-
VälispäevikKiri koju Raul Potisepp jagabemotsioone esimesest
koolinäda-last Hottingenislk 2
Traagiline luguKooli koristaja Tatjana jäi sõidu-teed ületades
auto alla ja sai sur-malk 12
Tasuta piim tulekulMeie kooli opilased saavad varstitasuta
piimalk 7
Staadioni müsteeriumSajandi küsimus tuleb staadionvõi mitte?
Vastused peituvadlk 5
Legendmees
Toitspaljastab
omatõelise
minalk ???
Spordipäeva pealkiriKustumatuid elamusi spordipäeval
kommunistide ja kange-lastega kohtumisestlk 8
Sporti-päev:heatulemusealus onkorraliksoojen-dus.
Oktoober 2004 Tallinna 21. Kooli leht Hind 5 krooni
-
2 koolileht Lennuk oktoober 2004
Hei!Üle pika aja startis taasLennuk. Kamp õpilasisai kokku ja
leidis, etkoolileht vajab elluära-tamist.Esiteks oleks lausa
häbikui meie kool, kusgümnaasiumis mitmedained kalduvad meediapoole
ei omakskoolilehte. Teiseks juhtub meiekoolis kogu aeg midagi,mis
vajab kajastamist.Suures koolis ei pruugitäpne info kõigini
jõuda.Näiteks kindlasti paljudei teagi, et meie koolikoristaja
leidis kurvalõpu või et meie kooliõpilased hakkavadsaama tasuta
piima.Kõigest sellest japaljustki muustki saabteada Lennukist nüüd
jaloodetavasti edaspidigi.Kõik, kes soovivadmeiega kaasa lüüa jaoma
panuse andakoolilehele hüpake agaligi tegijatele või kirjuta-ge
koolilehe [email protected] Lennukile
hakkabkohe-kohe tegutsemakooliraadio.Seadistus on jubapaigas ja
homme lähebeetrisse esimene saade.Nii saavadki õpilasedigatepidi
oma meedia-teadmisi kasutada.Lennuki meeskondsoovib kõigile
meeldivatreisi lehe seltsis!
Toimetus
Sorry, et pole vahepealkirjutanud, aga siin onolnud selliseid
kiireidaegu ja pole lihtsaltjõudnud.Praegu istun ma omauues koolis,
Hottin-genis arvutiklassis jaootan, kuni teistelprantsuse keel
lõppeb.Mul ei ole prantsusekeelt, kuna need tüü-bid siin on seda
õppi-nud juba 5. klassistalates ja ma miskipä-rast arvan, et mul
lä-heb seal raskeks.Mitte et keemia tunnisvöi füüsikas ma mida-gi
aru saaks, aga liht-salt kolme keelt korra-ga ei ole just eriti
ker-ge õppida.Nüüdseks on mul siisesimene koolinädalseljataga ja
kõikideklassikaaslaste nimedpeas.Esimese nädala kohtavõib ühte
öelda: oli vä-sitav, huvitav, nalja-kas, põnev, arusaama-tu...
Eriti reaalained,kus sõnavara on eestikeeleski raske.Neljapäeval
ajaloo tun-nis ma juba natukene
aimasin millest nadräägivad, see oli minujaoks selle
nädalakõrghetk. Aga noh,mida te loodate, see oliesimene nädal
koolis.Muide, mul on siin jää-nud olla veel ainult 9kuud ja kaks
nädalat,nii et selle aja jooksulpeaks midagi ära
õppi-ma.Klass, kus ma käin, onesmapilgul väga lahe,meid on kokku
ainult20 õpilast: 12 poissi jaAINULT 8 tüdrukut, kui10c klassiga
võrrelda...Oi, te olete nüüd jujuba 11c klass.Meie klass on ka
ülirah-vusvaheline, meil onsiin õpilasi Eestist, soo-me juurtega,
venejuurtega, hispaaniajuurtega, türgi juurte-ga, ukraina
juurtega,lõunakorea juurtega...Ja siis veel käputäissveitslasi, kes
on kamingite juurtega.Koolimaja ei ole justeriti vinge, kui
võrrel-da 21. Kooliga. Mingipaarkümmend aastatvana majakarp on
siin,ei ole kaskaade, ei olepalme. Aga siin on suit-setamisnurk,
kus õpe-tajad ja õpilased tee-
vad koos mõnuga suit-su, mitte nii nagu Ees-tis, kus õpilased
pea-vad kuskile sauna tahapugema, et oma päe-vane
nikotiiniannuskätte saada ja närvidmaha rahustada...Ainult jointide
hais eimeeldi õpetajatele,seda peab siiski nurgataga
tegema.Alkoholi ei tohi tunnisjuua, seda peab kasuitsetamisnurgas
te-gema. Aga muidu onsiin vabameelsem kuiEestis, eriti
õpilase-õpetaja suhe on siinpalju vabam.Siin tehakse koos nal-ja ja
tunnis lastakserohkem õpilastel rääki-da ja oma
arvamustavaldada.Nii et kõik oleks muidutore, kui ei peaks niivara
üles tõusma. Tänatöusin 6.30 ja sainmagada ainult 6 ja pooltundi,
sest esimenekoolitund hakkab siin7.40.Tahaks veel kribadateile, aga
tund löppebkohe ja siis ma saansööma minna.Ok, tshüss!Kõige paremat
teile jaelage elu täiel rinnal!
Jou püfflid ja püfflinnad!Raul Potisepp, otseHottingenist
Endine10CklassiõpilaneRaulPotisseppjagabmeiegaoma
elu�veitsis.
