Õppematerjal „Asjade isand” · – Lugege harjutused 1–5 läbi. Iga harjutuse juures on üksikasjalikumad juhised. – Kõigi viie harjutusega on soovitatav teha klassitööd

ÕPETAJALE 1

Õppematerjal „Asjade isand”

Õppematerjali „Asjade isand” on valmistanud Helsingi Komisjon. Helsingi Komisjon (HELCOM) tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsega igasuguste reostusallikate eest rahvusvahelises koostöös Eesti, Euroopa Liidu, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaaga. HELCOM on Läänemere piirkonna merekeskkon-na kaitse konventsiooni – mida tuntakse sage-damini Helsingi konventsioonina – haldusorgan. Läänemere piirkonna kaitsmisel tuleb tegelda selliste põhiküsimustega nagu eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, mürgised (ohtli-kud) ained, merendustegevus ja bioloogiline mit-mekesisus.

Õppematerjal on mõeldud 11–13-aastastele õpi-lastele. Selle hulka kuulub film „Asjade isand” ja joonisfilmi materjal ning harjutused ja harjutuste paberversioonid. Materjalist võib teha koopiaid. Seda saab kasutada nii inglise keele (originaal inglise keeles – Keskkonnaministeeriumi märkus), bioloogia kui ka geograafia tundides. Õppema-terjali eesmärk on aidata õpetajatel käsitleda küsimusi, mis puudutavad Läänemere kaitset. Film „Asjade isand” on lugu sellest, kuidas me kõik saame terve Läänemere saavutamisele kaasa aidata.

Õppematerjali saab alla laadida ka HELCOMi vee-bisaidilt www.helcom.fi jaotise „Publications” alt.

Filmis kasutatakse terminoloogiat, mis ei ole kõigile õpilastele selgesti mõistetav. Käesolevas materjalis antakse õpetajale üksikasjalikku teavet, et käsitleda selliseid probleeme nagu eutrofee-rumine, bioloogilise mitmekesisuse hävimine ja Läänemere habras ökosüsteem. Materjal sisaldab ka mõnede Läänemeres elavate organismide kir-jeldusi ja mängulisi ülesandeid, mis julgustavad õpilasi inglise keeles või oma emakeeles mõtteid vahetama ja arutlema.

Soovime teile ja teie õpilastele huvitavaid õppe-tunde käesoleva materjali seltsis.

ÕPETAJALE 2

Sisukord

1. peatükk. Läänemeri ...................................................................................................3HARJUTUS 1. Nimed kaardil .................................................................................................................................................. 5HARJUTUS 2. Läänemere iseärasused ................................................................................................................................ 7HARJUTUS 3. Selgitage lühidalt oma kaaslasele ............................................................................................................ 7HARJUTUS 4. Tehke filmi järgi joonisfilm .......................................................................................................................... 8

2. peatükk: Elu Läänemeres – minu tulevik on sinu tulevik 9HARJUTUS 1...............................................................................................................................................................................10HARJUTUS 2: Kas mäletad nimesid ja rühmi? ...............................................................................................................11HARJUTUS 3: Millisesse liiki kuulud sina? .......................................................................................................................11HARJUTUS 4: Mida sa sööd? ................................................................................................................................................12HARJUTUS 5: Kas sa oled ohus? .........................................................................................................................................13

3. peatükk. 32

HARJUTUS 1: Võidujooks ei ole veel lõppenud ............................................................................................................36HARJUTUS 2: Merede isanda jutustus ..............................................................................................................................37HARJUTUS 3: Essee .................................................................................................................................................................37

Märksõnad ................................................................................................................... 38

ÕPETAJALE 3

1. peatükk. Läänemeri

Vajalikud materjalid:

film „Asjade isand”; –

koopiad kaardist ja harjutustest 1–4 iga õpilase jaoks; –

koopiad Läänemere tekstist; –

tühi A4 paber. –

Juhised

Alustage tundi filmi „Asjade isand” näitamisega. –

Andke õpilastele lugemiseks Läänemere tekst. –

Andke õpilastele harjutused 1 ja 2. –

Kontrollige koos harjutusi 1 ja 2. –

Jagage õpilased paaridesse ja andke harjutus 3. –

Paluge igal paaril jutustada klassile sellest, mis järeldustele nad jõudsid. –

Andke igale õpilasele koopia joonisfilmi tegemise harjutusest ja puhas A4 paber. –

Paluge õpilastel teha ära harjutus 4. –

Riputage harjutuse 4 tulemused klassiruumi seinale. –

Kestus: 2–3 õppetundi (iga õppetund umbes 45 minutit).

ÕPILASELE 4

Läänemeri

Riimveega noor meri

Läänemeri on planeedi noorim meri. Läänemere vesi on riimvesi – see tähendab, et see on palju vähem soolane kui ookeanide vesi. Läänemere soolsus on põhja- ja idaosas 1–2 PSU (tuhandik-ku osa) ning lõunaosas 20 PSU. Näiteks Atlandi ja Vaikse ookeani vee soolsus on umbes 35 PSU. Paljud Läänemerre voolavad jõed toovad kaasa magedat vett, soolane vesi aga tuleb vaid Põh-jamerest Taani ja Rootsi vahel asuva kitsa kanali kaudu. Mage ja soolane vesi segunevad ning nii saab Läänemeri oma riimvee. Samal ajal kui soo-lane vesi voolab Läänemerre, voolab osa riimvett Põhjamerre.

Madal meri ja vähe hapnikku

Läänemeri on madal ja koosneb mitmest eri sü-gavusega basseinist. Et veevahetust eriti ei toimu, võivad nende basseinide põhjad kergesti hapnikuta aladeks muutuda. Hapnik on vajalik mereloomade ja -taimede ellujäämiseks, seetõttu hapnikuta ala-del elutegevust ei ole. Soolase vee vool Põhjame-rest peab olema äärmiselt tugev, et see jõuaks ka kõige sügavamatesse basseinidesse. Soolane vesi vajub kergesti põhja, sest see on riimveest raskem. See on oluline seepärast, et soolane vesi seguneb basseinides oleva veega ja toob Läänemere süga-vaimatesse kihtidesse hapnikku.

Vähe liike

Läänemeres on vähem elusorganismide liike kui ookeanides. Läänemere soolsus on mereliikide jaoks liiga madal või mageveeliikide jaoks liiga kõrge. Ainuüksi see raskendab eri liikide elu Lää-nemeres. Ent paljude liikide ellujäämine muutub raskemaks seepärast, et meri reostub üha roh-kem. Samuti mõjutab liikide elutingimusi Lää-nemere piirkonna kliima. Mere põhja- ja idaosa külmuvad talvel kinni. Ka see on üks põhjuseid, miks Läänemere lõunaosas on rohkem liike kui põhja- ja idaosas.

Reostatud meri

Läänemeri on endiselt üks enamreostatud me-rede hulgast maailmas. Läänemere rannajoont jagab üheksa riiki: Rootsi ja Soome põhjas, Vene-maa, Eesti, Läti ja Leedu idas, Poola lõunas ning Saksamaa ja Taani läänes. Rannikualadel elab umbes 16 miljonit inimest ning kogu Lääneme-re valgalas ligikaudu 90 miljonit inimest. Lisaks Läänemere-äärsetele riikidele hõlmab valgala osa Norrast, Slovakkiast, Tšehhist, Ukrainast ja Valge-venest, sest mõned merre suubuvad jõed saavad alguse kaugel sisemaal. Valgalal on Läänemere reostuse peamised põhjused tööstus, liiklus ja põllumajandus. Läänemeri on reostuse suhtes väga tundlik, sest uut ja puhtamat vett saab ta Põhjamerest aeglaselt ning reostunud vesi voo-lab liiga aeglaselt Põhjamerre. Reostunud vesi võib Läänemeres püsida 25–30 aastat.

