-
LK 2Jaanus Tam-kivi: nädala-vahetusteks tulen ikka koju
Saaremaale.
“Noorus” annab isadepäeva kontserdi Emmastes.
LK 3Kalalaeva kapten Ahto Kriska sai merehaigusest üle.
Nr 31 (48) 9. november 2007
Meie Maa / nädalalõpulisa
On küllalt neid inimesi, kes mäletavad suuri ja uhkeid pulmi,
mida nõukaajal peeti. Siis ühel hetkel hakkas pulmatrall tasapisi
hää-buma. Abiellumine polnud enam nii moes ja tundus liiga kallis.
Nüüd on ajad taas pöördumas ning elu ühte ilusamat sünd-must
soovitakse hästi pidulikuks ja meelde-jäävaks muuta.
Pulmad on jälle moesIga pruutpaar tahab, et nende pulmad oleksid
kordumatud
Heli [email protected]
Selle aasta 1. novembri seisuga oli Saare maa-valitsuse
perekonna-seisuosakonnas oma abielu registreerinud 95
pruut-paari.
Seda, et abiellumise pidulik-kusele pööratakse taas rohkem
tähelepanu, näitab seegi, et kui veel eelmisel aastal registreeriti
kõige rohkem abielusid pere-konnaseisuosakonna kabine-tis, siis sel
aastal on esikohal raekoda, kus 1. novembriks oli registreeritud 48
abielu. Teisel kohal on n-ö kabinetiabielud 32 korraga, kolmandal
kohal lossi kapiitlisaal 9 korraga. Ülejää-nud 6 abielu
registreeriti erine-vates kohtades.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütleb, et sel aas-tal on
lossis registreeritud 13 abielu, mis tähendab, et lisaks
perekonnaseisuosakonna amet-nikele on lossis abielusid
regist-reerinud ka kirikuõpetajad.
Eks loss oma haruldase atmo-sfääriga võlub kindlasti palju-sid
ning arvata on, et lossipulmi tuleb edaspidigi.
“Abielude registreerimise vastu lossis ei ole meil midagi, kuid
pulmapidusid me siin eriti ei soosi, oleme väga valivad,” sõnas
Püüa.
Mõned on oma pulmapeo lossis siiski pidanud ja on neid, kes pole
pidanud paljuks isegi välismaalt kohale tulla.
Registreerimine kapiitlisaa-lis läheb pruutpaarile maksma 1180
krooni ja sama palju mak-sab ka üks pulmapeo tund.Pulmade
tõusutrend Rootsiski
Üllatav, et samasuguse pul-made mõõnaperioodi on üle elanud
rootslasedki ja sealgi on pulmade pidamine taas tõu-suteel.
Rootsis elav, kuid Saaremaalt pärit Karin Truverk Finkel-stein
otsustaski koos peigme-hega, et nemad registreerivad oma abielu
just Kuressaare lossis ja sel laupäeval pandigi noored siin paari.
Neljapäeva-ne Rootsi lennuk tõi kohale 25 kaugemat külalist, kokku
sai rahvast üle 80. Nii et suur kor-ralik pulm.
Karin on elanud Rootsis üle aasta ning töötab aedade
ku-jundajana-nõuandjana ja tema tegemistest sai lugeda eelmi-ses
Nädalalõpus. Oma tuleva-sega kohtus Karin kursustel, kus õpetusi
jagas just Magnus Finkelstein.
Magnus on juba viiendat põl-ve rootslane, kuid esivanemate
juured ulatuvad tagasi Ukrai-nasse ja Valgevenesse.
“Kõik meie pulmade otsused sündisid sisetundest lähtuvalt,”
selgitab Karin.
Seetõttu sai ka pulmapaigaks Saaremaa, sest Magnus armus
sellesse kaunisse saaresse esi-mesest korrast.
Magnus tegeleb Rootsis koo-lituste ja suurürituste
korral-damisega ja nii polnud pulma korraldamine kodust kaugemal
eriti vaevanõudev, tuli vaid sõl-mida korralikud kokkulepped nii
lennufirma, majutuse kui peokohaga.Väga tähtis oli sõprade abi
Peopaigana olid kaalumisel mitmed kohad, kuid lõpuks jäi valik
Maheköögile, peamiselt restorani miljöö tõttu – lihtne ja
saaremaalik oma paksude kiviseintega.
Pruudikimp vastavalt hoo-ajale! Kimbu idee pruudilt, teostus
T-salongi poolt.
LK 7
Loe edasi lk 2
-
9. november 2007�
Kui riigikogus on iga kuu ka üks istungi-tevaba nädal, mil
saa-dikud saavad kodukohas käia, siis ministeeriumis on töötem-po
märgatavalt suurem. Vähe sellest, et nädala sees venivad tööpäevad
pikaks, on ka näda-lavahetustel kõiksugu avamisi ja pidustusi, kuhu
ministreid ikka ka kutsutakse. Hakkasin kevadest peale selgitama,
et puhkepäevadel sõidan koju Saaremaale ega saa osaleda. Nüüd on
hakatud mind rahule jätma, enam ei üritatagi kut-suda.
Mul on praamipilet bronee-ritud, aga eelmisel reedel tegi küll
halva tunde, kui pidin Virt-sus nii pikast autoderivist möö-da
sõitma. Algul arvasin, et tee-remondi pärast hoitakse autosid
kalakombinaadi majade juures kinni, kuid see oli praamijärje-kord.
Paljud väikeste lastega pered pidid viis tundi ootama, ega see neil
kerge olnud. Eri-ti nüüd, sombusel, külmal ja pimedal ajal. Mul oli
nii paha neist mööda minna.
Valitsuseliikme töö kestus on ettearvamatu, seepärast on oma elu
korraldamise plaane keeruline teha. Tütrega, kes õpib Tallinnas
kõrgkoolis hal-dusjuhtimist, jagame praegu pealinnas korterit
kahepeale ja hommikused kohvijoomi-sed on vähemalt mõnusamad.
Koolivaheajal oli ka ülejäänud pere Tallinnas. Meie pere pe-samuna
käib esimeses klassis, tema on küll juba harjunud sellega, et isa
sõidab nädalaks ajaks jälle Tallinna tööle, kuid hoopis parem
oleks, kui pere
oleks kõik päevad koos. Võib-olla ühel hetkel teemegi otsuse, et
mingiks ajaks tuleb ka pere Tallinna. Pisike poiss, nagu meil on,
muutub ju nii kiires-ti ja ega seda muutumist teist korda näe.
Praegu sõidan pühapäeva-õhtuti tagasi Tallinna, sest es-maspäeva
hommikul algavad koosolekud jälle pihta. Olen ka esmaspäeva
varahommi-kul läinud, kuid siis on mul pooleks päevaks “aur” otsas
ja seda ma endale lubada ei saa. Hommikul õigel ajal tõusta ja
tööle minna on ikka midagi muud kui poolest ööst üleval olles. Sel
nädalal on töökoormus veidi pingelisem ka seetõttu, et järgmise
nädala neljapäeval-reedel on keskkon-naministrite kohtumine Poolas
Krakovis. Kodused asjad tuleb aga ka ära teha.
Isadepäeva eel võin öelda, et tütre kasvatamine on meie pe-res
olnud keerulisem kui poiste kasvatamine. Vitsaga pole ma küll
pidanud mitte kellegagi oma kolmest lapsest “suhtle-ma”, rääkimine
ja veel kord rääkimine on aidanud.
Tütrega oleme ka juba eriala-seid asju arutanud. Suvel oli ta
maavalitsuses praktikal, kas ta nüüd just minu jälgedes tahab käia,
ma ei usu. Kevadel lõpe-tab bakalaureuse õpingud, eks ta
magistrantuuris jätkamise peab ise otsustama.
Mu oma isa on ka veel täie tervise juures, pühapäeval
ko-ristasime koos maal puulehti, isaga on ikka tore koos olla.
Loodan, et minu lastel ka mi-nuga koos.
Toompealt!
Jaanus Tamkivi
Olen nädala- vahetused hoidnud pere jaoks
“Külalistele pakkusime taimetoite ja Eesti valikust hapukapsast
ning seapraadi, mille oli valmistanud minu ema. Taime-toidud
valmistas väga hea tuttav Rootsist, Johanna Mari Moxness, kes on
pulmade jaoks taimetoite valmistanud ja pidulikke laudu katnud juba
paarkümmend aastat. Hakkimisel olid aga abiks pereliikmed. Osa
toiduaineid toodi kaasa ka Rootsist,” toob Karin näiteid mõnusast
koostööst.
