Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia nooremspetsialist 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava Põhiõpingute moodulid Sihtrühm Keskharidusega isik Õppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevorm Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 MULTIMEEDIA ALUSED 28 EKAP (seahulgas 10 EKAP praktikat) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused IKT oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad Õpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (EKAP) Õppemeeto did Hindamismeetodid ja hindamisülesanded T Pt P I 1) Mõistab oma rolli multimeedia valdkonnas, vastavalt õigusaktidele ja standartidele selgitab sh praktikal multimeedia põhimõisteid ja kompetentse, eriala standardite olemust, valdkonda puudutavaid seadusandlikke akte sh eesti ja inglise keeles kirjeldab IT-lepingute tingimusi lähtuvalt seadusandlusest 1. Roll multimeedia valdkonnas 3 EKAP sh 1 P 1.1 Multimeediumi valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, multimeediaga seotud standardid 1.2 Kutse-eetika ja IT lepingud (Head tavad, IT-lepingute koostamise põhimõtted, sanktsioonid lepingutes, lepingute rakendamine, IT töölepingud, vastutus, 0,5 1 1 0,5 loeng e-õpe rühmatöö iseseisev töö arutlus praktiline töö mäng harjutus test projekt harjutus „Disaini elemendid“ praktiline töö IT kuritegevuse teemadel (essee) 1
70
Embed
Põhiõpingute moodulid MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 28 ... · projektijuhtimise infotehnoloogilisi vahendeid selgitab sh praktikal projekti seotud põhimõisteid suuliselt ja kirjalikult
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused IKT oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteksNõuded mooduli alustamiseks: PuuduvadÕpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov
multimeedia valdkonnas, vastavalt õigusaktidele ja standartidele
selgitab sh praktikal multimeedia põhimõisteid ja kompetentse, erialastandardite olemust, valdkonda puudutavaid seadusandlikke akte sh eesti ja inglise keeles
kirjeldab IT-lepingute tingimusi lähtuvalt seadusandlusest
1. Roll multimeedia valdkonnas
3 EKAP sh 1 P 1.1 Multimeediumi
valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, multimeediaga seotud standardid
konkurentsikeeld, võlaõigusseaduse vastavad sätted)
1.3 Erialased infokanalid1.10 Erialane inglise keel 0,5EKAP1.11 Erialane eesti keel 0,5 EKAP
2) Koostab ja realiseerib meeskonnatööna lihtsamaid projekte, kasutades projektijuhtimise infotehnoloogilisi vahendeid
selgitab sh praktikal projekti seotud põhimõisteid suuliselt ja kirjalikult sh eesti ja inglise keeles
koostab sh praktikal erialase projektiplaani ja kaardistab projektiga seotud riske, lähtudes projekti eesmärgist
koostab sh praktikal erialaseks tegevuseks vajalikke dokumente vastavalt tööjuhendile, kehtestatud asjaajamiskorrale ja seaduslikele aktidele, kasutades kontoritöö tarkvara
osaleb IT alases projektis, sealhulgas praktikal
2.Projekti juhtimise alused8 EKAP sh 3 P
2.1 Projekti põhimõisted 2.2 Projekti juhtimine2.3 Projekti faasid ja
eelkavandamine2.4 Projekti planeerimine2.5 Projekti riskid ja
põhimõisted(Muutujad, andmetüübid, aritmeetika- ja loogikaavaldised, omistamine, sisend /väljund, põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus, alamprogrammid, programmivormistamine, versioonihaldus)
4.5 Erialane matemaatika 0,5
Iseseisev töö moodulis: Projekti lõpparuande koostamine vastavalt juhendmaterjalidele ning õigusaktidele Lisaseadmete konfiguratsiooni koostamine kliendi võimalike vajaduste järgi
(nt Fotostuudio kodukontor, Veebiarendaja kodukontor, Mängude testija kodukontor, Projektijuhi kontor, Lastetoa arvuti, Noore kunstniku koda, Kokka tsehh, Panga töötaja).Ettevalmistamine testimiseks.Algoritmide plokkskeemide koostamine.
Hindekriteeriumid “3” Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud tööülesanded vähemalt lävendipõhiselt.„4“ Praktilised tööd on tehtud iseseisvalt. Kontrolltöödes on vastatud ühele täiendavale küsimusele lävendipõhiselt.„5“ Praktilised tööd on tehtud iseseisvalt, võimalikud vead leitud ja parandatud iseseisvalt. Kontrolltöödes on vastatud kaheletäiendavale küsimusele lävendipõhiselt.
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Lukki, T. Füüsika: ruum, aeg, aine, jõud. Tallinn : Ilo, 2001http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/http://zenjamisina.eu/fuusika/http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.htmlР. Хаггарти. Дискретная математика для программистовe-kursus "Arvutite lisaseadmed" (VANKeR programm)https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3396e-kursus " Personaalarvuti riistvara " https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=760e-kursus " Operatsioonisüsteemid "https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=851Upgrading and Repairing PCs, 19th Edition. Scot MuellerUpgrading and Repairing Laptops. Scot MuellerChambers, M. Arvuti ehitamine võhikutele. Tallinn : Lausuja Kirjastus, 2006Mueller, S. Upgrading and Repairing PCs. Indianapolis, IN : Que, 2008Zolk, I. Riistvara ja tehniline dokumentatsioon. Tartu : I. Zolk, 2008Thompson B., Thompson R. PC Hardware in a Nutshell. (Железо ПК. Энциклопедия). ,Piter, 2007.http://www.hinnavaatlus.ee/S. Tanenbaum: Modern Operating Systems, 3rd EditionPerens, A. (2001).Projektijuhtimine. Projektijuhtimise käsiraamat.(1999-2000/01) –ÄripäevPM book (2010) Reinsalu, A. (2007). Praktiline ajajuhtimine.Tallinn: AS ÄripäevSiimon, A. (2004). Ajajuhtimine I. Tartu Ülikool.Türk, K. (2005).Inimressursi juhtimine. TÜ Kirjastus Vadi, M. (1995). Organisatsiooni käitumine, TÜ Kirjastus Üksvärav, R. (1992). Organisatsioon ja juhtimine. Valgus
Silferberg, P. (1997). Ideasta projektiksi, Helsinki Burkhard, K.(1999). Projektabwicklung, Frankfurt Royce, W. (Inc 1999). Sowtware ProjectManagement Massachusetts: Addison, Wesley Longma Projektijuht II, III, IV, V. (2005). Kutsestandard. Äriteenindus ja muu äritegvuse kutsenõukogu [www]Projektijuhtimine.ee http://web.ametikool.ee/jane/okj/?7._Projektijuhtimise_alused http://www.tlu.ee/~martins/pj/ http://www.siseministeerium.ee/300/ http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/index.html http://juhtimine.ee/swot-analuus http://materjalid.tmk.edu.ee/milvi_tuppits/Naidisprojekt/ http://www.tlu.ee/opmat/ri/Gantt/index.html http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvadÕpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk
leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta
konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid.Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate ootused, kutsestandardid, ametid ja kutsed, kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid eriala näitel.)