ÕPILASELE 5

HARJUTUS 1: Nimed kaardil

Kirjutage üles järgmised kaardil olevad nimed.

A. Läänemerd ümbritsevad riigid:

Taani

Eesti

Soome

Saksamaa

Läti

Leedu

Poola

Venemaa

Rootsi

B. Muud valgalal asuvad riigid:

Valgevene

Tšehhi

Norra

Slovakkia

Ukraina

C. Läänemere osad:

Saaristomeri

Ahvenameri

Arkona bassein

Mecklenburgi laht

Beldi väin

Bornholmi bassein

Põhjalaht (Botnia laht)

Botnia meri

Ida- ja Lääne-Gotlandi meri

Soome laht

Gdanski laht

Liivi laht

Kattegat

Kieli laht

Ava-Läänemere põhjaosa

Pommeri laht

Sund

Ava-Läänemere lõunaosa

D. Saared:

Ahvenamaa saared (Soome)

Bornholm (Taani)

Ojamaa (Gotland, Rootsi)

Hailuoto (Soome)

Hiiumaa (Eesti)

Öland (Rootsi)

Rügen (Saksamaa)

Stockholmi saarestik (Rootsi)

Usedom või Uznam (Saksamaa ja Poola piiril)

Wolin (Poola)

E. Pealinnad:

Berliin

Kopenhaagen

Helsingi

Minsk

Moskva

Oslo

Riia

Stokholm

Tallinn

Vilnius

Varssavi

ÕPILASELE 6

ÕPILASELE 7

HARJUTUS 2: Läänemere iseärasused

A. Värvige Läänemere valgala ümbritsev joon.

B. Pange järgmised numbrid kaardil õigesse kohta.

1. Palju soola

2. Vähem soola

3. Palju inimesi

4. Vähem inimesi

5. Palju liike

6. Vähem liike

7. Meri külmub talvel kinni

8. Meri ei külmu

HARJUTUS 3: Selgitage lühidalt oma kaaslaseleMis teeb Läänemere maailmas ainulaadseks?

ÕPILASELE 8

HARJUTUS 4:Tehke filmi järgi joonisfilm

A. Reastage pildid filmi järgi õigesti ja liimige need paberile.

B. Kirjutage lühidalt, mis igal pildil toimub.

C. Võrrelge tulemusi.

ÕPETAJALE 9

2. peatükk. Elu Läänemeres – minu tulevik on sinu tulevik


haak- või nööpnõelad, üks iga õpilase jaoks; –

liike käsitlevate teabekaartide koopiad ja nimekaardid, üks teabekaart ja üks nimekaart iga õpilase –jaoks;

umbes 25 ligikaudu 50 cm pikkust lõngajuppi iga rühma kohta; –

kaks pehmet palli rühma kohta. –

Juhised

Lugege harjutused 1–5 läbi. Iga harjutuse juures on üksikasjalikumad juhised. –

Kõigi viie harjutusega on soovitatav teha klassitööd õpetaja juhendamisel. –

Neis harjutustes tutvustatakse 13 Läänemere liiki ja seetõttu oleks hea jagada klass 13 õpilasega –rühmadeks juba tunni alguses. Kui mõnes rühmas on alla 13 liikme, võite mõned liigid välja jätta, näiteks aerjalalised (kopepoodid), lesta, tursa või kalakajaka.

Harjutusi 1, 2 ja 5 saavad kõik koos teha. –

Harjutusi 3 ja 4 on parem teha väiksemates rühmades, mis on koostatud liikide arvu järgi. –

Andke igale õpilasele üks teabekaart ja üks nimekaart. –

Paluge õpilastel otsida tekstist välja üksnes see teave, mida neil konkreetse harjutuse puhul vaja on. –

Näiteks harjutuses 1 on õpilaste ülesanne välja selgitada, millisesse rühma nende liigid kuuluvad.

Kestus: 2 õppetundi.

ÕPETAJALE 10

HARJUTUS 1:Õpime tundma Läänemere liike

See õppematerjal sisaldab teabekaarte Lääne-mere liikide kohta. Tutvustatud on 13 liiki. Siin on näiteid paljudest organismide rühmadest, kõik liigid sõltuvad üksteisest.

Andke igale õpilasele üks kaart. Mitmele õpi-A. lasele võib sattuda sama kaart.

Paluge õpilastel lugeda kaardil olevat teksti. B. Seejärel paluge neil teha enda jaoks nimekaa-rt. Sellel peaks olema selle rühma nimi, kuhu liik kuulub (nt imetajad, vetikad jne).

Paluge õpilastel kinnitada nimekaart nööp-C. nõelaga rinnale.

Paluge õpilastel moodustada kaks ringi, kus D. on võrdne arv õpilasi – sisemine ja välimine ring.

Paluge õpilastel end (nimekaardil olevat liiki) E. üksteisele tutvustada. Sisemine ring käib pä-ripäeva ja välimine ring vastupäeva. Õpilased peaksid jalutama aeglaselt, et neil oleks aega kätt suruda ja vestelda. Vajaduse korral pa-luge õpilastel teha seda tutvustusringi kaks korda.

ÕPETAJALE 11

HARJUTUS 2: Kas mäletad nimesid ja rühmi?

Selle harjutuse jaoks on vaja kaht pehmet palli.

A Paluge õpilastel moodustada üks suur nime-kaartidega ring, nii et nad näevad üksnes liigi pilti.

HARILIK HAHK

B. Paluge igal õpilasel visata pall teisele õpilase-le, kelle nime ja rühma ta mäletab. Kui mitmel õpilasel on ühesugune nimekaart, ei tohiks nad visata palli neile, kellel on sama nimekaa-rt.

C. Jätkake seni, kuni iga õpilane on palli vähe-malt korra saanud.

D. Võite kasutada korraga kaht palli, et mängu veidi huvitavamaks muuta.

HARJUTUS 3: Millisesse liiki kuulud sina?A. Õpilased istuvad ringis, nii et nad näevad üksteist.

B. Igaüks räägib midagi huvitavat selle liigi kohta, mida ta esindab.

ÕPETAJALE 12

HARJUTUS 4: Mida sa sööd?

Vaja läheb 25 umbes 50 cm pikkust lõngajuppi.

A. Õpilased selgitavad oma teabekaartidelt välja, mida nad (nende esindatavad liigid) söövad. Vaja-duse korral võivad neil olla nimekaardid.

B. Õpilased võtavad nii mitu lõngajuppi, kui palju on nende söödavaid liike.

C. Hoides oma lõngajuppe ühest otsast kinni, an-navad õpilased teised otsad neile liikidele, mis on osa nende toidust. Õpilased peaksid hoidma lõn-gajuppe seni, kuni igaüks on midagi söömiseks leidnud.

D. Lõpuks moodustavad õpilased Läänemerele omase toiduahela.

E. Nüüd saavad nad öelda, milliseid liike süüakse kõige enam.

F. Kõige rohkem söödav liik sureb ja laseb oma lõngajuppidest lahti. Paluge õpilastel mõelda, kuidas see mõjutaks teisi liike toiduahelas.

aerjalalised (kopepoodid)

vesikirp

balti lehtsarv

sinikarp

kalakajakas

lest

hallhüljes

räim

tursk

harilik hahk

pringel

põisadru

mikroskoopilised planktonvetikad

ÕPETAJALE 13

HARJUTUS 5: Kas sa oled ohus?

