seman-tilise või loogilise kokkukuuluvusega, mis on vastavatel sõnadelotsustust väljendavas grammatiliselt struktureeritud sõnavormis.Teen siinkohal ettepaneku Geachi otsustusekäsitlust võimendadaning mõista kogemust analoogiat teistkordselt kasutades. Geachnäitab, kuidas modelleerida otsustusakte deklaratiivsete lausungi-tena, ning meie võime modelleerida kogemusi otsustusaktidena.

Otsustusi keskmesse tuues loodan ma tagada, et siin rollimängiv käsitlus mõistetest oleks käegakatsutavalt kantiaanlik.Meie tee mõiste idee juurde käib mõtte kaudu, et mõistelistevõimete iseloomulikuks avaldumisvormiks on nende rakendamineotsustusaktides. Geach näitas, kuidas me saame kodustada sedakantiaanlikku mõtteviisi mõistelistest võimetest postkantiaanli-kus filosoofias, mille kirjeldamiseks kasutatakse nimetust “kee-leline pööre”. Ent võidakse arvata, et samal määral peitus keele-list pööret implitsiitselt juba ka kantiaanlikus idees, et mõistelisivõimeid rakendatakse otsustusaktide loogilises ühtsuses, mis mui-dugi ei pea olema paratamatult keeles väljendatud.

639

Maailma kogemine

Otsustuste kohtlemine vundamendina meie mõistete käsitlusestoob esile vähemalt osa sellest, mida mõeldakse, kui öeldaksekoos Kantiga, et mõistelised võimed kuuluvad spontaansuse valda.Otsustamine on seisukohale jõudmine selles, kuidas asjad on,nii nagu kavatsuse kujundamine on seisukohale jõudmine sellesuhtes, mida teha. Otsustamine on nagu kavatsuse kujunda-mine, kuivõrd ta on vastutusrikka vabaduse rakenduseks. Entma määratlesin kantiaanliku mõiste idee tugipunkti, öeldes, etotsustusaktid on iseloomulikku liiki sündmused, milles on ak-tualiseeritud mõistelised võimed. See jätab ruumi võimalusele,et mõistelisi võimeid võiks sellessamas tähenduses aktualiseeridaka iseloomulikust erinevatel viisidel, ka otsustusaktidest erinevatlaadi sündmustes.

Selle võimaluse kohta leidub ilmseid näiteid. Vaatleme näiteksoletustega mängimist. See polegi ehk nõnda kaugel sellest, midama kirjeldan iseloomuliku viisina. On ju selge, et me peaksimemõistma pelkade oletustega mängimise võimet esmajoones seisu-kohale jõudmisele suunatud mõtlemise kontekstis ning tuletamasellest näiteks tagajärjetu fantaseerimise võime. Ning igal juhul onisegi tagajärjetus fantaseerimises rakendatud mõistelisi võimeid.Kui öeldakse, et mingi tegevus on vastutustundetu, nagu näiteksunelemine, siis ei kista seda veel vastutustundliku vabaduse val-last välja, vaid kritiseeritakse seda kui oma mõisteliste võimeterakendamise vabaduse vastutustundetut rakendust.

Kui aga mõista kogemust minu soovitatud moel, lahknememõisteliste võimete aktualiseerimise iseloomulikust viisist märksaradikaalsemalt. Mõistelise võime aktualiseerimine ei pruugi ollaveel selle võime rakendus, nii et ta ei pea ise asuma vastutus-tundliku vabaduse vallas, nagu asub isegi mõisteliste võimete ra-kendus uneledes. Iseloomulikest viisidest kõnelemise mõte oliselles, et seda liiki mõistelise võime aktualiseerimine, millele mepeame esmajoones keskenduma mõistmaks, millist liiki võime onmõisteline võime, on tõepoolest rakendus, element selles keeru-kat liiki aktis, milleks on otsustus. Ent kui me oleme kord seeläbimääratlenud vastavat liiki võime, siis võime lubada ka neid juh-tumeid, mille korral just seda liiki võimeid pole rakendatud, kuidnad on siiski aktualiseeritud, väljaspool nende valdaja kontrolli,

640

John McDowell

maailma mõju kaudu tema meelelisusele. Just niiviisi ma soovi-tangi kogemust mõista.

Ma loodan, et on ilmne, et on tähtis teha vahet “aktualiseeri-mise” ja “rakendamise” mõistel. Mõistelised võimed on spontaan-suse võimed, kuid ühes silmanähtavas tähenduses puudub tajuligasugune spontaansus. Näiteks ei sõltu inimesest, kuidas asjadtalle paistavad. See, kuidas asjad kellelegi paistavad, ei kuulutema otsuse langetamise vastutusalasse. Kuid see on kooskõlasviisiga mõista kogemust kui spontaansusesse kuuluvate võimeteaktualiseerimist, selles tähenduses, et mõistmaks, millised võimedneed on, tuleb meil keskenduda nende rakendatavusele otsustuses.Tegemist pole lihtsalt seda laadi aktualiseerimisega, mida hõlmabkogemus.

Ma võtsin kasutusele mulje mõiste asjassepuutuvas mõttes,tähistamaks seda,kuidas asjade olemineend tajuvasse subjektisisse pressib. Kasutuselevõetud sõnavara võimaldab meil andasellele sõnastusele täie jõu. Me saame näha asjaomast juhtusellest, kuidas asjad on, kätketuna mulje subjektisse sissepressi-tuse [being impressed] olukorras. Ilma nende mõisteteta võiksimekäsitada mulje sissepressimist üksnes kui midagi sälgu omanda-mise sarnast vaimu vahatabletis. (Asja ei muudaks see, kui asen-daksime selle kujutluse pildiga mingist keerukast füsioloogiast.)Ehk suudab teoreetik tuletada sälgu päritolu tema ülesehitusest,kuid ainult mõnes sellises tähenduses saab mulje kätkeda olulistviisi, kuidas asjad on, ning see tähendus ei teeks muljeid trans-tsendentaalsele empirismile sobivaks. See on just Sellarsi idee;“antuse müüt” oma asjassepuutuval kujul on lootusetu katse tehapelgast sälgust vaimutabletis — mitte faktist sälgu kohta, vaidsälgust enesest — ratsionaalset kaalutlust. Kuid minu kasutuse-levõetud sõnavara kohaselt saab ka vastuvõtlikkuse toiming isekujutada endast teatavate mõisteliste võimete passiivset toimimistfakti mõju kaudu isiku meelelisusele. Nõnda saab sugeneda selleotsustuse mõistelise sisu valdamine,et asjad on nii ja naa, — ot-sustuse, mille isik teeks, kui ta rakendaks aktiivselt samu mõistelisivõimeid samas vahekorras. Kuidet asjad on nii ja naasaab ollakuidas asjad on. Nii võib mulje vastuvõtmine olla see, kuidasasjade olemine isikus sugeneb.

641

Maailma kogemine

Siin on kaks aspekti. Esiteks näeme, kuidas muljeid poleraskem asetada õigustuse valda kui otsustusi, ka siis, kui metäielikult tunnustame Sellarsi seisukohta “antuse müüdist”. Tei-seks ja täpsemalt, me näeme, kuidas saab pidada fakte endid ta-juvale subjektile kättesaadavaks, ratsionaalseteks kaalutlusteks,mis on olulised tema otsustele jõudmisel. Seega nähes, kuidastranstsendentaalset raskust leevendada, me varustame end ideega,millel on otsesed epistemoloogilised tagajärjed.

4. Ma jätsin kõrvale küsimuse, kas Sellarsi enda meelest peaksidmeelemuljed olema sälgud vaimutabletis. Varem tõlgendasinma Sellarsit niimoodi, kuid nüüd arvan, et kui taEmpirismisja vaimufilosoofiasarendab kujundit kogemustest, mis “sisalda-vad” väiteid, on kõige parem mõista seda osutavana seda laadikäsitusele kogemusest, mida olen siin visandanud: kogemusest kuisensoorse teadvuse episoodidest, mille konstitueerivad mõistelistevõimete aktualiseerimised.

Mitte ainult selles mõttes pole ma enda meelest parem sel-larsiaan, kui mõned inimesed arvavad. Oma raamatusVaim jamaailm luban ma endal öelda, et kogemussisud on õigustusejärjekorras viimne instants. Minu raamatuKriitilises uuringuspeab Michael Williams (1996) seda tõendiks minu fundatsiona-lismi kohta selles mõttes, et ma pooldavat seisukohta, mida Sellarsründab näiteks sellistes lõikudes: “Üks “antuse müüdi” vormi-dest on idee, et on olemas või õigupoolest peab olemas olemakonkreetse tõsiasja struktuur, mis on selline, et (a) iga fakti keh-tivust mitte üksnes ei saa teada mittejärelduslikult, vaid et seeei eelda ka mingisugust muud teadmist ei konkreetsest tõsiasjastega üldistest tõdedest; ning (b) sellesse struktuuri kuuluvate fak-tide mittejärelduslik teadmine kujutab endast kõigi maailma kohtakäivate faktiväidete — konkreetsete ja üldiste — viimset koh-tumõistjat” (Sellars 1956: 293). Ehk aitab minu arusaama ko-gemusest selgitada see, kui ma üritan öelda, miks see süüdistusmärki ei taba.

Sellarsi enda suhtumine vundamendi ideesse on nüansirikas.Ta ei sea kahtluse alla arusaama teadmise kihist, mis “kuju-tab endast kõigi maailma kohta käivate faktiväidete viimset koh-tumõistjat”. Vaatlusandmetes väljendatud teadmine mängib temameelest just seda rolli. Sellars ei vaidle viidatud lõigus vastu

642

John McDowell

mitte sellele mõttele endale, vaid selle kombineerimisele millegimuuga: ideega, et viimset kohtumõistjat kujutav teadmine on sel-line teadmine, mida võidaks omada üksi, ilma et sellele oleksisegi püstitatud maailmavaade. Seega ütleb Sellars (1956: 300):“ ‘Vundamendi’ metafoor on eksitav, kuivõrd see takistab meilnägemast, et kui on olemas üks loogiline mõõde, kus teised em-piirilised väited toetuvad vaatlusteadetele, siis on olemas ka teineloogiline mõõde, kus viimane toetub esimesele.” See ei tähendavastuväidet “loogilise mõõtme” ideele, kus vaatlusteated toetavadkõike ülejäänut, vaid üksnes hoiatust, et loomulik kujund selle ideeväljendamiseks, vundamendi kujund, kipub panema meid unus-tama teist sõltuvuse suunda, kus vaatlusteated sõltuvad maailma-vaatest, mis neile toetub, nagu ehitis toetub oma vundamendile.Kui ma ütlen, et kogemused on õigustuse järjekorras viimsed,siis pean ma kõigest silmas, et nad on viimsed selles “loogilisesmõõtmes”, milles Sellars laseb vaatlusteadetel olla viimsed. Mapanen lihtsalt kogemused sellesse epistemoloogilisse asupaika,kuhu Sellars asetab vaatlusteated. Kogemusel on minu skeemismõisteline sisu ning see tähendab, et mul on sama masinavärkmis Sellarsil — holism mõistelise suhtes —, tagamaks, et teinesõltuvuse mõõde kaotsi ei läheks. Seega pole ma fundatsionalistWilliamsi tähenduses.

5. Tahaksin lõpetada uut, laia teemat alustades. Filosoofid ki-puvad eeldama, et vaimsed sündmused kui sellised on iseenesestsisemised sellele isikule, kelle vaimuelus nad aset leiavad, kassiis peaaegu sõna-sõnalt sisemised (nagu Descartes’il, kelle ar-vates ruumiline kõnepruuk ei saa kehtida sõna-sõnalt) või lausasõna-sõnalt sisemised (nagu paljude kaasaegsete meelest, kes pea-vad end vabanenuks kartesiaanlikest mõtteviisidest). Tajukoge-mused on vaimsed sündmused, seega langevad nad säärase eel-duse alla. Selle tulemuseks on minu soovitatud kogemusekäsitusetühistumine.

See eeldus on tegus ka selles Robert Brandomi imestuse-avalduses, et miks ma pean oma kogemusekäsitust nõnda veen-vaks: “Meelekogemused on [vaatlusotsustuste] “taga” põhjuslikusmõttes ningfaktidon nende taga normatiivses mõttes (ning sood-satel juhtudel põhjuslikus mõttes). Kust pärineb nõudmine, etpeab leidumakamingi sisemineasi, kogemus, mis neid rolle kor-

643

Maailma kogemine

raga mängib?” (Brandom 1996: 257). “Meelekogemuste” all peabBrandom siin silmas midagi Quine’i käsitluse sarnast: sensoorsetenärvilõpmete ärritusi, asju, mida Sellarsi järgija eales ei püüakskohtumõistjana käsitada.

Brandomi öeldut võiks täpsustada järgmisel moel. Kui koge-mused, nagu mina neid käsitleda tahan, pole lihtsalt teine nimisellele, mida Davidson kutsub “tajumuslikult omandatud usku-musteks” (nii et nende õigustusjõud on tagatud vastavalt Da-vidsoni hüüdlausele “miski ei või olla uskumuse aluseks pealeteise uskumuse” (Davidson 1986: 310)), siis nende asetamineõigustuslikult tajuotsustuste või kogemuslikult omandatud usku-muste “taha” saab olla üksnes näide tuttavast epistemoloogilisestsündroomist, kus me asetame millegi sisemise tajujate ning nendepoolt kehtivana tajutud faktide vahele. Selle vaate kohaselt kuju-tab minu toetumine kogemusele endast näidet sellest, mida Da-vidson (1989) kutsub “Subjektiivse müüdiks”: see on lootusetuidee, et me saame alustada sellest, mis onsiin sees(siinkohalpeaksime mõlema käega osutama iseendale), ning pälvime [en-title] selle põhjal uskumusi selle kohta, mis onseal väljas(siin-kohal tuleks viidata maailmale meie ümber). Ma vaidlen vastu:minu käsituses on (või vähemalt saab olla) mulje vastuvõtminekeskkondliku tõsiasja sugenemine isikus. See ongi juba uskumusepälvimine “seal väljas” oleva kohta, mitte mõni sisemine sündmus,millelt võidakse loota liikuda pälvitusele välise kohta. Kuid eel-dus, et vaimsed sündmused on sisemised, ähvardab muuta sellevastuvaidlemise hääletuks. Kui kogemine on vaimse sündmusenaise “siin sees”, siis isegi oletades, et me saame kogemise sündmustkirjeldada keskkondlike tõsiasjade kaudu kui selle tõsiasja sugene-mist isikus, ei saa see kirjeldusviis haarata seda, mis see sündmusiseeneses on. Paistab, et oleme tagasi vaimutableti sälgu juures.

Minu jutt muljetest tagab, et võime näha vaatlusotsustuste rat-sionaalset vastuvõtlikkust nende olukordade suhtes, mille kehti-mist nad otsustavad. See võimaldab vaatlusel hõlmata peale epis-temoloogilise rolli, mille kohta Sellars annab oma nüansirikkakäsituse, veel ka transtsendentaalset rolli, mida olen üritanudkaitsta kui aspekti, millele keskendada oma tähelepanu nägemaks,et meie intellektuaalse tegevuse vastamine maailmale pole prob-lemaatiline. See just pole nii, et muljed, nagu mina neid mõistan,

644

John McDowell

vahendaksid tajuvaid subjekte ning olukordi, mille kehtivust nadvaatlevad. Pigem kujutavad muljed oma parimal kujul endast fak-tide eneste kättesaadavust otsustavale subjektile, mida ta saab mul-jete põhjal kaasata oma maailmavaatesse — kas siis eksplitsiitseotsustuse abil või vähem reflektiivselt.

Ma leian, et tõeliseks kurja juureks on siin eeldus, nagupeaksid kogemused vaimse sündmusena ise olema oma subjektidesees. Davidsoni protest selle vastu, mida ta kutsub “subjektiivsemüüdiks”, on suunatud pigem sümptomi vastu, vahendajate pos-tuleerimise kalduvuse vastu, kui selle aluseks oleva tõve vastu, misDavidsoni ennastki nakatab, ehkki ta üritab oma mõtlemist sellestsümptomist vabastada. Põhieksimuseks on arusaam, et inimesevaimuelu leiab aset mingiosasees temast. Descartes’i arvatespeaks see olema immateriaalne osa ning selles mõttes on vähemaltosaliseks edusammuks inimese materiaalse osa pidamine vaimu-elu asupaigaks (nii et “siin sees” koos osutava zestiga on võetavsõna-sõnalt). Davidsoni puhul implitseerib tema anomaalsessemonismi kuuluv monism (vt Davidson 1980b), et “siin sees”-zest,võetuna sõna-sõnalt, on korrektne. Kuid ma arvan, et meil on tar-vis mõelda vaimsest viisil, kus maailma faktide sekkumise korralpole tegu pelgalt (laias laastus) suhteliste mõistetega kirjeldatavu-ses (nagu kellegi onuks olemine), vaid see kujutab endast vaimseolemust. Väljend “siin sees” ühes teda saatva zestiga on mõneskontekstis sobiv, kuid seda tuleb võtta sümboolselt, samas vai-mus, nagu peetakse loomulikuks öelda “Oma südames ma teadsinseda”, mida võib samuti saata sobiv zest. Kui anomaalne monismseda keelab, siis seda halvem talle endale.

Kui me mõistame kogemust nii, nagu mina soovitan, siis võibmeie ettekujutus subjektidest, kes on võimelised jõudma vaat-lusotsustustele, omandada ligitõmbava kuju. Me võime käsitadakõnealuseid fakte subjektidele kättesaadavana, kui ratsionaalseidkitsendusi nende otsustustele jõudmise teel. See tähendab: mevõime näha fakte vaatlusotsustuste taga normatiivses mõttes, naguseda esitab Brandom minu viidatud lõigus. Brandomit jahmatab,miks ma tahan panna midagi muud — midagi sisemist — norma-tiivselt otsustuste taha, mis oleks midagi enamat faktidest? Seeviib vahendajate-ideele, mis on Davidsoni vastuväite sihtmärgiks,kuid see ei taba asja tuuma. Mõistmaks, kuidas saavad faktid olla

645

Maailma kogemine

normatiivselt otsustuste taga, peavad faktid olema kättesaadavadsubjektidele, kes otsustustele jõuavad, kui ratsionaalsed kitsen-dused otsustusele, mida nad ka on. Kogemine, milles kõik lähebhästi, ongi minu käsituse kohaselt lihtsalt fakti kättesaadavus, nii etsee saab olla normatiivselt otsustuse taga, millele võidakse jõuda.Davidson arvab, et subjektiivne kui selline on müüt, ning Bran-dom tegelikult järgneb talle, kuna ta ei oska subjektiivses nähamuud kui sisemisi üksusi, mis ähvardavad asuda vahendaja rollisubjektide ja maailma vahel. Kuid kogemuse näol on meil minuarvates tegu millegi sellisega, mis peale selle, et ta on tarvilik fak-tide ja vaatluslausete vahelise normatiivse ühenduse arusaadavaksmuutmisel, millega Brandom nõustub, on ühtlasi parim näide sedaliiki subjektiivsest seisundist, mis on vahendajate-vastaste argu-mentide suhtes immuunne. Nii et kaitsmata seda, mida Davidsonründab, võime kasutada kogemuse ideed, alustamaks puhastatudsubjektiivsuse idee tagasivõitmist. Kogemuse sellise mõistmiseeelised, nagu mina soovitan, pole piiratud üksnes transtsenden-taalse ärevuse tühistamise ning taju rahuldava epistemoloogiavõimaldamisega, vaid need laienevad ka üldistele kaalutlustelevaimufilosoofias.

Kirjandus

B a k e r , Gordon P., Peter M. S. H a c k e r 1983.An Analytic Commen-tary on Wittgenstein’s Philosophical Investigations. Vol. 1. Oxford:Blackwell

B r a n d o m , Robert 1996. Perception and Rational Constraint:Mc-Dowell’sMind and World. —Perception, Philosophical Issues, vol. 7.Ed. by Enrique Villanueva. Atascadero: Ridgeview, pp. 241–259

D a v i d s o n , Donald 1980. Mental Events. —Essays on Actions andEvents. Oxford: Clarendon Press, pp. 207–225

D a v i d s o n , Donald 1986. A Coherence Theory of Truth and Know-ledge. —Truth and Interpretation: Perspectives on the Philosophyof Donald Davidson. Ed. by Ernest LePore. Oxford: Blackwell,pp. 307–319. [Eesti k “Tõe ja teadmise koherentsusteooria”. — Aka-deemia, 1995, nr 9, lk 1843–1867, tlk Anto Unt]

D a v i d s o n , Donald 1989. The Myth of the Subjective. —Relativism:Interpretation and Confrontation. Ed. by Michael Krausz. NotreDame: Notre Dame University Press, pp. 159–172

646

John McDowell

G e a c h , Peter T. 1957.Mental Acts. London: Routledge and KeganPaul

M c D o w e l l , John 1994. Mind and World. Reissued with a newIntroduction. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1996

M c D o w e l l , John 1998. The Woodbridge Lecture 1997: Having theWorld in View: Sellars, Kant and Intentionality. —Journal of Philo-sophy, vol. 95, pp. 431–491

Q u i n e , Willard Van Orman 1961. Two Dogmas of Empiricism. —From a Logical Point of View.Cambridge: Harvard University Press,pp. 20–46. [Eesti k “Empirismi kaks dogmat”. —Tähendus, tõde jameetod. Tartu: TÜ Kirjastus, 1999, lk 194–219]

R o r t y , Richard 1980.Philosophy and the Mirror of Nature. Princeton:Princeton University Press

S e l l a r s , Wilfrid 1956. Empiricism and the Philosophy of Mind. —Minnesota Studies in the Philosophy of Science, vol. 1. Ed. by HerbertFeigl and Michael Scriven. Minneapolis: University of MinnesotaPress, pp. 253–329

W i l l i a m s , Michael 1996. Exorcism and Enchantment. —Philoso-phical Quarterly, vol. 46, pp. 99–109

JOHN HENRY McDOWELL on üks meie kaasaja omanäolisemaidanalüütilisi filosoofe, kelle vaadetel on kokkupuutepunkte nii filosoo-fia ajaloo kui kontinentaalse filosoofiaga. Ta on vastu vaadetele, mispeavad vaimu privaatseks ja lõikavad läbi selle seosed välismaailmaga,ning on arendanud eksternalismi, mida võib paiguti olla raske eristadaobjektiivsest idealismist.