Üldse lähtusid Karin ja Magnus väga pal-jus sellest, kuidas
nende oma sõbrad neid abistada saavad.
Nii tegutsesid pulmas lisaks Johannale fotograafist sõbranna
Riina Lillemäe, kes sellel aastal pildistanud enam kui kümme
pulmapidu Eesti eri paigus. Tuttavad klounid olid kohale sõitnud
Rootsist (Clowns Wit-hout Borders) ning pakkusid peokülalistele
omapärase tuleshow. Pruudi pulmakleidi oli õmmelnud peigmehe
ema.
Esialgu andsid abiellujad aga sõpradele hoopis teada, et nad on
kutsutud Saaremaa-
Algus lk 1
Hiid-l a -s e d -saarlased on sajandeid kala püüdnud ja püüavad
veel sajandeid, muutub ainult kalapüügiviis. Traalpüügiga saadakse
kala nüüd päevas rohkem kui kunagi nädalatega. Hiiumaal on
traalimehi rohkem, seal püüab kilu-räi-me üheksa laeva saarlaste
seitsme vastu. Kuna Hiiumaal enam kala ei töödelda, viivad
hiidlased oma saagid enamasti Saa-remaale. Kala hind on tänavu
sama, mis kümme aastat tagasi, kuid mõni aasta tagasi
oli see kolmandiku võrra mada-lam ja sellega võrreldes on
kolmekroonine kilohind, millest sõltub kalu-
rite töötasu, ikka-gi vahepealset mõõna arves-
tades edasi-minek.
Poeg tegi
isale mere-
meheks õppima
minekuga rõõmu
Ühena seitsmest Hiiumaa poisist läks Ats
Võsamaa 31 aastat tagasi me-rekooli laevajuhtimist õppima.
Siis
oli meremeheks pürgijaid, kes saartelt pärit, palju, ainuüksi
Atsi klassikaaslasi põhikoolist sai kolm sisse, eksameid tegi kuus.
Vahepealne raske aeg kalanduses ja muude erialade ahvatlused jätsid
poisid mere suhtes tuimaks. Tänavu läks aga me-reakadeemiasse just
nimelt laevajuhtimist õppima Atsi vanem poeg Jaanus Võsamaa,
valmistades sellega isale suurt rõõmu.
“Ega ta minuga edasiõppimise asju palju arutanud ja ta pole minu
töö vastu ka erilist huvi ilmutanud. Eelmisel suvel, kui toodi meie
praegune laev, käis ta laeva värvimas ja roostet maha kraapimas.
Seda meeldi-vam üllatus oli mul teada saada, et Jaanus sai
merekooli sisse,” vedas Ats Võsamaa nägu naerule. Tema noorem poeg
Janno on alles 11-aastane ja temal on erialavalikuga veel aega.
Pärast tollase kalatööstusliku merekooli lõpetamist oli Ats sama
vana kui Jaanus praegu – 19. Tütar Jaanika on 17- aastane ja
tundub, et teda tõmbab rohkem ema eriala, raamatukogutöötaja
oma.Sugulased olid merel, see mõjutas
Ats Võsamaa isa oli kalamees, vanem vend ja õemees samuti.
Tänaseks on ise-gi tema vanema õe tütar mereakadeemia
lõpetanud.
Ats on kogu aeg merd sõitnud ühes ja samas Hiiumaa firmas. Sai
üsnagi noorelt, 25-aastaselt, kapteniks ja on nüüd Eesti kõige
moodsama kalatraaleri Tenacious kapten. See laev toob hea kalaõnne
korral merelt 60 tonni toidukala, kalajahuks võib veelgi rohkem
peale võtta. Noodast pum-batakse kala trümmi ja sadamas sealt
kon-teineritesse. Ühelgi teisel Eesti kalalaeval sellist
pumpamisseadet pole.
“Kala saab pumpamisega vähem muljuda ja on toidukalana
kvaliteetsem. Teine hea asi selle laeva juures on see, et see
mahu-tab rohkem kala, kuigi laev jääb pikkuselt veneaegsetele
traallaevadele alla. Süvis on tal suurem ja kiirus väiksem,”
võrdles Ats Tenacioust MRT-tüüpi laevadega.
Kaheksa sõlme on uue laeva täiskäigu kiirus, kuid Võsamaa
hinnangul pole kilu-püügil erilist liikumiskiirust vajagi.Laste
kasvatamisel saadakse enamasti sõnadega hakkama
Vitsa on isa Ats oma laste kasvatamisel vaid korra kasutanud ja
see juhtus tütre-ga. Ilmselt oli tal endal ka sel hetkel paha tuju.
Poistega on alati rääkimisega hakka-ma saadud.
Ats ise oli vaid üheksa-aastane, kui tema isa suri. Ilmselt
oskab ta isa tähendust see-tõttu ka rohkem hinnata. “Kuna suvi on
mul vaba, oleme üritanud ikka perega koos ku-sagile minna, kuid
enamasti on see piirdu-nud ämma ja vanaema juurde Viljandisse
sõiduga. Talve jooksul koguneb koduseid töid, mis vaja ära teha,
niivõrd palju, et kogu suvine aeg nendele kulubki. Eelmisel aastal
käisime naisega siiski ka Itaalias, ehk järgmine kord läheme kogu
perega kusagi-le,” käis pereisa lubaduse välja.
Veljo Kuivjõgi
Lehepudisemise aegu on kala kõige rasvasemSelline kõnepruuk on
pärit Sõrvest ja kalamehed kinnita-vad seda. Nüüd, hilissügisel on
kilu niivõrd rasvane, et noo-ta võttes jääb meres selle koha peale
rasvalaik.
Pulmad on ...Taimetoidu buffee pakkus küla-listele omanäolise
maitseelamuse - rohelise läätse biffid chilli ja zukiniga, mee,
safrani ja ürtidega küpsetatud juurviljad, toorjuust ro-seepipra
ning meega maitsestatud
Ilutulestiku ase-mel - närvekõdi-tav tuleshow Piirideta
Klou-nidelt Rootsist.
-
9. november 2007 �
Oma kolmandat kauamän-givat “Oota mind ära” pre-senteerib
kultusbänd Sõp-ruse Puiestee juba 10. no-vembril Kuressaare
kultuu-rikeskuses. Üritus on vanu-
sepiiranguta ja peaesinejat on toetamas kunstiline Kognito
(www.kognito.ee) ning energiline Malena (www.malena.pri.ee). Uk-sed
avatakse kell 19, pilet maksab 100 krooni. Koha-peal on võimalik
soetada bändidega seotud tooteid ja loomulikult ka Sõpruse Puiestee
uut plaati “Oota mind ära”.
Sõpruse Puiesteele on see 6. plaadiesitluskont-sert ja esimene
esinemine Saaremaal. Omamoodi hu-vitav fakt on ka veel see, et 11.
novembril tähistab an-sambel oma viiendat sün-nipäeva. „Oota mind
ära” on praegu enim müüdud helikandja Eestis.
Sõpruse Puiestee esineb esmakordselt Saaremaal!
Traal-meistrist kapteniks
Ahto lõpetas Tallinna merekooli, täp-semalt karukooli, nagu
selle kooli poisid seda tänava nime järgi teavad, traalmeist-rina
ja kursustel õppis ümber tüürimeheks. Käis Saare Kaluri ajal algul
Barentsi meres krevette püüdmas ja on kalamehe ametile
truuks jäänud. Kau-ba- ega reisilaevad pole teda ahvatlenud,
mandri firmad samu-
ti mitte, ikka saar-laste heaks on ta
töötanud.Laev Hanna
on saarlastele kala püüdnud varsti kümme
aastat ja al-gusest pea-le on selle
l a e v a rooli-majas v a i -b a d m a a s n i n g mehed käivad
nooda-v e d a -
mise ajal j a ü l e -sõitudel toasussi-
des. “Olen oma 37 elu-aastaga küll
kõige noo-rem mees lae-vas, kuid kõik
kuus meest on nagu üks pere.
