-
LK 7
Nr 2 (55) 18. jaanuar 2008
Meie Maa
LK 2Saarte sadamate hetkeseis pole kiita.
LK 4-5
Aarne Mägi on varusid kogunud.
Kalev Kotkas käis vaatlejana Gruusias.
Nädalalõpp
Hiiumaa saab Saaremaast suurema SelveriTeisipäeval pidulikult
nurgakivi saanud Hiiumaa Selveri ehitus valmib plaanide kohaselt
juba mai esimeses pooles. Uhke avamine on aga sea-tud kevadkuu
lõppu. ASi A-Selver juhataja Ain Taube sõnul teeb hiid-laste uus
kaubahall Saaremaa omale müügipinna poolest tuule alla. Loe edasi
lk 4
Hiiumaa Selveri ehituse peatöövõtja, Betonex OÜ te-gevjuht Rain
Airik (vasakult), AS Selveri juhataja Ain Taube ja Hiiu maavanem
Hannes Maasel olid vähemalt maja nurgakivi pidulikul panekul täis
optimismi.
Hannes sarv
-
18. jaanuar 2008� Nädalalõpp
Toompealt!
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
4,64 miljoni elanikuga Gruusias on ametlikult
registreeritud 190 (!) poliitilist parteid.
Helga oli nooruses ajalehekioskis müüja, siis postimajas kirjade
ning muu posti sorteerija. Eesti riigi taastamise aastal hakkas ta
postimaja majahoidjaks. On seda tööd teinud südamega ning pälvinud
Kuressaare linnava-litsuse poolt aasta kojamehe tiitli.
“Mulle meeldib värskes õhus töötamine rohkem, majas sees oli nii
kiire töö kogu aeg. Kui öösel on palju lund sadanud, tuleb tütar
Külli hommikul kella viiest appi ja me jõua-me õigeks ajaks lume
koristatud,” rõõmustas Helga oma tubli tütre üle.
Helga on Küllile pidanud olema nii ema kui isa eest, sest tema
mees suri, kui Külli oli nelja-aastane. Külli töötab samuti
Kuressaare postkontoris, nüüd juhataja asetäitjana.Laupäevahommik
on kõige hullem
Laupäeval Helga väga vara tööle minna ei saa, sest noored kaagid
pole oma näda-lalõpupidu selleks ajaks veel lõpetanud. Otseselt
talle kallale pole purjus noored tulnud, küll aga murti kõrvalmaja
maja-hoidjal luuavars pooleks. Ilmselt tahtsid mehehakatised oma
vägevust näidata.
Uue aasta hommikul ei pääse ka pos-timaja majahoidja
pudelikildude korista-misest. “Pole hullu midagi, pühin kokku ja
viin konteinerisse. Ikka juhtub,” oskab ta lohutada nii ennast kui
vahuveinipudeli puruksviskajaid.Kolleegidega varahommikul
kohtutaksegi
Kuressaare kesklinnas on mitmed ma-jahoidjad, nii nagu Helgagi,
seda tööd teinud pikemat aega. Jüri Suurhans, kes sai
linnavalitsuselt esimese aasta kojame-he tiitli, koristab
muusikakooli ümbrust ja pakub kvaliteedi osas Helgale tugevat
konkurentsi.
“Eks me enamasti varahommikul koh-tume ja teineteist tervitame,
töö tegemise ajal aga ikka piilume, kui kaugel kummagi koristusjärg
on. Majahoidjad saavad oma-vahel väga hästi läbi.”
Kuressaare postkon-
tori ees o n l a i kõnn i tee ja väiksema lumega saab luuaga
püh-kida neli jär-ku, siis on lu-mevall kõnnitee serva peal väljas.
Sõidu-teele lund lükata ei tohi, siis pahandavad tänavatelt lume
koristajad. Tõstuk viib hoovist lume ära
Postimaja sisehoovi kasutavad postiau-tod ja see on küllaltki
väike hoov. Kui lund sajab rohkem, kuhjab majahoidja selle hoo-vi
ühte serva hunnikusse ja laadur-tõstuk viib lume sealt ära. Et
postiautodel oleks ruumi manööverdada.
Kiriku tänava pool on ka lumele vähe ruumi, aga Helga juba teab,
kuhu panna, et kõigile liiklejatele parim lahendus leida. Nüüd
riputab ta kõnniteele pärast lume ko-ristamist graniidipuru, varem
liiva.
“Liiva tassisid jalakäijad ikka poodide põrandale laiali ja seda
me enam kasutada
ei tohi. Nüüd on peen graniidikillustik.”
Tuul toob puulehti ka kõrvalmajade juurest
Postimaja juures on kolm suurt puud ja nende lehti saab Helga
mõnikord kuu aega koristada, sest korraga need maha ei tule. Küll
aga tassib tuul postimaja juurde ka ümbruskonna majade puude lehti.
Ka need tuleb ära koristada, nagu ka paberipraht, mis tuulega
kaugemalt tulnud.
Helga käib ka päeval tiiru ümber maja ära. Ikka puulehti, lund
või prahti korista-des. Ütleb, et töö värskes õhus kosutab.
Majahoidja Helga Raamat peab kõige olulisemaks
kohusetunnetSuurema osa oma elust Kuressaare postkonto-ris töötanud
Helga Raamat (70) käib nüüd majahoidjana kuuel päeval nädalas
posti-maja ümbrust koristamas ega jäta ühte-gi korda vahele, sest
tema hinnangul on selles ametis kohusetunne kõige
tähtsam. Kuigi juhtub ka selliseid hommikuid, mil vaid mõned
pa-beritükid vaja maja ümbert ära korjata, on ka see töö, kirjutab
Veljo Kuivjõgi.Vastavalt riigikogu töö-korra seadusele algab
kevadistungjärk jaa-
nuarikuu teisel esmaspäeval, mis sedakorda juhtus olema uue
aasta 14. päev. Istungi-tevaba perioodi kasutamiseks on igal
rahvaasemikul suhteli-selt vabad käed.
Minu uue aasta esimene nädal möödus Gruusias rah-vusvahelise
vaatlejana seal-seid erakorralisi presidendi-valimisi jälgides.
Selles 4,64 miljoni elanikuga presiden-taalses vabariigis on
ametl ikult registreeritud 190 (!) poliitilist parteid. Esialgu
andis ennast üles 22 presidendikandidaati, kes igaüks pidi esitama
vä-hemalt 50 000 toetusallkirja. Keskvalimiskomisjon vaatas
allkirjad üle ja kiitis heaks vaid 7 kandidaati.
Samaaegselt valimistega toimus ka referendum kahe küsimusega –
kas Gruusia peaks liituma NATOga ja kas parlamendivalimised viia
läbi 2008. aasta kevadel või sügi-sel. Vastuseks sealse presiden-di
kohusetäitja Nino Burdja-nadze üleskutsele saatis Eesti riik
rahvusvahelise vaatlejate meeskonna koosseisu 20 riigi-kogu liiget
ehk pea 20% meie parlamendi koosseisust.
Loodus otsustas jahutada kuuma temperamendiga rah-va poliitilisi
kirgi sel moel, et kattis valimiste päevale eelneval ööl kogu
Gruusia 15 cm paksuse sulalume vaibaga. Viimase kümne aasta suurim
lumesadu tekitas paraku suu-re kaose kogu riigi liikluses ja muutis
niigi närvilise õhkkon-na veelgi hullemaks.
Aga valimised toimusid siiski ja sellest kadalipust tuli juba
esimeses voorus võitja-na välja Mikheil Saakashvili. Olulisem kui
grusiinide poolt
valitud presi-dendi nimi, on Eesti jaoks teadmi-ne, et see
riigijuht on valitud ausatel ja demokraatlikel vali-mistel. Edu
võitjale alustatud reformidega jätkamiseks!
Kaugel Kaukaasias maail-ma parandades ei tohi unus-tada ka
koduseid kohustusi ja probleeme. Just sellepärast otsustasid kolm
Hiiumaalt valitud riigikogu liiget – Ene Kaups, Tarmo Mänd ja
alla-kirjutanu – kohtuda 10. jaa-
nuaril Käina valla-majas valijatega.
Seda tüüpi koh-tumised on igale saadikule tõsine eksam, sest
tuleb olla valmis rääki-ma kõigest – hullu-lehmatõvest kuni
rahvusvahel ise
terrorismini ja räimekvooti-dest kuni aidsiennetuseni.
Ettearvatult huvitasid hiid-lasi enam aasta algusest
keh-testatud uued praamipiletihin-nad, samuti ümberkorraldused
politsei- ja päästestruktuu-rides.
Veel oli jutuks õiglasem pensionisüsteem, ajateenis-tuse pikkus
Eesti kaitseväes, inflatsioon ja majanduskasvu langus. Kohtumisel
osalenud omavalitsusjuhte huvitasid nii planeeritav
regionaalhalduse reform kui ka noorte inimeste saarele jäämise või
tagasitule-mise väljavaated.
Vastates küsimusele, mil-listeks halbadeks üllatusteks tuleb
saarte elanikel valmis olla alanud aastal, tuli meil avaldada
lootust, et iga valit-susliit proovib kõige ebapo-pulaarsemad
otsused ära teha kohe valitsemisperioodi algu-ses ning lootes
valija „haugi mälule”, hakkavad uute vali-miste lähenedes
vastuvõetud otsused muutuma valijale jär-jest meelepärasemaks.
