EESTI KEEL 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid; 5) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 7) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust; 8) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid; 9) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist. 2. Õppeaine kirjeldus Keel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikus arengus ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimise põhivahendeid on tähtis inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaks liikmeks. Sotsiaalne kirjaoskus tähendab kriitilist ja teadlikku toimimist keele toel nii isiklikusja avalikus sfääris kui ka õppimises ja töös. Keel toimib tekstide kujul igas valdkonnas ning selle olukorratüüpides erinevalt; igaühele neist on omased kindlat liiki tekstid oma eri- ja üldsõnavara ning kirjakeele või argigrammatikaga. Seepärast on inimesele ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle variante ja tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eesti keele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk. 1.–4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, kuid jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama – sihipärase lugemise ja kirjutamise oskust. Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppe-eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna kaudu: oluline on nii oskus üha moderniseeruvate kanalite kaudu suuliselt ja kirjalikult suhelda kui ka vahetu individuaalne tekstitöö, mis avaldub tekstide vastuvõtu ja loomisena. Eri valdkondi seob keel, mille korrektseks ja eesmärgipäraseks kasutuseks on nendega lõimitud õigekeelsuse ja keelehoolde valdkond. Kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel tema peamiste tekstiliikidega tuleb põhikoolis teadlikult omandada.
148
Embed
EESTI KEEL 1. ja kasvatuseesmärgid · EESTI KEEL 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
EESTI KEEL
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub
lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks
keelekasutajaks;
3) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus
ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris
väljakujunenud keelekasutustavasid;
5) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata
ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
6) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma
tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
7) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
8) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning
veebiallikaid;
9) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega
kaaslaste eesti keele omandamist.
2. Õppeaine kirjeldus
Keel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikus arengus
ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimise põhivahendeid on tähtis
inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaks liikmeks. Sotsiaalne
kirjaoskus tähendab kriitilist ja teadlikku toimimist keele toel nii isiklikusja avalikus sfääris
kui ka õppimises ja töös. Keel toimib tekstide kujul igas valdkonnas ning selle
olukorratüüpides erinevalt; igaühele neist on omased kindlat liiki tekstid oma eri- ja
üldsõnavara ning kirjakeele või argigrammatikaga.
Seepärast on inimesele ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle
variante ja tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu
ning loomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eesti
keele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk.
1.–4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, kuid
jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama – sihipärase
lugemise ja kirjutamise oskust.
Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppe-eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna
kaudu: oluline on nii oskus üha moderniseeruvate kanalite kaudu suuliselt ja kirjalikult
suhelda kui ka vahetu individuaalne tekstitöö, mis avaldub tekstide vastuvõtu ja loomisena.
Eri valdkondi seob keel, mille korrektseks ja eesmärgipäraseks kasutuseks on nendega
lõimitud õigekeelsuse ja keelehoolde valdkond. Kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel tema
peamiste tekstiliikidega tuleb põhikoolis teadlikult omandada.
I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine),
lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning
eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust
töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus
õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
II ja III kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt,
tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega
kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning interneti keskkonnas kahe-
või mitmepoolselt toimida, tekste kokku võtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi
rühma- ja paaristöös.
Teksti vastuvõtu õpetuse kaudu kujuneb teadlik suhe pikemate suuliste ja kirjalike tekstidega:
kujundatakse oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustades
kuulamise ja lugemise strateegiaid, võimet teksti järjest sügavamini mõista ning tekstile
reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud
eneseväljenduse oskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma
mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.
Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest;
eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamist keele arengust ja muutumisest.
Valdkond annab aluse edenemisele teistes, eespool nimetatud õppevaldkondades, annab
teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest.
Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime,
suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partnerit
arvestades suhtlema; kuulamis- ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelega valima
ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema.
Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda
ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusa suhtluse,
mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu.
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi
ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud
õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemega õppida;
5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
menüü ja selle põhjal arvutusülesannete koostamine;
arvustuse kirjutamine.
K
or
da
mi
ne
–
2
Iseseisev töö nr
16.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi teksti korrigeerimine.
Lugemine:
teksti järgi väidete õigsuse üle otsustamine;
lähedase tähendusega sõnade leidmine.
Kirjutamine:
mitmuse vormis olevate nimisõnade märkimine
tekstis;
liitsõnade kirjutamine;
lausetes ainsuses kasutatud sõnade muutmine
mitmuse vormi; h-tähe kasutamine sõnade alguses.
Nõo Põhikool
IV veerandi
kontrolltöö.
Lugemine:
luuletuse salmide järjestamine; tekstis antud
tunnusele vastavate sõnade märkimine (riimuv sõna,
sulghäälik sõna alguses, liitsõna, omadussõna), teksti
koostamine; sama- ja vastandtähendusega sõnade
leidmine.
Kirjutamine:
häälikuühendite märkimine tekstis; lauses sõnade
muutmine ainsusesse, tekstis jutustaja vormi
muutmine.
Vabalugemine.
Leelo Tungal „Kristiina, see keskmine“.
Hilli Rand „Nimeks Nipsutera“.
Aino Pervik „Presidendilood“.
Kätlin Vainola „Ville“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
34.–35. nädal
SUVI
Tekstide temaatika: mängiv inimene;
ümbritsev loodus.
Märksõnad: suvevaheaeg
plaanid suveks
kokkuvõte õppeaastast
sõnavara
lähedase
tähendusega
sõnad
vastandsõna
driimuvad
sõnad
sõnastik
tähestikulin
e järjekord
kahekõne/
dialoog
liitsõna
1
J. Rahman
„Suveniirid ja
talveniirid“. Õpik lk 138–
139.