Toetame üksteist ametile vaatama-
ta – kõik ühe, üks kõigi eest – ja meil on
tõesti hea meeskond,” kiitis kapten Ahto Kris-
ka.Laeva mehed oma teiseks ko-
duks siiski ei pea, ikka töökohaks.Käib tihti vanaemale kala
viimas
Ahto ema on pärit Sõrvest Laadla külast ja isa Mustjalast. Kuna
Hanna kodusadam on Mõntu, käib Ahto tihti vanaema vaa-tamas ja viib
talle ikka värsket ka, nagu sealkandis öeldakse.
“Kass sööb muidu mu saapad ära, kui kala ei too. Vanaema ikka
räägib, et papa oli ka kalamees, läks hommikul vara me-rele, pärast
naised puhastasid kalu. Ilmselt sealt mul see huvi kalameheameti
vastu ongi. Aga suur kalasõber olen ise ka, lae-vas on pidevalt
vürtsikilu, mehed on väga osavad soolama. Söön päevas 50 kilu ikka
ära, eriti praegu, sest sügisene kilu on väga maitsev.”
Ahto selgitas, kuidas sügiseti meres selles kohas, kus noota
välja võetakse, on mereveel rasvakiht peal, nagu oleks te-gemist
väikese merereostusega. Kevaditi sellist pilti ei näe, siis kilu
enam nii ras-vane pole.Tühja merre noota ei lasta
Nüüd on kalatraaleritel peal kajaloodid, mis näitavad
kalaparvede asukohta ja nen-de näitude põhjal traalnoota püügile
las-taksegi. Kogenud kalamehed teavad juba arvestada, millise
õhurõhu ja tuulesuunaga on kala saada. Veel täpsemad seadmed on
hüdrolokaatorid, mis näitavad mitte ainult laeva alla, vaid mitu
kaabeltaud ka külje peale. Traalnooda ülemise selise külge
pan-nakse sonar, mis näitab noota mineva kala kogust. Ometi on nii,
et praktiliselt samas kohas kala püüdvate laevade saagi suurus
erineb mitmekordselt.
“Kõigepealt on kalaõnne vaja ja püü-giriistadesse tuleb pidevalt
investeerida. Kalapüük on selline, et lähed hommikul sadamast välja
ja sa ei tea, mis sind ees ootab. Iga hommik on uus, paljud
faktorid peavad kokku minema, et saavutada soo-vitud tulemust.
Vanad kalamehed räägivad, et vanasti võis pükstega ka kala püüda,
kuid praegusel ajal on kalapüük rohkem õnneasi.”
Ilmaprognoosi uurimine käib kalamehe-ameti juurde
Nüüd, mil internetist on valida erine-vate maade ja inimeste
koostatud ilma-prognoose, on kogenumad kalurid jõud-nud
arusaamisele, millist tasub uskuda ja millist mitte.
Saarlane Edgar Nuum, endine kalalaeva kapten ja nüüd reisilaevas
töötav mees, on internetti üles pannud oma versiooni palju-dest
ilmaprognoosidest võetud andmetest. See on üsna palju kasutamist
leidnud ja kuna mees võtab arvesse ka oma pikkade aastate uurimuste
andmeid, on see väärinud kalameeste usalduse.
Just ilmast sõltub see, kas 7-aastane Agathe ja 11-ne Laura
saavad oma isa Ahtot isa-depäeval õnnitleda kodus või peavad seda
tegema telefoni teel. Kala püüavad traali-kalurid 7–8 kuud aastas,
jõulude ajal ja aas-tavahetusel ollakse kodus, muul ajal sõltub
tööaeg ilmast. Tänavune oktoober lasi kor-ralikult püüda, kuid mõni
aasta tagasi oli detsembris vaid kolm püügipäeva.
Veljo Kuivjõgi
Ahto sai merehaigusest üleTraallaeva Hanna kapten Ahto Kriska on
merd sõitnud 20 aastat ja mäletab oma esimesi mereõõtsutamisi
selgelt. Esimesed neli halva ilmaga tehtud merereisi tegid mehe
sisetunde mere suhtes vastikuks, kuid mõne kodus oldud päevaga see
ununes ja igatsus meresõidu järele tuli tagasi. Mõni traalimees
pidi aastaid vaevlema merehaiguse käes ja pidavat oksendamist oma
organismi normaalseks rea-geeringuks.
le spaapuhkust veetma ja nagu muuseas lisati juurde, et samal
ajal toimub ka pulmapidu.
„Me ei otsustanud teha pulmi siin mitte sellepärast, et oleks
oda-vam, sest teistpidi oleks tulnud ju siinsed inimesed Rootsi
sõiduta-da, vaid lihtsalt sisetunne ütles, et just Saaremaa on see
õige koht,” lisab Karin.
Kuludest rääkides ütleb Karin, et nii ja naa, mis tähendab, et
suure osa siiatuleku ja ööbimise kulu-dest katsid külalised
ise.
Pulm ei olnud tüüpiline eesti pulm. Püüeldi “mõnusa olemi-se”
poole ja kuna oli hingedeaeg, loodi paljude küünaldega rahulik ja
tundeline õhkkond.
Igatahes olid Karin ja Magnus rahul, et nad oma pulmad
Saare-maal pidasid. Seda enam, et Root-sis olevatki komme pulmi
just nooriku kodukülas pidada.
FOtOd: Riina LiLLEMäE
-
9. november 2007�
Praegu tegutseb Saare-maal kokku umbes 200 kodutütart
Orissaares, Kärlal, Leisis, Pihtlas, Kaarmal, Salmel, Mustjalas,
Laimjalas ja Kuressaares, ena-masti koolide juures ning innu-kate
vabatahtlike juhendajate eestvedamisel.
Mis motiveerib noori naisi tegelema oma vabast ajast
orga-nisatsiooniga, mille juured ula-tuvad Eesti esimese
iseseisvuse aega ja mida annab tüdrukutele täna kodutütreks
olemine? Aja-sin sel teemal Saaremaa kodu-tütarde taasloomise
piduliku aktuse ettevalmistussaginas juttu kodutütarde
juhendaja-tega.
Ingrid Pais-te, instruktor-noortejuht, koordineerib kodutütarde
tööd Saare-maal 2006. aastast: Need on erilised ini-mesed, kes
vaba-tahtlikena teevad tööd noorte-ga. Ja nad ei ole alati just
nai-sed, Saaremaal on kaks ääretult tublit meest, Leevi Naagel ja
Jaak Oks, kes jagavad oma tead-misi ja oskusi lahkelt juhendajatele
ja tüd-rukutele jagavad.
Kodutütarde rüh-mas osalemine an-nab noorele naisele tasakaalu
ja terve el-lusuhtumise, distsip-lineerib ja kasvatab. Lapsed
tahavad dist-sipliini, samuti oma-vahel maakondlikul ja
vabariiklikul tasandil suhelda. Ühine jõulupidu, omaloomingu päevad
ja laagrid on üritused, mida lapsed pikisilmi ootavad. Hea on ka
see, et lastel on va-lida, nad kas osalevad ainult rühmatöös või
käivad ka väl-jas. Igaüks tegutseb ikka oma võimete piires.
Osalejate arv Saaremaa ko-dutütarde rühmades on aastate lõikes
jäänud stabiilseks, ar-vestades laste arvu vähenemist, koolide
sulgemisi ning seda, et lastel on praegu, võrreldes kümne aasta
taguse ajaga, väga palju erinevaid võimalusi huvi-aladega
tegutsemiseks. See on täiesti normaalne, et organisat-sioon ei ole
massile.
Vabariiklikul tasandil on Saa-remaa kodutütarde rühm väga
edukas, laskeorienteerumisel saavutati 1. koht 2007. aastal,
Ernakesel 2. koht 2007. aastal.Juhendajale annab kodutü-
tardega tegelemine võimaluse juurde õppida, koolitustel ja
õppepäevadel osaleda, toredas seltskonnas viibida. Seda jul-gen
küll öelda, et iga rühm ongi oma juhendaja nägu.
Vabatahtlikke juhendajaid ootame tõepoolest avasüli juur-de,
samuti ootame infot nais-test, kes on kunagi olnud ko-dutütred,
kuid kellest me veel midagi ei tea.