ja ametid“)
(Tööseadusandlus. Töötamist mõjutavad õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused. Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev)
1 1 loengesitlusarutelupraktiline töö
Praktiline töö(töölehtede täitmine„Töövõtulepingu näidis“„ Töölepingu näidis“, „ Hea töö“)
leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika-ja töökohtade kohta
1.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine 5t(Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Ametialane karjäär. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja
1 1 loengarutelupaaristöö praktiline töö
Praktiline töö(töölehtede täitmine„Elurollid“, „Kuidas on võimalik tööd leida?“)
koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente- CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus-, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast
valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul
koostab juhendamisel endale,sh elektrooniliselt lühi-ja pikaajalise karjääriplaani
(Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu eriala näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala valdkonna näitel.)
1 2 loengiseseisev töögrupitöö
Grupitöö(„Tööintervjuul“ osalemine)
Iseseisev töö (Curriculum Vitae ja motivatsioonikirja koostamine ja esitamine)(Lühi- ja pikaajalise karjääriplaanikirjutamine)
2) mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest
selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse
2. Majanduse alused2.1. Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.)2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.)
Mitteeristav (A)Infootsing e- andmebaasidestEesti maksusüsteem;finantsasutuste hüviste võrdlus;Eesti majanduse põhinäitajad;UurimistööTurumajanduse olemuse kirjeldamine turu nõudmise, pakkumise ja tasakaalu seisukohast;Harjutused (sh veebipõhised)
alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve
loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse
täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni
leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta
kasutab majanduskeskkonnasorienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“
2.3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)2.4. Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.) 2.5. Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)
töölehedpraktiline tööprobleemsituatsiooni lahendamineiseseisev töö
ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas
võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemiselpalgatöötajana ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast
kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid
selgitab meeskonnatööna üheettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda
kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele
kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel
ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.)3.2. Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond (Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.) 3.3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus janäidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)
kirjeldus analüüsmeeskonnatööloeng-seminaridaruteluvideodharjutused (sh veebipõhised)töölehedpraktiline tööprobleemsituatsiooni lahendamineÕppemängudÕpilasfirmaÕppekäikEttevõtlusalase info otsing(www.eas.ee; www.eesti.ee jm)iseseisev töö
erinevused, ettevõtluskeskkond, ettevõtte töökorraldus, äriideePraktiline töö (ÕF)TestSuuline esitlus: Eesti ettevõtluse areng ja olukordEnesehindamineÜlesanne/harjutusTööleht (Äriideede leidmine ja hindamine)Majandustegevuse ülevaate koostamine praktikaettevõtte või õpitava valdkonna ettevõtte näitel;Ärimudeli püstitamine, lihtsa äriplaani koostamine meeskonnatööna või ettevõtlusprojektis osalemineÄrimudeli püstitamine, selle põhjal lihtsa äriplaani koostamine meeskonnatööna või ettevõtlusprojektis osalemine.TunnikontrollIseseisev töö: Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana;Õpimapp/portfoolio (kokkuvõttev)
4) mõistab oma õigusi jakohustusi töökeskkonnas toimimisel
loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel
tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid jafüsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks
tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega
kirjeldab tulekahju
4.1. Sissejuhatus töökeskkonda. Töökeskkonnaalase töökorraldus (Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid. Ergonoomia. Tööandja ja töötaja kohustusedja õigused) 4.2. Töökeskkonna ohutegurid (Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks)4.3. Tööõnnetused ja kutsehaigused (Kutsehaigus ja tööga seotud haigus. Tööõnnetus. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine)4.4. Esmaabi ja tuleohutus(Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja põhilised esmaabivõtted. Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju
6
4
4
4
6
loengesitlusdiskussioone-õppe keskkondõppefilmmeeskonnatöö iseseisev töösituatsioonülesannekirjalik tööanalüüsselgitusarvestuspaaritöö
Teema1. Struktureeritud kirjalik töö: test (õige-vale vastustega küsimused)
Teema2.Struktureeritud kirjalik töö: test (valikvastustega küsimused)
Teema3.Struktureeritud kirjalik töö: küsimus – vastus
Teema4.. Struktureeritud kirjalik töö: test (õige-vale vastustega küsimused) Teema5.Analüüs. NB! Vaata iseseisev töö
ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas
leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni
puhkemisel)4.5. Riski analüüs ja hindamine
2
leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta
nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust
arvestab juhendi abiliseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto-ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse
4.6. TööseadusandlusKontaktõpe (sh praktiline töö) ja iseseisev töö - 1EKAP4.6.1. Lepingulised suhted (Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle liigid, sisuja sõlmimise kord).4.6.2. Töölepinguseadus –põhimõtted(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töölepingu pooled, nende kohustused. Töölepingu lõpetamine.4.6.3. Töökorraldus(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Puhkuse korraldamine,
13 7 6 Esitlus loengkirjalik ja praktiline töö situatsioonülesanne
hüvitist puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine 4.6.4. Kollektiivleping(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu sõlmimine, õigused ja kohustused)
koostab ja vormistabjuhendi alusel iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt
4.7. Dokumentide loomine (Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine. Dokumentide, sh digitaaldokumentide säilitamine: Dokumentide hoidmine, dokumentide säilitamise vajalikkus, dokumentide säilitamise
Lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ Test Moodle keskkonnas „Asjaajamine ja dokumendihaldus“
5) käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles
kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava
järgib üldtunnustatudkäitumistavasid
5.1. Suhtlemise olemus(Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemineVahetu- ja vahendatud suhtlemine.Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.Telefonisuhtlus.Internetisuhtlus.Kirjalik suhtlemine.Suhtlemisbarjäär ja selleületamise võimalused.
kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusisuhtlemisel
Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.Tõepärane enesehinnang)5.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides(Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised.Positiivse mulje loomine.Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.Erinevad suhtlemissituatsioonid. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused.Grupp ja meeskond.Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis.Meeskonnatöö põhimõtted.Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed.Meeskonna juhtimine ja liidri roll)5.3. Toimetulek stressiga(Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.) 5.4. Klienditeenindus(Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine)
8
2
2
2
2
Rühmatöö ,,Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress“
Mitteeristav hindamineÕpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle keskkonnas).Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:
2. Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)3. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan4. Enda leibkonna 1 kuu eelarve 5. Lihtsustatud äriplaan
6. Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna. 7. Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)8. Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)9. Algatus- ja vastuskiri, e-kiri10. Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus11. Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"
Kasutatavõppekirjandus
(avalikultkättesaadav)
/õppematerjal
1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused.
Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895
3. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, 2013
4. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 20045. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.6. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 20137. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-
tekst.pdf9. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 201110. Rahandusministeerium www.fin.ee11. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 200812. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 201313. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee14. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/10207201306315. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf16. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/10607201206017. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12212201203018. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/11106201300919. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html20. http://www.ti.ee/index.php?page=987&21. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee 22. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/201523. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 201124. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26
25. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 2626. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 2327. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 4328. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 729. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenti tüübid30. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas31. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi32. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_
Kersti_Valter.pdf - karjääriteemalised loengud koolides33. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles 34. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC35. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)36. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine37. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse
%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html 38. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“39. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/40. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Eesmärk: Õppija kavandab, kujundab, töötleb kvaliteetselt multimeediapõhise toote arvestades nende struktuurses ülesehituses põhimõtteid ja kasutajakesksust, teeb animatsioonilahenduste tootmise protsessis.Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedÕpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov
alusel graafilise, liikuva meedia lahenduse, kasutades kujunduselemente ja arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega
analüüsib lähteülesande sisaldavat informatsioonish praktikal planeerib tööprotsessi, koostab tegevus- ja ajaplaani sh praktikal lähtudes ülesande töömahust ja tähtaegadest
koostab stsenaariumi ja storyboardi sh praktikal vastavalt lähteülesandele valib lähteülesande aluselkujunduse sobivat formaadi ja vormi sh praktikal ning selgitab oma valikut
1. Multimeedia lahenduse kavandamine
4 EKAP sh 1 P 1.1 Sissejuhatus disaini
(Disaini mõiste, liigitus peamised funktsioonid, ajalugu, olulised nimed, ja disain Eestis;edasiõppimisevõimalused, ametid ja töökohad disaini alal)
1.2 Multimeedia toote arendusprotsess
(Multimeedia toode, kvaliteedi ja usability mõiste. Multimeedia toote arendusepeamised mudelid ja meetodid)
2.4 Fraktaalgraafika (Põhimõisted, tarkvara lahendused, looduslike tekstuuride loomine)
2.5 Kolmemõõtmeline arvutigraafika
(Sünnilugu ja areng,modelleerimistehnika alusteadmised,joonistamine, objektide ehitamine, peamised tööriistad ja menüüd,värvid ja tekstuuridliikumine mudelis ja kaamera paigutamine)
2.6 Animatsiooni alused(Animatsiooni loomise põhimõisted ja liigitus, ajalugu, joonistamisstiilide lühitutvustus, animatsiooniga seotud ametid, klassikalise animatsiooni loomise alused, storyboard, animatsiooni loomise vahendid, meetodid ja tarkvara lahendused)
2.7 Erialane füüsika 0,25 EKAP
mõõtude järgi objektide kihiline
grupeerimine ja komponentide loomine
objektide modelleeriminePraktilised tööd:
banneri loomine slaidiesitluse loomineanimatsiooni loomine
3) Töötleb erinevaid kujunduselemente, edastades valmis töö meedia toote spetsiifiliste reeglitele
valmistab lähteülesande alusel digitaalsed originaalid ja arhiveerib failid sh praktikal
kohandab trükimeedia trükinõudmistele vastavalt sh praktikal
3. Kujunduselementide töötlemine4 EKAP sh 1 P
3.1 Lähtefailide loomine(Kujundamise tehnika praktiline kasutus, erinevatelähtedokumentide skännimine, graafikalaual joonistamine)
3.5 Paberiõpetus (Paberi liigitus ja parameetrid, standardid ja suurused)
1 1,5
1 0,5loenge-õpepraktiline tööiseseisev töö
Praktilised tööd:artefaktide skännimine ja
salvestaminefailide ühendamine ja
konverteeriminepaberi valmistamine toote
printimisel
4) Arendab multimeedia lahenduse, modifitseerideskujundust vastavalt formaadile ja meediumile
modifitseerib sh praktikalmultimeedia toote kunstiliselt veenvalt lahenduse arendamisel ja täiendamisel
valib ja kasutab sh praktikal iseseisvalt ja meeskonnas sobivaid vahendeid ja meetodeid lahenduse arendamisel ja täiendamisel
4. Multimeedia lahenduse arendamine
6 EKAP sh 2 P 4.1 Praktiline tüpograafia
(Teksti olemus ja terminoloogia, fontide olemus, liigitus ja terminoloogia, fontide loomise võimalused ja tarkvara lahendused)
4.2 Infograafika alused (Info edastamise viisid ja võimalused kujundaja töös, graafilise info komponendidja stilistika, märgikeel ja ikoonid, mõõtühikud)
brändimise põhimõisted, peamised elemendid ja nende loomise omapärasus, etapid, trendid)
vähemalt 5 varianti)C) logo lõppvariandi
kujundamine tarkvaraabil ja dokumenteerimine
Iseseisev töö moodulis: Rastergraafika kohustuslik kokkuvõttev töö Vektorgraafika kokkuvõttev kohustuslik tööValminud firmagraafika projekt dokumentatsiooniga.3D vaatamisväärtuse objekti projektAnimatsiooni loomise temaatiline projekt
Portfoolio kohustuslikud tööd: Valminud firmagraafika
projekt dokumentatsiooniga. 3D vaatamisväärtuse objekti
projekt Animatsiooni temaatiline
projekt
Valminud tööde portfoolio hindamine toimub vastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise ajal.
Portfoolio kohustuslikud tööd: Valminud firmagraafika projekt
dokumentatsiooniga. 3D vaatamisväärtuse objekti projekt Animatsiooni temaatiline projekt
Valminud tööde portfoolio hindamine toimubvastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise ajal. Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub vastavalt valdkonna reeglitele.
Portfoolio kohustuslikud tööd: Valminud firmagraafika
projekt dokumentatsiooniga. 3D vaatamisväärtuse objekti
projekt Animatsiooni temaatiline
projekt
Valminud tööde portfoolio hindamine toimub vastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise ajal.
Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub vastavalt valdkonna reeglitele.