Aitäh kohtumisel osalenu-tele, et olite meiega nii leebed ja
sõbralikud! Omaltpoolt lu-bame, et järgmine kolme saa-diku
kohtumine hiidlastega toimub vahetult pärast keva-distungjärgu
lõppu.
Kodus ja võõrsil
Kalev Kotkas
Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 11 000. Trükk
Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812
Komandandi 1. Tagasiside: [email protected]
Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kujundaja Merike Kuusk
Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556,
[email protected]
Seiklused Schengeni viisaruumis u Esmaspäeval hääletas
Kaunase ostukeskuses töö-tav 33-aastane leedulanna Jo-
lanta autosid, et tööle sõita, kuid jäi sõidukis tukkuma ja
avastas end sama päeva õhtul Tartu ostukeskusest.
Tõlgi vahendusel selgitas Jolanta Eesti politseile, et ta elab
Kaunasest 125 kilomeetri kaugusel, töö-tab Kaunase Maxima kaupluses
koristajana ning käib tavaliselt tööle ja tagasi sõidukeid
hääletades. Esmaspäeva hommikul pakkus leedulannale küüti vene
keelt kõnelenud veoautojuht, kellele naine selgitas, et soovib
sõita Maxima kauplusesse, ja tukastanud seejärel autos.
Jolanta ärkas juhi väite peale, et nad on sihtpaika jõudnud,
ning autost väljunud naine nägi Maxima kauplust ja uskus end olevat
tööle jõudnud. Naisel polnud aimugi, et ta oli Kaunase kaupluse
asemel jõudnud Tartu Vahi tänava Maximasse. Poe turva-töötaja
kutsus kummaliselt käitunud leedulannale politsei, kes viis Jolanta
ööbima naiste varjupai-ka. Teisipäeval hakkas Leedu konsulaat
tegelema naise koju tagasi saatmisega.
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Jõulukuused tõid sakslastele häda kaelau Mönchengladbachi elav
sakslane, kes üritas kol-manda korruse aknast jõu-lupuud alla
visata, kukkus ise koos puuga alla, teatas politsei.
Mees kaotas jõulu-puud alla visates aknal tasakaalu ja lendas
puule järele. Kanna-tanu toimetati haig-lasse kriitilises
sei-sundis.
Bremenis tappis plahvatanud jõulu-kuusk 89-aastase va-nuri.
Politsei sõnul süttis kuivanud kuusk põlema ning kuumus pani
vaigu plah-vatama. Kärgatus oli nii võimas, et lööklaine tappis
vanamehe ja purustas korteri aknad.
Esialgsetel andmetel tekitas plahvatus umbes 100 000 euro
väärtuses ainelist kahju.
Mees unustati vanglasseu Sri Lanka vanglast vabanes mees, kes
unustati trellide taha 50 aastaks, teatas tema advokaat
esmaspäeval.
Nüüdseks 80-aastane D.P. Ja-mes vahistati 1958. aasta
augustis
oma isa noaga ründamise ja haa-vamise eest. Mees pandi vangi,
saadeti seejärel psühhiaatria-
haiglasse ja sealt tagasi vang-lasse, kuhu ta unustatigi.
Advokaat Dharmavijaya Seneviratne kinnitas, et James, kelle üle
kohut ei peetudki, langes vanglabü-rokraatia ohvriks.
“James pandi vangi, kui ta oli 30-aastane. Temalt rööviti
noo-rus,” ütles advokaat.
Vangi pandi tähele alles det-sembris, kui ta haigeks jäi ja
vanglahaiglasse saadeti, mistõttu ametnikud olid sunnitud tema
paberid läbi vaatama.
-
18. jaanuar 2008 �Nädalalõpp
Igal peol on mingi ajalugu näi-tav tähis küljes, et miks
just
nii pidutseti ja mitte teisiti.
Elust sedapidi
Majahoidja amet pole vaid lu-melükkamine ja muruniit-mine. Peab
tundma ka maja hingeelu ja -valu. Kui peaks juhtuma, et majas
pimedal ajal elekter ära kaob, ei tekita see probleemi. “Mul on
ma-japlaan nii selge küll, et pimedas ennast ära ei löö,“ muheleb
Arvo Liister, täpsema ametinimetusega majahoidja-lukksepp.
Just-just, lukksepatööd jagub ka – hool-dust vajab kogu
majasisene seadmepark. Tööd on – alates lambipirnide vahetami-sest,
lõpetades elektrisüsteemi tundmi-sega. Vanad ukselukudki tahavad
uutega asendamist.
“Eks see ole juba vana maja ka, siit-sealt tahaks tegelikult
remonti,“ usub Liister 70ndate lõpus valminud toona
parteiko-miteele mõeldud hoonet hindava pilguga vaadates.
Maja keldrikorrus oli näiteks tsiviilkaitse kompleksi käsutuses.
Rauduksed, madalad ruumid jne – kõigest sellest oleks pommi-rünnaku
puhul kasu.
“Seal on palju keerulisi käike. Lausa labürint,“ tunneb
majahoidja neidki sa-lateid.Lund tänavu vähe
Ent suurem osa hoolitsusest tuleb panna maja ümbruse
heakorrastamisse. “Praegu lund pole, aga muidu on talvel sellega
tükk tegemist,“ räägib Liister. Lisaks jäätõrje treppidel,
kõnniteedel. “Suurema lume ko-ristamist tuleb varakult alustada,
sest sel-leks ajaks, kui inimesed tööle tulevad, peab majaesine
korras olema,“ lisab ta.
Suvi läheb see-eest muruniitmise tähe all. “Kaks korda nädalas
on kindlasti tarvis muruplats üle käia,“ ütleb majahoidja.
Sügis on lehtede riisumise aeg. “Tegeli-kult on lehekoristamist
veel praegugi. Tuul kannab siia murulappidele lehti lisaks, need
korjame kokku ja komposteerime,“ näitab Liister ka majaesisel
kasvavat puud, millel kolletunud lehed veel praegu küljes.
Värske õhk ja vaheldusrikas töö Liiste-rile kontimurdev pole.
“Kõpitsemist majas sees ja väljas jagub. Iga päev on
toimeta-mist.“
Majahoidja ametikohustuste hulka kuulub ka korrashoidmiseks
vajalike tar-
vikutega varustami-ne. Tänavu-sest aastast on eraldi tä-helepanu
all aga uus prügiseadus. “Tegelikult on meie koristajad nii tublid,
et saa-vad prahi sortimisega suure-päraselt hakkama. Kodus on palju
keerulisem,“ tunnistab majaisa.Tallinnast pärit
Hiiumaale tuli Arvo Liister Tallinnast 1979. aastal ja asus siin
tööle autojuhina. Hiidlasest abikaasa Marjega on nad üles
kasvatanud neli poega – kaks vanemat, Jan (33) ja Sven (30), on
sõjaväelased. Vanuselt järgmine, Allan (24), töötab Kärdlas
rehvi-firmas ja noorim, Jörgen (17), õpib Kärdla ühisgümnaasiumis.
Iga päev käib läbi
Liisteri sõnul on tal endal iga päev taht-mine kontrollida, et
maja ikka igati korras
oleks. Mitte et
ta puhke-päevadelgi
kogu aeg nokit-seks. “Ei, eks puhata
saab küll. Aga majast tahaks korra läbi käia,“ nendib
Kärdlast
sooja talve puhul jalgrattaga ametipostile vurav majapidaja.
Teinekord venivad päevad päris pikale – hoones oma nurga leidnud
Mainori kõrg-kool peab õhtusi seminare, majas toimuvad konverentsid
ja muud koosviibimised. Tu-leb jälgida, et kõik järgmiseks päevaks
jälle korda saaks.
Nii ongi Tuuru maja ühes ümbrusega Arvo Liisterile väga armsaks
saanud. “No see peab küll üks väga hea pakkumine ole-ma, mis mind
siit ära meelitaks,“ usub ta naljatamisi.
Arvo Liister peab värskes õhus töötamist suureks plussiksKärdlas
elav Arvo Liister (56) hoiab SA Tuuru ma-jas (Vabrikuväljak 1,
Kärdla) korda juba pea 14 aastat. Varem autojuhina töötanud mees
käib “hoolealuse“ juurest läbi iga päev. “See, jah, mul juba nagu
teine kodu,“ nendib ta. Hoonet, kus toimeka kodu leidnud ka Hiiu
Leht, õppis Liisteri ju-hendamisel tundma Hannes Sarv.
Kord ajasin juttu ühe teis-meliseohtu poisiga ja püüd-sin aru
saada, miks nad oma sõpradega just selliseid pidusid korraldavad.
No et reede õhtul leitakse mõni korter või „ur-gas”, ostetakse
palju kangemat kraami ja pisut süüa kaasa ning lähebki peoks lahti.
Enamasti kuni pühapäeva õhtuni.
Kui uurisin, mis seal peol peale joomise veel tehakse või
millest räägitakse, sain teada, et ei midagi, kui just seks väl-ja
arvata.
Kui tahtsin aru saada, miks selline pidu vajalik on, oli vastus
lühike – see on fun.
Pärisin, miks seda fun’i vaja on – no lõõgas-tuseks. Millest
need noored nii meeletult lõõgastuma peavad, seda see noormees
enam seletada ei osanud või ei viitsinud.
Kui palju on sellisel peol osalemisel igaühe vaba tahet, kui
palju sunnitud kambavaimu, ei võta noo-red arutleda.
Tõenäoliselt mõne aasta pärast loobub osa neist taolis-test
pidudest, mõni on ennast selleks ajaks surnuks joonud
ja mõni jätkab alkohoolikuna. Igal peol on oma hind.