Töövihik lk 80
ül 6–7.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
teksti järgi piltide värvimine.
Kirjutamine:
liitsõnade moodustamine;
kohanimede õigekiri;
tekstist valikuline ärakiri.
Õpilane:
mõistab lihtsat
plaani, kaarti;
kasutab eakohaseid
sõnaraamatuid;
koostab kuuldu
põhjal kaardi;
koostab lihtsaid
loendeid tähestik-
järjestuses.
Hinnatavad
õpitulemused:
1
A. Kivirähk
„Loll jope“.
Kirjanik
Andrus
Kivirähk.
Suuline keelekasutus:
tekstist sisust lähtuva pealkirja leidmine.
Lugemine:
kirjandusteksti ja teabeteksti lugemine.
Kirjutamine:
Nõo Põhikool
LÕIMING
Keskkond ja
jätkusuutlik areng: loodus minu ümber.
Kunstiõpetus: üksiku saare kaardi
kujundamine;
pildi joonistamine
õpiku ühe pala kohta.
Loodusõpetus: linnud
ja nende eluviis;
ilmakaared;
leppemärgid kaardil.
Muusika: laulud plaadilt „Kooli
folkloorikogumik“.
Inimeseõpetus: ohutusreeglid ujumisel,
liikluses.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: laste
vaba aja sisustamise
võimalused oma
kodukohas.
Tehnoloogia ja
innovatsioon: töö
vormistamine arvutil.
Õpik lk 140–
149.
Töövihik lk 81
ül 8.
lausete sisuline parandamine tekstist lähtuvalt.
iseseisev töö nr 17;
IV veerandi
vabalugemine;
osalemine
rühmatöös;
hinnangute andmine
ja põhjendamine.
1
E. Krusten
„Linnupesa“.
T. Seero
„Raske päev“. Õpik lk 142–
143.
Töövihik lk 82
ül 10.
Suuline keelekasutus:
teksti ilmekas esitamine.
Lugemine:
dialoogis tegelase määratlemine.
Kirjutamine:
paaristöö: teksti lugemine rollis.
1
F. Kotta
„Täpne
aadress“.
Eesti rahvajutt
„Kuidas ööbik
oma laulu sai“. Õpik lk 144–
145.
Töövihik lk 83
ül 11.
Suuline keelekasutus:
loetud jutu alusel ühe linnu välimuse kirjeldamine,
käitumise loo jutustamine.
Lugemine:
luuletuse ilmekas lugemine.
Kirjutamine:
liitsõnade moodustamine.
1
G. Ruck-
Paquet
„Iga asi lõpeb
otsa“.
V. Sõelsepp
„Suveteed.“ Õpik lk 146–
147.
Töövihik lk
81,83 ül 9,12.
Suuline keelekasutus:
arutelu seosest luuletuse sisu ja raamatus paigutuse
vahel;
vestlus alguste ja lõppude üle;
vestlus ohutust liiklemisest suvel.
Lugemine:
lähedase tähenduse ja vastandtähendusega sõnade
ning riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
täheruudu lahendamine.
Nõo Põhikool
Tervis ja ohutus: ohutusreeglid ujumisel,
jalgrattaga liiklemisel.
Õpimapp: hinnang loetud
raamatule;
hinnang oma
õpimapile;
oma õpimapile
hinnangu küsimine
ühelt pere liikmelt.
1
Jaanipäev:
rahvalaulud. Õpik lk 160–
161.
Suuline keelekasutus:
laulude kuulamine plaadilt „Kooli folkloori-
kogumik“;
suveplaanidest rääkimine, arutelu võimaluste üle
oma kodukohas kasulikult aega veeta.
Kirjutamine:
skeemi koostamine oma suveplaanidest.
K
ee
le
õe
tu
s
–
1
Töö
sõnavaraga. Õpik lk 136.
Töövihik lk 76–
77, 94 ül 1–3.
Lugemine:
lähedase tähendusega ja vastandtähendusega sõnade
ning riimuvate sõnade leidmine, töö õpiku
sõnastikuga.
Kirjutamine:
skeemi täiendamine tekstist võetud sõnast / lausest
lähtuvalt; keelereeglitele näidete leidmine.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
3
Mängige
mängu
„Laevahukk“. Õpik lk 137.
Töövihik lk 78–
79 ül 4–5.
Rühmatöö: mäng „Laevahukk“ mängureeglite
järgi
Kirjutamine:
mängureeglite järgi loendite koostamine;
saare kaardi kujundamine.
Suuline keelekasutus:
teiste rühmade loendite kuulamine ja enda omaga
võrdlemine;
loendi täiendamine;
vestlus ohutusreeglitest ujumisel.
Nõo Põhikool
Kas oled oma
õpikut hoolega
lugenud?
Hinda
töövihikut ja
oma oskusi. Töövihik lk 84–
85, 95–96.
Suuline keelekasutus:
oma seisukohtade põhjendamine, kahe töövihiku
võrdlemine.
Lugemine:
tegelase ja lugemisteksti ühitamine, näidete leidmine
kirjanike nimede juurde loetud tekstidest.
Kirjutamine:
kirjanike nimede tähestikulisse järjekorda seadmine;
tabeli täitmine, skaalal oma arvamuse märkimine;
pildi joonistamine ühe loetud pala kohta.
K
or
da
mi
ne
–
2
Iseseisev töö nr
17.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi värsiridade järjestamine.
Lugemine:
dialoogis tegelaste kirjutamine fraaside juurde;
antud tingimustele vastavate sõnade leidmine
tekstist, skeemi täiendamine, sisu järgi sõnade
rühmitamine, sõnade tähenduse mõistmine.