McDowell on sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis Lõuna-AafrikaVabariigis ning alustas õpinguidUniversity College of Rhodesia andNyasaland’is (praegu Zimbabwe ülikool). Seejärel siirdus ta paa-rikümneks aastaks Inglismaale, kus lõpetas 1969. a Oxfordiülikooli MA-kraadiga ja õpetas sealses University kolledzis. Alates 1986. aastast onta Pittsburghi ülikooli filosoofiaprofessor ning on lühikest aega töötanudka Harvardi, Princetoni ja Michigani ülikoolis ning UCLAs (Univer-sity of California, Los Angeles). Ta on Briti Akadeemia ja AmeerikaKunstide ja Teaduste Akadeemia liige.

McDowell on toimetanud koos Gareth Evansiga kogumikuTruth andMeaning: Essays in Semantics(Tõde ja tähendus: Esseid semantikast,1976) ning pärast viimase surma andnud välja Evansi põhiteoseThe Va-rieties of Reference(Osutuse mitmekesisus, 1982). Koos Philip Pettit’ga

647

Maailma kogemine

on ta veel koostanud kogumikuSubject, Thought, and Context(Subjekt,mõte ja kontekst, 1986) ning tõlkinud Platoni dialoogiTheaitetos(1973).

Tema 1991. aastal peetud John Locke’i loengud Oxfordi ülikoolison ilmunud raamatunaMind and World(Vaim ja maailm, 1994), mis onandnud palju kõneainet. Enamik McDowelli artikleid on uuesti avalda-tud kogutud teostena. Moraali- ja vaimufilosoofiaalased tööd ning Witt-gensteini tõlgendused on koondatud raamatusseMind, Value and Rea-lity (Vaim, väärtus ja reaalsus, 1998). Teise köitesse,Meaning, Know-ledge and Reality(Tähendus, teadmine ja reaalsus, 1998) on kogutudkeelefilosoofia-, metafüüsika- ja epistemoloogiaalased artiklid.

Tõlkija

648

ALICE KASK (2005)

LUULET

Mathura

PALVELAUL

Puhu mul selgust, hea hommikutuul;vala mul valgust, suur punane kuu.Tule mu juurde, kuum keskpäeva päike.Elu, torma must läbi — õrnus ja äike.

Pühi mind puhtaks, hea õhtune iil;hoia mind terve, soe helluse kiir.Tule, pean meeles su kollase läike.Elu, torma must läbi — õrnus ja äike.

Võta mind endasse, vabastav maru,lõhu kõik tõkked ja anna mul aru.Tule, ja koos teeme mõõtmatuid käike.Elu, torma must läbi — õrnus ja äike.

Kanna mind kokku, aoaja puhang,merelt ja metsast, aasalt ja luhalt.Tule ja vaata, et olen nii väike.Elu, torma must läbi — õrnus ja äike.

IDATUULES

Kaks valget merikajakat lendasid vastutuult;nende kohale jäi sinine avahelehalli taevakupli keskel.Kaks valget merikajakat lendasid paigal, vastutuult,

650

Mathura

siis kui lebasime varasuvisesel rannal;ja sa ei näinud neid, sest vaatasid teisele poole,lebades mu kõrval, lebades pea mu rinnal.Mu hääl tõi nad sinuni;mu hääl ja sinu vastusõnadlendasid tuulde nagu nalja täis noodidja jõudsid üheskoos mu kõrvukui kõrgehäälne katkendlik rütm.Sel pilvisel päeval

puhus tugevnev idatuulläbi me käte ja jalge; tundlik idatuulpuhus meist läbi, nii et alles jäidainult kaks tulipunaste sütesooja hõõguvat kogu me südamete kohas,siis kui lebasime üksteise kaisusseal ürgselt valgel liival,kuivanud adru ja rohu säbrude vahel,

kuni lõpuks võpatasid kehad külmast,värskust saanud täis. Jah,tundlik idatuul puhus meid hõõgujaid kokkuning sealsamas sündisid maalid,sarlakpunased ja tumelillad;sealsamas sündisid laulud,kerged ja kõrged;sealtsamast pääses puudutus,puudutus, mis oli nii pehmeja ulatus ometigi lõpuni välja.Puudutus. . .

651

Luulet

NEEMEL

Neemel,kus lepad kasvavad kivide keskel,mere äärel me istume,kuulates vee seitset sugust solinat,laugete lainete loksumistläänepäikse laulusid pidi.Me saartega silmapiiron tõmmanud taevassepilvedest laia sinise joonening see tumeneb üha;meri eristub üha,kujutlus kaugusest kahaneb üha.

Kuniks suundume tagasi külasse,koju ja sauna, õhtuhämaruseslihtsad linnud on lagistanudtaaskohtumise-taastulekukõlavat kära või mantrat.Kahel kaldal ontäna süüdatud lõkkedja üks neist on me eneste oma.

ISALT

Madalas valguses lasub üks maa —mida unustatum, seda kaunim.Need laaned, need rabad — saamepeituda siia. Nii rääkisid haldjad.Need mered, need järved — saamepuhata siin. Nii rääkisid hinged.

652

Mathura

Need tuuled, need sajud onembuseks meile. Need ööd janeed päevad — saame nautida neid.Seda rääkisid inimesed.

Keegi läks teele, keegi jäi paika.Keegi laperdas linna, teine igatses hiideja kusagil oli igaühele ase. Mu laps,pea vastu puud ja sammalt nüüd lase,nuusuta liivateed, madarat, käokeelt,hingata merikapsaste meerikkaid õisi;seisa tamme all, tuksle, selg vastu tüve,hoia tast kinni ja kõnele elust.Kuula lainete laulu ja usalda seda,istu allika veerde,korja kodinaid kokku.

Ma annan siin sulle nüüd väikese pesa,väikese kodu keset metsi ja aasi,et leiaksid üles kõige kaitstumad kingidja teaksid kes oled ja kus on su soovid,kannaksid kaua kiirelt kattuvat rada.Kes lõhub ja laulab, kes vahetab vaene —aga sinu süda ei saa mitte kunagi otsa.

LOKSUDA VALGES

Loksuda valgesluitunud paadis,triivida rohekailmadalail laineilpärast tunnitäit naeru,küljil kaks puhkavat aeru,ümber meid vesi

653

Luulet

kahe poolsaare vahel,päikesekiirtestpeenimad pritsmedja kaugenev maailmadiskode müra.Siis ja seal tahan ollaunustatud koos sinuga

ses tuules, mis soodsaimsõitmaks kuhu iganessee meid kannab.Kägu kukub korduvaltkõigest sest läbi,käealune kõigubja luuletused satuvadootamatultüle parema parda.Keskpäev kuivatabpiisad me ihult.

654

ARVUSTUS

MODERNNE MONUMENT

Janek Kraavi, Postmodernismi teooria ja postmodernistlikkultuur . Viljandi Kultuuriakadeemia, 2005. 243 lk.

Kes postmodernismi kritiseerib, on ise modernist!Kriitika eeldab kri-teeriumi, mingi mõistusliku struktuuri ja eesmärgi olemasolu. Kritiseeri-da saab teost, terviklikku narratiivi. Postmodernistlik kirjutis ei ole teos:narratiiv on lagunenud, ei teki mõistuslikku korda ega äratundmisrõõmu.Postmodernistlikku kirjutist loetakse teisiti, afektidetasandil, see on kasmõnus või vastik, aga mitte loogiline/absurdne. Sellises kirjutises läheblugeja koos autoriga kaotsi, subjekt haihtub. Seega peab kriitika siin-kohal vakatama või vähemasti moonduma diskursusest impulsiivsekskarnevaliks — niimoodi kirjutab kriitikat näiteks Kivisildnik. Kui post-modern on moderni lõpp, mitte mask, siis peaks ta libisema välja mistahes teooriavõrkudest, jätma kõik kalendritegijad kimpu. Aga tundub,et ei jäta, sest postmodern(ism)ist vorbitakse üha uusi struktureeritudülevaateid. Seega tundub, et “modernism on surnud, elagu modernism”.

Minu arvates on igasuguse postmodernistliku väljenduse kriitilis-ratsionaalne analüüs esiteks totaalne möödarääkimine ning teiseks sa-lakaval modernismi jätkamine. Õnneks ei ole Janek Kraavi kirjapandupostmodernistlik kirjutis — tegu on hoopis õpikuga, mis on ju modernneteospar excellence. See annab kriitikale legitiimse pinna.

Ja milleks meile õpik postmodernsel ajal?Unustagem hetkeks,et postmodernismi õpik on apooria, ning võtkem kõnealust raamatuteneseküllasena, õppevahendina. Autor on staazikas koolipapa, mistõttuon näha, et õpikut kirjutades on tal olnud selge siht silme ees. Teo-se funktsioonidest ei tehta saladust, nendeks on anda postmodernismiproblemaatikale esmane sissejuhatus (lk 13), pakkuda eelteadmisi post-modernistide hämaratele tekstidele lähenemisel (lk 14), refereerida jakonkretiseerida (lk 14). Seega on tegu üldhuviõpikuga, mida peaks ole-ma võimalik studeerida ka iseseisvalt, väljaspool akadeemilisi tsunfte.Selleks, et üldhuviõpik läheks laiemasse ringlusse, peab ta olema kauniltkujundatud, lihtne ja huvitav.

655

Arvustus

Kui hinnata õpikut autori taotlusest lähtudes, siis tuleb teda ja ku-jundajat (Andres Rõhu) ülivõrdes epiteetidega kiita. Õpikon kirjuta-tud lihtsalt (see, et lihtsus tähendab lihtsustamist, ei tule praegu arves-se) ning kujundatud-illustreeritud parimal tänapäevaseltasemel. Kuisiinmail on üldiseks kombeks üllitada ülikoolide toimetisi kahvatu-te kirbukirjas brosüüridena, siisPostmodernismi teooriakõrgub gi-gandina üldise halluse foonil. Tuleb isegi öelda, et õpik ületab luge-jasõbralikkuse ja paeluvuse poolest enamikku ingliskeelseid ülikoo-liõpikuid, mida lehitsenud olen, ning meenutab pigem tipptasemelnüüdisaegset gümnaasiumiõpikut. On näha, et Kraavi eesmärgiks poleolnud üksnes kohustusliku abimaterjali loomine oma tudengitele, vaidlaiema lugejaskonna vallutamine. Võib ennustada, et see tal ka õnnestub,on ju postmodernism paeluv moesõna. Olgu selle tõestuseks kas või tõik,et kõik kõnealuse õpikuga sarnased sissejuhatavad ingliskeelsed teosed,mida võrdluseks lehitseda plaanisin, olid Tartu ülikooli raamatukogustpikaks ajaks välja laenutatud või sootuks ära varastatud.

Postmodernism on see, mida temast räägitakse(Epp Annus).Võib julgelt oletada, et Kraavi suurepärase väljanägemisega raamat leiablaialdast kasutust paljude (üli)koolide sissejuhatavatel kursustel. Po-le tal ju eestikeelses kirjasõnas õigupoolest konkurentegi. Peale Stan-ley Grenzi evangeelse alatooniga ning ilma piltideta raamatu (Grenz2003) võime leida vaid mõningaid artikleid ning alapeatükke kultuu-riloo õpikutes. Seega langeb Kraavile tahes-tahtmata teerajaja roll, te-ma õpik jääb vähemalt mõneks ajaks mõõduandvaks, see kujundab pal-jude inimeste arusaama postmodernismist. Milliste kriteeriumide alu-sel tuleks säärast monumenti hinnata? Laseme veelgi püsidaparadoksilning üritame vaadelda õpikut modernse teatmetekstina, kuson nõutavmaterjali autentne ja tasakaalustatud esitus, olulise esiletoomine, luge-ja ärgitamine kaasamõtlemisele. Loodan, et selline eeldus— mis onsügavamas mõttes ka ratsionaalse kriitika eelduseks — ei tee autorileülekohut. Lisaks juba ülalmainitud selgesõnalistele eesmärkidele viitabüldise mõistetavuse ja loetavuse taotlusele ka raamatu väljapeetud stiilja kindel struktuur: konkreetne liigendus, lühikesed nummerdatud ala-peatükid. Sisulises plaanis jaguneb raamat laias laastus kaheks, nagujuba pealkirjastki oletada võib. Veidi üle poole mahust võtavad endaalla postmodernismi mõiste ja määratlemisega seotud üldteoreetilisedküsimused ning postmodernismi klassikuteks peetud mõtlejate referee-ringud. Teine pool õpikust tutvustab postmodernistliku kultuuri vald-kondi ja käsitlusi. Kraavi ei originaalitse: ta on üritanudanda ülevaatekõigist postmodernismi “esimese suurusjärgu tähtedest” ning visanda-da modernsusejärgse kultuuri ja mõtteviisi põhilisi kujunemiskäike. On

656

Arvustus

igati mõistlik, et selle ajaloo-loogika ketramist alustatakse modernsuseolemuse tutvustamisega (2. ptk) ning peatutakse pikemalt ka “postmo-dernismi” mõiste arengulool (3. ptk). Kord määratletud mõistetest pee-takse tekstis korrektselt kinni, erilist kiitust väärib see, et tuuakse esilemodernistliku kunsti anti-modernne põhihoiak (lk 30). Seetõik vajanuksminu arvates isegi suuremat rõhutamist (nt paksu kirjaga),sest algaja lu-geja intuitsioon paigutab mõisted “modernne” ja “modernistlik” pigemühte patta.

Järgnevalt keskendun õpiku esimese poole, postmodernismiteooriavaatlusele. Etteruttavalt ütleksin, et klassikaliselt õpikult oleksin ooda-nud veelgi süstemaatilisemat, mitmel puhul ka rohkem süvenevatkäsitluslaadi. Tuleb muidugi mõista, et postmodernismi onsüstemaa-tiliselt üliraske käsitleda, materjal ise tõrgub säärase käsitluse vastu.Tervitaksin kahe käega vormi ja sisu ühtsust ehk õpiku vormist loo-bumist essee vabamängu kasuks, nagu seda pakub nt Hassan (1987).1

Ka Kraavi tekstist võib leida mängulisi elemente — häid näiteid popkul-tuuri alalt, harva ka materjali seostamist Eestiga. Siiskitundub mulle,et Kraavi on kaugel hoiakust, nagu olekski postmodernism lihtsalt see,millest ta kirjutada võtab.

Lüngad teose ühtsuses.1. Mõttelooline hõredus. Esimene krii-tiline märkus puudutab Kraavi modernsuse käsitlust. Loomulikult onväga põnev sukelduda postmodernismi lainetesse, ekselda deltas (JohnCage’i metafoor, vt lk 5, lk 230). Kuid selle kümbluse nautimiseks tu-leb minu arvates tunda ka modernsuse pinnast, millest eemale triivitak-se. Paraku jääb Kraavi õpikus modernsuse tutvustus marginaalseks jamärksõnaliseks, hõlmates vaid mõned leheküljed (vt 2. ptk). Ei avatapiisavalt Descartes’i ja Kanti rolli n-ö mõistuseusu tekkimises. Asi eisaa olla mahu puudumises, nt Grenz on nappidel lehekülgedelmodern-suse filosoofilised eeldused rahuldavalt avanud (Grenz 2003: 67–87).On igati vahva, et Kraavi tutvustab postmodernsete prantsuse mõtlejatemõjutajaid de Sade’i, Bataille’d ja Artaud’d (4. ptk), kuidlünk modern-suses paistab säärase põhjalikkuse taustal seda naljakam.

2. Mõtlejate valiku hõredus. Kui tulla postmodernistlike mõtlejatevaatluse juurde, siis tundub, et autor on siin võtnud tõsiselt ütlust “kesvana asja meenutab, sel silm peast välja”. Kraavile ei meeldi eelmäng,ta asub kohe asja kallale. Üleminek toimub teise peatüki viimases osas,kus hakatakse tutvustama modernsuse kriitikat — kohemaid Adorno

1Lehekülg sellest mängulisest teosest on võtnud Kraavi õpikus illust-ratsiooni kuju (lk 43), sellega on autor ennast Hassani kirjutamisviisistdistantseerinud.

657

Arvustus

ja Horkheimeri kaudu. Nietzschet tutvustatakse kaude ja mõne sõnaga,Heideggerist ei räägita üldse. Tõele au andes tuleb küll toonitada, etKraavi rõhuasetused ei olegi filosoofilised, ta üritab käsitleda teematinterdistsiplinaarselt ning filosoofidesse süvenemisele eelneb “postmo-dernismi” mõiste arengulugu (3. ptk). Kuid minu arvates pole võimalikkäsitleda 20. sajandi alguse avangardistlikku kunsti ilmafilosoofide, eritiNietzsche mõjusid avamata. Siin pole tegu interdistsiplinaarsusega, vaidfilosoofia vältimisega. Tuleb võrdluse korras taas mainida,et Grenziraamatus on postmodernismi filosoofilised eeldused 19.–20.sajandi va-hetusel (Nietzsche, Heidegger, hermeneutika) välja toodud (Grenz 2003:89–124).

Millised filosoofid pälvivad Kraavi õpikus trükiruumi? Viiendaspeatükis tutvustatakse pikemalt postmodernismi mõiste kallal töötavaidmõtlejaid Lyotard’i, Baudrillard’i ja Jamesoni. Selle peatüki olulisus onväljaspool kahtlust. Ometi oleks võinud Lyotard’i puhul pikemalt pea-tuda tema vaidlusel Habermasiga ning tutvustada ka viimasearusaamamodernsuse jätkumisest — seda enam, et vastavad artiklid oneesti keelesolemas (Habermas 1996, Lyotard 2000). Teiseks oleksin oodanud lisakskolmele klassikule lühikest alapeatükki, kus tutvustataks ka teisi olu-lisi, kuigi vähem kuulsaid postmodernismi määratlevaid/tõlgendavaidmõtlejaid. Näiteks ei mainita Kraavi õpikus sõnagagi Gianni Vatti-mot, kelle tihedast käsitlusest postmodernsuse filosoofilisest tähendusestvõib eesti keelegi vahendusel aimu saada (Vattimo 1995). Samuti va-jaksid mainimist postmodernistlik eetika, teadusfilosoofia, miks mitteka sotsioloogia. Mulle tundub, et need distsipliinid on postmodernismimõistmise seisukohalt olulisemad kui näiteks feminism võipostkolonia-lism, millele on õpikus pühendatud eraldi peatükid (7, 8).

Siiski ei piirdu Kraavi esitus postmodernismi mõiste määratlejatega.6. peatükis tutvustatakse postmodernistlikku filosoofiat —poststruktu-ralismi (Derrida, Foucault, Lacan, Deleuze ja Guattari). On väljaspoolkahtlust, et poststrukturalistide tööd on olulised modernsusejärgse eksis-tentsi ja teksti mõtestamisel. Kuid Kraavi teosest jääb mulje, nagu olekspoststrukturalism seeüks ja ainuspostmodernistlik filosoofia — teistestei kõnelda. Nimesid võiks puistata palju, kuid vähemalt Richard Rortykäsitus post-filosoofilisest kultuurist tulnuks õpikusse kaasata. Kraavipiirdumine prantsuse filosoofiaga vajaks eraldi põhjendust, kuid kuuen-da peatüki algusest võime lugeda vaid, et “Traditsiooniliselt arvataksepostmodernistlike käsitluste hulka ka paljude prantsuse poststruktura-listlike teoreetikute tööd” (lk 105). Kraavi vaikib maha, et mitmed post-strukturalistid (Derrida, Foucault) on avalikult tauninud enda sildistamistpostmodernismiga.

658

Arvustus

Filosoofia valdkonna kokkuvõtteks tuleb öelda, etPostmodernismiteooriaon küll aktsepteeritav ülevaade mitmete filosoofide seisukohta-dest, kuid eelkirjeldatud lünklikkuse tõttu jääb vajaka süstemaatilisusest.Mul polnud võimalik sirvida neid sissejuhatavaid teoseid,mida Kraavisageli tsiteerib, kuid mõne teose põhjal veendusin, et säärane käsitlus onvõimalik (Sheenan 2004). Kes soovib seda puudujääki kiiresti korvata,sellel soovitaksin lugeda kõrvale GrenziPostmodernismi aabitsat.

Virisemist vormi poole pealt. Raamatu teist poolt, mis tutvustabpostmodernistlikku kultuuri, tuleb pidada õnnestunumaks. Kõik oluli-sed kultuurivaldkonnad (arhitektuur, kirjandus, kunst, muusika) on kae-tud, juttu tehakse ka küberpungist ning massikultuurist. Autor üritabvürtsitada kuiva teooriat konkreetsete objektide analüüsiga. Võiks küllnorida, et õpiku teeks veelgi huvitavamaks Eesti kultuurinähtuste haa-ramine analüüsi, kuid see on autori eelistuse küsimus. Teatri puhul onsiiski lisatud näide ka Eestist (lk 196). Lugejale annaks palju sellesar-naste näidete leidmine ka kirjanduse ja kunsti peatükkidest.

Küll aga võiks tõsisemalt nuriseda soovitatava kirjandusenimesti-ke kallal. Sissejuhatava õpiku üheks põhieesmärgiks peaksolema ju-hatada inimesi sügavamale, allikatekstide ja tõsisemate käsitluste ma-nu. Olgugi et küllap väike osa lugejaid kasutab seda võimalust, ei to-hiks siin hinnaalandust teha. Poleks palju nõutud, et Kraavi õpik sisal-daks kogu eesti keeles avaldatud bibliograafiat postmodernismi kohta.Juhul kui autor tahtis iga alapeatüki lõpul tuua esile vaid tema arva-tes kõige olulisemad lugemissoovitused, tulnuks koondnimestik pannaeraldi teose lõppu. Kummastavalt mõjub, et postmodernistlikku kultuu-ri käsitlevate peatükkide puhul viidatakse nõnda vähe eesti teadlaste-literaatide töödele. Näiteks kirjanduse alapeatükis poleneid üldse. Ometion just kirjandusteadlased kirjutanud mitmeid huvitavaidartikleid post-modernismi ja eesti kirjanduse seostest, nt Epp Annuse “Postmodernismkui hilissotsialismi kultuuriloogika” (Annus 2000). Viiteline hõredus eipuuduta ainult eesti autoreid, seega ei saa oletada, nagu oleks Kraavi nadlihtsalt välja praakinud. Ka paljud olulised tõlkeartiklid ei leia kordagimainimist. Olgu esile toodud veel üks vormiline puudujääk —teoselpole nimeregistrit.

Need märkused ei tähenda, nagu tuleks lugejal Kraavi õpikust eemalehoida. Vastupidi, kas või juba kujunduse tase teeb trükisest Õpiku suurealgustähega, modernse monumendi. Seda, et ülikooli õppejõud kirjutabartiklifetisismi ajastul suurtele huviliste massidele mõeldud õpiku, tulebpidada hinnaliseks kingituseks. Loodan, et esitatud sõbralik kriitika aitabJanek Kraavil täiustada oma õpiku kordustrükki, mille järele juba peagivajadus võib tekkida.