Selge on see, et pidu võib pi-dada mitut moodi. Kipuvad ju
eakamad seletama, kuidas nen-de nooruses peol ikka eeskava oli,
tantsiti, räägiti ja mänge mängiti. Tänapäeva noored aga kukuvad
kohe joo-ma ja see ongi kogu pidu.
Muidugi pole meie hulgas neid, kes mäletaksid vana Rooma orgiaid
ja en-nast oksenda-miseni täisõ-gimisi, kuid küllap on igal ajastul
ja igal peol olnud min-gi ajalugu näitav tä-his küljes
ja mingi põhjus, miks just nii pidutseti ja mitte teisiti.
On pidusid, mida tuleb kor-raldada sellepärast, et teised on ka
nii teinud ja sa ei saa teistest kehvem olla.
On pidusid, mis määravad sinu koha ühiskonnas.
On pidusid, mis lõpevad suu-remat sorti mürgli või kakluse-ga
või nii, et hommikul keegi ei mäleta, mis õieti õhtu ja hom-miku
vahele jäi.
On pidusid, kus 50 inimesele on isegi kaks pudelit viina liiga
pal-
ju.Pidude kohta on ka igasu-
guseid väljendeid – “pidu peo otsa”, “pidu peo pärast”, “pill
tuleb pika ilu (aga miks mitte peo?) peale”, “iga pidu saab kord
otsa”.
Maitsed on erinevad ja pidu-de pidamise viisid ka.
Kui palju peame me pidusid sellepärast, et keegi teine arvab, et
just nii on õige pidu panna? Kas on see ainult teismeliste
pä-rusmaa või võtame selle soovi kaasa ka suureks saades –
pi-dutseme teiste soovi järgi.
Praegu tundub mulle, et pa-gana hea on jõuda elus sinna-maani,
kus enam mitte millegi ega mitte kellegi teise pärast ei pea pidu
korraldama ega pidut-sema. Mulle tundub, et siis oled suureks
saanud.
Küll on tore tunda ja nau-tida seda, et oled nii vaba
kõigist kirjutamata reeg-litest ja mittevajalikest
viisakusavaldustest ja
saad peo teha nii, et võid mõnu-tundega öelda – see on pidu
minus eneses. Selliste pidu-de nimel tasub pingutada.
Heli Salong
Pidu peo pärast
Jumal ei hoidnud joodikut u Los Angeleses sai surma ebakaines
olekus mees, kes üritas kauban-duskeskuse eskalaatorit mööda alla
liuelda.
Mees kaotas eskalaato-ri käsipuul tasakaalu ning kukkus alumise
korruse töötavale eskalaatoritre-pile.
Õnnetust nägid pealt kümned poodlejad ning turistid, kes
külastasid keskust, kus asub ka Oscari filmiauhindade galaetenduse
toimumis-kohaks olev Kodaki teat-risaal.
Haiglasse viidud lõbu-sõiduhuvilise peahaavad osutusid nii
tõsiseks, et mees tunnistati surnuks.
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!
Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!
Läinud aasta Darwini auhinnad jagatud!u Esmaspäeval avalikustas
evolutsiooni-teooria alusepanija nimelist auhinda andev komitee
need isikud kes puhastavad inim-konna geneetilist koodi end sellest
välja arvates. Ehk siis on tegu auhindadega ini-mestele, kes on
eriti rumalal viisil enda otsa leidnud.
2007. aasta peaauhinna sai Texase mees, kellel oli kombeks
alkoholi päraku kaudu manustada. Reeglina toob oma võimete
ülehindamine kange kraami liigpruukimisel kaasa oksendamise või
alkoholitarbimisvõi-metuks muutumise. Kolm liitrit šerrit, mille
58-aastane Michael Texasest omal moel oli manustanud jätkas
imendumist ka siis, kui mees ilmselt juba “joomingust” puh-kas.
Järgmisel hommikul oli ta surnud.
Darwini auhinna nominentide seas oli ka järsul Lõuna-Carolina
osariigis katuse-serval lustinud ning sealt alla sadanud paarike
ning California mees, kes autot juh-tides otsustas samal ajal
sülearvutiga tööd teha ning laupkokkupõrkes hukkus.
Darwini komitee kinnitusel pole tegu linnalegendidega vaid kõik
juhtumi-sed on päriselt aset leidnud. “Nautige lugusid võitjatest
ning olge rõõmsad, et te pole üks neist,” teatas komitee.
-
18. jaanuar 2008� NädalalõppNädal Metsa Johani talus
7.–- 13. jaanuar
Andrus Sepp
Sa ju ka ei taha, et keegi tuleb ja paneb sinu uksest
sisse prügi.
Kuskil öeldi, et varake-vad on käes, pigem võiks öelda, et sügis
pole lõppenud.
Seda, et talve ei tule, võib vaadata nii, et kõik asjad on kahe
otsaga.
Ühest küljest on ju hea, et külma pole, siis läheb ener-giat
vähem. Teisest küljest, kui oleks lund, siis oleks rohkem tööd,
saaks lund lü-kata ja saaks raha. Kui lund ei ole, siis raha ei
saa, aga siis saab teisi töid teha. Ma üritan mõlemad olukorrad
enda jaoks hästi ära
kasutada.Näiteks sorteerin prügi.Ma arvan, et maainimene
on juba ammusest ajast oma prügi mingil määral sortee-rinud. Mis
kõlbab looduses-se kohe tagasi anda kom-postimise teel, mis annab
ära põletada. Varem pole maainimestel olnud võima-lust, et kuskile
konteinerisse oma sellist prügi viia, mis on tõesti prügi. Kaarma
vallas on kontei-nerid olnud mitu aastat, aga siis, kui need
konteinerid paigaldati, olid pal-jud vastu, et meil ei teki prügi,
meil pole vaja.
Nüüd, kui on vaja prügi sorteerida, siis ma saan aru, et pigem
on vastuseis lin-nainimeste poolt, kes ei saa vist üldse aru, et
elu on na-tuke laiem, kui ainult oma korter.
Minu hobi viib mind vahel metsa ja vahel viib ka linna-lähedasse
metsa ning näen, et mingit hulka inimesi oleks tulnud harjutada
kõigepealt prügi asetama prügikontei-nerisse, enne kui neile
haka-ta rääkima, mis asi on prügi sorteerimine.
Kes tahab näha, mis asi on prügi käitlemine mõne inimese
mõistes, siis kõige lihtsam on minna ja vaadata mõnd linnalähedast
teeäärt – see on õudne. See on teadlik tegevus, sest seal pole
mit-te ainult juhuslikult aknast
välja visatud pudeleid, vaid praht on pandud kokku prü-gikotti
ja teeääred on neid täis. Kõigepealt peaksid ini-
mesed üldse aru saama, mis prügi on.
Inimesed vist ei mõista, et iga jalatäis maad on kellegi oma,
nagu keegi omab oma korterit. Sa ju ka ei taha, et keegi tuleb ja
paneb sinu uksest sisse prügi. Kui kee-gi on minu maa peale prügi
pannud, siis ma käsitlen seda niimoodi.
Ma ei mõtle prügi peale igal hetkel, sellega käitu-mine on mul
lihtsalt sees. Mina prügi loodusesse ei loobi ega luba ka
teistel
loopida. Kui näen kedagi, kes loobib, teen märkuse. Seda võite
küsida minu jahimeeste käest, kuidas olen nende-ga käitunud.
Vä-hemasti, kui mina
olen Laugi jahiseltsi mees-tega jahil, ei visata midagi
maha.
Ma arvan, et see ei ole mit-te sellepärast, et mina olen jahil,
vaid neile on kohale jõudnud, et prügi ei jäeta metsa alla.
Ma arvan, et paanika prü-giseaduse ümber on rohkem selleks, et
ajakirjanikud saaksid millestki kirjutada. Eestis on palju seadusi,
mil-
lest me ei tea üldse mitte midagi, aga mis mõjutavad meie elu
iga päev. Kui ka neid analüüsima hakata, võiks igast asjast
probleemi tekitada. Ega siis ametnikud pruugi alati olla kõige
targe-mad ja teada, kuidas mingit valdkonda elus käsitleda.
Ametnikud peavad ikka ka inimesi kuulama.
Mõnede arvates tuli prü-giseadus liiga kiiresti. Mis teha, elus
on palju asju, mis tulevad kiiresti. Nii kaua, kui ei ole väga
korrektseid või-malusi kogu prügi sorteerida ja ära anda, ei ole
võimalik ka karistada. Kuid inimesed õppigu nii kaua
sorteerima.
Ma ei saa aru, kuidas ini-mesed ei jaksa näiteks 200 m jalutada
paberikonteineri-ni. Mujal maailmas on prügi s o r - teerimine
loomu-
lik tegevus, mitte kellelgi pole see probleem. Meil on see
ülespu-hutud probleem, mis pole üldse probleem.
Rääkida sel-lest tuleks, aga rääkida prügi sorteerimiseset kui
normaa-lsest tegevusest mitte kui probleemist.
Nädal läks normaalselt
Mina prügi loodusesse ei loobi ja ei luba teistel ka
loopida.
Nädalalõpus nr 49 eelmi-sel sügisel alustasime kunagiste
kalasadama-te hetkeolukorra tutvustamist. Siis oli juttu Läätsa ja
Lõmala paadisadamast.Turja rannapüügisadam
See asub Valjala vallas Turja külas. Eravaldus, ümbritsetud
võrkaiaga. Sadamahooned-ehitised lagunevad. Rannas on paar paati,
üks neist juba vana, kalurikolhoosiaegne ja tollases
Tallinna kolhoosidevahelises laevatehases ehitatud kaku-ampaat.