Heli Ar-mus, Kärla kodutütar-de juhenda-ja 1. aastat, k o d u t
ü t a r
olnud seitse aastat, nüüd
NKK liige: Läk-sin kodutütreks huvist, meie rühma juhendaja oli
Marita-na Kala. Mind paeluvad eriti metsalaagrid, mida viivad läbi
Tiiu ja Leevi Naagel. Kodutüt-reks olemine on minu elustiil – saan
palju mööda metsi lii-kuda, teha käsitööd, leida pal-ju sõpru.
Praegu juhendan ise Kärla kodutütreid. Tahan teha oma rühmast ühtse
ja aktiivse rühma, selle saavutamiseks on olulisim just juhendaja
ja mees-konna hea koostöö.
Elve Rozenkron, Leisi ko-dutütarde juhendaja 1. aastat: Minu
poeg oli noorkotkas ning tema juhendaja kutsus mind 2003. aastal
laagrisse ja õppe-päevadele kaasa, sealt arenes minu enda huvi. Nii
käisin kolm aastat vabatahtlikuna suurtes laagrites kaasas, kuni
2007. aastal pakkus Leisi KK mulle kodutütarde juhendajaks olemist.
Minu jaoks on kodu-tütarde organisatsioon võima-lus laste vaba aega
sisustada,
niiviisi saavad nad omavahel suhelda, üksteist ning teisi
abistada. Meie rühma kuulub 30 liiget.
Merle Kivi, Aste kodutütarde juhendaja 1. aastat: Mina sattu-sin
kodutütardega esmakord-selt kokku eelmisel kevadel, kui mind
kutsuti kasvatajaks kodutütarde kevadlaagrisse Vanalinna koolis.
Sealt tekkis minus endas huvi, mida püüan praegu oma õpilastes ellu
ära-tada. Meie rühma kuulub 12
Nädal Metsa Johani talus
29. okt. –- 4. nov.
Ma ise olen selles mõttes asotsiaalne, et eriti pidudest ei
pea.
Andrus Sepp
Mööda sai see nädal ja minu jaoks oli see teistmoodi
sellepä-rast, et ei pidanud hommikuti taksot sõitma. Lapsed olid
ko-dus, sest oli koolivaheaeg.
Ühest küljest andis see
mulle hõl-pu, aga teisest küljest, kui lap-sed on kodus, tuleb
nendega kogu aeg tegeleda.
Kuigi olen suhteliselt halb lastega tegeleja, natuke ehk ikka
tegutsen koos nendega.
Kuna ilmad olid nagu nad olid, siis me eriti kuskil ei käinud.
Ühel tüdrukul oli sünnipäev ja me pidasime natuke pidu.
Meil on nii, et maja on avatud, tulevad, kes tulevad. Ma ise
olen selles mõttes asotsiaalne, et eriti pidudest ei pea, aga ega
mulle endale see joon enda juures eriti ei meeldi. Loomulikult on
peol ja peol ka vahe, sest see on ju väga erinev, mida keegi peo
all mõt-leb. Meil oli tore lastepidu.
Me ei ole selli-sed suurte kingi-tuste tegijad, püüa-me jääda
mõistuse piiresse. Või mis on suur kingitus?
Lastega koos koristasime natuke lehti, muud erilist ei teinud.
Koolivaheaeg on puh-kuse aeg, aga füüsilist tööd teevad lapsed meil
kogu aeg.
Ma arvan, et meie lapsed pole mitte palju erinevad kui kõik
teised lapsed.
Kõik lapsed teevad tööd, kui anda neile tööd õigeis
piires. Lastel pole töö vastu midagi, aga tööga ei tohi ära
tüüdata.
Õnneks ei ole meie lapsed väga palju arvuti taga. Ar-vuti on
vajalik, aga meil on
hea, sest meil on üks vana arvuti ja see on piiratud
võimalus-tega. Lapsed sinna eriti ei trügi.
Ma isiklikult vih-kan igasuguseid elektroonilisi asju ja just
sellepärast,
et neid peetakse niivõrd loo-mulikuks. Paraku see ei ole
loomulik, et on mingid e-kir-jad, et keegi on sulle kuskile mingi
kirja üles riputanud ja ma pean olema seda lugenud. Minu meelest
pole see üld-se normaalne. Seda enam, et maal ei toimi see värk nii
nagu linnas, et lööd kangi maasse ja internet tuleb.
Ma ei pea vajalikuks, et meil oleks mingi jube hea in-ternet ja
üks igakuine kuluar-tikkel juures. Kuigi saan aru, et sellest ei
pääse, aga arvan ka, et nii kaua kui võimalik, on hea lapsi sellest
eemal hoida.
Tavatöö keerleb ikka loo-made ümber. Mu laut on sel-line nagu ta
on, jupikaupa ehitatud, nüüd täiustasin seal pisut süsteeme. Ise
nuputan ja mõtlen välja, kuidas parem oleks.
Valmistun talveks – kui lund tuleb, siis tulen linna lund
lükkama, et linnainime-sed ikka liikuda saaksid.
Lastel oli koolivaheaeg
Lastel pole töö vastu midagi, aga tööga ei tohi ära tüüdata.
Saaremaa kodutütred tegutsevad pühendunud eestvedajate
vaimus
10 aastat tagasi, 20. oktoobril 1997 taasloo-di Saaremaal
Kaitseliidu (KL) maleva juur-de kodutütarde (KT) rühm,
ellukutsujaiks KL Saaremaa maleva pealik Mati Vendel ja
Naiskodukaitse ringkonna esinaine Ellen Kask. Esimene rühm loodi
Kuressaares, siis juba Kihelkonnal ja Salmel. Esimeste kodu-tütarde
vastuvõtt toimus 1. juulil 1998, vas-tu võeti 30 kodutütart.
Sellest ajast on Saa-remaa kodutütarde tööd koordineerinud Piret
Urgas, Aire Pahapill, Heimar Põld, Raili Nõgu, Maritana Kala ning
nüüd jätkab nende tööd Ingrid Paiste.
Kodutütar, kõik, mida sa teed, püüa teha hästi, siis teostad sa
oma ülesande – kasvada kohusetundlikuks kodanikuks Eesti
vabariigile, sirgud heaks emaks kodule ja valmid väär-tuslikuks
liikmeks suurele inim-ühiskonnale.
Salme Pruuden, esimene kodutütarde peavanem
Saaremaa kodutü-tred Rootsis, august 2007.
Jaak Oks-Leisi endine KT noortejuht ja Leevi Naagel Kärla KT
noortejuht on töös noortega aktiivsed ja suuremeelsed.
-
9. november 2007 �
kodutütarde kandidaati. Kodu-tütreks olemine on lastele tasuta
huvitegevus.
Tiia Ko-bin, Sal-me kodu-t ü t a r d e juhenda-ja olnud kuus
aas-tat: Mina võtsin selle ameti üle Piret Urgaselt toona ise k o o
l i huvijuhina töötades. Nägin sel-les võimalust maalastele nende
vaba aega soodsalt huvitava-maks muuta. Maal on praegu lastel väga
vähe võimalusi vaba aja sisustamiseks, kodutütreks olles saavad
lapsed osaleda laagrites, võistlustel. Praegu on meie rühmas 13
liiget.
Tiia Kütt, Vanalinna kooli kodutütarde juhendaja olnud seitse
aastat: Alustasin kunagi
soovist pak-k u d a o m a klassile eri-nevat tegut-semist,
aja-täidet, koos tegutsemist ja uute sõp-rade leidmise võimalust.
Ka praegu tahavad tüdru- k u d väga kodutütarde organisat-siooni
kuuluda, aga kahjuks, jah, paljudes piirkondades jääb see ära, sest
pole juhendajat.
Rail i Nõgu , S a a r e m a a r i n g k o n -n a v a n e m ,
Kahtla ko-dutütarde juhendaja olnud ka-heksa aas-t a t : Ta b a
-sin end 1997. aastal Kaitseliidu noorkotkaste malevapäeval
mõttelt, et miks ei võiks ka meie koolis selline organisat-sioon
olla. Sain Piret Urgaselt, toona Saaremaa kodutütarde
ringkonnavanemalt, materjalid ja nii see algas. Esialgu poiste
rühmaga, 1998. aastast lõid ka tüdrukud kampa. Kui kõr-valt
nähakse, et meil on koos huvitav ja tore, tahetakse ka sellest osa
saada. Nii kasvas meie rühm kaheksast tüdrukust 30liikmeliseks.