Lennuki panid kokku:Grete Sõõrumaa,
Merili Johanson, MadisLigema, Teele Tamme-
org, Mari Krusten,Marten Kuningas,
Rasmus Toompere.Lehe kujundas ilusaks
Liisa Kivimäe
-
oktoober 2004 koolileht Lennuk 3
Nüüd Koit Toome kae-bab selle kooli kohtus-se! Ta ei saa ju, ta
onhaiglas! Seal dþunglismingi putukas hammus-tas teda!Nii seletavad
ansambliFunktion liikmed armu-likult. Erilist sõnumit neilenda
sõnul pole, seegavõivad nad endale aeg-ajalt lubada kõrvalepõi-keid
koittoomelikeleteemadele.Funktion, koosseisusMartin Usk
(vokaal),Martin Laksberg (bass),Mihkel Mäesalu (rütmi-kitarr),
Jürgen Kütner(soolokitarr) ningMariliis Eensalu (trum-mid),
viljeleb jazz-funk-rocki igasuguste suge-metega metalist
kunikantrini.Tegemist on bändiga,mis on tekkinud erine-vate
maitsete ja mõju-tuste kompotina: kop-sumees Martin ja
Mihkelkuulavad metalit, Jür-gen jumaldab LedZeppelini (Parim
bänd,mis maailmas üldseon!) ning bassimeesMartin toob sisse
jazzi-likuma kõla. Niikaua, kuinad asju liiga tõsiselt eivõta, on
neil potentsiaaliolla muhedad.Mis me peame masina-le rääkima või?
küsibüks Martinitest diktofo-nilt ning sätib ennasträäkima tähtsat
juttuFunktioni ajaloost. Sel-gub, et bändi teevadnad niisama pulli
pä-rast, nagu nad ise väl-jenduvad ning õnneks eipaista nad asja
liiga tõ-siselt võtvat.Näljased lapsed Aafri-kas, universumi
saladu-sed ning poliitiline si-tuatsioon Lähis-Idasneile eriti
korda ei pais-
ta minevat suhtumineon lõbus.Kõige lõbusam on Mih-kel, kes
pidevalt itsitabmillegi üle ning seletab,et neil käivad asjad
nii,et tema naerab kõigerohkem ja siis teisednaeravad tema üle
vähemalt tiimitöö onpaigas. Mulle siiski tun-dub, et kui nad
prooviteha müdistasid, püüdismu kõrv paar korda kin-ni sõna surm.
Loode-tavasti kuulsin ma vales-ti, keda need eksistent-siaalsed
dilemmad täna-päeval ikka huvitavad.Muusikalist haridust onsellest
seltskonnast saa-nud ainult trummarMariliis (õpib Rocca alMare
koolis kaheksan-das klassis), kes lisakstrummidele on õppinud
ka viiulit. Ülejäänutenäol on tegemist iseõp-pijatega, mis
nendeenda kinnitusel pidavatolema kõige paremmeetod. See Martin,
keslaulab, nendib, et temaei oskagi ühtegi pillimängida ning selle
ase-mel kasutab hoopiskikopse. Kuigi samas tatunnistab, et ega
taväga hästi laulda oska-gi ning bändi sattus taalles pärast pikka
veen-mist.Ma ei tea, kas sellestvõib meie noortele luge-jatele
rääkida, aga kuima täis olin, siis käis pi-devalt mingi
veenmine,jutustab Martin diktofo-nile.Ära räägi selle karbi-ga!
segab teine Martinvahele ning see teema
Funktion valmis ilmavallutuseksKoit Toome on surnud!, See pange
pealkirjaks!Mari Krusten
lõpetatakse. Jürgenmainib möödaminnesoma
flöödimängimisos-kusi.Trummar Mariliis liitusbändiga alles hiljuti.
Poi-sid mainivad, et eelmi-ne oli osutunud eba-kompetentseks
ningbassimees Martin vudibabivalmilt trummidetaha mängitaksemaha
stseen EelmiseTrummari Puudused.Mariliisi eelkäijal olevatnimelt
olnud kangekael-ne soov pidevalt ainultühte biiti mängida
ningpoiste sõnul oli talblokk ees.Funktionit peaks olemavõimalik
näha esinemasnovembris toimuval Kol-me Kooli Kohtumisel.Ja Ursula
neile õnneksei meeldi.
Ansambel Funktion.
-
4 koolileht Lennuk oktoober 2004
Rasmus ToompereMadis Ligema
On vahetund... mornideja ilmetute nägudegaastuvme mööda
valgetkoridori poiste tööõpe-tuse klassi poole.Koputame, keegi ei
vas-ta. Paari minuti möödu-des tuiskab meister Toi-vo Kalman uksest
välja:Üks hetk, ma parginauto ära. Kannatust,noored
reporterid.Peatselt istume hubasestööõpetuse klassis, ma-sinad on
kaetud tolmu-ga. peale mõningastvaikust nuuskab meisternina.Noh?!
pärib ta nõudli-kul hääletoonil.Tegemist on ainulaadseisikuga,
Toivo Kalmanalustas oma haridusteedN.V Gogoli nimelisesTallinna 21.
keskkoolis.Pärast kooli lõpetamistasus usinalt praktikale,siis
valis Kopli Kunsti-kooli, kus hankis kõikoma
tarbekunstialasedteadmised. Hiljem, kuiKoplis jäi tööd
käsitöö-õpetajale väheseks, ar-vas mees olevat mõnustöötada
kodukandi koo-lis ja nii pakutigi talle1972. aasta augustistöökohta
meie koolis.Intarsia, see on muhobi, elavneb õpetajaKalman.
Selgituseks intarsia on kunst, millepuhul põhimaterjalisselõigatud
süvendid täide-takse eri värvi vääris-puidutükikeste
spoo-niga.Kakskümmend aastatolen teinud, esimestelaastatel ka, aga
teginnagu ringis rohkem,mõtiskleb Kalman, kesei ütleks, et töö on
iga-vaks läinud. Nüüd nagu
ringi ei ole, siis olemehaaranud ringist huvita-vaid töid ka
koolitundi-desse.