Kirjutamine:
riimuvate sõnade kirjutamine;
sõnade moodustamine antud tähtedest, lausete
koostamine.
Vabalugemine
(4. veerand). Töövihik lk 89.
Suuline keelekasutus:
IV veerandil loetud raamatu(te) tutvustustamine.
Kirjutamine:
loetud raamatu lühitutvustus, arvamuse esitus ja selle
põhjendamine.
Harjutusvara. Sõnad.
Vabalugemine.
Venda Sõelsepp „Mutikas“.
Tõnu Seero „Tubli lapse juturaamat“.
Andrus Kivirähk (õpik lk 149).
Nõo Põhikool
Eesti keel 4. kl 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi
o
Kohustuslik teema
Õpitulemused
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
I Suuline ja kirjalik suhtlus
1.Hääliku pikkuste eristamine.
2.Sõnavara avardamine ja
täpsustamine, töö sõnastikega.
3.Suulises keelekasutuses
kirjakeele põhinormingute
järgimine ning mõtete sobiv
sõnastamine (sõnavalik,
parasiitkeelendite vältimine,
mõtte lõpuleviimine).
Suuline ja kirjalik suhtlus
Keelekasutus erinevates
suhtlusolukordades: koolis, avalikus
kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega
suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus
tekstis.
Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud
kuulamine. Kuuldu põhjal
tegutsemine, kuuldule hinnangu
andmine.
Vestlus etteantud teema piires.
Küsimustele vastamine, esitlus,
tutvustus. Arvamuse avaldamine.
Seisukoha põhjendamine. Lisateabe
otsimine. Visuaalsed ja tekstilised
infoallikad, nende usaldusväärsus.
Fakt ja arvamus.
Sõnavara avardamine ja täpsustamine,
töö sõnastikega.
Vestlus, töö sõnastikuga
teabe otsimine, arvamuse
avaldamine
lisalugemine, kuulamine
Pantomiim, rollimäng,
intervjuu
jutustamine
Ü: sotsiaalne pädevus
pädevus,
suhtluspädevus,
väärtuspädevus
L:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
lugemispalade)
“Kultuuriline identiteet”
(läbi lugemispalade)
“Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine”,
(läbi funktsionaalse
lugemisoskuse, suulise ja
kirjaliku väljendamisoskuse
ja tekstiloome)
“Teabekeskkond” (teabe
hankimine erinevatest
allikatest, sh
lugemispaladest,
T: Loodusõpetus,
informaatika, muusika
*kuulab mõtestatult eakohast
teksti, toimib saadud sõnumi
ja juhendite järgi.
*annab lühidalt edasi kuuldu
sisu.
*väljendab end
suhtlusolukordades selgelt ja
arusadavalt koolis, avalikus
kohtas , eakaaslastega,
täiskasvanutega suheldes.
*esitab küsimusi.
*väljendab oma arvamust,
annab infot edasi selgelt ja
ühemõtteliselt.
*leiab koos partneri või
rühmaga vastused
lihtsamatele
probleemülesannetele.
*kasutab sõnastikke ja
teatmeteoseid.
*esitab peast luuletuse või
rolliteksti.
Kohustuslik teema
Õpitulemused
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
II Teksti vastuvõtt
1.Lugemiseks valmistumine,
keskendunud lugemine,
lugemistehnika arendamine.
2.Tööjuhendi lugemine.
3. Sõna, lause ning teksti sisu
mõistmine. Kujundlik
keelekasutus (piltlik väljend).
4..Kirjandusteksti süžee,
sündmuste toimumise koht, aeg
ja tegelased.
5.Luuletuse sisu eripära
määramine.
6.Huvipakkuva raamatu
leidmine, iseseisev lugemine,
vajaliku info leidmine.
7.Tekstiliikide eristamine:
jutustus, muinasjutt, luuletus,
näidend, vanasõna, kõnekäänd,
kiri.
kirjeldamine
Teksti vastuvõtt
Eesmärgistatud lugemine, lugemist
hõlbustavad võtted. Tööjuhendi
lugemine.
Kava, mõttekaart, joonis jm
visualiseerivad vahendid.
Ümberjutustamine: tekstilähedane,
kokkuvõtlik, valikuline.
Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud
lugemine (reegel, juhend, tabel,
skeem, kaart jm).
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri),
nendes orienteerumine ja vajaliku
teabe leidmine.
F:vestlus, arutlus,
lisalugemine
K:õppekäik, rühmatöö,
õuesõpe
muusikapala kuulamine
I:lisalugemine,
individuaalne töö, esitlus
Ü: väärtuspädevus,
sotsiaalne pädevus,
L Lõiming läbivate
teemadega:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
lugemispalade)
“Kultuuriline identiteet”
ajakirjandus, rahvaluule,
muinasjutud, luuletused
“ Teabekeskkond“
Teabe- ja õppetekstid
T:informaatika, matemaatika,
loodusõpetus, muusika, kunst
*loeb ja kuulab isiklikust
huvist ning õppimise
eesmärkidel nii
huvivaldkondade kui ka õpi-
ja elutarbelisi tekste.
*rakendab tuttavat liiki teksti
lugemisel ja kuulamisel eri
viise ja võimalusi.
*valib juhendamise toel oma
lugemisvara
Kohustuslik teema Õpitulemused Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
III Tekstiloome
1.Ümberjutustamine ja
ümberjutustuse kirjutamine.
2.Loetu ja kuuldu põhjal
jutustamine,
3.Loetule, nähtule või kuuldule
hinnangu andmine nii kirjalikult
kui ka suuliselt.