Enim meeldi-vad tüdrukutele oma rühma ja maakondlikud laagrid ning
kä-sitöö-, kabe-, omaloomingu- ja orienteerumisõppepäevad.
Peale vestlusringis osalenute-le tegutsevad hetkel vabatahtli-ke
noortejuhtidena veel Maidi Tilk, Anu Põld, Liili Ader, Ur-sula
Jakobson.
Saaremaa kodutütarde taasloomise 10. aastapäeva pidulik aktus
toimub Kures-saare Linnateatris sel laupäe-val, 10. novembril
algusega
kell 10.Janne Nurmik
Elust sedapidi
Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 11 000. Trükk
Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812
Komandandi 1. Tagasiside: [email protected]
Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kujundaja Merike Kuusk
Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556,
[email protected]
Võtaks ka endale nõustaja, kui rahakott kannataks.
Sel pühapäeval on isa-depäev. Sellepärast on tänane jutt kahe
poja isast.
Lugu, mida see isa rääkis, ei juhtunud meie maakonnas, vaid
palju kaugemal, kuid oleks võinud juhtuda üks-kõik kus.
Pere noorim, varases teis-meeas poiss, peksti paar aas-tat
tagasi tänaval vaeseomaks. Kohale kutsuti kiirabi ja politsei ning
poiss toimetati haiglasse poolteadvuseta olekus.
Isa, kes oli oma mõlemat poega kasva-tanud nii, et rusikatega ei
vehelda, vaid asjad lahendab politsei või kohus, oli nüüd va-liku
ees, kuidas edasi.
Poiss, kes pooloimetuna kiirabiosakonnas lamas, ei soovinud
politseiga mingit tegemist teha, kuid isa tungi-val soovitusel
kirjutas siiski politseile avalduse.
Tänaseks päevaks on sellest juhtumist möödas üle kahe aasta ja
kohtuotsus viimaks sõnastatud – usaldusväärsete tunnistajate
puudumisel keda-gi süüdi ei mõisteta.
Kõige vanem peksja, kes tol hetkel oli 22aastane, pääses teiste
hulgas puhtalt.
Lapseohtu pealtnägijad olid nii ära hirmuta-tud, et kohtuniku
määratluse koha-selt ei suutnud nad anda usaldusväär-seid
tunnistusi.
“Mul ei jäänud poisile muud midagi öelda, kui et see asi on nüüd
läbi, aga ise mõtlesin, et olen poegade-le rahumeelse käitumise
koha pealt jama ajanud – kaklema oleks neid pidanud õpetama.
Kuna poiss, kes oli samu-ti ilmselt hirmunud, kirjutas
politseile avalduse minu pea-lekäimisel, siis nüüd tuleb välja, et
vanamees on lollakas. Ise ta poleks ju hirmu tõttu seda avaldust
kirjutanud,” nii arutleb isa nüüd ja jätkab, “aga mina rääkisin
tookord, et inimene peab ennast kaitsma seaduslike vahenditega, aga
tuli välja, et hoopis ku-rikas tuleb osta.”
Kaks ja pool aastat käisid isa ja poeg kohtu vahet ja lapse
arengu mõttes oli see hull aeg n i n g n ü ü d mõtleb isa, kas ta
ei tei-nud mitte po-jale karutee-net. Ta käib
pojaga nõustaja juures, sest poisi maailmapildis oleks nagu
midagi paigast ära. Isa ei oska arvata, kui palju need
kohtuskäimise aastad ja koh-tuotsus on poega mõjutanud ja ta loodab
nõustaja abile.
“Politsei ja kohtuga koos-töö tegijat minust enam ei ole, kuigi
ma mõistan nende käitumist.
Nüüd, kui kõik on lõppe-nud, pole ma poisi käest enam midagi
küsinud. Oleksin või-nud edasi kaevata, aga poisi
pärast ei tahtnud, sest see oleks te-kitanud jälle pingeid ja
ega mina tunnistajaid julgemaks teha saa,” on isa sõnul tänase
päeva seis.
On tõeliselt imetlusväärne, kuidas isa suudab juhtunut näha.
Temas ei vahuta vahk-viha:
“See lugu pole kurb ega nukker, vaid õpetlik.”
Kuid ilmselt hoopis suu-remat julgust nõuab temalt tunnistamine:
“Võtaks ka endale nõustaja, kui rahakott kannataks.”
Me nõuame isadele õigust lapsega kodus olla, nõuame,
et mees teeks kõiki kodutöid ja teeniks hästi, nõuame, et mehe
õla najal saaks nutta. Kelle juurde läheb mees, kui tal oleks vaja
nutta või lausa valust karjuda? Kui ta järsku enam ei tea, kuidas
on õige ja kuidas vale, kui ta on hakanud kõhklema, milliseid
õpetussõ-nu oma kasvavatele poegadele edasi anda. Kui mees isana
näeb, et tema lastele on tehtud ülekohut, kuid isa osaks jääb vaid
jõuetus asju muuta.
Reeglina ei lähe mees kuhu-gi, vaid tõmbub endasse, sest paljud
mehed ei näita oma
kõhklusi üldse välja ega vihja sellele, kui sügavalt
nad mõnda asja üle elavad.
Siis mõtled, kus on need õlad, mille najal vahel me-hed kui isad
häbi tund-mata nutta saaksid? Heli Salong
Mees kui isa on vahel nõutu
See lugu pole kurb ega nukker, vaid õpetlik.
Saaremaa kodutütred tegutsevad pühendunud eestvedajate
vaimus
Kodutütarde tõotus: Tahan olla korralik ja aus, armastada oma
kodu ja isamaad, aus-tada oma ligimest ja jääda ustavaks
kodutütarde põhi-mõtetele ja seadustele.
Huvitavaid fakte kodutü-tarde organi-satsioonist
* Organisatsiooni mõte tekkis pärast Noor kot-kaste tegevuse
algust 1930. aastal.
* Asutamispäevaks loetakse 19. jaanuari 1932, esimesed rühmad
loodi Tartus NK esinai-se Ebba Sarali algatusel.
* Nime „kodutütred” ris-tiemaks on NKK üks endisi Tallinna
ringkonnajuhte Mari Raamot.
* Esimeseks kodutütarde peavanemaks nimetati 9. sep-tembril 1933
Salme Pruuden.
* 1934. a juunis peeti esime-sed kodutütarde õppepäevad.
* 1. detsembril 1939 oli rüh-mades kokku 19 601 kodutü-tart,
Saaremaal oli kokku 49 rühma.
* 6. juunil 1937 õnnistati kõi-kide kodutütarde üksuste
lipud.
* Organisatsiooni likvideeriti 1940. a.
* Organisatsiooni taastamist alustati 1991. a 24. mail.
Kahtla kodutütred pealinna laagris Tallinnas, august 2007.
Juhendajad Raili Nõgu (vasa-kul) ja Ingrid Paiste.
Kodutütarde maakondlik erialade laager, staabis laskmas. Kevad
2007.
Endised kodutütred Linda Väärtnõu (vasakul) ja Elfriide Rand
2005.a.
FOtOd ERaKOgU
-
9. november 2007�
Muud sõidukidkinnisvara
Firma ootab tööpakkumisi (transportteenused).
tel 5669 9948
Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja
Müüa Ford Escort XR3 Cabriolett (vajab remonti).
Tel 506 4874
ENNE JA NÜÜD
Müüa mereäärne maakodu Saaremaal Karalas, mis
koosneb kahest rookatusega palkmajast, kus ühes saun.
Kinnistu suurus 1,17 ha. Majade üldpind 135 m2.
Hind 2,95 miljonit krooni. Kontakt: 506 3067 imre,
[email protected]
Müüa kasutatud
vanker-käru Quinny Fashion, 3XL, kaasa 2 läbipaistvat
vihmakilet. Hind 700 kr.
tel. 453 1022,529 4466
Müüa korralik GAZel. 2,4l bensiin, l.s 25400km,
roolivõim, head rehvid, uus sumbutaja. Ülevaatus
7.2008. Hind 49 000 kr. tel. 502 6069
Müüa “ostukorv”. 2001.a. 0.9 bensiin, l.s 23500km,
karterisoojendus, talvereh-vid velgedel, toonitud
klaasid. Hind 50 000 kr. tel. 502 6069
UR
MaS
Liit
Eelmise Nädalalõpu Enne ja Nüüd rubriigis oli vale pilt. Lossi
ja Pargi tänava nurgal Kuressaares on praegu tühi plats, pilt
pärines aga üle tänava olevast majast. Vabandame.