Uued klassid,materjalid - uuedlootusedKas mäletate, kui käisi-me
uues koolimajasekskursioonil? Tööõpe-tuse klass tundus ääre-tult
kitsas ja ruumivae-ne. Enne remonti olidlootused suuremad,aga
kuidagi elatakse
Toivo Kalman
Lemmiktoit: lihatoidud.Lemmikjook: värske maakali ja
kokteilidLemmikud TV-sarjad: dokumentaalsarjad.Huvid: ehitamine ja
aiatööd, reisimineLemmikfilm: Hüljatud, vanem variantLemmikraamat:
sari Seiklusjutte maalt ja mereltSuurim soov: täiskoormusega
erialal vastu pidada.
Kaanepoisi lugu legendmees Toivo Kalman
Legendmees Kalman tööhoos, poiste käsitöölisi oskusi
parandamas
ära.Kui poisid ise kabinettihoiavad ja suhtuvadnagu oma varasse,
siissaame siin hakkama,ütleb õpetaja nohisedes.
Võrreldes vana maja-ga on klass ligi kolman-diku võrra väiksem
japuuduvad ka abiruumid.Lisaks jagatakse töö-õpetusekabinetti
veel
-
oktoober 2004 koolileht Lennuk 5
2007- koolistaadion valmis?Grete Sõõrumaa
Direktor Naida Toomingas loodab 2007. aastakssaada õpilased
sportima päris oma koolivälja-kule. Spordiplatsi projekti
läbisurumine Tallin-na linnavalitsuses saab direktorile üheks
suu-remaks katsumuseks.Staadionile on projekt olemas, mis on küll
lii-ga luksuslik, sellist meile Tallinna linn tänaselpäeval ei
ehita, sõnas direktor.Kindlasti saab tulevane spordiväljak olema
kor-ralik, samas aga pole sinna plaanis ehitada mi-dagi ülearust.
Selleks, et kopp maasse lüüak-se, on vaja eelnevalt pikki ja
põhjalikke läbi-rääkimisi Tallinna linnavalitsusega, seda
justseoses rahastamisega.Hetkel loodab direktor, et õpilased saavad
spor-tida omal kooliväljakul kolme aasta pärast, kuidmidagi
kindlalt ei ole veel. Eelkõige sõltub seedirektori sõnul sellest,
kas linn võtab vastu meiekooli arengukava.Muus plaanis kooliellu
väga suuri muudatusi eitule. Põhikooli õppeprogrammi
muudetakseavaramaks ja laiendatakse, lisaks üritame ma-jandusõppe
koolis jalgadele saada ning valik-ainete süsteemi täiustame
jätkuvalt, kuigi pä-ris lõpmatuseni ka ei saa. lausus
Toomingas.Suurim mure on direktoril kooli eelarve ja sel-lega välja
tulemine. Kool teeb järjest kõiksuguväljaminekuid, et muretseda
hädavajalik. Vii-mane suurem kulutus oli tehnika
muretseminekooliraadio jaoks, mille tööleasumist on
peagioodata.
Direktor Naida Toomingas võitleb staa-dioni eest, lootes
sellele, et linn kinnitabkooli arengukava.
teise, 7. klasside õpeta-jaga, kelleks on MartSoobik.Tööpuudust
ei tule,usub kindlameelnemeister Kalman, kuigitänapäeval jääb
mõniasi justkui raha taha.Näiteks 30 aastat taga-si oli materjalide
hanki-mine palju lihtsam.Seffid olid ETKVL-i ju-hatuses ja
allettevõte-tes, ainult endal pididrattad olema millegamaterjal ära
tuua, mee-nutab Kalman.Ka Noored 32 aastajooksul muutunud. Japigem
mitmekülgse-maks. Kunagi nõukogu-de ajal puutus õpetajaKalman
poistega kokkuka peale kooli. Terveltneliteist suve
sisustatiõpilasmalevas, kus käi-sid väga paljud. Seetõt-tu oli
õpilasaktiivsuskuni 90-ndate aastate-ni isegi mõnevõrra
ela-vam.Õpilasmalev võiks ikkatäiesti tagasi tulla, niinagu ta
nendel aegadeloli, arvab meistrimees,kelle arvates polegi niitähtis
tööõpetuses os-kuste omandamine.Tuleb välja, et kui 12-13aastane
poiss ei oman-da käelist vilumust, jääbvaimsus välja arenema-ta ja
see võib juba jättaoma jälje poisi käitumi-ses.Käeline tegevus
aitabareneda, tuleb võttavastu otsuseid ja niiedasi, teab
Toivo.Võibolla tahaksid suure-mad poisid elektrooni-kas kätt
proovida agasiiani on see seisnudmeie haridusministee-riumi
rahaliste ressurs-side taga. Põhjanaabridon oma koolides juba
25aastat tehnilist suundaarendanud.Tööõpetuse tundides onaga isegi
keevitamisegategeldud. Poistel huvijagub, hoolimata sellest,
et on reaalne võimalusend kõrvetada ja jääda-valt
vigastada.Sellega seoses on juh-tunud mõningad õnne-tused. Kümme
aastattagasi ajas üks masinajuures juttu, toppis nä-pud kaitse alt
läbi ja ajasoma näpud maha, õn-neks kasvasid terveks.Ega tööõpetus
polemeelakkumine, kom-menteerib meister. Nä-dal tagasi juhtus
sellinejuhus, et tulin alla jahakkasin köhima ja va-bandasin poiste
ees, etmul on selline hirmusköha, räägib Kalman.Pärast selgus, et
poisidolid koridoris pipragaa-si pihustanud.