Madala süvise ja me-rekindluse poolest peeti neid asendamatuteks
kastmõrraräi-me transportimise ja ka sügi-sese võrguräime püügi
laeva-deks. Laeva viis algul edasi 20 hj diiselmootor Mikojan,
hiljem asendati need juba võimsamate, meresõiduks kohandatud 80 hj
Belaruss-mootoritega, mis või-maldasid enam ka hüdroajamite
kasutamist.
Pool sajandit tagasi kuulus
Turja sadam ja selle ehitised tollase kalakombinaadi, hil-jem
kalurikolhoosi omandisse, osakonda juhatas Eldur Kann Laimjalast.
Kombinaadi aegu võttis kala vastu ja juhatas sa-dama elu Vaneida
Kreem, kes töötas seal 30 aastat. Kala toodi Turjale ka Kõigustest
ja Ruh-velt. Oli aastaid, mil võeti
vastu 15 tonni angerjat. 1959. aastal püüdis siinkandis
võrgu-räime kaksteist kolhoosi ning püüdjaid oli Pärnust, Virtsust,
Haapsalust ja Kuressaare ümb-
rusest. Angerjaid keedeti piimas
“Saksa okupatsiooni aegu kasutasid mehed, kes tegelesid
meremiinide demineerimisega, toiduks angerjat ja see pidi
tin-gimata olema keedetud piimas, sest see võttis kalal rasvase
maitse ära,” meenutab Vaneida Kreem, kes selle aasta algul
tä-histas oma 75 aasta juubelit.
Nüüd on kala rannikumeres vähe ja püüdjaid Turja rannas
Saarte sadamate hetkeseis
Tänavune kevad tuleb Hiiumaa tarbijatele põnev, suure poe avavad
Kärdla naabruses nii Selver kui Hiiumaa Tarbijate Ühistu.
Loodetavasti saavad tul-evases karmis konkurentsis ka edaspidi
mõtteid vaheta-da A-Selver AS juhataja Ain Taube (vasakul) ja
Hiiumaa Tarbijate juhatuse esimees Agu Kohari.
Hannes sarv
“See on nüüd veel üks asi, mida hiidlased naabritele nina alla
saavad hõõruda,“ naljatas Taube nurgakivitseremoonial peetud
sõnavõtus. Kivipane-kul tavakohaselt sisse müü-ritavasse
ajakapslisse läksid teisipäevane Hiiu Leht, Eesti Päevaleht,
Selveri emblee-miga kokamüts ja valik Ees-tis seni kehtivaid
rahatähti. “Järgmine kord, kui Hiiumaal Selverile nurgakivi paneme,
on ilmselt juba kasutusel eu-rod,“ ennustas Taube.Maavanem on
optimistlik
Taubet abistasid kapsli tse-menteerimisel Hiiu maava-nem Hannes
Maasel ja ehi-tuse peatöövõtja, Betoneks Ehitus OÜ tegevjuht Rain
Ai-rik. Õigupoolest tegidki need kaks lõviosa tööst – kühvelda-sid
kelludega valmis segatud mördi kapslile ja sellega sai nurgakivi
ametlikult maasse.
Siiski, eelnevalt peetud sõnavõttudes jäi hiidlastele kõlama
kaubandustuleviku seisukohalt üsna positiivne toon. “Ettevõtmine,
mis täna siin nurgakivi saab, on Hiiu-maale üks mitmekümne aasta
suuremaid tegusid. See näi-tab, et ettevõtjad usaldavad hiidlast ja
Hiiumaad ning julgevad siia investeerida,“ kõlasid maavanema
sõnad.
Maaseli kindlale veendumu-sele, et kaubanduskonkurents tuleb
saarele ainult kasuks, ongi keeruline vastuväiteid leida. Kuid
lisaks sellele käis maavanem välja veel ühe hu-vitava mõtte.
“Mõisted “tšil-limine” ja “hängimine” ei jää ilmselt ka Selverile
võõraks. Siin on koht, kus nii ettevõtja kui ka Kärdla linn ja
Pühalepa vald saaksid koostööd teha, et kaubanduskeskustes
kogune-vatele noortele tegevust leida. Sest kogunevad nad sinna
nii-kuinii,“ rääkis ta. Ehkki Kärd-la piiri peal, jääb Selver oma
otsaga siiski Pühalepa valla territooriumile. Ehitus valmib
mais
OÜ Betoneks Ehitus te-gevjuht Rain Airik objekti õigeaegses
valmimises ei ka-helnud. “Meie tööd on igata-hes kindlalt
graafikus. Ehitus valmib mai alguses ja 1. juunil saab Hiiumaa
Selveri kind-lasti avada,“ lükkas ta ümber kuuldused probleemidest
ja kiirustamisest.
Taube pidi seda sõnavõttu küll veidi täpsustama. “Ava-mise oleme
plaaninud juba 29. maile,“ ütles ta. Konkurentsi ei karda
Hiiumaa Selver hakkab tööd andma 50 inimesele. Uue
kaubahalli üldpind on 3140 m², millest Selveri müügi-pind
moodustab umbes poole – 1650 m². Lisaks saab kauba-keskuses 480 m²
üüripinnale kolida teisi teenusepakkujaid. Plaanis on avada kohvik,
lille-pood, pesumaja, mobiilipood, käsitööpood jne. Rajatakse ka
110-kohaline parkimisplats.
Taube kohapealset konku-rentsi eriti ei pelga. “Meie eesmärk on
saada hiidlaste lemmikpoeks,“ kuulutas ta. Juhataja teatel pakub
poekett laias valikus kaupa, tulema-ta ei jää ka Selveri köök ja
tööstuskaupade pool – riided nii suurtele kui väikestele, jalanõud
jms. “Meie hinna-poliitika on igal pool ühtne. Isegi korrigeerime
regiooni-des hindu madalamaks. Aga loomulikult jõuavad siia ka kõik
Selveri kampaaniad,“ lisas Taube.
Uuele kaubanduskeskusele otsitakse Tallinnas juba prae-gu
juhatajat. Käesoleva artikli ilmumise ajaks peaks ka selles osas nn
Selveri-selgus majas olema. Sõelale jäänud viiest kandidaadist
enamik pidavat olema kohalikud.Konkurents tootevalikus
Nurgakivi-tseremooniale konkurenti tervitama tulnud Hiiumaa
tarbijate ühistu juha-
taja Agu Kohari sõnul on 50 uue töötaja leidmine Hiiumaal juba
iseenesest suur ettevõt-mine. “Meil näiteks nii palju pole,“ ütles
ta. Samas tunnis-tas Kohari, et konkurents ei pruugi teravaks minna
mitte niivõrd hinnavõrdluse kui personali ja sortimendi osas. “Eks
aeg näitab. Panustama peab paremale tootevalikule,“ täpsustas
ta.
Hiiumaa tarbijate ühistu uus kaubahall valmib Selverist vaid
umbes pool kilomeetrit kaugemal, Heltermaa maantee ääres Kärdlas.
Ja selle avami-ne on Kohari sõnul planeeri-tud mõned kuud
varasemaks. Esimesi kliente loodetakse teenindada juba
naistepäeval, 8. märtsil, päev pärast ooda-tavat
avatseremooniat.
Hannes Sarv
Hiiumaa saab Saaremaast suurema SelveriAlgus lk 1
Maainimene on juba am-musest ajast oma prügi
mingil määral sorteerinud.
Turja sadam
-
18. jaanuar 2008 �Nädalalõpp
Meie kliima muutumi-ne niiskemaks ja tih-ti ka äraarvamatuks
tekitab probleeme ajalooliste mõisahäärberite ehk niinime-tatud
kivilosside kasutami-sel. Need on ülevad, uhked ja veetlevad
vaatamiseks suvisel turismihooajal, kui paksud pae-kiviseinad on
vabanenud talvel salvestatud külmast ja ruumid niiskusest
tuulutatud. Sügisel aga seisame silmitsi suurte paksude müüridega
mõisama-jade ja lausa losside soojama-jandusega.
Kus on säilinud vanu suu-ri pottahje, ei jõua keegi neid seljas
tassitud halgudega kütta, sest ahi võib olla ka lagunenud ja aja
jooksul tuimaks põlenud. Väikeasulate, kus loss asub, katlamajade
soojus on liiga kallis, et paemüüre kogu talve piisavalt soojendada
ja kevadel ning sügisel niiskust tõrjuda. Tavaliselt pole neil
huvitavatel hoonetel nii rikast omanikku, kes jaksaks vajalikul
hulgal elektrikütet osta. Jääb järele väikest moodi sussutamine,
mis jääb alla välistemperatuu-rile ega suuda kuivatada niis-kust,
mis vanu muinsuskaitse all olevaid hooneid tasapisi murendab.
Töötingimused neis väärtus-likes majades muutuvad pikka-misi
ebamugavamaks ja mõisa-koolid hakkavad konkurentsis nüüdisaegsetele
uutele õppe-hoonetele alla jääma. Mäletan niisuguse probleemi teket
juba 1960. aastal Vana-Vigala kut-sekoolis. Ja 1969. aastal Saue
mõisas, mille häärberit kasuta-ti Põllumajandustehnika Harju
rajoonikoondise kontorina.
Sellele tõdemusele veel lä-hemale tulin äsja, jõulukuu algul
Hiiumaa üht uhkemat
arhitektuuri vaatamisväärsust – Suuremõisa lossi – vastu tal-ve
väisates.