Õpilased loevad läbi selle peatüki oma teabe-F. kaartidel.

B. Jagage klass kahte rühma: esimesse rüh-G. ma kuuluvad need, kes on ohus, teise rühma need, kes ei ole ohus.

C. Esimese rühma õpilased (liigid) räägivad H. teistele, miks nad on ohus.

D. Teise rühma õpilased (liigid) räägivad teis-I. tele, miks nad ei ole ohus.

Variandid C ja D

Esimene rühm arutleb selle üle, mis neid ohustab, ning seejärel mängib ohtusid ühekaupa teisele rüh-male ette. Teine rühm püüab mõistatada, mis oht see on, ja vastupidi.

ÕPILASELE 14

MIKROSKOOPILISED PLANKTONVETIKADJA SINIVETIKAD

Millised nad välja näevad?

Mikroskoopilised planktonvetikad ja sinivetikad on nii pisikesed, et neid ei ole võimalik palja sil-maga näha. Nende liikide eristamiseks üksteisest on vaja mikroskoopi. Neil on vaid üks rakk ning neil võib olla mitmesuguseid vibureid ja rips-meid. Mõnikord võivad nad kasvada koos raku-liinina. Neid saab kindlaks teha raku kuju või vär-vuse järgi. Kui mikroskoopiliste planktonvetikate ja sinivetikate isendite arv kasvab tohutult, nime-tatakse seda vetikate õitsemiseks. Nad annavad veele värvi ja seetõttu on neid kerge näha.

Kus nad kasvavad?

Mikroskoopilised planktonvetikad ja sinivetikad elavad sellise sügavusega vees, kuhu ulatuvad päikesekiired, sest nad vajavad ellujäämiseks päi-kesevalgust. Nad saavad oma viburite ja ripsmete abil vees hõljuda. Mõned neist kasutavad hõl-jumiseks gaasimullide või naftatilkade abi. Neid võib leida ka muude suuremate vetikate peal.

Mida nad elamiseks vajavad?

Nad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Nad võtavad merest süsinikdioksiidi ja vett suhkru ja hapniku valmistamiseks. Suhkur on mikro-skoopiliste planktonvetikate ja sinivetikate toit, seega on nad võimelised valmistama ise endale toitu. Samuti võtavad nad ümbritsevast veest toitaineid. Nad kasutavad suhkrut ja toitaineid elamiseks ja paljunemiseks. Osa suhkrust kasuta-takse hingamisel, et energiat saada. Hingamiseks vajavad nad hapnikku, mis valmistatakse samuti fotosünteesi käigus.

Kas nad on Läänemere jaoks olulised?

Mikroskoopilised planktonvetikad ja sinivetikad asuvad toiduahela alguses. Seetõttu on neil me-reloomade ja taimede koosluses oluline roll. Neid söövad kõik planktonloomad (nn zooplankton), paljud muud selgrootud ja mõned kalad. Ilma nendeta ei jääks muud liigid püsima.

Kas nad on ohus?

Mida rohkem on meres toitaineid, seda paremad on mikroskoopiliste planktonvetikate ja siniveti-kate elutingimused. Meres on vetikad alati õitse-nud. Ulatuslik õitsemine on muutunud aga sage-dasemaks ja ulatuslikumaks mere eutrofeerumise tõttu. Seega ei ole nad ohus.

Kas sellel on mingit tähtsust, et vetikad õitsevad massiliselt?

Viimasel ajal on ohtlikud vetikad Läänemeres õitsenud igal aastal. Ulatuslik ja sage õitsemine ohustab mereelustikku ja mõjutab kahjulikult mereressursside kasutamist, nt randu ja kalapüü-ki. Õitsevad vetikad võivad olla mürgised. Nad ei ole seetõttu ainult inetu nuhtlus, vaid ka inimeste ja loomade tervisele tegelikult ohtlikud. Eri koh-tades võivad vetikad õitseda vara- või hilissuvel, sõltuvalt ilmast ja vees kättesaadavatest toitaine-test.

ÕPILASELE 15

PÕISADRU

Milline ta välja näeb?

Põisadru võib kasvada pikemaks kui üks meeter. Põisadrule on iseloomulikud õhuga täidetud põiekesed, mis asetsevad paarikaupa taime ha-rudel. Lehelabade keskel on selge joonega roots, mis ulatub tipuni. Selle värvus võib erineda kolla-kasrohelisest pruunikani. Ta näeb välja nagu taim, kuid on vetikas. Põisadru kuulub pruunvetikate rühma.

Kus ta kasvab?

Ta kasvab peaaegu kõikjal Läänemeres. Teda võib leida madalas vees rahnudel ja kaljudel. Ta kas-vab nii madalas vees kui ka viie meetri sügavusel. Põisadru kasvab üksnes siis, kui vesi on päris pu-has.

Mida ta elamiseks vajab?

Põisadru vajab fotosünteesiks päikesevalgust. Ve-tikas võtab merest süsinikdioksiidi ja vett suhkru ja hapniku valmistamiseks. Suhkur on vetikate toit, seega suudavad vetikad ise endale toitu valmistada. Samuti võtab ta ümbritsevast veest toitaineid. Ta kasutab suhkrut ja toitaineid kas-vamiseks ja uute lehelabade moodustamiseks. Osa suhkrust kasutab ta hingamisel, et energiat saada. Hingamiseks vajavad nad hapnikku, mis valmistatakse samuti fotosünteesi käigus.

Kas ta on ohus?

Põisadru esineb harva või on täielikult kadunud mõnes Läänemere piirkonnas, kus ta varem oli üsna tavaline. Ta ei saa enam elada nii sügaval kui varem. Arvatakse, et üleväetamine põlluha-rimisel on põisadru probleemide peamine põh-jus. Üleväetamine toimub seetõttu, et inimesed kasutavad põllukultuuride kasvatamiseks palju toitaineid. Vihm uhub suure hulga toitaineid jõgedesse ja ojadesse ning sealt satuvad need lõpuks Läänemerre. Üleväetamise tulemus on mikroskoopiliste planktonvetikate ja muude vees olevate osakeste massiline kasv, mis muudab vee sogaseks ja takistab seega päikesevalguse jõud-mist põisadruni. Toitained aitavad ka suurematel rohevetikatel kasvada. Rohevetikad kinnituvad hõlpsasti põisadru külge ja suruvad seda allapoo-le. See raskendab põisadrul päikesevalguse saa-mist ja ilma päikesevalguseta ta sureb.

Kas ta on Läänemere jaoks oluline?

Ta on paljudele liikidele nagu hotell. Paljud koo-rikloomad ja muud mereselgrootud elavad põi-sadru vahel ja söövad seda.

ÕPILASELE 16

AERJALALISED (KOPEPOODID)


Aerjalalised on zooplanktoni liik. Nad on tihti lä-bipaistvad, toon võib erineda kollasest punaseni. Aerjalaliste keha koosneb kolmest osast – esi-, kesk- ja tagaosast. Keha esiosas on neil kaks tundlat ja üks silm. Neil on mitu paari jalgu, mida nad kasutavad ujumiseks. Nad on väga väikesed. Nende pikkus on kuni 1,1 cm. Aerjalalised on koorikloomad.

Kus nad elavad?

Nad elavad igal pool, nii merepinnal kui ka vähe-malt 4000 meetri sügavuses vees.

Mida nad söövad?

Aerjalalised söövad kõiki planktoni liike alates mikroskoopilistest planktonvetikatest, aga ka tei-si aerjalalisi.

Kas nad on ohus?

Aerjalalised elavad hästi senikaua, kui meres on nende jaoks toitu. Nende vaenlased on näiteks koorikloomad, rannakarbid ja kalad.