4.Loetule, nähtule või kuuldule
hinnangu andmine nii kirjalikult
kui ka suuliselt
5.Jutustus pildi või pildiseeria
põhjal
6. Protsesskirjutamine
IVÕigekeelsus ja keelehoole
1.Üldteemad
Eesti keel teiste keelte seas.
Teised Eestis kõneldavad keeled
Tekstiloome
jutustab ja kirjutab loetust ning
läbielatud sündmusest;
jutustab tekstilähedaselt,
kokkuvõtlikult kavapunktide järgi,
märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
kirjeldab eesmärgipäraselt eset,
olendit, inimest;
kirjutab nii koolis kui ka
igapäevaelus käsitsi ja arvutiga
eakohaseid tekste vastavalt
kirjutamise eesmärgile, funktsioonile
ja adressaadile;
kirjutab eakohase pikkusega
loovtöid (k.a ümberjutustusi)
küsimuste, pildi, pildiseeria,
märksõnaskeemi või kava toel;
teeb oma tekstiga tööd;
Õigekeelsus ja keelehoole
märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki
ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;
märgib sõnades õigesti
kaashäälikuühendit;
kirjutab sulghääliku omandatud
oma- ja võõrsõnade algusse;
pöörab tegusõnu olevikus;
moodustab ainsust ja mitmust,
olevikku ja minevikku;
.F:vestlus, arutlus, K. paaristöö, rühmatöö rollimäng I:individuaalne töö arvutiga loovtöö rollimäng õppejutt
F:arutlus, vestlus,
K:mäng, paaristöö,
rühmatöö
I: korrektuurharjutus
Sõna koosseisu
analüüsimine
Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne
pädevus
L: “ Teabekeskkond“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
“
Väärtused ja kõlblus”
T: muusika, kunst,
informaatika
Ü:Suhtluspädevus,
õpipädevus, sotsiaalne
pädevus
L: “ Teabekeskkond
*jutustab, kirjeldab, arutleb
suuliselt ja kirjalikult,
vormistab kirjalikud tekstid
korrektselt.
*esineb suuliselt ( tervitab,
võtab sõna, koostab ning
peab lühikese ettekande ja
kõne)
*tunneb eesti keele
häälikusüsteemi
*järgib õigekirja aluseid ja
õpitud põhireegleid
*rakendab omandatud
teadmisi tekstiloomes
o
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema Õpitulemused
Metoodilised
soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite
rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaoutus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused
hindamise osas
(hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi,
kuid ei hinnata
hoiakuid ja
väärtusi)
2.Häälikuõpetus ja õigekiri
Kaashäälikuühendi õigekiri
Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed,
ametinimetused ja üldnimetused.
Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt
3.Sõnavaraõpetus
Sünonüümid. Antonüümid.
Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna,
liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega
sõna erinevused.
4.Vormiõpetus
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,
lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne
kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses
ja mitmuses.
Nimisõna. Omadussõna. Asesõna.
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite
kirjutamine.
Lauseõpetus
Lause. Lause laiendamise lihtsamaid
võimalusi. Lihtlause. Lihtlause
kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause
lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja
saatelause
poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui
kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile,
funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib
oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;
kirjutab suure algustähega isiku ja
kohanimed ja väike algustähega
õppeainete, kuude, nädalapäevade,
ilmakaarte nimetused;
tunneb ära liitsõna;
leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes
õpitud keelendite piires; parandab leitud
vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase
ja/või õpetaja abiga.
kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat
teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi).
.õuesõpe sobitustest
“Kultuuriline identiteet”
Väärtused ja kõlblus”
T: matemaatika,
loodusõpetus, muusika
matemaatika
Nõo Põhikool
Eesti keel 5. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Suuline ja kirjalik suhtlus Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis. Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine. Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine. Väite põhjendamine.
Suuline ja kirjalik suhtlus
Valib juhendamise toel suhtluskanali;
leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
F: arutlus, vestlus, väitlus
K: rollimäng,
jutustamine, esitlus,
tutvustus, n
dramatiseering, intervjuu
I: töö sõnastikega,
kokkuvõtte sõnastamine,
lugemine
Ü: Sotsiaalne pädevus,
enesemääratluspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “ Teabekeskkond
,,Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
“Kultuuriline identiteet”
T: Inimeseõpetus,
ühiskonnaõpetus, ajalugu,
informaatika
Kuulab mõtestatult
eakohast teksti, toimib
saadud sõnumi või
juhendi järgi.
*Hinnatakse numbriliselt
Leiab koos partneri või
rühmaga vastused
lihtsamatele
probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas
kirjalikku või suulist
keelevormi.
*Kujundav hindamine
Väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt
*Kujundav hindamine
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Teksti vastuvõtt Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted. Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart). Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus). Kuuldu konspekteerimine. Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine.
Teksti vastuvõtt
loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi;
valib juhendamise toel oma lugemisvara
F: vestlus, autlus
K: rühmatöö, paaristöö,
kuulamine, õppekäik
I: jutustamine,
kokkuvõtte tegemine,
ideekaardi koostamine,
koostamine,. Esinemine
kaaslastele.
Ü: väärtuspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
“Teabekeskkond”
T:informaatika, ajalugu,
muusika, ühiskonnaõpetus,
matemaatika
Loeb ja kuulab isiklikust
huvist ning õppimise
eesmärkidel nii
huvivaldkondade kui ka
õpi-ja elutarbelisi tekste.
Rakendab tuttavat liiki
teksti lugemisel ja
kuulamisel eri viise ja
võimalusi.
Valib juhendamise toel
oma lugemisvara
*Hinnatakse nii
kujundavalt kui
numbriliselt.
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Tekstiloome Ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine. Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine. Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.