Legend?Mida poisid ise arvavadõpetaja Kalmanist? Võt-sime
koolimajas sissepositsioonid küsitlemi-seks. Siit mõned tsitaa-did
otse noorsantidesuist.Toivo on 21. koolivaim, ütleb kindlameel-selt
suvaline poiss.Ta teeb nalja, ilma etise aru saaks, tunnid eiole
kunagi igavad, sestalati juhtub midagi, jakui ei juhu, siis
tehaksenii, et juhtuks, naljat-leb Martin.Malevajutud on kihv-tid,
seletab anonüüm-seks jääda sooviv noor-mees, Ja see on kameeles,
kuidas õpetajameeleldi aitas, kuid hil-jem hindas enda näpu-tööd
mitterahuldavaga.Heasüdamlik, nalja-kas, pomiseb Rene.
Nendele, kes veel ei olemõistnud, miks onmeister Toivo
Kalmanlegendaarne; jõudsimekompromissile: Nitro-lakihais,
puidutolm,lollid naljad, pisut kä-sitööd ja sügiseti õueslehtede
korjamist - seeongi Kalmani tund.
-
6 koolileht Lennuk oktoober 2004
Teele Tammeorg
Sel aastal presidendiksning asepresidendiksvalitud Kristide
kandi-datuur sai alguse koo-livallutamise naljast.4. oktoobri
hommiku-poolikul andsid ameti-vande värskeltvalitudpresident Kristi
Saare-mets (12b) ja kaksasepresidenti, KristiJuhandi (12b) ja
Mar-tin Raude (10a).Pärast pidulikku viiemi-nutilist aktust
pooltüh-jale saalile õnnestubmul võiduka kolmiku-ga kohtumine
kokkuleppida ning tunni ajapärast istumegi silmastsilma ÕOV-ruumis.
Nä-gudel särab endiseltvõidurõõm.Küsimuse peale, miksnad
kandideerisid,
vaatavad Kristid kelmi-kalt teineteisele otsaning naeravad
mahaterve heliredeli. Sel-gub, et esialgu oli te-gemist naljaga
üks-kord lihtsalt istusid nadkahekesi koos ningmõtlesid, et
koolisvõiks kehtestada Kris-tide võimu. Kuid nalinaljaks, sellest
kuju-neski tõsine asi.Mina kandideerisinpresidendiks ainult sel-lel
juhul, kui Kristi(Juhandi) on minu ase-president. Meil sujubkoostöö
väga hästi,jagab Saaremets.Siis oli meil validakahe
asepresidendi-kandidaadi vahel ja mevalisime Martini, kesesindaks
sellist nö me-helikku jõudu. Muiduoleks lihtsalt üks nais-
tekari. Power´it on na-tuke vaja, seletab pre-sident Kristi
edasi.Ka Martini meelest onsee väide täiesti ise-enesestmõistetav,
etvõimukolmikus mõle-mad sugupooled esin-datud on. Äkki oligi
justsee teiste kandidatuu-ride viga, et seal kõiknaised olid,
mõtisklebta. Aga kandideerisMartin selle pärast, etmidagi koolielus
ärateha.Mida värsked VIPid siiskoolielus muuta taha-vad?Ühiselt
leitakse, et õpi-lased pole piisavaltteadlikud õpilasesindu-se ja
presidentide te-gevusest ning üleüldsekoolis toimuvast.
Omaesimesteks ülesanne-teks peavadki Kristid ja
Martin info jagamistning õpilaste arvamu-se uurimist. Ka
ÕOVtegevus peaks nendemeelest efektiivse-maks muutuma etoleks
rohkem tulemu-si ja ei jäetaks asjupooleli nagu
eelmistelaastatel.Kui palun igal kolmikuliikmel ennast kolmesõnaga
iseloomustada,muutub seltskondkohe pügalavõrra ela-vamaks.Nii, mis
meil seal va-limisplakatil kirjas oli?naerab Kristi Juhandi.Oo,
nüüd me võime jukohe kuus sõna võtta!itsitab Kristi Saare-mets.
Leitaksegi kahe-peale kokku, et Kristidon töökad, aktiivsed
jarõõmsameelsed, plussloomulikult veel kõik
Asepresident Martin Raude, president Kristi Saaremets ja
asepresident Kristi Juhandi löövad korra majja
Hoia alt 21 Kristi-powerit toetab Martin!
-
oktoober 2004 koolileht Lennuk 7
positiivsed omadused.Martin aga leiab, etdeem, see on
raskeküsimus!. Pika pinni-mise järel on ta siiskinõus tunnistama,
eton enesekriitiline jaoma tegevuses ker-gelt
maksimalist.Ühesõnaga, sellineasjalik.Lõpetuseks edastavadkõik kolm
oma sõnu-mid õpilastele.Olge aktiivsed!hüüab Kristi Juhandi.Ja
positiivsed, lisabKristi Saaremets.Ärge oodake, et teieeest midagi
ära tehak-se, tehke ise, sõnabMartin muiates. Kuivalimistulemused
tea-da saadi, siis ikka kü-siti, et mis sa nüüdmeie jaoks ära
teed.Selline suhtumine tahetakse, et asi lii-guks, aga ise ei
viitsimitte midagi ärateha, lisab Martin.Vahel ajab see ikkapäris
närvi. Rohkemkaasalöömist ja ak-tiivsust, siis hakkavadasjad
liikuma, lõpe-tab Martin vestluse.
Misasi on õpilas-omavalitsus ja kui-das see töötab?ÕOV
õpilasomava-litsus. Õpilaste esin-dus, kus on liikmeid 9. 12.
klassini.Senaator õpilas-esinduse liige. Senaa-toreid on igast 9.
12.klassist kaks kunikolm.Juhid õpilasesindu-se tööd juhivad
presi-dent ja kaks ase-presidnenti.Mis on
presidendiülesanded?Kristi Saaremets: Pre-sident koordineeribÕOV
tegevust ja esin-dab õpilasi aktustelning direktori ees. Ehksiis on
vahelüli juht-konna ja ÕOV vahel.