659

Arvustus

Kirjandus

A n n u s , E. 2000. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogi-ka. —Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 769–780

G r e n z , S. J. 2003.Postmodernismi aabits. Tallinn: LogosH a b e r m a s , J. 1996. Modernsus — lõpetamata projekt. —Akadee-

mia, nr 1, lk 75–93H a s s a n , I. 1987.The Postmodern Turn: Essays in Postmodern Theory

and Culture. Ohio State University PressL y o t a r d , J.-F. 2000. Vastus küsimusele: Mis on postmodernsus? —

Akadeemia, nr 7, lk 1419–1430S h e e n a n , P. 2004. Postmodernism and philosophy. —The Cambridge

Companion to Philosophy. Ed. by Steven Connor. Cambridge Uni-versity Press, pp. 20–42

V a t t i m o , Gianni 1995. Nihilism ja postmodernsus filosoofias. —Akadeemia, nr 7, lk 1445–1460

Leo Luks

LEO LUKS (sünd. 1976) on lõpetanud 1999. a Tartu ülikooli filosoo-fia erialal; filosoofiamagister (2002). Eesti Maaülikooli jaEesti Kuns-tiakadeemia filosoofiaõppejõud.Akadeemiason ta avaldanud artikli“Nihilismi “hea uus ilm”: Gianni Vattimo filosoofia kriitiline vaat-lus” (2003, nr 7, lk 1464–1484) ning arvustused Hans-Georg Gadameritõlkevalimiku Hermeneutika universaalsus: Valik esseid ja intervjuu-sid (2003, nr 2, lk 403–408), kogumikuKaasaegne poliitiline filosoofia:Valik esseid(2003, nr 6, lk 1302–1307) ja Michel Foucault’ raamatuHul-lus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul (2004, nr 3,lk 648–654) kohta.

660

Arvustus

MARILASTE IDAHAJALAST

Juri Anduganovi (1949–2005)mälestuseks

Seppo Lallukka. From Fugitive Peasants to Diaspora: TheEastern Mari in Tsarist and Federal Russia. (SuomalaisenTiedeakatemian Toimituksia. Humaniora 328.) Helsinki: TheFinnish Academy of Science and Letters, 2003. 473 pp.

Kui pöörata pilk meist itta jäävate soome-ugri hõimurahvaste poole, siisvõib märgata nende asualade äärmist hajutatust. Nii võikski väita, et kõiknad elavad hajalas ehk diasporaas. Tegelikult mõistetaksehajala all teata-va rahva hajutatustvõõrsil, pärast sunnitud või vabatahtlikku väljarännetoma kodumaalt. Kui varem peeti diasporaaks vaid väljaspooloma aja-loolist kodumaad asunud juutide rühmi, siis tänapäeval käsitatakse selleall ka muid hajali paiknevaid kultuurirühmi. Nii et kuigi Venemaa soome-ugri rahvad elavad hajali nii oma ajaloolisel kodumaal, kusnad on jäänudvähemusse, kui ka väljaspool seda, tuleb hajala all mõista ikkagi nendeasumist väljaspool põlist asuala.

Halduspoliitilise korralduse järgi on tänapäeva Venemaa (veel)föderatsioon, kus arvuliselt suurematel mittevene rahvastel on kas omavabariik või autonoomne ringkond. Soome-ugri ja samojeedirahvas-test on oma vabariik mordvalastel, udmurtidel, marilastel, komilastel jakarjalastel ning autonoomne ringkond hantidel, mansidel ja neenetsitel.Vepslastel, saamidel, sölkuppidel, nganassaanidel ja eenetsitel praeguoma autonoomset territooriumi pole. Üldiselt on aga territoriaalauto-noomiate olukord ebastabiilne. Nii liideti 2004. aastal Permi oblastigaVenemaa vanim (aastast 1925) rahvuslikul põhimõttel moodustatud ter-ritoriaalüksus — Permikomi autonoomne ringkond. Seda ei põhjustanudpermikomilaste hajali asumine, sest nad moodustasid üle 60% ringkonnaenamasti maal elavast rahvastikust, vaid muud kaalutlused, millel allakir-jutanu praegu ei peatu. Märgiksin vaid seda, et peetakse läbirääkimisi kaJamali Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomse ringkonna JugraliitmiseksTümeni (vnT�menь) oblastiga.

Soomeugrilaste ja samojeedide rahvaarv Venemaal on kahe viima-se rahvaloenduse (1989–2002) vahemikus vähenenud 13,7% (Pusztay

Käsitlus liitub arvustuse autori uurimisteemaga “Põlisrahvastiku sot-siaalelu suundumusi kultuurirajal”, millel nüüd on Eesti Teadusfonditoetus.

661

Arvustus

2004). Vähenemine ei sõltu territoriaalautonoomia olemasolust, vaidmuist tegureist, eriti rahva hajutatusest. Nii ongi kõige enam taandu-nud hajali elavad rahvad — vepslased 33%, karjalased 26% ja mordva-lased 21%. Marilaste vähenemine on olnud väikseim, “vaid” 6%. Vii-mase (2002) rahvaloenduse alusel elab Venemaal ümmarguselt 605 000marilast, kellest 488 000 ehk 81% kasutab kodus mari keelt — nendeemakeelsus on seega langenud 1%. Mari vabariigis on mari keel jäänudõpetamise keeleks vaid üksikuis maa-algkoolides. Lõppenud on õpiku-te koostamine ja kirjastamine. Üle 30% mari lastest räägib kodus venekeelt ning marikeelsed raamatud neid ei huvita (Pusztay 2004).

Üks esimesi teadlasi, kes hakkas uurima Venemaa soomeugrilastesotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme, on 1944. aastal Viiburis — justenne linna vallutamist punaväe poolt — sündinud Seppo Lallukka. Te-ma esimesi sellekohaseid uurimusi olen käsitletud varem (Kurs 1991),hilisemaist suuremaist teostest nimetaksin siin monograafiat permiko-milastest (Lallukka 1995) ning uut väljaannet idapoolsetesoomeugrilas-te etnodemograafilistest protsessidest (Lallukka 1997). Lisaks on temaartikleid Tveri karjalastest ja teistest Venemaa soome-ugri rahvastest il-munud rahvusvahelistes väljaannetes. Lallukka viimane suurem uurimushõlmab idamarilasi; selle koostamisel on kasutatud nii Lääne teoreetilistkirjandust kui ka Venemaal avaldatud empiirilisi uurimusi. Andmestiktugineb 1989. aasta rahvaloenduse ja autori enda välitöödel kogutud ma-terjalidel.

Lallukka monograafia koosneb sissejuhatusest, kaheksast peatükistja kokkuvõttest. Teksti aitavad selgitada ja ilmestada üheksa kaarti ningkaheksa joonist. Viimased 70 lehekülge on mitmesuguste märkuste jaselgituste, bibliograafia ning indeksite päralt. Järgnev ülevaade ongi ülesehitatud autori enda liigenduse alusel.

Sissejuhatuses (autoril on see esimene peatükk, lk 15–28) selgitatak-se marilaste asustuse ja identiteediga seotud probleemistikku ning sellestlähtuvat teose ülesehitust. Autor näitab marilaste asualade kujunemiseüldist käiku, tuues esile rahva haritlaskonna järkjärgulise koondumiseMari vabariigi pealinna Joskar-Olasse. Ta osutab muu seassellele, etidamarimõiste on liikvele läinud just teadlaste, kultuuritegelaste ja aja-kirjanike ringkondadest ning alles seejärel hakanud mõningal määrallevima rühma kuuluvate marilaste endi hulgas.

Tõeline esimene peatükk (lk 29–65) on pühendatud rahvaste rii-gisisesele hajumisele ja etnilise eneseteadvuse käivitumisele. Selgita-takse, kuidas postkommunistlikul Venemaal käsitatakse põlisrahvastevabariike, põhiasualasid ja hajalaid. Riikidevaheliste ja riigisiseste ha-jalate käsitlemisel jõutakse välja idamari hajalani. Marilaste poliitilisisümpaatiaid ja kultuurilisi orientatsioone uurides selgub, et Mari vaba-

662

Arvustus

riigis väljendatud mõtteavaldustes suhtutakse positiivselt irredentismija kaasmarilaste naasmisse, kuid diasporaamarilasi huvitavad need as-jad väga harva. Nii ei paku Kirovi oblastis elavaile marilastele mingithuvi halduspoliitilise piiri muutmine nii, et nad hakkaksid kuuluma Ma-ri vabariigi koosseisu. Kusjuures sealsed marilased pole väljarändajatejärglased, vaid kuuluvad põliselanike hulka, olles umbes samasugusesseisundis kui Eesti praegusest piirist (kontrolljoonest)väljapoole jäävadsetud. Säärasest ükskõiksest suhtumisest erineb siiski 1990. aastate algu-ses Baskiiria marilaste ettepanek Mari autonoomse ringkonna moodus-tamiseks selles vabariigis. Ümberasumisest Mari vabariiki on huvitatudvaid haritlased või haritlaseks pürgivad inimesed. Valitsevaks protsessikson hajalas elavate marilaste venestumine.

Järgmised kaks peatükki (lk 67–135) käsitlevad marilaste idasuunali-se väljarändamise algust 16. sajandi teisel poolel, mil “Vene karu” neelasalla “Tatari hundi”, s.t Venemaa vallutas Kaasani khaaniriigi, kuhu ma-rilaste asualad kuulusid (skeemkaart lk 70). Marilaste lõplik allutamineuutele võimudele sai teoks alles pärast “tseremissi sõdu”ehk marilasteulatusliku sissivõitluse lõppu. Esimene selline sõda toimus 1552.–1557.,teine 1571.–1574. ning kolmas 1582.–1584. a. Mõningat vastupanu aval-dati veel 1590. aastail. Moskva võimude alustatud loodususuliste mari-laste ristimine õigeusku, kirikute ja kindluslinnade ehitamine põhjustasmarilaste siirdumise vabadele aladele idas. Teose autor toob esile Vjatkajõest ida poole suundunud väljarännu põhilised teed ning näitab, milli-sed alad hõlvati kahe järgmise sajandi jooksul. Erijoonis (lk 101) toobesile piki Kamat ja selle lisajõgesid kulgenud põhilised väljarännuteed.Pärast Kaasani khaaniriigi langemist sai Volga-Uurali aladest esmaltliikuv asustusraja (ingl.frontier), seejärel Venemaa piirivöönd (bor-derland) ning lõpuks hiidimpeeriumi siseala. Venemaa eesmärgiks olipõllumajandusliku püsiasustuse kujundamine seni vormiliselt liidenda-tud karjakasvatajate baskiiride rändealadele, et lõimendada niiviisi koguLõuna-Uural riigiga. Seejuures kasutati oskuslikult ära juba varem ala-nud marilaste itta siirdumist. Protsess ei kulgenud valutult, sest uutevõimude vastu tõusid üles nii põlisrahvas baskiirid kui kasisserännanudtalupojad, nende hulgas marilasedki. Lõpuks hakkas Vene riik 18. sajan-dil ise korraldama sisserännet neile aladele. Selle hõlbustamiseks moo-dustati neli territoriaalset haldusüksust — Kaasani, Osa,Siberi ja Nogaidaruga, mille maa-alasid kujutatakse omaette skeemkaardil (lk 132).

Neljas peatükk (lk 137–200) käsitleb rahvuslikku liikumist ja territo-riaalseid ümberkorraldusi kuni 1930. aastate lõpuni. Tuginedes AndreasKappeleri tuntud uurimusele (Kappeler 1982: 179–202) rahvusliku liiku-mise viiest kategooriast 20. sajandi algul, väidab Lallukka, et talupoegli-kud marilased sarnanesid kujunevate rahvustega Baltikumis, Valgevenes

663

Arvustus

ja Ukrainas. Kuid läänepoolsete servaaladega võrreldes jäi Vene impee-riumi sisemuses rahvusidee areng siiski vaid embrüonaalsesse seisun-disse. 20. sajandi algul peeti Volga-Uurali piirkonna mitte-islamiusulisivähemusi loodusrahvaiks (sksNaturvölker), kelle rahvuslik ärkamine olialles algstaadiumis. Aastail 1905–1917 hakkasid aga sealsed maainime-sed seostama end juba kodukülast suurema kooskonna osana. Piirkonnashakkasid levima Kaasani ülikooli kasvandiku Nikolai Ilminski (1822–1891) ideed mitteislami vähemuste integreerimiseks Vene ühiskondahariduse andmise kaudu. Mäemarilaste hulgast võrsunud Sergei Nur-minskist (1839–1914) sai pärast Kaasani vaimuliku seminari lõpetamistkoolide inspektor Vjatka kubermangus. Tema seisukoht oli,et mittevenelapsed peaksid koolis alul õppima lugema ja kirjutama ning arvutamaemakeeles ning alles seejärel vene keeles. Kohalikule kultuurikeskuseleKaasanile suhteliselt lähedasest Mägi-Marist olid enamjaolt pärit ka tei-sed tollased haritlased, nagu Mihhail Gerassimov, Pjotr Jeruslanov, Gav-ril Jakovlev, Vassili Lukjanov, Ivan Moljarov ja Mihhail Vassiljev. Kaa-sani kõrval oli teiseks piirkondlikuks kultuurikeskuseksUfa, kus alates1870. aastast toimis mari kool. 1882. aastal avati Birskis Ufa kuberman-gus õpetajaid koolitav nn mari-tsuvasi kool. Aastail 1901–1912 töötassamas kubermangus ka Nikolo-Berjozovka misjonikool, mille õpilastehulka kuulus samuti marilasi. Põhiliseks mari hariduselu keskuseks jäisiiski Kaasan. Aastail 1903–1906 Kaasani õpetajate seminaris õppinudPjotr Kunajev avaldas esimest korda mõtte, et marilased vajavad auto-noomiat. Teine Kaasani seminarist — mari kirjakeele rajajaks osutunudSergei Tsavain — on märkinud, et 1905. aasta revolutsiooniga tõusis esileka mari haritlaste rahvuslik eneseteadvus. Varsti (1907) hakkas Kaasa-nis ilmumaMarla kalendar, mille väljaandmises osalesid ka Ufa kuber-mangu marilased Valerian Vassiljev, Pavel Glezdenev ja Guri Karmazin.Vassiljev oli varem õppinud Kaasanis, Karmazin, samuti mõnevõrranoorem Leonid Mendijarov (1881–1956) aga Birskis. Lisaks niidu- jamäemari murdele oli hakanud ilmuma kirjutisi ka idamari murdes. Marikalendri toimetajad aga taotlesid kõikidele rühmadele ühise mari kirja-keele arendamist. Pärast teist Vene revolutsiooni ning sellele järgnenudbolsevike võimuhaaramist hakkasid 1918. aasta märtsis organiseerumaka idamarilased, kogunedes esmalt Birski maakonna Miskino külla. Sa-mal kuul kirjutasid Stalin ja muslimi komissariaadi kolm ametnikku al-la Tatari-Baskiiri vabariigi moodustamise aktile Venemaa föderatsioonikoosseisus. Selle koosseisu pidid minema kõik idamarilastega asustatudalad. Juunis 1918 Kaasani õpetajate seminaris peetud Ülevenemaalinemari rahva kongress ei kiitnud aga sellist otsust heaks. Enamasti talu-poegade ja kooliõpetajate hulgast pärit 118 delegaadist oli 33 marilastka Ufa kubermangust. Märtsis 1919 moodustati rahvuspõhimõttel auto-

664

Arvustus

noomne Baskiiri vabariik, nn Väike-Baskiiria, mille koosseisu esialgu jäivaid vähesel hulgal idamarilasi. Hiljem, Baskiiria territooriumi laiene-des, hakkas aga sellesse autonoomsesse üksusse kuuluma ühaenammarilasi. Novembris 1920 anti välja seadus Mari autonoomseoblastimoodustamiseks keskusega Krasnokoksaiskis (hilisema nimega Joskar-Ola). Üksus hakkas toimima 1921. aasta märtsis. Selle aktiga pandi alusmarilaste jaotatusele nn emamaa ja hajala vahel. Oma asutuste — eri-ti koolide — korraldamine osutus võimalikuks ka hajalas, shidamari-laste rühmadel Tatarimaal ja Baskiirias. Mari ANSV moodustamisega1936. aastal tõsteti küll marilaste emamaa sotsiaalset staatust, kuid sa-mas käivitati nähtus, mida nüüd tuntakse nimetuse allSuur terror. Kuni1930. aastate lõpuni tapeti 15 000 marilast, sealhulgas kõik kirjanikud.

Omaette peatükis (lk 201–233) kirjeldatud idamarilaste tänapäe-vast asustust ning etnilist keskkonda aitavad ilmestada kuus tabelitja sama palju kaarte. Nende abil jõuavad lugejani autori töödeldud1959.–1989. aasta rahvaloenduste andmed marilastest üldse ning nenderühmadest. 1989. aastal elasid idamarilased 401 maa-asulas, kusjuurespuht mari külasid oli 299, kõige enam Baskiirias (vastavalt 291 ja 223).Edasi iseloomustatakse idamarilaste põhilisi rühmi Kama,Iki ja Sünining Belaja (bask.Agizel, Agidel) jõe ääres, samuti kaugemal Uura-lis. Torkab silma maa-asulate erinev suurus piirkonniti. Kui Baskiiria291 marilastega asustatud külast oli 30,9% alla 100 elanikuga ja 56,8%elanike arvuga 101–500 ning 12,3% üle 501 elanikuga, siis Uurali piir-konna 32 maa-asula vastavais suurusrühmis elas neid 12,5%,43,7% ja43,8%. Marilaste kohalike rühmade kirjeldamisele asudes märgib Lal-lukka, et 1959. aastal moodustasid idamarilased üle1/4 kõikide marilastearvust ehk umbkaudu oli neid kokku 140 000 inimest. Kirovi oblasti, Ud-murtia ja Tatarstani piiresse jäävate Kama marilaste üldarv oli 1970. aas-tal umbes 15 000 ning 1989. aastal umbes 13 500. Kaks kolmandikkuneist koondus 58 külasse; omavaheline suhtlemine on võimalik Vjat-ka ja Kama jõge pidi. Umbes 4000 Kama piirkonna marilast elasagaväljaspool seda põhiala, valdavalt Izevskis ja SarapulisUdmurtias, Nabe-reznõje Tselnõs (tat.Tsallõ) ja Niznekamskis (Tüben Kama) Tatarstanis,kuhu nad koondusid alates 1960. aastaist. Nii on neile kõigesuurematmõju avaldanud venelased, kes moodustavad suure osa linnarahvastikust.Tatari mõju on märgata vaid Agrõzi ja Karakulino rajoonis ning vähestudmurdi mõju Alnasi rajoonis. Asustusvööndi äärmine lääneosa kuulubKirovi oblasti Kilmezi ja Malmõzi rajooni, kus marilased moodustasidvastavalt 12 ja 16% rahvastikust. Neil marilastel on otsesenaabruse tõttuhea võimalus suhelda Mari vabariigiga. Teine suurem, Iki-Süni marilas-te rühm jääb Tatarimaa ja Baskiiria piirivööndisse, ollesjaotatud kokkuseitsme — kolme Tatarimaa (Aktanõsi, Menzelinski, Muslümovo) ja nel-

12 665

Arvustus

ja Baskiiria (Bakalõ, Belebei, Ilisevo jaSarani) rajooni vahel. Lisaks Ikija Süni jõe kaldavööndile elab neid ka Süni lisajõgedeSaltõki jaSaraniääres. Sealsete marilaste põhilisteks naabriteks on islamiusulised tatar-lased ja baskiirid, mõnel määral ka tsuvasid ja mordvalased. Nii polegisee rühm mitte vene, vaid hoopis turgi (tatari-baskiiri) ja islami mõju all.1989. aastal elas sealsest ligi 13 000 marilasest üle 7000 maal, valda-valt Baskiirias, sh 4826Sarani rajoonis, moodustades 20% rahvastikust.Suurim idamarilaste rühm asub Belaja ja selle lisajõgede Ufa (Öfö),Biri ja Tanõpi ääres. 1970. aastal elas seal ligi 95 000 marilast ningka 1989. aastal loendati piirkonnas 82 280 marilast. Koos 10352 Ufalinnas elanud marilasega ületas nende arv niisiis 92 000 piiri. Kõigesuurem oli marilaste osatähtsus (69%) Miskino rajoonis. Sellest loo-de poole jäävas Kaltasõ rajoonis moodustasid nad poole rahvastikust.Nendes rajoonides elaski kokku ligi pool (47%) Belaja vööndi mari-lastest. Muud suuremad koondumiskohad on Birski ja Krasnokamskirajoon ning Neftekamski linn. Viimati nimetatu on suurim linnamaridekoondumiskoht väljaspool Mari vabariiki. Kõige venelikumas keskkon-nas elab idapoolseim, Uurali marilaste rühm. Kokku elas 1989. aastalSverdlovski oblasti neljas (Atsiti, Arti, Krasnoufimski,Niznije Sergi)ning Permi oblasti neljas (Tsernuska, Kiserti, Oktjabrski, Suksuni) ra-joonis üle 17 000 marilase. Suurim oli nende osatähtsus Sverdlovskioblasti Krasnoufimski (14,8%) ja Arti rajoonis (14,3%). Koos Permi,Jekaterinburgi ja Nizni Tagili linnaga oli idapoolseimate marilaste arv27 120. Et selle rahvarühma eneseteadvus on seotud maa ja külaga, kii-rendab elanike järjest suurenev linnadesse siirdumine nende traditsioo-nilise ühiskonna lagunemist. Peatüki kokkuvõtteks konstateerib autoridamarilaste olemasolu 41 rajoonis. Rohkem kui 122 000 idamarilasestelas maal ligikaudu 89 000. Nende 160 kunagisest maakogukonnast 65-smoodustasid marilased üle poole rahvastikust, kusjuures üheteistkümnesületas nende osatähtsus 80%. Just need ongi mariluse tugevaimad kol-ded, millele on pühendatud järgmine peatükk (lk 235–260).