Tekstiloome
jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
F: vestlus, arutelu väitlus
K: paaristöö,
aheljutustamine,
rühmatöö
I: kirjutamine,
korrektuurharjutus
Lisalugemine
Esitlus
Ü:enesemääratluspädevus,
sotsiaalne pädevus, õpipädevus
väärtuspädevus
L: Väärtused ja kõlblus”
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
T: ajalugu, loodusõpetus
,inimese-ja ühiskonnaõpetus,
muusikaõpetus
Jutustab tekstilähedaselt,
kokkuvõtlikult
kavapunktide järgi,
märksõnaskeemi ja
küsimuste toel.
Kirjutab käsitsi ja
arvutiga eakohaseid
tekste vastavalt
kirjutamise eesmärgile,
funktsioonile ja
adressaadile.
Kirjutab eakohase
pikkusega loovtöid.
*Hinnatakse numbriliselt
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud
F: Vestlus, mäng, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö
I: Töö sõnaraamatuga,
teatmeteosega,
korrektuurharjutus
Ü: Enesemääratluspädavus,
väärtuspädevus, õpipädevus,
sotsiaalne pädevus
L: “ Teabekeskkond“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng
,,Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
T: võõrkeel, informaatika,
Märgib kirjas õigesti
lühikesi, pikki ja ülipikki
täis-ja kaashäälikuid.
Märgib sõnades õigesti
kaashäälikuühendit.
Kirjutab sulghääliku
omandatud oma-ja
võõrsõnade algusesse.
Moodustab ainsust ja
mitmust, olevikku ja
minevikku.
Poolitab sõnu .
Kasutab õpitud
keelendeid nii kõnes kui
kirjas vastavalt
suhtlemise eesmärgile,
funktsioonile ja
suhtluspartnerile. Jälgib
oma tekstis õpitud
ortograafiareegleid.
Kirjutab suure
algustähega isiku-ja
kohanimed ja väikese
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus. Lauseõpetus Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Muud õigekirja teemad Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.
Pöörab tegusõnu
olevikus .
Moodustab ainsust ja
mitmust, olevikku ja
minevikku.
Oskab kasutada suurt ja
väikest algustähte õpitu
ulatuses.
Tunneb ära liitsõna.
*Hinnatakse numbriliselt
Leiab vead enda ja
kaaslaste kirjutises
õpitud keelendite piires;
parandab leitud vead
sõnaraamatu,
käsiraamatu, kaaslase ja/
või õpetaja abiga.
*Kujundav hindamine
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Muud õigekirja teemad Algustähe õigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.
Nõo Põhikool
Eesti keel 6. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Suuline ja kirjalik suhtlus
Valib juhendamise toel
suhtluskanali; peab sobivalt
telefoni- ja mobiilivestlusi,
kirja- ja meilivahetust;
võtab loetut ja kuuldut lühidalt
kokku nii suulises kui ka
kirjalikus vormis.
leiab koos partneri või rühmaga
vastuseid lihtsamatele
probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas suulist
või kirjalikku keelevormi;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Arvamuse avaldamine,
põhjendamine paaris- või
rühmatöö käigus, kõnejärg.
Kaaslase parandamine,
täiendamine. Arvamuse
tagasivõtmine, kaaslasega
nõustumine, kaaslase
täiendamine, parandamine.
Kaasõpilaste töödele
hinnangu andmine ja
tunnustuse avaldamine.
Klassivestlus, diskussioon.
Telefonivestlus: alustamine,
lõpetamine.
Suhtlemine
virtuaalkeskkonnas:
eesmärgid, võimalused,
ohud (privaatse ja avaliku
ala eristamine). E-kiri.
F: arutlus, vestlus, väitlus
K: rollimäng,
jutustamine, esitlus,
tutvustus, n
dramatiseering, intervjuu
I: töö sõnastikega,
kokkuvõtte sõnastamine,
lugemine
Ü: Sotsiaalne pädevus,
enesemääratluspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “ Teabekeskkond
,,Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
“Kultuuriline identiteet”
Kasutab omandatud
keele-ja tekstimõisteid
tekste luues ja seostades
Peab sobivat vestlust, on
hea vestluspartner.
Valib juhendamise abil
sobiva suhtluskanali.
Oskab pöörduda
erinevate adressaatide
poole.
Väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt
Esitab kuuldu ja nähtu
kohta küsimusi.
Väljendab oma arvamust,
annab infot edasi selgelt
ja ühemõtteliselt.
Kasutab sõnastikke ja
teatmeteoseid.
Nõo Põhikool
Teksti vastuvõtt
tunneb tavalisi tekstiliike ja
nende kasutusvõimalusi;
võrdleb tekste omavahel, esitab
küsimusi ja arvamusi ning teeb
lühikokkuvõtte;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid tekstide
tõlgendamisel ja seostamisel;
Teksti vastuvõtt
Raadio- ja telesaadete
eripära, vormid ning liigid,
eesmärgistatud
kuulamine/vaatamine. Oma
sõnadega kokkuvõtte
tegemine. Saatekava.
Trükiajakirjandus.
Pressifoto. Karikatuur.
Pildiallkiri. Teabegraafika.
Reklaam: sõnum, pildi ja
sõna mõju reklaamis,
adressaat, lastele mõeldud
reklaam.
Tarbetekstide keel:
kataloogid, kasutusjuhendid,
toodete etiketid.
Skeemist, tabelist,
kuulutusest, sõiduplaanist,
hinnakirjast andmete
kirjapanek ja seoste
väljatoomine.