Hiiumaa ainsa kutseõpet andva koolina on Suuremõisa tehnikum
ajapikku püüdnud kivilossist uutesse, juurdeehi-tatud
õppehoonetesse valguda ja lossis paiknev Suuremõisa põhikool loobub
nähtavasti tuleval õppeaastal vanematest klassidest. Põhjuseks pole
mit-te ainult laste arvu vähenemi-ne, vaid ka õpperuumide
mit-tevastavus nõuetele. Emmaste vald Hiiumaal lahendas oma
probleemid vanas mõisahoones hulga vaeva ja tööd nõudnud
rekonstrueerimiste ja juurde-ehitiste näol. Suuremõisas pole need
võimalikud muinsuskaitse nõudmisi arvestades. Loss on väärtuslik
ehitis 18. sajandist.
Turismireisidel Kesk- või Lõuna-Euroopas imetletakse vanade
kiviehitiste üllatavalt head säilimist ja eeskujulikku
korrasolekut. Mõtlemata see-juures sellele, missugune suh-teliselt
soe ja kuiv kliima seal on. Meie kliima, eriti saartel, pole enam
endine, mil valit-sesid kuumad ja kuivad suved ning selgelt kuiva
külmaga tal-ved (kui väinad ja rannikumeri olid jääkaane all).
Võitluses looduse muudatus-tega kanname järjest suuremaid
kulutusi ja hulk raha tuleb välja käia ka inimeste endi tehtud
vi-gade parandamiseks.
Arusaadavalt ei ole elu siin mereäärsel maalapil oma katu-se pea
kohal hoidmise ja tuule- ning külmavarju ehitamisega kerge. Kuid
ilu, mis meie vaimu toidab, oleks ilusam muredest raamistamatult.
Aga kust võtta jõudu ja võimu murede tõrju-miseks?
Bruno Pao
Kivilossi kaks nägu
Asukoht Pöide vald, Kõrkvere kalatöös-tuse lähistel, Väikese
väina kaldal.
Sadama ehitas Saare Kaluri kolhoos, omandisuhe muutus seoses
maade tagastamisega ja nüüd on sadam eravaldu-ses. Sadamarajatised
on tor-midest kõvasti räsitud ning siin olles valdab mahajäetu-se
tunne.
Kõrkvere sadamast käib veel merel ehk paar endist kalurit.
Rannas on talvepuh-
kuseks kummuli vaid kaks paati. Sadama säilimine ja tegevus ilma
omavalitsuse osaluse ja abita on ilmselt mõeldamatu.
Siin asuv kalatööstus tööt-leb kohaleveetavat traalpüü-gikala.
Arvestatavat kutselist rannakalapüüki ei toimu. Omaaegset siia ja
koha roh-kust Väikeses väinas eelmise sajandi 70–80ndatel aastatel
vaevalt enam mäletataksegi.
Kohaliku kalatööstuse töö-taja Kaljo Trulli arvates saa-
dakse enne Narva jõest sil-mud kätte kui siit arvestata-vat
rannakala toidulauale.
Põhjuseks, miks ranni-kumeri on kalavaene, pidas Kaljo Trull
kliima soojene-mist ja võõrliikide (koorik-loomade) sissetungi
Lääne-merre kas looduslikult või ballastvetega. Need söövad
ennekõike räimetoitu plank-tonit. Merekeskkonnas on kalade
toiduahel rikutud.
Hillar Lipp
Kõrkvere rannapüügisadamSaarte sadamate hetkeseis
ehk 3–4 meest. Hea on, kui küla-vahele mõnikord traalikilu
müü-ma tullakse. Sadam on enamasti vaikne, mere- ja rannaelu
soi-kunud, külaelu edenemisele see erksust ei lisa. Küla ja
rannaelu elavneb ehk jälle suvel, kui tule-vad suvesaarlased.
Põhjuseks, miks kala nii vähe on, pidas Vaneida just
ranniku-mere saastumist ja vetikate vo-hamist, moodsalt öeldes
ranni-kumere eutrofeerumist ehk kin-nikasvamist.
Hiiumaa saab Saaremaast suurema Selveri
-
18. jaanuar 2008� Nädalalõpp
ENNE JA NÜÜD
Hiiumaa suuruselt teise asustatud punkti (ca 900 elanikku)
keskus on peale kiri-ku olnud vallamaja, mis valmis 1894. aastal ja
on vasakpoolsel fotol. Hiiu maantee, mis läheb vallamaja ja vana
poemaja vahelt, pole oma suunda ja laiust muutnud, ainult
kruuskatte asemel on mustkate.
Vanal fotol, mille on teinud Emmaste ja hiljem Haapsalu
fotograaf Gottfried Erich Anton Wirn-hoff (pärast eestistamist
Eerik Virnalt) 1920-nda-tel või 1930-ndatel aastatel, kõrgub poest
edasi võimas roogkatusega hoone, “Tondiloss“, millest räägime
järgmine kord. Tänapäevane foto on tehtud möödunud aasta suvel.
Käina vallamaja, nõukogude ajal külanõukogu ja raamatukogu,
viimane ja suur restaureerimi-ne-remont tehti aastal 2006 ja 2007.
aasta lõpul kolis sinna vallaametnikele lisaks taas ka Käina
raamatukogu. Ajaloost on teada, et vallamajas peeti rahvasuu kaudu
kuulsaks tehtud Käina val-lakohtu istungeid. Suurimaks oli ilmselt
esime-
se ilmasõja alguse protsess Emmaste ja Orjaku mõisniku parun
Alexander Hoyningen Huene üle, keda süüdistati spioneerimises
Saksamaa heaks – olevat teine juhatanud Saksa aeroplaane.
Vallamajas oli arestikamber ka 1941. aastal, kui maja juures hukati
nõukogude aktiviste.
Urmas Selirand
Käina keskus
Kel tarkus peas, sel ohjad peosLäti riigi vapi tähekeste kohta
saime 13 vastust.
Need tähekesed, mida oma kätel hoiab ka Riias Vabadus-monumendil
Läti Ema, sümbo-liseerivad maa kolme erinevat
ajaloolis-geograafilist piirkon-da: Latgale, Vidzeme ja Kura-maa
koos Zemgalega, mis on ühendatud ühtseks Lätiks.
Vaid üks vastaja arvas, et tä-hekesed tähendavad Läti lippu,
vappi ja hümni, kõik teised olid piirkonnanimed õigesti märki-nud.
Erinevalt oli määratletud vaid neid kohti, kes kõrgus-tikeks, kes
kubermangudeks. R. Kolk Kuressaarest lisas, et Vidzeme on endine
Liivimaa ala ja Latgale Läti lõunapool-ne ala. Kolk saab ka ajalehe
kuutellimuse ja tema valida on kas Hiiu Lehe või Meie Maa
kuutellimus. Oma soovist tuleb teatada ajalehe toimetuse
kuu-lutuste osakonda.
Uus küsimus: Kes Ameerika Ühendriikide presidentidest on ennast
avalikult näidanud nat-side mundris?
Vastuseid ootame 22. jaanua-riks kas Hiiu Lehe või Meie Maa
toimetusse, kontaktand-med on toodud lehe 8. küljel ristsõna
lahenduste juures.
Selle loo kuulsin oma-aegseilt tuntud kerge-jõustiklastelt. Kui
Ees-tis hakati taastama iseseisvat riiki, otsustas Tartu ülikoolis
aastakümneid venemeelse õppejõuna töötanud Juhan Unger, kes
vahepeal (1974–1984) oli nautinud ENSV spordikomitee esimehe kõr-ge
ametikoha hüvesid, et ta igaks juhuks enam Tartus-se tagasi ei
lähe. Nagu tei-si temataolisi, nii võttis ka teda oma kaitsva hõlma
alla Tallinna pedagoogiline ins-tituut, kes pani mehe sport-mängude
ja kergejõustikuka-teedri dotsendiks ning peagi ka kateedri
juhatajaks. 1991. aastal sai Ungerist kerge-jõustiku õppetooli
juhataja. Talle anti professori teadus-lik ametinimetus.
Peagi tekkis Ungeril soov üht tuttavat noormeest oma juurde
tööle võtta. Ta ka-sutas ära tekkinud soodsa juhuse, kui
vanemõpetaja Heino Lipp sai 65-aastaseks – see oli õppejõuks
valimise vanuse ülempiir. Eesti kõrg-koolides ning teadusasutus-tes
oli sellisel juhul tavaks lasta kõrge kvalifikatsiooni-ga
spetsialistidel tööd jätkata aastalepingu alusel.
J. Unger nii ei toiminud. Ta vabastas ülikogenud õp-pejõu ja
treeneri 65-aasta-seks saamise järel kohe, ette hoiatamata, töölt
ning pani asemele oma tuttava. Asjaga kursis olevad spordimehed
ütlesid, et hea, kui too oli kuulitõukes 12 meetrit kät-te saanud.
Lipp andis asja kohtusse, kus ta ennistati se-nisele ametikohale.
Kohtule saadetud vastuses, millest ka kuulus spordimees koopia sai,
seisis: ei saa ennistada, kuna koht on juba täidetud. Alla oli
kirjutatud: prof J. Unger.
Lipp näitas seda kirja sõp-radele ja naeris: “Kui Un-ger on juba
professor, siis olen mina akadeemik.” Ja kirjutas Ungerile
avalduse, milles nõudis kohtuotsuse täitmist. Selle all seisis
tõe-poolest: akadeemik Heino Lipp. Huumorimehena tun-tud
spordikuulsuse vempu naerdi spordiringkondades kaua, kuid oma
töökohast jäi Eesti üks paremaid ker-gejõustikutreenereid ilma.