ÕPILASELE 17

VESIKIRBUD

Mida nad söövad?

Vesikirbud söövad mikroskoopilisi planktonveti-kaid ja sinivetikaid.

Kas nad on ohus?

Vesikirbud elavad hästi senikaua, kui meres on nende jaoks toitu. Nende vaenlased on näiteks koorikloomad, rannakarbid ja kalad.


Vesikirbud on zooplanktoni liik. Vesikirbu keha on kaetud kahe koorikuga, mis on allpool avatud. Tema peas on üks silm ja kaks suurt tundlat. Suuri tundlaid kasutab ta ujumiseks. Tema kõhu all on palju jalgu, mida ta kasutab vee ja toidu juhtimi-seks oma lõpustesse ja suhu. Vesikirbud on väga väikesed, nende pikkus on kuni 0,6 cm. Nad on koorikloomad.

Kus nad elavad?

Vesikirpe võib leida nii veepinnal kui ka mõne meetri sügavusel vees. Vesikirbud on peamiselt mageveeorganismid, kuid üksikud liigid taluvad ka riimvett.

ÕPILASELE 18

BALTI LEHTSARV


Balti lehtsarve keha on ellipsikujuline, keha taga-osa on kitsam kui keskosa. Tal on kahesugused tundlad – sisemised tundlad on lühikesed, kuid välimised on umbes neljandik kehapikkusest. Tema värvus kõigub suuresti, kuid see on tava-liselt rohekas, tumepruun või punakas ning tal võivad olla täpid või laigud. Emased on isastest lühemad. Emaste pikkus on kuni 2 cm ja isaste pikkus kuni 4,2 cm. Balti lehtsarv on koorikloom.

Kus ta elab ja mida ta sööb?

Balti lehtsarvesid võib leida nii 20 meetri süga-vusel vees kui ka veepinnalt. Neile meeldib end peita põisadru puhmastes, kus nad leiavad toiduks mikroskoopilisi planktonvetikaid. Nad söövad ka põisadru, mõnikord üksnes pehmeid osasid, jättes kõva tüve alles.

Kas ta on ohus?

Vahel söövad kalad balti lehtsarvesid, kuid tavali-selt on kaladel nende leidmisega raskusi, sest nad võivad põisadru vahel peidus olla. Nad hoiavad nii kõvasti põisadrust kinni, et neid on väga raske lahti saada. Neil ei ole ohtlikke vaenlasi, kuid nad oleksid ohus põisadru kadumisel, sest siis ei oleks neil kohta, kus olla.

ÕPILASELE 19

SINIKARP


Sinikarpide karbid on sinakaspruuni-lillat värvi. Sinikarp on kahe ovaalse karbi sees. Karbis on näha kasvurõngaid, mille abil saab määrata karbi vanust. Läänemeres on sinikarp harva suurem kui 5–6 cm. Mida vähesoolasem vesi, seda väiksemad nad on. Sinikarbid on molluskid.

Kus ta elab?

Sinikarpe võib leida rahnudel ja liivastel mere-põhjadel. Väikesed sinikarbid võivad kinnituda põisadru külge. Nad elavad nii madalas vees kui ka 30 meetri sügavusel. Nad on tihti väga üks-teise lähedal põhjas niinimetatud rannakarpide kogumites.

Mida ta sööb?

Sinikarbid sõeluvad veest mikroskoopilisi plank-tonvetikaid. Nad pumpavad vett oma kehasse, eraldavad veest toidu ja seejärel pumpavad vee välja. Umbes üheaastane sinikarp suudab pum-bata kaks-kolm liitrit vett tunnis, vanem karp võib pumbata kuus kuni üheksa liitrit tunnis.

Kas ta on ohus?

Sinikarpide jaoks kõige olulisem on see, et vesi peab olema piisavalt soolane. Mida vähesoo-lasem vesi, seda väiksemad on sinikarbid, seda vähem heidavad nad vette mune ja seda vähem on vastseid. Sinikarbid on toiduks hahkadele ja krabidele. Paljud kalad, eriti räim, söövad tema vastseid. Sinikarpide arvukus erineb aastate kau-pa suuresti ning ei ole täpselt teada, miks see nii on. Ta ei ole ohus, kui vesi on piisavalt soolane.

Kas ta on Läänemere jaoks oluline?

Sinikarbid on mõnedele loomadele oluline toit. Ka suured rannakarpide kogumid pakuvad palju-dele teistele loomadele kaitset. Sinikarbid sõelu-vad veest suure hulga mikroskoopilisi plankton-vetikaid ja seega hoiavad vee puhtana.

ÕPILASELE 20

RÄIM


Räim on väike kala, tema pikkus on vaid 12–20 cm ja kaal 30–39 g. Tema küljed on hõbedased ja selg tumehall. Tal on suur pea, mille alalõug on pikem kui ülalõug. Suu on sobiv just planktoni söömi-seks. See võimaldab räimel tõmmata korraga suhu palju vett ja seega ka palju planktonit. Tal ei ole hambaid, sest ta ei vaja neid.

Mida ta sööb?

Räim ujub avavetes ja sööb peamiselt zooplank-tonit, aga ka planktonvetikaid.

Kus ta elab?

Räim elab kõikjal Läänemeres. Suurema osa aas-tast elutseb ta avamerel ja saartevahelistel ava-tud aladel.

Kas ta on ohus?

Viimasel ajal on räimede arvukus vähenenud, sest soolsus väheneb ja zooplanktoni hulk muutub. Räim on kalurite jaoks üks olulisemaid püügikalu ja teda on püütud liiga palju. Teda söövad paljud linnud, hülged, pringlid ja suuremad kalad. Tä-napäeval on räime organismis mürgiseid aineid ehk dioksiine, mis kahjustavad tema tervist. Ka räimest toituvad loomad kannatavad dioksiinide tõttu.

ÕPILASELE 21

TURSK


Tursal on pikk keha ja väga suur pea, suur suu ja teravad hambad. Tal on ülehambumus (tema ülalõug on veidi pikem kui alalõug). Tal on ka kitsas „habemeriba” alalõua all ja heledavärviline vööt kuklast sabaotsani. Selle kala värvus võib erineda sõltuvalt keskkonnast. Veetaimede keskel võib tema värvus olla punane, pruun või rohekas. Avavetes või liivases põhjas võib ta olla helehall. Tursk kasvab kiiresti. Kaheaastane tursk on tava-liselt 25 cm pikk ja kaalub 500 g. Kümneaastaselt on ta 90–120 cm pikk ja kaalub 8–15 kg. Ta võib kasvada koguni 150 cm pikkuseks ja kaaluda pea-aegu 40 kg. Ta on tugev ja võimas vee-elanik, kes suudab kiiresti ujuda.

Mida ta sööb?

Tursk on tuntud ka „merede tolmuimejana”, sest ta sööb kogu aeg ja kõike. Noor tursk sööb karp-loomi, näiteks vesikirpe, aerjalalisi, usse ja muid selgrootuid, näiteks sinikarpe. Täiskasvanud tursa peamine toit on räim.

Kus talle meeldib elada?

Tavaliselt ujub ta merepõhja lähedal, aga ka ava-meres 500–600 meetri sügavusel.

Tursad vajavad soolast vett. Tursamari hõljub ja jääb elama üksnes üsna soolases ja hapnikurikkas vees, seega on nende peamised kudemispiir-konnad Läänemere edelaosas. See on ka põhjus, miks Põhjalahes ja Soome lahes, kus vesi ei ole nii soolane, on suhteliselt vähe turska.