F: vestlus, arutlus
K: rühmatöö, paaristöö,
kuulamine, õppekäik
I: jutustamine,
kokkuvõtte tegemine,
ideekaardi koostamine,
Esinemine kaaslastele.
Ü: väärtuspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
“Teabekeskkond”
T: arvutiõpetus, ajalugu,
muusika
Loeb ja kuulab isiklikust
huvist ning õppimise
eesmärkidel nii
huvivaldkondade kui ka
õpi-ja elutarbelisi tekste.
Rakendab tuttavat liiki
teksti lugemisel ja
kuulamisel eri viise ja
võimalusi.
Valib juhendamise toel
oma lugemisvara
Nõo Põhikool
Tekstiloome
leiab juhendamise toel
tekstiloomeks vajalikku
kirjalikku või suusõnalist
teavet raamatukogust ja
internetist;
tunneb esinemise
ettevalmistuse põhietappe;
tunneb kirjutamisprotsessi
põhietappe;
kirjutab eesmärgipäraselt
loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja
sõnumeid), oskab leida ja täita
lihtsamaid planke ja vorme;
avaldab viisakalt ja olukohaselt
oma arvamust ja seisukohta
sündmuse, nähtuse või teksti
kohta nii suulises kui ka
kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid tekste luues ja
seostades;
Tekstiloome
Protsesskirjutamine: suuline
eeltöö, kava ja mõttekaardi
koostamine, teksti
kirjutamine, viimistlemine,
toimetamine, avaldamine,
tagasiside saamine.
Kirjandi ülesehitus.
Sissejuhatus, teemaarendus,
lõpetus. Mustand. Oma
vigade leidmine ja
parandamine.
Alustekst, selle
edasiarenduse lihtsamaid
võtteid. Lisateabe otsimine.
Erinevatest allikatest pärit
info võrdlemine, olulise
eristamine ebaolulisest, selle
väljakirjutamine. Uue info
seostamine oma teadmiste ja
kogemustega, selle
rakendamine konkreetsest
tööülesandest lähtuvalt.
Visuaalsed ja tekstilised
infoallikad, nende
usaldusväärsus. Teksti
loomine pildi- ja
näitmaterjali põhjal. Fakt ja
arvamus.
Kiri, ümbriku vormistamine.
Lühiettekanne, esitlus
Internetist või teatmeteostest
leitud info põhjal. Privaatses
F: vestlus, arutelu väitlus
K: paaristöö,
aheljutustamine,
rühmatöö,
mäng
I: kirjutamine,
korrektuurharjutus
Lisalugemine
Ü:enesemääratluspädevus,
sotsiaalne pädevus, õpipädevus
väärtuspädevus
L: Väärtused ja kõlblus”
„ Kultuuriline identiteet“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
„ Tervis ja ohutus“
T: ajalugu, loodusõpetus
,inimese-ja ühiskonnaõpetus,
arvutiõpetus
Jutustab, kirjeldab,
arutleb suuliselt ja
kirjalikult.
Vormistab kirjalikud
tekstid korrektselt.
Esineb suuliselt
( tervitab, võtab sõna,
koostab ning peab
lühikese ettekande ja
kõne)
Vormistab
nõuetekohaselt kirja, e-
kirja.
Leiab juhendamisel
vajalikku teavet
internetist.
Nõo Põhikool
Õigekeelsus ja keelehoole
tunneb eesti keele
häälikusüsteemi, sõnaliikide
tüüpjuhte ja lihtvormide
kasutust, järgib eesti õigekirja
aluseid ja õpitud põhireegleid;
moodustab ja
kirjavahemärgistab lihtlauseid,
sh koondlauseid ja lihtsamaid
liitlauseid;
leiab ja kontrollib „Eesti
õigekeelsus-sõnaraamatust“
sõna tähendust ja õigekirja;
tunneb ära õpitud tekstiliigi;
rakendab omandatud
keeleteadmisi tekstiloomes,
tekste analüüsides ja hinnates.
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Kirjakeel, argikeel ja
murdekeel
Häälikuõpetus ja õigekiri
g, b, d s-i kõrval. h õigekiri.
i ja j õigekiri (tegijanimed ja
liitsõnad). gi- ja ki-liite
õigekiri. Sulghäälik
võõrsõna algul ja sõna
lõpus, sulghäälik sõna
keskel.
f-i ja š õigekiri.
Õppetegevuses vajalike
võõrsõnade tähendus,
hääldus ja õigekiri.
Silbitamine ja poolitamine
(ka liitsõnades).
Õigekirja kontrollimine
sõnaraamatutest (nii
raamatust kui
veebivariandist).
Nimisõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Omadussõna käänamine
koos nimisõnaga. lik- ja ne-
liiteliste omadussõnade
käänamine ja õigekiri.
Omadussõnade
võrdlusastmed.
Võrdlusastmete kasutamine.
Omadussõnade tuletusliited.
F: arutelu, vestlus
K: paaristöö, rühmatöö,
mängulised ülesanded
I: individuaalne töö
interaktiivsed
enesekontrolli –
harjutused
töö
sõnastikega
erinevate
tekstide
koostamine
Ü: Enesemääratluspädavus,
väärtuspädevus, õpipädevus,
sotsiaalne pädevus
L: “ Teabekeskkond“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng
,,Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
Tunneb eesti keele
häälikusüsteemi,
sõnaliikide tüüpjuhte ja
lihtvormide kasutust.
Järgib õigekirja aluseid ja
õpitud põhireegleid:
Oskab moodustada
korrektseid sõnavorme.
Leiab ja kontrollib
sõnastikust tähendust ja
õigekirja.
Kasutab õpitud
kirjavahemärke
lihtsamaid liitlausetes ja
koondlauses.
