2. Eesti keel teise keelena 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli lõpuks õpilane: 1. omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toime tulla eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles; 2. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; 3. mõistab eesti kultuuri ning teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid; 4. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; 5. oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes. 2.1.2. Õppeaine kirjeldus Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda B2- keeleoskustaseme saavutamise poole põhikooli lõpuks. Põhikooli lõpetaja hea õpitulemus eesti keel teise keelena on B1.2 ja väga hea õpitulemus B2.1. Eesti keele kui teise keele õppimine põhikoolis on aluseks, et jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis. Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele üldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on üks õppe olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus, grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult
36
Embed
Põhikooli lõpuks õpilane EESTI, INGLISE... · 2016-08-16 · 2. Eesti keel teise keelena 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli lõpuks õpilane: 1. omandab eesti keele oskuse
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
2. Eesti keel teise keelena
2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli lõpuks õpilane:
1. omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toime tulla eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles;
2. omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada;
3. mõistab eesti kultuuri ning teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid;
4. tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning
trükimeediast;
5. oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes
valdkondades ja õppeainetes.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus
Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda B2- keeleoskustaseme saavutamise poole põhikooli lõpuks.
Põhikooli lõpetaja hea õpitulemus eesti keel teise keelena on B1.2 ja väga hea õpitulemus B2.1. Eesti keele kui teise keele õppimine põhikoolis on
aluseks, et jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis.
Eesti keel teise keelena on muukeelsetele õpilastele üldjuhul esimene kokkupuude emakeelest erineva keele ja kultuuriga. Seetõttu on üks õppe
olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks.
Lisaks eesti keele õppele aitab õppija keeleoskust arendada lõimitud aine- ja keeleõpe.
Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajaline pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õpetuses lähtutakse
kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised (hääldus,
grammatika, sõnavara) ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult
Eesti keele kui teise keele õppesisu III õppeastmes
I ja II kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:
7. klass – 140 tundi 8. klass – 140 tundi 9. klass – 140 tundi1) „Mina ja teised“ ( 24tundi) –Iseloom; 1) „Mina ja teised“ ( 27tundi) – Viisakas 1) „Mina ja teised“ ( 32tundi) – iseloom;
reisiks ja reisimise viisid (nt reisiks vajalik raha,
vajalikud esemed, lennuki-, bussi- või
suusareisid, erinevad matkad, nt jalgsimatk,
jalgrattamatk); reisid teistesse maadesse; vaba
aja veetmise viisid (nt teater, muusika,
televisioon, raadio, arvuti ja Internet,
ekstreemsport).
ilusalongis, riidepoes); seadused ja
kodukorrareeglid; vanusepiirangud;
edasiõppimine (kutsevalik, haridusasutused,
kutsesobivus); õpilasvahetus (nt koolide või
riikide vahel); meedia ja reklaam (ajakirjandus,
raadio, televisioon, Internet, nendest saadav kasu
ja võimalikud ohud);
6) „Vaba aeg“ ( 27tundi) – ettevalmistus
reisiks ja reisimise viisid (nt reisiks vajalik raha,
vajalikud esemed, lennuki-, bussi- või
suusareisid, erinevad matkad, nt jalgsimatk,
jalgrattamatk); vaba aja veetmise viisid (nt
teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid,
arvuti ja Internet, sport).
2. Inglise keel
2.1. A-võõrkeel (Inglise keel)
2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli lõpuks õpilane:
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku infot teisteski valdkondades
ja õppeainetes.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus
Inglise keel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks Inglise keele õppe tähtsamaid ülesandeid on äratada
õpilastes huvi teiste keelte ja kultuuride vastu ning tekitada võõrkeeleõppeks motivatsiooni. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine nõuab
pikaajalist pingutust, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õppija keeleoskuse arengut toetab lõimitud aine- ja keeleõpe. Õpetuses lähtutakse
kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ning õpitava keele kasutamisel.
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk
omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
Kodu kirjeldamine, lemmikloomad, sugulased, enda ja pereliikmete igapäevased tegemised.
3. Kodukoht Eesti – 5 tundi
Ilm, Eesti asukoht, Eesti loodus. – 7 tundi
4. Riigid ja nende kultuur – 35 tundi
1. Mina ja teised – 15 tundi
Iseloom, enesetunne ja tervis
Ühised tegevused pereliikmete ja sõpradega, viisakas käitumine - 15
2. Kodu ja lähiümbrus – 23 tundi
Kodu ja koduümbruse kirjeldamine, elu linnas jamaal – võrdlus, igapäevased tööd ja tegemised kodus, pereliikmete ametid
3. Kodukoht Eesti – 7 tundi
1. Mina ja teised – 15 tundi
Suhted sõprade ja lähikondlastega. Ühised tegevused ümbritsevate inimestega, viisakas käitumine.
2. Kodu ja lähiümbrus – 20 tundi
Avalikud kohad, rõõmsad ja kurvad sündmused peres, minu kohustused ja töövahendid kodus.
3. Kodukoht Eesti – 10 tundi
Käitumine looduses, Eesti riiklikud tähtpäevad ja
Euroopa riigid ja pealinnad, Eesti naaberriigid, nende sümboolika ja eripära.