Tänavuse õppeaasta al-guses palju kära tekita-nud koolipiima
prog-ramm on lõpuks leidnudlahenduse-õpi lasedhakkavad saama
piimakõrrejoogi kujul. Hetkelon veel teadmata, mil-lal
piimaprogramm käi-vitub. Septembri lõpus olidkõik Tallinna koolid
võt-nud vastu ühise otsuse,et nad ei osale EuroopaLiidu koolipiima
prog-rammis. Põhjuseks eel-kõige rahapuudus, sestesilagse programmi
jär-
Tasuta piim jõuab ka meie kooliGrete Sõõrumaa
Linda Puusepp ontuntud sööklatädi.
gi tulnuks koolil kõige-pealt osta piim, siis joo-vad lapsed
selle ära jalõpuks peab kool tege-ma taotluse piima os-tuks kulunud
raha hüvi-tamiseks. Kuid vähestelkoolidel olnuks võimalusleida oma
eelarvestvaba raha piima ostmi-seks, nii ka meie koolil.Lisaks
sisaldas paljudekoolijuhtide arvates pro-jekt liialt
läbimõtlematajäänud detaile. Kuid tä-naseks päevaks on needkaotatud
ja õpilasedsaavad peagi tasuta pii-ma.Tallinna Piimakombinaat
hakkab valmistama200ml suurust kõrregatetrapakendis piima.
Niivälistatakse võimalus,et piim tuleks lihtsaltkraanist alla
kallata.See, kes soovib, jooboma piima ära, see, kesmitte annab
kasvõi sõb-rale ütles direktor Nai-da Toomingas. Kas agapeale piima
veel näitkesmaitsestamata jogurtitvõi hapupiima tellitaksejääb
kooli enda otsusta-da. Euroopa Liidu piima-programm ei sisladaendas
kohukesi, jogur-teid, ehk siis tooteid,mida õpilased
kõigemeelsamini sööksid.Tetrapakend kaotabprobleemi nõude
seisu-kohalt. Nii ei pea koolostma eraldi klaase pii-ma jaoks, mida
eelnevaprojekti puhul tulnuksteha. Lisaks seni muret teki-tanud
rahaprobleem la-henes samuti taotlu-se hüvitise saamiseksteeb
Tallina Piimakombi-naat ja nii ei maksa koolühtegi senti.
Septembrikuu lõpuskorraldas Lennuk küsit-luse, saamaks
teada,kuidas suhtuvad õpila-sed koolisööklasse.Küsitluse
tulemusenapeaks ÕOV varsti hak-kama tegutsema sellessuunas, et
laudadele il-muksid salvrätikud.Õpilaste arvamus kooli-söögist
kõikus ühestäärmusest teise. Küllpeeti jooke liiga magu-saks ning
arvati, et ma-gustoitu võiks rohkemolla. Samas arvati ka, etselle
raha eest antakseväga korraliku toitu.Virisejatele tuletab Len-
Salvrätikud sööklas laudadele!Grete Sõõrumaa nuk meelde, et
kooli-
söökla pole mõni resto-ran, kus kokatädid sindiga kuu uue
menüügaüllatavad.Need õpilased, kes kurt-sid hiliste
söögivahetun-dide üle, peaksid mõist-ma et nii suure koolipe-re
puhul ja väikesesöökla puhul on see pa-ratamatu.Sööjad, kellele
tekitavadmuret rasvased maka-ronid teadmiseks, et kuineile ei
lisataks õli, mil-lega küll pahatihti onliialdatud, saaksime
meesmaspäeviti mingisu-gust jahuplönnitaolistollust.Paljud õpilased
kurtsid,
et kartuliputru pole lõu-naks. Meie kooli köögison olemas küll
masin,mis valmistab kartuli-putru, kuid see on niiväike, et putru
ei jät-kuks kõigile.
Praegu joovad õpilased sööklas veel teed, agavarsti saame
toredas kõrrega pakikeses piima.
-
8 koolileht Lennuk oktoober 2004
Nagu nuga selga toi-mus spordipäev 22.septembril - päeval,mil
Tõnismäe pronks-sõduri juurde tulevadkokku sajad inimesed,et
mälestada II maail-masõjas hukkunudkommuniste.Päeval, mil 1944.
aas-tal vaenlane okupeeriskodumaa. Siiski ei las-tud end sellest
asja-olust häirida, pigemõhutas see patriotismi.Juba teel
sündmus-paigele, bussis number17, oli tore: vaimnevalmistumine
raskekskrossiks, põnev arute-lu iseseisvusteemadel.Isegi elav
vaenlane olisammu kauguselt võt-ta.Nonii, kommunist,hakkame minema.
60aastat tagasi läksimemeie, nüüd lähedsina! tuli talle
nentida,sest vanadaam eimõistnud meie keeltega saanud üldse aru,kus
ta viibib. Saatsime
ta ilusti sõidukist väl-ja, ikkagi delikaatseltnagu eestlasele
oma-ne.Mustamäele kohalejõudnud, oli tarvis si-duda enesele
numberrindu, mis pisut alan-das - nagu ära markee-ritud vangid -,
kuidsee-eest jooksma min-di suure entusiasmiga.Hüüti Lembitut,
hüüti
Spordipäev kulges rahvuslikus vaimusMarten Kuningas
Ukut ja Taarat, et nadoma iidsel vihmal meiehigisele ihule
langedalaseksid. Ja vihm tuli!Tuli nii, et vähe ei tul-nud.Kaks
kilomeetrit joos-tud, pidi nüüd isegiTõnismäele monumen-di juurde
uudistamaminema. Silme eestkiskus punaseks, nõn-da palju saabus
neidigast kaarest. Vaja oliristi keset teed seista,et takistada
süüdlasisõduri juurde pääse-mast.Mööda pääsemisekstuli öelda parool
pa-rem, mille peale liigu-ti vasakule, et siis tuli-ja õigelt poolt
läbi las-ta.Näha polnud mitte ai-nult kommuniste, vaidka
päevinäinud kaas-kodanikke. Nemad dis-kuteerisid, kuidas too-kord
oli. Enamus olidarvamusel, et toimusnurjatu sissetung, mil-lele
järgnes 50 aastatpõhjendamatut terro-rit. Sellega ei nõustu-nud aga
need, kes sõ-duri ees punane lille-kimp näpus vesistasid.