Rakendab omandatud
teadmisi tekstiloomes.
Nõo Põhikool
tunneb ära õpitud tekstiliigi;
rakendab omandatud
keeleteadmisi tekstiloomes,
tekste analüüsides ja hinnates.
Sõnavaraõpetus
Kirjakeelne ja kõnekeelne
sõnavara, uudissõnad,
murdesõnad, släng.
Sõna tähenduse leidmine
sõnaraamatutest (nii
raamatu- kui ka
veebivariandist).
Vormiõpetus
Nimisõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Omadussõna käänamine
koos nimisõnaga. lik- ja ne-
liiteliste omadussõnade
käänamine ja õigekiri.
Omadussõnade
võrdlusastmed.
Võrdlusastmete kasutamine.
Omadussõnade tuletusliited.
Omadussõnade kokku- ja
lahkukirjutamine (ne- ja
line-liitelised
omadussõnad).
.
Otsekõne ja saatelause.
Saatelause otsekõne ees,
keskel ja järel.
Otsekõne kirjavahemärgid.
Otsekõne kasutamise
võimalusi.
Üte ja selle
kirjavahemärgid.
Muud õigekirja teemad
Rakendab omandatud
keeleteadmisi
tekstiloomes ja tekste
analüüsides.
Nõo Põhikool
Arvsõnade õigekiri.
Rooma numbrite
kirjutamine. Põhi- ja
järgarvsõnade kokku- ja
lahkukirjutamine. Kuupäeva
kirjutamise võimalusi.
Arvsõnade käänamine.
Põhi- ja järgarvsõnade
kirjutamine sõnade ja
numbritega, nende
lugemine. Arvsõnade
kasutamine tekstis.
Asesõnade käänamine ja
kasutamine.
Sõnaraamatute kasutamine
käändsõna põhivormide
kontrollimiseks.
Nõo Põhikool
Lauseõpetus
Liitlause. Lihtlausete
sidumine liitlauseks.
Sidesõnaga ja sidesõnata
liitlause. Kahe järjestikuse
osalausega liitlause
kirjavahemärgistamine.
Otsekõne ja saatelause.
Saatelause otsekõne ees,
keskel ja järel.
Otsekõne kirjavahemärgid.
Otsekõne kasutamise
võimalusi.
Üte ja selle
kirjavahemärgid.
Muud õigekirja teemad
Algustäheõigekiri:
ajaloosündmused;
ametinimetused ja
üldnimetused;
perioodikaväljaanded; teoste
pealkirjad.
Üldkasutatavad lühendid.
Lühendite õigekiri,
lühendite lugemine
Nõo Põhikool
Eesti keel 7. kl 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi
Kohustuslik teema/maht Õpitulemused Metoodilised
soovitused
Soovitused lõiminguks Soovitused
hindamiseks
Suuline ja kirjalik suhtlus Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.
Teksti vastuvõtt Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid. Kvaliteetajakirjandus ja
Suuline ja kirjalik suhtlus
Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
võtab loetut ja kuuldut
eesmärgipäraselt kokku ja
vahendab nii suulises kui ka
kirjalikus vormis
Teksti vastuvõtt
seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab
F: arutlus, vestlus,
väitlus
K: jutustamine, vestluse
läbiviimine, küsimuste
esitamine
I: Tekstide lugemine,
kommenteerimine,
kookuvõtte tegemine
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö,
piltteksti lugemine,
meediatekstide
lugemine ja analüüs.
Raadio- ja telesaate
analüüsimine.
I: Teabegraafika
lugemine ja
tõlgendamine.
Erinevate
meediatekstide
lugemine ja nende
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-, õpi-
, suhtluspädevus
L: „Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus“,
„Teabekeskkond“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
T: informaatika,
ajalugu, geograafia
Ü: sotsiaalne pädevus,
õpi-,
enesemääratluspädevus
L: „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
Oskab koostada
korrektse sõnavaraga
kirja ja meili, oskab
esitada loetu põhjal
küsimusi, teha
järeldusi, oskab
suuliselt ja kirjalikult
kokkuvõtet koostada.
Hinnatakse suuliselt ja
numbriliselt.
Oskab lähtuvalt õpi-
või isiklikust
eesmärgist seostada
teksti, pilti, heli; oskab
erinevaid tekste
omavahel võrrelda,
oskab esitada
küsimusi, kokkuvõtet
koostada,
kommenteerida,
tõlgendada; seostab
loetut oma
kogemustega.
Nõo Põhikool
meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated.
Tekstiloome Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine. Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti
kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid teksti
tõlgendamisel, tekstide
seostamisel ja tekstile
reageerimisel;
Tekstiloome
põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
ülesehitus.
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö.
Intervjuu läbiviimine
kaasõpilasega.
Küsitluse läbiviimine
klassikaaslaste seas.
Kirjalike tööde
vormistamine.
Oma seisukoha
avaldamine arvamusloo
kohta.
I: kiri, uudislugu, teksti
arvutitöötlus,
arvamuslugu
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus.
L: „Keskkond ja
jätkusuutlik areng“,
„Kultuuriline
identiteet“,
„Teabekeskkond“,
„Väärtused ja kõlblus“.
T: informaatika,
võõrkeel, muusika,
geograafia, ajalugu.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Oskab avaldada oma
seisukohta ja seda
põhjendada.
Oskab luua tekste
vastavalt juhendile.
Oskab teksti
korrektselt
vormistada.
Nõo Põhikool
arvutitöötlus. Arvamusloo suuline ja kirjalik
kommenteerimine: isikliku
seisukoha kujundamine
käsitletava probleemi kohta,
selle põhjendamine.