Idamari asustuskoldeid on murendanud pärast 1950. aastaidala-nud pidev väljaränne. Üheks väljarännu põhjuseks on olnud see, etnõukogude plaaniorganid jagasid maa-asulad perspektiivseteks ja pers-pektiivituiks. Et viimati nimetatuis ei arendatud sotsiaalset infrastruk-tuuri, hakkas neist inimesi hulgaliselt lahkuma. Kuigi 1980. aastate al-guses 114 suurema idamari maa-asula elanike koguarv mõnevõrra kas-vas, vähenes ajavahemikus 1979–1997 nende asulate elanikkond siiskikiiremini kui idamarilaste asukohaalade — Permi ja Sverdlovski oblas-ti ning Udmurtia ja Baskortostani — maarahvastik tervikuna. Väljarändasendus korraks veel sisserännuga aastail 1992–1994 ning kulges siis en-distele radadele. Idamarilaste etnilisuse säilimiseks onsiiski lootust, eriti

666

Arvustus

Baskiirias. 1989. aastal oli selles vabariigis 172 sellist maa-asulat, mil-le elanikest moodustasid marilased vähemalt 70%. Kümne aasta pärastoli nende asulate elanike arv suurenenud 3,9%. Samal ajal suurenesselle vabariigi muu (mittemari) rahvastik aga 8%. ViimasesväljendubBaskiiria tatarlaste ja baskiiride suur elujõud ning maakogukonna tu-gevus. Baskiiria islamiusuliste rahvaste naabruse tõttuon ka sealsetemarilaste sündivus kõrgem kui Udmurtia, Sverdlovski oblasti ja Ma-rimaa marilastel. Eri rahvaste demograafilisi näitajaid võrreldes jõuabLallukka järeldusele, et idamarilased asuvad keskmisel kohal, slaavlasteja turkide vahel.

Põhjalikult on käsitletud (lk 261–324) idamarilaste siirdeaega,mil hakati läbi viima demokraatlikke reforme. Selle ajajärgu algus-se (1990–1993) langevad ka Venemaa Föderatsiooni ametlikeetni-liste piirkondade (autonoomsesete vabariikide, oblastite ja ringkong-kondade) suveräänsuse deklaratsioonid. Selle käigus muutus BaskiiriaBaskortostaniks ja Tatari(ma)a Tatarstaniks. Nendel nafta- ja gaasivaba-riikidel õnnestus välja kaubelda ka kõige suuremad õigused. 2000. aastamais moodustatud ja keskusele allutatud superregioonides— ametli-kult föderaalringkondades — hakati 21 rahvuspiirkonna suveräänsustaga jälle piirama. Multietnilise Baskortostani kolmel suuremal ja kahelväiksemal rahvusrühmal on erinevad võimalused oma kultuuri arenda-miseks. Nii on baskiiridel, venelastel ja tatarlastel 11-klassilised ema-keelsed koolid, kuna tsuvasi ja mari lastel piirdub emakeelne haridusalgklassidega. Tsuvassidel ja marilastel on kummalgi oma vabariik-lik (Baskortostani) ajaleht ning kaks rajoonilehte. Sterlitamakis töötabtsuvasi ja Neftekamskis mari filharmoonia. Erinevalt marilastest ontsuvassidel ka emakeelsed raadio- ja telesaated ning alates 1999. aas-tast ka oma teater. Tsuvasside näitel ilmneb, et turgi rahvad suudavad kaoma hajalarühmade kultuurivajadusi paremini teenindada kui soomeug-rilased. Küsitluse andmeil selgub, et marilased on alati olnud tugevastisõltuvad asukohavabariigi juhtidest ja tiitelrahvast. Alles 1990. aasta-tel Mari vabariigis alanud rahvuslik liikumine tõi kaasa uue huvi omarahva hajala vastu. Et sama aastakümne teisel poolel sai Marimaa presi-dendiks umbvenelane, siis vaibus ametlik huvi ning koos sellega toetusdiasporaale.

Mari idahajala ja kodumaa omavahelistele suhetele pühendatudpeatükk (lk 325–387) tugineb aastail 1998–2000 läbiviidud2132 usut-lusele. Baskortostani, Tatarstani ja Udmurtia vabariigining Permi jaSverdlovski oblasti 103 mari asulas küsitleti üle 16-aastasi inimesi, kel-le vanemaist vähemalt üks oli marilane. Vastanuist 86,1% elas maal ja13,9% linnas. Vene keeles koostatud küsimustikele vastasid paremininooremad ja haritumad inimesed. Kakskeelsed marilased pidasid ve-

667

Arvustus

nekeelset küsitlust täiesti loomulikuks, vaid üks Baskortostani Dürtülirajooni vanem mees tundis huvi: “Miks küsite mari asju vene,mitte agamari keeles?” Küsitletuist 31,9% pidas end marilaseks, 29,2% asukoha-ala (Baskortostani, Tatarstani, Permi oblasti jne) marilaseks, 13,4% ida-ja 12,8% niidumarilaseks. Osa inimesi (7,6%) ei osanudki ennast sellessuhtes määratleda. Muudest enesemääratlustest (5,1%) toodi esile sel-liseid väiksemaid ajaloolisi etnoüksusi nagusungo, köngür, üpönõsjadenonõs. Idamarilaste sidemed Marimaaga on kaunis nõrgad. Vaid har-va kuulatakse Joskar-Ola raadiosaateid. Keskmiselt 64,7% küsitletudidamarilast polnud kunagi käinud Marimaal. Tihedamad sidemed Ma-rimaaga on haritlastel, kellest 30,3% polnud seal aga samuti kunagikäinud. Kuid ka Mari vabariiki külastanu pole saanud tuge oma rah-vuslusele, sest kogu asjaajamine Marimaal toimub ju vene keeles. Ome-tigi saadakse — eriti Tatarstanis ja Baskortostanis — tugeMarimaalttellitud ajalehtedestMarii El , Kugarnja ja Jamde lii! ning ajakirjadestOntsõko, Patsemõs/Osa ja Ketse. Kohalikest marikeelseist ajalehtedeston vabariiklik (Baskortostani) 1991. aastal mari intelligentsi rajatudTsolman(Kama), mida trükitakse Neftekamskis. Selle neljaleheküljesenädalalalehe trükiarv on 5000. Alates 1930. aastaist ilmubkaks rajooni-lehte, mida tänapäeval trükitakse mari ja vene keeles. Kahe- kuni nelja-leheküljesed Miskino rajooniDruжba ilmub alates 1992. aastast kaksning Kaltasõ rajooniÜzara/Zar� kolm korda nädalas.

Kokkuvõttes (lk 389–402) võrdleb autor idamarilaste eri rühmadeolukorda ning toob esile rea üldistusi ja järeldusi.Emamaamajandus-liku ja etnilise nõrkuse tõttu pakub Marimaa hajalale vaid sümboolsettuge. Konkreetne tugi väljendub eelkõige marikeelsete väljaannete levi-kus, mis näiteks Baskortostanis on ühe marilase kohta suurem kui Marivabariigis endas. Baskortostani ning ka Tatarstani marilased on kolm-keelsed, kasutades peale emakeele veel vene ja baskiiri/tatari keelt. Se-da tuleb emakeele säilimise seisukohalt pidada paremaks kui mari-venekakskeelsust, mis valitseb Mari vabariigis ning Permi ja Sverdlovskioblastis, kus toimub tugevam venestumine. Et Seppo Lallukka kasutasväliuurimistel ja küsitlustel vene keelt, on selles keelesantud ka kohani-med, millele ta mõnikord on lisanud rahvusliku kuju. Küll onLallukkaära toonud mitmeid muid marikeelseid nimesid ja väljendeidkoos ing-liskeelsete tõlgetega.

Academia Scientarum Fennica Humaniorasarjas avaldatud SeppoLallukka teos on tõsine uurimus, mis selgitab ja analüüsib mari ida-diasporaa senist arengut ning annab rohkesti võrdlevat materjali Vene-maa idapoolsete soomeugrilaste edaspidiseks käsitlemiseks. Et raamatuilmumise ajal polnud veel teada Venemaa viimase rahvaloenduse tu-lemusi (vt www.perepis2002.ru), peatun lõpetuseks neilgi. Loendatud

668

Arvustus

604 298 marilasest elas Mari Eli nimelises vabariigis 312 178. Niisiiskoondab Marimaa territoriaalüksus nimirahvast endasse vaid pisut ülepoole (51,7%). Marimaal elas loenduse ajal aga kokku 727 979ini-mest, kellest vaid 42,9% kuulus marilaste hulka. Arvestades venelas-te ülekaalu vabariigis ning nende koondumist linnadesse, kus elab üle63% rahvastikust, ei ole marilaste olukord oma vabariigis kuigi roosi-line, ent siiski tunduvalt parem kui udmurtidel ja mordvalastel (ersa-del ja moksadel), kelle osakaal nimivabariikides on tunduvalt väiksem.Marilasi elab Venemaa kõigis föderaalringkondes, kuid enamasti ikkagioma põliskodumaa naabruses Volgamaal (511 919) ning Uuraliring-konna Sverdlovski (27 863) ja Tseljabinski oblastis (3695marilast).Neil aladel asub ligikaudu 90% kõikidest marilastest. Territoriaalüksustejärgi on marilasi kõige arvukamalt Baskortostanis (105 829), Kirovi ob-lastis (38 530), Tatarstanis (18 787), Udmurtias (8985), Nizni Novgo-rodi (7757), Permi (5395), Saratovi (3983) ja Samara oblastis (3889)ning Tsuvassias (3542 marilast). Väljaspool seda regiooni on neid roh-kesti veel Tümeni (11 023) ja Volgogradi oblastis (6028), Krasnojarskikrais (5104), Komis (3202), Krasnodari krais (2733), Moskva oblas-tis (2554) ja linnas (1979 elanikku).

Kirjandus

K a p p e l e r , Andreas 1982.Russlands erste Nationalitäten: Das Za-renreich und die Völker der Mittleren Wolga vom 16. bis 19. Jahrhun-dert. (Beiträge zur Geschichte Osteuropas 14.) Köln–Wien: Böhlau

K u r s , Ott 1991. Uurimus idapoolsetest soome-ugri rahvastest. —Aka-deemia, nr 8, lk 1759–1764

L a l l u k k a , Seppo 1995.Komipermjakit — perämaan kansa: Syr-jäytyminen, sulautuminen ja postkommunistinen murros. Helsinki:Venäjän ja Itä-Euroopan instituutti

L a l l u k k a 1997 =Lallukka Seppo. Vostoqno-finskie naro-dy Rossii: Analiz зtnodemografiqeskih processov.Sankt-Peterburg: Evropeiiskii dom

P u s z t a y , Janos 2004. Soome-ugri rahvastel on veel lootust. — Dip-lomaatia, nr 12 (september), lk 2–5

Ott Kurs

OTT KURS (sünd. 1939) on lõpetanud Tartu ülikooli geograafiaosa-konna 1963. aastal. Geograafiakandidaat 1971. a Tartus. Tartu ülikooliinimgeograafia erakorraline professor, Helsingi ülikooliaudoktor.Aka-deemiasavaldanud artiklid “Eesti Vabariigi asendi ja piiride uurimi-sest” (1990, nr 6, lk 1252–1259), “Ingeri põliselanike saatus” (1990, nr 7,

669

Arvustus

lk 1484–1499), “Krimmitatarlased” (1991, nr 2, lk 321–344), “Hõimudhääbumas: Karjalased Ida-Karjalas” (1992, nr 1, lk 120–136), “Ed-gar Kanti teaduspärand” (1992, nr 3, lk 578–606), “Euroopa ruumilinetaassünd” (1992, nr 5, lk 899–911), “Halduspoliitilised ruumid” (1992,nr 12, lk 2613–2630), “Eesti piirid Euroopa riikide taustal” (1993, nr 3,lk 451–468), “Sakslased Venemaal” (1993, nr 7, lk 1452–1483), “Poliit-geograafia arengulugu” (1993, nr 12, lk 2640–2666), “AugustTamme-kann teaduses ja kultuuris” (1994, nr 8, lk 1720–1737), “Etnilised vähe-mused ja uusasukad Eestis” (koos Eiki Bergiga, 1995, nr 2, lk260–275),“Johannes Gabriel Granö Eestis” (1995, nr 5, lk 1057–1077),“Poliitgeo-graafia Eestis” (1996, nr 1, lk 137–151), “Marid ja Marimaa” (1996, nr 7,lk 1408–1424), “Tartu teadlased ja Vene Geograafia Selts” (koos Lin-da Kongoga, 1996, nr 11, lk 2284–2296), “Kakskeelne Lotring” (1997,nr 10, lk 2045–2062), “Turgi riikide kohanimed” (1998, nr 5,lk 1036–1051), “Endel Varep asulastiku uurijana” (2000, nr 8, lk 1711–1729),“Krimmitatarlaste tänane päev” (2002, nr 1, lk 78–88), “Salme Nõmmik:Aeg, ruum, ideed” (2002, nr 3, lk 497–508), “Afganistan ja afgaa-nid” (2002, nr 8, lk 1699–1711), “Kreeklased Krimmis” (2004, nr 7,lk 1473–1495), “Maajamaa muutumisi” (2005, nr 12, lk 2557–2627);lisaks 15 arvustust ning järelsõnu ja tõlkeid.

UUS KOGUMIK HURDA KÕNEDEST,JUTLUSTEST JA KIRJUTISTEST

Jakob Hurt. Looja ees. (Eesti mõttelugu; 66.) Koostaja HandoRunnel. Tartu: Ilmamaa, 2005. 463 lk.

Jakob Hurt kuulub nende ärkamisaegsete suurmeeste hulka, kelle vaimnepärand alles pikkamisi uuesti laiema avalikkuse ette hakkab jõudma.Hurda ideed on avaldanud eestluse arengule väga olulist mõju. Sedaolulisem on Hurdal lasta tänapäeva eestlastega otse kõnelda.

Esimest korda jõudis osa Hurda vaimsest pärandist rahva ette1930. aastate lõpul Hans Kruusi vahendusel, kes ühtlasi teadvustas esi-mesena Hurda kandva rolli rahvusliku ideoloogia kujunemisel. Eesti riigiiseseisvumisest oli selleks ajaks möödas üle kahekümne aasta.

Eesti taasiseseisvumise järel kulus esimese Hurda kirjutisi sisaldavakogumiku ilmumiseks veidi vähem kui viisteist aastat. Raske on öelda,kas selle mõnes mõttes kiirema arengu põhjuseks on ajaloo üldine kii-renemine või õppimine oma aja vigadest. Kuid olgu põhjused millised

670

Arvustus

tahes, kirjastus Ilmamaa “Eesti mõtteloo” sarjas 66. raamatuna ilmunudJakob Hurda kirjade, kõnede, jutluste ja kirjutiste kogumikku Looja eesvõib igal juhul tervitada.

Arvustada sellist kogumikku pole lihtne. Üsna mõttetu on arut-leda selle üle, mida Hurt kirjutas 19. sajandi teisel poolelinimesefüsioloogiast, või vaielda tema ülevaatega rahvaluulekogumiskampaa-niast. Küll saab aga üht-teist öelda kogumiku koostamise põhimõtetekohta. Koostaja Hando Runneli lühikesest saatesõnast paistab läbi temasoov keskenduda usulise loomuga tekstidele. Seetõttu on siin esimestkorda avaldatud mitmed seni käsikirjas püsinud jutlused ning kalendritesavaldatud piiblikõned. Samal eesmärgil on ära toodud ka lisamaterjalidHurda ja Jakobsoni 1878. aastal puhkenud poleemika juurde.

Paraku pole koostaja sellest printsiibist täielikult kinni pidanud.Seetõttu on kogumikku lisatud ka teisi, seda teemat vaid kaudselt puudu-tavaid kirjutisi ja kõnesid, nagu näiteks populaarteaduslikud ülevaated“Inemisest” ja “Heering” ning “Kiri Eesti Kirjameeste Seltsi esimeselekoosolekule”. Sellist valikut võiks mõista, kui neid tekste poleks varempublitseeritud, kuid nii see pole. Seetõttu oleks vahest olnud mõttekamneed vaadeldavast kogumikust välja jätta, asendades nad mõne Hurdausulisi küsimusi käsitleva kirjutisega. Hurda rahvaluulekogumise juuresoleks näiteks väga huvitav olnud tutvuda tema poleemikaga sõber RudolfKallasega selle üle, kas rahvaluulekogumine on ikka kristlik ettevõtminevõi mitte. Sama puudutab ka Hurda Peterburi-perioodi kõnesid ja kirju-tisi Eesti kirikuolude ning nende uuendamise möödapääsmatuse teemal.Loomulikult on need allakirjutanu märkused subjektiivse iseloomuga,tõde peitub antud juhul tõepoolest vaataja silmades.

Hando Runnel nimetab sissejuhatuses kogumiku keskseks kirjuti-seks Hurda ülevaadet usuisa Martin Lutheri ühest elupäevast. Luther onHurdale mitmes mõttes eeskujuks olnud ning ta kasutab tema mõtteidoma kirjutistes sageli. Selles 1875.–1876. aastal avaldatud, seega Otepääpastoraadis kirjutatud kalendrijutu teeb aga eriti huvitavaks võrdlus Hur-da enda eluga Otepääl, mida on suure kaasaelamisega oma mälestusteskirjeldanud tema tulevane väimees Aleksander Mohrfeldt. Selles on se-davõrd palju kokkupuutepunkte Hurda poolt kirja pandud Lutheri eluga,et tegelikult tundub, nagu oleks Hurt selle kaudu oma eluideaali püüdnudkujutada.

Nii nagu Luther, ärkas ka Hurt Otepääl enne teisi varahommikul.Järgnes hommikupalvus koos perega, seejärel jooksvate asjade ajami-ne ning hommikusöök. Sellele järgnesid leeritunnid (Lutheril “suur-kooli” tunnid), seejärel tegelemine koguduse probleemidega ning pos-ti läbivaatamine. Nii nagu Lutheril, tuli ka Hurdal lahendada inimes-te igapäevaprobleeme, kirjutada nende eest palvekirju jne. Järgnes

671

Arvustus

lõunasöök, mille järel Hurt valmistas ette posti ärasaatmiseks ning te-geles siis kihelkonna asjadega — koolide katsumine, seltside asutami-ne jms. Järgnes nii nagu Lutheril aeg pere seltsis, lastega jalutamine ningseltskondlikud mängud — Luther mängis Hurda jutus keeglit.Pärast las-tega tegelemist Hurt puhkas tunnikese raamatut või lehti lugedes. Järgnessuhtlemine rahvuslike tegelastega, Aleksandrikooli ja Kirjameeste Seltsiasjade ajamine. Lutheri eluloos paigutab Hurt päeva sellesse ossa suhtle-mise “kõrgkooli tudengitega ehk deponeerimise”. Vaevalt et need lõigudjuhuslikult Hurdal kirjutisse sattusid. Hurt oli seisnud esimese üliõpilastekooskäimise ehk “Kalevipoja õhtute” sünni juures ning toetanud hiljemigati eesti üliõpilaste koonduse tegevust. Hurda kodust Otepääl sai ees-ti üliõpilastele meeldiv kooskäimiskoht, kus nad rõõmsal meelel aegaveetsid. Siin tutvuti, armuti ja sõlmiti vahel sidemeid kogu eluks. Tollaneeesti üliõpilaste koonduse esimees Johannes Kerg (1849–1926) abiellusnäiteks Hurda naiseõe Mathildega. Ilmselt kõlas Otepää pastoraadis niinagu Lutherile ka “Olgem meie rõõmsa nüüd” (Gaudeamus igitur), midaHurda kinnituse kohaselt “nüüdgi sagedasti Tarton kuuldas”. Vahepealkiskusid endale taas tähelepanu lapsed, kellega Hurt Lutheri kombel aiasloodusvaatlusi teostas ning neid väikeste lindude eest hoolitsema õpe-tas. Kõige selle kõrval leidis Hurt veel aega vaikselt oma kirjatöödegategeleda, nii nagu Luthergi aeg-ajalt külaliste juurest eemale tõmbudes“aid-majakeiste, kon täl alati tint, sulg ja paper valmis olliva pantu, etkui tarvis jala päält kirjotada”.

Lutheri eluloos toodud hea kirikuõpetaja kirjeldus annab võtme kaHurda jutluste mõistmiseks. Neis on muu seas peidus teisigiLuthe-ri mõtteid, nagu näiteks ausa võitlemise tähendusest. “Siin ma sei-san ja teisiti ma ei saa”-paatos on Hurta tegelikult läbi kogu elukandnud. 1870. aasta “Kontserdikõnes” räägib Hurt ausa võitlemisetähendusest (“see ei saa meile ealgi häpi tegema, enge avvu andma jatullo tooma”), peaaegu samade sõnadega tõstab ta võitlemise tähendustesile ka oma elu viimastes kõnedes.

Martin Lutherile vihjab Hurt otse ja kaudselt ka oma avalikuskirjas Carl Robert Jakobsonile, mis pani aluse rahvusliku liikumisenn suurlõhele. Hurt oli Jakobsoniga usuküsimustes varemgikokkupõrganud ning omal ajal temaga kokkuleppe sõlminud, et Jakobsonusuasjus enam sõna ei võta.Sakalailmumise eel jäi see kokkulepe agauuendamata, mistõttu Jakobsoni osavalt peidetud rünnakudmitte enambaltisaksa kirikuõpetajate, vaid kiriku vastu laiemalt Hurta ootamatult ta-basid. Hurda meelest oli kirik aga rahva moraali ning seega püsimise alus,selle mõju nõrgestamine avas tee teistele eetilistele möödalaskmistele,kaasa arvatud ümberrahvastumisele.

672

Arvustus

Hurda motiivide mõistmiseks tuleks meeles pidada ka teist temaseisukohavõttu mõjutanud tegurit — vene õigeusu kiriku kasvavat ak-tiivsust Eestis ning selle lähenemiskatseid Jakobsonile.Hurt pidas igatiõigustatult vene õigeusu kirikut venestuse tööriistaks ning nägi selle im-bumises rahvuslikku liikumisse Eesti tulevikule tõsist ohtu. Rünnatessedavõrd teravalt nüüd juba luteri kirikut üldse, avas Jakobson Hurdameelest lisaks rahva hingeõnnistuse hävitamisele ukse ka venestusele.Seda ei saanud Hurt avalikult loomulikult välja ütelda, küll kumab seeaga läbi tema vihjest, et just Õhtumaa kiriku kaudu eestlased Euroopagaseotuks jäävad.

Sama motiiv kordub ka Hurda väitluses oma baltisaksa ametiven-dadega kiriku missiooni üle Eestis, kus Hurt pakub baltisakslasteletoetust võitluses “igasuguste kultuurivaenuliste mõjudeja sissetungi-de vastu, tulgu nemad kust tahes”. Hurt tugines seejuures Soome ko-gemusele, kus rootslased ja soomlased mitmel alal ühiselt ähvardavavenestuse vastu välja astusid. Need ettepanekud kõlasid aga kurtidelekõrvadele. Kuigi eelärkamisaja aktiiv oli enamikus koosnenud baltisak-sa kirikuõpetajatest ning ka ärkamisaja alguses olid paljud neist eestlasterahvuslikku emantsipatsiooni toetanud, toimus siin 1850.–1860. aasta-tel oluline muutus. Eestlased kuulutati väikerahvana eluvõimetuks, nen-de ainsaks võimaluseks peeti ähvardava venestuse ees kiiret saksastu-mist. Ümberrahvastumise vastu võitlevad eesti kirikuõpetajad kuulutatiseetõttu kiriku vaenlasteks. Hurt nägi sellises hoiakus põhjendatult ohtukogu kiriku autoriteedile, kritiseerides oma teises aruandes Aleksand-rikooli rahakogumisest ennenägematu teravusega baltisaksa kirikutege-lasi. See kriitika viis tegelikult Hurda väljaheitmiseni kirikust. Tekkinudraevukas konflikt, kus Hurt sammugi tagasi ei astunud, aitaskaasa te-ma lahkumisele kodumaalt. Oma Otepää-perioodi kirjelduses jätab Hurtkõik need heitlused, nagu ka tülid rahvuslikus liikumises,paraku mai-nimata.