Kui nägin, et midagi eiaita, jooksin sportlikultkolm tiiru ümber
mo-numendi ja hüüdsinPeko nime. Peko saa-bus põlev tõrvik käesning
süütas sõduri.See süttis nagu juudijõulupuu. Tuletõrjesaabus kähku
ja sõdurpääses suurematesthaavadest.Läksime võtsime P-ekoga paar
kalja. Tatuju oli all, sest kõikpolnud välja kukkunudnii, nagu
plaanitud.Patsutasin talle õlale jaütlesin: Peko, äramuretse. Meie
rahvason ja jääb kõige vah-vamaks, ükski võõrasmonument ei
tähendamidagi!Peko sai naeratusenäole ning kindluse ta-gasi. Oli
aeg oma teedminna. Peko ütles, etläheb Tõnni poole eda-si, pidid
mõned toob-rid tegema. Ta soovismulle head viljasaaki,mina omalt
poolt usku,lootust ja kannatlik-kust eesti rahva suh-tes.Sörkisin
koju hantleidtõstma.
Tublid Eesti poisid ei karda sporti, vaid sööstavad vapralt
võistlustulle
Mustamäele kohale jõudnud, oli tarvis sidudaenesele number
rindu
-
oktoober 2004 koolileht Lennuk 9
Tuleviku toodete esitlu-sel jõudsid meie kooliõpilased
esikolmikussekahe tootega esiko-ha võitis VeronikaKazaku
väljamõeldudAntikiller ning teisekstõusid Brita Kaasik jaAndrea
Tamm omaleiutatud Air-o-aquatipa-tapa vee peal kõn-dimise
vahendiga.Ettevõtluspäeva raa-mes toimus 23. sep-tembril Tallinna
Linna-valitsuses tuleviku too-dete esitlus.Noored
kooliõpilasedlasid fantaasial lenna-ta ning ideed ja tule-mused
olid vägagi hu-viäratavad.Võistlustules olid kateised Tallinna
koolid,kuid kaheksast osale-jast olid neli meie koo-li tooted.
Teise koha sai37. Keskkooli toodeTahvlipuhastaja.Pelgalt tundidest
pää-semisest sai väga ko-gemuste- ja auhind-
aderohke üritus. Osa-lejad said POP- kõne-kaardi, pastakaid,
au-kirju ning esikohaomanikule kingiti koo-likott.Mõte konkursil
osaledatekkis ühel tavaliselkoolipäeval, kui huvi-alajuht Andres
Kaskinformeeris peatselttoimuvast tuleviku too-dete võistlusest.
Vägasuurt õhinat see ei te-kitanud, kuid kui sel-gus, et tänu
sellelesaab osadest tundidestvabaks, oli põhjus üri-tusest
osavõtmiseksolemas.Noorte ideed kõikusidseinast seina:
RaimondMakaral tekkis näiteksmõte teha Looma kee-le tõlkija. Marii-
LiisiMakara leiutatudKommitaja tõi ka EdgarSavisaare näole
muige,endine linnapea on ni-melt ise suur kommi-sõber.Brita Kaasik
ja AndreaTamm mõtlesid kahepeale välja imelise too-
Vingemad tulevikutootedolid pärit meie koolistMerili
Johanson
te Air-o-aqua tipa-tapa komplekt ehkveepeal kõndimise va-hend.
Komplekti kuu-lusid ka kõndimiseke-pid.Tüdrukute idee sai al-guse
paberile joonista-tud kingast. Mõne ajapärast lisandusid kingaalla
õhupallid, misoleksid veepeal kõndi-misel suureks abiks- niitoode
sündiski.Veronika Kazaku mõt-teni viis viimasel ajalkõneall olev
terroris-miteema. Tema tulevi-ku toode oli Antikiller.Turvavärav
peaks töö-tama inimeste mõtetepeal: kõik, kelle peako-hale ilmub
must kest,on terroristid ning tur-vamehe üleandeks onkurjade
kavatsustega
tegelane kinni nabada.Kui tooted olid kooli vii-dud ja þürii
ideed ärahinnanud, oli järgmi-seks vastutusrikkaksülesandeks kooli
esin-damine Tallinna Linna-valitsuses.Oma vajaliku abikäeulatas
Juta Hirv, kesaitas õpilastel oma too-te kohta tutvustavatteksti
koostada ningkõik detailid läbi aruta-da.Vaprad tüdrukud jaRaimond
pidid täiestiomal käel koha pealhakkama saama. Al-guses oli küll
tunne, etmis nüüd saab, ütlebBrita, kelle sõnul oliAndreaga koos
tooteväljamõtlemine ja sel-le esitlemine väga lõ-bus ning
huvitav.
Autasustamisele oli tunud ka magusasõber jaendine linnapea Edgar
Savisaar
Meie kooli õpilased olid tuleviku-toodete võistlusel
võidukad
-
1 0 koolileht Lennuk oktoober 2004
Meie koolis ruulivad valikainedÄli KargojaValikainete süsteem on
üle Eesti paari viimaseaastaga väga populaarseks muutunud.