Mooduli hinne = 70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne (esitlus, demonstratsioon)Vaieldava situatsiooni ilmumisel õpilase lõpptulemuse langetamise võitõstmise õigus on valdkonna juhil
Mooduli hinne = 70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne (esitlus, demonstratsioon)Vaieldava situatsiooni ilmumisel õpilase lõpptulemuse langetamise või tõstmise õigus on valdkonna juhil
Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub vastavalt valdkonna reeglitele.
Mooduli hinne = 70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne (esitlus, demonstratsioon)Vaieldava situatsiooni ilmumisel õpilase lõpptulemuse langetamise või tõstmise õigus on valdkonna juhil
Hindekriteeriumid 3“
Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeid kuid ei oska valikut põhjendada multimeediumi toode arendamisel. Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondiÕpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt või vajadusel küsib nõu.Õpilane ei osale aktiivsel õppetööst kuid tema poolt on valminud kohustuslikud tööd ja kaitstud. Kohustuslikes töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse kuid põhimõtted ja praktilised oskusedon lävendipõhiselt omandatud. Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad. Firmagraafika dokumentatsioon puudub või vormistatud ebakorrektselt javajab parandamist või täiendamist. Õpilane jälgib seadusandlust ja multimeedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles.
„4“ Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeidmultimeediumi toote arendamisel. Põhjendab valikut. Õpilane näitab võimet edasi arendada.Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondiÕpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt või vajadusel küsib nõu õpetajalt või õpilastelt. Õpilane osaleb aktiivselt õppetööst. Tema poolt on valminud kohustuslikud tööd ja portfoolio. Kohustuslikes töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse kuid põhimõtted ja praktilised oskusedon lävendipõhiselt omandatud.
Tööd on esitatud õigeaegselt.Firmagraafika dokumentatsioon vormistatud kuid ebakorrektselt ja vajab õpilase poolt parandamist või täiendamist. Õpilane jälgib seadusandlust ja multimeedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles.
„5 “ Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeidmultimeediumi toode arendamisel. Õpilane näitab iseseisvust, loovust ja ettevõtlikust, võimet edasi arendada.Põhjendab valikut, analüüsib oma tehnilisi ja kunstilisi lahendusi multimeedia toode arendamisel.Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondiÕpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt ja juhendab teisi õpilasi.Õpilane kogub iseseisvalt lähtematerjalid (sh tekstuurid, fotod, joonised)Õpilane osaleb aktiivselt õppetööst ja õpperesidest. Õpilase poolt on valminud kohustuslikud tööd ja täiuslik portfoolio. Tööd on esitatud õigeaegselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja multimeedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadEve Kärner “Kompositsiooni õpetus” 2006David Dabner, Luke Herriott “Digitaaldisaini maailmas“ 2006Ilse sinivee “Corel Draw käsiraamat” 2003Adobe Photoshop käsiraamat 2006David Dabner, Sheena Calvert, Anoki Casey “Graafilise disaini kool” 2011Heiko Unt. Digitaalne tüpograafia. Diplomitöö 2002. www.cirkus.ee/typo Ellen Lupton Thinking with Type: A Critical Guide for Designers, Writers, Editors, & Students, mida saadab veebileht, millelt võib leida asjakohast infot. www.papress.com/thinkingwithtype/index.htm T Киселева «Оптические иллюзии» 2016С Мотылькова «Прокачай мозг методом Стива Джобса» 2014Джо Фернихо «Линия это точка, которая пошла погулять» 2016Ким Селлер «Crazy book» 2016Братья Маклоеод «Книга гениальных идей», 2016Керри Смит «Уничтожь меня» 2016Керри Смит «Закончи эту книгу» 2016Керри Смит «Открой мир заново» 2016Т Сорокина «Головоломки. Слова и фигуры» 2016Т Сорокина «Головоломки. Загадочные фигуры» 2016
Allik, J., Luuk, A. Nägemispsühholoogia 1980 Arnheim, R. Art and Visual Perception 2004 Arnheim, R. Visual Thinking 2004 Bachmann, T. Reklaamipsühholoogia 2009 Bachmann, T., Huik, J. Imetabane taju. 1989 Crane, W. Line and Form 1900 Horn, R. Visual Language Krause, J. Design Basics Index 2007 Kress, G., Leeuwen T. Reading Images 2007 Kuusik, E. J. Ehituskunst 1973 Lupton, E.. Graphic Design: The New Basics 2008 Lupton, E.. Thinking with Type: A Critical Guide for Designers, Writers, Editors, & Students 2004. Lapin, L.. Tühjus ja ruum I. Void and space I. EKA. Tallinn, 1998 Lapin, L.. Tühjus. Void. EKA. Tallinn, 2004. Paris, R.,End E.. Kunsti leksikon. Stockholm 1986 Macnoriute, J. Introduction to Pictorial Composition Schemes jurate.atspace.com/introduction.htm Rinde, A. Multimeedia rakenduste kujundamine Põldoja, H. lemill.net/content/webpages/tupograafia/view Pallo, S. Märk kui sümbol www.erm.ee/vanast/naitus/symbol/index.html Wong, W. Priciples of Form and Design 1993
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime HTML ja CSS rakendamisega lihtsamade veebilehtede loomiselNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Visuaalne kujundamineÕpetajad: Jevgenija Sadejeva
Iseseisev töö moodulis: Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine, kontrolltöödele ja praktilistele töödele ettevalmistamine.Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.
Erinevates vormides koostatud ülesanded lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid õpetajaabiga.
Erinevates vormides koostatud ülesanded on lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid.Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise, ilma õpetaja abita.
Erinevates vormides koostatud ülesanded lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid.Kasutab oma teadmisi veebilehtede loomiseks, muutmiseks iseseisvalt. Kommenteerib ja esitleb koodi.
Õppeaine «Digitaalne fotograafia» hindamine perioodi jooksul toimub järgmiste parameetrite põhjal:Portfoolio esitamine prinditud kujul.Mis kaasned:- foto «Kunstiline portree»- Panoraamfoto- foto «Ruumiline kombineerimine»- fotod «Kreatiivsed ideed klaasiga».- Ettekanne teemal “Fotograafia stiilid ja žanrid“- foto valitud žanris ja stiilis.- Video tehnikas „Stop-motion“- Kreatiivse portfoolio loomine. - Oma portfoolio esitamine.
Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
6 VIDEO JA HELINDAMINE 20 EKAP (seahulgas 8 EKAP praktikat)
Eesmärk: Õppija kavandab ja realiseerib videoprojekti koos helindamisega ja helisalvestuse ning kasutab helitehnilisi seadmeid ürituste helindamiseksNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Jevgenija Sadejeva, Dmitri Fedotkin
hindamisülesandedT Pt P I1) Filmib ja monteerib enda
filmitud või etteantud videomaterjali tehniliselt kvaliteetseks kunstiliseks tervikuks
kasutab sh praktikal videovõtetel eesmärgile sobivaid kaameraid, objektiive, valgustehnikatsh eesti ja inglise keeles
seadistab sh praktikal kaamera parameetrid vastavalt võttetingimustele
salvestab sh praktikal videomaterjali, arvestades kadreerimise, kompositsiooni ja valgustamise üldlevinud põhimõtteid
impordib sh praktikal videomaterjali erinevat liiki andmekandjatelt arvutisse
1. Videofilmimine ja videorežii
5 EKAP sh 2P 1.1. Videoaparatuuri häälestamine
(Videokaamera ja muu võtteaparatuuri häälestamine)
1.2. Videofilmimine(Filmimine tehniliselt kvaliteetselt vastavalt kunstilistele vajadustele)
1.3. Video import arvutisse ja offline montaaž
(Filmitud materjali import arvutisse ja monteerib montaaž kunstiliseks tervikuks)
1.4. Onuline montaaž(Reaalajas videosalvestus ja-montaaž, kasutades vastavat
1 1,5 2 0,5loengtestharjutuse-õpearutlusrühmatööpraktiline tööprojektiseseisev töö
test nr 1. Videokaamera funktsioonidpraktiline töö Temaatilise videoklipifilmiminerühmatöö Reportaažifilmiminerühmatöö Dialoogi filmimine mitme kaamera abilpraktiline töö Temaatilise klipi materjali import arvutisse ja montaažpraktiline töö Reportaaži videomaterjali import arvutisse ja montaaž
2) Helindab filme ja videot tehniliselt nõuetekohaselt jakunstiliselt veenvalt
monteerib sh praktikal video off-line montaažiprogrammide abil kunstiliseks tervikuks, kasutades korrektsioone, tiitreid, üleminekuid, efekte sh eesti ja inglise keeles
monteerib ja salvestab shpraktikal videot reaalajas,lähtudes üldlevinud nõudmistest ja tavadest, vajadusel lisades tiitrid jakorrektuuri
valib sh praktikal filmi või video helindamiseks antud ülesandele sobivad tehnilised vahendid
kujundab sh praktikal vajadusel kunstiliselt veenvalt video või filmi helikeskkonna sh eesti jainglise keeles
riist- ja tarkvara, kasutades näiteks Tricaster Mini)
Sealhulgas 1.5. Erialane füüsika 0,25 EKAP 1.1. 1.6. Erialane eesti keel
0.25 EKAP1.2. 1.7. Erialane inglise keel
0,25 EKAP
2. Helindamine6 EKAP sh 2P
2.1. Helisalvestustehnika valik(Valib video helirea salvestamiseks sobivad mikrofonid, helikaardid jms. tehnika)
praktiline töö Dialoogi videomaterjali import arvutisse, sünkroniseerimine ja montaaž
test nr 2. Stuudiote liigid ja salvestustehnika test nr 3. Mikrofonid ja mikrofonitehnika. test nr 4 Akustika alused.rühmatöö Teksti salvestus helistuudios.praktiline töö Salvestatud tekstimaterjali import vajadusel teise arvutisse,
3) Planeerib ja realiseerib helisalvestus-protsessi vajalikul ülesandest lähtuvalt kvaliteetselt, salvestades, redigeerides ja miksides heli
valib sh praktikal helisalvestuseks tingimustele sobivad töövahendid
salvestab, redigeerib ja miksib sh praktikal kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt heli
kasutab sh praktikal helisalvestusprotsessis otstarbekalt tarkvaralisi ja riistvaralisi heliprotsessoreid sh eestija inglise keeles
valmistab sh praktikal materjali nõuetekohaselt ette tiražeerimiseks
ja miksib selle kokku)Sealhulgas2.4. Erialane füüsika 0,252.5. Erialane matemaatika 0,52.6. Erialane eesti keel 0,252.7. Erialane inglise keel 0,25
3. Helisalvestus-protsessi planeerimine ja realiseerimine5 EKAP sh 2P
3.1. Töövahendite valik (Helisalvestuseks sobivate töövahendite (mikrofonid, helikaardid, tarkvara) valimine sõltuvalt sellest, kassalvestatakse teksti või mitmerealiselt muusikat)
3.2. Helisalvestusprotsess (Otstarbekalt töövahendeid kasutades ja optimaalses järjekorras teksti või mitmerealise heliprojekti
1 1,5 2 0,5
redigeerimine ja miksiminepraktiline töö Videole teksti ja vajadusel saatemuusika lisamineprojekt Video filmimine, montaaž ja helindamine, projekti dokumenteeriminepraktiline lõputöö
test nr 5. Heliprotsessoridrühmatöö Lihtne muusikasalvestus (solist + 1 saatepartii või fonogramm), materjali redigeerimine ja miksiminerühmatöö Mitmerealine helisalvestus (sealhulgas löökriistad,
4) Publitseerib videofilmi/klipija striimib reaalajas videomaterjali internetikeskkonda, järgidestehnilisi tingimusi, head tava ja seadusandlikke akte
publitseerib heli- ja videomaterjali kasutajale kättesaadaval ja mugaval kujul ning vastavuses tehnilistele ja kunstilistele nõudmistele,sealhulgas praktikal sealhulgas inglise ja eestikeeles
järgib materjalide avalikul publitseerimisel seadusandlikke akte ja head tava, sealhulgas
salvestamine)3.3. Postproduktsioon
(Salvestatud heliprojekti materjali redigeerimine)
3.4. Heli miksimine (Heliprojekti kokkumäng, kasutades vajadusel virtuaalseid heliprotsessoreid,lähtudes tehnilistest tingimustest ja stiilinõudmistest)
3.5. Mastering(Helimaterjali lõplik töötlus ja ettevalmistus publitseerimiseks ja tiražeerimiseks)
Sealhulgas3.6. Erialane eesti keel 0,253.7. Erialane inglise keel 0,253.8. Erialane füüsika 0,25
4. Publitseerimine4 EKAP sh 2P
4.1. Valmisprodukti publitseerimine
(Heli ja video publitseerimine internetti, arvestades kas materjal on avalikuks või suletud grupile kasutamiseks.Võimalikud publitseerimiskanalid)
4.2. Seadusandluse järgimine
0,5 1 2 0,5
muusikainstrumendid,vokaalpartiid), redigeerimine ja miksimine
praktiline töö Videomaterjali internetti publitseeriminepraktiline töö Helimaterjali publitseerimine internettipraktiline lõputöö
(Avalikuks kasutamiseks vaidseadusega lubatud materjali publitseerimine)
4.3. Tehniliste tingimuste ja kunstiliste tavade järgimine
(Avalikustatud video- ja helimaterjal vastab tehnilistele tingimustele ja kunstilistele nõuetele)
Sealhulgas4.4. Erialane eesti keel 0,254.5. Erialane inglise keel 0,25
Iseseisev töö moodulis: Kohustusliku videofilmi valmistamine (sealhulgas võtete planeerimine, võtete läbiviimine, montaaž, helindamine).Kohustuslik muusikapala helisalvestus (sealhulgas salvestuse planeerimine, läbiviimine, postproduktsioon, miksimine).Kohustusliku videoklipi ja helisalvestuse publitseerimine interneti kaudu.Töö erialase kirjandusega teoreetiliste teadmiste omandamiseks.Praktiline lõputöö (valitud ja kinnitatud teemal), mis kinnitab põhiõpingute moodulite õpiväljundite omandamist vähemalt lävendi tasemel.