Hurda võitlemisi jälgides võib nõustuda Jakobsoni hinnanguga, etHurt oli vilets poliitik. Ausa ja põhimõttekindla inimesena tegutsedesajastas Hurt Jakobsonist lahtiütlemise valesti. See võimaldas JakobsonilHurta demagoogiliselt rünnata. On kurbnaljakas lugeda Hurda kirjasteesti üliõpilastele kurtmist, miks Jakobson temaga ausaltvaielda ei taha,vaid oma tegelikke vaateid peidab ning keerutab. Hurt oli sedavõrd ausinimene, et ta ei hoolinud ka liitlaste otsimisest.Sakalasteemaldumisejärel võinuks näiteks eeldada, et Hurt läheneb oma saksa ametivendade-le. Tegelikult toimus vastupidine protsess, nüüd alles Hurt nendega õietitülli läks.Sakalaei toetanud Hurta selles võitluses mingil kombel, jättesHurda tagakiusamise ametivendade poolt lehes kajastamata. Küll jätkasSakalaHurda süüdistamist oma “seisuse” huvide eelistamises rahvusli-

673

Arvustus

kele püüdlustele. Et baltisaksa kirikuhärrades nähti nii seisuslikult kuirahvuslikult vastasjõudu rahvuslikule liikumisele, oli selline süüdistusHurdale eriti valus, töötades rahva seas samal ajal suure tõhususega ningaidates kaasa Hurda autoriteedi langusele.

Hurda rahvuslikku tegevust ei suutnud poliitilised lüüasaaamisedsiiski kuigivõrd häirida. Väsimatu töömehena jätkas ta tegevust tallejäetud väljadel, unustamata rahvast manitseda oma rahvusele truuksjääma. Seetõttu oleks olnud ilmselt mõttekas lisada kogumikku mõniHurda “neljanda käsu tõotusele” pühendatud kirjutis, kus Hurt Schleier-macheri eeskujul tõlgendab kohustust oma ema ja isa austadakohustuse-na austada nende emakeelt, järelikult ka rahvust. Tollasessaksa keeleletuginevas keskkonnas polnud see kerge ülesanne. Ka Hurda enda kodusoli keeleks saksa keel, tema kirjavahetus armsamaga — nii nagu teistelgirahvuslikel tegelastel, kaasa arvatud C. R. Jakobsonil — toimus saksakeeles. Siiski üritas Hurt omaenda õpetust järgida, pannesvastavalt ka-lendrikirjutisele “Nimedest” lastele eestipärased nimedning kasvatadesneid ka muidu eestlasteks. Olulist toetust osutas Hurdale seejuures te-ma abikaasa Eugenie, kes saksa-prantsuse päritolust hoolimata meherahvuslikke püüdeid täiel määral toetas.

Seda huvitavam on jälgida Eugeniel lastelastele nimepaneku teemalminiaga tekkinud teravat konflikti. Poeg Rudolfi abikaasa Helmi oli külltuntud rahvusliku tegelase Martin Lipu tütar, kes laialdastele kultuuri-huvidele vaatamata — või tänu nendele — oli aga täiesti saksastunud.Kui noorpaari esiklapsele pandi naise nõudel nimeks võõrapärane Gun-nar, kuigi Jakob Hurt oli soovitanud mitut eesti nime, puhkes äge tüli.Eugenie Hurt süüdistas miniat kõikvõimalikes pattudes, arvates, et mi-nia “vihkab kõike, mis võiks eestipäraselt kõlada või nime kanda”. Nagunäha, võis armastus oma mehe vastu muuta sakslase eesti päritolu kada-kast tunduvalt rahvuslikumalt mõtlevaks.

Kõiki seda laadi märkusi arvestades oleks ilmselt olnud mõttekamlisada vaadeldavale kogumikule kas pikem ja põhjalikum ees- võijärelsõna või varustada siis tekstid kommentaaridega. Rahvuslikku ärka-misaega ning üldse tollaseid olusid mittetundvale lugejale võib Hurdasõnum praegu kergesti kaotsi minna.

Teisalt on see aga lugeja enda mure. Oluline on, et selline kogumiküldse ilmavalgust nägi. Tahaks ka loota, et tegemist on vaidesimese Hur-da pärandit tutvustava kogumikuga “Eesti mõtteloo” sarjas. Toimetajavihjab saatesõnas kavatsusele anda peagi välja kogumik Hurda keele-teaduslikest kirjutistest. Seda võib südamest tervitada.Kindlasti oleksoluline aga uuesti välja anda ka Hurda arvukad ajalooalasedkirjutised,eeskättPildid isamaa sündinud asjust(1871; raamatuna 1879), millel eiolnud omas ajas sugugi väiksem mõju kui Jakobsoni hiljem üles kiide-

674

Arvustus

tudKolmel isamaa kõnel(1870). Samuti ootavad tervikliku kogumikunaväljaandmist Hurda Peterburi-perioodi rahvuspoliitilised kõned ja kirju-tised. Vaid seejärel võiksime hakata tõsiselt rääkima sellest, et Hurdavaimne pärand on tema rahvani jõudnud samas ulatuses nagu tema suu-re kaasaegse ja oponendi Jakobsoni oma.

Mart Laar

MART LAAR (sünd. 1960) lõpetas Tartu ülikooli ajalooteaduskonna1983, filosoofiamagister 1995. Olnud ajalooõpetaja 1983–1986, Kul-tuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 1986–1990, EestiKongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992, ülemnõukogu liige 1990–1992, Põhiseaduse Assamblee liige 1992, Riigikogu VII, VIII, IX jaX koosseisu liige, Eesti Vabariigi peaminister 1992–1994 ja 1999–2002. Akadeemiason temalt ilmunud kõne “Meie ise ja meie endalähiajalugu” (1999, nr 11, lk 2323–2327), artikkel “ “Jäe igas riides jaiga nime all eestimeheks. . . : Rahvusluse avaldumisvormidest rahvus-likul ärkamisajal” (2003, nr 8, lk 1571–1589) ning raamatuKogumikMRP-AEG Infobülletään 1987–1988arvustus (1999, nr 1, lk 173–176).

675

ABSTRACTS

KALEV KATUS, ALLAN PUUR. Demography and turningpoints in Estonia’s demographic development. II

The second part of the article (continued fromAkadeemia2,2006) describes the demographic development of Estonia incomparison with Europe, explains the significance of the Bal-toscandian region and discusses the peculiarities of Estonia.Because of demographic crises, the number of indigenous pop-ulation in Estonia today is smaller than before World War I orWorld War II, which is in contrast to the situation of Europeanpeoples excluding the Latvians. As a result of World War II,Estonia lost four of its five ethnic minorities, but conditionsturned favourable for immigration. Present-day Estonia, sim-ilarly to Luxembourg, is characterized by a very high propor-tion of foreign-born people (36%). Among the EU memberstates, Estonia has the highest percentage of immigrants fromthe so-called third countries. In order to understand Estonia’sdemographic development, Estonian- and Russian-speakingcommunities should be discussed separately, as there is a gapof nearly half a century in their development. Finding a solu-tion to the demographic problems that are similar to the restof Europe but more acute is hindered by the weak economy,which is a legacy of the Soviet occupation.(Auth.)

INDREK JÄÄTS. Censuses and ethnic policy: Finno-Ugrians of Russia in 2002

The article describes the situation of Finno-Ugric peoplesinRussia according to the data of recent censuses and studiesthe relations between censuses and ethnic policy.

The central authorities of Russia and part of academic cir-cles seem to wish to transform the multiethnic population ofRussia into one Russian political nation. They would like todecrease the role of ethnicity in society and to abolish the sys-tem of ethnic territorial autonomies inherited from the Sovietsystem. Non-Russian elites rightfully fear that in the longterm

676

Abstracts

this would mean linguistic and cultural Russification of non-Russian ethnic groups. None-Russians are supported by partof the Russian elite who find that Russia should continue as amultiethnic country.

The controversies described here also found their expres-sion during the 2002 census. If the census studies the ethniccomposition of population, as it was done in the Soviet Unionand is done in Russia, then, to some extent, the census is alsoa means for influencing the population’s ethnic composition.Obviously, the advocates of the Russian political nation at-tempted to use the last census in their own interests, althoughwithout much success, as the inertia of Soviet ethnic policyandcensus tradition is strong and protests of non-Russian elitesalso had to be taken into account.

A few examples. Defining one’s ethnic identity was consid-erably freer than in the Soviet times. The last census recog-nized ethnic groups whom the Soviet ethnic policy consideredto have assimilated among their “own” peoples (e.g. Besser-men among Udmurts, Izhma-Komi among Komi). Non-Russian elites saw this liberalization as a plan to fragmentthe non-Russian peoples and to diminish their influence. If so,then the advocates of the Russian political nation were unableto defend their positions to the end. During data analysis,the responses to the question about ethnic origin were ar-ranged into 142 ethnicities and 40 ethnic groups within them.Although the Izhma-Komi were also shown separately, theywere still counted among the Komi. Only a few ethnic groupswho were counted among another ethnicity during the pre-vious censuses were now recognized as separate ethnic units(e.g. Bessermen were separated from Udmurts).

The question about the mother tongue also caused muchcontroversy. During the preparation for the census the ques-tion, “What is your mother tongue?” was replaced with aquestion about the command of Russian and other languages.The explanation was that the responses to the earlier questionreflected people’s linguistic identity rather than their real com-mand of the language. As non-Russians protested strongly, thequestion about the mother tongue was still included at the lastmoment. Such inconsistency created great confusion and hada negative influence on the quality of census data.

The picture the census gave about the Finno-Ugric peo-ples of Russia is far from optimistic. The population number

677

Abstracts

and mother tongue command of most Finno-Ugric peoples hasdropped considerably from 1989–2002. The exceptions arethe Khants, Mansi and Sami who have been given the statusof “small indigenous peoples of the Northern areas”. Theirnumber has grown as inclusion in this group gives them advan-tages in managing local natural resources. The percentage ofmother-tongue speakers among them has, however, droppedmore drastically than in other peoples. Assimilation of Finno-Ugrians is particularly rapid outside their autonomous terri-tories. Thus, the system of ethnic territorial autonomies datingback to the Soviet times should not be abolished, as it is con-ducive to preserving non-Russian ethnic groups.(Auth.)

MARIS SAAGPAKK. “We and they” in Baltic Germans’unpublished memoirs

The article discusses changes in Baltic Germans’ attitudestoEstonians and Latvians in the revolutionary years of the early20th century. The author relies on texts unknown to the widerpublic — Baltic Germans’ unpublished autobiographies thatare preserved at Herder Institute in Marburg and the archivesof Carl Schirren Society in Lüneburg, Germany. Most of thetexts under discussion were written after World War II. Whenanalysing Baltic Germans’ texts, we can find attitudes andmindsets characteristic of their era and personalities, whichcontain information essential from the viewpoint of the historyof mentality.

When studying the depiction of Estonians and Latvians inBaltic German autobiographies, we have to consider whetherthe times depicted in the texts are comparable and whetherthe moments when the text were written are comparable. It isclear that Baltic Germans’ relation to indigenous peoples atthe beginning of the 20th century was different from what itwas like after the events of the 1905 revolution and later —during World War I, in the Republic of Estonia or at the timeof their resettlement. In the Baltic German texts of the 19thcentury and the turn of the 20th century, Estonians and Lat-vians take the role of minor characters who are only intro-duced in order to provide contrasts or show the peculiaritiesof local life. They get a somewhat more central role in a fewexamples describing the fears and uncertainties that BalticGermans felt towards Estonians and Germans. The followingmotifs can repeatedly be found: diligent and striving students

678

Abstracts

from simple Estonian families whose attitudes are contrastedto the decadent and debaucherous lifestyle of Baltic Germanstudents; peasants’ strength and suppressed blind wrath thatBaltic Germans witnessed in the revolutionary year of 1905;factory workers, propagating the spectre of Communism, whowere considered the root of all evil.

When writing about the time after World War I and procla-mation of independence by Estonia and Latvia, Baltic Germanauthors’ tone changes. Baltic Germans’ self-image as mentorsand fatherly supporters of the indigenous peoples receivedablow when Estonians and Latvians, becoming mentally inde-pendent, ceased to need Baltic Germans’ protection and evenopposed themselves to it. Among Baltic Germans, these pro-cesses caused embitterment. They seem to have assumed adefensive position when depicting not only the contemporarysituation but also the past.

From the present-day viewpoint, it is essential that mostprobably Baltic Germans’ accommodation to new circum-stances greatly depended on the character of a concrete personand on the people they contacted. Although the treatment byauthors may be relatively different, I would argue that cer-tain changes that took place in the depiction of Estonians andLatvians were a natural result of new relations between thesepeoples and Baltic Germans.(Auth.)

HELLAR GRABBI. A visit to Estonia in 1988

The emigre Estonian author residing in the US describes hisjourney to Estonia in the revolutionary period when the toolsmeant for saving the Soviet empire — perestroika and glas-nost — were used by nationalist circles in Estonia for polit-ical organization of the people. The Popular Front foundedin spring had chosen the path of reforms and set its aim assovereignty within a confederation based on a union agree-ment. The radical trend in the national liberation movementwas represented by the Estonian National Independence Party.Founded in August, it supported the idea of legal continuityofEstonian independent statehood. Initially it had fewer sup-porters than the Popular Front. To oppose the nationalistmovement of Estonians, the International Movement of theWorkers of the ESSR emerged. Supported by Moscow old-timers and under the pretext of defending socialism, they op-posed giving Estonian the status of the official language and

679

Abstracts

the institution of Estonian citizenship, and demanded for non-Estonian immigrants the right of veto in Estonian affairs.

In this turbulent atmosphere, Grabbi sets out to travelaround Estonia. He leaves the capital Tallinn for the seasideresort of Pärnu. On his way he visits Kurgja in Pärnu County,which was the home C. R. Jakobson (1841–1882), one of theleaders of national awakening in the 19th century and the firstEstonian politician in the modern sense of the word. In Pärnuhe attends a meeting of Estonian heritage clubs. The EstonianHeritage Society, which had been founded a year earlier as anon-governmental organization, had already become clearlypoliticized and the presentations at the conference — mostlyon the themes of the past, e.g. on the fate of cadre officers of theRepublic of Estonia — clearly hinted at strivings for indepen-dence. The author’s father, Colonel Herbert Grabbi, had alsodied in Norilsk prison camp in Russia. Simultaneously an-other remarkable event took place in Pärnu — a propagandarally of the Popular Front. The Estonian Heritage Society andthe Popular Front were two competing organizations — inno-vators and restorers, the former transforming Estonia and theSoviet Union, the latter — bringing back the Republic of Esto-nia. Both of them were strongly Estonian-minded. The authoralso meets representatives of the Estonian National Indepen-dence Party and participates in unveiling a memorial tabletonthe pedestal of the monument to Konstantin Päts (1874–1956),President of the Republic of Estonia. The monument itself hadbeen demolished by Communists.

In the university town of Tartu, meeting the alumni ofRo-taliastudent fraternity, he proposes that the student organiza-tions banned by the Soviets should be restored. In the South-Estonian town of Põlva he meets Ain Saar, leader of the FreeIndependent Youth Column No. 1. The young people of Võruwere the first to display the Estonian blue-black-and-whiteflag in public in those years of national upsurge. In Tallinnhe visits the editorial offices of the cultural journalsLooming,Vikerkaarand Keel ja Kirjandus, which continue to be pub-lished at present, and the newspaperSirp ja Vasar(nowSirp).He also meets Arnold Rüütel, then Chairman of the Presidiumof the Supreme Soviet of the Estonian SSR, now President ofthe Republic of Estonia.

On 16 November 1988, three weeks after Grabbi’s depar-ture from Estonia, the Supreme Soviet of the Estonian SSR

680

Abstracts

adopted the sovereignty declaration of the Estonian SSR, bywhich the Supreme Soviet proclaimed itself the highest author-ity in Estonia and declared the supremacy of Estonian lawsover the laws of the Soviet Union. The status of Estonia in theSoviet Union was to be defined by a union agreement. Thissensational act attracted attention everywhere in the worldand marked the beginning of the disintegration of the SovietUnion. (Edit.)

MIHKEL VEIDERMA. The Estonian Academy of Sciencesas a publisher of university textbooks 1938–1940

After the University of Tartu became the Estonia national uni-versity in 1919, the need arose for university textbooks in Esto-nian. First they were published byLoodus, who launched theseriesAcademic Textbooks and Manuals(Teaduslikud õppe-ja käsiraamatud), later byAkadeemiline Kooperatiiv. Morethan 80 textbooks were published before 1940. The publish-ers, however, ran into difficulties as sales revenues and bankloans did not cover the expenses. Books piled up in ware-houses; debts to the banks were growing. In order to improvethe situation, the government started supporting publicationof university textbooks in 1938, directing the arrangementoftheir publishing to the newly founded Estonian Academy ofSciences. To that end, the Academy of Sciences established acommittee for publishing university textbooks. The commit-tee collected proposals from universities, arranged reviewingof manuscripts, decided whether they should be approved orrejected and found underbidders who would publish them. Inless than a year (until the annexation of Estonia), the com-mittee managed to publish five textbooks under the headerPublications of the University Textbooks Committee at theAcademy of Sciences.The committee prepared five more text-books for publication, which were already issued byTeaduslikKirjastus(Science Publishers), a publishing house founded bythe new regime. Publishing of university textbooks in Estonianis still a topical issue — it should guarantee the availabilityof literature for students and contribute to the development ofEstonian scientific terminology.(Auth.)

13 681

Abstracts

MARIKA MIKKOR. Placenta eating in present-day Esto-nia and the world tradition: Taboos in research and life

For twenty years, the author has been collecting data on birthrites from Estonia, Estonians living in the Caucasus, ErzaMordvinians, Izhorians and Ingrian Finns.

Eating of the placenta was remembered by Erza Mordvinianinterviewees in the late 1980s as a custom of the recent past;placenta pie was eaten as a cure against childlessness. Thecustom that then seemed a curiosity to the author had par-allels in old medical literature. The author grasped the realmeaning of the phenomenon when she watched the behaviourof guinea pigs — these vegetarian animals turned out to al-ways eat their placentas. In the late 1990s the author heardin casual conversation with a friend that placenta eating hadspread as a marginal trend in Europe. The supposition that thecustom could also be spread in Estonia was a taboo in Esto-nian academic literature and an object of ridicule in the media.In conversations people revealed that they were embarrassedwhen even using medicines produced from the placenta.

In 2001, having learned about the home birth movement,the author found that placenta eating in its different formswasquite well known in some circles. Without exception, the datawere gathered in the course of informal conversations. Somematerial was also collected by e-mail from friends in severalcountries.

The custom of placenta eating revived in the West amongsome people who practised alternative natural lifestyles in the1970s–1980s and it is rather well known there, although notwidely spread.

When questioning women from the Caucasian Black Seacoast to Estonia, the author met women who, when givingbirth in hospital, did not even know what placenta is, womenwho remembered placenta eating from the recent past as anold custom and finally people among whom it had spread asa fashionable trend. In Mordvinia it was remembered in the1980s as a custom of the recent past, but in the West it wasspreading at the same time as a scandalous modern trend,which somewhat later reached Estonia.

Most of the helpful material was obtained from informalconversations; questionnaires were used only in the final phaseof the study. Pressure from the public makes people hide their

682

Abstracts

convictions and ways of behaviour. It also became evidentthat academic research gives a rather flattened picture of reallife. (Auth.)

CLARENCE IRVING LEWIS.The given element in expe-rience

In a chapter fromMind and the World-Order(1929) Lewisproceeds from the following ideas:

1. The two elements to be distinguished in knowledge arethe concept, which is the product of activity of thought, andthe sensuously given, which is independent of such activity.

2. The concept gives rise to the a priori; all a priori truthis definitive, or explicative of concepts.

3. The pure concept and the content of the given are mutu-ally independent; neither limits the other.

4. Empirical truth, or knowledge of the objective, arisesthrough conceptual interpretation of the given.

5. The empirical object, denoted by a concept is never amomentarily given as such, but is some temporally-extendedpattern of actual and possible experience.

6. Hence the assignment of any concept to the momentar-ily given (which is characteristic of perceptual knowledge) isessentially predictive and only partially verified. There is noknowledge merely by direct awareness.

7. Actual experience can never be exhaustive of that pat-tern, projected in the interpretation of the given, which consti-tutes the real object. Hence all empirical knowledge is prob-able only.

8. The mutual independence of the concept and the given,and the merely probable character of empirical truth, are en-tirely compatible with the validity of cognition. The problemof the “deduction of the categories” can be met without anymetaphysical assumption of a pre-established amenabilitytocategorial order in what is independent of the mind.

9. More explicitly, any conceivable experience will be suchthat it can be subsumed under concepts, and also such thatpredictive judgments which are genuinely probable will holdof it.

This chapter is devoted to the distinction of the two ele-ments in experience, and to the defence of this distinction fromvarious common misinterpretations.(Edit.)

683

Abstracts

JOHN McDOWELL.Experiencing the world

In the author’s opinion, the wish to ask the transcendentalquestion, “How is empirical content possible?” expressiesanattraction to a pair of thoughts whose implication, if takento-gether, is that empirical thought is impossible. The thoughtsimpose a requirement for there to be empirical content, butensure that it cannot be met. He considers it necessary to ridoneself of the concept that gave rise to the question, statingthat the idea of an impression can be both the idea of a kindof natural happening and an idea that belongs in the logicalspace of reasons (Sellars’ image). Impressions can fit in thelogical space of reasons because impressions can be actual-izations of conceptual capacities.

When explaining the specifics of the conception of expe-rience, McDowell employs the Kantian idea of receptivity inoperation, an impression that itself has conceptual content,the conceptual content that would be the content of the coun-terpart judgement — the judgement one would be making ifone actively exercised the same conceptual capacities withthesame togetherness.

Identification of a relevant kind of capacity can allow forcases in which capacities of that very kind are not exercised,but are nevertheless actualized, outside the control of theirpossessor, by the world’s impacts on her sensibility. That ishow McDowell recommends conceiving experience.(Edit.)