Viimane kuulutus seejärel, et Eesti vabariigis jätkati tema
represseerimist.
Lembit Aader
Humoristlik tõsielujuhtum kuulsustegaProfessor Juhan Unger ja
akadeemik Heino Lipp
Eile, 17. jaanuaril käibele tulnud postmargiga tä-histab Eesti
Post legen-daarse helilooja ja koorijuhi juubelit käesoleva aasta
lőpul. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Harjumaal
Perilas. Tallinna konservatoo-riumis őppis ta aastail 1924–1927
klaverit, 1929 jätkas ta muusikapedagoogika alal, mil-le lőpetas
1931. aastal. 1934. aastal lőpetas Gustav Ernesaks Tallinna
konservatooriumi ka kompositsiooni erialal. Järg-nes muusikaőpetaja
töö mit-mes erinevas Tallinna koolis. Edukale tööle koolikooridega
järgnes ülelinnaliste kooride – Tallinna Naistelaulu Seltsi
naiskoori ja Tallinna Meeste-laulu Seltsi meeskoori juhtimi-ne.
1942. aastal asus ta juhata-ma Jaroslavlis loodud sega- ja
meeskoori. 1944. aasta sügisel asutati tema algatusel kutseli-ne
meeskoor, mida tänapäeval tunneme Eesti Rahvusmees-koori ehk RAM-i
nime all. Selle koori peadirigent oli ta aastani 1975 ja kunstiline
juht kuni oma surmani 24. jaanua-ril 1993.
Gustav Ernesaksal oli oluli-ne roll laulupidude traditsioo-ni
hoidmisel ja arendamisel, ta osales nende korraldamisel
ning oli mitme laulupeo üld-juht. Niisama aktiivselt tegeles ta
koorimuusika propageeri-mise ja őpetamisega. Tallin-na
konservatooriumis hakkas ta koorijuhtimist őpetama 1937. aastal ja
jätkas aastail 1944–1972 (1945. aastast pro-fessorina).
Gustav Ernesaksa heliloo-mingust moodustab olulisima osa
koorimuusika, kuid ta on kirjutanud ka soololaule, viis ooperit,
muusikat näidenditele ja filmidele.
Uue juubelimargi, esime-se päeva eritempli ja eri-
ümbriku kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass. 5 krooni ja 50 senti
maksvat postmar-ki on Vaba Maa trükikojas trükitud 325 000.
Mőőtmetelt on uudismark suhteliselt suur, kuid siiski oluliselt
väiksem 1994. aastal välja antud post-margiplokist “125 aastat
Eesti esimesest üldlaulupeost”, kus Gustav Ernesaksa portreed
kujutati koos tema tuntuima koorilaulu “Mu isamaa on minu arm”
nootidega.
Elmo Viigipuu
Postmark Gustav Ernesaksa juubeliks
-
18. jaanuar 2008 �Nädalalõpp
Intervjuu Kuressaare Linna-teatri direktori kt Aarne Mä-gigaMida
toob aasta 2008 Kures-saare Linnateatris?
Praegu käivad juba proovid uue tüki kallal, mis on Tamm-saare
„Ma armastasin sakslast”. Lavastab Raivo Trass ja peaosa-des on
Hannes Prikk ja Maarja Jakobson.
Praeguse seisuga teeme koos-tööd Saaremaa Ooperiga, kelle-ga
koos tuleb välja Aino Kallase „Batseba Saaremaal”, mille la-vastab
Garmen Tabor. Ma väga loodan, et see etendub ooperipäe-vade raames
teatrimajas.
Kui rääkida eelmisest suvetü-kist „Reigi õpetaja”, siis ootan
veel Tallinna Linnateatri vastust sellele, kas mängime seda seal
Taevasaalis või mitte. Kuna seal hakkavad ehitustööd, siis ei saa
nad veel garantiid anda. Aga eel-kokkulepe on olemas ja teatril
endal ei ole selle vastu midagi, kuna nad teevad suurprojekti
majast väljas. Seda on vaja, et ka väljaspool Saaremaad tea-taks,
mis teatriga on Kuressaare Linnateatri puhul tegemist. Kuna see
tükk läks eelmisel suvel vaa-tajatele korda Saaremaal, siis on
kindlasti inimesi, kes vaataksid seda ka mandril.
Jaak Allik tuleb lavastama Jasmina Reza näidendit „Bar-baarsuse
jumal”, see on sügisene projekt. Esietenduse kuupäevast praegu veel
rääkida ei saa, aga prooviperiood hakkab augusti lõpust.
Talvo Pabut on praegu juba valmis kirjutanud ühe näidendi
spetsiaalselt Kuressaare Linna-teatri jaoks. Küsimus on, kes seda
lavastama hakkab ja sõltub oludest, kas see mahub selle aasta sisse
ära või mitte.
Ise olen praegu lõpetamas ühte lastenäidendit. See ei ole
kirjutatud jõulunäidendiks, kuigi seda saab kasutada ka habemega
mehe lavaletoomiseks. See on mõeldud lastele alates koolieast,
kuigi ka nooremad saavad sellest aru. Lugu on sellest, kuidas me
läbi oma elu kipume kiiresti suu-
reks saama ja moto on, et „lap-sevanemad, ärgem kiirustagem
lapsi nii kiiresti täiskasvanuks saama”. See on umbes tunnine
lavatükk noorematele lastele.Kui tihti sa pead kellelegi sele-tama,
miks teatrit Kuressaarde üldse vaja on?
Ei pea enam tihti. Mõned ini-mesed ei saagi sellest aru ja seda
ei maksa üldse halvasti võtta. Inimesed ei peagi kõikidest
as-jadest ühtemoodi aru saama. Mõnele meeldib teater, mõnele mõni
muu ala. Ei saagi nõuda, et kirglik tehnikaspordihuviline võtab
sama kirglikult ka teatrit. See oleks muidugi väga hea, kui see nii
oleks. Neid küsijaid on ikka. Oluline on pigem see, kuidas see
küsimus on seatud. Kui see küsimus on seatud sii-rast huvist, siis
ma usun, et see inimene saab vastuse kas minu, teiste
teatritöötajate või nende käest, kes teatris käivad. Aga kui see on
küsitud teatud küüni-lise alatooniga, et kas või miks on vaja, siis
ma usun, et sellisele küsimusele üldse ei peagi hakka-ma
vastama.Palju sinu arvates oleks teatris-se praegu inimesi juurde
vaja ja keda?
Siin on palju küsitud kassa lah-tiolekuaegade kohta. Miks ei ole
hommikust õhtuni ja miks nädala alguses on hommikul ja nädala
teisel poolel õhtul. Praegu ei ole meil inimest, kes oleks
palgaline kassapidaja. Seda teevad teised inimesed ja kui nad on
parajasti
hõivatud, siis on see probleem. Vahel teised teatrid küsivad,
kas teil grimeerija on olemas. Kures-saare Linnateater on
projektitea-ter, meil on küll repertuaar, aga ei ole mõtet võtta
tööle grimeerijat, kui meil ei ole näitlejaid.
See küsimus hakkab kindlas-ti sõltuma ka teatri kunstilisest
juhist. Kunstiline juht koos teat-rijuhiga peaksid otsustama,
mil-line see koosseis peaks olema. Varem olin ma liialt optimistlik
ja lootsin, et hooajal 2009 võiks juba palgal olla kaks või kolm
näitlejat. Tegelikult on asi ikkagi kunstilise juhi visioonis.
Peaks olema paigas inimene, kellele on seatud konkreetsed ülesanded
lavastada näiteks 1–2 lavastust aastas. Siis saaks rääkida juba
teatri oma näost, sest kunstiline juht, nagu ka teised
teatritööta-jad, on need, kes selle oma näo kujundavad. Tänane
Kuressaare Linnateater ei saa endale seda veel lubada. Esiteks ei
ole teat-ri eelarves raha, et maksta veel kolmele näitlejale palka.
Selleks oleks praegusele lisaks eelar-vesse vaja veel umbes 300–400
tuhat krooni ja lisaks oleks vaja taotleda linnalt juurde töökohti.
Ma olen ikkagi seda meelt, et Kuressaare Linnateatris võiksid
näitlejad palgal olla. Tegemist ei ole ikkagi isikliku teatriga ja
me oleme sõltuvuses eelarvest. Praegune olukord ei ole üldse kõige
hullem, tänu kõikidele nendele tublidele töötajatele, kes teatris
praegu töötavad, aga muidugi võiks olla veel
parem.Mis teeb kõige rohkem mu-ret?
On palju pisikesi probleeme. Sellist suurt ei olegi, mis segaks
hommikul teatrisse minnes tööd tegemast. Need on sellised jooks-vad
asjad ja millises ettevõttes neid ei oleks. Olgu või see, et katus
laseb läbi või et näitlejad erinevatest paikadest saaksid ühes
kohas kokku. Kui on vaja, et etendus oleks sel päeval, aga sel-gub,
et ühel näitlejal on etendus ja peab kõik plaanid jälle ümber
tegema. See seab natuke piiran-guid loomingulisele protsessi-le: ei
saa võtta vabalt näitlejaid ja öelda, et need on proovid ja nendel
päevadel on etendused. Kolme näitlejaga me suudak-sime vähemalt
kaks lavastust välja tuua ka nii, et keegi meid ei segaks. Kui
palju sa tavaliselt ületun-de teed?