Kas ta on ohus?

Tursa olukord ei ole väga hea. Turskade arvukus on hakanud langema. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks ei saanud Läänemeri 1980.–1990. aastatel Põhjamerest piisavalt soolast vett. Mõ-nedes Läänemere piirkondades on vees, mis pole tursamarja jaoks piisavalt soolane, liiga vähe hap-nikku. Teiseks on tursk Läänemere kõige olulisem kaubanduslikult kasutatav kalaliik. Teda püütakse liiga palju. Nüüdseks ei ole tursamaime enam pii-savalt ja turskade arvukus väheneb kiiresti.

ÕPILASELE 22

LEST


Teiste Läänemere kalade hulgas on lest üks nal-jaka välimusega kala. Tema keha on väga lapik ja ovaalne. Enamik lesti keerab parema külje ülespoole, kuid kuni kolmandik võivad olla va-sakpoolsed. Ta ujub külje peal. Lestal on tavaliselt valge kõht ja mitut tooni pruuni värvi selg. Ta võib oma värvust muuta, et merepõhjaga ühte sulada. Piki lesta selga asuvad muhkude read. Tema mõlemad silmad asetsevad pea ülaosas. Ta võib kasvada kuni 50 cm pikkuseks, kuid tavaline suurus on 20–35 cm. Lest kaalub 300–600 g.

Kus ta elab?

Lesta leidub nii rannajoonel kui ka umbes 25 meetri sügavusel vees. Nooremad lestad hoiavad madalamatesse vetesse. Neid võib leida mudas-tes ja liivastes põhjades. Mõned rändavad mööda jõgesid magevette.

Mida ta sööb?

Lesta toit on ussid, krevetid, kalad ja harilikud rannakarbid, näiteks sinikarp. Lesta jaoks on iga päev peaaegu ühesugune. Ta on kõige aktiivsem öösel madalas vees, aga päeval kaevab lest end mutta või liiva, et puhata.

Kas ta on ohus?

Lestad saavad sigida ainult sellistes piirkondades, kus on vees vähemalt 1% soola. Madalama sool-suse juures vajub mari põhja ja tihti sureb. Lesta püütakse, kuid mitte väga palju. Ta ei ole ohus ning lestade arvukus Läänemeres on püsinud mitu aastat peaaegu ühesugune.

ÕPILASELE 23

KALAKAJAKAS


Kalakajakas on üks Läänemere piirkonna väikse-maid kajakaid. Tal on kõikidest kajakatest kõige sõbralikum ilme. Tal on väike ja peenike nokk ning ümmargune pea. Tiivad on pealt kahvatu-hallid ja tiivaotsad mustad, valgete täppidega. Jalad ja nokk on rohekaskollased. Tema tiivaula-tus on 99–108 cm, tema pikkus 40–46 cm ning ta kaalub 300–480 g. Kalakajaka hüüded meenuta-vad naeru.

Mida ta sööb?

Talvel toituvad kalakajakad peamiselt vihmaussi-dest. Muul aastaajal söövad nad ka putukaid, kalu (näiteks räime), pisiimetajaid ja rämpsu.

Kus ta elab?

Suvel munevad kalakajakad rannikutel ja saartel, kus on igasuguseid veetaimi, ja kasvatavad seal oma poegi. Talvel võib neid näha karjamaadel ja sageli ka prügimägedel toitu otsimas.

Kas ta on ohus?

Kalakajakas ei ole praegu ohus.

ÕPILASELE 24

HARILIK HAHK


Harilik hahk on Läänemere suurim partlane. Ta kaalub keskmiselt 1800 grammi, kuid tema kaal kõigub 850–3025 g sõltuvalt soost ja aastaajast. Tema pikkus on 50–70 cm ja tiivaulatus 110 cm. Parim viis täiskasvanud isase linnu kindlakstege-miseks on vaadata, kas tal on valged põsed, kurk, kael, selg ja rind. Tema pealagi, küljed, kõht ja saba on mustad ning seljal ja mõlemal pool kaela on rohelist. Täiskasvanud emased on enamasti pruunid, mustade triipudega.

Mida ta sööb?

Harilik hahk saab oma toidu päeva jooksul 3–20 meetri sügavusele veepõhja sukeldudes. Ta sööb peamiselt sinikarpe, mille ta tervena alla neelab.

Kus ta elab?

Harilik hahk elab Läänemere rannikul ja saartel.

Kas ta on ohus?

Harilike hahkade peamised ohustajad on suured kajakad, kes söövad mune ja linnupoegi. Et harili-kud hahad pesitsevad peamiselt väikestel saartel, on vähesed imetajad neile ohtlikud. Mõnikord võivad neid rünnata rebased ja naaritsad. Suure hulga toornafta vedu Läänemerel on lindudele ohtlik. Suureneva naftaveo tõttu süveneb ula-tusliku naftareostuse oht. Vette sattunud nafta muudab lindude sulestiku õliseks, nad võivad külmetuda ja ei saa lennata. Kui nad üritavad end puhastada, satub mürgine nafta nende organis-mi. Kiskjatest ja naftaveost hoolimata on harilike hahkade arvukus Läänemere piirkonnas viimastel aastatel veidi kasvanud.

ÕPILASELE 25

HALLHÜLJES


Isase hallhülge pikkus on 195–230 cm ja kaal 170–310 kg. Emase pikkus on 165–195 cm ja kaal 95–105 kg. Selle hülgeliigi isas- ja emasloomad näevad selgelt erinevad välja. Isasel hallhülgel on pikk nina, tursked õlad ja ümber kaela paks voldiline nahk. Täiskasvanud isaste karvkate on tumepruun, hall või must, kaelal ja külgedel on heledamad laigud. Emaste nina on lühem ja kit-sam ning heledamat värvi, tumedate laikudega hallil või kollakal taustal. Hallhülged on imetajad.

Kus ta elab?

Hallhülgeid võib leida kõikjal Läänemeres, kuid nad on rohkem levinud põhjapoolsemates vetes. Hall-hülged elavad rühmades; suvel kogunevad nad avamerepoolsetele saartele ja rahnudele ning talvel avamere lähedal olevale triivjääle. Hülgepojad sün-nivad jääl hilistalvel.

Mida ta sööb?

Hallhüljes sööb peamiselt kala, enamasti räime ja turska. Ta võib süüa ka koorikloomi.

Kas ta on ohus?

Läänemere hallhüljes on ohus. Paljusid hallhülge toiduks olevaid kalaliike püütakse liiga palju, nii et ta peab kaluritega võistlema. Mõnikord va-rastavad hallhülged kala võrkudest. Nad võivad need täielikult tühjendada ja ära lõhkuda. Mõni-kord jäävad hallhülged kalavõrkudesse kinni ja upuvad. Läänemeri on üks reostatumaid meresid maailmas. Siin võib leida selliseid mürgiseid ai-neid nagu DDT (dikloordifenüültriklooretaan) ja PCB (polüklooritud bifenüül). Need põhjustavad hallhüljestel haigusi ja haavu. Mõnikord võivad hallhülged jääda nii haigeks, et ei saa enam järg-lasi. Suurenenud transport Läänemeres, uute sadamate ning nafta- ja kemikaaliterminalide ehitamine häirib hallhülgeid. Ka see on oht hall-hüljeste populatsioonile. 20. sajandi alguses oli hallhülgeid palju, kuid seejärel hakkas nende ar-vukus kiiresti vähenema. Praegu näib hallhüljeste arvukus taastuvat Ava-Läänemere põhjaosas ja Põhjalahes. Läänemere lõunaosas on hallhüljeste olukord endiselt halb.