MATHURA. Poetry

Review

LEO LUKS. A modern monument

Janek Kraavi. Postmodernismi teooria ja postmodernistlikkultuur. [Theory of Postmodernism and Postmodernist Cul-ture.] Viljandi Culture Academy, 2005. 243 pp.

OTT KURS.On the eastern diaspora of the Mari

Seppo Lallukka.From Fugitive Peasants to Diaspora: TheEastern Mari in Tsarist and Federal Russia.(Suomalaisen

684

Abstracts

Tiedeakatemian Toimituksia. Humaniora 328.) Helsinki: TheFinnish Academy of Science and Letters, 2003. 473 pp.

MART LAAR. A new collection of Jakob Hurt’s speeches,sermons and writings

Jakob Hurt. Looja ees. [Before the Creator.] (Eesti mõtte-lugu, 66.) Compiled by Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa,2005. 463 pp.

Serial

Minutes of the foreign affairs and national defence com-mittee of theRiigivolikogu in 1938–1940

According to the new constitution of the Republic of Esto-nia that took effect on 1 January 1938, the Estonian Parlia-ment (Riigikogu) was to consist of two chambers —Riigivoli-kogu and Riiginõukogu. The elections of theRiigivolikoguwere held on 24–25 February 1938, and its first session wason 21 April. On 5 May, theRiigivolikogu elected a nine-member foreign affairs and national defence committee thatin-cluded eight members supporting the government (M. Hansen,A. Jürima, V.-G. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Pukk,R. Riivik, L. Vahter) and the former foreign minister A. Piipas a representative of the opposition. When issues of greatersignificance were discussed, leading statesmen, includingtheopposition leader J. Tõnisson, participated at the meetings ofthe committee.

In March 1940, when the Soviet occupation of Estonia wasimpending, the minutes of the foreign affairs and national de-fence committee were sent to the Estonian embassy in Sweden.The last of the minutes were returned to Estonia in 2002, butthe fate of some of them is still unknown.

The minutes differ in how detailed they are. In some cases,particularly after the conclusion of the mutual assistancepactbetween Estonia and the Soviet Union, the information sharedat the meeting was considered so sensitive that the content ofthe discussion was not recorded in the minutes.

685

Abstracts

The most essential historical sources are the minutes thathave recorded leading Estonian public officials’ and oppo-sition representatives’ views of on Estonia’s security. Theseexplain the transition from the policy of collective security tothe policy of neutrality and shed light on the circumstancesthatled to the conclusion of the Estonian-German non-aggressionpact and the Estonian-Soviet mutual assistance pact.

From spring 1939, the committee’s assessment of interna-tional situation in Europe turned increasingly pessimistic, andon 13 April, Foreign Minister K. Selter stated that war couldstart in the nearest future. The government and the army gen-eral staff were of the opinion that the main threat to Estoniawas the Soviet Union; the opposition, particularly J. Tõnisson,found that the main threat was Germany.

The minutes of the joint meeting of the foreign affairs andnational defence committees of both houses of the parliamentof 8 June and 20 September 1938 reflect the considerationswhy Estonia abandoned the obligation to impose sanctionsagainst the aggressor as stipulated by Article 16 of the Leagueof Nations Pact and adopted the policy of neutrality.

On 25 May 1939, a heated discussion took place aboutconcluding the Estonian-German non-aggression pact. For-eign Minister K. Selter substantiated the need for concludingthe pact; J. Tõnisson and A. Piip, however, argued against it.J. Tõnisson warned against the threat coming from Germanyand claimed that Estonia had nothing to fear from the SovietUnion. He also insisted on close cooperation with Britain andthe Nordic countries.

The most tragic question for the parliament, the govern-ment, the military leadership and the whole nation was theconclusion of the Estonian-Soviet mutual assistance pact.V. Molotov had proposed it to K. Selter in the evening of24 September. On 26 September the government decided tostart negotiations about the conclusion of the pact, tryingtoachieve as favourable conditions as possible. The same issuewas discussed in the afternoon of 26 September at the jointmeeting of the foreign affairs and national defence commit-tees of both houses of the parliament. A number of leadingpublic officials and higher military officers were present; allthe speakers at the meeting considered the conclusion of the

686

Abstracts

pact inevitable. Later it has been revealed that their consid-erations — refusal would mean war, while no help could beexpected — were justified.

The ratification of the pact concluded on 28 September wasdiscussed on 2 October. The participants expressed intriguingopinions about Estonia’s situation and future prospects anddemanded government’s resignation. The minutes of the fol-lowing meetings (the last meeting was held on 10 April 1940)are of less interest for researchers.

It is obvious that the information presented to the com-mittee by the foreign minister and some other officials wasone-sided, and the committee was not informed about all theconsiderations of the government and about some foreign po-litical measures taken by it.(Comp.)

AUTHORS

HELLAR GRABBI MA (b. 1929), Estonian critic, editor,columnist and publisher residing in the US

INDREK JÄÄTS PhD (b. 1971), researcher at the Chair of Eth-nology, Faculty of Philosophy, University of Tartu; researcherat the Estonian National Museum

ALICE KASK (b. 1976), Estonian artist

KALEV KATUS PhD (b. 1955), researcher and director of theEstonian Interuniversity Population Research Centre

OTT KURS PhD (b. 1939), extraordinary professor of humangeography at the University of Tartu

MART LAAR PhD (b. 1960), member of the Estonian Parlia-ment, historian

CLARENCE IRVING LEWIS (1883–1964), US philosopher

LEO LUKS MA (b. 1976), lecturer in philosophy at the Es-tonian University of Life Sciences and the Estonian Academyof Arts

MATHURA (b. 1973), Estonian poet

JOHN HENRY McDOWELL PhD (b. 1942), professor of phi-losophy at Pittsburgh University

687

Abstracts

MARIKA MIKKOR MA (b. 1963), senior researcher at theEstonian Agricultural Museum

ALLAN PUUR PhD (b. 1963), researcher at the Estonian In-teruniversity Population Research Centre

MARIS SAAGPAKK MA (b. 1973), lecturer at the Chair ofGerman, Tallinn University

MIHKEL VEIDERMA ScD (b. 1929), professor emeritus ofTallinn University of Technology

688

RIIGIVOLIKOGUVÄLIS- JA RIIGIKAITSEKOMISJONI

PROTOKOLLID 1938–1940

Koostanud jakommenteerinudHeino Arumäe

VII

Algus 2005. aasta 9. numbris.

Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 32

Riigivolikogu Välis ja riigikaitse komisjoni koosolek 26. oktoobril1939 kell 14.40 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11.

K o o s : komisjoni liikmed A. Anderkopp, O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson, L. Vahter.

Koosolekut juhatab komisjoni abiesimees M. Hansen.

Protokollib komisjonide toimkonna juhataja A. Kits.

S i s u :

Välis ja riigikaitse komisjoni esimehe valimine.

I.

Välis ja riigikaitse komisjoni esimehe valimine.

Juhataja M. Hansen: Uue Vabariigi Valitsuse kujundamisega lahkusid Välis ja riigikaitse komisjoni koosseisust ministrikohtadelekomisjoni esimees r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Jürima (T[artumaa])ja teine abiesimees r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Piip. Vastavaltsellele on meie tänaseks ülesandeks valida komisjonile uus esimees ja vajaduse korral ka teine abiesimees.

Välis ja riigikaitse komisjoni esimeheks valitakse r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Anderkopp.

Otsustatakse Välis ja riigikaitse komisjoni II abiesimehe kohttäitmata jätta, kuna II abiesimehe järgi tarvidust ei ole.

Juhataja M. Hansen: Päevakord on läbi. Lõpetan koosoleku.

Koosolek lõpeb kell 14.50.

Koosoleku juhataja M. Hansen

Protokollija Aug. Kits

691


Protokoll nr 33

Riigivolikogu Välis ja riigikaitsekomisjoni koosolek 8. novembril1939 kell 13 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 24.

Koos komisjoni liikmed: O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik,A. Karineel, J. Nyman, R. Riives, L. Vahter.

Koosolekust võtavad osa Vabariigi Valitsuse esindajad Välisminister A. Piip, Välisministeeriumi Väliskaubanduse osakonnadirektor G. Meri ja Riigivolikogu majanduskomisjoni aruandjaJ. Põdra.

Koosolekut juhatab komisjoni abiesimees M. Hansen.

Protokollib komisjonide toimkonna juhataja A. Kits.

S i s u :

1. Käiguandmine Kolmandale lisakokkuleppele Kaubanduse jalaevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele.

2. Seisukohavõtmine Kolmanda lisakokkuleppe kohta Kaubanduse ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahelja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele.

I.

Käiguandmine Kolmandale lisakokkuleppele Kaubanduse jalaevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel jaEesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele.

Juhataja M. Hansen: Vastavalt Riigivolikogu juhatuse resolutsioonile 26. oktoobrist 1939. a. Majanduskomisjon on meie komisjonile edasi andnud seisukohavõtmiseks Kolmanda lisakokkuleppe Kaubanduse ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi jaSaksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetusekokkuleppele. Tähendatud kokkuleppe arutuselevõtmiseks tuleb meil valida aruandja.

Aruandjaks valitakse r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Karineel.

II.

Kolmas lisakokkulepe Kaubanduse ja laevanduselepingule EestiVabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele.

692


(Vabariigi Valitsuse ettepanek 20. X 1939 — vaata lisa protokollijuures.)

Aruandja A. Karineel.

Aruandja A. Karineel: Kolmas lisakokkulepe Kaubanduse ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele oli varem arutusel Riigivolikogu Majanduskomisjonis, kus sõnavõttudel kahtlust avaldati, kas lisakokkulepe Eesti Vabariigile peale ei paneliiga palju kohustusi. Seda eriti seetõttu, et lisakokkuleppe aluseloleme sunnitud ettenähtud ulatuses oma ekspordi Saksamaalejuhtima, kus meie riigi juba suur clearingarve aina kasvab, milles teadlik on ka Vabariigi Valitsus. Clearingarve vähendamisevõimalusena arutas Majanduskomisjon Saksamaalt raudteedeehitamise ja veereva koosseisu täiendamiseks materjalide saamist, milleks sealt ka soodne nõusolek on, eriti hinna suhtes,mille kohta pole ette nähtud sõjaaegset kõrgendamist. Neil kaalutlustel ja kuna lisakokkulepe välispoliitiliselt erilist tähtsust eioma, otsustas Majanduskomisjon lisakokkuleppe kinnitada.

Teen ettepaneku, et Välis ja riigikaitse komisjon ühineks Majanduskomisjoni poolt vastuvõetud pooldava seisukohaga tähendatud kolmanda lisakokkuleppe suhtes Kaubanduse ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksavastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele.

Välisminister A. Piip: Välispoliitiliselt ei oma kõne all olev kaubanduslik lisakokkulepe erilist tähtsust ning ühinen seepärastaruandja poolt tehtud ettepanekuga.

Otsustatakse asuda pooldavale seisukohale Majanduskomisjoni poolt läbi vaadatud ja Välis ja riigikaitse komisjonileseisukohavõtmiseks esitatud Kolmanda lisakokkuleppe suhtesKaubanduse ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigivahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele.Otsusest teatada Majanduskomisjonile.

Juhataja M. Hansen: Päevakord on läbi, lõpetan koosoleku.


Koosoleku juhataja M. Hansen

Protokollija Aug. Kits

693


Protokoll nr 34

Riigivolikogu Välis ja riigikaitse komisjoni koosolek kesknädalal, 29. novembril 1939 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 22.

K o o s komisjoni liikmed: A. Anderkopp, O. Gustavson, V. Kadarik, A. Karineel, R. Riives, L. Vahter.

Koosolekust võtavad osa: Välisminister A. Piip, SõjavägedeÜlemjuhataja kindral J. Laidoner, Sõjaminister kindral N. Reek,Riigivolikogu esimees O. Pukk, Sõjavägede staabi ülem kolonelA. Jaakson.

Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Anderkopp.

Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet.

P ä e v a k o r r a s :

Välisministri informatsioon.

Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekulvõetakse päevakord vastu.

Välisministri nõudmisel peetakse kinnine koosolek.

Sõna võtab informatsiooniks Välisminister A. Piip.

Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner.

Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] O. Gustavson.


Sõna võtab komisjoni esimees A. Anderkopp küsimuseks.

Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] L. Vahter küsimuseks.

Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] R. Riives küsimuseks.

Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner vastuseks.

Sõna võtab Sõjaminister kindral N. Reek vastuseks.

Sõna võtab Välisminister A. Piip vastuseks.


Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] O. Gustavson.

Sõna võtab Välisminister A. Piip.

Otsustatakse Välisministri informatsioon teatavaks võtta.

694


Juhataja A. Anderkopp tänab komisjoni liikmeid osavõtu eest.


Koosoleku juhataja A. Anderkopp

Protokollija P. Malvet

Protokoll nr 35

Salajane.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis ja riigikaitse komisjonideühine koosolek 16. detsembril 1939 kell 12 Riigivolikogu ruumes,toas nr. 11.

K o o s : Riigivolikogu liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu,O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, O. Köster, J. Nyman,R. Riives, J. Tõnisson.49

Riiginõukogu liikmed: F. Akel, J. Puhk, V. Päts, J. Soots.

Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, Riiginõukogu Esimees M. Pung, Peaminister J. Uluots, VälisministerA. Piip, Sõjaminister N. Reek.

Koosolekut juhatab Riigivolikogu Välis ja riigikaitse komisjoniesimees A. Anderkopp.



Vabariigi Valitsuse informatsioon.

Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja kannab ette VabariigiPresidendi otsuse nr. 250, 15. detsembrist 1939.50

Päevakord võetakse vastu.

Välisministri nõudmisel otsustatakse pidada kinnine koosolek.

Välisminister A. Piip võtab sõna informatsiooniks.

49Riigivolikogu 129. koosolekul 13. XII 1939 pani M. Hansen ettesuurendada välis- ja riigikaitse komisjoni kahe liikme võrra ning validaselle liikmeks K. Eenpalu ja O. Köster. Mõlema ettepanekuganõustuti.Vt ERA, f 84, n 1, s 1048, l 2.

50Otsuse sisuks oli välis- ja riigikaitse komisjoni kokkukutsumineRiigivolikogu istungjärgu vaheajal. Vt ERA, f 989, n 1, s 706, l 14.

695


F. Akel: Kust tuli a[uru]l[aev] “Kassari” ja mis otstarbel ta käisvälismaal?51

Sõna võtab vastuseks Välisminister A. Piip.

F. Akel: Kuidas suhtub meie valitsus uude Poola valitsusse?


Sõna võtab J. Puhk.


O. Gustavson: Kuidas on arenenud kaubandus N.S.V. Liiduga?

Kas kuulujutud, mis on Norras, Rootsis, Soomes jne. levitatud,on ka dementeeritud?

Kuidas on vahekorrad Soomega? Kas on ka küllaldaselt protestitud Soome poolt esitatud teadete vastu?

J. Tõnisson: Kuidas on meie vahekorrad Saksamaaga ühendusesSaksa—N.S.V. Liidu vahekorraga?

O. Gustavson: Kuidas on meie Välisministeeriumi arvaminepraeguse konflikti suhtes, — kas see veel laieneb?

Sõna vastusteks võtab Välisminister A. Piip.



Otsustatakse Vabariigi Valitsuse informatsioon võtta teadmiseks.

Juhataja A. Anderkopp tänab komisjoni liikmeid osavõtu eest.




Protokoll nr 36

S a l a j a n e.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis ja riigikaitse komisjonideühine koosolek 21. veebruaril 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes,toas nr. 11.

51Eesti kaubalaev “Kassari” oli uputatud 10. detsembril 1939Nõu-kogude Liidu allveelaeva poolt.

696


K o o s : Riigivolikogu liikmed: M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Gustavson, A. Anderkopp, R. Riives, L. Vahter,O. Köster;

Riiginõukogu liikmed: Fr. Akel, J. Soots, J. Puhk, J. Laidoner,V. Päts.

Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, Riiginõukogu Esimees M. Pung, Välisminister A. Piip, SõjaministerN. Reek, Sõjavägede staabi ülem kol[onel] A. Jaakson, Välisministeeriumi Poliitilise osakonna direktor N. Kaasik.




Vabariigi Valitsuse informatsioon.52

*

Koosoleku juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse päevakord vastu.

Otsustatakse pidada salajane koosolek.

Sõna võtab informatsiooniks Välisminister A. Piip.


Juhataja A. Anderkopp tänab Välisministrit, Sõjavägede Ülemjuhatajat ja komisjoni liikmeid osavõtu eest.

Järgmise koosoleku määramine.

Otsustatakse pidada järgmine ühine koosolek kolmapäeval,28. veebruaril s.a. kell 11, võttes päevakorda: Läbirääkimisedantud informatsiooni kohta.

J. Puhk (korra kohta): Kas ei saaks täna esitada küsimusi?

Otsustatakse koosolek lõpetada ja ka küsimuste esitamine jättajärgmiseks koosolekuks.




52Vt käesoleva protokolli lisa.

14 697


Lisa

Salajane.

Kõikidele Saadikutele teadmiseks.

Välisministri kokkuvõte välispoliitilise seisundi üle Välis ja Riigikaitsekomisjoni koosolekul.

21. veebruaril 1940.

Tänase koosoleku sihiks ei ole üksikute küsimuste arutamine,vaid aegajaline vajadus anda välispoliitilise seisu üle informatsiooni rahvasaadikutele. Tänuväärsel viisil Riigikogu üldvaidlustel seni välispoliitilisi küsimusi ei ole üksikasjalikumalt, vaidettevaatlikult käsitatud.

Mis puutub üldist seisukorda, siis teame, et praegu valitseb teatud vaikus läänerindel. Aga see iseenesest ei tähenda, et seal sõdaei käiks. Sõda teostatakse praegu totaalse meresõja näol, mis viimasel ajal läheb ikka enam teravamaks. Selle juures hakataksekõrvale kalduma senistest viisidest. Selles mõttes lisaks endisteletotaalsele blokaadile ja merekaubanduse takistamisele tuli hiljutijuurde asetleidnud Altmarki vahejuhtum Norras, kus Briti valitsuse käsul Briti sõjalaevad tungisid kallale Saksa valitsuslaevaleNorra territoriaalvetes, vabastades seal, umbes 300 Briti kaubalaevade kaaperdamisel vangivõetud mehi, keda kavatseti viiasõjavangi Saksamaale. See nähe on esmakordne rahvusvahelisesajaloos, kus üks sõdija riik katsub, ilma et ta seda katsuks varjata,erapooletu riigi vetesse oma sõda edasi kanda. Vabandusekstuuakse ette, et siin Norra ei täitnud oma erapooletuse kohuseid, kuna ta ei otsinud küllalt hoolikalt läbi seda Saksa laeva,et avastada seal vangistatud inglasi, nii et inglane ise oli sunnitud õiguse oma kätte võtma. Teiseks saame aru samuti Norravälisministrist Kohtist ja ka Saksa protestist säärase erapooletuserikkumise vastu. Nähtavasti on sisuliselt algamas uus vool totaalmeresõjas, nimelt sõja tegevuse viimine erapooletute territoriaalvetesse. Varem Saksa juba tegi selles mõttes esimese sammu,kui ta mineeris Rootsi territoriaalvett ühe miili võrra, vastavaltSaksa ja üldisele arusaamisele, et territoriaalmere ulatus on vaid3 meremiili. Praegu minnakse aga veel kaugemale, nähtavastisoovitakse saksa laevu Rootsi rauamaagiga kaaperdada ka Norraterritoriaalvetes. Altmarki juht[um] oli selles mõttes propaganda

698


seisukohalt effektne ja hea pretekst. Muidugi läheb merekaubandus tulevikus igal pool raskemaks ning Saksa selles piirkonnas,kus ta teostab kontrolli, nõuab kontrolli õigust erapooletute laevade suhtes ja katsub isegi saada õigust määrata, missugustemaadega ja kaupadega erapooletud riigid võivad kaubelda Baltimerd kaudu. Teiselt poolt inglased kõvendavad oma kontrolli jaei lase edasi, nagu meilgi on mõni juhus ette tulnud, neid kaubalaevu, mis otse või kaudselt veavad vaenulistele või sõdivateleriikidele minna võivad ained või neid kaupu endid. Selles suhtes on merekaubandus erapooletutele väga raske ja ei ole nähapiiri, mis ulatuses saab võimalik ka meil olema erapooletutegakaubelda. Esialgu see küsimus ei ole aga veel mitte nii katastroofiline.

Mis puutub sõja või rahu väljavaadetesse Lääne Euroopas, siisnäikse, et üldisel arvamisel praegu rahu väljavaateid ei ole, kuigimõnelt poolt arvatakse, et enne Lääne Euroopa suure sõja algustei ole rahu saavutamine mitte päris võimatu. Meie ei looda paljuka USA aktsioonist ega Wellesi reisist.53 Igatahes meie ei saapeatse rahuga mitte arvestada, vaid peame valmistuma selleks,et Lääne Euroopa sõda kestab edasi, mis paneb meile peale suured raskused peale [sic!] esialgul majanduslikult, kuid teatavalmääral ka poliitiliselt.

Sest meie lähemaks naabriks on Nõukogude Liit. Praegu temasuhted Inglismaaga on küll püsimas, aga seal ilmnevad tundemärgid, et see vahekord on väga pinev, ja N. Liit näib tõsiseltarvestavat konfliktivõimalusega SuurBritanniaga. Üheks niisuguseks võimalikuks kokkupõrke maaalaks on praegusel ajalSoome, kellega N. Liidul konflikt ja kus Prantsuse ja Briti valitsuson deklareerinud, et nad tahavad Soomet abistada, mis teiseltpoolt N. Liidus välja kutsub teravat meelepaha.

Teine küsimus, mis üldpoliitiliselt meid puudutab, on Saksa jaN. Liidu suhted. On väga tõenäoline, et sõjalist kokkulepet algul N. Liidu ja Saksa vahel ei olnud ja et seda praegugi veel eiole. Aga sõjakäik, eriti Soome sõda, on mitmel viisil N. Liiduja Saksa koostööd muutnud tihedamaks, kui seda esialgul arvati,

53Veebruaris 1940 sõitis USA asevälisminister Sumner Wellespre-sident Franklin D. Roosevelti korraldusel Euroopasse, et sondeeridakompromissrahu saavutamise võimalusi.

699


kus Saksa näikse olevat saavutanud juhtiva osa. Seda näitab üheltpoolt N. Liidu isoleerumine Lääne riikidest ning teiselt poolt senised Moskva—Berliini ettevalmistused hoogsamaks koostööks.See koostöö on meie teada peamiselt majandusliku ilmega, millesüvendamist taotleb ka uus majanduskokkulepe N. Liidu ja Saksavahel. Kuivõrd see tegelikult sünnib, seda meie ei tea ja raske onseda ette näha. Sest senine majanduslik koostöö ei ole üldiseltandnud niisuguseid suuri resultaate, nagu Saksas alguses loodeti.Selles Saksa arvates on süüdi ka N. Liidu konflikt Soomega.