Hoone on ehitatud päris 18. sajandi lõpus ja tegutses kuni 1862.
aastani Mäealuse kõrtsina. 1863–1930 oli see koo-limaja, esimene
kirjatarkust andev kool Kassari saarel, seejärel Kassari
Haridusseltsi maja. Okupatsioonide vaheldudes 1940-ndail aastail
oli mõlema väe kasarmu. 1949. aastast sai ma-jast kolhoosi klubi ja
šeffide majutuskoht. Kolhoosiaja lõpus ja Eesti vabariigi
taastamise järel seisis hoone paar aastat kasuta-mata, aga oli
endiselt saareelanike hoole all, kuni 1995. a taastati
Kassari Haridusselts, kelle tegevuse tulemusena
muinsuskaitse-alune maja restaureeriti. Praegu on seal avalik
internetipunkt ning raamatukogu.
Kassari Haridusselts on käima pannud Kassari saare
külalii-kumise ning nende majas korraldatakse teatrietendusi ja
muid sündmusi, sel suvel toimus kohtumine vabariigi presidendi
Too-mas-Hendrik Ilvesega.
Urmas Selirand
Kassari Haridusseltsi maja
-
9. november 2007 �
Me sii mestega juba arutasime, et ähk aja joosul see uudiste
sadu ähk inhu vool pisut vaob, aga äi midad... Neid tuleb oort kut
täiusi soldati särgi rae vahelt – kuula, oata ja imesta. Kuigid
üsna suur lahkam Eesti moad olla võera moalastele maha parseldud
ähk kaela määritud, olla omale koa pirekse jää-tud, et lõbusam
oleks – soaks missegi pärast riieldagid. See võitlus keib oort iga
nuka taga. Tansi võitlus keib laulu soa-tel viisuris, Villu võitleb
oma sile palge ja press tiisi pärast suurdes kivi majades. Orisare
poliit seiu võitleb kaba jäntsi-katega inter nettis. Või olikse
inter naatis? Aga mes vahet seal ikka on? Sõda suma jägub igase
poole. Me oleme sii üle tosina oasta kekutand, et saime oma
vabaduse käde ühtegid til-ka verd vasta andmata, aga nää nüid pidi
üks peremees tiirasele pullile üsna oma põllal elu ää andma. Vat
siis soole vabadus ja tema kraatia. See mõrsuk-pull kompunnind küll
kolmandamal pääval oma inge ja naha kombi naati. Äi tea, miks tedas
roovita ümber kasvata kut mõnda sari mõrsukad? Või antud ta
sula-sele käändusele! Ähk lipik jala külge. Kõrrvas juba oli.
Aga meitel sii koa üks sõuke koht, kus tiged sarvilised rinki
mõuravad. See koht ju otse Soaremoa külje all – Kõinastu laid.
Sealtsed jõuramid – ere vordi pullid – ep jätte omast peale musta
moa midagid. Päälinna maiguline pulli var-mer olla soovitand
kohalikule oma koapsumoa kaitseks iina müir ede ehita. Vat sedasi,
ja ea nõu eest polla tasugid tahetud. Nii suure meeltsed! Viisuris
ju nägite. Ja äga sii koa enne aru pähep võeta, kut mõni tõpra
kääst pusskida soab! Ähk jääb peremees ise jalgu! Tule taevas abi
ja suuna oma sõrme või tõpra sarve.
Üks pää lugesime kõik lehest, et Kuresares on koa imelikku-si
nähtusi. Me sii oleme üsna kindlad, et seal on see viisuri “riki
mees” Veeberi Jörgen oma võimu ja vaimu näidand. Kudas siis muidu
on võimalik, et mette keskid ep näind, kudas suured torud lossi
valli roavi sisse mut-siti. See pidi ikka üks äge silma moonutamine
olema. Või onts meitel omal sõukste ime või-metega mehi, kes poole
tunni joosul, kui kõik linna rahvas (ja ammeti mehed koa!) lõunal
keisid, torud paika aasid? Või sai mõni jälle nutsu? Ikka sõlle
eest, et õigel aal ja õiges kohtas taipas ütelda: “Põle näind, põle
kuulnd, äi tea kosta koa!”
Noabri külast Jõnksu Joak, kes elu päävad raktu risti lei-ba
nosind, oli ennast koa suu-rest uudis immust kohale aand (kuigid
ilinemisega!). Ta ütles üsna nutuse äälega, et nõnde küla tahetakse
vist välja sure-ta. Varsi põle teed änam olla-gid ja äga aeru porti
koa laanis põle. Mõne saa meetri pitkune jupp oleks taris ää
paranda, aga põle kessegi mure. Äi soa sõnna änam ühegid ristaga äi
tuld kustutama, äi tohtri tõbist raavitsema. Ja varsi tuleb vist
koolnugid ta oma koapsu moa peal mulda koapida. Üks saa ühe oastane
eit ep julgede ää surragid – jää külarahvast aisu-tama. Suure
irmuga elab edatsi! Kas põle kole? Sõlle peale ar-vas Punatse Peet,
et see ollagid meite sise politikaline vähk tõbi. Kui põle änam
jalg rada-gid, sap soa ju kuskise. Paljast peldiku. Ja äga sõnnagid
asja änam põle, kui nina esine kogu kuivab. Sõlle eest on koa oolt
kantud – no ütelge üks asutus, kus sõda va “aju vedeldajad” äi
müidaks.
Veel võiks ritilise pilguga oa-data oma ja isikliku eide keret,
et leida sealt mõnda keha osa, mida veel pole üksipulgi lahti
arutatud ja mõne vesti vaali käi-kus tänaval näidatud. Kessele
tüdar, kessele ämm, kessele tiss ja kessele tuss? Aga sõnna va-hele
jääb veel pailu üle mineku vari-jantisi. Ärge petatage oma oatamise
väärsusi püksi, las ris-ti rahvas rõõmustab, kui nääb ja kääga
katsub. Nagu telekas näha oli!
Teatriilm
Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja
Plaadiradadel
Mats aab mõtte koaslasi kogu...
Timukas“Timukas” on eeskätt film ajaloo-sõpradele ja neile, kes
huvituvad keskaja elust. Kajastatavad sündmu-sed viivad vaataja 16.
sajandi Tirooli linna, kus valitsevad ajale omased eelarvamused,
vastuolud seisuste va-hel ja rahva kannatused.
Filmi kesksed tegelased on Mar-tin ja Georg, kelle lapsepõlv
möödus orbudena koos kloostrikoolis õppides. Aastate möödudes on
Georgist saanud võimukas kirikutegelane, samas kui Mar-tin on
kuninga armees palgasõduriks.
Martin armub kohaliku timuka tütres-se Annasse, kelle pere on
isa ameti tõttu põlu all. Georg üritab Martinit naise osas ümber
veenda, kuid armastuse jõud osutub mistahes ähvardus-test
tugevamaks. Noored abielluvad ja neile saab osaks põlgus ja
halvakspanu.
Väimehena pärib aga Martin äia tänamatu, raske ja verise ame-ti
viies timukana ellu kirikuvande alla sattunute maise teekonna. Kuid
varsti on ka Martini perekond inkvisitsioonitribunali ees ning kahe
lapsepõlvekaaslase elu muutub vihkamiseks.
Keskaegse elu kajastamise kõrval jääb aga arusaamatuks, kas
“Timukas” on film armastusest, sõprusest, truudusest või usust.
Video Salong
Tallinnas toimub 2.–17. novembrini NU Performance festival,
sedapuhku juba teist korda. Mitmel novembrikui-sel pimedal õhtul
saab Eestis (tegelikult, jah, ainult Tallinna linnas) kogeda
mitmete rah-vusvaheliselt tuntud kunstnike performance’eid.