Kultuuriline identiteet.
5. Igapäevaelu. Õppimine ja töö – 15 tundi
Päeva planeerimine, söögikorrad ja tervislik toit, hügieeniharjumused, koolipäev ja selle võrdlemine, õppeained, kool ja klass.
6. Vaba aeg – 15 tundi
Huvid, puhkus ja spordialad, aastaajad
Eesti sümboolika ja tähtpäevad – 7 tundi
4. Riigid ja nende kultuur – 30 tundi
Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika ja kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid
5. Igapäevaelu. – 15 tundi
Õppimine ja töö Kodused toimingud, arsti juureskäimine, poes käimine, ametid
6. Vaba aeg – 15 tundi
Erinevad vaba aja veetmise viisid, perepuhkus
riigipühad, üldrahvalikud sündmused.
4. Riigid ja nende kultuur – 30 tundi
Tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad sündmused, saavutused ning nendega seotud inimesed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast, eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad riigis, kus kõneldakse õpitavat keelt.
5. Igapäevaelu. Õppimine ja töö – 15 tundi
Turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine,ametid ja töökohad.
6. Vaba aeg – 15 tundi
Kooliväline tegevus, laagrid, lugemiseelistused, spordialad ja sportlikud tegevused.
2.1.7. Inglise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
Põhikooli inglise keele õpetusega III kooliastmes taotletakse, et õpilane
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtluses enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab
raadiosaateid;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks teisteski valdkondades ja õppeainetes;
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.
2.1.8. Inglise keele õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
Õpitulemused
7. klass 8. klass 9. klass1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi
ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada
oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate
inimestega igapäevases suhtluses enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa
kultuuritavadele;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade
kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast
kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning
kuulab raadiosaateid;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi
ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada
oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate
inimestega igapäevases suhtluses enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa
kultuuritavadele;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade
kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast
kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning
kuulab raadiosaateid;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info
otsimiseks teisteski valdkondades ja õppeainetes;
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi
ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada
oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate
inimestega igapäevases suhtluses enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa
kultuuritavadele;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade
kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset eakohast
kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning
kuulab raadiosaateid;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info
otsimiseks teisteski valdkondades ja õppeainetes;
külgi seatud eesmärkide järgi. 7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku
külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab
oma õpistrateegiaid.
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku
külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab
oma õpistrateegiaid.
Keeleoskuse taotletav tase põhikooli lõpus
Kuulamine Lugemine Rääkimine KirjutamineInglise keel B 1.2 B 1.2 B 1.2 B 1.2Osaoskuste õpitulemused on esitatud osaoskuste tabelis
Õppesisu
7. klass -105 tundi 8. klass – 105 tundi 9. klass – 105 tundi1. „Mina ja teised“ – 15 tundi
– võimed, tugevad ja nõrgad küljed;
inimestevahelised suhted, viisakusreeglid,
koostöö ja teiste arvestamine;
2. „Kodu ja lähiümbrus“ – 20 tundi
– perekondlikud sündmused ja tähtpäevad;
kodukoha vaatamisväärsused ja nende
tutvustamine;
3. „Kodukoht Eesti“ – 5 tundi
– loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja
-säästlik käitumine; elu linnas ning maal; Eesti
vaatamisväärsused;
1. „Mina ja teised“ – 15 tundi
– võimed, tugevad ja nõrgad küljed;
inimestevahelised suhted, viisakusreeglid,
koostöö ja teiste arvestamine;
2. „Kodu ja lähiümbrus“ – 23 tundi
– perekondlikud sündmused ja tähtpäevad;
kodukoha vaatamisväärsused ja nende
tutvustamine;
3. „Kodukoht Eesti“ – 7 tundi
– loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja
-säästlik käitumine; elu linnas ning maal; Eesti
vaatamisväärsused;
1. „Mina ja teised“ – 15 tundi
– võimed, tugevad ja nõrgad küljed;
inimestevahelised suhted, viisakusreeglid,
koostöö ja teiste arvestamine;
2. „Kodu ja lähiümbrus“ – 20 tundi
– perekondlikud sündmused ja tähtpäevad;
kodukoha vaatamisväärsused ja nende
tutvustamine;
3. „Kodukoht Eesti“ – 10 tundi
– loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja
-säästlik käitumine; elu linnas ning maal; Eesti
vaatamisväärsused;
4. „Riigid ja nende kultuur“ – 35 tundi
– õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid
ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide
nimed, rahvad, keeled;
5. „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ – 15 tundi
– tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine
teeninduses, turvalisus; õpioskused ja
harjumused, edasiõppimine ning kutsevalik;
töökohad;
6. „Vaba aeg“ – 15 tundi
– kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst,
sport, erinevad meediavahendid ning reklaam.
4. „Riigid ja nende kultuur“ – 30 tundi
– õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid
ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide
nimed, rahvad, keeled; 5. „Igapäevaelu.