Üldpoliitiliselt väärib tähelepanu Balkani ja lähisidaküsimus,meie seisukohalt muidugi ühenduses sõja käiguga. Siin peabtähendama, et Balkani riikide omavahelise koostöö tagajärjel jubateataval määral on tekkimas riikide grupp, kes nagu oleks reguleerinud oma erapooletuse kaitse. Kuid kuidas see kaitse tegelikult kujuneb, seda on raske öelda. Igatahes Balkanis ja lähisidason teravasti kokku põrkumas sakslaste ja liitlaste huvid, teiseltpoolt ka Itaalia ja N. Liidu omad. Kuid Balkan on alati olnudsääraste riikide mõjutuste tulipunktiks ja jääb ka selleks. Viimasel ajal on lehtedes kõneldud võimalikult sõjateaatri peatsest levinemisest Väike Aasiasse, kallaletungi näol liitlaste poolt Bakuõliväljadele. Kuid see näikse olevat bluff, mida tõeliselt ei saaarvesse võtta. Siiski tähelepanu väärib Türgi seisukoht, kes onennast liitlastega võrdlemisi tugevasti sidunud, kuigi türklasteleomase kombe järele otsib ka teisi sidemeid, kaudselt ka sakslastega.

Itaalia ja Türgi vahekorrad näikse olevat võrdlemisi teravad.Mis puutub sõja levimisse Mustamere rajooni, millest omal ajalräägiti, siis praegu näivad eeldused selleks vähenenud. Sellesmõttes vististi ei ole reaalne arvata, et seal vähemalt ligemal ajalVene agressiivseks muutub. Mis puutub Saksa agressiivsust Balkani[l], siis selle kohta on raske midagi öelda. Omal ajal arvati,et seal Saksa otsib uut sõjavälja liitlastega, kuid viimasel ajal saadud teated, eriti Balkani saadikute kaudu, ütlevad, et siin Saksasõjaline tung ei ole nii akuutne, sest Saksa majandus on seal omadomineerivust saavutanud.

Mis puutub Skandinaaviasse, siis Skandinaavia seisukord on jubaenamvähem välja kujunenud ja nimelt selles mõttes, nagu katänased lehed teatavad, et kuningas Gustav ise on deklareerinud,et Rootsi ei sõdi[,] kuid ei ole ka erapooletu oma hoiakus. Sellest

700


on muuseas ka Moskvas juttu olnud, ja seal Rootsi esindaja onotse öelnud, et nemad ei saa pidada absoluutset neutraliteeti, sestvalitsus seda küll tahaks, aga avalik arvamine seda ei luba ja selleteostamise korral pühiks valitsus[e] ära. Igatahes on arusaadav, etSkandinaavia on äärmiselt huvitatud Soome saatusest, nad toetavad väga tugevalt Soomet materjaalselt, rahaliselt ja vabatahtlikkudega ning sõjamaterjalidega. Vabatahtlikega vast vähem kuialgul loodeti. Lõpuks on nüüd selgunud, et Rootsi siiski erapooletuks jääb, otsekohe kaasa ei löö, kuigi mõnel pool arvatakse,et plahvatus võib ka seal sündida. Rootsi[l] on kahtlemata vägaraske seisukord, sest liitriigid sooviksid, et ta rohkem abistaksSoomet. Kuivõrd nende surve Rootsi[t] aktiivsusele mõjutab, eiole teada. Teiselt poolt aga Saksa hoiatab, et Rootsi mitte ei läheksaktiivselt sõtta N. Liiduga, sest säärasel korral oleks tema kaubandus ohustatud ja ta ei jätaks vististi mitte vahele löömata. Pealeselle Rootsis tuleb arvesse võtta, et ta ei ole sõjaks ette valmistatud. Muidugi, sada aastat rahu pidanud maal ei ole sõjavägilöögivalmiks korraldatud. Edasi tuleb veel arvestada ka sisemistvõitlust kommunistliku liikumise näol, mis Rootsis õige tugevapinna leidnud. Öeldakse, et rootslane oma sisevaenlasegi vastuei oska võidelda, kavatsetavaist sammudest ette teatades lehtedearutuste näol.

Mis puutub meie ja Rootsi vahekordi, siis meil püsivad needendiselt korrektsetena. Rootsi seltskond ei vaata meie peale justväga hästi. Eriti on seltskonda häirinud jutud, et meie maaltlendavad praegu N. Liidu lennukid Soomet pommitama ja naguoleks meie maa teatud määral Vene tegevuse baasiks. See mõjutabsiis ka seltskonna arvamist soomesõbralikus Rootsi rahva osas.Aga üldiselt seltskond ei ole otsekohe vaenulik ja meie ei kaforsseerinud, et seltskonna arvamist muuta, sest esiteks on seeväga vähese reaalse väärtusega meie seisukohast ja teiseks, eksajad ise näita, kuivõrd oleme õieti või valesti talitanud.

Läti ja Leedu kohta olgu tähendatud, et suhetes nende riikidegavahepeal mingit erilist muudatust ei ole olnud. Tegelikult onsuhted rahuldavad. Mis puutub 10. Välisministrite konverentsil ülesseatud põhimõtteisse majanduslikul alal, siis katsutakseneid teostada küllaldase eduga. Seisukord üldiselt on stabiilne.Mõningaid arusaamatusi välismaal tekitas Ulmanise kõne, millest üksikud laused anti üle välismaale ja millest nagu häirivat

701


seisukorda Lätis välja loeti. Tegelikult aga Ulmanis kutsus ainultrahvast üles juba varakult tegema ettevalmistusi, et võimalikkeraskusi kergemini üle elada. Siseelu näikse Lätis minevat ka normaalselt, kuigi mõningatest häiretest kõneldakse, mis ei ole agaleidnud kinnitust. Leedus läheb sama teed. Eesti, Läti ja Leedukoostöö nii majanduslikul kui ka poliitilisel alal on koordineeritud niihästi suhetes lääne kui ida naabriga, muu seas vastustesN. Liidu ettepanekutele vägede siinviibimise asjus.

Meie läbirääkimised sakslastega puudutavad mitte ainult ümberasustamisega seoses olevaid küsimusi, vaid puudutavad ka meiekaubandust otse Saksaga ja meresõja reeglite rakendamist Eestikaubandusele. Need kaks viimast küsimust on meie seisukohalt põhipaneva tähendusega. Kuigi sakslased siit lahkunud,nende äramineku likvideerimine on üksikasjalik ja väga igavtöö, loeme seda juba vähema tähtsusega küsimuseks. Millisepõhjalikkusega sakslased läbirääkimisi peavad, näitab see, etmeie kaubanduse jatkamiseks meresõja reguleerimise juures osutus vajaliseks selgitada, kuivõrd meie vajame oma tööstuse jaoksvälistoorained. Siin sakslased võtavad tollitariifi 1500 nomenklatuuri punkti läbi ja üksikute punktide juures on pikemaid arutusi. Meil pole võimalust neid läbirääkimisi forsseerida, kuigimeie oleme siin ainult andja osas. Igatahes ühel või teisel viisilvõidakse meile avaldada survet, kas või laevade kinni hoidmisega, ja seega meie ainuke relv on argumentatsioon. Mis puutubüksikasjalikult ümberasustamise küsimusi, siis on mõningatesküsimustes saadud juba selgus, küll vähemates küsimustes, naguümberasujate personaalne ulatus. Meie oleme kategoorilise vormelina ümberasustamise suhtes ütelnud: ekspatrieerimine peabtoimuma 1. märtsiks. Saksa saadik on siin mitmel korral küsinud,kas ei saaks pikendust kümme päeva või nädal. Kuid meieoleme selles küsimuses kindlad. Praegustelgi läbirääkimisteloleme sakslastele öelnud, et see tähtaeg on preklusiivne. Tegelikult jääb ärasõitmine jääolude tõttu siiski hilisemaks, kunakõiki veel minejaid ei saa raudteel välja viia. Meie selleks olemeoma nõusoleku ka andnud. Kuid meie loodame, et 1. märtsiksjuriidiliselt on ümberasustamine läbi viidud. Selle juures selgus,et ühele väiksele grupile inimestele meie oleme sunnitud lubamaümberasustamist vaid riikkondsuse vahetamise teel ilma tegeliku ärasõiduta, ja nimelt grupile inimestele, kes määramatuksajaks Eestisse teatud ärilistesse ettevõtetesse jäävad. Niisugu

702


seid inimesi on vastavas nimekirjas märgitud 24. Teine grupp,nimekirjas 23 isikut, jäävad lühemaks ajaks, ühed üheks kuuks,teised 2–3 kuuks, kuid aga mitte üle ühe aasta. Kolmas grupp,umbes 70 inimest, astuvad usaldusvalitsuse teenistusse. Sestusaldusvalitsuse tegevus Eestis on ühelt poolt Saksa huvides,teiselt poolt aga ka meie huvides, eriti üldvastutuse küsimusetõttu ja võibolla ka varanduste normaalsel teel likvideerimiseküsimuses. Usaldusvalitsus ütleb, et Saksamaalt olevat praeguvõimatu saada vastav arv inimesi, teiseks ei tunne nad keelt jaolusid. Nii meie arvasime, et selles mõttes võib vastu tulla. Vastavad noodid vahetati eile, seega on see küsimus lõplikult otsustatud. Peale selle on väike grupp inimesi, kes elavad jubaSaksamaal ja kellele võimaldatakse kodakondsusest lahkumineümberasustamise korras, kuna nende varanduste valitsemine alluks usaldusvalitsuse korraldamisele. Nende arv on umbes sada.Algul nõudsime, et nad peaksid tulema Tallinna, kuid praegustetransportolude juures ei hakatud seda küsimust eriti rõhutama,vaid lubasime, et saatkond lahkumise sooviavaldusi vastu võtaksja nimelt enne 1. märtsi. Nii näikse olevat lahendatud küsimuspersonaalses osas.

Mis puutub varanduste kompleksi, siis on siin võrdlemisi selgednormid üles seatud ja selles suhtes oli ka pikemaid seletusi Riigikogus Usaldusvalitsuse seisundi seaduse arutamisel. Seadus onküll vastu võetud, kuid veel välja andmata. Sest Majandusminister on lubanud, et seda ei rakendataks enne kui Eesti usaldusmehekohta käivad noodid ei ole vahetatud. Vastavate nootide tekstikohta on Berliinis juba kokku lepitud ja nootide vahetus peakstoime tulema lähemal ajal, nii et siis ka seadus hakkaks maksma.

Edasi on lahtised terve rida küsimusi, mõned seoses transferdiga,teised puutuvad vähemaid küsimusi, kuid meie oludes vägatähtsaid, nimelt seltside varandusi, ühes sellega ka kultuurvarasid. Meie rõhutame n.n. Saksa seltside edasikestmine olenegunende seltside peakoosoleku otsusest, mis põhimõte pole sakslaste poolt veel mitte vastu võetud. Likvideeruvate seltside vallasvarad soovitakse üle anda Danzigis Balti Abiseltsile, kes oleksnagu eriline BaltiSaksa mälestusasutus, kuna aga kinnisvaradantakse Usaldusvalitsusele selleks, et katta ümberasustamise kulusid. Nendes küsimustes on meil õige suured lahkuminekud.Esiteks seltside nimestikus. Saksa poolt on ette pandud 31 nime,

703


meie oleme nõus 8 seltsiga. Peab otsekohe ütlema, et mul ei oleväga suurt usku, et meie oma seisukoha siin saaksime läbi viiapuhtalt, vaid tuleb teha järeleandmisi. Kuidas ja millises ulatuses, ei tea veel öelda. Edasi on lahti n.n. kultuurvarade küsimus.Nendest pea vaidlusobjektiks on Estländische Literärische Gesellschaft. Meie seisukoht põhimõtteliselt oli, et selle kogusi eitohiks poolitada ega välja viia. Kuid meie oleme sunnitud olnudsiin veidi teise seisukoha võtma: selles mõttes on juba teatudosades kokku lepitud, näiteks loodusteaduse osad jäävad Eestisse, raamatukogu, mis soetatud pärast 1850. a. jääb Eestisse javanematest raamatutest jääks teatud esinduskogud. Suuremadlahkuminekud on tulnud selle seltsi “Revalensia” kogude suhtes.Saksa esindajad on sellest tegemas prestiizi küsimust. Näikse,et siin on tegemist nagu nats[ionaal]sots[ialistliku] partei sooviga, et sakslased ei tuleks mitte paljalt üle, et nad tooksid kaasapeale maiste varandus[t]e ka kultuurseid, näidates, et sakslasedsiin maal on olnud kultuuri kandjad. Kuidas seegi küsimus laheneb, ei tea. Muidu ütlesin Saksa saadikule, et meil on kaksvaadet: ühed ütlevad, et kõik saksa kolu mingu minema, et mingit õhkugi sellest järele ei jääks, teised aga ütlevad, et sakslastetöö on osa meie maa ajaloost. Saksa saadikul siin palju öeldaei ole, küll toonitas ta, et niiviisi ikka vaadata ei saavat, et kõikvisaku ära; ka suur osa materjaale jääb meie arhiividesse. Niilahendatakse sakslastega igat üksikut küsimust, osalt kaubanduspoliitilisi küsimusi, osalt ka merekaubanduse küsimusi, kusmeie tendents on meresõjas alal hoida erapooletut hoiakut ja etseda vähemalt juriidiliselt ei kahjustataks.

Läbirääkimistel sakslastega eriküsimusena esines ka maadeküsimus. Meie pakkusime teatud pausaal hinna kogu maadeeest, aga jaotusega, et erihind on kõlbmatul maal. Sakslasedküsisid, kui palju on kõlbmatut maad. Selgus, et meie sääraststatistikat ei saa anda, kuna meil vastavaid andmeid endal ei ole.Põllutööministeerium teeb nüüd teatud valiku, mille kohta siispausaalselt kokku katsutakse leppida.

Mis puutub V e n e küsimustesse, siis on pearõhk muidugi meiepakti teostamises. Ja siin on küsimuste hulk äärmiselt suurning nendest tahtsingi anda ülevaadet, et näha, missuguste raskustega meil on tegemist. Olgu tähendatud, et need andmedja küsimused on valitsuste vahelises läbirääkimiste staadiumis,

704


ning on soovitav neid oma teada hoida. Aga valitsus arvab, et Riigikogu väliskomisjoni liikmed peaksid olema teadlikud suurtestja väga rasketest probleemidest, millega meil iga päev tegemist.

Kõige pealt arvu küsimus. Meie arusaamise järele N. Liiduvägede arv, kes meil olla võivad, on määratud 25.000 peale, naguka näeb ette konfidentsiaalne protokoll. N. Liidu kohapealsed inimesed on aga arvamisel, et see 25.000 käib erilise maagrupi kohta,mis sõja ajal siia tuuakse ja mis korpuse komandöri käsutada.Kuid sellele arvule tulevad lisaks need, kes protokolli kohaseltantud baasides viibivad, alludes Balti laevastiku juhatusele, kellede arv polevat piiratud. Meie aga interpreteerime kokkulepetteisiti, nii, et ka baasides asuvate sõjavägede arv peab olematäpselt määratud ning vastama paktile. Kuna mingisugust teistkokkulepet ei ole, nii tuleb võtta, et arv 25.000 on lubatud praeguse sõja ajaks, kaasa arvatud kõik maa ja merejõududele alluvadväed. Tõeliselt on lugu nii, et kui võtame ainult maa väed, siison neid alla 25.000, kui võtame aga ka need väed, kes Paldiskis ja Papisaares, siis kogu arv tõuseb üle 25.000. Meie olemeselle küsimuse Moskvas üles tõstnud, et koguarv saaks piiratud25.000 peale. Moskva välisministeeriumis Potjemkin on öelnudesimesel rääkimisel, et muidugi maa ja merevägi kokku võib kaüle 25.000 olla. Kuidas suudame lõppeks kokkuleppele jõuda,ei tea. Meie kindel tõlgitsemine on, et vägesid kogusummas eitohiks üle 25.000 olla.

Teine küsimus on perekondade ja tööliste sissetoomise küsimus.N. Liit juba detsembri kuus andis nimekirja, mille järele tahetisisse tuua umbes 5000 perekonnaliiget, nendest umbes 3000 naistja 2000 last ja nende jaoks taheti Paldiskis, Haapsalus, Sinalepas, Kuressaares jne. umbes 70.000 ruutmeetrit korterite pinda —nende hulgas 7 kooli ja 7 laste varjupaiga jaoks. Meie oleme sellestära öelnud, rõhutades, et meil ruumi ei ole ja perekonna liikmetejuriidiline staatus ei ole selge, kas nad käivad sõjaväe arvu hulkavõi on väljaspool sõjaväge. Ettepanekust sõjavägede liikumisekohta selgus, et N. Liit arvab, et need perekonna liikmed oleksidväljaspool sõjaväe koosseisu. Nad oleksid tulnud välispassidega,kuid tegelikult oleksid aga jäänud väljaspool[e] politseilist kontrolli. Küsimus on praegu lahtine. Kolmas küsimus on, et N. Liiton ette pannud anda neile sõjaväeliste ehituste tegemiseks paarisaja tuhande ruutmeetri pinna ulatuses luba Haapsalus ja mujal.

705


Sellel maa[]alal kavatsetakse ehitada monumentaalsed hooned,paarkümmend kivist kasarmut, perekondade elamud, koolid —kõik väljaspool baase, n.n. vägede ajutise asumise piirkonnas.Esialgu oleme sellest loost ära ütelnud, soovitades neid ehitusiteha Paldiskis. N. Liit nõudis meie käest luba sisse tuua eselonidekaupa töölisi umbes piiramata arvul, et töötada nendega vägedeajutise paigutamise maa[]aladel ja baasides, põhjendades, et Eestis töölisi ei ole. Meie oleme ka selle ära ütelnud põhjendusel,et meil on küllalt töölisi ja et meie võime tuleval ehituse hooajal nendele anda 10.000 ehitustöölist, vastavalt kitsendades omaehitustöid — tarbekorral veel rohkemgi. Sest ehitustööline ei olepõllutööline ja puudus on meil vaid põllutöölistest. Vene töölistesissetoomine võiks olla mõeldav vaid täiesti salajaste sõjalistetööde jaoks baasides Paldiskis. Oleme arvanud, et kui needtöölised kuuluvad sõjaväe arvu hulka, siis meil midagi öeldaei ole. Aga seni ka selles selgust ei ole. Kui kaua ja kas suudameseda oma seisukohta läbi viia, seda ei tea.

Kasarmute asjus tuleks tähendada, et siin on tegemist suurepõhimõtteliku küsimusega. Sest tahetakse ehitada kivikasarmudHaapsalu ja mujale, kus N[õukogude] L[iidu] vägede viibiminelubatud vaid praeguse sõja ajaks. Kui nad hakkavad ehitamakivikasarmut, läheb selleks vähemalt üks aasta — kas sõda niikaua kestabki, pole teada. Meie tõlgitseme kivikasarmute ehitamise kavatsust kui esimest sammu selleks, et N[õukogude]L[iidu] maaväed neist praegusest ajutise asumise kohtadest naguvälja ei kavatsegi minna, et nad jääks Haapsalu ja mujale alaliselt.Meie tõlgitsemise järgi käib see pakti ja täiendavate protokollidemõttele risti vastu, ja nii oleme ka selle küsimuse peale vastanud eitavalt. Meie ei näe põhjust alaliste kasarmute ehitamiseksväljaspool baase, küll aga oleme valmis ehitamist toetama kõigitioma töölistega, materjaalidega baasides, s.o. Paldiskis.

Edasi oleks rendi küsimus. Esiteks nende maade kohta, mis meieoleme juba üle andnud, rendisumma ei ole kokkuleppes fikseeritud. Umbes kuu aega tagasi hakkasime selle üle läbi rääkima.N. Liit esitas oma kava. Meie selle kava läbi arutanud esitasime oma vastu kava, kusjuures hindade suhtes, näiteks korteritehinna vahe on 25%, maahindade rendihinna vahe on aga suurempõllumaa ja aiamaa osas. Vahe on ka kahjude tasumises. Näiteksaerodroomi alla maid andes selgus, et mõningad majad kaotavad

706


igasuguse väärtuse, sest tarbemaad läksid aerodroomi alla, järelejäi ainult talumajad, vahel karjamaaga. Meie seisukohast on seepuhas kahju, hooneid ei saa taluks kasutada. Meie nõuame selleeest kahjutasu. Venelased aga ütlevad: mis kahjutasu, maja jääbju alles! Nüüd juba kolm nädalat tagasi sõitis Krasnov Moskvasse, nüüd on küll tagasi tulnud, aga läbirääkimisi uuendatud pole. Sama küsimus esineb teravalt nende maade suhtes,mida üle andma peame Paldiski rajoonis, mis hõlmab Paldiskitagamaad kuni Leetse mõisani ning jõe suuni ning ka mõlemaidPakri saari. N. Liidu soov on, et see maa[]ala täiesti evakueeritaks. Ütlevad: esialgu arvasime, et saartele jäägu inimesed, kuidnüüd nõuavad, et täiesti evakueeritaks. Ja valitsus meil on kaarvamisel, et kui juba baas sinna läheb, siis selle küsimuse üle eimaksa piike murdma hakata. Võimaluse piirides rootslasi katsume vaid ümber paigutada teiste rootslaste juurde. Nii tuleksevakueerimisele terve Paldiski linn ja ümbrus, Pakri saared. Kerkib üles aga ka terve rida suuremaid kahjutasu nõudmisi. Sestsilmnähtavalt majad, mis olemas, eramajad, samuti ka riigi majad, lähevad N. Liidu kasutusse. Ega meie ei tea, kas neid tarvison või mitte neile. Sama lugu on metsadega. Kahjutasu nõudedsel alusel ulatuksid miljonitesse kroonidesse. Kuivõrd venelasedneid nõudmisi aktsepteerivad, on raske öelda. Nagu näete, onsiin tegemist suurte ja raskete küsimustega. Edasi ei ole täiestifikseeritud ka baaside asukohad peale Paldiski ja Papisaare poolsaare Kihelkonna all.

Lahtine on ka baaside õiguse üldrent, mis ette nähtud paktiart. IIIs. See küsimus on väga keeruline nii majanduslikult kuipoliitiliselt.