Misasi see performance õi-gupoolest on? Performance’iks
kutsutakse erinevaid tegevus-kunsti etteasteid. Selle toimu-miseks
peab olema koht ja aeg ning selle läbiviija peab olema füüsiliselt
kohal. Tihti on tege-vusse kaasatud publik, nii et performance’i
puhul ei räägita mitte selle nägemisest ja kuu-lamisest, vaid pigem
selle ko-gemisest. Performance’is või-dakse kasutada ka näitlemise,
muusika, tantsu ja teiste teada-tuntud kunstivormide elemente, kuid
püütakse vältida nende tavapärast kasutamist. Sellel on enamasti
anvangardsed taotlu-sed, mis tähendab, et püütakse vastanduda
vanale ja harju-muspärasele ning leida midagi uut. Tihtipeale on
ette teadmata raske või pigem võimatu vahet teha, kas tegu on
performance’i või näiteks teatrilavastusega, eriti kui mõlemad
kasutavad näitlejaid. Tihtipeale ei ole ka näiteks teatrilavastuses
lugu, mida publikule jutustatakse. Täpselt samuti on lugu muu-sika
ja tantsuga, raske on eel-
teadmisteta vahet teha, kas tegu on kontserdi, tantsuetteaste
või performance’iga.
Kuigi ajalooliselt on perfor-mance välja kasvanud kujuta-vast
kunstist (see tähendab, et algselt, 50ndate lõpus, 60ndatel oli see
tihti maalikunstnike ja skulptorite pärusmaa ja näiteks skulptori
performance võiski olla mõeldud elava skulptuuri-na ja oponeerida
sellega tavali-sele skulptuurile), siis tänapäeval võib mõni
performance olla välja kasvanud sellest, mida iganes tegijad on
oluliseks pidanud, milline on selle kontseptsioon või idee. Tegu on
ühest küljest hämara ja erinevate kunstiliiki-de vahel
balansseeriva kunstiga, kuid teisest küljest ka fantaasia-le
lõputuid võimalusi pakkuva vormiga.
Mida ühes performance’is te-hakse, ei ole samuti lihtne eda-si
anda. Kasutatakse erinevaid helisid ja valgust, et mõjutada publiku
erinevaid meeli ja kut-suda esile soovitud reaktsioo-ne. Võidakse
kasutada erine-vaid esemeid paberist mööblini, kleeplinti, nööri,
värvi ja mida iganes fantaasia suudab leida. Kasutatakse sümboleid
ja kut-sutakse publikus esile erinevaid tundeid ja assotsiatsioone.
Ühe
performance’i eesmärk ei ole publikus tingimata ainult
meel-divaid tundeid esile kutsuda, kaugel sellest.
Üks palju kõmu tekitanud etteaste oli 3. novembril Von Krahli
teatris Carl Michael von Hausswolffi „Füüsilise ülekuulamise
tehnikaid”. Kuna tegu oli piinamise tehnikatega, siis kutsuti
publikus mõistagi esile ebameeldivaid tundeid (peamiselt helide ja
valgusega). Erinevad inimesed reageerisid kuuldavasti samadele
asjadele väga erinevalt.
Võrreldes teise sarnase tege-vuskunsti vormi häppeningiga, on
performance läbi mõeldud ja lavastatud, kuid selles on ka üksjagu
improvisatsiooni. Häp-pening seevastu sünnib pigem kohapeal, aga
sellel võivad olla samuti mõned ette paika pan-dud pidepunktid.
Pean tunnistama, et mõnda performance’i jälgides võib ka igav
hakata, sest tihti ei peeta kinni (või pigem ei hoolita)
mõningatest näitekunsti tõeks-pidamistest. Selleks, et seda oleks
huvitav jälgida, peab la-val midagi sündima ja toimuma mingi areng.
Performance’i käivitav konflikt või pingestav probleem ei pruugi
välja paista
selle tegevuse kestel, vaid võib-olla alles lõpus. Seega võib
ühe sellise etteaste lõpp olla väga liigutav ja puudutada enamik-ku
vaatajaid, aga selle vaata-mine võib ka haigutama ajada. Tasuks
siiski alati püüda ära tabada seda, mida üks või tei-ne kunstnik on
soovinud edasi anda (enamasti siiski tahetakse midagi edasi
anda).
Kui performance arvatakse tihti olevat nooremate ja
mäs-sumeelsete kunstiinimeste ala, siis seekordne performance on
huvitav just selle poolest, et sel-lel esineb palju hilises keskeas
või suisa eakaid kunstnikke. Enamik neist alustas kunstni-kuteed
seitsmekümnendatel. Vanim ülesastuja, Stuart Bris-ley, oli koguni
74 aastane, kuid oli igati vormis. Teiste nime-de seas, kellest on
mainimata veel Martin Creed, Susanne Linke, Roi Vaara ja Douglas
Dunn, astub üles ka Leonhard Lapin oma multimeediumiga
„Multiplitseeritud inimene”, mida esmakordselt näidati
Noorsooteatris 1980. aastal. Seega, kui kellelgi on Tallinna asja,
siis tasub möödaminnes ka mõnd performance’i kogeda. Igal juhul on
see hea vaheldus televiisorivaatamisele.
NU Performance
Pooleterameeste ja kandi-meeste kohta saime 28 vastust, enamasti
kõik ka õiged.
Pooleteramees oli mõisa või talu rentnik, kes kasutas talu koos
inventariga, loovutades rendiks pool viljasaagist.
Kandimees oli mõisa ääre-maal paikneva väikese kandi-koha
rentnik, kes maksis renti
teopäevadega heinatööl, vilja-lõikusel, kartulivõtul ja
metsa-tööl. Pooleterarenti kasutasid suurtalud veel sõjaeelses
Ees-tiski, neid rentnikke nimetati popsideks.
Meie Maa kuutellimuse saab Lore Tiik Kuressaarest.
Uus küsimus taas Hans Ubalt. 10. novembril möödub 25 aastat
kauaaegse NLKP
KK peasekretäri Leonid Brež-nevi (1906–1982) surmast. Riigipeaks
sai ta 1964. a Niki-ta Hruštšovi järel, seega oli ta “troonil” 18
aastat.
Teatavasti oli Brežnevil suur nõrkus kõiksuguste autasude vastu.
Ta oli neljakordne Nõu-kogude Liidu ja sotsialistliku töö
kangelane, seega võis kanda viit Kuldtähte. Lisaks olid tal
veel Bulgaaria, Tšehhoslovak-kia ja Vietnami samasugused
autasud.
Kui lugeda need kangela-se Kuldtähed teiste ordenite hulka, siis
mitu ordenit võis Brežnev rinda panna, kas 21, 42 või 63?
Vastuseid ootame hiljemalt 13. novembriks ristsõna lahen-dustes
toodud aadressidel.
Kel tarkus peas, sel ohjad peos
Laupäeval kl 17 annab Emmaste põhikoo-lis isadepäeva puhul
kontserdi segakoor Noorus, mis juba napi kahe aasta pärast võib
tähistada poolsajandi täitumist kollektii-vi sünnist.
Koori kodulehelt infot han-kides saab tõdeda, et
tradit-siooniliselt on koori repertuaari kuulunud kerge muusika, nt
on koori igihaljad lood M. Härma “Tuljak”, H. Purcelli
“Laulu-rästad”, saksa rahvalaul „Pea õitsvad lilled”. Viimasest on
kujunenud koori hümn.
Veel on esitatud nii Raimond Valgret kui ansambli ABBA
popurriisid.
“Laupäeval esitame armas-tuslaule, Valgret ja Ehalat, aga ka
muud,“ rääkis kolmandat kuud koori juures teise diri-gendina töötav
Jana Perens, kes Hiiumaal juhtohjad enda
kätte võtab. Tallinnas tegutsev Noorus
teeb proovi kaks korda näda-las ja ootab alati uusi liitujaid.
Noorus on niisiis eelkõige noori lauljaid ühendav rühmitus. Va-
nusepiiriks, mis noort vanemast eristab, on seatud 40 eluaastat.
“Tegelikult koorid kuivavadki tänapäeval kokku ja me oleme esinenud
rohkem kammerkoo-rina,“ selgitas Perens. Hiiu-
maale külla sõidavad nad pea kolmekümnekesi.