ÕPILASELE 26

PRINGEL


Pringel on väike vaal. Tema selg on pruun või tu-mehall, küljed heledamad hallid. Tema loivad on väikesed, tumedad ja veidi ümarad, seljauim on kolmnurkne ja asub selja keskosas. Seljauime ja väikese keha järgi on pringlit lihtne kindlaks teha. Pringli keskmine pikkus on 1,3–1,8 meetrit, kuigi ta võib kasvada ka umbes kahemeetriseks. Ema-sed on veidi suuremad kui isased. Pringlid kaalu-vad 45–65 kg, kaal võib olla kuni 90 kg. Pringel on imetaja.

Kus ta elab?

Pringel elab Läänemere lõunaosas ja mõnikord võib neid näha isegi Soome rannikuvetes. Pring-lid elavad paarides või väikestes rühmades, alati ranniku lähedal. Pringel on tõeliselt hea sukel-duja. Tavaliselt sukeldub ta umbes 20–30 meetri sügavusele, kuid võib sukelduda enam kui 200 meetri sügavusele. Harilikult viibib ta vee all kor-raga mõned minutid. Tal on kopsud ja seetõttu peab ta tulema pinnale hingama. Pringlid lähene-vad harva laevadele, et vöörilainetes liuelda, ning üldiselt lausa väldivad laevu. Nad liiguvad vees aeglaselt edasi „rulludes” ning ei ole nii akrobaati-lised nagu muud väikesed vaalad. Nad suudavad ka liikumatuna püsida, eriti öösel.

Mida ta sööb?

Läänemeres elav pringel sööb peamiselt kala, enamasti räime ja turska.

Kas ta on ohus?

Varem kütiti pringleid toiduks ja rasva saamiseks. Tänapäeval on enamikus piirkondades nendele kõige suuremaks ohuks kalavõrgud. Mõnikord jäävad pringlid kalavõrkudesse kinni ja upuvad. Muude ohtude hulka kuuluvad reostus, laevaliik-lus, müra ning räime ja tursa liiga suur püük. Lää-nemeri on üks reostatumaid meresid maailmas. Läänemeres võib leida selliseid mürgiseid aineid nagu DDT ja PCB, mis põhjustavad pringlitel hai-gusi ja haavu. Mõnikord jäävad pringlid nii hai-geks, et nad ei saa enam järglasi. Pringlite arv on 20. sajandil järsult langenud. 20. sajandi alguses oli ligikaudu 10 000–20 000 pringlit. Tänapäeval on alles jäänud vaid ligikaudu 600 pringlit, pea-miselt Läänemere lõunaosas.

ÕPILASELE 27

MIKROSKOOPILISED PLANKTONVETIKAD JA SINIVETIKAD

PÕISADRU


ÕPILASELE 28

VESIKIRP

BALTI LEHTSARV

SINIKARP

ÕPILASELE 29

RÄIM

TURSK

LEST

ÕPILASELE 30

HARILIK HAHK

KALAKAJAKAS

HALLHÜLJES

ÕPILASELE 31

PRINGEL

ÕPETAJALE 32

3. peatükk.Merede isanda jutustus


Läänemere ohte (eutrofeerumine, mürgised ained, nafta, bioloogilise mitmekesisuse hävimine) kä- –sitlevate tekstide koopiad; üks oht iga õpilase kohta;

üks koopia harjutusest 2 iga õpilase jaoks; –

paber essee kirjutamiseks. –

Juhised:

Õppetunni alguses võite mälu värskendamiseks näidata uuesti filmi „Asjade isand”. –

Lugege harjutused 1–3 läbi. Iga harjutuse juures on üksikasjalikumad juhised. –

Jagage õpilased neljaliikmelisteks rühmadeks. –

Andke igale õpilasele tekst ühe ohu kohta (neli teksti ühes rühmas) ning paluge õpilastel oma tekst –hoolikalt läbi lugeda.

Paluge rühma õpilastel rääkida üksteisele oma teemal (ohust). Pärast seda paluge neil koos töötada –ning teha tekstidest kokkuvõte harjutuse 1 järgi.

Paluge rühmal esitada oma kokkuvõtted teistele rühmadele ja riputage seinale joonistused, kui neid –on tehtud.

Harjutuse 2 jaoks jagage õpilased paaridesse ning andke igale paarile koopia harjutusest. –

Paluge õpilastel võrrelda oma vastuseid teise paari omadega. –

Arutlege kogu klassiga teemal „Mida mina saan teha?” –

Harjutuse 3 teeb iga õpilane iseseisvalt. –

Kestus: 2–3 õppetundi.

ÕPILASELE 33

Merede isanda jutustus

Eutrofeerumine

Kõik taimed, vetikad ja sinivetikad vajavad kas-vamiseks päikesevalgust, vett, süsinikdioksiidi, hapnikku ja toitaineid, peamiselt lämmastikku ja fosforit. Suur kogus toitaineid satub merre maismaalt jõgede kaudu ja õhust vihmaga. See võib põhjustada liigse väetise sattumist vette ning seda nimetatakse eutrofeerumiseks. Ini-mesed kasutavad oma põldudel tihti liiga palju väetist. Korralikult puhastamata reovesi lastakse merre ja selle tulemusena satub sinna liiga palju toitaineid. Toitained paiskuvad õhku peamiselt autodest ja tehastest. Fossiilkütuseid kasutades reostame õhku mürgiste ainete ja toitainetega, näiteks lämmastiku ja fosforiga.

Avavetes võib eutrofeerumise mõju tihti märgata mikroskoopiliste planktonvetikate ja sinivetikate kiire kasvuna. Rannikualadel võib märgata veetai-mede äärmuslikku kasvu. Näiteks niitjad roheve-tikad vallutavad madala vee ja lahed kiiresti.

Eutrofeerumisel on Läänemerele hea ja halb mõju. Hea mõju on mikroskoopiliste planktonve-tikate ja sinivetikate, teatud veetaimede ja mõne-de vetikate jaoks. Mikroskoopiliste planktonve-tikate arvukuse kasv on hea zooplanktoni ja näi-teks sinikarbi jaoks. Suureneb ka zooplanktonit söövate kalade hulk. Kui meres on rohkem kalu, on see lindude, hallhüljeste ja pringlite jaoks hea.

Halb mõju on aga suurem kui hea mõju. Vesi muutub häguseks, veetaimed ja vetikad ei saa piisavalt päikesevalgust ja surevad. Nii väikesed kui ka suured vetikad ja taimed vajuvad lõpuks põhja, kus võib lagunemisprotsessi tulemusena tekkida hapnikupuudus ja mürgised vesinik-sulfiidid. Neid põhjaalasid nimetatakse surnud merepõhjadeks. Seal elanud loomad surevad hapnikupuuduse ja mürgiste vesiniksulfiidide tõttu. Kõik see lõpeb bioloogilise mitmekesisuse hävimisega.

Mõned sinivetika liigid võivad olla mürgised ning inimeste ja loomade tervisele tõeliselt ohtlikud. Samuti ei näe sinivetikaid täis vesi hea välja. Te ei soovi sinivetikate vahele ujuma minna.

Eutrofeerumine on Läänemere kõige tõsisem probleem.

ÕPILASELE 34

Mürgised ained

Läänemeri on üks reostatumaid meresid maail-mas. Suurem osa mürgiseid ja kahjulikke aineid ei esine vees looduslikult, nad on sinna sattunud inimtegevuse tulemusena ühel või teisel viisil. Paljud tehased ja liiklusvahendid tekitavad mür-giseid jäätmeid, nt dioksiine, DDTd, PCBd, pliid, vaske ja elavhõbedat. Need satuvad vette õhu või reovee kaudu või merreuputamise teel. Kui mür-gised ained on kord Läänemerre lastud, jäävad need sinna sadadeks, isegi tuhandeteks aasta-teks.