Võiks veel osutada Tallinnaga seotud küsimustele. Siin onN. Vene kohapealsete inimeste, ka Moskva ametnikkude arusaamine säärane, et Tallinn olla nende ajutine baas kaheks aastaks ja nad seda ka otsekohe on öelnud: seisavad siin kaksaastat, pärast seda tuleb “ümberbaseerimine”. Meie seisukohtselles asjas on risti vastupidine ja kategooriline: Tallinn ei olebaas. Läbirääkimised Moskvas keerlesid peamiselt selle ümberja Moskva peatipud leidsid, et pealinn ei saa tõesti olla baas, miksvõimaldati siin vaid N[õukogude] L[iidu] laevade provianteerimist ja ajutist seisu. Sellest seisukohast välja minnes meie ei lubaTallinna ühtegi sõjalist asutist maale, ega midagi, mis võiks anda

707


baasi ilme. Selles küsimuses on ka põhimõttelised vaidlusedkäimas, oleme selle küsimuse üles tõstnud ka Moskvas.

Ühenduses sellega tuleb mainida ka laskmisi, mis siin olnud,nagu seda oli 2. veebruaril, meie inimeste huumori keeles “saluut Tartu rahule” (jumal tänatud, et huumorimeelt jatkub) jahiljem. Mis puutub 2. veebruari vahejuhtumist, siis meie olemeselle likvideerinud. Meie protesteerisime selle vastu, kui meieterritoriaalse puutumatuse rikkumise vastu. N. Liit vabandas,küll põhjendustega, pannes süü meie peale, nagu oleksime meiekokkuleppe vastaselt talitanud ja nagu ei tohiks meie lennukid lennata Tallinna lahe ja nende sõjalaevade kohal. Säärastkokkulepet ei ole ja meie oleme seda N. Liidu valitsusele öelnud suusõnal, pärast ka kirjalikult, ilma avalikult polemiseerimaalates. Küll on teatud kokkurääkimised, et meie oma lennukite lennust oma külalistele NSVL sõjalaevadele ette teatame,ise võimalust mööda katsudes hoiduda nende laevade kohallendamast. Siin aga meie lennuk ei tulnud tundmatuna, vaidoli ette teatatud ja üksikasjalik marsruut antud; meie lennukidei ole ka lennanud NSVL sõjalaevade kohal. Küsimus loemelõpetatuks. Viimase laskmise kohta ei ole mingisuguseid diplomaatilisi samme astutud, kuid meie sõjaväe võimud on sellesasjas protesti kirja saatnud, juhtides tähelepanu, et säärane asi eiole korras. Nii nagu näete, ka Tallinnaga ühenduses on küsimusipalju. Tuleb veel mainida Torgpred’i laiendamist ja ladude kasutamist Tallinnas. Nad nõuavad üht ladu teise järele ja tahavadpea kõiki sadama ladusid oma kätte saada. Sellele oleme agavastu, ütleme, et Tallinn ei ole mitte sõjamaterjali ladu, vaid kaubanduse ladu, et mõned laoruumide vajased üldiseks sadamakasutamiseks. Peale selle on Tallinnas palju maju läinud Venekaubandusesinduse kätte ostuteel, kes on aga tegelikult need merejõudude kasutamisele andnud ilma, et meilt oleks selleks lubanõutatud. Küsimus on segakomisjonis üles võetud ja on kokkulepitud, et sõjaväelased siiski nendest majadest välja viiakse.

Vahekordade reguleerimiseks on meil käsil terve rida kokkuleppeid. Tahtsime jurisdiktsiooni, majanduslikke ja politseilisiküsimusi lahendada ühe üldise konventsiooniga. Töötasimeselleks välja suure konventsiooni kava ja esitasime selle ülevaate N[õukogude] Valitsusele detsembris. Esialgul näis, etN[õukogude] valitsus oli üldkonventsiooniga päri, hiljem aga

708


ütles, et see on väga raske. Parem olevat, kui meie lahendameküsimusi empiiriliselt, kohapeal, üksikute juhtude järele. Ja niiongi mindud üle küsimuste lahendamisele üksikute kokkulepetega. Niisuguseid kokkuleppeid on juba terve rida valmis javalmimas, näiteks Posti ja telegraafi üle. Kokkuleppe teksti agaei ole alla kirjutatud. Teiseks on väljatöötamisel terve rida konventsioone, nagu korra ja julgeoleku küsimuses, sõjaväelaste liikumiste kohta maal, sõjaväelaste liikumise kohta Tallinnas, edasiteedekasutamise üle, sõjavägede edasi ja tagasi liikumise korrakohta, politseiliste asjade kohta, teatud määral ka jurisdiktsiooniliste küsimuste kohta. Üksikute kokkulepete arv, mis on väljatöötatud või väljatöötamisel, ulatub 12ni. Sest kui on ikkagisuur võõras eksterritoriaalne vägi maal, tekib kõiksugu küsimusi.Kuid ühtki kokkulepet ei ole veel alla kirjutatud. Osa küsimusilahendab segakomisjon, osa tuleb lahendamisele diplomaatiliselteel kas siin või Moskvas.

Nagu näete, Eesti ja NSV Liidu vaheliste probleemide hulk jatähendus on äärmiselt suur, milliste käsitamisega ja lahendamisega võib juba ette dikteerida tuleviku suuna ja vahekorrad. Seenõuab valitsuse erakordset tähelepanu. Arusaadavalt, miks Veneja Saksa küsimused mängivad seega valitsuses ja valitsuse kitsamas ringkonnas, kes poliitiliste küsimustega tegeleb, väga suurtosa.

Lõpuks mõni sõna N. Liidu ja Eesti üldiste vahekordade kohta.Eesti ja N. Liit juba algusest peale võtsid tarvitusele vormeli: meietahame lojaalselt lepingut täita, — venelased tarvitasid isegi sõna“po dzentelmenski”. Selles mõttes, peab ütlema, mõlemad valitsused on ka talitanud. Vastastikuse usalduse vahekorrad, misselle juures loodud, eksisteerivad praegugi. Sellele suuresti aitaskaasa ka ülemjuhataja Moskvasse sõit, kus Nõukogude võimudeloli võimalus meie sõjavägede otsese käs[k]ijaga kõneleda. Ei olepõhjust arvata, et see usalduslik õhkkond vahepeal on muutunud. Saadik Rei, kõneledes enne Tallinna sõitu Molotoviga, onküsinud, kuidas ta vahekordi hindab. Molotov on ütelnud, et tapeab neid täiesti rahuldavaiks ja korrektseiks. Peab ütlema, etüldiselt on säärane tunne ka meil. Muidugi nende suhete juurespraktilised küsimused, kui neid korrektselt käsitatakse, ei mängimingit häirivat osa. Nad võivad aga õige kergesti teravaks minna,kui nendega ümber käia elevandi moodi portselani poes.

709


Eriti on meile raskusi teinud Soome küsimus. Tahaksin ainulttähendada, et valitsus on sunnitud siin äärmiselt oma tundeid jaka meie rahva tundeid tagasi hoidma. Meie oleme selles mõttestõesti väga raskes seisukorras ja väga attakeeritud. Mina ütlen:teie võite mõtelda, mis tahes. Igatahes teame, et meil tunded on.Aga kui hakatakse neid väljendama, siis väljendaksime end vaenulikult teise konfliktis oleva poole vastu. Ja venelased on siinsiiski väga domineerivas positsioonis. Igasugune[,] ka kaudneebasõbralikkus tähendaks omale otse nööri kaela tõmbamist.Seda ei ole tarvis teha meie rahvale ja ei ole sellest kellelgi kasu.Selles küsimuses oleme pidanud hoidma imparsiaalsust, niiöeldakumbagi poole mitte hüvistamist, sest meie hoidume tarvitamastsõna “erapooletu”, kuna Soome—N. Liidu vahel pole juriidiliseltsõda.

Mis puutub Soome ja Vene konflikti rahuliku lahendamisevõimalusi, kus on kõneldud ka meist kui vahetalitajaist, siis meilsiin vahetalitajaiks hakata võimalik ei ole. Meie ei saa selles asjasolla see, kes aktiivselt välja astuma peaks, igatahes ilma mõlemapoole selge soovita. Meie aga siiski näeksime, et see konfliktvõimalikult pea rahulikult lõpeks, ja kui meie suudaksime milgilteel siin kaasa aidata, siis teeksime.

Mis puutub meie suhetesse teistesse riikidesse, siis püsivad needmuutmatult sõbralikuna täpse erapooletuse alusel. Kuid oludetõttu on praktiliste küsimuste arv nende riikidega nüüdsel ajalväga kokku kuivanud.

Meie näeme, et välispoliitiliste probleemide hulk on suur, raske,delikaatne, lõpmata palju tehnilisi küsimusi sisaldav. Sellepärast,kui meie vahel Riigikogu komisjonides teatud teravusega olemesunnitud võrdlemisi kergeid etteheiteid tagasi tõrjuma, siis ei olemeil olnud teist võimalust küsimuste õigetele rööbastele asutamist [sic!] ka rahvaesinduses.

ERA, f 957, n 14, s 717, l 43–57.

710


Protokoll nr 37.

S a l a j a n e.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis ja riigikaitse komisjonideühine koosolek 28. veebruaril 1940 kell 11 Riigivolikogu ruumes,toas nr. 25.

Koos: Riigivolikogu liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, O. Köster, J. Nyman, R. Riives,L. Vahter;

Riiginõukogu liikmed: F. Akel, J. Soots, J. Puhk, J. Laidoner,V. Päts.

Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk,Välisminister A. Piip, Sõjaminister N. Reek, Sõjavägede Staabiülem kindral A. Jaakson, Peaminister J. Uluots.




Läbirääkimised eelmisel koosolekul antud informatsiooni kohta.

*

Koosoleku juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse päevakord vastu.


Sõna täiendavaks informatsiooniks võtab kindral J. Laidoner.


Sõna võtab F. Akel küsimuseks.


Sõna võtab kindral J. Laidoner vastuseks.



Sõna võtab kindral J. Laidoner.

Sõna võtab A. Anderkopp.

Sõna võtab A. Riives.

711



Sõna võtab K. Eenpalu.


Koosoleku juhataja A. Anderkopp (korra kohta): Arvan, et koosolek tuleks lõpetada, kuna aeg on hiline ja tuleval nädalal komisjoni koosolek uuesti kokku kutsuda.

Sõna võtab faktiliseks märkuseks Sõjaminister kindral N. Reek.



Otsustatakse pidada järgmine ühine koosolek kolmapäeval,6. märtsil s.a. kell 12, võttes päevakorda: Läbirääkimised21. veebruaril 1940 antud informatsiooni kohta.

Juhataja A. Anderkopp tänab koosolekust osavõtjaid osavõtueest.




Protokoll nr 38

S a l a j a n e.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis ja riigikaitse komisjonideühine koosolek 6. märtsil 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toasnr. 25.

Koos: Riigivolikogu liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Köster,J. Tõnisson, L. Vahter;

Riiginõukogu liikmed: F. Akel, J. Soots, J. Puhk, V. Päts, J. Laidoner.

Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk,Välisminister A. Piip, Sõjaminister kindral N. Reek, SõjavägedeStaabi ülem kindral A. Jaakson, Riiginõukogu Esimees M. Pung,Peaminister J. Uluots.

712





Läbirääkimised 21. veebruaril 1940 antud informatsiooni kohta.

*

Koosoleku juhataja avab koosoleku ja tema ettepanekul võetaksepäevakord vastu.

Otsustatakse, et Välis ja riigikaitse komisjonide koosolekud peetakse alati salajased.

Sõna täiendavaks informatsiooniks võtab Välisminister.

Sõna võtab O. Gustavson.

Sõna võtab küsimuseks J. Tõnisson.

Sõna võtab vastuseks Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner.



Sõna võtab Sõjaminister kindral N. Reek.


Sõna võtab faktiliseks märkuseks Sõjaminister kindral N. Reek.

Sõna võtab faktiliseks märkuseks Välisminister A. Piip.

Sõna võtab J. Tõnisson.

Sõna võtab korra kohta J. Soots ja teeb ettepaneku, lõpetada koosolek.


Sõna võtab faktiliseks märkuseks J. Tõnisson.




15 713


Protokoll nr 39

S a l a j a n e.

Riigivolikogu Välis ja riigikaitse komisjoni koosolek 12. märtsil1940 kell 19 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 23.

Koos komisjoni liikmed: A. Anderkopp, O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives,J. Tõnisson, L. Vahter.


Protokollib Riigivolikogu sekretär P Malvet.


Käiguandmine Välisteenistuse seaduse muutmise seadusele.

*


I.

Käiguandmine Välisteenistuse seaduse muutmise seadusele.

Valitakse Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse aruandjaksJ. Tõnisson.

II.


Otsustatakse pidada järgmine koosolek neljapäeval, 14. märtsil s.a.kell 12, päevakorraga: Välisteenistuse seaduse muutmise seadusI ja II lugemisel.




Protokoll nr 40

Salajane.

Riigivolikogu Välis ja riigikaitse komisjoni koosolek 14. märtsil1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 25.

714


Koos komisjoni liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives,J. Tõnisson, L. Vahter.

Koosolekust võtavad osa Vabariigi Valitsuse esindajad: Välisministri abi K. Tofer ja Administratiivjuriidilise osakonna direktorE. Kirotar.




Välisteenistuse seaduse muutmise seadus.

*


I.

Välisteenistuse seaduse muutmise seadus — I ja II lugemiselning lõpphääletamisel.

(Vab[ariigi] Val[itsuse] ettep[anek] 4. III 1940 — vaata lisakäesoleva protokolli juures.)

Aruandja J. Tõnisson.

Aruandja J. Tõnisson: Välisteenistuse seaduse § 34 alusel arvestati aukonsulaadi sekretäride pensionileminekul enne ainultpoolt aukonsulaadi sekretäriks olemise ajast. Kuna Välisministerleiab, et see ei ole õiglane, siis peaks see aeg tervelt arvessevõetama, sest nende töö on suuresti rohkenenud, kuna laevadeliikumine on läinud elavamaks ning ka muid ülesandeid on pealepandud. Liiatigi ei saa nad riigilt mingit tasu, — siis oleks niigipalju nende heaks tehtud.

Käesolevat seaduseelnõu täiendatakse § 221, mis näeb ette palkade ajutist tõstmist kuni 50% lisatasu näol, kuna elu onsõjaolukorra tõttu kallinenud. Koosseisu seadusega seda teha onraske, sest koosseisu seadus on stabiilsemate olukordade jaoks.Põhjust selleks on andnud tegelikud juhud, kus inimesed on selletõttu saanud majanduslikult kannatada, nagu Varssavis nõunikTalven on saanud kahju Kr. 2000, atasee Soeveer Kr. 2500, millekohta on ka akt koostatud, samuti ametnik Urm Kr. 2384. Sääraste

715


juhtude alusel on ka selle seaduse muutmine algatatud. Samadkahjud võivad tulla ette ka Soomes. Ka elukallidus on sealtõusnud kuni 65%, samuti ka mujal, näiteks Stokholmis 20%,Kopenhaagenis 23%, Antverpenis 25%, NewYorgis 23%, Roomas 25% jne. Ei ole karta, et seda seadust saaks kergelt tarvitada,kuna see piirdub eelarve summadega.

Teen ettepaneku seaduseelnõu I lugemisel vastu võtta.

Seaduseelnõu võetakse vastu I lugemisel.

Aruandja J. Tõnisson’i ettepanekul võetakse vastu eraldi hääletamisel Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse § 34 ja 221 ningpealkiri II lugemisel ja lõpphääletamisel Vabariigi Valitsuse pooltesitatud redaktsioonis.

Juhataja: Päevakord on läbi. Lõpetan koosoleku.




Protokoll nr 41

Salajane.

Riigivolikogu Välis ja riigikaitse komisjoni koosolek 19. märtsil1940 kell 16.45 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11.

Koos komisjoni liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, V. Kadarik,A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson, L. Vahter.

Koosolekust võtab osa Välisministeeriumi administratiivjuriidilise osakonna direktor E. Kirotar.






716


I.


(Vab[ariigi] Val[itsuse] ettep[anek] 4. III 1940, vaata lisa prot[okoll]nr. . . . juures.)

Aruandja J. Tõnisson.

Aruandja J. Tõnisson: Majanduskomisjon leidis, et valitsuse formulatsioon annab võimaluse tõsta palka ka muudel põhjustel,kui seda on elukallidus, ja ei nõustunud sellega. Leiti uus formulatsioon, millega ühines ka valitsuse esindaja. See oleks § 221

peale sõna “lisatasu” täiendada sõnadega “vastavalt elukallidusetõusule kuni 35%”. Nüüd selgub, et valitsus sellega ei nõustu,sest statistiliselt väljaarvestatud elukallidus ei vasta alati tegelikule elukallidusele ning seetõttu oleks Majanduskomisjoni formulatsioon takistuseks tegelikkude kulude tasumiseks.

Valitsuse esindaja teeb ettepaneku, kustutada eelnõus sõnad“vastavalt elukalliduse tõusule”. Sellega saavutatakse ka seda,mida Majanduskomisjon tahab, sest peasoov Majanduskomisjonis oli “35%”. Arvan, et tuleks võimaldada õiglast tasumaksmist.

Välisministeeriumi administratiivjuriidilise osakonna direktorE. Kirotar: Majanduskomisjoni soov oli peaasjalikult, et seeoleks 35% ja et see ei oleks huupi määratav, samuti et see olekskooskõlas elu faktilise kallinemisega.

K. Eenpalu: Siin siiski on oluline elukallidus. Teeksin ettepaneku,võtta § 221 vastu järgmises redaktsioonis:

“§ 221. Vabariigi Valitsusel on õigus Välisministri ettepanekul määrata välisesindustes teenivaile välisteenistuse ametnikeleja tehnilisse koosseisu kuuluvaile riigiteenijaile ajutist lisatasukuni 35% nende välismaisest palganormist, kui see osutub tarvilikuks sõjategevuse, muude erakorraliste sündmuste või elukalliduse erakordse tõusu tõttu. Samuti on Vabariigi Valitsuselõigus Välisministri ettepanekul katta välisesindustes teenivatevälisteenistuse ametnike ja tehnilisse koosseisu kuuluvate riigiteenijate otsesed varalised kahjud, mis neile tekkinud sõjalisetegevuse või muude erakorraliste sündmuste tõttu.”

717


Otsustatakse § 221 vastu võtta k[o]m[isjoni] l[iikme] K. Eenpalu redaktsioonis ja esitada seaduseelnõu Riigivolikogule vastuvõtmiseks.54

J. Tõnisson avaldab soovi, et Välis ja riigikaitse komisjon tuleks kokku veel enne parlamenditöö lõppu ja et palutaks, etVälisminister annaks informatsiooni.

Komisjoni esimees A. Anderkopp lubab Välisministriga selle ülekõnelda.




Protokoll nr 42

S a l a j a n e.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis ja riigikaitse komisjonideühine koosolek 3. aprillil 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toasnr. 25.

Koos: Riigivolikogu liikmed: K. Eenpalu, O. Gustavson. M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives,J. Tõnisson, L. Vahter;

Riiginõukogu liikmed: J. Laidoner, F. Akel, V. Päts, J. Soots,J. Puhk.

Koosolekust võtavad osa: Riiginõukogu Esimees M. Pung,Välisminister A. Piip, Sõjaminister kindral N. Reek, PeaministerJ. Uluots, Sõjavägede Staabi ülem kindral A. Jaakson.

Koosolekut juhatab Riiginõukogu Välis ja riigikaitse komisjoniesimees J. Laidoner.



Välisministri informatsioon.

54Kõnesolev seadus võeti vastu Riigivolikogu koosolekul 20.märtsil1940. Vt Riigivolikogu stenograafilised aruanded. I koosseis. V jaVI istungjärk. 103.–178. koosolek 1939/40, lk 869–873.

718


*

Koosoleku juhataja J. Laidoner avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse päevakord vastu.

Koosoleku juhataja J. Laidoner (korra kohta): Enne kui asudapäevakorra juurde, palun veel kord komisjoni liikmeid silmaspidada, et kõik, mis meie siin räägime, on täiesti salajane, kunaolen saanud andmeid, et osa sellest, mis siin rääkisime, on saanudsiiski väljaspool teatavaks.

J. Tõnisson: Kui on midagi selletaolist kuulda, siis peab seda kohekontrollima, kust see on välja tulnud. Seda ei või nii jätta.

J. Puhk: Mind huvitaks see konkreetne juhus, kust on need kuuldused tulnud. Asja peaks selgitatama.

J. Laidoner: Minuni on igatahes sarnased andmed jõudnud sellest, mis on siin räägitud. See on kindel, ja ma ei julge enam kõikesiin rääkida.

J. Tõnisson: See küsimus tuleb selgitada, sest kui meie siin kõikeenam ei kuule, siis ei ole meil mõtet siin koos olla. Siin tuleb kõikkõnelda.

O. Köster: Meil peab selge olema, kas valitsuse esindajadräägivad kõik või mitte. Kui on kahtlus, siis tuleb komisjonümber moodustada. Vastasel korral ei ole meil tarviski koos olla.See on ainus koht, kust informatsiooni saadakse, ja siin peab valitsema vahekord, kus on täielik usaldus.

Välisminister A. Piip: Kinnitan, et kindral Laidoner’i poolt ettetoodud asjaolud on õiged. Seepärast palun veel kord, et kõik,mis komisjonis räägitakse, oleks täieline saladus.

J. Tõnisson: Tuleb otsida abinõusid, et asi oleks täiesti selge. Kuidsee on siiski koht, kus meile kõige kohta andmeid antakse.

Koosoleku juhataja J. Laidoner: Ehkki meie koosolekud on salajased juba eelmisel koosolekul tehtud otsuse kohaselt, ei teehalba, kui meie veel kord otsustame ka käesolev koosolek salajaseks tunnustada.


Sõna informatsiooniks võtab Välisminister A. Piip.


719


Sõna võtab V. Päts.

Sõna võtab faktiliseks märkuseks kindral J. Laidoner.

Sõna võtab J. Tõnisson küsimuseks.


Sõna võtab J. Tõnisson.

O. Gustavson (korra kohta): teen ettepaneku koosolek lõpetadaja määrata järgmine koosolek, kuna aeg on hiline ja täna on veelpleenum kell 17.

K. Eenpalu (korra kohta): Enne kui koosolek lõpetada palun veelsõna küsimuseks.

Otsustatakse koosolek lõpetada, andes enne sõna küsimuseksJ. Eenpalu’le.

Sõna küsimuseks võtab K. Eenpalu.

Sõna vastuseks võtab Välisminister A. Piip.


Otsustatakse järgmine koosolek pidada kolmapäeval, 10. aprillil 1940 kell 12, päevakorraga: Läbirääkimised 3. aprillil antudinformatsiooni kohta.


Koosoleku juhataja J. Laidoner


(Järgneb)

720

RAHVASTIKUTEADUS JA EESTI RAHVASTIKUARENGU ...

Documents