6. Vähemalt üks videoklippideston publitseeritud internetti
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
4. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud jaonline-monteeritud videoklipp
6. Vähemalt üks videoklippidest on publitseritud internetti
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
2. Intervjuu videoklipp3. Rühmatööna mitme
kaameraga filmitud ja offline-monteeritud videoklipp
4. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud ja online-monteeritud videoklipp
6. Vähemalt üks videoklippidest on publitseeritud internetti
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara kuid vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Hinne “4”Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegseltDokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Hinne”5”Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.Põhjendab oma töömeetodite valikut.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Anderton, G. 1996. Home Recording for Musicians. New York: USA. Amsco Publications.Anet, C., Goldberg, A. Speaker Setup for Multichannel Monitoring. www.genelec.com. 2002. veebruar.Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.Brindle, M. 2014. Digifilmi käsiraamat. Tallinn. Koolibri.Casey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.Goacher, G. 1999. The Well-Tempered Studio. -Electronic Musician. Nr. 2 (veebruar), lk. 90 - 98. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USAEiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.Kallaste,T. 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž.Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.
Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.Rumsey, F., McCormick, T. 1997. Sound and Recording: An Introduction. Oxford: UK. Focal Press.Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.Suntola, S. 2000. Luova Studiotyo. Helsinki: Soome. Idemco Oy.White, P. 2000.a. Basic Mastering. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.White, P. 2000.c. Recording & Production Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.Yamaha 01 V. Owner`s Manual. Hamamatsu: Japan. Yamaha Corporation.Zetterberg, L. 1993. Ljudinspelningens ABC. Halmstad: Rootsi.
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
1 HELITEHNIKA KASUTAMINE5 EKAP
Eesmärk: Õppija kavandab helindamise tehnilise lahenduse, kommuteerib, häälestab helitehnika ning kasutab helitehnilisi seadmeid ürituste helindamiseks.Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, Video ja helindamineÕpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Dmitri Fedotkin
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemadMaht (EKAP) Õppemeetodid Hindamismeetodid
jahindamisülesandedT Pt P I
1) Valdab helitehnika tehnilist terminoloogiat ja häälestab ja programmeerib helitehnilisi seadmeid
hindab konkreetse helindamissituatsiooni javalib sobiva tehnilise lahenduse.
kommuteerib ja häälestablive-helitehnika. (häälestab sealhulgas digitaalse mikserpuldi)
1. Helitehnika alused1.1. Live-helindamiseks kasutatavtehnika ja tema parameetrid
(Kõlarid, mikserpuldid, mikrofonid, heliprotsessorid, ühenduskaablid. Digitaalmikseri võimalused ja nende kasutamine)
1.2. Helitehnika kommuteerimine ja häälestamine kontserdiks
(Pea- ja subwoofer-kõlarite paigaldamine ja häälestamine. Mikserpuldi kommuteerimine. Analoogmikseri häälestamine. Digitaalmikseri häälestamine ja programmeerimine. Laval oleva helitehnika (backline)
Test nr 1. Helitehnika liigidTest nr 2. Mikserpuldi ehitus javõimalused.Referaat helitehnilisel teemal.Praktiline ülesanne 1. Kõne, tantsu-saatemuusika või fonogrammi-saatel esineja helindamine.Praktiline ülesanne 2. Live-ansambli helindamine (FOH jamonitoriheli
2) Planeerib helindamiseks vajamineva tehnika hulgaja tehnilise lahenduse, arvestades erinevate stiilides kontsertide eripära ja helindab erinevat stiili kontserte (live-olukordi)
teostab tehniliselt korrektselt ja kunstiliselt kvaliteetselt (kontserdi) helindamise (helirežii)
paigaldamine vastavalt artistide lavaplaanile ja tehnilisele raiderile)
2. Helindamine2.1. Analoog- ja digitaalühendused
(Lavatehnika ja mikseri ühendamine analoog- ja digimagistraalide abil)
2.2. Helitehnika juhtimine kaugteel
(I-Padi kasutamine helindamisel mikserite juhtimisel. Kaugjuhtimiseks ettenähtud mikserimoodulid)
2.3. Publikuheli häälestamine(Publikule mõeldud heli häälestamine vastavalt esinejate kunstilistele taotlustele ja saali omadustele)
2.4. Monitorheli häälestamine(Kommuteerib heli artistide monitoridesse vastavalt nende vajadustele kunstilistele taotlustele ja ruumi omadustele)
2.5. Monitorheli häälestamine(Lavamonitoride häälestamine vastavalt esinejate vajadustele.. Digitaalmikseri häälestamine ja programmeerimine. Laval oleva helitehnika (backline) paigaldamine vastavalt artistide lavaplaanile ja tehnilisele
(Lavatehnika ja mikseri ühendamine analoog- ja digimagistraalide abil)
2.7. Helitehnika juhtimine kaugteel
(I-Padi kasutamine helindamisel mikserite juhtimisel. Kaugjuhtimiseks ettenähtud mikserimoodulid)
2.8. Publikuheli häälestamine(Publikule mõeldud heli häälestamine vastavalt esinejate kunstilistele taotlustele ja saali omadustele)
2.9. Monitorheli häälestamine(Kommuteerib heli artistide monitoridesse vastavalt nende vajadustele, kunstilistele taotlustele ja ruumi omadustele)
2.10. Monitorheli häälestamine(Lavamonitoride häälestamine vastavalt esinejate vajadustele)
Iseseisev töö moodulis: Referaat etteantud teemade valikust; Töö esinejate dokumentatsiooniga (lavaplaan ja raider) või esinejate soovide alusel kontserdihelindamise lahenduse ettevalmistamine.
Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel.Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi tasemel. Võimalikud vead parandatud õpetaja juhendamisel.
Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele.Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi tasemel. Võimalikud vead parandatud iseseisvalt.
Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele, lisaküsimuse vastus põhjendatud.Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi tasemel. Võimalikud vead parandatud iseseisvalt, juhendab ja aitab parandada kaasõpilaste vigu.
Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab helitehnika paigaldamisel, kommuteerimisel ja helindamisel kaasaegseid töövõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane kasutab helitehnilisi seadmeid õigesti ja eesmärgipäraselt, töötab iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Hinne”4”Õpilane kasutab helitehnika paigaldamisel, kommuteerimisel ja helindamisel kaasaegseid töövõtteid ja põhjendab oma valikut.Õpilane kasutab helitehnilisi seadmeid õigesti ja eesmärgipäraselt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja osundamisel iseseisvalt parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud tähtajaks.Portfoolio mittekohustuslikes harjutustes on mitteolulised vead.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on nõuetekohane.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Hinne “5”Õpilane kasutab helitehnika paigaldamisel, kommuteerimisel ja helindamisel kaasaegseid töövõtteid ja põhjendab oma valikut.
Õpilane kasutab helitehnilisi seadmeid õigesti ja eesmärgipäraselt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd mittekohustuslikud tööd on esitatud. Esitatud töödes ei ole tehnilisi ega kunstilisi vigu. Praktilised oskused ületavad lävendi taset.Tööd on esitatud tähtajaks.Portfoolio mittekohustuslikes harjutustes ei ole vigu.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on nõuetekohane.Õpilane nõustab ja aitab kaasõpilasi.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles, valdab ingliskeelset erialaterminoloogiat.
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.Behringer X32Rack. Product Information Document. https://media.music-group.com/media/PLM/data/docs/P0AWN/BEHRINGER_X32%20RACK%20P0AWN_Product%20Information%20Document.pdfCasey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USAEiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.White, P. 2000.a. Basic Live Sound. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
2 STSENARISTIKA ALUSED6 EKAP
Eesmärk: Õppija kavandab ja kirjutab videoprojekti stsenaariumiNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, Video ja helindamineÕpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Dmitri Fedotkin
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemadMaht (EKAP) Õppemeetodid Hindamismeetodid
jahindamisülesandedT Pt P I
1) Koostab esialgse stsenaariumi lühikokkuvõtte e. sünopsise, mis võimaldabkoostada erinevat liiki tööstsenaariume
2) Kirjutab videofilmi stsenaariumi (käsikirja), režiistsenaariumi ja joonistab storyboardi,
hindab konkreetse helindamissituatsiooni javalib sobiva tehnilise lahenduse
valib või kirjutab stsenaariumi lähteidee kirjandusliku teksti
kirjutab videofilmi lähteidee alusel sünopsise
1. Stsenaariumi koostamine1.1. Kirjandusliku teksti ja stsenaariumi erinevused
3) Planeerib ja teostab stsenaariumi alusel videovõtted, vajadusel stsenaariumi korrigeerides
kirjutab sünopsise alusel stsenaariumi ja joonistab storyboardi
teostatud videofilm ja stsenaarium on omavahelvastavuses
2.3. Stsenaariumi alusel režiistsenaariumi ja storyboardi koostamine
3. Stsenaariumi teostamine3.1. Stsenaariumi analüüs ja vajadusel korrigeerimine lähtuvalt videofilmi teostamisel vajalikuks osutunud muudatustestja loo kulgemise loogikast3.2. Stsenaariumi praktiline kasutamine videofilmi filmimisel
0,5 0,5
25
0,5
Iseseisev töö moodulis: Stsenaariumi teema valik, stsenaariumi erinevate vormide valmistamine, korrigeerimine (vastavalt saadud nõuannetele ja aruteludele) ja viimistlemine, materjalide paljundamine vajaduse korral, võttegrupi instrueerimine, videovõtted stsenaariumi alusel
lühikokkuvõte (sünopsis)2. Filmi käsikiri3. Režiistsenaarium4. Storyboard
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.
Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmisevõi langetamise õigus on valdkonnajuhil
2. Filmi käsikiri3. Režiistsenaarium4. Storyboard
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemusetõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
lühikokkuvõte (sünopsis)
2. Filmi käsikiri3. Režiistsenaarium4. Storyboard
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.
Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel kaasaegseid üldlevinud filmi- ja videotootmises kasutatavaid põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Hinne “4”Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.Õpilane töötab iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegseltDokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel kaasaegseid üldlevinud filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.Põhjendab oma töömeetodite valikut.Õpilane töötab iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Brindle, M. 2014. Digifilmi käsiraamat. Tallinn. Koolibri.Cowgill, J. L. 2005.Writing Short Films: Strusture and Content for Screenwriters. New York, USA. Crown Publishing GroupDancyger, Ken; Rush, Jeff 2013. Alternative scriptwriting: beyond the Hollywood formula. New York; London: Focal Press.Hiltunen, A. 2002. Aristotle in Hollywood: the anatomy of successful storytelling. Bristol: Intellect Books. http://stsenaariumikonkurss.weebly.com/abiks-stenaariumi-kirjutamisel.htmlhttp://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/video/stsenaarium.htmlМакки Р.История на миллион долларов: Мастер-класс для сценаристов, писателей и не только / Роберт Макки ; Пер. с англ. — М.: Альпина нон-фикшн, 2008Seger, L. 2013. Making a Good Script Great. 3 nd Edition.Beverly Hills, Ca. USA. Silman-James PressRussin, U. Robin; Downs, M. William 2012. Screenplay: Writing the Picture. Los Angeles: Silman-James Press.Vogler, Christopher 2007. The Writers Journey: Mythic Structure for Writers. Michael Wiese Productions.