Teen ikka, aga ma ei kujuta seda tööd ka teistmoodi ette. Seda
tööd ei saa teha niimoodi, et hommikul kaheksast minnak-se tööle ja
õhtul viiest keeratakse uksed lukku. Aga kuidas see väl-ja näeb ja
kuidas me selle asja ära lahendame, see on puhtalt teatri siseasi.
Mismoodi sa puhkad?
Ütleme, et ma puhkan kõige paremini Leedus (naerab), kui olen
seal näiteks midagi kirjuta-mas. Ma olen vist eelmises elus olnud
leedulane, sest ma sõidan sinna päris tihti. See on võima-lus olla
eemal neist asjadest, mis mind siin iga päev seovad. Seal mul
õnnestub keskendu-da nendele teemadele, mis mul siin ei õnnestu,
milleks ei jää aega ja nii edasi. Sel sügisel te-gin ka toreda pika
matka, mitte turismireisi Madagaskarile. Nii
et olen endale varusid kogunud.
K ü s i m u s e d seadnud Kutt Kommel
12.
Järgneb Teisipäevases lisalehes
Teatriilm
No ongid see uus oasta otsapidi õues ja üsna paras ports teda
läbi pöo joosnd. On sii sõda ead ja paramad teistele soo-vitud ja
vasta koa soadud. Ähk oleks küll õigem olnd üida, et “tule taevas
abi” kui noabrimehe-le ja igatsugu tolgustele ead tule-vast elu
soovida või ede kuuluta. Õige jah – iga üks pidi oma õnne sepp
olema – muretse aga alati ja kuku sepitsema. Nüid alles olla
selgeks soand, miks mõne mehe (äi-noh, mõnel naisel koa) elu ki-sub
kiiva – äi oska sepa tööd või põle õigid riistu. Moalehe
kuu-lutuste rup riik pakkus ühte alast odavaste müia – ainult neli
tuhat rooni. Me oma küla mestega kalku leeritasime, et kui me nüid
pirekse aega sõllest suurest jõulu
rallist toibume ja tengel pungale pekki peale nuumame, aame
sõl-lele rautsele riista puule küll sõr-med silma, upitame ta oma
koar alli (no see, mis sai angitud suk-kru jäuks) üles ja akkame
omale õnne tegema. Ju sõda ikka nääb, kudas Lakardi Lemps asjase
suh-tub või misukse kursi võtab – kas akkab äkist vale raha tegema.
Ta arvates ongid raha suur õnn ja jumala õnnistus. No nää, üsna
kena mehe ajud keeris russi see koloosi aidamehe ammet – ak-kas
teine rasked raha ja kanged samakad tahtma. Aga pisikse Väinu kääst
olla soand suure tänu ja pitka pai linnast toodud tasku väitsa
eest. Jõulu vana olla pailu nirum vend – toond paljast ühe roamatu,
kus piltagid üsna õrest olla. Aga ahistama olnd meister – nõund
salmi koa veel. “Äi tea, millas see meite suguste mõnita-mine ää
lõppeb,” ohkand poiss ja pühkind silmast pisara…
Äi-noh, eesti rahva kombestik sai jälle ulga rikkamaks – kui
pa-ilu jõulu- ja näärinalju on meite tublid ja targad mehed oskand
ede võtta ja käiku laska. Lähäks nee ometigid radits joonide
kirja.
Kui ikka saja oasta pärast mõni eestlase-igerik sii kuskis rinki
kohmitseb, oskab ta kindlaste lahti kangutatud putlist põrman-dale
kallata ja seal sehes ise rin-ki pläterda, nagut oasta lõppus tele
purkis. Kui meitel on teleka soade “Tele köök”, ju sõda võiks
kutsuda “Tele peldik”. Meitel ju isegid pilli tinistajate pugett
“Alla kusejad” ja veel inglisman-nide keele rinki löödud nimega.
Iga asi olga ikka nime nägu…
Äi tea, pailukest küll neid umpkeeltsid ETV vahtijud on, aga kes
oatas, see võis rõõmusta, et suhnaad on koa nõndest abrilli öödest
midagist õppind. Kuigid asi kippus irmus tõsiseks, olnd üks nalja
number. No mäletate küll, kui kaks tõsist eesti meest kervestega
läbi ukse läksid. Lahtisest ukse mulgust kerve toel! Äi tea, oliks
nõnde silma ring kitsas või aju üle õppami-sest alla arenend? Tark
aru oli küll kut orisondi takka kükitav komunismus, mes meitel
kõi-kidel nägemata jähi. Kahjuks (või õnneks!) meitel omas külas
sõukest aia taha läind eksin laari äi ole, – oort mette ühtegid.
Kui
oleks, rooviks ise koa. Uuvitav ju – kudas välja kukuks…
Aga Linna poisist akkas küll ale. Ah, et kessest? Noh, Iivust
ikka. Laulis seal nõndele lakku täis läbustajatele. Üsna pailud
nõndest olid (päris tõeste – juma-la eest!) emase inimese
tunnus-tega. Möku Meinu uuris Ludvi-ku kääst, et “kas nee emased on
koa seksikad”, ja Ludvik rähmas üsna pahase moega: “Nee põle enne
Kolmekunninga pääva ise-gid seksitavad mette.” No äi tea, mes situ
ats joon see veel on? Küll ma uuri – ähk eit teab…
Sõda ütlesid küll kõik meite mehed, et muist juht oinaid tuleks
küll kinni panna või lahti laska. Ähk siis juba mõlemad. Vat
sõ-dasi – ikka riigi ja rahva raha vasta taevast paukamise pärast.
Mõtelge ise – poolteist miljuuni rooni. Nagut oleks nõndest
pau-kudest veel vähä, mis maandi peal tehtakse. Pätaka Peedu lubas
akata valla rahvalt annetustega raha koguma, et edaspidi nee paugu
maanikud taastus ravile soata, enne kut ilja põle ja päris ää
pöörvad.
Lituvere meste riigi vastaline mõtte viis…
Olen varusid kogunud
Iga salmi vahekohta saatis suupillimäng.Muidugi, ei olnud ju
Ruudil naist, ammugi mitte hoora, saati
veel varastest lapsi. Aga elu oli hukas küll! Elu oli hullemini
hukas kui sel mehel, kes kunagi selle sünge laulu oli teinud.
Sellepärast vist poisid Ruudi sooloettekande üle eriti ei
naer-nudki, olgugi et see oma musta huumoriga oli pahupidiselt
kontrastis nii mitme asjaoluga praegussilmapilgul.
Tururahva hulgas aga oli Ruudil tohutu menu. Tõsi küll, meie
kolonn oli juba enne teatud tähelepanu äratanud, kuid Ruudi uljas
esinemine tegi meid üldise huvi objektiks. Sadas igasuguseid
küsimusi – kust tuleme, kas oleme sakslastega juba sõdinud, kes me
õigupoolest oleme?
“Mõi – estonski tobruvoltsi!” hõiskas Ruudi vankrilt. “Mõi
nemtsa neboimsja!” Ja ta isegi imestas oma soravat vene keele
oskust. Siis aga, silmanud “eesti vabatahtlikke” uudistava sum-ma
seas priskeid külakaunitare, ei suutnud ta oma loomulikule
edevusele enam vastu panna ja alustas hoogsalt valtserit:
Ära nõua sina armu eest raha,mis vaevaga teenitud sai,vaid nõua
üks süda, mis puhasja sulle on surmani truu.
Polk venis läbi alevi, käänas siis paremale ja hargnes
di-visjonide kaupa jõeäärsesse tihedasse pajupadrikusse. See oli
hea koht: liivane kallas oli kuiv ja lausk, poisid said supelda,
hobused juua, köökide jaoks oli vesi käepärast. Poole tunniga olid
patareid, veokid ja hobused võsasse nii ära peidetud, et vastase
õhuluure poleks midagi avastanud. Ettevaatus ei olnud asjatu:
pärastlõunal lendaski üks saksa “raam” üle alevi, tõsi küll, üsna
kõrgelt.
Et enne ööd rännakut ette näha ei olnud, kästi kõigil puhata.
Küsisime komandörilt loa korraks alevisse minna. Õieti oli see
Ilmari idee. Ta oli nimelt näinud fotograafi silti ühe maja küljes
ning tahtis kangesti lasta pilti teha.
Selgus, et Ilmar ei eksinud: alevis oli tõepoolest fotoateljee,
mis töötas. Tahtsime kiirfotot, kuid keegi meist ei teadnud, kuidas
see vene keeli on. Siiski suutsime teenistusvalmile ja taiplikule
vanamehele oma soovi selgeks teha, ning üsna üürikese aja pärast
saime kätte veel niisked tõmmised: kolm noort ja uljast
harkisjalgset kahurpoissi, mütsid kuklas: mina, Ilmar ja Ruudi.
Pakkusime vanakesele raha, kuid ta ei võtnud. “Фронтовикам
бесплатно,” ütles ta meile kummardades. Tänasime teda
kätt-pidi.
“No näed – polnudki halb mõte,” ütles Ilmar tänaval eredas
päikeses fotot silmitsedes, “hea pärast kodus näidata...”
Kodus...!Kas ja millal...?Aga olgu peale, hea on muidugi
näidata.
15.Sõitsime üle silla.Seda oli õhust pommitatud: tohutud
kraatrid olid mõlemal
pool, aga sild ise oli terveks jäänud. Jõgi, ilus ja käänuline,
voolas rahulikult ja aeglaselt. Otse silla esimeste tugisammaste
juures oli kaks sinistes puuvillatunkedes laipa, üks selili, teine
kõhuli. Nähtavasti pommitamise ajal pihtasaanud sapöörid.