Mürgised ained võivad lõpuks sattuda taimedes-se, makroskoopilistesse ja mikroskoopilistesse vetikatesse. Seejärel kogunevad need taimi ja vetikaid söövate loomade organismi. Muid loomi söövad kiskjad saavad veel rohkem mürgiseid aineid. Loomade organism ei suuda mürgiseid aineid hävitada ja nii saavad nad neid iga päev üha rohkem juurde. Loomadel tekib selle tulemu-sena igasuguseid haigusi ning neil võib olla isegi raskusi järglaste saamisega.

Nafta

Nafta on Läänemerele ning selle loomastikule ja taimestikule tõsine oht. Läänemerel veetakse iga päev palju naftat ja toimub muu liiklus. Lae-vaõnnetused ja nafta lubamatu merrelaskmine laevade masinaruumidest ja lastitankidest on Läänemere naftareostuse peamised allikad. Eriti suureks ohuks on naftat vedavad laevad. Võime vaid ette kujutada, mis juhtuks siis, kui kaks nafta-tankerit kokku põrkaksid!

Nafta valgub kergesti suurele alale. Osa naftast püsib pinnal, osa vajub sügavamale ja seguneb veega – see sõltub nafta omadustest. Loomu-likult märkame kõigepealt pinnal oleva nafta põhjustatud probleeme. Nafta määrib lindude sulestiku. See põhjustab kolme probleemi: nad ei

suuda lennata, nad külmetuvad ja mürgine nafta satub nende organismi. Hülged kannatavad sa-masuguste probleemide tõttu.

Nafta rikub kohti, kus taimed kasvavad ja loomad elavad, ning randu, kus inimesed vaba aega vee-davad. Et nafta on väga mürgine, võib see põh-justada tõsiseid probleeme planktonile, kaladele ja merepõhjas elavatele loomadele.

Läänemere külmas vees, kus keskmine veetem-peratuur on vaid umbes 10 kraadi, laguneb nafta aeglaselt. Mida külmem on vesi, seda aeglase-malt nafta laguneb. Kui nafta jõuab randa, pea-vad inimesed selle ära koristama. See on tõesti raske töö ja võtab kaua aega.

ÕPILASELE 35

Bioloogiline mitmekesisus

Mida rohkem liike mingis piirkonnas on, seda pa-rem on bioloogiline mitmekesisus. Kui eri liikide jaoks on palju looduslikke elupaiku, võime öelda, et bioloogiline mitmekesisus on hea. Läänemere piirkonnas tähendab bioloogilise mitmekesisuse kaitse seda, et me tahame hoida alles kõiki ole-masolevaid liike ja palju erisuguseid looduslikke elupaiku.

Et Läänemeres on riimvesi, on siin vähem liike kui ookeanides. Seega on Läänemere bioloogiline mitmekesisus loomulikult väiksem kui ookeanide bioloogiline mitmekesisus. Läänemeres elavad liigid on kõigi looduskeskkonna muutuste suhtes väga tundlikud.

Eutrofeerumine, mürgiste ainete merresattumine ja naftalekked ning liiga suur kalapüük raskenda-vad tublisti paljude liikide elu Läänemeres. Mõ-ned liigid jäävad haigeks, mõned ei saa järglasi ja mõned surevad. Paljud liigid on toiduks teistele liikidele. Kui ühed hävivad, kannatavad teised ning hävivad lõpuks ka ise.

Läänemere rannikul elab umbes 16 miljonit ini-mest. Inimesed ehitavad sadamaid, tööstuspiir-kondi ja linnu, hävitades muude liikide loodusli-kud elupaigad.

ÕPILASELE 36

HARJUTUS 1: Võidujooks ei ole veel lõppenud

Läänemere heaolu ohustavad mitmed asjad.

Mõelge, mida teie Läänemere kaitsmiseks teha saate.

Ohud

Eutrofeerumine

Naftavedu

Bioloogilise mitmekesisuse hävimine

Liiga suur kalapüük

Mürgised ained

Mida meie teha saame?

Muuta tootmisviise, et vähendada lämmastiku –ja fosfori keskkonda sattumist

Ehitada rohkem reoveepuhasteid –

Kasutada rohkem jalgrattaid –

Kasutada rohkem ühistransporti –

Kasutada vähem fossiilkütuseid –

Tarbida vähem –

Kasutada rohkem tuule-, puidu- ja päikese- –energiat

Ehitada ohutumaid tankereid, millel on topelt- –kered või -põhjad

Kasutada vähem mürgiseid aineid –

Kasutada põldudel vähem väetisi –

Suurendada rahvusvahelist koostööd ja koos- –tada rohkem seadusi keskkonna kaitseks

Luua uusi võimalusi elatise teenimiseks –

Karistada seaduserikkujaid –

Osaleda looduskaitsetöös –

Jätta looduslikud elupaigad sellisteks, nagu –nad on

Mida mina teha saan?

Mõelge, mida teie ise teha saate.

Valige eelmisest loetelust. Kas suudate veel mida-gi välja mõelda?

ÕPETAJALE 37

HARJUTUS 2: Merede isanda jutustus

Õpilased loevad tekste „EUTROFEERUMINE”, A. „MÜRGISED AINED”, „NAFTA” ja „BIOLOOGILINE MITMEKESISUS”.

Õpilased teevad emakeeles lihtsa kokkuvõtte B. tekstidest. Õpilased võivad ette kujutada, et kokkuvõte on mõeldud väiksematele lastele kui nemad. Julgustage õpilasi töö käigus joo-nistama.

HARJUTUS 3: EsseeÕpilased kirjutavad emakeeles või inglise keeles essee ühel järgmistest teemadest:

Millist Läänemerd mina sooviksin?1.

Mida tähendab ükskõiksus?2.

38

Märksõnad

LÄÄNEMERI

Riimveega noor meri

Läänemeri

riimvesi

palju vähem soola

sool

soolsus

põhjapoolne

idapoolne

Atlandi ookean

Vaikne ookean

tooma

magevesi

soolane

Põhjameri

kitsas kanal

segunema

voolama

Madal meri ja vähe hapnikku

madal

jagunenud

bassein

erinev/muutlik

sügavus

Veevahetus

põhi

muutuma

hapnik

ellujäämine

äärmiselt tugev

jõudma

sügavaim

raskem kui

segunema

Vähe liike

vähem elusorganismide liike

kas liiga madal

liigid

või liiga kõrge

raskem

seepärast, et

üha rohkem reostatud

kliima

piirkond

mõjutama

elutingimused

kinni külmuma

lõuna-

39

Reostatud meri

enimreostatud

põhjas

idas

lõunas

läänes

kogu

valgala

lisaks

Läänemere-äärsed riigid

hõlmama

Valgevene

Tšehhi

Slovakkia

Ukraina

kaugel sisemaal

tööstus

liiklus

põllumajandus

peamised põhjused

reostus

tundlik

liiga aeglaselt

reostunud vesi

MIKROSKOOPILISED PLANKTONVETIKAD JA SINIVETIKAD

mikroskoopilised

planktonvetikad

sinivetikad

palja silmaga

eristama

liik/liigid

rakk

viburid

ripsmed

vetikate õitsemine

päikesekiired

kiir

ulatuma

ellujäämine

hõljuma

gaasimullid

naftatilgad

millegi peal

suuremad vetikad

fotosüntees

süsinikdioksiid

ümbritsev

hapnik

võimeline olema

toitained

paljunema

hingamine

toiduahel

zooplankton

selgrootu

mida rohkem …,

seda parem

elutingimused

sagedasem

eutrofeerumine

40

PÕISADRU

põisadru

õhuga täidetud

asetsema

lehelabad

roots

erinema

taim

vetikas

vetikad

madal

sügavus

tihe

üsna

fotosüntees

süsinikdioksiid

ümbritsev

hapnik

suutma

toitained

hingamine

esineb harva

täielikult

kadunud

enam

üleväetamine

põllukultuur

suur hulk

tulemus on

peal

kasv

mikroskoopilised

planktonvetikad

osakesed

sogane

seega

takistama

raskendama

ilma


aerjalalised (kopepoodid)