Õppimine ja töö“ – 15 tundi
– tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine
teeninduses, turvalisus; õpioskused ja
harjumused, edasiõppimine ning kutsevalik;
töökohad;
6. „Vaba aeg“ – 15 tundi
– kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst,
sport, erinevad meediavahendid ning reklaam.
4. „Riigid ja nende kultuur“ – 30 tundi
– õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja
nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide
nimed, rahvad, keeled;
5. „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ -15 tundi
– tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine
teeninduses, turvalisus; õpioskused ja
harjumused, edasiõppimine ning kutsevalik;
töökohad;
6. „Vaba aeg“ – 15 tundi
– kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst,
sport, erinevad meediavahendid ning reklaam.
2. Saksa keel
2.1. A-võõrkeel (Saksa keel)
2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli lõpuks õpilane:
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, internetti), et leida vajalikku infot teisteski valdkondades
ja õppeainetes.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus
Saksa keel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks saksa keele õppe tähtsamaid ülesandeid on äratada
õpilastes huvi teiste keelte ja kultuuride vastu ning tekitada võõrkeeleõppeks motivatsiooni. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine nõuab
pikaajalist pingutust, mis eeldab õppija aktiivset osalust. Õppija keeleoskuse arengut toetab lõimitud aine- ja keeleõpe. Õpetuses lähtutakse
kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ning õpitava keele kasutamisel.
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk
omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
A1.1 Tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid; arusaamist toetab pildimaterjal. Reageerib pöördumistele adekvaatselt (nt tervitused, tööjuhised). Tunneb rahvusvaheliselt kasutatavaid lähedase hääldusega sõnu (nt hamburger, film, takso, kohv).
Tunneb õpitava keele tähemärke.
Tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad (sh rahvus-vaheliselt kasutatavad) ja fraasid. Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal.
Oskab vastata väga lihtsatele küsimustele ning esitada samalaadseid küsimusi õpitud sõnavara ja lausemallide piires.
Vajab vestluskaaslase abi, võib toetuda emakeelele ja žestidele.
Tunneb õpitava keele kirjatähti, valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber kirjutada (ärakiri).
Oskab kirjutada isikuandmeid (nt vihiku peale). Koostab lühikesi lauseid õpitud mallide alusel.
A1.2
Saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest
Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust. Saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega; vajab
Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest. Oskab täita lihtsat küsimustikku.
dialoogidest. Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi.
Vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.
-küsimustikud, -teated, -sõnumid) ja leiab neist vajalikufaktiinfo.
Saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest.
Lugemise tempo on väga aeglane, teksti mõistmiseks võibvaja minna korduvat lugemist. Tekstist arusaamiseks oskab kasutada õpiku sõnastikku.
vestluskaaslase abi. Hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi. Kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.
Tunneb õpitud sõnavara õigekirja. Kasutab lause algusessuurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.
Kasutab üksikuid äraõpitud tarindeid ja lausemalle, kuid neiski tuleb ette vigu.
A2.1
Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust.
Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (nt isiklikud kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusjuhendid); leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest.
Lugemise tempo on aeglane.
Tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku.
Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi. Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle. Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida. Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu.
Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi.
Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse);koostab lühi-sõnumeid. Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt.
Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku- või koolisõnastikku.
A2.2
Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetustning eristada olulist infot.
Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis).
Vajab sageli kuuldu täpsustamist.
Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost.
Suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.
Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest. Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega. Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi. Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi.Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti; spontaanses kõnes on vigu. Kõne on arusaadav, kuigi esinebhääldusvigu ja sõnade otsimist.
Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast. Koostab lihtsaid isiklikke kirju.
Oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt. Rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).
B1.1
Saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal.
Mõistab tele- ja raadiosaadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti.
Saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja
Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste(nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud, kasutusjuhendid).
Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut.
Suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist.
Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.
Oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldamaarvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti;spontaanses kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.
Oskab kirjutada õpitud teemadellühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi).
Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus).
Suhtleb on-line vestluses (nt MSN).
Oskab kasutada piiratud hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).
tuttav.B1.2
Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge jaüldkeelne.
Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid).
Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist.Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine).
Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks.
Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid.Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades.Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeidõigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu.Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi.Hääldus on selge, intonatsiooni-ja rõhuvead ei häiri suhtlust.
Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte(nt lühiülevaade sündmustest, isikutest).
Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust.
Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid jasündmusi.
Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi.
Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.
B2.1
Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks.
Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid.
Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega.
Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta.Kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka
Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar).
Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju,mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab
Saab aru loomuliku tempoga kõnest.
Oskab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut.
pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik.
korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist.
B2.2
Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti.
Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid.
Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta.
Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.
Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega.
Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega.Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri.Kõnerütmis ja -tempos on tundaemakeele mõju.
Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane.
Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni.
Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili).
Lausesiseseid kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt.
C1
Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus).
Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste.
Loeb kriitiliselt, oskab ära tundaautori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted.
Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada
Oskab kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus).
Suudab toimetada kirjalikke
Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme.
Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel.
Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik,emakeelekõneleja nõuanne).
suhtluseesmärke.Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuurides ja sõnajärjes.
tekste.
Oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida onhea lugeda.
Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja interpunktuatsioonivigu.