Eelkõi-ge just sellepärast, et see annab võimaluse õpi-lasele
vähegi rohkem iseseisvust koostada en-dale meelepärasem tunniplaan
ja valida ained,mis ennast huvitavad.Meie koolis on õnneks süsteemi
omaks võtnudnii õpilased kui õpetajad, Samas kui enamikesväikestes
koolides ei ole valikainete õpetamisevõimalusi.Ka sel õppeaastal
toimub valikainetesüsteemijätkuv täiendamine. Nii näiteks võib
reklaamija marketingi kohta õpetussõnu kuulda EMTavalike suhete
juhi Kaja Pino käest ja suhtekor-raldusest räägib Eesti
Krediidipanga turundus-juht Priit Põiklik.
20.sajandi kunst, religioon, joonestamine- Tiina Meeri20.
sajandi kunsti kursus avardab silmaringikunstiga seotud
valdkondades. Kasulikud tead-mised mälumängudel
osalemiseks!Religioon avardab samuti silmaringi ja toidabteadmistes
paljusid valdkondi. Selgitab eri kul-tuuride ja religioonide
põhimõtteid .Joonestamine annab võimaluse arendada loo-gilist
mõtlemist.Joonesteamine kui valikaine on eelkõige suu-natud nö
fännidele.
Suhtlemispsühho-loogia - Kristel Laur See kursus
puudutaberinevaid oskusi, mison seotud iseendatundmisega ja
inimes-te omavahelise suhtle-misega. Tehakse paljugrupitöid,
eneseana-lüüse ja erinevaidmänge. Käsitletaksevajalikke oskusi
enese-esitlusel tööturul.
Reklaam ja marke-ting - Kaja PinoReklaami ja marketin-gi kursuse
eesmärk onanda esmane ülevaadevaldkonnast, millegakõik iga päev-
kui mit-te otse, siis kaudselt-kokku puutuvad.Loomulikult ei saa
ühepoolaastaga koolitadakedagi turundusjuhti-deks, kuid
kindlastipeaks kursus andmaesmase arusaamise,kuidas sünnivad
spon-sorluskokkulepped,milline roll on suhte-korraldusel ja
sünd-musturundusel.Püüame ka arutledahetkel päevakorral ole-vatel
teemadel.Kursuse lõpuks peaksidosalejad olema seni-sest tublisti
teadliku-mad reklaamitarbijadning märkama ka sellevaldkonna
telgitagu-seid. Aegajalt sellelemõtlematagi.
Füüsika rakendus -Maie TibarKursuse eesmärk onsüvendada
käesolevatfüüsika kursust nii teo-reetiliste teadmisteosas kui
praktilisteülesannete lahendami-sel.
Matemaatika raken-dus - Ivar PornKursuse käigus õpitak-se
integraal- ja dife-rentsiaalarvutust. Kor-ratakse keskkooli
kur-sust. Antud valikaineon hea ettevalmistusmatemaatika
riigieksa-miks.
Giidindus - Valve IilaGiidinduse valikaineannab lühiülevaate
Tal-linna ajaloost. Kursusekäigus külastataksepalju ajaloolisi
kohti jaseminare.Kursus lõppeb prakti-kaga. Kogu tegevustoimub
inglise keeles,seega saavad õpilasedhea keeleõppe täien-duse.
Prantsuse keel - Me-rike MarliVajalikud algteadmisedprantsuse
keelest. Sa-muti hea ettevalmistusprantsuse keele õpin-gute
jätkamiseks kõrg-koolis või erialaõppelmõnes Prantsuse
üli-koolis.
Meie armastatud Tiina Meeri
Kaja Pino
Kaja Pino
-
oktoober 2004 koolileht Lennuk 11
25. septembril toimu-nud Õpioskuste võist-lusel saavutasid
Cätly-Marily Mägi, HelenHabakuk, Helen Välja-taga, Liis Pohla ja
Lii-sa- Helena Lumbergtubli esimese koha.Tüdrukute
teadmised,teatmeteoste kasuta-mise ning külma närvisäilitamise
oskus pan-di proovile 32. Kesk-koolis, kus toimus Tal-linna koolide
vahelinevoor.Kui praegused 6B klas-si õpilased eelmiselaastal
põnevast üritu-sest kuulsid, hakati lä-bisegi
klassiruumispotensiaalseid kooliesindajaid hõikama.Peale jäid viis
krapsa-kat noort piigat, kes
siis veel viienda klassiõpilastena eelvoorustprobleemideta
edasipääsesid.Suvevaheaja möödu-des meenus tõsiasi, etedasi tuleb
läbida Tal-linna voor. Nii harjuta-tigi pea iga päev koosjuhendaja
Sanne Haa-biga klassiruumides.Koostöö õpetajagaklappis
suurepäraselt:pedagoogiline õpilase-õpetaja suhe puudus.Alati sai
küsida kõike,mis jäi arusaamatuksvõi vajas kinnitust.Teatmeteoseid
lapatesja õpetaja ettevalmis-tatud küsimusi luge-des, tekkis nii
mõnigikord tunne, et see onikka päris raske päh-kel.Ometi oli
võistluseltunne hoopis erinev.
Kuuenda klassi tüdrukudvõitsid Õpioskuste võistluseMerili
Johanson Alguses oli ruumides
tunda pinget ja kooli-devahelist rivaalitse-mist, kuid mõne
ajamöödudes suutsid kõiknärvi maha rahustadaning 25 minuti
jooksuloma töö edukalt lõpu-ni viia.Võistluse lõppedes olikergendus
suur. Näoil-me muutus veelgirõõmsamaks, kuivõistlejateni jõudis
in-formatsioon tulemus-test. Meie punapõsedolid saavutanud
Tallin-na voorus auhinnaliseesimese koha.Koolivaheajal toimubEesti
koolide vahelinevoor. Liigsete ootuste-ga võistlustulle ei min-da-
tuleb, mis tulemapeab. Lennuki mees-kond hoiab neile pöialtja
soovib edu!
Suhtekorraldus -Priit PõiklikKui keegi tahab õppi-da, kuidas
edukalt su-helda, sõnumeid sel-gelt väljendada, en-dast soovitud
muljetjätta või ka teiste mul-jet kujundada, siis ta-sub võtta
valikainenaavalikke suhteid.Suhtekorralduse põhi-tõdesid ja
raudseidreegleid on võimaliknuusutada ka ilma, etseda eriala
ülikooli õp-pima minna. Valikaineraames tegeleme fir-made imago ja
maineanalüüsiga, võtameette ambitsioonikaavalike suhete stratee-gia
kirjutamise mõne-le olemasolevale võivälja mõeldud
organi-satsioonile, külastameEesti tuntumaid firma-sid, kus
avalikud suh-ted on hästi korralda-tud jm.Kui aega üle jääb, saa-me
oma esinemisi kavideolindile jäädvusta-da ning seejärel vaada-ta,
kui head avalikudsuhtlejad me olemening mida oma käitu-mises või
väljendus-laadis teisiti teha, etme teistele endast pa-rema või
õigema mul-je jätaksime.EV õigussüsteem -Meelis ErikKursusel
püütakse la-hendada kaasusi st.elulisi situatsioone. Toi-mub
kohtukülastus.Kursuse eesmärk onõppida õiguslikke põhi-mõtteid, et
elus pare-mini hakkama saada.
Majandus - EppVodjaKursus annab lisatead-misi majandusest.
Pal-ju rühmatöid ja arutlu-si. Majanduse valikaineon ettevõtlus
kallaku-ga, kus üritatakse ra-kendada nii palju ak-tiivõpet kui
võimalik.
Suhtekorraldus - Priit Põiklik
-
1 2 koolileht Lennuk oktoober 2004
Filmi sisu on kõrgematsorti pilotaazh - gruppinimesi ärkab
üleskummalises ruumidekonstruktsioonis, mismeenutab
kuubikutelabürinti.Vennaskonda kuuluvadtõeliselt õel
tumedana-haline politseiohvritser,ambitsioonikas nais-õiguslasest
psühhiaa-ter, isikliku eluta kon-toriametnik ning vaim-sete
puudujääkideganoorsand, kes ei olesuuteline alfabeetigiette
lugema.Mida rohkem eepikudkosmilisest kuubikustväljapääsu
otsivad,seda enam nad omasalapäraste vangista-jate riukalikust
loomu-sest aimu saavad: koo-did, numbrid, midamõistus ei murra;
lõk-sud, mis langetavadpäid; luuk siin-seal,
Filmiarvustus.Cube mõttetu kuubik
ülal-all. Tõeline hirm,meeleheide ja frust-reeritus on
võtmesõ-nad meie moodsasmuinasjutus.Üldine hinnang sisuleon ikka
parajalt halb.Stereotüüpide kasuta-mine lubas filmimeist-ritel
vaadata loosüzheest üle ning min-na otsejoones inimesekäitumise ja
otsustus-võimetuse juurde krii-siolukorras. Ent kuidialoog koosneb
fraa-sidest You beautifulbrain!, Feel my blackpunch!, kui
näitlejatemiimika on säärane,nagu oleks suitsiidse-te kalduvustega
isiku-te klubi juhtliikmed rel-vaähvardusel lavalekemplema saadetud
jarohke visuaalse vägi-valle kasutamine oleksjustkui
pseudo-intel-lektuaalne vabandusteose sisulageduseeest, siis astuti
parajalt
Henrik Ilja
Esmaspäeval, 4oktoobril, juhtusmeie kooli töötajate-ga kaks
õnnetust.Koristaja Tatjana saisebrat ületadessurma ning õpetajaHele
Toomsalumurdis bussist mahaastudes jalaluu.1953. aastal sündi-nud
Tatjana astusJuhkentali ja Odratänava ristmikulsõiduteele, sai
löögimaastikuautolt ningsuri saadud vigas-tustesse
sündmus-kohal.Pealtnägijate sõnulmöödus JeepistTaisto reiside
Tallinn-Pärnu liinibuss,sõites hoolimatultsõna otseses
mõttesTatjanast üle.Mõlemad sõidukidpõgenesid
sündmus-kohalt.Õpetaja Hele Toom-salu murdis samalpäeval jalaluu,
kuibussist maha astu-des ei tabanud astetning kukus.Õpetaja
ToomsalulVedas siiski Tatja-nast rohkem umbes kuu ajapärast on ta
omatööpostil tagasi.Kipsi peab ta kand-ma veel neli kuniviis
nädalat.Seni on tema tunnidasendatud teisteeesti keele ja
kirjan-duse õpetajatepoolt. Klassijuhatanaon asenduseks 11c-le õp.
Ülle Suursaar.
21. kooliloli mustesmaspäev
plekkämbrisse.Seega, ei tee ma kel-lelegi liiga, kui ütlen,
etkõik, mis torust tuli, onväärtusetu, mage sõn-nik, mis laseb
isegi CCPlazas mängitavatelmaitselagedustel hiila-ta.Ent see just
ongi see,mis muudab filmi suu-repäraseks, omas ele-mendis.Seega -
piirist, millestmööda minnes oman-dab ka suurim
andetuspöördvõrdelise väärtu-se - mööduti.
Grete SõõrumaaMadis Ligema
RäägitakseSiin on teie vana tuttav riboos, mis on tegelikult
monoos.Riina Otsus, bioloogia
Ei saagi aru oled sa Euroopa riigis või ühes riigis.Ave Kallas,
inglise keel
That is the day, we celebrate the day.Valve Iila, giidindus
Kuna tegemist on digikaameraga, siis on pilt niisugune...
jõnks-jõnks teeb.Eino Tandre, teleajakirjandus
See alles oli meil paar aastat tagasi.õp Porn, esimest aastat
tunniplaanis olev rakendusmatemaatika
Järgmine Lennuk ilmub jubanovembri lõpus!
Lennuki meeskond soovib kõigile ägedat koolivaheaaega!