läbipaistvad

tundlad

pikkus

koorikloom

sügavus

mikroskoopilised

planktonvetikad

rannakarp

41

VESIKIRBUD

vesikirp

zooplankton

katma

avatud olema

allpool

tundlad

lõpus

pikkus

koorikloom

pind

sügavus

peamiselt

magevesi

üksikud liigid

taluma

riimvesi

mikroskoopilised

planktonvetikad

sinivetikad

rannakarp

BALTI LEHTSARV

balti lehtsarv

ellipsikujuline

kitsam

tundlad

sisemine

välimine

neljandik

pikkus

kõikuma

tavaliselt

laik

emane

isane

koorikloom

sügavus

pind

peitma

puhmas

põisadru

mikroskoopilised

planktonvetikad

toit

raskused

kõvasti

lahti

kaduma

42

SINIKARP

sinikarp

ovaalne

kasvurõngad

Läänemeri

harva

suurem kui

mida vähesoolasem …, seda väiksemad

mollusk

kinnituma

põisadru

madal

sügavus

üksteise

niinimetatud

rannakarpide kogum

sõeluma

mikroskoopilised

planktonvetikad

suudab

kaks-kolm liitrit vett tunnis

kõige olulisem

piisavalt soolane

munad

vastsed

hahk

krabi

räim

erinema

ei ole teada

soolane

kaitset pakkuma

seega

RÄIM

räim

kaal

alalõug

ülalõug

just

korraga

zooplankton

planktonvetikad

Läänemeri

elutsema

arvukus

soolsus

muutuma

hulk

üks olulisemaid

püügikala

liiga palju püüdma

hüljes

pringel

mürgised ained

tervis

kannatama

43

TURSK

tursk

hambad

ülehambumus

ülalõug

alalõug

kitsas „habemeriba”

vööt

saba

erinema

sõltuvalt

keskkond

kaaluma

tolmuimeja

karploom

uss

selgrootu

räim

tavaliselt

soolane

hõljuma

elama jääma

üsna

hapnikurikas

kudemispiirkond

edela-

Läänemeri

suhteliselt vähe

Põhjalaht

Soome laht

arvukus

peamine

põhjus

Põhjameri

kõige olulisem

kaubanduslikult

kasutama

liik

liiga palju püüdma

vähenema

LEST

lest

Läänemeri

lapik

ovaalne

enamik

ülespoole

kolmandik

muutma

ühte sulama

mõlemad

kaaluma

rannajoon

sügavus

madalam

mudane

rändama

magevesi

toit

on

uss

krevett

rannakarp

puhkama

sigima

madalam

soolsus

põhja vajuma

arvukus

44

HARILIK HAHK

harilik hahk

Läänemeri

kaaluma

keskmiselt

kõikuma

sõltuvalt

sugu

pikkus

tiivaulatus

kindlakstegemine

täiskasvanud

isane

põsk

saba

emane

triip

sukeldudes

sügavus

peamiselt

sinikarp

alla neelama

tervena

ohustaja

kajakas

pesitsema

vähe

imetaja

hulk

toornafta

ohtlik

suurenema

süvendama

naftareostus

sulestik

õline

mürgine

hoolimata

on kasvanud

viimastel aastatel

KALAKAJAKAS

kalakajakas

Läänemeri

piirkond

nokk

tiivaulatus

pikkus

kaaluma

meenutama

naer

peamiselt

vihmauss

putukas

imetaja

munema ja poegi kasvatama

taim

võib neid näha

prügimägi

praegu

45

HALLHÜLJES

hallhüljesisanekaalemanepikkusliikkarvkatetäiskasvanudlaikkitsamimetajaLäänemerirohkem levinudpõhjapoolnekogunematriivjääräimturskkoorikloomtoitliiga palju püüdmavõistlema

lõhkumaisegi kuilubamatukinni jäämauppumareostatumaidmürgised ainedhaigushaavenamsuurenenud transportehitaminehäirimaohtalguses

20. sajandarvukus

vähenema

näib taastuvat

Põhjalaht

lõuna-

46

PRINGEL

pringel

vaal

loib

uim

kolmnurkne

asub

kindlaks tegema

keskmine

pikkus

emane

veidi

suurem

isane

kaaluma

imetaja

lõunaosa

Läänemeri

Soome rannikuvetes

sukelduja

korraga

pind

hingama

harva

lähenema

vöörilaine

vältima

laev

edasi

liikumatuna püsima

eriti

räim

tursk

kõige suurem oht

kinni jääma

uppuma

reostus

laevaliiklus

liiga suur püük

reostatumaid

mürgised ained

haigus

haav

20. sajandil

ligikaudu

47

EUTROFEERUMINE

eutrofeerumine

taim

vetikad

sinivetikad

süsinikdioksiid

hapnik

toitained

peamiselt

lämmastik

fosfor

suur kogus

kaudu

väetise liigne vettesattumine

väetis

reovesi

korralikult puhastamata

fossiilkütused

reostama

mürgised ained

mõju

kiire kasv

mikroskoopilised

planktonvetikad

madal

laht

niitjad

rohevetikad

vallutama

Läänemeri

zooplankton

sinikarp

hulk

hallhüljes

pringel

suurem kui

hägune

piisavalt

põhja vajuma

lagunemisprotsess

tulemus

puudus

mürgine

vesiniksulfiidid

hävimine

bioloogiline mitmekesisus

tervisele ohtlik

48

MÜRGISED AINED

mürgised ained

Läänemeri

reostatumaid

kahjulik

esinema

inimtegevus

ühel või teisel viisil

tehas

tekitama

jäätmed

plii

vask

elavhõbe

merreuputamine

jääma

sattuma

makroskoopilised

mikroskoopilised

vetikad

kiskjad

veel rohkem

hävitama

üha rohkem

haigus

keeruline

NAFTA

nafta

tõsine oht

Läänemeri

loomastik ja taimestik

naftavedu

liiklus

laevaõnnetused

lubamatu

nafta merrelaskmine

masinaruum

lastitank

peamine allikas

reostus

eriti suur

juhtuks

kokku põrkama

valguma

ala

pinnal püsima

sügavamale vajuma

segunema

sõltuma

nafta omadused

sulestik

mürgine

hüljes

kannatama

samasugused

hävitama

lagunema

keskmine veetemperatuur

mida külmem …, seda aeglasemalt

jõudma

49

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS


mida rohkem liike …,

seda parem


elupaik

Läänemeri

tähendama

riimvesi

vähem liike

loomulikult väiksem

muutus

keskkond

eutrofeerumine

mürgised ained

naftaleke

liiga suur kalapüük

tublisti raskendama

saama

kannatama

hävima

Õppematerjal „Asjade isand” · – Lugege harjutused 1–5 läbi. Iga harjutuse juures on üksikasjalikumad juhised. – Kõigi viie harjutusega on soovitatav teha klassitööd

Documents