Noorus on asutatud 1959. aasta sügisel. Segakoor on esi-nenud
edukalt mitmetel rahvus-vahelistel festivalidel ja saa-vutanud
kõrgeid kohti, näiteks 2002. aastal Viinis Schuberti festivalil
tuldi teiseks.
Noorus on välja andnud ka neli plaati ja lauluvihiku “Noo-rus
laulab“. Seal on trükival-gust leidnud koorile eriliselt
südamelähedased laulud.
Samuti on segakoor teinud koostööd mitmete tuntud
heli-loojatega, näiteks Alo Mattiise-ni ja Urmas Sisaskiga.
Laupäevaõhtune programm Emmastes koosneb Perensi sõnul 13
laulust ja kestab umb-kaudu 45 minutit. Niisiis, isad koos peredega
Emmastesse kontserdile!
Hannes Sarv
Noorus annab kontserdi isadele
-
9. november 2007
Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)
Kui oskad tähelepa-nelikult vaadata, avas-tad uue
karjääripers-pektiivi. Perekondlik
koosviibimine neelab ohtralt aega. Mitmetel tekib võimalus
rajataguse tööpakkumise kohta maad kuulata.
Kalad (19. veebruar – 20. märts)
Küsimus, mille üle sa juba mitu nädalat oled pead murdnud, saab
lõpuks lahen-datud. Reisiplaanid
muutuvad ja mitte sinu süül. Planee-ritud töö ajakava muudetakse
oota-matult ringi.
Jäär (21. märts – 20. aprill)
Vaatamata sellele, et sul on samaaegselt käsil pealtnäha
ülejõu-käiv hulk toimetusi, tuled nende kõigiga
suurepäraselt toime. Kauaoodatud uudis annab vägagi ootamatu
tule-muse.
Sõnn (21. aprill – 20. mai)
Kodused toimetu-sed röövivad sel nä-dalal kogu sinu tä-helepanu
ja sul tuleb
tavalisest rohkem koduseinte vahel veeta. Arvesta lõbusa ja
hästi pingeid maandava peoõhtuga, mis kujuneb küll pisut
kulukaks.
Kaksikud (21. mai – 20. juuni)
Muutuste ihaldajad saavad lõpuks kauaoo-datud võimaluse.
Aru-teludes ole kannatlik ja
kipu vaidlema. Sinu avatud meel sula-tab kõik sinu ümber. Ette
on näha reli-gioosse tähendusega paiga külastus.
Vähk (21. juuni – 21. juuli)
Sinu karjäär ja pro-fessionaalne tege-vus puutub kokku sinu
eriala tippude-
ga. Partnerite või osanikega rahaasju arutades säilita
taktitunne. Uudised seoses uue maja või kodu ehitamise või
sisustamisega.
Lõvi (22. juuli – 21. august)
Sinu katsed sea-da sisse sõprusside-med tähtsa ja olulise
persooniga kannavad
lõpuks vilja. Hoia silm peal oma ku-lutustel. Ära kaldu kõrvale
seatud eesmärkidest. Märgid kingitustest või kasumist.
Neitsi (22. august – 21. september)
Hea nädal partner-lussuhete tugevdami-seks. Samas tundub, et
oled samaaegselt
sidunud end liiga paljude toimetus-tega. Suure tõenäeosusega
tuleb sul tegeleda suurema seltskonna võõrus-tamisega.
Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)
Tajud, et oled üle investeerinud. Kan-natlikkus toob pikas
vaates edu. Kesken-
dumine on sel nädalal oluline märk-sõna. Tulemuse saavutad siis,
kui pü-hendad end ühekorraga ühele asjale.
Skorpion (23. oktoo-ber – 21. november)
Jooksvad sündmu-sed ja ootamatud asja-olud kipuvad lammu-tama
sinu enesekind-
lust. Endassetõmbumise asemel otsi abi sõpradelt, lähedastelt ja
headelt kaaslastelt. Nädalalõpp tõutab posi-tiivseid arenguid.
Ambur (22. november – 20. detsember)
Kohtumised ja töö-reisid on sel nädalal viljakad. Tupikseisust
aitab sind üle kas as-
sistendi või töökaaslase teravmeelne nõuanne. Töörügamisele pead
eelis-tama isikliku elu küsimuste lahen-damist.
Kaljukits (21. det-sember – 19. jaanuar)
Müügiaeg on käes. Uue projekti käivita-mine pidurdab sinu teisi
ettevõtmisi. Ro-
mantikast võid selo nädalal üksnes unistada, kuigi just
kaaslasest või partnerist on sul suur abi.
Su
do
ku
nr
72
Sud
oku
nr 7
1 la
hend
us
Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega
1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus
ja igas 3x3 ruudus.
Head lahendamist!
Nädala horoskoop 11.- 17. november
Ristsõna
Eve
stu
se
ko
om
iks
Pitsa pildimängKes on pildil?Vastus saada ristsõna lahenduses
toodud aadressidele, lisades oma aadressi.
Õigesti äraarvanu-te vahel loosime väl-ja kaks pitsat, millest
ühe paneb välja pubi Priiankru Kärdlas Sa-dama 4 ja teise JR Pizza
ja burgeribaar Kuressaares turu 4.
Lisaks õigetele vastustele pakuti veel andres Maimik ja tar-ja
Halonen.
Pitsa võitsid Tiiu Tammaru Suuremõi-sast ja Urve Väli
Ku-ressaarest.
mehu
Eelmise ristsõna lahendus: ...on mul kaltsiu-mi puudus.
Õigeid vastuseid saadeti meile 69. Hiiu Lehe kuutellimuse saab
Vilve Ibrus Pühalepast ja Meie Maa kuutellimuse Maivi Maripuu
Oris-saarest.
Sudoku nr. 71 lahendusi laekus 49. Hiiu Lehe kuutellimuse saab
Urve Rannik Kärdlast ja Meie Maa kuutellimuse Ülo Põld
Mustjalast.
Tänase lehe lahendusi ootame hiljemalt 13. novembriks Hiiu Lehe
toimetusse Kärdlas, Vabrikuväljak 1 või Meie Maa toimetusse
Ku-ressaares, Komandandi 1, pk. 247, samuti mei-liaadressil
[email protected]. Kuressaares saate vastused panna ka toimetuse
kuulutuste osakonna uksel olevasse postkasti.
Mõnusat nuputamist!
Eelmisel pildil oli näitleja Tiit Sukk.
PLANEET
SAVISTPUHKPILL
RHODEISLAND
RUUMI OSASAMUTI
NOOT
AINUSLÜHIKEJAKK
SIDESÕNANÄITLEJA
JÄRJ. TÄH.PINK
LIITIUMERISAADIK
KEEM. EL.
ÜLEMINEK,ÜLEKANNE
H. SALLOTELEROLLNOOMITUS-
KÕNE
JUURVILIKORIS-TAMA
KARVANEKÕNE OSA
RANDEESTISARGOON
TROOPILINEPÕÕSASESKIMOTE
PAATARSEENTRIGON.FUNKTS.VISMUT
ÜHESUG.TÄHED
KIRJUTUS-VAHEND
NAISHÄÄLHIRVSIGANIINE-TUUST
KUSEMAINGLISETIITELELAMU
TERAVILI
OTEPÄÄ
2 X TÄHTPESU-PULBER
TREENINGLITS
TAPJA
NÄITLEJA
ASUKASRASVANE(NÄGU)
AERULAEVPOOLAHV
SAHKSELEENTALTSU-TATUD
LADUSALTEDENEMAURAAN
ÜKSISILMI
3 X TÄHT
VÕLAKIRI
OHUTIS
PIKANÄPU-MEHED
SUURRUUM
SISSESÕIDU-LUBA
NÄITLEJA
EINSTEI-NIUM
KOH-i-NOR
JUURVILI
ASUNIKEELUPAIKKALA
KIRJANIKKVARTETT
KURIKAS
VIINA-FIRMA
HÜÜATUSREBUNIKKELTEATME-TEOS
ROOMAJA
VÄÄVEL
PASKAL
ORJAS-TAMA
JÄRJ. TÄH.KREEKATÄHT
LAMBADTESLA
EELKATELMAHU-MÕÕT
UIMASTI
ÜRGAEG
TALLIUM
KAARTIDEKOGUMID
8
7
9
2
1
5
9
28 94
2
7 8 137 69
4 5
4 6
3 71