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
3 MITMEREALINE HELISALVESTUS7 EKAP
Eesmärk: Õppija kavandab ja teostab mitmerealise muusikalise live-ansambli salvestusprojekti ja omandab kaasaegse helistuudio töömeetodid ja -võtted.Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused. Video ja helindamine.Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Dmitri Fedotkin
1) Planeerib ja teostab mitmerealise muusikalise helisalvestus-protsessi lähtuvalt projekti iseloomust, esinejate koosseisust kvaliteetselt, salvestades, redigeerides, miksides ja masterdades heli
valib helisalvestuseks stuudiotingimustele ja esinejate spetsiifikale sobivad töövahendid
salvestab, redigeerib, miksib ja masterdab kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt heli
kasutab tööprotsessis otstarbekalt tarkvaralisi ja riistvaralisi heliprotsessoreid
valmistab materjali nõuetekohaselt ette tiražeerimiseks
1. Mitmerealise muusikalisehelisalvestus-protsess1.1. Helisalvestuse etapid(Preproduktsioon, salvestus, postproduktsioon, miksimine,masterdamine)1.2. Töövahendite valik(Helisalvestuseks sobivate töövahendite (mikrofonid, helikaardid, tarkvara) ja salvestuskeskkonna (stuudio,kontserdisaal jms) valimine)1.3. Mitmerealine salvestusprotsess(Otstarbekalt töövahendeid kasutades mitmerealise heliprojekti materjali salvestamine)1.4. Tracking(Üksikute täiendavate ridade või paranduste lisamine olemasolevale mitmerealiselesalvestusele)1.5. Virtuaalinstrumendid(Virtuaalsete süntesaatorite, trummimasinate jms. kasutamine)1.6. Postproduktsioon(Salvestatud heliprojekti materjali redigeerimine ja konsolideerimine)1.7. Heli miksimine(Heliprojekti kokkumäng, kasutades vajadusel
2 3 2loengtestharjutuse-õpearutlusrühmatööpraktiline tööprojektiseseisev töö
Test nr 1. Stuudiote liigid ja salvestustehnikaTest nr 2. Mikrofonid ja mikrofonitehnika.Test nr 3Heliprotsessorite liigid ja tööpõhimõtted Rühmatöö 1: Lihtne muusikasalvestus (solist + sooloinstrument + saatepartii või fonogramm), materjali redigeerimine ja miksimine.Rühmatöö 2: live-ansambli salvestus helistuudios.Praktiline töö1 : salvestatud tekstimaterjali import vajadusel teise arvutisse, redigeerimine ja miksimine.Praktiline töö 2: salvestuse miksimine
virtuaalseid heliprotsessoreid, lähtudes tehnilistest tingimustest ja stiilinõudmistest)1.8. Mastering(Helimaterjali lõplik töötlus ja ettevalmistus publitseerimiseks ja tiražeerimiseks (CD-mastering))
Iseseisev töö moodulis: Töö erialase kirjandusega, konspektidega ja presentatsioonidega teoreetiliste teadmiste omandamiseks.Helisalvestusprojektide planeerimine, kokkuleppe sõlmimine, ajakava koostamine.Portfoolio koostamine ja selle aruande vormistamine.
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% teooriatestid.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
Teooriatestid on vähemalt lävendipõhiselt sooritatud.Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:
1. Lihtne muusikasalvestus (solist + sooloinstrument + saatepartii või fonogramm)
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% teooriatestid.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
Teooriatestid on vähemalt lävendipõhiselt sooritatud.Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:
1. Lihtne muusikasalvestus (solist + sooloinstrument + saatepartii või fonogramm)
Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% teooriatestid.Vaieldava situatsiooni korral õpilaselõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil
Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara kuid vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilisedvead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegseltDokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.
Hinne”5”Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.Põhjendab oma töömeetodite valikut.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Anderton, G. 1996. Home Recording for Musicians. New York: USA. Amsco Publications.Anet, C., Goldberg, A. Speaker Setup for Multichannel Monitoring. www.genelec.com. 2002. veebruar.Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.Casey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.Goacher, G. 1999. The Well-Tempered Studio. -Electronic Musician. Nr. 2 (veebruar), lk. 90 - 98. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USAEiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.Kallaste,T. 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž.Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.Rumsey, F., McCormick, T. 1997. Sound and Recording: An Introduction. Oxford: UK. Focal Press.
Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise korrektsus Teoreetilise testi edukas sooritamineTraktilised tööd vormistatud juhendi aluselAndmetüüpide ja andmevälja suuruste määramise õigsusAndmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele
E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadLisamaterjalid internetist.www.dbtechnet.orgEUCIP eksami valmistamiseks materjalid (www.bcs.ee)http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspxhttp://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction MS IT-akadeemia
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
5 ANDMETURBE ALUSED4 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab andmeturve organisatoorseid ja seadusandlikke aspekte, tõkestusrünnete (DDOS) ja häkkimisrünnete põhimõtteid, kaitsevahendeid ning –strateegiaid, viiruste ja pahavara põhimõtteid ja kaitset, võrgu pealtkuulamise võimalusi ja turvalisi sidekanaleid, intsidentide tuvastamist ja haldust, sümmeetrilise võtmega krüptoalgoritme, asümmeetrilise võtmega krüptoalgoritme, digiallkirjastamise põhimõtteidNõuded mooduli alustamiseks: Veebiprogrammeerimise alusedÕpetajad: Aleksandra Leštšuk
Eristav hindamineMooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde ja praktiliste tööde hinnetest.
„3“ „4“ „5“
Kõik kontrolltööd ja praktilised töödon tehtud.
Kõik kontrolltööd ja praktilised tööd on tehtud, projekt on valminud.
Kõik kontrolltööd ja praktilised tööd on tehtud, projekt on kaitstud.
Hindekriteeriumid Kontrolltööde teostamise korrektsus Praktilised tööd vormistatud juhendi aluselÕpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kõik tööülesanded lävenditesemel
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadSommerville, I. Software Engineering Ninth Edition. Boston: Pearson, 2011http://en.wikipedia.org/wiki/ISO/IEC_12207http://wiki.kakupesa.net/index.php/Vaba_tarkvara_arendusprotsess_ja_selle_erip%C3%A4radLoeliger, J., Matthew McCullough, M. Version Control with GitPilone, D., Miles, R. Head First Software Development
T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö
Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
6 VEEBIPROGRAMMEERIMISE ALUSED8 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane suudab kavandada, kujundada, koostada, dokumenteerida ja täiendada mitmesuguseid veebirakendusi. Suudab töötada üksikult ning grupi liikmena ning on kursis aktuaalsete veebitehnoloogiategaNõuded mooduli alustamiseks: Andmebaaside alusedÕpetajad: Aleksandra Leštšuk
Eristav hindamineErialase inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt.Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, praktiliste tööde hinnetest.
„3“ „4“ „5“
Erialase inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud.
Erialase inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud, projekt on valminud.
Erialase inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud, projekt on kaitstud.
Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise ülesanne aluselTeoreetilise testi edukas sooritaminePraktilised tööd vormistatud juhendi aluselAndmetüüpide ja andmevälja suuruste määramise õigsusAndmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele Kasutab erinevaid tehnoloogiaid veebilisade loomisel
Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadEUCIP eksami valmistamiseks materjalid (www.bcs.ee)Metshein, M. Veebiprogrammeerimine. E-kursus 2010, [http://metshein.com/index.php?