Esimesed laibad, mida nägime.Kolonn sõitis väga vaikselt üle
silla.
16.Nüüd oleme siis päral ja asi läheb tõsiseks, see on
kõigil
selge.Kolm päeva oleme sisse võtnud positsioone, patareid ja
vaat-
luspunktid on maasse kaevatud, sideliinid veetud.Rinne, mis enne
ebamääraselt kõmises kaugemal läänes, on
meile üpris kiiresti järele jõudnud. Eile õhtul oli see müdin
meist kirdes juba kurjaennustavalt selge. Kui meil oleks ol-nud
pisutki kogenum kõrv, võinuksime ao eeli üldisest rümast puhuti
eristada tankide jõuramist. Saksa kahekandepinnalised
vaatluslennukid olid peaaegu kogu päeva õhus. Õnneks oli
ründelennukeist siiski rahu.
Öö oli ärevavõitu. Und ei tulnud paljudel, sest need
kilo-meetrid, mis meid lahutasid jalaväe eesliinist, oli ju nii
lühike maa.
“Aga otse meie ees on ju veel vaikne,” lohutas keegi.“See ei loe
midagi,” vastati talle, “vaat kui läheb sealt, pare-
malt, mööda ja tuleb hoopis selja tagant, mis sa siis
kostad?”Tõepoolest, see võimalus oli olemas, sest just seal, meist
pa-
remal, kirde suunas käis ju äsja meie meelest kõige lähedasem ja
ägedam müdin.
Üks oli siiski selge: öösel midagi ei juhtu, sest pikkamisi oli
saabunud vaikus.
-
18. jaanuar 2008Täitsa lõpp
Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)
Väga tõenäoline on reisimine üle mere, mis võib mõjutada sinu
karjääri või positsiooni perekonnas. Tööalased
toimetused viivad sind kaaslasest mitmeks päevaks eemale ja
panevad igatsema.
Kalad (19. veebruar – 20. märts)
Keegi raja tagant teeb pakkumise, mis võib sind meeldivalt
erutada. Arvesta ta-
vapärasest suurema töökoormusega ja püüa igal võimalusel puhata,
sest sinu tervis on ohus.
Jäär (21. märts – 20. aprill)
Rahaliselt võib tul-la väga tulus nädal. Väga edukaks kuju-nevad
ettevõtmised, kuhu oskad kaasata
hea partneri. Häid uudiseid on ooda-ta neil, kes kavandavad
kooselu või elukohavahetust.
Sõnn (21. aprill – 20. mai)
Kasvu ja laiene-mise periood, tainas kerkib mühinal. Töö juures
on ette näha
uutesse ja parematesse ruumidesse kolimine või ligipääsu
piirangute vä-henemine. Uut tööd sel nädalal otsi-da ei tasu.
Kaksikud (21. mai – 20. juuni)
Esiplaanil on hari-dus-, sotsiaal- ja kul-tuuriküsimused.
Edu-kas nädal akadeemilise
tegevusega seotud inimestele. Väga võimalik on suurem
koosviibimine sõprade või sugulastega.
Vähk (21. juuni – 21. juuli)
Sul on ees kasulik kokkusaamine, mis võib sinu jaoks olu-liselt
mõjutada asju
lähitulevikus. Ootamatu kontakt lä-hisugulasega, kes vajab sinu
abi. Aeg elada täisverelist armuelu.
Lõvi (22. juuli – 21. august)
Ole avatud kõiki-dele pakkumistele ja võimalustele, mis sel
nädalal sinu juurde
tulevad. Ees on tööreis, mis kulgeb sinu oponentide kadeduseks
ootama-tult edukalt.
Neitsi (22. august – 21. september)
Saad lõpuks kaelast ära töö või projekti, mille pärast oled
pi-danud pikemat aega
pead valutama. Samal ajal vabaneb ka rahasumma, mis teatud
põhjustel on olnud pikemat aega blokeeritud.
Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)
Eelkõige seoses tööga tuleb sul teha iseseisvalt ridamisi
kiireid otsuseid. Sa-mas ei oleks paha
küsida nõu mõnelt eakamalt ja ko-genumalt kolleegilt või
sõbralt. Tulu annab ühistegevus.
Skorpion (23. oktoo-ber – 21. november)
Keskendu rahulikult rutiinsele igapäevatöö-le ning ära allu
ahvat-lustele, sest pole kuigi
sobiv aeg mistahes muudatusteks. Ole praktiline ja ära lase
emotsioonidele enda üle võimust saada.
Ambur (22. november – 20. detsember)
Tihe töönädal, kuhu mahub oluline kok-kusaamine või
nõu-pidamine, kus sul on
oluline roll mängida. Ole valmis põ-nevatesk uudisteks, mis
puudutavad otseselt sinu varalist seisu.
Kaljukits (21. detsem-ber – 19. jaanuar)
Sõlmid uue kokku-leppe, mis sunnib sind kohe tegutsema ja ei
anna aega pisemakski
puhkuseks. Laps või nooruk, kes on pikemat aega kaugel olnud,
saabub koju või võtab sinuga ühendust.
Su
do
ku
nr
80
Sud
oku
nr 7
9 la
hend
us
Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega
1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus
ja igas 3x3 ruudus.
Head lahendamist!
Nädala horoskoop 20. –- 26. jaanuar
Ristsõna
Eve
stu
se
ko
om
iks
Pitsa pildimängKes on pildil?vastus saada ristsõ-na lahenduses
too-dud aadressidele, l isades oma aad-ressi.
Õigesti äraarva-nute vahel loosime väl ja kaks pitsat, millest
ühe paneb välja pubi Priiankru Kärdlas sadama 4 ja teise Jr Pizza
ja burgeribaar Kures-saares Turu 4.
Lisaks õigetele vastustele, mida oli 87, pakuti ühel kor-ral ka
Urve Tiidust.
Pitsa võitsid Avo Kütt Kärdlast ja Juta Luik Pihtla vallast.
mehu
Eelmise ristsõna lahendus: Maailma väikseim lumemees.
Vastuseid saime 109, ajalehe kuutellimuse võitsid Aino Põld
Suuremõisast ja Sirje Jõgi Mustjalast.
Sudoku nr. 79 lahendusi saadeti meile 77, preemia võitsid Valve
Sepp Kuressaarest ja Rai-vo Rist Kärdlast. Kõik võitjad saavad
valida kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuutellimuse.
Tänase lehe lahendusi ootame 22. jaanuariks Hiiu Lehe toimetusse
Kärdlas, Vabrikuväljak 1 või Meie Maa toimetusse Kuressaares,
Koman-dandi 1, pk. 247, samuti meiliaadressil [email protected].
Vastused saate panna ka mõlema lehe toimetuse juures asuvasse
postkasti.
Mõnusat nuputamist!
eelmisel pildil oli Maret Maripuu.
PUTUKAS
TÕELINE,TEGELIK
VENELENNUKSAMM
OSMIUM
NAHKHIIRINGL. K.
JÄRJ. TÄH.PUU
SUURLAATJOOD
KIRJANIK
ROOTSISUUSATAJA
TULINEARGOON
RUTEENIUMUNITED
NATIONSPOLIITIKIN. + NIMI
RÕHKNAEL
ASTAAT
KRABI-PULGAD
KURIPIIRITS
VALGUSTI
. . .MARINO
SIDESÕNA
RÖNTGENAVAUS
RAHVAJUTULIIK
TITAANTENNISISTMEIEREI-PIDAJA
RIIKAASIASHAPNIK
KAELASIDE
MINGIALAGA
SEOTUD2004.
METALL
2 X TÄHT
TEHISKEEL
TÄIESTIVASTAV
LINDANNO
DOMINIROHTTAIM
RIIKVÕHU-
MÕÕGA-LINE
RIPPLAMPNÄRIMIS . . .
LAULJAMETALL
ELANIKPALLAA-
DIUMSIDESÕNA
AHVAUK,
AVAUSTAIM
MASSI-MÕÕT
VULKAANEUR. - S
ASI
TOONA
VEEELANIKVANAAJA
KIIRESÕJALAEV
KELVIN
INDIUM
ILMNEMALA
OMAKASU-PÜÜDMATU
PUNANAHKLAISK,
SAAMATUEESTI POST
NELJASVANA-
KREEKAMAAKOND
NOOTPIDULIK
ÕHTUSÖÖKTÖÖRIIST
LIIME. ZOLAROMAANKIRJANIK
PASKAL
BOL EVIKVOODI
HÕNGUS-HÄÄLIK
Ð AMPER
TRIGON.FUNKTS.
PAPAGOIVÕRKPALLI-TREENER
LIITIUM
DEKA-LIITER
TANTAAL
DETAILIDESEOSTA-
TUSE VIISJÄRJ. TÄH.
TIKKELÕNG
ASTAAT
URAAN
. . . KASSNURJATU,
HÄBITUNÄITLEJA
NOOT. . . PILL
IGA PÄEVESINEV
1
4
2
8
36
6 8
6
15
25
612
738 2
2 5961
934 98
3
2
9
11
4
23
8
8 41
3 486
64 985
1 6 7
2 715
29 57
8 1 5 7 69 1 7 4 2 55 7 2 34 3 7 6 8 9 2
2 4 5 9 36 7 9 2 8 5 1
6 5 9 37 4 9 6 3 83 1 8 6 4