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. Häälikuõpetus ja õigekiri Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus Sõna ja tähendus, sõnastuse
Õigekeelsus ja keelehoole
eristab kirjakeelt argikeelest;
teab eesti keele murdeid;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
kasutab tekstide koostamisel tavakohast
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö
Teksti lugemine.
Õigekirjareeglite
määramine.
Sõnade õige hääldus.
I: töö sõnaraamatuga,
harjutuste tegemine
vastavalt reeglitele,
teemale.
Ü:enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus
L: „Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Teabekeskkond“
T: informaatika,
bioloogia, kunstiõpetus,
muusika, ajalugu.
Teeb vahet kirja- ja
argikeelel
Kirjutab õigesti
lähtuvalt eesti keele
õigekirjareeglitest.
Leiab teatmeteastest,
Internetist
õigekirjajuhiseid.
Tunneb ära
erinevatesse
sõnaliikidesse
kuuluvad sõnad.
Teab tekstide
vormistusnõudeid ja
oskab neid oma töödes
rakendada.
Teab erinevate
sõnaliikide kokku- ja
lahkukirjutamise
juhiseid.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Nõo Põhikool
rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Vormiõpetus ja õigekiri Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-
ülesehitust ja vormistust.
Nõo Põhikool
ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.
Nõo Põhikool
Eesti keel 8. kl 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi
Kohustuslik teema/maht Õpitulemused Metoodilised
soovitused
Soovitused lõiminguks Soovitused
hindamiseks
Suuline ja kirjalik suhtlus Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.
Teksti vastuvõtt Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid. Kvaliteetajakirjandus ja
Suuline ja kirjalik suhtlus
Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
võtab loetut ja kuuldut
eesmärgipäraselt kokku ja
vahendab nii suulises kui ka
kirjalikus vormis
Teksti vastuvõtt
seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab
F: arutlus, vestlus,
väitlus
K: jutustamine, vestluse
läbiviimine, küsimuste
esitamine
I: Tekstide lugemine,
kommenteerimine,
kookuvõtte tegemine
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö,
piltteksti lugemine,
meediatekstide
lugemine ja analüüs.
Raadio- ja telesaate
analüüsimine.
I: Teabegraafika
lugemine ja
tõlgendamine.
Erinevate
meediatekstide
lugemine ja nende
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-, õpi-
, suhtluspädevus
L: „Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus“,
„Teabekeskkond“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
T: informaatika,
ajalugu, geograafia
Ü: sotsiaalne pädevus,
õpi-,
enesemääratluspädevus
L: „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
Oskab koostada
korrektse sõnavaraga
kirja ja meili, oskab
esitada loetu põhjal
küsimusi, teha
järeldusi, oskab
suuliselt ja kirjalikult
kokkuvõtet koostada.
Hinnatakse suuliselt ja
numbriliselt.
Oskab lähtuvalt õpi-
või isiklikust
eesmärgist seostada
teksti, pilti, heli; oskab
erinevaid tekste
omavahel võrrelda,
oskab esitada
küsimusi, kokkuvõtet
koostada,
kommenteerida,
tõlgendada; seostab
loetut oma
kogemustega.
Nõo Põhikool
meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated.
Tekstiloome Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine. Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti
kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid teksti
tõlgendamisel, tekstide
seostamisel ja tekstile
reageerimisel;
Tekstiloome
põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
ülesehitus.
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö.
Intervjuu läbiviimine
kaasõpilasega.
Küsitluse läbiviimine
klassikaaslaste seas.
Kirjalike tööde
vormistamine.
Oma seisukoha
avaldamine arvamusloo
kohta.
I: kiri, uudislugu, teksti
arvutitöötlus,
arvamuslugu
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus.
L: „Keskkond ja
jätkusuutlik areng“,
„Kultuuriline
identiteet“,
„Teabekeskkond“,
„Väärtused ja kõlblus“.
T: informaatika,
võõrkeel, muusika,
geograafia, ajalugu.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Oskab avaldada oma
seisukohta ja seda
põhjendada.
Oskab luua tekste
vastavalt juhendile.
Oskab teksti
korrektselt
vormistada.
Nõo Põhikool
arvutitöötlus. Arvamusloo suuline ja kirjalik
kommenteerimine: isikliku
seisukoha kujundamine
käsitletava probleemi kohta,
selle põhjendamine.
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. Häälikuõpetus ja õigekiri Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus Sõna ja tähendus, sõnastuse
Õigekeelsus ja keelehoole
eristab kirjakeelt argikeelest;
teab eesti keele murdeid;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
kasutab tekstide koostamisel tavakohast
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö
Teksti lugemine.
Õigekirjareeglite
määramine.
Sõnade õige hääldus.
I: töö sõnaraamatuga,
harjutuste tegemine
vastavalt reeglitele,
teemale.
Ü:enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus
L: „Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Teabekeskkond“
T: informaatika,
bioloogia, kunstiõpetus,
muusika, ajalugu.
Teeb vahet kirja- ja
argikeelel
Kirjutab õigesti
lähtuvalt eesti keele
õigekirjareeglitest.
Leiab teatmeteastest,
Internetist
õigekirjajuhiseid.
Tunneb ära
erinevatesse
sõnaliikidesse
kuuluvad sõnad.
Teab tekstide
vormistusnõudeid ja
oskab neid oma töödes
rakendada.
Teab erinevate
sõnaliikide kokku- ja
lahkukirjutamise
juhiseid.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Nõo Põhikool
rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Vormiõpetus ja õigekiri Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-
ülesehitust ja vormistust.
Nõo Põhikool
ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.
Nõo Põhikool
Eesti keel 9. kl 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi
Kohustuslik
teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade kohta) Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine -