kirjandus KesKus / juuli 14 kunst Ü ks materjal võib erine- vate tegijate käes väli- must ja funktsiooni muuta ning näitusel, kus on kõrvutatud eri- neva tausta ja töökoge- musega tegijad, tuleb see erinevus selgelt välja. Keskmeks on disainer, tema lugu ja käekiri. Neljaosalise näitustesarja teemadeks on nahk, tekstiil, keraamika ja klaas ning mööbel ja valgustid. Just nahadisain, ja eriti nahadisain, on viima- sel ajal näidanud tohutut elujõulisust. Alljärg- nevalt mõned näited nahadisainerite töödest, mida iseloomustavad uued materjalikooslused ja tehnoloogiad, tervislikkus ja kestlikkus. Ainult parim on küllalt hea Nahadisainer Stella Soomlaisi hüppelauaks oma firma loomisel oli magistritöö, mille käigus tehtud turu-uuring andis pildi, mida inimesed vajavad. Kuna nahaerialal on töökohti kasinasti nagu jäne- sel jumalaarmu, otsustas Soomlais pärast kuns- tiakadeemia lõpetamist teha oma firma ja luua omanimelise tootemargi Stella Soomlais Design. Muidugi pole firma mingi süllekukkunud lote- riivõit, vaid võimalus teha ränka tööd. Soomlais alustas aeganõudva ja kuluka unikaaldisainiga: igale tellijale valmis kott rätsepameetodil. Praegu üritab Stella oma tööd ümber korraldada nii, et eseme valmistamine toimuks allhanke korras. Tema kotid on põhjamaiselt minimalistlikud, ent neis on uljast ambitsiooni ja elegantsi. Stella jaoks on ainult parim küllalt hea. Velokott sünteesib nahka ja vineeri Unikaalesemete kõrval on Stella Soomlais loonud asju, mida saab seeriana toota. Temale on disai- nerile kohaselt jäänud disainiprotsess: probleemi määratlemine, analüüs, ülesande püstitamine, lahenduse leidmine ja vormistamine. Esimesteks oma toodeteks kujunesid ratta- ja arvutikott. Velo- kott valmis koostöös Marko Alaga ja arvutikott koostöös Toomas Thetloffiga. Disaineritetandem Stella ja Marko arenda- sid välja velokoti, mille põhipaneel on vihma ja tuult kannatavast merevineerist, kummalgi pool ajahambakindlast täisnahast taskud. Kott kinnitub ratta külge kolmest kohast ning tänu kavalale süsteemile saab seda kergelt raami külge panna. Samuti saab selle kiiresti ratta küljest ära ning mugavalt käe otsa või õlale visata, sest kummidega süsteem põhipaneeli küljes tõmbab rattakinnitused surinal koti sisse peitu. Kotti tehes on algusest peale mõeldud, kuidas seda toota saab. Nii on naha- ja vineeriosa lõiked lihtsusta- tud äärmuseni, et neid oleks kerge välja lõigata ja lihtne kokku panna. Tulevast kuust jõuabki velo- kott seeriatootmisesse. Duo nägi oma rattakotis mitte ainult arendamise objekti, vaid elu ennast. Nahk dialoogis neopreeniga Arvutikott aga pidi tulema tellija Thetloffi soo- vil mitme uudse lahendusega ja nii kujunes tel- lijast, ühest tõsisest vigurleiutajast, arvutikoti üks autor. Valmis täisnahast kott Apple’i sülear- vutile, mis koosneb kahest osast: üks on arvuti ning teine laadija ja hiire jaoks. Materjalikoos- lus on uudne: kasutatud on nahka, kaitseki- hina polüuretaani (Poron XRD) ning esipaneeli tarvis neopreeni. Neopreen venib ja võimaldab muuta koti mahtu vastavalt seesolevale kraamile. Polüuretaan kaitseb arvutit löögi, kukkumise ja põrutuse eest. Miinimumini viidud mõõtmetega arvutikott, mille funktsionaalne esikülg on kae- tud nahast kolmnurkadega, on õlakotina väga pilkupüüdev. Eesmärgiks on leida tehnoloogiliselt lihtne lahendus, et seda oleks võimalik ka toota. Nii ratta- kui ka velokott võitsid Hongkongi rahvus- vahelisel konkursil “Disaini kott!” kolmest kate- gooriast kaks. Moeteemalisel konkursil jäi tarbi- misväärtusega arvutikott kohe silma ja žürii kiitis eriti valitud materjalikooslust. Velokott märgiti ära just oma tootmisvalmiduse ja läbimõeldud detailide tõttu. Kalaliha kõhtu, kalanahk jalga! Midagi kingagurmaanidele on Inga Radikai- neni kalanahast jalanõude ja aksessuaaride kollektsioon, mis põhineb põhjalikul uurimis- tööl “Kalanaha kasutamine ajaloos ja tänapäeva tootedisainis”. Vastukaaluks mullustele kalanahast eseme- tele valmis tal tänavuseks ERKI moeetenduseks naturaalsest loomanahast ning seitsmest komp- lektist koosnev vestide ja aksessuaaride kollekt- sioon. Inga töötles nahka põletusaparaadiga ja kujundas sellele peenejoonelise ruumilise mustri. Tema loominguline säde pärineb Hayao Miyazaki animatsioonifilmist, ratsaspordi varustusest, eri- nevatest kellukatest ja põrnikate kestadest. Tema loominguliseks eesmärgiks on teha kunstilisi, mugavaid, temaatilisi, nahast jalanõude ja akses- suaaride väikeseeriaid. Käsitööjalats masstootmisgangsterluse vastu Omaette tase on Kärt Põldmanni käsitöökingadel. Jalatsite tarbimine maailmas on iga kahekümne aasta tagant kahekordistunud, mis tekitab oma- korda tohutult jäätmeid. Tootmine on liikunud odavamatesse piirkondadesse ning see on jät- nud paljud oma ala professionaalid tööta. Ent positiivne näide pärineb Itaaliast, kus väikesed käsitööjalatsite valmistamise töökojad suutsid muutuva aja kiuste jääda ellu ja kohaneda turuga. Kõike seda arvestades juhindub Kärt tõigast, et käsitsi valmistatud jalatsite eluiga on pikem kui masstoodangul – need on heatasemelised, kvali- teetsest materjalist, neid on võimalik parandada. Tema peene stiilitunnetuse, detailideni läbimõel- dud kujunduse ja tehniliselt täpse teostusega käsi- töökingade kollektsioon tõestab, et Eestis on ole- mas nii käsitööjalatseid valmistavale ettevõttele vajalikud disainerid kui ka kingsepad. Põldmanni kingakollektsioonid võluvad ka ülielegantse disai- nikeelega, mille loominguline innustus pärineb 1920.–1930. aastate Briti kõrgklassi moest. Toonust tõstvad jalanõud Karin Kallase firma Stuudio Nahk tegeleb jala- sõbralike (anatoomiliste) disainjalatsitega. Tal endal on olnud jalatsitega kehvad kogemused: suur osa meie poekaubast on kiirmood ja sobib pigem lõunamaa inimesele. Kallas alustas uuri- mistööst, mille eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna levinuma jalatüübi keskmised mõõ- dud ning kujundada neist lähtuvalt jalatsi liist. Tänapäeva masstoodetud trendijalatsis puudub sageli jalga toestav konstruktsioon ning tulemu- seks on jalalihaseid koormavad vormitud jalat- sid. Kallas aga kasutab jalatsi ehituses mitmeid vormi andvaid ja jalga toestavaid abimaterjale. Stuudio Nahk tootearendus on kestnud kaks aas- tat ja selle aja jooksul on valminud kollektsioonid sügis/talv 2012 ja kevad/suvi 2013. Näitustesari “Mateeria” on avatud 26. septemb- rist kuni 6. oktoobrini 2013 Rotermanni kvartali Disainielevaatoris. KÄEGAKATSUTAV ERINEVUS: Tänavuse Disainiöö raames saab näha põnevat näitustesarja “Mateeria”, mis keskendub käegakatsutavale ja olulisele teemale – materjalile. Ene Läkk vaatab värki lähemalt. Disainiellu on astunud terve plejaad kõr- geltharitud uusi nimesid, kes loovad omanäolisi jalanõusid ja aksessuaare. Nahausku disain
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
KesKus / juuli14
kirjandus
KesKus / juuli14
kunst
Ü ks materjal võib erine-vate tegijate käes väli-must ja funktsiooni muuta ning näitusel, kus on kõrvutatud eri-neva tausta ja töökoge-musega tegijad, tuleb
see erinevus selgelt välja. Keskmeks on disainer, tema lugu ja käekiri. Neljaosalise näitustesarja teemadeks on nahk, tekstiil, keraamika ja klaas ning mööbel ja valgustid.
Just nahadisain, ja eriti nahadisain, on viima-sel ajal näidanud tohutut elujõulisust. Alljärg-nevalt mõned näited nahadisainerite töödest, mida iseloomustavad uued materjalikooslused ja tehnoloogiad, tervislikkus ja kestlikkus.
Ainult parim on küllalt heaNahadisainer Stella Soomlaisi hüppelauaks oma firma loomisel oli magistritöö, mille käigus tehtud turu-uuring andis pildi, mida inimesed vajavad. Kuna nahaerialal on töökohti kasinasti nagu jäne-sel jumalaarmu, otsustas Soomlais pärast kuns-tiakadeemia lõpetamist teha oma firma ja luua omanimelise tootemargi Stella Soomlais Design.
Muidugi pole firma mingi süllekukkunud lote-riivõit, vaid võimalus teha ränka tööd. Soomlais alustas aeganõudva ja kuluka unikaaldisainiga: igale tellijale valmis kott rätsepameetodil. Praegu üritab Stella oma tööd ümber korraldada nii, et eseme valmistamine toimuks allhanke korras. Tema kotid on põhjamaiselt minimalistlikud, ent neis on uljast ambitsiooni ja elegantsi. Stella jaoks on ainult parim küllalt hea.
Velokott sünteesib nahka ja vineeriUnikaalesemete kõrval on Stella Soomlais loonud asju, mida saab seeriana toota. Temale on disai-nerile kohaselt jäänud disainiprotsess: probleemi määratlemine, analüüs, ülesande püstitamine, lahenduse leidmine ja vormistamine. Esimesteks oma toodeteks kujunesid ratta- ja arvutikott. Velo-kott valmis koostöös Marko Alaga ja arvutikott koostöös Toomas Thetloffiga.
Disaineritetandem Stella ja Marko arenda-sid välja velokoti, mille põhipaneel on vihma ja tuult kannatavast merevineerist, kummalgi pool ajahambakindlast täisnahast taskud. Kott kinnitub ratta külge kolmest kohast ning tänu kavalale süsteemile saab seda kergelt raami külge panna. Samuti saab selle kiiresti ratta küljest ära ning mugavalt käe otsa või õlale visata, sest
kummidega süsteem põhipaneeli küljes tõmbab rattakinnitused surinal koti sisse peitu. Kotti tehes on algusest peale mõeldud, kuidas seda toota saab. Nii on naha- ja vineeriosa lõiked lihtsusta-tud äärmuseni, et neid oleks kerge välja lõigata ja lihtne kokku panna. Tulevast kuust jõuabki velo-kott seeriatootmisesse. Duo nägi oma rattakotis mitte ainult arendamise objekti, vaid elu ennast.
Nahk dialoogis neopreenigaArvutikott aga pidi tulema tellija Thetloffi soo-vil mitme uudse lahendusega ja nii kujunes tel-lijast, ühest tõsisest vigurleiutajast, arvutikoti üks autor. Valmis täisnahast kott Apple’i sülear-vutile, mis koosneb kahest osast: üks on arvuti ning teine laadija ja hiire jaoks. Materjalikoos-lus on uudne: kasutatud on nahka, kaitseki-hina polüuretaani (Poron XRD) ning esipaneeli tarvis neopreeni. Neopreen venib ja võimaldab muuta koti mahtu vastavalt seesolevale kraamile. Polüuretaan kaitseb arvutit löögi, kukkumise ja põrutuse eest. Miinimumini viidud mõõtmetega arvutikott, mille funktsionaalne esikülg on kae-tud nahast kolmnurkadega, on õlakotina väga pilkupüüdev.
Eesmärgiks on leida tehnoloogiliselt lihtne lahendus, et seda oleks võimalik ka toota. Nii ratta- kui ka velokott võitsid Hongkongi rahvus-vahelisel konkursil “Disaini kott!” kolmest kate-gooriast kaks. Moeteemalisel konkursil jäi tarbi-misväärtusega arvutikott kohe silma ja žürii kiitis eriti valitud materjalikooslust. Velokott märgiti ära just oma tootmisvalmiduse ja läbimõeldud detailide tõttu.
Kalaliha kõhtu, kalanahk jalga!Midagi kingagurmaanidele on Inga Radikai-neni kalanahast jalanõude ja aksessuaaride kollektsioon, mis põhineb põhjalikul uurimis-tööl “Kalanaha kasutamine ajaloos ja tänapäeva tootedisainis”.
Vastukaaluks mullustele kalanahast eseme-tele valmis tal tänavuseks ERKI moeetenduseks naturaalsest loomanahast ning seitsmest komp-lektist koosnev vestide ja aksessuaaride kollekt-sioon. Inga töötles nahka põletusaparaadiga ja kujundas sellele peenejoonelise ruumilise mustri. Tema loominguline säde pärineb Hayao Miyazaki animatsioonifilmist, ratsaspordi varustusest, eri-nevatest kellukatest ja põrnikate kestadest. Tema loominguliseks eesmärgiks on teha kunstilisi, mugavaid, temaatilisi, nahast jalanõude ja akses-suaaride väikeseeriaid.
Käsitööjalats masstootmisgangsterluse vastu Omaette tase on Kärt Põldmanni käsitöökingadel. Jalatsite tarbimine maailmas on iga kahekümne aasta tagant kahekordistunud, mis tekitab oma-korda tohutult jäätmeid. Tootmine on liikunud odavamatesse piirkondadesse ning see on jät-nud paljud oma ala professionaalid tööta. Ent positiivne näide pärineb Itaaliast, kus väikesed käsitööjalatsite valmistamise töökojad suutsid muutuva aja kiuste jääda ellu ja kohaneda turuga. Kõike seda arvestades juhindub Kärt tõigast, et käsitsi valmistatud jalatsite eluiga on pikem kui masstoodangul – need on heatasemelised, kvali-teetsest materjalist, neid on võimalik parandada. Tema peene stiilitunnetuse, detailideni läbimõel-dud kujunduse ja tehniliselt täpse teostusega käsi-töökingade kollektsioon tõestab, et Eestis on ole-mas nii käsitööjalatseid valmistavale ettevõttele vajalikud disainerid kui ka kingsepad. Põldmanni kingakollektsioonid võluvad ka ülielegantse disai-nikeelega, mille loominguline innustus pärineb 1920.–1930. aastate Briti kõrgklassi moest.
Toonust tõstvad jalanõudKarin Kallase firma Stuudio Nahk tegeleb jala-sõbralike (anatoomiliste) disainjalatsitega. Tal endal on olnud jalatsitega kehvad kogemused: suur osa meie poekaubast on kiirmood ja sobib pigem lõunamaa inimesele. Kallas alustas uuri-mistööst, mille eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna levinuma jalatüübi keskmised mõõ-dud ning kujundada neist lähtuvalt jalatsi liist. Tänapäeva masstoodetud trendijalatsis puudub sageli jalga toestav konstruktsioon ning tulemu-seks on jalalihaseid koormavad vormitud jalat-sid. Kallas aga kasutab jalatsi ehituses mitmeid vormi andvaid ja jalga toestavaid abimaterjale. Stuudio Nahk tootearendus on kestnud kaks aas-tat ja selle aja jooksul on valminud kollektsioonid sügis/talv 2012 ja kevad/suvi 2013.
Näitustesari “Mateeria” on avatud 26. septemb-rist kuni 6. oktoobrini 2013 Rotermanni kvartali Disainielevaatoris.
KÄEGAKATSUTAV ERINEVUS: Tänavuse Disainiöö raames saab näha põnevat näitustesarja “Mateeria”, mis keskendub käegakatsutavale ja olulisele teemale – materjalile. Ene Läkk vaatab värki lähemalt.
Disainiellu on astunud terve plejaad kõr-geltharitud uusi nimesid, kes loovad omanäolisi jalanõusid ja aksessuaare.
Nahausku disain
Related Documents
